Teksti suurus:

Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu

Tagasi õigusakti juurde

Legend:
PunaneKustutatud
RohelineLisatud

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:11.09.2005
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.12.2011
Avaldamismärge:RT I 2005, 46, 383

Määrus kehtestatakse «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse» § 6 lõike 4 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

 (1) Määrus täpsustab «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse» § 6 lõikes 2 esitatud tegevusvaldkondade loetelu, mille korral tuleb kaaluda kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust.

 (2) Otsustaja on kohustatud kaaluma tegevusloa muutmisel tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, kui tegevusloa muutmise tulemusena kogu tegevus vastab käesolevas määruses sätestatud kriteeriumidele.

§ 2. Energeetika

  Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda energeetika valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
 1) soojuselektrijaama või muu põletusseadme rajamine (püstitamine) või laiendamine ning elektri- või soojusenergia tootmine, kui nominaalne soojusvõimsus on 50–299 megavatti;
 2) rohkem kui viie tuulikuga tuuleelektrijaama, mille koguvõimsus on üle 7,5 megavati, rajamine maismaale;
 3) maagaasi kõrgsurvetrassi või nafta- või keemiatoodete transporditorustiku rajamine väljaspool tööstusterritooriumi, välja arvatud «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse» § 6 lõike 1 punktis 25 nimetatud juhul;
 4) soojatrassi rajamine vähemalt 50-megavatise soojusvõimsusega põletusseadme jaoks;
 5) 35–220-kilovoldise pingega ja üle 15 kilomeetri pikkusega elektriõhuliini rajamine.

§ 3. Mäendus ja geoloogia

  Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda mäenduse ja geoloogia valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
 1) üldgeoloogiline uurimistöö;
 2) geoloogiline uuring;
 3) süvapuurimine (üle 1000-meetrise sügavusega puuraugud);
 4) pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamine kuni 150 hektari suurusel alal;
 5) kuni 10 000-kuupmeetrise suuruse maavaravaru kaevandamine merest või kuni 500-kuupmeetrise suuruse maavaravaru kaevandamine teistest veekogudest;
 6) pealmaakaevandamise lõpetamine kuni 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamise lõpetamine kuni 150 hektari suurusel alal;
 7) maavaravaru kaevandamisega seotud maapealsete rajatiste rajamine, välja arvatud «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse» § 6 lõike 1 punktis 26 nimetatud juhul;
 8) «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse» § 6 lõikes 1 nimetamata allmaaehitise rajamine;
 9) kivisöe või põlevkivi vedeldamine, gaasistamine või koksistamine, kui ööpäevas kasutatakse vähemalt 250 tonni toorainet, välja arvatud «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse» § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul;
 10) söe, ligniidi, põlevkivi, turba või nende segude brikettimine.

§ 4. Metallide tootmine ja töötlemine

  Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda metallide tootmise ja töötlemise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
 1) metallimaakide (kaasa arvatud sulfiidimaagid) särdamine või paagutamine;
 2) malmi või terase tootmine (teisene sulatamine), kaasa arvatud pidevvalu, tootmisvõimsusega üle 2,5 tonni tunnis;
 3) mustmetallide kuumvaltsimine tootmisvõimsusega üle 20 tonni toorterast tunnis;
 4) mustmetallide sepistamine üle 20-megavatise soojusvõimsusega sepikodade seadmetel, kui vasara löögienergia on üle 50 kilodžauli;
 5) mustmetallide pinnete pealesulatamine toorterase kuluga üle 2 tonni tunnis;
 6) mustmetallide valu, kui valukodade tootmisvõimsus on üle 20 tonni ööpäevas;
 7) värviliste metallide (välja arvatud väärismetallid) või teisese toorme sulatamine ja sulamite valmistamine (rafineerimise, valamise jm eesmärgil) tootmisvõimsusega üle 4 tonni pliid või kaadmiumi ööpäevas või üle 20 tonni kõiki muid metalle ööpäevas;
 8) metallide või plastide elektrolüütiline või keemiline pinnatöötlus, kui töötlemisvannide kogumaht ületab 30 kuupmeetrit;
 9) mootorsõidukite ja sisepõlemismootorite tootmine, laevaehitus või -remont, õhusõidukite tootmine või hooldus, rongivedurite, trammi- või rongiveeremi tootmine, kui orgaaniliste ainete kulu on 50 tonni aastas või üle 150 kilogrammi tunnis;
 10) impulssvormimine või -pressimine.

