Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev/number, avaldamine
Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
19. 03. 1999/13 (RTL 1999, 52, 677
), jõust. 04. 04. 1999.
Lähtudes
huvialakooli seaduse (RT I 1995, 58, 1004; 1996, 49, 953) paragrahvi 7
lõikest 4, haridusminister määrab:
Kinnitada ja kehtestada 1997/98. õppeaastast "Kohaliku omavalitsuse
huvialakooli / muusika- ja kunstikoolide üleriigiline õppekava" koos
kunstikoolide joonistamise ainekava, vormiõpetuse (skulptuuri)
ainekava, kompositsiooni ainekava,
maali ainekava ja kunstiajaloo ainekavaga; muusikakoolide klaveri
ainekava, akordioni ainekava, viiuli ainekava, tšello
ainekava, klassikalise kitarri ainekava, kandle ainekava, plokkflöödi
ainekava, flöödi ainekava, klarneti ainekava, saksofoni ainekava, oboe
ainekava, fagoti ainekava, trompeti ainekava, trombooni ainekava,
metsasarve ainekava, tenori, baritoni, tuuba ainekava, löökpillide
ainekava, solfedžo ainekava ja muusikaloo ainekavaga,
keelpilliansamblite ainekava, puhkpilliorkestrite ainekava,
lisapill-klaveri ainekava, klassikalise tantsu ainekava.
[RTL 1999, 52, 677 - jõust 04.04.1999]
|
|
Kinnitatud
|
|
|
haridusministri
|
|
|
14. aprilli 1997. a.
|
|
|
määrusega nr. 10
|
Kohaliku omavalitsuse huvialakooli / muusika- ja kunstikoolide
üleriigiline õppekava
ÜLDSÄTTED
1. Kohaliku omavalitsuse huvialakooli / muusika- ja kunstikoolide
üleriigiline õppekava on dokument, mille alusel toimub õppetöö kõigis
kunstialast haridust andvates huvialakooli / muusika- ja
kunstikoolides.
2. Üleriigilise õppekava alusel töötab iga kool välja õppekava, mis
arvestab kooli omapära.
3. Huvialakooli / muusika- ja kunstikoolide üleriigilise õppekava
ainekavades esitatud nõuded tagavad eelhariduse üleminekuks
kutseharidusele.
4. Üleriigiline õppekava määrab kindlaks õppe-eesmärgid, õppeaja,
üleriigilise õppekava vahekorra kooli õppekavaga, õppeainete loendi
koos ajalise kestuse ja ainekavadega, õppeainete valiku võimalused ja
tingimused ning nõuded õppeetappide ja kooli lõpetamise kohta.
5. Üleriigiline õppekava koosneb üldosast ja ainekavadest.
I. ÜLDOSA
Õppe- ja kasvatustöö üldeesmärgid
Muusika- ja kunstikoolide ülesandeks ja eesmärgiks on laste ja noorte
loomevõimete avastamine ja kavakindel arendamine, professionaalse
kunstihariduse õppeks tarviliku ettevalmistuse andmine ja kohaliku
kultuurielu edendamine Eesti kultuuritraditsioonide alusel.
Õppe- ja kasvatustöö koolis peab aitama kujuneda isiksusel, kes:
- mõtleb loovalt;
- oskab oma tegevust eesmärgistada, kavandada ja hinnata;
- suudab valida, otsustada ja vastutust kanda;
- oskab teha tööd, on valmis koostööks;
- mõistab teadmiste ja pidevõppe tähtsust, oskab õppida;
- aktiivse kunstilise tegevuse kaudu arendab kunstitaju, fantaasiat.
II. ÕPPEKAVA PÕHIMÕTTED
1. Üleriigilised ainekavad ei dikteeri kunstiainetes vahendite,
materjalide ega tehnika, muusikaainetes heliteoste valikut, vaid
annavad oskuste arendamiseks suunad ja tasemenõuded.
2. Võrdne võimalus muusika- ja kunstialase eelhariduse omandamiseks ja
professionaalseks õppeks ettevalmistamiseks
tagab andekatele õpilastele võrdsed võimalused ühest õppeaastast
teise, ühest koolist teise üleminekuks.
3. Õppekorralduses ja õppesisu valikul arvestatakse vanuselisi,
individuaalseid ja rahvuslikke iseärasusi. Õppekava
aitab kaasa rahvusvähemuste integreerumisele Eesti kultuuriellu, nende
omakultuuri säilimisele ja arengule.
4. Lähtudes demokraatia põhimõtetest kujundavad koolielu reegleid
õpilased, õpetajad ja lapsevanemad üheskoos. Õppetöö kavandamisel
peetakse silmas igaühe võimekust, kus kooli ülesanne on suunata
õpilast oma tegevust jälgima ja õppimist kavandama, analüüsima ning
kujundama isikupärast väljendusstiili.
III. SEOSED ERI ÕPPEAINETE VAHEL
1. Kunstiainete õppes on õppeained omavahel tihedalt seotud ja õpilase
areng sõltuvuses tehniliste ja vaimsete omaduste arendamise
ajastamisest. Õpetajate ülesandeks on leida ja välja kujundada
professionaalseks õppeks võimelised õpilased ja õppekava tervikliku
täitmise korral suunata nad sobivale erialale.
IV. ÕPPEPROTSESS
1. Õppimise käigus analüüsib ja hindab õppija õpitavat pidevalt ning
edukus sõltub õppija oskusest õppida. Õpetaja on õpitegevuste
kavandaja ja looja ning õppimistahtmise innustaja.
2. Hindamine on osa kooli õppeprotsessist. Õpilane peab teadma mida
hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on
hindamise kriteeriumid.
3. Hindamise põhieesmärgid on:
- motiveerida õpilast sihikindlamalt õppima;
- anda teavet õppimise käigust õpilasele, õpetajale, kooli
juhtkonnale, lapsevanematele;
- määratleda õpilaste individuaalsed õpitulemused.
4. Hindamine võib olla sõnaline (analüüs / hinnang) ja numbriline
(hinne):
- protsessi hindamine (jooksva õppimise või vahetulemuste arvestamine);
- arvestuslik hindamine võib olla nii koolisisene kui -väline (eksam,
arvestus);
- õpitulemuste arvestuslik ja kokkuvõttev hindamine on aluseks
tunnistuste väljaandmisel õppekava nõuete täitmise ja kooli lõpetamise
kohta;
- koolis rakendatav hindamissüsteem peab sisaldama positiivseid ja
negatiivseid hindeid;
- õpilase üleviimine õppeaastalt järgnevale toimub positiivsete
hinnete alusel;
- koolivälise arvestusliku hindamise üks vorme on üleriigilised,
rahvusvahelised ja maakondade piires korraldatud konkursid, näitused,
ülevaatused, üleriigilised tasemetööd.
V. KOOLIASTMETE ÕPPEKORRALDUS
1. Õppeprotsessi kirjeldatakse astmeti:
- muusikaainete õppes:
eelkool - 1-2 õppeaastat;
põhikool - noorem aste, 1.-4. õppeaastani, - vanem aste, 5.-7.
õppeaastani;
lisa-aastad.
Õppeaasta kestab 35 õppenädalat;
- kunstiainete õppes:
eelkool - 1-2 õppeaastat;
põhikool - noorem aste, 1.-2. õppeaastani, - vanem aste, 3.-5.
õppeaastani;
lisa-aastad.
Õppeaasta kestab 35 õppenädalat, millest 2 nädalat moodustab
õppepraktika.
2. Eelkoolis:
1) suunatakse õpilasi mängult õppimisele;
2) selgitatakse välja eeldused ja suunatakse õige eriala valikule.
3. Põhikooli võetakse õpilased vastu konkursi alusel.
Konkursi korraldamiseks moodustatakse koolis vastuvõtukomisjon,
millesse võib kaasata eksperte ka väljastpoolt.
Vastuvõtutingimused ja kord kehtestatakse vastuvõtueeskirjaga.
Põhikoolis toimub:
- loomevõimete kavakindel arendamine;
- loominguprotsessi seaduspärasuste ja etappide
tundmaõppimine;
- kunstiteoste retseptsiooni- ja
interpretatsioonivõimalustega tutvumine;
- aktiivse ja püsiva suhte loomine visuaalse
kunstikultuuriga;
- tehniliste oskuste arendamine;
- professionaalse kunstihariduse omandamiseks
ettevalmistamine.
Muusikakoolides on noorema astme lõpetamisel soovitatav
anda õpilasele I astme lõputunnistus.
Muusika- ja kunstikoolide vanema astme lõpetamisel antakse
õpilasele põhikooli lõputunnistus.
4. Lisa-aastad on õpilastele, kes:
- on edukalt läbinud põhikooli;
- omavad eeldusi kunstiliseks tegevuseks ning on
orienteeritud professionaalse kunstihariduse omandamisele;
- vajavad vanuse tõttu järjepidevat õpet kuni üleminekuni
kutseharidusele.
5. Muusikakooli tunniplaanid
5.1. Pilliõpetusosakondade muusikaline põhiharidus
Õppeained
|
Eelkool
|
|
|
|
Põhikool
|
|
|
|
|
Lisa- aastad
|
|
I
|
II
|
I
|
II
|
III
|
IV
|
V
|
VI
|
VII
|
I-II
|
|
õ/a.
|
õ/a.
|
õ/a.
|
õ/a.
|
õ/a.
|
õ/a.
|
õ/a.
|
õ/a.
|
õ/a.
|
õ/a.
|
noorem aste vanem aste
Põhipill
|
|
|
2
|
2
|
2
|
2
|
2
|
2
|
2
|
2
|
Solfedžo
|
|
|
1
|
1
|
2
|
2
|
2
|
2
|
2
|
2
|
Muusikalugu
|
|
|
|
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
|
Koosmusit-seerimine
|
1
|
1
|
1
|
1
|
2
|
2
|
2
|
2
|
2
|
|
Rühmalisaaine
|
1
|
1
|
1
|
1
|
|
|
|
|
1
|
|
Ind. lisaaine
|
|
1*
|
|
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
* Finantseeritakse isemajandavatel alustel.
1. Numbrid tabelis tähistavad nädalatundide arvu.
2. Katkendliku joonega on ümbritsetud ained, mida on soovitatav
omavahel sisuliselt seostada.
3. Lisaained määratakse, lähtudes õpilaste isikupärast ning kooli
võimalustest. Lisaainete õppimisest võib loobuda, kui kool ei ole
õppeplaani täitmise suhtes kehtestanud teistsuguseid nõudmisi.
4. Kõikidel pillidel viia läbi tehniline arvestus kaks korda
õppeaastas (üks kord poolaastas), hindelised esinemised üks kord
esimesel poolaastal ja kaks korda teisel poolaastal. Lõpueksamid on
noorema astme ja vanema astme lõpetamisel.
5.2. Koori-, tantsu- ja teatriosakondades
Üldkultuuriline põhiharidus
Õppeained Põhikool
|
I
|
II
|
III
|
IV
|
V
|
VI
|
VII
|
|
õ/a.
|
õ/a.
|
õ/a.
|
õ/a.
|
õ/a.
|
õ/a.
|
õ/a.
|
noorem aste vanem aste
Peaaine
|
4
|
4
|
4
|
4
|
4
|
4
|
4
|
Teoreetiline kursus
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
Praktiline kursus (ind.)
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
Kultuurilugu
|
|
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
Rühmalisaaine
|
1
|
1
|
|
|
|
|
1
|
Ind. lisaaine
|
|
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1. Numbrid tabelis näitavad nädalatundide arvu.
2. Peaaine õpetamise vormiks on ühistegevus rühmas.
3. Lisatunnid määratakse õpilaste võimetest lähtudes ning arvestades
õppeasutuse võimalusi. Lisaainete õppimisest võib loobuda, kui
õppeasutus ei ole õppeplaani täitmise suhtes kehtestanud teistsuguseid
nõudmisi.
6. Kunstikooli tunniplaan
Õppeained
Põhikool
Lisa-aastad
|
I
|
II
|
III
|
IV
|
V
|
|
õ/a.
|
õ/a.
|
õ/a.
|
õ/a.
|
õ/a.
|
noorem aste vanem aste
Joonistamine
|
3
|
3
|
4
|
4
|
4
|
4
|
Maalimine
|
3
|
3
|
3
|
3
|
4
|
4
|
Kompositsioon
|
3
|
3
|
3
|
3
|
3
|
3
|
Skulptuur - vormiõpetus
|
3
|
3
|
2
|
2
|
2
|
2
|
Kunstiajalugu
|
1
|
1
|
1
|
1
|
|
|
Õppepraktika
|
28
|
8
|
28
|
28
|
28
|
28
|
1. Numbrid tabelis näitavad nädalatundide arvu.
2. IV õppeaastal tehakse lõputöö ja antakse lõputunnistused
lõpetajatele ning tehakse valik V-le õppeaastale.
3. V õppeaastale võetakse õppima eriti edukaid õpilasi.
4. Modellide kasutamine. Tunniplaanis ette nähtud tundide üldarvust
peab 30% olema kaetud võimalusega kasutada modelle.
5. Sõltuvalt vajadustest, võimalustest ja tingimustest võib kool muuta
ainete mahtu kuni kolme nädalatunni ulatuses, ületamata seejuures
nädalas ettenähtud tundide üldarvu (13 tundi).
6. Õppepraktikal süvendatakse õpitut eri miljöös: looduspildid, linn
jne.
VI. KOOLI ÕPPEKAVA
1. Kool kujundab üleriigilise õppekava alusel välja oma õppekava.
2. Õppekava rakendamisel arvestatakse õpilase ealisi ja
individuaalseid iseärasusi.
3. Arendustöö koolis on pidev. See eeldab kindlakäelist juhtimist.
Tuleb moodustada töörühmad, määrata vastutajad ja
tähtajad, dokumenteerida tegevus, teha vahekokkuvõtteid ja analüüsida
tulemusi. Kooli õppekava kujundades aidatakse kaasa üleriigilise
õppekava arendusele.
4. Õpetaja võtab osa nii ainekavade väljatöötamisest kui ka kooli
arengukava kujundamisest.
5. Kooli õppekavas on üldosa ja ainekavad. Kooli üldosas kajastuvad
otsustused, mida kool on teinud oma eripära määratledes. Üldosas
täpsustatakse ka õppe-kasvatustöö eesmärgid.
Lisa 1
kohaliku omavalitsuse huvialakooli / muusika- ja kunstikoolide
üleriigilise õppekava juurde
JOONISTAMINE
1. Kohaliku omavalitsuse kunstikooli ainekava
1.1. ÕPETUSE EESMÄRGID
Ainekava algab joonistamise tähtsuse selgitamise ja selles peituvate
võimaluste avamisega. Esitatakse ülevaade inimese kujutava tegevuse
ajaloolise arengu põhietappidest ja joonistamisest kui tasapinnalise
kujutamisviisi alusest. Jätkatakse põhiliste joonistusvahendite,
-materjalide ja –võtete tutvustamisega. Igal uuel etapil lisanduvad
uued probleemid põhimõttel: kergemalt raskemale, lihtsamalt
keerulisemale. Juba omandatud teadmisi ja oskusi kasutatakse
keerukamate ülesannete lahendamisel. Korduste vältimiseks on igal
kursusel nimetatud vaid need teemad, mis lülitatakse õppekavva
esmakordselt.
1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA
I õppeaasta
1.2.1. Õppesisu Graafiline märk ja selle omadused. Graafilise märgi
tekitamise viisid. Märgi dünaamika, rütm ja väljendusrikkus.
Tasapinnalise kujutamise spetsiifika. Ruumiillusiooni loomine.
Põhiliste joonistusvahendite, -materjalide ja –võtetega tutvumine.
Paberiliigid, paberi valiku sõltuvus joonistusvahenditest ja töö
kestusest. Paberi formaat, selle vastavus motiivile.
Standardformaadid. Erinevate formaatide kasutamine. Püst- ja
põikformaat. Pliiatsid ja nende märgistamispõhimõtted. Süsi, souss,
sangviin, pastellid, kriidid jm. joonistusvahendid. Kustutuskummid ja
nende kasutamine joonistamisel. Suled ja tu.
Õigete joonistamisharjumuste ja -võtete omandamine.
Joonistamiskoha valik ruumis ja väljas. Distants objektist.
Joonistuslaua (stafelei, kolmjala jm.) kasutamine. Joonistamine
seistes ja istudes. Õige keha- ja käeasend.
Käeharjutused.
Küünarvarre, randme ja kämbla kasutamine joonistamisel. Käe surve
teadlik reguleerimine. Nägemisväli ja pildipind. Käe ja silma
koordinatsioon. Lineaarsete suuna- ja suurussuhete määramine.
Mõõtmisviisid ja -vahendid.
Joonte omadustega tutvumine. Joonte orientatsioon (vertikaal- ja
horisontaaljooned, sirg- ja kõverjooned). Joonte kvaliteet.
Joonetugevus väljendusvahendina. Pidev- ja katkendjoon. Joonlaua
kasutamine.
Joonistuse ülesehituse aluste omandamine. Vaatepunkt - asukoht
kujutatava suhtes ja selle valik. Kadreerimine.
Silmapiiri määramine. Pildipinna jaotamine osadeks. Esemete ruumilise
paiknemise analüüs ja ruumisuhete kujutamine tasapinnal. Joonistuse
kompositsiooniline skeem. Parima paigutuse leidmine. Esemete
paigutamine lehele (2-3 esemest koosnevad seadeldised). Esi- ja
tagaplaan. Kattumise kujutamine.
Lehe üla- ja alaosa. Elementaarsed perspektiiviseadused. Esemete
kujutamine rakursis. Pealt- ja altvaade. Silmapiiri määramine.
Ringi perspektiiv - ellips.
Lihtsamad üldistamisvõtted ja nende rakendamine. Esemete taandamine
geomeetrilisteks algvormideks. Lihtsamate geomeetriliste vormide
konstrueerimine ja kujutamine õigetes proportsioonides. Vormiharja
märkimine. Üldistamine elementaarsel tasemel. Joonistus kui tervik.
Valguse ja varju kasutamine. Loomulik ja kunstlik valgus.
Valguse suund ja tugevus. Üldine valguse ja varju vahekord. Omavari.
Visandamise alused. Skitseerimine. Kiire ja valikuline kujutamine.
Joonvisandite spetsiifika. Olulise ja ebaolulise eristamine.
Karakteersete tunnuste analüüs ja rõhutamine.
Väljendusrikkuse saavutamise lihtsamad vahendid.
Joonte tüübid. Tegelikud ja illusoorsed jooned. Pindade lõikejooned.
Joonstruktuurid. Viirutuste liigid.
Joonekompositsioon. Heledad jooned tumedal pinnal.
Materjaliõpetus. Loodusnähtuste interpreteerimine. Loodus- ja
tehisvormide võrdlev analüüs. Orgaaniliste materjalide faktuuri
edasiandmine. Loodusvormide detailiseeritud kujutamine (taimed ja
nende osad, kivid jms.). Faktuurkontrastid.
Inimese kujutamise alused. Inimene kui graafilise kujutamise keskne
objekt. Lihtsamate anatoomiliste vormide kujutamine. Inimfiguuri
põhiproportsioonid ja mahtude jaotumine.
Näotüüp ja näoosade põhiproportsioonid. Karakteersete tunnuste
rõhutamine. Karikeerimine.
II õppeaasta
1.2.2. Õppesisu
Joonistuse ülesehituse keerukamad vormid. Esemete keeruline ruumiline
organisatsioon. Üldvormi ja detaili suhe.
Kompositsiooni sisemine dünaamika, rütm ja harmoonia. Esemeid
ümbritseva ruumi kujutamine. Mitmekordne kattumine.
Läbipaistvus. Siluettjoonistus. Looduslike ja tehisvormide spetsiifika.
Joonte funktsioonide rakendamine. Joon kui kontuur.
Kontuurjoonistuse liigid. Joon vormi rõhutajana. Joon figuuri ja fooni
eraldajana. Joon kui liikumine ja aktsent. Abijooned ja nende
kasutamise võimalused. Suurte pindade katmine.
Pinnakäsitlus ja tonaalsus. Toonivahekordade analüüsimine.
Üldine tonaalsus. Hele-tumeduse gradatsioon. Pooltoonid.
Kontrast. Figuuri ja fooni vahekord. Tausta funktsioonid. Tume objekt
heledal taustal ja hele objekt tumedal taustal.
Graafiline ja maaliline pinnakäsitlus. Faktuuride mitmekesisus ja
nende teadlik kasutamine.
Perspektiiviõpetuse alused. Tuum- ja koondpunkt. Vaatenurga suurus.
Eri keerukusega esemete ja seadeldiste perspektiivne kujutamine (tool,
laud jms.).
Valgus ja vari. Ruumi ja vormi edasiandmine valguse ja varju abil.
Vormi rõhutamine valguse abil. Suunatud ja hajutatud valgus.
Varjuõpetus. Oma- ja langeva varju omadused. Varjud eri kujuga
esemetel. Läige ja refleks.
Materjali kujutamine. Drapeering kui kujutamisobjekt.
Voldistiku konstrueerimine. Jäigad ja plastilised materjalid.
Inimfiguuri kujutamine. Inimene kui spetsiifiline kujutamisobjekt.
Inimkeha üldvormid ja mahud. Keha sümmeetria.
Figuuri ruumiline paiknemine. Figuuri kadreerimine. Telg- ja abijoonte
kasutamine figuuri ülesehituses. Staatiliste pooside spetsiifika.
Raskuspunkt ja toetuspind. Kontrapost. Seisev ja istuv figuur. Figuuri
karakteersed tunnused.
Pea ehitus ja portree. Pea skemaatiline kujutamine (tahuline pea,
sõrestikmudel jt.). Portreejoonistuse arengu põhietapid. Eest- ja
külgvaade. Portree kadreerimine. Pea konstrueerimine. Pea ühendamine
õlavöötmega. Plastiliste punktide kasutamine. Pea detailid (kõrv,
nina, suu).
Spontaanne ja vabajoonistus. Mälu järgi joonistamine.
Reaalsed ja ebareaalsed kujutamisobjektid. Fantaasiajoonistused.
Ebareaalsed ruumisuhted. Kujutlusvõime arendamine. Grotesksed
kujutised.
1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA
III õppeaasta
1.3.1. Õppesisu
Kujutava geomeetria alused. Siseruumi (interjööri) perspektiivne
kujutamine. Perspektiivireeglite kokkuleppeline olemus. Välisruumi
perspektiivne kujutamine. Sügavustunnused väliskeskkonnas.
Õhuperspektiiv. Maastiku kujutamine. Avatud ja suletud maastik.
Arhitektuursete vormide edasiandmine. Inimese
anatoomilis-morfoloogilise ehituse tundmaõppimine.
Kehaehituse tüpoloogia. Figuuri ealised ja soolised iseärasused.
Mehe ja naise kehaehituse erinevused. Eri vanuses laste
kehaproportsioonid. Figuuri aktiivsete e. plastiliste punktide
kasutamine.
Portree ja figuur. Kolju ehituse tundmaõppimine. Pea orientatsioon ja
-liigutused. Pea kalde ja pöörde määramine.
Dünaamiline portree. Ekspressiivsus. Näoväljenduste edasiandmine.
Kaksikportree. Dünaamiline poolfiguur. Figuuri kujutamine lihtsas
rakursis. Eenduvate ja taanduvate kehaosade kujutamine. Seoste loomine
kehaosade vahel ja figuuri kui tervikuga.
Jäsemete kujutamine. Käe ja randmeliigese konstrueerimine.
Küünarvarre ehitus. Jala ja hüppeliigese kujutamine.
Materjalide omadused. Materjaliomaduste võrdlev analüüs (tekstiil,
paber, klaas, metall, puit, keraamika, plastmass jms.). Keeruka
pinnafaktuuriga objektid. Võtted faktuuri ja tekstuuri edasiandmiseks.
Materjali seos eseme funktsiooniga.
Loomade kujutamine. Loomade liikumisaparaadi mitmekesisus.
Vormide plastika liikumisel. Liikumistsükli analüüs.
Liikumisillusiooni loomine.
Visandamine. Vormi tähenduse kiire haaramine. Toonvisandite
spetsiifika.
Kujutamine ja tõlgendamine. Isiklik suhe kujutatavasse.
Motiivi valikuline kujutamine. Kunstilise korrastamise võtete
mitmekesisus. Hüperrealistlik kujutamine. Tutvumine lihtsamate
nägemisillusioonidega.
IV õppeaasta
1.3.2. Õppesisu
Figuraalse kompositsiooni alused. Seisev, istuv ja lamav figuur.
Figuur rakursis. Poosi staatika ja dünaamika.
Raskuspunkt ja raskuspunkti vertikaal. Staatilise tasakaalu säilimise
tingimused. Figuur ja riietus (argirõivastus, originaalkostüüm jne.).
Akt (poolakt). Mitmefiguuriline kompositsioon ja selle
mahulis-ruumiline struktuur. Figuuride ruumiline paiknemine.
Plastilise anatoomia alused. Plastilised punktid figuuril.
Skeleti peamiste mahuliste vormide ja reljeefselt avalduvate
skeletiosade analüüs. Tugi-liikumisaparaat. Skelett ja selle tähtsus
organismis. Keha sisemise ehituse ja välise vormi vastavus.
Antagonistlike lihasegruppide kujutamise üldised seaduspärasused.
Õlavöötme ja rindkere kujutamine (poolakt).
Komplitseeritud portreelised lahendused. Kaksikportree.
Pilgu suund.
Komplitseeritud perspektiivne kujutamine. Juhusliku nurga all asuvate
esemete kujutamine. Trepikoja perspektiiv. Varjude
ja peegelduste perspektiivne konstrueerimine (bassein jms.).
Stiliseerimine. Peamised stiliseerimisvõtted. Keerukate
kujutamisobjektide vormi lihtsustamine ja tüüpilise rõhutamine.
Ühtse võttestiku säilitamine. Harmoonia. Piiratud toneerimine.
Kujutava tegevuse kui protsessi teadvustamine. Joonistamise teadlik
juhtimine. Joonistamisprotsessi etapid. Eesmärkide püstitamine.
Vahendite valik. Materjali kogumine ja kavandamine.
Süee ja teema eristamine. Läbitöötamine ja viimistlemine.
Ebaõnnestunud lahenduste hülgamine.
V õppeaasta
1.3.3. Õppesisu
Figuur ja ruum. Figuraalse kompositsiooni kavandamine.
Modell kui abivahend teose loomisel. Inimfiguuri seos siseruumiga.
Inimene ja esemed. Inimene ja keskkond.
Portree kui väljendusvahendite süntees. Portreeliste lahenduste
mitmekesisus. Portree rakursis. Keerukamad karakterportreed.
Miimika ja väljendusliigutused. Psüühiliste seisundite avaldumine.
Individualiseerimine ja tüpiseerimine.
Deformatsioonid väljendusrikkuse tõstmiseks.
Figuuri staatika ja dünaamika. Dünaamiliste pooside liikumisfaasid.
Inimkeha seaduspärasused puhkeasendis ja liikumises.
Rotatsiooniprobleemid figuuril. Kehapööre, peapööre ja jäsemete
pöörded.
Proportsiooniõpetus. Proportsiooniõpetus Vana-Egiptuses ja antiigis.
Muistsete ruut ja sellest lähtuvad proportsionaalsed suhted.
Proportsiooniõpetuse areng renessansi ajal (Leonardo da Vinci, Dürer).
Põhimõisted (kaanon, moodul). Geomeetrilised proportsioonikäsitlused.
Komplitseeritud viimistlemisprotsess. Viimistlusvõtete mitmekesisus.
Lisa 2
kohaliku omavalitsuse huvialakooli / muusika- ja kunstikoolide
üleriigilise õppekava juurde
VORMIÕPETUS (SKULPTUUR)
1. Kohaliku omavalitsuse kunstikooli ainekava
1.1. ÕPETUSE EESMÄRGID
Vormiõpetuse eesmärgiks on tutvumine kolmemõõtmeliste kunstiliste
objektide ja nende loomise seaduspärasustega.
Antakse ülevaade vormimaailma mitmekesisusest ja selle ruumilise
organiseerimise printsiipidest. Vaadeldakse skulptuuri ajaloolise
arengu põhietappe ja jälgitakse kaasaegse vormiõpetuse suundumusi.
Õpitakse tundma ja valdama plastilis-mahulise modelleerimise ja
konstrueerimise võtteid ja vahendeid. Arendatakse vaatlus-, kujutamis-
ja eneseväljendamisoskust.
1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA
I õppeaasta
1.2.1. Õppesisu
Sissejuhatus vormimaailma. Maailma vormiline mitmekesisus.
Skulptuuri olemus ja spetsiifika. Kolmemõõtmelise kujutamisviisi
võrdlemine kahemõõtmelisega. Ruumiliste objektide vaatlemine ja
kompimine. Meelte andmete võrdlemine. Mitme vaatepunkti kasutamine ja
koordineerimine. Ruumilis-mahulise organisatsiooni põhiprintsiibid.
Ruumilisus ja plastilisus.
Põhiliste modelleerimisvahendite, -materjalide ja –võtetega tutvumine.
Klassikalise modelleerimistehnika alused. Voolimine savis.
Voolimispulkade (stekade) ja improviseeritud abivahendite kasutamine.
Liikumise olulisus modelleerimisel. Distantsi teadlik muutmine.
Pöörleva aluse kasutamine. Mõõtmine ja võrdlemine. Silma ja käe töö
koordineerimine.
Elementaarteadmised skulptuuri materjalidest.
Skulptuuri funktsionaalne mitmekesisus. Skulptuuri liigid
(vaba- ja pisiplastika, dekoratiiv- ja monumentaalskulptuur,
installatsioonid jt.). Skulptuuri dekoratiivsed funktsioonid.
Vormiõpetuse põhimõisted. Mass ja maht. Suur ja väike vorm.
Kerge ja raske vorm. Vormikontrastid. Telgede markeerimine.
Horisontaalsus, vertikaalsus ja diagonaalsus. Vaated ja siluett.
Toetuspunktid. Plastilised punktid ja nende seos tervikuga. Esi- ja
tagaplaan. Ülaosa ja alaosa. Skulptuurne tervik ja selle liigendamine.
Vormielementide ühendamise võtted.
Figuraalne kompositsioon. Figuraalse kompositsiooni temaatiline
mitmekesisus. Ühe- ja mitmefiguuriline kompositsioon. Figuraalsete
gruppide paigutamine. Inimfiguuri kasutamisvõimalused. Tegevuste
kujutamine. Figuuri ja esemete seostamine ja vormiline ühtsus.
Loomafiguuride plastiline variatiivsus.
Ümarplastika ja reljeef. Kõrg-, pool- ja madalreljeef.
Reljeefi spetsiifika. Ruumiillusiooni loomine reljeefis. Vormi
eesmärgipärane ja süsteemne deformeerimine. Sügavustunnuste
kasutamine. Valguse osa reljeefse kujutise tekkimisel. Valgus ja vari
skulptuuris.
Vormi väljendusrikkus. Vorm idee väljendajana. Sisu ja vormi vastavus.
Vormi väljendusrikkuse tõstmise lihtsamad vahendid. Pinnakäsitlus
meeleolu edasiandjana. Isikupärane kujutamine ja ekspressiivsus.
Keskkonnanähtuste (ilmastik jne.), atmosfääri ja psüühiliste
seisundite (meeleolu jms.) kujutamine.
II õppeaasta
1.2.2. Õppesisu
Vormiõpetuse põhimõisted. Vormide tüpoloogia. Avatud ja suletud vorm.
Kumer ja nõgus vorm. Vormihari ja vormipõhi.
Skulptuuri omaruum. Osa ja tervik. Tsenter ja perifeeria.
Monoliitsus ja fragmentaarsus. Vormielementide ühendamine (lõikumine,
neeldumine jms.). Ruumi ekstensiivne ja intensiivne kasutamine.
Orgaanilised ja geomeetrilised vormid. Kehad.
Staatiline ja dünaamiline kompositsioon.
Mass ja maht. Masside konstruktiivsed omadused. Masside reaalne ja
visuaalne raskus. Mahtude suhe ja tasakaal.
Proportsioneerimine ja mastaap. Kombinatoorika alused.
Arhitektooniline (tektooniline) komponeerimine. Tasakaalu tingimused.
Sümmeetriline ja ebasümmeetriline tasakaal.
Vorm ja ruum. Figuuri ja fooni seaduspärasused. Kontuuri kasutamine.
Ruumiline jada. Vormide omadused. Vormiloogika.
Vormi visuaalsete tunnuste muutmine. Vormide seostamine ja
vastandamine. Skulptuursete objektide paiknemisest tingitud visuaalsed
pinged ja nende korrastamine. Vormikontrast.
Looduslike ja tehisvormide mitmekesisus. Looduslike ja tehisvormide
analüüs. Looduslikud ja sünteetilised materjalid.
Materjalide funktsionaalne mitmekesisus, sobivus ja otstarbekus.
Materjali omaduste kasutamine vormiloomes. Materjali ja vormi
vastavus. Materjalide säilivus. Looduslikud materjalid (savi, kivi,
vesi, liiv, kips, puit, vill jm.) ja nende kasutamise võimalused.
Töödeldud materjalid (klaas, paber, lina, puuvill jms.). Sünteetilised
ja tehnilised materjalid (plastmassid, penoplast, kile, ruberoid,
makrofleks jt.).
Keerukamad modelleerimisvahendid ja -võtted. Tugialuse (karkassi)
kasutamine. Aluste tüübid. Loodimine. Pinnatöötlus, faktuuri ja
tekstuuri kasutamine. Töövahendi jälje väärtustamine.
Karakteriseerimine ja fantaseerimine. Keskkonnaobjektide karakteersed
tunnused. Floora ja fauna iseloomulike tunnuste eristamine ja analüüs.
Karakter ja liikumine. Realistlikud ja fantastilised vormid ning nende
ühendamine.
Fantaasiakompositsiooni liigid.
1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA
III õppeaasta
1.3.1. Õppesisu
Skulptuur ja keskkond. Skulptuuri seosed ümbritseva keskkonnaga.
Miljöötegurite mõju. Skulptuur interjööris ja eksterjööris. Skulptuuri
ruumiline paiknemine. Taustruum.
Skulptuuri eksponeerimise põhimõtted. Plastika seosed arhitektuuri ja
disainiga.
Vorm ja valgus. Valguse kulg vormil. Valgus kui vormilõige.
Valguse nägemine ja fikseerimine. Valguse muutumine (suunamine,
hajutamine). Valguse liigid (pehme, mahe, terav, ere). Valgus
keemiliste ja füüsiliste muutuste põhjustajana. Materjalide
valgustundlikkus. Valgus ja ese. Valgus kui märk. Valgust peegeldavad
ja neelavad pinnad. Läbipaistvus. Vormi rõhutamine valguse abil.
Aktsenteerimine. Teoste eksponeerimine ja valgustingimused.
Vorm ja materjal. Materjali võimaluste avanemine. Materjal ja
struktuur. Materjali struktuursed omadused ja nende
kasutamisvõimalused. Domineerivate omaduste kasutamine teoste
loomisel. Kunstiline idee ja struktuuri omapära. Materjalide
füüsilised omadused (kõva ja pehme, veniv ja jäik, sile ja karvane,
tihe ja poorne). Materjali muutmise võimalused (mõjutamine
temperatuuriga, mehhaaniline töötlemine jms.).
Füüsiline (peenestamine, poleerimine jms.) ja keemiline (söövitamine,
patineerimine) töötlemine. Materjal ja kontseptsioon. Materjalide
omadused tähenduse kandjana.
Semantilised tunnused. Materjal kui märk.
Keerukamad vormiloomevõtted. Plastika ja raidkunst.
Konstrueerimine ja modelleerimine. Moodulile rajatud kompositsiooni
printsiibid. Looduslike ja tehismaterjalide seostamine. Valmisesemete
kasutamine. Täis- ja poolproduktid.
Valiku ja kasutamise põhimõtted. Valmisdetail aktsendina. ssamblaa ja
ready-made. Valmisesemete semantiline potentsiaal.
Kontekst ja selle muutmine. Tähendusnihked eseme väljarebimisel
harjumuslikust miljööst.
Rütm ja dünaamika. Elementide ühendamise võtted. Korduste kasutamine.
Elementide ja intervallide varieerimise võtted ja printsiibid. Rütm ja
seriaalsus. Rütmide tüübid. Inimese portreeline kujutamine. Pea
konstruktsioon.
Aktiivsed skeletipunktid. Pea sidumine õlavöötmega. Õlavöötme ehitus.
Kaela üldvorm. Näoosade analüüs (silm, kõrv, nina jms.).
Näolihaste jaotumine. Juuste üldistatud kujutamine. Jäsemete ehitus ja
plastika. Liigeste ehitus, funktsioon ja seos välise vormiga.
Liigutuste amplituud. Isikupärane kujutamine ja ekspressiivsus.
Individuaalne lähenemisviis ja käekiri. Kompositsiooni ilmekuse
suurendamise võtted ja maksimaalse väljendusrikkuse saavutamine.
IV õppeaasta
1.3.2. Õppesisu
Ajamõõde skulptuuris. Eelprogrammeeritud objektid (kineetiline, heli-
ja valgusskulptuur). Stabiilne ja mobiilne skulptuur. Protsessuaalne
kunst (performance, happening jt.).
Keskkonnakunst (land-art).
Inimene kui kunstilise kujutamise allikas. Inimese kujutamise viisid
ja vahendid. Inimkeha peamised mahulised vormid. Skelett ja selle
tähtsus organismis. Inimfiguuri plastilised (konstruktiivsed) punktid.
Proportsiooniõpetuse põhijooned. Ealised ja soolised iseärasused.
Kehaehituse tüübid.
Figuraalne kompositsioon. Kineetika. Liikumise biodünaamiline analüüs.
Vorm ja värv. Värvus kui kultusobjektide osa. Värvus eseme
funktsionaalse tähenduse kandjana. Värv ja materjal. Illusionism ja
optilised efektid skulptuuris. Op-kunsti kogemuse analüüs. Lihtsamate
nägemisillusioonide kasutamine kunstiteostes. Ruumi ja vormi näiline
ja tegelik deformeerimine.
Virtuaalne reaalsus kunstilise keskkonnana.
Skulptuursete objektide semantilised tasandid.
Skulptuuritehnika ja tähendus. Materjal ja aeg. Materjali sõnum
konkreetses ajas. Materjali ajalooline sõnum. Stiil ja tähendus.
Teoste stiililine ühtsus ja sobivus. Eklektilisus. Kiti erinevad
vormid. Kunstivoolude ja stiilide avaldumine
skulptuuris.
V õppeaasta
1.3.3. Õppesisu
Loomeprotsessi teadlik juhtimine. Loomingulise probleemi iseseisev
püstitamine. Huvide ja kalduvuste arvestamine tegevuse planeerimisel.
Materjali kogumine ja kavandamine. Avatus ümbritsevale maailmale.
Ikonograafilise materjali (fotod, reproduktsioonid jms.) kasutamine.
Valikuvõimaluste paljususe loomine. Individuaalse ja sotsiaalse
ühendamine. Olulise ja ebaolulise eristamine. Lahendusvariantide
analüüsimine.
Ettepanekute ja soovituste kriitiline analüüs. Dialoog juhendajaga.
Keskendumisvõime ja koormustaluvuse arendamine.
Kunstilise kujundi loomine. Kunstilise kujundi kontsentreeritus ja
intensiivsus. Tegelikkuse interpreteerimine.
Teema ja süee sidumine. Abstraheerimine, detailiseerimine ja
nüansseerimine. Viimistlemise võttestik.
Alternatiivsed eneseväljendamise võimalused. Teose verbaalne analüüs.
Argumentatsioon ja kriitiline mõtlemine kunstilise probleemi
käsitlemisel.
Lisa 3
kohaliku omavalitsuse huvialakooli / muusika- ja kunstikoolide
üleriigilise õppekava juurde
KOMPOSITSIOON
1. Kohaliku omavalitsuse kunstikooli ainekava
1.1. ÕPETUSE EESMÄRGID
Kompositsioon on üks põhilistest distsipliinidest
kunstikoolis, mis formeerib õpilase loomingulist
maailmanägemust, arendab kujutavat mõtlemist ja individuaalset
võimekust. See õppeaine omab tihedat sidet joonistamise, maalikunsti
ja skulptuuriga, samuti töödega (tikand, puugravüür, linoollõige jt.).
Et arendada lastes loomingulist fantaasiat, ei
tule peamist rõhku asetada mitte niivõrd tegelikkuse täpsele
jäljendamisele kui süee kujutamise karakteersusele, ekspressiivsusele
ja dekoratiivsusele.
Kujutamisõpetuses õpitakse pliiatsi-, hariliku sule, pintsli-,
akvarelli-, guai-, pastelli- ja teisi tehnikaid.
Kujutamisõpetusega seostub ka värvusõpetus, et selgitada
vastastikuseid mõjusid, kontrastide ja koloriidi tekkimise
probleeme, värvuste psüühilisi mõjusid.
Üldkompositsiooni alla kuulub ka dekoratiivne
kompositsioon, mis hõlmab dekoratiivse kujunduse nähtusi, õpetab
tundma rahvuslikku ornamentikat ja looma uusi ornamente
kasutades pinna jaotamisel tasakaalu.
1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA
I õppeaasta
1.2.1. Õppesisu
Õpilasülesanded temaatilise kompositsiooni alal
Jooned ja pinnad. Joonte ja pindade liigid. Kompositsioon
geomeetriliste ja orgaaniliste (korrapäraste ja ebakorrapäraste)
pindadega. Pindadevahelised proportsioonid. Pindade suhe
tervikusse. Figuur ja foon. Siluett. Dominantsed ja
mittedominantsed (aktiivsed ja passiivsed) pinnad. Pinnafaktuur
ja -tekstuur. Dekoratiivsed pinnad.
Teema ja süee. Teema ja süee sidumine. Kompositsiooni
elementide vastavus süeele. Temaatiline mitmekesisus. Motiivi
valik.
Valgus ja värv. Valguse omadused ja tähtsus. Valgus
looduses ja tehiskeskkonnas. Tegelik ja illusoorne valgus.
Valgus ja vari.
Õpetada (ja harjutada):
- leidma süeele vastavaid kompositsioonielemente ja
kompositsiooni mõtet avavat situatsiooni;
- suurendama ekstensiivsemalt pildipinna kasutamiselt üha
laiemale intensiivsemale pildipinna kasutamisele;
- selgeks mõisted: "kõrgel" ja "madalal" ning neid
kujutamisel kasutama;
- kasutama pildi süeelise mõtte esiletoomiseks
karakteerseid interjööridetaile;
- looma fantastilisi olukordi taime-, loomariigis, putukate
elust;
- looma kompositsioone muinasjutulistest olukordadest
inimeste ja loomade figuuridega ühises tegevuses, eristama ja
kujutama ilmastikunähtustest tingitud olukordi (tuisk, vihm);
- rühmitama kompositsioonielemente mõtte ilmekama avamise
huvides, perspektiivis kujutama ruumi ja inimrühmi;
- fantaseerima uusi tehisvorme ja kujutama neid mitmes
plaanis koos loodusega (fantastilised loomad ja maastikud
teistel planeetidel);
- kujutama veekogude läbipaistvust ja peegeldust;
- illustreerima muinasjutte;
- värvuste abil andma edasi meeleolusid.
Tehnikatest õpitakse sügavamalt guamaali ja akvarelli.
Tutvustatakse vahakriipe- ja sulejoonistusi. Teostatakse töid
linoollõikes, võimaluse korral ka sügavtrükis.
II õppeaasta
1.2.2. Õppesisu
Õppeained kompositsiooni alal
Üldkompositsiooni alused. Kompositsiooni mõiste.
Tasapinnaline ja ruumiline (2- ja 3-mõõtmeline) organisatsioon.
Kompositsioonilise ülesehituse alused. Tektoonika. Tegelikkuse
interpreteerimine. Kunstilise kujundi loomine.
Elementide ühendamine. Elementide ja intervallide
varieerimise võtted ja printsiibid. Tervik ja osa.
Sümmeetrilised tehted. Kongruentsus ja peegelduskongruentsus.
Võrkkompositsiooni alused. Seriaalsus. Ornament. Ornamentaalsus
looduslikus ja tehiskeskkonnas. Rahvuslik ornamentika.
Bordüürid. Detailiseerimine, nüansseerimine ja abstraheerimine.
Stiliseerimine.
Rütm ja dünaamika. Geomeetriliste ridade kombineerimine.
Vertikalism ja horisontalism. Kontrasti avaldumisvormid (vormi-,
värvuse- ja faktuurikontrast). Kontrastsed paarid.
Ülesanded:
- valida antud teemale iseloomulikumat süeed, leida ja
rühmitada pildil kompositsioonielemente ekspressiivsuse huvides;
- kujutada tegevuses inimrühmi kaugel ja ligidal;
- kujutada figuraalset kompositsiooni koos keerulisemate
tehisvormidega;
- kujutada ilmastikunähtusi (öine linn, õhtune küla);
- kujutada fantastilisi olendeid ja ebaloomulikke
suurusvahekordi - hiiglase erinevus väikesest inimesest;
- inimeste karakteriseerimine, loomade liikumine ja
anatoomia;
- kujutada psüühilisi seisundeid inimestel ja loomadel, väljendatud
liikumise abil;
- karakteriseerida päeva- ja aastaaegadest tingitud
atmosfäärilisi olukordi (päikesepaiste, vihm, udu, tuisk, äike);
- illustreerida rahvaste muinasjutte;
- kaunistada pinda faktuurirütmidega;
- kujundada eksliibris. Tehnikatest: gua, akvarell, linoollõige,
vahakriibe, tuijoonis jm.;
- plokk-kiri.
1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA
III õppeaasta
1.3.1. Õppesisu
Temaatiline kompositsioon. Siin töötatakse portree, figuuri,
interjööri ja maastiku alal, seostatakse neid
temaatilises kompositsioonis. Ideekavandite loomisel õpitakse
läbi töötama kompositsiooni üldsuundi. Õpitakse tunnetama
tonaalseid värvuste vahekordi ja neid oma loomingus kasutama.
Õpitakse sügavamalt tunnetama värvuste emotsionaalseid mõjusid
ja sellest lähtuvalt uusi värvuste kombinatsioone ja koloriiti.
Temaatilise kompositsiooni alused. Figuraalne
kompositsioon. Inimfiguuri kasutamisvõimalused. Figuraalsete
gruppide paigutamine. Figuuri seostamine teiste
kompositsiooniliste elementidega. Illusoorne ruum. Esi- ja
tagaplaan.
Graafiline kommunikatsioon. Kirjakompositsiooni alused.
Tarbegraafika võimalused. Illustratsioonide liigid. Seosed
tekstiga. Näitusekujunduse põhimõtted.
Temaatilise kompositsiooni alal õpetada ja harjutada:
- figuraalset kompositsiooni majade, puude ja interjööriga;
- leidma vahendeid idee ekspressiivseks väljendamiseks;
- loomade figuraalset kompositsiooni seostama interjööriga
või maastikuga;
- figuraalse kompositsiooniga seostatult kujutama merd, sadamat ja
laevu;
- illustreerima muinasjutte loomadest;
- komponeerima pinda ühe figuuriga ruumis;
- looma kompositsiooni seostades figuure siseruumi
perspektiiviga;
- kujutama liikuvate figuuride gruppe koos
välisarhitektuuriga;
- kujutama õhtust või öist meeleolu figuraalses
kompositsioonis;
- illustreerima rahvapäraseid muinasjutte;
- rakendama graafika tehnilisi võimalusi pildi
emotsionaalsuse esiletõstmiseks.
IV õppeaasta
1.3.2. Õppesisu
Õpilasülesanded temaatilise kompositsiooni alal
Jätkub figuuride, loomade, maastiku ja majade skitseerimine
kompositsiooni materjali kogumiseks. Silma ja käe arendamise
eesmärgil tehakse visandeid enne pikemaajalise töö juurde
asumist. Kujutamisõpetuses selgitatakse õpilastele, et
kujutamine on tegelikkuse interpreteerimine, milles isikupära
võib avalduda üldistuse määras, karakteriseerimise viisis, vahendite
valikus, isikupärases käekirjas ja tehnilises
teostuses.
Temaatilises kompositsioonis pööratakse nüüd tähelepanu
plastilis-ruumilisele kujutamisele, õhuperspektiivi värvuste
nüansseerimisele ja valguse-varju ärakasutamisele kompositsiooni
süee esiletoomisel. Ideekavandite loomisel õpitakse läbi
töötama kompositsiooni üldskeemi, kasutama ekspressiivsuse
saavutamiseks mitmesuguseid vahendeid, nagu vaatepunkti kauguse
ja kõrguse mõju, vertikaal-, horisontaal- ja diagonaalsuuna
mõju, täisnurga ja teravnurga all ristuvate joonte mõju, rahuliku
tasakaalu ja dünaamika, sümboolika ja värvuste mõju.
Tuleb osata luua kompositsioone vabalt valitud teemal.
Tasakaal. Tasakaalu tingimused. Sümmeetriline ja
ebasümmeetriline tasakaal. Staatilisus ja dünaamilisus.
Horisontaalne, vertikaalne, diagonaalne ja radikaalne tasakaal.
Ülaosa - alaosa, vasak - parem.
Proportsioon ja mõõt. Proportsioneerimine ja mastaap.
Proportsioonisüsteemide mitmekesisus. Moodul ja kaanon.
Geomeetrilised progressioonid. Kuldlõige.
Värvus. Värvuste omadused ja värvusring. Akromaatilised ja
kromaatilised värvused. Mono- ja polükroomia. Värv ja vorm.
Värvitoon. Tonaalsus. Värviharmooniad. Värvuste segamine. Külmad
ja soojad toonid. Primaar-, sekundaar- ja tertsiaarvärvused.
Lokaalvärv. Täiendvärvused ja nende vastastikune mõju.
Hele-tumedus ja küllastatus. Värvuste optilised efektid.
