Määrus kehtestatakse «Riigieelarve
seaduse» § 10 lõike 2 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrus sätestab täidesaatva riigivõimu asutuste poolt välja
töötatavate strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise,
täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse korra.
(2) Määruse 2. peatüki nõudeid ei kohaldata välislepingutest või Euroopa
Liidu õigusaktidest tulenevate arengukavade suhtes. Määrust kohaldatakse
teistest seadustest tulenevate arengukavade suhtes niivõrd, kuivõrd
seadusest ei tulene teisiti.
(3) Määrust ei kohaldata maavanema kinnitatavate arengukavade suhtes ja
ministri kinnitatavate valdkonna arengukavade suhtes.
§ 2. Strateegiliste arengukavade liigid
(1) Strateegilised arengukavad (edaspidi arengukava) on valdkonna
ja organisatsioonipõhised arengukavad.
(2) Valdkonna arengukavad kajastavad ühe või mitme valdkonna eesmärke ja
nende saavutamiseks vajalikke meetmeid, mille elluviimist korraldab kas
üks ministeerium või mitu ministeeriumi koostöös.
(3) Organisatsioonipõhised arengukavad on ministeeriumi valitsemisala
(edaspidi valitsemisala) ja ministeeriumi valitsemisala
riigiasutuste (edaspidi riigiasutus) arengukavad.
(4) Valdkonna arengukava, valitsemisala arengukava ja riigiasutuse
arengukava kohta sätestatut kohaldatakse ka Riigikantselei valdkonna,
haldusala ja Riigikantselei haldusala riigiasutuse arengukava suhtes.
§ 3. Arengukavade koostamise üldpõhimõtted
(1) Valitsemisala arengukava koostavad ministeeriumid ja Riigikantselei.
(2) Minister ja riigisekretär (edaspidi minister) määravad
kindlaks valitsemisala riigiasutused, kes koostavad vastavalt käesolevas
määruses sätestatud organisatsioonipõhise arengukava nõuetele vastava
riigiasutuse arengukava.
(3) Pärast arengukava kinnitamist avalikustatakse valdkonna arengukava
vastutava ministeeriumi ning organisatsioonipõhine arengukava vastava
riigiasutuse veebilehel, kui õigusaktidest ei tulene teisiti.
§ 4. Arengukavade omavaheline seos ja seos riigi eelarvestrateegiaga
(1) Arengukavade koostamisel lähtutakse Riigikogus või Vabariigi
Valitsuses heakskiidetud julgeolekupoliitikast, riigi konkurentsivõime
tõstmise ja säästva ning jätkusuutliku arengu strateegilistest
arengukavadest ning arvestatakse Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
(2) Valdkonna arengukava sisu peab kajastuma vastava valdkonna eesmärke
elluviivates valitsemisala arengukavades ja riigiasutuste arengukavades.
(3) Valitsemisala arengukava on riigiasutuste arengukavade alusdokument.
(4) Valitsemisalade arengukavad on aluseks «Riigieelarve seaduse» §-s 91
sätestatud riigi eelarvestrateegia koostamisel.
2. peatükk
VALDKONNA ARENGUKAVA
§ 5. Valdkonna arengukava koostamine
(1) Valdkonna arengukava koostamiseks esitab vastava valdkonna küsimuste
eest vastutav minister Vabariigi Valitsusele valdkonna arengukava
koostamise ettepaneku. Valdkonna arengukava koostamise ettepanek
kooskõlastatakse eelnevalt Riigikantselei ja Rahandusministeeriumiga
ning vajaduse korral asjaomaste ministeeriumidega.
(2) Valdkonna arengukava koostamise ettepanek sisaldab arengukava
koostamise vajaduse põhjendust ja valdkonna arengukava koostamise
eesmärke ning lahendamist vajavate probleemide kirjeldust.
(3) Vabariigi Valitsus hindab ettepaneku alusel valdkonna arengukava
põhjendatust. Kui Vabariigi Valitsus kiidab ettepaneku heaks, siis
määrab ta asjakohases korralduses valdkonna arengukava:
1)
koostamise eest vastutava ministeeriumi, kes koordineerib valdkonna
arengukava koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse
protsessi;
2) koostamises osalevad asjaomased ministeeriumid;
3)
valmimise tähtaja;
4) koostamise kohta vajaduse korral
täiendavad nõuded.