§ 5. Mittemetalsetest maavaradest toodete valmistamine

  Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda mittemetalsetest maavaradest toodete tootmise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
 1) ööpäevas üle 500 tonni tsemendi tootmine;
 2) ööpäevas üle 50 tonni lubja tootmine pöördahjudes või muudes põletusahjudes;
 3) asbesti või asbesti sisaldavate toodete töötlemine või käitlemine, välja arvatud «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse» § 6 lõike 1 punktis 10 nimetatud juhul;
 4) ööpäevas üle 20 tonni klaasi, sealhulgas klaaskiu tootmine;
 5) ööpäevas üle 20 tonni mineraalainete sulatamine, sealhulgas mineraalkiu tootmine;
 6) keraamiliste toodete, sealhulgas katusekivide, telliste, tulekindlate telliste, kahhelkivide, keraamiliste materjalide, kergkruusa või portselani valmistamine põletamisel tootmisvõimsusega üle 75 tonni ööpäevas või ahjudes, mille mahutavus ületab 4 kuupmeetrit ja mahutavustihedus on 300 kilogrammi kuupmeetri kohta.

§ 6. Keemiatööstus

  Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda keemiatööstuse valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
 1) kemikaalide tootmine, välja arvatud «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse» § 6 lõike 1 punktis 11 nimetatud juhul;
 2) kemikaalide tootmisprotsessist eraldatud isoleeritud vahesaaduste töötlemine;
 3) taimekaitsevahendite või ravimite tootmine, välja arvatud «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse» § 6 lõike 1 punktis 11 nimetatud juhul;
 4) peroksiidide või elastomeeride tootmine;
 5) värvide või lakkide tootmine, kui orgaaniliste ainete kulu on üle 50 tonni aastas või üle 150 kilogrammi tunnis.

§ 7. Toiduainetööstus

  Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda toiduainetööstuse valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
 1) loomade tapmine tapamajades tootlikkusega üle 50 tonni rümpasid ööpäevas;
 2) taimse või loomse õli või rasva tootmine valmistoodangu mahuga üle 75 tonni ööpäevas;
 3) kalajahu või -õli tootmine valmistoodangu mahuga üle 75 tonni ööpäevas;
 4) piimatoodete tootmine valmistoodangu mahuga üle 200 tonni ööpäevas;
 5) tärklise tootmine valmistoodangu mahuga üle 100 tonni ööpäevas;
 6) õlle või linnase tootmine valmistoodangu mahuga üle 150 tonni ööpäevas;
 7) suhkru tootmine valmistoodangu mahuga üle 100 tonni ööpäevas;
 8) kondiitritoodete või siirupi tootmine valmistoodangu mahuga üle 100 tonni ööpäevas;
 9) taimsete toodete konservimine või pakendamine valmistoodangu mahuga üle 300 tonni ööpäevas või loomsete toodete konservimine või pakendamine valmistoodangu mahuga üle 75 tonni ööpäevas.

§ 8. Tselluloosi-, paberi- ja tekstiilitööstus ning nahaparkimine

  Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda tselluloosi-, paberi- ja tekstiilitööstuse ning nahaparkimise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
 1) tselluloosi või puitmassi tootmine puidust või muudest kiudmaterjalidest, kui valmistoodangu maht ületab 20 tonni ööpäevas, välja arvatud «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse» § 6 lõike 1 punktis 12 nimetatud juhul;
 2) paberi või papi tootmine, kui valmistoodangu maht on 20–200 tonni ööpäevas;
 3) tekstiili või kiu eeltöötlemine (pesemiseks, pleegitamiseks, merseriseerimiseks) või värvimine, kui valmistoodangu maht ületab 10 tonni ööpäevas;
 4) nahaparkimine, kui valmistoodangu maht on üle 12 tonni ööpäevas.

§ 9. Põllu- ja metsamajandus ning kalandus

  Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda põllu- ja metsamajanduse ning kalanduse valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
 1) maatulundusmaa sihtotstarbe muutmine, kui maa pindala on suurem kui 100 hektarit;
 2) rajatavasse maaparandussüsteemi kuuluva hoone püstitamine või rajatise rajamine vähemalt 200 hektari suurusele maa-alale, poldri korral olenemata maa-ala suurusest;
 3) maaparandussüsteemi või selle osa rajamine põllumajandusmaal, kus soomuldade, mille turbakihi sügavus on üle ühe meetri, pindala ületab 30% rajatava maaparandussüsteemi maa-ala või selle osa pindalast;
 4) maaparandussüsteemi rajamine või rekonstrueerimine karstialal;
 5) vähemalt 100 hektari suuruse maa-ala metsastamine, välja arvatud kaevandatud ala metsastamise korral;
 6) vähemalt 10 hektari suuruse kaitsemetsa raadamine;
 7) karusloomakasvatuse rajamine üle 5000 rebase või üle 13 000 mingi või tuhkru pidamiseks;
 8) linnufarmi rajamine 40 000 – 60 000 munakana pidamiseks;
 9) seakasvatuse rajamine või rekonstrueerimine üle 2000 nuumsea (arvestuskaaluga igaüks üle 30 kilogrammi) või üle 750 emise pidamiseks, välja arvatud «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse» § 6 lõike 1 punktis 27 nimetatud juhul;
 10) aastas vähemalt 200 tonni sööta kasutava intensiivkalakasvatuse rajamine.

