HALDUSÕIGUSTeabeõigus, andmekogud ja statistika

KESKKONNAÕIGUSMaaõigus

Teksti suurus:

Maakatastriseadus (lühend - MaaKatS)

Tagasi õigusakti juurde

Legend:
PunaneKustutatud
RohelineLisatud

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2007
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2007
Avaldamismärge:

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse reguleerimisala

 (1) Maakatastriseadus sätestab maakatastri (edaspidi kataster ) pidamise alused, katastri pidamise eesmärgi, katastriüksuste registreerimise korra, katastriandmete koosseisu ja nende töötlemise korra ning katastri finantseerimise korra.

 (2) Kataster on riigi põhiregister.

 (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 11. Katastri pidamise eesmärk

 (1) Katastri pidamise eesmärk on maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni registreerimine katastris ning informatsiooni kvaliteedi, säilimise ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine.

 (2) Katastriandmed on aluseks ruumiandmeid sisaldavate infosüsteemide loomisel ja arendamisel.

§ 2. Mõisted

  Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses :
 1) maakataster (kataster) - andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist;
 2) maaregister - katastriüksuste kohta registreeritavate ja peetavate andmete kogu;
 3) katastri kaardid (edaspidi kaardid) - katastri koosseisu kuuluvad kaardid registrisse kantava informatsiooni (piiride, kitsendusi põhjustavate objektide paiknemise, maa kvaliteedi andmete jne) graafiliseks esitamiseks. Kaartideks on katastrikaart (§ 11), kitsenduste kaart (§ 12) ning maa kvaliteedi ja hindamise kaart (§ 14);
 4) katastripiirkond - haldusüksus või selle osa, mille määramisel arvestatakse omavalitsusüksuste piire;
 5) asum - katastri pidamisel kasutatav katastripiirkonna osa, mille määramisel arvestatakse olemasoleva asustuse väljakujunenud piire;
 6) katastritunnus - numbriline kood, mis on ette nähtud katastriüksuste identifitseerimiseks ja andmete sidumiseks teiste registritega;
 7) katastriüksus - katastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk;
 8) maatükk (maaüksus) - maa või veeala piiritletud osa;
 9) katastriüksuse sihtotstarve - õigusaktidega lubatud ja nendes sätestatud korras määratud katastriüksuse kasutamise otstarve või otstarbed;
 91) piiripunkt - maaüksuse välispiiri punkt, millele on õigusaktides kehtestatud korras määratud koordinaadid ja mille asukohta looduses on vajaduse korral võimalik määrata;
 10) piirimärk - piiripunkti tähis looduses ja mille asukohta on võimalik taastada;
 11) kõlvik - ühetaolise majandusliku sihtotstarbe ja/või loodusliku seisundiga katastriüksuse osa, mida ei piiritleta piirimärkidega;
 12) tehingu õiend - kinnisasja või ehitise kui vallasasja või nende osade võõrandamise tehingu kohta koostatav dokument;
 13) katastri aluskaardid - katastri kaartide alusena kasutatavad topograafilist infot sisaldavad kaardid, mis ei kuulu katastri koosseisu.

§ 3. Katastripidaja ja tema ülesanded

 (1) Katastri vastutav töötleja on Keskkonnaministeerium.

 (11) Katastri volitatud töötleja (edaspidi katastripidaja) on Maa-amet.

 (2) Katastripidaja ülesandeks on katastriüksuste registreerimine, kitsenduste ja maakasutusõiguste registreerimine ning maa hindamiseks vajalike andmete kogumine ja töötlemine.

 (3) Katastrit peetakse ühtse ühetasandilise infotehnoloogilise andmebaasina ja kaartidena kogu Eesti territooriumi kohta.

 (4) Katastripidaja ülesandeks on maaregistri algdokumentide ning kaartide kättesaadavuse ja säilivuse tagamine.

 (5) Katastripidamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 4. Katastripidaja ja kohtu kinnistusosakonna andmevahetus

[RT I 2003, 51, 355 - jõust. 19.07.2003]

 (1) Katastripidaja ja kohtu kinnistusosakond vahetavad andmeid.

 (2) Katastripidaja esitab kohtu kinnistusosakonnale:
 1) katastriüksuse mõõdistamise tulemusel täpsustatud andmed kinnistu pindala kohta kinnistusraamatu andmete täpsustamiseks või parandamiseks;
 2) kinnistu või kinnistu osade sihtotstarbe muutumisel andmed muudetud sihtotstarbe (sihtotstarvete) kohta.

 (3) Kohtu kinnistusosakond esitab katastripidajale:
 1) andmed kinnistu numbri ja kinnistamise kuupäeva kohta;
 2) andmed omaniku ja/või hoonestaja kohta ja nendega seotud muudatused;
 3) andmed kinnistu ühendamise ja jagamise kohta;
4)–5)

[kehtetud – RT I 2003, 51, 355 - jõust. 19.07.2003]

 (31) Katastri ja kinnistusraamatu andmete elektroonilise ristkasutuse korral vahetatakse käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes nimetatud andmeid.

 (4) Katastripidaja ja kohtu kinnistusosakond võivad vahetada muid andmeid Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras ja ulatuses.

 (5) Andmed tuleb esitada mitte hiljem kui 10 päeva jooksul pärast vastava kande tegemist katastrisse või kinnistusraamatusse.

 (6) Katastripidaja ja kohtu kinnistusosakonna andmevahetus toimub tasuta.

 (7) [Kehtetu – RT I 2003, 51, 355 - jõust. 19.07.2003]

§ 5. Katastripidaja andmevahetus kohaliku omavalitsusorganiga

 (1) Katastripidaja esitab kohalikule omavalitsusorganile andmed selle haldusterritooriumil asuvate katastriüksuste pindalades, kõlvikulises koosseisus, maa maksustamishinnas, kitsendustes ja kasutuspiirangutes toimunud muudatustest mitte harvem kui kord kvartalis.

 (2) Kohalik omavalitsusorgan esitab katastripidajale andmed tema poolt kinnitatud katastriüksuse sihtotstarbe, üldplaneeringu, detailplaneeringu ja maakorralduskava, seadusjärgsete ja teiste kitsenduste muudatuste ning teiste katastri andmeid muutvate otsuste vastuvõtmise kohta mitte harvem kui kord kvartalis, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

 (3) Käesolevas paragrahvis ettenähtud andmevahetus toimub tasuta.

 (4) Katastri ja kohaliku omavalitsuse andmekogu ristkasutuse korral vahetatakse käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud andmeid elektrooniliselt. Andmete ristkasutuse korraldamiseks sõlmivad katastri vastutav töötleja ja kohaliku omavalitsuse andmekogu vastutav töötleja lepingu.

§ 51. Andmete ristkasutus teiste andmekogudega

  Andmete ristkasutus teiste andmekogudega toimub Vabariigi Valitsuse määratud juhtudel ja ulatuses. Sellisel juhul sõlmivad katastri vastutav töötleja ja ristkasutuses oleva andmekogu vastutav töötleja andmete ristkasutuse korraldamiseks lepingu.

§ 6. Katastriandmetele juurdepääs

 (1) Katastriandmetele juurdepääs toimub katastriandmetega tutvumise ja nendest väljavõtete saamise teel.

 (2) Igaüks võib tutvuda katastriandmetega ja saada nendest väljavõtteid, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Tehingute andmebaasi andmetega võib tutvuda ja saada nendest väljavõtteid ainult maa hindaja korralise ja erakorralise hindamise läbiviimiseks. Maa hindaja, kellel on võimaldatud tutvuda tehingute andmebaasi andmetega, on kohustatud esitama erakorralise hindamise tulemused katastripidajale.

 (3) Katastriandmetega on võimalik tutvuda katastripidaja juures ning andmesidevõrkude kaudu juhul, kui on tagatud, et lubatud tutvumise mahtu ei ületata ja et tutvuval isikul ei ole võimalik katastriandmeid muuta. Katastriandmetele juurdepääsuks piisab katastriüksuse katastritunnuse või asukoha (aadressi) ja olemasolu korral nime teadmisest. Katastriandmetele juurdepääsu sooviv isik võib korraga tutvuda ühe katastriüksuse ja sellega piirnevate katastriüksuste andmetega.

 (4) Katastri ametlikeks väljavõteteks on katastripidaja pitsati ja allkirjaga kinnitatud õiend maaüksuse registreerimise kohta maakatastris, mis peab sisaldama katastriüksuse katastritunnust, sihtotstarvet, asukohta, pindala ja katastriüksuse moodustamise õiguslikku alust, ning katastripidaja pitsati ja allkirjaga kinnitatud koopia katastriüksuse plaanist või katastripidaja pitsati ja allkirjaga kinnitatud väljavõte kaartidest.

 (5) Katastriandmetega tutvumine katastripidaja juures toimub katastriandmete taasesitamise teel kuvari ekraanil või väljatrükil.

 (6) Katastriandmetega tutvumine andmesidevõrkude vahendusel toimub katastripidaja loa alusel. Nimetatud loa väljaandmine ja katastriandmetega tutvumine toimub keskkonnaministri poolt kehtestatud korras.

 (7) Katastriandmetega tutvuda sooviv isik peab esitama katastripidajale isikut tõendava dokumendi, isiku esindaja ka volitusi tõendava dokumendi. Katastriandmetega tutvumiseks andmesidevõrkude vahendusel esitatakse eelmises lauses nimetatud dokumendid automatiseeritud andmetöötluse jaoks loa saamisel ning katastriandmetega tutvumisel esitatakse katastripidaja poolt väljastatud elektrooniline kasutajakood.

 (8) Katastripidaja peab arvestust katastriandmetega tutvuvate isikute, tutvumise sisu ja aja kohta.

 (9) Katastripidaja väljastab käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud väljavõtte hiljemalt 15 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest.

[RT I 2003, 51, 355 - jõust. 19.07.2003]

§ 7. Katastri finantseerimine

 (1) Katastri pidamist finantseeritakse riigieelarvest.

 (2) Katastriandmetest väljavõtete tegemise eest tasutakse riigilõiv riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi.
[RT I 2006, 58, 439 - jõust. 01.01.2007]

2. peatükk KATASTER 

§ 8. Katastripidaja õigused ja kohustused

 (1) Katastriüksusi registreerib ning kandeid, sealhulgas parandusi ja muudatusi teeb katastrisse katastripidaja käesolevas seaduses sätestatud alustel.

 (2) Katastripidajal on õigus keelduda katastriüksuse registreerimisest või kande või muudatuse tegemisest, kui:
 1) esitatud dokumentidest ei selgu soovitava kande õiguslik alus;
 2) [kehtetu – RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

 (3) Katastriüksuse registreerimisest, kande või muudatuse tegemisest keeldumisel tuleb katastripidaja poolt esitada keeldumise otsus katastriüksuse registreerimist või kande või muudatuse tegemist taotlenud isikule ühe kuu jooksul vastava taotluse katastripidajale esitamisest.

 (4) Katastrit peetakse eesti keeles. Võõrkeelsed dokumendid esitatakse koos eestikeelse tõlkega.

 (5) Katastripidaja vastutab tehtud kande vastavuse eest algdokumendile. Katastripidaja valest kandest tekitatud kahjud hüvitatakse seaduses sätestatud korras.

 (6) Katastripidaja teatab kannet taotlenud isikule maaregistrisse kande tegemisest, selle muutmisest või kustutamisest Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

 (7) Katastriüksuse registreerimiseks, kande või muudatuse tegemiseks esitatavate dokumentide loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus.

 (8) Katastrile andmete esitamise ja katastrist andmete väljastamise üle peab katastripidaja arvestust elektrooniliselt.