§ 6. Valdkonna arengukava sisu
(1) Valdkonna arengukava koostamisse kaasatakse asjaomased huvitatud
isikud ja asutused.
(2) Valdkonna arengukavas tuleb esitada:
1) valdkonna arengukava
kestus;
2) seosed teiste valdkonna arengukavadega;
3) valdkonna
arengukava koostamises, täiendamises, elluviimises, hindamises ja
aruandluses osalevad asjaomased ministeeriumid ning kaasatud huvitatud
isikud ja asutused;
4) hetkeolukorra analüüs, mis sisaldab valdkonna
probleemide ning olemasolevate võimaluste analüüsi;
5)
strateegilised eesmärgid, mis väljendavad valdkonna arengukava
elluviimise perioodil taotletavat mõju ja mille saavutamine on mõõdetav
või hinnatav;
6) meetmed, mis on erinevate tegevuste kogumid
strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. Meetme selgituses kirjeldatakse
kavandatavaid olulisemaid tegevusi;
7) maksumuse prognoos, mis
sisaldab valdkonna arengukava hinnangulist kogumaksumust ja maksumuse
jaotumist aastate või teiste perioodide vahel. Sealjuures on valdkonna
arengukava maksumus esimese nelja aasta lõikes välja toodud meetmete
lõikes;
8) juhtimisstruktuuri kirjeldus, mis sisaldab valdkonna
arengukava koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse
koordineerimiseks rakendatavate tegevuste kirjeldust.
§ 7. Valdkonna arengukava elluviimine, täitmise aruandlus,
täiendamine ja lõpetamine
(1) Vabariigi Valitsuse kinnitatav valdkonna arengukava kiidetakse heaks
korraldusega. Vajaduse korral määrab Vabariigi Valitsus selles
korralduses täiendavad nõuded arengukava elluviimise, täitmise
aruandluse, täiendamise või lõpetamise korra kohta, muu hulgas valdkonna
arengukava täiendava heakskiitmise vajaduse kohta.
(2) Valdkonna arengukava viiakse ellu rakendusplaani alusel, mille
vastutav minister esitab Vabariigi Valitsusele hiljemalt kolme kuu
jooksul valdkonna arengukava kinnitamisest arvates. Rakendusplaan
kiidetakse heaks korraldusega.
(3) Kui Vabariigi Valitsus ei ole määranud teisiti, esitab valdkonna
arengukava eest vastutav minister üks kord aastas Vabariigi Valitsusele
aruande valdkonna arengukava täitmise, arengukavas ja rakendusplaanis
esitatud eesmärkide saavutamise ning meetmete tulemuslikkuse kohta.
Nimetatud aruanne on aluseks valdkonna arengukava täiendamise või
lõpetamise otsustamisel.
(4) Valdkonna arengukava täiendamise algatab valdkonna arengukava eest
vastutav minister. Täiendamine algatatakse juhul, kui arengukava
elluviimise kestel tekib vajadus muuta olemasolevaid või sätestada uusi
eesmärke ja meetmeid. Valdkonna arengukava täiendamisse kaasatakse
asjaomased huvitatud isikud ja asutused.
(5) Valdkonna arengukava täiendamise või lõpetamise otsustamisel
arvestatakse eelkõige seatud eesmärkide asjakohasust, rakendatavate
meetmete tulemuslikkust ning finantseerimises ja tegevuskeskkonnas
kavandatud või toimunud muutusi. Täiendatud valdkonna arengukava
kooskõlastatakse Riigikantselei ja Rahandusministeeriumiga ning vajaduse
korral asjaomaste ministeeriumidega. Vabariigi Valitsuse kinnitatav
valdkonna arengukava kiidetakse heaks korraldusega.
(6) Kui valdkonna arengukava eesmärgid on saavutatud, kestus lõppenud,
arengukava järele puudub vajadus või kui arengukava elluviimise käigus
nähtub, et eesmärke ei saavutata, esitab vastutav minister valdkonna
arengukava elluviimise lõpetamise ettepaneku Vabariigi Valitsusele,
kooskõlastades eelnevalt vastava ettepaneku Riigikantselei,
Rahandusministeeriumi ja asjaomaste ministeeriumidega ning esitades
selle arvamuse andmiseks huvitatud isikutele ja asutustele.
