Muudetud järgmiste Vabariigi Valitsuse määrustega (vastuvõtmise
aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
22.12.2005 nr 321 (RT I 2005, 71, 556)
1.01.2006
19.01.2009 nr 13 (RT I 2009, 7, 48)
1.02.2009
Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse»
§ 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärk
(1) Soomaa rahvuspargi2 (edaspidi rahvuspark)
kaitse-eesmärk on Vahe-Eesti edelaosa metsa-, soo- ja lammimaastike
looduse, kultuuripärandi, kaitsealuste liikide, EÜ nõukogu direktiivi
79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud 48 liigi
ning EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta:
1) I lisas
nimetatud elupaigatüüpide: metsastunud luidete (2180)3,
jõgede ja ojade (3260), lamminiitude (6450), rabade (7110*), vanade
loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja
soo-lehtmetsade (9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*),
lammi-lodumetsade (91E0) kaitse;
2) II lisas nimetatud liikide:
saarma (Lutra lutra), hingi (Cobitis taenia), võldase (Cottus
gobio), laiujuri (Dytiscus latissimus), suur-mosaiikliblika (Euphydryas
maturna) ja suur-kuldtiiva (Lycaena dispar), kes kõik on
III kategooria kaitsealused liigid, elupaikade kaitse, säilitamine,
tutvustamine ja uurimine.
(2) Rahvuspargi maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale
ja majandustegevuse piiramise astmele reservaadiks, kahekümne üheksaks
sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.
(3) Rahvuspargis tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud
piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.
(4) Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade
konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt on Soomaa rahvuspark
rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala).
(5) Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse
nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade
nimekiri» lisa 1 punkti 1 alapunktist 52 hõlmab rahvuspark Soomaa
linnuala ja punkti 2 alapunktist 386 Soomaa loodusala, kus tegevuste
kavandamisel tuleb hinnata nende mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades
Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.
§ 2. Rahvuspargi asukoht
(1) Rahvuspark asub Viljandi maakonnas Suure-Jaani vallas Karjasoo ja
Kibaru külas; Vastemõisa vallas Paelamaa, Lemmakõnnu, Metsküla ja Sandra
külas; Kõpu vallas Vanaveski Uia, Iia ja Tipu külas ning Pärnu maakonnas
Paikuse vallas Põlendmaa külas; Tori vallas Kildemaa, Võlli, Jõesuu,
Rätsepa, Riisa ja Aesoo külas; Vändra vallas Leetva ja Kaansoo külas.
(2) Rahvuspargi välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse
lisas4.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
[RT
I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]
2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 4. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa
kõrvalsaadusi ning püüda kala sihtkaitsevööndis, välja arvatud § 11
lõikes 2 sätestatud juhul, ja piiranguvööndis.
(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval
kinnisasjal on viibimine lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja
«Looduskaitseseaduses» sätestatut.
(3) Telkimine ja lõkke tegemine rahvuspargis on lubatud ainult
rahvuspargi valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud
kohtades. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku
nõusolekul.
(4) Rahvuspargis on lubatud jahipidamine ulukite arvukuse reguleerimise
eesmärgil.
(5) Rahvuspargis on lubatud sõidukiga sõitmine teedel. Maastikusõidukiga
sõitmine on lubatud rahvuspargi valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine
väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine rahvuspargi valitseja
nõusolekuta on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, valitsemisega
seotud tegevuses, metsatöödel, põllumajandustöödel ja poollooduslike
koosluste hooldamisel ning rahvuspargi valitseja nõusolekul teostatavas
teadustegevuses.
(6) Rahvuspargi veekogudel on lubatud mootorita ujuvvahendiga sõitmine.
Mootoriga ujuvvahendiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja
päästetöödel, rahvuspargi valitsemisega seotud töödel, rahvuspargi
valitseja nõusolekul hooldustöödel ning teadustegevuses.
