Määrus kehtestatakse «Töötervishoiu
ja tööohutuse seaduse» § 7 lõike 3 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega sätestatakse töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötamisel
kantserogeensete ja mutageensete kemikaalidega (edaspidi kantserogeen ja
mutageen).
(2) Määrust kohaldatakse, kui käideldav aine või valmistis selles
sisalduva aine alusel on «Kemikaaliseaduse» § 41
lõike 4 alusel kehtestatud korra kohaselt liigitatav 1. või 2.
kategooria kantserogeeniks või mutageeniks, või kui aine või valmistis
on nimetatud §-s 2 või vabaneb §-s 2 loetletud tööprotsesside käigus.
(3) Määrust kohaldatakse kiirgustöötajate tööle «Kiirgusseadusest»
tulenevate erisustega.
§ 2. Kantserogeenset ohtu põhjustavad tööprotsessid
Kantserogeenset ohtu põhjustavad tööprotsessid on:
1)
auramiini (CAS 492-80-8) tootmine;
2) tööprotsessid, kus töötaja võib
kokku puutuda kivisöetahmas, -tõrvas või -pigis sisalduvate
polütsükliliste aromaatsete süsivesinikega;
3) vaske
ja niklit sisaldavate materjalide jootmine, keevitamine või muu
termiline töötlemine, mille käigus tekib nende metallide tolmu, suitsu
või aerosooli;
4) isopropüülalkoholi tootmise tugevalt
happelised protsessid;
5) tööprotsessid, kus töötaja võib kokku
puutuda kõva puidu, nt pöögi või tamme töötlemisel tekkiva tolmuga;
6)
muud tööprotsessid, kus esineb töötajate kantserogeenide või
mutageenidega kokkupuute oht.
2. peatükk
TÖÖANDJA KOHUSTUSED
§ 3. Töökeskkonna riskianalüüs
(1) Kõikide tööprotsesside puhul, kus esineb töötajate kantserogeenide
või mutageenidega kokkupuute oht, peab tööandja töökeskkonna
riskianalüüsi käigus kindlaks määrama kokkupuute laadi, ulatuse ja
kestuse ning sellest tulenevalt hindama riski töötajate tervisele ja
ohutusele ning võtma tarvitusele vajalikud ennetusabinõud.
(2) Riski hindamisel tuleb arvesse võtta kõiki kantserogeenide või
mutageenidega kokkupuute viise, sealhulgas ka absorbeerumist nahka või
naha kaudu organismi.
(3) Tööandja peab erilist tähelepanu pöörama riskitundlike töötajate,
nagu rasedate, rinnaga toitvate naiste ja alaealiste töötajate
osalemisele tööprotsessis ning arvestama nende ohutuse tagamiseks
õigusaktidega sätestatud piiranguid.
(4) Tööandja on tööinspektori nõudmisel kohustatud esitama töökeskkonna
riskianalüüsi tulemused.
§ 4. Terviseriski vähendamine
(1) Kui töökeskkonna riskianalüüsi tulemused näitavad, et kantserogeenid
või mutageenid võivad ohustada töötajate tervist, tuleb võimaluse piires
vältida töötajate kokkupuudet nende ainetega, piirates nende ainete
kasutamist, asendades need töötajatele ohutumate kemikaalidega või
kasutades ohutumat tehnoloogiat.
(2) Tööandja peab tagama, et terviseriskiga seotud piirkondadesse
pääsevad ainult need töötajad, kelle töö või tööülesanded seda nõuavad.
(3) Kui tehniliselt ei ole võimalik asendada kantserogeene või mutageene
ohutumate kemikaalidega või kasutada ohutumat tehnoloogiat, peab
tööandja tagama tehniliste võimaluste piires nende käitlemise suletud
süsteemis.
(4) Kui lõikes 3 nimetatud suletud süsteemi kasutamine ei ole
tehniliselt võimalik, peab tööandja tagama, et töötajate kokkupuude
kantserogeenide või mutageenidega oleks minimeeritud ning vastava
kemikaali tekitatav ohutegur ei ületaks sätestatud töökeskkonna
piirnormi.
