HALDUSÕIGUSMaksuõigus

HALDUSÕIGUSÕigusabi ja õigusteenused

Teksti suurus:

Notari tasu seadus (lühend - NotTS)

Tagasi õigusakti juurde

Legend:
PunaneKustutatud
RohelineLisatud

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:04.02.2006
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:09.07.2008
Avaldamismärge:

1. osa ÜLDSÄTTED 

§ 1. Notari tasu mõiste

  Notari tasu on notariaaltoimingu tegemise ning sellega seotud õigusalaste ja tehniliste teenuste osutamise eest notarile makstav tasu. Notariaaltoiminguna käsitatakse käesolevas seaduses notari ametitoiminguid.

§ 2. Notari tasu määrad

 (1) Notari tasu määrad kehtestatakse kas notariaaltoimingu tehinguväärtusest sõltuvatena või sellest mittesõltuva summa või ajatasuna.

 (2) Kui notari tasu on kehtestatud raammäärana, milles on ette nähtud ainult tasu alam- ja ülemmäär või üks nendest, arvestatakse notari tasu määramisel notariaaltoimingu või õigusalase ja tehnilise teenuse keerukust ning toimingu tegemisele või teenuse osutamisele kulutatud aega.

 (3) Notaril on õigus võtta tasu ainult käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja korras. Notaril on keelatud sõlmida kokkuleppeid käesolevas seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks.

2. osa TEHINGUVÄÄRTUS 

§ 3. Tehinguväärtuse määramise alus

 (1) Tehinguväärtuse määramisel on aluseks notariaaltoimingu objektiks oleva asja või õiguse väärtus toimingu tegemise ajal.

 (2) Asja või õiguse väärtuseks loetakse notariaaltoimingut taotlevate isikute poolt avaldatud asja või õiguse hind.

 (3) Kui notariaaltoimingut taotlevate isikute asja või õiguse avaldatud hind on väiksem kui asja või õiguse harilik väärtus, määratakse tehinguväärtus maa maksustamishinna, kinnistusraamatusse kantud hüpoteegi suuruse, asja või õiguse kindlustussumma või muude usaldusväärsete andmete alusel.

 (4) Tehingu objektiks oleval asjal või õigusel lasuvaid kohustusi tehinguväärtuse määramisel maha ei arvata.

 (5) Kui erinevate andmete alusel saadakse ühe asja või õiguse kohta mitu erinevat tehinguväärtust, siis määratakse notari tasu asja või õiguse harilikule väärtusele lähima tehinguväärtuse järgi.

 (6) Notaril ei ole õigust nõuda notariaaltoimingut taotlevatelt isikutelt täiendavaid asja või õiguse tehinguväärtust tõendavaid dokumente, välja arvatud käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides otseselt ettenähtud juhud.

 (7) Kui notariaaltoimingu tehinguväärtus ületab 100 000 000 krooni, siis loetakse notari tasu määramisel, et tehinguväärtus on 100 000 000 krooni, kui käesolev seadus ei kehtesta madalamat ülempiiri.

§ 4. Kinnisasja või ehitise ja nende osade tehinguväärtuse alampiir

  Tehinguväärtuse määramisel on kinnisasja või ehitise minimaalväärtuseks 10 000 krooni, kinnisasja või ehitise mõttelise osa minimaalväärtuseks 2000 krooni ja kinnisasja või ehitise reaalosa ning selle juurde kuuluva kinnisasja või ehitise mõttelise osa minimaalväärtuseks 6000 krooni.

§ 5. Mitut tehingut sisaldav dokument

 (1) Kui dokument sisaldab mitu tehingut, liidetakse nende tehinguväärtused. Kui tehingute tõestamise eest võetav notari tasu suurus arvutatakse erinevate täistasu kordajate alusel, arvutatakse notari tasu iga tehinguväärtuse järgi eraldi.

 (2) Sama kinnisasja võõrandamise ja hüpoteegi, elamu isikliku kasutusõiguse või reaalkoormatisega koormamise tehingu üheaegse tõestamise korral on võõrandamise tehinguväärtus 2/3 kinnisasja väärtusest, välja arvatud käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 sätestatud juhul.
[RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006]

§ 6. Tehingu muutmine või isiku vahetumine tehingus

 (1) Tehingu muutmise tõestamisel on tehinguväärtuseks muudetava tehingu objektiks oleva asja või õiguse väärtuse muutumise suurus, kuid mitte vähem kui 1/10 muudetava tehingu väärtusest.

 (2) Isiku vahetumisel tehingus on tehinguväärtuseks pool tehingu väärtusest. Isiku vahetumisel isikute paljususega tehingus on tehinguväärtuseks osa poolest tehingu väärtusest vastavalt vahetuva isiku osale tehingus.

§ 7. Kinnistusraamatu märke tehinguväärtus

  Kinnistusraamatu, samuti laevakinnistusraamatu märke tehinguväärtus on märkega tagatud nõude väärtus. Kui avaldus märke seadmiseks on ühes ja samas dokumendis märkega tagatava nõude tekkimise aluseks oleva tehinguga, siis märke tehinguväärtust ei määrata.

§ 8. Tehinguväärtus kinnisasja jagamisel, kinnisasja osa liitmisel ja kinnisasjade ühendamisel

 (1) Kinnisasja mitmeks kinnisasjaks jagamisel on tehinguväärtus kinnisasja jagamise tulemusel moodustatava uue kinnistu väärtus.

 (2) Kinnisasja osa teise kinnisasjaga liitmisel on tehinguväärtus liidetava osa väärtus.

 (3) Kinnisasjade üheks kinnisasjaks ühendamisel on tehinguväärtus ühendatavatest suurima väärtusega kinnisasja väärtus.

§ 9. Kohustise täitmise tagamise tehinguväärtus

 (1) Pandi, sealhulgas hüpoteegi seadmisel ja lõpetamisel (kustutamisel) on tehinguväärtus 2/3 pandi summast. Nõudega seotud pandi korral pandi summa puudumisel on tehinguväärtuseks nõude summa.

 (2) Hüpoteegi ning muu nõudega mitteseotud pandi koormamisel piiratud asjaõigusega on tehinguväärtus pool hüpoteegi või pandi summast.

 (3) Kui dokument sisaldab tehingut ning selle tehingu täitmise tagamise tehingut, määratakse tehinguväärtus kõrgema väärtusega tehingu järgi.

 (4) Registris pandiõiguse järjekoha muutmisel on tehinguväärtuseks väiksema väärtusega järjekohta vahetava õiguse väärtus.
[RT I 2006, 7, 42 - jõust. 04.02.2006]

§ 10. Reaalservituudi tehinguväärtus

 (1) Reaalservituudi tehinguväärtus on servituudiga koormamisega kaasneva valitseva kinnisasja väärtuse suurenemise väärtus. Kui pooled on määranud kindlaks reaalservituudi aastaväärtuse, on tehinguväärtus aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest. Minimaalne aastaväärtus on 1000 krooni.

 (2) Reaalservituudi tehinguväärtus on servituudi tõttu teeniva kinnisasja väärtuse vähenemise väärtus, kui see on suurem käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel arvutatud tehinguväärtusest.

 (3) Reaalservituudi minimaalne tehinguväärtus on 2000 krooni.

§ 11. Kasutusvalduse tehinguväärtus

 (1) Tähtajalise kasutusvalduse tehinguväärtus on kasutusvalduse aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest.

 (2) Füüsilise isiku kasuks seatud tähtajatu kasutusvalduse tehinguväärtus on kasutusvalduse aastaväärtuste kordne sõltuvalt kasutusvaldaja vanusest:
 1) alla 36 aasta - 20-kordne aastaväärtus;
 2) 36-50 aastat - 15-kordne aastaväärtus;
 3) 51-65 aastat - 10-kordne aastaväärtus;
 4) 66-75 aastat - 5-kordne aastaväärtus;
 5) 76 aastat ja enam - 3-kordne aastaväärtus.

 (3) Juriidilise isiku kasuks seatud tähtajatu kasutusvalduse tehinguväärtus on kasutusvalduse 20-kordne aastaväärtus.

 (4) Kasutusvalduse minimaalne aastaväärtus on 4% kasutusvalduse eseme väärtusest.

 (5) Laevakinnistusraamatusse kantud laeva, ehitatava laeva ja teisaldatava ujuvvahendi kasutusvalduse minimaalne aastaväärtus on 1% kasutusvalduse eseme väärtusest.

§ 12. Isikliku kasutusõiguse tehinguväärtus

 (1) Tähtajalise isikliku kasutusõiguse tehinguväärtus on kasutusõiguse aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest.

 (2) Elamule seatud tähtajatu isikliku kasutusõiguse tehinguväärtus on kasutusõiguse aastaväärtuste kordne sõltuvalt kasutaja vanusest:
 1) alla 36 aasta - 20-kordne aastaväärtus;
 2) 36-50 aastat - 15-kordne aastaväärtus;
 3) 51-65 aastat - 10-kordne aastaväärtus;
 4) 66-75 aastat - 5-kordne aastaväärtus;
 5) 76 aastat ja enam - 3-kordne aastaväärtus.

 (3) Kui isiklik kasutusõigus vastab oma sisult mõnele reaalservituudile, määratakse tehinguväärtus vastavalt käesoleva seaduse §-le 10.

 (4) Elamule seatud isikliku kasutusõiguse minimaalne aastaväärtus on 4% elamu väärtusest.

§ 13. Reaalkoormatise tehinguväärtus

  Reaalkoormatise tehinguväärtus on reaalkoormatise aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest. Minimaalne aastaväärtus on 1000 krooni.

§ 14. Hoonestusõiguse tehinguväärtus

 (1) Hoonestusõiguse tehinguväärtus on hoonestusõiguse eest makstava tasu aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest.

 (2) Kinnisasjale hoonestusõiguse seadmisel on minimaalne tehinguväärtus:
 1) hoonestamata kinnisasja puhul 80% maa maksustamishinnast;
 2) hoonestatud kinnisasja puhul 80% maa maksustamishinnast ja hoone hinnast.

§ 15. Ostueesõiguse tehinguväärtus

  Ostueesõiguse seadmisel on tehinguväärtus veerand kinnisasja tehinguväärtusest.

§ 16. Üüri-, rendi-, hoiu- ja tasuta varakasutuslepingu tehinguväärtus

 (1) Üüri-, rendi-, hoiu- ja tasuta varakasutuslepingu tehinguväärtus on lepingust tuleneva kohustise väärtus lepingu tähtaja kestel, kuid mitte rohkem kui 15 aasta eest.

 (2) Tähtajatu üüri-, rendi-, hoiu- ja tasuta varakasutuslepingu tehinguväärtuseks on lepingust tuleneva kohustise viiekordne aastaväärtus.

 (3) Üüri-, rendi-, hoiu- ja tasuta varakasutuslepingu minimaalne aastaväärtus on 1000 krooni.

§ 17. Vahetuslepingu tehinguväärtus

  Vahetuslepingu tehinguväärtus on kõrgema väärtusega vahetatava objekti väärtus.

§ 171. Elatise maksmise kokkuleppe tehinguväärtus

  Elatise maksmise kokkuleppe tehinguväärtus on makstava elatise summa, kuid mitte rohkem kui ühe aasta eest.

