HALDUSÕIGUSVabad elukutsed

Teksti suurus:

Notari distsiplinaarvastutuse seadus (lühend - NotDVS)

Tagasi õigusakti juurde

Legend:
PunaneKustutatud
RohelineLisatud

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:24.03.2011
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2020
Avaldamismärge:RT I, 14.03.2011, 26

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse ülesanne

  Käesoleva seadusega sätestatakse notari, notari asendaja ja notarikandidaadi distsiplinaarvastutuse alused ning distsiplinaarmenetluse kord.

2. peatükk NOTARI DISTSIPLINAARVASTUTUS 

§ 2. Notari distsiplinaarsüüteod

 (1) Notari distsiplinaarsüüteod on:
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 30.08.2009]
 1) ametikohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas eksimine selgelt sätestatud ja üheselt mõistetava õigusnormi vastu seaduse rakendamisel või notari tasumääradele mittevastava tasu võtmine;
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]
 2) vääritu tegu, s.o. süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib notariametit, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime ametikohustuste täitmisel või mitte.

 (2) Notari suhtes ei saa algatada distsiplinaarmenetlust seoses tema tegutsemisega vahekohtunikuna, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 30.08.2009]

§ 3. Distsiplinaarkaristused

  Notarile määratavad distsiplinaarkaristused on:
 1) noomitus;
 2) rahatrahv;
 3) ametist tagandamine.

§ 4. Distsiplinaarkaristuse määramise õigus

  Notarile distsiplinaarkaristuse määramise õigus on valdkonna eest vastutaval ministril.

[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist „justiitsministril“ sõnadega „valdkonna eest vastutaval ministril“.]

§ 5. Distsiplinaarmenetluse alustamine

 (1) Distsiplinaarmenetluse alustamise aluseks on notari ametitegevuse järelevalve tulemused, Notarite Koja eestseisuse või aukohtu ettepanek, isiku kaebus või muu dokument või teade, mis annab alust arvata, et notar on toime pannud distsiplinaarsüüteo. Distsiplinaarmenetluse alustamise aluseks olevate asjaolude kohta nõuab valdkonna eest vastutav minister notarilt kirjaliku seletuse.

 (2) Distsiplinaarmenetluse alustamiseks annab valdkonna eest vastutav minister käskkirja, mis tehakse notarile, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus alustati, ja Notarite Kojale viivitamata teatavaks.

[RT I 2001, 93, 565 - jõust. 01.02.2002]

[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel paragrahvis läbivalt asendatud alates 2014. aasta 1. juulist „justiitsminister“ sõnadega „valdkonna eest vastutav minister“.]

§ 6. Distsiplinaarsüüteo tuvastamise komisjon

 (1) Distsiplinaarmenetluse alustamise käskkirjaga moodustatakse distsiplinaarsüüteo tuvastamise komisjon (edaspidi komisjon).
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

 (2) Komisjoni kuuluvad üks kohtunik, üks notar ning üks valdkonna eest vastutava ministri määratud ametnik.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist „justiitsministri“ sõnadega „valdkonna eest vastutava ministri“.]

 (21) Komisjonis osalemiseks valib kohtunike täiskogu viieks aastaks viis kohtunikku ringkonna- või riigikohtunike hulgast ning Notarite Koja koosolek viieks aastaks viis notarit. Komisjonis ei või osaleda kohtunik ega notar, kellel on kehtiv distsiplinaarkaristus.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

 (22) Kohtunike ja notarite komisjonis osaletakse liisuga määratud järjekorras. Liisuheitmise korraldab kohe valimise järel vastavalt kohtunike täiskogu ja Notarite Koja koosoleku juhataja, kes teatab tulemused Justiitsministeeriumile.
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

 (23) Kui kohtunikust komisjoni liige ei ole enam maa-, ringkonna- või riigikohtunik või kui notarist komisjoni liige ei ole enam notar, lõpevad tema volitused komisjoni liikmena. Asemele valitud uue komisjoni liikme volitused lõpevad samal ajal, mil lõppenuks selle liikme volitused, keda uus liige asendab. Uus liige võtab üle asendatava liikme komisjonis osalemise järjekorrakoha.
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

 (3) –(5)
[Kehtetud – RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

§ 61. Distsiplinaarasja menetlus

 (1) Komisjon arutab distsiplinaarasja kirjalikus menetluses. Istung peetakse juhul, kui seda taotleb notar või kui seda peab vajalikuks komisjon.