[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 9. Maaregister

 (1) [Kehtetu]

 (2) Maaregister sisaldab katastriüksuse kohta järgmisi andmeid:
 1) katastritunnus;
 2) asukoht ja olemasolul nimi;
 3) omavalitsusüksuse nimetus;
 4) katastris registreerimise kuupäev, kuu ja aasta;
 5) kinnistu number;
 6) kinnistamise kuupäev;
 7) omaniku, hoonestaja nimi, aadress ja isikukood, juriidilisel isikul asukoht, postiaadress ja registreerimisnumber;
 8) kasutamise kitsendused;
 9) sihtotstarve;
 10) üldpindala;
 11) pindalad kõlvikute ja sihtotstarvete lõikes;
 12) piiripunktide andmed;
 13) [kehtetu]
 14) maksustamishind;
 15) [kehtetu]
 16) katastritunnus või -tunnused, millest antud katastriüksus on moodustatud.

 (21) Maa korralise ja erakorralise hindamise läbiviimiseks ning maa väärtust kajastavate andmete töötlemiseks moodustatakse tehingute andmebaas.

 (22) Tehingute andmebaas sisaldab kinnisasjade ja ehitiste kui vallasasjade või nende osade võõrandamise tehingute kohta järgmisi andmeid:
 1) tehingu identifikaator (automaatselt genereeritav järjekorranumber);
 2) tehingu liik (müük, vahetus, kinge või muu);
 3) tehinguobjekti liik (kinnisasi, hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus, vallasasi);
 4) tehinguobjekti katastritunnus(-ed);
 5) tehinguobjekti omandiosa suurus;
 6) tehinguobjekti pindala ja kõlvikud;
 7) tehinguobjekti sihtotstarve;
 8) andmed hoonestatuse kohta;
 9) andmed koormatiste olemasolu kohta;
 10) tehingu sooritamise kuupäev;
 11) tehinguhind, selle puudumisel tehinguväärtus;
 12) andmed tehingu poolte kohta (isiku liik, tehingu osapoolte arv).

 (3) Katastripidaja võib vajaduse korral katastrisse kanda katastriüksuse kohta muid andmeid, sealhulgas katastriüksusel asuvate ehitiste andmed, ja moodustada andmebaase.

 (4) Maaregistrisse kande tegemine, sealhulgas muutmine ja kustutamine toimub seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse, kohtuotsuse, kohtu kinnistusosakonna teatise, kohaliku omavalitsusorgani otsuse või vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omava isiku poolt esitatud katastriüksuse moodustamise toimiku või muude õigusaktides sätestatud dokumentide alusel. Kande tegemise aluseks võib olla ka riigi või kohaliku omavalitsusorgani ülesandel tehtud erakorralise hindamise akt.

 (41) Tehingute andmebaasi kande tegemine, sealhulgas muutmine ja kustutamine toimub tehingu õiendi või muude õigusaktides sätestatud dokumentide alusel.

 (5) Maaregistri juurde kuuluvad katastriüksuse plaan, katastrikaart, kitsenduste kaart ning maa kvaliteedi ja hindamise kaart.

[RT I 2003, 51, 355 - jõust. 19.07.2003]

§ 10. Katastriüksuse plaan

 (1) Katastriüksuse plaanile peavad olema kantud katastriüksuse piirid, ehitised (hooned, rajatised), kõlvikute paiknemine ja kitsendusi põhjustavate objektide asukoht ning andmed kõlvikute pindalade kohta. Katastriüksuse plaan on katastriüksuse piiride ja kitsendusi põhjustavate objektide asukohta tõendavaks algdokumendiks katastrisse kandmisel.

 (2) Katastriüksuse plaani koostab vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik. Üks eksemplar sellest plaanist kuulub katastriüksuse moodustamise toimiku koosseisu.

 (3) Katastriüksuse moodustamise ajaks rajatud või kaitse alla võetud kitsendust põhjustav objekt loetakse seaduslikuks ja kitsendus seadusjärgseks ning selle asukoht (piirid) kantakse katastriüksuse plaanile.

§ 11. Katastrikaart

 (1) Katastrikaardil ja põhikaardil kasutatakse ühist matemaatilist alust ja kartograafilist projektsiooni.

 (2) Katastrikaardi mõõtkava on 1:10 000, õigusaktidega sätestatud korras määratud tiheasustusega aladel on katastrikaardi mõõtkava 1:500 või 1:2000.

 (3) Kanded katastrikaardile teeb katastripidaja. Katastrikaardile kantakse riigipiir, maakonna, valla ja linna halduspiirid, alevi, aleviku, küla, katastripiirkonna, asumi ja katastriüksuste piirid ning katastritunnused.

 (4) Halduspiiride kaardile kandmise ja muutmise aluseks on õigusaktidega kinnitatud piirid.

 (5) Kui katastripidamise käigus katastri aluskaart vahetub ning kasutusele võetaval kaardil olev halduspiir ei lange kokku kasutusel olnud kaardil olevate situatsioonielementidega, on katastripidajal lubatud täpsustada halduspiiri katastriandmete alusel.

§ 12. Kitsenduste kaart

 (1) Katastripidaja kannab kitsenduste kaardile katastriüksuse kasutamise kitsendust põhjustava objekti asukoha (piirid) ning vajaduse korral esitab kitsenduse ulatuse.

 (2) Kitsenduste kaardile kannete tegemine, muutmine ja kustutamine toimub kohtu kinnistusosakonna teatise või vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omava isiku poolt esitatud katastriüksuse moodustamise toimiku või muude õigusaktides sätestatud dokumentide alusel või õigusaktis ettenähtud muudel alustel.

 (3) Kitsenduste kaardi mõõtkava võib katastripidaja otsusel olla suurem käesoleva seaduse § 11 2. lõikes ettenähtud mõõtkavast.

[RT I 2003, 51, 355 - jõust. 19.07.2003]

§ 13. [kehtetu]

§ 14. Maa kvaliteedi ja hindamise kaart

 (1) Maa kvaliteedi ja hindamise kaardile kantakse vabariigi maismaad iseloomustavad maa kvaliteedi või väärtuse näitajad, mis on aluseks maa maksustamishinna määramisel.

 (2) Maa kvaliteedi ja hindamise kaardil piiritletakse ja iseloomustatakse maa-alad, kus maa kasutamine ja majanduslik tegevus on reguleeritud seadusjärgse kitsenduse või planeeringuga, kui sellest sõltub maksustamishind.

 (3) Maa kvaliteedi ja hindamise kaart koostatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

§ 141. Katastri aluskaardid

 (1) Katastri aluskaardid on Eesti põhikaart, ortofotod ning asulaplaanid.

 (2) Eesti põhikaardi mõõtkava on 1:10 000. Ortofotode mõõtkava on asulates 1:2000 ja hajaasustusega aladel 1:10 000.

 (3) Tiheasustusega aladel kasutatakse katastri aluskaardina asulaplaane mõõtkavas 1:500 või 1:2000.

§ 15. Katastriarhiiv

 (1) Katastripidaja peab katastri maaregistri ja kaartide kasutamiseks ning kande aluseks olevate dokumentide säilitamiseks arhiivi. Algdokumendid peavad olema kopeeritud. Koopiaid tuleb muutuste korral uuendada ja säilitada eraldi asuvas arhiivis.

 (11) Tehingute andmebaasi kande aluseks olevaid algdokumente säilitatakse katastriarhiivis viis aastat ja neid ei kopeerita.

 (2) Katastriarhiivi pidamise eeskirjad kehtestab Vabariigi Valitsus.

3. peatükk KATASTRIPIDAMINE 

§ 16. Katastriüksuse moodustamine

 (1) Katastriüksuse moodustamiseks teostab vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik maaomaniku lihtkirjaliku avalduse alusel katastrimõõdistamised. Vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik koostab õigusaktis sätestatud korras katastriüksuse moodustamise toimiku, mille ta esitab õigusaktis sätestatud korras katastripidajale katastriüksuse registreerimiseks.

 (2) Katastrimõõdistamisi teostav vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik vastutab tema poolt teostatud mõõdistamise ning koostatud katastriüksuse moodustamise toimiku õigsuse ja seaduslikkuse eest.

 (3) Katastriüksuse minimaalsuuruseks on 30 m2. Minimaalsuurusest väiksema katastriüksuse võib moodustada kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega.

§ 161. Maakorraldustööde tegevuslitsentsi väljaandmine

 (1) Maakorraldustööde tegemise õigus on maakorraldustööde tegevuslitsentsi (edaspidi litsents) omaval isikul.

 (2) Litsentsi andmiseks moodustatakse Maa-ameti juurde ekspertkomisjon. Komisjoni koosseisu kinnitab Maa-ameti peadirektor. Litsentsi annab välja Maa-ameti peadirektor ekspertkomisjoni ettepanekul. Litsents antakse viieks aastaks. Litsentsi pikendamise järgmiseks kehtivuse perioodiks otsustab litsentsi omava isiku taotlusel tegevuslitsentsi väljaandja ekspertkomisjoni ettepanekul. Litsents ei ole üleantav ning selle üleandmine teisele isikule ja kasutamine teise isiku poolt on keelatud.

 (3) Litsents antakse isikule, kes on sooritanud kaks katsetööd ja eksami maakorralduse ja maareformi läbiviimise ning maakorraldustööde teostamise teoorias ja praktikas.

 (4) Litsentsi väljaandja võib keelduda tegevuslitsentsi väljaandmisest juhul, kui taotleja:
 1) on litsentsi taotlemisel esitanud valeandmeid;
 2) ei sooritanud katsetöid;
 3) ei sooritanud eksamit.

 (5) Litsentsi väljaandmise, peatamise ja tühistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus . Katsetööde, eksami ja hariduse suhtes esitatavad nõuded kehtestab keskkonnaminister.

§ 162. Litsentsi kehtivus, selle peatamine ja tühistamine

 (1) Litsents kaotab kehtivuse litsentsil märgitud kehtivusaja möödumisel, litsentsi tühistamisel, litsentsi omava isiku tegevuse lõpetamisel, isiku lõppemisel või füüsilise isiku surmaga.

 (2) Litsentsi saab ekspertkomisjoni ettepanekul tühistada litsentsi väljaandja. Litsentsi võib tühistada järgmistel juhtudel:
 1) litsentsi taotlemisel esitati valeandmeid ning see ilmnes pärast litsentsi väljaandmist;
 2) litsentsi omav isik on korduvalt esitanud katastripidajale registreerimiseks dokumentatsiooni, mis ei vasta kehtestatud nõuetele;
 3) litsentsi omava isiku taotlusel.

 (3) Litsentsi tühistamise aluseks olevate asjaolude ilmnemisel või vastava kirjaliku informatsiooni saamisel kontrollib ekspertkomisjon ilmnenud asjaolusid ja esitatud informatsiooni. Ekspertkomisjon teeb vajaduse korral litsentsi omavale isikule ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks, määrates selleks tähtaja, või teeb litsentsi väljaandjale ettepaneku litsentsi tühistamiseks. Puuduste kõrvaldamiseni on ekspertkomisjonil õigus litsents peatada. Kui litsentsi omav isik ei täida ettekirjutust määratud tähtaja jooksul, on litsentsi väljaandjal õigus ekspertkomisjoni ettepanekul litsents tühistada.

 (4) Litsentsi tühistamisel võib litsentsi väljaandja ekspertkomisjoni ettepanekul määrata litsentsi omavale isikule tähtaja pooleliolevate tööde lõpetamiseks.

 (5) Litsentsi tühistamise otsus saadetakse litsentsi omavale isikule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemisest.

 (6) Maa-ametil on õigus igal ajal kontrollida litsentsi omava isiku tegevuse vastavust õigusaktidele.

