Määrus kehtestatakse «
Looduskaitseseaduse» (RT I 2004, 38, 258; 53, 373; 2005, 15, 87) § 10
lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§1. Nõva maastikukaitseala kaitse-eesmärk
(1) Nõva maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala)
eesmärk on:
1) Loode-Eesti omapäraste rannamaastike ja sealsete
kaitsealuste looma- ja taimeliikide ning looduslike metsakoosluste
kaitse;
2) EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku
kaitse kohta I lisa liigi ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide kaitse;
3) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide
ja II lisas nimetatud liikide elupaikade: veealuste liivamadalate (1110)
3, rannikulõugaste (1150*), Läänemere kesk- ja põhjaosas
püsirohttaimestuga liivarandade (1640), eelluidete (2110), hallide
luidete (kinnistunud rannikuluited) (2130*), ruskete kukemarjaga luidete
(2140*), metsastunud luidete (2180), luidetevaheliste niiskete nõgude
(2190), kuivade kanarbiku ja kukemarjaga liivanõmmede (2320), vähe- kuni
kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), jõgede ja ojade (3260),
siirde- ja õõtsiksoode (7140), lubjarikaste lääne-mõõkrohuga madalsoode
(7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*),
soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) ning siirdesoo- ja rabametsade
(91D0*) kaitse.
(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja
majandustegevuse piiramise astmele seitsmeks sihtkaitsevööndiks ja
kaheks piiranguvööndiks.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud
piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.
(4) Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr
615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade
nimekiri» (RTL 2004, 111, 1758) lisa 1 punkti 2 alapunktist 247 hõlmab
kaitseala Nõva loodusala, kus tegevuste kavandamisel tuleb hinnata nende
mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes
kehtivaid erisusi.
§2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Lääne maakonnas Nõva vallas Vaisi, Nõva, Rannaküla ja
Peraküla külas ning Noarootsi vallas Spithami/Spithamn, Dirhami/Derhamn,
Rooslepa/Roslep ja Elbiku/Ölbäck külas ning Harju maakonnas Padise
vallas Kaibu külas.
(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse
lisas4.
§3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Harju maakonna osas Harjumaa keskkonnateenistus
ja Lääne maakonna osas Läänemaa keskkonnateenistus.
2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§4. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid
metsakõrvalsaadusi kogu kaitsealal.
(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval
kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» (RT I
1993, 39, 590; 1999, 44, 509; 2001, 34, 185; 93, 565; 2002, 47, 297; 53,
336; 99, 579; 2003, 13, 64; 17, 95; 78, 523; 2004, 20, 141; 37, 255) ja
«Looduskaitseseaduses» sätestatut.
(3) Kaitsealal on lubatud jahipidamine.
(4) Kaitsealal on lubatud kalapüük.
(5) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud ainult kaitseala
valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades.
Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.
(6) Rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas ja rohkem
kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud üksnes kaitseala
valitseja nõusolekul. Rahvaürituste korraldamiseks õuemaal ei ole
kaitseala valitseja nõusolekut tarvis.
(7) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel. Maastikusõidukiga
sõitmine väljaspool teid on lubatud vaid kaitseala valitseja nõusolekul.
Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine
kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud järelevalve- ja päästetöödel,
käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, valitsemisega seotud töödel
ja kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.
(8) Kaitseala järvedel on lubatud mootorita ujuvvahendiga sõitmine.
Veemootorsõidukiga sõitmine järvedel on lubatud järelevalve- ja
päästetöödel ning kaitseala valitseja nõusolekul tehtaval teadustööl.
§5. Keelatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta
katastriüksuse kõlvikute piire ja kõlvikute sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3)
väljastada metsamajandamiskava;
4) kinnitada metsateatist;
5)
kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
6) anda
nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
7) anda projekteerimistingimusi;
8) anda ehitusluba.
§6. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja vaatab talle kooskõlastamiseks esitatud
metsateatise läbi ja annab kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse
saamist metsakoosluse liikide ning vanuse mitmekesisuse säilitamise
eesmärgist tulenevalt oma kirjaliku nõusoleku või seab vajaduse korral
omapoolsed tingimused.
(2) Kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab
kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut,
kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgi
saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.
