§ 1.
Seaduse ülesanne
(1) Käesolev seadus määrab kindlaks Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (RT 1991, 21, 257; RT I 1994, 38, 617; 40, 653; 51, 859; 94, 1609; 1995, 2/3, 5; 60, 1017) ja sellest tulenevate seaduste alusel vara, sh. maa (edaspidi vara) erastamisest laekuva raha kasutamise, kui nendest seadustest ei tulene teisiti.
(2) Käesolevat seadust ei kohaldata Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 40 alusel erastatava vara erastamisel.
§ 2.
Vara erastamisest laekuv raha
(1) Vara erastamisest laekuv raha kantakse erastamise korraldaja poolt avatud erastamise eriarvele. Erastamise eriarve avatakse Vabariigi Valitsuse kinnitatud nimekirja arvatud pangas. Erastamise eriarvete avamine ja kasutamine toimub rahandusministri kehtestatud korras.
(2) Erastamise eriarvele laekunud rahast katab erastamise korraldaja Vabariigi Valitsuse kehtestatud juhtudel ja korras erastatud varaga seotud võlad ning selle vara erastamise korraldamisega seotud oma kulud.
§ 3. – § 6. [Kehtetud alates 01.01.2002 – vt. seaduse § 11 lõiget 6]
§ 7.
Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfond
(1) Käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punkti 2 ja § 6 punkti 2 kohaselt eraldatud rahast moodustab Vabariigi Valitsus omandireformi reservfondi (edaspidi käesolevas paragrahvis reservfond), kuhu laekunud raha kasutatakse vara tagastamise, kompenseerimise ja erastamise korraldamise ning muude maa- ja omandireformi läbiviimisega seotud kulude katteks. Reservfondi haldamisest saadud tulu laekub riigieelarvesse. Reservfondi laekunud raha kasutamise täpsemad sihtotstarbed määrab Vabariigi Valitsus.
(11) Reservfondi laekunud raha võidakse kasutada ka:
1) omandireformi käigus või selle tulemusena tekkivate tööhõivega seotud probleemide ennetamise ja lahendamisega seotud kulude katteks;
2) tööhõive riiklike programmide rahastamiseks ning ettevõtluse arendamiseks ja selleks vajaliku keskkonna ja tingimuste loomiseks;
3) erastatavatel ja erastatud objektidel keskkonnaekspertiiside teostamiseks ja looduskahjustuste likvideerimiseks;
4) pensionireformi läbiviimiseks ja sellega kaasnevate finantsturu arendamisega seotud kulude katteks.
5) laenu andmiseks tagastatavate eluruumide üürnikele nende ümberasumiskulude ja nimetatud eluruumide omandamise kulude katteks. Tagastatavate eluruumide üürnikud saavad eluruumide omandamiseks võetud laenu tagasi maksta erastamisväärtpaberites, millele kohaldatakse erastamisseaduse §-s 29 sätestatut;
6) laenu andmiseks kohalikele omavalitsustele üüripindade ehitamiseks, renoveerimiseks või ostmiseks tagastatavate eluruumide üürnike jaoks.
(2) Reservfondi vahendeid eraldatakse tagastamatu toetusena, tagastatava eraldisena või laenuna Vabariigi Valitsuse korralduse alusel. Eraldatud vahendeid kasutatakse sihtotstarbeliselt ja nende kulutamise kohta peavad saajad eraldi arvestust. Eraldatud raha kasutamata jäägid ning mittesihtotstarbeliselt kasutatud raha tagastatakse reservfondi. Reservfondist eraldatud vahendid on ülekantavad järgmisesse eelarveaastasse.
(3) Reservfondist raha taotlused vaatab läbi ning raha eraldamise ja kasutamise üle peab arvestust Rahandusministeerium.
(4) Reservfondist raha taotlused vaadatakse läbi, raha eraldatakse, eraldamise tingimused määratakse ning eraldatud raha kasutatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
(5) Reservfond võtab üle õigused ja kohustused, mis tulenevad riigi- ja munitsipaalvara erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse (RT I 1993, 24, 430; 1994, 33, 508; 1995, 57, 979) § 3 punkti 4, § 5 lõike 1 punkti 1 ja § 6 lõike 1 punkti 1 kohaselt Vabariigi Valitsuse reservfondi õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise, kompenseerimise ja erastamise korraldamisega seotud kulude katteks laekunud raha eraldamisest ning kasutamisest.
[RT I 2006, 7, 40 - jõust. 04.02.2006]
§ 8.
Vara erastamisest riigi asutatud sihtasutustele laekunud raha kasutamine
Käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele laekunud raha kasutatakse sihtotstarbeliselt toetusena:
1) regionaalprogrammide finantseerimiseks;
2) ettevõtluse ja turismi arendusprogrammide finantseerimiseks;
3) teadus- ja arendusprogrammide finantseerimiseks.
[RT I 2000, 92, 600 - jõust. 01.01.2001]
§ 9.
Vara erastamisest kohaliku omavalitsuse omandireformi reservfondi ja eluasemefondi laekunud raha kasutamine
(1) Käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punkti 1 ja § 6 punkti 1 kohaselt kohaliku omavalitsuse omandireformi reservfondi laekunud raha kasutab kohalik omavalitsus õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise, riigivara munitsipaliseerimise, korteriomandite seadmise ning maa, eluruumide, mitteeluruumide ja munitsipaalvara erastamise korraldamisega ning korteriühistute asutamisega seotud kulude katteks kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras.
