Toiduseadus (lühend - ToiduS)

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolevas seaduses sätestatakse turustamisotstarbelise toidutoorme ja toidu käitlemise alused, käitleja enesekontroll ning riiklik järelevalve toidu ohutuse ja muudele nõuetele vastavuse tagamiseks.

  (2) Käesolevat seadust ei kohaldata narkootiliste ainete, tubaka ja tubakatoodete ega ravimiseaduses (RT I 1996, 3, 56; 49, 954; 1997, 93, 1564; 1998, 36/37, 554; 1999, 58, 608; 2001, 53, 308) käsitletud ravimite suhtes.

  (3) Alkoholi ja vee käitlemise suhtes kohaldatakse käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd alkoholi ja vee käitlemist ei ole reguleeritud teiste seadustega.

  (4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 2.  Toit

[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

  (1) Toit on toiduaine või toiduainete segu, mis on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul.

  (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule käsitatakse toiduna ka närimiskummi ning toidulisandit, lisaainet ja teisi toidu valmistamiseks kasutatavaid aineid, mida tavaliselt ei tarvitata iseseisva toiduna.

  (3) [Kehtetu - RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 3.  Toidutoore ja selle esmane töötlemine

  (1) Toidutoore on põllumajanduses või selle allharus toodetud saadus, samuti jahipidamise või kalapüügiga või muul viisil varutud looduslik saadus, mida võib kasutada toidu valmistamiseks. Toidutoorme tootmist põllumajanduses või selle allharudes, jahipidamist, kalapüüki või muul viisil looduslike saaduste varumist mõistetakse käesoleva seaduse tähenduses toidutoorme tootmisena.

  (2) Toidutoorme esmane töötlemine on puhastamine, sorteerimine, kuivatamine, jahutamine, koorimine, tükeldamine, jahvatamine, pakendamine või muu sarnasel viisil töötlemine, mille tulemus on toidu valmistamiseks kõlblik toore.

  (3) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse toidutoorme tootjaks isikut, kes tegutseb ainult käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tegevusaladel ning toidutoorme töötlejaks isikut, kes tegutseb ainult käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusalal.

[RT I 2001, 93, 566 - jõust. 01.01.2002]

§ 4.  Toiduks kasutatav toidutoore

  Toiduks kasutatava toidutoorme suhtes kohaldatakse toitu ja selle käitlemist reguleerivaid sätteid, kui käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides ei ole ette nähtud teisiti.

§ 5.  Turustamisotstarbeline toidutoore ja toit

  Turustamisotstarbeline on käitleja poolt müügiks käideldav ning müüdav ja muul viisil tasu eest või tasuta üleantav toidutoore ja toit, kui käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
[RT I 2001, 93, 566 - jõust. 01.01.2002]

§ 6.  Turustamisotstarbelise toidutoorme ja toidu käitlemine ning käitleja

  (1) Turustamisotstarbelise toidutoorme ja toidu käitlemine (edaspidi käitlemine) on toidutoorme tootmine ja esmane töötlemine, toidu töötlemine ja valmistamine ning toidutoorme ja toidu vedamine, ladustamine ja turuleviimine, samuti teised toimingud, mille tulemusel muutuvad toidutoore ja toit kättesaadavaks teisele käitlejale või tarbijale .

  (1¹) Toidutoorme ja toidu turuleviimisena käsitatakse turuleviimist tähenduses, mis on toodud Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruses 178/2002/EÜ, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 031, 01.02.2002, lk 1–24).

  (2) Käitleja on isik, kes tegutseb püsivalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 käsitletud käitlemisvaldkondades.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toimingud, mille tulemusel saadavat toidutooret või toitu kasutatakse üksnes oma tarbeks, ei ole käitlemine käesoleva seaduse tähenduses. Samuti ei ole käitlemine nimetatud toimingute tegemine haridusasutuses õpilaste õpetamise või hoolekandeasutuses seal viibivate isikute õpetamise, arendamise või abistamise eesmärgil.

[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

2. peatükk KÄITLEMISETTEVÕTTE TUNNUSTAMINE 

§ 7.  Tunnustamine

  (1) Tunnustamine on menetlus, mille käigus hinnatakse ja kinnitatakse ettevõtte või selle osa, kus toidutooret või toitu käideldakse (edaspidi käitlemisettevõte), vastavust käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele .

  (2) Käitlemisettevõtte vastavust nõuetele hinnatakse ja kinnitatakse tervikuna või osade kaupa, kui need asuvad eraldi või käitlemine toimub mitmes käitlemisvaldkonnas.

[RT I 2002, 102, 603 - jõust. 17.12.2002]

§ 8.  Tunnustamise nõue

  (1) Toidu käitlemine on lubatud tunnustatud käitlemisettevõttes. Käitlemisettevõte, kus toimub ainult toidutoorme tootmine ja tootja enda toodetud toidutoorme selline esmane töötlemine, mille käigus ei muutu toidutoorme esialgne kuju ja esialgsed omadused, samuti käitlemisettevõte, kus toimub ainult mitteloomse toidutoorme puhastamine, sorteerimine, kuivatamine ja ladustamine säilitamise eesmärgil, ei pea olema tunnustatud. Käitlemisettevõte, kus toimub vee pakendamine ning mee või munade tööstuslik pakendamine, kuulub tunnustamisele.

  (2) Tunnustatakse käitlemisvaldkondade kaupa ning kindla toidutoorme või toidugrupi käitlemiseks tunnustamisel käitlemisettevõttes valitsenud tingimustel.

  (3) Tunnustamisel valitsenud tingimusi muutvatest ehituslikest, tehnoloogilistest, töökorralduslikest ja teistest ümberkorraldustest peab käitleja teatama tunnustamist korraldavale järelevalveasutusele, edastades viimasele sellekohase kirjaliku teate. Ümberkorralduste tegemise ajal on käidelda keelatud ning käitlemist võib pärast ümberkorralduste lõpetamist jätkata ainult järelevalveametniku loal.

  (4) Uusehitise ja remonditööde ning põhjaliku tehnoloogilise ümberkorralduse projekt tuleb kooskõlastada tunnustamist korraldava järelevalveasutusega.

[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 9.  Tunnustamise korraldamine

  (1) Käitleja kirjaliku taotluse alusel korraldab tunnustamist ja teeb asjakohase otsuse Veterinaar- ja Toiduamet või Tervisekaitseinspektsioon vastavalt käesoleva seaduse § 47 lõigetes 1 ja 2 sätestatud pädevusele.

  (2) Nimetatud järelevalveasutuse järelevalveametnik annab käitleja soovi korral talle selgitusi käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud ning tunnustamisel vajalike ja tunnustatud käitlemisettevõtte kohta käivate nõuete täitmiseks.

  (3) Eri käitlemisvaldkondades tunnustamisele kuuluvate käitlemisettevõtete liikide loetelu ja nende tunnustamise menetluse korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

[RT I 2001, 93, 566 - jõust. 01.01.2002]

§ 10.  Käitlemisettevõtte tunnustamine ja sellest keeldumine

  (1) Järelevalveasutuse juht või tema volitatud järelevalveametnik kinnitab käitlemisettevõtte vastavust käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele tähtajatu tunnustamise otsusega.

  (1¹) Kui käitlemisettevõtte nõuetele vastavust saab hinnata alles käitlemisettevõttes toimuva käitlemise käigus või kui tunnustamise menetluse käigus tuvastati vajadus teha ettevõttes toiduohutuse tagamist otseselt mittemõjutavaid ehituslikke, tehnoloogilisi, töökorralduslikke või muid ümberkorraldusi, on järelevalveasutuse juhil või tema volitatud järelevalveametnikul õigus väljastada tähtajaline tunnustamise otsus kehtivusajaga kuni üks aasta. Enne tähtajalise tunnustamise otsuse tegemist on järelevalveasutusel õigus nõuda ümberkorralduste tegemise ajakava.

  (2) Kui käitlemisettevõte ei ole hindamistulemuste põhjal nõuetekohane, ettevõtet ei tunnustata.

  (3) Järelevalveasutuse juht või tema volitatud järelevalveametnik teeb otsuse 20 tööpäeva jooksul pärast taotluse ning käesoleva seaduse § 9 lõike 3 alusel kehtestatud tunnustamise menetluse korras nimetatud andmete ja dokumentide saamist. Otsustamistähtaega võib lisaasjaolude selgitamiseks pikendada kuni 40 tööpäevani. Tähtaja pikendamise kohta edastab järelevalveametnik taotluse esitajale posti teel kirjaliku teate.

  (3¹) Kui käitlemisettevõtte kohta on tehtud tähtajaline tunnustamise otsus, teeb järelevalveasutuse juht või tema volitatud järelevalveametnik enne tähtajalise tunnustamise otsuse kehtivusaja lõppu tähtajatu tunnustamise otsuse või tunnustamisest keeldumise otsuse. Käitleja võib enne tähtajalise tunnustamise otsuse kehtivusaja lõppu esitada kirjaliku taotluse tähtajatu tunnustamise otsuse tegemiseks.

  (4) Tunnustamise otsus või tunnustamisest keeldumise otsus edastatakse taotluse esitajale posti teel.

[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 10¹.  Tunnustamise otsuse kehtivuse peatamine

  (1) Kui käitleja ei suuda käitlemisettevõttes tagada toidutoorme, toidu või käitlemise nõuetekohasust ja kui seetõttu võib olla ohustatud inimese tervis või käitleja ei pea kinni käesoleva seaduse § 10 lõikes 1¹ nimetatud ajakavast on tunnustamise otsuse teinud järelevalveasutuse juhil või tema volitatud järelevalveametnikul käitleja üle järelevalvet teostanud järelevalveametniku ettepanekul õigus peatada tunnustamise otsuse kehtivus käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide rikkumise asjaolude selgumiseni või järelevalveametniku ettekirjutuse täitmiseni.

  (1¹) Käitlemisettevõttes, mille tunnustamise otsuse kehtivus peatati, tuleb käitlemine viivitamata peatada.

  (2) Tunnustamise otsuse kehtivus taastatakse ja käitlejal tekib otsusega lubatud tegevuse jätkamise õigus, kui käitleja on kõrvaldanud tunnustamise otsuse kehtivuse peatamise tinginud asjaolud, esitanud kirjaliku taotluse tunnustamise otsuse kehtivuse peatamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks ning nimetatud otsus on kehtetuks tunnistatud.

  (3) Tunnustamise otsuse kehtivuse peatamise otsus ja tunnustamise otsuse kehtivuse peatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsus antakse käitlejale üle allkirja vastu või edastatakse posti teel väljastusteatega.

[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 11.  Tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamine

  Tunnustamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks, kui:
  1) käitleja ei suuda käitlemisettevõttes valitsevate püsiolude tõttu täita toidutoorme, toidu või käitlemise kohta kehtestatud nõudeid,
  2) esineb oht inimese tervisele,
  3) tunnustatud ettevõttes on käitlemine lõpetatud või
  4) käitleja esitab sellekohase taotluse

  (2) Tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamise ettepaneku teeb käitleja üle järelevalvet teostav järelevalveametnik järelevalveasutuse juhile, kellel on õigus otsus kehtetuks tunnistada. Tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsus antakse käitlejale üle allkirja vastu või edastatakse posti teel väljastusteatega.

  (2¹) Käitlemisettevõttes, mille tunnustamise otsus on kehtetuks tunnistatud, tuleb käitlemine kehtetuks tunnistamise otsuses märgitud ulatuses viivitamata lõpetada .

  (3) Kui tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks olnud asjaolud on kõrvaldatud, võib käitleja taotleda uut tunnustamist.

[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

3. peatükk TOIDU SUHTES ESITATAVAD NÕUDED 

§ 12.  Üldnõuded

  (1) Turuleviidav toidutoore ja toit peab olema ohutu inimese tervisele ning vastama käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud muudele nõuetele (edaspidi nõuetekohane).

  (2) Toidutoormes ja toidus ei tohi olla selle omadusi halvendavaid või inimese tervist ohustavaid parasiite, kahjureid ega võõrkehi.

  (3) Riknenud, saastunud või mikrobioloogilistele nõuetele mittevastavat toidutooret ja toitu või ebasobivate tehnoloogiliste võtete, antud toidule mitteomase lõhna, maitse, värvi või teiste asjaolude tõttu rikutud toitu käidelda on keelatud. Vabariigi Valitsus võib kehtestada toidugruppide suhtes esitatavad mikrobioloogilised nõuded.

  (4) Lisaks käesolevas peatükis sätestatule peab toit vastama seda iseloomustavatele koostis- ja kvaliteedinõuetele. Koostis- ja kvaliteedinõuded toidugruppide kaupa kehtestab Vabariigi Valitsus.

  (5) Turuleviidav liha peab olema veterinaarkontrolli tulemusena toidukõlblikuks tunnistatud. Toidukõlblikuks tunnistamata liha loetakse toidukõlbmatuks ja seda on keelatud turule viia. Turuleviidava loomse toidu toidukõlblikkust tõendatakse vastavalt toiduhügieeni eeskirjades sätestatule.

[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 13.  Uuendtoit ja geneetiliselt muundatud toit

  (1) Uuendtoitu tähenduses, mis on toodud Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruses 258/97/EÜ uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta (EÜT L 043, 14.02.1997, lk 1–6), võib turule viia üksnes vastavalt nimetatud määruse nõuetele.

  (2) Toiduks kasutatavat geneetiliselt muundatud organismi ja geneetiliselt muundatud toitu tähenduses, mis on toodud Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruses 1829/2003/EÜ geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT L 268, 18.10.2003, lk 1–23), võib turule viia üksnes vastavalt nimetatud määruse nõuetele.

  (3) Hindamisasutuseks Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 258/97/EÜ artikli 4 lõike 3 tähenduses ning pädevaks asutuseks Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 1829/2003/EÜ artikli 5 lõike 2 tähenduses on Veterinaar- ja Toiduamet.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikest 3 tulenevate ülesannete täitmisel võib Veterinaar- ja Toiduamet pöörduda seisukoha saamiseks põllumajandusministri moodustatud nõuandva õigusega uuendtoidukomisjoni poole, mille koosseisu kaasatakse asjatundjaid järgmistest valdkondadest:
  1) toiduainete tehnoloogia;
  2) toiduainete keemia;
  3) biotehnoloogia;
  4) geenitehnoloogia;
  5) toksikoloogia;
  6) mikrobioloogia;
  7) arstiteadus;
  8) toitumisteadus;
  9) tarbijakaitse, toidualased õigusaktid ning toidujärelevalve.

[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 14.  Eritoit

[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

  (1) Eritoiduna käsitatakse toitu, mis on mõeldud seedeprotsessi või ainevahetuse kõrvalekallete või füsioloogilise seisundi tõttu tavapärasest erinevate toitumisvajadustega inimestele ning mis on seetõttu valmistatud eritehnoloogiat kasutades või millel on tavatoidust erinev koostis. Eritoiduks loetakse ka imiku- ja väikelapsetoit.

  (1¹) Kui tavatoit on sobiv käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud inimestele ja sellele soovitakse toidu kohta antavas teabes viidata, kohaldatakse sellise tavatoidu suhtes eritoidu kohta kehtestatud nõudeid.

  (2) Eritoit peab olema nõuetekohane, selgelt eristatav tavatoidust ja kasutatav deklareeritud eesmärgil.

  (3) --(4)
[Kehtetud - RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

  (5) Arvestades eritoitude kasutamise eesmärki ja toidugruppide eriomadusi, kehtestab Vabariigi Valitsus eritoitude koostis- ja kvaliteedinõuded ning eritoitude valmistamiseks kasutatavate ainete ja eritoidu käitlemise suhtes esitatavad nõuded.

  (5¹) Sellise eritoidu esmakordsel turuleviimisel, mis on ette nähtud meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks või mille kohta ei ole kehtestatud nõudeid käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel, peab turuleviija sellest teavitama Tervisekaitseinspektsiooni hiljemalt turuleviimise päeval, edastades posti teel turuleviidava eritoidu puhul kasutatava märgistuse näidise koos teatisega, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
  1) turuleviija nimi, elu- või asukoht ja aadress ning sidevahendite numbrid;
  2) eritoidu nimetus;
  3) eritoidu turuleviimise kuupäev.

  (5²) Kui sama eritoit on juba viidud Euroopa Liidu muu liikmesriigi turule, peab eritoidu Eestis turuleviija edastama Tervisekaitseinspektsioonile turuleviidava eritoidu puhul kasutatava märgistuse näidise koos käesoleva paragrahvi lõikes 5¹ nimetatud teatisega ning teabe selle järelevalveasutuse kohta, keda teavitati sama eritoidu esmakordsel turuleviimisel.

  (5³) Vajaduse korral võib Tervisekaitseinspektsioon nõuda turuleviijalt teaduslikke lisaandmeid, mis kinnitavad eriomaduste olemasolu eritoidul. Kui nimetatud andmed on avalikult kättesaadavad, piisab viitest vastavale trükisele või muule püsivale avaldamiskohale.

  (6) --(9)
[Kehtetud - RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 14¹.  Toidulisand

  (1) Toidulisandina käsitatakse toitu, mille kasutamise eesmärk on tavatoitu täiendada ning mis on inimesele toitainete või muude toitainelise või füsioloogilise toimega ainete kontsentreeritud allikaks. Nimetatud ained võivad esineda üksikult või kombineeritult ning viiakse turule müügipakendisse pakendatuna kindlate annustena, nagu kapslid, pastillid, tabletid ja muu sarnane ning pulbrikotikesed, vedelikuampullid, tilgutuspudelid ja muu sarnane, mis on ette nähtud vedeliku ja pulbri tarvitamiseks väikeste mõõdetud kogustena.

  (2) Toidulisandi esmakordsel turuleviimisel peab turuleviija sellest teavitama Tervisekaitseinspektsiooni hiljemalt turuleviimise päeval, edastades posti teel turuleviidava toidulisandi puhul kasutatava märgistuse näidise koos teatisega, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
  1) turuleviija nimi, elu- või asukoht ja aadress ning sidevahendite numbrid;
  2) toidulisandi nimetus;
  3) toidulisandi turuleviimise kuupäev.

[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 15.  Külmutatud toidutoore ja toit

  (1) Külmutatud on toidutoore ja toit, mis on läbinud külmutamisprotsessi ja mida seejärel säilitatakse antud toidutoormele või toidule ettenähtud temperatuuril. Toidu nõuetekohasuse tagamiseks peab külmutamisaeg olema võimalikult lühike.

  (2) Külmutatud toidutooret ja toitu käideldes tuleb järgida toiduhügieeni üldeeskirjas ja teistes õigusaktides sätestatud nõudeid ning Vabariigi Valitsuse kehtestatud külmutatud toidu käitlemise erinõudeid.