 (7) Kui litsentsi väljaandmise aluseks olnud asjaolud on muutunud, on litsentsi omav isik kohustatud viivitamatult teatama litsentsi väljaandjale toimunud muudatustest ja esitama vastavad dokumendid.

§ 17. Katastrimõõdistamine

 (1) Katastrimõõdistamisel peavad katastriüksuse piiripunktid olema seotud riikliku või kohaliku mõõdistamise põhivõrguga. Põhivõrgu punktide puudumisel tuleb vähemalt kaks piiripunkti siduda looduses tunnetatavate püsiobjektidega nii, et kõikide piiripunktide asukohad oleksid taastatavad.

 (2) Katastrimõõdistamisi teostatakse ja kontrollitakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras .

§ 18. Katastriüksuse sihtotstarbe määramine

 (1) Katastriüksuse registreerimisel peab katastripidaja katastris fikseerima katastriüksuse kõlvikute pindalad ja sihtotstarbe või sihtotstarbed.

 (2) Planeerimisseaduses sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustuse korral määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe kehtestatud detailplaneeringu alusel.

 (3) Sihtotstarvete liigid ja määramise korra kehtestab Vabariigi Valitsus .

 (4) Ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmisel, kui see ei too kaasa ehitamist, määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe või sihtotstarbed ehitusseaduse ( RT I 2002, 47, 297 ) kohases ehitise kasutusloas nimetatud ehitise või selle osa kasutamise otstarbe või otstarvete alusel.

 (5) Kui ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmisega kaasneb ehitamine, mis ei too kaasa detailplaneeringu koostamise kohustust, määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe või sihtotstarbed ehitusseaduse kohases ehitusloas või kirjalikus nõusolekus nimetatud ehitise kasutamise otstarbe või otstarvete alusel.

 (6) Planeerimisseaduse kohase detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe planeerimisseaduse kohase üldplaneeringu alusel. Üldplaneeringu puudumise korral määrab katastriüksuse sihtotstarbe kohaliku omavalitsuse volikogu.

 (7) Ehitise, välja arvatud teede ning tehnovõrgu ja -rajatise püstitamiseks maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusele, millel ei asu ehitisi, moodustatakse iseseisev ehitise alust ning selle teenindamiseks vajalikku maad hõlmav katastriüksus, mille sihtotstarbe määrab detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral kohaliku omavalitsuse volikogu ehitise kasutamise otstarbe alusel. Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral määratakse moodustatava katastriüksuse sihtotstarve detailplaneeringu alusel.

 (8) Maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusel paiknevate ehitistega ühtse kompleksi moodustavate ehitiste või maatulundusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalike ehitiste püstitamiseks või tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamiseks iseseisvat katastriüksust ei moodustata ning vajaduse korral määratakse maale käesoleva paragrahvi 7. lõikes sätestatud korras mitu sihtotstarvet. Käesolevas lõikes nimetamata ehitiste püstitamise korral maatulundusmaale kohaldatakse 7. lõikes sätestatut.

[RT I 2002, 99, 579 - jõust. 01.01.2003]

§ 19. Katastriüksuse sihtotstarbe muutmisest teatamine

  Katastriüksuse sihtotstarbe või sihtotstarvete muutmise aluseks olevast otsusest informeerib kohalik omavalitsus katastripidajat ühe kuu jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
[RT I 2002, 99, 579 - jõust. 01.01.2003]

§ 191. Katastriüksuse kasutamise kitsenduste selgitamine

 (1) Katastriüksuse kasutamise kitsenduste (edaspidi kitsendused) selgitamine on kitsendusi põhjustavate objektide asukoha määramine nende registreerimiseks katastris. Kitsenduste selgitamiseks tellib kitsendusi põhjustava objekti omanik katastrimõõdistamise, mis teostatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras .

 (2) Kitsendusi põhjustava objekti tekkimisel või katastris registreeritud kitsendusi põhjustava objekti asukoha muutmisel teostab kitsendusi põhjustava objekti omanik käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud toimingu kolme kuu jooksul kinnisomandi kitsenduse tekkimisest või kitsendusi põhjustava objekti asukoha muutmisest arvates.

31. peatükk VASTUTUS 

[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 192. Maakasutuse nõuete rikkumine

 (1) Maakasutuse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

 (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

 (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
 1) Maa-amet;
 2) Põllumajandusministeerium.

4. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 20. Katastripidamine maareformi ajal

 (1) Kuni riigi omandis oleva maa katastrisse kandmiseni on linna- ja vallavalitsused kohustatud esitama katastripidajale andmeid nende halduspiirides asuva riigi omandis oleva maa kasutamise kohta.

 (2) Maareformi ajal võib katastrikaardi alusena kasutada Eesti põhikaarti, ortofotosid ning olemasolevaid asulaplaane mõõtkavas 1:2000 ning muid sobivaid plaane ja kaarte. Eelmises lauses nimetatud kaartide, plaanide ja ortofotode kasutamise korra ja tasumäärad kehtestab keskkonnaminister .

 (3) [Kehtetu]

 (4) Maareformi ajal toimub õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamiseks või erastamiseks katastriüksuse moodustamine vastavat litsentsi omava isiku poolt. Käesoleva paragrahvi 5. ja 51. lõikes sätestatud juhtudel võib katastriüksuse moodustada ka kohaliku omavalitsuse volitatud esindaja. Vastava tellimuse esitab riigi kulul tagastatava õigusvastaselt võõrandatud maa osas maavanem või tema volitatud esindaja, muu tagastatava maa osas maa tagastamise õigustatud subjekt, ostueesõigusega erastatava maa osas vastavalt kokkuleppele kas erastamise korraldaja, tema volitatud isik või maa erastamise õigustatud subjekt, muu erastatava maa osas erastamise korraldaja või tema volitatud isik. Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisel ja maa ostueesõigusega erastamisel registreeritakse katastriüksus valla- või linnavalitsuse volitatud esindaja kirjaliku avalduse alusel, muudel maa erastamise juhtudel erastamise korraldaja või tema volitatud esindaja kirjaliku avalduse alusel.

 (5) Maa tagastamisel, erastamisel, munitsipaalomandisse andmisel ja riigi omandisse jätmisel võib katastriüksusi moodustada plaani- ja kaardimaterjali alusel ilma katastrimõõdistamiseta. Maa ostueesõigusega erastamisel võib kasutada ka Vabariigi Valitsuse kehtestatud nõuetele vastavaid olemasolevaid plaane (krundiplaan vms). Katastriüksus moodustatakse katastripidaja määratud ning vajadusel linna- või vallavalitsusega kooskõlastatud plaani- või kaardimaterjalil (krundiplaan, krundijaotusplaan, maadearvestusplaan, fotoplaan, ortofoto, digitaalkaart või muu). Sobiva plaani- või kaardimaterjaliga varustab kohalikku omavalitsust katastripidaja. Maa tagastamisel või erastamisel määrab kohalik omavalitsus plaanil või kaardil maaüksuse piiri ja pindala ning tema volitatud esindaja näitab maa taotlejale plaanil või kaardil kätte maaüksuse piirid ning seaduses sätestatud juhtudel koostab piiriprotokolli. Maa riigi omandisse jätmisel koostab katastriüksuse plaani taotleja või tema volitatud esindaja. Riigimetsamaa, riigi omandisse jäävate veekogude aluse maa ning riigi omandis olevate teede ja raudteede aluse maa riigi omandisse jätmisel piiriprotokolli ei koostata. Maa munitsipaalomandisse andmisel koostab katastriüksuse plaani taotleja.

 (51) Kui isiku kasutuses oleva maaüksuse piiri muudetakse või maaüksuse piir määratakse vastavalt Eesti Vabariigi maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; RT I 2000, 70, 441; 88, 576) § 7 5. lõikele, § 9 9. lõikele, § 10 3. lõikele või § 221 6. lõikele, koostab kohaliku omavalitsuse volitatud esindaja või vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik looduses piiriprotokolli, millele kirjutavad alla maa taotleja ja piirinaabrid. Piirinaabrite allkirjad kinnitab piiriprotokolli koostaja. Kohalik omavalitsus teatab maa taotlejale ja piirinaabritele piiriprotokolli koostamise aja ja koha. Piiriprotokollis kirjeldatakse piiri ja piiripunkte ning nende asukohti püsiobjektide suhtes. Maa taotleja lisab piiriprotokollile maaüksusel paiknevate ehitiste loetelu ning kirjaliku kinnituse, et kõik maatükil paiknevad ehitised kuuluvad temale, või kokkuleppe hoonestusõiguse seadmise kohta. Kui maa taotleja on ehitiste koosseisu ja omandiõiguse kohta esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid, kannab ta vajalike korrektuuride tegemisega seotud kulud. Piiriprotokolli koostamise eest juhul, kui piiriprotokolli koostamise nõue tuleneb seadusest, tasub isik, kelle omandisse antavat katastriüksust moodustatakse, muudel juhtudel tasub piiriprotokolli koostamise eest isik, kelle nõudel piiriprotokoll koostati, kui ei lepita kokku teisiti. Piiriprotokolli koostamise tasu kehtestab kohalik omavalitsus. Kui piiriprotokolli koostamisele kutsutud isik ei ilmu või keeldub piiriprotokollile alla kirjutamast, loetakse katastriüksus moodustatuks kohaliku omavalitsuse määratud piirides.

 (52) Kui moodustatav katastriüksus piirneb maaga, kus katastriüksus on moodustamata, on piirinaabriks vastava maatüki tagastamise või erastamise õigustatud subjekt, nimetatud isiku puudumisel kohalik omavalitsus.

 (53) Aiandus- või suvilaühistu välispiir peab olema seotud riikliku või kohaliku mõõdistamise põhivõrguga. Maaüksused registreeritakse katastris vastavalt ühistu kinnitatud krundijaotusplaanile. Maa taotleja või piirinaabri või ühistu nõudel koostatakse piiriprotokoll vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 51.

 (54) Katastriüksuse mõõdistamisel on aluseks käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatud katastriüksuse moodustamise plaan või kaart ja 51. lõikes nimetatud piiriprotokoll. Kui katastriüksuse mõõdistamisel selgub, et plaanil olev piir ja piiriprotokolliga määratud piir ei lange kokku, võetakse aluseks piiriprotokolliga määratud piir.

 (55) Katastriüksuse moodustamine plaani- ja kaardimaterjali alusel toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras . Nimetatud korra kehtestab Vabariigi Valitsus kolme nädala jooksul, alates käesoleva seaduse jõustumisest. Katastriüksuse registreerimisel maakatastris ja kinnistusraamatus lisatakse kandele märge «Katastriüksus moodustatud plaani alusel».

 (6) Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisel, riigi- ja munitsipaalmaa katastrisse kandmisel fikseeritakse kõlvikute pinnad käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud kaartide või plaanide alusel, korrigeerides vajaduse korral kõlvikute seisu looduses toimunud muudatusi arvestades.

 (7) Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisel või ostueesõigusega erastamisel kehtib käesoleva seaduse § 18 2. lõikes nimetatud kavade puudumisel katastriüksuse ja tema koostisosade senine sihtotstarve.

 (8) Käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatud maaüksuse plaanile kantakse kaitse alla võetud kitsendusi põhjustava objekti asukoht ja piirid.

 (9) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud kohustuse täitmist finantseeritakse riigieelarvest.

 (10) Hajaasustusega aladel asuvate plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud riigi omandis olevate katastriüksuste jagamisel on lubatud mõõdistada ainult olemasolevast katastriüksusest eraldatav osa.

