Teksti suurus:

Koigi maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri

Tagasi õigusakti juurde

Legend:
PunaneKustutatud
RohelineLisatud

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:28.08.2005
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.01.2009
Avaldamismärge:RT I 2005, 45, 378

Määrus kehtestatakse « Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§1. Koigi maastikukaitseala kaitse-eesmärk

(1) Koigi maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) moodustatakse väärtuslike elupaikade, looduse ja maastiku mitmekesisuse ning haruldaste liikide kaitseks.

(2) Kaitseala võetakse kaitse alla:
1) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140)2, huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), kadastike (5130), fennoskandia puisniitude (6530*), looduslikus seisundis rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste salumetsade (9020), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitseks;
2) EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta II lisas nimetatud liikide – laugu (Fulica atra) ja rääkspardi ( Anas strepera) ning direktiivi I lisas nimetatud ning ühtlasi I või II kategooria kaitsealuste liikide kaitseks.

(3) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks sihtkaitsevööndiks ja kolmeks piiranguvööndiks.

(4) Kaitsealal kehtivad «Looduskaitseseaduses» sätestatud piirangud käesolevas määruses sätestatud erisustega.

(5) Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 1 alapunktist 12 ja punkti 2 alapunktist 110 hõlmab kaitseala Koigi linnu- ja loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.

§2. Kaitseala asukoht

(1) Kaitseala asub Saare maakonnas Pöide vallas Kapra, Koigi, Are ja Kahutsi külas, Laimjala vallas Nõmme, Paju, Kurdla, Jõe ja Käo külas ning Valjala vallas Kõriska külas.

(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas3.

§3. Kaitseala valitseja

Kaitseala valitseja on Keskkonnaministeeriumi Saaremaa keskkonnateenistus.

2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

§4. Lubatud tegevus kaitsealal

(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud käesoleva määruse § 9 punktis 4 sätestatud juhtudel Kõriskaru sihtkaitsevööndis.

(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.

(3) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.

(4) Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

(5) Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine. Väljaspool teid on sõidukiga või maastikusõidukiga sõitmine lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud tööde ja kaitseala valitsemisega seotud tööde tegemisel.

(6) Kaitsealal on lubatud harrastuskalapüük, välja arvatud 1. aprillist 31. juulini «Kalapüügiseaduse» § 11 lõike 3 punktides 4–8 nimetatud harrastuspüügivahenditega.

(7) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud käesoleva määruse § 9 punktis 5 sätestatud juhul.

§5. Keelatud tegevus kaitsealal

Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3) väljastada metsamajandamiskava;
4) kinnitada metsateatist;
5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
6) anda nõusolekut väikeehitise ehitamiseks, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
7) anda projekteerimistingimusi;
8) anda ehitusluba.

§6. Tegevuse kooskõlastamine

(1) Kaitseala valitseja vaatab talle kooskõlastamiseks esitatud metsateatise läbi ja annab kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates metsakoosluse liikide ning vanuse mitmekesisuse säilitamise eesmärgist tulenevalt oma kirjaliku nõusoleku või seab vajaduse korral omapoolsed tingimused.

(2) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.

(3) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuse juures ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.

(4) Keskkonnaministeeriumil või kavandatava tegevuse asukoha keskkonnateenistusel on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.

3. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND

§7. Sihtkaitsevööndi määratlus

(1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike koosluste säilitamiseks.

(2) Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit:
1) Kõriskaru sihtkaitsevöönd;
2) Raba sihtkaitsevöönd.

§8. Lubatud tegevus

Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
1) koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
2) metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile 1. oktoobrist 31. jaanuarini, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raietehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
3) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine;
4) tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala tarbeks ning olemasolevate teede ja ehitiste hooldustööd.

§9. Keelatud tegevus

Sihtkaitsevööndis on keelatud:
1) majandustegevus;
2) loodusvarade kasutamine;
3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud käesoleva määruse § 8 punktis 4 sätestatud juhtudel;
4) Kõriskaru sihtkaitsevööndis on keelatud inimeste viibimine 15. veebruarist 31. augustini, välja arvatud kinnisasja omanikul oma kinnisasja piires, järelevalve- ja päästetöödel ja kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul teostatavas teadustegevuses;
5) Raba sihtkaitsevööndis linnujaht, välja arvatud jahipidamine hallvaresele.

4. peatükk
PIIRANGUVÖÖND

§10. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

§11. Piiranguvööndi määratlus

(1) Piiranguvöönd on kaitseala maa- ja veeala, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

(2) Kaitsealal on kolm piiranguvööndit:
1) Lõhmuste piiranguvöönd;
2) Koigi piiranguvöönd;
3) Ollamäe piiranguvöönd.

§12. Lubatud tegevus

(1) Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus.

(2) Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud:
1) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine;
2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine.

§13. Keelatud tegevus

Piiranguvööndis on keelatud:
1) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
2) maavara kaevandamine, välja arvatud «Maapõueseaduse» § 59 lõikes 2 sätestatud juhul kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades;
3) uute veekogude rajamine;
4) uue maaparandussüsteemi rajamine;
5) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine;
6) uuendusraie, välja arvatud turberaie, kusjuures tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus;
7) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel.

1 EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja EÜ nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981, lk 3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100, 16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk 9–14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236, 23.09.2003, lk 667–702).
2 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
3 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades maakatastri andmeid seisuga juuni 2004. a.
Ala kaardiga saab tutvuda Saaremaa keskkonnateenistuses, Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses ning Maa-ameti veebilehel maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

Peaminister Andrus ANSIP

Keskkonnaminister Villu REILJAN

Riigisekretär Heiki LOOT

Määruse lisa on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 29.06.2005 resolutsioon nr 17-1/0505738.