§ 172. Loosimise ja liisuheitmise tehinguväärtus

  Loosimise ja liisuheitmise tehinguväärtus on vastavalt väljaloositava asja või õiguse või liisuheitmise eseme väärtus.

§ 173. Varaloendi tehinguväärtus

  Varaloendi tehinguväärtus on loendisse kantud vara väärtus.

§ 174. Enampakkumise tehinguväärtus

  Enampakkumise tehinguväärtus on enampakkumise eseme väärtus.

§ 18. Äriühingutega seotud toimingud

 (1) Osaühingu, aktsiaseltsi või tulundusühistu asutamislepingu või -otsuse tehinguväärtus sisaldab ka asutamislepingu või -otsuse lisana kinnitatud põhikirja tehinguväärtust ning on kavandatav osa- või aktsiakapitali suurus.

 (2) Äriühingute ühinemislepingu tehinguväärtus on ühendava või ühinemisel asutatava äriühingu osa- või aktsiakapitali suurus või osanike sissemaksete summa.

 (3) Äriühingute jagunemislepingu või äriühingu jagunemiskava tehinguväärtus on omandavate äriühingute osa- või aktsiakapitalide suurus ja/või osanike sissemaksete summa.

 (4) Äriühingu organi otsuste tehinguväärtus on 1/4 osa- või aktsiakapitalist või osanike sissemaksete summast.

 (5) Äriühingute asutamis-, ühinemis- ja jagunemistehingu ning nende tehingute muutmise või lõpetamise tehingu väärtuse alampiir on 2000 krooni ning ülempiir 10 000 krooni täis- ja usaldusühingu puhul, 10 000 000 krooni osaühingu puhul ning 100 000 000 krooni aktsiaseltsi puhul. Kui tehinguväärtus on alla alampiiri või ületab ülempiiri, loetakse notari tasu määramisel, et ta vastab alam- või ülempiirile.

 (6) Kui käesolevas paragrahvis nimetatud tehingute puhul ei saa tehinguväärtust määrata, on tehinguväärtuseks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tehinguväärtuse alampiir ning käesoleva seaduse § 6 ja § 28 lõikes 1 sätestatut ei kohaldata.

§ 19. Ühise omandiga seotud toimingud

 (1) Kaasomandis oleva vara jagamise või kasutuskorra kindlaksmääramise tehinguväärtus on vara väärtus, mida jagatakse või mille kasutuskord kindlaks määratakse.

 (2) Abieluvaralepingu või ühisvara jagamise lepingu tehinguväärtus on lepingu esemeks oleva vara väärtus. Abieluvara minimaalne tehinguväärtus on 5000 krooni.

 (3) Omandiõiguse tunnistuse väljastamise tehinguväärtus on tunnistusel märgitud vara väärtus.

§ 20. Pärimisõiguslikud toimingud

 (1) Pärimisõiguse tunnistuse väljastamise tehinguväärtus on tunnistusel märgitud pärandvara väärtus.

 (2) Pärandvara hoiuabinõude tarvituselevõtmise tehinguväärtus on vara väärtus, mille suhtes hoiuabinõusid tarvitusele võetakse.

§ 21. Volituse tehinguväärtus

 (1) Tehingu tegemiseks antava volituse tehinguväärtus on volikirjas nimetatud tehingu eseme väärtus. Kui volituse tehinguväärtus ületab 1 000 000 krooni, loetakse, et tehinguväärtus on 1 000 000 krooni.

 (2) -(3)
[Kehtetud - RT I 1998, 59, 941 - jõust. 10.07.1998]

3. osa TEHINGUVÄÄRTUSE ALUSEL NOTARI TASU ARVUTAMINE 

§ 22. Tehinguväärtuste ja täistasude tabel

  Tehinguväärtuse alusel arvutatakse notari tasu käesolevas paragrahvis toodud tehinguväärtuste ja täistasude tabeli järgi.

Tehinguväärtus kuni

Täistasu

Tehinguväärtus kuni

Täistasu

Tehinguväärtus kuni

Täistasu

500

25

550 000

935

3 800 000

5810

1000

48

600 000

1010

3 900 000

5960

1500

70

650 000

1085

4 000 000

6110

2000

92

700 000

1160

4 100 000

6260

4000

168

750 000

1235

4 200 000

6410

6000

228

800 000

1310

4 300 000

6560

8000

272

850 000

1385

4 400 000

6710

10 000

300

900 000

1460

4 500 000

6860

20 000

310

950 000

1535

4 600 000

7010

30 000

320

1 000 000

1610

4 700 000

7160

40 000

330

1 100 000

1760

4 800 000

7310

50 000

340

1 200 000

1910

4 900 000

7460

60 000

350

1 300 000

2060

5 000 000

7610

70 000

360

1 400 000

2210

5 200 000

7910

80 000

370

1 500 000

2360

5 400 000

8210

90 000

380

1 600 000

2510

5 600 000

8510

100 000

390

1 700 000

2660

5 800 000

8810

120 000

394

1 800 000

2810

6 000 000

9110

140 000

398

1 900 000

2960

6 200 000

9410

160 000

402

2 000 000

3110

6 400 000

9710

180 000

406

2 100 000

3260

6 600 000

10 010

200 000

410

2 200 000

3410

6 800 000

10 310

220 000

440

2 300 000

3560

7 000 000

10 610

240 000

470

2 400 000

3710

7 200 000

10 910

260 000

500

2 500 000

3860

7 400 000

11 210

280 000

530

2 600 000

4010

7 600 000

11 510

300 000

560

2 700 000

4160

7 800 000

11 810

320 000

590

2 800 000

4310

8 000 000

12 110

340 000

620

2 900 000

4460

8 200 000

12 410

360 000

650

3 000 000

4610

8 400 000

12 710

380 000

680

3 100 000

4760

8 600 000

13 010

400 000

710

3 200 000

4910

8 800 000

13 310

420 000

740

3 300 000

5060

9 000 000

13 610

440 000

770

3 400 000

5210

9 200 000

13 910

460 000

800

3 500 000

5360

9 400 000

14 210

480 000

830

3 600 000

5510

9 600 000

14 510

500 000

860

3 700 000

5660

9 800 000

14 810

 

 

 

 

10 000 000

15 000



Kuni 20 000 000 krooni - 15 000 krooni + 0,14% tehinguväärtuse summast, mis ületab 10 000 000 krooni;
kuni 30 000 000 krooni - 29 000 krooni + 0,12% tehinguväärtuse summast, mis ületab 20 000 000 krooni;
kuni 40 000 000 krooni - 41 000 krooni + 0,1% tehinguväärtuse summast, mis ületab 30 000 000 krooni;
kuni 50 000 000 krooni - 51 000 krooni + 0,08% tehinguväärtuse summast, mis ületab 40 000 000 krooni;
kuni 100 000 000 krooni - 59 000 krooni + 0,05% tehinguväärtuse summast, mis ületab 50 000 000 krooni;
üle 100 000 000 krooni - 84 000 krooni + 0,02% tehinguväärtuse summast, mis ületab 100 000 000 krooni.

§ 23. Notari tasu tehingu tõestamise eest

  Kui käesoleva seaduse muudest sätetest ei tulene teisiti, on notari tasu tehingu tõestamise eest:
 1) ühepoolse tehingu puhul ühekordne täistasu;
 2) kahe- või mitmepoolse tehingu puhul kahekordne täistasu.

§ 24. Vara jagamise või kasutamiskorra kindlaksmääramise tehingu tõestamine

  Notari tasu kaasomandis oleva vara jagamise ja kasutuskorra kindlaksmääramise lepingu ning ühisvara jagamise lepingu tõestamise eest on ühekordne täistasu.

§ 25. Kinnistamisavalduse tõestamine

  Kui kinnistamisavalduse, sealhulgas laevakinnistamisavalduse aluseks olev võlaõiguslik tehing on eelnevalt juba notariaalselt tõestatud, on notari tasu kinnistamisavalduse või kinnistatud laeva omandiõiguse ülemineku kokkuleppe tõestamise eest 50 krooni. Kui kinnistamisavaldus on ühes dokumendis vastava võlaõigusliku tehinguga, siis kinnistamisavalduse tõestamise eest tasu ei võeta.

§ 26. Eluruumi erastamise lepingu tõestamine

  Notari tasu eluruumi erastamise lepingu tõestamise eest on 1% tehinguväärtusest, kuid mitte vähem kui 100 krooni ning mitte rohkem, kui on notari tasu, lähtudes käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud tehinguväärtuste ja täistasude tabelist.

§ 27. Volituse tõestamine

  Notari tasu volituse tõestamise eest on pool täistasust, kuid mitte vähem kui 50 krooni füüsilise isiku volituse, 100 krooni juriidilise isiku või asutuse volituse puhul.

§ 28. Tehingu lõpetamise kokkuleppe ja volituse tühistamise tõestamine

 (1) Notari tasu kahe- või mitmepoolse tehingu lõpetamise kokkuleppe tõestamise eest on pool täistasust.

 (2) Notari tasu volituse tühistamise tõestamise eest on pool volituse tõestamise eest võetud notari tasust.

§ 281. Laevakinnistusraamatu alased tehingud

 (1) Notari tasu laeva, ehitatava laeva ja teisaldatava ujuvvahendi omandi ülemineku kokkuleppe tõestamise eest on veerand täistasust, kuid mitte vähem kui 1000 krooni.

 (2) Notari tasu laevahüpoteegi seadmise kokkuleppe ning omanikuhüpoteegi loovutamise kokkuleppe tõestamise eest on veerand täistasust, kuid mitte vähem kui 1000 krooni.

§ 282. Loosimise ja liisuheitmise läbiviimine ja tõestamine

  Notari tasu loosimise läbiviimise ja tõestamise eest on kahekordne ning liisuheitmise läbiviimise ja tõestamise eest ühekordne täistasu, kuid mitte vähem kui 750 krooni toimingu kestuse aja iga tunni eest.

§ 283. Varaloendi koostamine ja tõestamine

  Notari tasu varaloendi koostamise ja tõestamise eest on ühekordne täistasu, kuid mitte vähem kui 750 krooni toimingu kestuse aja iga tunni eest.

§ 284. Enampakkumise läbiviimine ja tõestamine

 (1) Notari tasu:
 1) enampakkumise läbiviimise ettevalmistamise eest on pool täistasust;
 2) enampakkumise läbiviimise eest on ühekordne täistasu;
 3) pakkumise aktseptimise tõestamise eest on ühekordne täistasu, kuid mitte vähem kui 750 krooni toimingu kestuse aja iga tunni eest.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tasu kuulub maksmisele toimingu tegemiseks taotluse esitamisel ning ei kuulu tagastamisele, kui enamapakkumine ise jääb toimumata või ebaõnnestub.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tasude maksmise eest vastutab iga ostja solidaarselt müüjaga ostetud eseme väärtusega proportsionaalses osas.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud tasu arvestatakse iga ostja puhul ostetud eseme väärtuse alusel ning selle maksmise eest vastutab erinevalt käesoleva seaduse §-s 38 sätestatust ostja.