§ 16.  Lisaaine

  (1) Lisaaine on looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil ning mis ise või mille derivaadid muutuvad otseselt või kaudselt toidu koostisosaks. Olenemata lisaaine toiteväärtusest ei kasutata lisaainet iseseisva toiduna ega toidu põhikoostisosana.

  (2) Lisaainet on lubatud kasutada käesoleva seaduse alusel kehtestatud viisil, toidugrupis ja piirnormi ulatuses ning ainult juhul, kui lisaaine kasutamise eesmärki ei ole võimalik muul viisil saavutada.

  (3) Toidus lubatud lisaainete loetelu ja piirnormid toidugruppide kaupa ning lisaaine kasutamise tingimused ja viisid kehtestab Vabariigi Valitsus .

  (4) Toidus lubatud lisaainete suhtes esitatavad nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus.

[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 17.  Tehislik lõhna- ja maitseaine

  (1) Toidu käitlemisel on lubatud kasutada nõuetekohast tehislikku lõhna- ja maitseainet (edaspidi lõhna- ja maitseaine).

  (2) Toidus lubatud lõhna- ja maitseainete loetelu ning piirnormid toidugruppide kaupa, lõhna- ja maitseainete suhtes esitatavad nõuded, nende ainete kasutamise ja valmistamise tingimused ning viisid kehtestab Vabariigi Valitsus.

  (3) Pädevaks asutuseks Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 2065/2003/EÜ toidus ja toidul kasutatud või kasutamiseks ettenähtud suitsutuspreparaatide kohta (ELT L 309, 26.11.2003, lk 1–8) artikli 7 lõike 2 tähenduses on Veterinaar- ja Toiduamet.

[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 18.  Abiaine

  (1) Abiaine on toidu käitlemisel kasutatav aine, mis eemaldatakse toidust, kuid mille jäägid või derivaadid võivad tehnoloogilise paratamatuse tõttu toidus säilida.

  (2) Abiainete suhtes esitatavad nõuded, nende ainete kasutamise tingimused ja viisid ning toidus lubatud jääksisalduse piirnormid kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 19.  Saasteaine

  (1) Saasteaine on toidutoormes või toidus leiduv aine, mis on sinna sattunud toidutoorme tootmisel või esmasel töötlemisel kasutatud ainete tõttu, käitlemise ajal või keskkonna saastumise tagajärjel ning mis võib olla inimese tervisele ohtlik või mis võib halvendada toidu omadusi.

  (2) Keelatud või lubatust suuremas koguses saasteaineid sisaldavat toidutooret ja toitu ei ole lubatud käidelda.

  (3) Vabariigi Valitsus võib kehtestada lubatud saasteainete loetelu ja piirnormid toidugruppide kaupa . Loomse toidu ohutuse tagamiseks kehtestab põllumajandusminister korra saasteainete järelevalve reguleerimiseks.

[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 20.  Toidu võltsimine

  (1) Toitu võltsida ja võltsitud toitu käidelda on keelatud.

  (2) Võltsimisena käsitatakse:
  1) toidu koostise muutmist ilma märgistust muutmata;
  2) märgistuse muutmist tegelikku koostist muutmata;
  3) toidule mis tahes viisil teise aine lisamist või sellega toidu töötlemist toidu madalama väärtuse või nõuetele mittevastavuse varjamiseks;
  3¹) tervisemärgi mittenõuetekohast kasutamist märgistusel;
  4) käitlemist, kasutades teise ettevõtja ärinime või kaubamärki ilma tema loata.
[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

4. peatükk KÄITLEMISE ÜLDNÕUDED 

§ 21.  Toidu nõuetekohasuse tagamine käitlemisel

  (1) Käitlemine peab toimuma vastavalt käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetele ning käitlemisel peab olema tagatud nõuetekohase toidu saamine.

  (2) Käitlemisel on keelatud kasutada aineid ja materjale, mille koostis või toime inimesele ei ole teada või mis ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele või mille kasutamine on õigusaktidega keelatud.

  (3) Käitlemiskohtades on keelatud hoida aineid ja materjale, mis võivad põhjustada toidutoorme või toidu saastumise või halvendada nende omadusi.

  (4) Kui uuringute tulemusena on selgunud töötlemisviisi või aine kahjulikkus inimese tervisele, on seda keelatud toidutoorme ja toidu käitlemisel kasutada. Toidutoorme ja toidu käitlemisel keelatud töötlemisviiside ja ainete loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus. Töötlemisviisi või aine kohta, mida teatud juhul võib toidutoorme või toidu käitlemisel kasutada, kehtestab Vabariigi Valitsus käitlemise erinõuded, milles sätestatakse, millisel juhul ja kuidas on lubatud töötlemisviisi või ainet kasutada.

[RT I 2001, 93, 566 - jõust. 01.01.2002]

§ 22.  Käitleja kohustused käitlemisel

  (1) Käitleja vastutab käideldava toidutoorme ja toidu ning käitlemise nõuetekohasuse eest ja on kohustatud kasutama kõiki võimalusi selle tagamiseks.

  (2) Käitleja peab järgima toidutoorme ja toidu pakendil või saatedokumendil märgitud säilitamisnõudeid, mille määrab toidutoorme tootja, esmane töötleja, toidu valmistaja või pakendaja kestvuskatsete või põllumajandusministri poolt kehtestatud toidu säilitamisnõuete alusel. Põllumajandusminister kehtestab säilitamisnõuded sõltuvalt toidu võimalikust ohtlikkusest inimese tervisele toidugruppide kaupa. Kestvuskatsete tegemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus .

  (3) Käitleja ei tohi vastu võtta, käitlemisel kasutada ega väljastada nõuetele mittevastavat toidutooret ja toitu.

  (4) Loomset toidutooret ja toitu on keelatud kasutada, kui loomale on manustatud ravimit, ravimitaolist või hormonaalse toimega ainet ja kui nende kasutamise järgne keeluaeg ei ole möödunud.

  (5) Kui käitleja teab või kui tal on põhjust arvata, et tema poolt tarbijale või teisele käitlejale kättesaadavaks tehtud toidutoore või toit ei ole nõuetekohane, võtab ta viivitamata meetmeid nimetatud toidutoorme või toidu turult kõrvaldamiseks ning teatab sellest asjaomasele järelevalveasutusele.

  (6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud toit võib olla jõudnud tarbijani, annab käitleja tarbijale teavet toidu turult kõrvaldamise põhjuste kohta ning, kui muud meetmed ei ole inimese tervist ohustavate asjaolude kõrvaldamiseks piisavad, korraldab käitleja sellise toidu tarbijalt tagasinõudmise.

  (7) Iga käitleja, kes on seotud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud toidutoorme või toidu tarbijale või teisele käitlejale kättesaadavaks tegemisega, on kohustatud vajaduse korral abistama turult kõrvaldamise ja tarbijalt tagasinõudmise meetmeid võtnud käitlejat nimetatud toidutoorme ja toidu turult kõrvaldamisel ja toidu tarbijalt tagasinõudmisel.

[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 23.  Käitleja arvestuskohustus

  (1) Käitleja peab käitlemisettevõttesse vastu võtma ja käitlemisel kasutama üksnes identifitseeritava päritoluga toidutooret ja toitu ning pidama kirjalikku arvestust saadud ja väljastatud, samuti käesoleva seaduse § 22 lõigete 5–7 kohaselt turult kõrvaldatud või tarbijalt tagasinõutud toidutoorme- ja toidukoguste üle.

  (2) Arvestuse pidamise ühtlustamise ja täpsustamise eesmärgil kehtestab põllumajandusminister arvestuskohustuse täitmise tingimused ja korra.

[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 24.  Toidu tehniline kirjeldus

  (1) Toidu valmistamisel, välja arvatud toitlustusettevõttes üksnes kohapeal turustatava toidu valmistamisel, peab käitleja järgima enda valitud või koostatud toidu tehnilise kirjelduse nõudeid.

  (2) Toidu tehniline kirjeldus käesoleva seaduse tähenduses on igasugune toidu omadusi ja valmistamist kirjeldav dokument, mis sisaldab toidu kohta järgmisi andmeid:
  1) nimetus;
  2) valmistoodet ja selle koostisosi iseloomustavad näitajad;
  3) kasutatavad tehnoloogilised võtted, eelkõige need, mis on olulised toidu ohutuse seisukohast;
  4) nõuetekohasuse hindamise meetodid;
  5) pakendamis- ja märgistamisnõuded;
  6) veo- ja säilitamistingimused.

  (3) Enda koostatud tehniline kirjeldus ja sellesse tehtavad muudatused peavad olema vormistatud dokumendina, millest peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud andmetele nähtuma vähemalt selle vormistamise kuupäev ning allkirjaga kinnitanud isiku nimi ja ametinimetus.
[RT I 2001, 93, 566 - jõust. 01.01.2002]

§ 25.  Käitlemisettevõtte tingimused

  (1) Käitlemisettevõtte tehnilised tingimused ja töökorraldus peavad võimaldama järgida käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõudeid.

  (2) Kui ilmnevad asjaolud, mis toovad kaasa või võivad kaasa tuua nende tingimuste muutumise määral, mille tagajärjel ei ole tagatud toidu ohutus, peab käitleja viivitamata sellest teatama asjaomasele järelevalveasutusele.

§ 26.  Toiduhügieen

  (1) Käesolevas seaduses käsitatakse toiduhügieenina meetmeid, mida käitleja rakendab kõigis käitlemisvaldkondades ja -etappides toidu nõuetekohasuse tagamiseks.

  (2) Käitlemisettevõte, selle territoorium, hooned, rajatised ja ruumid ning nende planeering, samuti sisseseade ja käitlemisvahendid ning töökorraldus peavad vastama käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 alusel kehtestatud toiduhügieeni eeskirjades sätestatud nõuetele. Toiduhügieeni eeskirjades kehtestatakse ka veovahendite, toidutoorme ja toidu veo, veevarustuse ja kanalisatsiooni ning käitlemise ja käitlemisettevõtte töötajate hügieeni ning käitleja enesekontrolli nõuded.

  (3) Toiduhügieeni üldeeskirja kehtestab Vabariigi Valitsus .

  (4) Lisaks toiduhügieeni üldeeskirjale võib põllumajandusminister kehtestada toiduhügieeni tagamiseks vajalikud eeskirjad toidutoorme kohta ja erinevate käitlemisvaldkondade kaupa.

  (5) Toiduhügieeni eeskirjade ning käesoleva seaduse § -s 34 sätestatud enesekontrollikohustuse täitmisel võib käitleja lähtuda hea hügieenitava juhendist (edaspidi juhend), mille töötab välja käitleja, käitlejate organisatsioon või mõni muu huvitatud osapool koostöös muude asjaomaste osapoolte, sealhulgas järelevalveasutusega. Juhendi väljatöötamisel arvestatakse Maailma Toidu ja Põllumajanduse Organisatsiooni (FAO) ning Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) ühise standardiprogrammi Codex Alimentarius standardeid.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhendis esitatud soovituste kooskõla toiduhügieeni eeskirjades ning käesoleva seaduse § -s 34 sätestatud nõuetega hindavad vastavalt oma pädevusele Veterinaar- ja Toiduamet või Tervisekaitseinspektsioon, kellel on õigus teha ettepanekuid juhendi muutmiseks. Järelevalve teostamisel arvestab järelevalveasutus heakskiidetud juhendiga.

  (7) Toiduhügieeni üldeeskirja täitmise üle järelevalvet tehes peab järelevalveasutus hindama ettevõttes esineda võivaid toiduohutusega seonduvaid ohtusid ning pöörama tähelepanu käitleja poolt määratud kriitilistele punktidele. Järelevalve läbiviimise sagedus peab vastama ettevõttega seonduvale riskile.

  (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud järelevalveasutused esitavad hinnatud ja heakskiidetud juhendid Põllumajandusministeeriumile, kes edastab need Euroopa Komisjonile.

[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 27.  Käitlemisettevõtte töötaja

  (1) Käitleja on kohustatud töötajale selgitama õigusaktidest tulenevaid käitlemisnõudeid ning kontrollima nende täitmist.

  (2) Toidutooret või toitu käitleval töötajal peavad olema kutseteadmised ning ta peab tundma ja järgima toiduhügieeninõudeid.

  (3) Töötaja, kes toidutooret või toitu vahetult ei käitle, peab tundma ja järgima toiduhügieeninõudeid toidu ohutuse tagamiseks vajalikus ulatuses.

  (4) Töötaja toiduhügieenialase juhendamise korraldab käitleja.

§ 28.  Töötaja tööle lubamine

  (1) Toitu käitlev töötaja ning oma tööülesannete tõttu toidutoorme või toiduga või selle käitlemisvahenditega kokkupuutuv töötaja peab nakkus- ja parasitaarhaiguste tuvastamiseks ning nende leviku tõkestamiseks käima enne töösuhte algust ja korrapäraselt töösuhte ajal tervisekontrollis ning tal peab vastavalt rahvatervise seadusele (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 569; 1999, 30, 415; 88, 804; 2001, 23, 128) ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele olema tervisetõend.

  (2) Käitleja peab nõudma toitu käitlevalt töötajalt ning oma tööülesannete tõttu toidutoorme või toiduga või selle käitlemisvahenditega kokkupuutuvalt töötajalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuste täitmist.

  (3) Käitlemisettevõtte töötaja peab teavitama käitlejat või tema esindajat oma tervisehäirest, haigusest, kontakteerumisest nakkushaigega või muudest ohtudest, mis võivad põhjustada toidu saastumise.

  (4) Töötajat, kellel puudub kehtiv tervisetõend, kes võib levitada nakkusetekitajaid või parasiite või kellel on toiduohutuse seisukohalt ohtlik muu tervisehäire või haigus, ei tohi lubada tööle, kus ta võib toitu saastata.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud tervisetõendit puudutavad nõuded ei laiene toidutoorme tootjale, kelle käitlemisettevõte ei pea vastavalt käesoleva seaduse § 8 lõikele 1 olema tunnustatud, kui teistes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

[RT I 2001, 93, 566 - jõust. 01.01.2002]

§ 29.  Toiduhügieenikoolitus käitlemisettevõttes

  (1) Käitleja peab koostama käitlemisettevõtte töötajate toiduhügieenikoolituse kava, milles nähakse ette koolituse eesmärgid, maht, sagedus ja kord.

  (2) Koolituskava alusel korraldab käitleja perioodiliselt töötajate tööülesannetele vastavat toiduhügieenikoolitust ja hindab töötajate toiduhügieenialaseid teadmisi.

  (3) Koolituskava täitmist jälgib järelevalveametnik, kellel on õigus teha ettepanekuid koolituskava muutmiseks ja täiendamiseks ning anda selgitusi selle koostamise kohta.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatud nõuded ei laiene toidutoorme tootjale, kelle käitlemisettevõte ei pea vastavalt käesoleva seaduse § 8 lõikele 1 olema tunnustatud, kui teistes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

[RT I 2001, 93, 566 - jõust. 01.01.2002]

§ 30.  Puhastamine, desinfitseerimine ja kahjuritõrje
[RT I 2001, 93, 566 - jõust. 01.01.2002]

  (1) Käitleja peab käitlemisettevõtte, selle territooriumi ning ruumide, sisseseade ja käitlemisvahendite puhastamiseks ja desinfitseerimiseks ning kahjuritõrjeks kasutama üksnes neid vahendeid ja aineid ning ainult sel viisil, mis ei põhjusta toidu saastumist, ei halvenda selle omadusi ega ohusta inimese tervist. Puhastamis-, desinfitseerimis- ja kahjuritõrjeaineid peab kasutama vastavalt nimetatud ainete tootja koostatud kasutusjuhendile.

  (2) [kehtetu - RT I 2001, 93, 566 - jõust. 01.01.2002]

§ 31.  Toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed

  (1) Toidutoorme ja toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed ei tohi põhjustada toidu saastumist, halvendada selle omadusi ega ohustada inimese tervist ning peavad vastama toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatud nõuetele.

  (2) Toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatavad nõuded, nende gruppide kohta esitatavad erinõuded ning nimetatud materjalide ja esemete ohutuse katsetamise meetodid kehtestab Vabariigi Valitsus .

§ 32.  Kasutatav vesi

  (1) Käitlemisettevõte peab olema varustatud piisava hulga veeseaduse alusel (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94, 577; 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387) kehtestatud joogivee nõuetele vastava veega (edaspidi joogivesi). Joogivett peab käitlemisettevõttes kasutama alati, kui see on vajalik toidu saastumise vältimiseks. Kalandustoodete, koorikloomade ja molluskite esmaseks töötlemiseks on vastavalt käesoleva seaduse § 26 lõike 4 alusel kehtestatud toiduhügieeni eeskirjadele lubatud kasutada puhast merevett, mis ei põhjusta kalandustoote, koorikloomade ega molluskite saastumist, ei halvenda nende omadusi ega muuda neid ohtlikuks inimese tervisele .

  (2) Seadmete jahutusveena, toiduga mittekokkupuutuva auru saamiseks ja teistel sedalaadi eesmärkidel kasutatav joogivee nõuetele mittevastav vesi tuleb juhtida joogiveesüsteemist eraldi asuvasse vastavalt märgistatud süsteemi, mida ei saa joogiveesüsteemiga ühendada ega avada käitlemisruumidesse.

[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 33.  Toidutoorme ja toidu vedu

  (1) Toidutooret ja toitu veetakse veokiga, kus on nende omaduste säilimiseks vajalikud tingimused ning kus nad ei saastu ja kus ei halvene nende omadused.

  (2) Toidutooret ja toitu ei ole lubatud vedada koos ainetega, mis võivad neid saastata või nende omadusi halvendada.

  (3) Pakendamata vedelat, granuleeritud või pulbrilist toidutooret ja toitu tohib vedada ainult selleks ettenähtud ja vastavalt tähistatud veokis, konteineris või anumas, kui käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
[RT I 2001, 93, 566 - jõust. 01.01.2002]

5. peatükk KÄITLEJA ENESEKONTROLL 

§ 34.  Enesekontrollikohustus

  (1) Käitleja on kohustatud kontrollima toidutoorme, toidu ja nende käitlemise nõuetekohasust (edaspidi enesekontroll ) ning rakendama abinõud selle tagamiseks. Rakendatavaid abinõusid kirjeldatakse enesekontrolliplaanis. Enesekontroll koos kirjalikult vormistatud enesekontrolliplaaniga moodustab enesekontrollisüsteemi.

  (2) Käitleja peab määrama kindlaks toidu ohutuse seisukohalt olulised käitlemisetapid (kriitilised punktid), kontrollima neid ja registreerima kontrolli tulemused käesoleva seaduse § 26 lõigete 3 ja 4 alusel kehtestatud toiduhügieeni eeskirjade nõuete kohaselt.