 (2) Komisjon võib täiendavate selgituste saamiseks istungile kutsuda notari, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatatud on. Kutse komisjoni istungile saadetakse notarile vähemalt 15 päeva enne istungit. Kui notar mõjuva põhjuseta jätab komisjoni istungile ilmumata, võib asja arutada tema osavõtuta.

 (3) Komisjon on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähtsusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. Komisjoni nõudel on notar kohustatud esitama tema käsutuses olevad tõendid.

 (4) Komisjon võib taotleda halduskohtult abi tõendite kogumiseks või nende tagamiseks. Kohus lahendab komisjoni taotluse kirjalikus menetluses määrusega.

 (5) Komisjoni istung protokollitakse, kui istungile on selgitusi andma kutsutud notar või kolmas isik.

 (6) Notaril on õigus tutvuda asja materjalidega, esitada kuni komisjoni poolt käesoleva seaduse § 62 lõikes 1 nimetatud ettepaneku tegemiseni komisjonile täiendavaid seletusi, taotlusi ja tõendeid, samuti esitada küsimusi istungile kutsutud isikutele.

 (7) Notaril on õigus esitada komisjonile põhistatud taandus komisjoni liikme vastu 15 päeva jooksul arvates ajast, kui notar sai või pidi saama teada asjaoludest, mis tekitavad kahtlust komisjoni liikme erapooletuses. Taanduse lahendab komisjon 15 päeva jooksul kirjaliku otsusega. Taandatav liige otsustamises ei osale. Häälte võrdse jagunemise korral loetakse, et taandatav liige on taandatud.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

§ 62. Komisjoni ettepanek

 (1) Komisjon teeb kuue kuu jooksul arvates distsiplinaarasja algatamisest Justiitsministeeriumile põhjendatud ettepaneku distsiplinaarsüüteo tuvastamise ning määratava distsiplinaarkaristuse kohta, distsiplinaarsüüteo tuvastamise ning materjalide Notarite Kojale meetmete võtmiseks suunamise kohta või distsiplinaarsüüteo puudumise kohta.

 (2) Mõjuval põhjusel võib komisjon pikendada distsiplinaarasja arutamise kestust kuni kolme kuu võrra.

 (3) Distsiplinaarasja menetlemise tähtaja hulka ei arvestata aega, kui distsiplinaarasja ei ole võimalik arutada asjaolude tõttu, mis olenevad notarist, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus on algatatud.

 (4) Komisjon on otsustusvõimeline, kui asja arutamisest võtab osa kogu komisjoni koosseis. Komisjoni otsus ettepaneku kohta võetakse vastu lihthäälteenamusega. Kui komisjoni liikmel on komisjoni seisukohaga võrreldes eriarvamus, lisatakse see kirjalikult komisjoni seisukohale.

[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

§ 7. Valdkonna eest vastutava ministri otsus distsiplinaarasjas

 (1) Valdkonna eest vastutav minister annab käskkirja, milles kas loeb distsiplinaarsüüteo tuvastatuks ja määrab distsiplinaarkaristuse või loeb süüteo tuvastatuks ja suunab materjali Notarite Kojale meetmete võtmiseks ja lõpetab distsiplinaarmenetluse või loeb distsiplinaarsüüteo puudumise tuvastatuks ning lõpetab distsiplinaarmenetluse.

[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

 (2) Valdkonna eest vastutav minister lähtub käskkirja andmisel komisjoni ettepanekust, välja arvatud juhul, kui komisjon ei esita seisukohta tähtaegselt. Valdkonna eest vastutav minister ei ole seotud komisjoni tehtud karistuse määramata jätmise ettepanekuga.

[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel paragrahvis läbivalt asendatud alates 2014. aasta 1. juulist „Justiitsminister“ sõnadega „Valdkonna eest vastutav minister“ vastavas käändes.]

§ 8. Noomitus

 (1) Käskkiri noomituse määramise kohta antakse kolme päeva jooksul käskkirja allakirjutamise päevast notarile, kellele noomitus on määratud.