 (11) Katastripidajal on õigus plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse plaani asemel edastada kohtu kinnistusosakonnale ka katastripidaja pitsati ja allkirjaga kinnitatud väljavõte katastrikaardist. Väljavõte peab sisaldama samaväärset informatsiooni katastriüksuse plaaniga.

 (12) Kui katastrimõõdistamise teel moodustatud katastriüksuse katastris registreerimisel selgub, et sellega piirneva ning katastris registreeritud plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piirid katastrikaardil ei lange kokku või, vastupidi, määrab katastripidaja katastriüksuse registreerimiseks lubatud vea suuruse tulenevalt katastri aluskaardist, kuid viga ei või olla suurem kui 50 meetrit katastri aluskaardi situatsioonist põhivõrgu suhtes, kusjuures looduses piirimärkidega tähistatud piiri ei muudeta.

 (13) Kui katastrimõõdistamise teel moodustatud katastriüksuse katastris registreerimisel selgub, et sellega piirneva ning katastris registreeritud plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piirid looduses ei lange kokku või, vastupidi, ning on tuvastatav, et plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiride määramisel on eksitud, võetakse aluseks katastrimõõdistamisel määratud piir. Plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiride muudatus kantakse mõõdistamisandmete alusel katastrikaardile, olemasolevaid katastriüksuse plaane ei muudeta ning edaspidi on katastriüksuse piiride asukohta tõendavaks ametlikuks dokumendiks katastripidaja poolt kinnitatud väljavõte katastrikaardist.

 (14) Plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiride looduses tähistamine, samuti looduses piirimärkidega tähistatud piiri taastamine toimub katastrimõõdistamise teel katastriüksuse plaani või piiriprotokolli alusel. Katastripidaja poolt kinnitatud katastrikaardi väljavõtte alusel plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiride looduses tähistamisel või looduses piirimärkidega tähistatud piiride taastamisel arvestatakse käesoleva paragrahvi 12. lõikes sätestatud lubatud veaga.

[RT I 2003, 51, 355 - jõust. 19.07.2003]

§ 201. Notari poolt andmete edastamise kohustus

 (1) Notar on kohustatud kümne päeva jooksul pärast ehitise kui vallasasja või selle osa võõrandamise tehingu tõestamist esitama katastripidajale tehingu õiendi, kus on järgmised andmed:
 1) notariaalregistri number;
 2) tehingu liik (müük, vahetus, kinge või muu);
 3) tehinguobjekti asukoht;
 4) tehinguobjekti liik (ehitis, ehitise reaalosa);
 5) tehinguobjekti omandiosa suurus;
 6) tehinguobjekti pindala;
 7) ehitiste loetelu ja kasutusotstarve;
 8) andmed koormatiste olemasolu kohta;
 9) tehingu sooritamise kuupäev;
 10) tehingu hind, selle puudumisel tehinguväärtus;
 11) andmed tehingu poolte kohta (isiku liik, tehingu osapoolte arv).

 (2) Notar on kohustatud kümne päeva jooksul pärast kinnistu või selle mõttelise osa võõrandamise tehingu tõestamist esitama katastripidajale võõrandaja kulul lepingu ärakirja. Ärakirja esitamise asemel võib notar Notarite Koja ja Maa-ameti kokkuleppe alusel, mis muu hulgas sisaldab andmete edastamise viisi, esitada katastripidajale tehingu õiendi, kus on järgmised andmed:
 1) notariaalregistri number;
 2) tehingu liik (müük, vahetus, kinge või muu);
 3) tehinguobjekti kinnistu number (numbrid) ja katastritunnus(ed);
 4) tehinguobjekti liik (kinnisasi, hoonestusõigus, korteriomand või korterihoonestusõigus);
 5) tehinguobjekti omandiosa suurus;
 6) tehingu sooritamise kuupäev;
 7) tehingu hind, selle puudumisel tehinguväärtus;
 8) andmed tehingu poolte kohta (isiku liik, tehingu osapoolte arv);
 9) andmed koormatiste olemasolu kohta, välja arvatud juhul, kui kinnistusraamatu andmed koormatiste olemasolu kohta on katastripidajale elektrooniliselt kättesaadavad;
 10) andmed kinnistu hoonestatuse kohta, välja arvatud juhul, kui need on katastripidajale elektrooniliselt kättesaadavad.

 (3) Tehinguteks käesoleva paragrahvi mõttes ei loeta maa erastamise käigus erastaja ja riigi nimel erastamise korraldaja vahel sõlmitavaid tehinguid ning eluruumi erastamise käigus ostja (õigustatud subjekti) ja müüja (kohustatud subjekti) vahel sõlmitavaid müügilepinguid.
[RT I 2003, 51, 355 - jõust. 19.07.2003]

§ 21. Katastri automatiseeritud andmetöötlusele üleviimine

 (1) Katastri registrite ja katastrikaartide pidamine viiakse üle automatiseeritud andmetöötlusele.

 (2) Katastri automatiseeritud andmetöötlusele üleviimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 22. [Kehtetu – RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 23–26. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 29.06.2018, 26

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse reguleerimisala

 (1) Maakatastriseadus sätestab maakatastri (edaspidi kataster) pidamise alused, katastri pidamise eesmärgi, katastriüksuste registreerimise korra, katastriandmete koosseisu ja nende töötlemise korra ning katastri finantseerimise korra.

 (2) Kataster on riigi põhiregister.

 (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 11. Katastri pidamise eesmärk

 (1) Katastri pidamise eesmärk on kinnisasja piiri ja ruumilist ulatust, maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni registreerimine katastris ning informatsiooni kvaliteedi, säilimise ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (2) Katastriandmed on aluseks ruumiandmeid sisaldavate infosüsteemide loomisel ja arendamisel.

§ 2. Mõisted

  Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses :
 1) maakataster (kataster) – andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist;
 2) maaregister – katastriüksuste kohta registreeritavate ja peetavate andmete kogu;
 3) katastri kaardid (edaspidi kaardid) – katastri koosseisu kuuluvad kaardid registrisse kantava informatsiooni (piiride, kitsendusi põhjustavate objektide paiknemise, maa kvaliteedi andmete jne) graafiliseks esitamiseks. Kaartideks on katastrikaart (§ 11), kitsenduste kaart (§ 12), katastri kõlvikukaart (§ 131) ning maa kvaliteedi ja hindamise kaart (§ 14);
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
 31) maamõõtja – isik, kellel on õigus teostada katastrimõõdistamist;
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
 4) [kehtetu - RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. igas kohaliku omavalitsuse üksuses selle volikogu 2017. aasta valimise tulemuste väljakuulutamise päeval]
 5) [kehtetu - RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. igas kohaliku omavalitsuse üksuses selle volikogu 2017. aasta valimise tulemuste väljakuulutamise päeval]
 6) katastritunnus – numbriline kood, mis on ette nähtud katastriüksuste identifitseerimiseks ja andmete sidumiseks teiste registritega;
 7) katastriüksus – katastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk;
 71) piirnev ehk külgnev katastriüksus – katastriüksus, millel on teise katastriüksusega vähemalt üks ühine piirilõik;
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
 8) maatükk (maaüksus) – maa või veeala piiritletud osa;
 9) katastriüksuse sihtotstarve – õigusaktidega lubatud ja nendes sätestatud korras määratud katastriüksuse kasutamise otstarve või otstarbed;
 91) piiripunkt – maaüksuse välispiiri punkt, millele on õigusaktides kehtestatud korras määratud koordinaadid ja mille asukohta looduses on vajaduse korral võimalik määrata;
 92) piirilõik – kahe piiripunkti vaheline lõik;
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
 10) piirimärk – piiripunkti tähis looduses ja mille asukohta on võimalik taastada;
 101) piiriprotokoll – piiride kättenäitamist kirjeldav dokument, mis sisaldab piirimärkide ja piiripunktide kirjeldust, teavet piirimärgi korrastamise, taastamise või paigaldamise kohta, piiri piiripunktide vahel või maastikuobjektide suhtes kulgemise kirjeldust, piiripunktide ja piiride skeemi ning piiri kindlakstegemise korral lisaks eelnimetatule ka piiride kindlakstegemise põhjust ja tulemust ning piiride kindlakstegemise skeemi;
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
 11) kõlvik – ühetaolise majandusliku kasutuse ja/või loodusliku seisundiga katastriüksuse osa, mida ei piiritleta piirimärkidega;
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
 12) tehingu õiend – kinnisasja või ehitise kui vallasasja või nende osade võõrandamise tehingu kohta koostatav dokument;
 13) katastri aluskaardid – katastri kaartide alusena kasutatavad topograafilist infot sisaldavad kaardid, mis ei kuulu katastri koosseisu.

§ 3. Katastripidaja ja tema ülesanded

 (1) Katastri vastutav töötleja on Maa-amet (edaspidi katastripidaja).
[RT I, 05.01.2018, 1 - jõust. 01.02.2018]

 (11) Katastri volitatud töötleja on Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.
[RT I, 05.01.2018, 1 - jõust. 01.02.2018]

 (2) Katastripidaja ülesandeks on katastrikande tegemine katastriüksuse moodustamiseks, andmete parandamiseks ja muutmiseks, kitsenduse ja maakasutusõiguse registreerimine ning maa hindamiseks vajalike andmete kogumine ja töötlemine.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (3) Katastrit peetakse ühtse ühetasandilise infotehnoloogilise andmebaasina ja kaartidena kogu Eesti territooriumi kohta.

 (4) Katastripidaja ülesandeks on maaregistri algdokumentide ning kaartide kättesaadavuse ja säilivuse tagamine.

 (5) Katastripidamine, katastriüksuse moodustamine, parandamine ja muutmine ning sellega seotud kannete tegemine reguleeritakse katastriüksuse moodustamise korraga, mille kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

§ 4. Katastripidaja ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmevahetus

[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.01.2015]

 (1) Katastripidaja ja Tartu Maakohtu kinnistusosakond vahetavad andmeid.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.01.2015]

 (2) Katastripidaja esitab Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale:
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.01.2015]
 1) kinnistatava katastriüksuse katastritunnuse, sihtotstarbe, aadressiandmed, pindala, katastripidaja märke selle olemasolul ning ligipääsu katastrikaardile elektroonilise keskkonna kaudu;
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud andmete muudatused.
[RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010]

 (21) [Kehtetu - RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (3) Tartu Maakohtu kinnistusosakond esitab katastripidajale:
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.01.2015]
 1) andmed kinnistu numbri ja kinnistamise kuupäeva kohta;
 2) andmed omaniku ja/või hoonestaja kohta ja nendega seotud muudatused;
 3) andmed kinnistu ühendamise ja jagamise kohta.
 4) [kehtetu - RT I 2003, 51, 355 - jõust. 19.07.2003]
 5) [kehtetu - RT I 2003, 51, 355 - jõust. 19.07.2003]

 (31) Katastri ja kinnistusraamatu andmete elektroonilise ristkasutuse korral vahetatakse käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes nimetatud andmeid.

 (4) Katastripidaja ja Tartu Maakohtu kinnistusosakond võivad vahetada muid andmeid Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras ja ulatuses.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.01.2015]

 (41) Kui katastriandmeid ei vahetata elektroonilise ristkasutuse teel, esitab katastripidaja Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse maakorraldustoimingu alusel kande tegemiseks, katastriandmete muutmiseks või katastriandmete parandamiseks. Avaldusele lisatakse kinnisasja omanike vaheline kokkulepe või maakorralduskava kinnitamise või kande muutmise või parandamise otsus.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (5) Andmed tuleb esitada mitte hiljem kui 10 päeva jooksul pärast vastava kande tegemist katastrisse või kinnistusraamatusse.

