HALDUSÕIGUSEhitus ja planeerimine

HALDUSÕIGUSLiiklus ja transport

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Teeseadus (lühend - TeeS)

Tagasi õigusakti juurde

Legend:
PunaneKustutatud
RohelineLisatud

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:27.03.2011
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2011
Avaldamismärge:RT I, 17.03.2011, 28

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Seaduse reguleerimisala

  (1) Teeseadus sätestab tee suhtes esitatavad nõuded, tee omaniku ja liikleja õigused ja kohustused ning vastutuse liiklusohutusnõuete rikkumise eest, reguleerib teehoiu, tee kasutuse ja kaitse korraldamist ja rahastamist ning inimeste ja keskkonna kaitset liiklusest tulenevate ohtude eest.

  (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 2.   Tee

  (1) Tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis.

  (2) Tee koosseisu kuuluvad teemaal asuvad:
[RT I 2007, 63, 398 - jõust. 01.01.2008]
  1) liiklemiseks kasutatavad järgmised rajatised:
– sõidutee ning sellega külgnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee ning kõnnitee;
– parkla ja puhkekoht;
– tunnel, sild, truup ja viadukt;
– liikurmasinarada;
– liikleja kontrollimiseks ja maksustamiseks mõeldud ala;
– ühissõiduki peatuseks ettenähtud ala ja ootekoda;
– piirikontrolli- ja tollikontrollirajatis;
– teepeenar;
  2) muud rajatised:
– kraav, haljasala ning eraldus- või haljasriba;
– tee äärde liikluskahjustuste kaitseks rajatud kaitseehitis ja müratõke ning keskkonnakaitserajatis;
– liikluskorraldusvahend;
– teemärgistus- ja teevalgustusrajatis;
– tee ääres asetsev muu teehoiurajatis.
[RT I 2005, 11, 44 - jõust. 27.02.2005]

§ 3.   Teemaa

  Teemaa on maa, mis õigusaktidega kehtestatud korras on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks.

§ 4.   Avalikult kasutatav tee

  (1) Avalikult kasutatavad teed on riigimaantee, riigi talitee, kohalik tee ja kohalik talitee. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud piirangutega.
[RT I 2007, 63, 398 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Avalikult kasutatava tee kasutamisele ning avalikult kasutatavale teele juurdepääsule kohaldatakse asjaõigusseadust.

  (3) Tee omaniku nõusolekul ja tingimustel ning Maanteeameti ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel määrab eratee avalikuks kasutamiseks ning nimetab teehoiu korraldamise eest vastutava isiku majandus- ja kommunikatsiooniminister riigi huvidest lähtudes. Tee omaniku nõusolekul ja tingimustel ning valla- või linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel määrab eratee avalikuks kasutamiseks ning nimetab teehoiu korraldamise eest vastutava isiku valla- või linnavolikogu kohaliku omavalitsuse huvidest lähtudes. Lepingus nähakse ette eratee kasutamise kord ja tähistus, hüvitis eratee omanikule ning teehoiukulude kandjad.
[RT I 2005, 11, 44 - jõust. 27.02.2005]

2. peatükk TEE LIIGID 

§ 5.   Maantee

  (1) Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks.

  (2) Riigimaantee, mis kantakse riigimaanteede nimekirja, on:
  1) põhimaantee, mis ühendab pealinna teiste suurte linnadega, neid linnu omavahel ning pealinna ja teisi suuri linnu tähtsate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktidega;
  2) tugimaantee, mis ühendab linnu omavahel ning linnu põhimaanteedega;
  3) kõrvalmaantee, mis ühendab linnu alevite ja alevikega, aleveid ja alevikke omavahel või küladega ning neid kõiki põhi- ja tugimaanteedega;
  4) ramp ja ühendustee, mis on liikluse korraldamiseks ja liiklusvoogude kanaliseerimiseks rajatud eri- ja samatasandiliste maanteede ristumisalale;
  5) muu majandus- ja kommunikatsiooniministri otsuse alusel riigimaanteede nimekirja kantud tee.

  (3) Riigimaantee liigi kehtestab ning otsustab tee riigimaanteede nimekirja kandmise ja sellest väljaarvamise majandus- ja kommunikatsiooniminister.

  (4) Kohalik maantee on kohaliku liikluse korraldamiseks rajatud maantee.
[RT I 2005, 11, 44 - jõust. 27.02.2005]

§ 51.   Kohalik tee

  Kohalik tee on kohalik maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee, kohalikuks liiklemiseks ettenähtud talitee ja käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 sätestatud korras valla- või linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Kohalike teede nimekiri määratakse valla- või linnavolikogu otsusega.
[RT I 2007, 63, 398 - jõust. 01.01.2008]

§ 52.   Eratee

  Eratee on tee, mis paikneb juriidilise või füüsilise isiku kinnisasjal. Erateed võib kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal. Käesoleva seaduse § 33 lõikes 8 nimetatud juhtudel võib erateed kasutada kinnisasja omaniku loata.
[RT I 2005, 11, 44 - jõust. 27.02.2005]

§ 53.   Metsatee

  (1) Metsatee on käesoleva seaduse tähenduses riigi omandisse jäetud maal paiknev valdavalt riigimetsa majandamiseks kasutatav tee. Metsateed võib kasutada igaüks juhul, kui riigimetsa majandamist korraldav isik või riigiasutus ei ole metsateed või selle osa sulgenud või metsateel liiklust piiranud.

  (2) Riigimetsa majandamist korraldaval isikul või riigiasutusel on õigus vajadusel sõlmida valla- või linnavalitsuse, samuti juriidilise või füüsilise isikuga kokkuleppeid metsatee kasutamiseks ja teehoiu korraldamiseks.
[RT I 2005, 11, 44 - jõust. 27.02.2005]

§ 6.   Tänav

  Tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev tee, mis on ehitatud või kohandatud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks.
[RT I 2005, 11, 44 - jõust. 27.02.2005]

§ 7.   Jalgtee ja jalgrattatee

  Jalgtee ja jalgrattatee on tee, mis on ehitatud või kohandatud kas ainult jalakäijate, nii jalakäijate kui ka jalgratturite või ainult jalgratturite liiklemiseks.
[RT I 2005, 11, 44 - jõust. 27.02.2005]

§ 8.   Talitee

  (1) Talitee on üle külmunud maa või veekogu rajatav tee, mis on ette nähtud mandri ja saarte või mandri eri kohtade vahel liiklemiseks. Talitee kasutamise aeg on piiratud.

  (2) Talitee rajamiseks vajaliku maa või veekogu omanikul on õigus nõuda tee rajajalt maa või veekogu kasutamise eest tasu.

  (3) Talitee asukoht, tee kasutamise tähtaeg ja kasutamise tingimused ning tee rajamiseks vajaliku maa või veekogu kasutamise eest võetava tasu suurus nähakse ette maa või veekogu omaniku ja talitee rajamisest huvitatud isiku vahel sõlmitud lepingus.

§ 9.   [Kehtetu - RT I 2007, 63, 398 - jõust. 01.01.2008]

3. peatükk TEE SUHTES ESITATAVAD NÕUDED 

§ 10.   Tee seisund

  (1) Teel peab olema võimalik ohutult liigelda ning tee peab vastama tee seisundi nõuetele.

  (2) Tee ohutusrajatiste, liiklusmärkide, fooride, piirete, tähispostide ja teemärgistuse kohta ning riigimaantee, kohaliku tee ja talitee seisundi kohta esitatavad nõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

  (3) Metsatee seisundi kohta esitatavad nõuded kehtestab keskkonnaminister.

