Muudetud
järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise
aeg):
22.12.2005
nr 321 ( RT I 2005, 71, 556) 1.01.2006
Määrus
kehtestatakse «
Looduskaitseseaduse» § 10 lõike
1 alusel.
1.
peatükk
ÜLDSÄTTED
§1.
Lihula maastikukaitseala kaitse-eesmärk
(1)
Lihula maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala) eesmärk
on:
1) ohustatud ja haruldaste taimeliikide, EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta
I lisas nimetatud elupaigatüüpide: rabade (7110*) 3, siirdesoode
ja õõtsikute (7140), madalsoode (7230), läänetaiga (9010), laialehiste metsade
(9020*), soostuvate ja lodumetsade (9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*),
soostunud sinihelmikaniitude ja kõrgrohustute (6410 ja 6430) kaitse;
2) EÜ
nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas
nimetatud liikide: I ja II kaitsekategooria kaitsealuste liikide ning
III kaitsekategooria kaitsealuste liikide: välja-loorkulli, soo-loorkulli,
hiireviu, laanepüü, tedre, rukkiräägu, sookure, rüüda, väike-koovitaja, öösorri,
väike-kirjurähni ja hallõgija kaitse.
(2)
Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse
piiramise astmele sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.
(3)
Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid
käesolevas määruses sätestatud erisustega.
(4)
«Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni»
(RT II 1993, 27/28, 84) artikli 2 lõike 1 kohaselt on Lihula maastikukaitseala
rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala).
(5)
Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa
Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» (RTL 2004, 111,
1758) lisa 1 punkti 2 alapunktist 174 hõlmab kaitseala Lihula loodusala, kus
tegevuste kavandamisel tuleb hinnata nende mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades
Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.
§2.
Kaitseala asukoht
(1)
Kaitseala asub Lääne maakonnas Lihula vallas Hälvati, Seira ja Parivere külas
ning Pärnu maakonnas Koonga vallas Tarva külas.
(2)
Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse
lisas4.
§3.
Kaitseala
valitsejad
Kaitseala
valitsejad on Läänemaa keskkonnateenistus ja Pärnumaa keskkonnateenistus oma
tööpiirkonnas.
[RT I
2005, 71, 556 – jõust.1.01.2006]
2.
peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§4.
Lubatud tegevus
(1)
Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi
ning püüda kala kogu kaitsealal, välja arvatud § 8 punktis 4 sätestatud juhul.
(2)
Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal
viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» (RT I 1993, 39, 590; 1999,
44, 509; 2001, 34, 185; 93, 565; 2002, 47, 297; 53, 336; 2003, 13, 64; 17, 95;
78, 523; 2004, 20, 141; 37, 255) ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.
(3)
Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud § 8 punktis 5 sätestatud
juhul.
(4)
Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud ainult kaitseala valitseja
nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades.
(5)
Kaitsealal on lubatud kuni 25 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks
ettevalmistatud kohtades.
(6)
Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel. Maastikusõidukiga sõitmine on
lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja
maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud
järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel,
valitsemisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval
teadustegevusel.
§5.
Keelatud tegevus
Kaitseala
valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse
kõlvikute piire ja kõlvikute sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja
teostada maakorraldustoiminguid;
3) väljastada metsamajandamiskava;
4)
kinnitada metsateatist;
5) kehtestada detailplaneeringut ja
üldplaneeringut;
6) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või
paadisilla ehitamiseks;
7) anda projekteerimistingimusi;
8) anda
ehitusluba;
9) rohkem kui kuue inimesega rahvaürituste korraldamine selleks
ettevalmistamata kohtades.
§6.
Tegevuse kooskõlastamine
(1)
Kaitseala valitseja vaatab talle kooskõlastamiseks esitatud metsateatise läbi ja
annab kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist metsakoosluse liikide ning
vanuse mitmekesisuse säilitamise eesmärgist tulenevalt oma kirjaliku nõusoleku
või seab vajaduse korral omapoolsed tingimused.
(2)
Kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab
kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kui see
võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgi saavutamist või
kaitstava loodusobjekti seisundit.
(3)
Kui tegevusi ei esitatud kaitstava loodusobjekti valitsejale kooskõlastamiseks
või tegevustes ei arvestatud kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel
tegevus ei kahjusta kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgi saavutamist või
kaitstava loodusobjekti seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud
tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53,
336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) õiguspärast ootust sellise tegevuse
õiguspärasuse osas.
(4)
Keskkonnaministeeriumil või kavandatava tegevuse asukoha keskkonnateenistusel on
keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitstava loodusobjekti
kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitstava
loodusobjekti kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.