 (2) Noomituse määramine tehakse teatavaks kõikidele notaritele.

§ 9. Rahatrahv

 (1) Rahatrahv määratakse suuruses kuni 6400 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

 (2) Rahatrahv tuleb tasuda kolme kuu jooksul selle määramise päevast arvates ja kantakse riigituludesse.

 (3) Valdkonna eest vastutav minister võib rahatrahvi määramise käskkirjas ette näha, et trahvi tasumine toimub osade kaupa teatud tähtpäevadel kuni ühe aasta jooksul.

[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist „Justiitsminister“ sõnadega „Valdkonna eest vastutav minister“.]

§ 10. Ametist tagandamine

 (1) Notar võidakse ametist tagandada raske distsiplinaarsüüteo eest, milleks on tahtlikult toimepandud süütegu või süütegu, mille on notar toime pannud ajal, mil tal oli kustumata või kustutamata distsiplinaarkaristus, või vääritu tegu, mis teeb notarina töötamise võimatuks.

 (2) Enne notari ametist tagandamist kuulab valdkonna eest vastutav minister ära notari selgitused ning Notarite Koja seisukoha.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist „justiitsminister“ sõnadega „valdkonna eest vastutav minister“.]

§ 101. Materjalide suunamine Notarite Kojale

  Notari distsiplinaarsüüteo tuvastamisel võib valdkonna eest vastutav minister jätta distsiplinaarkaristuse määramata ning suunata selle asemel asja materjalid Notarite Kojale meetmete võtmiseks, kui tegemist on distsiplinaarsüüteoga, mille sisuks on eksimus, mille puhul ei ole välja kujunenud ühtset õiguspraktikat või mis on levinud paljude notarite tegevuses. Distsiplinaarkaristuse määramata jätmisel võtab valdkonna eest vastutav minister arvesse distsiplinaarsüüteo toime pannud notari süü vormi.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel paragrahvis läbivalt asendatud alates 2014. aasta 1. juulist „justiitsminister“ sõnadega „valdkonna eest vastutav minister“.]

§ 11. Distsiplinaarsüüteo aegumine

 (1) Distsiplinaarkaristust ei või määrata, kui distsiplinaarsüütegu on aegunud.

 (2) Distsiplinaarsüütegu aegub kolme aasta möödumisel selle toimepanemisest.

 (3) Distsiplinaarsüüteo aegumine peatub distsiplinaarasja menetluse ajal, sealhulgas menetluse ajal kohtus, samuti apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse esitamise tähtajal.

 (4) Vaatamata distsiplinaarsüüteo aegumisele on komisjonil õigus distsiplinaarasja menetleda ja teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanek ning valdkonna eest vastutaval ministril õigus anda käskkiri distsiplinaarsüüteo tuvastamise või puudumise kohta.

[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel paragrahvis läbivalt asendatud alates 2014. aasta 1. juulist „justiitsminister“ sõnadega „valdkonna eest vastutav minister“ vastavas käändes.]

§ 12. Ühe süüteo eest mitme distsiplinaarkaristuse määramise keeld

 (1) Ühe süüteo eest võib määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

 (2) Süüteo jätkumine pärast distsiplinaarkaristuse määramist on uus süütegu ja selle eest võib notarile määrata distsiplinaarkaristuse.

§ 13. Distsiplinaarkaristuse ühitamine haldus-, kriminaal- või materiaalse vastutusega

  Notari võtmine haldus-, kriminaal- või materiaalsele vastutusele ei takista sama teo eest distsiplinaarkaristuse määramist.

§ 14. Distsiplinaarkaristuse kustumine

  Distsiplinaarkaristus on kustunud, kui notarile ei ole kolme aasta jooksul karistuse määramise päevast arvates määratud uut distsiplinaarkaristust.

§ 15. Distsiplinaarkaristuse kustutamine

  Valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära Notarite Koja arvamuse, võib distsiplinaarkaristuse kustutada ennetähtaegselt.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist „Justiitsminister“ sõnadega „Valdkonna eest vastutav minister“.]

