Muudetud järgmise Vabariigi Valitsuse määrusega (vastuvõtmise
aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
19.01.2009 nr 13 (RT I 2009, 7, 48)
1.02.2009
Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse»
§ 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Peetri jõe maastikukaitseala kaitse-eesmärk
(1) Peetri jõe maastikukaitseala2 eesmärk on:
1)
Peetri jõe devoni liivapaljanditega tüüpilise sälkoru ja Eestis
ainulaadsete devoni lubjakivi paljandite kaitse;
2) EÜ nõukogu
direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisa liigi –
väike-konnakotka, kes kuulub ühtlasi I kaitsekategooria liikide hulka,
kaitse;
3) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud
elupaigatüüpide: jõgede ja ojade (3260)3,
lamminiitude (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510),
vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*),
rohunditerikaste kuusikute (9050), oosidel ja moreenikuhjatistel
kasvavate okasmetsade (sürjametsade) (9060), rusukalletel ja jäärakutel
kasvavate metsade (pangametsade) (9180*), lammi-lodumetsade (91E0*)
kaitse;
4) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta II lisas nimetatud
liikide: hariliku hingi, hariliku võldase, jõesilmu, rohe-vesihobu, mis
on ühtlasi III kaitsekategooria liik, elupaikade kaitse.
(2) Peetri jõe maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) maa-
ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse
piiramise astmele neljaks sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud
piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.
(4) Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615
«Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri»
punkti 2 alapunktist 290 sisaldab kaitseala Peetri jõe loodusala, kus
tegevuste kavandamisel tuleb hinnata nende mõju kaitse-eesmärkidele,
arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.
§ 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Võru maakonnas Mõniste vallas.
(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse
lisas4.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
[RT
I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]
2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 4. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa
kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud Villike sihtkaitsevööndis,
kus liikumine on keelatud käesoleva määruse § 8 lõikes 2 sätestatud ajal
ja kohas. Liikumine eramaal toimub vastavalt «Asjaõigusseadusele» ja
«Looduskaitseseadusele».
(2) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud Villike
sihtkaitsevööndis 1. märtsist 31. septembrini.
(3) Kaitsealal on lubatud kalapüük, välja arvatud Peetri jõel.
(4) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud ainult kaitseala
valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud paikades.
Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.
(5) Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine
selleks ettevalmistamata kohtades. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste
korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes
kaitseala valitseja nõusolekul.
(6) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel ja maastikusõidukiga
sõitmine kaitseala valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine väljaspool
teid ja maastikusõidukiga sõitmine valitseja nõusolekuta on lubatud
järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel
ning valitsemisega seotud töödel.
§ 5. Keelatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta
katastriüksuse kõlvikute piire ja kõlvikute sihtotstarvet;
2)
koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
3)
väljastada metsamajandamiskava;
4) kinnitada metsateatist;
5)
kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
6) anda
nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
7)
anda projekteerimistingimusi;
8) anda ehitusluba.
§ 6. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja vaatab talle kooskõlastamiseks esitatud
metsateatise läbi ja annab kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse
saamist metsakoosluse liikide ning vanuse mitmekesisuse säilitamise
eesmärgist tulenevalt oma kirjaliku nõusoleku või seab vajaduse korral
omapoolseid tingimusi.
(2) Kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab
kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut,
kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgi
saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.
(3) Kui tegevusi ei esitatud kaitstava loodusobjekti valitsejale
kooskõlastamiseks või tegevustes ei arvestatud kirjalikult seatud
tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitstava loodusobjekti
kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit, ei
teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt
«Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse
õiguspärasuse osas.
3. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND
§ 7. Sihtkaitsevööndi kirjeldus
(1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- või veeala seal
väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste
säilitamiseks.
(2) Kaitsealal on neli sihtkaitsevööndit:
1) Jaanuse
sihtkaitsevöönd;
2) Haukasaare sihtkaitsevöönd;
3)
Mehlakolga sihtkaitsevöönd;
4) Villike sihtkaitsevöönd.