§ 29. Notari tasu muude notariaaltoimingute tegemise eest

 (1) Notari tasu on ühekordne täistasu:
 1) omandiõiguse tunnistuse väljaandmise eest, kuid mitte rohkem kui 200 krooni;
 2) pärimisõiguse tunnistuse väljaandmise eest;
 3) pärandvara hoiuabinõude tarvituselevõtmise eest, kuid mitte vähem kui 150 krooni ning mitte rohkem kui 500 krooni;
 4) äriühingu organi otsuste tõestamise eest, kuid mitte vähem kui 500 krooni ja mitte rohkem kui 3000 krooni;
 5) omanikuhüpoteegi loovutamise kokkuleppe tõestamise eest;
 6) asjaõiguslepingu tõestamise eest ehitise pandiõiguse ümberregistreerimisel hüpoteegiks;
 7) eellepingu tõestamise eest;
 8) võlaõigusliku lepingu tõestamise eest, kui samade poolte vahel on sama eseme suhtes eelnevalt sõlmitud notariaalselt tõestatud eelleping.

 (2) Notari tasu ühepoolse kinnistamisavalduse, millele vastavat võlaõiguslikku tehingut ei eelne, või ühepoolse kinnistamisavalduse aluseks oleva võlaõigusliku tehingu tõestamise eest on pool täistasust.

 (3) Notari tasu on veerand täistasust:
 1) raha, väärtpaberite või väärtesemete notari deposiiti võtmisel, kuid mitte vähem kui 100 krooni;
 2) registris pandiõiguse järjekoha muutmise tehingu tõestamise eest;
 3) kinnistusraamatusse ja laevakinnistusraamatusse märke kandmise avalduse tõestamise eest, kuid mitte vähem kui 50 krooni;
 4) asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-s 152 nimetatud tehnorajatise omamiseks ja kasutamiseks reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu või vastava õiguse kinnistusraamatusse kandmise ühepoolse avalduse tõestamise eest.

[RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006]

§ 30. Notari tasu tehingu projekti koostamise eest

  Notari tasu tehingu projekti koostamise eest, kui tehingu tõestamist ei järgne, on pool tehingu tõestamise tasust.

4. osa TEHINGUVÄÄRTUSEST MITTESÕLTUV NOTARI TASU 

§ 31. Kindla tasumääraga notariaaltoimingud

  Kindla tasumääraga on järgmised notariaaltoimingud:
 1) testamendi tõestamine - 200 krooni;
 2) üldvolituse tõestamine - 200 krooni;
 3) volituse tõestamine pensioni, elatusraha, elatise või toetuse vastuvõtmiseks - 10 krooni;
 4) füüsilise isiku muu volituse tõestamine - 30 krooni;
 5) juriidilise isiku muu volituse tõestamine - 100 krooni;
 6) õppelaenu tagamiseks antava käenduse tõestamine - 10 krooni;
 7) isiku elusoleku kinnitamine - 50 krooni;
 8) isiku teatud kohas viibimise kinnitamine - 50 krooni;
 9) isiku ja fotol kujutatud isiku samasuse kinnitamine - 50 krooni;
 10) dokumendi esitamisaja kinnitamine - 50 krooni;
 11) notariaalselt kinnitatava avalduse projekti koostamine - 10 krooni;
 12) kohtu registriosakonnale esitatava kandeavalduse tõestamine, samuti kohtu registriosakonnale esitatava notariaalselt kinnitatava kandeavalduse projekti koostamine - 50 krooni. Kui kandeavaldus sisaldub notariaalselt tõestatud asutamislepingus, -otsuses või kommertspandilepingus, siis avalduse tõestamise eest notari tasu ei võeta;
 13) allkirja ja allkirjanäidise kinnitamine - 10 krooni;
 14) ühepoolse kinnistamisavalduse tõestamine pärimisõiguse tunnistuse alusel kinnistusraamatu või laevakinnistusraamatu kande tegemiseks või muutmiseks - 50 krooni;
 15) kinnistusraamatusse või laevakinnistusraamatusse kande tegemise või kustutamise nõusoleku tõestamine - 50 krooni;
 151) avaldaja nimel määruskaebuse koostamine kinnitatud kandeavalduste suhtes tehtud määruste peale, välja arvatud juhul, kui sama notar tõestas ka avalduse aluseks oleva tehingu – 100 kuni 500 krooni;
 16) hoonestusõiguse seadmise eelkokkuleppe tõestamine - 50 krooni;
 17) dokumendi ärakirja või väljavõtte, samuti väljatrüki kinnitamine - esimese lehekülje eest 20 krooni, iga järgneva lehekülje eest 5 krooni;
 18) notariaadiseaduse §-s 31 nimetatud tõendi ja väljatrüki ning muu registri väljatrüki väljastamine - sama summa, mis tuleb tasuda riigilõivuna vastava registri registrikaardi, registriosa või muu dokumendi kinnitatud ärakirja väljastamise eest;
 19) dokumendi tõlke õigsuse kinnitamine - lehekülje eest 40-200 krooni;
 20) pärimisõiguse tunnistuse väljaandmine varale, mille tehinguväärtust ei määrata - 100 krooni;
 21) pärimisõiguse tunnistuse väljaandmine rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastate rahalisele väärtusele, ühismajandi tööosakule või erastamisväärtpaberile - 50 krooni;
 22) dokumentide (välja arvatud testamendid) hoiulevõtmine, iga üriku hoidmine ühe kuu jooksul - 50 krooni;
 23) kinnises ümbrikus testamendi hoiulevõtmise tõestamine – 100 krooni;
 24) osaleja taotlusel teate või avalduse edastamine teisele isikule või asutusele – 40 krooni;
 241) notariaadiseaduse § 30 lõikes 22 nimetatud teate või taotluse koostamine – 30 kuni 200 krooni;
 25) tunnistuse väljastamine avalduse või teate edasiandmise või edasiandmise võimatuse kohta - 40 krooni;
 26) mereprotesti tõestamine - 500 krooni;
 27) sihtasutuse asutamisotsuse, sealhulgas selle lisana kinnitatava põhikirja tõestamine ning sihtasutuste ühinemis- ja jagunemislepingu või sihtasutuse jagunemiskava tõestamine - 500 krooni;
 28) sihtasutuse organi otsuste tõestamine - 500 krooni;
 29) mittetulundusühingu asutamislepingu, sealhulgas selle lisana kinnitatava põhikirja tõestamine, samuti mittetulundusühingu organi otsuse tõestamine - 200 krooni;
 30) abikaasade vastastikuse testamendi tõestamine - 300 krooni;
 31) pärandi vastuvõtmise või sellest loobumise avalduse tõestamine - 50 krooni;
 32) abikaasa poolt tehingu tegemiseks antava, tehinguga ühes dokumendis mitteoleva nõusoleku tõestamine - 50 krooni;
 33) erastamisel korteriomandite kinnistamiseks esitatava kinnistamisavalduse tõestamine - 100 krooni ühe korteriomandi eseme kohta;
 34) vannutamine - 100 krooni;
 35) vande all antava kirjaliku tunnistuse tõestamine - 300 krooni;
 36) tunnistuse väljastamine Eesti Vabariigis täitmisele kuuluva notariaaldokumendi kohta – 100 krooni.

[RT I 2006, 7, 42 - jõust. 04.02.2006]

§ 32. Notari tasu tõendite ja tunnistuste väljaandmise eest

  Tõendi ja tunnistuse väljaandmise eest on notari tasu määraks tehinguväärtuste ja täistasude tabelis sätestatud minimaalne täistasu, kui käesoleva seadusega ei ole ette nähtud muud tasu määra.

§ 33. [Kehtetu - RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

5. osa NOTARI TASU TEHNILISTE TEENUSTE OSUTAMISE EEST JA KULUDE HÜVITAMINE 

§ 34. [Kehtetu – RT I 2006, 7, 42 - jõust. 04.02.2006]

§ 35. Notari tasu ärakirja valmistamise eest

 (1) Notari tasu ärakirja valmistamise eest on:
 1) iga lehekülje (A 3) eest viis krooni;
 2) iga lehekülje (A 4) eest kolm krooni.

 (2) Notariaaldokumendi juures säilitatava, kinnitamisele mittekuuluva ärakirja valmistamise eest tasu ei võeta.

§ 36. Notariaaltoiminguga seotud kulude hüvitamine

 (1) Notari tasu maksmiseks kohustatud isik hüvitab notarile telefonikaugekõnede, telefaksi-, posti- ning muud notariaaltoimingu tegemisega seotud põhjendatud kulud.

 (2) Väljaspool notaribürood või väljaspool notari tööaega tehtud notariaaltoimingu eest tasutakse notarile täiendavalt toimingu tegemiseks kulutatud aja eest 60 krooni tunnis. Notari tööajaks käesoleva seaduse mõttes loetakse ajavahemikku kella 9-st kella 18-ni tööpäeval. Kui notari büroo lahtiolekuaeg algab kella 9-st varem või kestab pärast kella 18, on notari tööaeg vastavalt sellele pikem.

 (3) Notariaaltoimingu tegemiseks vajaliku transpordi tagab notariaaltoimingu taotleja. Notari isikliku sõiduvahendi kasutamisel tasub notariaaltoimingu taotleja notarile täiendavalt 60 krooni iga sõiduvahendi kasutamise tunni eest.

§ 37. Ajatasu arvutamine

  Kui notari tasu on määratud ajatasuna, ümardatakse toimingu tegemiseks kulutatud aeg, mis läheb üle täis- või pooltunni, vastavalt pool- või täistunniks.

6. osa NOTARI TASU MAKSMINE 

§ 38. Notari tasu maksmiseks kohustatud isik

 (1) Notari tasu maksmiseks kohustatud isik (edaspidi kohustatud isik) on isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud.

 (2) Mitu kohustatud isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt.

§ 39. Notari tasu selgitamine

 (1) Notar peab kohustatud isikule selgitama notari tasu määra, tasu maksmise ja sissenõudmise korda.

 (2) Tehingu või avalduse tõestanud või kinnitanud notar on kohustatud notariaaltoimingu taotlejale teatavaks tegema riigilõivu suuruse, mis tuleb tasuda tehingu või avalduse alusel kohtu kinnistusosakonnas või registriosakonnas tehtava kande või märke eest.
[RT I 2003, 18, 100 - jõust. 07.03.2003]

§ 40. Notari tasu sissenõudmine

 (1) Notaril tekib õigus nõuda sisse notari tasu notariaaltoimingu lõpuleviimise päeval ning tehniliste teenuste osutamise tasu ja muude kulude hüvitamist kohe pärast teenuse osutamist või kulu tekkimist.

 (2) Kohustatud isikult notari tasu sissenõudmiseks on notar kohustatud esitama arve, millel peavad olema märgitud:
 1) notari nimi, allkiri, notaribüroo aadress ja isikukood;
 2) arve number ja väljastamise kuupäev;
 3) kohustatud isiku nimi ning aadress;
 4) notariaalregistri ja tasuregistri numbrid;
 5) tehinguväärtus;
 6) notari tasu suurus koos käibemaksuga ja ilma selleta ning viited käesoleva seaduse §-dele, mille alusel on notari tasu arvutatud;
 7) käibemaksusumma.

 (3) Notar on kohustatud märkima notari tasu suuruse ja sellele lisanduva käibemaksu suuruse kõigile notariaalselt vormistatud dokumentidele.