§ 5. Keelatud tegevus
(1) Rahvuspargis on keelatud ehitamine veekogude kallastele veepiirist
50 meetri kauguseni, välja arvatud kaitseala tarbeks ning laagriplatside
tarbeks rahvuspargi valitsejaga kooskõlastatud kohtades.
(2) Rahvuspargi valitseja nõusolekuta on rahvuspargis keelatud:
1)
muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja kõlviku sihtotstarvet;
2)
koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3)
väljastada metsamajandamiskava;
4) kinnitada metsateatist;
5)
kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
6) anda
nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
7)
anda projekteerimistingimusi;
8) anda ehitusluba.
§ 6. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Rahvuspargi valitseja vaatab talle kooskõlastamiseks esitatud
metsateatise läbi ja annab kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest
arvates metsakoosluse liikide ning vanuse mitmekesisuse säilitamise
eesmärgist tulenevalt oma kirjaliku nõusoleku või seab vajaduse korral
omapoolseid tingimusi.
(2) Rahvuspargi valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab
kaitse-eeskirja kohaselt rahvuspargi valitseja nõusolekut, kui see võib
kahjustada rahvuspargi kaitse-eesmärgi saavutamist või rahvuspargi
seisundit.
(3) Kui tegevusi ei esitatud rahvuspargi valitsejale kooskõlastamiseks
või tegevustes ei arvestatud kirjalikult seatud tingimusi, mille
täitmisel tegevus ei kahjusta rahvuspargi kaitse-eesmärgi saavutamist
või rahvuspargi seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud
tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust
sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
(4) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju
hindamise järelevalvajana õigus määrata rahvuspargi kaitseks
keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada rahvuspargi
kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.
[RT
I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]
3. peatükk
LOODUSRESERVAAT
§ 7. Loodusreservaadi määratlus
(1) Loodusreservaat on rahvuspargi otsesest inimtegevusest puutumata
loodusega maa- või veeala, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine
ja kujunemine üksnes looduslike protsesside tulemusena.
(2) Rahvuspargis on Tuhametsa reservaat.
§ 8. Tegevus loodusreservaadis
Loodusreservaadis on keelatud igasugune inimtegevus, sealhulgas inimeste
viibimine, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel ning loodusobjekti
valitsemise eesmärgil ja kaitseala valitseja nõusolekul teaduslikel
välitöödel.
§ 9. Loodusreservaadi kaitse-eesmärk
Loodusreservaadi kaitse-eesmärk on ökosüsteemide arengu tagamine üksnes
loodusliku protsessina.
4. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND
§ 10. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Sihtkaitsevöönd on rahvuspargi maa- või veeala seal väljakujunenud
või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.
(2) Rahvuspargis on 29 sihtkaitsevööndit:
1) Paelamaa
sihtkaitsevöönd;
2) Miiliaugu sihtkaitsevöönd;
3)
Ruunaraipe-Sauga sihtkaitsevöönd;
4) Valgeraba
sihtkaitsevöönd;
5) Kuresoo sihtkaitsevöönd;
6)
Sandra sihtkaitsevöönd;
7) Mulgi sihtkaitsevöönd;
8)
Lemmjõe keele sihtkaitsevöönd;
9) Karuskose
sihtkaitsevöönd;
10) Tõramaa sihtkaitsevöönd;
11)
Öördi sihtkaitsevöönd;
12) Mardu sihtkaitsevöönd;
13)
Halliselja sihtkaitsevöönd;
14) Venesauna sihtkaitsevöönd;
15)
Möldri sihtkaitsevöönd;
16) Tipu sihtkaitsevöönd;
17)
Räksi sihtkaitsevöönd;
18) Pääsma laane
sihtkaitsevöönd;
19) Halliste luha sihtkaitsevöönd;
20)
Raudna sihtkaitsevöönd;
21) Vireksaare sihtkaitsevöönd;
22)
Kikepera sihtkaitsevöönd;
23) Pöörikaasiku sihtkaitsevöönd;
24)
Tõrvaaugu sihtkaitsevöönd;
25) Piilu sihtkaitsevöönd;
26)
Tuhkja sihtkaitsevöönd;
27) Osju sihtkaitsevöönd;
28)
Härma sihtkaitsevöönd;
29) Riisa sihtkaitsevöönd.