(5) Kantserogeenide või mutageenide kasutamisel peab tööandja rakendama
järgmisi meetmeid:
1) töökeskkonnas hoitava või käideldava
kantserogeeni või mutageeni koguse piiramine vajamineva miinimumini;
2)
kantserogeenide või mutageenidega kokkupuutuvate töötajate arvu
vähendamine võimaliku miinimumini;
3) tööprotsessi
kavandamine nii, et kantserogeeni või mutageeni pihkumine töökeskkonda
oleks välditud või, kui vältimine ei ole võimalik, viidud miinimumini
koos kontrollmeetmete rakendamisega;
4) kantserogeeni või mutageeni
eemaldamine nende võimalikust pihkumise kohast kohtäratõmbe,
üldventilatsiooni või teiste asjakohaste meetmete abil;
5)
seiremeetodite kasutamine kantserogeeni või mutageeni pihkumise
õigeaegseks avastamiseks;
6) ohutute töötavade ja -meetodite
rakendamine, sh ühis- või isikukaitsevahendite kasutamine;
7)
asjakohaste hügieenimeetmete rakendamine, sh põrandate, seinte ja muude
pindade korrapärane puhastamine;
8) töötajate õigeaegne ja täpne
teavitamine;
9) ohualade märgistamine ja nõuetekohaste ohutusmärkide,
sh keelumärgi «Suitsetamise keeld» kasutamine piirkondades, kus töötajad
puutuvad või võivad kokku puutuda kantserogeeni või mutageeniga;
10)
tegevuskava koostamine võimaliku õnnetusjuhtumi puhuks, kui võib toimuda
töötajate kokkupuude suure koguse kantserogeenide või mutageenidega;
11)
käideldavate kemikaalide hoidmine hermeetiliselt suletavates ning
selgelt ja nähtavalt märgistatud anumates;
12) ohtlike
tootmisjäätmete kogumine hermeetiliselt suletavatesse ning selgelt
märgistatud konteineritesse;
13) ohutute ladustamis-,
transpordi- ja kahjutustamismeetodite rakendamine.
§ 5. Kontrollitav kokkupuude
(1) Kui mõne tööprotsessi, näiteks seadmete hooldustöö korral võib ette
näha töötajate oluliselt suuremat kokkupuudet kantserogeenide või
mutageenidega ja kui tavapärased tehnilised abinõud töötajate
kaitsmiseks ei ole piisavad, määrab tööandja pärast töötajate või nende
esindajatega konsulteerimist kindlaks erimeetmed, mis on vajalikud nende
töötajate tervise ja ohutuse tagamiseks.
(2) Lõikes 1 nimetatud juhul antakse töötajatele kaitseriietus ja
individuaalsed hingamisteede kaitsevahendid, mida nad peavad kandma
niikaua, kuni kestab kokkupuude kantserogeenide või mutageenidega,
kusjuures kokkupuude peab iga töötaja puhul piirduma lühima vajaliku
ajaga.
(3) Lõikes 1 nimetatud juhul peab piirkond, kus tööd tehakse, olema
selgelt märgistatud ja kõrvaliste isikute sissepääs sinna peab olema
välditud.
§ 6. Erakorralise kokkupuute oht
(1) Tööandja peab nii kiiresti kui võimalik teatama töötajatele ja
töökeskkonnavolinikule tekkinud õnnetusohust või toimunud
õnnetusjuhtumist, millega tõenäoliselt kaasneb töötajate kokkupuude
kantserogeeni või mutageeniga, selle põhjustest, võimalikest
tagajärgedest ja rakendatavatest kaitseabinõudest.
(2) Tööandja peab välja panema kirjalikud juhised, kuidas toimida
õnnetusjuhtumi korral ning mida ette võtta õnnetuse tagajärgede
vältimiseks.
(3) Saastunud piirkonda võivad siseneda ainult eriväljaõppe saanud
töötajad, keda on vältimatult vaja remondi või muude vajalike tööde
teostamiseks, kusjuures neile tuleb anda vajalik kaitseriietus ja
hingamisteede kaitsevahendid. Saastunud piirkonnas viibimine peab
piirduma lühima vajaliku ajaga.
§ 7. Tööhügieen
Tööandja peab töötajate võimaliku kantserogeenide või mutageenidega
kokkupuute vältimiseks võtma tarvitusele järgmised tööhügieeni abinõud:
1)
keelama söömise, joomise ja suitsetamise piirkondades, kus esineb
kantserogeenide või mutageenidega saastatuse oht;
2) andma
töötajatele asjakohase tööriietuse, vajaduse korral kaitseriietuse ja
hingamisteede kaitsevahendid;
3) tagama töö- ja tänavariietuse jaoks
eraldi hoiukohad;
4) andma töötajate kasutusse duššidega varustatud
pesemisruumid ning vajadusel paigaldama silmadušid;
5) tagama,
et kõik kasutatavad isikukaitsevahendid pärast tööpäeva lõppu
puhastatakse, kontrollitakse ja pannakse hoiule kindlaksmääratud kohta;
6)
tagama töö- ja kaitseriietuse regulaarse puhastamise ja pesemise ning
kõlbmatuks muutumise korral nende käitlemise «Jäätmeseaduse» kohaselt.
§ 8. Kantserogeenide või mutageenide käitlemisest teavitamine
(1) Tööandja on kohustatud teavitama Tööinspektsiooni kohalikku asutust
vähemalt 30 päeva enne kantserogeenide või mutageenidega esmakordselt
töö alustamist, esitades kirjalikult või elektrooniliselt järgmised
andmed:
1) tööandja nimi ja aadress;
2) kasutatavate
kantserogeenide või mutageenide loetelu koos neid identifitseerivate
andmetega vastavalt «Kemikaaliseadusele»;
3) tööprotsesside
või tehnoloogiate loetelu, mille puhul kasutatakse kantserogeene või
mutageene ja nende kasutamise põhjendused;
4) valmistatavate või
kasutatavate kantserogeene või mutageene sisaldavate ainete või
valmististe kogused;
5) kantserogeenide või mutageenidega
kokkupuutuvate töötajate arv, kokkupuute laad ja kestus tööpäeva või
töönädala jooksul;
6) andmed kasutatavate
ohutusabinõude, sealhulgas kasutatavate isikukaitsevahendite kohta.