§ 8. Valdkonna arengukava täitmise hindamine
(1) Valdkonna arengukava eesmärkide täitmise, kestuse või elluviimise
lõppedes korraldab vastutav ministeerium koostöös asjaomaste
ministeeriumide ja kaasatud huvitatud isikute ja asutustega valdkonna
arengukava täitmise lõpparuande koostamise.
(2) Valdkonna arengukava täitmise lõpparuande esitab vastutav minister
Vabariigi Valitsusele hiljemalt kuue kuu jooksul arengukava elluviimise
lõppemisest arvates.
(3) Vajaduse korral otsustab Vabariigi Valitsus tellida sõltumatu
eksperthinnangu valdkonna arengukavades püstitatud eesmärkide
saavutamise ja rakendatud meetmete tulemuslikkuse kohta.
3. peatükk
ORGANISATSIOONIPÕHINE ARENGUKAVA
§ 9. Organisatsioonipõhise arengukava koostamine ja täiendamine
(1) Organisatsioonipõhine arengukava koostatakse järgmise eelarveaasta
ning sellele järgneva kolme aasta kohta. Ministeeriumid ja riigiasutused
täiendavad oma arengukava igal aastal ühe aasta võrra, et tagada
strateegilises planeerimises pidev nelja-aastane perspektiiv.
(2) Organisatsioonipõhise arengukava koostamise ja täiendamise algatab
ning selle täitmise eest vastutab vastavalt minister või valitsemisala
riigiasutuse juht. Siseminister ja regionaalminister vastutavad
organisatsioonipõhise arengukava koostamise ja täiendamise ning selle
täitmise eest nende pädevuses olevate tegevusvaldkondade lõikes.
Minister, kes ei juhi ministeeriumi, vastutab organisatsioonipõhise
arengukava koostamise ja täiendamise ning selle täitmise eest oma
pädevuses olevate tegevusvaldkondade lõikes.
(3) Organisatsioonipõhise arengukava koostamisse ja täiendamisse
kaasatakse asjaomased huvitatud isikud ja asutused. Valitsemisala
arengukava koostamisse ja täiendamisse kaasatakse ministeeriumi
valitsemisala riigiasutused.
(4) Organisatsioonipõhise arengukava koostamisel ja täiendamisel
arvestatakse eelmisel aastal Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud
riigi eelarvestrateegiaga.
§ 10. Organisatsioonipõhise arengukava sisu
(1) Organisatsioonipõhine arengukava võib sisaldada muu hulgas
ministeeriumi või riigiasutuse tegevuse strateegilisi aluseid,
organisatsiooni hetkeolukorra analüüsi ja arendustegevusi ning peab
kajastama tegevusvaldkondi, milles strateegilisi eesmärke ellu viiakse,
tegevusvaldkondade hetkeolukorra analüüse, tegevusvaldkondade
strateegilisi eesmärke, tegevusvaldkondade meetmeid ja finantsplaani.
(2) Ministeeriumi või valitsemisala riigiasutuse tegevuse strateegilised
alused on nende asutuste tegevust tervikuna või tegevusvaldkondi
käsitlevad strateegilised dokumendid, millest asutused oma tegevuses
lähtuvad.
(3) Organisatsiooni hetkeolukorra analüüsi osas esitatakse riigiasutuse
valmisolek arengukavas toodud eesmärkide saavutamiseks, arengukava
elluviimisega seotud oluliste riskide ja nende juhtimiseks rakendatavate
tegevuste kirjeldus, riskianalüüsi kokkuvõte ning tegevuskeskkonna
analüüs. Arendustegevuste osas esitatakse avalike teenuste ja nende
osutamise kvaliteedi parandamiseks ning organisatsiooni arendamiseks ja
toimimise tõhustamiseks kavandatavate meetmete kirjeldus.
(4) Tegevusvaldkondade lõikes esitatakse:
1) hetkeolukorra
analüüs, mis sisaldab valdkonna praeguste probleemide ning olemasolevate
võimaluste analüüsi;
2) strateegilised eesmärgid, mis
on koostatud hetkeolukorra analüüsi ja arenguvisiooni alusel ning
väljendavad valdkonnas taotletavat mõju, mille saavutamine on mõõdetav
või hinnatav;
3) meetmed, mis on erinevate tegevuste kogumid
strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. Meetme selgituses kirjeldatakse
kavandatavaid olulisemaid tegevusi ja nende vahetuid tulemusi. Eraldi
tuuakse välja uued või täiendavat finantseerimist vajavad tegevused või
projektid, uued algatused.