§ 401. Notari tasu osade kaupa maksmine

 (1) Notaril on õigus sõlmida notari tasu maksmiseks kohustatud isikuga kokkulepe notari tasu osade kaupa maksmise kohta.

 (2) Notari tasu osade kaupa maksmise periood ei tohi ületada kuut kuud.

 (3) Notari tasu osade kaupa maksmine on intressivaba.
[RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006]

§ 402. Notari tasu maksmisest vabastamine

 (1) Notari tasu maksmisest võib osaliselt või täielikult vabastada füüsilise isiku, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda käesoleva seaduse §-s 27, § 28 lõikes 2, § 29 lõike 1 punktides 1–3 ning § 31 punktides 1, 3, 4, 13, 14, 20, 21, 23, 24, 25, 30 ja 31 sätestatud notari ametitoimingute eest ettenähtud notari tasu või suudab seda teha üksnes osaliselt või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast notari tasu maksmist lihtsat toimetulekut. Samuti võib tasu maksmisest vabastamine hõlmata nende ametitoimingutega otseselt seotud ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamist ning käesoleva seaduse §-s 36 ettenähtud kulude hüvitamist.

 (2) Taotlus notari tasu maksmisest vabastamiseks esitatakse 10 päeva jooksul pärast notarilt arve saamist taotleja elukohajärgsele maa- või linnakohtule. Kui taotlejal ei ole Eestis elukohta, võib taotluse esitada ka maa- või linnakohtule, kelle tööpiirkonnas taotleja viibib.

 (3) Notari tasu maksmisest vabastamise taotlusele kohaldatakse riigi õigusabi seaduse § 12 lõiget 3. Taotluses märgitakse:
 1) taotleja nimi, isikukood (selle puudumisel sünniaeg) ning aadress ja sidevahendite numbrid;
 2) probleemi kirjeldus, miks taotlejal oli vaja notariaaltoimingut ning milline on sellest taotlejale tõusev kasu;
 3) millises ulatuses taotletakse notari tasu maksmisest vabastamist;
 4) põhjendus, miks notari tasu maksmisest vabastamist taotletakse;
 5) andmed riigilõivu tasumise kohta;
 6) taotleja allkiri ja kuupäev.

 (4) Notari tasu maksmisest vabastamise taotlusele lisatakse notari tasu arve, ärakiri notariaalaktist, taotleja allkirjastatud teatis oma majandusliku seisundi kohta ning võimaluse korral ka muud tõendid, mis seda seisundit iseloomustavad. Teatise vormile kohaldatakse riigi õigusabi seaduse § 13 lõiget 4. Isiku suhtes, kelle elukoht ei ole Eestis, kohaldatakse riigi õigusabi seaduse § 13 lõiget 2.

 (5) Notari tasu maksmisest vabastamise taotluse läbivaatamisele ning rahuldamisele kohaldatakse riigi õigusabi seaduse § 7 lõike 1 punkte 2, 3 ja 7–12, § 14 ja osalisel vabastamisel § 16.

 (6) Notari tasu maksmisest täieliku või osalise vabastamise või sellest keeldumise üle otsustamisele kohaldatakse riigi õigusabi seaduse § 15 lõiget 2. Notari tasu maksmisest vabastamise taotluse kohta tehtud menetlust lõpetava kohtulahendi ärakiri saadetakse Notarite Kojale.

 (7) Notarite Kojal on õigus nõuda isikult, kes on notari tasu maksmisest vabastamise taotlemisel esitanud teadvalt valeandmeid ning keda ei oleks õigete andmete esitamise korral täielikult või osaliselt vabastatud notari tasu maksmisest, notari tasust vabastamisega seotud kulutuste hüvitamist ning riigi õigusabi seaduse § 29 lõikes 2 sätestatud intressi tasumist.
[RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006]

§ 41. Tasu maksmisest vabastamine notari vea puhul

  Kui notari poolt tõestatud dokument tuleb notaril tema vea tõttu ümber teha või uuesti tõestada, ei võeta dokumendi ümbertegemise või tõestamise eest notari tasu.

§ 42. Notari tasu sissenõude aegumine

  Notari tasu ja tehtud kulutuste nõude aegumistähtaeg on üks aasta, arvates notariaaltoimingu lõpuleviimise päevast, tehnilise teenuse osutamisest, muu kulu tekkimisest või notari tasu maksmisest vabastamise taotluse kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest.
[RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006]

§ 43. Notari tasu ümberarvutamine

  Kui notari tasu suurus pärast arvutusvea avastamist ja ümberarvutamist kujuneb väiksemaks kui esialgne notari tasu, tagastab notar kohustatud isikule enammakstu kohe.

§ 44. Notari tasu ettemaksmine

 (1) Notariaaltoimingut taotlev isik võib teha ettemakse eeldatava notari tasu täies või osalises ulatuses. Ettemaksu kohta annab notar isikule kviitungi.

 (2) Kui pärast notariaaltoimingu lõpuleviimist ning arve esitamist selgub, et ettemaks on arvel näidatud summast suurem, tagastab notar koheselt enammakstu.

§ 45. Dokumentide kinnipidamise õigus

  Kui notari tasu maksmiseks kohustatud isik ei ole esitanud kohtule notari tasu maksmisest vabastamise taotlust, on notaril õigus kuni notari tasu ja toimingu käigus tekkinud kulude tasumiseni, kuid mitte kauem käesoleva seaduse §-s 42 sätestatud aegumistähtajast, notari tasu maksmise tagamiseks kinni pidada notariaaltoimingu tegemiseks esitatud tagastamisele kuuluvaid dokumente ning notariaaltoimingu raames koostatud notariaalakti algärakirju ja ärakirju.
[RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006]

7. osa NOTARI TASU VAIDLUSTAMINE 

§ 46. Kaebuse esitamine

  Kohustatud isik võib ühe kuu jooksul talle notari arve esitamise päevast esitada notaribüroo asukohajärgsele kohtule kaebuse notari tasu ebaõige määramise kohta.

§ 47. [Kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

8. osa RAKENDUSSÄTTED 

§ 48. Notariaaltoimingute eest makstav riigilõiv

  Käesoleva seaduse tähenduses ei ole notari tasuks välisesinduste ametiisikute ja valla- ning linnasekretäride poolt tehtavate notariaaltoimingute eest makstav riigilõiv.

§ 49. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 50. Seaduse jõustumine

  Käesoleva seaduse § 31 punkt 36 jõustub eraldi seadusega Eesti liitumisel Euroopa Liiduga.
[RT I 2003, 18, 100 - jõust. 07.03.2003]

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.02.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Avaldamismärge:RT I, 22.02.2019, 8

1. osa ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Notari tasu mõiste

  Notari tasu on notariaaltoimingu tegemise ning sellega seotud õigusalaste ja tehniliste teenuste osutamise eest notarile makstav tasu. Notariaaltoiminguna käsitatakse käesolevas seaduses notari ametitoiminguid ja ametiteenuseid.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

§ 2.  Notari tasu määrad

 (1) [Kehtetu - RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

 (2) Kui notari tasu on kehtestatud raammäärana, milles on ette nähtud ainult tasu alam- ja ülemmäär või üks nendest, arvestatakse notari tasu määramisel notariaaltoimingu või õigusalase ja tehnilise teenuse keerukust ning toimingu tegemisele või teenuse osutamisele kulutatud aega.

 (21) Kui tõestamisseaduse § 1 lõikes 31 nimetatud kaugtõestamise teel tehtav ametitoiming on sama seaduse § 13 lõike 8 alusel kehtestatud ametitoimingute nimekirjas, lisandub notari tasule 20 eurot.
[RT I, 22.02.2019, 2 - jõust. 01.02.2020]

 (3) Notaril on õigus võtta tasu ainult käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja korras. Notaril on keelatud sõlmida kokkuleppeid käesolevas seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks.

 (4) Kui tõestamistoiming tehakse tõestamisseaduse § 6 või 34 kohaselt, hõlmab tasu notariaaltoimingu eest ka tehinguosalistele väljastatava notariaalakti ärakirja kinnitamise notari tasu.
[RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010]

2. osa TEHINGUVÄÄRTUS 

§ 3.  Tehinguväärtuse määramise alus

 (1) Tehinguväärtuse määramisel on aluseks notariaaltoimingu objektiks oleva asja või õiguse väärtus toimingu tegemise ajal.

 (2) Asja või õiguse väärtuseks loetakse notariaaltoimingut taotlevate isikute poolt avaldatud asja või õiguse hind.

 (3) Kui notariaaltoimingut taotlevate isikute asja või õiguse avaldatud hind on väiksem kui asja või õiguse harilik väärtus, määratakse tehinguväärtus maa maksustamishinna, kinnistusraamatusse kantud hüpoteegi suuruse, asja või õiguse kindlustussumma või muude usaldusväärsete andmete alusel.

 (4) Tehingu objektiks oleval asjal või õigusel lasuvaid kohustusi tehinguväärtuse määramisel maha ei arvata.

 (5) Kui erinevate andmete alusel saadakse ühe asja või õiguse kohta mitu erinevat tehinguväärtust, siis määratakse notari tasu asja või õiguse harilikule väärtusele lähima tehinguväärtuse järgi.

 (6) Notaril ei ole õigust nõuda notariaaltoimingut taotlevatelt isikutelt täiendavaid asja või õiguse tehinguväärtust tõendavaid dokumente, välja arvatud käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides otseselt ettenähtud juhud.

 (7) Kui notariaaltoimingu tehinguväärtus ületab 6 390 000 eurot, siis loetakse notari tasu määramisel, et tehinguväärtus on 6 390 000 eurot, kui käesolev seadus ei kehtesta madalamat ülempiiri.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 4.  Kinnisasja või ehitise ja nende osade ning õiguste tehinguväärtuse alampiir
[RT I, 09.10.2013, 1 - jõust. 28.10.2013]

 (1) Tehinguväärtuse määramisel on kinnisasja või ehitise minimaalväärtuseks 6391 eurot, kinnisasja või ehitise mõttelise osa minimaalväärtuseks 1278 eurot ja kinnisasja või ehitise reaalosa ning selle juurde kuuluva kinnisasja või ehitise mõttelise osa minimaalväärtuseks 3800 eurot.
[RT I, 09.10.2013, 1 - jõust. 28.10.2013]

 (2) Tehinguväärtuse määramisel on õiguse minimaalväärtuseks 3800 eurot, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I, 09.10.2013, 1 - jõust. 28.10.2013]

§ 5.  Mitut tehingut sisaldav dokument

 (1) Kui dokument sisaldab mitu tehingut, liidetakse nende tehinguväärtused. Kui tehingute tõestamise eest võetav notari tasu suurus arvutatakse erinevate täistasu kordajate alusel, arvutatakse notari tasu iga tehinguväärtuse järgi eraldi.

 (2) Sama kinnisasja võõrandamise ja hüpoteegi, elamu isikliku kasutusõiguse või reaalkoormatisega koormamise tehingu üheaegse tõestamise korral on võõrandamise tehinguväärtus 2/3 kinnisasja väärtusest, välja arvatud käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 sätestatud juhul.
[RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006]

§ 6.  Tehingu muutmine või isiku vahetumine tehingus

 (1) Tehingu muutmise tõestamisel on tehinguväärtuseks muudetava tehingu objektiks oleva asja või õiguse väärtuse muutumise suurus, kuid mitte vähem kui 1/10 muudetava tehingu väärtusest.