Värvuste funktsioonid ja rakendusvõimalused. Värvus ja
kultuuritraditsioon. Värvuste psühholoogiline mõju.
Kompositsiooni seos teiste kunstiliikidega (muusika, teater, video).
Kineetilise kunsti aluste tundmaõppimine.
V õppeaasta
1.3.3. Õppesisu
Õpilasülesanded temaatika kompositsiooni alal. Üldised
õpilasülesanded:
Ekspressiivsete kompositsioonide loomine vaatluse järgi.
Kujutamine loodus- ja tehisvormide põhjal.
Loodus- ja tehisvormide vaheliste suhete ning seoste
kujutamine, üldvormide liigendamine valguse ja varjude abil.
Ruumisügavuste kujutamine õhuperspektiivi abil.
Inimeste liikumise kujutamine ruumisügavusest vaataja
poole.
Lakooniliste väljenduste andmine siluetiga.
Kompositsioon fantastilistest, kuid oma konstruktsioonilt
teostatavatest hoonetest.
Reaalsusele tuginevate vormide ümberkujundamine, muutmine
ja nende põhjal uute fantastiliste vormide loomine.
Inimese kujutamine. Reaalsusele tõelähedaste
proportsioonide kujutamine.
Inimese karakteriseerimine.
Rütm kujutavas loomingus (temaatilises kompositsioonis).
Soovitatav kujutamistehnika: linoollõige, papitrükk, sulejoonis,
koloreeritud tuijoonis, akvatrükitu.
Karakteriseerimine ja fantaseerimine. Keskkonnaobjektide
karakteersed tunnused. Floora ja fauna iseloomulike tunnuste
analüüs. Karakter ja liikumine. Karakteriseerimisvõtted.
Reaalsed ja fantastilised vormid ning nende ühendamine.
Fantaasia kompositsioon.
Isikupärane kujutamine ja ekspressiivsus. Individuaalne
lähenemisviis ja käekiri. Ekstensiivne ja intensiivne pildipinna
kasutamine. Kompositsiooni ilmekuse suurendamise võtted ja
maksimaalse väljendusrikkuse saavutamine. Keskkonna, atmosfääri
ja psüühiliste seisundite kujutamine. Ilmastikunähtused.
Lisa 4
kohaliku omavalitsuse huvialakooli
/ muusika- ja kunstikoolide
üleriigilise õppekava juurde
MAAL
1. Kohaliku omavalitsuse kunstikooli ainekava
1.1. ÕPETUSE EESMÄRGID
Maaliõpetuse eesmärgiks on õpetada lastele oskust kujutada
tegelikkust ja väljendada oma meeleolu värvide abil. Ainekavasse
on püütud haarata võimalikult palju maaliõpetuse probleeme ja
käsitada neid 12-17-aastaste laste tasemel.
1.1. NOOREMA ASTME AINEKAVA
I õppeaasta
1.2.1. Õppesisu
I õ/a. maalitunnid võiksid alata värvisegamis- ja
pinnakatmisharjutustega, kust minnakse edasi lihtsavormilistest
esemetest natüürmortide maalimisele.
Esimestes natüürmortides ei pruugiks pöörata tähelepanu
mitte niivõrd esemete vormile kui värvierinevustele.
Siis soovitaks maalida ühe seadeldise monokroomselt, kus
pöörataks tähelepanu põhiliselt esemete vormile ja seadeldise
hele-tumedusrütmile, hiljem eelnevad oskused ühendada.
Edaspidi võiks natüürmordid vahelduda jõukohaste
temaatiliste kompositsioonidega, mis on küll rasked, kuid
pakuvad vaheldust ja fantaseerimisvõimalusi.
Seadeldistes peaks esemestik järk-järgult muutuma
keerukamaks, kasutatakse erinevast materjalist draperiisid jne.
I õ/a. lõpuks on õpilane õppinud tundma maalimisel
kasutatavaid värve (akvarell, gua, pastell jne.), tunneb nende
erinevusi ja kasutamisvõimalusi. Ta on õppinud tundma
paberiliike, oskab neid valida erinevateks ülesanneteks. Oskab
valida erinevate värvide tarbeks vastavaid pintsleid ja eeltööks
pliiatseid (numbrite järgi). Oskab oma vanuse kohaselt maalida
natüürmorte, temaatilisi kompositsioone, looduspilte (pärast
praktikat looduses). Ta on püüdnud lahendada nii mõningaid
abstraktseid kui ka sümbolistlikke teemasid.
II õppeaasta
1.2.2. Õppesisu
Jätkatakse natuurist maalimist natüürmortide järgi. Tuleb
sisse portreemaal (modelli järgi). Tehakse mõningaid figuurmaali
katsetusi (modelli järgi). Tehakse dekoratiivpinnalisi ja ka
ruumilisi ülesandeid.
Natüürmortide puhul peaks taotlema ruumilist lahendust
(kuna I õ/a. seda veel ei ole saavutatud).
Vahelduseks jälle pinnalis-dekoratiivsed käsitused. Võiks
näiteks maalidel muuta esemete toone (suvaliselt), säilitades
õige hele-tumeduse jne. Võiks katsetada erinevaid maalikäsitusi
- täppiv puäntillistlik, laia pintsliga üldistav laseeriv jne.
Ka kollaa.
Ülesandeid varieerides sobiks vahepeal teha temaatilisi
kompositsioone ja geomeetrilis-abstraktseid pilte. Pole
välistatud ka mõne abstraktse ekspressionistliku töö tegemine, võttes
aluseks mõne trendi või meeleolu. Teisel poolaastal võiks
jõuda esimese portree maalimiseni. Selleks puhuks oleks
soovitatav vanem modell, keda maalitakse algul monokroomselt
(guaidega), hiljem värvis.
Vastavalt õpilase vanuseastmele ja võimetele võiks proovida
ka poolfiguuri või figuuri maalimist, mis on küll II-III õ/a.
ülesanne. Võiks teha veel autoportreed, portreevisandeid jm.
Teise õppeaasta lõpuks peaks õpilane oskama maalida
natüürmorte ja portreed omal vanuseastmel, tundma värvitoone
nende nimetuste järgi, oskama iseseisvalt teha akvarelli
ettevalmistustöid (paberite pingutamine kleepimise teel), teadma
primaar-, sekundaar- ja tertsiaarvärve, sooje ja külmi toone,
kontrastvärve jne.
Õpilane on tutvunud akvarellitehnikatega - kihtide viisi
katmine, märjalt märga jne.
II õ/a. maalimine toimub põhiliselt gua- ja
akvarellvärvidega, tutvutakse ka segatehnikatega ja võimaluse
korral pastellmaaliga.
1.3 VANEMA ASTME AINEKAVA
III õppeaasta
1.3.1. Õppesisu
III õ/a. õpilased kordavad ja kasutavad oma töödes kõike
varemõpitut.
Natüürmordid on koostatud võimalikult keerulistest
esemetest, mõnel juhul kasutatakse värvilist valgust.
Õpetaja võiks usaldada seadeldiste koostamise õpilaste
hooleks, andes eelnevalt ülesande või probleemi suunitluse, näiteks
soojades värvides natüürmort, metall- ja klaasesemetega
jne.
Põhiülesanne on portree ja figuurmaal (modelli järgi).
Natuuri järgi maalimisel pöörata senisest enam tähelepanu
stilisatsiooni võimalustele, koloriidi ja hele-tumeduse
käsitlusele.
Õpilased on III õ/a. lõpuks õppinud edasi andma erinevaid
materjale: klaas, keraamika, eri materjalidest draperiisid jne.
Portree osas peaks suutma modelleerida värvi ja
hele-tumeduse abil näo vormi.
Poolfiguuri- ja figuuriülesanded jätkuvad IV õppeaastal.
Süvendatult on lahendatud sümbolistlikke, abstraktseid, dekoratiivseid
jne. ülesandeid. Maalitakse mõningaid
ilmastikunähtusi, näiteks vihm, udu, torm jm.
Tutvutakse tempera ja akrüülvärvidega. Lisaks võib kasutada
ka segatehnikaid ja -materjale.
Üks ülesanne võiks olla koopia tegemine originaalmaalist.
IV õppeaasta
1.3.2. Õppesisu
Aasta algul võiks maalida mõne portree ja keerulisema
natüürmordi. Edasi peaks keskenduma kursuse põhiülesandele -
figuuri maalimisele (modelli järgi), algul osutades tähelepanu
portree, käte ja figuuri maalimisele, seejärel keerulisema
ülesande puhul eririietuse ja draperiidest fooni ja figuuri
koosmõjule. Nende tööde vahepeal võiks teha abstraktseid või
figuraalseid sümbolistlikke jm. fantaasiat virgutavaid maale.
Oleks hea teha ka mõni figuur ruumis, kus figuuri ümbrusel
ja ruumil oleks suurem osakaal.
Ka kuuluvad IV õ/a. kavva maalivisandid, interjöörid, autoportreed,
portreed kaasõpilastest jm., mida võib ka siduda
figuraalseks ülesandeks, näiteks "Tund kunstikoolis" jne.
IV õ/a. lõpuks on õpilased täiendanud oma oskusi
figuraalmaalis, oskavad ise endale ülesandeid püstitada, tõstatada
maalialaseid probleeme ja huvituda nende
lahendamisest, pöörata tähelepanu pildi väljendusrikkusele,
koloriidile, pildi terviklikkusele jne.
Maalimine toimub põhiliselt guavärvidega, võib tutvuda ka
õlivärvidega.
IV õ/a. lõpetajad peaksid olema leidnud endale sobiva
tehnika ja maalimisviisi ning olema suutelised neid rakendama
diplomitöös.
Ehkki oleks vara nõuda, et kunstikooli põhikursuse
lõpetanud 15-17-aastane noor oleks väljakujunenud kunstnik, peaks ta
olema mõtlev ja teatavaid praktilisi kogemusi omav
kunstis orienteeruv inimene.
V õppeaasta
1.3.3. Õppesisu
V õ/a. on mõeldud täienduseks ja ettevalmistuseks kõrgkooli
astumisel.
Maalitakse valdavalt modelli - õpitakse aktimaali, figuuri, portreed,
natüürmorti.
Kuna V õppeaastal on nii oma kooli lõpetanuid kui ka
väljastpoolt tulnuid, tehakse algul üks natüürmort kõigi oskuste
ja võimetega tutvumiseks.
Järgmine töö võiks olla vastavalt enamuse oskustele kas
portree, poolfiguur või täisfiguur, mida maalitakse süvenenult
ca 3 korda.
Edasi võiks järgneda aktivisandid või pikemaajaline töö
aktist.
Vahelduseks võiks maalida interjööri, figuraalset
sümbolistlikku kompositsiooni või muud.
Siis jälle akt, algul lihtsamas, siis keerulisemas poosis
ja rakursis.
Vaheldumisi teemasid ja ülesandeid vahetades ja erinevatele
käsitustele tähelepanu pöörates saavutatakse aasta lõpuks teatud
oskused ja maaliline vabadus aktimaalides.
Lisa 5
kohaliku omavalitsuse huvialakooli
/ muusika- ja kunstikoolide
üleriigilise õppekava juurde
KUNSTIAJALUGU
1. Kohaliku omavalitsuse kunstikooli ainekava
1.1. ÕPETUSE EESMÄRGID
Kunstiajaloo aine on kõikide kunstikoolis õpitavate ainete
vaheliseks siduvaks aineks, kus:
- süvendatakse teadmisi kunstiliikide ja ajaloo kohta;
- õpitakse määratlema visuaalse kunstikultuuri arenguloo
perioode, vaatama ja hindama kunstiteoseid;
- õpitakse analüüsima erinevaid tehnikaid rahvaste
kunstiväärtuste kaudu;
- suunatakse huvi tundma kunstikultuuri väärtuste
säilitamise, kaitsmise ja edasiarendamise vastu.
1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA
I õppeaasta
1.2.1. Õppesisu
----------------------------------------------------------------
TEEMAD
----------------------------------------------------------------
1. Kunsti mõisteid.
----------------------------------------------------------------
2. Kunsti tekkimine. Ürgaja kunst. Eesti Koopamaalid.
esiaja kunst. Kalmed, kangrud. Megaliitilised
Luunikerdus, keraamika, metallehistöö. monumendid.
Willendorfi Veenus.
----------------------------------------------------------------
3. Vana-Egiptuse kunst. Ühiskond, ajaloo Püramiid. Sfinks.
põhietapid, mütoloogia ja vaimne Vaarao portree.
kultuur. Tööjaotuse areng. Kunsti teke. Tempel. Hieroglüüfid.
Arhitektuur. Skulptuur. Pinnakunst. Reljeefid.
Tarbekunst. Ehnatoni-aegne kunst.
Tarbekunst.
----------------------------------------------------------------
4. Mesopotaamia kunst. Ajaloo põhietapid. Valitseja loss.
Sumeri kultuuri tähtsus. Babüloni ehitused.
Kiilkiri. Reljeefid.
----------------------------------------------------------------
5. Antiik-Kreeka kunst. Ühiskond. Kreeta lossid.
Mütoloogia. Vaimne kultuur. Egeuse Keraamika. Seinamaal.
kultuur. Arhailine kreeka kunst. Skulptuur. Akropolis.
Klassikaline kreeka kunst. Arhitektuur. Polykleitos, Pheidias,
Skulptuur. V saj. e.m.a.; IV saj. Skopas jt. Keraamika
e.m.a. Vaasimaal. Teater. Hellenistlik areng.
kunst. Skulptuur. Arhitektuur. Teatriehitused.
Ehitused.
----------------------------------------------------------------
6. Antiikne Rooma. Arhitektuur. Monumendid.
Skulptuur. Sisekujundus. Reljeefid. Portreed.
Pompeji.
----------------------------------------------------------------
7. Varakristlik kunst. Kristliku Katakombid.
ideoloogia põhijooned, selle mõju Basiilikad.
kunstile (keha ja naudingu Mosaiigid.
põlustamine).
----------------------------------------------------------------
8. Bütsantsi kunst. Ida-Rooma põhijooned. Kirikud
Vaimne kultuur. Arhitektuur. Konstantinoopolis ja
Maalikunst. Ravennas. Mosaiik.
Seinamaal. Ikoonid.
----------------------------------------------------------------
9. Vana-Vene kunst (9.-12., 13.-16., 17. Kirikud. Kiiev, saj.)
Novgorod jt. Kreml.
Ivangorod. Ikoonid.
----------------------------------------------------------------
10. Keskaeg Lääne- ja Kesk-Euroopas. Raamatukunst.
Periodiseering, etapid. Kunstielu Arhitektuur. Kirikud.
iseloom. Usu mõju, tsunftid. Kunsti ja Kindlused. Reljeefid.
käsitöö ühtsus. Merovingide ja
karolingide kunst.
----------------------------------------------------------------
11. Romaani stiil. Gootika. Gootika Kirikud, elamud, Eestis.
linnused, linnamüürid.
Tarbekunst. Skulptuur.
Maalikunst.
----------------------------------------------------------------
12. India kunst. Mütoloogia. Vinu ja Arhitektuur.
iva. Janci stuupa. Templid, Maalikunst.
reljeefid. Delhi kindlus. Tad-Mahal Skulptuur.
Agras.
----------------------------------------------------------------
II õppeaasta
1.2.2. Õppesisu
----------------------------------------------------------------
1. Renessanss Itaalias. Varakodanlik "Taavet", Donatello.
linnakultuur. Kaubandus, rahandus, Verrocchio.
manufaktuurid. Feodaalsuhete Michelangelo.
asendumine kodanlikega. Maailmapilt
ühemõõtmeliseks, üksikisik
väärtuseks. Uus moraal.
Macchiavelli. Humanismi uus tasand.
Rahvakeele väärtustamine. Dante.
Meelelisuse rehabiliteerimine.
Boccaccio. Kolmemõõtmelise maailma
kujutamine maalikunstis, selle
samm-sammuline edendamine ja side
varakodanliku maailmapildiga. L. B.
Alberti perspektiiviõpetus. Side
antiikkultuuriga.
Arhitektuuris - ehitus-monument. Firenze toomkirik
Kuppel. (Brunelleschi).
Peetri toomkirik
(Bramante, Michelangelo).
Antiikmütoloogia levik, selle Botticelli.
tähtsus humanismi jaotamises.
Ilu kultus, estetismi tärkamine.
----------------------------------------------------------------
2. Kõrgrenessanss - humanismi triumf ja Leonardo, Raffael, kriis.
Michelangelo.
----------------------------------------------------------------
3. Renessanss Prantsusmaal Louvre'i uusehitus.
Lossid (Blois, Chambord). Goyon.
----------------------------------------------------------------
4. Renessanss Saksamaal. Maalikunst. Dürer, Holbein, Graafika.
Cranach.
----------------------------------------------------------------
15.-16. saj. kunst Madalmaades van Eyck, Brueghel, Bosch.
----------------------------------------------------------------
5. Renessanss Põhja-Euroopas Arhitektuur.
6. Renessanss Eestis Skulptuur.
Kirikuinventar.
----------------------------------------------------------------
7. 17. saj. kunst Itaalias. Barokk. Bernini, Borromini.
Kirikud. Meelelisuse ja
ülemeelelisuse segunemine.
Maalikunst. Bologna koolkond. Carraccid, Reni, Akademismi tärkamine.
Caravaggio.
Looduslähedane suund.
----------------------------------------------------------------
8. 17. saj. kunst Flandrias. Elurõõm, Rubens, Jordaens, meelelisus.
Brouwer van Dyck.
----------------------------------------------------------------
9. 17. saj. kunst Hollandis Väikesed
hollandlased. Hals, Vermeer, Rembrandt.
----------------------------------------------------------------
10. 17. saj. kunst Prantsusmaal Versailles
(arhitektuur, park).
Poussin, Lorrain.
----------------------------------------------------------------
11. 17. saj. kunst Hispaanias
----------------------------------------------------------------
12. 17. saj. kunst Eestis Narva
arhitektuurimälestised.
Tallinna bastionid.
----------------------------------------------------------------
1.3. VANEMA ASTME ÕPPEKAVA
III õppeaasta
1.3.1. Õppesisu
----------------------------------------------------------------
1. 18. saj. kunst Prantsusmaal. Rokokoo Sisekujundus. Mööbel.
kui õukonna kunst. Rafineeritud Kostüümid. Ornament.
naudingulisus, elegants. Aadli ja Watteau, Boucher, jõuka kodanluse
elulaad. Clodion, Bouchardon.
----------------------------------------------------------------
2. Hispaania kunst 18.-19. saj.
----------------------------------------------------------------
3. 18. saj. kunst Saksamaal. Saksa Potsdam. Dresden
väikemonarhiate õukonnakunst. (Zwinger).
Luksusarhitektuur.
----------------------------------------------------------------
4. 18. saj. kunst Venemaal. Peterburi Sankt-Peterburgi
rajamine. Peetri-aegne barokk, hooneid.
kõrgbarokk ja rokokoo. Tsaaride
suveresidentsid.
----------------------------------------------------------------
5. 18. saj. kunst Eestis Kadrioru loss, park.
Põltsamaa. Mood.
Mööbel
----------------------------------------------------------------
6. Klassitsism Prantsusmaal. Tähe võidukaar.
Antiikeeskujud. Klassitsismi etapid Vendomi sammas.
(Louis XVI, direktoorium, empire). David. Gros. Ingres.
Paraadehitused. Revolutsioonieetika
ja keisrikultus maalikunstis.
----------------------------------------------------------------
7. Klassitsism Venemaal. Peterburi Sankt-Peterburgi
18.-19. saj. Pavlovsk. Inglise park. arhitektuurimälestised.
Pavlovsk, loss-park.
----------------------------------------------------------------
8. Klassitsism Eestis TÜ peahoone, Tartu ja
Tallinna ehitised.
Mõisad.
----------------------------------------------------------------
9. Romantism. Romantism Prantsusmaal. Gericault, Delacroix.
Romantism Saksamaal. Sotsiaalsed ja Runge.
rahvuslikud põhjused. Natsareenlased. C. D.
Friedrich, Richter.
----------------------------------------------------------------
10. Realism. Maastikumaal. Saksa Spitzweg, Millet, maalikunst. Rootsi
ja Soome Courbet, Menzel, Zorn
realistid. jt.
Vene maalikunst. Peredvinikud. Peredvinikud
Surikov, Repin, Levitan.
Balti-saksa realistlik maalikunst.
Historitsism.
----------------------------------------------------------------
11. Eesti rahvusliku kunsti sünd. Köler, Weizenberg, Akademism ja
realism. Adamson.
----------------------------------------------------------------
12. Impressionism Manet, Monet, Renoir, Sisley, Pissarro, Degas.
----------------------------------------------------------------
13. Postimpressionism van Gogh, Gauguin, Cezanne.
----------------------------------------------------------------
14. Juugend W. Morris.
Tarbekunst. Mööbel.
Arhitektuur.
----------------------------------------------------------------
15. Sümbolism Munch, Munthe.
----------------------------------------------------------------
16. Rahvusromantism Põhjamaades
----------------------------------------------------------------
IV õppeaasta
1.3.2. Õppesisu
----------------------------------------------------------------
1. Fovism Matisse, Derain, Vlaminck.
----------------------------------------------------------------
2. Ekspressionism. Brücke. Blaue Kircher, Nolde, Marc, Reiter Macke.
----------------------------------------------------------------
3. Kubism Picasso, Braque, Gris, Leger.
----------------------------------------------------------------
4. Futurism, selle ideoloogia. Marinetti Severini, Boccioni.
----------------------------------------------------------------
5. Abstraktsionism Kandinsky, Delaunay, Kupka.
----------------------------------------------------------------
6. Dadaism ARP. Duchamp, Schwitters.
----------------------------------------------------------------
7. Sürrealism. A. Breton Dali, Magritte, Mir.
----------------------------------------------------------------
8. Abstraktne ekspressionism USA-s Pollock (det.
Kooning, Motherwell
jt.), "Cobra".
----------------------------------------------------------------
9. Informalism Euroopas Mathieu, Dubeiffet.
----------------------------------------------------------------
10. Pop-kunst Rauschenberg, Warhol, Johns, Oldenburg.
----------------------------------------------------------------
11. Op-kunst. Kineetiline kunst Vasarely, Riley.
----------------------------------------------------------------
12. Minimalism
----------------------------------------------------------------
13. Land-art
----------------------------------------------------------------
14. Konseptualism
----------------------------------------------------------------
15. Body-art
----------------------------------------------------------------
16. Hüperrealism
----------------------------------------------------------------
17. Videokunst
----------------------------------------------------------------
18. 20. saj. skulptuur
----------------------------------------------------------------
19. 20. saj. arhitektuur
----------------------------------------------------------------
20. Eesti kunst 20. sajandil Laikmaa, Kr. Raud.
Noor-Eesti.
Rahvusromantism.
Kunstiühing ja
kunstikool "Pallas"
(K. Mägi, A. Vabbe, N. Triik, E. Wiiralt, A. Vardi). Eesti
Kunstnikkude Rühm (M.
Laarman, H. Olvi, A.
Akberg, E. Ole).
Eesti kunst
(1940-1950, 1960-1970). Kaasaegne
eesti kunst (80-ndate
lõpp ja 90-ndad).
----------------------------------------------------------------
21. Soome ja Skandinaavia kunst
20. saj.
----------------------------------------------------------------
KASUTATAV KIRJANDUS
1. Alpatov, M. Kunstiajalugu. Vana- ja keskaja kunst. Tln., 1973. 364
lk.
2. Alpatov, M. Kunstiajalugu. Renessansi ja uusaja kunst.
Tln., 1982. 428 lk.
3. Eesti kunst 19. sajandi keskpaigast kuni 1940. aastani.
1. kd. II osa. Tln., 1977. 530 lk.
4. Kangilaski, O., Kangilaski, J. Kunsti kukeaabits. Tln., 1977. 352
lk.
5. Kangilaski, J. Visuaalne kunstikultuur X-XII klassile.
Tln., 1989.
6. Vaga, V. Üldine kunstiajalugu. Tartu, 1937. 832 lk.
7. Viirand, T. Kunstiraamat noortele. Tln., 1982. 221 lk.
8. XX sajandi kunstiajalugu.
9. Juske, A., Kangilaski, J., Varblane, R. 20. sajandi
kunst. Tln., 1994. 199 lk.
Lisa 6
kohaliku omavalitsuse huvialakooli
/ muusika- ja kunstikoolide
üleriigilise õppekava juurde
KLAVER
1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava
1.1. ÕPPEKORRALDUS ÕPPEAASTATE LÕIKES
Soovitatav oleks korraldada esinemisi kolm korda õppeaasta
jooksul, neist üks on üleminekuarvestus või eksam. Esinemiskavad
ja hindamine jäävad kooli direktsiooni või klaveriosakonna
otsustada. Soovitatav oleks anda vähemalt I ja II õ/a.
õpilastele suuline hinnang.
Motiveeritud selgitus õpilase poolt saavutatule ja tema
puudustele sisaldab palju olulisemat informatsiooni kui hinne.
Noorem aste
I õ/a. lõpetamisel peaks õpilane esinema kontserdil 2-3
erineva karakteriga palaga.
II ja III õ/a. lõpetamisel peaks esitama 3 teost:
polüfoonia, suurvorm, etüüd või pala.
IV õ/a. lõpeb eksamiga. Esitada tuleb 4 teost: polüfoonia
(soov. J. S. Bach), suurvorm, etüüd ja lüüriline pala.
Vanem aste
V õ/a. lõpetamisel esitada 3 teost: polüfoonia (soov. J. S.
Bachi 2-häälne inventsioon), suurvorm, etüüd või pala.
VI õ/a. lõpetamisel esitada 3 teost: polüfoonia (soov. J.
S. Bachi 3-häälne inventsioon), suurvorm, etüüd või pala.
V ja VI õ/a. kavades võib teha muudatusi, kuid õpilane peab
õppeaasta jooksul kindlasti esitama hindele polüfoonia, suurvormi,
etüüdi ja pala.
VII õ/a. lõpetamisel esitada 5 teost: polüfoonia, suurvorm, etüüd ning
kaks erineva karakteriga pala (nendest üks Eesti
helilooja teos). Kooli juhtkonna või klaveriosakonna nõusolekul
võib lõpueksami kavast välja jätta karakterpala.
Klaveriõpingute vältel tuleb õpilasel läbida polüfooniline
ja tehniline materjal, suurvormid ja palad, lisaks
noodilugemine, ansamblid ja saated.
I õppeaasta jooksul on soovitatav läbi võtta võimalikult
mitmekülgset repertuaari vastavalt õpilase arengutasemele (vt.
klaverikoolide ja kogumike loetelu).
II-VI õppeaastal tuleb läbi võtta vähemalt 2 polüfoonilist
teost ning 2 suurvormi ja vastavalt õpilase võimetele
soovitatavalt 4-6 erineva karakteriga pala ning 4-6 etüüdi. VII
õ/a. oleks soovitatav läbi võtta 7-8 erinevat teost (sh.
eksamikava).
1.2. HELIREDELID
Heliredelid on klaverimängu tehnika lahutamatu osa. Edukuse
tagab nende regulaarne harjutamine ja õpitava repertuaari
helistikega sidumine, s.t. leida vastavas helistikus pala igale
õpitavale heliredelile ja teatud tehnilisele võttele. Kokkupuude
heliredelitega tuleks kõne alla juba I õ/a. (II poolaastal),
eesmärgiks õppida tundma õpilasele võimetekohaste nõuetega kõiki
helistikke kuulmise järgi. See võimaldab õpilasel orienteeruda
helistike maailmas ja on abivahendiks klaviatuuri valdamisel.
II õ/a. on soovitatav läbi võtta järgmised helistikud:
duurid - C, G, D, A, E, F; mollid - a, e, d.
- maoorid, harm. ja melood. minoorid 2 okt.;
- 3-heliline lühike kolmkõla eraldi või koos kätega;
- akordid pedaaliga ja staccatos;
- kromaatiline heliredel 2 okt. otse;
- võib alustada pika arpedo õppimist eraldi kätega 2 okt.;
- leida põhiastmete kolmkõlad;
- soovitatav oleks tutvustada dominantseptakordi.
III õ/a. on soovitatav läbi võtta järgmised helistikud:
duurid C C, G, D, A, E; F, B, Es; mollid C a, s; d, g, c.
Töö planeerimisel võtta arvesse IV klassi nõudeid.
Soovitatav läbi võtta 4-heliline lühike arpedo eraldi või koos
kätega ning autentne ja plagaalne kadents (soov. erinevates
meloodilistes seisundites).
IV õ/a. on soovitatav läbi võtta järgmised helistikud:
duurid - C, G, D, A, E, H; F, B, Es, As; mollid - a, e, h; d, g, c, f.
- kõik maoorheliredelid 4 okt. otse ja lahku;
- ma. tertsis 4 okt. otse;
- harmoonilised minoorid 4 okt. otse või lahku;
- meloodilised minoorid 4 okt. otse;
- 3-helilised akordid pedaaliga ja staccato;
- 4-heliline lühikene arpedo koos kätega;
- pikk arpedo põhikujus 4 okt. otse;
- kromaatiline heliredel 4 okt. otse, re ja sol # (la b)
noodist soov. ka lahku.
Soovitatav oleks läbi võtta:
- D7 pikk arpedo 2 okt. koos kätega otse;
- >VII7 lühike arpedo 2 okt. eraldi;
- I liitkadents.
V õ/a. on soovitatav läbi võtta järgmised helistikud:
duurid - C, G, D, A, E, H; F, B, Es, As, Des; mollid - a, e, h, fis,
cis, gis; d, g, c, f.
Töö planeerimisel võtta arvesse VI klassi nõudeid. Läbi
võtta heliredel deetsimis, D7 lühike arpedo eraldi või koos
kätega, >VII7 pikk arpedo põhikujus otse, murtud arpedo ja
tutvuda 4-helil. akordidega.
VI õ/a. - kõik dieeside ja bemollidega helistikud
- heliredelid oktavis otse ja lahku;
- tertsis ja deetsimis otse (soov. ka lahku);
- 4-helil. akordid pedaaliga ja staccato;
- lühike arpedo;
- murtud arpedo;
- pikk arpedo (soov. ka pöörded) otse ja lahku;
- kromaatiline heliredel otse ja lahku;
- D7 ja >VII7 lühike arpedo;
- D7 ja >VII7 pikk arpedo põhikujus otse ja lahku;
- II liitkadents (erinevates meloodilistes seisudes, kitsas
või laias seades).
Soovitatav on läbi võtta heliredel sekstis (otse) ja D/
ning >VII7 4-helil. akordid.
VII õ/a. - kõik dieeside ja bemollidega helistikud
- heliredelid oktavis, tertsis ja deetsimis otse ja lahku;
- heliredelid sekstis otse (soov. lahku);
- kromaatiline heliredel otse ja lahku, soovit. tertsis ja
deetsimis otse;
- lühike arpedo;
- murtud arpedo;
- pikk arpedo põhikujus otse ja lahku (soovit. pööretega);
- 4-helil. akordid pedaaliga ja staccatos;
- D7 ja >VII7 lühike arpedo;
- D7 ja >VII7 pikk arpedo põhikujus otse ja lahku (soov.
pöörded otse).
Tehnilised arvestused võiksid toimuda IV, VI ja VII
õppeaastal. Soovitatav oleks anda õpilasele sõnaline hinnang.
1.3. ÜLEMINEKUEKSAMITE JA HINDELISTE ESINEMISTE
TASEME NÄITED
II õ/a. - III õ/a.
A M. Clementi. Sonatiin op. 36 nr. 1 C-duur I osa
A. Corelli. Sarabande d-moll
C. Czerny C H. Germer. Etüüd nr. 15 (I osast)
B L. van Beethoven. Sonatiin G-duur I osa
H. Berens. Etüüd op. 70 nr. 33
P. Taikovski. Vana prantsuse lauluke
III õ/a. - IV õ/a.
A L. van Beethoven. Sonatiin F-duur I osa
J. S. Bach. Väike prelüüd C-duur (nr. 2 I osa)
C. Czerny C H. Germer. Etüüd nr. 23 (I osast)
B F. Kuhlau. Variatsioonid G-duur
C. Czerny C H. Germer. Etüüd nr. 43 (I osa)
E. Tamberg. Tluhkatriinu tants
IV õ/a. - V õ/a.
A M. Clementi. Sonatiin op. 36 nr. 3 C-duur I osa
J. S. Bach. Väike prelüüd F-duur (nr. 8 I osa)
C. Czerny C H. Germer. Etüüd nr. 50 (I osast)
A. Põldmäe. Vihmas ja päikeses
B A. Diabelli. Sonatiin op. 151 nr. 4 G-duur I osa
J. S. Bach. Väike prelüüd C-duur (nr. 1 II osa)
H. Lemoine. Etüüd op. 37 nr. 20
A. Marguste. Suutäis pähkliokolaadi
V õ/a. - VI õ/a.
A F. Kuhlau. Sonatiin op. 55 nr. 3 C-duur I osa
J. S. Bach. 2-häälne inventsioon nr. 1 C-duur
R. Tobias. Igatsus kevade järgi
B C. M. Weber. Sonatiin C-duur
J. S. Bach. 2-häälne inventsioon nr. 4 d-moll
C. Czerny C H. Germer. Etüüd nr. 18 (II osa)
VI õ/a. - VII õ/a.
A D. Cimarosa. Sonaat B-duur
J. S. Bach. 2-häälne inventsioon nr. 9 f-moll
F. Mendelssohn. Sõnadeta laul nr. 4 A-duur (või H. Eller.
Jutustus)
B L. van Beethoven. Sonaat op. 49 nr. 2 G-duur I osa
J. S. Bach. 3-häälne inventsioon nr. 6 E-duur
J. B. Cramer. Etüüd op. 60 nr. 1
VII õ/a. lõpueksam
A J. S. Bach. 3-häälne inventsioon nr. 3 D-duur
W. A. Mozart. Sonaat B-duur KV 570 I osa
A. Löschhorn. Etüüd op. 136 nr. 20
E. Grieg. Nokturn op. 54
H. Eller. Skertsiino
B J. S. Bach. 3-häälne fuuga C-duur (väikesed prel. ja
fuugad nr. 4)
W. A. Mozart. Sonaat C-duur KV 545 I osa
A. Bertini. Etüüd op. 32 nr. 34
H. Eller. Bagatell (valida)
1.4. ALGÕPETUSE KOGUMIKUD
1. Aaron, M. Pianokoulu.
2. Agay, D. Learning to play piano.
3. Agnestig, C.-B. Vi spelar piano.
4. Artobolevskaja, A. Esimene kohtumine muusikaga.
5. Barenboim, L., Perunova, N. Tee musitseerimise juurde.
6. Bartok, B., Reschofsky, S. Zongoraiskola.
7. Alfred's basic piano library prep course sampler.
8. Bastien piano basics by James and Jane Smisor Bastien
a) 5-7-aastastele algajatele, b) 7-11-aastastele algajatele.
9. Burnam, E. M. Step by step piano course.
10. Czövek, E. Zongoraiskola I-II. 1966.
11. Emonts, F. Europäische Klavierschule.
12. Garscia, J. Abecadlo.
13. Holzweissig, Erika und Christa. Klavierschule für den
Elementarunterricht. Leipzig : Edition Peters.
14. Ignatjev, V., Ignatjeva, L. Ma tahan saada muusikuks.
Leningrad, 1989.
15. Koptevski, N., Natanson, V., Sokolov, M. Kaasaegne
pianist. Moskva, 1979.
16. Kõlar, L. Algus.
17. Lehtelä, R., Saari, A., Sarmanto, E. Suomalainen
pianokoulu.
18. Longchamps-Drusiewiczowa, K. Metoda beznutowa.
19. Louhos, M., Juris, C., Hui-Ying, Liu-Tawaststjerna.
Pianon aivan.
20. Markiewiczowna, W. Do-re-mi-fa-sol.
21. Nikolajev, A. Klaverikool. Moskva, 1977.
22. Sokolov, M., Kuvinnikov, N. Klaverikool.
23. Thompson, J.
a) Easiest piano course, b) Modern course for the piano.
1.5. ETÜÜDID
1.5.1. Noorem aste
I õppeaasta
1. H. Berens. Op. 70 - 50 väikest klaveripala
2. C. Czerny C H. Germer. Etüüdid I osa (valikuliselt)
3. J. Gnessina. Väikesed etüüdid algajatele; Klaveriaabits
4. A. Goedicke. Op. 32 - 40 meloodilist etüüdi (I osa); op.
36 - 60 kerget etüüdi (I-II vihik); op. 46 - 50 kerget
klaveripala
5. R. Päts C L. Kõlar. Etüüdid-harjutused (valikuliselt)
6. A. Rzycki. Valitud etüüdid p. 7, op. 12, op. 50 (Poola)
7. L. Schytte. Op. 108 - 25 väikest etüüdi; op. 160 - 25
kerget etüüdi
vt. ka lisa: etüüdide kogumikud
II õppeaasta
1. H. Berens. Op. 70 - 50 väikest klaveripala
2. I. Berkovit. Väikesed etüüdid
3. H. Bertini. Op. 100 - 25 etüüdi
4. C. Czerny C H. Germer. Etüüdid I osa (valikuliselt)
5. J.-B. Duvernoy. Op. 176 etüüdid
6. A. Goedicke. Op. 32 - 40 meloodilist etüüdi; op. 47 - 30
kerget etüüdi
7. F. le Couppey. Op. 17 Aabits - 25 kerget etüüdi
8. H. Lemoine. Op. 37 Laste etüüdid
9. A. Löschhorn. Op. 65 - Valitud etüüdid algajatele
10. L. Schytte. Op. 108 - 25 väikest etüüdi; op. 160 - 25
kerget etüüdi
vt. ka lisa
III õppeaasta
1. I. Berkovit. Väikesed etüüdid
2. H. Bertini. Op. 100 - 25 etüüdi
3. J. F. Burgmüller. Op. 100 etüüdid
4. C. Czerny C H. Germer. Etüüdid I osa (valikuliselt)
5. C. Czerny. Op. 821 etüüdid
6. J.-B. Duvernoy. Op. 176 etüüdid
7. A. Goedicke. Op. 32 - 40 meloodilist etüüdi; op. 47 - 30
kerget etüüdi; op. 58 - 25 kerget pala
8. T. Lack. Op. 172 etüüdid
9. H. Lemoine. Op. 37 Laste etüüdid
10. A. Löschhorn. Op. 65 - Valitud etüüdid algajatele
11. L. Schytte. Op. 68 - 25 etüüdi
vt. ka lisa
IV õppeaasta
1. H. Berens. 32 valitud etüüdi op. 61 ja 88
2. A. Bertini. 28 valitud etüüdi op. 29 ja 32
3. J. F. Burgmüller. Op. 100 etüüdid
4. C. Czerny C H. Germer. Etüüdid I-II osa
5. J.-B. Duvernoy. Op. 276 etüüdid
6. S. Heller. Valitud etüüdid op. 45, 46, 47
7. T. Lack. Op. 75 - etüüdid vasakule käele; op. 172 -
etüüdid
8. H. Lemoine. Op. 37 Laste etüüdid
9. A. Löschhorn. Op. 66 Etüüdid
10. S. Maikapar. Op. 31 Staccato-prelüüd
11. L. Schytte. Op. 68 - 25 etüüdi
vt. ka lisa
1.5.2. Vanem aste
V õppeaasta
1. H. Berens. 32 valitud etüüdi op. 61 ja 88
2. A. Bertini. 28 valitud etüüdi op. 29 ja 32
3. C. Czerny C H. Germer. Etüüdid II osa
4. C. Czerny. Op. 299 - etüüdid; op. 337 - 40 igapäevast
harjutust; op. 718 - 24 etüüdi vasakule käele
5. S. Heller. 25 meloodilist etüüdi op. 45, 46, 47
6. D. Kabalevski. Op. 27 etüüdid (A-duur, F-duur, a-moll)
7. T. Lack. 20 valitud etüüdi op. 75 ja 95
8. A. Löschhorn. Op. 66 etüüdid; op. 136 etüüdid
9. L. Schytte. Op. 68 - 25 etüüdi
vt. ka lisa
VI õppeaasta
1. H. Berens. 32 valitud etüüdi op. 61 ja 88
2. A. Bertini. 28 valitud etüüdi op. 29 ja 32
3. J. F. Burgmüller. Op. 109 etüüdid
4. J. B. Cramer. Op. 60 etüüdid
5. C. Czerny. Op. 299 etüüdid; op. 718 - 24 etüüdi vasakule
käele
6. T. Lack. 20 valitud etüüdi op. 75 ja 95
7. A. Löschhorn. Op. 66 etüüdid; op. 136 etüüdid
8. A. Moszkowski. Op. 18 etüüd nr. 3
9. G. Pahhulski. Op. 12 Fantastiline muinasjutt
10. L. Schytte. Op. 68 - 25 etüüdi
11. J. Titkov. Etüüd c-moll
vt. ka lisa
VII õppeaasta
1. A. Arenski. Op. 19, op. 41, op. 74 etüüdid
2. H. Berens. Op. 61 etüüdid; 32 valitud etüüdi op. 61 ja
88
3. A. Bertini. 28 valitud etüüdi op. 29 ja 32
4. J. F. Burgmüller. Op. 109 etüüdid
5. M. Clementi C K. Tausig. Etüüdid
6. J. B. Cramer. Op. 60 etüüdid
7. C. Czerny. Op. 299 etüüdid; op. 718 - 24 etüüdi vasakule
käele; op. 740 etüüdid
8. J. N. Hummel. Op. 125 - etüüdid
9. T. Kullak. Op. 48 - 15 etüüdi
10. F. Liszt. Op. 1 etüüdid
11. A. Löschhorn. Op. 66 etüüdid; op. 136 etüüdid
12. I. Löw. Oktavietüüdid
13. I. Moscheles. Op. 70 valitud etüüdid
14. M. Moszkowski. Op. 72 - 15 virtuoosset etüüdi
vt. ka lisa
1.5.3. Lisa: etüüdide kogumikud
1. Czerny, C.
Artikulatsiooni kunst / Koost. N. Terentjeva. Leningrad, 1989.
Esimene õpetaja ja esimene tund / Red. A. Bakulov. Moskva, 1992.
Etüüdid-harjutused algajatele pianistidele / Red. A.
Bakulov. Moskva, 1992.
Etüüdid algajatele / Koost. N. Terentjeva. Leningrad, 1980.
100 Übungsstücke op. 139.
Erster Lehrmeister - 100 lühikest harjutust op. 599 / Red.
A. Ruthardt. Edition Peters.
25 Übungen für kleine Hände op. 748 / Red. A. Ruthardt.
Edition Peters.
2. Etüüdid erinevatele tehnikaliikidele / Koost. R. Gindin, M.
Karafinka. Ukraina, Kiiev. I õ/a.; II õ/a.; III õ/a.; IV
õ/a.; V õ/a.; VI õ/a.; VII õ/a.
3. Etüüdid käte koordinatsiooni arendamiseks / Red. A.
Kantor, A. Traub, J. Efrussi, E. Fedortenko. Moskva, 1983.
4. Etüüdid vasaku käe tehnika arendamiseks / Red. A.
Kantor, A. Traub, J. Efrussi.
5. Etiudy na fortepian. I-VI osa / Red. W. Sawicka, G.
Stempniowa. Poola, 1967.
6. Klaverimängu tehnika IV-VII klassile / Red. V. Natanson, V.
Delnova, V. Malinnikov. Moskva, 1982.
7. Krestomaatia klaverile (pedagoogiline repertuaar).
V õ/a. Etüüdid. 1.-2. väljaanne.
VI õ/a. Etüüdid. 1.-2. väljaanne.
VII õ/a. Etüüdid. 1.-2. väljaanne.
8. Ljahhovitskaja, S., Barenboim, L. Klaveripalade, etüüdide ja
ansamblite kogumik. I, II, III osa. Leningrad.
9. Valitud etüüdid klaverile. I-VI osa / Koost. M. Teöke.
Budapest, I-IV o. 1981, V-VI o. 1982.
10. Valitud etüüdid (topeltnoodid, akordid, oktaavid) /
Red. E. Fedortenko, J. Efrussi.
11. Valitud oktavietüüdid / Red. V. Malinnikov.
12. Trillerietüüdid / Red. A. Astafjeva.
13. Välismaa heliloojate valitud etüüdid. I-II, III-IV, V, V-VI,
VI-VII õ/a. / Red. A. Rubbach, V. Natanson.
14. Zbior etiud dla dzieci I mlodziezy / Red. Z.
Romaszkowa. Poola.
1.6. PALAD
1.6.1. Noorem aste
I õppeaasta
1. M. Aaron. Vesiroosid
2. B. Bartk. Mikrokosmos I, II; Ränduri laul
3. L. van Beethoven. Ekossees Es-duur, G-duur
4. H. Capp. onglöör
5. M. Drobner. Äratuskell; Tornikell
6. B. Dvarionas. Väike süit - Prelüüd
7. J. Garscia. Mänguhobu; Kell; Tuvi; Väike ilus eesel;
Tittle-tattle
8. C. Gurlitt. Aeglane valss C-duur
9. A. Gretaninov. Laste album (valikuliselt)
10. J. Haydn. Menuett G-duur
11. G. Fr. Händel. Aaria d-moll; Menuett e-moll
12. D. Kabalevski. Valitud palad op. 27 - Vana tants; Kurb
lugu
13. L. Long. Kummitus
14. S. Maikapar. Väike komandör; M��öduv nähtus; Liblikas
15. W. Markiewiczowna. Turunaised
II õppeaasta
1. W. A. Mozart. Allegretto
2. Th. Oesten. Alpi valss
3. H. Purcell. Aaria
4. A. Rowley. Pöialpoiste maal
5. F. Rubicki. Tiigil; Jalutuskäik
6. E. Siegmeister. Tumeda metsa laul
7. P. Taikovski. Laste album op. 36 - Vana prantsuse laul;
Nuku haigus
8. D. ostakovit. Klaveripalade album - Valss; Kurb
muinasjutt
9. R. Schumann. Noorte album op. 68 - Meloodia; Marss;
Esimene kaotus
III õppeaasta
1. B. Bartk. Mikrokosmos II, III; Valitud palad lastele
(valikuliselt)
2. L. van Beethoven. 5 oti rahvalaulu (valikuliselt)
3. Fr. Chopin. Poola laul; Kevad
4. C. Franck. Nuku kaebus; Sügislaul
5. J. Haydn. Pala F-duur, Es-duur; 12 kerget pala - Es-duur
6. G. Fr. Händel. Menuett F-duur, d-moll
7. M. Glinka. Polka; Tunne; Lihtsameelsus
8. A. Gretaninov. Katkine mänguasi; Kurb lauluke
9. J. Hummel. 6 kerget pala (valikuliselt)
10. D. Kabalevski. Klounid; Tokatiin
11. V. Kossenko. 24 lastepala op. 15 - Valss; Polka;
Skertsiino
12. E. MacDowell. Pala A-duur op. 51
13. E. Melartini. Hommik
14. W. A. Mozart. Andantino Es-duur
15. R. Päts - L. Kõlar. Palad III
16. M. Reger. Noorte album op. 17
17. A. Rowley. Võlujärv
18. F. Rubicki. Itaalia serenaad; Pöialpoiste paraad;
Ballaad; Meenutus
19. G. Sviridov. Enne und
20. P. Taikovski. Lastealbum op. 39 - Uus nukk; Mazurka;
Itaalia lauluke; Saksa lauluke; Tinasõduri marss
21. D. ostakovit. Nukkude tantsud - Leierkast; Gavott;
Tants
22. Fr. Schubert. Ekossees G-duur; Menuett
23. R. Schumann. Noorte album op. 68 - Sitsiilia lauluke;
Lõbus talupoeg
IV õppeaasta
1. F. E. Bach. Andante (D-duur)
2. W. F. Bach. Kevad
3. B. Bartk. Õhtu külas; Lastele II vihik nr. 32-37
4. L. van Beethoven. Allemande; Eleegia
5. B. Dvarionas. Väike süit
6. C. Franck. Väike pala (cis-moll); Uusaasta laul
7. A. Goedicke. Andante; 10 miniatuuri etüüdi laadis op. 8:
nr. 2, 4, 7, 10
8. J. Glier. Klaveripalade album op. 31 nr. 3 Hällilaul, nr. 11
Albumileht; op. 34 nr. 15 Vene laul; op. 35 nr. 8
Arlekiin; op. 43 nr. 3 Mazurka, nr. 4 Hommik, nr. 7 Ariett; op.