§ 10. Jäätmekäitlus

  Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda jäätmekäitluse valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
 1) jäätmekäitluskoha rajamine, laiendamine või rekonstrueerimine, välja arvatud «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse» § 6 lõike 1 punktis 23 nimetatud juhul;
 2) ööpäevas kuni 100 tonni tavajäätmete põletamine või keemiline töötlemine;
 3) metallijäätmete, sealhulgas romusõidukite käitlemine.

§ 11. Vee erikasutus

  Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda vee erikasutuse valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
 1) sadama või sadamarajatise rajamine või laiendamine, välja arvatud «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse» § 6 lõike 1 punktides 15 ja 16 nimetatud juhul;
 2) ranna kindlustusrajatise rajamine või laiendamine;
 3) üleujutustõkestusrajatise rajamine või laiendamine;
 4) avalikult kasutatavale vooluveekogule tõkestusrajatise rajamine, rekonstrueerimine või laiendamine;
 5) silla rajamine, kui selle tagajärjel muutub veekogu ristlõike pindala;
 6) veekogu põhja elektriülekandeliini või -sidekaabli rajamine;
 7) veekogu süvendamine või veekogusse tahkete ainete kaadamine, välja arvatud «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse» § 6 lõike 1 punktis 17 nimetatud juhul;
 8) põhjavee võtmine 50 000 – 200 000 kuupmeetrit aastas;
 9) aastas üle 10 miljoni kuupmeetri vee juhtimiseks akvedukti rajamine;
 10) veejuhtme, mille kaudu ärajuhitava vee keskmine vooluhulk on 10 miljonit kuni 100 miljonit kuupmeetrit aastas, rajamine;
 11) reovee, mille reostuskoormus on vähemalt 2000 inimekvivalenti, kogumiseks kanalisatsioonitorustike rajamine;
 12) vähemalt 2000 inimekvivalendi suuruse reoveepuhasti rajamine, laiendamine või rekonstrueerimine, välja arvatud «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse» § 6 lõike 1 punktis 20 nimetatud juhul;
 13) vähemalt 2000 inimekvivalendi suuruse reoveepuhasti sette töötlemine ja kasutamine.

§ 12. Kütuse ja keemiatoodete ladustamine

  Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda kütuse ja keemiatoodete ladustamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
 1) vähemalt 100-tonnise kogumahutavusega gaasihoidla rajamine või laiendamine ja kasutamine;
 2) 10 000 – 100 000-kuupmeetrise kogumahutavusega nafta või naftatoodete terminali rajamine ja kasutamine või terminali laiendamine vähemalt 10 000-kuupmeetrise mahu võrra;
 3) fossiilse kütuse või turba ladustamine kogumahuga vähemalt 1000 tonni;
 4) keemiatoodete terminali rajamine või laiendamine ja kasutamine, välja arvatud «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse» § 6 lõike 1 punktis 33 nimetatud juhul.

§ 13. Infrastruktuuri ehitamine

  Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
 1) «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse» § 6 lõikes 1 ning käesolevas määruses nimetamata juhul tööstuspiirkonna arendamine;
 2) «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse» § 6 lõikes 1 ning käesolevas määruses nimetamata juhul linna arendustööd (näiteks elamurajooni, vangla rajamine), välja arvatud üksikute elamute ehitamine;
 3) raudteeliini rajamine või raudteejaama rajamine, laiendamine või pikendamine, välja arvatud «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse» § 6 lõike 1 punktis 14 nimetatud juhul;
 4) köisraudtee rajamine;
 5) metroo rajamine;
 6) trammitee rajamine;
 7) vähemalt 1200 meetri pikkuse tehiskattega lennurajaga lennuvälja rajamine, laiendamine või rekonstrueerimine, välja arvatud «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse» § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul;
 8) tee ehitamine või remont, välja arvatud «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse» § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul;
 9) mootorsõidukite alalise võidusõidu- või testimisraja rajamine.

§ 14. Turismimajandus, puhke-, spordi- või virgestusalade rajamine

  Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda turismimajanduse, puhke-, spordi- või virgestusalade rajamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
 1) kaitstavale loodusobjektile või Natura 2000 võrgustiku alale valgustatud suusaraja, -nõlva, köistõstuki ja nendega seotud rajatise rajamine;
 2) kaitstavale loodusobjektile, Natura 2000 võrgustiku alale või ranna või kalda piiranguvööndis, välja arvatud tiheasustusalal, hotelli, puhkeküla või -laagri rajamine;
 3) alalise lõbustuspargi rajamine;
 4) golfiväljaku rajamine.