 (2) Isiku vahetumisel tehingus on tehinguväärtuseks pool tehingu väärtusest. Isiku vahetumisel isikute paljususega tehingus on tehinguväärtuseks osa poolest tehingu väärtusest vastavalt vahetuva isiku osale tehingus.

§ 7.  Kinnistusraamatu märke tehinguväärtus

  Kinnistusraamatu, samuti laevakinnistusraamatu märke tehinguväärtus on märkega tagatud nõude väärtus. Kui avaldus märke seadmiseks on ühes ja samas dokumendis märkega tagatava nõude tekkimise aluseks oleva tehinguga, siis märke tehinguväärtust ei määrata.

§ 8.  Tehinguväärtus kinnisasja jagamisel, kinnisasja osa liitmisel ja kinnisasjade ühendamisel

 (1) Kinnisasja mitmeks kinnisasjaks jagamisel on tehinguväärtus kinnisasja jagamise tulemusel moodustatava uue kinnistu väärtus.

 (2) Kinnisasja osa teise kinnisasjaga liitmisel on tehinguväärtus liidetava osa väärtus.

 (3) Kinnisasjade üheks kinnisasjaks ühendamisel on tehinguväärtus ühendatavatest suurima väärtusega kinnisasja väärtus.

§ 9.  Kohustise täitmise tagamise tehinguväärtus

 (1) Pandi, sealhulgas hüpoteegi seadmisel ja lõpetamisel (kustutamisel) on tehinguväärtus 2/3 pandi summast. Nõudega seotud pandi korral pandi summa puudumisel on tehinguväärtuseks nõude summa.

 (2) Hüpoteegi ning muu nõudega mitteseotud pandi koormamisel piiratud asjaõigusega on tehinguväärtus pool hüpoteegi või pandi summast.

 (3) Kui dokument sisaldab tehingut ning selle tehingu täitmise tagamise tehingut, määratakse tehinguväärtus kõrgema väärtusega tehingu järgi.

 (4) Registris pandiõiguse järjekoha muutmisel on tehinguväärtuseks väiksema väärtusega järjekohta vahetava õiguse väärtus.
[RT I 2006, 7, 42 - jõust. 04.02.2006]

§ 10.  Reaalservituudi tehinguväärtus

 (1) Reaalservituudi tehinguväärtus on servituudiga koormamisega kaasneva valitseva kinnisasja väärtuse suurenemise väärtus. Kui pooled on määranud kindlaks reaalservituudi aastaväärtuse, on tehinguväärtus aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest. Minimaalne aastaväärtus on 255 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

 (2) Reaalservituudi tehinguväärtus on servituudi tõttu teeniva kinnisasja väärtuse vähenemise väärtus, kui see on suurem käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel arvutatud tehinguväärtusest.

 (3) Reaalservituudi minimaalne tehinguväärtus on 639 eurot.
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

§ 11.  Kasutusvalduse tehinguväärtus

 (1) Tähtajalise kasutusvalduse tehinguväärtus on kasutusvalduse aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest.

 (2) Füüsilise isiku kasuks seatud tähtajatu kasutusvalduse tehinguväärtus on kasutusvalduse aastaväärtuste kordne sõltuvalt kasutusvaldaja vanusest:
 1) alla 36 aasta – 20-kordne aastaväärtus;
 2) 36–50 aastat – 15-kordne aastaväärtus;
 3) 51–65 aastat – 10-kordne aastaväärtus;
 4) 66–75 aastat – 5-kordne aastaväärtus;
 5) 76 aastat ja enam – 3-kordne aastaväärtus.

 (3) Juriidilise isiku kasuks seatud tähtajatu kasutusvalduse tehinguväärtus on kasutusvalduse 20-kordne aastaväärtus.

 (4) Kasutusvalduse minimaalne aastaväärtus on 4% kasutusvalduse eseme väärtusest.

 (5) Laevakinnistusraamatusse kantud laeva, ehitatava laeva ja teisaldatava ujuvvahendi kasutusvalduse minimaalne aastaväärtus on 1% kasutusvalduse eseme väärtusest.

§ 12.  Isikliku kasutusõiguse tehinguväärtus

 (1) Tähtajalise isikliku kasutusõiguse tehinguväärtus on kasutusõiguse aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest.

 (2) Elamule seatud tähtajatu isikliku kasutusõiguse tehinguväärtus on kasutusõiguse aastaväärtuste kordne sõltuvalt kasutaja vanusest:
 1) alla 36 aasta - 20-kordne aastaväärtus;
 2) 36-50 aastat - 15-kordne aastaväärtus;
 3) 51-65 aastat - 10-kordne aastaväärtus;
 4) 66-75 aastat - 5-kordne aastaväärtus;
 5) 76 aastat ja enam - 3-kordne aastaväärtus.

 (3) Kui isiklik kasutusõigus vastab oma sisult mõnele reaalservituudile, määratakse tehinguväärtus vastavalt käesoleva seaduse §-le 10.

 (4) Elamule seatud isikliku kasutusõiguse minimaalne aastaväärtus on 4% elamu väärtusest.

§ 13.  Reaalkoormatise tehinguväärtus

  Reaalkoormatise tehinguväärtus on reaalkoormatise aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest. Minimaalne aastaväärtus on 255 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 14.  Hoonestusõiguse tehinguväärtus

 (1) Hoonestusõiguse tehinguväärtus on hoonestusõiguse eest makstava tasu aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest.

 (2) Kinnisasjale hoonestusõiguse seadmisel on minimaalne tehinguväärtus:
 1) hoonestamata kinnisasja puhul 80% maa maksustamishinnast;
 2) hoonestatud kinnisasja puhul 80% maa maksustamishinnast ja hoone hinnast.

§ 15.  Ostueesõiguse tehinguväärtus

  Ostueesõiguse seadmisel on tehinguväärtus veerand kinnisasja tehinguväärtusest.

§ 16.  Üüri-, rendi-, hoiu- ja tasuta varakasutuslepingu tehinguväärtus

 (1) Üüri-, rendi-, hoiu- ja tasuta varakasutuslepingu tehinguväärtus on lepingust tuleneva kohustise väärtus lepingu tähtaja kestel, kuid mitte rohkem kui 15 aasta eest.

 (2) Tähtajatu üüri-, rendi-, hoiu- ja tasuta varakasutuslepingu tehinguväärtuseks on lepingust tuleneva kohustise viiekordne aastaväärtus.

 (3) Üüri-, rendi-, hoiu- ja tasuta varakasutuslepingu minimaalne aastaväärtus on 63,90 eurot.
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

§ 17.  Vahetuslepingu tehinguväärtus

  Vahetuslepingu tehinguväärtus on kõrgema väärtusega vahetatava objekti väärtus.

§ 171.  Elatise maksmise kokkuleppe tehinguväärtus

  Elatise maksmise kokkuleppe tehinguväärtus on makstava elatise summa, kuid mitte rohkem kui ühe aasta eest.

§ 172.  Loosimise ja liisuheitmise tehinguväärtus

  Loosimise ja liisuheitmise tehinguväärtus on vastavalt väljaloositava asja või õiguse või liisuheitmise eseme väärtus.

§ 173.  Varaloendi tehinguväärtus

  Varaloendi tehinguväärtus on loendisse kantud vara väärtus.

§ 174.  Enampakkumise tehinguväärtus

  Enampakkumise tehinguväärtus on enampakkumise eseme väärtus.

§ 18.  Äriühingutega seotud toimingud

 (1) Osaühingu, aktsiaseltsi või tulundusühistu asutamislepingu või -otsuse tehinguväärtus sisaldab ka asutamislepingu või -otsuse lisana kinnitatud põhikirja tehinguväärtust ning on kavandatav osa- või aktsiakapitali suurus.

 (2) Äriühingute ühinemislepingu tehinguväärtus on ühendava või ühinemisel asutatava äriühingu osa- või aktsiakapitali suurus või osanike sissemaksete summa.

 (21) Äriühingu ja füüsilise isiku ühinemislepingu tehinguväärtus on ühendatavate äriühingute osa- või aktsiakapitalide suurus.
[RT I, 21.03.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]

 (3) Äriühingute jagunemislepingu või äriühingu jagunemiskava tehinguväärtus on omandavate äriühingute osa- või aktsiakapitalide suurus ja/või osanike sissemaksete summa.

 (4) Äriühingu organi otsuse kohta koostatud protokolli tehinguväärtus on 1/4 osa- või aktsiakapitalist või osanike sissemaksete summast.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

 (5) Äriühingute asutamis-, ühinemis- ja jagunemistehingu ning nende tehingute muutmise või lõpetamise tehingu väärtuse alampiir on 127 eurot ning ülempiir 639 eurot täis- ja usaldusühingu puhul, 639 116 eurot osaühingu puhul ning 6 390 000 eurot aktsiaseltsi puhul. Kui tehinguväärtus on alla alampiiri või ületab ülempiiri, loetakse notari tasu määramisel, et see vastab alam- või ülempiirile. Käesolevas lõikes sätestatut kohaldatakse ka äriühingu ja füüsilise isiku ühinemislepingu tehinguväärtuse määramisel.
[RT I, 21.03.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]

 (6) Kui käesolevas paragrahvis nimetatud tehingute puhul ei saa tehinguväärtust määrata, on tehinguväärtuseks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tehinguväärtuse alampiir ning käesoleva seaduse § 6 ja § 28 lõikes 1 sätestatut ei kohaldata.

§ 19.  Ühise omandiga seotud toimingud

 (1) Kaasomandis oleva vara jagamise või kasutuskorra kindlaksmääramise tehinguväärtus on vara väärtus, mida jagatakse või mille kasutuskord kindlaks määratakse.

 (2) Abieluvaralepingu või ühisvara jagamise lepingu tehinguväärtus on lepingu esemeks oleva vara väärtus. Abieluvara minimaalne tehinguväärtus on 6391 eurot.
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

 (3) Omandiõiguse tunnistuse tõestamise tehinguväärtus on tunnistusel märgitud vara väärtus.
[RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010]

§ 20.  Pärimisõiguslikud toimingud

 (1) [Kehtetu - RT I 2008, 7, 52 - jõust. 01.01.2009]

 (11) Annakusaaja tunnistuse tõestamise tehinguväärtus on tunnistusel märgitud annakuks määratud eseme väärtus.
[RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010]

 (12) [Kehtetu - RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010]

 (2) [Kehtetu - RT I 2008, 7, 52 - jõust. 01.01.2009]

§ 21.  Volituse tehinguväärtus
[Kehtetu - RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

3. osa TEHINGUVÄÄRTUSE ALUSEL NOTARI TASU ARVUTAMINE 

§ 22.  Tehinguväärtuste ja täistasude tabel

 (1) Tehinguväärtuse alusel arvutatakse notari tasu käesolevas paragrahvis toodud tehinguväärtuste ja täistasude tabeli järgi eurodes.