  (4) Avalikult kasutatava tee omanik või teehoiu korraldamise eest vastutavaks määratud isik on kohustatud hoidma tee käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuetele vastavas seisundis.
[RT I 2005, 11, 44 - jõust. 27.02.2005]

§ 11.   Tee registreerimine

  (1) Riiklikus teeregistris registreeritakse käesoleva seaduse:
  1) [kehtetu - RT I 2007, 63, 398 - jõust. 01.01.2008]
  2) paragrahvi 5 lõikes 3 nimetatud riigimaanteede nimekirjas olevad teed;
  3) paragrahvis 51 nimetatud kohalikud teed;
  4) paragrahvi 53 lõikes 1 nimetatud metsateed.
[RT I 2007, 12, 66 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Riiklikus teeregistris võib kohaliku omavalitsuse ettepanekul registreerida avalikuks kasutamiseks määramata erateed.
[RT I 2007, 12, 66 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Riikliku teeregistri asutab ja selle pidamise põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2007, 63, 398 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Riikliku teeregistri vastutav töötleja on Maanteeamet.
[RT I 2007, 63, 398 - jõust. 01.01.2008]

§ 12.   Tee tähistamine

  (1) Riiklikus teeregistris olev Euroopa teedevõrgu tee peab olema tähistatud E-tähisega, riigimaantee vastava riigimaantee tähisega, kohalik tee ja metsatee nime või tähisega. Tänav ja eratee peavad olema tähistatud nimega.
[RT I 2005, 11, 44 - jõust. 27.02.2005]

  (2) Asustusüksusesse sissesõidu tee ja sealt väljasõidu tee peab tee omanik tähistama suunaviitadega.

  (3) Teetähistussüsteemi ja selle rakendamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

§ 13.   Tee kaitsevöönd

  (1) Tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks rajatakse tee äärde kaitsevöönd.

  (2) Riigimaantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 50 meetrit.

  (3) Kohaliku maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 20 kuni 50 meetrit.

  (4) [Kehtetu - RT I 2005, 11, 44 - jõust. 27.02.2005]

  (5) Tänava kaitsevööndi laius on teemaa piirist kuni 10 meetrit. Kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud planeerimisseaduse kohases planeeringus.
[RT I 2007, 63, 398 - jõust. 01.01.2008]

4. peatükk TEEHOID 

§ 14.   Teehoiu mõiste

  (1) Teehoiuna käsitatakse teetööde tegemist, kavandamist, teekasutuse korraldamist, tee kaitsevööndi hooldamist, tee projekteerimist ning tee haldamisega seotud muud tegevust.

  (2) Teetööks nimetatakse käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud tee ehitamist, remontimist ja hooldamist. Ehitus- ja remonditööde liigitus ning nende tehniline kirjeldus sätestatakse käesoleva seaduse § 19 lõikes 2 nimetatud tee projekteerimise normides.
[RT I 2007, 63, 398 - jõust. 01.01.2008]

§ 15.   Teehoiu kavandamine

  (1) Teehoidu kavandades peab järgima liiklusohutuse, keskkonnakaitse ja tee seisundi nõudeid, piirkonna ja riiklikke arengukavasid, eeldatavat liiklussagedust, samuti muid olulisi asjaolusid. Tunnelite hoiutöödel lähtutakse nõuetest, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2004/54/EÜ tunnelite miinimumohutusnõuete kohta üleeuroopalises teedevõrgus (ELT L 167, 30.04.2004, lk 39–91).

  (2) Majandus- ja kommunikatsiooniminister võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud direktiivi nõuete täitmise korra.

  (3) Riigimaanteede teehoiukava peab sisaldama ehitus- ja remondiobjektide nimekirja, teehoiu rahastamise arvestust rahastamisallikate ja aastate kaupa ning muid teehoiuga seonduvaid tegevusi. Riigimaanteede teehoiukava võib lisaks riigimaanteede teehoiuga seonduvatele tegevustele sisaldada ka teiste avalikult kasutatavate teede teehoiumeetmeid, kui see on vajalik tulenevalt teehoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest üldistes huvides.

  (4) Riigimaanteede teehoiukava koostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vähemalt neljaks aastaks ja seda uuendatakse vajaduse korral igal aastal. Riigimaanteede teehoiukava kinnitab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2007, 63, 398 - jõust. 01.01.2008]

§ 16.   Teehoiu rahastamine

  (1) Riigimaanteede teehoidu rahastatakse Vabariigi Valitsuse kinnitatud teehoiukava alusel.

  (2) Teehoiu rahastamiseks nähakse riigieelarves ette kulud üldsummas, mille suurus vastab vähemalt 75 protsendile kütuseaktsiisi, välja arvatud erimärgistatud kütuste ja maagaasi aktsiisi, ning 25 protsendile erimärgistatud kütuste aktsiisi kavandatavast laekumisest.
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Raha jaotus riigimaanteede hoiuks ning kohalike teede hoiuks määratakse igaks eelarveaastaks riigieelarves.
[RT I 2009, 15, 93 - jõust. 01.03.2009]

  (4) Raha jaotuse käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel riigimaanteede hoiuks vajalike kulude vahel, samuti kohalike teede hoiuks omavalitsusüksuste kaupa kinnitab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2007, 63, 398 - jõust. 01.01.2008]

§ 17.   Tee planeerimine, ehitamine, remontimine ja hooldamine
[RT I 2007, 63, 398 - jõust. 01.01.2008]

  (1) Tee ehitamiseks ettenähtud maa-ala planeering koostatakse planeerimisseaduse kohaselt.

  (2) Tee ehitamise eesmärk on muuta liiklemine ohutumaks, suurendada tee läbilaskevõimet ja seega soodustada transiitliiklust, parandada keskkonnaseisundit või soodustada piirkonna arengut. Tee ehitamise tulemus on uus tee, tee klassi muutumine, uus ristmik või lisarada.

  (3) Tee remontimise eesmärk on kõrvaldada tee-elementide kulumise ja kahjustuste tagajärjed. Remondi tulemus on tee-elementide esialgne tehniline seisund. Tee klass remondi tulemusena ei muutu.

  (31) Tee hooldamise eesmärk on tagada tee seisundi vastavus käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 nimetatud nõuetele.
[RT I 2007, 63, 398 - jõust. 01.01.2008]

  (4) [Kehtetu - RT I 2007, 63, 398 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Tee-ehitusmaterjali ja -toote nõuetele vastavuse tõendamise kord ja nõuetele vastavuse tõendamiseks vajalikud vastavushindamise protseduurid kehtestatakse ehitusseaduses sätestatud korras.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 18.   Kinnisasja sundvõõrandamine

  (1) Avalikult kasutatava tee ehitamise korral kohaldatakse ettenähtud sundvõõrandamise suhtes kinnisasja sundvõõrandamise seadust.

  (2) [Kehtetu - RT I 2005, 40, 312 - jõust. 21.07.2005]

§ 19.   Tee-ehitusprojekt

  (1) Avalikult kasutatava tee ehitamise ja remontimise aluseks on tee-ehitusprojekt (edaspidi projekt) või teetööde kirjeldus.

  (2) Projekti, eelprojekti või teetööde kirjelduse kohta esitatavad nõuded, projekti või teetööde kirjelduse järgi tehtavate teetööde liigid ja loetelu, tee projekteerimise normid ning projekti ekspertiisi tegemise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

  (3) Uue tee ehitamisel koostatakse projekti esimese etapina tee eelprojekt, millega määratakse kindlaks tee asukoht. Eelprojekti koostamise käigus küsib tee omanik planeerimisseaduse tähenduses puudutatud isikute arvamust, mida võimaluse korral eelprojekti koostamisel arvestatakse.
[RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009]

  (4) Projekti või teetööde kirjelduse vajaduse eratee või metsatee ehitamiseks või remontimiseks otsustab tee omanik. Projekteerimistingimused väljastab tee omanik.

  (5) Riigimaantee projekteerimise tingimused väljastab Maanteeamet. Kohalike teede projekteerimise tingimused väljastab valla- või linnavalitsus.
[RT I, 17.03.2011, 1 - jõust. 18.03.2011]

  (6) Projekt koostatakse kehtestatud üldplaneeringu või kehtestatud maakonnaplaneeringu alusel.
[RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009]

  (7) Tee projekteerimise käigus korraldatakse keskkonnamõju hindamine, kui seda näeb ette keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Tee projekteerimise käigus on keskkonnamõju hindamise algatamise otsustaja tee-ehitusloa andja.