 (6) Katastripidaja ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmevahetus toimub tasuta.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.01.2015]

 (7) [Kehtetu - RT I 2003, 51, 355 - jõust. 19.07.2003]

§ 5. Katastripidaja andmevahetus kohaliku omavalitsusorganiga

 (1) Katastripidaja esitab kohalikule omavalitsusorganile andmed selle haldusterritooriumil asuvate katastriüksuste pindalades, kõlvikulises koosseisus, maa maksustamishinnas, kitsendustes ja kasutuspiirangutes toimunud muudatustest mitte harvem kui kord kvartalis.

 (2) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, esitab kohalik omavalitsus katastripidajale mitte harvem kui kord kvartalis:
 1) katastriüksusele määratud koha-aadressi;
 2) katastriüksusele määratud sihtotstarbe;
 3) andmed kehtestatud üldplaneeringu, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja detailplaneeringu kohta;
 4) katastriüksuse seadusjärgsete ja teiste kitsenduste muudatused;
 5) teabe katastri andmeid muutvate otsuste vastuvõtmise kohta.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (3) Käesolevas paragrahvis ettenähtud andmevahetus toimub tasuta.

 (4) Katastri ja kohaliku omavalitsuse andmekogu ristkasutuse korral vahetatakse käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud andmeid elektrooniliselt. Andmete ristkasutuse korraldamiseks sõlmivad katastri vastutav töötleja ja kohaliku omavalitsuse andmekogu vastutav töötleja lepingu.

§ 51. Andmete ristkasutus teiste andmekogudega

  Andmete ristkasutus teiste andmekogudega toimub seaduse alusel või Vabariigi Valitsuse määratud juhtudel ja ulatuses. Sellisel juhul sõlmivad katastri vastutav töötleja ja ristkasutuses oleva andmekogu vastutav töötleja andmete ristkasutuse korraldamiseks lepingu.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

§ 6. Katastriandmetele juurdepääs

 (1) Katastriandmetega on võimalik tutvuda katastripidaja juures või katastripidaja veebilehel ja saada nendest väljavõtteid, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (2) Katastriandmetest tehakse kinnitatud, sealhulgas digitaalselt kinnitatud, ja kinnitamata väljavõtteid. Tehingute andmebaasi andmetega võib tutvuda ja saada nendest väljavõtteid ainult maa hindaja hindamise läbiviimiseks, samuti riikliku statistika tegija ning avalik-õiguslikust juriidilisest isikust teadus- ja arendusasutus seadusega pandud avalik-õigusliku ülesande täitmiseks. Maa hindaja, kellel on võimaldatud tutvuda tehingute andmebaasi andmetega, on kohustatud esitama hindamise tulemused katastripidajale.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (3) [Kehtetu - RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (4) [Kehtetu - RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (5) [Kehtetu - RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (6) [Kehtetu - RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (7) [Kehtetu - RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (8) [Kehtetu - RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (9) [Kehtetu - RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

§ 7. Katastri finantseerimine

 (1) Katastri pidamist finantseeritakse riigieelarvest.

 (2) [Kehtetu - RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

2. peatükk KATASTER 

§ 8. Katastripidaja õigused ja kohustused

 (1) Katastripidajal on õigus kandega moodustada katastriüksust ning parandada ja muuta katastriandmeid käesolevas seaduses sätestatud alustel. Kande tegemise õigus on katastripidaja volitatud isikul. Katastripidaja kinnitab elektroonilises vormis tehtud kande katastripidaja digitaalse templiga.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (2) Katastripidajal on õigus keelduda kande tegemisest, kui:
 1) esitatud dokumentidest ei selgu soovitava kande õiguslik alus;
 2) esitatud andmed on puudulikud või ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (3) Katastrikande tegemisest keeldumise korral tuleb taotlenud isikule keeldumist kirjalikult põhjendada 30 päeva jooksul mõõdistamisandmete katastripidajale esitamisest arvates.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (31) Katastripidajal on õigus moodustada maakorraldustoimingu dokumentide alusel katastriüksus ja otsustada piiride kindlakstegemise dokumentide alusel katastriüksuse piiri asukoht. Katastrikanne on aluseks kinnistusraamatu kande tegemisel.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (4) Katastrit peetakse eesti keeles. Võõrkeelsed dokumendid esitatakse koos eestikeelse tõlkega.

 (5) [Kehtetu - RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (6) Katastripidaja teatab kannet taotlenud isikule kande tegemisest, muutmisest või parandamisest.

[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (61) Haldusmenetluse seaduse § 31 lõikes 1 sätestatud juhul võib katastripidaja piiri asukoha määramise ning kande muutmise ja parandamise otsuse avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (7) [Kehtetu - RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (8) Katastrile andmete esitamise ja katastrist andmete väljastamise üle peab katastripidaja arvestust elektrooniliselt.

§ 9. Maaregister

 (1) [Kehtetu - RT I 2000, 92, 598 - jõust. 18.12.2000]

 (2) Maaregister sisaldab katastriüksuse kohta järgmisi andmeid:
 1) katastritunnus;
 2) koha-aadress;
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
 3) [kehtetu - RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
 4) katastris registreerimise kuupäev, kuu ja aasta;
 5) kinnistu number;
 6) kinnistamise kuupäev;
 7) omaniku nimi ja isikukood või sünniaeg, juriidilise isiku puhul nimi ja registrikood;
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
 8) kasutamise kitsendused;
 9) sihtotstarve;
 10) pindala;
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
 11) pindalad kõlvikute lõikes;
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
 12) piiripunktide andmed;
 121) moodustamise viis;
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
 13) [kehtetu - RT I 2000, 92, 598 - jõust. 18.12.2000]
 14) maksustamishind;
 15) [kehtetu - RT I 2000, 92, 598 - jõust. 18.12.2000]
 16) katastritunnus või -tunnused, millest antud katastriüksus on moodustatud;
 17) katastripidaja märge.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (21) Maa korralise ja erakorralise hindamise läbiviimiseks ning maa väärtust kajastavate andmete töötlemiseks moodustatakse tehingute andmebaas.

 (22) Tehingute andmebaas sisaldab kinnisasjade ja ehitiste kui vallasasjade või nende osade võõrandamise tehingute kohta järgmisi andmeid:
 1) tehingu identifikaator (automaatselt genereeritav järjekorranumber);
 2) tehingu liik (müük, vahetus, kinge või muu);
 3) tehinguobjekti liik (kinnisasi, hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus, vallasasi);
 4) tehinguobjekti katastritunnus(-ed);
 5) tehinguobjekti omandiosa suurus;
 6) tehinguobjekti pindala ja kõlvikud;
 7) tehinguobjekti sihtotstarve;
 8) andmed hoonestatuse kohta;
 9) andmed koormatiste olemasolu kohta;
 10) tehingu sooritamise kuupäev;
 11) tehinguhind, selle puudumisel tehinguväärtus;
 12) andmed tehingu poolte kohta (isiku liik, tehingu osapoolte arv).

 (23) Katastripidaja teeb katastriüksuse kohta katastrisse märke „Vajadus piiri asukoht kindlaks teha” juhul, kui naaberkatastriüksuste piiriandmed on vastuolulised või kui on tuvastatud, et piiripunktide asukohad maastikul ei ole kooskõlas katastrisse kantud piiriandmetega.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (24) Katastripidaja teeb katastriüksuse kohta katastrisse märke „Pindala on ebatäpne” juhul, kui katastriüksus on moodustatud kaardimaterjali alusel või aerofotogeodeetilisel meetodil või kui katastripidaja tuvastab ebatäpsed või vastuolulised piiriandmed.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (25) Katastriüksuse kohta võib teha mitu märget. Katastripidaja märge „Vajadus piiri asukoht kindlaks teha” ja märge „Pindala on ebatäpne” kantakse kinnistusraamatu esimesse jakku.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (3) Katastripidaja võib vajaduse korral katastrisse kanda katastriüksuse kohta muid andmeid, sealhulgas katastriüksusel asuvate ehitiste andmed, ja moodustada andmebaase.

 (4) Maaregistri kande aluseks on kanne katastriüksuse kohta andmeid põhiandmetena pidavas riigi teises andmekogus.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (41) Tehingute andmebaasi kande tegemine, sealhulgas muutmine ja kustutamine toimub tehingu õiendi või muude õigusaktides sätestatud dokumentide alusel.

 (5) Maaregistri juurde kuuluvad katastrikaart, kitsenduste kaart, katastri kõlvikukaart ning maa kvaliteedi ja hindamise kaart.

[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

§ 10. Katastriüksuse andmete väljavõte
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (1) Katastriüksuse andmete väljavõte sisaldab katastriüksuse piiride asukohta aluskaardil, katastritunnust, koha-aadressi, pindala, piiripunkti andmeid, sihtotstarvet, kõlvikulist koosseisu, kitsendust põhjustavate objektide loetelu, katastriüksuse moodustamise viisi ja katastripidaja märget.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (2) [Kehtetu - RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (3) [Kehtetu - RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

§ 11. Katastrikaart

 (1) Katastrikaardil ja põhikaardil kasutatakse ühist matemaatilist alust ja kartograafilist projektsiooni.

 (2) Katastrikaardi mõõtkava on 1:10 000, õigusaktidega sätestatud korras määratud tiheasustusega aladel on katastrikaardi mõõtkava 1:500 või 1:2000.

 (3) Kanded katastrikaardile teeb katastripidaja. Katastrikaardile kantakse ruumiandmetena riigipiir, maakonna, valla ja linna halduspiirid, alevi, aleviku, küla, linna kui asustusüksuse ja katastriüksuse piirid. Katastrikaardile ei kanta linna kui asustusüksuse piire, kui see on samades piirides ka haldusüksus.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018; 1. ja 2. lause jõustusid igas kohaliku omavalitsuse üksuses selle volikogu 2017. aasta valimise tulemuste väljakuulutamise päeval.]

 (4) Halduspiiride kaardile kandmise ja muutmise aluseks on õigusaktidega kinnitatud piirid.

 (5) Kui katastripidamise käigus katastri aluskaart vahetub ning kasutusele võetaval kaardil olev halduspiir ei lange kokku kasutusel olnud kaardil olevate situatsioonielementidega, on katastripidajal lubatud täpsustada halduspiiri katastriandmete alusel.

§ 12. Kitsenduste kaart

 (1) Katastripidaja kannab kitsenduste kaardile katastriüksuse kasutamise kitsendust põhjustava objekti asukoha (piirid) ning vajaduse korral esitab kitsenduse ulatuse.

 (2) Kanded kitsenduste kaardile teeb katastripidaja kitsenduste selgitamisel saadud andmete alusel. Katastriüksuse kasutamise kitsenduse ulatus arvutatakse kitsenduste kaardile kantud kitsenduse objekti ja mõjuala andmete alusel.

[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (3) [Kehtetu - RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

§ 13. Kõlvikute kaart
[Kehtetu - RT I 2000, 92, 598 - jõust. 18.12.2000]

§ 131. Katastri kõlvikukaart

 (1) Katastri kõlvikukaart (edaspidi kõlvikukaart) koostatakse Eesti topograafia andmekogu andmete alusel.

 (2) Kõlvikukaardi andmete alusel arvutatakse vähemalt üks kord aastas katastriüksuse kõlvikute pindala. Kõlvikukaardile kantakse haritava maa, loodusliku rohumaa, metsamaa, õuemaa ja muu maa kõlvikud.

 (3) Eesti topograafia andmekogu andmete töötlemine kõlvikukaardi koostamiseks ja katastriüksuse kõlvikute pindala arvutamine reguleeritakse katastriüksuse moodustamise korraga, mille kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

§ 14. Maa kvaliteedi ja hindamise kaart

 (1) Maa kvaliteedi ja hindamise kaardile kantakse vabariigi maismaad iseloomustavad maa kvaliteedi või väärtuse näitajad, mis on aluseks maa maksustamishinna määramisel.