§ 8. Keelatud tegevus
(1) Sihtkaitsevööndis on keelatud:
1) majandustegevus;
2)
loodusvarade kasutamine;
3) uute ehitiste püstitamine.
(2) Villike sihtkaitsevööndis on keelatud inimeste liikumine väljaspool
teed 1. märtsist 31. septembrini, välja arvatud järelevalve- ja
päästetöödel, loodusobjekti valitsemisega seotud tegevustel ning
kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.
§ 9. Lubatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
1)
kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ja poollooduslike
koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus;
2)
tee-ehitus, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise
püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks ja
olemasolevate ehitiste hooldustööd;
3) metsakoosluse
kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal
on õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku-
ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas.
§ 10. Vajalik tegevus
Jaanuse sihtkaitsevööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel
nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik niitmine, loomade
karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine.
§ 11. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
(1) Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja
maastikuilme säilitamine.
(2) Metsakoosluste kaitse-eesmärk on kasvukohatüübile iseloomuliku
liikide koosseisu säilitamine.
4. peatükk
PIIRANGUVÖÖND
§ 12. Piiranguvööndi kirjeldus
Peetri jõe piiranguvööndi moodustab kaitseala maa- ja veeala, mis ei
kuulu sihtkaitsevööndisse.
§ 13. Lubatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus.
(2) Piiranguvööndis on lubatud ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste
püstitamine, arvestades käesoleva määruse § 5 punktides 5–8 sätestatut.
(3) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud veekogude
veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine, välja
arvatud Peetri jõel, kus tõkestusrajatiste rajamine ning taastamine on
keelatud.
§ 14. Keelatud tegevus
Piiranguvööndis on keelatud:
1) uuendusraie, välja arvatud
turberaie, kusjuures tuleb säilitada koosluse liigiline ja vanuseline
mitmekesisus;
2) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel;
3)
puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
4) maavara ja
maa-ainese kaevandamine, välja arvatud «Maapõueseaduse» §-des 26 ja 62
sätestatud juhtudel valitsejaga kooskõlastatud kohtades;
5)
biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine;
6) uue
maaparandussüsteemi rajamine.
§ 15. Vajalik tegevus
Piiranguvööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja
liigikoosseisu tagamiseks vajalik niitmine, loomade karjatamine ning
puu- ja põõsarinde harvendamine.
§ 16. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on Peetri jõe oru, sealse elustiku
mitmekesisuse ja maa kasutamisel väljakujunenud traditsioonilise
pärandkultuuurmaastiku ilme säilitamine.
____________________
1 EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ
looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse
kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305,
8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003,
lk 1–53); EÜ nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse
kohta (EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319,
7.11.1981, lk 3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985,
lk 218; L 100, 16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164,
30.06.1994, lk 9–14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997,
lk 9–17; L 236, 23.09.2003, lk 667–702).
2
Peetri jõe maastikukaitseala on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu
13. märtsi 1959. a korraldusega nr 331-k riikliku kaitse alla võetud
maastiku üksikelemendi Peetri jõe devoni lubjakivi paljandi ja Võru
Rajooni TSN Täitevkomitee 30. märtsi 1962. a otsusega nr 33
«Looduskaitse ja kultuurimälestiste kaitse korraldamisest Võru rajoonis»
kaitse alla võetud maastiku üksikelemendi Peetri jõe liivakivikalda
baasil.
3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava
elupaigatüübi koodinumber vastavalt EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse
kohta I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
4
Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis,
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses ja Maa-ameti veebilehel
maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
Kaardi koostamisel on
kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1:10 000), Eesti
Metsakorralduskeskuses 2002. aastal koostatud Taheva metskonna
puistuplaani (1:20 000) ja maakatastri andmeid seisuga juuni 2004. a.
[RT
I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]
Kustutatud
Lisatud
Facebook
Twitter