  (3) Enesekontrolliplaan tuleb kooskõlastada käitlemise üle järelevalvet teostava järelevalveasutusega, kes annab käitleja soovi korral ka selgitusi enesekontrolliplaani koostamiseks ja muutmiseks. Järelevalveasutusel on õigus teha ettepanekuid enesekontrolliplaani muutmiseks ja täiendamiseks, kui on ilmnenud, etolemasoleva enesekontrolliplaaniga ei suudeta tagada toidu ohutust.

  (4) Enesekontrolli käigus avastatud puudustest, mille tõttu ei suudeta tagada toidu ohutust inimese tervisele, peab käitleja viivitamata teavitama asjaomast järelevalveasutust ja võtma puuduste kõrvaldamiseks kasutusele vajalikud meetmed.

  (5) Enesekontrolli raames võetud proove analüüsitakse põllumajandusministri kehtestatud nõuetele vastavas laboratooriumis.

  (6) Enesekontrollikohustust ei kohaldata tunnustamisele mittekuuluva käitlemisettevõtte suhtes.

[RT I 2001, 93, 566 - jõust. 01.01.2002]

§ 35.  Vastavusdeklaratsioon

  (1) Toidu nõuetekohasust tõendav vastavusdeklaratsioon on toidu valmistaja antud kirjalik dokument, milles kinnitatakse, et toit vastab õigusaktides sätestatud või muudele nõuetele. Vastavusdeklaratsioon antakse edasise käitleja nõudel.

  (2) Vastavusdeklaratsiooniga kinnitatakse, et toit vastab deklaratsioonis loetletud nõuetele, kui edasisel käitlemisel järgitakse väljaandja esitatud tingimusi.

  (3) Vastavusdeklaratsioon antakse kindlaksmääratud ajaks sama toidu jätkuvaks valmistamiseks või partii kohta. Partiina käsitatakse ühesuguse nimetuse ja ühesuguste omadustega ning ühesugustel tingimustel toodetud, valmistatud või pakendatud toidutoorme- või toidukogust. Partiil peab olema kindel tähistus. (õ) 14.07.2006 16:30

  (4) Kui vastavusdeklaratsioon on antud toidu jätkuvaks valmistamiseks, peavad sellega hõlmatavad partiid olema vastavusdeklaratsiooniga seostatavad. Partii kohta antud vastavusdeklaratsioonis peab olema viide konkreetsele partiile.
[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 36.  Vastavusdeklaratsiooni sisu

  Vastavusdeklaratsioonis peavad olema järgmised andmed:
  1) väljaandja nimi, asukoht ja aadress ning vastavusdeklaratsiooni tähis;
  2) toidu nimetus ja teised toidu määratlemiseks vajalikud andmed;
  3) viide nõuetele, millele vastavust tõendatakse;
  4) väljaandmise kuupäev ning vastavusdeklaratsiooni välja andnud isiku nimi, allkiri ja ametikoht.

§ 37.  Sertifitseerimine

  (1) Sertifitseerimine on menetlus, mille käitleja kirjaliku taotluse alusel korraldab kolmas sõltumatu osapool (edaspidi sertifitseerimisasutus), et tõendada käitleja kvaliteedisüsteemi või konkreetse käideldava toidu vastavust nõuetele, millele vastavuse tõendamist taotletakse.

  (2) Sertifitseerimine on vabatahtlik ning sertifitseerimiseks tehtud kulutused kannab sertifitseerimist taotlenud käitleja.

  (3) Sertifitseerimise positiivse tulemuse korral väljastab sertifitseerimisasutus kvaliteedisüsteemi või toidu nõuetele vastavust kinnitava vastavussertifikaadi.

6. peatükk TEABE ESITAMINE 

§ 38.  Teabele esitatavad nõuded

  (1) Toidutoorme ja toidu kohta märgistusel ja muul viisil antav teave peab olema tõene, vastama õigusaktidega kehtestatud nõuetele ega tohi käitlejat ja tarbijat eksitada. Tarbijale müüdav või muul viisil üleantav toit peab olema märgistatud viisil, mis tagab toidu kohta vajaliku teabe saamise.

  (2) --(4)
[Kehtetud - RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

  (5) Toidu märgistusele esitatavad nõuded ja märgistamise ning muul viisil teabe edastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Samuti kehtestab Vabariigi Valitsus märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded ja korra toidugruppide kaupa.

[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 39.  Teabe esitamise piirangud

  (1) Toidu märgistus ja märgistamise meetodid ei tohi viidata haigusi tõkestavatele, ravivatele või leevendavatele omadustele ega eksitada tarbijat, eelkõige järgmisel viisil:
  1) andes ebaõiget teavet toidu iseloomulike tunnuste, eelkõige toidu olemuse, määratluse, omaduste, koostise, koguse, säilivuse, päritolu, valmistamis- või tootmismeetodi kohta;
  2) omistades toidule omadusi või toimet, mida toidul ei ole;
  3) omistades toidule eriomadusi, kui sellised omadused on kõigil sarnastel toitudel.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud nõudeid kohaldatakse ka toidu reklaami ning toidu esitlemise, eelkõige toidu kuju, välimuse, pakendi, kasutatud pakkematerjali ning järjestus- ja väljapanemisviisi suhtes.
[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 39¹.  Tervisemärgi kasutamine märgistusel

  (1) Tervisemärk näitab toidu ja selle valmistamiseks kasutatud toidutoorme ning asjaomase käitlemisettevõtte vastavust käesoleva seaduse § 26 lõike 4 alusel kehtestatud toiduhügieeni eeskirjadele.

  (2) Tervisemärk kantakse märgistusele vastavalt käesoleva seaduse § 26 lõike 4 alusel kehtestatud toiduhügieeni eeskirjadele.
[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 40.  Märgistuse muutmise piirang

  (1) Märgistuse muutmist toidu tegelikke omadusi muutmata käsitatakse toidu võltsimisena, välja arvatud märgistuse täpsustamine ja eksitava märgistuse parandamine.

  (2) Toitu, mille müügipakendile on märgitud realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäev või minimaalne säilimisaeg, on keelatud ümber pakendada. Samuti ei tohi muuta müügipakendil olevat kuupäeva ega turustada toitu pärast realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäeva möödumist.

[RT I 2001, 93, 566 - jõust. 01.01.2002]

7. peatükk IMPORT JA EKSPORT NING JÄRELEVALVE SELLE ÜLE 

[RT I 2004, 34, 236– joust. 1. 05. 2004]

§ 41.  Import ja eksport

  (1) Import käesoleva seaduse tähenduses on toidutoorme ja toidu toimetamine Euroopa Liidu territooriumile väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvast riigist (edaspidi ühenduseväline riik ).

  (2) Eksport käesoleva seaduse tähenduses on toidutoorme ja toidu vedu Euroopa Liidust ühendusevälisesse riiki EÜ Nõukogu määruse 2913/92/EMÜ, millega kehtestatakse Euroopa Liidu tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1–50), artikli 161 tähenduses.

  (3) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse üksnes loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse ( RT I 2004, 34, 236 ) § 8 lõikes 1 nimetamata toidutoorme ja toidu suhtes.

[RT I 2004, 34, 236– joust. 1. 05. 2004]

§ 42.  Piiripunktid

  (1) Toidutoorme ja toidu import ja eksport on lubatud Eesti ja ühendusevälise riigi vahelisel piiril, sadamas või lennujaamas asuvate riigipiiri seaduse (RT I 1994, 54, 902; 1997, 77, 1315; 1999, 25, 365; 2000, 86, 550; 2001, 23, 126; 2002, 58, 363; 63, 387; 90, 516; 102, 599; 2003, 23, 138; 26, 156; 51, 350; 2004, 2, 4; 24, 164) alusel rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktide kaudu.

  (2) Sellist toitu ja toidutooret, mille suhtes tuleb Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt importimisel järelevalvet teostada piiripunktis, on lubatud importida üksnes Euroopa Komisjoni kehtestatud loetelus nimetatud piiripunkti kaudu.

[RT I 2004, 34, 236– joust. 1. 05. 2004]

§ 43.  Järelevalve teostamise koht

  (1) Toidutoorme ja toidu importimisel teostatakse järelevalvet nende nõuetekohasuse üle üldjuhul sihtkohas.

  (2) Käesoleva seaduse § 42 lõikes 2 nimetatud juhul teostatakse toidutoorme ja toidu järelevalvet piiripunktis.

  (3) Teabe korral, mis annab alust kahtlustada imporditava toidutoorme ja toidu mittenõuetekohasust või ohtlikkust, või muu põhjendatud vajaduse korral teostatakse toidutoorme ja toidu järelevalvet piiripunktis.

[RT I 2004, 34, 236– joust. 1. 05. 2004]

§ 44.  Järelevalve korraldamine

  (1) Järelevalvetoiminguid toidutoorme ja toidu sihtkohas teostavad Veterinaar- ja Toiduameti ning Tervisekaitseinspektsiooni järelevalveametnikud.

  (2) Käesoleva seaduse § 43 lõikes 2 nimetatud juhul kontrollivad Veterinaar- ja Toiduameti järelevalveametnikud piiripunktis toidutoorme ja toidu dokumente ning toidutoorme ja toidu vastavust nendes dokumentides esitatud kirjeldusele.

  (3) Käesoleva seaduse § 43 lõikes 3 nimetatud juhul teostavad piiripunktis toidutoorme ja toidu dokumentide kontrolli Maksu- ja Tolliameti tollijärelevalve ametnikud.

[RT I 2004, 34, 236– joust. 1. 05. 2004]

§ 45.  Järelevalvetoimingud

  (1) Järelevalvetoimingud toidutoorme ja toidu importimisel on kaubaga kaasasolevate dokumentide kontroll, toidutoorme ja toidu nendes dokumentides esitatud kirjeldusele vastavuse kontroll ning vajaduse korral toidutoorme ja toidu õigusaktide nõuetele vastavuse kontroll.

  (2) Kui seda näeb ette Euroopa Liidu õigusakt, hõlmab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide kontroll ka toidutoorme või toidu nõuetekohasuse tõendamiseks kaubaga kaasasoleva Euroopa Liidu õigusaktides kehtestatud nõuete kohase sertifikaadi kontrolli. Selline kontroll tuleb teha piiripunktis.

  (3) Eksportimisel tehakse üldjuhul kaubaga kaasasolevate dokumentide ning vajaduse korral toidutoorme ja toidu nendes dokumentides esitatud kirjeldusele vastavuse pistelist kontrolli.

  (4) Eesti päritolu toidutoorme ja toidu ekspordi korral väljastab asjaomane järelevalveasutus toidutoorme või toidu nõuetekohasust tõendava dokumendi, kui sellise dokumendi esitamist nõutakse ühendusevälises riigis.

  (5) Järelevalve käigus järelevalveametniku otsuse tõttu tekkinud kulusid, välja arvatud õigusvastaselt tekitatud kahju, toidutoorme või toidu omanikule või toidutoorme või toidu eest vastutavale isikule ei hüvitata.
[RT I 2004, 34, 236– joust. 1. 05. 2004]

§ 46.  Mittenõuetekohane toidutoore või toit

  (1) Järelevalveametnik koostab toidutoorme või toidu üle teostatud järelevalve ja selle tulemuste kohta akti ning lähtudes toidutoorme või toidu ohtlikkusest, otsustab mittenõuetekohase toidutoorme või toidu impordi keelamise või ümbertöötamisele või hävitamisele saatmise, arvestades võimaluse korral toidutoorme või toidu eest vastutava isiku soovi, ja teeb asjakohase märke kaubaga kaasasolevatele dokumentidele.

  (2) Kui toidutoorme või toidu eest vastutav isik ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud järelevalveametniku otsust, kuulub mittenõuetekohane toidutoore või toit konfiskeerimisele. Kui toidutoorme või toidu impordi eest vastutavat isikut ei ole võimalik kindlaks teha, hävitatakse toidutoore või toit riigi kulul. Hävitamise kohta koostatakse akt, mille kinnitab järelevalveasutuse peadirektor.
[RT I 2004, 34, 236– joust. 1. 05. 2004]

8. peatükk JÄRELEVALVE ÜLDINE KORRALDUS 

§ 47.  Järelevalveasutused

  (1) Veterinaar- ja Toiduamet korraldab käitlemisettevõtte tunnustamise, teeb asjakohase otsuse ja teostab järelevalvet kõigis käitlemisvaldkondades, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.

  (2) Tervisekaitseinspektsioon korraldab jaekaubandus- ja toitlustusettevõtte tunnustamise, teeb asjakohase otsuse ning teostab järelevalvet nimetatud käitlemisvaldkondades.

  (3) Tarbijakaitseamet teostab järelevalvet teabe esitamise kohta kehtestatud nõuete täitmise ning esitatud teabe õigsuse üle jae- ja hulgikaubanduse etapis.

  (3¹) Maksu- ja Tolliamet teostab järelevalvet käesoleva seaduse § 43 lõikes 3 nimetatud juhul.

  (4) Järelevalve käigus hindavad käesolevas paragrahvis nimetatud järelevalveasutused vastavalt oma pädevusele toidutoorme ja toidu, toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete ning käitlemisettevõtte ja käitlemise vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele. Järelevalvet tehakse üldjuhul käitlejat eelnevalt hoiatamata.

[RT I 2004, 34, 236– joust. 1. 05. 2004]

§ 48.  Järelevalveametnikud ja järelevalve

  (1) Järelevalveametnik teostab järelevalvet vastavalt oma pädevusele kõigis käitlemisvaldkondades ja -etappides, valides üldjuhul kontrollimiseks käitlemisvaldkonna või -etapi, mis on antud oludes kõige asjakohasem. Järelevalvet teostatakse samamoodi, sõltumata sellest, kas toidutoore ja toit on mõeldud tarbimiseks Eestis, Euroopa Liidu liikmesriigis või väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike.

  (2) Järelevalveametnikul on ametitõendi esitamisel õigus takistamatult kontrollida:
  1) käitlemisettevõtte, selle territooriumi, ruumide, seadmete, sisseseade ning veovahendite seisundit ja kasutamist;
  2) toidutooret, toidu koostisosi, abiaineid ja muid toidu valmistamiseks kasutatavaid tooteid;
  3) toitu, sealhulgas toitu selle valmistamise käigus;
  4) toidutoorme ja toiduga kokkupuutuvaid materjale ja esemeid;
  5) puhastamise, desinfitseerimise ja kahjuritõrje vahendeid, aineid ning viise;
  6) käitlemist, sealhulgas toidutoorme ja toidu töötlemis-, valmistamis- ning säilitamisviise;
  7) märgistust ja muul viisil teabe esitamist.

  (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule on järelevalveametnikul õigus kontrollida muude asjaolude vastavust kehtestatud nõuetele ning teha muid järelevalvetoiminguid ja uuringuid, sealhulgas:
  1) kontrollida, sõltumata käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud tervisekontrolli läbimisest, oma tööülesannete tõttu otseselt või kaudselt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2–5 nimetatuga kokkupuutuvate isikute hügieeninõuete täitmist, sealhulgas isiklikku puhtust ja riietust, ning hinnata töötajate hügieeniteadmisi;
  2) kontrollida enesekontrollinõuete täitmist ja tutvuda enesekontrolli tulemustega ning käitlemisettevõttesse paigutatud mõõtevahendite mõõtmistulemustega ja kontrollida nende õigsust, kasutades järelevalveasutuse mõõtevahendeid;
  3) kasutada käitleja või tema esindaja teadmisel olukorra jäädvustamiseks tehnikavahendeid, nõuda käitlejalt seletusi, kirjalikke materjale ja dokumente ning küsitleda käitlemisettevõtte töötajaid;
  4) teha märkmeid ning väljavõtteid talle esitatud kirjalikest materjalidest ja dokumentidest ning saada kuni kaks tasuta koopiat igast talle esitatud asjakohasest materjalist ja dokumendist;
  5) võtta vastavalt käesoleva seaduse § -s 49 sätestatule proove käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatu nõuetekohasuse kontrollimiseks.

  (3¹) Järelevalvet tuleb läbi viia regulaarselt, vastavalt järelevalveasutuse koostatud plaanile ja juhtudel, kui on põhjust arvata, et tegemist on õiguserikkumisega. Järelevalve teostamisel peab järelevalveametnik tagama, et tehtavad toimingud on kehtestatud nõuete täitmise tagamiseks kohased, vajalikud ning proportsionaalsed. Järelevalve tulemused edastatakse Euroopa Komisjonile vastavalt EÜ Nõukogu direktiivis 89/397/EMÜ toiduainete ametliku kontrolli kohta (EÜT L 186, 30.06.1989, lk 23–26) sätestatule.

  (4) Käitleja on kohustatud abistama järelevalveametnikku talle käesoleva seadusega ja teiste õigusaktidega ettenähtud ülesannete täitmisel.

  (5) Järelevalveametnik on kohustatud hoidma talle teatavaks saanud äri- ja tootmissaladust. Toidu ohtlikkust puudutava teabe võib avalikustada. Kui on alust arvata, et ohtliktoidutoore või toit on saanud kättesaadavaks tarbijale, on järelevalveasutus kohustatud sellest kohe teavitama avalikkust, kasutades massimeedia vahendeid ning järelevalveasutuse veebilehte.

  (6) Tapamajas loomade tapmise, toidutoorme esmase töötlemise ja toidu käitlemise üle järelevalve korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

  (7) Toiduohutuse seireprogrammid kinnitab Vabariigi Valitsus. Seireid rahastatakse riigieelarves selleks Põllumajandusministeeriumile eraldatud vahendite arvel.

[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 49.  Järelevalve käigus proovide võtmine ja analüüsimine

  (1) Järelevalveametnikul on õigus võtta vastavalt kehtestatud korrale käitleja kulul vajalikus koguses proove laboratoorsete analüüside tegemiseks.

  (2) Proove võetakse ja analüüse tehakse Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktiga kehtestatud meetoditega, nende puudumise korral Eesti või rahvusvahelistele standarditele vastavate või samaväärsete meetoditega . Käitlejal on õigus teha prooviga samadel tingimustel võetud vastuproovi sõltumatu analüüs teises laboratooriumis oma kulul.

  (3) Analüüsi tulemused väljastab laboratoorium katseprotokollina, mis peale analüüsi tulemuste sisaldab ka muud analüüsimisega seotud teavet.

  (4) Proovide võtmise ja analüüsimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Toidutoorme ja toidu nõuetekohasuse ning käitlemise kohta kehtestatud nõuete täitmise kontrollimiseks kehtestab Vabariigi Valitsus või Vabariigi Valitsuse volitusel põllumajandusminister toidugruppide või määratavate näitajate kaupa proovide võtmise ja analüüsimise meetodid.

  (5) Kui laboratoorsete analüüside tulemuste põhjal toidutoore, toit või muu analüüsitu ei vasta nõuetele, kannab tehtud analüüside ja sellest partiist täiendavateks uuringuteks võetavate proovide analüüsimise kulud käitleja.