§ 15. Muud tegevusvaldkonnad

  Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda järgmiste muude tegevuste korral:
 1) ainete, esemete või toodete pinnatöötlus orgaaniliste lahustite kasutamisega, näiteks viimistlemine, trükkimine, katmine, rasvaärastus, veekindluse tagamine, kruntimine, värvimine, puhastamine või impregneerimine, kui orgaaniliste ainete kulu on üle 50 tonni aastas või üle 150 kilogrammi tunnis;
 2) vineeri või puitkiud- või puitlaastplaatide tootmine;
 3) grafiidistamise või põletamisega grafiidi (tempersöe) ja elektrografiidi tootmine;
 4) elastomeere sisaldavate valmististe tootmine, kui tooret kasutatakse üle 800 tonni aastas;
 5) ööpäevas üle 10 tonni loomakorjuste ja loomsete jäätmete kahjutustamine või töötlemine;
 6) lõhkeainete regenereerimine või hävitamine;
 7) vähemalt 5-megavatise gaasimootori, vähemalt 50-kuupmeetrise keemiareaktori või vähemalt 50-megavatise gaasiturbiini testimine;
 8) selline tegevus, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti;
 9) selline tegevus, mis võib kaasa tuua ebameeldiva või ärritava lõhnaaine eraldumise välisõhku;
 10) muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju, välja arvatud käesoleva määruse § 13 punktides 1 ja 2 nimetatud juhul;
 11) «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse» § 6 lõikes 1 või käesolevas määruses nimetatud tegevuse muutmine.

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:23.06.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 20.06.2017, 17

Määrus kehtestatakse «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse» § 6 lõike 4 alusel.

§ 1.  Määruse reguleerimisala

 (1) Määrusega täpsustatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 2 esitatud tegevusvaldkondade loetelu, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju.
[RT I, 08.05.2012, 11 - jõust. 11.05.2012]

 (2) [Kehtetu - RT I, 03.06.2015, 1 - jõust. 01.07.2015]

§ 2.  Energeetika

  Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda energeetika valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
[RT I, 08.05.2012, 11 - jõust. 11.05.2012]
 1) soojuselektrijaama või muu põletusseadme rajamine (püstitamine) või laiendamine ning elektri- või soojusenergia tootmine, kui põletusseadmete summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 50–299 megavatti;
[RT I, 03.06.2015, 1 - jõust. 01.07.2015]
 2) rohkem kui viie tuulikuga tuuleelektrijaama, mille koguvõimsus on üle 7,5 megavati, rajamine maismaale;
 3) gaasi, nafta või kemikaalide transportimiseks torustiku rajamine väljaspool tööstusterritooriumi, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 25 nimetatud juhul;
[RT I, 03.06.2015, 1 - jõust. 01.07.2015]
 31) maapõues säilitatava süsinikdioksiidi transportimiseks torustiku rajamine ning sellega seotud pumbajaamade ehitamine, välja arvatud „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse” § 6 lõike 1 punktis 251 nimetatud juhul;
[RT I, 28.12.2011, 42 - jõust. 31.12.2011]
 4) soojatrassi rajamine vähemalt 50-megavatise soojusvõimsusega põletusseadme jaoks;
 5) 35–220-kilovoldise pingega ja üle 15 kilomeetri pikkusega elektriõhuliini rajamine;
 6) ehitiste ehitamine süsinikdioksiidi kogumiseks maapõues säilitamise eesmärgil, välja arvatud „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse” § 6 lõike 1 punktis 341 nimetatud juhul.
[RT I, 28.12.2011, 42 - jõust. 31.12.2011]

§ 3.  Mäendus ja geoloogia

  Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda mäenduse ja geoloogia valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
[RT I, 08.05.2012, 11 - jõust. 11.05.2012]
 1) üldgeoloogiline uurimistöö, välja arvatud liiva ja kruusa uuringud maismaal;
[RT I, 08.05.2012, 11 - jõust. 11.05.2012]
 2) geoloogiline uuring, välja arvatud liiva ja kruusa uuringud maismaal;
[RT I, 08.05.2012, 11 - jõust. 11.05.2012]
 3) süvapuurimine (üle 1000-meetrise sügavusega puuraugud);
 4) pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal;
[RT I, 08.05.2012, 11 - jõust. 11.05.2012]
 5) alla 10 000 kuupmeetri suuruse maavaravaru kaevandamine merest, Peipsi järvest, Lämmijärvest või Pihkva järvest või alla 500 kuupmeetri suuruse maavaravaru kaevandamine muust veekogust;
[RT I, 03.06.2015, 1 - jõust. 01.07.2015]
 6) [kehtetu - RT I, 03.06.2015, 1 - jõust. 01.07.2015]
 7) [kehtetu - RT I, 08.05.2012, 11 - jõust. 11.05.2012]
 8) «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse» § 6 lõikes 1 nimetamata allmaaehitise rajamine;
 9) kivisöe või põlevkivi vedeldamine, gaasistamine või koksistamine, kui ööpäevas kasutatakse vähemalt 250 tonni toorainet, välja arvatud «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse» § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul;
 10) söe, ligniidi, põlevkivi, turba või nende segude brikettimine;
 11) turba kaevandamine kuni 150 hektari suurusel alal;
[RT I, 20.06.2017, 14 - jõust. 23.06.2017]
 12) pealmaakaevandamisega rikutud maa korrastamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal, allmaakaevandamisega või turba mehhaniseeritud kaevandamisega rikutud maa korrastamine.
[RT I, 20.06.2017, 14 - jõust. 23.06.2017]