  (8) Projektile või selle osale ekspertiisi tegemise vajaduse otsustab projekti tellija või tee omanik. Teetööde kirjeldusele ekspertiisi ei tehta.
[RT I 2007, 63, 398 - jõust. 01.01.2008]

§ 191.   Tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve

  (1) Omanikujärelevalve on tegevus projekti või teetööde kirjeldusele vastavate ehitus- ja remonditööde nõuetekohase kvaliteedi tagamiseks, samuti tehniliste dokumentide vormistamise tagamiseks ja kontrollimiseks.

  (2) Avalikult kasutatava tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve korraldamine on tee omaniku kohustus.

  (3) Avalikuks kasutamiseks määratud erateel on omanikujärelevalve korraldamise kohustus ehitus- või remonditööde tellijal.

  (4) Avalikuks kasutamiseks määramata eratee ja metsatee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve korraldamise vajaduse ja selle tegemise viisi otsustab vastavalt eratee omanik või riigimetsa majandamist korraldav isik või riigiasutus.

  (5) Omanikujärelevalvet võib teha ehitusjärelevalve tegevusloaga isik.

  (6) Omanikujärelevalvet tegeva isiku ülesanne on:
  1) kontrollida ehitus- ja remonditööde vastavust projektile või teetööde kirjeldusele;
  2) võtta vastu töid konstruktsioonide või rajatise osade kohta, mis kaetakse järgmistel ehituse või remondi etappidel muu konstruktsiooniosa või materjaliga ning millega seoses kaob hilisem võimalus nende vahetuks ülevaatamiseks, nagu näiteks muldkeha alumised kihid, tekstiilivõrgud, teekatendi kihid, hüdroisolatsioon, monteeritavate elementide vahelised liitekohad ning vuugid, raudbetooni armatuur jne (edaspidi kaetud tööd);
  3) kontrollida ehitus- ja remonditööde ohutust keskkonnale ja inimestele;
  4) kontrollida ehitus- ja remonditööde kvaliteedinõuetest kinnipidamist.

  (7) Omanikujärelevalvet tegeval isikul on õigus nõuda:
  1) kasutatud tee-ehitusmaterjalide ja toodete ning paigaldatud seadmete vastavusdeklaratsioonide olemasolu ning nendel märgitud andmete vastavust hindamisasutuste väljastatud vastavussertifikaatidele, samuti hooldus- või kasutusjuhendite ja muude vajalike dokumentide esitamist;
  2) nõuetele mittevastavate ehitus- ja remonditööde ümbertegemist;
  3) ehitus- või remonditööde peatamist puuduste kõrvaldamiseks juhul, kui tööde jätkamine võib muutuda ohtlikuks keskkonnale või inimestele;
  4) ehitus- ja remonditööde nõuetekohast dokumenteerimist.

  (8) Omanikujärelevalve tegemise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2007, 63, 398 - jõust. 01.01.2008]

§ 20.   Riiklik ehitusjärelevalve

  (1) Riiklik ehitusjärelevalve (edaspidi ehitusjärelevalve) on pädeva asutuse järelevalvetegevus tee ehitus- ja remonditööde käesoleva seaduse nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Ehitusjärelevalvet korraldab avalikult kasutatavatel teedel Maanteeamet.
[RT I, 17.03.2011, 1 - jõust. 18.03.2011]

  (2) Eratee ja metsatee ehitus- ja remonditöödel ehitusjärelevalvet ei tehta.
[RT I 2007, 63, 398 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Ehitusjärelevalvet tegeva ametiisiku ülesanne on kontrollida:
  1) tee-ehitusloa olemasolu tee ehitus- või remonditöödeks, mille puhul on nõutud ehitusluba;
  2) tee ehitus- ja remonditööde vastavust seadustele, projektile ja teetööde kohta kehtestatud normidele;
  3) tee-ehitusloaga kehtestatud nõuete täitmist;
  4) omanikujärelevalve tegevust;
  5) riikliku teeregistri andmete õigsust.
[RT I 2007, 63, 398 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Ehitusjärelevalvet tegeval ametiisikul on õigus:
  1) pääseda ette teatamata ja takistamatult teele ning kontrollida tee ehitus- ja remonditöid;
  2) kontrollida käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides teele kehtestatud nõuete täitmist;
  3) saada riigiasutuselt, kohalikult omavalitsuselt, ehitustoote müüjalt, tee omanikult, ehitusloa taotlejalt või ettevõtjalt tee ehitus- ja remonditööde kontrollimiseks vajalikke andmeid;
  4) kontrollida tee-ehitusloale kantud andmete tegelikkusele vastavust;
  5) tutvuda teed, tee ehitus- ja remonditöid, projekteerimist, uuringuid, omanikujärelevalvet, projektide ekspertiise ning teede kasutamise ohutust või kasutamise otstarvet puudutavate dokumentide, samuti tee ehitus- ja remonditööde kontrollimiseks vajalike dokumentide originaalide või koopiatega ja saada nende ärakirju;
  6) tellida tee suhtes kehtestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks hindamisteenust ja ekspertiise;
  7) nõuda ettevõtjalt projektis, teetööde kirjelduses või töövõtulepingus määratud kvaliteedinõuetele mittevastavate teetööde ümbertegemist;
  8) korraldada tee ehitus- või remonditöödel toimunud õnnetuste põhjuste uurimist;
  9) määrata tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks;
  10) teha ettekirjutusi käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhtudel.
[RT I 2007, 63, 398 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Kui ehitusjärelevalvet tegev asutus tellib nõuetele vastavuse kontrollimise ekspertiisi, mille käigus tuvastatakse, et kasutatud tooted, tehtud töö või tee ei vasta sellele kehtestatud nõuetele, kannab ekspertiisi kulud tööde tegija.
[RT I 2007, 63, 398 - jõust. 01.01.2008]

  (6) Ehitusjärelevalvet tegev ametiisik teeb ettekirjutuse, kui:
  1) tee ehitus- või remonditööde tegija või omanikujärelevalvet tegev ettevõtja tegutseb tegevusloata;
  2) tee ehitus- või remonditööde käigus ei peeta kinni projektist või teetööde kirjeldusest;
  3) omanikujärelevalvet tegev isik või asutus ei tee omanikujärelevalvet piisavalt;
  4) töö tegija on kasutanud tee ehitus- või remonditööde nõuetele mittevastavat ehitustoodet;
  5) tee on muutunud ohtlikuks inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale.
[RT I 2007, 63, 398 - jõust. 01.01.2008]

  (7) Ehitusjärelevalvet tegev ametiisik oma ettekirjutuses:
  1) juhib tähelepanu õigusrikkumisele;
  2) esitab nõude tee ehitus- või remonditööde, tee kasutamise, samuti ehitustoote teesse püsivalt paigaldamise osaliseks või täielikuks peatamiseks;
  3) kohustab tegema edasiste tee ehitus- või remonditööde, tee kasutamise, ehitustoote teesse püsivalt paigaldamise ja omanikujärelevalve õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid.
[RT I 2007, 63, 398 - jõust. 01.01.2008]

  (8) Maanteeamet võib ametiisiku poolt tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on ühel korral 2000 eurot ning kokku 6400 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks.
[RT I, 17.03.2011, 1 - jõust. 18.03.2011]

§ 21.   Tee-ehitusluba

  (1) Tee-ehitusluba on vajalik avalikult kasutatava tee või avalikult kasutatava tee koosseisus oleva üksiku rajatise ehitamiseks või remontimiseks juhul, kui nendeks töödeks on vaja koostada projekt käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud nõuete kohaselt.

  (2) Riigimaantee tee-ehitusloa annab Maanteeamet, teavitades ehitusloa väljaandmisest kohalikku omavalitsust. Kohaliku tee tee-ehitusloa annab valla- või linnavalitsus.
[RT I, 17.03.2011, 1 - jõust. 18.03.2011]

  (3) Tee ehitamiseks või remontimiseks antakse tee-ehitusluba, kui projekt vastab käesoleva seaduse § 19 lõikes 2 nimetatud tee projekteerimise normidele ning teistele teetööde kohta kehtestatud normidele ja õigusaktidele.

  (4) Tee-ehitusloaga määratakse tee ehitus- või remonditööde tähtaeg, töö alustamisest teatamise kohustus ning omanikujärelevalve tegija ja tema kohustused.