Tehinguväärtus
kuni

Täistasu

Tehinguväärtus
kuni

Täistasu

Tehinguväärtus
kuni

Täistasu

       32

  1,60

  35 151

  59,75

242 865

371,30

       64

3    

  38 347

  64,55

249 255

380,90

       96

  4,50

  41 543

  69,35

255 650

390,50

     128

6    

  44 738

  74,10

262 040

400      

     256

10,80

  47 934

  78,90

268 430

409,50

     383

14,50

  51 129

  83,70

274 820

419,25

     511

17,35

  54 325

  88,50

281 220

428,80

     639

19,15

  57 520

  93,30

287 610

438,40

  1 278

19,80

  60 716

  98,10

294 000

448      

  1 917

20,40

  63 912

102,90

300 390

457,60

  2 556

21      

  70 303

112,50

306 780

467,15

  3 196

21,75

  76 694

122,10

313 170

476,75

  3 835

22,35

  83 085

131,65

319 560

486,35

  4 474

23      

  89 480

141,20

332 340

505,50

  5 113

23,65

  95 870

150,80

345 130

524,70

  5 752

24,25

102 260

160,40

357 910

543,85

  6 391

24,90

108 650

170      

370 690

563,05

  7 669

25      

115 040

179,55

383 470

582,20

  8 948

25,45

121 435

189,15

396 260

601,40

10 226

25,70

127 825

198,75

409 040

620,55

11 504

26      

134 215

208,35

421 820

639,75

12 782

26,20

140 605

217,90

434 600

658,90

14 061

28,10

147 000

227,50

447 390

678,10

15 338

30      

153 390

237,10

460 170

697,25

16 617

32      

159 780

246,65

472 950

716,40

17 895

33,85

166 170

256,25

485 730

735,60

19 173

35,75

172 565

265,85

498 510

754,75

20 452

37,70

178 955

275,45

511 300

773,95

21 730

39,60

185 345

285      

524 100

793,10

23 008

41,50

191 735

294,60

536 860

812,30

24 287

43,50

198 130

304,20

549 640

831,45

25 565

45,40

204 520

313,80

562 430

850,65

26 843

47,30

210 910

323,35

575 210

869,80

28 121

49,15

217 300

332,95

587 990

889      

29 399

51,10

223 690

342,55

600 770

908,15

30 678

53      

230 085

352,10

613 560

927,35

31 956

55      

236 475

361,70

626 340

946,50

 

 

 

 

639 120

958,65

 (2) Kuni 1 278 235 eurot – 958,65 eurot + 0,14% tehinguväärtuse summast, mis ületab 639 120 eurot;
kuni 1 917 350 eurot – 1853,40 eurot + 0,12% tehinguväärtuse summast, mis ületab 1 278 235 eurot;
kuni 2 556 470 eurot – 2620,35 eurot + 0,1% tehinguväärtuse summast, mis ületab 1 917 350 eurot;
kuni 3 195 585 eurot – 3259,45 eurot + 0,08% tehinguväärtuse summast, mis ületab 2 556 470 eurot;
kuni 6 391 165 eurot – 3770,75 eurot + 0,05% tehinguväärtuse summast, mis ületab 3 195 585 eurot;
üle 6 391 165 euro – 5368,55 eurot + 0,02% tehinguväärtuse summast, mis ületab 6 391 165 eurot.
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

§ 23.  Notari tasu tehingu tõestamise eest

  Kui käesoleva seaduse muudest sätetest ei tulene teisiti, on notari tasu tehingu tõestamise eest:
 1) ühepoolse tehingu puhul ühekordne täistasu;
 2) kahe- või mitmepoolse tehingu puhul kahekordne täistasu.

§ 24.  Vara jagamise või kasutamiskorra kindlaksmääramise tehingu tõestamine
[Kehtetu - RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

§ 25.  Asjaõiguslepingu tõestamine

  Kui asjaõiguslepingu, sealhulgas laeva omandiõiguse ülemineku kokkuleppe aluseks olev võlaõiguslik tehing on eelnevalt juba notariaalselt tõestatud, on notari tasu asjaõiguslepingu või laeva omandiõiguse ülemineku kokkuleppe tõestamise eest 19,10 eurot. Kui asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus on ühes dokumendis vastava võlaõigusliku tehinguga, siis asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse tõestamise eest tasu ei võeta.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 26.  Eluruumi erastamise lepingu tõestamine

  Notari tasu eluruumi erastamise lepingu tõestamise eest on 1% tehinguväärtusest, kuid mitte vähem kui 6,39 eurot ning mitte rohkem, kui on notari tasu, lähtudes käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud tehinguväärtuste ja täistasude tabelist.
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

§ 27.  Volituse tõestamine
[Kehtetu - RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

§ 28.  Tehingu lõpetamise kokkuleppe ja volituse tühistamise tõestamine

 (1) Notari tasu kahe- või mitmepoolse tehingu lõpetamise kokkuleppe tõestamise eest on pool täistasust.

 (2) Notari tasu volituse tühistamise tõestamise eest on pool volituse tõestamise eest võetud notari tasust.

§ 281.  Laevakinnistusraamatu ja registerpandi alased tehingud
[RT I 2009, 30, 178 - jõust. 01.10.2009]

 (1) Notari tasu laeva, ehitatava laeva ja teisaldatava ujuvvahendi omandi ülemineku kokkuleppe tõestamise eest on veerand täistasust, kuid mitte vähem kui 63,90 eurot.
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

 (2) Notari tasu laevahüpoteegi seadmise kokkuleppe ning omanikuhüpoteegi loovutamise kokkuleppe tõestamise eest on veerand täistasust, kuid mitte vähem kui 63,90 eurot.
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

 (3) Notari tasu registerpandi seadmise kokkuleppe ning omanikuregisterpandi loovutamise kokkuleppe tõestamise eest on veerand täistasust, kuid mitte vähem kui 63,90 eurot.
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

§ 282.  Loosimise ja liisuheitmise läbiviimine ja tõestamine
[Kehtetu - RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

§ 283.  Varaloendi koostamine ja tõestamine

  Notari tasu varaloendi koostamise ja tõestamise eest on ühekordne täistasu, kuid mitte vähem kui 47,90 eurot toimingu kestuse aja iga tunni eest.
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

§ 284.  Enampakkumise läbiviimine ja tõestamine
[Kehtetu - RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

§ 29.  Notari tasu muude notariaaltoimingute tegemise eest

 (1) Notari tasu on ühekordne täistasu:
 1) omandiõiguse tunnistuse tõestamise eest;
[RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010]
 11) annakusaaja tunnistuse tõestamise eest;
[RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010]
 12) [kehtetu - RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010]
 2) [kehtetu - RT I 2008, 7, 52 - jõust. 01.01.2009]
 3) [kehtetu - RT I 2008, 7, 52 - jõust. 01.01.2009]
 4) äriühingu organi otsuse kohta koostatud protokolli tõestamise eest, kuid mitte vähem kui 63,90 eurot, samuti mitte vähem kui 63,90 eurot toimingu kestuse aja iga järgmise tunni eest, kuid kokku mitte rohkem kui 319,50 eurot;
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]
 5) omanikuhüpoteegi loovutamise kokkuleppe tõestamise eest;
 6) asjaõiguslepingu tõestamise eest ehitise pandiõiguse ümberregistreerimisel hüpoteegiks;
 7) eellepingu tõestamise eest;
[RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006]
 8) võlaõigusliku lepingu tõestamise eest, kui samade poolte vahel on sama eseme suhtes eelnevalt sõlmitud notariaalselt tõestatud eelleping.
[RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006]

 (2) [Kehtetu - RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

 (3) Notari tasu on veerand täistasust:
 1) ametitoiminguna raha või väärtpaberite notari deposiiti võtmisel, kuid mitte vähem kui 6,39 eurot;
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]
 2) registris pandiõiguse järjekoha muutmise tehingu tõestamise eest;
 3) kinnistusraamatusse ja laevakinnistusraamatusse märke kandmise avalduse tõestamise eest, kuid mitte vähem kui 3 eurot.

[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
 4) [kehtetu - RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

§ 30.  Notari tasu ärajäänud ametitoimingu eest
[RT I, 09.10.2013, 1 - jõust. 28.10.2013]

 (1) Notari tasu notariaalakti projekti koostamise eest, kui toimingu tegemist ei järgne, on pool toimingu tegemise tasust, kuid mitte rohkem kui 1000 eurot.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasu on kohustatud tasuma toimingu tegemist taotlenud isik või isik, kelle huvides on notar tegutsenud, kui notar on teda enne projekti koostamist tasu maksmise kohustusest teavitanud.

 (3) Kui notar on võtnud tasu notariaalakti projekti koostamise eest ja sellele järgneb toimingu tegemine sama notari poolt, tuleb tehingu tõestamisel notari tasust maha arvata juba tasutud notariaalakti projekti tasu.
[RT I, 09.10.2013, 1 - jõust. 28.10.2013]