 (2) Maa kvaliteedi ja hindamise kaardil piiritletakse ja iseloomustatakse maa-alad, kus maa kasutamine ja majanduslik tegevus on reguleeritud seadusjärgse kitsenduse või planeeringuga, kui sellest sõltub maksustamishind.

 (3) Maa kvaliteedi ja hindamise kaart koostatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

§ 141. Katastri aluskaardid

 (1) Katastri aluskaardid on Eesti põhikaart ja ortofotod.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (2) Eesti põhikaardi mõõtkava on 1:10 000. Ortofotode mõõtkava on asulates 1:2000 ja hajaasustusega aladel 1:10 000.

 (3) [Kehtetu - RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

§ 15. Katastriarhiiv

 (1) Katastripidaja peab katastri kande aluseks olevate dokumentide ja andmete säilitamiseks arhiivi.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (11) [Kehtetu - RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (2) [Kehtetu - RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

§ 151. Elektrooniline kataster

 (1) Elektrooniline kataster on infosüsteem kinnisomandi ruumiandmete ja teiste katastripidamise eesmärgil kogutavate andmete haldamiseks, säilitamiseks ja avalikustamiseks, et tagada avalikkusele maa kohta ajakohased alusandmed.

 (2) Elektroonilise katastri pidamisel järgitakse käesolevas seaduses sätestatut. Tehniliste võimaluste olemasolu korral tagab katastripidaja taotluste, dokumentide, kooskõlastuste ja andmete esitamiseks ning säilitamiseks ja katastriandmetest väljavõtete tegemiseks elektroonilise keskkonna. Katastriüksuse moodustamiseks vajalik teise haldusorgani kooskõlastus antakse elektroonilise katastri kaudu kümne päeva jooksul.

 (3) Katastrisse andmete esitamise maht ja vorming reguleeritakse katastriüksuse moodustamise korraga, mille kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

3. peatükk KATASTRIPIDAMINE 

§ 16. Katastriüksuse moodustamine

 (1) Katastriüksuse moodustamiseks taotleb kinnisasja omanik või seaduses sätestatud isik katastrimõõdistamise tingimusi. Katastripidaja väljastatud tingimuste alusel tellib kinnisasja omanik maamõõtjalt katastrimõõdistamise. Maamõõtja esitab katastrimõõdistamise andmed katastripidajale elektrooniliselt.

 (2) Maamõõtja vastutab tema teostatud mõõdistamise andmete õigsuse ja katastrimõõdistamise seaduslikkuse eest.

 (3) Katastripidaja määrab katastriüksuse moodustamise viisi ja vajaduse korral katastrimõõdistamise tingimused, sealhulgas katastrimõõdistamise ulatuse, ning mõõdistamise tulemuste esitamise tingimused ja vormi.

 (4) Katastripidaja teeb maamõõtjale kättesaadavaks puudutatud katastriüksuste kinnistusraamatusse kantud omanike andmed ja rahvastiku- või äriregistrisse kantud elukoha või asukoha ja elektronposti aadressid.

 (5) Katastripidaja võib lubada katastriüksuse osalist mõõdistamist, lähtudes katastrimõõdistamise eesmärgist, puudutatud katastriüksuste moodustamise alusandmete kvaliteedist ja muudest tähtsust omavatest asjaoludest.

 (6) Katastripidajal on õigus maakorraldustoimingute käigus kinnisasja omaniku taotluse alusel moodustada katastriüksusi ilma katastrimõõdistamiseta juhul, kui selleks ei ole vaja määrata maastikul uut piiripunkti ning seda võimaldavad puudutatud katastriüksuste alusandmete kvaliteet ja muud tähtsust omavad asjaolud.

 (7) Katastripidaja moodustab katastriüksuse esitatud mõõdistusandmete ja olemasolevate katastriandmete alusel ning määrab selle pindala piiripunktide andmete alusel ja kõlvikud kõlvikukaardi andmete alusel.

 (8) Katastripidajal on õigus uute mõõdistamisandmete alusel otsustada kõikide puudutatud katastriüksuste piiripunktide andmete muutmine, määrata piiripunktide andmete alusel puudutatud katastriüksuste pindala ja kõlvikukaardi andmete alusel kõlvikud. Puudutatud katastriüksuste andmete muutmise otsustamisel tuleb arvestada katastriüksuse alusandmete kvaliteeti ja muid tähtsust omavaid asjaolusid.

 (9) Katastriüksuse moodustamise taotluse ja sellega seotud andmete esitamine, katastrikande tegemiseks esitatavate dokumentide loetelu ja katastrimõõdistamise tingimuste väljastamine reguleeritakse katastriüksuse moodustamise korraga, mille kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

§ 161. Maakorraldustööde tegemise õigus ja tegevuslitsentsi väljaandmine
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (1) Maakorraldustööde tegemise ja katastrimõõdistamise õigus on maakorraldustööde tegevuslitsentsi (edaspidi litsents) omaval füüsilisel isikul ja katastripidajal. Kui maakorraldustööde tegija on katastripidaja, on vastavate erialaste oskustega teenistujal litsentsi omava isiku õigused ja kohustused.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (11) Maakorraldustööde ja katastrimõõdistamise tegemise õigus on ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isikul, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt ja talle on väljastatud litsents. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Maa-amet.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (2) Litsentsi andmiseks moodustatakse Maa-ameti juurde ekspertkomisjon. Komisjoni koosseisu kinnitab Maa-ameti peadirektor. Litsentsi annab välja Maa-amet ekspertkomisjoni ettepanekul. Litsents antakse viieks aastaks. Litsentsi pikendamise järgmiseks kehtivuse perioodiks otsustab litsentsi omava isiku taotlusel tegevuslitsentsi väljaandja ekspertkomisjoni ettepanekul. Litsents ei ole üleantav ning selle üleandmine teisele isikule ja kasutamine teise isiku poolt on keelatud.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (3) Litsents antakse isikule, kellel on kutseseadusele vastav kehtiv maakorraldaja kutse ja kes on sooritanud kaks katastrimõõdistamise katsetööd. Katsetöid ei ole vaja teha, kui taotlejal on katastris kahe aasta jooksul litsentsi taotlemisest alates registreeritud kaks katastrimõõdistamist.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (31) Litsentsi andmise ja kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (4) Litsentsi väljaandja võib keelduda tegevuslitsentsi väljaandmisest või pikendamisest juhul, kui taotleja:
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
 1) on litsentsi taotlemisel esitanud valeandmeid;
 2) ei sooritanud katsetöid;
 3) ei oma maakorraldaja kutset;
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
 4) ei ole tasunud riigilõivu;
[RT I 2007, 69, 425 - jõust. 01.01.2008]
 5) litsents on kehtetuks tunnistatud viimase kahe aasta jooksul käesoleva seaduse § 162 lõike 2 punkti 2 alusel.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (5) Litsentsi väljaandmine, kehtivuse pikendamine, kehtivuse peatamine, kehtetuks tunnistamine ning ekspertkomisjoni liikmete arv ja otsustusvõimelisus reguleeritakse katastriüksuse moodustamise korraga, mille kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

§ 162. Litsentsi kehtivus, selle peatamine ja kehtetuks tunnistamine
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (1) Litsents kaotab kehtivuse käesoleva seaduse § 161 lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumisel või litsentsi kehtetuks tunnistamisel.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (11) Maakorraldaja kutse kehtivusaja möödumisel litsentsi kehtivus peatub.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (2) Litsentsi saab ekspertkomisjoni ettepanekul kehtetuks tunnistada litsentsi väljaandja. Litsentsi võib kehtetuks tunnistada järgmistel juhtudel:
 1) litsentsi taotlemisel esitati valeandmeid ning see ilmnes pärast litsentsi väljaandmist;
 2) litsentsi omav isik on korduvalt eiranud katastriüksuse piiride määramise, kindlakstegemise, tähistamise või mõõdistamise, katastriüksuse kasutamise kitsenduste selgitamise, teostatud katastrimõõdistamise kontrollimise või katastripidajale andmete esitamise nõudeid;
 3) litsentsi omava isiku taotlusel;
 4) käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (3) Litsentsi kehtetuks tunnistamise aluseks olevate asjaolude ilmnemisel või vastava informatsiooni saamisel kontrollib ekspertkomisjon ilmnenud asjaolusid ja esitatud informatsiooni. Ekspertkomisjon teeb vajaduse korral litsentsi väljaandjale ettepaneku litsents kehtetuks tunnistada või teeb litsentsi omavale isikule puuduste kõrvaldamise ettekirjutuse. Puuduste kõrvaldamiseni on litsentsi väljaandjal õigus litsentsi kehtivus peatada. Kui litsentsi omav isik ei täida ettekirjutust määratud tähtaja jooksul, on litsentsi väljaandjal õigus ekspertkomisjoni ettepanekul litsents kehtetuks tunnistada.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (4) Litsentsi kehtetuks tunnistamisel võib litsentsi väljaandja ekspertkomisjoni ettepanekul määrata litsentsi omavale isikule tähtaja pooleliolevate tööde lõpetamiseks.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (5) Litsentsi kehtetuks tunnistamise otsus saadetakse litsentsi omavale isikule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemisest.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (6) Maa-ametil on õigus igal ajal kontrollida litsentsi omava isiku tegevuse vastavust õigusaktidele.

 (7) Kui litsentsi väljaandmise aluseks olnud asjaolud on muutunud, on litsentsi omav isik kohustatud viivitamatult teatama litsentsi väljaandjale toimunud muudatustest ja esitama vastavad dokumendid.

§ 17. Katastrimõõdistamine

 (1) Katastrimõõdistamisel peavad katastriüksuse piiripunktid olema seotud riikliku geodeetilise võrgu, kohaliku geodeetilise võrgu või globaalse positsioneerimise püsijaamade võrguga. Katastrimõõdistamisel kasutatavate geodeetilise võrgu punktide või püsijaamade koordinaadid peavad olema kantud geodeetiliste punktide andmekogusse.

 (2) Katastrimõõdistamise eesmärk on määrata, tähistada ja mõõdistada looduses maaüksuse piirid ning vajaduse korral mõõdistada maaüksuse situatsioon maastikul. Samuti tuleb piirimärgi taastamiseks teha katastrimõõdistamine.

 (3) Kui katastrimõõdistamise käigus selguvad vastuolud kõlvikukaardi andmete ja maa loodusliku seisundi vahel või kitsendust põhjustava objekti asukoht maastikul ei ole kooskõlas kitsenduste kaardi andmetega, tuleb katastripidajat erinevusest teavitada.

 (4) Kui katastrimõõdistamise käigus selguvad vastuolulised piiriandmed või on tuvastatud, et piirimärkide asukohad maastikul ei ole kooskõlas katastrisse kantud piiriandmetega või maastikul on ühes piiripunktis mitu piirimärki, tuleb kinnisasja piir kindlaks teha maakorraldusseaduse § 15 alusel.

 (5) Maamõõtja on kohustatud piiride kättenäitamisele kutsuma kõikide kinnisasjade omanikud, kelle kinnisasjal on mõõdistatava piiriga ühine piiripunkt. Maamõõtja koostab piiride kulgemise ja kättenäitamise kohta piiriprotokolli. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud isikud allkirjastavad piiriprotokolli, millega nad kinnitavad oma nõustumist piiride asukoha ja piirimärkide alalhoiu kohustusega.

 (6) Kui kinnisasja omanik, kes on kutsutud piiride kättenäitamisele, ei ilmu kohale, märgib maamõõtja selle piiriprotokolli. Kutse saatmisega loetakse piirimärkide asukohad ja nende alalhoiu kohustus kinnisasja omanikule teatavaks tehtuks ja omanik piiride asukohaga nõustunuks.

