Muudetud järgmise Vabariigi Valitsuse määrusega (vastuvõtmise aeg,
number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
19.01.2009 nr 13 (RT I 2009, 7, 48)
1.02.2009
Määrus kehtestatakse «
Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Kuulmajärve maastikukaitseala kaitse-eesmärk
(1) Kuulmajärve maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala
) kaitse-eesmärk on Koolma järve, Saarjärve ja Timo Mustjärve
järvekoosluste, Suursuu raba, Sasisuu, Viksi ja Mõujärve soo
sookoosluste, metsakoosluste, mõhnastiku ning EÜ nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku
kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide kaitse. Kaitse all on
huumustoitelised järved ja järvikud (3160)3, rabad
(7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), vanad okasmetsad (9010*),
soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*).
(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja
majandustegevuse piiramise astmele kolmeks sihtkaitsevööndiks ja
piiranguvööndiks.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud
piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.
(4) Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr
615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade
nimekiri» lisa 1 punkti 2 alapunktist 138 hõlmab kaitseala Kuulmajärve
loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju
kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes
kehtivaid erisusi.
§ 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Põlva maakonnas Veriora vallas Koolmajärve, Timo ja
Viira külas ja Põlva vallas Tromsi külas.
(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse
lisas4.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
[RT I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]
2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 4. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa
kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.
(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval
kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja
«Looduskaitseseaduses» sätestatut.
(3) Kaitsealal on lubatud jahipidamine ja kalapüük.
(4) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud ainult kohtades,
mille kaitseala valitseja on selleks ette valmistanud ja tähistanud.
Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.
(5) Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine
selleks ettevalmistamata kohtades. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste
korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes
kaitseala valitseja nõusolekul. Õuemaal on lubatud rahvaürituste
korraldamine omaniku loal.
(6) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel ja ujuvvahendiga
sõitmine kaitseala vetel. Maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on
lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine väljaspool
teid ja maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekuta on
lubatud järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga
lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel ning kaitseala
valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.
§ 5. Keelatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta
katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2)
koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3)
väljastada metsamajandamiskava;
4) kinnitada metsateatist;
5)
kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
6) anda
nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
7)
anda projekteerimistingimusi;
8) anda ehitusluba.
§ 6. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja vaatab talle kooskõlastamiseks esitatud
metsateatise läbi ja annab kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse
saamist metsakoosluse liikide ning vanuse mitmekesisuse säilitamise
eesmärgist tulenevalt oma kirjaliku nõusoleku või seab vajaduse korral
omapoolsed tingimused.
(2) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab
kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib
kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
(3) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või
tegevuse juures ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud
tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala
kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides
nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast
ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
(4) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju
hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitseala kaitseks
keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala
kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
[RT I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]
3. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND
§ 7. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või
kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.
(2) Kaitsealal on kolm sihtkaitsevööndit:
1) Kuulmajärve
sihtkaitsevöönd;
2) Suursuu sihtkaitsevöönd;
3)
Mustjärve sihtkaitsevöönd.
§ 8. Keelatud tegevus
Sihtkaitsevööndis on keelatud:
1) majandustegevus;
2)
loodusvarade kasutamine;
3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud
kaitseala valitseja nõusolekul tee, tehnovõrgu rajatise või
tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või
kaitseala tarbeks.
§ 9. Lubatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
1)
poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning
kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
2)
olemasolevate ehitiste hooldustööd;
3) koosluse kujundamine
vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures metsakoosluse kujundamisel on
kaitseala valitsejal õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia,
metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
4)
olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd.
§ 10. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
(1) Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja
maastikuilme säilitamine.
(2) Metsakoosluste kaitse-eesmärk on kasvukohatüübile iseloomuliku
liikide koosseisu säilitamine.
4. peatükk
PIIRANGUVÖÖND
§ 11. Piiranguvööndi määratlus
Kuulmajärve piiranguvöönd on kaitseala majandatav osa, mis ei kuulu
sihtkaitsevööndisse.
§ 12. Lubatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus.
(2) Piiranguvööndis on lubatud uute ehitiste, kaasa arvatud ajutiste
ehitiste püstitamine kaitseala tarbeks, arvestades käesoleva määruse § 5
punktides 5–8 sätestatut.
(3) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud
uuendusraie, kusjuures tuleb säilitada koosluse liigiline ja vanuseline
mitmekesisus.
§ 13. Keelatud tegevus
Piiranguvööndis on keelatud:
1) puhtpuistute kujundamine ja
energiapuistute rajamine;
2) maavara kaevandamine, välja arvatud
«Maapõueseaduse» § 59 lõikes 2 sätestatud juhul kaitseala valitsejaga
kooskõlastatud kohtades ja enne käesoleva määruse kehtestamist välja
antud kaevandamisloaga lubatud tingimustel;
3) veekogude veetaseme ja
kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine;
4) uue
maaparandussüsteemi rajamine;
5) biotsiidi ja taimekaitsevahendi
kasutamine;
6) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel.
§ 14. Vajalik tegevus
Piiranguvööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja
liigikoosseisu tagamiseks vajalik rohu niitmine, loomade karjatamine
ning puu- ja põõsarinde harvendamine.
§ 15. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on sealse elustiku mitmekesisuse ning maa
kasutamisel väljakujunenud traditsioonilise pärandkultuurmaastiku ilme
säilitamine.
____________
1 EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike
elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L
206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997,
lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53).
2 Kaitseala on moodustatud Põlva Rajooni RSN Täitevkomitee
28. märtsi 1983. a korraldusega nr 72 «Koolma järve kaitseala
moodustamise kohta» rajatud Koolma järve kaitseala baasil.
3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi
koodinumber vastavalt EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga
(*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
4 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse
lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel,
kasutades Eesti Metsakorralduskeskuses 2002. a koostatud Ilumetsa
metskonna puistuplaani (1:20 000) ja maakatastri andmeid seisuga
september 2004. a.
Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis,
Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses
ja Maa-ameti veebilehel maainfosüsteemis (www. maaamet.ee).
[RT I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]