  (5) Tee-ehitusloa andmine või andmisest keeldumine otsustatakse 30 päeva jooksul pärast nõuetekohase taotluse saamist.

  (6) Tee-ehitusluba ei anta, kui:
  1) projekt ei vasta kehtestatud nõuetele;
  2) projekti on koostanud või projekti ekspertiisi on teinud asjakohase tegevusloata isik või
  3) projekteeritud tee kahjustab asjaõigusseaduse §-des 143–151 sätestatud naabrusõigusi ja kui naabriga ei ole saavutatud kokkulepet.

  (7) Tasulise tee ehitamiseks tee-ehitusluba andes tuleb arvestada, et liiklejal peab olema võimalik sihtpunkti sõita mööda tasuta teed, välja arvatud mandrit saarega ühendava silla ületamisel või tunneli läbimisel. Tasuta tee kasutamine ei tohi põhjustada liiklejale liigseid kulutusi ega võtta liigselt aega.

  (8) Tee-ehitusloa väljaandjal on õigus tunnistada luba kehtetuks, kui:
  1) tööd ei ole alustatud tee-ehitusloa väljaandmisest arvates ühe aasta jooksul;
  2) tööde jätkamine võib muutuda ohtlikuks keskkonnale või inimestele;
  3) rikutakse teetöid reguleerivaid õigusakte;
  4) ei järgita projekti või
  5) rikutakse muid tee-ehitusloaga ettenähtud nõudeid.

  (9) Tee-ehitusloa ja tee kasutusloa andmise korra ja vormid ning ehitus- ja remonditööde dokumenteerimise nõuded ja korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2007, 63, 398 - jõust. 01.01.2008]

§ 22.   Teekasutusluba

  (1) Tee kasutamiseks annab loa tee-ehitusloa andja.

  (2) Teekasutusloa võib anda pärast tee projektikohast valmimist ja ehitusjärelevalve ettekirjutuste täitmist.

  (3) Tee kantakse teeregistrisse pärast teekasutusloa saamist.

  (4) Ehitatava või remonditava tee võib teekasutusloa alusel võtta valminud osade kaupa kasutusele juhul, kui on tagatud liiklusohutus.

§ 23.   Tee likvideerimine

  (1) Avalikult kasutatava tee võib likvideerida, kui seda ei kasutata pärast uue tee ehitamist või mõnel muul põhjusel. Tee likvideerimiseks on vajalik vastava valla- või linnavalitsuse kirjalik nõusolek.
[RT I 2007, 63, 398 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Valla- või linnavalitsus võib lubada tee likvideerida ilma asjakohase projektita.

  (3) Eratee võib likvideerida eratee omanik, teavitades sellest eelnevalt kirjalikult kohalikku omavalitsust.
[RT I 2007, 63, 398 - jõust. 01.01.2008]

§ 24.   Teedokumentide säilitamine

  Teeprojekti ja muud olulised dokumendid peab säilitama tee omanik. Teekasutusloa saamisest arvates kümne aasta pärast antakse teedokumendid arhiivi, kus neid säilitatakse arhiiviseaduses sätestatud korras.

§ 25.   Teehoiu korraldajad

  (1) Teehoidu korraldab tee omanik Euroopa lepingu, riigihangete seaduse ja käesoleva seaduse ning nende alusel antud õigusaktide kohaselt.
[RT I 2007, 15, 76 - jõust. 01.05.2007]

  (2) Maanteeamet korraldab teehoidu riigimaanteedel ja on kohustatud nendel teedel looma tingimused ohutuks liiklemiseks.
[RT I, 17.03.2011, 1 - jõust. 18.03.2011]

  (21) Maanteeameti peadirektor esindab Eesti Vabariiki edasivolitamise õigusega riigimaanteede hoiuks vajalike maaüksuste omandamiseks maaomanikega läbirääkimiste pidamisel ja vajalike tehingute tegemiseks kõigi seadusest tulenevate õiguste ja kohustustega. Riigi poolt riigimaanteede hoiuks omandatavate maaüksuste valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
[RT I 2007, 63, 398 - jõust. 01.01.2008]

  (22) Maanteeamet riigimaanteedel ja kohalik omavalitsus kohalikel teedel täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/96/EÜ maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta (ELT L 319, 29.11.2008, lk 59–67) sätestatud pädeva asutuse ülesandeid ning korraldab üleeuroopalise teedevõrgu teedel Eestis direktiivi nõudeid täites liiklusohutusele avalduva mõju hindamist, liiklusohutuse auditeerimist, liiklusohutust ja ohutuse kontrollimist. Pädev asutus võib kohaldada direktiivi nõudeid ka nendel avalikult kasutatavatel teedel, mis ei kuulu üleeuroopalisse teedevõrku.
[RT I, 17.03.2011, 2 - jõust. 27.03.2011]

  (23) Majandus- ja kommunikatsiooniminister võib kehtestada määrusega:
  1) liiklusohutusele avalduva mõju hindamise tingimused ja nõuded mõju hindamisele;
  2) liiklusohutuse auditeerimise tingimused ja nõuded auditi tegemisele;
  3) tee ohutuse määramise tingimused ja nõuded tee ohutuse määramisele;
  4) tee ohutuse kontrollimise tingimused ja nõuded tee ohutuse kontrollimisele.
[RT I, 17.03.2011, 2 - jõust. 27.03.2011]

  (3) Valla- või linnavalitsus korraldab teehoidu kohalikel teedel ja on kohustatud nendel teedel looma tingimused ohutuks liiklemiseks. Tiheasustusega omavalitsuses, kus elab rohkem kui 40 000 elanikku, on kohalike teede teehoidu teostav ettevõtja hädaolukorra seaduse § 34 lõike 9 punktis 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.
[RT I 2009, 39, 262 - jõust. 24.07.2009]

  (31) Riigimetsa majandamist korraldav isik või riigiasutus korraldab teehoidu metsateel.

  (4) Eratee omanik korraldab tema omandis oleval teel teehoidu ja on kohustatud looma tingimused ohutuks liiklemiseks tema teel.

  (5) Talitee rajaja korraldab teehoidu taliteel ja on kohustatud looma tingimused ohutuks liiklemiseks tema rajatud teel.

  (6) Teetööde ajal tagab liikluskorraldusvahendite nõuetekohase paigalduse ja liiklusohutuse teetöö tegija.
[RT I 2007, 63, 398 - jõust. 01.01.2008]

  (7) Linnas, alevis ja alevikus on teega külgneva territooriumi kasutaja kohustatud tegema heakorratöid sõidutee ja vastava territooriumi vahel oleval kõnniteel.

§ 251.   Tegevusluba

  (1) Avalikult kasutatavate teede ehitamiseks, remontimiseks ja nimetatud teetööde ehitusjärelevalveks, teede hooldamiseks, kõikide teede projekteerimiseks, sealhulgas teetööde kirjelduse tegemiseks, projekti ekspertiisi tegemiseks ning liiklusohutuse auditeerimiseks peab olema tegevusluba. Tegevusluba antakse füüsilisele või juriidilisele isikule, kes on täitnud nõuded asjaomase teehoiutöö tegemiseks.

  (2) Tegevusluba on vajalik järgmisteks teehoiutöödeks:
  1) teede projekteerimine, teetööde kirjelduse koostamine ja teeprojektide ekspertiis (edaspidi teede projekteerimine), välja arvatud tunnelite, sildade ja viaduktide (edaspidi sillad) projekteerimine, teetööde kirjelduste koostamine sildade remondiks ja sillaprojektide ekspertiis;
  2) sildade projekteerimine, teetööde kirjelduse koostamine sildade remondiks ja sillaprojektide ekspertiis (edaspidi sildade projekteerimine);
  3) teede ehitamine, remontimine ja hooldamine, välja arvatud sildade ehitamine ja remontimine (edaspidi teede ehitamine);
  4) sildade ehitamine ja remontimine (edaspidi sildade ehitamine);
  5) liikluskorralduse projektide tegemine ja nende projektide ekspertiis (edaspidi liikluskorralduse projekteerimine);
  6) liikluskorraldusvahendite paigaldamine;
  7) teetööde ehitusjärelevalve;
  8) liiklusohutuse auditeerimine.

