Määrus kehtestatakse «
Looduskaitseseaduse» (RT I 2004, 38, 258; 53, 373; 2005, 15, 87; 22, 152)
§ 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§1. Saarjärve looduspargi kaitse-eesmärk
(1) Saarjärve looduspargi (edaspidi looduspark)2
kaitse-eesmärk on Saare järve, seda ümbritseva metsa ja Saare mõhnastiku
ning EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – looduslikult rohketoiteliste järvede (3150)
3, vanade loodusmetsade (9010*), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080)
kaitse.
(2) Looduspargi maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale
ja majandustegevuse piiramise astmele neljaks sihtkaitsevööndiks ja
üheks piiranguvööndiks.
(3) Looduspargis tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud
piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.
(4) Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr
615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade
nimekiri» (RTL 2004, 111, 1758) lisa 1 punkti 2 alapunktist 359 hõlmab
kaitseala Saare loodusala, kus tegevuste kavandamisel tuleb hinnata
nende mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade
suhtes kehtivaid erisusi.
§2. Looduspargi asukoht
(1) Looduspark asub Jõgeva maakonnas Saare vallas Saarjärve külas.
(2) Looduspargi välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse
lisas4.
§3. Looduspargi valitseja
Looduspargi valitseja on Keskkonnaministeeriumi Jõgevamaa
keskkonnateenistus.
2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§4. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa
kõrvalsaadusi kogu looduspargis.
(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval
kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» (RT I
1993, 39, 590; 1999, 44, 509; 2001, 34, 185; 93, 565; 2002, 47, 297; 53,
336; 99, 579; 2003, 13, 64; 17, 95; 78, 523; 2004, 20, 141; 37, 255) ja
«Looduskaitseseaduses» sätestatut.
(3) Looduspargis on lubatud kalapüük ja jahipidamine.
(4) Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult selleks
ettevalmistatud ja tähistatud kohtades. Õuemaal on telkimine ja lõkke
tegemine lubatud omaniku loal.
(5) Rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas ja rohkem
kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud üksnes looduspargi
valitseja nõusolekul. Rahvaürituste korraldamiseks õuemaal ei ole
looduspargi valitseja nõusolekut tarvis.
(6) Looduspargi teedel on lubatud sõidukiga sõitmine. Maastikusõidukiga
sõitmine on lubatud looduspargi valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine
väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine looduspargi valitseja
nõusolekuta on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, looduspargi
valitsemisega seotud töödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel ning
looduspargi valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.
(7) Looduspargi vetel on lubatud mootorita ujuvvahendiga sõitmine.
Mootoriga ujuvvahendiga sõitmine on lubatud ainult järelevalve- ja
päästetöödel, looduspargi valitsemisega seotud töödel, kaitse-eeskirjaga
lubatud töödel ja looduspargi valitseja nõusolekul teostatavas
teadustegevuses.
§5. Keelatud tegevus
Looduspargi valitseja nõusolekuta on looduspargis keelatud:
1)
muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2)
koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3)
väljastada metsamajandamiskava;
4) kinnitada metsateatist;
5)
kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
6) anda
nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
7) anda projekteerimistingimusi;
8) anda ehitusluba.
§6. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Looduspargi valitseja vaatab talle kooskõlastamiseks esitatud
metsateatise läbi ja annab kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse
saamist metsakoosluse liikide ning vanuse mitmekesisuse säilitamise
eesmärgist tulenevalt oma kirjaliku nõusoleku või seab vajaduse korral
omapoolsed tingimused.
(2) Kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab
kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut,
kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgi
saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.
(3) Kui tegevusi ei esitatud kaitstava loodusobjekti valitsejale
kooskõlastamiseks või tegevustes ei arvestatud kirjalikult seatud
tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitstava loodusobjekti
kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit, ei
teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt
«Haldusmenetluse seadusele» (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375;
2003, 20, 117; 78, 527) õiguspärast ootust sellise tegevuse
õiguspärasuse osas.