§ 4.  Metallide tootmine ja töötlemine

  Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda metallide tootmise ja töötlemise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
[RT I, 08.05.2012, 11 - jõust. 11.05.2012]
 1) metallimaakide (kaasa arvatud sulfiidimaagid) särdamine või paagutamine;
 2) malmi või terase tootmine (teisene sulatamine), kaasa arvatud pidevvalu, tootmisvõimsusega üle 2,5 tonni tunnis;
 3) mustmetallide kuumvaltsimine tootmisvõimsusega üle 20 tonni toorterast tunnis;
 4) mustmetallide sepistamine üle 20-megavatise soojusvõimsusega sepikodade seadmetel, kui löögienergia on üle 50 kilodžauli vasara kohta;
[RT I, 08.05.2012, 11 - jõust. 11.05.2012]
 5) mustmetallide pinnete pealesulatamine toorterase kuluga üle 2 tonni tunnis;
 6) mustmetallide valu, kui valukodade tootmisvõimsus on üle 20 tonni ööpäevas;
 7) värviliste metallide (välja arvatud väärismetallid) või teisese toorme sulatamine ja sulamite valmistamine (rafineerimise, valamise jm eesmärgil) sulatamisvõimsusega üle 4 tonni pliid või kaadmiumi ööpäevas või üle 20 tonni kõiki muid metalle ööpäevas;
[RT I, 03.06.2015, 1 - jõust. 01.07.2015]
 8) metallide või plastide elektrolüütiline või keemiline pinnatöötlus, kui töötlemisvannide kogumaht ületab 30 kuupmeetrit;
 9) mootorsõidukite ja sisepõlemismootorite tootmine, laevaehitus või -remont, õhusõidukite tootmine või hooldus, rongivedurite, trammi- või rongiveeremi tootmine, kui orgaaniliste ainete kulu on üle 50 tonni aastas või üle 150 kilogrammi tunnis;
[RT I, 08.05.2012, 11 - jõust. 11.05.2012]
 10) impulssvormimine või -pressimine.

§ 5.  Mineraalsete materjalide töötlemine
[RT I, 03.06.2015, 1 - jõust. 01.07.2015]

  Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda mineraalsete materjalide töötlemise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
[RT I, 03.06.2015, 1 - jõust. 01.07.2015]
 1) tsemendiklinkri tootmine pöördahjudes üle 500 tonni ööpäevas või muudes põletusahjudes üle 50 tonni ööpäevas;
[RT I, 03.06.2015, 1 - jõust. 01.07.2015]
 2) lubja tootmine põletusahjudes üle 50 tonni ööpäevas;
[RT I, 03.06.2015, 1 - jõust. 01.07.2015]
 3) asbesti või asbesti sisaldavate toodete töötlemine või käitlemine, välja arvatud «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse» § 6 lõike 1 punktis 10 nimetatud juhul;
 4) ööpäevas üle 20 tonni klaasi, sealhulgas klaaskiu tootmine;
 5) ööpäevas üle 20 tonni mineraalainete sulatamine, sealhulgas mineraalkiu tootmine;
 6) keraamiliste toodete, sealhulgas katusekivide, telliste, tulekindlate telliste, kahhelkivide, keraamiliste materjalide, kergkruusa või portselani valmistamine põletamisel tootmisvõimsusega üle 75 tonni ööpäevas või ahjudes, mille mahutavus ületab 4 kuupmeetrit ja mahutavustihedus on 300 kilogrammi kuupmeetri kohta;
 7) magneesiumoksiidi tootmine põletusahjudes üle 50 tonni ööpäevas.
[RT I, 03.06.2015, 1 - jõust. 01.07.2015]

§ 6.  Keemiatööstus

  Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda keemiatööstuse valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
[RT I, 08.05.2012, 11 - jõust. 11.05.2012]
 1) kemikaalide tootmine, välja arvatud «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse» § 6 lõike 1 punktis 11 nimetatud juhul;
 2) kemikaalide tootmisprotsessist eraldatud isoleeritud vahesaaduste töötlemine;
 3) taimekaitsevahendite või ravimite tootmine, välja arvatud «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse» § 6 lõike 1 punktis 11 nimetatud juhul;
 4) peroksiidide või elastomeeride tootmine;
 5) värvide või lakkide tootmine, kui orgaaniliste ainete kulu on üle 50 tonni aastas või üle 150 kilogrammi tunnis.