  (3) Juriidiline isik võib taotleda tegevusluba käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–7 nimetatud teehoiutööde tegemiseks. Füüsiline isik võib taotleda tegevusluba käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 ning punktides 5–8 nimetatud teehoiutööde tegemiseks.

  (4) Tegevusluba ei ole nõutav järgmisteks tee omaniku tellitud teetöödeks:
  1) lumetõrje- ja lumekoristustööd;
  2) libedusetõrje kõnni- ja jalgrattateedel;
  3) teemaa ja teekraavide hooldetööd;
  4) ühissõiduki ootekodade ja tee teenindusrajatiste hooldamine;
  5) teede puhastus- ja korrastustööd;
  6) liiklusmärkide paigaldamine ja hooldamine.

  (5) Teede projekteerimise tegevusluba omavalt isikult ei nõuta tegevusluba liikluskorralduse projekteerimiseks.

  (6) Teede ehitamise tegevusluba omavalt juriidiliselt isikult ei nõuta tegevusluba liikluskorraldusvahendite paigaldamiseks.

  (7) Teetööde ehitusjärelevalve tegevusluba omavalt isikult ei nõuta tegevusluba teetööde kirjelduse tegemiseks.

  (8) Liiklusohutuse auditeerimise tegevusluba omavalt isikult ei nõuta tegevusluba teede projekteerimiseks. Audiitor ei või auditi tegemise ajal osaleda auditeeritava infrastruktuuriprojekti põhimõtete väljatöötamisel või projekti elluviimisel.
[RT I, 17.03.2011, 2 - jõust. 27.03.2011]

§ 252.   Tegevusloa taotlejale esitatavad nõuded

  (1) Teede projekteerimiseks, sildade projekteerimiseks, liikluskorralduse projekteerimiseks, liikluskorraldusvahendite paigaldamiseks ning teehoiutööde ehitusjärelevalveks tegevusluba taotleval juriidilisel isikul peab olema vähemalt üks töölepingu alusel töötav teehoiutöö kvaliteedi eest vastutav töötaja (edaspidi vastutav töötaja), kellel on sellekohane füüsilise isiku tegevusluba.
[RT I, 17.03.2011, 2 - jõust. 27.03.2011]

  (2) Teede ehitamiseks ja sildade ehitamiseks tegevusluba taotleval juriidilisel isikul peab mõlemal tegevusluba nõudval tegevusalal olema vähemalt üks töölepingu alusel töötav teehoiutöö kvaliteedi eest vastutav töötaja, kes vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetele.
[RT I, 17.03.2011, 2 - jõust. 27.03.2011]

  (21) Isik võib olla vastutavaks töötajaks ainult ühe ettevõtja juures ja ainult ühel tegevusluba nõudval teehoiutööl.

  (3) Tegevusluba taotleval füüsilisel isikul ja juriidilise isiku vastutaval töötajal peab olema vastav akadeemiline või rakenduslik erialane kõrgharidus ning erialane töökogemus.

  (4) Erialaseks töökogemuseks loetakse töötamist pärast akadeemilise või rakendusliku erialase hariduse omandamist järgmiselt:
  1) teede projekteerimise, sildade projekteerimise ja liikluskorralduse projekteerimise korral vähemalt kolmeaastast töötamist vastavalt teede, sildade või liikluskorralduse projekteerijana;
  2) teede ehitamise, sildade ehitamise ja liikluskorraldusvahendite paigaldamise korral vähemalt kolmeaastast töötamist vastava teetöö juhina;
  3) teetööde ehitusjärelevalve korral vähemalt kolmeaastast töötamist teede või sildade projekteerijana, teehoiutööde ehitusjärelevalve insenerina või teehoiutöö juhina, välja arvatud teede, sildade ja liikluskorralduse projektide ekspertiisitööde juhina ning liikluskorralduse projekteerimistööde ja liikluskorraldusvahendite paigaldustööde juhina.
[RT I, 17.03.2011, 2 - jõust. 27.03.2011]

  (5) Teehoiutööde ehitusjärelevalve tegevusluba taotlev füüsiline isik peab lisaks käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele olema läbinud majandus- ja kommunikatsiooniministri tunnustatud asutuses teehoiutööde ehitusjärelevalve koolituskursuse ja sooritanud kursuse kirjaliku lõpueksami. Koolituskursuse peab tegevusloa omanik läbima iga kolme aasta tagant.

  (51) Liiklusohutuse audiitori tegevusluba taotleval isikul peab olema erialane magistrikraad või sellega võrdsustatud erialane kvalifikatsioon, tal peab olema vähemalt viieaastane töökogemus teede projekteerijana ja ta peab olema läbinud majandus- ja kommunikatsiooniministri tunnustatud asutuses liikluse ohutustehnika ja õnnetuste analüüsimise koolituskursuse. Liiklusohutuse audiitor peab läbima koolituskursuse iga viie aasta tagant.
[RT I, 17.03.2011, 2 - jõust. 27.03.2011]

  (6) Teetööde ehitusjärelevalve, liikluse ohutustehnika ja õnnetuste analüüsimise koolituskursuse õppekava kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I, 17.03.2011, 2 - jõust. 27.03.2011]

  (7) Erandkorras võib teehoiutööde tegevusluba, välja arvatud liiklusohutuse audiitori tegevusluba, taotleda või olla vastutavaks töötajaks tee-ehitusalase keskeriharidusega isik, kelle senine tööalane tegevus, täiendusõpe ning tööandjate ja ameti- või erialaliitude soovitused tunnistavad tema pädevust asjaomasel tegevusalal tegutsemiseks.
[RT I, 17.03.2011, 2 - jõust. 27.03.2011]

  (8) Välisriigi kodaniku ja ettevõtja suhtes kehtivad teehoiutööde tegevusloa taotlemise korral samad nõuded, mis Eesti Vabariigi kodaniku ja ettevõtja suhtes.
[RT I 2005, 11, 44 - jõust. 27.02.2005]

§ 253.   Tegevusloa taotlemine

  (1) Tegevusloa saamiseks peab füüsiline isik esitama Maanteeametile taotluse koos dokumentide koopiatega, mis tõendavad vastava teehoiutöö tegemise oskusi.

  (2) Tegevusloa saamiseks peab juriidiline isik esitama Maanteeametile taotluse, millele on lisatud:
  1) andmed tema kasutuses oleva vastava teehoiutöö tegemiseks vajaliku tehnilise varustuse kohta;
  2) ametlikult kinnitatud väljavõte asutamisotsusest, -lepingust, ühingulepingust või põhikirjast tegevusvaldkondade kohta;
  3) töölepingu alusel töötavate vastutavate töötajate nimekiri, kuhu on märgitud nende erialased oskused ja erialased töökogemused.
[RT I 2007, 63, 398 - jõust. 01.01.2008]
  4) [kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 254.   Tegevusloa väljaandmine, pikendamine ja muutmine

  (1) Teehoiutööde tegevuslubasid annab välja Maanteeamet. Tegevusloa väljaandmiseks hindab Maanteeamet tegevusloa taotleja vastavust käesoleva seaduse §-s 252 sätestatud nõuetele ning kontrollib taotleja maksuvõlgnevuse puudumist.

  (2) Tegevusluba antakse kolmeks aastaks. Tegevusloa kehtivusajal on Maanteeametil õigus nõuda tegevusloa omanikult vastutavate töötajate nimekirja.

  (3) Tegevusloale märgitakse järgmised andmed:
  1) tegevusloa omaniku nimi ja aadress;
  2) lubatud tegevusalad;
  3) tegevusloa number;
  4) tegevusloa väljaandmise kuupäev ja kehtivusaeg;
  5) tegevusloa andja nimetus ja pitser;
  6) tegevusloale alla kirjutava isiku ametinimetus, nimi ja allkiri.

  (4) Tegevusloa taotleja peab 10 päeva jooksul pärast tegevusloa andmise otsuse teatavakstegemist tasuma riigilõivu.

  (5) Tegevusloa kehtivusaja möödumisel pikendatakse tegevusloa omaniku taotlusel tegevusluba kolmeks aastaks.