§ 151. Vaidlustamine

 (1) Notar võib käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud käskkirja peale esitada kaebuse halduskohtule ühe kuu jooksul käskkirja saamisest arvates.
[RT I, 14.03.2011, 3 - jõust. 24.03.2011]

 (2) Notar ei või tugineda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaebuses komisjoni koosseisu ebaseaduslikkusele või komisjoniliikme erapoolikusele, kui ta ei esitanud taandust käesoleva seaduse § 61 lõikes 7 sätestatud korras.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

§ 16. [Kehtetu – RT I 2001, 93, 565 - jõust. 01.02.2002]

§ 17. Kaebuse kohtus läbivaatamine

 (1) Kui notarit on karistatud ebaseaduslikult või karistus ei vasta süüteo raskusele ja selle toimepanemise asjaoludele või süüteole eelnevale notari käitumisele, tühistab kohus määratud distsiplinaarkaristuse.

 (2) Kui kohus on tühistanud notari ametist tagandamise kui toimepandud distsiplinaarsüüteo raskusele mittevastava, ei ole notaril õigust nõuda hüvitist saamata jäänud sissetuleku eest.

§ 18. Notari omal soovil ametist vabastamine

  Kui notari suhtes on alustatud distsiplinaarmenetlus, ei vabastata teda omal soovil ametist enne, kui distsiplinaarmenetlus on lõpetatud.

3. peatükk NOTARI ASENDAJA DISTSIPLINAARVASTUTUS 

§ 19. Notari asendaja vastutus

 (1) Notariaadiseaduse § 21 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud vastutavad asendajana toimepandud distsiplinaarsüüteo eest käesoleva seaduse §-des 2–18 sätestatud alusel ja korras.

 (2) Notariaadiseaduse § 21 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute suhtes käesoleva seaduse § 3 punktis 3 ja §-s 10 nimetatud distsiplinaarkaristuse kohaldamisel kaotab isik õiguse olla notari asendaja.
[RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010]

§ 20. Notarit asendava notarikandidaadi vastutus

 (1) Notarikandidaat, kes on nimetatud notari asendajaks, vastutab notari asendajana toimepandud distsiplinaarsüüteo eest käesoleva seaduse §-des 2, 4-7, 11-17 sätestatud alusel ja korras.

 (2) Notarit asendavale notarikandidaadile võib määrata notari asendajana toimepandud distsiplinaarsüüteo eest ühe käesoleva seaduse §-s 22 näidatud distsiplinaarkaristuse.

4. peatükk NOTARIKANDIDAADI DISTSIPLINAARVASTUTUS 

§ 21. Notarikandidaadi distsiplinaarsüüteod

  Notarikandidaadi distsiplinaarsüüteod on:
 1) kandidaaditeenistuse kohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine;
 2) vääritu tegu, s.o. süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib notariametit, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime kandidaaditeenistuse kohustuste täitmisel või mitte.

§ 22. Distsiplinaarkaristused

  Notarikandidaadile määratavad distsiplinaarkaristused on:
 1) noomitus;
 2) rahatrahv mitte üle kandidaadi 10-kordse päevapalga;
 3) kandidaaditeenistuse lõpetamine.

§ 23. [Kehtetu – RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

§ 24. Distsiplinaarmenetluse kord

 (1) Käesoleva seaduse § 21 punktis 1 nimetatud süütegusid menetleb Notarite Koja aukohus ning punktis 2 nimetatud süütegusid käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud komisjon.

 (2) Notarite Koja aukohus menetleb notarikandidaadi distsiplinaarsüütegu avaliku teenistuja distsiplinaarmenetluse korra kohaselt, arvestades notariaadiseaduses sätestatud erisusi.

 (3) Distsiplinaarasja võib algatada, menetleda ja karistuse määrata ka ajal, kui kandidaaditeenistus on peatunud.

 (4) Kandidaaditeenistuse lõpetamise otsustab Notarite Koja ettepanekul valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära notarikandidaadi selgitused.

[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist „justiitsminister“ sõnadega „valdkonna eest vastutav minister“.]