§ 11. Keelatud tegevus
(1) Sihtkaitsevööndis on keelatud:
1) majandustegevus;
2)
loodusvarade kasutamine;
3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud
rahvuspargi valitseja nõusolekul tee, tehnovõrgu rajatiste või
tootmisotstarbeta ehitiste püstitamine rahvuspargis paikneva kinnistu
või rahvuspargi tarbeks.
(2) Kikepera ja Valgeraba sihtkaitsevööndites on keelatud inimeste
viibimine 15. veebruarist 31. juulini ning Paelamaa sihtkaitsevööndis
15. märtsist 31. augustini.
§ 12. Lubatud tegevus
(1) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse
korraldamine selleks ettevalmistatud kohas. Rahvaürituse korraldamine
selleks ettevalmistamata kohas ja üle 50 osalejaga rahvaürituse
korraldamine selleks ettevalmistatud kohtades on lubatud üksnes
rahvuspargi valitseja nõusolekul.
(2) Sihtkaitsevööndis on rahvuspargi valitseja nõusolekul lubatud:
1)
olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine;
2)
koosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;
3) endiste
talukohtade hoonestuse ja heinaküünide taastamine ja olemasolevate
ehitiste hooldustööd;
4) pilliroo varumine.
(3) Rahvuspargi valitseja nõusolekul on lubatud Halliste luha, Riisa,
Raudna, Vireksaare, Pöörikaasiku, Härma, Tuhkja, Osju, Piilu, Tõrvaaugu,
Räksi, Tipu, Tõramaa, Sandra, Mulgi, Miiliaugu ja Ruunaraipe-Sauga
sihtkaitsevööndites metsakoosluse kujundamine vastavalt
kaitse-eesmärgile, kusjuures rahvuspargi valitsejal on õigus esitada
nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning
puistu koosseisu ja täiuse osas.
§ 13. Vajalik tegevus
Halliste luha, Raudna, Härma, Tuhkja, Piilu, Osju, Tipu, Sandra ja Mulgi
sihtkaitsevööndite poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme
ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik:
1) puu- ja põõsarinde
kujundamine ja harvendamine või raadamine;
2) niitmine, loomade
karjatamine;
3) heinaniitmise alustamine mitte varem kui 1. juulil.
§ 14. Sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärgid
(1) Valgeraba, Kuresoo, Öördi, Kikepera ja Riisa sihtkaitsevööndid on
alad, kus säilitatakse rabade, vanade loodusmetsade, soostuvate ja
soo-lehtmetsade, siirdesoo- ja rabametsade, jõgede ja ojade
elupaigatüüpe ning kaitsealuste liikide kasvukohti ja elupaiku.
(2) Miiliaugu ja Ruunaraipe-Sauga sihtkaitsevööndid on alad, kus
säilitatakse maastiku üldilmet, metsastunud luidete ja vanade
loodusmetsade elupaigatüüpe ning kaitsealuste liikide kasvukohti ja
elupaiku, metsade bioloogilist mitmekesisust ning tagatakse puistute
avalik kasutamine riigimaal.
(3) Sandra, Mulgi, Tipu, Halliste luha, Raudna, Tuhkja ja Härma
sihtkaitsevööndid on alad, kus säilitatakse maastiku üldilmet,
kaitstakse ja taastatakse lamminiitude, säilitatakse lammi-lodumetsade,
jõgede ja ojade elupaigatüüpe ning kaitsealuste liikide kasvukohti ja
elupaiku.
(4) Tõramaa, Mardu, Halliselja, Räksi ja Vireksaare sihtkaitsevööndid on
alad, kus säilitatakse vanade loodusmetsade, soostuvate soo- ja
lehtmetsade elupaigatüüpe ning kaitsealuste liikide kasvukohti ja
elupaiku.