(2) Käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punkti 2 ja § 5 kohaselt kohaliku omavalitsuse eluasemefondi laekunud raha kasutab kohalik omavalitsus volikogu kehtestatud korras sihtkapitalina:
1) tagastatavate eluruumide elanikele toetusteks või laenudeks nende ümberasumisel või eluruumi ostmisel;
2) tagastatavate eluruumide elanike ümberasumiseks või neile üüripindade ehitamiseks, renoveerimiseks või ostmiseks;
3) sotsiaalkorterite ehitamiseks või ostmiseks.
4) elamumajanduse korraldamisega seotud kulude katteks, kui kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust kasutada eluasemefondi laekunud raha käesoleva lõike punktides 1 ja 2 ettenähtud sihtotstarbel.
§ 10.
Järelevalve ja aruandlus
(1) Erastamisest raha laekumise, jaotamise ja kasutamise järelevalvet teostab:
1) munitsipaalvara osas asukohajärgne maavanem;
2) riiklike eluruumide ja mitteeluruumide ning riigi korteriomandite osas majandus- ja kommunikatsiooniminister;
3) käesoleva seaduse §-des 3 ja 6 nimetatud riigivara osas rahandusminister.
(2) Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist tehtud eraldiste, samuti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele erastamisest laekunud raha kasutamise üle teostab järelevalvet rahandusminister.
(3) Kohaliku omavalitsuse omandireformi reservfondi ja kohaliku omavalitsuse eluasemefondi laekunud raha kasutamise üle teostab järelevalvet maavanem.
(4) Rahandusministril on õigus teha majandus- ja kommunikatsiooniministrile ja maavanemale käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 ning lõikes 3 sätestatud järelevalve osas taotlus järelevalvemenetluse alustamiseks.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud järelevalvet teostavatel isikutel (edaspidi järelevalve teostaja) on õigus küsida erastamise korraldajatelt ja erastamise kohustatud subjektidelt (edaspidi erastamise korraldaja), Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ning asutustelt ja juriidilistelt isikutelt, kellele on eraldatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud fondidest ja sihtasutusest raha, järelevalve teostamiseks vajalikke andmeid.
(6) Järelevalve teostaja võib erastamise korraldajale ja käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud fondidest ja sihtasutusest eraldatud raha kasutavatele asutustele ja juriidilistele isikutele teha kirjaliku ettekirjutuse õiguserikkumise lõpetamiseks või teatud toimingute sooritamiseks, näidates ära vastava tähtaja.
(7) Ettekirjutuse täitmata jätmisel või mittenõuetekohasel täitmisel on järelevalve teostajal õigus pöörduda kohtusse, ettekirjutuse täitmata jätnud või mittenõuetekohaselt täitnud riigiasutusele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560) 7. peatükis sätestatud teenistuslikku järelevalvet.
(8) Kui erastamise korraldaja ei kanna erastamisest laekuvat raha üle 12 tööpäeva jooksul pärast selle eriarvele laekumist, on rahandusministril õigus nõuda järelevalve teostaja kirjaliku teate alusel erastamise korraldajalt intressi maksmist 0,5% ülekandmisele kuuluvalt summalt iga viivitatud päeva eest. Intressinõue vormistatakse rahandusministri käskkirjaga.
(9) Aruanded erastamise eriarvete, erastamisest raha laekumise, jaotamise ja kasutamise kohta esitatakse rahandusministri kehtestatud korras.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]
§ 11.
Rakendussätted
(1) Käesolev seadus jõustub 1996. aasta 3. mail.
(2) Tunnistatakse kehtivuse kaotanuks riigi- ja munitsipaalvara erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse (RT I 1993, 24, 430; 1994, 33, 508; 1995, 57, 979) §-d 1–9.
(3) Kuni 1996. aasta 2. maini erastamise eriarvetele laekunud raha kasutamisel ja jaotamisel kohaldatakse riigi- ja munitsipaalvara erastamisest laekuva raha kasutamise seadust.
(4) Enne 2000. aasta 1. jaanuari erastamise eriarvetele laekunud raha jaotatakse kuni 1999. aasta 31. detsembrini kehtinud alustel ja korras.
(5) Erastamisest Keskkonnafondile ja sihtasutusele Keskkonnakeskus enne 2000. aasta 1. jaanuari laekunud raha jääk kantakse hiljemalt 2000. aasta 10. jaanuariks üle Vabariigi Valitsuse eelarvevälisesse omandireformi reservfondi.
(51) Enne 2001. aasta 1. jaanuari sihtasutusele Eesti Eluase erastamisest laekuv raha kasutatakse enne nimetatud tähtpäeva kehtinud alustel ja korras.
(6) Alates 2002. aasta 1. jaanuarist tunnistatakse kehtetuks käesoleva seaduse §-d 3–6 ning kogu erastamisest laekuv raha, millest on maha arvatud § 2 lõikes 2 nimetatud võlad ja kulud, kantakse riigivara, riigimaa, riigi eluruumide, mitteeluruumide ja korteriomandite erastamise korral stabiliseerimisreservi ning munitsipaalvara erastamise korral kohaliku omavalitsuse eelarvesse.
(7) Alates 2004. aasta 1. jaanuarist kantakse riigivara erastamise eriarvel olev raha ja riigivara erastamisest laekuv raha, millest on maha arvatud käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud võlad ja kulud, Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi.
(8) Alates 2006. aasta 1. märtsist kantakse riigimaa erastamisest laekuvast rahast, millest on maha arvatud käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud võlad ja kulud, 50% Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi ja 50% stabiliseerimisreservi.
[RT I 2006, 7, 40 - jõust. 04.02.2006]
Kustutatud
Lisatud
Facebook
Twitter