47 nr. 1 Eskiis
9. J. Gnessina. Lastepalade album - Marss
10. A. Gretaninov. Op. 109 - Ema ja isa; op. 117 - Pilved
ujuvad; op. 158 - Tööl
11. E. Grieg. Op. 12 Lüürilised palad - Valss; Valvuri
jutustus; Elfide tants; Rahvaviis
12. J. Haydn. Valitud palu - Allegro (F); Menuett (F);
Vivace (D); Väike pala (B)
13. J. Hummel. Skertzo (A); Andante; Gigue
14. D. Kabalevski. Op. 27 Valitud palu - Naljake; Sketzo
15. A. Ljadov. Sääse tants
16. J. B. Lully. Gavott (g)
17. A. Maikapar. Op. 8 Väikesed novellid - Meloodia; op. 23
- Eleegia
18. E. Melartin. Op. 23 - Pastoraal
19. W. A. Mozart. Gigue; Presto (B)
20. S. Prokofjev. Op. 65 Laste muusika - Muinasjutuke;
Jalutuskäik; Rohutirtsude rongkäik
21. N. Rakov. 24 pala erinevates helistikes -
Lumehelbekesed; Kurb laul; Novelletid; Valss (fis)
22. J. Ph. Rameau. Menuett rondo vormis (C)
23. M. Reger. Op. 17 Noorte album - Burlesk; Vallatult;
Keeruliselt
24. A. Sarauer. 8 pala lastele - Ringmäng
25. D. Scarlatti. 5 kerget pala; Gigue (d)
26. A. Schnitke. Lastepalad (valikuliselt)
27. S. Schulek. Imepärane rongkäik
28. R. Schumann. Op. 68 Noorte album - Külalaul; Rahvalaul;
Julge ratsanik; Külvajate laul; Väike romanss
29. E. Siegmeister. Klaveripalu lastele - Siil. Lõbus
kloun. Uus London. oti rahvatants
30. D. ostakovit. Nukkude tantsud - Lüüriline valss;
Laste vihik - Üleskeeratav nukk
31. G. Ph. Telemann. Bourree
32. P. Taikovski. Op. 39 Laste album - Leierkastimehe
laul; Kamarinskaja; Polka; Lõokese laul; Valss
1.6.2. Vanem aste
V õppeaasta
1. Ph. E. Bach. Solfeggio
2. B. Bartk. Lastele (valikuliselt) - Lauluke; Eskiis
3. L. van Beethoven. 7 rahvatantsu
4. G. Bizet. Hällilaul
5. C. Debussy. Väike neeger
6. A. Goedicke. Op. 8 10 miniatuuri - nr. 6, nr. 7
7. A. Glazunov. Miniatuur (C); Väike gavott
8. J. Glier. Op. 26 6 pala (valikuliselt); op. 31
Klaverialbum - nr. 1 Romanss; op. 43 Prelüüd; op. 47 Eskiis
9. M. Glinka. Lahkumise valss; Mazurka
10. A. Gretaninov. Sügislaul; op. 173 nr. 2 Ülestunnistus
11. E. Grieg. Op. 12 Lüürilised palad - Ariett, Rahvaviis,
Albumileht; op. 17 Laul kangelasest; Hallingud (A, D); op. 38
Lüürilised palad - Rahvalaul; Halling (g); Valss; Rändur
12. S. Heller. Op. 81 Prelüüdid nr. 2 (a), nr. 3 (G)
13. J. Hummel. Rondo F-duur
14. J. W. Hässler. Tokkaata (C); Skertso (B); Rondo (C)
15. D. Kabalevski. Op. 27 Valitud palu - Novell;
Dramaatiline fragment; op. 61 - Tokkaata
16. J. F. Kirnberger. Prelüüd
17. E. MacDowell. Op. 51 Vesiliilia; op. 37 nr. 1 Kuuvalgus
18. A. Maikapar. Op. 8 Väikesed novelletid - Romanss;
Itaalia serenaad; Tokkatiin
19. W. Markiewiczowna. Värvilised pildid (valikuliselt)
20. W. A. Mozart. 6 valssi (valikuliselt)
21. G. Pahhulski. Prelüüd (C) op. 8
22. S. Prokofjev. Op. 65 Lastemuusika - Hommik; Õhtu; Valss
23. N. Rakov. Akvarellid - Valge liilia; Pääsuke;
Jaaniussikesed; Scherzino
24. J. F. Rameau. 2 menuetti (G)
25. F. Schubert. Op. 50 - Valss (G); Valss (h); Hommikune
serenaad
26. R. Schumann. Op. 68 Noorte album - Põhjamaine laul;
Meremeeste laul
27. K. Serocki. Gnoomid (valikuliselt)
28. E. Siegmeister. Klaveripalad lastele - Jaht; oti
rahvatants
29. V. Stojanov. Lastealbum - Tokkaata; Kurbus; Kevadine
vihm; Humoresk
30. G. Sviridov. Klaveripalade album lastele - Talv; Vihm;
Väike tokkaata
31. D. ostakovit. Süit Nukkude tantsud - Polka;
Valss-nali; Romanss
32. P. Taikovski. Op. 31 Lastealbum - Hommikumõtisklus;
Hoidja jutustus; Magus unelm; Baba-Jaga; Hobusemäng
VI õppeaasta
1. L. van Beethoven. Op. 33 Bagatellid nr. 3 F-duur, nr. 6
D-duur; op. 119 Bagatellid nr. 3 D-duur, nr. 5 c-moll
2. B. Dvarionas. Mets lumes; Saanidega mäest
3. R. Glier. Op. 1 nr. 1 Mazurka; op. 16 nr. 1 Prelüüd; op.
31 nr. 4 Unelm, nr. 5 Rahvalaul, nr. 6 Valss; op. 34 nr. 1 Väike
poeem, nr. 21 Unistus
4. M. Glinka. Mazurkad: c-moll, a-moll
5. A. Goedicke. Klaveripalade album (valikuliselt)
6. E. Grieg. Op. 17 nr. 5 Holsteri tants, nr. 6 Mõrsja
laul, nr. 16 Ma tunnen väikest tüdrukut
7. J. Haydn. Allegro A-duur
8. P. Hindemith. Op. 19 5 pala
9. A. Ljadov. Op. 26 Väike valss
10. F. Mendelssohn. Op. 72 Kuus laste pala nr. 1-5;
Sõnadeta laulud: nr. 4 A-duur, nr. 6 g-moll, nr. 9 E-duur, nr.
48 C-duur
11. M. Mussorgski. Pisar
12. S. Prokofjev. Op. 65 Laste muusika - Tarantella;
Kullimäng; Klaveripalu noortele - Skertso; Menuett; Valss
13. R. Schumann. Op. 68 Noorte album - Võõras; Talv;
Mälestus; Teatri kajad
14. G. Sviridov. Laste album - Marss Glinka teemale;
Muusikaline moment; Kurb lauluke
15. P. Taikovski. Op. 37 Aastaajad - Lõokese laul;
Lumikelluke; op. 40 nr. 2 Kurb laul, nr. 6 Sõnadeta laul
VII õppeaasta
1. L. van Beethoven. Op. 33 Bagatellid - Es-duur, A-duur
2. A. Borodin. Väike süit - Nokturn. Kloostris. Unelmad.
Intermezzo
3. F. Chopin. Albumilehed - Autogramm. Largo. Kontratants.
Ekosessid. Nokturn cis-moll
4. A. Dvarionas. Op. 101 Humoresk nr. 7
5. D. Field. Nokturnid nr. 2 B-duur, nr. 3 d-moll
6. A. Glazunov. Op. 3 Valss; op. 25 Prelüüd nr. 1; op. 42
Pastoraal nr. 1; op. 49 Gavott nr. 3
7. R. Glier. Op. 16 Prelüüd nr. 1 c-moll; op. 19 Meloodia
nr. 1; op. 43 Prelüüd Des-duur
8. M. Glinka. Meloodiline valss; Tarantella; Andaluusia
tants; Nokturn
9. A. Goedicke. Op. 1 Väike valss nr. 1; op. 9 Prelüüd nr.
1; op. 51 Kaks prelüüdi
10. A. Gretaninov. Op. 37 nr. 1 Ekspromt, nr. 2 Prelüüd
h-moll
11. E. Grieg. Op. 3 Poeetilised pildid (valikuliselt); op.
6 Humoreskid - g-moll, c-moll; op. 28 Skertsiino; op. 38
Lüürilised palad - Meloodia, Eleegia, Hällilaul; op. 41
Hällilaul; op. 43 Liblikas; Linnuke; Kevadel; op. 52 Ema mure;
Esimene kohtumine; Poeedi süda; op. 54 Skertso. Nokturn; op. 57
Gade; Igatsus kodumaa järele; op. 62 Ojake; op. 65 Pulmapäev
Troldhausenis; Ballaad c-moll; op. 71 Kobold
12. J. Haydn. Adagio
13. D. Kabalevski. Op. 38 Prelüüdid - nr. 1 C-duur, nr. 2
c-moll, nr. 6 D-duur, nr. 8 fis-moll
14. F. Liszt. Consolation Des-duur; Valss-kapriis; Ekspromt
Fis-duur
15. A. Ljadov. Op. 10 Prelüüd Des-duur; op. 11 Prelüüd
h-moll; op. 15 nr. 1 Mazurka A-duur; op. 17 nr. 2 Pastoraal
16. E. MacDowell. Op. 32 - Kotkas; Oja; Kuuvalgus; Talv;
op. 51 - Sügisel
17. F. Mendelssohn. Sõnadeta laulud - nr. 1 E-duur, nr. 2
a-moll, nr. 7 Es-duur, nr. 12 fis-moll, nr. 16 A-duur, nr. 20
Es-duur, nr. 22 F-duur, nr. 29 A-duur, nr. 35 h-moll, nr. 37
F-duur
18. W. A. Mozart. Rondo D-duur; Allegro g-moll
19. S. Prokofjev. Op. 12 nr. 7 Prelüüd C-duur; op. 22
Põgusad hetked nr. 1, 2, 4, 10, 11, 12, 17; op. 31 Vanaema
muinasjutud - nr. 2 fis-moll, nr. 3 e-moll; op. 32 nr. 3 Gavott
fis-moll; op. 75 Romeo ja Julia (10 pala) - Stseen; Pater
Lorenzo; Tütarlaste tants liiliatega
20. S. Rahmaninov. Op. 3 nr. 1 Eleegia, nr. 3 Meloodia
21. A. Rubintein. Op. 30 nr. 1 Barkarool; op. 44 nr. 1
Romanss; op. 69 nr. 2 Nokturn
22. F. Schubert. Op. 90 Ekspromt Es-duur; op. 142 Ekspromt
As-duur
23. R. Schumann. Op. 99 Kirjud leheküljed; Kolm pala - nr.
1 A-duur, nr. 3 E-duur; Albumilehed - nr. 4 fis-moll, nr. 6
As-duur; op. 124 Albumilehed - Väike skertso F-duur;
Fantastiline tants e-moll; Elf f-moll; Romanss B-duur;
Fantastiline katkend cis-moll
24. J. Sibelius. Op. 76 Arabesk
25. A. Skrjabin. Op. 2 nr. 2 Prelüüd H-duur; op. 3 nr. 6
Mazurka cis-moll; op. 11 Prelüüdid - D-duur, E-duur, e-moll, h-moll,
cis-moll
26. D. ostakovit. Op. 34 Prelüüdid nr. 10, 14, 16, 17, 24; Kolm
fantastilist tantsu
27. P. Taikovski. Op. 5 Romanss f-moll; op. 19 nr. 4
Nokturn F-duur; op. 10 Humoresk; op. 37 Aastaajad - Valged ööd;
Barkarool; Niitja laul; Valss; Lõikus; Sügislaul; op. 40 Valss;
Vene tants
1.6.3. Kasutatud kogumikud
1. Chmielowska, W. Swiatek dzieciecy (lastepalad).
2. Drobner, M. The lane of master; Watchmarers.
3. Garscia, J. Very easy piano pieces for children.
4. Garscia, J. Miniatures for piano.
5. Garscia, J. Bagatelles.
6. Garscia, J. Teasers.
7. Garscia, J. Melodie favorite.
8. Garscia, J. Divertissements d'hiver.
9. Kassern, T. Candy music book.
10. Klechniowska, A. Frolies.
11. Little frogs and other piano pieces for children.
12. Markiewiczowna, W. Coloured pictures.
13. Perkowski, P. Easy pieces for piano.
14. Päts, R., Kõlar, L. Palad I, II, III.
15. Rybicki, F. I begin to play.
16. Rybicki, F. I can play.
17. Rybicki, F. I am already playing.
18. Rybicki, F. This is our garden fair.
19. Pianosta Lentoon / L. Kõlar, T. Raikamo, H. Syrjälä.
1.6.4. Eesti autoritelt
1.6.4.1. Nooremale astmele
1. R. Eespere. Lastepalad edasijõudnutele (1995) - Härra
Banano; Väike corrida
2. H. Eller. Eesti heliloojate klaveripalu (1958) -
Mõtisklus; Lauluke; Jutustus; Skertzino
3. H. Eller. 12 bagatelli (valikuliselt)
4. R. Kangro. Klaveripalad lastele op. 20 - Vana tants;
Kassikontsert
5. R. Kangro. Aga Tuhkatriinu on väga ilus
6. M. Kuulberg. 11 klaveripala lastele
7. L. Kõlar. Väikesed klaveripalad lastele eesti
rahvaviisidel (1996)
8. A. Lemba. Kerge sonatiin (1956)
9. R. Päts, L. Kõlar. Klaveriõpik - Palad I, II
(valikuliselt)
10. R. Päts. Klaverimängu õpetus; Klaveripalad lastele I, II (1931)
11. E. Tamberg. Lasteaasta klaverialbum (1984)
(valikuliselt)
12. A. Marguste. 12 lastepala klaverile
13. A. Marguste. Kivistunud kastepiisad; Suutäis
pähkliokolaadi; Karukellamäng
14. E. Mägi. Hiir hüppas; Vurr; Nukuke mängutoosis
15. E. Mägi. Valik klaveripalu - Murelaul; Helletus;
Polka-mazurka
16. E. Mägi. 9 pala klaverile (1996) (valikuliselt)
17. A. Pärt. Pardipoegade tants; 5 kerget tantsu
18. A. Põldmäe. Vihmas ja päikesepaistel; Lihtne laul
(Eesti heliloojate klaveripalu 1986)
19. R. Rannap. Eesti heliloojate klaveripalu (1986) - Lahe
lugu; Viimane auruvedur; Südamlik pala
20. J. Rääts. Loe viieni ja alusta; Bagatell; Muusikaline
hetk
21. M. Saar. Eesti heliloojate klaveripalu (1958) - Laul
männile; Improvisata; Vaeslapse laul
22. U. Sisask. Tähistaeva tsükkel lastele (valikuliselt) -
I Kassiopeia; II Kapella
23. L. Sumera. Seitseteist klaveripala lastele; Lugu
liblikast, kes ärkas talveunest
1.6.4.2. Vanemale astmele
1. L. Auster. Tütarlaps Gea
2. R. Eespere. Unelaul; Metsik jaht; Krahvid ja mileedid
3. R. Eespere. Ritornellid
4. H. Eller. 12 bagatelli (valikuliselt); 10 valitud
klaveripala; 6 pala klaverile; 13 klaveripala eesti motiividel
5. R. Kangro. Süit
6. E. Kapp. Tallinna pildid
7. A. Lemba. 12 karakterpala; 10 etüüdi klaverile;
Oktavietüüdid klaverile
8. A. Pärt. Liblikad; Variatsioonid Arinuka tervenemise
puhul; Partiita; Aliinale
9. A. Põldmäe. Uljaspea; Muinasjutt
10. R. Rannap. Hajameelne; Tarantella
11. M. Saar. Prelüüdid
12. U. Sisask. Plejaadid; Tähistaevas (valikuliselt)
13. L. Sumera. Targem anna järele; Ostinato ja
variatsioonid; Nukker toreadoor
14. E. Tamberg. Lasteaasta klaverialbum - Sonatiin a-moll
15. R. Tobias. Kogutud teosed (1974) - 10 klaveripala
lastele
16. V. Tormis. Prelüüd ja fuuga g-moll
17. E. Tubin. Tsüklist Karjaselaulud - Kari koju; Karjase
õhtulaul
18. L. Veevo. 3 kontrasti
1.7. POLÜFOONIA
Polüfooniat tuleb vaadelda kui olulist tehnika liiki, millega peab
alustama niipea, kui lapsel on juba arusaamised
noodikirjast, rütmilistest vahekordadest ja klaviatuurist.
Ettevalmistavas osas polüfoonia õpetamisel kasutame
kaanoneid, imitatsioone, rahvalaulude töötlusi. Näiteks R. Pätsi
ja L. Kõlari klaveriõpiku Polüfoonia I-II vihik jt.
Algastmes on arusaadavad lihtsate polüfoonilise faktuuri ja
elementidega tantsud - gavotid, menuetid, bourreed, kontratantsud jne.
Kasutatavaimad 17.-18. saj. heliloojad on D.
Türk, J. Rameau, F. Couperin, G. Telemann., H. Purcell, W. A.
Mozart, Sperontes (S. Scholtz).
Järgmiseks etapiks on soovitatav J. S. Bach - oma
suurepärase muusika ja polüfoonia kuldvaraga.
Näiteid noorema astme kogumikest:
1. Davne tance I melodie na fortepian / Red. J. Hoffmann, A. Rieger.
Krakov. I osa. 1968. II osa. 1979.
2. Händel, G. F. 16 väikest klaveripala / Red. L. Hernadi.
Budapest, 1963.
3. Mozart, L. 12 pala W. A. Mozarti noodivihikust / Red. N.
Kuvinnikov. Moskva, 1950.
4. Mozart, W. A. 14 lastepala 8-aastase Mozarti
noodivihikust. Moskva, 1959.
5. Väikesed klaveripalad Mozarti lapseajast / Red. L.
Hernadi. Budapest, 1947.
6. 17.-18. ja 19. saj. alguse heliloojate valitud teosed. I
väljaanne / Red. N. Kuvinnikov. Moskva, 1959.
7. Kogumik klaveripalu 17.-18. saj. heliloojatelt lastele.
Moskva, 1961.
8. Polüfoonilised palad klaverile. I-II osa / Red. J.
Berkovit. Kiiev, 1960.
9. Välismaa heliloojate vana muusika. I õ/a. / Red. L.
Roezmann.
10. Kogumik klaveripalu algajatele L. Mozarti noodivihiku
järgi / Red. A. Rubahh. Moskva, 1961.
Näiteid vanema astme kogumikest:
1. Lully, J. 6 pala / Red. A. Jurovski. Moskva, 1963.
2. Pachelbel, J. Palad / Red. A. Bakulov. Moskva, 1969.
3. Itaalia klaverimuusika. I v.a. : D. Zipoli, M. Rossi, G.
Frescobaldi, P. Paradizi. Moskva, 1969.
4. Itaalia klaverimuusika. II v.a. : D. Zipoli, G.
Frescobaldi, G. Martini. Moskva, 1971.
5. Itaalia klaverimuusika. V v.a. : D. Zipoli, G.
Frescobaldi, P. Paradizi, D. Scarlatti. Moskva, 1975.
6. Polüfoonilised palad. II v.a. (V õ/a.) : G. Frescobaldi, J.
Mattheson, G. Martini, S. Franck, A. Ljadov, R. tedrin jt.
/ Red. N. Koptevski. Moskva, 1978.
7. Polüfoonilised palad. IV v.a. (VI õ/a.) : J. Lully, J.
Fischer, J. Pachelbel, G. Händel, J. S. Bach jt. / Red. M.
Sokolov. Moskva, 1972.
8. Polüfoonilised palad. V v.a. (VI õ/a.) : G. Frescobaldi, J.
Krieger, J. Pachelbel jt. / Red. M. Sokolov. Moskva, 1972.
9. Polüfoonilised palad. VI v.a. (VI õ/a.) : J. Pachelbel, J.
Krieger, P. Hindemith, R. tedrin jt. / Red. M. Sokolov.
Moskva, 1975.
10. Polüfoonilised palad. II v.a. (VII õ/a.) : J.
Pachelbel, P. Hindemith, D. ostakovit jt. / Red. M. Sokolov.
Moskva, 1969.
11. Polüfoonilised palad. III v.a. (VII õ/a.) : G.
Frescobaldi, J. Pachelbel, N. Mjaskovski jt. / Red. M. Sokolov.
Moskva, 1971.
12. Polüfoonilised palad. IV v.a. (VII õ/a.) : J. Fischer, J.
Mattheson, D. ostakovit jt. / Red. M. Sokolov. Moskva, 1972.
13. Polüfoonilised palad. V v.a. (VII õ/a.) : J. Pachelbel, J. S.
Bach, G. Händel, B. Galuppi jt. / Red. M. Sokolov. Moskva, 1973.
14. Bachs Söhne / Red. K. Soldan. Editio Peters Collection
Litolff.
1.7.1. I-II õppeaasta
1. J. S. Bach. A. M. Bachi noodivihik (vt. lisa nr. 1)
2. J. S. Bach. Väikesed prelüüdid ja fuugad (vt. lisa nr.
2)
3. G. F. Händel. Palad klaverile (I v.) / Red. J. Piterin.
Moskva, 1977. - 2 sarabandi - nr. 1 d-moll, nr. 2 d-moll; 10
menuetti - nr. 4 e-moll, nr. 5 F-duur, nr. 7 d-moll; 3 aariat -
nr. 1 d-moll
4. G. F. Händel. Valitud palad klaverile / Red. L.
Roizmann. Moskva, 1961. - nr. 1 - Aaria d-moll; nr. 5 - Menuett
F-duur; nr. 11 - Passepied A-duur; nr. 12 - Menuett a-moll; nr.
13 - Fuuga G-duur; nr. 14 - Vallatus g-moll
5. N. Mjaskovski. Kerged polüfoonilised palad op. 43
6. Kogumik polüfoonilisi palu klaverile / Koostaja S.
Ljahhovitskaja; Red. B. Volman. Leningrad, 1960. I osa.
Rahvalaulude töötlused. II osa. Vene ja nõukogude heliloojad:
nr. 5. V. Gershtein. Kaanon G-duur; nr. 6. S. Pavljutenko.
Fugett a-moll; nr. 7. S. Maikapar. Kaanon g-moll; nr. 8. S.
Maikapar. Meremeeste laul c-moll; nr. 11. A. Goedicke.
Inventsioon F-duur. III osa. Lääne-Euroopa heliloojad: nr. 1. J.
Krieger. Menuett a-moll; nr. 5. G. Telemann. Pala g-moll; nr. 8.
A. Corelli. Saraband d-moll; nr. 9. P. Locatelli. Menuett
G-duur; nr. 11. G. Benda. Menuett g-moll; nr. 13. A. Corelli.
Saraband e-moll; nr. 14. G. Telemann. Moderato c-moll; nr. 18.
A. Arman. Fugett C-duur; nr. 23. J. Hessler. Prelüüd a-moll; nr.
26. J. Pachelbel. Saraband fis-moll; nr. 27. J. Kuhnau. Menuett
E-duur
1.7.2. III-IV õppeaasta
1. J. S. Bach. Väikesed prelüüdid ja fuugad - Prelüüdid
(vt. lisa nr. 2); Väike 2-häälne fuuga nr. 3 c-moll
2. J. S. Bach. 2-häälsed inventsioonid - nr. 1 C-duur, nr.
4 d-moll, nr. 6 E-duur, nr. 8 F-duur, nr. 13 a-moll, nr. 14
B-duur
3. J. S. Bach. Valitud teosed. I v. / Red. L. Roizmann.
Moskva, 1964. - Allemande d-moll. Aaria g-moll; 3 pala W. F.
Bachi noodivihikust - 1) Allemand; 2) Courante; 3) Gigue
4. J. S. Bach. Prantsuse süidid - Süit nr. 2 c-moll (või
osad); Süit nr. 3 h-moll (või osad); Süit nr. 6 E-duur (või
osad)
5. M. Glinka. Polüfooniline vihik (fuugad) / Red. K.
Sorokin. Moskva, 1969.
6. G. F. Händel. Valitud palad klaverile / Red. L.
Roizmann. Moskva, 1961. - nr. 15 - Toccata g-moll; nr. 16 -
Prelüüd d-moll; nr. 19 - Prelüüd g-moll; nr. 22 - Aaria B-duur;
nr. 26 - Allemand a-moll
7. G. F. Händel. Palad klaverile. I osa / Red. J. Piterin.
Moskva, 1977. - 6 fugetti - nr. 1 C-duur, nr. 2 C-duur; 3 aariat
- nr. 3 A-duur; Süit d-moll (või osad), g-moll (või osad); 3
allemandi - nr. 1 G-duur, nr. 2 A-duur, nr. 3 a-moll; Courante
F-duur; 2 prelüüdi - nr. 1 G-duur, nr. 2 d-moll
8. D. Kabalevski. Prelüüdid ja fuugad op. 61 - nr. 1
G-duur, nr. 2 A-duur
9. Kogumik polüfoonilisi palu klaverile / Koostaja S.
Ljahhovitskaja; Red. B. Volman. Leningrad, 1960. C S. Maikapar.
Fugett gis-moll; S. Maikapar. Prelüüd ja fugett: cis-moll, a-moll,
G-duur, e-moll; A. Goedicke. 3-häälne prelüüd a-moll; A.
Ljadov. Kaanon G-duur; N. Mjaskovski. Vanas stiilis e-moll; G.
Pahhulski. 2-häälne fuuga; D. Martini. Aaria c-moll; D. Zipoli.
Saraband g-moll
1.7.3. V-VII õppeaasta
1. J. S. Bach. Väikesed prelüüdid ja fuugad - Prelüüdid
(vt. lisa nr. 2); 3-häälne fuuga: nr. 4 C-duur, nr. 5 C-duur;
Prelüüdid ja fugett: nr. 6 d-moll, nr. 7 e-moll, nr. 8 a-moll
2. J. S. Bach. 2-häälsed inventsioonid - nr. 2 c-moll, nr.
3 D-duur, nr. 5 Es-duur, nr. 7 e-moll, nr. 9 f-moll, nr. 10
G-duur, nr. 11 g-moll, nr. 12 A-duur, nr. 15 h-moll
3. J. S. Bach. 3-häälsed inventsioonid (vt. lisa nr. 3)
4. J. S. Bach. Prantsuse süidid: nr. 1 d-moll Allemand; nr.
2 c-moll Courante, Gigue; nr. 3 h-moll (valikuliselt); nr. 4
Es-duur Saraband, Menuett; nr. 5 G-duur (valikuliselt); nr. 6
E-duur (valikuliselt)
5. J. S. Bach. Valitud teosed. I v. / Red. L. Roizmann.
Moskva, 1964. C Gavott rondo vormis g-moll; Largo d-moll; Fuuga
G-duur; Andante g-moll; Skertso d-moll; Gigue A-duur
6. J. S. Bach. 8 väikest oreliprelüüdi ja fuugat. D.
Kabalevski seade
7. G. F. Händel. Palad klaverile I osa / Red. J. Piterin.
Moskva, 1977. - 6 fugetti - nr. 3 D-duur, nr. 4 D-duur, nr. 5
F-duur, nr. 6 C-duur; Allegro (süidist G-duur); Capriccio
g-moll; Prelüüd ja Allegro g-moll
8. G. F. Händel. Süidid - g-moll, d-moll, G-duur
9. D. Kabalevski. Prelüüdid ja fuugad op. 61 - nr. 2
C-duur, nr. 3 e-moll, nr. 5 c-moll, nr. 6 F-duur
10. N. Mjaskovski. Polüfoonilised visandid op. 78 - nr. 3
g-moll, nr. 4 h-moll, nr. 5 b-moll
11. Kogumik polüfoonilisi palu klaverile / Koostaja S.
Ljahhovitskaja; Red. B. Volman. Leningrad, 1960. C G. Pahhulski.
Kaanon a-moll; A. Skrjabin. Kaanon d-moll; J. S. Bach. Bourree
D-duur; J. S. Bach. Fugato e-moll
Tugevamad lõpetajad ja lisaõpe
1. J. S. Bach. Prelüüdid ja fuugad (HTK): I osast - d-moll, c-moll,
Fis-duur, B-duur, g-moll, As-duur; II osast - f-moll, d-moll, c-moll
2. J. S. Bach. Inglise süidid - a-moll, g-moll
3. D. ostakovit. 24 prelüüdi ja fuugat
4. R. tedrin. Polüfooniline vihik
Polüfooniate (Bach) ja suurvormide autorite (Beethoven, Cimarosa,
Clementi, Mozart, Scarlatti jt.) teoste loetelu on
tinglikult raskusastmetesse jaotatud lisades 1, 2, 3, 4. Silmas
on peetud õppematerjali ülevaatlikkust ja klassiastmete
õppekorraldusele paindlikumat lähenemist.
Lisa nr. 1. A. M. Bachi noodivihik
I etapp - Menuett nr. 7 G-duur; Menuett nr. 36 d-moll;
Polonees nr. 10 g-moll
II etapp - Menuett nr. 4 G-duur; Menuett nr. 5 G-duur;
Marss nr. 18 G-duur (Ph. E. Bach); Menuett nr. 9 B-duur
III etapp - Polonees nr. 19 g-moll; Menuett nr. 14 a-moll;
Menuett nr. 15 c-moll
Lisa nr. 2. Väikesed prelüüdid ja fuugad
I etapp - nr. 2 C-duur (I osast); nr. 8 F-duur (I osast)
II etapp - nr. 1 C-duur (II osast); nr. 2 c-moll (II
osast); nr. 3 d-moll (II osast); nr. 12 a-moll (I osast); nr. 5
E-duur (II osast); nr. 6 e-moll (II osast)
III etapp - 3-häälsed: nr. 7 e-moll (I osast); nr. 10
g-moll (I osast); nr. 6 d-moll (I osast); nr. 4 D-duur (II
osast); nr. 4 D-duur (I osast)
Lisa nr. 3. J. S. Bach. 2-häälsed inventsioonid
I etapp - nr. 1 C-duur; nr. 4 d-moll; nr. 6 E-moll; nr. 8
F-duur; nr. 13 a-moll; nr. 14 B-duur
II etapp - nr. c-moll; nr. 3 D-duur; nr. 5 Es-duur; nr. 7
e-moll; nr. 9 f-moll; nr. 10 G-duur; nr. 11 g-moll; nr. 12
A-duur; nr. 15 h-moll
Lisa nr. 4. 3-häälsed inventsioonid
I etapp - nr. 3 D-duur, nr. 4 d-moll, nr. 6 E-duur, nr. 7
e-moll, nr. 8 F-duur, nr. 11 g-moll
II etapp - ülejäänud inventsioonid
Lisa nr. 5.
Prantsuse süidid
I etapp - Süit nr. 2 c-moll; Süit nr. 3 h-moll; Süit nr. 6
E-duur
II etapp - Süit nr. 1 d-moll; Süit nr. 4 Es-duur; Süit nr.
5 G-duur
Inglise süidid: a-moll; g-moll
J. S. Bach. Prelüüdid ja fuugad (HTK): I o. d-moll, B-duur, c-moll,
g-moll, Fis-duur, As-duur. II o. f-moll, d-moll, c-moll
1.8. SUURVORMID
1.8.1. Noorem aste
I õppeaasta
1. J. Garscia. Sonatiin op. 51 nr. 1-6; op. 38 nr. 1;
Variatsioonid op. 52 nr. 3
2. C. Gurlitt. Sonatiin op. 214 nr. 2 F-duur I osa
3. C. Reinecke. Sonatiin op. 127 G-duur I osa; op. 136 nr.
3 F-duur I osa, nr. 4 a-moll
4. D. Steibelt. Sonatiin op. 33 C-duur I, II osa
5. D. G. Türk. Sonatiin C-duur
II õppeaasta
1. A. Andre. Sonatiin op. 34 nr. 1 C-duur I, II osa; nr. 2
a-moll I osa
2. I. Berkovit. Sonatiin G-duur
3. A. Diabelli. Sonatiin op. 168 nr. 1 F-duur
4. A. Goedicke. Sonatiin op. 36 C-duur; Teema
variatsioonidega op. 46
5. C. Gurlitt. Sonatiin op. 214 nr. 1 C-duur
6. T. Haslinger. Sonatiin C-duur
7. D. Kabalevski. Variatsioonid F-duur
8. L. Köhler. Sonatiin G-duur
9. I. Pleyel. Sonatiin D-duur I osa
10. C. Reinecke. Sonatiin op. 136 nr. 1 C-duur I, III osa
11. F. Spindler. Sonatiin C-duur I, II osa
III õppeaasta
1. A. Andre. Sonatiin op. 34 nr. 5 F-duur I osa
2. I. Berkovit. Sonatiin C-duur
3. D. Blagoi. Väikesed variatsioonid A-duur
4. A. Diabelli. Sonatiin op. 151 nr. 1 G-duur, nr. 2
C-duur; op. 168 nr. 2 G-duur, nr. 3 C-duur
5. R. Glier. Rondo op. 43
6. C. Gurlitt. Sonatiin op. 188 nr. 1 C-duur I, II osa; nr.
4 C-duur III osa; op. 214 nr. 4 a-moll
7. D. Kabalevski. Sonatiin op. 27 a-moll; Variatsioonid op.
40 D-duur
8. E. Melartin. Sonatiin g-moll
9. I. Pleyel. Sonatiin D-duur
10. F. Spindler. Sonatiin op. 157 nr. 4 I, II osa
11. J. Wanhal. Rondo A-duur
IV õppeaasta
1. I. Berkovit. Kontsert G-duur
2. A. Diabelli. Sonatiin op. 151 nr. 3 F-duur; nr. 4 G-duur
3. J. L. Dussek. Sonatiin op. 20 nr. 1 G-duur; nr. 5 C-duur
4. C. Gurlitt. Sonatiin op. 54 nr. 1 C-duur; nr. 2 F-duur
5. J. Hummel. Sonatiin C-duur I osa
6. S. Maikapar. Variatsioonid vene teemale op. 8
7. C. Reinecke. Sonatiin op. 136 nr. 6 As-duur
8. R. Schumann. Sonaat op. 118 nr. 1 I osa
9. K. Weber. Sonatiin C-duur I osa
1.8.2. Vanem aste
V õppeaasta
1. J. L. Dussek. Sonatiin op. 20 nr. 6 Es-duur
2. B. Dvarionas. Variatsioonid F-duur
3. G. Fr. Händel. Sonaat (Fantaasia) C-duur; Kontsert nr. 4
F-duur I osa
4. D. Kabalevski. Variatsioonid op. 40 nr. 1 D-duur
5. C. Reinecke. Sonatiin op. 47 nr. 2 I osa
6. A. Rowley. Miniatüürne kontsert G-duur I osa
7. D. Steibelt. Rondo C-duur
8. G. Vogler. Kontsert c-moll
9. C. M. Weber. Andante variatsioonidega op. 3
VI õppeaasta
1. J. S. Bach. Kontsert g-moll I osa; f-moll I osa
2. I. Berkovit. Variatsioonid Paganini teemale
3. A. Gretaninov. Sonaat op. 110 F-duur
4. D. Kabalevski. Sonatiin op. 13 C-duur; Kerged
variatsioonid op. 40 nr. 1 D-duur; nr. 2 a-moll
5. A. Rowley. Miniatüürne kontsert G-duur II, III osa
VII õppeaasta
1. Ph. E. Bach. Sonaat c-moll, f-moll, a-moll
2. D. Bortnjanski. Sonaat F-duur I osa
3. N. Genita. Sonaat op. 9 F-moll I osa
4. J. Hummel. Sonaat Es-duur
5. G. Fr. Händel. Sonaat-fantaasia C-duur II, III osa;
Variatsioonid E-duur, G-duur
6. D. Kabalevski. Sonatiin op. 13 nr. 2 g-moll; Sonaat nr.
3 F-duur II, III osa
7. F. Mendelssohn. Kontsert nr. 1 g-moll I osa; nr. 2
d-moll I osa
8. S. Prokofjev. Pastoraalne sonaat
9. J. Sibelius. Sonatiin E-duur II, III osa
1.8.3. Soovitatav repertuaar
L. van Beethoven
Kerged sonaadid G-duur I, II osa N
F-duur I osa N
II osa K
Sonaadid op. 2 nr. 1 f-moll V
op. 10 nr. 1 e-moll I osa V
nr. 2 F-duur I osa V
op. 13 c-moll III osa V
op. 14 nr. 1 E-duur V
nr. 2 G-duur I osa V
op. 49 nr. 1 g-moll I osa V
nr. 2 G-duur V
op. 79 G-duur I osa V
Kontsert nr. 2 op. 19 B-duur I osa V
Rondo op. 51 C-duur V
G-duur V
6 kerget variatsiooni
veitsi rahvalaulu teemale F-duur K
9 variatsiooni
"Quant'e piu bello" teemale A-duur V
6 kerget variatsiooni
omaenda teemale G-duur V
6 variatsiooni
"Nel con piu ..." teemale G-duur V
D. Cimaroza
Sonaadid (Lukomski red.)
nr. 1 d-moll II
nr. 2 B-duur III
nr. 3 g-moll III
nr. 4 G-duur III
nr. 5 g-moll IV
nr. 6 G-duur IV
nr. 8 a-moll V
nr. 9 B-duur VI
nr. 10 B-duur V
nr. 11 B-duur V
nr. 12 G-duur V
nr. 13 a-moll V
nr. 14 D-duur V
nr. 16 B-duur V
nr. 17 Es-duur VI
nr. 18 A-duur V
nr. 19 C-duur VI
nr. 20 A-duur VI
nr. 21 c-moll VI
nr. 22 B-duur V
nr. 24 b-moll VI
M. Clementi
Sonatiinid op. 36 nr. 1 C-duur N
nr. 2 G-duur I osa N
nr. 3 C-duur K
nr. 4 F-duur K
nr. 5 G-duur K
nr. 6 D-duur I osa K
op. 37 nr. 1 Es-duur K
nr. 2 D-duur K
op. 38 nr. 1 G-duur I osa K
nr. 2 B-duur K
Sonaadid op. 26 nr. 2 fis-moll V
nr. 3 D-duur V
op. 47 nr. 2 B-duur V
J. Haydn Sonaadid Hob. XVI / 1 C-duur V
Hob. XVI / 2 B-duur I osa V
Hob. XVI / 4 D-duur I, II osa V
Hob. XVI / 8 G-duur K
Hob. XVI / 10 C-duur I, II osa K
Hob. XVI / G1 G-duur K
Hob. XVI / 11 G-duur K
Hob. XVI / 14 D-duur I osa V
Hob. XVI / 19 D-duur I osa V
Hob. XVI / 21 C-duur I osa V
Hob. XVI / 23 F-duur I osa V
Hob. XVI / 26 A-duur I osa V
Hob. XVI / 27 G-duur I osa V
Hob. XVI / 28 Es-duur I osa V
Hob. XVI / 32 h-moll I osa V
Hob. XVI / 33 D-duur I osa V
Hob. XVI / 34 e-moll V
Hob. XVI / 35 C-duur I osa V
Hob. XVI / 36 cis-moll I osa V
Hob. XVI / 37 D-duur V
Hob. XVI / 41 B-duur I, II osa V
Hob. XVI / 44 g-moll I osa V
Hob. XVI / 49 Es-duur I osa V
Kontsert D-duur V
F. Kuhlau Sonatiinid op. 20 nr. 1 C-duur K
nr. 2 G-duur K
nr. 3 F-duur K
op. 55 nr. 1 C-duur K
nr. 3 C-duur K
nr. 6 C-duur K
op. 59 nr. 1 A-duur K
Rondo op. 40 nr. 2 A-duur K
Variatsioonid G-duur N
W. A. Mozart
Sonaadid K 280 F-duur II, III osa V
K 282 Es-duur II, III osa V
K 283 G-duur I osa V
K 309 C-duur I osa V
K 311 D-duur I osa V
K 332 F-duur I osa V
K 333 B-duur I osa V
K 545 C-duur V
K 547 F-duur I osa V
K 570 B-duur I osa V
Fantaasia K 397 d-moll V
Variatsioonid teemale
ooperist Võluflööt N
Kontsert k.v. nr. 488 A-duur I osa V
k.v. nr. 499 Es-duur I osa V
k.v. nr. 537 D-duur II osa K
D. Scarlatti
Sonaadid K 1 L 366 V
K 9 L 413 V
K 11 L 352 V
K 78 L 75 V
K 106 L 437 V
K 148 L 64 V
K 149 L 93 V
K 213 L 158 V
K 278 LS 15 V
K 283 L 318 V
K 284 L 90 V
K 335 LS 10 V
K 402 L 427 V
K 406 L 5 V
K 408 L 346 V
K 430 L 463
V Kasutatud lühendid: N - noorem aste, I-II õ/a.; K -
keskmine aste, III-IV õ/a.; V - vanem aste, V-VII õ/a.
1.9. NOODILUGEMINE
Klaveriklassi töös on oluline osa noodilugemise
arendamisel, ansamblimängul, saatepraktikal ja oskusel kujundada
vaba klaverisaadet.
Noodistlugemisoskus on suure praktilise väärtusega. Mida
paremini õpilane mängib noodist, seda edukam ta on repertuaari
õppimisel.
Võime nooti ladusalt lugeda on looduse poolt vähestele
kaasa antud. Küll on aga seda võimalik arendada.
Alustada tuleb algõpetusest ja jätkata süstemaatiliselt
ning järjepidevalt kogu õppeperioodi vältel.
Klaverifaktuur on mitmekihiline ja nõuab seetõttu nii
vertikaali kui horisontaali üheaegset teostamist. Tähelepanu
peab jätkuma kõigi faktuuri elementide jaoks kompleksselt.
Hea noodilugemisoskus põhineb nägemise, kuulmise ja
motoorika sünteesil.
Töö kulgeb kahes omavahel tihedalt seotud suunas:
1) teksti täpne analüüs, s.t. oskus silmadega lugeda
teksti, mis põhineb eelnevalt omandatud teadmistel ja
kogemustel;
2) sujuv, peatusteta (analüüsile toetuv) kuulmiskontrollile
alluv mäng.
Esimesel õppeaastal ei erine noodist loetavate ja õpitavate
palade raskusaste. Olulisim on siin õpitu kinnistamine.
Järgmistel aastatel on materjal klassitasemel olevatest
paladest kergem, kuid juba diferentseeritum.
Esimestel aastatel innustavad lapsi ansamblipalad
koosmängus õpetajaga.
Kasutada võib ka lihtsustatud töötlusi ja populaarseid
palasid.
1.10. ANSAMBLIMÄNG
Ansamblimäng on koosmängu vorm, mida saab harrastada igal
tasemel õppur. See on võimalus elavaks musitseerimiseks juba
algõpetuse esimestest tundidest alates. Vastavaid palasid leidub
algõpetuse kogumikes.
Ansamblimäng jätkub kogu õppeaja vältel ja mängijateks on
õpilased omavahel.
Algklassidele jõukohased ansamblipalade kogumikud:
1. Maikapar, S. Pervõje agi.
2. Drobiazgi na cztery rece (Bits and pieces for piano
duet) / Editor S. Raube.
3. Garscia, J. Graj ze mna na cztery rece (Let's play a
piano duet) op. 37.
4. Filc, J. Dwa kotki.
5. Negykezes zongoramuzsika kezdök szarama (Vierhändige
Klaviermusik für Anfänger). Budapest.
6. Fritz Emonts europäische Klavierschule. Band I.
7. Gretaninov, A. Na zeljonom lugu. Op. 99.
Erineva raskusastmega repertuaari on järgmistes kogumikes:
1. Emonts, F. Wir spielen vierhändig.
2. Emonts, F. Fröhliche Tänze nach alten weisen.
3. Heumann, H. G. Grazy Rock.
4. Heumann, H. G. Happy Rag.
5. Heumann, H. G. Easy Pop for Two.
6. Muzsikaljunk együtt.
7. Na cztery rece.
8. Utwory klasyczne. Polskie Wydawnictwo Muzyczue.
9. Wybor drobnych utworow na fortepian na 4 rece / Red. A.
Rieger.
10. Na cztery rece (wybor utworow na fortepian) / Red. E.
Altberg, Z. Romaszkowa.
11. Brat I sestra.
12. Repertuar fortepiannogo ansamblja.
13. Hrestomatija fortepiannogo ansamblija.
14. Igrajem vdvojom / Koost. A. Berzenkov.
15. Gavrilin, V. Pjesõ dlja fortepiano v 4 ruki.
16. Rahmaninov, S. 2 pala 2 klaverile 6 käele.
17. Prokofjev, S. Rong : 2 klaverile 8 käele.
18. Hataturjan, A. Tants mõõkadega balletist Gajane : 2
klaverile 8 käele.
1.11. SAATEKLASSIST
Loovat suhtumist muusikasse ja muusikalise väljenduse
julgust soodustavad kuulmise järgi mängimine, transponeerimine,
improviseerimine ja klaverisaate kujundamine. See töö hästi
läbimõelduna ja süstemaatiliselt läbiviiduna ergutab õpilasi
musitseerimisele.
Juba esimestes klassides on soovitatav omandada järgmised
klaverisaate kujundamise oskused:
- meloodia saatmine T ja D funktsioonidel põhineva üksiku
bassiga;
- meloodia saatmine kvinti burdooniga, nn. torupillisaade;
- eelmise värvikam variant on kvindi vaheldumine sekstiga.
Nendest lähtudes ka nn. western bass;
- kvindi ja seksti positsioonidelt ka akordid - T kk, S64
ja D65 (mittetäielikuna);
- meloodia saatmine liikuva kvindiga.
Algklassides omandada ka mõningaid lineaarse saatehääle
võtteid:
- vasaku käe liikumise kujundamine meloodiaga sobivatest
üksikutest helidest;
- pentakordi või heliredeli harjutused vastassuunalises
liikumises ja kaanonina;
- alumise hääle liikumine meloodiaga sekstis, deetsimis.
III-IV õppeaastal arvestada kadentsi harmoonial põhineva
saate improvisatsiooniga:
- saatmine põhikolmkõladega. Erilist tähelepanu pöörata iga
funktsiooni spetsiifilisele kõlale. Eraldada neid ka kuulmise
järgi;
- moodustada ja varieerida kadentsidel põhinevaid väikesi
struktuure. Mängida neid bass vasakus, akord paremas käes (nt.
valsi saade, polka saade);
- lineaarse saatena mängida bassis diatoonilisi või
kromaatilisi meloodiaga sobivaid käike.
Alates V õppeaastast on soovitatav asuda mitmehäälse
faktuuri väljatöötamisele paremas käes:
- klaverisaate kujundamine tähtnimetuste järgi.
Kolmkõladele lisanduvad järk-järgult sekstiga akordid ja
septakordid;
- sissejuhatuste, vahe- ja järelmängude loomine.
Loomingulist initsiatiivi ergutab improviseerimine kahel
klaveril:
- "küsimus-vastus" vormis;
- ühel klaveril kindel harmooniline struktuur või teatud
faktuurne foon (nt. arpedod, ostinato jms.), selle taustal
teisel klaveril improviseeritud soolo.
VI ja VII õ/a. lisab vabale saate kujundamisele töö
saateklassis instrumentaal- või vokaalsolistiga. Seoses sellega
tekib uus probleem: õpilane peab endale teadvustama, et tema
esitada on vaid osa muusikalisest tervikust. Ta peab jälgima ja
tunnetama ka solisti partiid. Saatepraktikal on ka teine
missioon - õpilane tutvub lähemalt teiste instrumentide ja
vokaalmuusika problemaatikaga.
Repertuaar valida võimalikult mitmekülgne (erinevad
instrumendid, heliteoste karakterid, stiilid jne.).
Töö tulemuslikkuse nimel korraldada saateklassis
kontrolltunde ja kontserte.
Kogu saatepraktika kursus tuleks lõpetada arvestusega VII
õ/a. kevadel. Arvestus hõlmaks kogu läbivõetud materjali:
1) noodilugemine;
2) transponeerimine;
3) klaverisaate vaba kujundamine;
4) solisti saatmine.
Abistav materjal:
1. Kõlar, L. Improvisatsiooniharjutused.
2. Kõlar, L. Muusikalised mängud.
3. Gross, K., Järg, K. Mänguvihik klaverile.
4. Bethmann, S. Früh übt sichc : Ganz leichte Lieder und
Tänze für Klavier.
5. Emonts, F. Europäische Klavierschule. Band II, III.
6. Söderqvist-Spering, C. Pianogehör. I, II, III.
7. Pieper, M. Swing und Beat * schwarz auf weiss.
8. Balassa-Lelkes-Vecsey. Jazz-zongora iskola.
Lisa 7
kohaliku omavalitsuse huvialakooli
/ muusika- ja kunstikoolide
üleriigilise õppekava juurde
AKORDION
1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava
1.1. ÕPPESISU
Akordionimängu õppimist on soovitatav alustada
7-8-aastaselt.
Noorema astme õpilase algteadmised akordionimängust: õige
istumisasend; õige pilliasend; kätehoid pillimängul; pingevaba
kehahoid; lõõtsa juhtimine ja töö lõõtsavahetusega; tooni
kujundamine; mõlema käe mängutehnika arendamine; algteadmised
strihhidest, fraseerimisest, tempost ja dünaamikast; arendada
enesekuulamise oskust.
Vanemas astmes on oluliseim süvenenud ja väljendusrikas
musitseerimine; tehniline vabadus; teoste sisu lahtimõtestamine
ja vormianalüüs; esinemiskindlus.
Õppeaasta jooksul omandatav repertuaar peab olema
mitmekülgne - sisult ja faktuurilt mitmekesine, sisaldama
erinevaid stiile, olema emotsionaalselt ja tehniliselt arendav.
Õpetaja võib lisaks õppekavale anda õpilasele ka muid
raskusastmelt sobivaid palu. Õppekava peaks sisaldama eesti
autorite ja kaasaja heliloojate teoseid.
2.-7. õppeaastal esineda aasta jooksul vähemalt kahel
korral lisaks kevadisele arvestusele/eksamile. Arvestuse/eksami
kava koostatakse õppeaasta jooksul omandatud paladest ja peab
vastama klassi tasemele ning olema kooskõlas õppeprogrammiga. 7.
õppeaastal toimub kaks lõpueksami kava ettemängimist, mida ei
hinnata.
Heliredelite arvestus tuleb sooritada 1-2 korda õppeaastas.
Prima vista e. noodilugemine on kohustuslik kõikides
klassides ja seda hinnatakse arvestusel. Palad võetakse noorema
klassi raskusastmega. Noodilugemist tuleb pidevalt harjutada nii
erialatundides kui kodus. Mängule peab eelnema analüüs (antud)
nooditeksti kohta, kus õpilane määrab helistiku, taktimõõdu, rütmi,
tempo, dünaamika ja mõlema käe faktuuri iseärasused.
Noodilugemist on soovitatav harjutada ilma klaviatuurile
vaatamata. Repertuaar peab olema õpilasele huvipakkuv ja
jõukohane.
Nn. kuulmise järgi mängu ning kuuldud meloodiale saate
kujundamist tuleb õpetada ja arendada kõigis klassides. Alustada
lihtsate ja tuntud viiside järelemängimisest, nende
transponeerimisest ja neile saate kujundamisest.
1.1.1. Noorema astme ainekava
Heliredelite arvestuste ja eksamite nõuded
I õppeaasta
2 eriilmelist pala. Heliredelite arvestust ei ole.