(5) Lemmjõe keele, Karuskose ja Pääsma laane sihkaitsevööndid on alad,
kus säilitatakse lammi-lodumetsade, jõgede ja ojade elupaigatüüpe ning
kaitsealuste liikide kasvukohti ja elupaiku.
(6) Venesauna, Möldri, Pöörikaasiku, Tõrvaaugu, Piilu, Härma, Osju ja
Paelamaa sihtkaitsevööndid on alad, kus säilitatakse vanade
loodusmetsade, soostuvate soo- ja lehtmetsade, siirdesoo- ja
rabametsade, lammi-lodumetsade, jõgede ja ojade, rohunditerikaste
kuusikute elupaigatüüpe ning kaitsealuste liikide kasvukohti ja elupaiku.
5. peatükk
PIIRANGUVÖÖND
§ 15. Piiranguvööndi määratlus
(1) Piiranguvöönd on rahvuspargi majandatav osa, mis ei kuulu reservaati
ega sihtkaitsevööndisse.
(2) Rahvuspargis on Soomaa piiranguvöönd.
§ 16. Lubatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus.
(2) Piiranguvööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse
korraldamine selleks ettevalmistamata kohas. Üle 50 osalejaga
rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas on lubatud
rahvuspargi valitseja nõusolekul.
(3) Piiranguvööndis on lubatud rahvuspargi valitseja nõusolekul:
1)
maavara kaevandamine «Maapõueseaduse» § 59 lõikes 2 sätestatud juhul
rahvuspargi valitsejaga kooskõlastatud kohtades;
2) ehitiste,
kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine ning ehitiste
väliskonstruktsioonide muutmine;
3) veekogude veetaseme ja
kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine;
4) uue
maaparandussüsteemi rajamine;
5) roo varumine külmumata pinnasel.
§ 17. Keelatud tegevus
(1) Koosluse liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamiseks on
piiranguvööndis keelatud:
1) uuendusraie, välja arvatud
turberaie langi pindalaga kuni 1 ha;
2) puurindest puuliigi või
vanuserühma väljaraie;
3) üle 140-aastaste okaspuude, üle
120-aastaste kõvalehtpuude ja üle 80-aastaste pehmelehtpuude raiumine;
4)
puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine.
(2) Piiranguvööndis on keelatud biotsiidi ja taimekaitsevahendi
kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal.
(3) Koosluse liikide ja vanuse mitmekesisuse säilitamiseks tuleb jätta
metsaraiel kasvama eri vanuses puud vahekorras, mis tagab puude pideva
ja ühtlase loomuliku suremuse ja puistu loodusliku uuenemise.
§ 18. Vajalik tegevus
Rahvuspargi piiranguvööndi poollooduslike koosluste esinemisaladel on
nende ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks vajalik:
1) puu- ja
põõsarinde kujundamine ja harvendamine või raadamine;
2)
niitmine, loomade karjatamine;
3) heinaniitmise alustamine mitte
varem kui 1. juulil.
§ 19. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja
maastikuilme säilitamine.
6. peatükk
RAKENDUSSÄTE
§ 20. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
____________________
1 EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ
looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse
kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305,
8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003,
lk 1–53); EÜ nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse
kohta (EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319,
7.11.1981, lk 3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985,
lk 218; L 100, 16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164,
30.06.1994, lk 9–14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997,
lk 9–17; L 236, 23.09.2003, lk 667–702).
2
Soomaa rahvuspark on moodustatud Vabariigi Valitsuse 8. detsembri
1993. a määrusega nr 387 «Soomaa, Vilsandi ja Karula rahvuspargi
moodustamise kohta».
3 Sulgudes on siin ja edaspidi
kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt EÜ nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
4
Rahvuspargi välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas
esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades
Kabala ja Kõpu metskondade osas 2000. aasta, Kõpu metskonna SM
kvartalite osas 1999. aasta ja Taali metskonna osas 1997. aasta
metsakorralduse andmeid ning maakatastri andmeid seisuga september
2004. a.
Ala kaardiga saab tutvuda kaitseala valitseja juures,
Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses
ning Maa-ameti veebilehel maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
[RT
I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]