§ 7.  Toiduainetööstus

  Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda toiduainetööstuse valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
[RT I, 08.05.2012, 11 - jõust. 11.05.2012]
 1) loomade tapmine tapamajades tootlikkusega üle 50 tonni rümpasid ööpäevas;
 2) taimse või loomse õli või rasva tootmine valmistoodangu mahuga üle 75 tonni ööpäevas;
 3) kalajahu või -õli tootmine valmistoodangu mahuga üle 75 tonni ööpäevas;
 4) piimatoodete tootmine valmistoodangu mahuga üle 200 tonni ööpäevas;
 5) tärklise tootmine valmistoodangu mahuga üle 100 tonni ööpäevas;
 6) õlle või linnase tootmine valmistoodangu mahuga üle 150 tonni ööpäevas;
 7) suhkru tootmine valmistoodangu mahuga üle 100 tonni ööpäevas;
 8) maiustuste, kondiitritoodete või siirupi tootmine valmistoodangu mahuga üle 100 tonni ööpäevas;
[RT I, 08.05.2012, 11 - jõust. 11.05.2012]
 9) taimsete toodete konservimine või pakendamine valmistoodangu mahuga üle 300 tonni ööpäevas või loomsete toodete konservimine või pakendamine valmistoodangu mahuga üle 75 tonni ööpäevas.

§ 8.  Tselluloosi-, paberi- ja tekstiilitööstus ning nahaparkimine

  Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda tselluloosi-, paberi- ja tekstiilitööstuse ning nahaparkimise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
[RT I, 08.05.2012, 11 - jõust. 11.05.2012]
 1) tselluloosi tootmine puidust või muudest kiudmaterjalidest;
[RT I, 08.05.2012, 11 - jõust. 11.05.2012]
 2) paberi või papi tootmine, kui valmistoodangu maht on 20–200 tonni ööpäevas;
 3) tekstiili või kiu eeltöötlemine (pesemiseks, pleegitamiseks, merseriseerimiseks) või värvimine, kui valmistoodangu maht ületab 10 tonni ööpäevas;
 4) nahaparkimine, kui valmistoodangu maht on üle 12 tonni ööpäevas.

§ 9.  Põllu-, metsa- ja kalamajandus ning maaparandus
[RT I, 08.05.2012, 11 - jõust. 11.05.2012]

  Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda põllu-, metsa- ja kalamajanduse ning maaparanduse valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
[RT I, 08.05.2012, 11 - jõust. 11.05.2012]
 1) maatulundusmaa sihtotstarbe muutmine, kui maa pindala on suurem kui 100 hektarit;
 2) uue maaparandussüsteemi või olemasoleva maaparandussüsteemi uue osa rajamine üle 200 hektari suurusele alale maatulundusmaal, välja arvatud metsamaal metsaseaduse tähenduses, ja poldrile, olenemata maa-ala suurusest;
[RT I, 03.06.2015, 1 - jõust. 01.07.2015]
 3) uue maaparandussüsteemi või olemasoleva maaparandussüsteemi uue osa rajamine maatulundusmaal, kus soomuldade, mille turbakihi sügavus on üle ühe meetri, pindala ületab 30% rajatava uue maaparandussüsteemi või olemasoleva maaparandussüsteemi uue osa maa-ala pindalast ja on suurem kui 10 hektarit;
[RT I, 08.05.2012, 11 - jõust. 11.05.2012]
 4) uue maaparandussüsteemi või olemasoleva maaparandussüsteemi uue osa rajamine karstialal;
[RT I, 08.05.2012, 11 - jõust. 11.05.2012]
 5) üle 100 hektari suuruse maa-ala esmakordne metsastamine maakasutusviisi muutmiseks;
[RT I, 03.06.2015, 1 - jõust. 01.07.2015]
 6) [kehtetu - RT I, 08.05.2012, 11 - jõust. 11.05.2012]
 7) karusloomakasvatuse rajamine mingi, kähriku, üle 5000 rebase või üle 13 000 tuhkru pidamiseks;
[RT I, 08.05.2012, 11 - jõust. 11.05.2012]
 8) kodulinnufarmi rajamine ja kodulindude intensiivkasvatus käitises, kus peetakse 40 000 kuni 60 000 lindu;
[RT I, 03.06.2015, 1 - jõust. 01.07.2015]
 9) seafarmi rajamine ja sigade intensiivkasvatus käitises, kus peetakse 2000–3000 siga (kehamassiga üle 30 kg) või 750–900 emist. Kui ühes käitises kasvatatakse mõlema eelmises lauses nimetatud kategooria sigu, arvutatakse käitises peetavate sigade arv kokku, kasutades järgmisi koefitsiente: siga (kehamassiga üle 30 kg) 1,0; emis 2,7;
[RT I, 03.06.2015, 1 - jõust. 01.07.2015]
 91) veisefarmi rajamine või veiste intensiivkasvatus käitises, kus peetakse 400–600 piimalehma, 533–800 ammlehma või 800–1200 noorveist, kelleks loetakse üle kaheksa kuu vanuseid lehmmullikaid kuni poegimiseni ja üle kaheksa kuu vanuseid pulle;
[RT I, 03.06.2015, 1 - jõust. 01.07.2015]
 92) kui ühes käitises kasvatatakse vähemalt kahe eelmises punktis nimetatud kategooria veiseid, arvutatakse käitises peetavate veiste arv kokku, kasutades järgmisi koefitsiente: piimalehm 1,0; ammlehm 0,75; noorveis 0,5 ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kaalumise kohustuslikkus otsustatakse võrdluses piimalehmadele sätestatud künnisvõimsusega;
[RT I, 08.05.2012, 11 - jõust. 11.05.2012]
 10) aastas vähemalt 200 tonni sööta kasutava intensiivkalakasvatuse rajamine.