Tutvustada eesti muusikat, rahvalaule, lastelaule, soovitatav
pol��foonilistel alustel väikesed harjutused.
II õppeaasta
1 etüüd, 2 eriilmelist pala. C-, G-duurid, pikk kolmkõla
koos kätega (non legato, legato). Vasaku käe sõrmestus valida
vastavalt õpilase käe eripärale: enamkasutatavad variandid on:
425324, 42534, (32423). Heliredelid mängitakse 1 oktaavis, rahulikus
tempos. Lõõtsavahetus sooritatakse tehniliselt
laitmatult, soovitatav 4 noodi järel.
III õppeaasta
1 etüüd, 1 polüfooniline pala (nt. barokkmuusikast), 1
karakterpala. C-, G-, D-, F-, B-duurid ja a-, (e-)moll 2
oktaavis koos kätega (non legato, legato). Lõõtsavahetus 8 noodi
järel, nii legato kui ka non legato alustatakse kinnise
lõõtsaga. Pikk kolmkõla: 2 oktaavi koos kätega (non legato, legato).
3-h. akordid koos kätega aeglases tempos. 4-h.
murdakordid eraldi kätega. Õppeaasta jooksul mängitakse 4
etüüdi, 8 pala, sh. 2 polüfoonilist teost.
IV õppeaasta
1 etüüd, 1 polüfooniline pala (nt. barokkmuusikast), 1
suurvorm (variatsioonid, rondo, osa sonaadist vms.), 1
karakterpala. Suurvormi võib asendada akadeemilise kaasaegse või
originaalmuusikaga. C-, G-, D-, A-, F-, B-, Es-duurid ja a-, e-, h-,
d-, g-mollid, pikk kolmkõla, 4-h. murdakordid ning 3-h.
akordid koos kätega 2 oktaavis, non legato ja legato.
Lõõtsavahetus 8 noodi järel, legato ja non legato alustatakse
kinnise lõõtsaga. Tempo: 1 sekundis 4 nooti. Õppeaasta jooksul
mängitakse 3-4 etüüdi, 2 polüfoonilist pala (üks
barokkmuusikast), 1-2 suurvormi ja 3 eriilmelist pala, mille
hulgas oleksid kaasaegne, virtuoosne ja kergemasse anri kuuluv
teos.
1.1.2. Vanema astme ainekava
Heliredelite arvestuste ja eksamite nõuded
V õppeaasta
1 barokkmuusika teos, 2 erineva iseloomuga pala
(virtuoosne, kantileenne), millest üks võiks olla kaasaegsest
akadeemilisest muusikast ja teine vabal valikul. Lisaks eelmise
aasta heliredelitele E-, As-duurid ning fis-, c-mollid.
Lõõtsavahetus 16 noodi järel. Legato, non legato ja staccato
alustatakse kinnise lõõtsaga. Lisanduvad 4-h. akordid ja D7 pikk
arpedo aeglases kiiruses. Õppeaasta jooksul mängitakse 4
etüüdi, 1-2 polüfoonilist või barokkmuusika pala, 6-7 eri
iseloomu ja tehnikaga pala eri ajastutest ja anritest.
VI õppeaasta
1 polüfoonia või barokknumber, 1 suurvorm ja 1 virtuoosne
pala. Heliredelid: 1. p/a. -CH-duurid ja a-cis-mollid, 2. p/a.
F-As-duurid ja d-f-mollid. Pikk kolmkõla, 4-h. murdakordid, 4-h.
akordid, D7 pikk arpedo. Tutvuda heliredelitega lahku, tertsis
ja sekstis. Õppeaasta jooksul mängitakse 3-4 etüüdi, 1-2
polüfooniat või barokkmuusika pala, 1-2 suurvormi (või vastav
pala), 3-4 erineva iseloomuga pala.
VII õppeaasta
Valmistatakse ette lõpueksami kava: etüüd; polüfoonia;
suurvorm; kaasaegne akadeemiline teos; virtuoosne, vabavalikuline
pala. Kõik heliredelid, kolmkõlad, akordid kiires
tempos, legato, non legato ja staccato. Soovi korral tutvuda
kromaatilise heliredeliga, topelt tertsidega.
1.2. TASEMENÄITED
(Number sulgudes tähistab kasutatud kogumike
järjekorranumbrit loetelu lõpus)
1.2.1. I õppeaasta
1. F. Beyer. Etüüd (1)
2. J. Dastych. Etüüd (1)
3. A. Rõzkov. Etüüd (2)
4. A. E. Müller. Etüüd (1)
5. L. Köhler. Etüüd (1)
6. C. Czerny. Etüüd (9)
7. J. Ondru. Etüüd (18/25)
8. H. Luck seat. Slovaki rahvalaul (3)
9. Soome lastelaul - Jänes istus maas (4)
10. C. M. Bellmann. Vana Noa (4)
11. Saksa lastelaul - Hopp, hopp, hopp (4)
12. J. Bethmann. Lasteball (5)
13. Saksa rahvalaul - Winter ade (5)
14. L. Holm. trad. - Sa ga vi runt (6)
15. Põhja-Ameerika trad. - Beautiful brown eyes (6)
16. L. Holm. Valsette (6)
17. L. Holm. Seal vilgub väike täht (Blinka lilla stjärma
där) (6)
18. M. Eisenmann. Hüüdmise mäng (Rufspiel) (8)
19. O. Richter-Neu. Pallimäng (Ballspiel) (8)
1.2.2. II õppeaasta
1. W. Kulpowicz. Etüüd 5 (1)
2. W. Kulpowicz. Etüüd 8 (1)
3. C. Czerny. Etüüdid (7) lk. 27, 28
4. F. Beyer. Etüüd 35 (1)
5. C. Czerny. Etüüd 24 (9)
6. J. Ondru. Etüüd 89 (25)
7. M. Eisenmann. Treeningjooks (Trainingslauf) (8)
8. W. A. Mozart. Humoresk (7)
9. H. Luck. Die zerbrochene Puppe (3)
10. M. Eisenmann. La ronde (8)
11. L. Holm. Mazurka (6)
12. H. Vogel. Vaba aja park (Im Freizeitpark) (8)
13. C. Czerny. Kägu (8)
14. L. Holm. Kolmkõla valss variatsioonidega (6)
15. Eesti rahvalaul - Igaühel oma pill (4)
16. Eesti rahvalaul - Hiir hüppas (4)
17. Rootsi rahvalaul - Kas tunned Liisukest (4)
18. Rootsi rahvalaul - Tule, tantsi minuga (4)
19. Prantsuse rahvalaul - Mõistata (26)
20. Eesti tantsuviis - Marupolka (26)
21. Slovaki rahvalaul - Taticku starej na (8)
22. Poola rahvalaul - Hej, tam pod lasem (8)
23. Ameerika trad. - Old MacDonald (8)
24. Inglise trad. - What shall we do with drunken sailor
(6)
1.2.3. III õppeaasta
1. C. Czerny. Etüüd (33)
2. C. Czerny. Etüüd 35 (9)
3. C. Czerny. Etüüd 106 (9)
4. F. Beyer. Etüüd 26 (1)
5. H. Berens. Etüüd (7)
6. C. Czerny. Etüüd 27 (9)
7. C. Czerny. Etüüd 3 (9)
8. W. A. Mozart. Bourree (7)
9. J. Krieger. Menuett (10)
10. W. A. Mozart. Polonees (35)
11. E. Harris. Vaikne meeleolu (23)
12. P. Phalese. Schiarazula Marazula (4)
13. E. Harris. Vesiveski (23)
14. W. A. Mozart. Lemmikvalss (7)
15. L. van Beethoven. Ekossees (7)
16. L. Holm. Tango (6)
17. M. Eisenmann. Muusikatund (Musizierstunde) (8)
18. M. Eisenmann. Ratsutamise tund (Reitstunde) (8)
19. H. Hummel. Melodie in C-duur (8)
20. G. F. Telemann. Pala (16)
21. L. Arnold. Väikesed variatsioonid (23)
22. Inglise trad. - Greenslaves (23)
23. Eesti rahvalaul - Meil aiaäärne tänavas (4)
24. Norra rahvalaul - Ma vaatan sind läbi akna (4)
25. Trad. - Blues (4)
26. L. Holmi seat. Rootsi rahvalaul (6)
27. Eesti rahvalaul - Oh mina väike mehikene (34)
28. Vana prantsuse laul - Sepapoisid (34)
1.2.4. IV õppeaasta
1. G. F. Telemann. Etüüd (36)
2. C. Czerny. Etüüd (33)
3. C. Czerny. Etüüd 129 (7)
4. G. Ek. Etüüd 18 (11)
5. H. Berens. Etüüd 49 (1)
6. C. Czerny. Etüüd 21 (9)
7. J. Duvernoy. Etüüd 52 (1)
8. G. F. Händel. Saraband (12)
9. J. S. Bach. Menuett g (12)
10. J. S. Bach. Menuett G (13)
11. E. Gnesina. Neli imitatsiooni (16)
12. L. Arnold. Kevadevalss (8)
13. J. B. Wanhal. Sonatiin F (21)
14. C. Gurlitt. Sonatiin C (21)
15. Eesti rahvalaul - Meil aiaäärne tänavas (4)
16. Eesti rahvalaul - Kuusalu süit (4)
17. Eesti rahvalaul - Kurva kodu (4)
18. Korea rahvalaul - Ööbik (27)
19. V. Vesterinen. Kenosen polkka (14)
20. L. Holm. Hambo (6)
21. L. Holmi seat. rahvalaul - Finska polkan (6)
22. L. Holm. Vana valss Delsbost (6)
1.2.5. V õppeaasta
1. C. Czerny. Etüüd (36)
2. C. Czerny. Etüüd 71 (12)
3. C. Czerny. Etüüd 70, 71 (28)
4. L. Schytte. Etüüd (12)
5. H. Bertini. Etüüd (15)
6. V. Bahell. Rigodon (16)
7. M. Skorulski. Prelüüd (16)
8. J. P. H. Rameau. Menuett (17)
9. G. F. Händel. Saraband (17)
10. J. Wanhal. Andante (35)
11. R. Schumann. Hällilaul (12)
12. D. Kabalevski. Klounid (33)
13. J. Andre. Sonatiin g (18)
14. T. Haslinger. Sonatiin C (21)
15. L. Holm. La cucaracha (6)
1.2.6. VI õppeaasta
1. S. Kazanski. Etüüd (37)
2. T. Lack. Etüüd (25)
3. H. Berens. Etüüd (19)
4. L. Castiglione. Etüüd (2)
5. H. Bertini. Etüüd (12)
6. N. Taikin. Etüüd (12)
7. C. Czerny. Etüüd 41 (28)
8. J. S. Bach. Gigue (19)
9. A. Corelli. Adagio (10)
10. G. F. Händel. Inventsioon (34)
11. G. F. Händel. Inventsioon (17)
12. S. Konjajev. Häire (39)
13. F. Kuhlau. Variatsioonid B (30)
14. J. Benda. Sonaat (24)
15. D. Cimarosa. Sonaat 12 (22)
16. W. Glahe. Ritsikas (9)
17. U. Jutila. Kullimäng (23)
18. V. Vesterinen. Käki polka (14)
19. J. Joplin. The entertainer (6)
20. Soome rahvalaul - Taevas on sinine ja valge (38)
1.2.7. VII õppeaasta
1. A. Marjin. Etüüd (37)
2. C. Czerny. Etüüd 10 (29)
3. F. Burgmüller. Etüüd (31)
4. G. Ek. Etüüd 44 (11)
5. C. Czerny. Etüüd (20)
6. A. Corelli. Saraband (17)
7. J. S. Bach. Gavott g (20)
8. J. Gart. Sügavais mõtteis (2)
9. D. Cimarosa. Sonaat nr. 5 (22)
10. I. Bogar. Sonatiin (18)
11. T. Haslinger. Sonatiin - (30)
12. H. Valpola. Tsükkel Klounid (40)
13. W. A. Mozart. Sonatiin -, IV o. (41)
14. F. Kuhlau. Variatsioonid (41)
15. U. Jutila. Unekott (23)
16. V. Vesterinen. Käki polka (14)
17. V. Vesterinen. Perkosleikkia (14)
18. E. Lutz. Väike paharett (32)
1.3. SOOVITATAVAD REPERTUAARIKOGUMIKUD
1. Kulpowicz, W. Etiudy na akordeon I. Polskie, 1961.
2. Karu, V. Akordioniõpik. Tln., 1986.
3. Luck, H. Lieder, Tänze, Vortragsstücke. Leipzig, 1985.
4. Rebane, H. Minu akordion. Tln., 1995.
5. Bethmann, I. Akkordeon im Kinderland. Leipzig, 1957.
6. Holm, L. Spela Dragpel. Stockholm, 1992.
7. Mirek, A. Kogumik akordionile. Moskva, 1968.
8. Step I B. Hohner Verlag : Frossingen, 1988.
9. Kulpowicz, W. Szkola na akordeon. Polskie, 1988.
10. Bartk Karola. Kleine Vortragsstücke für Akk. Budapest, 1967.
11. Ek, G. 50 etüüdi akordionile. Moskva, 1965.
12. Akimov, J., Mirek, A. Ped. rep. Kogumik akordionile.
3.-4. kl. Moskva, 1968.
13. Bartk Karola. Kleine Klavierstücke von Bach und
Händel. Budapest, 1962.
14. Vesterinen, V. Parhat 1. Helsinki, 1980.
15. Talakin, A. Etüüdide kogumik akordionile. Moskva, 1988.
16. Sudarikov, A. Polüfooniliste palade vihik bajaanile.
Moskva, 1991.
17. Mart, J. Dawne tance i melodie. Polskie, 1961.
18. Bartk Karola. Sonatinenalbum. Budapest, 1967.
19. Akimov, J. Kogumik akordionile. 3.-5. kl. Moskva, 1979.
20. Mirek, A. Kogumik akordionile. 5. kl. Moskva, 1968.
21. Orzechowski, J. Wybrane sonatiny I. Polskie, 1961.
22. Valik sonaate ja sonatiine. Kiiev, 1972.
23. Vabariikliku ak. õpil. konkursi palad. 1994.
24. Valik palu 5. kl. Moskva, 1968.
25. Dviljanski, M. Etüüdid akordionile. Moskva, 1968.
26. Ondru, J. kola hry na harmonium. Praha, 1963.
27. Karu, V. Ped. repertuaar I-II kl. Tln., 1977.
28. Vigla, L. Akordionimängu õpik. Tln., 1968.
29. Czerny, C. Wybor etiud I. Polskie, 1974.
30. Czerny, C. Wybor etiud II. Polskie, 1974.
31. Orzechowski, J. Wybrane sonatiny II. Polskie, 1961.
32. Sudariekov, A. Kogumik akordionistile V kl. Moskva, 1975.
33. Vesterinen, V. Parhaat 2. Helsinki, 1982.
34. Aleksejev, J. D. Bajaan III kl. Kiiev, 1990.
35. Päts, R., Kõlar, L. Klaveriõpik, polüfoonia.
36. Buujev, F. Lastealbum nr. 3. Moskva, 1988.
37. Dviljanski, M. Etüüdid akordionile nr. 17. Moskva, 1984.
38. Konjajev, S. Etüüdid bajaanile nr. 7. Moskva, 1963.
39. Ahvenainen, V. Akordionikool
40. Buujev, F. Bajaan muusikakoolis, III-IV kl. nr. 5.
Moskva, 1970.
41. Valpola, H. Klounid. Matth. Hohner Ab Musikverlag, 1985.
42. Buujev, F. Sonatiinid ja variatsioonid bajaanile nr.
1. Moskva, 1969.
Lisa 8
kohaliku omavalitsuse huvialakooli
/ muusika- ja kunstikoolide
üleriigilise õppekava juurde
VIIUL
1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli õppekava
Programmi aluseks on muusikakoolide ühtne süstematiseeritud
õppevariant, kus on grupeeringud noorem aste ja vanem aste ning
nende jagunemine õppeaastateks. Õppeplaan sisaldab materjali, mida
järgides on võimalik saavutada professionaalne tase
pillimängu algastmes ning soovi ja heade eelduste korral jätkata
õpinguid kõrgema astme muusikakoolides. Igal õppeaastal peaks
toimuma piisavalt palju õpilaskontserte ja nn. tehnilisi
arvestusi. Tehniline arvestus hõlmab teatud arvu etüüde ja
heliredeleid, mida õpilane esitab vastavale komisjonile.
Õppeaasta lõpus toimub hindeline kontsert. Noorema ja vanema
astme küpsust tunnistab hindeline eksam, kus programmi nõuded on
eelnevalt kindlaks määratud.
Tulemusrikkaks tööks on oluline korras pilli ja poogna
olemasolu (head keeled, mugav lõuahoidja, padi jne.). Vajalik on
oskuslik repertuaarivalik, mis lähtub eelkõige õpilase
individuaalsusest ja on talle jõukohane. Programm ei sisalda
kogu olemasolevat pedagoogilist repertuaari, vaid on tehtud
valik. Äärmiselt oluline on, et igal pedagoogil jätkuks
loomingulist entusiasmi omapoolsete ideede rakendamisel.
1.1. ÕPETUSE EESMÄRGID
Õige mänguasend, liigutuste vabadus ja osavus. Muusikalise
kuulmise arendamine. Konkreetne toonikujundus. Väljendusrikas
fraasikujundus ja eri karakterite väljatoomine läbi õige
tehnilise teostuse. Selge vormikujundus ja õige stiil.
1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA
1.2.1. I-II õppeaasta
Heliredelid ja kolmkõlad: 1-2-oktaavilised maoorid ja
minoorid, näit. Re-ma. re-min; La-ma. la-min.; Sol-ma.
A. Grigorjan. Heliredelid ja kolmkõlad
Etüüdid ja kogumikud:
1. V. Jakubovskaja. Viiulimängu algkursus
2. K. Fortunatov. Noor viiuldaja I
3. Etüüdide kogumik I / M. Garlitski, K. Rodionov, K.
Fortunatov
4. K. Rodionov. Viiulimängu algõpetus
5. Kogumik I-II klassile / M. Garlitski, K. Rodionov, J.
Utkin, K. Fortunatov
6. J. Jivik. Väike viiulimängija I, II
7. P. Rolland. Young Strings in Action
8. O. evcik. Harjutused op. 6 v. I
9. A. Grigorjan. Viiulimängu algõpetus
10. M. Garlitski. Samm-sammult
11. A.-M. Usma. Iloinen viuluniekka I, II
12. S. Suzuki. Violin School I, II
Valik paladest:
1. W. A. Mozart. Allegretto; Valss; Mailaul
2. T. H. Bayly. Long, long ago
3. J. B. Lully. Lauluke
4. J. Haydn. Lauluke
5. G. F. Händel. Menuett
6. J. S. Bach. Laul; Talupoja kantaat
7. L. Beekman. Kuuseke
8. N. Baklanova. Romanss; Mazurka
9. R. Schumann. Lõbus talupoeg
10. D. ostakovit. Tore päev
11. L. van Beethoven. Koopaorav
12. B. Bartk. Laste laul
Valik suurvormidest:
1. O. Rieding. Kontsert h-moll op. 35
2. F. Küchler. Kontsert G-duur op. 11
3. F. Händel. Variatsioonid A-duur
4. H. Millies. Kontsertiino D-duur (Mozarti stiilis)
I-II õppeaasta oluliseimad nõuded:
- võimalikult vaba ja mugav pillimäng;
- täpse informatsiooni ja kõla taotlemine;
- strihhidest: detache, legato ja nende kombinatsioonid;
- sujuv keelevahetus.
1.2.2. III-IV õppeaasta
Heliredelid ja kolmkõlad: 1-2-oktaavilised maoorid ja
minoorid I-III positsioonis koos positsioonivahetusega. Näit.:
Sol-ma. la-min.; Re-ma. sol-min.; La-ma. re-min.; Do-ma.
si-min.; Fa-ma.; Si b-ma.
A. Grigorjan. Heliredelid ja kolmkõlad
A.-M. Usma. Iloinen viuluniekka 4-5
Etüüdid ja kogumikud:
1. Noor viiuldaja II / K. Fortunatov
2. M. Garlitski. Samm-sammult
3. Etüüdide kogumik II / M. Garlitski, K. Rodionov, K.
Fortunatov
4. J. Konjus. Väikesed etüüdid ja harjutused topeltnootides
5. F. Wohlfahrt. 60 etüüdi op. 45; op. 74
6. G. Schradieck. Sõrmeharjutused
7. O. evcik. Harjutused op. 1 v. I; op. 6; op. 7
8. H. Kayzer. 36 etüüdi op. 20
9. A.-M. Usma. Iloinen viuluniekka 3
10. P. Rolland. Young Strings in Action
11. Kogumik III-IV klassile / J. Utkin
12. S. Suzuki. Violin School III, IV
Valik paladest:
1. J. S. Bach. Marss
2. P. Taikovski. Vana prantsuse lauluke
3. W. F. Bach. Kevadel
4. C. Weber. Jahimeeste koor
5. C. W. Gluck. Bourree
6. N. Baklanova. Romanss; Mazurka; Allegro
7. Ch. Dancla. Romanss
8. E. Jenkinson. Tants
9. W. A. Mozart. Katkend oop. Võluflööt
10. J. Ph. Rameau. Tamburiin
11. L. van Beethoven. Menuett
Valik suurvormidest:
1. O. Rieding. Kontsert h-moll op. 35; Kontsertiino G-duur
op. 34
2. A. Huber. Kontsertiino F-duur
3. N. Baklanova. Kontsertiino; Sonatiin
4. A. Vivaldi. Kontsert G-duur
5. F. Küchler. Kontsertiino D-duur op. 15 (Vivaldi stiilis)
6. Ch. Dancla. Variatsioonid
7. F. Küchler. Kontsertiino D-duur op. 12
III-IV õppeaasta oluliseimad nõuded:
- I, II, III positsioonis mäng koos posits. vahetusega;
- tutvumine topeltnootide, akordide, flaolettide, trillerite
mängimisega;
- strihhidest: detache, legato, martele, staccato;
- muusikalise väljenduslikkuse arendamine koos vibraato
õppimisega.
IV õppeaasta lõpetab noorema astme hindeline eksam: 2 eri
karakteriga pala või suurvorm (1 osa kontserdist).
1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA
1.3.1. V-VI õppeaasta
Heliredelid ja kolmkõlad: 3-oktaavilised maoorid ja
minoorid. Tutvumine topeltnootide: tertside, sekstide, oktaavide
mängimisega. Septakordid.
A. Grigorjan. Heliredelid ja kolmkõlad
A.-M. Usma. Iloinen viuluniekka 4-5
Etüüdid ja kogumikud:
1. F. Wohlfahrt. 60 etüüdi op. 45; op. 74
2. H. Kayzer. 36 etüüdi op. 20
3. F. Mazas. Etüüdid op. 36 I, II
4. Ch. Dancla. 20 etüüdi op. 68
5. O. evcik. Harjutused op. 1, op. 8, op. 9
6. G. Schradieck. Sõrmeharjutused
7. K. Fortunatov. Noor viiuldaja
8. Kogumik V-VI klassile / J. Utkin
9. S. Suzuki. Violin School V, VI
10. A.-M. Usma. Iloinen viuluniekka 5
Valik palasid:
1. H. Eller. Õhtulaul; Hällilaul
2. F. Mendelssohn. Kevadelaul
3. Ch. Dancla. Polka; Romanss
4. F. Auber. Aaria; Gigue
5. G. Pergolesi. Aaria
6. K. Bohm. Perpetum mobile
7. A. Rubintein. Vokk
8. P. Taikovski. Kurb laul
9. W. A. Mozart. Saksa tants
Valik suurvormidest:
1. J. Accolay. Kontsert nr. 1 a-moll
2. Ch. Dancla. Variatsioonid
3. G. Bacewicz. Kontsertiino
4. R. Ortmans. Kontsertiino a-moll op. 12
5. O. Rieding. Kontsertiino a-moll op. 21; Kontsertiino
G-duur op. 24; Kontsertiino D-duur op. 25
6. A. Vivaldi. Kontsert a-moll; Kontsert G-moll
7. A. Corelli. Sonaat e-moll
8. G. Händel. Sonaat F-duur
9. Ch. Beriot. Variatsioonid d-moll
V-VI õppeaasta oluliseimad nõuded:
- tutvumine kõrgete positsioonidega;
- strihhidest: detache, martele, staccato, spiccato, santille;
- iseseisva muusikalise mõtlemise arendamine;
- edasine töö väljendusrikkuse arendamisel.
1.3.3. VII õppeaasta
Heliredelid, kolmkõlad ja septakordid: 3-oktaavilised
maoorid ja minoorid. Topeltnootides tertsid, sekstid ja
oktaavid.
A. Grigorjan. Heliredelid ja kolmkõlad
Etüüdid ja kogumikud:
1. R. Kreutzer. 42 etüüdi
2. H. Kayzer. 36 etüüdi op. 20
3. F. Mazas. Etüüdid op. 36 II
4. F. Fiorillo. 36 etüüdi ja kapriisi
5. Ch. Dancla. Etüüdid op. 68
6. O. evcik. Harjutused op. 2 v. II, III; op. 8; op. 9
7. G. Schradieck. Harjutused topeltnootides;
Sõrmeharjutused
8. J. Dont. Etüüdid op. 37
9. S. Suzuki. Violin School VII, VIII
Valik paladest:
1. J. Raff. Kavatiin
2. D. ostakovit. Romanss
3. P. Fiocco. Allegro
4. A. Rubintein. Meloodia
5. E. Grieg. Norra tants
6. J. Brahms. Ungari tantsud; Valss
7. F. Veracini. Largo
8. C. W. Gluck. Meloodia
9. F. Benda. Grave
10. F. Schubert. Mesilane
11. C. Saint-Saens. Luik
12. E. Glier. Romanss
13. J. Massenet. Mõtisklus
14. J. S. Bach C Ch. Gounod. Ave Maria
15. H. Eller. Õhtulaul; Valss
16. E. Mägi. 8 pala viiulile ja klaverile
Valik suurvormidest:
1. F. Seitz. Kontsert g-moll op. 12; Kontsert G-duur op.
13; Kontsert D-duur op. 15
2. J. S. Bach. Kontsert a-moll
3. P. Rode. Kontsert nr. 7
4. W. A. Mozart. Kontsert Adelaida
5. G. Händel. Sonaat g-moll; Sonaat E-duur
6. A. Corelli. Sonaat g-moll
7. Ch. Beriot. Kontsert nr. 9 op. 104; Kontsert-soolo
8. D. Viotti. Kontsert nr. 22 a-moll
9. L. Spohr. Kontsert nr. 2
Vanema astme eksam on ka kooli lõpueksam, kus tuleb esitada
1-2 etüüdi; 2 eri karakteriga pala; suurvorm (1-2 osa
kontserdist või sonaat).
Lisa 9
kohaliku omavalitsuse huvialakooli
/ muusika- ja kunstikoolide
üleriigilise õppekava juurde
TELLO
1. Kohaliku omavalitsuse muusikakoolide ainekava
1.1. ÕPETUSE EESMÄRGID
Käesoleva ainekava eesmärgiks pole seada piire muusikakooli
õpilasele, kes omandab sellises baaskoolis baasteadmised
muusikast ja -oskused pillimängust, vaid vastupidi - avardada
neid piire. Ühtlasi võib siit saada abi noor õpetaja, kuna
noodimaterjali on laias maailmas palju, ja on hea, kui vähemalt
selle tuntuimast osast saab mingi ülevaate. Kogenud õpetajal
jääb alati võimalus laiendada repertuaari oma äranägemise järgi;
allpool toodud n.-ö. tasemepalad on ainult üheks võimaluseks
sadade omalaadsete hulgast.
Oluliseks tuleb siiski pidada järgmist:
- sobivaim aeg tellomängu alustamiseks on 6-9-aastaselt;
- muusikakooli lõpetamise ajaks peaks õpilasel olema
ülevaade tema poolt õpitava pilli tehnikast ja võimalustest;
- õpilane peaks suutma kujundada muusikalist mõtet ja
kontrollida enda poolt ettekantava vastavust kujutlusele
(kuulmise arendamine, tähelepanu koondamine);
- õpilane peaks suutma otse noodist mängida lihtsama
raskusastmega nooditeksti;
- õpilane peaks suutma kogu pillil vabalt liikuda ja tundma
põhilisi strihhe (detache, martele, spiccato, sautille ja
kombineeritud variandid legatodega);
- õpilane peaks üldjoontes teoreetiliselt teadma, millised
on põhinõuded koolilises vallas (istumise, pillihoiu, käte
liikumise osas);
- tähtsusetuks ei saa pidada ka muusikaajaloo tundmist,
orkestripraktikat ja kontsertide külastamist.
1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA
1.2.1. I-II õppeaasta
1.2.1.1. Õppesisu
I õppeaastal õpitakse: 2-4 heliredelit (1-2 oktaavi
piires), 8-10 harjutust ja etüüdi, 8-10 väikest pala, rahvalaulu
või lastelaulu.
II õppeaastal õpitakse: 4-5 heliredelit, 8-10 etüüdi, 8-10
eri karakteritega pala.
I õppeaasta
I poolaasta
Esimene tutvus pilli ja poognaga. Mänguasend: istumine, pillihoid,
poognahoid. Nelja keele häälestus, vastavate nootide
asupaik noodijoonel. Väikesed harjutused lahtistel keeltel paari
sõrmega. Poogna liikumine, poognajaotus. Kõrva-sõrme seose
kujundamine laulmise kaudu. Tutvus flaolettidega. Lihtsamate
rütmide tundmine ja kasutamine.
II poolaasta
Noodid I positsiooni ulatuses (bassivõtmes). Edasine töö
asendi ja käte liikumistega. Harjutused pika ja lühikese
poognatõmbe kombinatsioonidest. Taktimõõdud 2/4, 4/4, 3/4.
Lihtsamad intervallid, nende ehitamine pillil.
I õppeaasta viimasest veerandist alates tuleks õpilasel
esineda kooli õpilaskontsertidel, alates II õppeaastast ka kord
poolaastas toimuvatel tehnilistel arvestustel, kus poolaasta
jooksul omandatud heliredeleist tuleks esitada üks maoor ja üks
minoor ning 1-2 etüüdi.
II õppeaasta
Omandatu kinnistamine. Lai seade nii üles- kui allapoole
venitusega. Kergemad positsioonivahetused (I-IV). Esimene tutvus
vibraatoga (vasaku käe vabadus). Ansamblimäng kui üks peamisi
kuulmise arendamise printsiipe.
1.2.1.2. Repertuaar ja tasemenäited I-II õppeaastal
I õppeaasta
Heliredelid: C-duur 2 oktaavi; G-duur 1-2 oktaavi; F-duur 1
oktaav; D-duur 1 oktaav (ülemine, ilma laia seadeta). Strihhid:
eraldi poognaga; 2 ja 4 legato. Kolmkõlad: eraldi poognaga ja 3
legato
II õppeaasta
Heliredelid: C-duur, c-moll 2 oktaavi; G-duur, g-moll 2
oktaavi; F-duur 2 oktaavi. Strihhid: eraldi poognaga; 2 ja 4
legato. Kolmkõlad: eraldi poognaga ja 3 legato.
Etüüdid vabal valikul järgmistest kogumikest:
1. Saponikov, R. Etüüdid algajatele tellomängijatele. I
osa.
2. Grigorjan, L. Etüüdikool (kola etjudov) tellole.
3. Marderovski, L. 48 kerget etüüdi tellole.
Soovitatavad tellokoolid:
1. Marderovski, L. Esimesed tellotunnid (Pervõje uroki na
violontseli).
2. Kaljanov, S. Tellotehnika.
3. Davõdov, K. J. Tellomängu kool.
4. Dotzauer, J. Tellokool. I osa.
Soovitatavad kogumikud:
1. Eesti heliloojate tellomuusikat / EMF väljaanne.
2. Krestomaatia 1.-2. kl. / Koost. I. Voltkov.
3. Tortelier, P. Cello Books 1-2.
4. Hajdu, M. Ungari lastepalad (Ungarische Kinderlieder)
tellole ja klaverile.
5. Bartk, B. Lastele.
Tasemenäited:
1. E. Uus. Hällilaul
2. G. Ernesaks. Rongisõit
3. J. Aavik. Läbi sahiseva lume
4. N. Baklanova. Mazurka
5. L. van Beethoven. Koopaorav
6. A. Varlamov. Punane sarafan
7. W. A. Mozart. Allegretto
8. R. Schumann. Lõbus talupoeg
1.2.2. III-IV õppeaasta
1.2.2.1. Õppesisu
Järgnevate aastate jooksul on tarvis kinnistada seniõpitut
ja laiendada oskusi, kiirendada mõtlemist ja arendada
analüüsivõimet. IV õ/a. lõpuks peaks õpilane suutma vabalt
liikuda I-IV positsiooni piires ja olema tutvunud
pöidlapositsiooniga. Ta peaks tundma kõiki intervalle ja oskama
nooditeksti intervallikat seostada pilli ehitusliku omapäraga, leida
ise aplikatuuri. Ta peaks tundma ja oskama kasutada
järgmisi strihhe: (pikk ja lühike); detache (ja legato erinevad
kombinatsioonid; martele (pikk ja lühike).
Kummalgi õ/a. tuleks õppida 4-6 heliredelit, 10-12 etüüdi, 8-10 pala.
IV õ/a. lõpul toimuval eksamil tuleb kanda ette ka
osa suurvormist.
1.2.2.2. Repertuaar ja tasemenäited III-IV õppeaastal
III õppeaasta
Heliredelid: C-duur, c-moll 3 oktaavi; D-duur, d-moll 3
oktaavi
Strihhid: eraldi poognaga; 2, 4, 8 legato
Kolmkõlad: eraldi poognaga; 3, 6 legato
IV õppeaasta
Heliredelid: G-duur, e-moll 3 oktaavi; F-duur, d-moll 3
oktaavi
Strihhid: eraldi poognaga; 2, 4, 8 legato
Kolmkõlad: eraldi poognaga; 3, 6 legato
Etüüdid:
1. L. Grigorjan. Etüüdikool
2. S. Lee. 40 kerget etüüdi
3. L. Marderovski. 48 kerget etüüdi tellole
Palad:
1. Eesti heliloojate tellopalu
2. Krestomaatia 3.-4. klass
3. B. Bartk. Lastele
Taseme näited:
1. L. van Beethoven. Kontratants
2. G. B. Pergolesi. Laul
3. L. van Beethoven. Laul
4. P. Taikovski. Hobusemäng
5. M. Glinka. Lõoke
6. Ph. Rameau. Külatants
7. R. Rannap. Toriseja
8. J. A. Hasse. Bourree
9. I. Melnikov. Vene laul
10. E. Grieg. Albumileht
Suurvormid:
1. B. Romberg. Sonaat
2. W. A. Mozart. Sonatiin
3. J. B. Breval. Kontsertiino A-duur
4. L. van Beethoven. Sonatiin d-moll
5. A. Corelli. Prelüüd ja Gavott Son-st G-duur
1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA
1.3.1. V-VI õppeaasta
1.3.1.1. Õppesisu
Tehnika arendamine. Liikumine pöidlapositsioonis.
Topeltnoodid: tertsid, sekstid, oktaavid 2 oktaavi piires.
Kunstilised väljendusvahendid: toonikujundus, vibraato, aplikatuuri
valik lähtuvalt muus. vajadustest (aeglastes
palades). Strihhid: spiccato, sautille. Kummalgi aastal tuleks
õppida: 6-8 heliredelit (vähemalt üks topeltnootidega), 6-8
etüüdi, 5-6 pala, 1 suurvorm.
1.3.1.2. Repertuaar ja tasemenäited V-VI õppeaastal
V õppeaasta
Heliredelid: C-duur, c-moll 3 oktaavi kinnise
aplikatuuriga; D-duur, d-moll 3 oktaavi kinnise aplikatuuriga;
E-duur, e-moll 3 oktaavi kinnise aplikatuuriga
Topeltnoodid: tertsid, sekstid, oktaavid (kettstrihhiga)
Strihhid: eraldi poognaga; 2, 4, 8, 16 legato
Kolmkõlad: eraldi poognaga; 3, 6, 9 legato
VI õppeaasta
Heliredelid: C-duur, c-moll 3 oktaavi kinnise
aplikatuuriga; D-duur, d-moll 3 oktaavi kinnise aplikatuuriga;
E-duur, e-moll 3 oktaavi kinnise aplikatuuriga; F-duur, f-moll 3
oktaavi kinnise aplikatuuriga
Topeltnoodid: tertsid, sekstid, oktaavid (kettstrihhiga)
Strihhid: eraldi poognaga; 2, 4, 8, 16 legato
Kolmkõlad: eraldi poognaga; 3, 6, 9 legato
Etüüdid:
1. J. Dotzauer. 113 etüüdi
2. S. Lee. Etüüdid
3. L. Grigorjan. Etüüdikool
4. Kogumik Valitud etüüde tellole
5. L. Duport. Etüüdid
Palad:
1. Eesti heliloojate tellopalu
2. Krestomaatia 5. klassile (Krestomatija pedagogiteskovo
repertuara dlja violonteli 5. kl.)
Tasemenäited:
1. J. Haydn. Serenaad
2. G. B. Pergolesi. Aaria
3. J. Matsheson. Aaria
4. P. Taikovski. Hällilaul
5. K. J. Davõdov. Sõnadeta laul
6. G. Taniel. Liblikamäng
7. R. Ploom. Meloodia
8. A. Hataturjan. Andantino
9. G. Goltermann. Etüüd-kapriis
Suurvormid:
1. J. B. Breval. Sonaat C-duur (osad 1, 2, 3)
2. B. Marcello. Sonaat 6
3. G. Goltermann. Kontsert nr. 4
1.3.2. VII õppeaasta
1.3.2.1. Õppesisu
Õpitu kinnistamine. Kunstiliste väljendusvahendite ja
analüüsivõime arendamine. Osavõtt ansamblitest, orkestritest.
Lehest lugemise oskus. Orienteerumine suurema märkide arvuga
helistikes.
Kummalgi õppeaastal tuleks õppida: 4-6 suurema märkide
arvuga heliredelit, vähemalt üks topeltnootidega, 6-8 etüüdi, 4-6
pala, 1 suurvorm.
1.3.2.2. Repertuaar VII õppeaastal
Heliredelid: F-duur, f-moll, B-duur, E-duur, g-moll 3
oktaavi. Strihhid: 2 legato, 4 legato, 8 legato, 16 legato, 32
legato. Kolmkõlad: 3, 6, 9, 12 legato. Topeltnoodid: tertsid, sekstid,
oktaavid kettstrihhiga 3 oktaavi, 2 legato 2 oktaavi.
Etüüdid:
1. J. Dotzauer. 113 etüüdi
2. L. Duport. Etüüdid
3. S. Lee. Meloodilised etüüdid
4. Kogumik Valitud etüüde tellole
5. L. Grigorjan. Etüüdikool
Palad:
1. Ped. rep. tellole 5. kl. Krestomaatia
2. Eesti heliloojate tellopalu
Tasemenäited:
1. C. Cui. Idamaine meloodia
2. A. Aivazjan. Gruusia tants
3. G. Taniel. Liblikamäng
4. R. Kangro. Tarzan mängib tellot
5. L. Boccherini. Menuett
6. J. S. Bach. Arioso
7. J. S. Bach. Aaria
8. J. Massenet. Eleegia
9. C. Saint-Saens. Luik
10. A. Dvorak. Meloodia
11. P. Taikovski. Nokturn
12. S. Rahmaninov. Vokaliis
Suurvormid:
1. A. Vivaldi. Kontsert a-moll (3 osa)
2. L. Duport. Sonaat
3. B. Marcello. Sonaat Do-maoor
4. G. Goltermann. Kontsert nr. 5
5. A. Noelck. Kontsertiino
6. J. Chr. Bach. Kontsert c-moll I osa
7. J. Klengel. Kontsertiino
VII klassi kevadel tuleb õpilasel sooritada lõpueksam, kus
tuleb mängida etüüd, suurvorm ja kaks erineva iseloomuga pala.
Lisa 10
kohaliku omavalitsuse huvialakooli
/ muusika- ja kunstikoolide
üleriigilise õppekava juurde
KLASSIKALINE KITARR
1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava
Kitarrimängu tehnika omandamine on pikaajaline
(10-12-aastane) protsess ja põhineb mõneti juba
traditsioonilisel metoodikal (Torrega, Pujol, Aguando).
Kaasaegses metoodikas on õpetusse lisandunud palju
progressiivset; mehaanilise tehnika arendamisel kasutatakse
harjutuste kompleksi järjekorras, mis tagavad mängutehnika kiire
omandamise minimaalse ajakuluga.
Metoodika ja sellega kaasaskäiva kitarri mängutehnika
harjutuste kasutamisel on oluline hoida kinni järjepidevusest
metoodikas.
Klassikalise kitarrimängu õpinguid alustavad õpilased 6-12
aasta vanuses. Üle 12-aastaste algajate õpilaste puhul on
soovitatav jagada olemasolev 7-aastane ainekava viiele aastale.
Lisaaine pilliks võib olla klaver või mõni muu pill, soovitatavalt
meloodiainstrument.
1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA
1.2.1. I õppeaasta
Põhieesmärk
Muusika elementaarsete kuuldekujutlusprotsesside esmane
formeerimine. Esimeste praktiliste mänguharjutuste omandamine
kitarril. Pilli tehnilistest võimalustest tulenevalt on vajalik
muusikateoreetiliste mõistete süvendatud õppimine.
Muusikateooria
Muusika kui kunsti tutvustamine. Heli, selle kõrgus, pikkus, tugevus,
tämber. Muusikaline helirida. Noodikiri.
Noodimärgi elemendid. Helirea põhiastmed ja tuletatud astmed,
alteratsiooni märgid. Muusikalise pausi mõiste. Rütm. Rütmiline
joonis. Meetrum. Taktimõõt 2, 3 ja 4 peale.
Töö instrumendiga
Tutvumine kitarriga ja kitarrimängu asendiga. Parema ja
vasaku käe õige asetus. Helitekitamise õpetus (apoyando ja
tirando) ja kasutamine. Diatooniliste helide asukoht kitarril I
positsioonis. Apoyando mängimine meloodia puhul ja tirando
kasutamine 3-häälsete akordide ja arpedo puhul. Pöidla ja
sõrmede koostöö 2-häälse muusika mängimisel. Töö
koordinatsiooniga. Aplikatuurimärkide tundmaõppimine (parema ja
vasaku käe sõrmede tähistus, astmete ja keelte tähistus).
Õppeaasta teisel poolel võib tutvustada juhuslikke altereeritud
helide asukohti I positsioonis. Kasutada tuleks sõrmepatjadega
(ilma küünteta) või väikese küünega heli tekitamise moodust, et
paremini tunnetada kokkupuudet keeltega.
Tehnilised harjutused
Diatooniline helirida I positsioonis. Heliredel Do-maoor, la-minoor
soolokeeltel ja basskeeltel 1-s oktaavis.
Õppeaasta jooksul mängida: harjutusi ja kergeid etüüde, väikesi palu
ja rahvaviise. Õppeaasta lõpul kontrollesinemisel
esitada 1 etüüd ja 2 pala.
Tasemenäited:
1. H. Mätlik. Kitarrimängu tehnika harjutused
2. H. Mätlik. Klassikaline kitarrimäng (algõpetus)
3. Rahva- ja lastelaulud
4. Esimesed etüüdid J. Sagrerase kitarrikooli I osast
5. M. Giuliani. La Papillon op. 30 (palad 1-12)
6. J. A. Muro. Kitarasoiton oppimateriaalia
1.2.2. II õppeaasta
Põhieesmärk
Muusikalise kuuldekujutluse arendamine, emotsionaalse
vastuvõtu kujundamine. Rütmika, muusikalise kuulmise
(meloodilise ja harmoonilise), muusikalise mälu ja kujutlusvõime
areng.
Muusikateooria
Muusikaline intervall kui kahe heli vaheline suhe
(meloodiline ja harmooniline). Tempo kui liikumise kiirus. Tempo
suurusjärgud (aeglane, mõõdukas, kiire). Dünaamika ja selle
nüansid (f, mf, p), aktsent. Ritenuto. Karakter loo esitamisel.
Noodikirja lühendusmärgid Volt, Da capo. Harmooniliste
intervallide konsonantsus ja dissonantsus. Helilaad ja selle
emotsionaalne värv - maoor ja minoor kui varju ja valguse
peegeldus muusikas. Akord kui iseseisev helikompleks. Kolmkõlad,
septakordid.
Töö instrumendiga
Mängutehnika uute elementide õppimine (legato, staccato, harmoonilised
flaoletid, arpediato). Vasaku käe mängutehnika
arendamine. Töö barreega kui tähtsa aplikatuuri tehnilise
võttega. Koordinatsiooni arendamine ja töö heliga põhiliste
helitekitamise võtete (apoyando, tirando) põhjal. 4-häälsete
akordide ja arpedo mängimine, 3-häälse muusika esitamine.
Positsioonimängu selgitamine, tutvumine II positsiooniga.
Tehnilised harjutused
Heliredelid ühes oktaavis I positsioonis erinevate
rütmifiguuridega ja kadentsid. Maoorid: Do, Sol, Re, La, Mi, Fa.
Minoorid: la, mi, re.
E. Pujol. Harjutus kitarrikoolist nr. 15.
Kromaatiline helirida I positsioonis eri keeltel.
Õppeaasta jooksul mängida: 8-10 etüüdi gammadele, arpedole,
akordidele, legatole, staccatole. 8-10 pala erineva
karakteriga, 3-5 ansamblipala.
Õppeaasta jooksul kontrollesinemistel esitada 1 etüüd ja 2
pala. Heliredelite arvestus.
Tasemenäited:
1. H. Mätlik. Kitarrimängu tehnika harjutused
2. H. Mätlik. Klassikaline kitarrimäng (algõpetus)
3. Etüüdid ja harjutused E. Pujoli kitarrikooli I osast
4. Etüüdid J. Sagrerase kitarrikooli I osast
5. Prelüüdid ja palad F. Carulli kitarrikoolist
6. F. Sor. Etüüdid op. 60 (1-5)
7. J. Küffneri kitarriduetid
8. Palad B. Henzi kitarrikooli Ia osast
9. Palad M. Carcassi kitarrikooli op. 59 I osast
10. Palad F. Carulli kitarrikooli I osast
11. M. Giuliani. Le Papillon (palad 5-12)
12. R. Smith-Brindle. Guitarcosmos I
13. P. Prints. Ballaadid ja prelüüdid
14. D. Fortea. Kitarrikooli I osa
15. N. Paganini. 43 Chiribizzi
16. J. A. Muro. Kitarasoiton oppimateriaalia
1.2.3. III õppeaasta
Põhieesmärk
Muusikalise kujundliku mõtlemise arendamine ja
kujutlusvõime rikastamine. Teoreetiliste teadmiste laiendamise
ja praktiliste mänguharjumuste väljakujundamine.
Muusikateooria
Meloodia kui muusikalise väljenduse põhivahend. Muusikalise
materjali organiseerimise printsiibid: ühehäälne (monoodia) ja
mitmehäälne (homofoonia, polüfoonia, harmoonia). Suurendatud ja
vähendatud intervallid. Teoste faktuur. Faktuuri lihtsaim kude:
meloodia, saade, bass. Rütmi erilised jagamised: triool, kvintool,
sekstool.
Töö instrumendiga
Mängutehnika arendamine tehniliste harjutuste komplekside
abil sidudes neid varemõpitud materjalidega. Uute (II-V)
positsioonide õppimine. Eriliste artikulatsiooni mooduste
omandamine (legato, staccato). Iseseisva töö harjumuste
juurutamine. Akordide õppimine, kolmkõla, minoor kolmkõla
(näiteks: C, Cm, C7, D, Dm, D7 jne.).
Tehnilised harjutused
Tüüpheliredel C-duur ja G-duur 1-s oktaavis
Tüüpheliredel D-duur ja h-moll 1-s oktaavis
Barree harjutusi (C)
Heliredel la-minoor ja mi-minoor 2-s oktaavis
F. Tarrega legatoharjutused
M. Giuliani arpedoharjutused
Õppeaasta jooksul mängida: 5-6 etüüdi, 2-3 iseseisvalt
õpitud pala, 6-8 eri karakteriga pala.
Õppeaasta jooksul kontrollesinemistel esitada 1 etüüd ja 2
pala. Tehniline arvestus.
Tasemenäited:
1. H. Mätlik. Kitarrimängu tehnika harjutused
2. H. Mätlik. Klassikaline kitarrimäng II osa
3. Etüüdid J. Sagrerase kitarrikooli II osast
4. A. Diabelli. Väikesed palad op. 39
5. M. Carcassi. Palad kitarrikooli I osast
6. F. Sor. Etüüdid op. 60 (5-15), op. 44 (1-10)
7. N. Paganini. 43 Ghiribizzi
8. D. Fortea. Kitarrikooli I osa
9. F. Carulli. 24 duetti (prima vista)
10. M. Giuliani. Le Papillon op. 30 (12 ja edasi)
11. R. Smith-Brindle. Guitarcosmos I osa
12. E. Pujol. Kitarrikooli II osa harjutused
13. P. Prints. Ballaadid, prelüüdid
1.2.4. IV õppeaasta
Põhieesmärk
Muusikalise arengu üldise taseme tõstmine. Muusika
esitamise harjumuste kujundamine.
Muusikateooria
Muusikaline vorm: fraas, periood. Artikulatsiooni
täiustamine, fraseerimine, polüfoonia.
Töö instrumendiga
Mänguvilumuse kinnistamine. Mäng roobi ligidal (sul
ponticello ehk externo) ja kõlaaval (sul tasto ehk interno).
Erilised mänguvõtted pizzicato (apagado) ja flaoletid.
Artikulatsioonivõtted glissando ja portamento.
Positsioonivahetuse arendamine. Noodilugemise harjumuste
täiustamine. Kitarriga saatmise edasiarendamine. Ansamblimängu
harjumuste täiustamine. Akordide omandamine I positsioonis (Cm7, Co,
C6, Dm7, Do, D6 jne.).
