Määrus kehtestatakse «
Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§1. Parika looduskaitseala kaitse-eesmärk
(1) Parika looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala)
kaitse-eesmärk on:
1) EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ
loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide, mille
hulka kuuluvad ka I ja II kategooria kaitsealused liigid, ja I lisast
puuduvate rändlinnuliikide kaitse;
2) EÜ nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku
kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – looduslikus seisundis
rabade (7110*)3, rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade
(7120), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*), vanade loodusmetsade (9010*),
siirde- ja õõtsiksoode (7140), huumustoiteliste järvede ja järvikute
(3160) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) kaitse.
(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja
majandustegevuse piiramise astmele kolmeks sihtkaitsevööndiks.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud
piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.
(4) Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr
615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade
nimekiri» lisa 1 punkti 1 alapunktist 40 ja punkti 2 alapunktist 285
hõlmab kaitseala Parika linnu- ja loodusala, kus tegevuse kavandamisel
tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000
võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.
§2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Viljandi maakonnas Kõo vallas Paenasti külas ning
Olustvere vallas Aimla, Kuhjavere ja Ülde külas.
(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse
lisas4.
§3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaministeeriumi Viljandimaa
keskkonnateenistus.
2. peatükk
KAITSEKORD
§4. Sihtkaitsevööndite määratlus
Kaitsealal on kolm sihtkaitsevööndit:
1) Nõuassaare
sihtkaitsevöönd;
2) Parika sihtkaitsevöönd;
3)
Särgla sihtkaitsevöönd.
§5. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa
kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.
(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval
kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja
«Looduskaitseseaduses» sätestatut.
(3) Kaitsealal on lubatud kalapüük ja jahipidamine, arvestades § 6 lõike
1 punktides 4 ja 5 sätestatud erisusi.
(4) Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja
nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades ning õuemaal
omaniku loal.
(5) Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine
selleks ettevalmistamata kohtades. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste
korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes
kaitseala valitseja nõusolekul. Rahvaürituse korraldamiseks õuemaal ei
ole kaitseala valitseja nõusolekut tarvis.
(6) Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine. Maastikusõidukiga
sõitmine väljaspool teid on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.
Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine
kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud järelevalve- ja päästetöödel,
käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega
seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas
teadustegevuses.
(7) Kaitseala vetel on lubatud mootorita ujuvvahendiga sõitmine.
Mootoriga ujuvvahendiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja
päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel ning kaitseala
valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.
(8) Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud:
1)
koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures
metsakoosluse kujundamisel on kaitseala valitsejal õigus esitada nõudeid
raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu
koosseisu ja täiuse osas;
2) olemasolevate maaparandussüsteemide
hoiutööd Parika ja Särgla sihtkaitsevööndis;
3) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus.
§6. Keelatud tegevus
(1) Kaitsealal on keelatud:
1) majandustegevus;
2) loodusvarade
kasutamine;
3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud
tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala tarbeks;
4)
Särgla sihtkaitsevööndis liigikaitse eesmärkidel tehtavad tööd ja
jahipidamine 1. veebruarist 31. augustini;
5) Nõuassaare
sihtkaitsevööndis liigikaitse eesmärkidel tehtavad tööd ja jahipidamine
15. märtsist 31. augustini.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1)
muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2)
koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3)
väljastada metsamajandamiskava;
4) kinnitada metsateatist;
5)
kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
6) anda
nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
7) anda projekteerimistingimusi;
8) anda ehitusluba.
§7. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja vaatab talle kooskõlastamiseks esitatud
metsateatise läbi ja annab kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse
saamist metsakoosluse liikide ning vanuse mitmekesisuse säilitamise
eesmärgist tulenevalt oma kirjaliku nõusoleku või seab vajaduse korral
omapoolsed tingimused.
(2) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab
kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib
kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
(3) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või
tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud
tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi
saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud
tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust
sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
(4) Keskkonnaministeeriumil või kavandatava tegevuse asukoha
keskkonnateenistusel on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus
määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib
kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
3. peatükk
RAKENDUSSÄTE
§8. Kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 10. veebruari 1999. a määruse nr 57 «Parika
looduskaitseala ning Kolga lahe ja Pirita jõeoru maastikukaitsealade
kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine» (RT I 1999,
17, 280; 2004, 49, 350) punkti 1 alapunktid 1 ja 2 tunnistatakse
kehtetuks.
1 EÜ nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku
kaitse kohta (EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111;
L 319, 7.11.1981, lk 3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302,
15.11.1985, lk 218; L 100, 16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk
41–55; L 164, 30.06.1994, lk 9–14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223,
13.08.1997, lk 9–17; L 236, 23.09.2003, lk 667–702) ja EÜ nõukogu
direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja
taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241,
29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk
667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53).
2 Kaitseala on moodustatud Eesti NSV Ministrite
Nõukogu 25. mai 1981. a määruse nr 340 «Sookaitsealade moodustamise
kohta» baasil.
3
Sulgudes on kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt EÜ nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad
elupaigatüübid.
4
Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud
kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades OÜ Eesti
Metsakorralduskeskus Aimla metskonna 2000. aasta metsakorralduse
puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) ja maakatastri andmeid seisuga juuni
2004. a.
Ala kaardiga saab tutvuda Viljandimaa
keskkonnateenistustes, Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaministeeriumi
Info- ja Tehnokeskuses ning Maa-ameti veebilehel maainfosüsteemis
(www.maaamet.ee).
|
Keskkonnaminister Villu REILJAN
|
Määruse lisa on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas.
Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 29.06.2005
resolutsioon nr 17-1/0505738.