§ 10.  Jäätmekäitlus

  Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda jäätmekäitluse valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
[RT I, 08.05.2012, 11 - jõust. 11.05.2012]
 1) jäätmekäitluskoha rajamine, laiendamine või rekonstrueerimine, välja arvatud «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse» § 6 lõike 1 punktis 23 nimetatud juhul;
 2) ööpäevas kuni 100 tonni tavajäätmete põletamine või keemiline töötlemine;
 3) [kehtetu - RT I, 20.06.2017, 14 - jõust. 23.06.2017]

§ 11.  Vee erikasutus

  Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda vee erikasutuse valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
[RT I, 08.05.2012, 11 - jõust. 11.05.2012]
 1) sadama või sadamarajatise rajamine või laiendamine, välja arvatud «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse» § 6 lõike 1 punktides 15 ja 16 nimetatud juhul;
 2) ranna või kalda kindlustusrajatise rajamine või laiendamine;
[RT I, 08.05.2012, 11 - jõust. 11.05.2012]
 3) [kehtetu - RT I, 08.05.2012, 11 - jõust. 11.05.2012]
 4) tõkestus- või muu rajatise ehitamine veeseaduse § 324 lõike 4 punkti 1 alusel kehtestatud keskkonnaministri määruse lisades 1–3 nimetatud veekogumitele või looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel kehtestatud keskkonnaministri määruse nimistus olevatele veekogudele, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 21 nimetatud juhul;
[RT I, 03.06.2015, 1 - jõust. 01.07.2015]
 5) silla rajamine, kui selle tagajärjel muutub veekogu ristlõike pindala;
 6) veekogu põhja elektriülekandeliini või -sidekaabli rajamine;
 7) veekogu süvendamine või veekogusse tahkete ainete kaadamine alates mahust 100 kuupmeetrit, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktides 17 ja 171 nimetatud juhtudel;
[RT I, 03.06.2015, 1 - jõust. 01.07.2015]
 71) veekogu rajamine, kui selle veepeegli pindala on üks hektar või suurem või kui eemaldatava pinnase kogus on vähemalt 10 000 kuupmeetrit;
[RT I, 03.06.2015, 1 - jõust. 01.07.2015]
 8) põhjavee võtmine 200 000–10 000 000 kuupmeetrit aastas;
[RT I, 08.05.2012, 11 - jõust. 11.05.2012]
 9) aastas üle 10 miljoni kuupmeetri vee juhtimiseks akvedukti rajamine;
 10) veejuhtme, mille kaudu ärajuhitava vee keskmine vooluhulk on 10 miljonit kuni 100 miljonit kuupmeetrit aastas, rajamine;
 11) reovee, mille reostuskoormus on vähemalt 2000 inimekvivalenti, kogumiseks kanalisatsioonitorustike rajamine;
 12) vähemalt 2000 inimekvivalendi suuruse reoveepuhasti rajamine, laiendamine või rekonstrueerimine, välja arvatud «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse» § 6 lõike 1 punktis 20 nimetatud juhul;
 13) vähemalt 2000 inimekvivalendi suuruse reoveepuhasti sette töötlemine ja kasutamine.

§ 12.  Kütuse ja keemiatoodete ladustamine

  Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda kütuse ja keemiatoodete ladustamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
[RT I, 08.05.2012, 11 - jõust. 11.05.2012]
 1) vähemalt 100-tonnise kogumahutavusega gaasihoidla rajamine või laiendamine ja kasutamine;
 2) vähemalt 10 000-kuupmeetrise mahutavusega ehitise või ehitiste rajamine nafta, naftakeemia- või keemiatoodete ladustamiseks või vähemalt 10 000-kuupmeetrises mahus nafta, naftakeemia- või keemiatoodete laadimine, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 32 nimetatud juhul;
[RT I, 03.06.2015, 1 - jõust. 01.07.2015]
 3) fossiilse kütuse või turba ladustamine kogumahuga vähemalt 1000 tonni;
 4) kemikaaliseaduse tähenduses suurõnnetuse ohuga ehitise rajamine, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 33 nimetatud juhul.
[RT I, 03.06.2015, 1 - jõust. 01.07.2015]