  (6) Tegevusloa pikendamise korral kehtivad tegevusloa väljaandmiseks sätestatud nõuded.

  (7) Tegevusloale kantud andmete muutumise korral on tegevusloa omanik kohustatud taotlema tegevusloa muutmist. Kui tegevusloa omaniku taotluse alusel muudetakse loale märgitud tegevusala või muid andmeid, ei muutu tegevusloa kehtivusaeg ega võeta riigilõivu.

  (8) Otsuse tegevusloa andmise, pikendamise, muutmise või vastava toimingu tegemisest keeldumise kohta teeb Maanteeamet hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kõigi nõutavate dokumentide saamist. Tegevusloa taotlejat teavitatakse seitsme päeva jooksul pärast sellekohase otsuse vastuvõtmist.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 255.   Tegevusloa peatamine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Tegevusloa võib peatada, kui tegevusloa omanik:
  1) on rikkunud teehoiutööde suhtes kehtestatud nõudeid;
  2) on esitanud tegevusloa taotlemise või pikendamise korral valeandmeid;
  3) ei ole ettenähtud ajaks või ulatuses täitnud ehitusjärelevalve ettekirjutusi;
  4) on juriidiline isik, kelle teenistuses ei ole nõuetekohase pädevusega vastutavat töötajat;
  5) ei ole tegevusloale kantavate andmete muutumisel teinud tegevusloa muutmise taotlust;
  6) ei ole tasunud riigilõivu 10 päeva jooksul pärast talle teatavaks tehtud otsust tegevusloa väljastamise kohta.

  (2) Maanteeamet võib anda tegevusloa omanikule tähtaja tegevusloa peatamise tinginud puuduste kõrvaldamiseks.

  (3) Tegevusloa kehtivusaeg ei pikene tegevusloa peatamise aja võrra.

  (4) Tegevusluba tunnistatakse kehtetuks, kui tegevusloa omanik ei ole talle teatatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

  (5) Teehoiutööde tegevusloa taotluse menetlemise korra, tegevusloa vormi ning taotluste vorminõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 256.   Vaidluste lahendamine

  (1) Kui tegevusloa taotleja või omanik ei ole nõus Maanteeameti otsusega tegevusloa väljaandmisest keeldumise, tegevusloa peatamise või kehtetuks tunnistamise kohta, võib ta esitada kirjaliku vaide majandus- ja kommunikatsiooniministrile.

  (2) Majandus- ja kommunikatsiooniminister vaatab vaide läbi ja teeb vaideotsuse vaide esitajale teatavaks posti teel või elektrooniliselt seitsme päeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 26.   Tasuline tee

  (1) Riigimaantee kasutamise eest tasu ei võeta.

  (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata tee omanik soovib rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/52/EÜ ühenduse elektroonilise maanteemaksu koostalitlusvõime kohta (ELT L 166, 30.04.2004, lk 124–143) kohast elektroonilist maanteemaksu, teavitab ta sellest majandus- ja kommunikatsiooniministrit, kes kehtestab seejärel mõistliku aja jooksul määrusega korra, millega tagatakse direktiivi nõuete täitmine.
[RT I 2007, 63, 398 - jõust. 01.01.2008]

§ 27.   Teel paiknev teeväline rajatis

  (1) Teel paikneva melioratsiooni- ja hüdrotehnilise ning muu rajatise hoidu korraldab selle omanik tee omaniku nõusolekul.

  (2) Teed ületavat viadukti hoiab korras selle omanik.

§ 28.   Raudteeületuskoht

  (1) Raudteeületuskoht on tee ja raudtee samatasandilise ristumise ala.

  (2) Raudteeületuskohal teeb ristumiskoha hoiutöid ja on kohustatud looma tingimused ohutuks liiklemiseks tee omanik ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muu omanik või valdaja nende valduses oleva kinnisasja ulatuses, välja arvatud talihooldustööde puhul, mis on raudteeületuskoha terves ulatuses tee omaniku kohustus. Tee talihooldustööde tegija ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muu omanik või valdaja sõlmivad lepingu, milles on sätestatud talihooldustööde tehnilised üksikasjad.
[RT I 2007, 63, 398 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Tee ja raudtee kattuvas kaitsevööndis teevad tee omanik ja raudtee omanik hoiutöid omavahelise kokkuleppe alusel.
[RT I 2003, 79, 530 - jõust. 31.03.2004]

§ 29.   Avalikult kasutatava tee maakasutus

  (1) Avalikult kasutatava tee maakasutuse sihtotstarve on transpordimaa.

  (2) Kui avalikult kasutatav tee on avarii või loodusõnnetuse tagajärjel muutunud kasutamiskõlbmatuks või kui teerajatist ei ole võimalik ehitada või remontida ajutist ümbersõiduteed rajamata, on kinnisasja omanik kohustatud taluma, et ajutiseks ümbersõiduks kasutatakse talle kuuluvat erateed või muud maad, mida on võimalik ajutise teena kasutada.
[RT I 2007, 63, 398 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Avalikult kasutatava tee omanikul on õigus anda teemaad maakasutust reguleerivate õigusaktide kohaselt kasutada teisele isikule ilma hoonestusõiguseta tingimusel, et see ei raskenda teehoidu ega halvenda liiklusolusid. Tehnovõrke ja -rajatisi võib tee omaniku nõusolekul paigaldada teemaale või erandkorras ka tee muldkehasse vastavuses käesoleva seaduse § 19 lõikes 2 nimetatud tee projekteerimise normidega.
[RT I 2007, 63, 398 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Teealuses maapõue osas tehtavate kaevandamistööde suhtes, välja arvatud allmaaehitiste rajamine, ei kohaldata maapõueseadust.

§ 30.   Kvaliteedinõuded

  (1) Teetööde tehnoloogia ja kvaliteet peavad vastama liiklusohutus- ja keskkonnakaitse- ning tee seisundi kohta esitatavatele nõuetele.

  (2) Tee ja teetööde kvaliteedinõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2007, 63, 398 - jõust. 01.01.2008]

§ 31.   Teave tee seisundi ja kasutuskorralduse kohta

  (1) Riigimaanteede seisundi ning nende kasutamise ja kaitse põhinõuete kohta annab teavet Maanteeamet. Operatiivinfot riigimaanteede liiklusolude kohta annab Maanteeamet üleriigilise levikuga raadio kaudu.

  (2) Maanteeamet peab üleriigilise levikuga raadio kaudu teatama riigimaantee liikluskorralduse olulisest muudatusest ja selle kehtimisajast vähemalt 24 tundi ette. Avalikult kasutatava tee omanik peab liikluskorralduse muudatusest teatama viisil, mis võimaldab teavet saada sellel liiklejal, kes seda vajab.

  (3) Tugeva lumetuisu ja kiilasjää tekkimise korral ning muul liikluskorraldust või liiklusohutust oluliselt mõjutaval juhul on Maanteeamet kohustatud üleriigilise levikuga raadio kaudu viivitamata teatama riigimaantee olukorrast ja andma operatiivinfot loodus- või liiklusõnnetusest põhjustatud liikluskorralduse muudatustest.

  (4) Järelepärimise korral peab tee omanik andma teavet tee seisundi ja kasutuskorralduse kohta.

5. peatükk TEE KASUTAMINE JA KAITSMINE 

§ 32.   Tee kasutajale esitatavad nõuded

  (1) Teed ja tee kaitsevööndit kahjustada ja risustada on keelatud. Tee omanik ja tee kaitsevööndi omanik võivad nõuda tee või tee kaitsevööndi kahjustajalt või risustajalt teehoiukulude katteks hüvitist.

  (2) Veoste või sõitjate veoga tegelev ettevõtja peab andma tee omanikule tema nõudmisel andmeid teed kasutavate sõidukite, vedude mahu, teekonna ning sõitude sageduse kohta.

  (3) Tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ning kaitsmise nõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 33.   Veoste ja sõitjate vedu

  (1) Liiklust korraldatakse liiklusseaduse ja selle alusel antud õigusaktide kohaselt.