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

§ 25. Notari distsiplinaarsüüteo tuvastamise komisjoni liikmete valimine

 (1) Notari distsiplinaarsüüteo tuvastamise komisjonis osalevad kohtunikud valitakse esimesel, pärast 2006. aasta 1. jaanuari toimuval kohtunike täiskogul. Kuni selle ajani osalevad komisjonis kaks valdkonna eest vastutava ministri nimetatud liiget.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist „justiitsministri“ sõnadega „valdkonna eest vastutava ministri“.]

 (2) Enne 2006. aasta 1. jaanuari notari distsiplinaarsüüteo tuvastamise komisjonis osalemiseks valitud notarite volitused kestavad viis aastat. Hiljemalt 2006. aasta 15. jaanuaril korraldab Notarite Koja esimees liisuheitmise komisjonis notarite osalemise järjekorra määramiseks ning teatab tulemused Justiitsministeeriumile.
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2021
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Avaldamismärge:RT I, 31.05.2018, 29

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse ülesanne

  Käesoleva seadusega sätestatakse notari, notari asendaja ja notarikandidaadi distsiplinaarvastutuse alused ning distsiplinaarmenetluse ja aukohtumenetluse kord.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]

2. peatükk NOTARI DISTSIPLINAARVASTUTUS 

§ 2. Notari distsiplinaarsüüteod

 (1) Notari distsiplinaarsüüteod on:
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 30.08.2009]
 1) ametikohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas eksimine selgelt sätestatud ja üheselt mõistetava õigusnormi vastu seaduse rakendamisel või notari tasumääradele mittevastava tasu võtmine;
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]
 2) vääritu tegu, s.o. süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib notariametit, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime ametikohustuste täitmisel või mitte.

 (2) Notari suhtes ei saa algatada distsiplinaarmenetlust seoses tema tegutsemisega vahekohtunikuna, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 30.08.2009]

§ 3. Distsiplinaarkaristused

  Notarile määratavad distsiplinaarkaristused on:
 1) noomitus;
 2) rahatrahv;
 3) ametist tagandamine.

§ 4. Distsiplinaarkaristuse määramise õigus

  Notarile distsiplinaarkaristuse määramise õigus on Justiitsministeeriumil ja Notarite Koja aukohtul (edaspidi aukohus). Käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 3 sätestatud distsiplinaarkaristuse määramise õigus on üksnes valdkonna eest vastutaval ministril.

[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]

§ 5. Distsiplinaarmenetluse ja aukohtumenetluse algatamine

[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]

 (1) Distsiplinaarmenetluse ja aukohtumenetluse algatamise aluseks on notari ametitegevuse järelevalve tulemused, Notarite Koja eestseisuse ettepanek, isiku kaebus või muu dokument või teade, mis annab alust arvata, et notar on toime pannud distsiplinaarsüüteo. Distsiplinaarmenetluse või aukohtumenetluse algatamise aluseks olevate asjaolude kohta nõuab Justiitsministeerium või aukohus notarilt kirjaliku seletuse.

 (2) Distsiplinaarmenetluse algatab Justiitsministeerium. Aukohtumenetluse algatab aukohus. Distsiplinaarmenetlus või aukohtumenetlus algatatakse kahe kuu jooksul arvates päevast, kui saadi teada distsiplinaarsüüteo tunnustest. Notarit, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus või aukohtumenetlus algatati, teavitatakse menetluse algatamisest viivitamata.

 (3) Justiitsministeerium võib anda notari suhtes algatatud distsiplinaarasja aukohtule lahendada. Justiitsministeeriumi poolt kaebuse edastamine aukohtule algatab aukohtumenetluse.

 (4) Distsiplinaarmenetlust ja aukohtumenetlust samas asjas paralleelselt läbi ei viida. Kui Justiitsministeerium on algatanud notari suhtes distsiplinaarmenetluse ja aukohus samas asjas aukohtumenetluse, siis hiljem algatatud menetlus lõpetatakse.

 (5) Kui aukohus esitab valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku notari ametist tagandamise otsustamiseks, ei pea Justiitsministeerium algatama distsiplinaarmenetlust ning võib aukohtu poolt edastatud süüteo tuvastamise asjaolude ja esitatud ettepaneku alusel teha otsuse notari ametist tagandamise või tagandamata jätmise kohta. Kui aukohus ei ole distsiplinaarmenetluse käigus piisavalt tõendeid kogunud, võib Justiitsministeerium ise täiendavaid tõendeid koguda või saata distsiplinaarasja tagasi aukohtule täiendavate tõendite kogumiseks.