[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 50.  Järelevalveametniku ettekirjutus

  (1) Õiguserikkumise avastamise või põhjendatud kahtluse korral teeb järelevalveametnik ettekirjutuse, milles:
  1) juhib tähelepanu õiguserikkumisele,
  2) esitab nõude õiguserikkumise lõpetamiseks ning
  3) kohustab tegema õiguserikkumise lõpetamiseks ja edasiste õiguserikkumiste ärahoidmiseks vajalikke toiminguid.

  (2) Inimese tervisele ohtlike asjaolude ilmnemisel on järelevalveametnikul õigus teha ettekirjutus toidutoorme või toidu käitlemise osaliseks või täielikuks peatamiseks ning kohustada käitlejat toidutooret või toitu käitlemisest kõrvaldama.

  (3) Käitleja taotlusel annab järelevalveametnik loa käitlemist jätkata, kui peatamise tinginud asjaolud on kõrvaldatud.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib järelevalveasutus rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.

[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 51.  Järelevalveametniku ettekirjutuse või otsuse vaidlustamine

  Kui käitleja ei nõustu järelevalveametniku ettekirjutuse või otsusega, võib ta esitada vaide asjaomase järelevalveasutuse peadirektorile.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 51¹.  Toidutoorme või toidu käitlemise keeld

  (1) Kui on põhjust arvata, et teatud toidutoore või toit võib olla ohtlik inimese tervisele või keskkonnale, peatab asjaomase järelevalveasutuse juht sellise toidutoorme või toidu käitlemise. Otsustus vormistatakse järelevalveasutuse juhi käskkirjana, milles näidatakse ära toidutoorme või toidu nimetus, vajaduse korral andmed vastava partii kohta ning teised ohtlikku toidutooret või toitu identifitseerida võimaldavad andmed ja käitlemisvaldkonnad, milles käitlemine tuleb peatada. Järelevalveasutuse juht teavitab käskkirjast kohe avalikkust ning teave avaldatakse järelevalveasutuse veebilehel.

  (2) Järelevalveasutuse juht edastab oma käskkirja viivitamata põllumajandusministrile, kes otsustab toidutoorme või toidu käitlemise peatamise käskkirjas näidatud asjaoludel ja tingimustel ning kehtestab sellekohase määruse. Määruses märgitakse lisaks järelevalveasutuse juhi käskkirjas sisalduvatele andmetele ka piirangu tähtaeg, järelevalveasutuste ja isikute kohustused ning ohu kõrvaldamise viis. Järelevalveasutuse juhi käskkiri kehtib kuni põllumajandusministri määruse jõustumiseni.

  (3) Käitlemise piirangu kehtimise ajal määravad asjaomased järelevalveasutused koostöös kindlaks ohu ulatuse, võtavad tarvitusele vastavad meetmed ja pärast ohu kõrvaldamist teeb käskkirja andnud järelevalveasutuse juht põllumajandusministrile kirjaliku ettepaneku käitlemise peatamise lõpetamiseks ning põllumajandusminister kehtestab vastava määruse.
[RT I 2001, 93, 566 - jõust. 01.01.2002]

§ 51².  Ohuteadete süsteemi rakendamine ning järelevalvekoostöö Euroopa Liidu liikmesriikidega

  (1) Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 178/2002/EÜ artiklis 50 nimetatud ohuteadete süsteemi kontaktasutus Eestis on Veterinaar- ja Toiduamet.

  (2) Kui järelevalve käigus on kindlaks tehtud, et toidutoore või toit on otseselt või kaudselt inimese tervisele ohtlik ja seda võidakse turule viia mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või kui selline toidutoore või toit on avastatud kauba importimisel teavitavad käesoleva seaduse § -s 47 nimetatud järelevalveasutused ohust Veterinaar- ja Toiduametit, kes teavitab sellest käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ohuteadete süsteemi kaudu Euroopa Komisjoni.

  (3) Kui Euroopa Komisjon on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ohuteadete süsteemi kaudu edastanud Veterinaar- ja Toiduametile ohuteate mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis tuvastatud ohtlikust toidutoormest või toidust, edastab Veterinaar- ja Toiduamet selle teate teistele käesoleva seaduse § -s 47 nimetatud järelevalveasutustele. Järelevalveasutused viivad läbi uurimise võimaliku ohu esinemise kohta Eestis ning teavitavad saadud tulemustest Veterinaar- ja Toiduametit.

  (4) Veterinaar- ja Toiduamet on järelevalvekoostöö kontaktasutuseks EÜ Nõukogu direktiivi 93/99/EMÜ toiduainete ametlikku kontrolli käsitlevate lisameetmete kohta (EÜT L 290, 24.11.1993, lk 14–17) artikli 6 tähenduses.
[RT I 2004, 34, 236– joust. 1. 05. 2004]

9. peatükk LABORATOORIUMID 

§ 52.  Laboratooriumide volitamine järelevalve käigus võetud proovide analüüsimiseks

  (1) Proove analüüsitakse vastavateks analüüsideks volitatud laboratooriumis.

  (2) Analüüside tegemiseks võib volitada üksnes nendeks analüüsideks akrediteeritud laboratooriumi. Akrediteeritud on laboratoorium, kelle pädevust analüüside tegemiseks on ametlikult tunnustanud akrediteerimisorgan.

  (2¹) Analüüside tegemiseks võib volitada üksnes käitlejast sõltumatut laboratooriumi.

  (3) Õigus tegutseda volitatud laboratooriumina antakse põllumajandusministri käskkirjaga, kus kirjeldatakse antud volituse ulatust. Volitus antakse laboratooriumi kirjaliku taotluse alusel. Volituse taotlemise korra ja volitamise kriteeriumid kehtestab Vabariigi Valitsus.

  (4) Kui analüüsi tegemiseks puudub volitatud laboratoorium, võib analüüsi teha laboratooriumis, millel asjakohast volitust ei ole. Sellisel juhul vastutab tulemuste kasutamise eest analüüsi tellija.

  (5) Kui volitatud laboratoorium ülesandeid nõuetekohaselt ei täida, on põllumajandusministril õigus anda kuni kolmekuune tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kui puudusi ei kõrvaldata, tunnistatakse volitus osaliselt või täielikult kehtetuks. Puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud ajal loetakse volitus peatatuks.

[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 53.  Referentlaboratooriumi volitamine

  (1) Referentlaboratoorium käesoleva seaduse tähenduses on laboratoorium, mis juhendab järelevalve käigus võetud proovide analüüsimiseks volitatud laboratooriume ja koordineerib nende tegevust ning on kontaktasutuseks Euroopa Liidu vastava valdkonna referentlaboratooriumile.

  (2) Referentlaboratooriumina volitatakse igas valdkonnas tegutsema üks nendeks analüüsideks akrediteeritud laboratoorium.

  (3) Referentlaboratooriumina tegutsemise volitus antakse laboratooriumi kirjaliku taotluse alusel põllumajandusministri käskkirjaga, milles kirjeldatakse volituse ulatust.

  (4) Kui Eestis ei ole mõnes valdkonnas referentlaboratooriumi, on põllumajandusministril õigus volitada referentlaboratooriumina tegutsema ka välisriigi vastava valdkonna referentlaboratooriumi.

  (5) Referentlaboratoorium tegutseb põllumajandusministri esitatud riikliku tellimuse alusel. Tellimuse täitmist finantseeritakse riigieelarves Põllumajandusministeeriumile eraldatud vahenditest.

  (6) Kui referentlaboratoorium oma ülesandeid nõuetekohaselt ei täida, on põllumajandusministril õigus anda puuduste kõrvaldamiseks kuni kolmekuuline tähtaeg. Kui puudusi ei ole kõrvaldatud, tunnistatakse volitus osaliselt või täielikult kehtetuks. Puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud ajal loetakse volitus peatatuks.

  (7) Nõuded referentlaboratooriumile, referentlaboratooriumina tegutsemiseks volituse taotlemise ja andmise korra, volitamise kriteeriumid ning referentlaboratooriumi ülesanded kehtestab Vabariigi Valitsus .
[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

10. peatükk VASTUTUS 

§ 53¹.  Tunnustamata käitlemisettevõttes toidutoorme või toidu käitlemine

  (1) Tunnustamata käitlemisettevõttes toidutoorme või toidu käitlemise, samuti tunnustamisel valitsenud tingimusi muutvate ehituslike, tehnoloogiliste, töökorralduslike või muude ümberkorralduste järel järelevalveametniku loata toidutoorme või toidu käitlemise alustamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 53².  Toidutoorme ja toidu suhtes esitatud nõuete rikkumine

  (1) Toidutoorme ja toidu suhtes esitatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui see on toime pandud viisil, mis ohustab inimese tervist või keskkonda, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 53³.  Toidutoorme ja toidu käitlemise nõuete rikkumine

  (1) Toidutoorme ja toidu käitlemise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 53⁴.  Käitleja enesekontrolli nõuete rikkumine

  (1) Käitleja enesekontrolli nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 53⁵.  Teabe esitamise nõuete rikkumine

  (1) Toidutoorme ja toidu kohta märgistusel ja muul viisil antava teabe esitamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut .

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.

[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 53⁶.  Toidutoorme või toidu kohta valeandmete esitamine

  (1) Toidutoorme või toidu koostise, omaduste, lisa- või saasteainete või mikroorganismide sisalduse või muude nõuete kohta valeandmete esitamise või saate-, müügi- või muudes tõendusdokumentides valeandmete esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 250 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.

[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 53⁷.  Menetlus

  (1) Käesoleva seaduse § -des 53¹–53⁶ sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

  (2) Tervisekaitseinspektsioon, Veterinaar- ja Toiduamet või kohus võib kohaldada § 53 ² lõigetes 2 ja 4 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku § -le 83.

  (3) Käesoleva seaduse § -des 53¹ –53⁶ sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
  1) Veterinaar- ja Toiduamet;
  2) Tervisekaitseinspektsioon;
  3) Tarbijakaitseamet.
[RT I 2002, 102, 603 - jõust. 17.12.2002]

§ 54-56.  [Kehtetud - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

11. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 57-62.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 63.  Tegutsevate käitlemisettevõtete tunnustamine ja riiklike tegevuslitsentside kehtivus

  (1) Käesoleva seaduse jõustumise ajal tegutseva ja tunnustamisele kuuluva käitlemisettevõtte tunnustamise taotlus peab olema esitatud hiljemalt 2003. aasta 1. jaanuariks.

  (1¹) Käitlemisettevõttes, mille tunnustamiseks on taotlus esitatud vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1, võib käitlemist jätkata kuni käitlemisettevõtte tunnustamise kohta tehtud otsuse kehtima hakkamiseni. Kui käitlemisettevõtte kohta tehti tunnustamisest keeldumise otsus, tuleb selles käitlemisettevõttes käitlemine viivitamata lõpetada.

  (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud riiklikud tegevuslitsentsid toidukauba Eestisse importimiseks kehtivad kahe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest alates. Enne tegevuslitsentsi kehtivusaja lõppu on importijal õigus taotleda vastava tegevusloa väljastamist käesoleva seaduse § 42 lõike 3 alusel. Tegevuslitsentside suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses tegevuslubade kohta sätestatut.

[RT I 2002, 102, 603 - jõust. 17.12.2002]

§ 64.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 65.  Järelevalveasutuste töö ümberkorraldamine

  (1) Vabariigi Valitsus lõpetab käesolevast seadusest tuleneva järelevalveasutuste töö ümberkorraldamise 2001. aasta 1. jaanuariks.

  (2) Kuni ümberkorraldamiseni täidavad järelevalveasutused oma seniseid ülesandeid, kui muudest seadustest ei tulene teisiti.

§ 65¹.    Teavitamine enne 2004. aasta 1. maid turuleviidud toidulisanditest

  Enne 2004. aasta 1. maid turuleviidud toidulisanditest tuleb Tervisekaitseinspektsiooni teavitada käesoleva seaduse § 14¹ lõike 2 kohaselt 2005. aasta 1. maiks.

[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 66.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2000. aasta 1. jaanuaril, välja arvatud volitusnormid, mis jõustuvad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ajal, ning § 34 ja § 52 lõige 2, mis jõustuvad 2002. aasta 1. jaanuaril, ning § 52 lõige 1, mis jõustub 2000. aasta 1. juulil.

  (2) Käesolevas seaduses sisalduvad volitusnormid Vabariigi Valitsuse või ministri määruste andmiseks jõustuvad kümnendal päeval pärast seaduse avaldamist Riigi Teatajas. Volitusnormi alusel antavat määrust ei jõustata enne käesoleva seaduse jõustumist.

  ¹ EÜ Nõukogu direktiiv 89/398/EMÜ liikmesriikide eritoite käsitlevate õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 186, 30.06.1989, lk 27–32); Euroopa Komisjoni direktiiv 1999/21/EÜ meditsiinilisel näidustusl kasutamiseks ettenähtud toidu kohta (EÜT L 091, 07.04.1999, lk 29–36); Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2002/46/EÜ toidulisandeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 183, 12.07.2002, lk 51–57); EÜ Nõukogu direktiiv 89/107/EMÜ toiduainetes lubatud lisaaineid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 040, 11.02.1989, lk 27–33); Euroopa Komisjoni direktiiv 93/43/EMÜ toiduhügieeni kohta (EÜT L 175, 19.07.1993, lk 1–11); EÜ Nõukogu direktiiv 89/396/EMÜ toidupartii tähistuse esitamise kohta (EÜT L 186, 30.06.1989, lk 21–22); Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ liikmesriikide toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 109, 06.05.2000, lk 29–42); EÜ Nõukogu direktiiv 89/397/EMÜ toiduainete ametliku kontrolli kohta (EÜT L 186, 30.06.1989, lk 23–26); EÜ Nõukogu direktiiv 93/99/EMÜ toiduainete ametlikku kontrolli käsitlevate lisameetmete kohta (EÜT L 290, 24.11.1993, lk 14–17).

  Õiend

  Lisatud § 35 lõikes 3 puudu olnud kolmas lause.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolevas seaduses sätestatakse toidu käitlemise alused, käitleja enesekontroll ning riiklik järelevalve toidu ohutuse ja muudele nõuetele vastavuse tagamiseks. Kus asjakohane, kohaldatakse käesoleva seaduse sätteid ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/590/EMÜ ja 89/109/EMÜ (ELT L 338, 13.11.2004, lk 4–17), artikli 1 lõikes 2 nimetatud materjalide ja esemete suhtes.

  (2) Käesolevat seadust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 031, 01.02.2002, lk 1–24), artikli 1 lõikes 3 sätestatud oma tarbeks mõeldud toimingute suhtes. Samuti ei kohaldata käesolevat seadust nimetatud määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud toimingute tegemisel haridusasutuses õpilaste õpetamise või hoolekandeasutuses viibivate isikute õpetamise, arendamise või abistamise eesmärgil.

  (3) Käesolevat seadust ei kohaldata narkootiliste ja psühhotroopsete ainete, tubaka ja tubakatoodete ega ravimiseaduses sätestatud ravimite suhtes.

  (4) Alkoholi ja vee käitlemise suhtes kohaldatakse käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd alkoholi ja vee käitlemist ei ole reguleeritud muude õigusaktidega.

  (5) Euroopa Liidu õigusaktides ja käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625,mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 95, 07.04.2017, lk 1–142), muude Euroopa Liidu õigusaktide ja käesoleva seaduse erisusi.

[RT I, 04.12.2019, 2 - jõust. 14.12.2019]

  (5¹) Käesolevat seadust kohaldatakse välislepingus sätestatud juhtudel välislepingust tulenevate erisustega.
[RT I, 01.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

  (6) Vabariigi Valitsus või valdkonna eest vastutav minister võib oma pädevuse piires kehtestada toidualaste meetmete rakendamiseks õigusakte küsimustes, mille otsustamise õigus on vastavalt Euroopa Liidu õigusaktidele liikmesriigil.
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 2.   Toit

  Toit käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 2 sätestatud aine või toode.

[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 3.   Esmatootmine ja esmatoode

  (1) Esmatootmine käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõikes 17 sätestatud tegevus.

  (2) Esmatoode käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.04.2004, lk 1–54) artikli 2 lõikes 1 sätestatud toode.

[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 4.   Toiduks kasutatav toidutoore
[Kehtetu - RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 5.   Turustamisotstarbeline toidutoore ja toit
[Kehtetu - RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 6.   Käitleja ja toidu käitlemine

  (1) Käitleja käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõikes 3 sätestatud isik.

  (2) Toidu käitlemine (edaspidi käitlemine) käesoleva seaduse tähenduses on tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõikes 16 sätestatud toidu tootmise, töötlemise ja turustamise etappides.

  (3) Jaekaubandus käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõikes 7 sätestatud tegevus.

[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

2. peatükk TEATAMIS- JA LOAKOHUSTUS 

[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 7.   Teatamiskohustus

  (1) Põllumajandus- ja Toiduametile tuleb esitada majandustegevusteade:
  1) toidu käitlemiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 6 lõikes 2 sätestatud ettevõttes;
  2) toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete valmistamiseks, töötlemiseks ja turustamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 2 lõike 2 punktis c sätestatud ettevõttes.

  (2) Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele märgitakse majandustegevusteates:
  1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusala puhul andmed käitlemisvaldkonna ja toidugrupi kohta;
  2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusala puhul andmed toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete rühma kohta.

  (3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud käitlemisvaldkondade ja toidugruppide täpsustatud loetelu, mille puhul peab käitleja esitama majandustegevusteate.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusalal majandustegevuse alustamiseks ei pea esitama majandustegevusteadet, kui:
  1) ettevõttes toidu käitlemiseks peab olema tegevusluba käesoleva seaduse § 8 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 6 lõike 3 punkti b või c kohaselt;
  2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 1 lõike 2 punkti c või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 139, 30.04.2004, lk 55–205), artikli 1 lõike 3 punkti c kohaselt ei kohaldata ettevõtte suhtes nimetatud määrustes kehtestatud nõudeid;
  3) loomapidamisettevõte on registreeritud põllumajandusloomade registris;
[RT I, 17.11.2021, 1 - jõust. 01.12.2021]
  4) ettevõtjal on ravimite käitlemise tegevusluba.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusalal majandustegevuse alustamiseks ei pea esitama majandustegevusteadet, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 2 lõike 2 alapunktis c nimetatud ettevõttest tuleb teatada käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt või kui nimetatud ettevõttes peab toidu käitlemiseks olema tegevusluba § 8 kohaselt.

  (6) Käesolevas paragrahvis nimetatud andmed kantakse söödaseaduse § 23 alusel asutatud riigi toidu ja sööda käitlejate registrisse.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud majandustegevusteates sisalduvate andmete riigi toidu ja sööda käitlejate registrisse kandmise eest ei tasu ettevõtja riigilõivu.