(5) Tegevusvaldkondade raames kavandatud tegevuste hinnangulised
maksumused ja maksumuste jaotumine meetmete vahel esitatakse
organisatsioonipõhise arengukava finantsplaanis selle elluviimisperioodi
aastate ja finantseerimisallikate lõikes. Uued algatused koos
maksumustega tuuakse välja tähtsuse järjekorras.
§ 11. Organisatsioonipõhise arengukava kinnitamine
(1) Organisatsioonipõhise arengukava kinnitab minister. Siseminister ja
regionaalminister kinnitavad valitsemisala arengukava nende pädevuses
olevate tegevusvaldkondade lõikes.
(2) Minister arutab oma valitsemisala arengukava enne selle kinnitamist
peaministri ja asjaomaste ministritega. Peaministril on õigus anda
täiendavaid suuniseid arengukava koostamiseks.
(3) Ministeeriumid esitavad Rahandusministeeriumile iga aasta 1.
märtsiks valitsemisala täiendatud ning kinnitatud arengukava.
Siseminister esitab arengukava, mis sisaldab tema valitsemisel ja
regionaalministri valitsemisel olevate küsimuste lõikes koostatud
valitsemisala arengukava.
(4) Riigiasutused esitavad oma arengukava projekti valitsemisala
ministrile tema määratud tähtajaks, kuid mitte hiljem kui järgmise
eelarveaasta alguseks.
§ 12. Organisatsioonipõhise arengukava elluviimine
(1) Organisatsioonipõhine arengukava viiakse ellu «Riigieelarve seaduse»
§ 10 lõike 7 alusel kehtestatud vormi kohase iga-aastase tegevuskava
alusel. Tegevuskavas tuuakse välja riigiasutuse tegevusvaldkondade ning
püstitatud strateegiliste eesmärkide ja meetmete lõikes kavandatavad
järgmise eelarveaasta tegevused.
(2) Rahandusministeerium hindab tegevuskava kooskõla riigi
eelarvestrateegia, ministeeriumi arengukava ja riigieelarve projektiga.
Tegevuskava on aluseks eelarveläbirääkimistel ning riigieelarve eelnõu
seletuskirja koostamisel.
(3) Tegevuskava korrigeeritakse vastavalt Riigikogus vastu võetavale
iga-aastasele riigieelarve seadusele ning esitatakse
Rahandusministeeriumile koos «Riigieelarve seaduse» § 6 lõikes 4
nimetatud liigendatud eelarve eelnõuga.
(4) Rahandusministeerium esitab ministeeriumide ja nende valitsemisala
riigiasutuste korrigeeritud tegevuskavad Vabariigi Valitsusele.
Vabariigi Valitsus kinnitab tegevuskavad samaaegselt täidesaatva
riigivõimu asutuste kulude liigendamisega.
(5) Lõike 5 kohaselt kinnitatud tegevuskava muutmiseks võib minister
esitada eelarveaasta jooksul vastava põhjendatud ettepaneku Vabariigi
Valitsusele heakskiitmiseks.
§ 13. Organisatsioonipõhise arengukava täitmise aruandlus ja hindamine
(1) Organisatsioonipõhises arengukavas ja tegevuskavas esitatud
eesmärkide saavutamise ja meetmete tulemuslikkuse kohta annavad kõik
valitsusasutused aru tegevuskava täitmise aruandes. Nimetatud aruanne on
aluseks organisatsioonipõhiste arengukavade täiendamisel.
(2) Tegevuskava täitmise aruanne on vastavalt «Riigieelarve seaduse» §
46 lõike 3 punktile 1 majandusaasta aruande tegevusaruande osa.
(3) Vajaduse korral otsustab Vabariigi Valitsus sõltumatu
eksperthinnangu tellimise organisatsioonipõhistes arengukavades
püstitatud eesmärkide saavutamise ja rakendatud meetmete tulemuslikkuse
kohta.
4. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 14. Määruse rakendamine
(1) Määruse jõustumise ajal kehtivate valdkonna arengukavade
täiendamisel lähtutakse käsolevast määrusest.
(2) Määruse § 12 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tegevuskava korrigeerimist
ei rakendata 2006. aasta kohta koostatava tegevuskava puhul.
|
|
Rahandusminister Aivar SÕERD
|
Kustutatud
Lisatud
Facebook
X.com