 (7) Kui kinnisasja omanik tuleb piiride kättenäitamisele, kuid ei allkirjasta piiriprotokolli, loetakse piirimärkide asukoht ja nende alalhoiu kohustus kinnisasja omanikule teatavaks tehtuks.

 (8) Kui maamõõtjal ei õnnestu puudutatud kinnisasja omanikule piiride kättenäitamise kutset kätte toimetada või kui puudub vastava isiku aadress või kui isik ei ela teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning teadet ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada või kinnisasja omanik ei ole teada, märgib maamõõtja selle piiriprotokolli.

 (9) Korteriomandi omanikku võib teavitada piiride kättenäitamisest korteriühistu kaudu. Kui kutse on korteriühistule kätte toimetatud, loetakse kutse kätte toimetatuks korteriomandi omanikule.

 (10) Maakorraldusseaduse §-s 15 sätestatud kinnisasja piiri kindlakstegemise korral määrab katastripidaja katastriüksuse andmed käesoleva seaduse § 16 lõike 7 alusel.

 (11) Katastriüksuse piiride määramine, tähistamine ja mõõdistamine, piirimärgi paigaldamine ja taastamine, situatsiooni maastikul määramine, piiriprotokolli koostamine, katastriüksuse kasutamise kitsenduste väljaselgitamine, teostatud katastrimõõdistamise kontrollimine ja katastrimõõdistamise kontrollimise andmete katastrisse kandmine ning nõuded paigaldatavale piirimärgistusele reguleeritakse katastriüksuse moodustamise korraga, mille kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

§ 171. Avaliku veekogu kaldajoone muutuste katastrisse kandmine

  Seaduses sätestatud juhtudel ja alusel avaliku veekogu täitmisega kaasnenud kaldakinnisomandi muutused mõõdistatakse ja lisatakse kaldakinnisasja koosseisu ning kinnisasja piiride ja pindala muudatus kantakse maakatastrisse kaldakinnisasja omaniku avalduse alusel. Kinnistusraamatus uuendatakse kinnisasja piiride ja pindala andmed automaatselt elektroonilise andmevahetuse käigus.
[RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010]

§ 18. Katastriüksuse sihtotstarbe määramine

 (1) Linna- või vallavalitsus määrab katastriüksusele käesoleva seaduse §-s 181 nimetatud sihtotstarbe, lähtudes järgmistest põhimõtetest:
 1) ehitisteta katastriüksusele määratakse sihtotstarve maa tegeliku kasutuse alusel või detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel üldplaneeringu alusel;
 2) katastriüksusele määratakse sihtotstarve detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneeringu alusel;
 3) ehitist teenindavale katastriüksusele määratakse kogu ulatuses ehitise kasutamise otstarbest tulenev sihtotstarve ehitise tegeliku kasutuse, ehitusloa, ehitisteatise, linna- või vallavalitsuse kirjaliku nõusoleku või kasutusloa alusel.

 (2) Ühele katastriüksusele määratakse kuni kolm sihtotstarvet viieprotsendise täpsusega. Kui planeeringust või ehitise kasutusotstarbest, ehitusloast, ehitisteatisest, linna- või vallavalitsuse kirjalikust nõusolekust või kasutusloast tuleneb katastriüksusele enam kui kolm sihtotstarvet, määratakse katastriüksuse sihtotstarbeks kolm kõige suurema osatähtsusega sihtotstarvet.

 (3) Katastriüksuse sihtotstarve või sihtotstarbed registreeritakse maakatastris koos sihtotstarbe klassifikaatoriga.

[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

§ 181. Katastriüksuse sihtotstarbed

 (1) Elamumaa on alaliseks või perioodiliseks elamiseks ettenähtud ehitiste maa ja garaažide maa. Elamumaa on elamualune, sealhulgas korterelamu-, suvila- ja aiamajaalune, ning selle juurde kuuluv majapidamis- ja abiehitise alune ja ehitist teenindav maa.

 (2) Ärimaa on ärilisel eesmärgil kasutatav maa. Ärimaa on äri-, büroo- või teenindusotstarbeliste ehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa, sealhulgas:
 1) jaekaubandusehitiste maa;
 2) hulgikaubandusehitiste maa;
 3) toitlustusehitiste maa;
 4) teenindusehitiste maa;
 5) majutusehitiste maa;
 6) reisijate teenindamisega seotud transpordiehitiste, sealhulgas lennu-, raudtee- ja bussijaama ning sadamaehitiste maa;
 7) büroo- või administratiivehitiste maa;
 8) ärieesmärgil kasutatavate parkimisehitiste, sealhulgas parklate maa;
 9) sideehitiste maa, sealhulgas telekommunikatsioonirajatiste maa;
 10) ärieesmärgil kasutatavate meelelahutus-, haridus-, teadus-, tervishoiu-, puhke- või spordiehitiste maa;
 11) muu äriotstarbel kasutatav maa.

 (3) Tootmismaa on tootmiseesmärgil kasutatav maa. Tootmismaa on tootmis- ja tööstusehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa, sealhulgas:
 1) põllu-, metsa-, jahi- ja kalamajandusehitiste maa;
 2) sadamaehitiste maa, välja arvatud reisijate teenindamisega seotud ehitiste maa;
 3) toodangu ladustamiseks ja transportimiseks vajalike ehitiste maa;
 4) tehnorajatiste maa, mis moodustab iseseisva katastriüksuse, sealhulgas kütte-, vee-, gaasi- ja elektrivarustusega seotud ehitiste maa;
 5) jäätmekäitlusehitiste alune maa, välja arvatud jäätmehoidla maa;
 6) muu tootmisotstarbel kasutatav maa.

 (4) Veekogude maa on loodusliku ja tehisveekogu või selle osa alune maa.

 (5) Transpordimaa on liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga, sealhulgas:
 1) teemaa;
 2) äriotstarbeta, avalikult kasutatavate parkimisehitiste, sealhulgas parklate maa;
 3) raudteemaa;
 4) lennuliiklusmaa;
 5) navigatsiooniseadmete maa;
 6) köistee, trammitee ja nendega ehitus- või toimimisviisi poolest sarnase tee ning muu raudteest erineva ehitusega rööbastee alune maa.

 (6) Jäätmehoidla maa on tootmis- ja olmejäätmete ladestamisehitiste, sealhulgas prügila maa ning reovee puhastusrajatiste alune ja neid teenindav maa.

 (7) Riigikaitsemaa on riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse otstarbel kasutatav maa, sealhulgas:
 1) piiriületuspunkti-, tollipunkti-, riigikaitse-, kinnipidamiskoha-, päästeteenistuse- ja korrakaitseehitiste maa;
 2) sisekaitse- ja kaitseväerajatiste maa;
 3) harjutusväljaku maa.

 (8) Kaitsealune maa on riigi kaitse all olev ja riigi kaitse all olevate objektide juurde kuuluv maa, millel on majandustegevus õigusaktidega keelatud.

 (9) Maatulundusmaa on põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa, millel on põllu- või metsamajanduslik potentsiaal.

 (10) Mäetööstusmaa on maavara, välja arvatud turba kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatav maa, sealhulgas:
 1) mäeeraldis ja seda teenindav maa;
 2) mäeeraldise ja seda teenindava maa piiridesse jäävate ehitiste, sealhulgas tootmishoonete, teede ja raudteede maa.

 (11) Turbatööstusmaa on turba kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatav maa, sealhulgas:
 1) mäeeraldis ja seda teenindav maa koos kuivendussüsteemidega;
 2) tuleohutusnõuetest tulenevate tulekaitseribade ja tuulekaitsevööndite maa;
 3) mäeeraldise ja seda teenindava maa piiridesse jäävate ehitiste, sealhulgas teede ja raudteede maa.

 (12) Sotsiaalmaa on maa, millelt ei taotleta kasumit. Sotsiaalmaa sihtotstarbe määramisel tuleb ära määrata ka sihtotstarbe alaliik. Sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliigid on:
 1) ühiskondlike ehitiste maa, mis on kasumi saamise eesmärgita ehitise ja ehitiste kompleksi alune maa ning ehitisi teenindav maa, sealhulgas riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuste, büroo- ja administratiivhoonete maa, välisriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste hoonete maa, äriotstarbeta meelelahutus-, haridus-, teadus-, tervishoiu-, hoolekande-, sakraal-, puhke- ja spordiehitiste maa, muuseumi-, arhiivi- ja raamatukoguehitiste maa ning loomaaia ja botaanikaaia maa;
 2) üldkasutatav maa, mis on avalikult kasutatav, üldjuhul hooneteta maa, millel võivad paikneda üksnes abihooned, sealhulgas haljasala ja pargi maa, supelranna maa, rahvapeo- ja kokkutulekuväljaku maa, lautri maa, laste mänguväljaku maa, spordiplatsi ja terviseraja maa ning kalmistu maa.

 (13) Sihtotstarbeta maa on ehitusõiguseta maa, millele ei ole võimalik või otstarbekas sihtotstarvet määrata.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

§ 182. Sihtotstarbe määramise erisused

 (1) Maatulundusmaa hulka loetakse ka need maa-alad, mida ei kasutata põllumajandussaaduste tootmiseks või metsa kasvatamiseks, kuid millel on põllu- või metsamajanduslik potentsiaal.

 (2) Katastriüksusele ei määrata maatulundusmaa sihtotstarbega samaaegselt elamumaa ega jäätmehoidla maa sihtotstarvet.

 (3) Katastriüksusele ei määrata sihtotstarbeta maa sihtotstarbega samaaegselt teisi sihtotstarbeid, välja arvatud maatulundusmaa sihtotstarve.

 (4) Katastriüksusele, millele on välja antud maavara kaevandamise luba, määratakse kaevandamisloast tulenev mäetööstusmaa või turbatööstusmaa sihtotstarve.

 (5) Allmaakaevandamise korral määratakse mäetööstusmaa sihtotstarve ainult mäeeraldise teenindusmaale.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

§ 19. Katastriüksuse sihtotstarbe muutmisest teatamine

  Katastriüksuse sihtotstarbe või sihtotstarvete muutmise aluseks olevast otsusest informeerib kohalik omavalitsus katastripidajat ühe kuu jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
[RT I 2002, 99, 579 - jõust. 01.01.2003]

§ 191. Katastriüksuse kasutamise kitsenduste väljaselgitamine
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (1) Katastriüksuse kasutamise kitsenduste (edaspidi kitsendused) väljaselgitamine on kitsendusi põhjustavate objektide asukoha määramine nende registreerimiseks katastris.

 (2) Kitsenduste andmete esitamise kohustus on:
 1) kitsendust põhjustava objekti omanikul 90 päeva jooksul kitsendust põhjustava objekti tekkimisest või muutumisest arvates, kui kitsendust põhjustava objekti kohta riiklikku andmekogu ei peeta või kui riiklikus andmekogus vajalikud andmed puuduvad või ei ole sobivas vormingus;
 2) kitsendust põhjustavat objekti ja mõjuala sisaldava riikliku andmekogu pidajal 30 päeva jooksul andmekogus kitsenduse andmete registreerimisest või muutumisest arvates.

 (3) Kitsenduse andmed esitatakse katastrisse elektrooniliselt.

[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

§ 192. Katastrimõõdistamise kontrollimine

 (1) Katastripidajal on õigus kontrollida katastrisse esitatud katastrimõõdistamise andmete õigsust ja katastrimõõdistamise seaduslikkust.

 (2) Katastripidajal on õigus teha maamõõtjale ettekirjutus katastrimõõdistamise kontrollimisel tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks. Katastripidaja väljastab maamõõtjale katastrimõõdistamise tingimused puuduste kõrvaldamiseks.