  (2) Liiklusväliseks otstarbeks võib teed kasutada üksnes tee omaniku kirjalikul loal ja tema kehtestatud tingimustel.

  (3) Kui avalikult kasutatav tee suletakse liiklusvälise ürituse korraldamiseks, on asjaomase loa saanud isik kohustatud liikluse ümberkorraldamisega seotud kulud tee omanikule hüvitama.

  (4) Nii koormaga kui ka koormata liikleva sõiduki suurimad lubatud mõõtmed ning massi ja teljekoormused kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

  (5) Sõitjate turvalisuse tagamiseks peab tee omanik hoolitsema nii tee kui ka sõitjate peale- ja mahamineku kohtade ohutuse eest.

  (6) Lasteveo- või muu ühissõiduliini avamiseks on vaja tee omaniku kirjalikku nõusolekut.

  (7) Laste ja teiste reisijate ohutuse tagamiseks võib tee omanik seada nii ajutisi kui ka alalisi piiranguid muude sõidukite liiklemiseks ühissõidukite marsruudil.

  (8) Erateed ja reaalservituudiga erateed ning tasulist teed peab tee omanik lubama tasuta kasutada alarmsõidukil ja erakorralise või sõjaseisukorra ajal kaitseväe sõidukil. Muudel sõidukitel peab tee omanik lubama teed tasuta kasutada ainult juhul, kui avalikult kasutatav tee on avarii või loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks suletud.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 34.   Liiklusväline teabevahend

  (1) Liiklusväline teabevahend on püsivalt maapinnaga ühendatud alusele või teisaldatavale kandekonstruktsioonile, sõidukile või muule teabevahendi kandjale paigaldatud kuulutus, teadaanne või märgis, mis ei ole ette nähtud liikluse korraldamiseks või mis ei ole liikluskorraldusvahendi kohta kehtestatud nõuete kohane.

  (2) Liiklusvälise teabevahendi paigaldamise loa teemaale riigimaanteel annab Maanteeamet, kohalikul teel valla- või linnavalitsus. Tee kaitsevööndi alale annab liiklusvälise teabevahendi paigaldamise loa eelnimetatud asutus tee kaitsevööndi maa omaniku kirjalikul nõusolekul ja tema seatud tingimustel. Loa saamiseks tuleb taotlejal esitada teabevahendi joonis ja paigutuse skeem. Teele ja tee kaitsevööndi alale võib paigaldada liiklusvälise teabevahendi, mis:
[RT I, 17.03.2011, 1 - jõust. 18.03.2011]
  1) ei eksita liiklejat ega varja tema eest liikluskorraldusvahendit;
  2) ei raskenda liikluskorraldusvahendi eristamist;
  3) ei ohusta liiklust liikleja pimestamisega ega tähelepanu hajutamisega;
  4) ei piira nähtavust ristmikul.
[RT I 2007, 63, 398 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Liikluses vastavalt liiklusseadusele osalevale sõidukile liiklusvälise teabevahendi paigaldamiseks ei ole vaja tee omaniku või tee kaitsevööndi maa omaniku luba.

  (4) Teele ja tee kaitsevööndi alale ei või paigaldada liiklusvälist teabevahendit, mis oma kujult, värvilt või kujunduselt on selline, et teda võidakse pidada liikluskorraldusvahendiks.

  (5) Liiklusvälise teabevahendi paigaldamise nõuete eiramisega tekitatud kahju peab liiklejale hüvitama teabevahendi omanik.

  (6) Euroopa teedevõrgu teele ja selle kaitsevööndi alale võib liiklusvälise teabevahendi paigaldada ainult rööpselt tee teljega.
[RT I 2007, 63, 398 - jõust. 01.01.2008]

  (7) Maanteele ja maantee kaitsevööndi alale võib liiklusvälise teabevahendi paigaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimusel, kui teabevahendi sõiduteepoolse serva kaugus sõidutee äärest on vähemalt 12 meetrit. Teemaal või tee kaitsevööndis asuvate tehnovõrkude ja -rajatiste asukohta tähistavad teabevahendid paigaldatakse tehnovõrkude ja -rajatiste omanike ja maa omaniku kokkuleppel.
[RT I 2007, 63, 398 - jõust. 01.01.2008]

  (8) Liiklusvälise teabevahendi omanik kannab kõik kulutused seoses teabevahendi paigaldamise, hoiu ja kõrvaldamisega.

  (9) Teele või tee kaitsevööndisse tee omaniku või tee kaitsevööndi maa omaniku nõusolekuta paigaldatud liiklusvälise teabevahendi peab teabevahendi omanik tee omaniku või tee kaitsevööndi maa omaniku nõudel viivitamata kõrvaldama. Nõude täitmata jätmise korral on tee omaniku või tee kaitsevööndi maa omanikul õigus teabevahend kõrvaldada. Teabevahendi kõrvaldamise kulud kannab teabevahendi omanik.

  (10) Tee omaniku loal paigaldatud liiklusvälise teabevahendi, mis on vastuolus käesolevas seaduses sätestatud nõuetega, paigutab teabevahendi omanik tee omaniku nõudmisel ümber. Ümberpaigutuskulud jaotatakse teabevahendi omaniku ja tee omaniku kokkuleppel.
[RT I 2005, 11, 44 - jõust. 27.02.2005]

§ 35.   Erakorraline vedu ja sõit

  (1) Erakorralised on vedu ja sõit, mil suuremõõtmelise või raskekaalulise veose või veoseta sõiduki kas või üks suurim mõõde, mass või teljekoormus ületab käesoleva seaduse § 33 lõike 4 alusel kehtestatud suuruse.

  (2) Avalikult kasutataval teel on erakorraline vedu ja sõit lubatud eriloaga ja eritasu eest ning üksnes loal märgitud marsruudil ja tingimustel. Tee omanikule erakorralise veo või sõiduga tekitatud kulutuste hüvitamise ja eritasu määrad ning erilubade väljaandmise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 36.   Tegevus teel ja tee kaitsevööndis

  (1) Teel ja tee kaitsevööndis on tee omaniku nõusolekuta keelatud:
  1) ehitada hooneid või rajatisi ning rajada istandikke. Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel võib hooneid ehitada teekaitsevööndisse juhul, kui see on lubatud kohaliku omavalitsuse kehtestatud detailplaneeringus;
  2) ehitada kiirendus- või aeglustusrada, peale- või mahasõiduteed, alalist või ajutist müügipunkti või muud teeninduskohta;
  3) takistada jalakäijate liiklemist neid häiriva tegevusega;
  4) paigaldada valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit;
  5) korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust;
  6) kaevandada maavara ja maa-ainest;
  7) teha metsa uuendamiseks lageraiet;
  8) teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandus- või muud teehoiuvälist tööd.

  (2) Tee kaitsevööndi maa omanik on kohustatud kaitsevööndis hoidma korras teemaaga külgneva kaitsevööndi maa-ala ja sellel paikneva rajatise ning kõrvaldama või lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise. Ta peab võimaldama paigaldada teega külgnevale kaitsevööndi kinnistule talihooldeks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teemaad, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu tema elukohale ja varale.

  (3) Mitmele omanikule kuuluvate teede ristumiskohal vastutab iga omanik ohutuks liiklemiseks vajaliku tee seisundi eest talle kuuluva kinnisasja ulatuses.

  (4) Uue tee ristumiskoha ehitamise kulud kannab omanik, kes nõuab teede ühendamist. Teede omanike kokkuleppel võib kulud jaotada.
[RT I 2005, 40, 312 - jõust. 21.07.2005]

6. peatükk KOHUSTUSED 
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 37.   Tee omaniku õigused ja kohustused

  (1) Avalikult kasutatava tee omanik on kohustatud:
  1) korraldama tee kasutamist ja kaitset;
  2) teostama tee ülevaatust ja hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis;
  3) kõrvaldama teelt liiklust ohustava või nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise, prahi, hukkunud loomad ja linnud;
  4) liiklusõnnetuse korral ja muus teisi liiklejaid ohustavas olukorras paigaldama tee kasutajat hoiatavad või liiklust ümbersuunavad liikluskorraldusvahendid;
  5) andma teavet tee sulgemisest ja muudatustest tee kasutamiskorralduses käesoleva seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud viisil.