(3) Kui tegevust ei ole kaitstava loodusobjekti valitsejaga
kooskõlastatud või tegevuse juures ei ole arvestatud kaitstava
loodusobjekti valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel
tegevus ei kahjusta kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgi saavutamist
või kaitstava loodusobjekti seisundit, ei teki isikul, kelle huvides
nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» (RT I 2001,
58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) õiguspärast
ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
(4) Keskkonnaministeeriumil või kavandatava tegevuse asukoha
keskkonnateenistusel on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus
määrata kaitstava loodusobjekti kaitseks keskkonnanõudeid, kui
kavandatav tegevus võib kahjustada kaitstava loodusobjekti
kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.
3. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND
§7. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või
kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.
(2) Kaitsealal on seitse sihtkaitsevööndit:
1) Põõsaspea
sihtkaitsevöönd;
2) Uuejõe sihtkaitsevöönd;
3) Vananõmme sihtkaitsevöönd;
4) Liivase sihtkaitsevöönd;
5) Mustjärve sihtkaitsevöönd;
6) Keibu sihtkaitsevöönd;
7) Rooslepa sihtkaitsevöönd.
§8. Keelatud tegevus
Sihtkaitsevööndis on keelatud:
1) majandustegevus;
2)
loodusvarade kasutamine;
3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud
valitseja nõusolekul tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise
püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks.
§9. Lubatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
1) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ja poollooduslike
koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus;
2)
tee-ehitus ja olemasolevate ehitiste hooldustööd;
3)
metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures
kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia,
metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
4) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine;
5) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;
6) pilliroo ja
adru varumine.
§10. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
(1) Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja
maastikuilme säilitamine.
(2) Metsakoosluste kaitse-eesmärk on kasvukohatüübile iseloomuliku
liikide koosseisu säilitamine.
4. peatükk
PIIRANGUVÖÖND
§11. Piiranguvööndi määratlus
(1) Piiranguvöönd on kaitseala majandatav osa, mis ei kuulu
sihtkaitsevööndisse.
(2) Kaitsealal on kaks piiranguvööndit:
1) Toatse
piiranguvöönd;
2) Lepaaugu piiranguvöönd.
§12. Lubatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus.
(2) Piiranguvööndis on lubatud uute ehitiste, kaasa arvatud ajutiste
ehitiste püstitamine, arvestades käesoleva määruse § 5 punktides 5–8
sätestatut.
(3) Piiranguvööndis on lubatud sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine
liinirajatiste hooldamistööde ja maatulundusmaal metsamajandustööde
tegemiseks.
§13. Keelatud tegevus
Piiranguvööndis on keelatud:
1) uuendusraie, välja arvatud
turberaie, mille juures tuleb säilitada koosluse liigiline ja vanuseline
mitmekesisus;
2) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel;
3) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine;
4) maavara kaevandamine, välja arvatud «Maapõueseaduse» (RT I 2004, 84,
572; 2005, 15, 87) § 59 lõikes 2 sätestatud juhul valitsejaga
kooskõlastatud kohtades;
5) biotsiidi ja taimekaitsevahendi
kasutamine looduslikul rohumaal ja metsamaal;
6) uue
maaparandussüsteemi rajamine;
7) roo varumine külmumata pinnasel;
8) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine.
§14. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maa
kasutamisel väljakujunenud traditsioonilise pärandkultuurmaastiku ilme
säilitamine.
5. peatükk
RAKENDUSSÄTE
§15. Määruse kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 17. juuni 1997. a määrus nr 120 «Nõva
maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine»
(RT I 1997, 49, 798; 1999, 52, 567; 2000, 30, 176) tunnistatakse
kehtetuks.
1 EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992,
lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236,
23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja EÜ nõukogu
direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103,
25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981, lk
3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100,
16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk
9–14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236,
23.09.2003, lk 667–702).
2 Nõva
maastikukaitseala on moodustatud Haapsalu Rajooni RSN Täitevkomitee 21.
augusti 1985. a otsusega nr 216 «Nõva taimestiku ajutise kaitseala
loomine» Nõva taimestikukaitseala baasil.
3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber
vastavalt EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisale. Tärniga (*)
on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
4 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas
esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades
Eesti Metsakorralduskeskuses 1998. aastal koostatud Vihterpalu metskonna
puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) ja maakatastri andmeid seisuga
september 2004. a.
Ala kaardiga saab
tutvuda Läänemaa ja Harjumaa keskkonnateenistustes,
Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses
ning Maa-ameti veebilehel maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
Määruse lisa on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja
seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 13.04.2005 resolutsioon nr
17-1/0503298.
|
Keskkonnaminister Villu REILJAN
|