[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 8.   Loakohustus

  (1) Ettevõtjal peab olema tegevusluba toidu käitlemiseks järgmistes ettevõtetes või asutustes:

[RT I, 23.02.2021, 2 - jõust. 01.04.2021]
  1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 6 lõike 3 punktide b ja c kohane ettevõte;
  1¹) ettevõte, kus tegeletakse jaekaubandusega (edaspidi jaekaubandusettevõte) ja käideldakse loomset toitu, mida tarnitakse sama ettevõtja jaekaubandusettevõttesse või üksnes teisele jaekaubandusega tegelevale ettevõtjale, välja arvatud juhul, kui tarnimine on käesoleva seaduse § 26 lõike 3 alusel kehtestatud nõuete kohaselt marginaalne, kohaliku ulatusega ja piiratud;

[RT I, 23.02.2021, 2 - jõust. 01.04.2021]
  1²) koolieelne lasteasutus, põhikool, gümnaasium, tervishoiu- ja hoolekandeasutus, kinnipidamisasutus ning Kaitsevägi, kus tegeletakse toitlustamisega;

[RT I, 23.02.2021, 2 - jõust. 01.04.2021]
  2) [kehtetu - RT I, 23.02.2021, 2 - jõust. 01.04.2021]
  3) [kehtetu - RT I, 23.02.2021, 2 - jõust. 01.04.2021]
  4) [kehtetu - RT I, 23.02.2021, 2 - jõust. 01.04.2021]
  5) [kehtetu - RT I, 23.02.2021, 2 - jõust. 01.04.2021]
  6) [kehtetu - RT I, 23.02.2021, 2 - jõust. 01.04.2021]
  7) [kehtetu - RT I, 23.02.2021, 2 - jõust. 01.04.2021]
  8) [kehtetu - RT I, 17.11.2021, 1 - jõust. 01.12.2021]
  9) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2124, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 looma- ja kaubasaadetiste ametliku kontrolli eeskirjadega, mida kohaldatakse läbi liidu toimuva transiidi, ümberlaadimise ja edasiveo korral, ning millega muudetakse komisjoni määruseid (EÜ) nr 798/2008, (EÜ) nr 1251/2008, (EÜ) nr 119/2009, (EL) nr 206/2010, (EL) nr 605/2010, (EL) nr 142/2011, (EL) nr 28/2012, komisjoni rakendusmäärust (EL) 2016/759 ja komisjoni otsust 2007/777/EÜ (ELT L 321, 12.12.2019, lk 73–98), artikli 23 lõike 1 kohane ettevõte, kus tegeletakse loomse toidu ladustamisega.

[RT I, 17.11.2021, 1 - jõust. 01.12.2021]

  (2) Tegevusluba annab ettevõtjale õiguse majandustegevuse alustamiseks ja teostamiseks tegevusloas märgitud ettevõttes või ettevõtte osas.

[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

  (3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega nende käitlemisvaldkondade ja toidugruppide täpsustatud loetelu, mille puhul peab käitlejal olema tegevusluba.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 9.   Tegevusloa taotlemine

  (1) Tegevusloa taotluse lahendab Põllumajandus- ja Toiduamet.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

  (2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses nimetatud andmetele järgmised andmed ja dokumendid:
  1) nende toidugruppide loetelu, mille käitlemiseks tegevusluba taotletakse;
  2) [kehtetu - RT I, 23.02.2021, 2 - jõust. 01.04.2021]
  3) ruumide plaan koos seadmete ja sisseseade paigutuse ning vee ja kanalisatsiooni sisevõrkude plaaniga. Veevõrgu plaanil näidatakse nummerdatult kõik veevõtukohad. Ruumide plaanil näidatakse ära toidu, pakkematerjalide, jäätmete ning töötajate liikumisteed;
  4) [kehtetu - RT I, 23.02.2021, 2 - jõust. 01.04.2021]
  5) reguleeritava temperatuuri või õhu suhtelise niiskusega või reguleeritava temperatuuri ja õhu suhtelise niiskusega ruumide asjakohase reguleeritava parameetri arvväärtused;
  6) käitlemisprotsessi tehnoloogiline skeem koos toiduohutuse seisukohalt oluliste parameetritega ning tehnoloogia lühikirjeldus;
  7) andmed projekteeritud ning kavandatava või tegeliku käitlemisvõimsuse, sealhulgas hoiuruumide mahutavuse kohta;
  8) ettevõttes kasutatava vee analüüsi katseprotokollid veeseaduse § 85 lõike 2 alusel kehtestatud joogivee tavakontrolli käigus uuritavate näitajate kohta. Katseprotokollid peab olema väljastanud joogivee analüüsimiseks akrediteeritud laboratoorium;
[RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.10.2019]
  9) puhastamis- ja desinfitseerimisplaan, mis sisaldab andmeid seadmete ja ruumide puhastamiseks ning desinfitseerimiseks rakendatavate meetmete ja kasutatavate ainete kohta;
  10) kahjuritõrjeplaan, mis sisaldab andmeid kahjurite tõrjeks rakendatavate meetmete kohta;
  11) toidujäätmete, toiduks mittekasutatavate kõrvalsaaduste ja muude jäätmete kogumise, äravedamise ja kahjutustamise plaan, mis sisaldab andmeid nende kogumiseks, äravedamiseks ja kahjutustamiseks rakendatavate meetmete kohta;
  12) toiduga kokkupuutuvate töötajate toiduhügieenikoolituse kava;
  13) andmed toidu veoks kasutatavate veokite kohta ning veokite ja ringlevate veopakendite puhastamise korraldamise kirjeldus.
[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

  (3) Käesolevas paragrahvis nimetatud andmed kantakse söödaseaduse § 23 alusel asutatud riigi toidu ja sööda käitlejate registrisse.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

  (4) Käesoleva seaduse § 8 lõikes 1 nimetatud tegevusloa taotluse lahendamise eest ei tasu ettevõtja riigilõivu.

[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 10.   Tegevusloa kontrolliese

  Tegevusluba antakse ettevõtjale, kui tema ning tema poolt toidu käitlemiseks kasutatav ettevõte vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 852/2004 ja nr 853/2004 ning muudes asjakohastes toidualastes õigusaktides sätestatud nõuetele.

[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 10¹.   Tegevusloa kõrvaltingimused

  Tegevusloale lisatakse järgmised kõrvaltingimused:
  1) käitlemisvaldkond;
  2) toidugrupp.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 11.   Tunnustamise otsuse kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine
[Kehtetu - RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

3. peatükk TOIDU SUHTES ESITATAVAD NÕUDED 

§ 12.   Üldnõuded
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

  (1) Turuleviidav toit peab olema ohutu inimese tervisele ning vastama käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud muudele nõuetele (edaspidi nõuetekohane).

  (2) Toidus ei tohi olla selle omadusi halvendavaid või inimese tervist ohustavaid parasiite, kahjureid ega võõrkehi.

  (3) Riknenud, saastunud või mikrobioloogilistele nõuetele mittevastavat toitu või ebasobivate tehnoloogiliste võtete, antud toidule mitteomase lõhna, maitse, värvi või teiste asjaolude tõttu rikutud toitu käidelda on keelatud.
[RT I, 09.10.2014, 1 - jõust. 13.12.2014]

  (4) Lisaks käesolevas peatükis sätestatule peab toit vastama seda iseloomustavatele koostis- ja kvaliteedinõuetele. Koostis- ja kvaliteedinõuded toidugruppide kaupa kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 09.10.2014, 1 - jõust. 13.12.2014]

  (5) [Kehtetu - RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 13.   Uuendtoit ja geneetiliselt muundatud toit

  (1) Uuendtoitu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/2283, mis käsitleb uuendtoitu, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1169/2011 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 258/97 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1852/2001 (ELT L 327, 11.12.2015, lk 1–22), tähenduses võib turule viia üksnes nimetatud määruse nõuete kohaselt.

  (2) Toiduks kasutatavat geneetiliselt muundatud organismi ja geneetiliselt muundatud toitu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT L 268, 18.10.2003, lk 1–23) tähenduses võib turule viia üksnes nimetatud määruse nõuete kohaselt.

  (3) Pädev asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 5 lõike 2 tähenduses on Põllumajandus- ja Toiduamet.
[RT I, 10.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 14.   Eritoit

  (1) Eritoit käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 609/2013 imikute ja väikelaste toidu, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu ning kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajate kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 92/52/EMÜ, komisjoni direktiivid 96/8/EÜ, 1999/21/EÜ, 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/39/EÜ ning komisjoni määrused (EÜ) nr 41/2009 ja (EÜ) nr 953/2009 (ELT L 181, 29.06.2013, lk 35–56), artikli 2 lõike 2 punktides c–h sätestatud imiku piimasegu, jätkupiimasegu, teraviljapõhine töödeldud toit, imikutoit, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit ja kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendaja.

  (2) Sellise eritoidu esmakordsest turuleviimisest Eestis, mille puhul on kehtestatud teavitamisnõue Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 609/2013 artikli 11 lõike 1 punkti d kohaselt, teavitab turuleviija Põllumajandus- ja Toiduametit hiljemalt turuleviimise päeval, edastades turuleviidava eritoidu puhul kasutatava märgistuse näidise koos teatisega, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
  1) eritoidu turuleviija nimi, elu- või asukoha aadress ning sidevahendite numbrid;
  2) eritoidu nimetus;
  3) Eestis eritoidu turuleviimise kuupäev.

  (3) Põllumajandus- ja Toiduamet võib turuleviijalt nõuda teaduslikke lisaandmeid, mis kinnitavad eritoidu eriomaduste olemasolu. Kui nimetatud andmed on avalikult kättesaadavad, piisab viitest asjakohasele trükisele või muule püsivale avaldamiskohale.
[RT I, 15.06.2016, 1 - jõust. 20.07.2016]

§ 14¹.   Toidulisand

  (1) Toidulisandina käsitatakse toitu, mille kasutamise eesmärk on tavatoitu täiendada ning mis on inimesele toitainete või muude toitainelise või füsioloogilise toimega ainete kontsentreeritud allikaks. Nimetatud ained võivad esineda üksikult või kombineeritult ning viiakse turule müügipakendisse pakendatuna kindlate annustena, nagu kapslid, pastillid, tabletid ja muu sarnane ning pulbrikotikesed, vedelikuampullid, tilgutuspudelid ja muu sarnane, mis on ette nähtud vedeliku ja pulbri tarvitamiseks väikeste mõõdetud kogustena.

  (2) Toidulisandi esmakordsel Eestis turuleviimisel teavitab turuleviija sellest Põllumajandus- ja Toiduametit hiljemalt turuleviimise päeval, edastades turuleviidava toidulisandi puhul kasutatava märgistuse näidise koos teatisega, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
  1) turuleviija nimi, elu- või asukoha aadress ning sidevahendite numbrid;
  2) toidulisandi nimetus;
  3) toidulisandi Eestis turuleviimise kuupäev.

[RT I, 09.10.2014, 1 - jõust. 13.12.2014]

§ 15.   Külmutatud toit

  (1) Külmutatud on toit, mis on läbinud külmutamisprotsessi ja mida seejärel säilitatakse antud toidule ettenähtud temperatuuril. Toidu nõuetekohasuse tagamiseks peab külmutamisaeg olema võimalikult lühike.

  (2) Külmutatud toitu käideldes tuleb järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 852/2004 ja nr 853/2004 ja teistes õigusaktides sätestatud nõudeid ning valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud külmutatud toidu käitlemise erinõudeid.
[RT I, 09.10.2014, 1 - jõust. 13.12.2014]

§ 16.   Lisaaine

  (1) Lisaaine käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta (ELT L 354, 31.12.2008, lk 16–33) artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud aine.

[RT I 2009, 64, 423 - jõust. 20.01.2010]

  (2) Lisaainet on lubatud toidus kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1333/2008 sätestatud nõuete kohaselt.
[RT I, 12.02.2013, 3 - jõust. 22.02.2013]

  (3) [Kehtetu - RT I, 12.02.2013, 3 - jõust. 01.06.2013]

  (4) Toidus on lubatud kasutada lisaainet, mis vastab komisjoni määruses (EL) nr 231/2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II ja III lisas loetletud toidu lisaainete spetsifikatsioonid (ELT L 83, 22.03.2012, lk 1–295), sätestatud nõuetele.
[RT I, 12.02.2013, 3 - jõust. 22.02.2013]

§ 17.   Lõhna- ja maitseaine

  (1) Lõhna- ja maitseaine käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1334/2008, mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi ning millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1601/91, määrusi (EÜ) nr 2232/96 ja (EÜ) nr 110/2008 ning direktiivi 2000/13/EÜ (ELT L 354, 31.12.2008, lk 34–50), artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud toode.
[RT I, 12.02.2013, 3 - jõust. 22.02.2013]

  (1¹) Lõhna- ja maitseainet on lubatud toidus kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1334/2008 sätestatud nõuete kohaselt.

[RT I, 12.02.2013, 3 - jõust. 22.02.2013]

  (2) Pädev asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2065/2003 toidus või toidu pinnal kasutatavate või kasutamiseks mõeldud suitsutuspreparaatide kohta (ELT L 309, 26.11.2003, lk 1–8) artikli 7 lõike 2 tähenduses on Põllumajandus- ja Toiduamet.
[RT I, 19.01.2011, 21 - jõust. 20.01.2011]

§ 18.   Abiaine

  (1) Abiaine käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud aine.
[RT I, 12.02.2013, 3 - jõust. 22.02.2013]

  (2) Abiainete suhtes esitatavad nõuded, nende ainete kasutamise tingimused ja viisid ning toidus lubatud jääksisalduse piirnormid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 09.10.2014, 1 - jõust. 13.12.2014]

§ 19.   Saasteaine

  (1) Saasteaine on toidus leiduv aine, mis on sinna sattunud esmatootmisel kasutatud ainete tõttu, käitlemise ajal või keskkonna saastumise tagajärjel ning mis võib olla inimese tervisele ohtlik või mis võib halvendada toidu omadusi.

  (2) [Kehtetu - RT I 2007, 22, 114 - jõust. 01.04.2007]

  (3) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada lubatud saasteainete loetelu ja piirnormid toidugruppide kaupa. Loomse toidu ohutuse tagamiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister korra saasteainete riikliku järelevalve reguleerimiseks.

[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 20.   Toidu võltsimine

  (1) Toitu võltsida ja võltsitud toitu käidelda on keelatud.

  (2) Võltsimisena käsitatakse:
  1) toidu koostise muutmist ilma märgistust muutmata;
  2) märgistuse muutmist tegelikku koostist muutmata;
  3) toidule mis tahes viisil teise aine lisamist või sellega toidu töötlemist toidu madalama väärtuse või nõuetele mittevastavuse varjamiseks;
  3¹) tervisemärgi ja identifitseerimismärgi mittenõuetekohast kasutamist märgistusel;
  4) käitlemist, kasutades teise ettevõtja ärinime või kaubamärki ilma tema loata.
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

4. peatükk KÄITLEMISE ÜLDNÕUDED 

§ 21.   Toidu nõuetekohasuse tagamine käitlemisel

  (1) Käitlemine peab toimuma vastavalt käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetele ning käitlemisel peab olema tagatud nõuetekohase toidu saamine.

  (2) Käitlemisel on keelatud kasutada aineid ja materjale, mille koostis või toime inimesele ei ole teada või mis ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele või mille kasutamine on õigusaktidega keelatud.

  (3) Käitlemiskohtades on keelatud hoida aineid ja materjale, mis võivad põhjustada toidu saastumise või halvendada nende omadusi.

  (4) Kui uuringute tulemusena on selgunud töötlemisviisi või aine kahjulikkus inimese tervisele, on seda keelatud toidu käitlemisel kasutada. Toidu käitlemisel keelatud töötlemisviiside ja ainete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Töötlemisviisi või aine kohta, mida teatud juhul võib toidu käitlemisel kasutada, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega käitlemise erinõuded, milles sätestatakse, millisel juhul ja kuidas on lubatud töötlemisviisi või ainet kasutada.

[RT I, 09.10.2014, 1 - jõust. 13.12.2014]

§ 22.   Käitleja kohustused käitlemisel
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

  (1) Käitleja vastutab käideldava toidu ning käitlemise nõuetekohasuse eest ja on kohustatud kasutama kõiki võimalusi selle tagamiseks.

  (2) Käitleja järgib toidu pakendil või saatedokumendil märgitud säilitamisnõudeid, mille määrab toidu tootja, töötleja, sealhulgas valmistaja, või pakendaja.
[RT I, 23.02.2021, 2 - jõust. 01.04.2021]

  (3) Käitleja ei tohi vastu võtta, käitlemisel kasutada ega väljastada nõuetele mittevastavat toitu.

  (4) Loomset toitu on keelatud kasutada, kui loomale on manustatud ravimit või hormonaalse toimega ainet ja kui nende kasutamise järgne keeluaeg ei ole möödunud.

[RT I 2008, 16, 115 - jõust. 21.04.2008]

  (5) [Kehtetu - RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

  (6) [Kehtetu - RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

  (7) [Kehtetu - RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 23.   Toidu jälgitavus

  Käitleja peab tagama toidu jälgitavuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 18 kohaselt.

[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 24.   Toidu tehniline kirjeldus

  (1) Toidu valmistamisel, välja arvatud toitlustusettevõttes üksnes kohapeal turustatava toidu valmistamisel, peab käitleja järgima enda valitud või koostatud toidu tehnilise kirjelduse nõudeid.

  (2) Toidu tehniline kirjeldus käesoleva seaduse tähenduses on igasugune toidu omadusi ja valmistamist kirjeldav dokument, mis sisaldab toidu kohta järgmisi andmeid:
  1) nimetus;
  2) valmistoodet ja selle koostisosi iseloomustavad näitajad;
  3) kasutatavad tehnoloogilised võtted, eelkõige need, mis on olulised toidu ohutuse seisukohast;
  4) nõuetekohasuse hindamise meetodid;
  5) pakendi ja toidualase teabe kirjeldus;
[RT I, 09.10.2014, 1 - jõust. 13.12.2014]
  6) veo- ja säilitamistingimused.

  (3) Enda koostatud tehniline kirjeldus ja sellesse tehtavad muudatused peavad olema vormistatud dokumendina, millest peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud andmetele nähtuma vähemalt selle vormistamise kuupäev ning allkirjaga kinnitanud isiku nimi ja ametinimetus.
[RT I 2001, 93, 566 - jõust. 01.01.2002]

§ 25.   Ettevõtte tingimused

  (1) Ettevõtte tehnilised tingimused ja töökorraldus peavad võimaldama järgida käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõudeid.