  (2) Kui pinnase sulamise, vihma või muude liiklust oluliselt mõjutavate tegurite tõttu on tee konstruktsioon nõrgenenud ja liiklus võib teed kahjustada või liigelda on ohtlik, võib tee omanik tee või selle osa teatavaks ajaks sulgeda või teel liiklust piirata. Tee sulgemisest või liikluspiirangutest tuleb teatada käesoleva seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud korras.

  (21) Riigimetsa majandamist korraldav isik või riigiasutus võib metsatee või selle osa teatavaks ajaks sulgeda või teel liiklust piirata lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud juhtudele ka tulekaitse kaalutlustel, metsa ökosüsteemide kaitseks, õigusrikkumise takistamiseks, metsamajandamistöödel ohutuse tagamiseks või kui teed ei vajata riigimetsa majandamiseks ja kohalikuks liiklemiseks. Metsatee sulgemiseks või liikluse piiramiseks peab paigaldama nõutavad liikluskorraldusvahendid.

  (3) Tee omanikul on õigus nõuda eratee kasutajalt tee kasutamisega seotud kulude katteks hüvitist.

  (4) [Kehtetu - RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]

  (5) [Kehtetu - RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]

  (6) Tee omanik on kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel.
[RT I 2006, 30, 232 - jõust. 01.01.2007]

§ 38.   Tee kaitsevööndi maa omaniku õigused ja kohustused

  (1) Tee kaitsevööndi maa omanikul, samuti planeeringutega kaasnevate piirangute ala maa omanikul on õigus saada tee omanikult piirangute tõttu tekkinud kahju hüvitamist.

  (2) Maa omanikul on õigus saada tee omanikult õiglast ja kohest hüvitust ümbersõitude rajamiseks ja teiste teetööde tegemiseks vajaliku maa ajutise kasutamise eest.

  (3) Ümbersõite rajada ja muul põhjusel võõrast kinnisasja kasutada saab ainult lepingulisel alusel. Lepingut ei pea sõlmima avarii või loodusõnnetuse korral.

  (4) Kui teede ristumiskoha nähtavuse parandamiseks ei ole hoonet või muud ehitist tee kaitsevööndis võimalik või otstarbekas lammutada, tuleb liiklusohutuse huvides paigaldada liikluskorraldusvahend.
[RT I 2007, 63, 398 - jõust. 01.01.2008]

61. peatükk TEE KASUTAMISE JA SEISUNDINÕUETE TAGAMISE JÄRELEVALVE 
[RT I 2007, 63, 398 - jõust. 01.01.2008]

§ 39.   Avalikult kasutatava tee kasutamise järelevalve

  (1) Käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuete täitmist avalikult kasutatava tee kasutamisel ja kaitsmisel on õigus kontrollida ja teha ettekirjutusi:
  1) Maanteeameti peadirektoril või tema poolt volitatud Maanteeameti ametnikul riigimaanteel;
[RT I, 17.03.2011, 1 - jõust. 18.03.2011]
  2) kohaliku omavalitsuse volikogu volitatud ametnikul kohalikul teel;
  3) politseiametnikul käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud teel.

  (2) Maanteeamet ja politseiasutus võib oma ametiisiku poolt tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on ühel korral 2000 eurot ning kokku 6400 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks.
[RT I, 17.03.2011, 1 - jõust. 18.03.2011]

§ 391.   Avalikult kasutatava tee seisundinõuete tagamise järelevalve

  (1) Teele kehtestatud seisundinõuete täitmist on õigus kontrollida ja teha ettekirjutusi:
  1) Maanteeameti peadirektoril või tema poolt volitatud Maanteeameti ametnikul kohalikul teel;
[RT I, 17.03.2011, 1 - jõust. 18.03.2011]
  2) politseiametnikul riigimaanteel ja kohalikul teel, kui nõuete rikkumine on tuvastatud politseilise tegevuse käigus.

  (2) Maanteeamet ja politseiasutus võib oma ametiisiku poolt tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on ühel korral 2000 eurot ning kokku 6400 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks.
[RT I, 17.03.2011, 1 - jõust. 18.03.2011]

62. peatükk VASTUTUS 
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 40.   Tee kasutamise nõuete rikkumine

  (1) Tee kasutamise eest spordi- ja teisteks rahvaüritusteks ning muudeks liiklusvälisteks kogunemisteks tee omaniku loata –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 401.   Teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemine

  (1) Normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 402.   Teerajatise püsivust ohustava liikluse lubamine

  (1) Mootorsõiduki omaniku, valdaja või käitamise eest vastutava ametiisiku poolt normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega mootorsõidukiga liigelda lubamise eest, samuti sõidukite liiklemise lubamise eest suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 403.   Loata teehoiutööde ja teehoiuväliste tööde tegemine

  (1) Teehoiutööde ja teehoiuväliste tööde tegemise, töövahendite, ehitus- ja metsamaterjali paigutamise, hoone, rajatise ehitamise, istandiku või muu objekti paigutamise, maavara kaevandamise ning metsa lageraie või muu keskkonda ümberkujundava töö tegemise eest teel ja tee kaitsevööndis tee omaniku loata –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 404.   Tee kaitsevööndi korrashoiu nõuete rikkumine

  (1) Maa omaniku või valdaja poolt tee kaitsevööndi või sellel asuva rajatise korrashoiu nõuete täitmata jätmise eest või tee kaitsevööndi kahjustamise või risustamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 405.   Teerajatise või raudteeülesõidukoha seisundinõuete rikkumine

  (1) Teerajatise või raudteeülesõidukoha seisundinõuete täitmata jätmise, liikluse keelamiseks või piiramiseks ettenähtud abinõude rakendamata jätmise või liiklusohtlike kohtade korrastamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 406.   Teerajatise või raudteeülesõidukoha ning tee kaitsevööndi kahjustamine või risustamine

  (1) Teerajatise või raudteeületuskoha kahjustamise või risustamise või liiklust ohustava või nähtavust piirava takistuse, puu, põõsa või istandiku kõrvaldamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 407.   Liikluskorraldusvahendi nõuetevastane paigaldamine

  (1) Liikluskorraldusvahendi paigaldamata jätmise, nõuetevastase paigaldamise või ettenähtud ajaks kõrvaldamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 408.   Liiklusvälise teabevahendi omavoliline paigaldamine

  (1) Teele või tee kaitsevööndi alale liiklusvälise teabevahendi paigaldamise eest tee omaniku loata –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 409.   Menetlus

  (1) Käesoleva seaduse §-des 40–408 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

  (2) Käesoleva seaduse §-des 40–408 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
  1) väärteo toimepanemise korral riigimaanteel Maanteeamet;
[RT I, 17.03.2011, 1 - jõust. 18.03.2011]
  2) väärteo toimepanemise korral kohalikul teel valla- ja linnavalitsus;
  3) politseiasutus.
07.11.2011 15:34
Parandatud täheviga sõnas „politseiasutus”. Alus: „Riigi Teataja seadus” § 10 lõige 4.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatutele on käesoleva seaduse §-des 405 ja 406 sätestatud väärtegude kohtuväliseks menetlejaks ka Tehnilise Järelevalve Amet.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 41.   [Kehtetu - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

7. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE 

§ 42. – § 44. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 45.   Seaduse rakendamine

  (1) [Kehtetu - RT I 2004, 84, 569 - jõust. 01.01.2005]

  (2) Käesoleva seaduse § 17 lõikes 4 sätestatud nõuet tee-ehitusmaterjalide ja -toodete nõuetele vastavuse tõendamise suhtes rakendatakse 2001. aasta 1. juulist.

  (3) Käesoleva seaduse §-s 251 nimetatud teehoiutööde tegevusluba on nõutav alates 2001. aasta 1. juulist.

  (4) Käesoleva seaduse § 251 lõike 2 punktides 5 ja 6 nimetatud teehoiutöö tegevusluba on nõutav alates 2005. aasta 1. aprillist.
[RT I 2005, 11, 44 - jõust. 27.02.2005]

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Kehtetu
Avaldamismärge:RT I, 23.03.2015, 149

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json