Tehnilised harjutused
Tüüpheliredel G-duur ja A-duur 2-s oktaavis. Aguado
arpedoharjutused. Pujoli legatoharjutused. Tarrega harj. juht.
septakordidega. Maoor ühel keelel. Minoor ühel keelel.
Harjutused pentatoonikal, E-duur erinevate rütmifiguuridega.
Kromaatiline helirida I posits. Harjutus tertsides ja sekstides.
Õppeaasta jooksul mängida: 4-5 etüüdi erinevale tehnikale, 6-8 pala,
2-3 iseseisvat pala. Õppeaasta lõpul üleminekueksamil
esitada 1 polüfooniapala, klassikaline vorm ja 2 karakterpala.
Noorema astme lõpueksami kava näidis
Polüfooniapala(d) R. de Visee. Menuett D-duur
või S. L. Weiss. Menuett d-moll
Klassikaline vorm M. Giuliani. Sonaat op. 96
või M. Carcassi.
Variatsioonid rootsi teemal
Karakterpalad L. Brouwer. Etüüd nr. 1 ja nr. 5
või M. Coste. Barkarool
Tasemenäited:
1. H. Mätlik. Kitarri mängutehnika harjutused
2. H. Mätlik. Klassikaline kitarrimäng II osa
3. Etüüdid J. Sagrerase kitarrikooli II osast
4. F. Sor. Etüüdid op. 31 (1-7), op. 35 (1-6), op. 60
(15-19), op. 44 (10-24)
5. A. Carlevaro. Microetüüdid 1-4
6. Palad M. Carcassi kitarrikooli lisast
7. R. Smith-Brindle. Guitarcosmos I/II
8. N. Paganini. 43 Chizibizzi
9. F. Carulli. 24 duetti (prima vista)
10. L. Bouwer. Lihtsad etüüdid (1-5)
11. A. Diabelli. Akordetüüdid op. 39
12. P. Prints. Ballaadid, prelüüdid
13. H. Mätlik. Akordsaade kitarril
1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA
1.3.1. V õppeaasta
Põhieesmärk
Esteetiliste vaadete arendamine. Muusikateooria teadmiste
avardamine.
Muusikateooria
Kromatism ja alternatsioon. Modulatsioon ja
transponeerimine. 2- ja 3-osaline lihtvorm. Renesanssaja
lautomuusika. (XVI-XVII sajandi süit). Pavaan-Galjard ja selle
mängimine kitarril 3-keel-fa#.
Töö instrumendiga
Mängutehnika arendamine. Vibraato kitarril. Repertuaari
koostamine. Ansamblimängu kogemuste süvendamine. Akordsaate
õppimine. Akordid (Cm6, C9, C sus4, C maj7). Tüüpakordid (F, Fm, F7,
B, B7, Bm, D). Akordide mängimine (polka, valss, foks).
Tehniline ettevalmistus
A. Segovia C-duur
heliredel c-moll - erinevate rütmifiguuridega
heliredelid fis-moll (E. Pujoli harj. 4 sõrme venitusele)
E. Pujoli harjutused ühel keelel
D. Aguado arpedoetüüd C-duur variatsioonidega
D. Aguado legatoharjutused - I
E. Pujoli 4-häälsed arpedoharjutused akordidega
E. Pujoli harjutused pentatoonikal
tüüpheliredel d-moll barreega
M. Llobeti arpedoharjutused barreega
Õppeaasta jooksul mängida: 4-5 etüüdi (erinevale
tehnikale), 5-6 pala (2- ja 3-os. vormidega), 3-4 teost
iseseisvalt.
Õppeaasta jooksul arvestustel esitada 1 etüüd, 1 tants
lautomuusikast, 1 pala (2-3-osalise vormiga), 1 iseseisvalt
õpitud pala. Tehniline arvestus.
Tasemenäited:
1. H. Mätlik. Kitarri mängutehnika harjutused
2. H. Mätlik. Klassikaline kitarrimäng (II osa)
3. D. Aguado. Etüüdid kitarrikoolist (1-6)
4. M. Carcassi. Etüüdid op. 60 (1-4, 6-8). Palad
kitarrikooli lisast
5. F. Sor. Etüüdid op. 31 (8-11, 13, 14), op. 35 (7-12, 14, 15, 21,
22, 24), op. 44 (10-24)
6. F. Tarrega. 30 Estudios (1-10)
7. Etüüdid J. Sagrerase kitarrikooli II ja III osast (1-20)
8. R. Smith-Brindle. Guitarcosmos II
9. A. Carlevaro. Mikroetüüdid (5-10)
10. L. Brouwer. Lihtsad etüüdid (6-10)
11. F. Kleynjans. Estudines (1-4)
12. A. Diabelli. Väikesed palad op. 39 (prima vista)
13. H. Mätlik. Akordsaade kitarril
14. P. Prints. Ballaadid, prelüüdid
1.3.2. VI õppeaasta
Põhieesmärk
Muusikaalaste teadmiste kujundamine homofoonia ja
polüfoonia vormide alal.
Muusikateooria ja töö instrumendiga
XVII saj. tantsusüit. Kaunistused ja nende mängimine
kitarril. Barokiaja prantsuse, itaalia ja hispaania
kitarrimuusika. "Chitarra espagnola", mängustiil rasgueado ja
punteado. Rondovorm ja variatsioonivorm. Klassikalise ja
romantilise kitarrimuusika interpreteerimine. Tantsurütmide
mängimine (slow beat). Akordsaate õppimine. Tüüpakordid F6, Fm6, Fo,
F9, Fm7, Bm7, B6, Bm6.
Tehniline ettevalmistus
Kromaatiline heliredel ühel keelel
Harjutused kromaatikal nr. 1-4
Harjutused käte koordinatsioonile
Arpedoharjutused liikuvatele akordidele A, B, C, D
Llobeti arpedoharjutus barreega. Tarrega arpedoharjutus
kromaatikal (nr. 1, nr. 2).
Legatoharjutused Aguado järgi - II
Harjutused trillerile
Õppeaasta jooksul mängida: 3-4 etüüdi erinevale tehnikale, 1-2
barokksüiti või erinevaid tantse, 1 variatsioonivormis teos, 1
rondovormis teos, 3-4 karakterpala iseseisvalt.
Tasemenäited:
1. H. Mätlik. Kitarri mängutehnika harjutused
2. M. Carcassi. Etüüdid op. 60 (10-16). Palad kitarrikooli
III osast
3. D. Aguado. Etüüdid kitarrikoolist (1-6)
4. Etüüdid J. Sagrerase kitarrikooli III osast
5. R. Smith-Brindle. Guitarcosmos II (Studys)
6. M. Giuliani. Etüüdid op. 100 (1-12)
7. F. Tarrega. Estudios (11-22) (Soneto)
8. L. Brouwer. Lihtsad etüüdid (11, 12, 15)
9. H. Mätlik. Akordsaade kitarril
10. H. Mätlik. Klassikaline kitarrimäng (II osa)
11. P. Prints. Ballaadid, prelüüdid
1.3.3. VII õppeaasta
Põhieesmärk
Kontsertkava koostamine ja lõpueksamiteks valmistumine.
Iseseisva töö harjumuste kujundamine.
Muusikateooria ja töö instrumendiga
J. S. Bachi ja tema kaasaegsete lautomuusika (S. L. Weiss)
esitamine. Stiili ja maitse küsimused. XX sajandi kitarrimuusika
interpreteerimine. Suurvorm (sonaat). Kõlaefektid kitarril
rasqueado, iz. sola, golpe, gr. cassa. Kunstlikud flaoletid
koos saatega, tremolo. Saatmine kitarril. Tüüpakordid Bmaj7, Dmaj7,
B9, Fsus4, Bsus4. Tantsurütmid: rumba, tango, begin slow, rock.
Tehnilised ülesanded
Heliredelid C-duur ja c-moll barreega. Heliredel tertsides
barreega. Kromaatika ühel keelel. Legatoharjutused kromaatikaga.
Legatoharjutused barreega. Harjutus vasaku käe sõrmedele.
Barreeharjutus liikuva barreega. (Tarrega)! Kromaatiline
heliredel oktaavis. Harjutused tremolole. (Tarrega)!
Arpedoharjutused barreega.
Õppeaasta jooksul mängida: suurvorm (Carcassi, Carulli
Sonaat 4-osaline), J. S. Bachi või tema kaasaegse lautosüit või
2-3 osa sellest, 4-5 etüüdi, 2-3 iseseisvat pala, XX sajandi
kitarriteos.
Tasemenäited:
1. H. Mätlik. Kitarrimängu tehnika harjutused
2. H. Mätlik. Klassikaline kitarrimäng
3. F. Sor. Etüüdid op. 6 (1, 2, 7), op. 35 (13, 17, 22), op. 31 (16,
19, 20, 21)
4. M. Carcassi. Etüüdid op. 60 (5, 9, 17-19)
5. J. Sagrerase kitarrikooli IV osa
6. M. Giuliani. Etüüdid op. 100 (1-10), op. 48 (1-6)
7. F. Sor C A. Segovia. 20 etüüdi (1-10). Etüüdid (23-30)
(Soneto)
8. F. Tarrega. Prelüüdid (8-19, 30-33) (Soneto)
9. R. Smith-Brindle. Guitarcosmos II (Suuites, duos)
10. P. Prints. Ballaadid, prelüüdid
11. M. Carcassi. Palad kitarrikooli lisast (prima vista)
12. H. Mätlik. Akordsaade kitarril
13. T. Paulus. Improvisatsioon ja harmoonia kitarril
Vanema astme lõpueksamil esitada suurvorm, 1-2 osa Bachi
või ta kaasaegse (S. L. Weiss) lautosüidist või
barokk-kitarrimuusikast (R. de Visee), teos XX sajandi
kitarrimuusikast (näiteks H. Villa-Lobos. Prelüüd nr. 3 või nr.
4) ja suurvorm klassikast (näiteks F. Sor. Variatsioonid Folia
teemale op. 15 või M. Giuliani. Sonatiin op. 71 või A. Diabelli.
Sonaat C-duur).
Lisa 11
kohaliku omavalitsuse huvialakooli
/ muusika- ja kunstikoolide
üleriigilise õppekava juurde
KANNEL
1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava
Kandleid on Eestis väga erinevaid tüüpe.
Muusikakooli nõudmistele vastab kromaatiline kannel
(esimene eksemplar valmistati 1950. aastatel Tallinna
klaverivabrikus kandlemeister Väino Maala juhendamisel), mis on
piisavalt suurte tehniliste võimalustega pill nii klassikalise
kui ka kaasaegse muusika mängimiseks.
Kandleõpetuse metoodika on väljakujunemisjärgus. Võimaluse
piirides kasutatakse teiste rahvaste kandletüüpi pillide
õpetamise aluseid, eeskätt kandle erialal kõrgharidust andvate
rahvaste kogemusi (leedu, läti, soome).
1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA
1.2.1. I õppeaasta
1. Tehnilised nõudmised. Strihhi mõiste: non legato, legato
ja staccato. Do-maoor ja la-minoor (harmooniline ja
meloodiline) non legatos 1. tempos. Kolmkõlad pööretega, akordid
(legatos ja staccatos).
2. Etüüdid. 7-8 lühikest etüüdi või harjutust.
Tasemenäited:
E. Eglite. Harjutused (13, 14)
J. Lipäus. Etüüdid (3, 4, 5)
M. Clementi. Etüüd
L. Garta. Etüüd (31)
A. ilinskis. Etüüd (28)
3. Palad. 9-10 võimalikult erineva iseloomuga pala.
Tasemenäited:
Eesti rahvaviis - Hiir hüppas
Eesti rahvaviis - Kägu (L. Kõlar)
Saksa lastelaul - Summ, summ, summ
Eesti rahvaviis - Kallis koht
Rootsi rahvaviis - Kohtunike tants
4. Polüfoonilise iseloomuga palad. 3-4 lühikest polüfoonia
elementidega pala.
Tasemenäited:
Eesti rahvaviis - Käokene (R. Päts)
J. Gnessina. Imitatsioon
Ukraina rahvaviis - Läksin, käisin
E. Siegmeister. Kaanon
5. Suurvorm - puudub.
6. Esinemispraktika. I p/a. - puudub. II p/a. 1 etüüd + 1
pala või 2 erineva iseloomuga pala.
7. Hindeline esinemine. Kevadel 1 etüüd + 2 erineva
iseloomuga pala.
1.2.2. II õppeaasta
1. Tehnilised nõudmised. I p/a. Do-, Sol-, Re-maoorid;
la-, mi-, si-minoorid (harmooniline ja meloodiline). Kolmkõlad
pööretega 1. ja 2. tempos MM=120. Akordid legatos, staccatos ja
arpedeeritult. II p/a. Fa-, Si b-maoorid; re-, sol-minoorid.
2. Etüüdid. 7-8 etüüdi.
Tasemenäited:
H. Lemmik. Etüüd
A. Nikolajev. Etüüd
A. afran. Etüüd
N. Dauge. Etüüd (9)
V. Kotov. Arpedo etüüd
A. ilinskis. Etüüdid (15, 29)
H. Wohlfahrt. Etüüd
3. Palad. 9-10 pala.
Tasemenäited:
M. Lalinov. Gruusia tants
K. Sorokin. Pala
E. Stern. Kevadlauluke
J. S. Bach. Menuett
L. Kerner. Väikemees
F. Rybieki. Paadis
L. Druskevits. Koolieelikute marss
4. Polüfoonilise iseloomuga palad. 4-5 pala.
Tasemenäited:
Eesti rahvaviis - Oh, mina väike mehikene (L. Kõlar)
N. Mjaskovski. Muretu lauluke
J. Krieger. Menuett
E. Ohtla. Polüfooniline etüüd
K. Akimov. Õhtul
5. Suurvorm - puudub.
6. Esinemispraktika. I p/a. 1 etüüd + 1 pala või 2 erineva
iseloomuga pala. II p/a. 1 etüüd + 1 pala või 2 erineva
iseloomuga pala.
7. Hindeline esinemine. Kevadel 1 etüüd + 2 erineva
iseloomuga pala. Soovitatavalt 2. pala polüfoonia elementidega.
1.2.3. III õppeaasta
1. Tehnilised nõudmised
I p/a. Do-, Sol-maoorid 2. ja 3. tempos MM=240 (paralleelsed
minoorid). Re-, La-maoorid 1. ja 2. tempos (paralleelsed minoorid). II
p/a. Fa-maoor, re-minoor 2. ja 3.
tempos. Si b-, Mi b-maoor; sol-, do-minoor 1. ja 2. tempos.
2. Etüüdid. 7-8 etüüdi.
Tasemenäited:
A. ilinskis. Etüüdid (35, 36)
S. Maikapar. Etüüd
N. Dauge. Etüüd (19)
C. Czerny. Etüüdid op. 599 (15, 21, 24, 53)
R. Schwalm. Etüüd
3. Palad. 7-8 pala.
Tasemenäited:
L. van Beethoven. Koopaorav
A. Rubbach. Linnud metsas
L. Mozart. Torupill
A. Rowley. Päkapikkude maal
R. Schumann. Marss
Eesti rahvaviis - Viire takka
4. Polüfoonilise iseloomuga palad. 3-4 pala.
Tasemenäited:
J. Pachelbel. Saraband
G. Fr. Händel. Saraband
A. Gretaninov. Nii kaunis hommik
S. Pavljutenko. Fugetta
5. Suurvorm. 1-2 kerget sonatiini.
Tasemenäited:
V. Dehncomb. Sonatiin (C)
J. Berkovit. Sonatiin (b)
6. Esinemispraktika. I p/a. 1 etüüd + 1 pala. Heliredelite
arvestus: # heliredelid nõuete kohaselt. II p/a. 1 etüüd + 1
pala. Heliredelite arvestus: b heliredelid nõuete kohaselt.
7. Hindeline esinemine. Kevadel: 1 etüüd + 1 polüfoonilise
iseloomuga pala + 1 pala vabal valikul.
1.2.4. IV õppeaasta
1. Tehnilised nõudmised. I p/a. Do-, Sol-, Re-, La-, Mi-maoorid; la-,
mi-, si-, fa#-, do#-minoorid. 2. ja 3. tempos
(MM=240). Kk., akordid, D7 pööretega. II p/a. Sama helistikes
Fa-, Si b-, Mi b-, La b-maoor; re-, sol-, do-, fa-minoor.
2. Etüüdid. 7-8 etüüdi.
Tasemenäited:
L. Schytte. Etüüd op. 160 nr. 19
J. Kepitis. Etüüd (48)
L. Garuta. Etüüd (47)
C. Czerny. Etüüdid op. 599 nr. 25, 30, 31
3. Palad. 5-6 pala.
Tasemenäited:
I. Pakri. Idamaine tants
A. Hasselmann. Vokk
Soome rahvaviis - Taevas on sinine
Eesti rahvaviis - Pille polka
A. Rekaius. Karupoja unistus
4. Polüfoonilise iseloomuga palad. 3-4 pala.
Tasemenäited:
G. Fr. Händel. Menuett
J. S. Bach. Polonees
D. Scarlatti. Larghetto
5. Suurvorm. 1-2 sonatiini või selle osa.
Tasemenäited:
J. Berkovit. Sonatiin (C) I osa
C. M. Weber. Sonatiin 4-le käele
N. Rakov. Sonatiin (Dm)
C. Gurlitt. Sonatiin C-duur op. 214 nr. 1
6. Esinemispraktika. I p/a. 1 etüüd + 1 pala. Heliredelite
arvestus: # heliredelid nõuete kohaselt. II p/a. 1 etüüd polüfoonilise
iseloomuga pala. Heliredelite arvestus: b
heliredelid nõuete kohaselt.
7. Noorema astme lõpueksam. Kevadel: 1 etüüd + 1
polüfoonilise iseloomuga pala + suurvorm või selle osa + 1 pala
vabal valikul.
1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA
1.3.1. V õppeaasta
1. Tehnilised nõudmised
I p/a. Do-, Sol-, Re-, La-, Mi-, Si-maoorid; la-, mi-, si-, fa#-,
do#-, sol#-minoorid. 2. ja 3. tempos MM=120; MM=240.
Kk., akordid, D7 pööretega, T-S-D-T järgnevused. II p/a. Sama
helistikes: Fa, Si b, Mi b, La b; re, sol, do, fa.
2. Etüüdid. 5-6 etüüdi.
Tasemenäited:
E. Mertke. Etüüd
C. Czerny. Etüüdid op. 599 nr. 38, 54, op. 139 nr. 24
3. Palad. 5-6 pala.
Tasemenäited:
H. Otsa. Muinasjutt
Eesti rahvaviis - Tiideratas
J. Jahnina. Muistne viis
A. Hataturjan. Andantino
P. Hadijev. Väikesed prelüüdid (III, IV)
4. Polüfoonilise iseloomuga palad. 3-4 pala.
Tasemenäited:
J. Chr. Bach. Anglaise
G. Fr. Händel. Sonatiin
J. Vanhall. Menuett
5. Suurvorm. 1-2 sonatiini või selle osa või variatsioonid.
Tasemenäited:
L. Dussek. Rondo (G-duur sonatiini II osa op. 20 nr. 1)
V. Reiman. Väike sonatiin
F. Spindler. Sonatiin C-duur op. 157 nr. 1 I, II osa
D. Steibeldt. Sonatiin C-duur op. 33 I, II osa
6. Esinemispraktika. I p/a. 1 etüüd + 1 polüfoonilise
iseloomuga pala. # heliredelid nõuete kohaselt. II p/a. 1 etüüd
+ 1 pala. b heliredelid nõuete kohaselt.
7. Hindeline esinemine. Kevadel: 1 etüüd + 1 polüfoonilise
iseloomuga pala + suurvormi osa või 1 pala vabal valikul.
1.3.2. VI õppeaasta
1. Tehnilised nõudmised. I p/a. Kõik # heliredelid 2. ja 3.
tempos; MM=120 ja MM=240. KK, akordid pööretega, arpedo.
Maoorides D7 pööretega. Minoorides >VII7 pööretega. II p/a.
Sama kõigis b helistikes.
2. Etüüdid. 5-6 etüüdi.
Tasemenäited:
J. Mazas. Etüüd
A. Skuete. Etüüd (49.)
O. Magidenko. Etüüd
C. Czerny. Etüüdid op. 139 nr. 35, 47
3. Palad. 5-6 pala.
Tasemenäited:
R. Tobias. Igatsus kevade järele
Eesti rahvaviis - Laisad neiud (E. Roode)
P. Hadijev. Väikesed prelüüdid (II, V, VIII)
Vana valsiviis - Kandlega kiigemäel
4. Polüfoonilise iseloomuga palad. 2-3 pala.
Tasemenäited:
J. Vanhall. Andante cantabile
J. Fischer. Chacanna
Fljarkovski. Mõtisklus
5. Suurvorm. 1-2 sonatiini, selle osa või variatsioonid.
Tasemenäited:
F. Spindler. Sonatiin C-duur op. 157 nr. 4
V. Kaminskis. Väikesed variatsioonid
C. Gurlitt. Sonatiin C-duur I osa op. 188 nr. 1
6. Esinemispraktika. I p/a. 1 etüüd + 1 polüfoonilise
iseloomuga pala. # heliredelid nõuete kohaselt. II p/a. 1 etüüd
+ 1 pala. b heliredelid nõuete kohaselt.
7. Hindeline esinemine. Kevadel: 1 etüüd + 1 polüfoonilise
iseloomuga pala + suurvorm või selle osa + 1 pala vabal valikul.
1.3.3. VII õppeaasta
1. Tehnilised nõuded. I p/a. Kromaatiline heliredel noodist
"do". Kõik # heliredelid tempos MM=132. Kk. pööretega. Maooris
D7 pööretega. Minooris >VII7 pööretega. II p/a. Sama b
helistikes.
2. Etüüdid. 5-6 etüüdi.
Tasemenäited:
T. Hrennikov. Etüüd
V. Kotov. Etüüd
L. Brouwer. Etüüd
C. Czerny. Etüüdid op. 599 nr. 51, 86; op. 139 nr. 99
3. Palad. 5-6 pala.
Tasemenäited:
A. Männik. Jäälilled. Tsüklist Aastaring
F. Mendelssohn-Bartholdy. Laulu tiivul
M. Siimer. Mängutoos
J. S. Bach. Prelüüd C-duur
Eesti rahvaviis - Küla mull' ütleb (J. Zeiger)
4. Polüfoonilise iseloomuga palad. 3 pala.
Tasemenäited:
J. S. Bach. Prelüüd e-moll
J. S. Bach. Menuetid Tellosüidist
K. Rugge. Divertisment nr. 3
5. Suurvorm. Sonaat, kontsertiino, kontsert, selle osa või
variatsioonid.
Tasemenäited:
Fr. Händel. Harfikontsert B-duur, II osa
G. Taniel. Kontsertiino 2-le kandlele
J. Maisonnier. Variatsioonid (Orig. kitarrile)
6. Esinemispraktika. I p/a. 1 etüüd. Heliredelite arvestus:
kõik # heliredelid vastavalt nõuetele. Kromaatiline heliredel
"do"-st. II p/a. 1 pala. Heliredelite arvestus: kõik b
heliredelid vastavalt nõuetele.
7. Vanema astme lõpueksam. Kevadel: 1 etüüd + 1
polüfoonilise iseloomuga pala + suurvorm või selle osa + 1-2
pala vabal valikul.
Lisa 12
kohaliku omavalitsuse huvialakooli
/ muusika- ja kunstikoolide
üleriigilise õppekava juurde
PLOKKFLÖÖT
1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava
1.1. ÕPETUSE EESMÄRGID
Plokkflöödil võiks muusikakoolides olla kahesugune koht.
Esiteks sobib ta ettevalmistavaks pilliks kõikidele
teistele puhkpillidele. Loomulikult peaks muusikaõpinguid
alustama võimalikult varases eas. Kuid praktika on näidanud, et
kui laps alustab mõne suurema puhkpilli õppimist liiga vara, siis
kaasnevad sellega sageli suured pinged tema füüsises, millest hiljem
on raske vabaneda. Sel põhjusel ongi leitud, et
ettevalmistavaks pilliks on sobivaim plokkflööt. Seda pilli
võiks õppida juba 7-aastaselt, äratades lapses muusikahuvi, arendades
tema kujundlikku mõtlemist ja fantaasiat, rütmi- ja
muusikatunnetust, artikulatsiooni ja fraseerimist, kuulmisteravust ja
noodilugemist, vormitaju ja hingamist, sõrmetehnikat ja tööharjumust.
Kui lapse muusikalisele
haridusele on 4-5 aasta jooksul niisugune alus pandud, siis üle
minnes mõnele suuremale puhkpillile on tema edasisele arengule
eeldused jubas. loodud.
Teisest küljest on plokkflööt väga rikkaliku
kunstiväärtusliku repertuaariga soolopill, aga ka ansambli- ja
orkestripill. Siit tuleneb, et osa õpilasi võiks lõpetada
muusikakooli plokkflöödi alal ja üks väike osa võiks ka jätkata
selle pilliga oma haridusteed. Käesolev ainekava on kehtiv
7-aastase õpiajaga muusikakoolides, arvestusega, et õppima
asuvad 7-8-aastased lapsed.
Ainekava aitab õpetajal, õpilasel ja lapsevanemal
teadvustada õppetöö eesmärke ja sisu ning seega ka õppet��öd
planeerida. Ainekava kehtestab õppeaasta nõuded ja korrastab
hindamist. Ainekava ei sea latti kuigi kõrgele ja püüab
vabastada õpetajat soovist õpilase arengut forsseerida. Ainekava
peaks võimaldama iga pala maksimaalset kunstilist teostust. Võib
loota, et ainekava aitab õpilasel omandada õiget ja head
mängutehnikat, nii et järgmises kooliastmes ei peaks õpilane
midagi ümber õppima.
Heliredelite käsitlust ei ole kahjuks võimalik viia
sünkrooni solfedoga, sest näiteks D-duur on suhteliselt lihtne, aga
h-moll üldsegi mitte.
Etüüdide vähene kaal tuleneb kahest asjaolust. Ühest
küljest pole nende järele esimestel õppeaastatel suuremat
vajadust, kuna mängutehnika tuleb kätte huvitavama repertuaari -
palade kaudu. Küll aga on soovitatav vajaduse korral ise välja
mõelda sõrmeharjutusi. Teisest küljest on spetsiaalselt
plokkflöödile kirjutatud ja samas ka kättesaadavate etüüdide
hulk veel väike.
Palade repertuaari on tunduvalt laiendatud. Loomulikult on
repertuaari nimekiri avatud.
Suurt rõhku on pandud laulude mängimisele, sest
laulutekstid, mis kannavad mingit sõnumit, pilti, meeleolu ja
tundeid, ergutavad loodetavasti õpilase fantaasiat ja
kujundlikku mõtlemist, ja nii ehk harjub õpilane püüdlema ka
sisukama esituse poole.
Lastelaule, eesti ja teiste rahvaste laule ning koraale
võiks käsitleda I-III õppeaastal, sest nii sisuline kui
mängutehniline aspekt langeb siin hästi kokku. Mõistagi on
kasulik ka vanemates klassides neid valdkondi mitte tähelepanuta
jätta, vaid aeg-ajalt nendega süvendatult tegelda. Paljude
teiste rahvaste laulude kogumikud on küllaltki kättesaadavad.
Neid laule esineb ka kooli laulikutes. Nende kaudu võiks laps
saada aimu teiste rahvaste kultuurist. Esmalt on soovitatav
kuulmise järgi õppida laule, mida laps juba oskab. Uue laulu
puhul peaks seda kõigepealt laulma õppima, siis alles pillil
mängima.
Instrumentaalne rahvamuusika on rahvalaulust tehniliselt
nõudlikum ja seega võiks leida käsitlemist III-V õppeaastal.
Keskaja laulud on keskeltläbi lihtsamad, tantsud aga
küllaltki virtuoossed. Mõni estampie või saltarello sobiks hästi
ka lõpukavva.
16. sajand on eriti rikas muusika poolest, mida väga sageli
mängiti plokkflöötidega ja mis nii sisuliselt kui
mängutehniliselt sobib II-V klassi. Ansamblis võiks seda
muusikat kooli lõpuni kasutada.
Kui renessansstantsudega on juba tegeldud, siis võib asuda
süidi juurde. Süidis on uudseks probleemiks karakterite kiire
vaheldumine ja pikem vorm, mis nõuavad vastavalt suuremat
ümberlülitusvõimet ja vastupidavust. Süite võiks olemasolevatest
tantsudest ka ise koostada.
Barokktantsude õppimist tuleks alustada lihtsamatest ja
tüüpilisematest. Sobivaid tantse võib leida nii sonaatidest kui
süitidest. Sageli on sonaadi osad väga erineva raskusastmega.
Kui sonaat tervikuna jääb raskeks, siis võib võtta ainult kaks
osa - aeglase ja kiire. Vanemates klassides võiks vormitunnetuse
huvides sonaati mängida siiski tervikuna.
Diigi karakteri väljamängimine nõuab artikulatsiooni, sõrmede ja
hingamise väga head koostööd kiires tempos, mis võiks
hästi õnnestuda vast alles VII õppeaasta õpilasel.
Paljud plokkflöödiõpikud sisaldavad teemasid mitmesugustest
muusikaajaloo tähtteostest. Neil on rohkem üldhariv osa ja nende
käsitlemine võiks toetada muusikaliteratuuri õpinguid.
Õpingute lõpetamist plokkflöödikontserdiga ei saa pidada
mingiks omaette taseme n��itajaks. Sama sisulise ja tehnilise
raskusega repertuaari on suures valikus. Kuna orkestripartii
saab kõlada hästi vaid orkestri esituses, siis on kontserdi
mängimine soovitatav vaid väikse saateorkestri olemasolu korral.
Nüüdisaegne plokkflöödimuusika on enamasti tehniliselt väga
nõudlik. Samas on kirjutatud ka lihtsamat õppeotstarbelist
repertuaari. Kui see on muusikaliselt väärtuslik ja lapsele
vastuvõetav, siis võiks see leida käsitlemist ka varem.
Laste loovus on teadagi suur, ilmekalt ilmneb see kujutavas
kunstis. Et ka muusikas võiks laste loovus õitsele puhkeda
senisest suuremal määral, selleks tuleks seda kogu stuudiumi
vältel toetada. Omal kohal on nii lihtne varieerimine, kaunistamine
kui ka improvisatsioon.
Alt-plokkflöödile võiks üle minna siis, kui see noore
mängija kätele asjatuid pingeid ja vale hoidu ei põhjusta. Olgu
küll öeldud, et sonaatide valik sopran-plokkflöödile on
mõnevõrra piiratud. Alt-plokkflöödi repertuaar helistikku
muutmata üldiselt sopranile ei sobi - jääb kõrgeks ja see lisab
täiendavaid probleeme.
Ainekava ei tee ettekirjutusi ansambli kohta. Kahtlemata on
ansamblimäng kõige erinevamates koosseisudes, eeskätt
"Orffi-pillidega", poogen- ja näppepillidega ning klavessiiniga
ääretult vajalik läbi kogu stuudiumi. Kuna aga võimalused on
koolides väga erinevad, siis jääb ansamblitöö täielikult
õpetajate korraldada.
1.2. ÕPPESISU
I õppeaasta
C-duur 1/4-nootides, MM=60. Lastelaulud, rahvalaulud, koraalid.
Kohustuslik - 20 pala. Variatsioonid, improvisatsioon.
II õppeaasta
D-duur 1/4- ja 1/8-nootides, MM=60, trioolides, tertsides
ja legato. Kk 1/4- ja 1/8-nootides, trioolides ja legato. d-moll
samad mänguvõtted, trioolides ja tertsides ainult loomulik moll.
C-duur 1,5 oktaavi 1/4- ja 1/8-nootides, MM=60, trioolides, tertsides
ja legato. Kk 1/4- ja 1/8-nootides, trioolides, legato, 3-arpedo.
F-duur 1 oktaav, samad mänguvõtted.
Lastelaulud, eesti ja teiste rahvaste laulud, koraalid, keskaja
laulud, renessansslaulud ja tantsud. Kohustuslik - 27 pala.
Variatsioonid, improvisatsioon.
III õppeaasta
G-duur - samad mänguvõtted; g-moll - samad mänguvõtted.
C-duur, D-duur, d-moll, F-duur - samad mänguvõtted, lisaks
1/16-nootides topeltkeelega. Lastelaulud, eesti ja teiste
rahvaste laulud ja pillilood, koraalid, keskaja laulud,
renessansslaulud, tantsud ja süidid. Kohustuslik - 27 pala.
Variatsioon, improvisatsioon.
IV õppeaasta
e-moll - samad mänguvõtted; a-moll - samad mänguvõtted.
Kordamine: C F d G e D a g - samad mänguvõtted + V7 in C in g.
Eesti ja teiste rahvaste folkloor, koraalid, keskaja laulud,
renessansslaulud, tantsud ja süidid, barokktantsud, sonaadi
osad, teemad muusikaliteratuuri tähtteostest. Kohustuslik - 23
pala. Variatsioon, improvisatsioon.
V õppeaasta
B-duur - samad mänguvõtted. C-duur - 2 oktaavi. Kordamine:
C F d G e B g a. Eesti ja teiste rahvaste folkloor, koraalid,
renessansslaulud, tantsud, süidid, barokktantsud, sonaadi osad, teemad
muusikaliteratuuri tähtteostest. Kohustuslik - 20 pala.
Variatsioon, improvisatsioon.
I-V õppeaasta võiks toetuda T. Sepa "Plokkflöödi õpikule", mille
vihikud on välja antud klasside kaupa ja mis tervikuna
arvestab käesolevat ainekava. Mõistagi võib kasutada teisi
õpikuid, palade kogumikke ja muud õppematerjali.
VI õppeaasta
h-moll - samad mänguvõtted. Kordamine: C a F d G e B g D h
VII7 in a, in g. Eesti ja teiste rahvaste folkloor, koraalid, keskaja
tantsud, renessansslaulud, tantsud ja süidid, barokktantsud, sonaadid,
kontserdid, nüüdisaegne
plokkflöödimuusika, teemad muusikaliteratuuri tähtteostest.
Kohustuslik - 17 pala. Variatsioon, improvisatsioon.
VI õppeaasta tasemenäited:
Linde Höffer C v. Winterfeld. 12 etüüdi altplokkflöödile
nr. 1 ja 2
R. Valentine. 12 sonaati nr. 1-6
J. B. (John) Loillet. 6 sonaati
Ph. de Lavigne. 6 sonaati nr. 5 ja 6
VII õppeaasta
Läbivõetud heliredelite kordamine. Eesti ja teiste rahvaste
folkloor, koraalid, keskaja tantsud, renessanss-süidid, barokktantsud,
sonaadid, kontserdid, teemad muusikaliteratuuri
tähtteostest, nüüdisaegne plokkflöödimuusika. Kohustuslik - 12
pala. Variatsioon, improvisatsioon.
VII õppeaasta tasemenäited:
Linde Höffer C v. Winterfeld. 12 etüüdi altplokkflöödile
nr. 3. ja 4
B. Marcello. Sonaat B-duur op. 1 nr. 6
J. Chr. Pepusch. Sonaadid
F. M. Veracini. 12 sonaati nr. 10 d-moll
A. Vivaldi. Sonaat op. 13 nr. 2 C-duur
R. Valentine. Sonaadid nr. 7-12
G. Fr. Händel. Sonaadid g-moll ja F-duur
Ph. de Lavigne. 6 sonaati nr. 1-4
Lisa 13
kohaliku omavalitsuse huvialakooli
/ muusika- ja kunstikoolide
üleriigilise õppekava juurde
FLÖÖT
1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava
1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA
1.2.1. Õpetuse eesmärgid
Flöödimängu õppimist on soovitatav alustada 9-10-aastaselt.
Õiged algteadmised flöödi mängimisel:
- kehahoiu ja käte asetus;
- sõrmede ja keele koostöö;
- sügav ja kiire hingamine;
- pingevaba tooni tekitamine;
- õhu toe kasutamine;
- flöödi häälestamine;
- puhas intonatsioon ja selle parandamise võtted mängu
ajal;
- fraseerimine ja vabalt musitseerimine;
- lihtsamate strihhide kasutamine;
- enese kuulamine.
Õpilane esineb alates I klassi viimasest veerandist kooli
kontsertidel iga veerandi lõpus, mängides 2 erineva iseloomuga
pala. Tehnilisel arvestusel, mis toimub 2 korda aastas mängib
õpilane sel poolaastal õpitud heliredelitest ühe duur- ja ühe
moll-heliredeli. Esinemised on hindelised ja hinne märgitakse
tunnistusele.
1.2.2. I õppeaasta
Mänguõpetus algab esimesest oktaavist (erandjuhtudel võib
alata ka teisest oktaavist). Aasta jooksul õpitakse: 8-10
lihtsat pala (rahvalaulud, lastelaulud või klassikalised
lastepalad); 10-12 lihtsat harjutust või etüüdi; heliredelid ühe
märgini (F, G, CCa) üle ühe oktaavi. I astme kolmkõlanoote võib
soovi korral mängida ka pööretega 3 noodi kaupa.
Tasemenäited:
1. W. A. Mozart. Allegretto
2. J. S. Bach. Koraal
3. J. Haydn. Arietta
4. F. R. Schubert. Valss
5. Lastelaulud, rahvalaulud
1.2.3. II õppeaasta
Saavutada vaba toon diapasoonis d1-f3. Hingamine viia
võimalikult sõltuvusse muusikalistest fraasidest. Aasta jooksul
õpitakse: 8-10 väikest pala; 8-10 lihtsat harjutust või etüüdi;
heliredelid (maoorid ja minoorid) kahe märgini üle kahe oktaavi
(kui diapasoon ei võimalda, siis kombineerida või mängida üle
ühe okt.).
Tasemenäited:
1. W. A. Mozart. Karjuse laul
2. Tehhi rahvalaul - Karjane
3. P. Taikovski. Vana prantsuse lauluke
4. C. W. Gluck. Tants
5. E. Aavik. Mängides dässi
6. R. Eespere. Hällilaul
7. J. S. Bach. Katkend talupoja kantaadist
8. B. Bartk. Rahvalaulud
1.2.4. III õppeaasta
Aasta jooksul õpitakse: 8-10 erineva karakteriga pala; 8-10
etüüdi; heliredelid (duurid, mollid) 3 märgini; I astme kolmkõla
koos pööretega 4 noodi kaupa. Kromaatiline helirida üle ühe okt.
Ansamblimängu alustatakse duoga. Aastas õpitakse vähemalt 4
pala. Noodilugemisel kasutada I kl. tasemega palu või etüüde.
Õpitakse tegema pala analüüsi (helistik, taktimõõt, vorm).
Õpilane peab tundma kõiki palas esinevaid muusikalisi termineid
(tempod, dünaamika).
Tasemenäited:
1. L. van Beethoven. Saksa tants
2. E. Grieg. Valss (c-moll)
3. A. Hataturjan. Andantino
4. V. Schutt. Päikesejänkud
5. A. Corelli. Prelüüd ja gavott
6. H. Purcell. Karjane
7. L. Weiner. Tants
1.2.5. IV õppeaasta
Tutvumine topeltstakaatoga. Selle kasutamine kiiretes
repetitsioonides. Repertuaar laieneb tänapäeva helikeelega
atonaalsesse muusikasse. Põgus tutvumine suurvormiga. Diapasoon
-1-a3. Õpilane alustab võimaluse korral mängu orkestris. Aasta
jooksul õpitakse: 7-8 pala, neist üks suurvorm (vähemalt 2 osa);
8-10 etüüdi, neist paar topeltstakaato harjutamiseks;
heliredelid 4 märgini; I astme kolmkõla koos pööretega 4 noodi
kaupa. Kiirus on 50-60. Strihhid - detache, legato, stakaato ja
segastrihhid. Kromaatiline helirida. D7 pikk arpedo (duuris) ja
VII7 pikk arpedo (mollis) aeglases tempos (MM=60). Ansamblis
võetakse läbi 4 pala aastas. Noodilugemisel mängitakse II kl.
tasemega repertuaari ja hakatakse läbi võtma orkestripartiisid.
Tasemenäited:
1. F. M. Veracini. Sonaadid
2. B. Marcello. Sonaadid
3. A. Corelli. Gigue
4. F. R. Schubert. Serenaad
5. J. Field. Nokturn
6. F. J. Gossec. Gavott
7. B. Bartk. Õhtud külas
8. D. ostakovit. Valss-skertso
Noorema astme lõpueksam
Eksamil mängib õpilane: 1 etüüdi soovitatavalt peast; 2-3
eri iseloomuga pala peast.
Nooremale astmele soovitatavad kogumikud:
1. Luha, E. Flöödiõpik algajaile.
2. Platonov, N. Flöödikool.
3. Towarnicki, E. Flöödikool I.
4. Jeney, Z. Fuvola iskola.
või ka muud kaasaegsed flöödinoodid.
Etüüdid:
1. Köhler, E. Schule für die Flöte.
2. Bantai, J., Kovacs, I. Selected Studies for Flute I.
3. Tomaszewski, F. Wybor etiud na flet I.
Palade kogumikud:
1. Kogumik flöödile, I-II klass. Moskva, 1976.
2. Flöödipalu I klassile. Kiiev, 1989.
3. Kovacs, I., Bantai, V. Flöödimuusikat algajaile.
4. Leichte Kammermusik für Flöte. Bantai-Kovacs Editio
Musica, Budapest.
5. Leichte Vortragsstücke für Flöte. Bantai-Kovacs Editio
Musica, Budapest.
6. Kleine Vostrapstücke für Flöte. Bantai-Kovacs Editio
Musica, Budapest.
7. Marcello, B. Sonaadid.
8. Veracini, F. M. Sonaadid.
1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA
1.3.1. Õpetuse eesmärgid
Anda õpilase arenguks mitmekülgseid võimalusi. Mängida
erinevates ansamblites ja orkestrites ning valmistada ette
edasiõppimiseks.
Põhinõuded: süvenenud ja väljendusrikas musitseerimine, tehniline
vabadus, puhas intonatsioon, teoste sisu
lahtimõtestamine, vormi analüüs.
Õpilane esineb iga veerandi lõpus kooli kontsertidel, esitades peast
1-2 pala. Tehnilistel arvestustel, mis toimuvad 2
korda aastas, mängib õpilane sel poolaastal õpitud
heliredelitest ühe duuri ja ühe molli ning ühe etüüdi.
Esinemised on hindelised ja hinne märgitakse tunnistusele.
1.3.2. V õppeaasta
Töö toimub tehnilise täiustamise suunas. Melismid.
Repertuaar laieneb suurvormidele. Aasta jooksul õpitakse: 6-8
pala, neist 1-2 suurvormi või osa suurvormist; 8-10 etüüdi
erinevate tehniliste võtete omandamiseks; heliredelid üle kahe
oktaavi 5 märgini. Kiirus MM=60. D7 ja VII7 pikk arpedo sama
kiirusega. Lühike arpedo. Kromaatiline helirida. Strihhid -
legato, detache, stakaato ja segastrihhid (rütme varieeritakse).
Ansamblis õpitakse 4 pala aastas. Noodilugemisel kasutatakse III
kl. tasemega repertuaari ja mängitakse orkestripartiisid.
Tasemenäited:
1. J. Vanhal. Sonaat
2. J. S. Bach. Nali
3. J. S. Bach. Sitsiliana
4. M. Moszkowski. Hispaania tantsud
5. C. M. Weber. Meretüdrukute tants
6. D. Rossini. Andante
7. S. Rahmaninov. Itaalia polka
8. C. Debussy. Linalakk tütarlaps
9. C. Saint-Saens. Luik
1.3.3. VI õppeaasta
Repertuaar laieneb vanamuusika ja levimuusika anrisse.
Levimuusikas tutvutakse ka dässilike rütmide ja strihhide
eripäraga (stiili küsimused ragtime'is ja swingis).
Topeltstakaatot kasutatakse palades, etüüdides ja heliredelites.
Aasta jooksul õpitakse: 7-8 pala, neist 2 suurvormi, milles on
vähemalt 2 osa ja 1-2 levimuusikasse kuuluvat pala (ragtime, swing).
R. Valgre, J. Joplin; 8-10 etüüdi; heliredelid üle kahe
oktaavi 6 märgini. Ansamblimängus laieneb repertuaar
vanamuusikale. Aastas õpitakse 4 pala. Noodilugemisel
kasutatakse IV kl. tasemega repertuaari ja suuremat rõhku
pannakse orkestripartiide mängimisele.
Tasemenäited:
1. G. Ph. Telemann. Sonaadid
2. G. Fr. Händel. Sonaadid
3. F. J. Gossec. Tamburiin
4. J. S. Bach C Ch. Gounod. Ave Maria
5. J. Brahms. Ungari tants nr. 19
6. N. Rakov. Skertsino
7. L. Auber. Presto
1.3.4. VII õppeaasta
Kõige seniõpitu viimistlemine ja süvendamine. Õpilane oskab
määrata või muuta iseseisvalt strihhe, fraase ja põhjendada
neid. Tutvumine frullatoga. Vaba tooni saavutamine diapasoonis
c1-c4. Aasta jooksul õpitakse: eksamikava - 1-2 atonaalset või
dässiliku kallakuga pala (ragtime, swing); 4-6 etüüdi;
heliredelite ja arpedode viimistlemine kõikides tonaalsustes.
Kiirus 60-70. Ansamblis mängitakse 4 teost aastas.
Noodilugemisel kasutatakse IV ja V kl. repertuaari 1 pala
tunnis. Jätkub orkestripartiide mängimine.
Tasemenäited:
1. I. Pauer. Capriccio
2. H. R. Sinisalo. Miniatuurid
3. C. Debussy. Paadis
4. Fr. Schubert. Ave Maria
5. G. Ph. Telemann. Sonaadid
6. A. Vivaldi. Sonaadid
7. H. Eller. 3 pala
8. A. Dvorak. Humoresk
9. G. Bizet. Menuett
Vanema astme lõpueksam
Eksami kavas mängib õpilane: ühe suurvormi (vähemalt 2 osa)
peast; 2 erineva iseloomuga pala peast. Üks pala võib olla
asendatud ansamblipalaga, mille võib esitada noodist;
ettevalmistamata pala IV-V klassi programmist klaverisaatega.
Tehnilisel eksamil: üks etüüd komisjoni valikul kolmest
ettevalmistatud etüüdist; 1 duur ja 1 moll kõigist õpitud
heliredelitest.
Õppetöö plaani koostamisel lähtub õpetaja
programminõuetest, kuid võib sellesse teha aastate lõikes ka
suuremaid või väiksemaid korrektuure. Tähtis on lõpptulemus.
Kuidas seda saavutada, oleneb õpetaja pedagoogilisest oskusest
ja taktitundest, lähtudes õpilase individuaalsetest omadustest.
Vanemale astmele soovitatavad kogumikud:
1. Kogumik flöödile, V klass. Moskva, 1972.
2. Kogumik flöödile, V klass. Kiiev, 1981.
3. Platonov, N. Flöödikool. Moskva, 1988, 1964.
4. Towarnicki, E. Flöödikool II, III. Poola.
5. Jeney, R. Flöödikool II. Budapest, 1972.
6. Album flöödiõpilasele. Kiiev, 1974.
7. Nõukogude heliloojate palu. Moskva, 1974.
8. Haydn, J. 12 pala muusikakellale. London, 1975.
9. Pauer, I. -apricco. Moskva, 1974.
10. Doflein, E. 16 flöödisoolot. Mainz, 1970.
11. Sinisalo, H. R. 3 miniatruuri. Budapest.
12. Platonov, N. Etüüdid. Moskva, 1968.
13. Dobrzynski, I. F. Andante ja Rondo. Poola.
14. Palad ja etüüdid. Moskva, 1973.
15. Faure, G. Hällilaul.
16. Händel, G. F. Sonaadid.
17. Telemann, G. F. Sonaadid.
18. Eller, H. Kolm pala flöödile.
19. Faure, G. Siciliana.
Lisa 14
kohaliku omavalitsuse huvialakooli
/ muusika- ja kunstikoolide
üleriigilise õppekava juurde
KLARNET
1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava
Klarnetimängu õppimist soovitatakse alustada 9-10 a.
vanuselt. Võib alustada ka 11-12 a. vanuselt. Hilisem alustamine
ei anna enam nii häid tulemusi. Kõik sõltub siiski lapse
füüsilistest eeldustest.
Kui laps on väikest kasvu või nõrgema kehaehitusega, võib
alustada klarnetiga in -, mille sõrmede vahe on tunduvalt kitsam
ja sobib paremini pisemale käele. Alguses on soovitatav pilli
otsa millegagi toetada või kasutada kaelarihma, et kogu pilli
raskus ei lasuks parema k��e pöidlal.
Esimese õppeaasta esimesel poolaastal õpilasel
kohustuslikke esinemisi ei ole.
Esimese õ/a. II poolaastast alates esineb iga õpilane
vähemalt korra poolaasta jooksul 2 eriilmelise palaga osakonna
kontsertidel.
Tehnilisi arvestusi korraldada vastavate etüüdide ja
heliredelitega kummalgi poolaastal üks.
Nii esinemise eest kontsertidel kui ka arvestustel pannakse
õpilastele hinded ja need hinded kantakse tunnistusele.
1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA
1.2.1. I õppeaasta
Esmatähelepanu tuleks pöörata kohe sellele, et õpilane
saaks alustada õppimist korralikul pillil, korraliku huuliku ja
kvaliteetse keelega. Õpilasel peab algusest peale tekkima vaba
ja kõlav toon, hiljem seda enam ei saavuta.
Kohe tuleb ka näidata õpilasele pilli kokkupaneku õigeid
võtteid ja hoolitsemist oma instrumendi eest. Näidata keele
ettevalmistamist ja selle täpset asetamist huulikule. Vastasel
juhul ei teki õiget tooni.