3.
peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND
§7.
Sihtkaitsevööndi määratlus
(1)
Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate
looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.
(2)
Kaitsealal on Lihula sihtkaitsevöönd.
§8.
Keelatud tegevus
Sihtkaitsevööndis
on keelatud:
1) majandustegevus;
2) loodusvarade kasutamine;
3) uute
ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul
tehnovõrgurajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitsealal paikneva
kinnistu või kaitseala tarbeks;
4) inimeste viibimine 15. veebruarist 31.
juulini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel ning kaitseala valitseja
nõusolekul tehtaval teadustööl;
5) jahipidamine 15. veebruarist 31. juulini.
§9.
Lubatud tegevus
Sihtkaitsevööndis
on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud:
1) kaitsealuste liikide
elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
2) poollooduslike koosluste ilme
ja liigikoosseisu tagamiseks vajalikud tööd;
3) tee-ehitus ja olemasolevate
ehitiste hooldustööd;
4) metsakoosluse kujundamine vastavalt
kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid
raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu
ja täiuse osas;
5) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja veere˛iimi
taastamiseks vajalikud tööd.
§10.
Vajalik tegevus
Sihtkaitsevööndis
on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu
tagamiseks vajalik niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde
harvendamine.
§11.
Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
(1)
Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme
säilitamine.
(2)
Metsakoosluste kaitse-eesmärk on kasvukohatüübile iseloomuliku liikide koosseisu
säilitamine.
4.
peatükk
PIIRANGUVÖÖND
§12.
Piiranguvööndi määratlus
Piiranguvöönd
on kaitseala maa- ja veeala, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
§13.
Lubatud tegevus
(1)
Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus.
(2)
Piiranguvööndis on lubatud ajutiste ehitiste püstitamine, arvestades käesoleva
määruse § 5 punktides 5–8 sätestatut.
§14.
Keelatud tegevus
Piiranguvööndis
on keelatud:
1) uuendusraie, välja arvatud turberaie, kusjuures tuleb
säilitada koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus;
2) puidu kokku- ja
väljavedu külmumata pinnasel;
3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute
rajamine;
4) maavara kaevandamine, välja arvatud «Maapõueseaduse» (RT I 2004,
84, 572; 2005, 15, 87) § 59 lõikes 2 sätestatud juhul valitsejaga kooskõlastatud
kohtades;
5) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine;
6) uue
maaparandussüsteemi rajamine;
7) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine
ning uute veekogude rajamine.
§15.
Vajalik tegevus
Piiranguvööndis
on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu
tagamiseks vajalik niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde
harvendamine.
§16.
Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
Piiranguvööndi
kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
5.
peatükk
RAKENDUSSÄTE
§17.
Määruse kehtetuks tunnistamine
Vabariigi
Valitsuse 25. septembri 1998. a määruse nr 215 «Silma looduskaitseala ning
Lihula ja Tilga maastikukaitsealade kaitse alla võtmine, kaitse-eeskirjade ja
välispiiride kirjelduste kinnitamine» (RT I 1998, 86/87, 1413; 2000, 30, 176;
2001, 98, 618) punkti 2 alapunktid 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks.
1
EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku
ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994,
lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284,
31.10.2003, lk 1–53) ja EÜ nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku
linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk
111; L 319, 7.11.1981, lk 3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985,
lk 218; L 100, 16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164,
30.06.1994, lk 9–14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L
236, 23.09.2003, lk 667–702).
2
Kaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 25. septembri 1998. a määruse
nr 215 «Silma looduskaitseala ning Lihula ja Tilga maastikukaitsealade
kaitse alla võtmine, kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine»
(RT I 1998, 86/87, 1413; 2000, 30, 176; 2001, 98, 618) baasil.
3
Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt
EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisale. Tärniga (*) on tähistatud
esmatähtsad elupaigatüübid.
4
Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud
kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades riigiettevõtte
Eesti Maauuringud 1992. aastal koostatud maakasutuskaarti (mõõtkava 1:10 000),
Eesti Metsakorralduskeskuse koostatud Haapsalu metskonna 1997. aasta ja Halinga
metskonna 1997. aasta puistuplaane ning maakatastri andmeid seisuga september
2004. a.
Ala
kaardiga saab tutvuda kaitseala valitsejate juures, Keskkonnaministeeriumis,
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses ja Maa-ameti veebilehel
maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
[RT I
2005, 71, 556 – jõust.1.01.2006]
Määruse
lisa on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse»
§ 4 lõige 2 ja riigisekretäri 12.04.2005 resolutsioon nr
17-1/0503220.