4. osa TEHINGUVÄÄRTUSEST MITTESÕLTUV NOTARI TASU 

§ 31.  Kindla tasumääraga notariaaltoimingud

  Kindla tasumääraga on järgmised notariaaltoimingud:
 1) volituse või avalduse tõestamine pensioni, elatusraha, elatise või toetuse vastuvõtmiseks või teise isiku arveldusarvele kandmiseks – 3,19 eurot;
 2) füüsilise isiku muu volituse tõestamine – 25,50 eurot;
 3) juriidilise isiku volituse tõestamine – 49,20 eurot;
 4) õppelaenu tagamiseks antava käenduse tõestamine – 15,95 eurot;
 5) isiku elusoleku kinnitamine – 14,35 eurot;
 6) isiku teatud kohas viibimise kinnitamine – 15,95 eurot;
 7) isiku ja fotol kujutatud isiku samasuse kinnitamine – 11,50 eurot;
 8) dokumendi esitamisaja kinnitamine – 14,35 eurot;
 9) notariaalselt kinnitatava avalduse projekti koostamine – 18,20 eurot;
 91) kohtu kinnistus- või registriosakonnale esitatava avalduse projekti koostamine, avalduse esitaja allkirja kinnitamine ja avaldusest digitaalse ärakirja väljastamine või juriidilise isiku taotlusel tegeliku kasusaaja andmete esitamine – 35,75 eurot. Kui avalduse esitajaid on mitu, lisandub tasule alates teisest isikust tema allkirja kinnitamise tasu 6,35 eurot;
[RT I, 22.02.2019, 2 - jõust. 01.02.2020]
 10) erastamisel korteriomandite kinnistamiseks esitatava kinnistamisavalduse tõestamine – 12,75 eurot ühe korteriomandi eseme kohta;
 11) ühepoolse avalduse tõestamine, mille puhul tehinguväärtust ei määrata – 42,15 eurot;
 111) kahe- või mitmepoolse tehingu tõestamine, mille puhul tehinguväärtust ei määrata – 84,30 eurot;
[RT I, 09.10.2013, 1 - jõust. 28.10.2013]
 12) allkirja ja allkirjanäidise kinnitamine – 12,75 eurot;
 13) avaldaja nimel määruskaebuse koostamine kandeavalduse suhtes tehtud määruse peale – 31,95 kuni 159,75 eurot;
 14) dokumendi ärakirja või väljavõtte, samuti väljatrüki kinnitamine – 3,19 eurot lehekülg, kuid kokku mitte rohkem kui 31,95 eurot;
 141) kinnistus- või registriosakonna peetavasse registrisse, abieluvararegistrisse või pärimisregistrisse kantud andmete või kinnistus- või registriosakonna poolt peetavas registris, abieluvararegistris või pärimisregistris säilitatava dokumendiga tutvumise võimaldamine – 3,20 eurot ühe päringu või dokumendiga tutvumise eest;
[RT I, 21.12.2016, 1 - jõust. 01.03.2018]
 142) kinnistus- või registritoimikuga või abieluvararegistri dokumentidega tutvumise võimaldamine – 9,60 eurot;
[RT I, 09.05.2017, 1 - jõust. 01.03.2018]
 143) kinnistus- või registriosakonna peetava registri, abieluvararegistri või pärimisregistri andmete väljatrüki kinnitamine ja väljastamine – 3,20 eurot sõltumata lehekülgede arvust;
[RT I, 21.12.2016, 1 - jõust. 01.03.2018]
 144) kinnistus- või registriosakonna peetavas registris, abieluvararegistris või pärimisregistris säilitatava dokumendi väljatrüki kinnitamine ja väljastamine – 6,35 eurot sõltumata lehekülgede arvust;
[RT I, 21.12.2016, 1 - jõust. 01.03.2018]
 145) kinnistus- või registriosakonna peetava registri, abieluvararegistri või pärimisregistri andmete väljatrüki digitaalne kinnitamine ja väljastamine – 4,80 eurot sõltumata andmemahust;
[RT I, 21.12.2016, 1 - jõust. 01.03.2018]
 146) kinnistus- või registriosakonna peetavas registris, abieluvararegistris või pärimisregistris säilitatava dokumendi väljatrüki digitaalne kinnitamine ja väljastamine – 6,35 eurot;
[RT I, 21.12.2016, 1 - jõust. 01.03.2018]
 147) välisriigi registrisse kantud testamentide või pärimislepingute andmete kohta päringu tegemine – 7 eurot ühe päringu kohta;
[RT I, 09.10.2013, 1 - jõust. 28.10.2013]
 148) abieluvararegistri kande tegemine – 25 eurot;
[RT I, 21.12.2016, 1 - jõust. 01.03.2018]
 149) abieluvararegistri kande muutmine või kustutamine – 10 eurot;
[RT I, 21.12.2016, 1 - jõust. 01.03.2018]
 15) digitaalse ärakirja väljastamine, sõltumata andmemahust – 12,75 eurot;
 16) dokumendi kinnitamine tunnistusega (apostille’ga) – 22,35 eurot;
 17) tunnistuse väljastamine notariaaldokumendi õigusliku jõu kohta Eesti Vabariigis ja Eesti Vabariigis täitmisele kuuluva notariaaldokumendi kohta – 10 eurot;
[RT I, 10.03.2016, 2 - jõust. 20.03.2016]
 171) lepitusseaduse § 14 lõikes 3 või 4 nimetatud kokkuleppe tõestamine – 51,13 eurot;
[RT I, 14.03.2011, 3 - jõust. 24.03.2011]
 18) ametitoiminguna dokumentide (välja arvatud testamentide) hoiulevõtmine, iga dokumendi hoidmine ühe kuu jooksul – 24,90 eurot;
 19) notariaadiseaduse § 30 lõikes 4 nimetatud teate või taotluse koostamine – 31,95 kuni 76,65 eurot;
 20) mereprotesti tõestamine – 78,60 eurot;
 21) ühishüpoteegi osalise vabastamise kokkuleppe tõestamine – 42,15 eurot;
 22) sihtasutuse asutamisotsuse, sealhulgas selle lisana kinnitatava põhikirja tõestamine ning sihtasutuste ühinemis- ja jagunemislepingu või sihtasutuse jagunemiskava tõestamine – 77,30 eurot;
 23) sihtasutuse organi otsuste tõestamine – 69 eurot;
 24) mittetulundusühingu asutamislepingu, sealhulgas selle lisana kinnitatava põhikirja tõestamine, samuti mittetulundusühingu koosoleku protokolli tõestamine – 0,60 eurot iga mittetulundusühingu liikme kohta, kuid kokku mitte vähem kui 31,95 eurot ja mitte rohkem kui 127,80 eurot;
 25) majandusaasta aruande edastamine registrit pidavale kohtule – 25,55 eurot;
 26) asutatava aktsiaseltsi või osaühingu nimele pangakonto avamine – 12,75 eurot;
 27) testamendi tõestamine – 32,55 eurot;
 28) kinnises ümbrikus testamendi hoiulevõtmise tõestamine – 32,55 eurot;
 281) notari hoiule antud testamendi tagasivõtmise avalduse tõestamine – 16,29 eurot;
 282) notarile hoiule antud testamendi avamise eest, kui testamendi avab notar, kes pärimismenetlust läbi ei vii – 32,55 eurot;
[RT I, 09.10.2013, 1 - jõust. 28.10.2013]
 29) abikaasade vastastikuse testamendi tõestamine – 41,50 eurot;
 291) abikaasade vastastikuse testamendi tühistamise kohta teate koostamine ja edastamine – 25 eurot;
[RT I, 09.10.2013, 1 - jõust. 28.10.2013]
 30) pärandi vastuvõtmise avalduse tõestamine – 65,15 eurot;
 31) pärandist loobumise avalduse tõestamine – 6,35 eurot;
 32) pärimismenetluse algatamise avalduse tõestamine – 63,90 eurot;
 321) Euroopa pärimistunnistuse avalduse tõestamine – 42 eurot;
[RT I, 10.03.2016, 2 - jõust. 20.03.2016]
 33) pärijate väljaselgitamine ja pärimistunnistuse väljastamine – 102,25 eurot;
 331) Euroopa pärimistunnistuse tõestamine – 51 eurot;
[RT I, 10.03.2016, 2 - jõust. 20.03.2016]
 34) pärimisseaduses sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimine – 25,55 eurot;
 35) testamenditäitja ülesande vastuvõtmise või ülesandest loobumise avalduse tõestamine – 12,75 eurot;
 36) testamenditäitja tunnistuse väljastamine – 12,75 eurot;
 37) pärija õiguste ja kohustuste kohta täiendavate järelepärimiste tegemiseks avalduse tõestamine – 12,75 eurot;
 38) sundosa saaja tunnistuse tõestamine – 12,75 eurot;
 39) omandiõiguse tunnistuse tõestamiseks esitatud ühise avalduse tõestamine – 42,15 eurot;

[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]
 40) teate või taotluse edastamine majandushaldusasutusele, majandushaldusasutuselt dokumentide või muu teabe vastuvõtmine ja ettevõtjale edastamine – 15 eurot;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
 41) haldusakti kättetoimetamise tõestamine – 35 eurot;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
 42) andmete kandmine majandustegevuse registrisse – 25 eurot.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 311.  Mitut tehingut sisaldav dokument pärimismenetluses

  Kui pärandi vastuvõtmise, pärandist loobumise või Euroopa pärimistunnistuse avaldus sisaldub pärimismenetluse algatamise avalduses, siis võetakse tasu ainult pärimismenetluse algatamise eest.
[RT I, 10.03.2016, 2 - jõust. 20.03.2016]

§ 312.  Tasu kandeavalduse edastamise eest

  Kui koos kandeavalduse ärakirjaga või täiendavalt tuleb kohtu kinnistus- või registriosakonnale edastada kande tegemiseks vajalikke lisadokumente, siis võetakse tasu ainult kandeavalduse digitaalselt kinnitatud ärakirja registri- või kinnistusosakonnale väljastamise eest.
[RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010]

§ 313.  Tasu pärimismenetluses tehtava toimingu eest

 (1) Ametitoiminguga seotud pärimisregistri kande tegemise eest eraldi tasu ei võeta.

 (2) Pärimisregistrisse kantud andmetega tutvumise eest ei võeta tasu, kui pärimisregistrisse kantud andmetega soovitakse tutvuda samaaegselt pärimismenetluse algatamisega või kui pärimisregistrisse kantud andmeid tuleb kontrollida pärimismenetluse läbiviimise käigus.

 (3) Kui ühes dokumendis sisaldub mitu tahteavaldust, võetakse notari tasu iga tahteavalduse eest eraldi.
[RT I, 09.10.2013, 1 - jõust. 28.10.2013]

§ 32.  Notari tasu tõendite ja tunnistuste väljaandmise eest

  Tõendi ja tunnistuse väljaandmise eest on notari tasu määraks tehinguväärtuste ja täistasude tabelis sätestatud minimaalne täistasu, kui käesoleva seadusega ei ole ette nähtud muud tasu määra.

§ 33.  Notari tasu õigusalase konsultatsiooni eest

[Kehtetu - RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

§ 331.  Tasu notari ametiteenuste eest

  Tasu notariaadiseaduse §-s 32 sätestatud ametiteenuste eest on kokkuleppeline, välja arvatud juhul, kui lepitusteenust osutatakse Notarite Koja lepitus- ja vahekohtu kaudu.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

§ 332.  Tasu abielu sõlmimise, abielu lahutamise ja abielu lahutamisele kohaldatava õiguse kokkuleppe sõlmimise eest
[RT I, 10.03.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]

 (1) Notari tasu abielu sõlmimise või lahutamise kinnitamise eest on 64 eurot. Tasu hõlmab ka abielu sõlmimise või abielulahutuse avalduse vastuvõtmist, seaduses ettenähtud nõustamist ja kande tegemist.
[RT I, 21.12.2016, 1 - jõust. 01.03.2018]

 (11) Notari tasu abielu lahutamisele kohaldatava õiguse kokkuleppe sõlmimise eest on 64 eurot.
[RT I, 10.03.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]

 (2) Kui notarile on esitatud avaldus abielu sõlmimiseks, lahutamiseks või abielu lahutamisele kohaldatava õiguse kokkuleppe sõlmimiseks ja notar on avaldajaid nõustanud notariaadiseaduse § 30 lõikes 1 või 11 sätestatud korras, kuid notarist sõltumatutel asjaoludel abielu sõlmimist või lahutamist või kohaldatava õiguse kokkuleppe sõlmimist ei järgne, on notari tasu 45 eurot.
[RT I, 10.03.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]

 (3) Notari tasu abielu sõlmimise kinnitamise eest väljaspool bürood või tööpiirkonda on kokkuleppeline.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 01.07.2010]

§ 34.  Õigusabi ja esindamine

[Kehtetu - RT I 2006, 7, 42 - jõust. 04.02.2006]

§ 35.  Notari tasu ärakirja valmistamise eest

 (1) Notari tasu ärakirja valmistamise eest on:
 1) iga lehekülje (A 3) eest 0,31 eurot;
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]
 2) iga lehekülje (A 4) eest 0,19 eurot.
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

 (2) Notariaaldokumendi juures säilitatava, kinnitamisele mittekuuluva ärakirja valmistamise eest tasu ei võeta.

§ 36.  Notariaaltoiminguga seotud kulude hüvitamine

 (1) Notari tasu maksmiseks kohustatud isik hüvitab notarile telefonikaugekõnede, telefaksi-, posti- ning muud notariaaltoimingu tegemisega seotud põhjendatud kulud.