Instrumendi korrashoid ja keele lihvimine olgu õpetaja töö.
Kohe esimesest tunnist alates tuleb pöörata erilist
tähelepanu huuliku õigele kaugusele üle hammaste, huulte hoiule,
õigele sissehingamisele ja väljapuhumisele.
Õpetajal tuleb seda pidevalt ette näidata ja selle täitmist
nõuda. Veel tuleb tähelepanu pöörata käte asetusele, sõrmede
tööle ja keele õigele liikumisele, igapäevasele pikkade nootide
puhumisele (5-10 min.), õigele sissehingamisele ja
väljapuhumisele.
Aasta jooksul õppida: 8-10 eriilmelist pala, 8-10 etüüdi.
Tasemenäited:
1. Poisid ritta - Eesti lastelaul
2. Meil aiaäärne tänavas - Eesti rahvalaul
3. G. Ernesaks. Rong see sõitis
4. K. A. Hermann. Kevadel
5. Mutionu pidu - Eesti rahvalaul
6. Kurb meel - Eesti rahvalaul
7. Jaan läheb jaanitulele - Eesti rahvalaul
8. Uhti uhti uhkesti - Eesti rahvalaul
9. Liiri lõõri lõokene - Eesti rahvalaul
10. Oh mina väike mehikene - Eesti rahvalaul
11. Isamaa mälestus - Eesti rahvalaul
12. J. Kaljaspoolik. Andante
13. J. Kaljaspoolik. Künnipoisi laul
14. Tiiu talutütrekene - Eesti rahvalaul
15. Igal ühel oma pill - Eesti rahvalaul
16. Süda tuksub - Eesti rahvalaul
17. Püha öö - Jõululaul (Gruber)
18. I. Berlin. White Christmas
19. R. Rodgers. Edelweiss
20. Clementine - Ameerika viis
21. oti rahvaviis
22. Inga klockor ringer mer - Rootsi klarnetikoolist
(Norbin)
23. Long long time ago - Inglise viis (Bayly)
klarnetikoolist
24. Leedu viis - S. Rozanovi klarnetikoolist
25. Kägu - S. Rozanovi klarnetikoolist
26. Lendas tuvi - S. Rozanovi klarnetikoolist
27. Easy Performance pieces for clarinett. Klarnetipalade
kogumik
Etüüdid:
1. L. Eerola. 30 etüüdi algajatele
2. A. Regi. Klarnetimängu õpetus. I osa (kergemad etüüdid)
3. S. Rozanov. Klarnetikool (kergemad etüüdid)
4. N. Gurfinkel. Klarnetikool (kergemad etüüdid)
Ansamblitest soovitame kõikides klarnetiõpikutes olevaid
kergemaid duette-triosid vastavalt õpilase võimekusele. Näiteks:
"30 melodier klarinetter" (Rootsi).
Klarnetikoolid:
1. Regi, A. Klarnetimängu õpetus. I osa.
2. Adventures in clarinett playing / P. van Bodegraven. -
Inglise k.
3. Ployhar, D. Den moderna korpsskole. - Rootsi k.
4. Rozanov, S. Klarnetikool.
5. Gurfinkel, N. Klarnetikool.
6. Norbin, J. E. Jag lär mej spela klarinett. - Rootsi k.
7. Progressive Clarinet method / By A. Scott. - Inglise k.
8. Norbin, J. E. Klarnetikool. I osa.
Heliredelid: I poolaastal Sol- ja Fa-maoor ühe oktaavi
ulatuses. II poolaastal Sol, mi (kahe oktaavi ulatuses); Fa, re
(kahe oktaavi ulatuses); Do, la (kahe oktaavi ulatuses) kolmkõlad ja
nende pöörded 4 noodi kaupa kuni Sol2.
1.2.2. II õppeaasta
Pidev tähelepanu pilli õigele hoiule. Hingamine toimugu
juba muusikaliste fraaside järgi. Jälgida, et keele liikumine
oleks vaba ja minimaalne. (Mitte kurgust kaasa liikudes.) Tihti
selgitada õpilasele, et kurk peab olema pingevaba.
Õppeaasta jooksul õppida: 8-10 erinevat pala, 8-10 etüüdi.
Tasemenäited:
1. Labajala valss - Eesti rahvaviis
2. R. Eespere. Siis kui minu vanaema
3. Laula laula suukene - Eesti rahvaviis
4. O. Ita. Ema sünnipäev
5. R. Valgre. Tartu valss
6. R. Valgre. Narva valss
7. R. Valgre. Pühapäev Kadriorus
8. R. Valgre. Saaremaa valss
9. R. Rodgers. Oo kuis kaunis on hommik
10. L. van Beethoven. Koopaorav
11. V. Maikapar. Valss - Poola kogust
12. Fr. Schubert. Valss - Ungari kogust
13. Fr. Schubert. Saksa tants - Ungari (Berkesi) kogust
14. G. F. Händel. Menuett - Berkesi kogust
15. G. F. Händel. Bouree - Berkesi kogust
16. Leedu viis - S. Rozanovi koolist
17. N. Mjaskovski. Kevadine meeleolu
18. Ukraina hällilaul - S. Rozanovi koolist
19. E. Grieg. Norra laul - S. Rozanovi koolist
20. Marss ooperist Võluflööt - S. Rozanovi koolist
21. Palad kogumikust Easy Performance pieces for clarinett
22. M. Glinka. Põhjatäht - S. Rozanovi koolist
23. Cherry pink and apple blossom white - by Loui Cux
24. D. Weiss. What a wonderful world
Etüüdid:
1. L. Eerola. 30 etüüdi klarnetile
2. A. Regi. Klarnetimängu õpetus. I osa (lõpuetüüdid)
3. A. Stark. 36 kerget etüüdi
4. A. Presman. Kerged etüüdid klarnetile
5. L. Kurkevit. Valik etüüde klarnetile. I osa
Ansamblitest:
30 melodier för tre klarinetter - Rootsi (Suur valik igas
raskusastmes triosid)
Klarnetikoolid:
1. Regi, A. Klarnetimängu õpetus. I osa.
2. Rozanov, S. Klarnetikool (valikuliselt).
3. Getman, V. Klarnetikool.
4. Norbin, J. E. Jag lär mej spela klarinett (lõpupoolsed
lood).
Heliredelid:
Do-la; Re-si; Fa-re; Si b-sol; Sol-mi + kolmkõlad ja nende
pöörded 4 noodi kaupa 2. okt. ulatuses. Õppida staccato
mänguvõtet.
1.2.3. III õppeaasta
Jälgida, et õpilane mängiks pingevabalt ja et silmade vaade
ei oleks suunatud maha sõrmedele, vaid näo kõrgusele seinale, muidu
muutub kohe huuliku asetus ebasobivaks. Sisse viia
punkteeritud rütm ja kuueteistkümnendikud. Noodilugemiseks
kasutada lihtsamaid palasid II kl. repertuaarist. Staccato.
Õppeaasta jooksul õppida: 8-10 erinevat pala; 8-10 etüüdi.
Tasemenäited:
1. Keskmise raskusega lood klarnetile (väga hea valik
klassikalist)
2. W. A. Mozart. Ave Verum
3. C. Saint-Saens. Luik
4. L. van Beethoven. Sonatiin
5. D. Kabalevski. Klounid
6. B. Bartk. Õhtud külas
7. F. Mendelssohn. Kevade laul
8. R. Schumann. Unelmad
9. W. A. Mozart. Külatantsud
10. L. van Beethoven. Polonees - Ungari Berkesi koolist
11. W. A. Mozart. Menuett - Ungari Berkesi koolist
12. J. Haydn. Serenaad - Ungari Berkesi kogust
13. W. A. Mozart. Jahimeeste koor ooperist Nõidkütt -
Berkesi kogust
14. F. Chopin. Prelüüd - Berkesi kogust
15. A. Ljadov. Prelüüd
16. A. Ljadov. Fuuga - S. Rozanovi klarnetikoolist
17. N. Rimski-Korsakov. India külaliste laul - S. Rozanovi
klarnetikoolist
18. G. F. Händel. Largo - S. Rozanovi klarnetikoolist
19. Serenaad - S. Rozanovi klarnetikoolist
20. V. Cosma. Only love
Etüüdid:
1. A. Regi. Klarnetimängu õpetus. II osa etüüdid
2. L. Eerola. 25 etüüdi klarnetile
3. G. Demnitz. Elementarschule für Klarinette (kergemad
etüüdid)
4. N. Gurfinkel. Klarnetikool (kergemad etüüdid)
5. A. Stark. 36 kerget etüüdi
6. A. Presman. Valitud etüüdid
7. S. Rozanov. Klarneti kool (valikuliselt)
Ansamblid:
1. 30 melodier för tre klarinetten (raskemad)
2. Threes's a crowd clarinet trios
3. Londonderry air traditsionaal 4 klarnetile
4. H. Juurikase seatud triod, kvartetid klarnetile
5. A. Regi ansambliseaded (koolist)
6. 15 rahvalikku viisi 3 klarnetile
7. L. van Beethoven. Kevade kutse 3 klarnetile
8. Merill Knighton. Väike menuett 4 klarnetile
9. I. Kratochvil. Klarnetimängu õpik - sellest J. Vanhali
väikesed triod nr. 50, 65, 78, 93 ja 103
Heliredelid: Eelmise aasta heliredelitele juurde õppida:
Mi-maoor ja do-minoor; D7 ja pöörded 4 noodi kaupa; staccato.
1.2.4. IV õppeaasta
Pidev õpilase õige pillihoiu ja tooni jälgimine. Erinevate
strihhide kasutamine: detache, legato, staccato, tenuto.
Trioolide, sünkoopide jne. tutvustamine. Harjutused 6/8; 9/8 ja
12/8 taktimõõdus. Melismide tutvustamine. Orkestripartiide
harjutamine. Lehest lugemiseks kasutada II kl. repertuaari.
Algastme lõpetamisel kasutada eksamil 3 eriilmelist pala. Üks
neist võib olla ka suurvormi osa. Õppeaasta jooksul õppida: 8-10
eriilmelist pala, 8-10 etüüdi.
Tasemenäited:
1. P. Taikovski. Sõnadeta laul
2. J. S. Bach. Adagio - Ungari (Berkesi) kogust
3. J. Haydn. Adagio - Ungari (Berkesi) kogust
4. F. Schubert. Sõjatants - Ungari (Berkesi) kogust
5. R. Schumann. Seherezade - Ungari (Berkesi) kogust
6. W. A. Mozart. Külatantsud - S. Rozanovi klarnetikoolist
7. K. Weber. Sonatiin
8. W. A. Mozart. Sonatiin
9. P. Taikovski. Nokturn
10. Lina - Eesti tantsud N. Gurfinkeli klarnetikoolist
11. Kalamees - Eesti tantsud N. Gurfinkeli klarnetikoolist
12. J. N. Hummel. Valss - Poola kogust
13. C. M. Weber. Mazurka - Poola kogust
14. N. tedrin. Nali
15. D. ostakovit. Romanss
16. C. Saint-Saens. Luik
17. W. A. Mozart. Ave Verum
18. A. Regi. Kolm pala eesti rahv. teemadel (vene
väljaanne)
19. Keskmise raskusega lood klarnetile
20. 14 pala klarnetile (kergemad) // The clarinettist's
collection. Book one
Etüüdid:
1. A. Stark. Valitud etüüdid klarnetile
2. L. Eerola. 25 etüüdi klarnetile
3. A. Dolezal. 24 etüüdi klarnetile
4. G. Demnitzki klarnetikooli raskemad etüüdid
Ansamblid:
1. James Poveri kogutud ansamblid (triod). I vihik
2. Klarinetten duos. II osa (Richter'i seaded)
3. Threes' a crowd clarinet trios
4. H. Juurika seatud triod, kvartetid
5. A. Regi ansambliseaded (koolist)
6. 15 melodier för 3 trumpeter (klarinetter)
7. Lihtsamad duod, triod, kvartetid kogust Clarinet
sessions fun for two and three four clarinets - by Don Caccel
and L. Gerhart
Heliredelid:
Eelmise õ/a. heliredelite kordamine, juurde õppida
La-maoor ja fa#-minoor; D7 ja >VII7 koos pööretega 4 noodi
kaupa. Staccato ja kromaatiline heliredel.
1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA
1.3.1. V õppeaasta
Õpilase pidev jälgimine tunnis, et säiliks vaba ja kõlav
toon ning pingevaba mäng. Et palade esitamine oleks vaba,
väljendusrikas, intonatsioon puhas ja mäng tehniliselt
korrektne. Melismide mängimine ja suurvormide tutvustamine.
Orkestripartiide harjutamine. Lehest lugemiseks kasutada IV õ/a.
noote. Aasta jooksul õppida: 8-10 eriilmelist pala, 8-10 etüüdi.
Tasemenäited:
1. K. Oginsky. Adagio - Poola kogust
2. J. Kleczynski. Rondo - Poola kogust
3. Sonaadid ja parfiitod (sooloklarnetile, venekeelne
kogumik)
4. Lugusid klarnetile (populaarsete lugude seaded
klarnetile ja klaverile)
5. M. Moszkovski. Spanische Tänze
6. A. Regi. Karjuse laul (venekeelsest kogust)
7. F. Mendelssohn. Adagio (venekeelsest kogust 3. ja 4.
klassile)
8. L. van Beethoven. Menuett (venekeelsest kogust 3. ja 4.
klassile)
9. K. Karajev. Adagio (venekeelsest kogust 3. ja 4.
klassile)
10. D. Pezetti. Presto (venekeelsest kogust 3. ja 4.
klassile)
11. W. A. Mozart. Rondo (venekeelsest kogust 4. ja 5.
klassile)
12. A. Blok. 3 akvarelli (venekeelsest kogust 4. ja 5.
klassile)
13. A. Scarlatti. Sonaat (venekeelsest kogust 4. ja 5.
klassile)
14. C. M. Weber. Sonatiin (venekeelsest kogust 4. ja 5.
klassile)
15. A. Vivaldi. Giga - Ungari (Berkesi) kogust
16. B. Goodmani kogust "Jazz classic" palad (8 tk.)
17. P. Taikovski. Romanss
18. G. F. Händel. Andante (venekeelsest kogust 4. ja 5.
klassile)
19. W. A. Mozart. Rondo - S. Rozanovi klarnetikoolist
20. G. F. Händel. Aaria variatsioonidega - S. Rozanovi
klarnetikoolist
21. J. X. Lefevre. Sonaat nr. 1
22. J. X. Lefevre. Sonaat nr. 2
23. 14 pala klarnetile (raskemad) // The clarinettist's
collection. Book one
24. R. Wagner. Adagio - kogust
Etüüdid:
1. L. Eerola. 25 etüüdi klarnetile
2. G. Demnitzki klarnetikooli etüüdid (raskemad)
3. M. Etlik. Valitud etüüdid
4. L. Kurkevit. Valik etüüde. II osa
5. Kogumik Studio dresner tanzsinfoniker
Ansamblid:
1. F. A. Hofmeister. Duette für klarinetten
2. Threes' a crowd triod
3. H. Juurika seatud triod, kvartetid
4. Adagio sostenuto (trio) kuni Fromtrio op. 24
5. L. van Beethoven. Trio
6. K. Jenkins. Smokey Joe (kvintett)
7. James Poveri kogutud ansamblid (triod). II vihik
8. D. Pedley. Five Folk Tunes (trio)
9. I. Shekov. Aquarellen. 4. kl.
Heliredelid:
Eelmise õ/a. heliredelite kordamine. Juurde õppida
Mi-maoor ja do#-minoor. D7 ja >VII7. Kolmkõlad koos pööretega 4
noodi kaupa. Staccato ja kromaatiline heliredel.
1.3.2. VI õppeaasta
Pidev töö igapäevaste harjutustega mängutehnika
arendamiseks ja tooni kujundamiseks. Tutvustada ka dässmuusika
rütme. Orkestripartiide harjutamine. Ansamblimäng. Aasta jooksul
õppida: 8-10 eriilmelist pala, ka suurvormi osi; 8-10 etüüdi.
Lehest lugemiseks kasutada V klassi repertuaari.
Tasemenäited:
1. Debussy for clarinet, 6 pala (kergemad)
2. J. S. Bach. Sonaadid ja partiitad sooloklarnetile
3. Solistenparade für Klarinette - Saksa kogu
4. M. Moszkovski. Spanische Tänze (klarnetile)
5. S. Prokofjev. Tütarlaste tants liiliatega (venekeelne
kogumik 3.-4. klassile)
6. D. Pesetti. Presto (venekeelne kogumik 3.-4. klassile)
7. K. Oginsky. Adagio - Poola kogust
8. F. Lessel. Menuett - Poola kogust
9. L. van Beethoven. Sonatiin (venekeelne kogumik 4.-5.
klassile)
10. W. Gluck. Meloodia (venekeelne kogumik 4.-5. klassile)
11. M. Glinka. Vokaliis (venekeelne kogumik 4.-5. klassile)
12. A. Scarlatti. Sonaat re-min. (venekeelne kogumik 4.-5.
klassile)
13. M. Mussorgski. alunja (venekeelne kogumik 4.-5.
klassile)
14. Z. Fibich. Pastoraal (venekeelne kogumik 4.-5.
klassile)
15. I. Karamõev. Intermezzo (venekeelne kogumik 4.-5.
klassile)
16. B. Goodman. Jazz Classics
17. A. Gretaninov. Väike süit
18. L. van Beethoven. Menuett (venekeelne kogumik 3.-4.
klassile)
19. P. Taikovski. Lillede valss
Etüüdid:
1. M. Etlik. Valitud etüüdid (meloodilised, tehnilised)
2. K. Baerman. Valitud etüüdid (saatega)
3. A. Stark. 40 etüüdi
4. L. Kurkevit. Etüüdid II osa klarnetile
5. 31 etudes the developing cl.
Ansamblid:
1. 12 klarnetiansamblit triost kuni sekstetini (klassika)
2. W. A. Mozart. Divertisment nr. 1 kolmele klarnetile
3. J. Haydn. Klarneti sekstett. Katkend Üllatussümfooniast.
Arran. W. Johnson
Heliredelid:
Eelmise aasta heliredelite kordamine. Juurde õppida
La b-maoor ja fa-minoor. D7 ja >VII7 koos pööretega 4 noodi
kaupa. Staccato ja kromaatiline heliredel.
1.3.3. VII õppeaasta
Eesmärgiks on kogu repertuaari tehniliselt vaba ja ilmekas
mängimine. Lõpueksami kava õppimine. Orkestripartiide
harjutamine. Ansamblimäng. Aasta jooksul õppida: 8-10
eriilmelist pala, sealhulgas suurvorme või nende osi, 8-10
etüüdi. Noodilugemiseks kasutada VI klassi repertuaari.
Tasemenäited:
1. W. A. Mozart. Süit
2. C. M. Weber. I klarnetikontsert
3. M. Glinka. Vokaliis (venekeelne kogumik 4.-5. klassile)
4. C. Debussy. 6 pala klarnetile
5. V. Ojakäär. Lüüriline sonaat
6. P. Taikovski. Romanss
7. P. Taikovski. Ekspromt
8. B. Kail. Der moderne Jazz-klarnetist
9. V. Gezler. Verbunk - Ungari (Berkesi) kogust
10. W. A. Mozart. Tema con Variazione - kogust Klassische
Wortragsstücke
11. N. Rimski-Korsakov. Kimalase lend
12. V. Gamalia. Kontsert-intermezzo
13. Z. Fibich. Pastoraal (venekeelne kogumik 4.-5.
klassile)
14. M. Mussorgski. alunja (venekeelne kogumik 4.-5.
klassile)
15. M. Moszkovski. Spanische Tänze
16. L. Milhaud. Kapriis (venekeelne kogumik 4.-5. klassile)
17. J. Medins. Romanss
18. J. S. Bach. Sonaadid ja partiitad sooloklarnetile
(valikuliselt)
Etüüdid:
1. Kloze. 20 etüüdi
2. A. Regi. Etüüdid
3. K. Baermen. 24 etüüdi klarnetile (saatega)
4. 31 etüüdi klarnetile (ingliskeelne väljaanne)
5. M. Etlik. Valitud etüüdid
6. L. Balassa-Berkesi klarnetikooli etüüdid
7. V. Reiman. Meri laulab. I kl. partii, II kl. partii
Ansamblid:
1. J. Scherzel. 6 Klarinetten Duette
2. F. Hausdorfer. Suite vor vier Klarinetten
3. D. Pedley. Five Folk Tunes (triole)
4. H. Voxman. Klassikalisi ansambleid. I ja II vihik
5. R. Lätte. Let's Go - klarneti kvartetile
6. J. Thompson. Ghalumea Swing - kvartett
7. F. Hausdörfer. Süit 4 klarnetile
8. Fr. Kuhlau. Sonatiin 4 klarnetile
9. G. Jacob. Scherzetto, Pavan ja Hopakk - kvartett
10. A. Corelli. Allemand - kvartett
11. C. Debussy. Arabesk nr. 1 - kvartett
12. B. Eklund. Klarnetikvintett nr. 2
Heliredelid:
Eelmine õ/a. heliredelite kordamine. Juurde õppida:
Re b-maoor ja si b-minoor, Si-maoor ja do#-minoor, D7 ja >VII7
koos pööretega 4 noodi kaupa. Staccato ja kromaatiline
heliredel. Edukamate õpilastega ja edasi õppima minejatega
harjutada kuni 6.-7. võtmemärgini heliredeleid.
Lisa 15
kohaliku omavalitsuse huvialakooli
/ muusika- ja kunstikoolide
üleriigilise õppekava juurde
SAKSOFON
1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava
Kuna saksofon on kaalult suhteliselt raske instrument, siis
sõltub tema õppimise alustamine õpilase kehalistest eeldustest -
kasvust, üldfüüsilisest seisundist. Seega ei ole soovitav
saksofonimängu alustada enne üheksandat eluaastat. Pillimängu
segavaks võivad osutuda liiga ees või taga asetsev alalõug, väga
kitsas alumine huul ja ebaühtlase pikkusega hambad.
Antud ainekava on koostatud eeldusel, et õppimise alustaja
on 9-10-aastane. Saksofoniõpinguid hiljem alustanuile tuleks
õppeprogrammi kohandada vastavalt õpilase võimetele ja arengu
tempole.
1.1. ÕPPESISU
Õppeprotsess koosneb kahest osast:
1. Tehniliste oskuste arendamine - töö heliredelite, harjutuste ja
etüüdidega. Aasta jooksul peaks õpilane läbi
töötama 10-12 etüüdi. Tehnilised arvestused toimuvad alates 3.
klassist kaks korda aastas ja on hindelised. Arvestuseks tuleb
ette valmistada heliredelid (näit. 1. poolaastal dieesidega, 2.
poolaastal bemollidega) ja kolm etüüdi.
2. Töö repertuaariga - palade, suurvormide ja ansamblitega.
Soovitatav palade arv aastas on 8-10. Õpilaskontsertidel, millest on
kohustuslik osa võtta vähemalt 2 korda aastas, tuleb
peast ette kanda kaks eri karakteriga pala.
Oluline koht on ansamblimängul, millega tuleks alustada
juba 1. klassis õpetajaga koos musitseerides. Alates teisest
��ppeaastast tuleks ühel aastal toimuvatest kontsertidest esitada
ansamblipalu (ühe peastmängitava pala asemel). Alates 4.
klassist võiks õpilasel olla võimalik mängida orkestris.
Õppetöö käigus tuleks arvestada veel järgmisi momente:
1. Lehest lugemise oskuse arendamine. Mängida nii soolo-
kui ansamblipalu ning orkestripartiisid. Heliredelite arvestusel
võib teha ka lehest lugemise kontrolli.
2. Kasvatada õpilases vaba ja loomingulist suhtumist
muusikasse ja oma instrumenti. Lihtsamate
improvisatsiooniharjutustega tuleks algust teha juba esimesel
õppeaastal. Oluline on õpilane viia arusaamisele, et muusikat
võib ka ise luua, mitte ainult noodist mängida.
3. Otsida võimalusi õppetöö mitmekesistamiseks (näit.
iseseisvate palade mängimine; play-a-long tüüpi õppematerjali
kasutamine; õpilaste mängu helisalvestamine, andmaks neile
võimalust end kuulata ja analüüsida; väljaspool kooli
esinemisvõimaluste loomine).
1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA
1.2.1. I õppeaasta
Õppimist alustada hingamistehnika väljaarendamisest. 2-4
esimese tunni vältel tuleks töötada ilma pillita, ainult
hingamisharjutustega. Õige suudimi väljakujundamiseks mängida
1-2 tunni vältel ainult huuliku ja pillikaelaga. Instrumendil
mängimist alustada noodist si1, seejärel la1, sol1, do1, fa1, mi1, re1.
Väga oluline on õige pillimänguasend. Jälgida, et õpilasel
ei tekiks valesid pingeid. Algaja ei tohiks puhuda korraga üle
kümne minuti. Pillimängimise vahel oleks soovitatav teha
kehalisi harjutusi. Eriti kaela ja selja piirkonnale, mis pilli
kandmise raskusest tingituna kiiresti väsivad.
1. Helistikud Do, Sol, Fa, la (ainult harmooniline), põhikolmkõla pikk
kuju, mängida nii detaches ja legatos.
Esimesel õppeaastal peab õpilane omandama diapasooni do1-do (nii
põhi- kui ka kombineeritud võtted). 10-15 lihtsat harjutust või
etüüdi.
2. Strihhidest kasutusel detache, legato, staccato. Esialgu
võiks mängida lihtsaid tuntud lastelaule (ka kuulmise järgi ilma
noodita, eelnevalt neid lauldes). Kontsertidel esinemine alates
teisest poolaastast.
Tasemenäited:
1. P. Swann. The Hippopotamus
2. F. Schubert. Valss
3. L. Moncton. Come to the Ball
1.2.2. II õppeaasta
Kasutusele võtta terve pilli ulatus; saavutada ühtlane
kandev toon; sforzato jt. aktsentide kasutamine; 3/8 ja 6/8
taktimõõdud.
1. Helistikud Do-la, Sol-mi, Fa-re, Re-si. Lisanduvad
trioolid, lühike arpeggio (3-kaupa grupeerituna), meloodiline
minoor, kromaatiline heliredel. Õppimisel oleva heliredeli
juurde mängida samas helistikus etüüde.
2. 10-12 erineva karakteriga pala.
Tasemenäited:
1. P. Taikovski. Kurb laul
2. S. Kisza. Szkice 1 nr. 9
3. P. Harris. Rondo Giocoso
4. J. Absil. Parade
1.2.3. III õppeaasta
1. Arvestusel nõutavad helistikud kuni 2 märgini. Lisandub
lühike arpeggio 4 noodi kaupa pööretega.
2. Lihtsamate melismide kasutamine (eellöögid, mordendid).
Tasemenäited:
1. W. A. Mozart. Ave Verum Corpus
2. A. Rubintein. Meloodia
3. S. Kisza. Szkice 1 nr. 2
4. J. Absil. Spleen; Joyeux depart
1.2.4. IV õppeaasta
1. Arvestusel nõutavad helistikud kuni 3 märgini. Lisandub
D7 põhikuju pikalt, sõltuvalt tasemest võib alustada maooris
tertside mängimist. Tutvuda lihtsamate jazzi rütmide ja
strihhidega ning mängida vastavaid harjutusi.
2. Noorema astme lõpueksam
Kohustuslik esitada peast 3 pala. Üks paladest võib olla
asendatud ansambliga. Eksami kavas võib üks paladest olla
eelnevalt õpilaskontserdil ette kantud.
Tasemenäited:
1. H. Purcell. Two Bourrees
2. R. Schumann. Unistustes
3. M. Petrenko. Valss
1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA
1.3.1. V õppeaasta
1. Helistikud kuni 4 märgini. Lisandub >VII7 põhikuju
minooris, tertsid minooris ja maooris.
2. Tutvuda erinevate jazzi stiilidega ning mängida
vastavaid palu ja ansambleid.
Tasemenäited:
1. A. Rivtun. Valss
2. S. Kisza. Skice 1 nr. 10
1.3.2. VI õppeaasta
1. Helistikud 5 märgini. Lisandub D7 ja >VII7 4-kaupa
pööretega, kiirus 40-50 (4 kaheksandikku).
2. Kui suudim on piisavalt välja kujunenud ja toon kandev, võib kõla
mitmekesistamiseks hakata kasutama vibratot.
Tasemenäited:
1. L. Vinci. Sonaat
2. W. A. Mozart. Rondo in D
3. A. Rivtun. Romanss
1.3.3. VII õppeaasta
1. Helistikud 6 märgini. Võib tutvuda erinevate laadidega
(pentatoonika, täistoonigamma, dooria, früügia, lüüdia, miksolüüdia),
pilli paremaks valdamiseks mängida kromaatiliselt
erinevaid intervalle, akorde jne.
2. Mängida 5-7 teost (soovitatavalt 2 suurvormi). Tutvuda
frullato ja glissandoga, samuti altissimo registriga. Abivõtteid
kasutades võiks õpilane olla suuteline mängima mi3, fa3, fa#3, sol3.
Lõpueksami palad võib valida terve õppeaasta jooksul
mängitute ja kontserdil esitatute hulgast.
Tasemenäited:
1. J. S. Bach. Aria
2. P. Bonneau. Suite
3. G. F. Händel. Sonaat E-duur
4. J. S. Bach. Sonaat g-moll
Etüüdid:
A. Ferling. Etjudõ sot. 31 dlja goboja
M. aponikova. Hrestomatija dlja saksofona alta: gammõ, etjudõ,
upranenija 4-6 obut.
M. Mule. Enseignement du Saxophone
M. Mule. Dix Huit Exercices on Etudes
W. Hartmann. Rhythmisch-stilistische Studien für Saxophone
II
Vanema astme lõpetamise nõuded
Tehniline arvestus
1. Helistikud 6 märgini, kiirus 60-70 (4 kaheksandikku).
Nõutavad tertsid, arpeggio 4-kaupa pööretega, maooris D7 ja
minooris >VII7 pööretega. Kõik läbi mängida nii detaches kui ka
legatos.
2. Ette valmistada 3 etüüdi erinevatele tehnikatele, millest eksamil
mängida eksamikomisjoni valikul üks.
3. Lehestlugemine - mängida üks 4.-5. klassi tasemega pala
koos klaverisaatega.
Lõpueksam
1. Suurvorm (võib ette kanda noodist)
2. Kaks erineva karakteriga pala peast
3. Ansamblipala
1.4. SOOVITATAV ÕPPEMATERJAL
Koolid
1. Mihhailov, L. kola igrõ na saksofonje.
2. HDkansson, K. Dax for sax del 1.
3. Rivtun, A. B. kola igrõ na saksofonje.
4. Herrer, P. Saxofonskola.
Etüüdid
1. Gruber, R. Etyde.
2. Prali, H. 29 Etudes Progressives.
3. Lacowe, G. 50 Etudes Faciles & Progressives.
4. aponikova, M. Gammõ, etjudõ i upranenija : 1-3 godõ
obutenija.
5. Hartmann, W. Rhythmisch-stilische Studien für Saxophone.
I.
6. Basic Jazz Conception for saxophone by Lennie Niehaus.
Palad
1. Absil, J. Cing pieces facilies.
2. Kisza, S. Szkice Saksoponowe 1.
3. Harris, D. The Really Easy Sax Book.
4. Pogson, S. The Way to Rock.
5. aponikova, M. Hrestomatija dlja saxofona alta : Pjesõ
i ansambli : Nat. obut.
Lisa 16
kohaliku omavalitsuse huvialakooli
/ muusika- ja kunstikoolide
üleriigilise õppekava juurde
OBOE
1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava
Oboemängu õppimist on soovitatav alustada 9-11-aastaselt.
1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA
1.2.1. Õppesisu
Õiged algteadmised oboe mängimisel: kehahoiu ja käte
asetus, sõrmede ja keele koostöö, sügav hingamine, õige huulte
asetus ja täpne trosti suhuvõtmine, õhu toe kasutamine, oboe
häälestamine, puhas intonatsioon ja selle parandamise võtted
mängu ajal, fraseerimine ja vabalt musitseerimine, lihtsamate
strihhide kasutamine, enese kuulamine.
Õppetöö tuleb organiseerida nii, et õppeaasta jooksul
toimub kummalgi poolaastal 1 esinemine, kus tuleb mängida 2
erineva iseloomuga pala. (I õ/a. toimub esinemine alles teisel
poolaastal). Õppeaasta lõpeb hindelise esinemisega, kus tuleb
mängida samuti 2 erineva iseloomuga pala. Tehnilisel arvestusel
(alates III õ/a.), mis toimub 2 korda aastas, mängib õpilane sel
poolaastal õpitud heliredelitest ühe duur- ja ühe
moll-heliredeli ning ühe etüüdi. Esinemised ja eksam on
hindelised ning hinne märgitakse tunnistusele. Alates III õ/a.
kuni õppeaja lõpuni on võimalik kasutada 0,5 tundi nädalas
ansamblimängu õpetamisele.
Noorema astme lõpueksamil mängib õpilane 2-3 erineva
iseloomuga pala peast.
1.2.2. I õppeaasta
I õ/a. jooksul õpitakse: 8-10 lihtsat pala (rahvalaulud, lastelaulud
või klassikalised lastepalad), 10-12 lihtsat
harjutust või etüüdi, heliredelid ühe märgini (F, G, -Ca), I
astme kolmkõla pikk arpedo.
Tasemenäited:
1. F. Schubert. Valss
2. R. Schumann. Marss
3. J. B. Lully. Lauluke
4. J. S. Bach. Menuett
5. F. Schubert. Lendler
6. R. Schumann. Lauluke
7. Lastelaulud, rahvalaulud
1.2.3. II õppeaasta
II õ/a. jooksul õpitakse: 8-10 väikest pala, 8-10 lihtsat
harjutust või etüüdi, heliredelid (maoorid ja minoorid) kahe
märgini (kui diapasoon ei võimalda, siis kombineerida või
mängida üle ühe oktaavi).
Tasemenäited:
1. G. Martini. Gavott
2. C. M. Weber. Hommikutervitus
3. P. Taikovski. Vana prantsuse lauluke
4. I. Puetnikov. Sõnadeta laul
5. C. M. Weber. Vivace
6. D. ostakovit. Marss
7. G. Rossini. Andante sostenuto
8. J. Brahms. Unemees
1.2.4. III õppeaasta
III õ/a. jooksul õpitakse: 8-10 erineva karakteriga pala, 8
etüüdi, heliredelid (duurid, mollid) 3 märgini:
1) I astme kolmkõla koos pööretega 4 noodi kaupa;
2) kromaatiline heliredel.
Ansamblimängu alustada duoga. Aastas õpitakse vähemalt 4
pala. Noodilugemisel kasutada I õ/a. tasemega palu või etüüde.
Õpitakse tegema pala analüüsi (helistik, taktimõõt, vorm).
Õpilane peab tundma kõiki palas esinevaid muusikalisi termineid
(tempod, dünaamika).
Tasemenäited:
1. G. Fr. Händel. Bourree
2. R. Schumann. Meloodia
3. P. Taikovski. Mazurka
4. J. S. Bach. Polonees
5. P. Taikovski. Itaalia lauluke
6. P. Rougnon. Air de Ballet
7. F. Danzi. Larghetto
8. F. Büchner. Orientale
9. G. Rossini. Muusikaline hetk
1.2.5. IV õppeaasta
Põgus tutvumine suurvormidega. Õpilane alustab võimaluse
korral mängu orkestris. IV õ/a. jooksul õpitakse: 7-8 pala, neist üks
suurvorm (vähemalt 2 osa), 8 etüüdi, heliredelid 4
märgini:
1) I astme kolmkõla koos pööretega 4 noodi kaupa;
2) strihhid - detache, legato, staccato;
3) kromaatiline helirida;
4) D7 pikk arpedo (duuris) ja VII7 pikk arpedo (mollis)
aeglases tempos.
Ansamblis võetakse läbi 4 pala aastas. Noodilugemisel
mängitakse II õ/a. tasemega repertuaari ja hakatakse läbi võtma
orkestripartiisid.
Tasemenäited:
1. G. Fr. Händel. Larghetto
2. P. Taikovski. Polka
3. L. van Beethoven. Bagatell
4. H. R. Sinisalo. 3 miniatuuri
5. F. Mendelssohn. Sõnadeta laul op. 62 nr. 1
6. G. Ferlendis. Adagio
7. R. Strauss. Valss
8. J. B. Loeillat. Sonaat oboele C-duur
9. G. Fr. Händel. Kontsert oboele nr. 1 B-duur
10. T. Albinoni. Kontsert B-duur
11. J. Barbirolli. Kontsert G. Pergolesi teemadele
Nooremale astmele soovitatavad kogumikud:
1. Puetnikov, I. Oboekool. Moskva, 1985.
2. Tolksdorf, A., Rösler, F. Oboekool I. Leipzig, 1978.
3. Szeszler, T. Oboekool I. Budapest, 1956.
Etüüdid:
1. Rösler, F. Etüüdid oboele I. Leipzig, 1983.
2. nieckowski, S. Wybor etiud na oboj I. Poola, 1971.
3. Wiedermann, L. 37 etüüdi oboele.
4. Sellner, J. Etüüdid oboele.
5. Flemming, F. Etüüdid klaverisaatega I.
Palade kogumikud:
1. Szeszler, T. Oboemuusikat algajatele. Budapest, 1972.
2. Kubat, A. Leichte Vorttragstücke für Oboe. Praha, 1980.
3. Puetnikov, I., Krein, M. Palade kogumik oboele.
Moskva, 1962.
4. Brown, J. Palade kogumik oboele I. Chester Music :
London, 1976.
5. Arnold, J. Palade kogumik oboele. Amsco Music : USA, 1957.
6. Verrall, P. Airobics. N. Simrock : London ; Hamburg, 1987.
7. Sinisalo, H. R. 3 miniatuuri. Moskva, 1951.
8. Barbirolli, J. Kontserdid. Moskva, 1985.
1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA
1.3.1. Õppesisu
Anda õpilase arenguks mitmekülgseid võimalusi. Mängida
erinevates ansamblites ja orkestrites ning valmistuda
edasiõppimiseks. Põhinõuded: süvenenud ja väljendusrikas
musitseerimine, tehniline vabadus, puhas intonatsioon, teoste
sisu lahtimõtestamine, vormi analüüs. Õpilane esineb kummalgi
poolaastal ühe korra, esitades peast 2 erineva iseloomuga teost.
Tehnilisel arvestusel, mis toimub 2 korda aastas, mängib
õpilane sel poolaastal õpitud heliredelitest ühe duuri ja ühe
molli ning ühe etüüdi. Õppeaasta lõpeb hindelise esinemisega.
Hinne märgitakse tunnistusele.
Tehnilisel eksamil: 1 etüüd komisjoni valikul kolmest
ettevalmistatud etüüdist; 1 duur ja 1 moll kõigist õpitud
heliredelitest.
Õppetöö plaani koostamisel lähtub õpetaja
programminõuetest, kuid võib sellesse teha aastate lõikes ka
suuremaid või väiksemaid korrektuure. Tähtis on lõpptulemus.
Kuidas seda saavutada, oleneb õpetaja pedagoogilisest oskusest
ja taktitundest, lähtudes õpilase individuaalsetest omadustest.
1.3.2. V õppeaasta
Töö toimub tehnilise täiustamise suunas. Melismid.
Repertuaar laieneb suurvormidele. V õ/a. jooksul õpitakse: 6-8
pala, neist 1-2 suurvormi või osa suurvormist, 8 etüüdi
erinevate tehniliste võtete omandamiseks. Heliredelid 5 märgini:
1) D7 ja VII7 pikk arpedo;
2) lühike arpedo;
3) kromaatiline helirida;
4) strihhid - legato, detache, staccato.
Ansamblites õpitakse 4 pala aastas. Noodilugemisel
kasutatakse III õ/a. tasemega repertuaari ja mängitakse
orkestripartiisid.
Tasemenäited:
1. J. S. Bach. Fuuga
2. A. Ljadov. Kurb laul
3. A. Kljutarov. Pidupäeval
4. B. Labate. Leebe tuul
5. E. Tamberg. Aaria
6. A. Vivaldi. Kontsert oboele a-moll
7. A. Marcello. Kontsert oboele d-moll
8. G. Fr. Händel. Kontsert oboele nr. 3 g-moll
9. A. Ratiunas. Sonatiin
1.3.3. VI õppeaasta
VI õ/a. jooksul õpitakse: 7-8 pala, neist 2 suurvormi, milles on
vähemalt 2 osa, 8 etüüdi, heliredelid 6 märgini.
Ansamblimängus õpitakse 4 pala aastas. Noodilugemisel
kasutatakse IV õ/a. tasemega repertuaari.
Tasemenäited:
1. B. Godard. Legende Pastorale op. 138
2. H. Tomasi. Danse Agreste
3. R. Lätte. Müstiline meeleolu
4. A. Vivaldi. Kontsert oboele C-duur
5. G. Ph. Telemann. Kontsert oboele c-moll
6. D. Cimarosa. Kontsert oboele c-moll
7. V. Bellini. Kontsert oboele
8. J. S. Bach. Prantsuse süit c-moll
1.3.4. VII õppeaasta
Kõige seniõpitu viimistlemine ja süvendamine. VII õ/a.
jooksul õpitakse: eksamikava, 4-6 etüüdi, heliredelite ja
arpedode viimistlemine kõikides tonaalsustes. Ansamblis
mängitakse 4 teost aastas. Noodilugemisel kasutatakse IV, V õ/a.
repertuaari.
Tasemenäited:
1. E. Tamberg. Rondo
2. C. D. von Dittersdorf. Andantino
3. A. Vivaldi. Kontsert oboele F-duur
4. G. Ph. Telemann. Kontsert oboele e-moll
5. G. Jacob. Sonatiin I, II osa
6. J. Haydn. Kontsert oboele C-duur
7. C. Saint-Saens. Sonaat oboele
Vanema astme lõpueksam
Eksamikavas mängib õpilane: ühe suurvormi (vähemalt 2 osa)
peast; 2 erineva iseloomuga pala peast. Üks pala võib olla
asendatud ansamblipalaga, mille võib esitada noodist.
Vanemale astmele soovitatavad kogumikud:
1. Rösler, F. Etüüdid oboele II.
2. Flemming, F. Etüüdid klaverisaatega II.
3. Luft, J. H. 24 etüüdi oboele. Edition Peters : Leipzig.
4. nieckowaki, S. Wybor etiud na oboj II, III. Poola, 1985.
5. Tolksdorf, A., Rösler, F. Oboekool II.
6. Szeszler, T. Oboekool II. Budapest, 1965.
7. Kljutarov, A. 3 pala oboele. Moskva, 1954.
8. Bartk, B. 3 rahvalaulu. Budapest, 1957.
9. Telemann, G. Ph. Kontserdid. Moskva, 1982.
10. Tamberg, E. Muusikat oboele.
11. Nagy, O. Barokiajastu tantsud. Budapest, 1986.
12. Unger, H. Muusikat 17. ja 18. sajandist. Leipzig, 1978.
13. Lavigne, Ph. de. 6 sonaati. Leipzig, 1971.
Lisa 17
kohaliku omavalitsuse huvialakooli
/ muusika- ja kunstikoolide
üleriigilise õppekava juurde
FAGOTT
1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava
Fagotimängu õppimist tuleks alustada vastavalt füüsilistele
eeldustele 11-12-aastaselt. Õpilane on kohustatud esinema alates
I õ/a. II poolest vähemalt 3 korda aastas. Tehnilised arvestused
toimuvad 1 kord poolaastas. Esinemisel õpilane esitab
soovituslikult 2 erineva karakteriga pala.
Ilusa tooni ja häälestuse puhtuse huvides alustada tundi
pika noodi (4 lööki) puhumisega kogu pilli ulatuses. Keeletöö ja
mängutehnika arendamiseks soovitame tunni alul mängida staccato
harjutusi ja sekventse.
Kõikide etüüdide ja palade valik on pedagoogile
soovitusliku iseloomuga vastavalt õpilase arengule ja võimetele.
1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA
1.2.1. I õppeaasta
Soovitatav mängu ulatus Mi-do1. Heliredelid - Do, Fa, Sol
(1 okt.). Mängida veerandnootides (portato, staccato ja legato)
+ KK. Etüüdid - 8-10 etüüdi õppeaastas. Palad - 4-6 pala
õppeaastas.
Tasemenäited:
1. J. Weissenborn. Etüüdid
2. R. Terjohin. Fagoti kool
3. G. Ernesaks. Rongisõit
4. W. A. Mozart. Allegretto
5. N. Baklanova. Hällilaul
1.2.2. II õppeaasta
Soovitatav ulatus Do-fa1. Heliredelid - kõik maoorid ja
minoorid kuni 1 märgini (2 okt.) + KK. Mängida veerand- ja
kaheksandiknootides. Etüüdid - 8-10 etüüdi õppeaastas. Palad -
4-6 pala õppeaastas.
Tasemenäited:
1. R. Terjohin. Fagoti kool
2. J. Weissenborn. Etüüdid
3. V. Block. Väikeste karupoegade tants
4. A. Tegnar. Rootsi lastelaul
5. L. van Beethoven. Koopaorav
1.2.3. III õppeaasta
Soovitatav ulatus Si b-sol1. Heliredelid - kõik maoorid ja
minoorid kuni 2 märgini (2 okt.) + KK. Mängida veerand- ja
kaheksandiknootides. Etüüdid - 8-10 etüüdi õppeaastas. Palad -
4-6 pala õppeaastas.
Tasemenäited:
1. R. Terjohin. Etüüdid
2. J. Weissenborn. Etüüdid
3. L. Milde. Etüüdid
4. W. A. Mozart. Mailaul
5. R. Schumann. Lõbus talupoeg
6. J. Jordan. Tadiki laul
1.2.4. IV õppeaasta
Soovitatav ulatus Si b1-sol1. Heliredelid - kõik maoorid ja
minoorid kuni 3 märgini (2 okt.) + KK pööretega ja D7. Mängida
kaheksandik- ja kuueteistkümnendiknootides. Etüüdid - 8-10
etüüdi õppeaastas. Palad - 4-6 pala õppeaastas.
Tasemenäited:
1. J. Weissenborn. Etüüdid
2. K. Bataov, R. Terjohin. Etüüdid
3. L. Milde. Etüüdid
4. J. S. Bach. Menuett
5. R. Schumann. Julge ratsanik
6. P. Taikovski. Vana prantsuse lauluke
Noorema astme lõpueksam: 3 erineva iseloomuga pala või
sonaadi osa ja pala.
1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA
1.3.1. V õppeaasta
Soovitatav ulatus Si b1-la1. Heliredelid - kõik maoorid ja
minoorid kuni 4 märgini (2 okt.) + KK pööretega, D7 ja >VII7
kaheksandik- ja kuueteistkümnendiknootides. Etüüdid - 8-10
etüüdi õppeaastas. Palad - 4-6 pala õppeaastas.
Tasemenäited:
1. J. Weissenborn. Etüüdid
2. K. Bataov, R. Terjohin. Etüüdid
3. L. Milde. Etüüdid
4. M. Glinka. Polka
5. A. Gretaninov. Naljamees
6. S. Duda. Kevadelaul
7. W. Gluck. Meloodia
1.3.2. VI õppeaasta
Soovitatav ulatus Si b1-si b1. Heliredelid - kõik maoorid ja
minoorid kuni 5 märgini (2 okt.) + KK pööretega, D7 ja >VII7
kaheksandik- ja kuueteistkümnendiknootides. Etüüdid - 8-10
etüüdi õppeaastas. Palad - 4-6 pala õppeaastas.
Tasemenäited:
1. J. Weissenborn. Etüüdid
2. K. Bataov, R. Terjohin. Etüüdid
3. L. Milde. Etüüdid
4. M. Mussorgski. Vana kindlus
5. F. Burgmüller. Tarantella
6. G. Giordani. Caro Mio Ben
1.3.3. VII õppeaasta
Soovitatav ulatus Si b1-do1. Heliredelid - kõik maoorid ja
minoorid kuni 6 märgini (2 okt.) + KK pööretega, D7 ja >VII7.
Soovitatavalt heliredel tertsides. Etüüdid - 8-10 etüüdi
õppeaastas. Palad - 2-3 pala + eksamikava.
Tasemenäited:
1. J. Weissenborn. Etüüdid
2. K. Bataov, R. Terjohin. Etüüdid
3. L. Milde. Etüüdid
4. J. Fucik. Vana toriseja
5. T. Sygietynsky. Bandoska
Lõpueksamil
1. Suurvormi osa (1 osa kontserdist või 2 osa sonaadist või
sonatiinist);
2. 2 pala.
Tasemenäited:
1. A. Vivaldi. Kontserdid
2. B. Marcello. Sonaadid
3. G. F. Telemann. Sonaadid
4. W. A. Mozart. Kontsert
Koolid
1. R. Terjohin. Fagoti kool
2. R. Dziegielewski. Fagoti kool
3. H. Laszlo. Fagoti kool I ja II
4. L. Hara. Fagoti kool I ja II
Etüüdid
1. J. Weissenborn. Etüüdid
2. K. Bataov, R. Terjohin. Etüüdid
3. B. Komarovski. Valitud etüüdid
4. L. Milde. Etüüdid
Palad
1. R. Terjohin. Kogumik
2. N. Stroka. Fagott (1.-4. kl.)
3. R. Terjohin. Nõukogude heliloojate palad
Lisa 18
kohaliku omavalitsuse huvialakooli
/ muusika- ja kunstikoolide
üleriigilise õppekava juurde
TROMPET
1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava
Käesoleva ainekava koostamisel on lähtutud maailmas
enamlevinud õpetamismetoodikatest, millega õnnestub
järjekindlalt ja loogiliselt õige algõpetuse põhimõtteid
järgida. Algõpetuses läbilastud vead võivad hiljem palju
segadust tekitada, kuna valed mänguvõtted on sageli õigetest
palju kiiremad juurduma, väärharjumustest vabanemine on aga
sageli küllaltki raske. Trompeti ja üldse vaskpillimängu
õppimisel peab olema kannatust ja aega, vältimaks lubamatut
kiirustamist pillimängu algvõtete omandamisel.