 (3) Maamõõtja on kohustatud katastripidaja määratud tähtaja jooksul esitama uued mõõdistamisandmed vastavalt katastrimõõdistamise tingimustele.

 (4) Katastrimõõdistamise kontrollimise käigus uute mõõdistamisandmete saamise korral määrab katastripidaja katastriüksuse andmed käesoleva seaduse § 16 lõike 7 alusel.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral kohaldab katastripidaja maamõõtjale asendustäitmist katastrimõõdistamise puuduste kõrvaldamiseks ja sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 1000 eurot.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

§ 193. Katastriandmete parandamine

 (1) Katastripidajal on õigus katastrimõõdistamise alusel katastriandmeid parandada.

 (2) Katastripidajal on õigus katastrimõõdistamiseta katastriandmeid parandada, kui on tuvastatud:
 1) piiride ja asukoha täpsemad alusandmed;
 2) erinevus geodeetilisest võrgust või aluskaardist;
 3) konverteerimisviga;
 4) viga katastrikande tegemisel.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel ei kaasata kinnisasja omanikku ja katastrikanne tehakse ametiülesande korras, kui katastriüksuse piir looduses ei muutu.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

§ 194. Katastripidajale katastrimõõdistamise kulu hüvitamine

 (1) Katastripidaja tehtud katastrimõõdistamise kulu tuleb hüvitada kinnisasja omanikul või asendustäitmise rakendamise korral isikul, kes on teostanud katastrimõõdistamise.

 (2) Katastripidaja tehtud katastrimõõdistamise kulu hüvitamine ja tasu suurus reguleeritakse katastriüksuse moodustamise korraga, mille kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

 (3) Maa-amet võib katastrimõõdistamise eest laekunud tasu kasutada oma põhimäärusest tulenevate tegevuste kulude katmiseks.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

31. peatükk VASTUTUS 
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

4. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 20. Katastripidamine maareformi ajal

 (1) [Kehtetu - RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (2) Maareformi ajal võib katastri aluskaardina kasutada Eesti põhikaarti, ortofotot või muud sobivat plaani või kaarti.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (3) [Kehtetu - RT I 2000, 92, 598 - jõust. 18.12.2000]

 (4) Maareformi läbiviimisel võib määrata katastriüksuse piirid kaardimaterjalil. Sellisel juhul katastrimõõdistamist ei tehta. Maaüksuse piiriandmete alusel moodustab katastripidaja katastriüksuse ja teeb kande katastrisse, määrates katastriüksuse piiripunktide andmed ja pindala ning kõlvikukaardi andmete alusel kõlvikud.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (41) Tellimuse katastrimõõdistamiseks või katastriüksuse piiride määramiseks kaardimaterjalil esitab valla- või linnavalitsus, maamõõtja, maareformi õigustatud isik, maa riigi omandisse taotleja või tema volitatud isik, maa erastamise korraldaja või tema volitatud isik või Maa-amet. Tellimuse esitaja taotleb katastripidajalt katastrimõõdistamise või kaardimaterjalil maaüksuse piiride määramise tingimusi. Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise või maa ostueesõigusega erastamise korral moodustatakse katastriüksus valla- või linnavalitsuse taotluse alusel, muudel maa erastamise juhtudel erastamise korraldaja või tema volitatud esindaja taotluse alusel. Riigi omandisse jäetava või munitsipaalomandisse antava katastriüksuse moodustamiseks esitab taotluse maa riigi omandisse jätmise otsustaja või tema volitatud isik, valla- või linnavalitsus või Maa-amet.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (5) Maaüksuse piirid määrab kaardimaterjalil maamõõtja, valla- või linnavalitsus, maa erastamise korraldaja või maa riigi omandisse taotleja katastripidaja hallatavas elektroonilises keskkonnas. Maaüksuse piirid võib kaardimaterjalil määrata katastripidaja loal, mille katastripidaja väljastab koos maaüksuse moodustamise tingimustega. Katastripidaja lähtub loa andmisel puudutatud katastriüksuse alusandmete kvaliteedist ja muudest tähtsust omavatest asjaoludest. Maareformi seaduse alusel maa omandamiseks õigustatud isikul või puudutatud katastriüksuse omanikul on õigus nõuda piiride kättenäitamist maastikul koos piiriprotokolli koostamisega. Piirid näidatakse kätte ja piiriprotokoll koostatakse käesoleva seaduse § 17 lõike 5 alusel. Hoonestamata riigimaa, riigi omandisse jäävate veekogude aluse maa ning riigi omandis olevate teede ja raudteede aluse maa riigi omandisse jätmise korral piiriprotokolli ei koostata. Maa munitsipaalomandisse andmise või riigi omandisse jätmise korral koostab maaüksuse plaani maa riigi omandisse jätmise taotleja, valla- või linnavalitsus või Maa-amet.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (51) [Kehtetu - RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (52) Kui moodustatav katastriüksus piirneb maaga, kus katastriüksus on moodustamata, on piirinaabriks vastava maatüki tagastamise või erastamise õigustatud subjekt, nimetatud isiku puudumisel kohalik omavalitsus.

 (53) [Kehtetu - RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (54) [Kehtetu - RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (55) Kaardimaterjalil maaüksuse piiri määramine, piiri kättenäitamine plaanil või looduses ja andmete esitamine katastrisse reguleeritakse katastriüksuse moodustamise korraga, mille kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (6) [Kehtetu - RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (7) Maareformi läbiviimisel tuleb katastriüksusele määrata ehitise kasutusotstarbest, tegelikust maakasutusest või detailplaneeringust tulenev sihtotstarve. Kui maaüksusel ei ole ehitist ja puudub põllu- või metsamajanduslik potentsiaal, tuleb maaüksusele määrata sihtotstarbeta maa sihtotstarve.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (8) [Kehtetu - RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (9) [Kehtetu - RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (10) Hajaasustusega aladel asuvate plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud riigi omandis olevate katastriüksuste jagamisel on lubatud mõõdistada ainult olemasolevast katastriüksusest eraldatav osa.

 (11) [Kehtetu - RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (12) Kui katastrimõõdistamise teel moodustatud katastriüksuse katastris registreerimisel selgub, et sellega piirneva ning katastris registreeritud plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piirid katastrikaardil ei lange kokku või, vastupidi, määrab katastripidaja katastriüksuse registreerimiseks lubatud vea suuruse tulenevalt katastri aluskaardist, kuid viga ei või olla suurem kui 50 meetrit katastri aluskaardi situatsioonist põhivõrgu suhtes, kusjuures looduses piirimärkidega tähistatud piiri ei muudeta.

 (13) Kui katastrimõõdistamise teel moodustatud katastriüksuse katastris registreerimisel selgub, et sellega piirneva ning katastris registreeritud plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piirid looduses ei lange kokku või, vastupidi, ning on tuvastatav, et plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiride määramisel on eksitud, võetakse aluseks katastrimõõdistamisel määratud piir. Plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiride muudatus kantakse mõõdistamisandmete alusel katastrikaardile, olemasolevaid katastriüksuse plaane ei muudeta ning edaspidi on katastriüksuse piiride asukohta tõendavaks ametlikuks dokumendiks katastripidaja poolt kinnitatud väljavõte katastrikaardist.

 (14) Plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiride looduses tähistamine, samuti looduses piirimärkidega tähistatud piiri taastamine toimub katastrimõõdistamise teel katastriüksuse plaani või piiriprotokolli alusel. Katastripidaja poolt kinnitatud katastrikaardi väljavõtte alusel plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiride looduses tähistamisel või looduses piirimärkidega tähistatud piiride taastamisel arvestatakse käesoleva paragrahvi 12. lõikes sätestatud lubatud veaga.

 (15) Kui kaardimaterjalil maaüksuse piiride määrajaks on kohalik omavalitsus või riik, tasub maareformi seaduse alusel maa omandamiseks õigustatud isik maaüksuse piiride määramise eest 100 eurot. Kui maa tagastatakse või erastatakse mitme katastriüksusena, tasutakse iga täiendava katastriüksuse eest lisaks 33 eurot.

[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

§ 201. Notari poolt andmete edastamise kohustus

 (1) [Kehtetu - RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

 (2) Notar on kohustatud kümne päeva jooksul pärast kinnistu või selle mõttelise osa võõrandamise tehingu tõestamist esitama katastripidajale võõrandaja kulul lepingu ärakirja. Ärakirja esitamise asemel võib notar Notarite Koja ja Maa-ameti kokkuleppe alusel, mis muu hulgas sisaldab andmete edastamise viisi, esitada katastripidajale tehingu õiendi, kus on järgmised andmed:
 1) notariaalregistri number;
 2) tehingu liik (müük, vahetus, kinge või muu);
 3) tehinguobjekti kinnistu number (numbrid) ja katastritunnus(ed);
 4) tehinguobjekti liik (kinnisasi, hoonestusõigus, korteriomand või korterihoonestusõigus);
 5) tehinguobjekti omandiosa suurus;
 6) tehingu sooritamise kuupäev;
 7) tehingu hind, sealhulgas andmed käibemaksu sisaldumise kohta, hinna puudumisel tehinguväärtus;
[RT I 2007, 69, 425 - jõust. 01.01.2008]
 8) andmed iga võõrandaja ja omandaja kohta tehingus (juriidilise isiku puhul registreerimisriigi tunnus, füüsilise isiku puhul alalise elukohariigi tunnus), samuti andmed nende poolt võõrandatud või omandatud kinnistu mõtteliste osade kohta;
[RT I 2007, 69, 425 - jõust. 01.01.2008]
 9) andmed koormatiste olemasolu kohta, välja arvatud juhul, kui kinnistusraamatu andmed koormatiste olemasolu kohta on katastripidajale elektrooniliselt kättesaadavad;
 10) andmed kinnistu hoonestatuse kohta, välja arvatud juhul, kui need on katastripidajale elektrooniliselt kättesaadavad.

 (3) Tehinguteks käesoleva paragrahvi mõttes ei loeta maa erastamise käigus erastaja ja riigi nimel erastamise korraldaja vahel sõlmitavaid tehinguid ning eluruumi erastamise käigus ostja (õigustatud subjekti) ja müüja (kohustatud subjekti) vahel sõlmitavaid müügilepinguid.
[RT I 2003, 51, 355 - jõust. 19.07.2003]

§ 21. Katastri automatiseeritud andmetöötlusele üleviimine
[Kehtetu - RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

§ 211. Katastripidaja vastutus

  Katastripidaja vastutab, et enne 2018. aasta 1. juulit tehtud kanne vastab algdokumendile. Katastripidaja valest kandest tekitatud kahju hüvitatakse seaduses sätestatud korras.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

§ 22. [Kehtetu - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 23. – § 25. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 251. Märke asendamine

  Enne 2018. aasta 1. juulit katastriüksuse registreerimisel katastrisse ja kinnistusraamatusse kantud märge „Katastriüksus moodustatud plaani alusel” asendatakse märkega „Pindala on ebatäpne”.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

§ 252. Maakorraldustööde tegevuslitsentside kehtivus

  Enne 2018. aasta 1. juulit välja antud maakorraldustööde tegevuslitsentsid kehtivad litsentsi kehtivusaja möödumiseni, kuid mitte kauem kui 2020. aasta 1. juulini.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

§ 26. Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, välja arvatud käesoleva seaduse paragrahv 3, mis jõustub 1995. aasta 1. jaanuaril.

 (2) Käesoleva seaduse jõustumise päevaks alustatud katastritööd viiakse lõpule lepingu sõlmimise ajal kehtinud tingimustel ja registreeritakse katastripidaja poolt kuni 1995. aasta 15. aprillini.