[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]

§ 6. Distsiplinaarsüüteo tuvastamise komisjon
[Kehtetu - RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]

§ 61. Distsiplinaarasja menetlus
[Kehtetu - RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]

§ 62. Komisjoni ettepanek
[Kehtetu - RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]

§ 63. Aukohtumenetlus

 (1) Aukohtumenetlus on notarile kohustuslik.

 (2) Notaril on õigus tutvuda asja materjalidega, anda aukohtule seletusi, esitada vastuväiteid, põhjendusi ja kaalutlusi kõigi aukohtumenetluses tekkinud küsimuste kohta, esitada taandust aukohtu liikme või protokollija vastu, kui asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses, esitada taotlusi ja tõendeid ning võtta osa tõendite vaatlusest ja uurimisest, esitada istungile kutsutud isikutele küsimusi ning saada aukohtu otsuse ärakiri. Kui notar jätab mõjuva põhjuseta aukohtu istungile ilmumata, võib asja arutada tema osavõtuta.

 (3) Aukohus võib asja lahendada kirjalikus menetluses, kui notar ei ole taotlenud asja arutamist suulises menetluses.

 (4) Aukohus nõuab asja arutamisel asjaosalistelt selgitusi. Aukohus on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulised asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. Aukohtu nõudel on notar kohustatud esitama aukohtule enda käsutuses olevad tõendid. Aukohus võib taotleda halduskohtult abi tõendite kogumiseks või nende tagamiseks. Halduskohus lahendab aukohtu taotluse halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi määrusega.

 (5) Aukohtu täpsem töökord sätestatakse Notarite Koja põhikirjas. Aukohtumenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut ulatuses, mida käesolev seadus ja Notarite Koja põhikiri ei reguleeri.

[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]

§ 7. Otsus distsiplinaarsüüteoasjas

[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]

 (1) Distsiplinaarsüüteoasi lahendatakse põhjendatud otsusega kuue kuu jooksul arvates selle algatamisest. Aukohus teeb põhjendatud otsuse ka juhul, kui distsiplinaarsüütegu ei tuvastata. Mõjuval põhjusel võib distsiplinaarsüüteoasja arutamise kestust pikendada kuni kolme kuu võrra. Distsiplinaarsüüteoasja menetlemise aja hulka ei arvestata aega, millal distsiplinaarsüüteoasja ei ole võimalik arutada asjaolude tõttu, mis olenevad isikust, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus või aukohtumenetlus on algatatud.

 (2) Kui aukohus on tuvastanud sellise distsiplinaarsüüteo toimepanemise, mille eest on kohane karistus ametist tagandamine, teeb aukohus valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku notari ametist tagandamiseks. Aukohus lisab ettepanekule aukohtumenetluse käigus kogutud materjalid.

 (3) Distsiplinaarsüüteoasjas karistuse määramise otsus tehakse pärast otsuse vaidlustamistähtaja möödumist teatavaks Notarite Koja veebilehel.

[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]

§ 71. Distsiplinaarkaristuse määramise tähtajad

 (1) Distsiplinaarsüüteo eest võib distsiplinaarkaristuse määrata kolme aasta jooksul distsiplinaarsüüteo toimepanemisest arvates.

 (2) Distsiplinaarsüüteo aegumine peatub distsiplinaarasja menetluse ajal, sealhulgas menetluse ajal kohtus, samuti apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse esitamise tähtajal.

 (3) Kui kohus tühistab määratud distsiplinaarkaristuse distsiplinaarsüüteole mittevastavuse tõttu, võib uut distsiplinaarmenetlust algatamata määrata uue karistuse ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]

§ 72. Otsuse vaidlustamine

 (1) Distsiplinaarsüüteoasjas tehtud otsuse peale võib huvitatud isik esitada kaebuse halduskohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates.

 (2) Justiitsministeerium võib esitada aukohtu otsuse peale halduskohtule protesti 30 päeva jooksul aukohtu otsuse kättesaamisest arvates.