1.1. ÕPETUSE EESMÄRGID
Trompetimängijaks saamise põhieeldusteks on musikaalsus, terane taip
ja hea füüsiline ettevalmistus. Eesmärgiks mängu
õppimisel ei pea olema mitte niivõrd lihaste jõu kui nende
maksimaalse vabaduse saavutamine. Mida tasakaalustatum ja vabam
on lihaste töö, seda enam aitavad nad kaasa kvaliteetse tooni ja
hea tehnika omandamisel.
Õpetaja peab tundma õigeid trompetimängu põhimõtteid, et ta
suudaks suunata õpilast nii, et õiged mänguvõtted omandataks
kiiremini ja väiksema vaevaga. Trompeti algõpetuse põhimõtteks
on: füüsiliselt kergete harjutuste ja repertuaariga, mis ei
kurna mänguaparaati, tuleb kindlustada õigete mänguvõtete
omandamine. Tundides läbivõetav materjal peab õpilasele olema
sedavõrd arusaadav ja jõukohane, et ta ka iseseisvalt töötades
suudaks saavutada täiusliku tulemuse.
Eeldused õigete mänguvõtete omandamiseks loob õppeprotsessi
algusest alates teadlik ja järjekindel tegelemine igapäevaste
harjutustega (hingamis- ja puhumisharjutused, legatoharjutused, huulte
tööd ja keeletehnikat arendavad harjutused). Nende
harjutustega tegelemise eesmärgiks on anda õpilastele mugavuse
ja kindluse tunne, mida kogu õppeprotsessi käigus süvendatakse.
Tööd harjutustega ei tohi mingil juhul asendada ainult etüüdide
ja palade mängimisega, kuna nende erinevus on põhimõtteline:
etüüdide mängimisel on õpilase tähelepanu koondatud põhiliselt
tehniliste võtete omavahelisele seostamisele, harjutustes aga
kindla tehnilise võtte täiuslikule omandamisele. Õpilast tuleb
õpetada iseseisvalt töötama täie efektiivsusega, kuna lihtsalt
tundide kaupa harjutamine on vaid füüsiline pingutus, mis ei
taga erilist edu. Kogu harjutuste tasandil tehtava töö eesmärk
on saavutada kaunis toon ja ladus tehnika, et muusikaliselt
veenvalt ja väljendusrikkalt esitada muusikateoseid.
Muusikateose peab kõigepealt omandama tehniliste harjutuste
tasandil. Kunstiline kujund sünnib esmalt mängija kujutluses, mis
seejärel omandatud tehniliste võtete baasil edasi antakse.
Ainekava järgimine ei pea muutuma eesmärgiks omaette.
Tähtsaim on taotlus, et trompetit mängitaks õigesti ja hästi, nii et
see lõpptulemusena pakuks kauneid elamusi ning rahuldust
nii õppijale kui õpetajale.
1.1.2. Õppesisu
Trompetit asutakse õppima 8-9-aastaselt, kui esimesed
jäävhambad on kindlalt väljaarenenud. Kui trompetimängu asutakse
õppima hiljem (11-12-aastaselt), võib ainekava koondada 5
aastale. Hiljem õppima asunu on füüsiliselt arenenum ja omab
sageli ka muusikalisi algteadmisi, mistõttu tema erialane areng
võib olla kiirem. See aga ei tähenda, et midagi olulist võib
pillimängu õppimisel vahele või ära jätta. Õiged mänguvõtted
tuleb omandada kindlalt ja põhjalikult, areng peab olema
loomulik, mitte forsseeritud.
Õppetöö tuleks organiseerida nii, et õppeaasta jooksul
toimuks kummalgi poolaastal üks esinemine. Õppeaasta lõpeb
klassi lõpueksamiga (hindeline), kavas võiks olla kaks
eriilmelist muusikateost. Õppeaja keskel, noorema astme lõpus, toimub
üleminekueksam pisut suurema kavaga - 3 eriilmelist
muusikateost. Õppeaeg trompeti erialal lõpeb lõpueksamiga, kus
kavas peaks olema 3 eriilmelist muusikateost (näit. osa
suurvormist ja 2 pala).
Heliredelite õpetamisel järgida kõiki õige koolituse
põhimõtteid, mitte lasta neid õpilastel mängida kiiremini ega
kõrgemalt kui antud arenguetapil see on võimalik. Ka 1 oktaavi
ulatuses aeglaselt mängitud heliredel peab vastama kõigile
õigete mänguvõtetega mängitava tunnustele: kaunis toon, pingevabadus
ja selge artikulatsioon. Alates 3. klassist
korraldada kord poolaastas tehniline arvestus, kus saaks
kontrollida heliredelite ja etüüdide esitust.
Ansamblimänguga tuleb hakata tegelema juba alates I
klassist, mängides alguses koos õpetajaga, hiljem sobivas
koosluses kaasõpilastega. Järgides lääne puhkpillikoolituse
põhimõtteid, on väga tähtis õppeprotsessis ansamblimängu osa
suurendamine. Eksamid toimuvad analoogiliselt erialaeksamitega -
üleminekueksamid ja lõpueksam.
Kooli orkestriklassis mängitav repertuaar peab olema
õpilastele jõukohane ja soodustama nende erialast arengut.
1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA
1.2.1. I õppeaasta
Põhinõue: õige mänguvõte on trompetimängu alus. Kogu
tähelepanu tuleb keskendada õigete mänguvõtete omandamisele, õpetades
õpilast õigesti sisse hingama ja puhuma, pilli hoidma
ja tooni tekitama.
Tasemenäited:
Ots, A. Trompetimängu õpetus algajaile. Tallinn, 1985. -
I-VI tund.
Ots, A. Trompetikool I. Tallinn, 1996.
Varasdy, Nagyvan, Sztan. Trompetikool I. Budapest, 1985. -
Palad ja harjutused 1-100.
Tumov, L. Trompetisti esimesed sammud. Moskva, 1990.
Vaigl, M., Krcma, J. Trompetikool. Praha, 1967. - I osa.
Palad ja harjutused 1-50.
A. Mozart. Allegretto
D. Kabalevski. Väike polka
L. Gazizov. Lõbus jalakäija
M. Brodzky. Mailaul; Prantsuse laul
Rahva- ja lastelaulud sobivas ulatuses ja helistikes
Heliredelid C-, G-, F-duur; a-moll.
1.2.2. II õppeaasta
Kogu tähelepanu tuleb jätkuvalt keskendada õigete
mänguvõtete kindlale omandamisele. Jälgige pilli õiget hoidu, õiget
hingamist ja puhumist, tegelege legato harjutustega, lahtimängimise ja
keele (mitte staccato) harjutustega.
Tasemenäited:
Ots, A. Trompetimängu õpetus algajaile. Tallinn, 1985. -
VI-VII tund.
Ots, A. Trompetikool II. Tallinn, 1996.
Varasy, Nagyivan, Sztan. Trompetikool I. Budapest, 1985. -
Palad ja harjutused 100-150.
Tumov, L. Trompetisti esimesed sammud. Moskva, 1990.
Vaigl, A., Krcma, J. Trompetikool I. Praha, 1967.
Rahvalaulud ja lastelaulud sobivas ulatuses
A. Ots. Trompetimängu õpetus algajaile:
Vana inglise laul
Vana iiri laul
Vana inglise rahvalaul
J. Pierpont. Aisakell
R. B. Bucley. Laul
S. Foster. Vana koer
Erinevatest kogumikest:
J. Krieger. Menuett
J. B. Lully. Laul
L. van Beethoven. Võlulill
V. Kalinnikov. Kurg
S. Bolotin. Teele
I. Bogar. 2 ungari tantsu
Tehhi rahvalaul - Anneke
P. Taikovski. Vana prantsuse lauluke; Vene laul
Vanad tantsud ja meloodiad (J. Kalinowski kogumik) nr. 1-5, 7
J. Brahms. Hällilaul (Do)
Heliredelid D-, A-, B-duur; h-moll.
Soovitatav vabalt mängida ulatuses C2.
1.2.3. III õppeaasta
Jälgige, et ulatuse suurenedes ei ilmneks segavaid pingeid
ja kramplikkust, et mängides säiliks mugavuse ja füüsilise
vabaduse tunne. Igapäevaste harjutustega arendage puhumise ja
legato tehnikat, keeletehnikat, algteadmisi staccatost. Tegelege
punkteeritud rütmide ja kuueteistkümnendikkudega.
Tasemenäited:
Ots, A. Trompetimängu õpetus algajaile. Tallinn, 1985. -
VII-VIII tund.
Varasy, Nagyivan, Sztan. Trompetikool I. Budapest, 1985. -
Palad ja harjutused 150-200.
Tumov, L. Trompetisti esimesed sammud. Moskva, 1990.
Vaigl, A., Krcma, J. Trompetikool I. Praha, 1967.
Hering, S. 50 lihtsat etüüdi.
A. Ots. Trompetimängu õpetus algajaile:
T. Susato. Rondo ja Saltarello
D. L. Milan. Kaks tantsu
L. van Beethoven. Teekonnalaul
W. A. Mozart. Valss
Vana tants - Polka
V. Pikul. Malehobuste marss
R. Evans. Hõbedased kellad
Traditsionaal
Spirituaalid
S. Foster. Laul
H. Mancini. Kuu jõgi
Erinevatest kogumikest:
A. Hataturjan. Andantino
H. Purcell. Trompeti hääl
L. van Beethoven. Koopaorav
Itaalia laul - Santa Lucia
A. Vaigl, J. Krcma. Marss
E. Mägi. Sarvelugu
Heliredelid 2 võtmemärgiga. Vabalt mängitav ulatus E2.
1.2.4. IV õppeaasta
Õige mänguvõte peaks põhiliselt olema omandatud. Tuleb
jälgida, et õpilane ei mängiks repertuaari, kus esineb kõrgemaid
noote või tehnilisi liike, mida ta pole veel harjutuste tasandil
omandanud. Ainult sel viisil saab säilitada õige mänguvõtte.
Tähtis on, et omandatud ulatus oleks täiuslikult kasutatud.
Kasutage erinevaid strihhe: detache, legato, staccato, tenuto.
Tegelge triooli, sünkoobi, 6/8 ja 9/8 taktimõõduga.
Tasemenäited:
Ots, A. Trompetimängu õpetus algajaile. Tallinn, 1985. -
IX-X tund.
Vaigl, A., Krcma, J. Trompetikool I. Praha, 1967.
Hering, S. 50 lihtsat etüüdi.
Vurm, V. 45 kerget etüüdi.
A. Ots. Trompetimängu õpetus algajaile:
V. Stolokov. Muinasjutt; Nali; Ballaad; Lastekontsert
R. Schumann. Julge ratsanik
J. Herman. Hallo, Dolly
S. Joplin. Vahtralehe raag
Erinevatest kogumikest:
P. Taikovski. Itaalia lauluke
M. Blanter. Hällilaul
W. A. Mozart. Kevadeigatsus; Hällilaul
H. J. Krumpfer. Variatsioonid Ph. E. Bachi teemal
G. Verdi. Marss oop. Aida
G. Rossini. Marss oop. Wilhelm Tell
W. A. Mozart. Menuett oop. Don Juan
Tehhi rahvaviis - Karjus
V. Kossenko. Skertsiino
H. Purcell. Trompeti hääl ja aaria
G. Fr. Händel. Menuett
F. Couppey. Bourree
D. Kabalevski. Vana tants
Heliredelid 3 võtmemärgiga. Vabalt mängitav ulatus kuni F2.
1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA
1.3.1. V õppeaasta
Õpilase arengu tagab järjekindel tegelemine igapäevaste
harjutustega, et täiustada tehnilisi oskusi. Tuleb tagada, et
õpilase mängus säiliks vabaduse ja mugavuse tunne.
Tasemenäited:
Ots, A. Trompetimängu õpetus algajaile. Lk. 108-121.
Hering, S. 50 lihtsat etüüdi.
Vurm, V. 45 kerget etüüdi.
A. Mozart. Sonatiin (F)
D. ostakovit. Hällilaul
B. Pergolesi. Sitsiliana
C. Gounod. Marss oop. Fauste; Serenaad
F. Schubert. Barkarool; Serenaad
F. Liszt. Armuunelmad
A. R. Ranger. Karneval Veneetsias
C. M. Weber. Kutse tantsule
D. Scarlatti. Sitsiliana
P. Taikovski. Napoli tants balletist Luikede järv
A. Vaigl, J. Krema. Väike sonatiin
D. Kabalevski. Klounid; Skertso; Sonatiin
J. S. Bach. Gavott
M. Reger. Õhtulaul
S. Scott. Ballaad
O. Respighi. Lumesadu
L. van Beethoven. Sonatiin
4 võtmemärgiga heliredelid, D7, >VII7, kromaatiline
heliredel. Vabalt mängitav ulatus kuni G2.
1.3.2. VI õppeaasta
Jätkub töö igapäevaste harjutustega, et täiustada tooni ja
mängutehnikat.
Tasemenäited:
Ots, A. Metoodilised nõuanded ja igapäevased harjutused
trompetimängijale. Tallinn, 1987.
Vurm, V. Etüüdid.
Hering, S. Etüüdid.
Arban, T. B. Trompetikool.
G. Fr. Händel. Sonaat in F op. 1 nr. 11
A. Corelli. Sonaat in F
J. Kunhau. La Gioia degl' Israeliti
G. B. Martini. Gavott
G. B. Bononcini. Rondo
F. Schubert. Ave Maria
B. Asafjev. Skertso sonaadist trompetile
I. Bobrovski. Skertsiino
S. Bolotin. Tarantella
A. Spendiarov. Romanss
F. Poulenc. Pastoraal
5 võtmemärgiga heliredelid, D7, >VII7, kromaatiline
heliredel.
1.3.3. VII õppeaasta
Eesmärgiks on mängida kogu repertuaari kauni tooniga ja
tehniliselt ladusalt.
Tasemenäited:
Ots, A. Metoodilised nõuanded ja igapäevased harjutused
trompetimängijale. Tallinn, 1987.
Vurm, V. Etüüdid.
Hering, S. Etüüdid.
Arban, J. B. Trompetikool.
P. Baldassari. Sonaat
R. Valentino. Sonaat
J. B. Loiellet. Sonaat I, II osa
G. Ph. Telemann. Fantaasia
O. Ariosti. Sonaat
J. S. Bach C C. F. Gounod. Ave Maria
D. Scarlatti. Alidori aaria
J. Mattheson. Saraband
Ch. Nichelmann. La Tendre
W. A. Mozart. Sonatiin
S. Prokofjev. Tarantella
L. Tumov. Õonglöör
L. Anderson. Trompetisti hällilaul
Heliredelid 6-7 võtmemärgini, D7, >VII7 erinevate tempode
ja strihhidega.
Lisa 19
kohaliku omavalitsuse huvialakooli
/ muusika- ja kunstikoolide
üleriigilise õppekava juurde
TROMBOON
1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava
1.1. ÕPPESISU
Tromboonimängijaks saamise põhieeldusteks on musikaalsus, terane taip
ja hea füüsiline ettevalmistus.
Eesmärgiks on lihaste maksimaalse vabaduse saavutamine.
Mida tasakaalustatum ja vabam on lihaste töö, seda enam aitavad
nad kaasa kvaliteetse tooni ja hea tehnika omandamisele.
Soovitatav on järjekindel hingamis-puhumislihaste treening
- võimlemine, õppides tunnetama õhu liikumist (voolavust) ja
kopsumahu kasutamist.
Tööd harjutustega ei tohi asendada ainult etüüdide ja
palade mängimisega, kuna harjutustes on tähelepanu koondatud
kindlate tehniliste võtete täiuslikule omandamisele. Õpilasi
tuleb õpetada iseseisvalt töötama täie efektiivsusega.
Kunstiline kujund sünnib esmalt mängija kujutluses, mis
omandatud tehniliste võtete baasil edasi antakse.
Trombooni asutakse õppima 10-15-aastaselt, vastavalt
eeldustele ka nooremas vanuses. Soovitav on õppida eelnevalt
mingit tempereeritud häälestusega instrumenti ja osaleda
solfedo-rütmika tundides. Algõppes kasutada tenorit-baritoni
või 7-8-aastaselt isegi orkestri alti, kui ei ole võimalust
omada alt-trombooni, mis on kergem ja väiksem tenorist.
Hiljem õppima asunu võib küll kiiremini edasi jõuda, kuid
kõik mänguvõtted tuleb omandada kindlalt ja põhjalikult, areng
peab olema loomulik, mitte forsseeritud.
Õppetöö organiseerida nii, et õppeaasta jooksul toimub
kummalgi poolaastal üks kohustuslik esinemine ja rida
esinemisvõimalusi koolis või väljaspool kooli. Iga õppeaasta
II-VII lõpeb akadeemilise kontserdiga (hindeline), mille kavas
on 2 eriilmelist muusikateost. Õppeaja keskel, noorema astme
lõpus, toimub üleminekueksam pisut suurema kavaga - 3
eriilmelist muusikateost. Õppeaeg trombooni erialal lõpeb
lõpueksamiga, mille kavas peaks olema 3 eriilmelist muusikateost
(näit. osa suurvormist ja 2 pala).
Heliredelite õpetamisel järgida kõiki õige koolituse
põhimõtteid, mitte lasta õpilastel mängida kiiremini ega
kõrgemalt kui antud arenguetapil võimalik. Ka 1 oktaavi ulatuses
aeglaselt mängitud heliredel peab vastama kõigile õigete
mänguvõtetega mängitava tunnustele: kaunis toon, pingevabadus ja
selge artikulatsioon.
Alates 3. õppeaastast korraldada kord poolaastas tehniline
arvestus, kus saaks kontrollida heliredelite ja etüüdide
esitust.
Ansamblimänguga alustada juba I õppeaastal, mängides
alguses koos õpetajaga, hiljem sobivas koosluses kaasõpilastega.
Järgides lääne puhkpillikoolituse põhimõtteid, on väga tähtis
õppeprotsessis ansamblimängu osa suurendamine. Soovitav on teha
lõpueksam ka ansamblimängus.
Kooli orkestriklassis mängitav repertuaar peab olema
õpilastele jõukohane ja soodustama nende erialast arengut.
1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA
1.2.1. I õppeaasta
Õige mänguasend ja võte on õppimisel tromboonimängu
aluseks, mis sõltub palju igapäevastest füüsilistest
harjutustest, aitamaks tunnetada vajalike lihaste tegevust (jõu
koondumist, kasutamise suunda, vabastamist). Kogu tähelepanu
tuleb keskendada õigete mänguvõtete omandamisele, õpetades
õpilast õigesti sisse hingama, puhuma, pilli hoidma ja tooni
tekitama.
Tasemenäited:
Tenor-baritonile
1. Ots, A. Trompetimängu õpetus algajaile. Tallinn, 1985.
I-VI tund.
2. Ots, A. Trompetikool I. Tallinn, 1996.
3. L. Tumov. Trompetisti esimesed sammud. Moskva.
4. M. Vaigl. Trompetikool. Praha, 1967. I osa. - Palad ja
harjutused 1-50.
5. S. Feldstein. Samatra Band Student.
6. N. Heinrichsen. First band Book.
7. W. A. Mozart. Allegretto
8. D. Kabalevski. Väike polka
9. L. G. Gazazov. Lõbus jalakäija
10. M. Borodzky. Mailaul; Prantsuse laul
11. Rahva- ja lastelaulud sobivas ulatuses ja helistikus
Heliredelid C-, G-, F-duur, a-moll.
Tromboonile
1. Uber, D. Metoodika tromboonile I-IV.
2. Pichaurean, G. Preamble First Album for the Trombonist.
3. Zeinalova, M. Kogutud etüüdid // Album noorele
trombonistile. Moskva, 1987. 1-12 lk.
4. Soosõrv, T. Trombooniõppe metoodika.
5. D. Kabalevski. Väike polka
6. J. Brahms. Sepp
7. H. Albert. Andante
8. J. B. Lully. Menuett
Heliredelid Si b-, Fa-maoor. Ulatus Fa-re.
1.2.2. II õppeaasta
Jätkuvalt pöörata tähelepanu füüsilistele harjutustele, mis
peaksid muutuma harjumuseks ja kuuluma lahtimängu hulka.
Keskenduda õigete mänguvõtete kindlamale omandamisele. Jälgige
pilli õiget hoidu, õiget hingamist ja puhumist, tegelge keele
harjutustega mitte unustades toonikultuuri.
Tasemenäited:
Tenor-baritonile
1. Ots, A. Trompetimängu õpetus algajatele. Tallinn, 1985.
- VI-VII tund.
2. Ots, A. Trompetikool II. Tallinn, 1996.
3. Tumov, L. Trompetisti esimesed sammud. Moskva, 1990.
4. Vaigl, A. Trompetikool I. Praha, 1967.
5. Rahva- ja lastelaulud sobivas ulatuses
6. A. Otsa kogumikust:
Vana inglise laul
Vana iiri laul
I. Pierpont. Aisakell
R. B. Buchy. Laul
S. Foster. Vana koer
7. Vanad tantsud, meloodiad (J. Kalinovski kogumik) Nr. 1-7
Heliredelid B-, D-duur. H-, g-, d-moll. Soovitav ulatus
mi2.
Tromboonile
1. Manzuo, L. Tromboonikool.
2. Hejda, M. Algõpetus tromboonile.
3. Zeinalova, M. Album noortele trombonistidele; Kogutud
etüüdid; Kogumik Maagiline tromboon.
4. G. P. Telemann. Con moto
5. L. Mozart. Trompeti hääl
6. A. T. Gretaninov. Rahvalaul
7. L. van Beethoven. Pidulik laul
8. F. Schubert. Ecossaises
9. Lastelaulud sobivas ulatuses
Heliredelid Si b-, Mi b-, La b-maoor, sol-minoor. Soovitav
mänguulatus Fa-es1.
1.2.3. III õppeaasta
Vastava füüsilise arengu korral on soovitatav minna üle
trombooni õppimisele, kui ei ole eesmärki lasta õpilasel
lõpetada eufooniumiga. Suuremat tähelepanu pöörata igapäevastele
harjutustele ja iseseisvale tööle kodus. Jälgige, et ulatuse
suurenedes ei ilmneks segavaid pingeid ega kramplikkust, et
mängides säiliks mugavuse ja füüsilise vabaduse tunne.
Igapäevaste harjutustega arendada puhumise ja legato tehnikat, keele
tööd. Tegelge punkteeritud rütmide ja
kuueteistkümnendikega.
Tasemenäited:
1. Venglovski, V. Igapäevased harjutused; Kogutud etüüdid.
2. Gedike, A. Klassikaliste palade kogumik.
3. Müller, H. Palade kogumik.
4. Colin, C. Suudimi paindlikkus : Mänguulatus Fa-fa1.
5. P. Taikovski. Väike prantsuse lauluke
6. J. Haydn. Andante
7. E. Matei. Saraband
8. L. Buthovera. Largo
9. D. ostakovit. Hällilaul
10. J. P. Rameau. Menuett
11. F. Steiner. Palade kogumik. 4 pala
Heliredelid 2 võtmemärgini.
1.2.4. IV õppeaasta
Õige mänguvõte peaks põhiliselt olema omandatud, kui
alustati tromboonil esimesest klassist. Tuleb jälgida, et
õpilane ei mängiks repertuaari, kus esineb kõrgemaid noote või
tehnilisi võtteid, mida ta pole veel harjutuste tasandil
omandanud. Ainult nii säilib õige mänguvõte. Tähtis on omandatud
ulatuse täiuslik kasutamine. Kasutage erinevaid strihhe:
detache, markato, legato, tenuto, staccato. Tegelge triooli, sünkoobi,
6/8 ja 9/8 taktimõõduga.
Tasemenäited:
1. Hering. Etüüdide kogumik.
2. Maagiline tromboon : Kogumik.
3. Steiner. Trombooni kool : Kogumik. 8-10 pala.
4. Müller. Palade kogumik.
5. Feldstein, O'Reilly, J. Jamaha ansambli-orkestri mängu
kool.
6. Matey. Tokaata
7. Habicht. Marsi tempos
8. Pergolesi. Aaria
9. Ravel. Pavaan
10. L. van Beethoven. Marsi laul
11. Haydn. Andante
12. Kosenko. Scherzino
Heliredelid 3 märgini.
1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA
1.3.1. V õppeaasta
Õpilase arengu tagab järjekindel tegelemine igapäevaste
harjutustega, et täiustada tehnilisi oskusi. Tuleb tagada
õpilase mängus vabaduse ja mugavuse tunne.
Tasemenäited:
1. Zeinalova, M. Kogutud etüüdid.
2. Venglovski, V. Igapäevased harjutused.
3. Gedike, A. Seatud klassikaliste palade kogumik.
4. Müller, H. Palade kogumik.
5. Grigorjev, B. Kogutud etüüdid ja palad.
6. G. Fr. Händel. Samson - aaria
7. A. Gedike. Tants
8. M. Rakov. Laul
9. G. Bononcini. Rondo
10. I. Matteson. Saraband
Vabalt mängitav ulatus Fa-fa1. Heliredelid 4 märgini
maoorid ja minoorid, >VII7.
1.3.2. VI õppeaasta
Jätkub töö igapäevaste harjutustega, et täiustada tooni ja
mängutehnikat.
Tasemenäited:
1. Vengolovski, V. Igapäevased harjutused.
2. Colin, C. Suudimi paindlikkusharjutused.
3. Grigorjev, B. Etüüdide ja palade kogumik.
4. Müller, H. Palade kogumik.
5. Hering, S. Etüüdide kogumik.
6. Müller, R. Trombooni tehnika kool.
7. P. Taikovski. Kamarinskaja
8. M. Glinka. Hispaania laul
9. D. ostakovit. Intermezzo
10. F. Malige. Meditatsioon; Menuett
11. R. Hofmann. 4 pala Concone teemal
Vabalt mängitav ulatus Mi-sol1. Heliredelid 5 märgini
maoorid KK pööretega, 4 märgini minoorid, D7 ja >VII7.
1.3.3. VII õppeaasta
Eesmärgiks on mängida kogu repertuaar kauni tooniga ja
tehniliselt ladusalt.
Tasemenäited:
1. Venglovski, V. Kogutud etüüdid.
2. Grigorjev, B. Etüüdide kogumik.
3. Müller, H. Palade kogumik.
4. A. Corelli. Adagio
5. V. Vivaldi. Allegro
6. J. S. Bach. Andante
7. F. Schubert. Hommikune serenaad
8. E. Böhemann. Sonatiin
9. S. Siora. Jazzwalzer
10. F. Malige. Väike kontsert
11. J. Haydn. Allegro
12. J. S. Bach. Ariooso
13. S. Rahmaninov. Prelüüd
14. B. Marcello. Sonaadid
Heliredelid 5-6 märgini, D7 ja >VII7 erinevate tempodega.
Lisa 20
kohaliku omavalitsuse huvialakooli
/ muusika- ja kunstikoolide
üleriigilise õppekava juurde
METSASARV
1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava
Metsasarvemängule nagu kõikidele teistele helikunstidele
tuleb läheneda väga loominguliselt, pöörates erilist tähelepanu
sõnale "mängima". Allpool loetletud nõuded ei ole dogmad, vaid
ideaaltingimustes (kui õpilane piisavalt, targalt ja
analüüsivalt harjutab) rakenduv nägemus, mis loomulikult ei
apelleeri absoluutsele tõele. ��pilase arengu mõõduks on tema
suutlikkus tulla toime vastava etapi nõuetega, kusjuures
forsseeritud ja mehaaniline üleminek ühelt etapilt teisele ilma
eelnevat omandamata on ebaotstarbekas ja pikemas perspektiivis
isegi kahjulik.
Rõhutada kujundliku mõtlemise osatähtsust õpilase arengus
ning oskust näha nootide taha, mida saab edukalt arendada läbi
emotsionaalsuse.
1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA
1.2.1. I õppeaasta
F-sarve aplikatuur, korrektne toonitekitamine 1. oktaavis.
Väikesed kolmkõlad (c1-e1-g1) poole tooni kaupa alla (kuni
võtteni 123) ning üles (kuni f1-a1-c2) legatos ja keelega.
Heliredelid (C, B, A, As, G, Fis, H - sellises järjekorras
tundub heliredelite omandamine kõige kergem) ning nende
kolmkõlad. Etüüdid (1,5 oktaavi ulatuses), mis arendavad
aktiivset õhuliikumist ning registri kõlaühtlust. Palad 1.
oktaavi ulatuses.
Tasemenäited:
J. S. Bach. Aaria c-moll (F. Shollari kool)
A. Klishansi ja H. Wessmani kogumikud
Ühel noodil põhinevad palad
Rahvalaulude töötlused
Ansamblid (intervallide ja unisooni mängimine)
1.2.2. II õppeaasta
Väikesed kolmkõlad alla kuni C-E-G ning üles kuni c2-e2-g2
nii legatos kui keelega (kui nii kõrgele ei saa, pole ka midagi,
peaasi on mitte forsseerida). Kõik maoorsed heliredelid
(soovitav õpetamise järjekord kromaatiline - des, de, es, e, f).
Etüüdid ja harjutused (ulatuse piires vastavalt 2,5 oktaavi), mis ei
peaks olema vahendiks selle ulatuse saavutamiseks, vaid
ainult kinnistaks saavutatut. Palad, mis ei vaja maksimaalset
ulatust, kuid on sellele lähedased.
Tasemenäited:
J. Kofroni. Jutustus
G. Lully. Menuett
A. Klishansi kogumik - Vana gruusia laul
P. Taikovski. Magus unelm
F. Mendelssohn-Bartholdy. Kevadelaul jt. sama raskusega
lood F. Schollari koolist
Ansamblid A. Klishansi ja M. Höltzeli kogumikest
1.2.3. III õppeaasta
B-sarve olemasolul üleminek B-sarve aplikatuurile, F-sarvega
harjutatakse ainult vastavaid harjutusi (ühe võttega
legato-harjutused, spetsiaalsed painduvusharjutused jne.).
Eelpooltoodud kolmkõlade harjutustega arendatakse ulatust
vastavalt füüsilistele võimetele (ulatus vähemalt 2,5 oktaavi), ning
alustada "Jõuharjutuse" ja "Lõdvestusharjutusega". Kõik
maoorid B-sarve aplikatuuriga. Etüüdid ja harjutused 2,5
oktaavi piires, kuid tuleb arvestada eelpooltoodud põhimõtteid.
Palad 2 oktaavi piires.
Tasemenäited:
E. Grieg. Kevad
M. Glinka. Põhjatäht
R. Schumann. Jahilauluke jt. F. Schollari koolist
N. Rimski-Korsakov. Laul
E. Grieg. Kodumaa igatsus - A. Klishansi kogumikust
Corrette. Kontsert D-duur
C. Saint-Saens. Romanss
Ansamblid F. Schollari, A. Klishansi ning H. Höltzeli
kogumikest
Transponeerimine Es, E, D.
1.2.4. IV õppeaasta
Kõik minoorid (võib mängida samanimelistena maooride
kõrvale, rõhutamaks helistike sarnasust-erinevust). Maoorid
kõikidest astmetest. Etüüdide puhul jälgida lõtvust ja üleolekut
kõikidest tehnilistest elementidest; kui seda ei suudeta kohe
saavutada, siis tuleb vastavaid elemente harjutada eraldi ja
lihtsamas kontekstis.
Tasemenäited:
Maxime-Alphonse vihik 1
Koprash & Müller vihik 1
Palades peaks kajastuma ja realiseeruma kõik varemõpitu
(-kogetu), mis on tulnud läbi kolmkõlaharjutuste, heliredelite
ning etüüdide.
F. Couperin. Pastoraal
J. S. Bach. Prelüüd
A. Lebedev. Muinasjutt jt. lihtsamad palad F. Schollari
koolist
Favourite (F. R. Wekre koostatud) kogumikest
E. Bozza. En Irlande
M. Cooke. Rondo
Nielsen C Canto. Serioso
L. Cherubini. Sonaat nr. 1
G. Busser. Piece en Re
Ansamblid (näit. M. Höltzeli kogumikest)
Transponeerimine C ja B basso ning G. Üleminekueksam.
1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA
1.3.1. V õppeaasta
Erinevad kolmkõlaharjutused saavad lahutamatuks kaaslaseks
(ulatus kuni c3). Võimeline mängima kõiki maoore (nii igast
astmest kui ka tertsides) ja minoore. Etüüdides kinnistada
eelpoolöeldut.
Tasemenäited:
Maxime-Alphonse, Koprash & Müller 2. vihik
Palad muutuvad tehnilisemaks ja ulatuselt suuremaks (kuni 3
oktaavi), ettevalmistus huultetrilleriks.
Saint-Saens. Kontsertpala
Ph. Telemann. Süit (2 hääl)
Glier. Valss
Transponeerimine in A (alto).
1.3.2. VI õppeaasta
Ulatus suureneb kuni 3,5 oktaavini. Kõik maoorid
(tertsides) ja harm. minoorid igast astmest.
Tasemenäited:
Etüüdid (näiteks Klingi 40 etüüdist lihtsamad)
Palad (näiteks Jankeleviti kogumikust)
Suurvormid:
F. Strauss. Kontsert
W. A. Mozart. Kontsert nr. 1
M. Marcello. Sonaat jne.
Transponeerimine As ja B alto.
1.3.3. VII õppeaasta
Kõik minoorid (tertsides) ning loomulikult ka maoorid.
Tasemenäited:
Klingi 40 etüüdi
Palad (Froydise kogumik jne.)
Matise kontserdid
G. Dukas. Külaidüll jne.
Omandatud huuletriller.
Lisa 21
kohaliku omavalitsuse huvialakooli
/ muusika- ja kunstikoolide
üleriigilise õppekava juurde
TENOR, BARITON JA TUUBA
1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava
1.1. ÕPPESISU
Tenorit ja baritoni võiks õppima hakata juba 9-aastaselt.
Juhul kui õpilane on kasvult liialt väike, võiks mõne aasta
oodata või siis alustada õpinguid mingi teise väiksema pilliga
(kornet, trompet, metsasarv, plokkflööt jne.), et hiljem
mainitud pillidel jätkata.
Tuubaga oleks paras õppimist alustada 11-aastaselt.
Põhikriteeriumiks jääb siiski õpilase füüsiline valmidus.
Õpilase arengus olgu ainult üks kriteerium: tema võimetele
vastava pillimänguoskuse omandamine. Õiged mänguvõtted tuleb
omandada rahulikult ja põhjalikult. Vältida forsseeritud
edasiliikumist. Aeglase arenguga on võimalik õpilasele rohkem
sisendada eneseusku, et ta saab pillimänguga hakkama ja et tal
on ka midagi pakkuda kuulajatele. Ainult loomulik mäng on vastus
kõikidele probleemidele.
Õpilasele tuleks anda võimalikult palju esinemisvõimalusi.
Eriti esimeste aastate palad olgu hästi lihtsad, meeldejäävad,
mängurõõmu pakkuvad. Ka edaspidi jälgida, et õpitavad palad
oleksid jõukohased ja huvipakkuvad ning et saalis kuulajatel
oleks, mida nautida.
Muidugi ei tohi unustada heliredeleid ja etüüde.
Heliredelites piisab ühe oktaavi ulatuses mängimisest. Samas
jälgida seda, et heliredel ei ole ainult tehnika, sõrmistu või
huulte arendamiseks, vaid ka üks muusikaline "väiketeos", mida
tuleb esitada väga musikaalselt. Sama kehtib ka etüüdide kohta.
Igal poolaastal korraldada üks tehniline arvestus, kus
kontrollida õpitut.
Ansamblimängule tuleks pöörata suurt tähelepanu varakult, juba siis,
kui õpilane on omandanud elementaarsed mänguoskused
(normaalne pillihoid, tooni tekitamine, enam-vähem mõnus toon).
Algul mängida õpilasel õpetajaga unisoonis, siis duetis, sealt
edasi juba teiste õpilastega koos vastavalt kooli võimalustele.
Just nooremapoolsed õpilased õpivad põhilise teisi kuulates ja
jäljendades. Ka arendab ansamblimäng kõvasti lehestlugemist ja
on peamiseks ettevalmistuseks edasises orkestrimängus.
Lõpueksam ja ka üleminekueksamid teha nii erialas kui ka
ansamblimängus.
1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA
1.2.1. I-II õppeaasta
Tegelda õigete mänguvõtete arendamisega:
hingamisharjutused, huulikuga mäng, pillihoid, loomulik tooni
tekitamine, legatos mäng ja laulvus.
Tasemenäited:
Yamaha Band Student. Bariton. Tuuba.
Soovitatav oleks kasutada trompetimängu õpikuid ja palu, sest
baritonile ja tuubale saadav noodimaterjali hulk on väga
piiratud.
Ots, A. Trompetikool I-II. 1996.
W. A. Mozart. Allegretto
T. Bogar. 2 ungari tantsu
M. Borodzky. Mailaul; Prantsuse laul
P. Taikovski. Vana prantsuse lauluke jne.
Rahva- ja lastelaulud sobivas ulatuses ja helistikes
Heliredelid kahe märgi ulatuses. Ulatus 1 oktaav.
1.2.2. III-IV õppeaasta
Jälgida, et ulatuse suurenedes (E1, F1 baritonil, tuubal
vastavalt oma registri ulatus) ei ilmneks segavaid pingeid ja
kramplikkust, et säiliks mugav ja vaba mäng. Õppida erinevaid
rütme.
Tasemenäited:
Ots, A. Trompetimängu õpetus algajaile. Tallinn, 1985.
Hering, S. 50 lihtsat etüüdi.
A. Ots. Trompetimängu õpetus algajaile:
1. T. Susato. Rondo ja Saltarello
2. Spirituaalid
3. H. Mancini. Kuu jõgi
4. W. A. Mozart. Valss
5. V. Stõlkov. Muinasjutt; Nali; Ballaad
6. J. Herman. Hallo, Dolly
Erinevatest kogumikest:
1. H. Krumpfer. Variatsioonid Ph. E. Bachi teemal
2. P. Taikovski. Itaalia lauluke
3. D. Kabalevski. Vana tants
4. A. Hataturjan. Andantino
5. Santa Lucia - Itaalia laul
Heliredelid 3 võtmemärgiga.
1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA
1.3.1. V-VI õppeaasta
Jätkata tööd igapäevaste harjutustega. Kasutage erinevaid
strihhe: detache, legato, staccato, tenuto. Samas jälgida, et
neid strihhe õpitaks läbi laulva mängu.
Tasemenäited:
Hering, S. 50 lihtsat etüüdi; Etüüdid.
Vurm, V. 45 kerget etüüdi.
W. A. Mozart. Sonatiin (F)
D. ostakovit. Hällilaul
G. B. Pergolesi. Sitsiliana
C. Gounod. Serenaad
G. Fr. Händel. Sonaat in F op. 1 nr. 11
F. Poulenc. Pastoraal
A. Corelli. Saraband ja Gavott
B. Marcello. Largo ja Allegro
Fr. Schubert. Serenaad
5 võtmemärgiga heliredelid, kromaatiline heliredel.
1.3.2. VII õppeaasta
Valmistuda lõpueksamiks. Väga suur rõhk musikaalsele
mängule.
Tasemenäited:
Arban, J. B. Trompetikool. (Lihtsamad harjutused.)
Vurm, V. Etüüdid
R. Valentino. Sonaat
J. S. Bach C C. F. Gounod. Ave Maria
J. Offenbach. Barkarool
M. Ravel. Pavaan
C. Saint-Saens. Luik
G. Fr. Händel. Adagio ja Allegro
Heliredelid 6-7 võtmemärgini.
Lisa 22
kohaliku omavalitsuse huvialakooli
/ muusika- ja kunstikoolide
üleriigilise õppekava juurde
LÖÖKPILLID
1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava
Õppimist löökpillidel on otstarbekas alustada 6-10 aasta
vanuselt.
1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA
1.2.1. I õppeaasta
Eesmärgid. Rütmitunde, liikumiskoordinatsiooni, muusikalise
mälu ja iseseisva harjutamise arendamine.
Tehniline arendus ja õpisuunad I poolaastal. Löökpillide
areng ja ajalugu kuni tänapäevani. Rütmide osast muusikaajaloos.
Löökpillide otstarve. Trummipulkade valik, jaotus, väikese
trummi asend ja kõrgus. Käte, randme, sõrmede ja löökide
omandamine, liigeste liikumine. Viiped, lõdvestused, lähteasend
(ooteseis). Läbitavad taktimõõdud 4/4, 2/4, 3/4. Rudimentide
harjutamine kinniste ja lahtiste sõrmedega.
Harjutused taktimõõdus lugemisega, improviseerimine koos
saatega. I poolaasta lõpuks saata hindele tavandi- või
rahvamuusikat.
Tehniline arendus ja õpisuunad II poolaastal. Eelnevate
oskuste süvendatud õppimine. Suure trummi kasutamine koos
plaadiga. Metronoomi kasutamine. Taldrikute liigid. Valss, polka,
marss. Rudimendid.
Aasta lõpetada hindelise esinemisega. Abimaterjal
järgnevatest kogumikest: V. teimann, K. Kupinski, D. Agostini.
1.2.2. II õppeaasta
Eesmärgid. Oskuste süvendamine, noodistlugemise ja
ansamblimängu arendamine.
Tehniline arendus ja õpisuunad I poolaastal. Metronoomi
rakendamine, taktimõõdud 4/4, 3/4, 6/8, trioolid, sünkoobid,
aktsendid, pided. Harjutused kinniste sõrmedega, vahelduvate
kätega ja dublite. Harjutuste, etüüdide ja partiide
solfedeerimine - rütmitunnetus. Kaksiklöökide
proportsionaalsus. Tremolo ksülofonil ja marimbal. Rudimentide
harjutamine. Tremolo väikesel trummil.
Lisaks trummikomplektidele triangel, puuplokk, lehmakell, suure trummi
nuiaga mäng, kaksiktaldrik, tamburiin.
Tehniline arendus ja õpisuunad II poolaastal. Tremolo
kiiremas tempos. Dünaamika. Topeltrütmiline alajaotus rock- ja
klassikalises muusikas. Harjadega mängimise õpetus.
Tehnilistel arvestustel esitatakse etüüdid, soolod. Aasta
lõpul esitatakse 2 erineva rütmiga pala (polka, marss, valss, rock,
swing).
Abimaterjal järgnevatest kogumikest: K. Kupinski, V.
Snegirjov, Slag I, Slag II Volume, D. Agostini ja K. Clark I
Volume.
Rock-koolid: H. Robin (Rootsi); M. Oiling (Soome); Buddy
Richi (USA); S. Wilcoxon. Rütmikool (USA).
1.2.3. III õppeaasta
Eesmärgid. Ansamblimängu arendus.
Tehniline arendus ja põhisuunad I poolaastal. Mäng
trummikomplektil (pedaaliga basstrumm ja hi-hat). Rock- ja
jazz-stiil. Ladina-ameerika rütmid. Disco-rütmid. Harjadega
saatmise oskus ansamblis ja soolodes.
Tehniline arendus ja põhisuunad II poolaastal.
Ladina-ameerika rütmid. Kaasaegse popmuusika tüüprütmid.
Kellamängu õppimine - heliredelid, kolmkõlad. Lugude mängimine.
3. õppeaasta lõpul tuleb õpilane toime ansamblis-orkestris
partiidega trummikomplektil.
Abimaterjal eeltoodule: V. Snegirjov. Kellamänguõpetus; E.
Keune. Rütmikool.
1.2.4. IV õppeaasta
Eesmärgid. Löökpillidel tehnika arendamine, iseseisvate
töökogemuste süvendamine. Ksülofonil, marimbafonil õppimise
alustamine.
Tehniline arendus ja õpisuunad I poolaastal. Ksülofoni
nuiade valik, sõrmede hoid, käteasend, randmete töö. Kaherealine
ksülofon, kõrguse määramine. Heliredelid ja kolmkõlad, V7, VII7.
Randmetehnika. Tremolo ksülofonil või marimbafonil, 2 nuiaga.
Tremolo tihedamaks.
Tehniline arendus ja õpisuunad II poolaastal. Õigete
positsioonide kasutamine risti hüpetega, nn. vaba käe printsiip.
Käte reeglipärane kasutamine hüpetel alla-üles. Kõikide õpitud
rütmide kasutamine. Süstemaatiline harjutamise õpetus.
Heliredelid 3 märgi ulatuses - neile vastavate kolmkõlade
ning V7, >VII7 akordide ülesehitamine.
Abimaterjalid:
Snegirjov, V. Kaherealise ksülofonimängu kool.
Kovalevski, M. Metoodiline materjal. Harj. 1-32.
Keune, E. Ksülofonikool.
J. Zegalski. Harjutused 1-8
M. Kovalevski. Harjutused 1-32
Noorem aste lõpeb lõpueksamiga.
Tasemenäited nooremale astmele
M. Goldenberg. Studies for Solo Percussion; Introductory
Etude; Duettino; Etude Dialogue; Study in Dynamic Contrasts
W. Skower. Harjutused nr. 1-10 (kahele mängijale)
Ksülofon
Snegirjov, V. Kaherealise ksülofonimängu kool. - Harjutused
1 ja 2 (lk. 5-14); Harjutused 1, 2, 3-7 (lk. 58-59).
Goldenberg, M. Ksülofonimängu alused. - Harjutused lk.
37-41.
Taevalaotuses - V. Snegirjovi seade
Y. Hiraoka. Ksülofoni album
N. Lõssenko. Skertso - IV õppeaastale
A. Hataturjan. Tütarlaste tants
1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA
1.3.1. V õppeaasta
Eesmärgid. Transponeerimine, improvisatsioon, ansamblitöö, orkestritöö
praktika, marimbafoni õpetus.
Tehniline arendus ja õpisuunad. Eelnevate tehniliste
oskuste süvendamine. Kromaatiline heliredel. Trummikomplektil ja
kellamängul koosmängu arendamine. Tüüprütmid ja nende kaasaegne
esitusviis. Heliredelid 4-5 märgi ulatuses.
Abimaterjal nooremas astmes esitatud kogumikest.
1.3.2. VI õppeaasta
Eesmärgid. Tehniliste saavutuste kordamine.
Improvisatsiooni, koosmängu ja muusikalise vabaduse täiustamine.
Tehniline arendus ja õpisuunad. Vibrafoni õpetus.
Sekventside mäng. Kolme nuiaga mänguõpetus, sõrmede ja käte
hoiak, randmetehnika (marimbal, vibrafonil). Heliredelid 4-5
märgi ulatuses, kolmkõlad, V7, >VII7 ja II ning VI astme
akordid, heliredelid kolme- ja neljagrupiliste pööretega.
Timpanite õpetus.
Abimaterjal:
Keune, E. Timpanikool.
Snegirjov, V. Harjutused, etüüdid timpanil.
Kovalevsky, M. Harjutused 1-75.
1.3.3. VII õppeaasta
Eesmärgid. Mängutehnika täiustamine.
Tehniline arendus ja õpisuunad. Improviseerimise
arendamine. Tüüprütmid. Transponeerimine. Marimbafonil ja
vibrafonil 4 nuiaga mängu õppimine. Kõikidel õppeaastatel õpitud
tehniliste võtete täiustamine.
Vanema astme lõpueksamiks valida suurvorm või selle osad, lüüriline
pala, tehniline pala.
Tasemenäited vanemale astmele
Löökpillid
N. Skowera. Harjutused 2-le mängijale 11-20
A. Glazunov. Rahe
S. Prokofjev. Mercuccio
J. Delecluise. Peegeldused nr. 2 ja nr. 3
M. Colgrass. 2 soolopala trummile
M. Coldenberg. Four Sonic Plateaus; Starve off Staff;
Articulations; Declamations
D. Palijev. Etüüd - väiksele trummile ja taldrikutele
Ksülofon
Snegirjov, V. Kaherealise ksülofonimängu kool. - Harjutused
8, 9, 10. Lk. 62, lk. 20-30. IV osa.
Goldenberg, M. Ksülofonimängu alused; Melodies Combining
double Steps an Rolls. Lk. 54-55.
N. Lõssenko. Eleegia
G. H. Händel. Sonaat nr. 3
G. Bizet. Avamäng oop. "Carmen"
G. Teleman. Sonatiin nr. 6 I osa
E. Grieg. Norra tants
A. Rubintein. Meloodia
D. Kabalevski. Galopp
C. Saint-Saens. Luik
F. Suppe. Avamäng oop. Luuletaja talupoeg
Lisa 23
kohaliku omavalitsuse huvialakooli
/ muusika- ja kunstikoolide
üleriigilise õppekava juurde
SOLFEDO
1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava
1.1. ÕPPESISU
Õpetuse eesmärgiks on arendada õpilastes sisemist kuulmist,
intonatsiooni täpsust, lauluoskust, muusikalist kirjaoskust,
analüüsivõimet.
Aine õpetamise käigus tuleks arendada järgmisi oskusi:
I. Laulmine
1. Laulmiseks vajalikud algteadmised: hingamine, fraseerimine,
intonatsiooni puhtus, väljendusrikkus.
2. Astmetaju arendamine. Astmete tabamine astmetabelil:
noodinimedega, vabalt valitud silbil, astmenumbritega ja/või
astmenimedega. Laulmine noodijoonestikult rändnoodi järgi.
3. Heliredeli laulmine: tervikuna, tetrakordide kaupa, erinevates
taktimõõtudes, rütmiseeritult, kaanonina.
4. Solfedeerimine. Harjutuste laulmine sõnadega ja/või
noodinimedega. Õpitud harjutuse transponeerimine. Õpitud
harjutuse laulmine peast. Tundmatu harjutuse laulmine.
Taktiviipamise skeemid.
5. Mitmehäälsuse arendamine. Eelharjutused õpitud
astmetega. Heliredelid intervallides (terts, sekst jne.).