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:08.07.2023
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 05.07.2023, 66

Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Koigi maastikukaitseala kaitse-eesmärk

  (1) Koigi maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) moodustatakse väärtuslike elupaikade, looduse ja maastiku mitmekesisuse ning haruldaste liikide kaitseks.

  (2) Kaitseala võetakse kaitse alla:
  1) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140)2, huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), kadastike (5130), fennoskandia puisniitude (6530*), looduslikus seisundis rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste salumetsade (9020), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitseks;
  2) EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta II lisas nimetatud liikide – laugu (Fulica atra) ja rääkspardi ( Anas strepera) ning direktiivi I lisas nimetatud ning ühtlasi I või II kategooria kaitsealuste liikide kaitseks.

  (3) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks sihtkaitsevööndiks ja kolmeks piiranguvööndiks.

  (4) Kaitsealal kehtivad «Looduskaitseseaduses» sätestatud piirangud käesolevas määruses sätestatud erisustega.

  (5) Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 1 alapunktist 12 ja punkti 2 alapunktist 110 hõlmab kaitseala Koigi linnu- ja loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.

§ 2.  Kaitseala asukoht

  (1) Kaitseala asub Saare maakonnas Pöide vallas Kapra, Koigi, Are ja Kahutsi külas, Laimjala vallas Nõmme, Paju, Kurdla, Jõe ja Käo külas ning Valjala vallas Kõriska külas.

  (2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas3.

§ 3.  Kaitseala valitseja

  Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]

2. peatükk KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED 

§ 4.  Lubatud tegevus kaitsealal

  (1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud käesoleva määruse § 9 punktis 4 sätestatud juhtudel Kõriskaru sihtkaitsevööndis.

  (2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.

  (3) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.

  (4) Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

  (5) Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine. Väljaspool teid on sõidukiga või maastikusõidukiga sõitmine lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud tööde ja kaitseala valitsemisega seotud tööde tegemisel.

  (6) Kaitsealal on lubatud harrastuskalapüük, välja arvatud 1. aprillist 31. juulini «Kalapüügiseaduse» § 11 lõike 3 punktides 4–8 nimetatud harrastuspüügivahenditega.

  (7) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud käesoleva määruse § 9 punktis 5 sätestatud juhul.

§ 5.  Keelatud tegevus kaitsealal

  Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
  1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
  2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
  3) väljastada metsamajandamiskava;
  4) kinnitada metsateatist;
  5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
  6) anda nõusolekut väikeehitise ehitamiseks, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
  7) anda projekteerimistingimusi;
  8) anda ehitusluba.

§ 6.  Tegevuse kooskõlastamine

  (1) Kaitseala valitseja vaatab talle kooskõlastamiseks esitatud metsateatise läbi ja annab kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates metsakoosluse liikide ning vanuse mitmekesisuse säilitamise eesmärgist tulenevalt oma kirjaliku nõusoleku või seab vajaduse korral omapoolsed tingimused.

  (2) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.

  (3) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuse juures ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.

  (4) [Kehtetu - RT I, 05.07.2023, 1 - jõust. 08.07.2023]

3. peatükk SIHTKAITSEVÖÖND 

§ 7.  Sihtkaitsevööndi määratlus

  (1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike koosluste säilitamiseks.

  (2) Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit:
  1) Kõriskaru sihtkaitsevöönd;
  2) Raba sihtkaitsevöönd.

§ 8.  Lubatud tegevus

  Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
  1) koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
  2) metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile 1. oktoobrist 31. jaanuarini, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raietehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
  3) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine;
  4) tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala tarbeks ning olemasolevate teede ja ehitiste hooldustööd.

§ 9.  Keelatud tegevus

  Sihtkaitsevööndis on keelatud:
  1) majandustegevus;
  2) loodusvarade kasutamine;
  3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud käesoleva määruse § 8 punktis 4 sätestatud juhtudel;
  4) Kõriskaru sihtkaitsevööndis on keelatud inimeste viibimine 15. veebruarist 31. augustini, välja arvatud kinnisasja omanikul oma kinnisasja piires, järelevalve- ja päästetöödel ja kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul teostatavas teadustegevuses;
  5) Raba sihtkaitsevööndis linnujaht, välja arvatud jahipidamine hallvaresele.

4. peatükk PIIRANGUVÖÖND 

§ 10.  Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

  Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

§ 11.  Piiranguvööndi määratlus

  (1) Piiranguvöönd on kaitseala maa- ja veeala, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

  (2) Kaitsealal on kolm piiranguvööndit:
  1) Lõhmuste piiranguvöönd;
  2) Koigi piiranguvöönd;
  3) Ollamäe piiranguvöönd.

§ 12.  Lubatud tegevus

  (1) Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus.

  (2) Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud:
  1) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine;
  2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine.

§ 13.  Keelatud tegevus

  Piiranguvööndis on keelatud:
  1) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
  2) maavara kaevandamine, välja arvatud «Maapõueseaduse» § 59 lõikes 2 sätestatud juhul kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades;
  3) uute veekogude rajamine;
  4) uue maaparandussüsteemi rajamine;
  5) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine;
  6) uuendusraie, välja arvatud turberaie, kusjuures tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus;
  7) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json