§ 13.  Infrastruktuuri ehitamine

  Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
[RT I, 08.05.2012, 11 - jõust. 11.05.2012]
 1) «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse» § 6 lõikes 1 ning käesolevas määruses nimetamata juhul tööstuspiirkonna arendamine;
 2) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 ning käesolevas määruses nimetamata juhul ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamine;
[RT I, 03.06.2015, 1 - jõust. 01.07.2015]
 3) raudteeliini või raudteejaama rajamine, laiendamine või pikendamine, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 14 nimetatud juhul;
[RT I, 03.06.2015, 1 - jõust. 01.07.2015]
 4) trammitee, metroo, ripptee ja samalaadse eritee rajamine, mida kasutatakse üksnes või peaasjalikult reisijate veoks;
[RT I, 03.06.2015, 1 - jõust. 01.07.2015]
 5) [kehtetu - RT I, 03.06.2015, 1 - jõust. 01.07.2015]
 6) [kehtetu - RT I, 03.06.2015, 1 - jõust. 01.07.2015]
 7) vähemalt 1200 meetri pikkuse tehiskattega lennurajaga lennuvälja rajamine, laiendamine või rekonstrueerimine, välja arvatud «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse» § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul;
 8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul;
[RT I, 20.06.2017, 14 - jõust. 23.06.2017]
 9) mootorsõidukite alalise võidusõidu- või testimisraja rajamine.

§ 14.  Turismimajandus, puhke-, spordi- või virgestusalade rajamine

  Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda turismimajanduse, puhke-, spordi- või virgestusalade rajamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
[RT I, 08.05.2012, 11 - jõust. 11.05.2012]
 1) suusakompleksi suusaraja, -tõstuki või köistee jaoks rajatiste ehitamine;
[RT I, 08.05.2012, 11 - jõust. 11.05.2012]
 2) väljaspool tiheasustusala puhkeküla ja -laagri, hotellikompleksi ning sellega seotud vaba aja veetmise rajatiste ehitamine;
[RT I, 08.05.2012, 11 - jõust. 11.05.2012]
 3) lõbustus-, vee- või teemapargi rajamine;
[RT I, 08.05.2012, 11 - jõust. 11.05.2012]
 4) golfiväljaku rajamine;
 5) loomaaia rajamine.
[RT I, 08.05.2012, 11 - jõust. 11.05.2012]

§ 15.  Muud tegevusvaldkonnad

  Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda järgmiste muude tegevuste korral:
[RT I, 08.05.2012, 11 - jõust. 11.05.2012]
 1) ainete, esemete või toodete pinnatöötlus orgaaniliste lahustite kasutamisega, näiteks viimistlemine, trükkimine, katmine, rasvaärastus, veekindluse tagamine, kruntimine, värvimine, puhastamine või impregneerimine, kui orgaaniliste ainete kulu on üle 50 tonni aastas või üle 150 kilogrammi tunnis;
 2) orienteeritud kihiga puitplaatide, puitkiud- või puitlaastplaatide tootmine mahuga üle 600 kuupmeetri ööpäevas või vineeri tootmine üle 600 kuupmeetri ööpäevas;
[RT I, 03.06.2015, 1 - jõust. 01.07.2015]
 3) grafiidistamise või põletamisega grafiidi (tempersöe) ja elektrografiidi tootmine;
 4) elastomeere sisaldavate valmististe tootmine, kui tooret kasutatakse üle 800 tonni aastas;
 5) ööpäevas üle 10 tonni loomakorjuste ja loomsete jäätmete kahjutustamine või töötlemine;
 6) lõhkeainete regenereerimine või hävitamine;
 7) vähemalt 5-megavatise gaasimootori, vähemalt 50-kuupmeetrise keemiareaktori või vähemalt 50-megavatise gaasiturbiini testimine;
 8) selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti;
[RT I, 08.05.2012, 11 - jõust. 11.05.2012]
 9) selline tegevus, mis võib kaasa tuua ebameeldiva või ärritava lõhnaaine eraldumise välisõhku;
 91) puidu ja puidutoodete keemiline töötlemine, välja arvatud töötlemine puidu sinimädaniku vastu, üle 75 kuupmeetri ööpäevas.
[RT I, 03.06.2015, 1 - jõust. 01.07.2015]
 10) [kehtetu - RT I, 03.06.2015, 1 - jõust. 01.07.2015]
 11) [kehtetu - RT I, 03.06.2015, 1 - jõust. 01.07.2015]

§ 16.  Muud juhud

  Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda järgmiste muude juhtude korral:
 1) muu käesolevas määruses nimetamata tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju;
 2) käesolevas määruses nimetatud tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine, kui tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine vastab määruses sätestatule.
[RT I, 03.06.2015, 1 - jõust. 01.07.2015]