  (2) Kui ilmnevad asjaolud, mis toovad kaasa või võivad kaasa tuua nende tingimuste muutumise määral, mille tagajärjel ei ole tagatud toidu ohutus, peab käitleja viivitamata sellest teatama Põllumajandus- ja Toiduametile.
[RT I 2007, 22, 114 - jõust. 01.07.2007]

  (3) Käesoleva seaduse § 8 lõike 1 punktis 9 nimetatud ettevõttes loomse toidu ladustamiseks kasutatav hoone ja ruum peavad vastama komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2124 artiklis 23 sätestatud nõuetele.
[RT I, 17.11.2021, 1 - jõust. 01.12.2021]

  (4) [Kehtetu - RT I, 17.11.2021, 1 - jõust. 01.12.2021]

§ 26.   Toiduhügieen

  (1) Toiduhügieen käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 2 lõikes 1 sätestatud meetmed ja tingimused.

  (2) Toiduhügieeninõuded on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 852/2004 ja nr 853/2004.

  (3) Toiduhügieeninõuded küsimustes, mille otsustamise õigus on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määruste kohaselt liikmesriigil, või muud asjakohased nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 23.02.2021, 2 - jõust. 01.04.2021]

  (3¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõuetena võib kehtestada lõikes 3³ nimetatud loomühiku suuruse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 artiklis 1 ja artikli 13 lõikes 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 artiklis 1 ja artikli 10 lõikes 3 nimetatud väikesed tootekogused, ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõuded ning jaekaubandusettevõttes loomse toidu käitlemise hügieeninõuded ning määrata tarnimise kohaliku ulatuse.
[RT I, 23.02.2021, 2 - jõust. 01.04.2021]

  (3²) Käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ sätestatud ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõudeid tohib rakendada käitleja, kes on komisjoni soovituse 2003/361/EÜ, mis käsitleb mikroettevõtete ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41), lisa artikli 2 lõike 3 tähenduses mikroettevõtja, välja arvatud loomade tapmisega tegelev käitleja. Käitleja mikroettevõtjana käsitamiseks arvestatakse tema maksustatava käibena üksnes toidu käitlemisega seotud käivet.
[RT I, 23.02.2021, 2 - jõust. 01.04.2021]

  (3³) Käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ sätestatud ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõudeid tohib rakendada loomade tapmisega tegeleva käitleja ettevõttes, kus tapetakse loomi või käideldakse ulukeid üksnes osa tööpäeva jooksul või kus tapetakse loomi ja käideldakse ulukeid kogu tööpäeva jooksul, aga mitte igal tööpäeval nädalas, ning kus tapetakse:
  1) kuni 1000 loomühikule vastaval arvul loomi aastas;
  2) kuni 200 loomühikule vastaval arvul loomi aastas, kui samas ruumis tegeletakse ka lihalõikusega, või
  3) kuni 150 000 kodulindu, jäneselist või väikeulukit aastas.
[RT I, 23.02.2021, 2 - jõust. 01.04.2021]

  (3⁴) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa III peatükis nimetatud põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas toitu turule viimiseks valmistav käitleja, kellel toidu käitlemisega seotud maksustatav käive ei ületa 40 000 eurot kalendriaastas, tohib rakendada käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ sätestatud jaekaubandusettevõttes loomse toidu käitlemise hügieeninõudeid.
[RT I, 23.02.2021, 2 - jõust. 01.04.2021]

  (4) Pädev asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 852/2004 ja nr 853/2004 tähenduses on Põllumajandus- ja Toiduamet.
[RT I 2007, 22, 114 - jõust. 01.07.2007]

  (5) Toiduhügieeninõuete täitmisel võib käitleja kasutada abivahendina hea hügieenitava juhendit (edaspidi juhend), mille töötab välja käitleja, käitlejate ühendus või mõni muu huvitatud osapool koostöös muude asjaomaste osapooltega. Juhendi väljatöötamisel arvestatakse ÜRO Toidu ja Põllumajanduse Organisatsiooni (FAO) ning Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ühise standardiprogrammi Codex Alimentarius standardeid.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 viidatud juhendis esitatud soovituste kooskõla toiduhügieeninõuetega hindab Põllumajandus- ja Toiduamet, kellel on õigus teha ettepanekuid juhendi muutmise kohta.

[RT I 2007, 22, 114 - jõust. 01.07.2007]

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud isik esitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 artiklis 7 toodud nõuetele vastavaks hinnatud juhendi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, kes edastab selle nimetatud määruses sätestatud juhtudel Euroopa Komisjonile.
[RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023]

§ 27.   Ettevõtte töötaja

  (1) Käitleja on kohustatud töötajale selgitama õigusaktidest tulenevaid käitlemisnõudeid ning kontrollima nende täitmist.

  (2) Toitu käitleval töötajal peavad olema kutseteadmised ning ta peab tundma ja järgima toiduhügieeninõudeid.

  (3) Töötaja, kes toitu vahetult ei käitle, peab tundma ja järgima toiduhügieeninõudeid toidu ohutuse tagamiseks vajalikus ulatuses.

  (4) Töötaja toiduhügieenialase juhendamise korraldab käitleja.
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 28.   Töötaja tervisekontroll

[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 01.01.2017]

  Töötaja tervisekontrolli suhtes kohaldatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust.
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 01.01.2017]

§ 29.   Toiduhügieenikoolitus ettevõttes

  (1) Käitleja peab koostama ettevõtte toiduga kokkupuutuvate töötajate toiduhügieenikoolituse kava, milles nähakse ette koolituse eesmärgid, maht, sagedus ja kord.

  (2) Koolituskava alusel korraldab käitleja perioodiliselt töötajate tööülesannetele vastavat toiduhügieenikoolitust ja hindab töötajate toiduhügieenialaseid teadmisi.

  (3) Koolituskava täitmist jälgib korrakaitseorgan, kellel on õigus teha ettepanekuid koolituskava muutmiseks ja täiendamiseks ning anda selgitusi selle koostamise kohta.

[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud nõuded ei laiene tootjale, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 lisa I nõudeid, ning tootjale, kelle suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 852/2004 ja nr 853/2004 nõudeid, kui teistes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 30.   Puhastamine, desinfitseerimine ja kahjuritõrje
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

  (1) Käitleja peab ettevõtte, selle territooriumi ning ruumide, sisseseade ja käitlemisvahendite puhastamiseks ja desinfitseerimiseks ning kahjuritõrjeks kasutama üksnes neid vahendeid ja aineid ning ainult sel viisil, mis ei põhjusta toidu saastumist, ei halvenda selle omadusi ega ohusta inimese tervist. Puhastamis-, desinfitseerimis- ja kahjuritõrjeaineid peab kasutama vastavalt nimetatud ainete tootja koostatud kasutusjuhendile.

  (2) [Kehtetu - RT I 2001, 93, 566 - jõust. 01.01.2002]

§ 31.   Toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalid ja esemed

  (1) Toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalid ja esemed ei tohi põhjustada toidu saastumist, halvendada selle omadusi ega ohustada inimese tervist ning peavad vastama toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatud nõuetele.

  (2) Toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatavad nõuded, nende gruppide kohta esitatavad erinõuded ning nimetatud materjalide ja esemete ohutuse katsetamise meetodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 09.10.2014, 1 - jõust. 13.12.2014]

  (3) [Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

  (4) [Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 32.   Kasutatav vesi

[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

  (1) Ettevõte peab olema varustatud piisava hulga veeseaduse alusel kehtestatud joogivee nõuetele vastava veega (edaspidi joogivesi).

  (2) [Kehtetu - RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 33.   Toidutoorme ja toidu vedu
[Kehtetu - RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

5. peatükk KÄITLEJA ENESEKONTROLL 

§ 34.   Enesekontrollikohustus

  (1) Käitleja on kohustatud kontrollima toidu ja selle käitlemise nõuetekohasust (edaspidi enesekontroll) ning rakendama abinõud selle tagamiseks. Rakendatavaid abinõusid kirjeldatakse enesekontrolliplaanis. Enesekontroll koos kirjalikult vormistatud enesekontrolliplaaniga moodustab enesekontrollisüsteemi.

  (2) Käitleja peab määrama kindlaks toidu ohutuse seisukohalt olulised käitlemisetapid, sealhulgas kriitilised kontrollpunktid, kontrollima neid ning registreerima kontrolli tulemused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 5 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 nõuete kohaselt.

  (3) [Kehtetu - RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

  (4) [Kehtetu - RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

  (5) [Kehtetu - RT I 2009, 64, 423 - jõust. 01.01.2010]

  (5¹) Enesekontrolli raames võetud proovide analüüsimise korral rakendatakse asjakohast kvaliteedisüsteemi.

[RT I 2009, 64, 423 - jõust. 01.01.2010]

  (6) [Kehtetu - RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 35.   Vastavusdeklaratsioon

  (1) Toidu nõuetekohasust tõendav vastavusdeklaratsioon on toidu valmistaja antud kirjalik dokument, milles kinnitatakse, et toit vastab õigusaktides sätestatud või muudele nõuetele. Vastavusdeklaratsioon antakse edasise käitleja nõudel.

  (2) Vastavusdeklaratsiooniga kinnitatakse, et toit vastab deklaratsioonis loetletud nõuetele, kui edasisel käitlemisel järgitakse väljaandja esitatud tingimusi.

  (3) Vastavusdeklaratsioon antakse kindlaksmääratud ajaks sama toidu jätkuvaks valmistamiseks või partii kohta. Partiina käsitatakse ühesuguse nimetuse ja ühesuguste omadustega ning ühesugustel tingimustel toodetud, valmistatud või pakendatud toidukogust. Partiil peab olema kindel tähistus.

  (4) Kui vastavusdeklaratsioon on antud toidu jätkuvaks valmistamiseks, peavad sellega hõlmatavad partiid olema vastavusdeklaratsiooniga seostatavad. Partii kohta antud vastavusdeklaratsioonis peab olema viide konkreetsele partiile.
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 36.   Vastavusdeklaratsiooni sisu

  Vastavusdeklaratsioonis peavad olema järgmised andmed:
  1) väljaandja nimi, asukoha aadress ning vastavusdeklaratsiooni tähis;
[RT I, 09.10.2014, 1 - jõust. 13.12.2014]
  2) toidu nimetus ja teised toidu määratlemiseks vajalikud andmed;
  3) viide nõuetele, millele vastavust tõendatakse;
  4) väljaandmise kuupäev ning vastavusdeklaratsiooni välja andnud isiku nimi, allkiri ja ametikoht.

§ 37.   Sertifitseerimine

  (1) Sertifitseerimine on menetlus, mille käitleja kirjaliku taotluse alusel korraldab kolmas sõltumatu osapool (edaspidi sertifitseerimisasutus), et tõendada käitleja kvaliteedisüsteemi või konkreetse käideldava toidu vastavust nõuetele, millele vastavuse tõendamist taotletakse.

  (2) Sertifitseerimine on vabatahtlik ning sertifitseerimiseks tehtud kulutused kannab sertifitseerimist taotlenud käitleja.

  (3) Sertifitseerimise positiivse tulemuse korral väljastab sertifitseerimisasutus kvaliteedisüsteemi või toidu nõuetele vastavust kinnitava vastavussertifikaadi.

6. peatükk TEABE ESITAMINE 

§ 38.   Teabele esitatavad nõuded

  (1) Toidualane teave käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18–63), artikli 2 lõike 2 punktis a sätestatud teave.

  (2) Toidualane teave peab olema tõene, vastama õigusaktidega kehtestatud nõuetele ega tohi käitlejat ja tarbijat eksitada. Tarbijale müüdav või muul viisil üleantav toit peab olema märgistatud viisil, mis tagab toidu kohta vajaliku teabe saamise.

  (3) Eestis tarbijale müüdava või muul viisil üleantava toidu puhul esitatakse toidualane teave eesti keeles, välja arvatud juhul, kui teave on teises keeles või muul viisil esitatuna tarbijale arusaadav.

  (4) Toidualase teabe esitamise nõuded toidugruppide või töötlemisviiside kaupa kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (5) Müügipakendisse pakendamata toidu toidualase teabe esitamise nõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 44 lõike 1 punkti b ja lõike 2 rakendamiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (6) Toidupartii tähistamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

[RT I, 09.10.2014, 1 - jõust. 13.12.2014]

§ 39.   Teabe esitamise piirangud
[Kehtetu - RT I, 09.10.2014, 1 - jõust. 13.12.2014]

§ 39¹.   Tervisemärgi kasutamine märgistusel
[Kehtetu - RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 40.   Märgistuse muutmise piirang

  (1) Märgistuse muutmist toidu tegelikke omadusi muutmata käsitatakse toidu võltsimisena, välja arvatud märgistuse täpsustamine ja eksitava märgistuse parandamine.

  (2) Toitu, mille müügipakendile on märgitud tarvitamise tähtpäev või minimaalse säilimisaja tähtpäev, on keelatud ümber pakendada. Samuti ei tohi muuta müügipakendil olevat kuupäeva ega turustada toitu pärast tarvitamise tähtpäeva möödumist.

[RT I, 09.10.2014, 1 - jõust. 13.12.2014]

7. peatükk TOIDU EESTISSE TOIMETAMINE JA EKSPORT 

[RT I, 04.12.2019, 2 - jõust. 14.12.2019]

§ 41.   Toidu Eestisse toimetamine ja ekspordi tingimused
[RT I, 04.12.2019, 2 - jõust. 14.12.2019]

  (1) Toidu Eestisse toimetamine käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 3 punktis 40 sätestatud tegevus.
[RT I, 04.12.2019, 2 - jõust. 14.12.2019]

  (1¹) Toidu Eestisse toimetamine ja eksport on lubatud riigipiiri seaduse alusel rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunkti kaudu.
[RT I, 04.12.2019, 2 - jõust. 14.12.2019]

  (2) [Kehtetu - RT I, 04.12.2019, 2 - jõust. 14.12.2019]

  (3) [Kehtetu - RT I, 04.12.2019, 2 - jõust. 14.12.2019]

  (3¹) [Kehtetu - RT I, 04.12.2019, 2 - jõust. 14.12.2019]

  (3²) Kui toidu Eestisse toimetamise korral peab Euroopa Liidu asjakohasest õigusaktist tulenevalt kontrollima selle nõuetekohasust piiripunktis või imporditava toidu ametliku kontrollimise kohas, on lubatud sellist toitu Eestisse toimetada üksnes Põllumajandus- ja Toiduameti määratud piiripunkti või imporditava toidu ametliku kontrollimise koha kaudu.

[RT I, 04.12.2019, 2 - jõust. 14.12.2019]

  (4) Käesolevas peatükis sätestatud nõudeid ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 2 punkti a alusel kehtestatud loetelus nimetatud toidu suhtes.
[RT I, 04.12.2019, 2 - jõust. 14.12.2019]

§ 42.   Piiripunkt ja imporditava toidu üle ametliku kontrolli teostamise koht
[Kehtetu - RT I, 04.12.2019, 2 - jõust. 14.12.2019]

§ 42¹.  Piiripunkt

  (1) Riigipiiri seaduse alusel rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunkti omaniku või valdaja taotluse alusel määrab Põllumajandus- ja Toiduamet piiripunkti, mille kaudu on lubatud toitu Eestisse toimetada (edaspidi piiripunkt), kui piiripunkti määramise õigus on Euroopa Liidu asjakohase õigusakti kohaselt liikmesriigil.

  (2) Piiripunktide loetelu avalikustatakse Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 60 sätestatud nõuete kohaselt.

  (3) Põllumajandus- ja Toiduamet esitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 59 lõike 2 kohase teate piiripunkti määramise kavatsuse kohta Euroopa Komisjonile.

  (4) Pärast Euroopa Komisjonilt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 59 lõigetes 3–5 sätestatud teate saamist teeb Põllumajandus- ja Toiduamet viivitamata asjakohase otsuse.

  (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 62 lõikes 1 ning artikli 63 lõigetes 1 ja 4 sätestatud juhul teeb Põllumajandus- ja Toiduamet asjakohase otsuse ja muudatuse piiripunktide loetelus ning teavitab sellest Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike nimetatud määruse artiklite 62 ja 63 kohaselt.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piiripunkti määramise taotluse sisu nõuded ning taotluse menetlemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 04.12.2019, 2 - jõust. 14.12.2019]

§ 42².  Imporditava toidu ametliku kontrollimise koht

  (1) Põllumajandus- ja Toiduamet määrab imporditava toidu ametliku kontrollimise koha isiku taotluse alusel, kui selle määramise õigus on Euroopa Liidu asjakohase õigusakti kohaselt liikmesriigil. Ametliku kontrollimise koht asub Maksu- ja Tolliameti aktsepteeritud kohas.

  (2) Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel avalikustatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 53 lõikes 2 viidatud nõuete kohaselt imporditava toidu ametliku kontrollimise kohtade loetelu.

  (3) Kui ametliku kontrollimise koht vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 53 lõike 1 punktis a viidatud nõuetele, teeb Põllumajandus- ja Toiduamet imporditava toidu ametliku kontrollimise koha määramise otsuse.

  (4) Kui ametliku kontrollimise koht ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 53 lõike 1 punktis a viidatud nõuetele, teeb Põllumajandus- ja Toiduamet imporditava toidu ametliku kontrollimise koha määramisest keeldumise otsuse.

  (5) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 sätestatud otsuse 30 tööpäeva jooksul imporditava toidu ametliku kontrollimise koha määramise taotluse saamisest arvates.

  (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 62 lõikes 1 ning artikli 63 lõigetes 1 ja 4 sätestatud juhul ning artikli 53 lõiget 2 arvestades teeb Põllumajandus- ja Toiduamet asjakohase otsuse ja muudatuse imporditava toidu ametliku kontrollimise kohtade loetelus ning teavitab sellest Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike nimetatud määruse artiklite 62 ja 63 kohaselt.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud imporditava toidu ametliku kontrollimise koha määramise taotluse sisu nõuded ning taotluse menetlemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

[RT I, 04.12.2019, 2 - jõust. 14.12.2019]

§ 43.   Ametlik kontroll ja muud ametlikud toimingud toidu eksportimise korral
[RT I, 04.12.2019, 2 - jõust. 14.12.2019]

  (1) [Kehtetu - RT I, 04.12.2019, 2 - jõust. 14.12.2019]

  (2) [Kehtetu - RT I, 04.12.2019, 2 - jõust. 14.12.2019]

  (3) [Kehtetu - RT I, 04.12.2019, 2 - jõust. 14.12.2019]

  (4) Toidu eksportimise korral väljastab Põllumajandus- ja Toiduamet ametliku sertifikaadi (edaspidi sertifikaat), kui selle esitamist nõutakse väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvas riigis.
[RT I, 17.11.2021, 1 - jõust. 01.12.2021]

  (5) Põllumajandus- ja Toiduamet avalikustab sertifikaadi tüübi ja vormi ning sertifikaadil oleva asjakohase teabe toidu kohta oma veebilehel, võttes aluseks väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuva riigi nõuded.
[RT I, 17.11.2021, 1 - jõust. 01.12.2021]

  (6) Sertifikaadi saamiseks esitatakse Põllumajandus- ja Toiduametile kirjalik taotlus vähemalt 24 tundi enne toidu eksportimist.
[RT I, 17.11.2021, 1 - jõust. 01.12.2021]

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud taotlus peab sisaldama asjakohaseid andmeid, mis võimaldavad teha ametlikku kontrolli ja täita sertifikaadi vormi. Põllumajandus- ja Toiduamet võib nõuda, et taotleja esitab vajalikud andmed ka sihtriigi keeles.
[RT I, 17.11.2021, 1 - jõust. 01.12.2021]

  (8) Sertifikaati ei väljastata, kui Põllumajandus- ja Toiduamet on kindlaks teinud vähemalt ühe järgmistest asjaoludest:
  1) toit ei vasta asjakohastele nõuetele;
  2) taotlus ei ole esitatud käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatud nõuete kohaselt;
  3) taotluses on esitatud valeandmeid.