(4) Keskkonnaministeeriumil või kavandatava tegevuse asukoha
keskkonnateenistusel on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus
määrata kaitstava loodusobjekti kaitseks keskkonnanõudeid, kui
kavandatav tegevus võib kahjustada kaitstava loodusobjekti
kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.
3. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND
§7. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Looduspargi sihtkaitsevöönd on looduspargi osa seal väljakujunenud
või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.
(2) Looduspargis on neli sihtkaitsevööndit:
1) Vahtra
sihtkaitsevöönd;
2) Kabelimäe sihtkaitsevöönd;
3) Lustsaare sihtkaitsevöönd;
4) Metsavahi sihtkaitsevöönd.
§8. Keelatud tegevus
Sihtkaitsevööndis on keelatud:
1) majandustegevus;
2)
loodusvarade kasutamine;
3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud
Kabelimäe sihtkaitsevööndis tootmisotstarbeta ehitiste püstitamine
looduspargi tarbeks ja Lustsaare sihtkaitsevööndis õppeotstarbega
rajatiste püstitamine.
§9. Lubatud tegevus
Looduspargi valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
1) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalikud tööd;
2) olemasolevate maaparandussüsteemide ja ehitiste hooldustööd;
3) Vahtra, Lustsaare ja Metsavahi sihtkaitsevööndis teedel ja radadel
liikumist ohustavate puude eemaldamine;
4) Kabelimäe
sihtkaitsevööndis metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile,
kusjuures looduspargi valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja
tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja
täiuse osas.
§10. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
(1) Kabelimäe sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse
ja maastikuilme säilitamine.
(2) Vahtra, Lustsaare ja Metsavahi sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on
metsaökosüsteemi arengu tagamine loodusliku protsessina.
4. peatükk
PIIRANGUVÖÖND
§11. Piiranguvööndi määratlus
(1) Looduspargi piiranguvöönd on looduspargi osa, mis ei kuulu
sihtkaitsevööndisse.
(2) Looduspargis on Saarjärve piiranguvöönd.
§12. Lubatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus.
(2) Piiranguvööndis on lubatud uute ehitiste, kaasa arvatud ajutiste
ehitiste püstitamine, arvestades § 5 punktides 5–8 sätestatut.
§13. Keelatud tegevus
Piiranguvööndis on keelatud:
1) puhtpuistute kujundamine ja
energiapuistute rajamine;
2) uute maaparandussüsteemide rajamine;
3) maavarade kaevandamine;
4) veekogude veetaseme muutmine ja kaldajoone
muutmine;
5) uute veekogude rajamine;
6) biotsiidi ja
taimekaitsevahendi kasutamine;
7) uuendusraie, välja arvatud
turberaie, mille puhul tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse
mitmekesisus;
8) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel.
§14. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme
säilitamine.
1 EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992,
lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236,
23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53).
2 Looduspark on moodustatud Jõgeva Rajooni TSN
Täitevkomitee 17. juuli 1968. a otsusega nr 113 «Looduse kaitsest Jõgeva
rajoonis» riikliku kaitse alla võetud kohaliku tähtsusega
looduskaitseobjekti ja maastiku üksikelemendi Saare järv ja mets baasil.
3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava
elupaigatüübi koodinumber vastavalt EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I
lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
4 Looduspargi välispiir ja vööndite piirid on
märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10
000) alusel, kasutades Eesti Metsakorralduskeskuses koostatud Luua
Metsanduskooli 2000. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20 000), Kaarepere
Sovhoostehnikumi 1990. aasta metsakorralduse kaarti (mõõtkava 1:10 000)
ja maakatastri andmeid seisuga juuni 2004. a.
Looduspargi kaardiga saab tutvuda Jõgevamaa keskkonnateenistuses,
Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses
ning Maa-ameti veebilehel maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
|
Keskkonnaminister Villu REILJAN
|
|
Riigikantselei istungiosakonna juhataja
riigisekretäri ülesannetes Aivar RAHNO
|
Määruse lisa on avaldatud elektroonilises Riigi
Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri
14.06.2005 resolutsioon nr 17-1/0505330.