 (3) Aukohus edastab oma otsuse viivitamata Justiitsministeeriumile. Justiitsministeeriumil on õigus nõuda aukohtumenetluse asjades tutvumiseks ka muid aukohtumenetluse dokumente.

[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]

§ 8. Noomitus

 (1) Otsus noomituse määramise kohta toimetatakse kätte kolme päeva jooksul selle allkirjastamisest arvates notarile, kellele noomitus on määratud.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]

 (2) Noomituse määramine tehakse teatavaks kõikidele notaritele.

§ 9. Rahatrahv

 (1) Rahatrahv määratakse suuruses kuni 6400 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

 (2) Rahatrahv tuleb tasuda kolme kuu jooksul arvates selle määramisest. Kui rahatrahvi määrab Justiitsministeerium, kantakse see riigituludesse. Kui rahatrahvi määrab aukohus, kantakse see Notarite Koja tuludesse.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]

 (3) Justiitsministeerium või aukohus võib rahatrahvi määramise otsuses ette näha, et trahv tasutakse osade kaupa teatud tähtpäevadel kuni ühe aasta jooksul.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]

 (4) Aukohtu otsus distsiplinaarkaristusena määratud rahatrahvi kohta on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.

[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]

§ 10. Ametist tagandamine

 (1) Notar võidakse ametist tagandada raske distsiplinaarsüüteo eest, milleks on tahtlikult toimepandud süütegu või süütegu, mille on notar toime pannud ajal, mil tal oli kustumata või kustutamata distsiplinaarkaristus, või vääritu tegu, mis teeb notarina töötamise võimatuks.

 (2) Enne notari ametist tagandamist kuulab valdkonna eest vastutav minister ära notari selgitused ning Notarite Koja seisukoha.

§ 101. Materjalide suunamine Notarite Kojale

  Notari distsiplinaarsüüteo tuvastamisel võib Justiitsministeerium jätta distsiplinaarkaristuse määramata ning suunata selle asemel asja materjalid Notarite Kojale meetmete võtmiseks, kui tegemist on distsiplinaarsüüteoga, mille sisuks on eksimus, mille puhul ei ole välja kujunenud ühtset õiguspraktikat või mis on levinud paljude notarite tegevuses. Distsiplinaarkaristuse määramata jätmisel võtab Justiitsministeerium arvesse distsiplinaarsüüteo toime pannud notari süü vormi.

[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]

§ 11. Distsiplinaarsüüteo aegumine

 (1) Distsiplinaarkaristust ei või määrata, kui distsiplinaarsüütegu on aegunud.

 (2) Distsiplinaarsüütegu aegub kolme aasta möödumisel selle toimepanemisest.

 (3) Distsiplinaarsüüteo aegumine peatub distsiplinaarasja menetluse ajal, sealhulgas menetluse ajal kohtus, samuti apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse esitamise tähtajal.

[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

 (4) Vaatamata distsiplinaarsüüteo aegumisele võib distsiplinaarasja menetleda ja teha otsuse distsiplinaarsüüteo tuvastamise või puudumise kohta.

[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]

§ 12. Ühe süüteo eest mitme distsiplinaarkaristuse määramise keeld

 (1) Ühe süüteo eest võib määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

 (2) Süüteo jätkumine pärast distsiplinaarkaristuse määramist on uus süütegu ja selle eest võib notarile määrata distsiplinaarkaristuse.

§ 13. Distsiplinaarkaristuse ühitamine haldus-, kriminaal- või materiaalse vastutusega

  Notari võtmine haldus-, kriminaal- või materiaalsele vastutusele ei takista sama teo eest distsiplinaarkaristuse määramist.

§ 14. Distsiplinaarkaristuse kustumine

  Distsiplinaarkaristus on kustunud, kui notarile ei ole kolme aasta jooksul karistuse määramise päevast arvates määratud uut distsiplinaarkaristust.

§ 15. Distsiplinaarkaristuse kustutamine

  Valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära Notarite Koja arvamuse, võib distsiplinaarkaristuse kustutada ennetähtaegselt.

§ 151. Vaidlustamine
[Kehtetu - RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]

§ 16. [Kehtetu - RT I 2001, 93, 565 - jõust. 01.02.2002]

§ 17. Kaebuse kohtus läbivaatamine

 (1) Kui notarit on karistatud ebaseaduslikult või karistus ei vasta süüteo raskusele ja selle toimepanemise asjaoludele või süüteole eelnevale notari käitumisele, tühistab kohus määratud distsiplinaarkaristuse.