[RT I, 17.11.2021, 1 - jõust. 01.12.2021]

§ 44.   Toidu Eestisse toimetamisest teavitamine
[RT I, 04.12.2019, 2 - jõust. 14.12.2019]

  (1) Sellise toidu Eestisse toimetamisest, mida tuleb Euroopa Liidu asjakohasest õigusaktist tulenevalt ametlikult kontrollida piiripunktis või imporditava toidu ametliku kontrollimise kohas, teavitatakse Põllumajandus- ja Toiduametit vähemalt üks tööpäev enne toidu esitamist ametlikuks kontrolliks.

[RT I, 04.12.2019, 2 - jõust. 14.12.2019]

  (2) [Kehtetu - RT I, 04.12.2019, 2 - jõust. 14.12.2019]

§ 45.   Järelevalvetoimingud
[Kehtetu - RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 46.   Mittenõuetekohane toidutoore või toit
[Kehtetu - RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

8. peatükk RIIKLIKU JÄRELEVALVE ÜLDINE KORRALDUS 
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 47.   Riiklik ja haldusjärelevalve
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (1) Põllumajandus- ja Toiduamet teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet kõigis käitlemisvaldkondades ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 1 lõikes 2 nimetatud materjalide ja esemete üle.

  (2) [Kehtetu - RT I, 08.01.2020, 1 - jõust. 17.01.2020]

  (3) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb valla- või linnavalitsusega koostööd teabe edastamisel valla või linna territooriumil toimuva sellise avaliku ürituse kohta, kus käideldakse toitu.

  (4) Järelevalvet teostatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 ning muude asjakohaste õigusaktide järelevalvet käsitlevate sätete kohaselt.
[RT I, 04.12.2019, 2 - jõust. 14.12.2019]

  (5) Valdkonna eest vastutav minister nimetab asjaomaste ministritega kooskõlastatult Euroopa Liidu õigusaktide rakendamise eest vastutavad pädevad asutused, liikmesriikidega järelevalvekoostööd koordineerivad kontaktasutused ja muud sellised asutused ning teatab nendest Euroopa Komisjonile juhul, kui selliste asutuste nimetamine on ette nähtud Euroopa Liidu õigusaktis.

  (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 109 lõikes 2 nimetatud mitmeaastase kontrollikava eest vastutav asutus ja artiklis 115 nimetatud situatsiooniplaani koostamist koordineeriv asutus on Põllumajandus- ja Toiduamet. Põllumajandus- ja Toiduamet esitab mitmeaastase kontrollikava ning kava täitmise aastaaruande Euroopa Komisjonile nimetatud määruse artikli 113 kohaselt.
[RT I, 04.12.2019, 2 - jõust. 14.12.2019]

  (7) Vabariigi Valitsus võib kehtestada korrakaitseorganite vahelise koostöö korra käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud situatsioonplaani ja mitmeaastase kontrollikava väljatöötamiseks.

[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 48.   Riikliku järelevalve erimeetmed
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (1) Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigused on ka Euroopa Komisjoni eksperdil Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud nõuete täitmise kontrollimisel Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud tingimustel ja korras.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (3) Korrakaitseorgan kohaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 138 sätestatud meetmeid järgmiste rikkumiste tuvastamise korral:
  1) mittenõuetekohane toit;
  2) toidu mittenõuetekohane käitlemine;
  3) mittenõuetekohased toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalid ja esemed;
  4) toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete mittenõuetekohane valmistamine, töötlemine ja turustamine.
[RT I, 17.11.2021, 1 - jõust. 01.12.2021]

  (4) Mittenõuetekohase toidu ning mittenõuetekohaste toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete Eestisse toimetamise korral kohaldab korrakaitseorgan Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklites 66–69 sätestatud meetmeid.
[RT I, 04.12.2019, 2 - jõust. 14.12.2019]

§ 48¹.   Kiirhoiatussüsteemi rakendamine ning järelevalvekoostöö Euroopa Liidu liikmesriikidega

  (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 50 nimetatud kiirhoiatussüsteemi kontaktasutus Eestis on Põllumajandus- ja Toiduamet.

  (2) Kui riikliku järelevalve käigus on kindlaks tehtud, et toit on otseselt või kaudselt inimese tervisele ohtlik ja seda võidakse turule viia mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, või kui selline toit on avastatud kauba Eestisse toimetamisel, teavitab Maksu- ja Tolliamet ohust Põllumajandus- ja Toiduametit, kes teavitab sellest käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kiirhoiatussüsteemi kaudu Euroopa Komisjoni.
[RT I, 08.01.2020, 1 - jõust. 17.01.2020]

  (3) Kui Euroopa Komisjon on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kiirhoiatussüsteemi kaudu edastanud Põllumajandus- ja Toiduametile ohuteate mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis tuvastatud ohtlikust toidust, edastab Põllumajandus- ja Toiduamet selle teate Maksu- ja Tolliametile ning Terviseametile. Korrakaitseorganid viivad läbi uurimise võimaliku ohu esinemise kohta Eestis ning teavitavad saadud tulemustest Põllumajandus- ja Toiduametit.
[RT I, 08.01.2020, 1 - jõust. 17.01.2020]

  (4) Põllumajandus- ja Toiduamet on järelevalvekoostöö kontaktasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 103 lõike 1 tähenduses.
[RT I, 04.12.2019, 2 - jõust. 14.12.2019]

  (5) Muu korrakaitseorgan, haldusorgan või valitsusasutus teatab Põllumajandus- ja Toiduametile viivitamata, kui esineb järgmine võimalik nõuete rikkumine seoses toiduga, sealhulgas toidualase teabega, toidu käitlemisega ning toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemetega:
  1) rikkumine, mis võib kujutada ohtu inimese tervisele või keskkonnale;
  2) rikkumine, mis on toime pandud tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel.
[RT I, 04.12.2019, 2 - jõust. 14.12.2019]

§ 49.   Riikliku järelevalve erisused
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (1) Korrakaitseorgani ametnikul on ametitõendi esitamisel õigus kontrollida:
  1) ettevõtte, selle territooriumi, ruumide, seadmete, sisseseade ning veovahendite seisundit ja kasutamist;
  2) toidu koostisosi, abiaineid ja muid toidu valmistamiseks kasutatavaid tooteid;
  3) toitu, sealhulgas toitu selle valmistamise käigus;
  4) toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjale ja esemeid;
  5) puhastamis-, desinfitseerimis- ja kahjuritõrjevahendeid, -aineid ning -viise;
  6) toidu käitlemist, sealhulgas toidu töötlemis-, valmistamis- ja säilitamisviise;
  7) toidualase teabe esitamist.
[RT I, 09.10.2014, 1 - jõust. 13.12.2014]

  (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on korrakaitseorganil õigus:
  1) kontrollida oma tööülesannete tõttu otseselt või kaudselt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–5 nimetatuga kokkupuutuvate isikute hügieeninõuete täitmist, sealhulgas nende isiklikku puhtust ja riietust, sõltumata käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud tervisekontrolli läbimisest, ning hinnata töötajate hügieeniteadmisi;
  2) kontrollida enesekontrollinõuete täitmist ja tutvuda enesekontrolli tulemustega ning ettevõttesse paigutatud mõõtevahendite mõõtmistulemustega ja kontrollida nende õigsust, kasutades korrakaitseorgani mõõtevahendeid.

  (3) Ettevõttes, kus käideldakse üksnes liha, võimaldab käitleja järelevalvetoimingute tegemiseks vajaliku töötamiskoha, töövahendid ja -riided.

  (4) Kui on põhjust arvata, et teatud toit võib olla ohtlik inimese tervisele või keskkonnale, peatab asjaomase korrakaitseorgani juht sellise toidu käitlemise. Otsustus vormistatakse korrakaitseorgani juhi käskkirjana, milles näidatakse ära toidu nimetus, vajaduse korral andmed vastava partii kohta ning teised ohtlikku toitu identifitseerida võimaldavad andmed ja käitlemisvaldkonnad, milles käitlemine tuleb peatada. Korrakaitseorgani juht teavitab käskkirjast kohe avalikkust ning teave avaldatakse korrakaitseorgani veebilehel.

  (5) Korrakaitseorgani juht edastab oma käskkirja viivitamata valdkonna eest vastutavale ministrile, kes otsustab toidu käitlemise peatamise käskkirjas näidatud asjaoludel ja tingimustel ning kehtestab sellekohase määruse. Määruses märgitakse lisaks korrakaitseorgani juhi käskkirjas sisalduvatele andmetele ka piirangu tähtaeg, korrakaitseorganite ja isikute kohustused ning ohu kõrvaldamise viis. Korrakaitseorgani juhi käskkiri kehtib kuni valdkonna eest vastutava ministri määruse jõustumiseni.

  (6) Käitlemise piirangu kehtimise ajal määravad asjaomased korrakaitseorganid koostöös kindlaks ohu ulatuse, võtavad tarvitusele vastavad meetmed ja pärast ohu kõrvaldamist teeb käskkirja andnud korrakaitseorgani juht valdkonna eest vastutavale ministrile kirjaliku ettepaneku käitlemise peatamise lõpetamiseks ning valdkonna eest vastutav minister kehtestab vastava määruse.

  (7) Kui eluruumi kasutatakse ka äriruumina, võib korrakaitseorgan selle töö- või lahtioleku ajal läbi vaadata ilma korrakaitseseaduse § 51 lõikes 2 sätestatud halduskohtu loata.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

8¹. peatükk TOIDUJÄRELEVALVE TASU 

[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 49¹.   Toidujärelevalve tasu

  (1) Toidujärelevalve tasu (edaspidi järelevalvetasu) on teatamis- või loakohustusega ning selle kohustuse täitnud ettevõtja ettevõtte, toidu ja toidu käitlemise nõuetekohasuse ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute (edaspidi järelevalvetoiming) tegemise eest käesoleva seaduse alusel kehtestatud määras tasutav summa. Järelevalvetasu makstakse ka toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemetega seotud järelevalvetoimingu tegemise eest.
[RT I, 04.12.2019, 2 - jõust. 14.12.2019]

  (2) Järelevalvetasu makstakse jaekaubandusettevõttes tehtava ning toiduga seotud järelevalvetoimingu tegemise eest, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 IV lisa II peatükis nimetatud ettevõttes loomse toiduga seotud järelevalvetoimingu tegemise eest.
[RT I, 17.11.2021, 1 - jõust. 01.12.2021]

  (3) Järelevalvetasu ei maksta esmatootmisega seotud järelevalvetoimingu tegemise eest.
[RT I 2010, 72, 542 - jõust. 15.10.2010]

  (4) Järelevalvetasu ei maksa riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest rahastatav haridusasutus, sotsiaalasutus või tervishoiuteenuse osutaja asutusesisese toitlustamisega seotud järelevalvetoimingu tegemise eest.

[RT I 2010, 72, 542 - jõust. 15.10.2010]

§ 49².   Järelevalvetasu maksmiseks kohustatud isik

  (1) Järelevalvetasu maksma kohustatud isik (edaspidi kohustatud isik) on isik, kelle suhtes on tehtud käesoleva seaduse §-s 49¹ sätestatud järelevalvetoiming.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (2) Mitu kohustatud isikut vastutavad ühise järelevalvetoimingu eest järelevalvetasu maksmise korral solidaarselt.
[RT I 2009, 64, 423 - jõust. 01.01.2010]

§ 49³.   Järelevalvetasu määramise põhimõtted

  (1) Järelevalvetasu määra arvutamise aluseks võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 81 nimetatud kulud, mis on seotud Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalvetoimingute tegemisega, sealhulgas veterinaarseaduse § 84 lõikes 3 nimetatud veterinaarjärelevalve toimingute tegemisega.
[RT I, 17.11.2021, 1 - jõust. 01.12.2021]

  (2) Järelevalvetasu võetakse käesoleva seaduse § 49¹ kohaselt tehtavate järelevalvetoimingute eest tunnitasuna, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud laboratoorsete lisauuringute tegemise eest.
[RT I, 04.12.2019, 2 - jõust. 14.12.2019]

  (3) Kohustatud isik maksab tunnitasu toidu järelevalve toimingu tegemisele kulunud aja eest, kuid mitte rohkem kui kaheksa tunni eest järelevalvetoimingu kohta. Järelevalvetoimingule kulutatud aeg arvestatakse poole tunni täpsusega. Arvesse ei võeta järelevalvetoimingu tegemise paika sõiduks kulutatud aega.
[RT I, 17.11.2021, 1 - jõust. 01.12.2021]

  (4) Tunnitasu määra arvutamise aluseks võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 81 sätestatud kulud, mis on seotud Põllumajandus- ja Toiduameti toidujärelevalve toimingute tegemisega. Toidujärelevalve toimingutega seotud töötasu ja majanduskulu, sealhulgas laboratoorsete analüüside ja uuringute kulu arvutamisel lähtutakse tegelikust kulust toimingueelsel kalendriaastal. Nimetatud ajavahemikul toidujärelevalve toimingutega seotud kogukulu jagatakse samal ajavahemikul järelevalvetoimingute tegemisele, välja arvatud laboratoorsete analüüside ja uuringute tegemisele, kulunud töötundidega.
[RT I, 04.12.2019, 2 - jõust. 14.12.2019]

  (4¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud toidujärelevalve toimingutega seotud majanduskulu arvutamisel ei võeta arvesse lõikes 9 nimetatud laboratoorsete lisauuringute kulu.
[RT I, 04.12.2019, 2 - jõust. 14.12.2019]

  (5) Toidu järelevalve toimingu tegemise eest võetava tunnitasu määra igaks aastaks kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (6) Sellise toidu puhul, mida tuleb Euroopa Liidu asjakohasest õigusaktist tulenevalt ametlikult kontrollida piiripunktis või imporditava toidu ametliku kontrollimise kohas, tasub kohustatud isik järelevalvetoimingute tegemise eest järelevalvetasu tunnitasuna kõigi tariifsete klassifikatsioonide kohta ühel tollideklaratsioonil.
[RT I, 17.11.2021, 1 - jõust. 01.12.2021]

  (7) Toidu järelevalve toimingu käigus on Põllumajandus- ja Toiduametil õigus võtta hilinenud kaubasaadetise ooteaja ja isiku taotlusel väljaspool tööaega tehtud järelevalvetoimingu eest lisatasu järgmiselt:
  1) hilinenud kaubasaadetise ooteaja eest tööajal võetakse lisatasu tunnitasuna järelevalvetoimingut teinud ametniku kohta käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt;
  2) hilinenud kaubasaadetise ooteaja eest väljaspool tööaega ja isiku taotlusel väljaspool tööaega tehtud järelevalvetoimingu eest võetakse lisatasu kahekordse tunnitasuna järelevalvetoimingut tegeva ametniku kohta käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel makstavale lisatasule kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 49⁴ sätestatud korda.

  (9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 79 lõike 2 punktis c sätestatud juhul maksab kohustatud isik toidujärelevalve lisatoimingute eest järelevalvetasu tunnitasuna käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt. Kui tuvastatud nõuete rikkumisega seoses on vaja teha laboratoorseid lisauuringuid, maksab kohustatud isik järelevalvetasu ka nende uuringute kogukulu ulatuses.
[RT I, 04.12.2019, 2 - jõust. 14.12.2019]

§ 49⁴.   Järelevalvetasu maksmine

  (1) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb eelmise kalendrikuu jooksul tehtud toidujärelevalve toimingute eest järelevalvetasu sissenõudmise otsuse iga kalendrikuu seitsmendaks kuupäevaks.
[RT I, 17.11.2021, 1 - jõust. 01.12.2021]

  (2) Järelevalvetasu sissenõudmise otsus tehakse kohustatud isikule teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates elektroonilise kättetoimetamisega, kui isik on andnud selleks nõusoleku.
[RT I, 17.11.2021, 1 - jõust. 01.12.2021]

  (2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul loetakse järelevalvetasu sissenõudmise otsus haldusmenetluse seaduse § 27 lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetamata kohustatud isikule kätte toimetatuks, kui kohustatud isiku e-posti aadressil on saadetud otsus või otsuse väljavõte.
[RT I, 17.11.2021, 1 - jõust. 01.12.2021]

  (2²) Kui kohustatud isik ei ole andnud nõusolekut, et järelevalvetasu sissenõudmise otsus tehakse talle teatavaks elektroonilise kättetoimetamisega, teeb Põllumajandus- ja Toiduamet nimetatud otsuse isikule teatavaks, toimetades otsuse paberärakirja või -väljavõtte talle kätte otse või posti teel viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
[RT I, 17.11.2021, 1 - jõust. 01.12.2021]

  (3) Kohustatud isik kannab järelevalvetasu üle otsuses näidatud pangakontole 28 päeva jooksul järelevalvetasu sissenõudmise otsuse saamise päevast arvates.
[RT I, 17.11.2021, 1 - jõust. 01.12.2021]

  (3¹) Kui kohustatud isik ei maksa järelevalvetasu käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul, on Põllumajandus- ja Toiduametil õigus anda järelevalvetasu sissenõudmise otsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
[RT I, 17.11.2021, 1 - jõust. 01.12.2021]

  (4) Toidu Eestisse toimetamise korral maksab kohustatud isik järelevalvetasu enne kauba tolliprotseduurile suunamist Põllumajandus- ja Toiduameti esitatud järelevalvetasu sissenõudmise otsuses märgitud summas.
[RT I, 04.12.2019, 2 - jõust. 14.12.2019]

  (5) Põllumajandus- ja Toiduamet võib toidu Eestisse toimetamise korral vabastada kohustatud isiku järelevalvetasu maksmisest enne kauba tolliprotseduurile suunamist, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:
  1) kohustatud isik on esitanud küllaldase garantii;
  2) kohustatud isik on varem maksnud järelevalvetasu õiges suuruses ja õigel ajal.
[RT I, 04.12.2019, 2 - jõust. 14.12.2019]