 (2) Väljaspool notaribürood või väljaspool notari tööaega tehtud notariaaltoimingu eest tasutakse notarile täiendavalt toimingu tegemiseks kulutatud aja eest 3,80 eurot tunnis. Notari tööajaks käesoleva seaduse mõttes loetakse ajavahemikku kella 9-st kella 18-ni tööpäeval. Kui notari büroo lahtiolekuaeg algab kella 9-st varem või kestab pärast kella 18, on notari tööaeg vastavalt sellele pikem.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

 (3) Notariaaltoimingu tegemiseks vajaliku transpordi tagab notariaaltoimingu taotleja. Notari isikliku sõiduvahendi kasutamisel tasub notariaaltoimingu taotleja notarile täiendavalt 3,80 eurot iga sõiduvahendi kasutamise tunni eest.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 37.  Ajatasu arvutamine

  Kui notari tasu on määratud ajatasuna, ümardatakse toimingu tegemiseks kulutatud aeg, mis läheb üle täis- või pooltunni, vastavalt pool- või täistunniks.

5. osa NOTARI TASU MAKSMINE 

§ 38.  Notari tasu maksmiseks kohustatud isik

 (1) Notari tasu maksmiseks kohustatud isik (edaspidi kohustatud isik) on isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud.

 (2) Mitu kohustatud isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt.

 (3) Pärimismenetluses tehtud notariaaltoimingute eest on kohustatud notari tasu maksma pärija. Kaaspärijad vastutavad tasu maksmise eest solidaarselt. Käesoleva seaduse § 29 lõike 1 punktis 11 ning § 31 punktides 30–32 ja 35–38 sätestatud tasu on kohustatud maksma isik, kelle taotlusel notariaaltoiming tehti. Kui pärimismenetluse algatamise avalduse on esitanud üks kaaspärija, vastutavad kõik kaaspärijad käesoleva seaduse § 31 punktis 32 sätestatud tasu maksmise eest solidaarselt.
[RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010]

 (4) Käesoleva seaduse § 31 punktis 321 sätestatud tasu Euroopa pärimistunnistuse avalduse tõestamise eest on kohustatud maksma isik, kes avalduse esitab. Käesoleva seaduse § 31 punktis 331 sätestatud tasu on kohustatud maksma isik, kelle taotlusel Euroopa pärimistunnistus tõestatakse. Kui Euroopa pärimistunnistuse avalduse on ühiselt esitanud mitu taotlemiseks õigustatud isikut, vastutavad kõik taotlejad käesoleva seaduse § 31 punktides 321 ja 331 sätestatud tasu maksmise eest solidaarselt.
[RT I, 10.03.2016, 2 - jõust. 20.03.2016]

§ 39.  Notari tasu selgitamine

 (1) Notar peab kohustatud isikule selgitama notari tasu määra, tasu maksmise ja sissenõudmise korda.

 (2) Tehingu või avalduse tõestanud või kinnitanud notar on kohustatud notariaaltoimingu taotlejale teatavaks tegema riigilõivu suuruse, mis tuleb tasuda tehingu või avalduse alusel kohtu kinnistusosakonnas või registriosakonnas tehtava kande või märke eest.
[RT I 2003, 18, 100 - jõust. 07.03.2003]

§ 40.  Notari tasu sissenõudmine

 (1) Notaril tekib õigus nõuda sisse notari tasu notariaaltoimingu lõpuleviimise päeval ning tehniliste teenuste osutamise tasu ja muude kulude hüvitamist kohe pärast teenuse osutamist või kulu tekkimist.

 (2) Kohustatud isikult notari tasu sissenõudmiseks on notar kohustatud esitama arve, millel peavad olema märgitud:
 1) notari nimi, allkiri, notaribüroo aadress ja isikukood;
 2) arve number ja väljastamise kuupäev;
 3) kohustatud isiku nimi ning aadress;
 4) notariaalregistri ja tasuregistri numbrid;
 5) tehinguväärtus;
 6) notari tasu suurus koos käibemaksuga ja ilma selleta ning viited käesoleva seaduse §-dele, mille alusel on notari tasu arvutatud;
 7) käibemaksusumma.

 (3) Notar on kohustatud märkima notari tasu suuruse ja sellele lisanduva käibemaksu suuruse kõigile notariaalselt vormistatud dokumentidele.

 (4) Notaril on alates notari tasu sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni õigus nõuda tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 94 lõike 1 ja § 113 lõike 1 alusel.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

§ 401.  Notari tasu osade kaupa maksmine

 (1) Notaril on õigus sõlmida notari tasu maksmiseks kohustatud isikuga kokkulepe notari tasu osade kaupa maksmise kohta.

 (2) Notari tasu osade kaupa maksmise periood ei tohi ületada kuut kuud.

 (3) Notari tasu osade kaupa maksmine on intressivaba.
[RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006]

§ 402.  Notari tasu maksmisest vabastamine

 (1) Notari tasu maksmisest võib osaliselt või täielikult vabastada füüsilise isiku, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda käesoleva seaduse § 28 lõikes 2, § 29 lõike 1 punktides 1 ja 11 ning § 31 punktides 1, 2, 91, 16, 27–34 ja 38 sätestatud notari ametitoimingute eest ettenähtud notari tasu ja kui seoses pärimismenetlusega tehakse muid ametitoiminguid, siis ka nende eest ettenähtud notari tasu, või kes suudab seda teha üksnes osaliselt või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast notari tasu maksmist lihtsat toimetulekut. Samuti võib tasu maksmisest vabastamine hõlmata nende ametitoimingutega otseselt seotud ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamist ning käesoleva seaduse §-s 36 ettenähtud kulude hüvitamist.
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

 (2) Taotlus notari tasu maksmisest vabastamiseks esitatakse 10 päeva jooksul pärast notarilt arve saamist taotleja elukohajärgsele maa- või linnakohtule. Kui taotlejal ei ole Eestis elukohta, võib taotluse esitada ka maa- või linnakohtule, kelle tööpiirkonnas taotleja viibib.
[RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006]

 (3) Notari tasu maksmisest vabastamise taotlusele kohaldatakse riigi õigusabi seaduse § 12 lõiget 3. Taotluses märgitakse:
 1) taotleja nimi, isikukood (selle puudumisel sünniaeg) ning aadress ja sidevahendite numbrid;
 2) probleemi kirjeldus, miks taotlejal oli vaja notariaaltoimingut ning milline on sellest taotlejale tõusev kasu;
 3) millises ulatuses taotletakse notari tasu maksmisest vabastamist;
 4) põhjendus, miks notari tasu maksmisest vabastamist taotletakse;
 5) andmed riigilõivu tasumise kohta;
 6) taotleja allkiri ja kuupäev.
[RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006]

 (4) Notari tasu maksmisest vabastamise taotlusele lisatakse notari tasu arve, ärakiri notariaalaktist, taotleja allkirjastatud teatis oma majandusliku seisundi kohta ning võimaluse korral ka muud tõendid, mis seda seisundit iseloomustavad. Teatise vormile kohaldatakse riigi õigusabi seaduse § 13 lõiget 4. Isiku suhtes, kelle elukoht ei ole Eestis, kohaldatakse riigi õigusabi seaduse § 13 lõiget 2.
[RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006]

 (5) Notari tasu maksmisest vabastamise taotluse läbivaatamisele ning rahuldamisele kohaldatakse riigi õigusabi seaduse § 7 lõike 1 punkte 2, 3 ja 7–12, § 14 ja osalisel vabastamisel § 16.

 (6) Notari tasu maksmisest täieliku või osalise vabastamise või sellest keeldumise üle otsustamisele kohaldatakse riigi õigusabi seaduse § 15 lõiget 2. Notari tasu maksmisest vabastamise taotluse kohta tehtud menetlust lõpetava kohtulahendi ärakiri saadetakse Notarite Kojale.
[RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006]

 (7) Notarite Kojal on õigus nõuda isikult, kes on notari tasu maksmisest vabastamise taotlemisel esitanud teadvalt valeandmeid ning keda ei oleks õigete andmete esitamise korral täielikult või osaliselt vabastatud notari tasu maksmisest, notari tasust vabastamisega seotud kulutuste hüvitamist ning riigi õigusabi seaduse § 29 lõikes 2 sätestatud intressi tasumist.
[RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006]

§ 41.  Tasu maksmisest vabastamine notari vea puhul

  Kui notari poolt tõestatud dokument tuleb notaril tema vea tõttu ümber teha või uuesti tõestada, ei võeta dokumendi ümbertegemise või tõestamise eest notari tasu.

§ 42.  Notari tasu sissenõude aegumine

  Notari tasu ja tehtud kulutuste nõude aegumistähtaeg on üks aasta, arvates notariaaltoimingu lõpuleviimise päevast, tehnilise teenuse osutamisest, muu kulu tekkimisest või notari tasu maksmisest vabastamise taotluse kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest.
[RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006]

§ 43.  Notari tasu ümberarvutamine

  Kui notari tasu suurus pärast arvutusvea avastamist ja ümberarvutamist kujuneb väiksemaks kui esialgne notari tasu, tagastab notar kohustatud isikule enammakstu kohe.

§ 44.  Notari tasu ettemaksmine

 (1) Notariaaltoimingut taotlev isik võib teha ettemakse eeldatava notari tasu täies või osalises ulatuses. Ettemaksu kohta annab notar isikule kviitungi.

 (2) Kui pärast notariaaltoimingu lõpuleviimist ning arve esitamist selgub, et ettemaks on arvel näidatud summast suurem, tagastab notar koheselt enammakstu.

§ 45.  Dokumentide kinnipidamise õigus

  Kui notari tasu maksmiseks kohustatud isik ei ole esitanud kohtule notari tasu maksmisest vabastamise taotlust, on notaril õigus kuni notari tasu ja toimingu käigus tekkinud kulude tasumiseni, kuid mitte kauem käesoleva seaduse §-s 42 sätestatud aegumistähtajast, notari tasu maksmise tagamiseks kinni pidada notariaaltoimingu tegemiseks esitatud tagastamisele kuuluvaid dokumente ning notariaaltoimingu raames koostatud notariaalakti algärakirju ja ärakirju.
[RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006]

6. osa NOTARI TASU VAIDLUSTAMINE 

§ 46.  Kaebuse esitamine

  Kohustatud isik võib ühe kuu jooksul talle notari arve esitamise päevast esitada notaribüroo asukohajärgsele kohtule kaebuse notari tasu ebaõige määramise kohta.

§ 47.  Notari tasu tagastamine
[Kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

7. osa RAKENDUSSÄTTED 

§ 48.  Notariaaltoimingute eest makstav riigilõiv

  Käesoleva seaduse tähenduses ei ole notari tasuks välisesinduste ametiisikute ja valla- ning linnasekretäride poolt tehtavate notariaaltoimingute eest makstav riigilõiv.

§ 49.  Muudatus notariaadiseaduses

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 50.  Seaduse jõustumine

  Käesoleva seaduse § 31 punkt 36 jõustub eraldi seadusega Eesti liitumisel Euroopa Liiduga.
[RT I 2003, 18, 100 - jõust. 07.03.2003]

/otsingu_soovitused.json