Määrus kehtestatakse «
Looduskaitseseaduse» (RT I 2004, 38, 258; 53, 373; 2005, 15, 87; 22, 152)
§ 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§1. Ruila looduskaitseala kaitse alla võtmine ja selle kaitse-eesmärk
(1) Ruila looduskaitseala (edaspidi kaitseala) võetakse kaitse
alla:
1) Ruila raba ja sealsete sookoosluste, raba- ja soometsade,
haruldaste ja kaitsealuste taimeliikide ning nende elupaikade kaitseks;
2) EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas
nimetatud kahe liigi, millest üks on ühtlasi I ja teine II kategooria
kaitsealune liik, kaitseks;
3) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse
kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – vähe- kuni kesktoiteliste
kalgiveeliste järvede (3140)2, rabade (7110*), siirde-
ja õõtsiksoode (7140), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*),
liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), siirdesoo-
ja rabametsade (91D0*) kaitseks;
4) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
II lisas nimetatud liigi, mis on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik,
ning II lisas nimetatud eesti soojumika (Saussurea alpina ssp.
esthonica), mis on ühtlasi III kategooria kaitsealune liik,
elupaikade kaitseks.
(2) Kaitseala maa-ala jaotub vastavalt kaitsekorra eripärale ja
majandustegevuse piiramise astmele üheks sihtkaitsevööndiks ja kaheks
piiranguvööndiks.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud
piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.
(4) Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr
615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade
nimekiri» (RTL 2004, 111, 1758) lisa 1 punkti 2 alapunktist 356 hõlmab
kaitseala Ruila-Kernu loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata
selle mõju loodusala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000
võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.
§2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Harju maakonnas Kernu vallas Pohla, Ruila, Mõnuste ja
Allika külas.
(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse
lisas3.
§3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaministeeriumi Harjumaa
keskkonnateenistus.
2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§4. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa
kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.
(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval
kinnisasjal on viibimine lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» (RT I
1993, 39, 590; 1999, 44, 509; 2001, 34, 185; 93, 565; 2002, 47, 297; 53,
336; 99, 579; 2003, 13, 64; 17, 95; 78, 523; 2004, 20, 141; 37, 255) ja
«Looduskaitseseaduses» sätestatut.
(3) Kaitsealal on lubatud jahipidamine 1. septembrist 31. jaanuarini,
välja arvatud linnujaht.
(4) Kaitsealal on lubatud kalapüük.
(5) Kaitsealal on lubatud sõiduki, maastikusõiduki ja ujuvvahendiga
sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel,
valitsemisega seotud töödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas
teadustegevuses ning lisaks piiranguvööndis teostatavatel liinirajatiste
hooldamiseks vajalikel töödel ja maatulundusmaal metsamajandustöödel või
põllumajandustöödel.
§5. Keelatud tegevus
(1) Kaitsealal on keelatud telkimine ja lõkke tegemine.
(2) Kaitsealal on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud:
1)
muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2)
koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3)
väljastada metsamajandamiskava;
4) kinnitada metsateatist;
5)
kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
6) anda
nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
7) anda projekteerimistingimusi;
8) anda ehitusluba;
9) korraldada
rahvaüritusi.
§6. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja vaatab talle kooskõlastamiseks esitatud
metsateatise läbi ja annab kümne tööpäeva jooksul metsateatise saamisest
arvates metsakoosluse liikide ning vanuse mitmekesisuse säilitamise
eesmärgist tulenevalt oma kirjaliku nõusoleku või seab vajaduse korral
omapoolsed tingimused.
(2) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab
kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib
kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.
(3) Kui tegevust ei esitata kaitseala valitsejale kooskõlastamiseks või
tegevuses ei arvestata kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel
tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala
seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt
«Haldusmenetluse seadusele» (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375;
2003, 20, 117; 78, 527) õiguspärast ootust sellise tegevuse
õiguspärasuse osas.
(4) Keskkonnaministeeriumil või kavandatava tegevuse asukoha
keskkonnateenistusel on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus
määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib
kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.
3. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND
§7. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud
looduslike koosluste säilitamiseks ning kaitsealuste liikide ja nende
elupaikade kaitseks.
(2) Kaitsealal on Ruila soo sihtkaitsevöönd.
§8. Keelatud tegevus
Sihtkaitsevööndis on keelatud:
1) majandustegevus;
2)
loodusvarade kasutamine;
3) ehitiste püstitamine.
§9. Lubatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
1) tehispesade rajamine I kategooria kaitsealustele liikidele ning
olemasolevate tehispesade korrashoid;
2) teaduslikult põhjendatud
tööd loodusliku veerežiimi taastamiseks;
3) puu- ja
põõsarinde harvendamine siirde- ja madalsookoosluste taastamiseks ja
säilitamiseks, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid
raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu
koosseisu ja täiuse osas.
§10. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduslike koosluste, kaitsealuste
liikide ning nende elupaikade arengu tagamine üksnes loodusliku
protsessina.
4. peatükk
PIIRANGUVÖÖND
§11. Piiranguvööndi määratlus
(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
(2) Kaitsealal on kaks piiranguvööndit:
1) Paatre
piiranguvöönd;
2) Saunjanurga piiranguvöönd.
§12. Lubatud tegevus
Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus.
§13. Keelatud tegevus
Piiranguvööndis on keelatud:
1) uuendusraie, välja arvatud
turberaie, mille puhul tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse
mitmekesisus;
2) ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste
püstitamine;
3) uue maaparandussüsteemi rajamine;
4)
uute veekogude rajamine;
5) maavara kaevandamine;
6) puhtpuistute
kujundamine ja energiapuistute rajamine;
7) biotsiidi ja
taimekaitsevahendi kasutamine.
§14. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on metsatüüpide ja sookoosluste seisundi
ja looduse mitmekesisuse säilitamine.
1 EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992,
lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236,
23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja EÜ nõukogu
direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103,
25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981, lk
3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100,
16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk
9–14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236,
23.09.2003, lk 667–702).
2
Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt
EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud
esmatähtsad elupaigatüübid.
3 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on
märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10
000) alusel ja kasutades maakatastri andmeid seisuga juuni 2004. a.
Kaitseala kaardiga saab tutvuda Harjumaa keskkonnateenistuses,
Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses
ning Maa-ameti veebilehel maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
Määruse lisa on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja
seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 08.06.2005 resolutsioon nr
17-1/0505182.
|
Keskkonnaminister Villu REILJAN
|