  (6) Järelevalvetasu maksmise, sularahas vastuvõtmise ja maksmise kontrollimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 04.12.2019, 2 - jõust. 14.12.2019]

  (7) [Kehtetu - RT I, 17.11.2021, 1 - jõust. 01.12.2021]

  (8) [Kehtetu - RT I, 17.11.2021, 1 - jõust. 01.12.2021]

§ 49⁵.   Enammakstud järelevalvetasu tagastamine

  (1) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb enammakstud järelevalvetasu tagastamise otsuse ning tagastab kohustatud isikule ettenähtust suuremas summas makstud järelevalvetasu (edaspidi enammakstud järelevalvetasu) esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kahe kuu möödumisel järelevalvetasu sissenõudmise otsuse tegemise kuupäevast.
[RT I, 17.11.2021, 1 - jõust. 01.12.2021]

  (2) Kohustatud isikul on õigus taotleda enammakstud järelevalvetasu tagastamist kahe aasta jooksul järelevalvetasu maksmise päevast arvates, kui enammakstud järelevalvetasu ei ole käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tagastatud.
[RT I, 17.11.2021, 1 - jõust. 01.12.2021]

  (3) Enammakstud järelevalvetasu tagastamise taotlemiseks esitab kohustatud isik Põllumajandus- ja Toiduametile sellekohase kirjaliku taotluse ja järelevalvetasu maksmist tõendava dokumendi.
[RT I 2009, 64, 423 - jõust. 01.01.2010]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul teeb Põllumajandus- ja Toiduamet enammakstud järelevalvetasu tagastamise või sellest keeldumise otsuse kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates.
[RT I, 17.11.2021, 1 - jõust. 01.12.2021]

  (5) Enammakstud järelevalvetasu ei tagastata, kui ei ole võimalik kindlaks teha järelevalvetasu maksnud isikut või isikut, kelle eest on järelevalvetasu makstud, või kui isikul puudub tagasimakse saamise õigus.
[RT I 2009, 64, 423 - jõust. 01.01.2010]

  (6) Enammakstud järelevalvetasu tagastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

[RT I, 04.12.2019, 2 - jõust. 14.12.2019]

§ 50.   Järelevalveametniku ettekirjutus
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 51.   Järelevalveametniku ettekirjutuse või otsuse vaidlustamine
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 51¹.   Toidu käitlemise keeld
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 51².   Kiirhoiatussüsteemi rakendamine ning järelevalvekoostöö Euroopa Liidu liikmesriikidega
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

9. peatükk PROOVIDE VÕTMINE JA ANALÜÜSIMINE NING LABORATOORIUMID 
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 51³.   Proovide võtmine ja analüüsimine ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute tegemisel
[RT I, 04.12.2019, 2 - jõust. 14.12.2019]

  (1) Ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute tegemisel võib vallasasja läbivaatusel võtta isiku kulul proove. Kui läbi vaadatud vallasasja ei ole võimalik pärast läbivaatust tavapäraselt kasutada, ei hüvitata isikule vallasasja või vallasasja tavapäraseks kasutamiseks taastamise maksumust.
[RT I, 04.12.2019, 2 - jõust. 14.12.2019]

  (2) Toidu ja selle käitlemise nõuetekohasuse kontrollimiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega toidugruppide või määratavate näitajate kaupa proovide võtmise ja analüüsimise meetodid.
[RT I, 09.10.2014, 1 - jõust. 13.12.2014]

  (3) [Kehtetu - RT I, 04.12.2019, 2 - jõust. 14.12.2019]

  (4) Isikul on õigus nõuda, et lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud proovile võetakse samadel tingimustel isiku kulul lisaproov, mis jääb isiku käsutusse.
[RT I, 04.12.2019, 2 - jõust. 14.12.2019]

  (4¹) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 35 sätestatud teisest eksperdiarvamusest tuleneva Põllumajandus- ja Toiduameti ning käitleja vahelise vaidluse korral võib käitleja taotleda omal kulul algse analüüsi dokumentide läbivaatamist ning vajaduse korral lasta käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud proovi omal kulul analüüsida teises, nimetatud määruse artikli 37 lõikes 1 sätestatud laboratooriumis.
[RT I, 04.12.2019, 2 - jõust. 14.12.2019]

  (5) Teise eksperdiarvamuse taotlemisest sõltumata rakendab Põllumajandus- ja Toiduamet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 66 või 138 sätestatud vajalikke meetmeid.
[RT I, 04.12.2019, 2 - jõust. 14.12.2019]

§ 52.   Laboratooriumi volitamine ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute tegemisel võetud proovide analüüsimiseks
[RT I, 04.12.2019, 2 - jõust. 14.12.2019]

  (1) Ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute tegemisel võetud proove analüüsitakse asjakohaste analüüside tegemiseks volitatud ametlikus laboratooriumis (edaspidi volitatud laboratoorium), mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 37 sätestatud nõuetele.
[RT I, 04.12.2019, 2 - jõust. 14.12.2019]

  (1¹) Volitatud laboratooriumina tegutsema võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklites 40 ja 42 sätestatud juhtudel volitada ka akrediteerimata laboratooriumi.
[RT I, 04.12.2019, 2 - jõust. 14.12.2019]

  (2) [Kehtetu - RT I 2009, 64, 423 - jõust. 01.01.2010]

  (3) Volitatud laboratooriumina tegutsemiseks volituse andmise otsuse teeb 30 tööpäeva jooksul laboratooriumi kirjaliku taotluse saamisest arvates Põllumajandus- ja Toiduamet. Volitatud laboratooriumina tegutsemiseks volituse andmise otsuses märgitakse antud volituse ulatus.
[RT I, 17.11.2021, 1 - jõust. 01.12.2021]

  (4) Volitatud laboratooriumina tegutsemiseks volituse andmise taotluse sisunõuded, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2007, 22, 114 - jõust. 01.07.2007]

  (5) Põllumajandus- ja Toiduamet võib keelduda volitatud laboratooriumina tegutsemiseks volituse andmisest, kui laboratoorium ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 37 lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõuetele.
[RT I, 04.12.2019, 2 - jõust. 14.12.2019]

  (5¹) Põllumajandus- ja Toiduamet tunnistab volituse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 39 lõikes 2 sätestatud juhtudel.
[RT I, 04.12.2019, 2 - jõust. 14.12.2019]

  (6) Laboratooriumile esmakordse volituse andmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

[RT I 2007, 22, 114 - jõust. 01.07.2007]

§ 53.   Referentlaboratoorium
[RT I, 17.11.2021, 1 - jõust. 01.12.2021]

  (1) Riiklik referentlaboratoorium (edaspidi referentlaboratoorium) käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 100 sätestatud laboratoorium, kes täidab referentlaboratooriumi ülesandeid toidu valdkonnas.
[RT I, 04.12.2019, 2 - jõust. 14.12.2019]

  (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 93 lõikes 1 viidatud iga Euroopa Liidu toidualase referentlaboratooriumi kohta volitatakse tegutsema referentlaboratoorium.
[RT I, 04.12.2019, 2 - jõust. 14.12.2019]

  (3) Referentlaboratooriumina tegutsemise volitus antakse 20 tööpäeva jooksul laboratooriumi kirjaliku taotluse saamisest arvates valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga, milles kirjeldatakse volituse ulatust.
[RT I 2007, 22, 114 - jõust. 01.04.2007]

  (4) [Kehtetu - RT I 2007, 22, 114 - jõust. 01.04.2007]

  (5) Referentlaboratoorium tegutseb valdkonna eest vastutava ministri esitatud riikliku tellimuse alusel. Tellimuse täitmist finantseeritakse riigieelarves Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile eraldatud vahenditest.
[RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023]

  (6) Kui referentlaboratoorium oma ülesandeid nõuetekohaselt ei täida, on valdkonna eest vastutaval ministril õigus anda puuduste kõrvaldamiseks kuni kolmekuuline tähtaeg. Kui puudusi ei ole kõrvaldatud, tunnistatakse volitus osaliselt või täielikult kehtetuks. Puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud ajal loetakse volitus peatatuks.

  (7) Referentlaboratooriumina tegutsemiseks volituse andmise taotluse sisunõuded, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2007, 22, 114 - jõust. 01.04.2007]

  (8) Referentlaboratooriumina tegutsemiseks esmakordse volituse andmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
[RT I 2007, 22, 114 - jõust. 01.04.2007]

  (9) Valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik võib sõlmida teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asuva laboratooriumiga tsiviilõigusliku lepingu referentlaboratooriumi ülesannete täitmiseks Eestis toiduvaldkonnas.
[RT I, 17.11.2021, 1 - jõust. 01.12.2021]

  (10) Referentlaboratooriumi ülesannete täitmiseks tsiviilõigusliku lepingu sõlmimise otsustamisel ja lepingu tingimuste määramisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklites 100 ja 101 sätestatust ning muudest tähtsust omavatest asjaoludest.
[RT I, 17.11.2021, 1 - jõust. 01.12.2021]

10. peatükk VASTUTUS 

§ 53¹.   Toidu käitlemine ettevõttes, milles toidu käitlemiseks on vajalik teatamiskohustuse täitmine ning tegevusluba

  (1) Ettevõttes, milles toidu käitlemiseks on vajalik tegevusluba, samuti tegevusloa andmisel valitsenud tingimusi muutvate ehituslike, tehnoloogiliste, töökorralduslike või muude ümberkorralduste järel järelevalveametniku loata toidu käitlemise alustamise eest, samuti toidu käitlemise eest ettevõttes, mida ei ole esitatud majandustegevusteates, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

  (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo katse on karistatav.

[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 53².   Toidu suhtes esitatud nõuete rikkumine

  (1) Toidu suhtes esitatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

  (2) Sama teo eest, kui see on toime pandud viisil, mis ohustab inimese tervist või keskkonda, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 2600 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 53³.   Toidu käitlemise ning toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta esitatud nõuete rikkumine

  (1) Toidu käitlemise ning toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta esitatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.

[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 53⁴.   Käitleja enesekontrolli nõuete rikkumine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 53⁵.   Teabe esitamise nõuete rikkumine

  (1) Toidualase teabe esitamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut.

[RT I, 09.10.2014, 1 - jõust. 13.12.2014]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 53⁶.   Toidu kohta valeandmete esitamine

  (1) Toidu koostise, omaduste, lisa- või saasteainete või mikroorganismide sisalduse või muude nõuete kohta valeandmete esitamise või saate-, müügi- või muudes tõendusdokumentides valeandmete esitamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 250 trahviühikut.
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 2600 eurot.

[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 53⁷.   Menetlus

  (1) [Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (2) Põllumajandus- ja Toiduamet või kohus võib kohaldada § 53² lõigetes 2 ja 4 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83.
[RT I 2007, 22, 114 - jõust. 01.07.2007]

  (3) Käesoleva seaduse §-des 53¹–53⁶ sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
  1) Põllumajandus- ja Toiduamet.
  2) [kehtetu - RT I 2007, 22, 114 - jõust. 01.07.2007]
  3) [kehtetu - RT I, 08.01.2020, 1 - jõust. 17.01.2020]

  (4) [Kehtetu - RT I, 01.07.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]

§ 54.   Juriidilise isiku haldusvastutus
[Kehtetu - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 55.   Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asja menetlemine
[Kehtetu - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 56.   Haldusõiguserikkumise objektiks oleva toidutoorme ja toidu erikonfiskeerimine

[Kehtetu - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

11. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 57. – § 62. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 63.   Tegutsevate ettevõtete tunnustamine ja riiklike tegevuslitsentside kehtivus
[Kehtetu - RT I 2007, 22, 114 - jõust. 01.04.2007]

§ 63¹.   Sellisest ettevõttest teavitamine ja sellise ettevõtte tunnustamine, kus käideldakse toitu 2006. aasta 1. juulil

  (1) Sellisest ettevõttest, kus käideldakse toitu 2006. aasta 1. juulil ja mis sellest kuupäevast alates kuulub teavitamisele ja mida ei ole tunnustatud, tuleb käesoleva seaduse § 7 kohaselt teavitada pädevat järelevalveasutust hiljemalt 2006. aasta 1. novembriks.

  (2) 2006. aasta 1. juulist teavitamisele kuuluv ettevõte, mis on tunnustatud enne nimetatud kuupäeva, loetakse teavitatuks käesoleva seaduse § 7 kohaselt.

  (3) 2006. aasta 1. juulist tunnustamisele kuuluv ettevõte, mis on tunnustatud 2006. aasta 1. jaanuarini kehtinud õigusaktide alusel ja korras, loetakse tunnustatuks alates 2006. aasta 1. jaanuarist kehtivate õigusaktide alusel ja korras.

  (4) Enne 2006. aasta 1. juulit tehtud tähtajaline tunnustamise otsus loetakse tingimuslikuks tunnustamise otsuseks käesoleva seaduse § 10 lõike 2 tähenduses.
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 63².   Toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete rühma kohta andmete esitamine sellise ettevõtja puhul, kelle sellekohase tegevuse kohta on majandustegevuse registris registreering 2010. aasta 1. jaanuaril

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 2 lõike 2 alapunktis c nimetatud ettevõtte puhul esitab ettevõtja, kelle sellekohase tegevuse kohta on majandustegevuse registris registreering kaubandustegevuse seaduse alusel 2010. aasta 1. jaanuaril, andmed toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete rühma kohta majandustegevuse registrisse kandmiseks 2010. aasta 1. juuniks.
[RT I 2009, 64, 423 - jõust. 01.01.2010]

§ 63³.   Enne 2010. aasta 1. jaanuari piiripunktide ja imporditava toidu üle järelevalve teostamise kohtade loetelusse kantud piiripunkt ja järelevalve teostamise koht

  Enne 2010. aasta 1. jaanuari Veterinaar- ja Toiduameti veebilehel piiripunktide ja imporditava toidu üle järelevalve teostamise kohtade loetelusse kantud piiripunkt ja järelevalve teostamise koht on nimetatud loetelus kuni Veterinaar- ja Toiduameti poolt piiripunkti või järelevalve teostamise koha nimetatud loetelust väljaarvamise otsuse tegemiseni.
[RT I 2009, 64, 423 - jõust. 01.01.2010]

§ 63⁴.   Ametliku kontrolli teostamise kohad

  Piiripunktide ja imporditava toidu üle järelevalve teostamise kohtade loetelusse kantud järelevalve teostamise kohad loetakse ametliku kontrolli teostamise kohtadeks.

[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 64.   [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 65.   Järelevalveasutuste töö ümberkorraldamine

  (1) Vabariigi Valitsus lõpetab käesolevast seadusest tuleneva järelevalveasutuste töö ümberkorraldamise 2001. aasta 1. jaanuariks.

  (2) Kuni ümberkorraldamiseni täidavad järelevalveasutused oma seniseid ülesandeid, kui muudest seadustest ei tulene teisiti.

§ 65¹.   Teavitamine enne 2004. aasta 1. maid turuleviidud toidulisanditest
[Kehtetu - RT I 2007, 22, 114 - jõust. 01.04.2007]

§ 65².   Laboratooriumi volituse kehtivus

  Enne 2007. aasta 1. juulit valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga laboratooriumile järelevalve käigus võetud proovide analüüsimiseks antud volitus kehtib kuni Veterinaar- ja Toiduameti poolt uue volituse andmiseni või selle andmisest keeldumiseni, kuid mitte kauem kui 2008. aasta 1. jaanuarini.
[RT I 2007, 22, 114 - jõust. 01.04.2007]

§ 65³.   Eritoidu märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuete kehtivus

  Käesoleva seaduse § 38 lõike 5 kuni 2014. aasta 13. detsembrini kehtinud redaktsiooni alusel kehtestatud eritoitude, sealhulgas meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded ja kord kehtivad kuni 2016. aasta 20. juulini.
[RT I, 09.10.2014, 1 - jõust. 13.12.2014]

§ 65⁴.   Eritoidu koostis- ja kvaliteedinõuete, eritoidu valmistamiseks kasutatavate ainete ja eritoidu käitlemise kohta esitatavate nõuete ning toidualase teabe esitamise nõuete kehtivus

  (1) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab eritoidu koostis- ja kvaliteedinõuded, eritoidu valmistamiseks kasutatavate ainete ja eritoidu käitlemise kohta esitatavad nõuded ning eritoidu kohta toidualase teabe esitamise nõuded kehtivusajaga kuni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 609/2013 artikli 11 lõike 1 alusel kehtestatud õigusakti kohaldamise alguse tähtpäevani samas õigusaktis sätestatud tingimustel.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuete kehtestamisel arvestatakse eritoidu kasutamise eesmärki ja toidugruppide eriomadusi.
[RT I, 15.06.2016, 1 - jõust. 20.07.2016]

§ 65⁵.   Imiku piimasegust, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud eritoidust ja väga väikese energiasisaldusega eritoidust teavitamine

  Imiku piimasegu, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud eritoidu ja väga väikese energiasisaldusega eritoidu esmakordsel turuleviimisel teavitamisele kohaldatakse toiduseaduse § 14 lõigete 5¹ ja 5³ kuni 2016. aasta 19. juulini kehtinud redaktsiooni. Seda kohaldatakse kuni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 609/2013 artikli 11 lõike 1 alusel kehtestatud õigusakti kohaldamise alguse tähtpäevani samas õigusaktis sätestatud tingimustel.
[RT I, 15.06.2016, 1 - jõust. 20.07.2016]

§ 65⁶.   Tunnitasu määra kohaldamine

  Kuni 2019. aasta 31. detsembrini võetakse toidujärelevalve toimingute tegemise eest tunnitasu käesoleva seaduse § 49³ lõike 5 alusel 2019. aastaks kehtestatud määras.
[RT I, 04.12.2019, 2 - jõust. 14.12.2019]

§ 65⁷.   Teatamiskohustus ettevõtte puhul, milles toidu käitlemiseks asendub tegevusloakohustus 2021. aasta 1. aprillist teatamiskohustusega

  Ettevõtjal, kellel on tegevusluba toidu käitlemiseks ettevõttes, mille puhul alates 2021. aasta 1. aprillist on tegevusloakohustuse asemel teatamiskohustus, loetakse teatamiskohustus täidetuks.

[RT I, 23.02.2021, 2 - jõust. 01.04.2021]

§ 66.   Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2000. aasta 1. jaanuaril, välja arvatud volitusnormid, mis jõustuvad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ajal, ning § 34 ja § 52 lõige 2, mis jõustuvad 2002. aasta 1. jaanuaril, ning § 52 lõige 1, mis jõustub 2000. aasta 1. juulil.

  (2) Käesolevas seaduses sisalduvad volitusnormid Vabariigi Valitsuse või ministri määruste andmiseks jõustuvad kümnendal päeval pärast seaduse avaldamist Riigi Teatajas. Volitusnormi alusel antavat määrust ei jõustata enne käesoleva seaduse jõustumist.