(2) Kui tööandja on töökeskkonna riskianalüüsi käigus välja selgitanud
kantserogeenide või mutageenidega kokkupuute ohu, on ta kohustatud
Tööinspektsiooni kohalikku asutust sellest teavitama, esitades
kirjalikult või elektrooniliselt lisaks lõikes 1 loetletud andmetele ka
andmed kasutatava kantserogeeni või mutageeni teise kantserogeeni või
mutageeniga asendamise juhtude kohta.
§ 9. Töötajate väljaõpe
(1) Tööandja peab kantserogeenide või mutageenidega kokkupuutuvatele
töötajatele tagama asjakohase väljaõppe, mis peab hõlmama eelkõige
järgmist:
1) kantserogeenide ja mutageenide tervistkahjustava
toime tundmine, sealhulgas tervisekahjustuse riski suurenemine
suitsetamisel;
2) kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuute
vältimiseks rakendatavad ohutusabinõud;
3) kasutatavate
ohumärguannete tundmine;
4) ettevõttes kehtestatud
tööhügieeninõuded;
5) isikukaitsevahendite, sh
kaitseriietuse kasutamise eesmärk ja kord;
6) tegutsemisjuhised
ohtliku olukorra tekkimisel.
(2) Väljaõpet tuleb korrata, kui tööprotsessis tehakse olulisi
muudatusi, mis puudutavad kasutatavaid kantserogeene või mutageene,
seadmeid või tehnoloogiat.
§ 10. Töötajate teavitamise erijuhud
(1) Tööandja teavitab töötajaid ettevõttes kasutatavatest kantserogeene
või mutageene sisaldavatest seadmetest ja konteineritest ning tagab, et
kõik neid aineid sisaldavad seadmed, konteinerid ja pakendid kannavad
selgesti loetavat märgistust ning hästi nähtavaid hoiatusmärke.
(2) Tööandja peab koostama ja kinnitama kirjalikud juhised
kantserogeenide ja mutageenide käitlemiseks ning tagama, et need oleksid
töötajatele kättesaadavad ning vajadusel nähtavale kohale välja pandud.
§ 11. Kantserogeenidest või mutageenidest mõjutatud töökeskkonnas
töötavate inimeste üle arvestuse pidamine
(1) Tööandja peab pidama töö tõttu kantserogeenidest või mutageenidest
ohustatud töötajate nimekirja.
(2) Nimekirjas tuleb töötaja kohta esitada järgmised andmed:
1)
töötaja ees- ja perekonnanimi;
2) tööülesande kirjeldus;
3)
kantserogeeni või mutageeni, millega töötaja on kokku puutunud, nimetus;
4)
kantserogeeni või mutageeniga toimunud kokkupuute kestus.
(3) Andmeid nimekirja kantud töötaja kohta peab tööandja hoidma
ajakohasena ja säilitama vähemalt 40 aastat pärast töötaja viimast
kokkupuudet kantserogeeni või mutageeniga.
(4) Töötajal on õigus saada teada tema kohta nimekirja kantud andmeid.
(5) Töötajatel ja töökeskkonnavolinikul peab olema võimalik tutvuda
nimekirja puudutava isikustamata statistilise teabega.
(6) Töötajate nimekirjaga on õigus tutvuda töötervishoiuarstil,
töökeskkonnaspetsialistil ja tööinspektoril.
§ 12. Töötajate tervisekontroll
(1) Tööandja tagab, et kõik kantserogeenidest või mutageenidest
ohustatud töötajad läbivad tervisekontrolli vastavalt korrale, mis on
kehtestatud «Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» § 13 lõike 1 punkti 7
alusel.
(2) Kui tervisekontrolli käigus avastatakse ühel töötajal kantserogeeni
või mutageeniga kokkupuute tagajärjel tekkinud tervisehäire, peavad
tervisekontrolli läbima ka teised töötajad, kes töötavad samalaadsetes
tingimustes. Sellisel juhul tuleb teostada ka täiendav töökeskkonna
riskianalüüs.
(3) Töötaja peab läbima tervisekontrolli töötervishoiuarsti poolt
määratud ajavahemike järel ka pärast kantserogeeni või mutageeniga
kokkupuutumise lõppu.
(4) Töötajatel on õigus saada teada oma tervisekontrolli tulemused.
(5) Tööandjal on õigus saada ülevaade töötajate tervisekontrolli
tulemustest.
3. peatükk
RAKENDUSSÄTE
§ 13. Määruse kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 2000. a määrus nr 51 «Kantserogeensete
ja mutageensete ainete kasutamisel esitatavad nõuded töökohal» (RT I
2000, 12, 84) tunnistatakse kehtetuks.
__________________
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja
mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (EÜT L 158,
30.04.2004, lk 50–76).
|
Keskkonnaminister
peaministri ülesannetes
Villu REILJAN
|
|
Sotsiaalminister Jaak AAB
|