 (2) Kui kohus on tühistanud notari ametist tagandamise kui toimepandud distsiplinaarsüüteo raskusele mittevastava, ei ole notaril õigust nõuda hüvitist saamata jäänud sissetuleku eest.

§ 18. Notari omal soovil ametist vabastamine

  Kui notari suhtes on algatatud distsiplinaarmenetlus või aukohtumenetlus, ei vabastata teda omal soovil ametist enne, kui distsiplinaarmenetlus on lõpetatud.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]

3. peatükk NOTARI ASENDAJA DISTSIPLINAARVASTUTUS 

§ 19. Notari asendaja vastutus

 (1) Notariaadiseaduse § 21 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud vastutavad asendajana toimepandud distsiplinaarsüüteo eest käesoleva seaduse §-des 2–18 sätestatud alusel ja korras.

 (2) Notariaadiseaduse § 21 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute suhtes käesoleva seaduse § 3 punktis 3 ja §-s 10 nimetatud distsiplinaarkaristuse kohaldamisel kaotab isik õiguse olla notari asendaja.
[RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010]

 (3) Notariaadiseaduse § 21 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele määrab käesoleva seaduse § 3 punktis 3 ja §-s 10 nimetatud distsiplinaarkaristuse Notarite Koda.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]

§ 20. Notarit asendava notarikandidaadi vastutus

 (1) Notarikandidaat, kes on nimetatud notari asendajaks, vastutab notari asendajana toimepandud distsiplinaarsüüteo eest käesoleva seaduse §-des 2, 4-7, 11-17 sätestatud alusel ja korras.

 (2) Notarit asendavale notarikandidaadile võib määrata notari asendajana toimepandud distsiplinaarsüüteo eest ühe käesoleva seaduse §-s 22 näidatud distsiplinaarkaristuse.

4. peatükk NOTARIKANDIDAADI DISTSIPLINAARVASTUTUS 

§ 21. Notarikandidaadi distsiplinaarsüüteod

  Notarikandidaadi distsiplinaarsüüteod on:
 1) kandidaaditeenistuse kohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine;
 2) vääritu tegu, s.o. süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib notariametit, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime kandidaaditeenistuse kohustuste täitmisel või mitte.

§ 22. Distsiplinaarkaristused

  Notarikandidaadile määratavad distsiplinaarkaristused on:
 1) noomitus;
 2) rahatrahv mitte üle kandidaadi 10-kordse päevapalga;
 3) kandidaaditeenistuse lõpetamine.

§ 23. [Kehtetu - RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

§ 24. Distsiplinaarmenetluse kord

 (1) Käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud süütegusid menetleb aukohus.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]

 (2) Aukohus menetleb notarikandidaadi distsiplinaarsüütegu avaliku teenistuja distsiplinaarmenetluse korra kohaselt, arvestades notariaadiseaduses sätestatud erisusi.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]

 (3) Distsiplinaarasja võib algatada, menetleda ja karistuse määrata ka ajal, kui kandidaaditeenistus on peatunud.

[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

 (4) Kandidaaditeenistuse lõpetamise otsustab Notarite Koda, kuulanud ära notarikandidaadi selgitused.

[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

§ 25. Notari distsiplinaarsüüteo tuvastamise komisjoni liikmete valimine

 (1) Notari distsiplinaarsüüteo tuvastamise komisjonis osalevad kohtunikud valitakse esimesel, pärast 2006. aasta 1. jaanuari toimuval kohtunike täiskogul. Kuni selle ajani osalevad komisjonis kaks valdkonna eest vastutava ministri nimetatud liiget.

 (2) Enne 2006. aasta 1. jaanuari notari distsiplinaarsüüteo tuvastamise komisjonis osalemiseks valitud notarite volitused kestavad viis aastat. Hiljemalt 2006. aasta 15. jaanuaril korraldab Notarite Koja esimees liisuheitmise komisjonis notarite osalemise järjekorra määramiseks ning teatab tulemused Justiitsministeeriumile.
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]