Intervallide laulmine kahehäälselt. Akordide laulmine
3-4-häälselt. Järgnevuste laulmine. Mitmehäälsed harjutused (sh.
kaanonid). Saatega laul.
II. Rütm
Rütmis liikumine. Rütmisilpide omandamine. Rütmiharjutused
ühele ja kahele käele. Rütmi koputamine koos taktiviipamisega.
Ostinato rütmid - laulusaatega. Saaterütm laulule. Rütmikaanon.
Lihtsamad rütmipartituurid.
III. Suuline analüüs
Rütmianalüüs. Meloodiaanalüüs. Vormianalüüs. Laadi ja/või
helistiku analüüs. Intervallide analüüs. Akordide analüüs.
Dünaamika analüüs.
IV. Diktaat
Meloodiline diktaat. Rütmidiktaat. Mäludiktaat.
Kiirusdiktaat astmete tabamiseks. Kahehäälne diktaat.
V. Improvisatsioon
1. Meloodia improvisatsioon: antud tekstile, läbivõetud
teemale (astmed, helistik, akord jne.), antud rütmile.
2. Rütmi improvisatsioon: õpitud taktimõõdus, teatud
rütmigruppidega, õpitud meloodia saateks, lihtsamad
rütmipartituurid.
3. Saate improvisatsioon: bass antud meloodiale, teine hääl
antud meloodiale, põhikolmkõlade bassi saade.
VI. Itaaliakeelsed oskussõnad
Tempode nimetused. Tempomuutused. Dünaamika. Iseloomu
väljendavad sõnad.
Nurksulgudesse paigutatud materjal on ette nähtud neile, kes vajavad
mahukamat ainekava. Läbivõetud teemade süvendamine
ja kinnistamine jätkub igal järgmisel õppeaastal kuni
lõpuklassini. Loetletud metoodilisi vihjeid võib omavahel
kombineerida, varieerida, soovi korral täiendada.
1.2 NOOREMA ASTME AINEKAVA
1.2.1. I õppeaasta
Põhieesmärk: Rütmiõpetus. Laaditaju arendamine. Duur ja
moll.
Nõuded:
I. Meetrum ja rütm. Rõhulised ja rõhutud taktiosad. Takt ja
taktijoon. Taktidesse jaotamine. Lõpujoon. Kordamismärk II: :II.
Taktimõõdud 2/4, 3/4, 4/4 b. Taktiviipamise skeemid.
Noodivältused ja pausid:
tervenoot
poolnoot
veerandnoot
kaheksandiknoot
kuueteistkümnendiknoot
tervepaus
poolpaus
veerandpaus
kaheksandikpaus
kuueteistkümnendikpaus
Rütmid [ ].
Eeltakt .
II. Noodikirja algteadmised. Noodijoonestik ja abijooned.
Nootide asukohad noodijoonestikul. Noodivarte õigekiri. Pauside
kirjutamine. Viiuli- ja bassivõti. Noodinimetused: silp- ja/või
tähtnimetused.
III. Helistikud. Laadid: duur ja moll. Astmed ja astmetaju
väljaarendamine. Helistikud. Duurid C, F, G, D ja loomulikud
mollid a, d, e. [Tutvuda a-molli 3 liigiga].
Paralleelhelistikud. I astme (toonika) kolmkõla. Juhtheli.
Märgid: diees # bemoll b bekaar >. Eakohased 1- ja 2-häälsed
laulud, harjutused, kaanonid. Transponeerimine. Meloodia ja
rütmi arendusvõtted (kordamine, sekvents, varieerimine, helile
tuginemine jne.). Improvisatsioon.
IV. Diktaat. Suuline ja kirjalik mälu- ja rütmidiktaat.
Pikkus 2-4 takti.
V. Tempo ja dünaamika mõiste
VI. Rütmika. Liikumisega (rütmikaga, tantsuga, pantomiimiga
jms.) seotud mõisteid ja vastavate võtete harjutamine. Muusika
kuulamine ja analüüs.
1.2.2. II õppeaasta
Põhieesmärk: Molli kolm liiki - loomulik, harmooniline, meloodiline.
Intervallidega tutvumine.
Nõuded:
I. Rütm ja taktimõõt. Punkt noodi järel.
Punkteeritud rütmid .
[Taktimõõt 3/8 ja lihtsamad rütmid selles taktimõõdus: ].
II. Helistikud. Kahe märgiga duur- ja moll-helistikud.
Molli 3 liiki (kuju): loomulik, harmooniline, meloodiline. Toon
ja pooltoon. Heliredeli ehitus. Püsivad ja püsimatud astmed.
Püsimatute astmete lahendamine püsivaisse. Lahendamise mõiste.
Tutvumine põhiastmete (I, IV, V) kolmkõladega ja nende laulmine
duuris ja harmoonilises mollis. Laulud ja harjutused.
Transponeerimine ja improvisatsioon.
III. Intervallid. Tutvumine intervallidega p. 1, p. 8, p.
5, p. 4, s. 2, v. 2, s. 3, v. 3.
IV. Diktaat. Lihtne suuline ja kirjalik diktaat (4-8 takti)
duuris ja mollis. Rütmidiktaat kuni 4 takti.
V. Rütmika. Tutvumine erinevate tantsurütmidega (eesti
rahvatantsud, polka, valss, menuett, masurka jt.).
1.2.3. III õppeaasta
Põhieesmärk: Lihtintervallid. Akordiõpetuse algus.
Nõuded:
I. Rütm ja taktimõõt. 3/8 taktimõõt. Lihtsamad rütmid ja
pausid selles taktimõõdus. Grupeerimine. Taktiviipamine.
II. Helistikud. Kolme märgiga duur- ja moll-helistikud.
Toonika kolmkõla ja pöörded: I, I6, I64; tähistus duuris: T, T6, T64;
tähistus mollis: t, t6, t64. Kolmkõla helide nimetused:
priim, terts, kvint. Funktsionaalsuse mõiste. Toonika (I astme)
kolmkõla (T, t). Subdominant (IV astme) kolmkõla (S, s).
Dominant (V astme) kolmkõla (D). Põhikolmkõlade ehitamine ja
laulmine (duuris ja harmoonilises mollis). Saate leidmine
põhiastmetega.
III. Intervallid. v. 6, s. 6. v. 7 V astmelt lahendusega s.
3 duuris ja v. 3 mollis. s. 7 I astmelt lahendusega p. 8.
Lihtintervallide pöörded. Suurus toonides. Intervallide
ehitamine antud noodist üles ja/või alla.
IV. Diktaat. Suuline ja kirjalik meloodiline diktaat (4-8
takti). Rütmidiktaat kuni 4 takti.
1.2.4. IV õppeaasta
Põhieesmärk: Akordide ehitamine ja laulmine duuris ning
harmoonilises mollis: toonika kolmkõla pöörded, põhikolmkõlad
põhikujus D lahendusega.
Nõuded:
I. Rütm ja taktimõõt. Taktimõõt 6/8 (3/8+3/8) ja viipamise
skeem. [6/8 taktimõõt skeemina 2/8+4/8+2/8 eesti regilauludes.]
[Triool
ja sünkoop .]
II. Helistikud. Nelja märgiga duur- ja moll-helistikud.
III. Intervallid. #2 harmoonilises mollis.
IV. Akordid. Dominantseptakord D7 (V7) lahendustega duuri
ja molli. [Lihtsate 3-häälsete järgnevuste kuulamine ja
laulmine.]
V. Diktaat. Meloodiline diktaat duuris ja mollis 8 takti.
Rütmidiktaat 4 takti.
1.2.5. Noorema astme lõpueksam
I. Kirjalik
1. Diktaat 2/4 või 3/4 taktimõõdus (8 takti). Kirjutamise
aeg 15-20 minutit. Mängitakse 8-10 korda.
2. Rütmidiktaat (4 takti) 2/4 või 3/4 taktimõõdus.
Mängitakse 3-4 korda.
3. Kõla järgi määramine. Harmoonilised ja/või meloodilised
lihtintervallid. Kolmkõla ja pöörded (harmoonilisel kujul). V7
lahendamine duuri ja/või molli. Õpitud laadi äratundmine.
4. Ehitamine. Antud noodist (üles või alla) intervalli
ehitamine. Antud intervalli määramine. Antud helistikus
põhikolmkõlade ja toonika kolmkõla pöörete ehitamine. Antud
akordi ja helistiku määramine. Antud helistikus V7 ehitamine ja
lahendamine, helistiku määramine. Antud noodist (üles) V7
ehitamine ja lahendamine, helistiku määramine. Heliredeli
ehitamine.
II. Suuline
1. Antud helistikus heliredeli, toonika kolmkõla ning
pöörete laulmine.
2. Antud helistikus põhikolmkõlade ja V7 laulmine koos
lahendusega.
3. Tundmatu harjutuse laulmine.
[4. Aasta jooksul õpitud harjutuse laulmine.]
1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA
1.3.1. V õppeaasta
Põhieesmärk: Suurendatud ja vähendatud intervallid.
Põhikolmkõlade pöörded duuris ja mollis. Kolmehäälne järgnevus.
Nõuded:
I. Rütm ja taktimõõt. 6/8 taktimõõt. Rütmigrupid
kuueteistkümnendiknootidega. Grupeerimine. Sünkoop , triool .
[Pide lihtsamad variandid .]
II. Helistikud. Viie märgiga duur- ja moll-helistikud.
III. Intervallid. Lihtintervallide ehitamine ja laulmine
antud noodist üles ja alla (kordamine). Dissoneerivad
intervallid lahendustega duuris ja harmoonilises mollis #4 IV
astmelt lahendusega v. 6, s. 6, >5 VII astmelt lahendusega s. 3, v. 3;
harmoonilises mollis >7 VII astmelt lahendusega p. 5, #2
VI astmelt lahendusega p. 4.
IV. Akordid. Põhikolmkõlade pöörded ja nende lahendamine
helistikus:
I V6 I I6 V64 I6 I64 V I64
I IV64 I I6 IV I6 I64 IV6 I64
>VII lahendusega duuris ja harmoonilises mollis. Kadentsid:
lihtkadentsid - autentne (I V I) ja plagaalne (I IV I);
liitkadentsi esimene (I IV V I) ja teine kuju (I IV K64 V I).
Harmoonilised järgnevused 4 takti: esimesel poolaastal
kolmehäälselt; teisel poolaastal neljahäälselt.
[Dominantseptakordi pöörded lahendusega duuris ja mollis.]
V. Diktaat. 8 takti.
1.3.2. VI õppeaasta
Põhieesmärk: Harmooniline duur. Dominantseptakordi pöörded
lahendustega duuris ja mollis. Neljahäälsed järgnevused.
Nõuded:
I. Rütm ja taktimõõt. Pidega rütmid [keerukamad variandid
]. 6/8 taktimõõdus punkteeritud rütmid. Taktimõõdud 2/2 b, 3/2.
Taktimõõt 6/4.
II. Helistikud. Kuue märgiga duurid ja mollid. Harmooniline
duur. Kromaatilised läbiminevad ja abihelid. Mõisted: kaldumine
ja modulatsioon.
III. Intervallid. Harmoonilises duuris #2 VI astmelt
lahendusega p. 4; >7 VII astmelt lahendusega p. 5. Ehitamine ja
laulmine.
IV. Akordid. Põhikolmkõlad harmoonilises duuris.
Dominantseptakordi pöörded lahendusega duuris ja harmoonilises
mollis: I pööre (V65) lahendusega toonikasse T, t (I); II pööre
(V43) lahendusega toonikasse T, t (I); III pööre (V2)
lahendusega toonika sekstakordi T6, t6 (I6). Neljahäälsete
harmooniliste järgnevuste (4-8 takti) kuulamine ja laulmine.
[Juhtseptakordide ehitamine ja lahendamine duuris ja
harmoonilises mollis.]
V. Diktaat. [Üksikute kromaatiliste abi- ja läbiminevate
helidega.]
1.3.3. VII õppeaasta
Põhieesmärk: Septakordide ehitamine ja lahendamine.
Nõuded:
I. Rütm ja taktimõõt. Sünkoop . Keerukamad sünkoobid ja
pided . Segataktimõõt. Vahelduvtaktimõõt.
II. Laadid. Seitsme märgiga duur- ja moll-helistikud.
Diatoonilised laadid. Kromaatilise duuri ja molli õigekiri.
III. Intervallid. Kõikide läbivõetud intervallide kordamine
eksamiks.
IV. Akordid. Väike VII7 põhikujus, lahendusega duuri; >VII7
põhikujus, lahendusega duuri ja molli. Katkestatud kadentsiga
tutvumine V, VI. [Harmoonilises mollis #III lahendusega t6
(I6).] [Harmoonilises duuris #VI lahendusega T64 (I64).]
V. Diktaat. Ühe- ja kahehäälne.
1.3.4. Lõpueksam
Kirjalik (kestvus u. 60 min.)
1. Diktaat 2/4, 3/4, 4/4, 3/8 või 6/8 taktimõõdus.
2. Intervallide ja akordide kuulamine harmooniliselt koos
lahendustega (8-10).
3. Intervallide ja akordide ehitamine ning lahendamine
antud helistikus või antud noodist ja intervallide ning akordide
määramine koos lahendusega (8-10).
4. Harmooniline järgnevus duuris või mollis 8 takti.
5. Soovi korral diatoonilise laadi või kromaatilise
heliredeli või paljumärgilise molli ehitamine.
Suuline
1. Tundmatu harjutuse laulmine (transponeerimine).
2. Akordide laulmine õpetaja valikul. Kas
a) juhtseptakord ja dominantseptakordi pööre lahendusega
antud helistikus või
b) 4-6 akordist koosnev kadentsiaalne järgnevus õpetaja
poolt antud akorditähistuse järgi.
3. Soovi korral loomuliku, harmoonilise ja meloodilise
molli laulmine.
1.4. LISAASTE
1. Liittaktimõõdud.
2. Laadid. Kromaatiline duur ja moll. Diatoonilised laadid.
Pentatoonika. Vahelduv laad. Modulatsioon ja kaldumine. I järgu
sugulushelistikud.
3. Intervallid. Harmooniline duur #4 VI astmelt s. 6; >5 II
astmelt v. 3. Loomulikus mollis #4 VI astmelt v. 6; >5 II
astmelt s. 3.
4. Akordid. Harmoonilises duuris #VI T64; >II T6.
Loomulikus mollis >II t6. Harmoonilises mollis #III t6. II7
septakord ja juhtseptakordid ning nende pöörded.
5. Diktaat. 1-2-häälne (kromaatilised helid, kaldumine, modulatsioon).
Kui lisaastme õpilasel on edaspidi kavas jätkata õpinguid
mujal, tuleb solfedo ainekava koostamisel silmas pidada vastava
õppeasutuse sisseastumiskatsete nõudeid. Individuaalset
programmi võib rakendada ka muul erijuhul.
Lisa 24
kohaliku omavalitsuse huvialakooli
/ muusika- ja kunstikoolide
üleriigilise õppekava juurde
MUUSIKALUGU
1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava
1.1. ÕPPESISU
Ainekava on Eesti-keskne. Mitte-eestlastest õpilastele
soovitatakse oma (rahvus)kultuuriseltside toetusel korraldada
täiendavaid tunde (kursusi).
Varasematel aegadel oli muusikaloo programmis eesti
muusikat kolmandik. Käesolevas ainekavas on eesti muusikaloost
1/5 viimasel õppeaastal, ülejäänud jaotatud teistele
õppeaastatele. Nooremas astmes alustatakse eesti rahvalaulude,
pillilugude ja tantsudega. Ka teiste teemade puhul on ette
nähtud olulisel määral "eestimaist". Kogu muusikaloo kursuse
jooksul soovitatakse iga tunni alustuseks vähemalt 5 minuti
jooksul vestelda kodukandi ja kogu Eesti muusikaelust
(muusikauudistest), milles saab otstarbekalt ära kasutada
helisalvestusi, videokatkendeid, muid illustratsioone. Vanemas
astmes on iga teema juures võimalik tõmmata paralleele Eestis
toimuvaga, paiguti saab näidata otseseid seoseid. Sel viisil
toimides võime ainekava nimetada rahvuslikuks.
1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA
Noorema astme materjal ei ole esitatud selle läbivõtmise
järjekorras. Õpetajale on jäetud vabadus järjestada (ja ühitada)
teemasid nii nagu kohalikud tingimused (rühmade koosseis, õppeabinõude
muretsemise ajastamine, õpetaja eelistused jms.)
dikteerivad. Muusika valimine on jäetud täies ulatuses õpetaja
maitse ja võimaluste valdusse.
1.2.1. III ja IV õppeaasta
Sissejuhatav teema. Muusikaloo sisu, selle koht kooli
teiste õppeainete hulgas. Muusikaline heli. Heli omadused. Heli
teekond tekkimisest kuulajani. Akustika aabitsatõed. Muusika
väljendusvahendid: meloodia, rütm, tempo, dünaamika, tämber, register,
kooskõla (harmoonia), faktuur.
Eesti rahvamuusika. Vanem ja uuem rahvalaul. Rahvapillid ja
pillilood. Rahvatantsud.
Vokaalmuusika. Laulud. Rahvalikud laulud. Pop-laulud.
Ansamblid. Koorid. Nende koosseis.
Instrumentaalmuusika. Sümfooniaorkestri pillid partituuri
järjekorras. Pillirühmadest moodustuvad ansamblid (puupuhkpilli
kvartett jne.). Kokkuvõtteks, partituuri järjekorra
kinnistamiseks B. Britteni variatsioonid Purcelli teemale. Orel
ja klaver (kaks kuningat). Süntesaator (kas kroonprints?).
Pillid, mida tavaliselt sümfooniaorkestri põhikoosseisus ei
esine. Instrumentaalansamblid ja orkestrid.
Programm-muusika
S. Prokofjev. Petja ja hunt
C. Saint-Saens. Loomade karneval
A. Marguste. Punane raamat
A. Vivaldi. Aastaajad
E. Grieg. Süit Peer Gynt
M. Mussorgski. Pildid näituselt
Helitööde ülesehitus. Kuulamisülesannete kasutamise
metoodika omandamine. Ühe- ja kahejaoline ülesehitus.
Kolmejaoline vorm. Liht- ja liitvorm (kahe- ja kolmeosaline).
Variatsioonid. Rondo.
Tantsud. Ajaloolised tantsud: pavaan, galjard, braanl;
menuett, gavott, ekossees; polonees, masurka, krakovjakk, polka,
boolero, taarda, valss, habaneera, tango. Tantsusüit. Aasia, aafrika,
ladina-ameerika rütmid. Peotantsud. Kaasaegsed tantsud.
Ballett.
Lavamuusika. Muusika sõnalavastuses. Ooper. Rock-ooper.
Operetid. Muusikal.
1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA
V ja VI õppeaastal antakse ülevaade muusika arengust
keskajast meie sajandini. Liigestuse aluseks on stiilid. Iga
stiiliperioodi esindaja(i)ks on valitud helilooja(d), kes
ainekava koostajate arvates on kõige enam mõjutanud muusika
edaspidist arengut või kelle teosed on ajaproovile enim vastu
pidanud.
Et muusika kuulamiseks jääks rohkem aega, tuleks
heliloojate elulugudest esile tuua ainult (algõpetuse tasandil)
oluliseimat. Ainekavas ei ole nimetatud õpilaste repertuaaris
leiduvaid palu.
Loetletud heliteostest teeb õpetaja oma valiku või asendab
teistega, olenevalt konkreetse rühma tasemest või fonoteegi
võimalustest.
1.3.1. V õppeaasta
Keskaeg. Romaani ja gooti stiil. Gregooriuse laul. Varajane
mitmehäälsus. Organum, motett. Rüütlilaul. (Kasutada T. Siitani
koostatud kassette ja konspekte.)
Renessanss. Ajastu üldiseloomustus, võrdlus keskajaga. Uued
ilmalikud lauluanrid: ballata, madrigal. Pime muusik Firenzest
Francesco Landino. Madalmaade koolkond, selle tähtsus
polüfoonilise muusika arengus. Tähtsamad esindajad. Renessansi
ajastul kasutatud pillidest.
Barokk. Ajastu üldiseloomustus, võrdlus renessansiga.
Muusika iseloomustus, tähtsamad anrid.
Johann Sebastian Bach. Inventsioonid, prelüüdid ja fuugad
(HTK). Oreliteosed. Passacaglia ja fuuga c-moll. Orelitokaata ja
fuuga d-moll.
Concerto grosso mõiste. Brandenburgi kontserdid.
Vokaalmuusika. Mõni aaria või kantaadi osa.
Klassitsism. Üldiseloomustus. Uue helikeele võrdlus
barokiga.
Uued anrid.
Joseph Haydn. Sümfoonia mõiste ja ülesehitus. Sonaat
allegro vorm. Instrumentaalkontsert. Keelpillikvartett.
Sümfoonia nr. 103 Es-duur. Kontsert trompetile ja orkestrile
Es-duur. Divertisment op. 3 nr. 5 F-duur.
Wolfgang Amadeus Mozart. Imelapse periood. Sümfoonia nr. 40
g-moll. Klaverisonaat k. 331 A-duur. Serenaad "Väike öömuusika".
Ülevaade ooperiloomingust. Katkendid ooperitest "Figaro pulm", "Don
Giovanni", "Võluflööt". Reekviemi mõiste. Osad
"Reekviemist" (nr. 1 "Requiem", nr. 2 "Dies irae", nr. 7
"Lacrymosa").
Ludvig van Beethoven. Helikeele erinevus võrrelduna Haydni
ja Mozarti loominguga. Klaverisonaat op. 13 nr. 8 c-moll
"Pateetiline". Klaverisonaat op. 27 nr. 2 cis-moll "Kuupaiste".
Klaverisonaat op. 57 nr. 23 f-moll "Appassionata". Sümfoonia nr.
5. Sümfoonia nr. 9 (katkend sümfoonia lõpust - kooriga).
1.3.2. VI õppeaasta
Romantism. Romantismi põhijooned kõikides kunstides.
Franz Schubert. Laululooming. Laulud "Forell", "Muusikale", "Ave
Maria". Ballaad "Metshaldjas". Laulutsüklid. Kaunis
Möldrineiu ("Rändamine", "Kuhu", "Kütt", "Mölder ja oja").
Talvine teekond ("Pärnapuu", "Kevadunelm", "Post", "Vares",
Leierkastimees"). Klaverimuusika. Valsid, muusikalised hetked, marsid.
Kammermuusika. Kvintett klaverile, viiulile, vioolale, tellole,
kontrabassile D-duur op. 114 ("Forellikvintett").
Sümfooniad. Sümfoonia nr. 8 ("Lõpetamata") 1. osa.
Fryderyk Franciszek Chopin. Etüüdid. Etüüd op. 10 nr. 3
E-duur, nr. 12 c-moll. Etüüd op. 25 nr. 1 As-duur. Prelüüdid.
Prelüüd op. 28 nr. 15 Des-duur, op. 28 nr. 4 e-moll. Poloneesid.
Polonees op. nr. 1 A-duur, op. 53 A-duur. Masurkad. Masurka op.
67 nr. 4 a-moll, op. 68 nr. 3 F-duur. Valsid. Valss op. 67 nr. 2
Cis-duur, op. 64 nr. 1 Des-duur.
Robert Schumann. Klaverimuusika. Klaveripalade tsükkel
"Karneval" ("Eusebius", "Florestan", "Chiarina", "Davidsbündlerite
marss"). Klaveripalade tsükkel "Lastestseenid"
("Unistus").
Ferenc Liszt. Klaverilooming. Mefisto-valss. Nokturn
"Armuunelmad". Etüüd nr. 2 "Gnoomide ringmäng".
Rahvusromantism
Norra muusika. Norra rahvusmuusika.
Edvard Grieg. Klaveripalad. Orkestrimuusika. Lüüriline süit
op. 54 (Norra talupoja marss). Muusika H. Ibseni draamale "Peer
Gynt". Kontsert klaverile ja orkestrile a-moll.
Soome muusika. Soome rahvalaul. Seos eesti muusikaga.
"Hümn". "Porilaste marss". Einojuhani Rautavaara "Cantus
arcticus" 3. osa "Luigelend".
Jean Sibelius. Sümfooniline poeem "Finlandia". "Kurb
valss". Sümfoonia nr. 2 IV osa. Süit viiulile ja
keelpilliorkestrile III osa "Suvel"
Rootsi muusika. Rootsi rahvamuusika. Rahvuslik
pillimuusika.
Hugo Alfven. Rootsi polka (Polka frDn Roslagen).
Karjasetüdruku tants. Rootsi rapsoodia nr. 1.
Baltimaade muusika
Läti muusika. Läti rahvamuusika. Piirialade rahvalaulude
sarnasus. Cimze seminari osa eesti muusikakultuuris.
Ühislauluvara.
Alfred Kalnin
Leedu muusika. Sutartines kui kogu maailma ulatuses
ainulaadne nähtus.
Mikalojus Ciurlionis. Helilooja ja kunstnik. Sümfooniline
poeem "Mets". Sümfooniline poeem "Meri".
Vene muusika
Rahvalaulust Glinkani.
Mihhail Glinka. Orkestrimuusika. Sümfooniline fantaasia
"Kamarinskaja".
Kontsertavamängud "Aragoni hota", "Öö Madridis". Ooperid.
Ooperi "Ruslan ja Ludmilla" avamäng.
Vene muusikaelu 19. saj. II poolel. Võimas rühm.
Aleksander Borodin. Ooper "Vürst Igor". Polovetside
tantsud. Sümfoonia nr. 2 h-moll "Vägilassümfoonia" I osa.
Modest Mussorgski. Laulud "Kirp", "Hällilaul Jeromkale".
Klaveripalade tsükkel "Pildid näituselt".
Nikolai Rimski-Korsakov. Sümfooniline süit "eherezade".
Ooper "Muinasjutt tsaar Saltanist", ("Kimalase lend").
Pjotr Taikovski. Klaveripalade tsükkel "Aastaajad" (2-3
pala). Kontsert klaverile ja orkestrile nr. 1. Sümfooniad.
Sümfoonia nr. 5. Ooperid. Ooper "Jevgeni Onegin" (sissejuhatus,
Tatjana ja Olga duett, Tatjana kirjastseen, Onegini aaria).
Balletid. Numbrid ballettidest "Pähklipureja", "Uinuv kaunitar",
"Luikede järv".
Sergei Prokofjev. Balletid. Ballett "Romeo ja Julia"
("Tütarlaps Julia", "Montecchi ja Capuletti", "Rüütlite tants").
Sümfooniad. Sümfoonia nr. 1 ("Klassikaline"). Sümfoonia nr. 7
("Noorte").
Dmitri ostakovit. Prelüüdid ja fuugad. Sümfoonia nr. V.
Filmimuusika. (Romanss filmist "Kiin".)
1.3.3. VII õppeaasta
Eesti rahvusliku muusikakultuuri tekkimine 19. saj. keskel.
Laulu- ja mänguseltsid, nende osatähtsus koorilaulu arengus.
Esimesed üldlaulupeod. J. W. Jannseni tegevus I üldlaulupeo
organiseerimisel. Lõhe klerikaalse ja demokraatliku rahvusliku
liikumise leeri vahel. Laulupidude repertuaar, kunstiline külg
ja nende tähtsus eesti muusikas.
Eesti rahvusliku heliloomingu teerajajad A. Kunileid, A.
Thomson, Fr. Säebelmann, K. A. Hermann. Nende elu ja looming.
Esimesed professionaalse haridusega heliloojad J. Kappel, M. Härma, K.
Türnpu.
I sümfooniaorkestri loomine 1900. a. A. Läte poolt. Tema
looming ja muusikaline tegevus sajandialguse Tartus.
Esimesed kompositsioonialase eriharidusega heliloojad R.
Tobias ja A. Kapp. Nende osa eesti sümfoonilise muusika
arendamises. (Avamängud "Julius Caesar" ja "Don Carlos".)
Esimene eesti klaverikontsert. R. Tobiase "Kontsertpala".
Esimesed oratooriumid (R. Tobiase "Joonase lähetamine" ja A.
Kapi "Hiiob").
Põhjamaise helikeele taotlused H. Elleri
instrumentaalmuusikas. (Sümfooniline poeem "Koit"). Tema viiuli-
ja klaveripalad.
E. Tubin - Eesti suurim sümfonist, esimese eesti balleti
"Kratt" looja. (Katkend mõnest sümfooniast ja balletist
"Kratt".)
Rahvusliku koorilaulu areng - M. Saar ja C. Kreek.
Rahvaviiside arendusvõtted nende koorilauludes. Näiteid M. Saare
klaveripaladest ja soololauludest. Vaimulikud rahvaviisid C.
Kreegi loomingus. Katkend "Eesti reekviemist".
Rahvamuusika kasutamine V. Tormise muusikas. Võrdlus M.
Härma, M. Saare ja C. Kreegiga. Näited - "Eesti
kalendrilauludest", "Ingerimaa õhtud" jm.
Uute muusikaväljendusvahendite areng 1960. aastate
instrumentaalmuusikas:
Neoklassitsism (E. Tamberg "Concerto grosso", J. Rääts
"Kontsert kammerorkestrile", A. Pärt "Partita").
Kollaa (A. Pärt "Kollaa BACH").
Aleatoorika (J. Koha "Rondo").
Dodekafoonia (A. Pärt "Nekroloog").
A. Pärdi loomingu kaks perioodi.
Uusi jooni XX saj. II poolel sündinud heliloojate
loomingus. L. Sumera, E.-S. Tüür jt.
Ülevaade eesti ooperi arengust. E. Aav, E. Kapp, V. Kapp, G. Ernesaks,
E. Tamberg.
Lisa 1
Kinnitatud
haridusministri
19. märtsi 1999. a
määrusega nr 13
KEELPILLIANSAMBLITE AINEKAVA
1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava
1.1. ÕPPESISU
Ansamblimäng on koosmängu vorm, mida saab harrastada igal
tasemel õpilane.
Ansamblimänguga võib alustada juba esimesel õppeaastal.
Lihtsaid laulukesi saab algaja saata lahtistel keeltel pizzicato
või arco.
Vastavalt võimalustele saab kasutada ansambli erinevaid
koosseise: nt kaks viiulit, viiul ja alt, viiul ja tello jne.
Algaja mängija ansamblipartneriks on õpetaja või vanema klassi
õpilane. Heaks materjaliks on rahvalaulud, kus lahtistel keeltel
SOL RE LA on S-T-D funktsioon Re-maooris, RE LA MI keeltel
S-T-D funktsioon La-maooris. Saatepartiis saab kasutada
lihtsaid rütme ja ka pause. Raskusastmelt võiksid järgneda
lihtsad kaanonid. Kaanoneid võib mängida juba suurema arvu
õpilastega, kes õpiksid niimoodi kuulama kolme-nelja instrumendi
kooskõla. Koosmängus täpsustub intonatsioon ja areneb
rütmitunne. Kaanoneid e keerdlaule võib leida koolilaulikutest.
Näiteks R. Pätsi "Lemmiklauliku" IV, V, VI osa. Kaanoneid saab
vajadusel seada algaja õpilase jaoks mugavamasse helistikku.
Ansambliklassis saab kasutada kõike erialatunnis õpitut.
Ansambli repertuaar peab olema õpilasele jõukohane ja aitama
kaasa erialasele arengule. Repertuaari raskusaste, selle
õppimise kiirus ja esituse väljenduslikkus sõltub iga õpilase
individuaalsest võimekusest. Ansamblitunnis õpitakse noodist
lugemist, täpset rütmi, põhistrihhide kasutamist, mis on
korrektse ansamblimängu alus. Kasutada võib tänapäeva koolide
laulikuid, populaarseid laule, jõululaulude seadeid jne.
1.1.1. Noorem aste (I-IV õppeaasta)
Ansamblimäng peab andma kogemusi koosmusitseerimiseks, oskuse kuulata
kaas- või eesmängijat, arendama rütmitunnet.
Noorema astme lõpus peaks õpilane vabalt lugema noodist lihtsaid
rütmikombinatsioone 2/4, 3/4, 4/4, 3/8 ja 6/8 taktimõõdus, teadma
mõisteid tutti, da capo al Fine, con sordino, pizzicato, arco jne).
Tähelepanu tuleb pöörata ka ühtsele dünaamikale.
1.1.2. Vanem aste (V-VII õppeaasta)
Kui algastme ansamblirepertuaar koosneb enamasti
duettidest, siis vanema astme repertuaar võib olla ka kolme- ja
enamahäälne.
Edasijõudnud õpilased võiksid tutvuda ka klarnetimänguga
(kaks viiulit, vioola, tello).
Vioolapartiid on võimalik kohandada ka III viiulile, tellopartiid
vioolale.
Repertuaaris võivad esineda pidede keerukamad variandid, sünkoobid.
Ansamblimängu arendamine vanemates klassides on eriti
oluline, kuna see annab eelsoodumuse tegelda muusikaga
orkestrites ja ansamblites ka pärast õpingute lõpetamist
muusikakoolis.
1.2. REPERTUAAR
Repertuaarivalikus on kasutatud seda materjali, mis on
koostajatel käepärast olnud. Oma ansamblile saab aga palju ise
seada, kasutades repertuaari kogu muusikaliteratuurist.
1.2.1. Noorema astme repertuaarivalik:
1. K. Fortunatov. Noor viiuldaja I. (Moskva 1978)
Tehhi rahvalaul. Karjus.
W. A. Mozart. Menuett.
D. ostakovit. Hea päev.
J. Ph. Rameau. Rondo.
2. K. Fortunatov. Noor viiuldaja II. (Moskva 1963)
N. Baklanova. Variatsioonid.
S. Prokofjev. Valss.
D. ostakovit. Gavott.
3. Palad kahele viiulile. (Leningrad 1969)
J. Haydn. Allemande.
J. S. Bach. Saksa tants.
G. Fr. Händel. Menuett.
M. Glinka. Tants.
F. Veracini. Menuett.
4. Viiuliansamblid. (Kiiev 1980)
Tehhi rahvalaul. Kägu.
W. A. Mozart. Katkend ooperist Võluflööt.
A. Corelli. Sarabande.
C. Weber. Jahimeeste koor.
5. Ansambli "Noor viiuldaja" 3. väljaanne. (Moskva 1978)
D. Kabalevski. 4 pala.
N. Baklanova. Marss. Väike masurka.
6. Violin Duos Early Chamber Music. (8 1976 by Editio
Musica, Budapest. Z. 7917)
7. Violinduos für Anfänger. (8 1977 by Editio Musica, Budapest.)
8. Dance and Trio Sonatas from the 17th Century. (8 1965 by
Editio Musica, Budapest).
9. S. Suzuki. Violin School I, II.
10. Tunes For My String Orchestra. (8 1986 by Boosey &
Hawkes Music Publishers Ltd. B&H 20756)
Sheila M. Nelson. Marco Takes A Walk.
Traditional arr. Sheila M. Nelson. Two Scottish Airs.
Sheila M. Nelson. Tom-Tom-Tomahawk.
Traditional arr. Sheila M. Nelson. Old MacDonald.
11. Sheila M. Nelson. Easy Duets For Violin Groups To Sing
And Play. Pairs. (8 1980 by Boosey & Hawkes Music Publishers
Ltd. B&H)
Apples and Pears.
Dots and Daskes.
Salt and Pepper.
Mustard and Gress.
Hundreds and Thousands.
Strawberries and Cream.
Clock and Watches.
Snakes and Ladders.
12. Sheila M. Nelson. Technitunes. (8 1982 by Boosey &
Hawkes Music Publishers Ltd. B&H 20611)
Reel.
Dragonfly.
German Dance.
Swiss Waltz.
13. Sheila M. Nelson. Trios. (8 1980 by Boosey & Hawkes
Music Publishers Ltd. B&H 20432)
Hop, Skip and Jump.
Wynken, Blynken and Nod.
Ready, Steady, Go.
14. M. Bang. Gingham Books. Graded Ensemble Music. Two
Violins With Piano Accompaniment. (U.S.A. 1936)
15. K. A. Hermann. Duod ja triod. Viiulimänguõpetus. Laulu
ja mängu lehtedest
16. B. Bart\k. 44 duot. (Universal Edition. Wien, Zürich, London)
1.2.2. Vanema astme repertuaarivalik
1. K. Fortunatov. Noor viiuldaja. (Moskva 1966)
A. Glazunov. Gavott.
W. F. Bach. Kaebus.
B. Britten. Sentimentaalne saraband.
2. Viiuliansamblid. (Leningrad 1974)
G. Fr. Händel. Koor oratooriumist Judas Maccabeus.
L. v. Beethoven. Ülistuslaul.
G. Rossini. Koor ooperist Wilhelm Tell.
G. Fr. Händel. Aaria.
D. ostakovit. Polka.
3. Palad kahele viiulile. (Leningrad 1969)
J. Haydn. Allemand.
G. Fr. Händel. Menuett.
M. Glinka. Tants ooperist Ivan Sussanin.
4. Viiuliansamblid. (Kiiev 1981)
D. Kabalevski. Klounid.
J. Brahms. Valss.
L. Boccerini. Menuett.
5. Kammermusik für Anfänger für zwei Melodieninstrumente
und Bass. (8 1973 by Editio Musica, Budapest)
6. Kammermusik TRIOS für Streich- oder Holzblasinstrumente.
(8 1979 by Editio Musica, Budapest. Z. 8741)
J. Haydn. Aaria. Menuett. Presto.
W. A. Mozart. Andante. Menuett.
L. v. Beethoven. Menuett. Ländler.
7. Klassische Miniaturen I-II. (Poland 1977. PWM 4481)
8. Violin Trios. (81976 by Editio Musica, Budapest. Z.
7916)
Alte Kammermusik.
9. Duos für Violine und Violoncello. (81979 by Editio
Musica, Budapest. Z. 8733)
10. B. Bart\k. Trios. (81971 by Editio Musica, Budapest. Z.
6555)
11. Trios für 2 Violinen und Violoncello. (8 1978 by Editio
Musica, Budapest. Z. 8256)
J. Haydn. Trio.
W. A. Mozart. Notturno.
G. Fr. Händel. Marss.
12. Werke des Frühbarocks für Streicher. (8 1977 by Editio
Musica, Budapest. Z. 7262)
Alte Kammermusik:
Schütz. Scheidt. Marini. Vitali. Purcell.
13. Menuette alter Meister für Violinensembles. (Praha
1959, H. 2725)
Lully. Bach. Händel. Boccerini. Mozart.
14. Miniatury klasyszne (kahele viiulile ja aldile). (Poola
1964, PWM 6259)
C. W. Gluck. Gavott.
G. Fr. Händel. Aaria.
J. S. Bach. Invensioonid.
W. A. Mozart. Allegro.
15. Miniatury klasyszne (kolmele viiulile). (Poola 1971, PWM 4546)
16. Mozart. 16 Duos. (8 1979 by Editio Musica, Budapest. Z.
2451)
17. Tunes For My String Quartet. (8 1983 by Boosey & Hawkes
Music Publishers Ltd. B&H 20666)
French Folk Tune.
Quiet Evening.
Nobody Knows.
My Bonnie.
Fiesta.
18. Travels In Styl (kvartett + bass). (8 1986 by Boosey &
Hawkes Music Publishers Ltd. B&H 20770)
M. Dawney. Madam Cole.
Traditional. Wild-West Shaker.
A. Benjamin. Jamaican Rumba.
19. Funky Monkey And Friends (kvartett + bass). (8 1988 by
Boosey & Hawkes Music Publishers Ltd. B&H 20833)
Ed. H. Jones. Tiger Prowl. Tiger Roar. Butterfly Round.
Snakes. Funky Monkey.
20. Curtain Raisers (kvartett + bass). (8 1986 by Boosey &
Hawkes Music Publishers Ltd. B&H 20769)
L. v. Beethoven. German Dance.
T. Osborne. Silver String Rag.
W. A. Mozart. Say Goodbye.
21. More Tunes For My String Orchestra (kvartett + bass).
(8 1987 by Boosey & Hawkes Music Publishers Ltd. B&H 20811)
arr. Sheila M. Nelson.
The Golden Bow.
The King And The Miller.
Mr. Carey's Romance.
22. Mixtunes I From Six Little Duets For Violin (Or 2
Violins) And Piano op 8. (8 1986 by Boosey & Hawkes Music
Publishers Ltd. B&H 20760)
I. J. Pleyel. Rondo.
G. Fr. Händel. Gavott.
L. v. Beethoven. Bagatelle.
23. Songs And Dances (kvartett + klaver)
J. Kuffner. Polka.
J. Brahms. Two Folksongs.
Fr. Schubert. Cradlesong.
24. Keytunes (kaks viiulit, kaks vioolat, kaks tellot ja
klaver)
W. A. Mozart. Menuetto and Trio.
Fr. Schubert. Ballet Music.
E. Grieg. Watchman's Song.
25. Populaarne muusika. Seaded viiuliansamblile. (Leningrad
1972)
Fr. Schubert. Adagio.
G. Romberg. Vaikus päikesetõusu ajal.
A. Dvorak. Humoresk.
26. Kerged harjutused keelpillikvartetile. (Leningrad 1972)
P. Taikovski. Hommikumeeleolu. Magus unelm.
F. Schubert. Valss.
E. Grieg. Lüüriline pala.
P. Taikovski. Vana prantsuse lauluke.
L. v. Beethoven. Menuett.
F. Chopin. Etüüd.
27. J. Towsend. The Circus Comes To Town. (London 1981)
28. Palad viiuliansamblile. (Leningrad 1988)
J. S. Bach. Menuett.
K. Böhm. Igavene liikumine.
K. Karajev. Mõtisklus.
D. Kabalevski. Polka.
L. v. Beethoven. Lauluke.
V. Sturestep. Läti polka.
F. Schubert. Muusikale.
29. G. Ph. Telemann. Kuus kaanonsonaati. (Peters)
30. A. Corelli. Kirikusonaadid. (Peters)
31. J. Haydn. 12 saksa tantsu kahele viiulile ja tellole.
(Hortus Musicus. Bärenreiter-Ausgabe)
32. W. A. Mozart. Väikesed duetid. (Peters)
33. W. A. Mozart. 12 väikest duetti.
34. R. Päts. Duod.
[RTL 1999, 52, 677 jõust 04.04.1999]
Lisa 2
Kinnitatud
haridusministri
19. märtsi 1999. a
määrusega nr 13
PUHKPILLIORKESTRITE AINEKAVA
1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava
Orkestriklassi ainekava koostamisel on lähtutud maailmas
enamlevinud koolidest, kus on järjekindlalt juhindutud õigetest
algõpetuse põhimõtetest1. Orkestri õppejõud-dirigentidel peab
jätkuma kannatust ja aega vältimaks lubamatut kiirustamist
pilli- ja ansamblimängu algvõtete omandamisel.
1.1. ÕPETUSE EESMÄRGID
Pillimängu õppimisel peavad tasakaalus olema eriala, orkester ja
ansambel.
"Ansamblimänguga tuleb hakata tegelema juba alates I
klassist, mängides alguses koos õpetajaga, hiljem sobivas
koosluses kaasõpilastega. Järgides lääne puhkpillikoolituse
põhimõtteid, on väga tähtis õppeprotsessis ansamblimängu osa
suurendamine. Eksamid toimuvad analoogiliselt erialaeksamitega -
üleminekueksamid ja lõpueksam.
Kooli orkestriklassis mängitav repertuaar peab olema
õpilastele jõukohane ja soodustama nende erialast arengut." (RTL
121-124, 1997, lk 4747).
Orkestri kõlakvaliteet, mängukultuur, aga ka repertuaari
omandamise kiirus sõltuvad iga orkestrandi muusikalisest
haritusest ning kogemustest oma oskusi praktikas rakendada.
Käesolev õppekava on koostatud põhimõttel, et paralleelselt
ansambli- ja orkestrimängu arendamisega kinnistada õpilase
muusikalist kirjaoskust.
1.2. ÕPPESISU
Orkestris saab algaja õpilane musitseerida juba
minimaalsete oskustega. Orkestrimängu algõpetuse I-III õ. a
õppekava aluseks on võetud A. Otsa "Orkestriharjutuste" I-III
vihik.
1) Orkestriklass peab laiendama õpilase teadmisi muusikast.
Tähelepanu tuleb pöörata:
a) muusikalisele kirjaoskusele;
b) strihhidele;
c) muusikastiilidele: klassikaline jazz, sving, rock;
d) agoogika-, dünaamika- ja tempoterminitele, nende
kasutamisele.
2) Rütmiõpetus
Pillimängu õppimisel on väga tähtis arendada õpilastes
arusaamist rütmist ja kontrolli rütmipulsi üle. Osa õpetajaid
panevad algusest peale rõhu toonile ja õigete nootide
mängimisele. Liiga tihti on rütmiõpetus kui kõige tähtsam
distsipliin muusika õppimisel jäetud tähelepanuta või on sellele
pööratud tähelepanu liiga vähe.
Käesolevas õppekavas esitatud rütmisüsteem on mõeldud
selleks, et esimestest tundidest peale võiksid õpilased õppida
rütmist arusaamist, samuti selle täpset lugemist. Selleks on
pakutud nii koputamisharjutusi kui ka rütmiansambleid. Rütmiline
hoolikus ja täpsus mõjutavad intonatsiooni ja ansamblimängu.
Rütmilise täpsuse puudumine mõjub ebasoodsalt ka iga noodi
alguse ja lõpu intonatsioonile.
3) Orkestriklass peab andma vajalikud kogemused mängimiseks
kollektiivis, sh:
a) oskuse jälgida dirigenti;
b) oskuse pause lugeda;
c) oskuse mängida rühmas - kuulata teisi;
d) sound-intonatsiooni.
Tähtis: Iga harjutus või pala peab õnnestuma esimesel
katsel, äärmiselt kahjulik on nn proovimise harjumus.
Kooliorkestri dirigent on eelkõige õpetaja, kes arvestab
õpilaste individuaalsust ja suudab luua orkestrist terviku.
Dirigendi ülesanne on luua ��pilaste arenguks pikaajaline
õppesüsteem ja leida mitmekülgseid motivatsioonivariante. Ta
peaks varuma aega, et õppeprotsess kulgeks kiirustamata ja
loomulikult.
Õppematerjali jõukohasus, edasiliikumise tempo ja
harjutuste ajastamine vastavalt tasemele on tähtsad faktorid
orkestri arengus. Millal liikuda edasi, millal õpitut korrata ja
kinnistada - see peaks olema orkestrijuhi intuitiivne otsus.
Koosmängu arendava osa kõrval on õppekavas harjutused, mis
arvestavad pillirühmade eripära (puu-, vask- ja löökpillid), samuti
spetsiaalsed harjutused eri pillidele.
4) Motivatsiooni viis punkti:
a) laps teeb hea meelega seda, mis teda huvitab ja talle
meeldib;
b) eeskujuks on eelkõige õpetaja meeldiv mäng, kontserdid, plaadid
jne;
Hea ajend on musitseerimine õpetajaga koos.
c) ansamblimängu puhul on tegemist meeskonnatööga. Oluline
on hea repertuaar ja huvitavad kontserdid;
d) edukad kontserdid;
e) kiitus, esiletõstmine.
5) Õpilase igakülgse arengu tagamiseks tuleb pidevalt
tähelepanu juhtida järgmistele teemadele:
a) hingamine. Tuletada alati meelde sügava, mahuka
sissehingamise tähtsust;
b) pillitoon ehk muusikaline käekiri. Selle saavutamiseks
mängida võimalikult palju lüürilisi, laulvaid palasid, pöörates
tähelepanu kõla täiuslikkusele ja nootide seotusele;
c) oluline on artikulatsiooni selgus, põhistrihhide õige
kasutamine;
d) intonatsioon. Puhas intonatsioon on määrava tähtsusega, eriti kahe
või enama puhkpilli koosmängus;
e) rütm. Ainult tugeval rütmitundel põhinev mäng võimaldab
saada heaks pillimeheks. Kontrollida metronoomiga!
Loomulikult kuuluvad nende üldküsimuste juurde alati
spetsiifilised probleemid: embouchure, keeletehnika, legato, kõigi
tehnikate koostöö jne.
1.2.1. Noorema astme ainekava
Alljärgnev kava põhineb Aavo Otsa õppematerjalil
"Puhkpilliorkestri kool algajaile" (Eesti Kooriühing, 1999).
Selle koostamisel on kasutatud "Trompetikooli" I ja II vihikut
(Aavo Ots. Kirjastus "Muusik", 1996) ning seal trükitud
harjutused, palad ja ansamblid on orkestreeritud algajate
orkestrile. "Trompetikoolis" on ka ulatuslik metoodiline osa
õpetajale-dirigendile. Kõik õppekavas nimetatud palad ja
harjutused pärinevad "Puhkpilliorkestrikoolist algajaile".
Kehahoid. Õige mänguvõte ja puhumine.
A. Teoreetilised teadmised B. Harjutused, palad, ansamblid,
rühmaharjutused
4/4 taktimõõdu selgitus Koosmängu esimesed noodid.
Võtted. Hingamisharjutus
"Mõtleja"
Veerandnoot "Kõla, lahke laulukaja!"
"Rongisõit"
"Kaera-Jaan"
Hispaania rahvaviis, Prantsuse rahvaviis, duett "Ringtants"
Harjutused eri pillidele
4-bekaar Hispaania rahvaviis
Norra rahvaviis
Lahtimängu harjumuse kujundamine
legato Murray' "Hällilaul"
Rõhumärk
Eeltakt "Minu auto"
simile H. Otsa "Etüüd"
Rütmide tabel
Tähtnimed Hingamisharjutus "Haa"
da capo Prantsuse rahvaviis
"Tuhkatriinu"
Veerandpaus Harjutused 1, 2, 3
Hüüavad pasunad
Moderato "Hea kuningas Wenceslas"
Andante Kaanon
Vastavalt vajadusele valida ka teisi selle raskusastme
palasid.
Maoorne kolmkõla Inglise rahvaviis
1/8 noot
Rütmide tabel M. Praetorius "Kaks tantsu"
Spetsiaalsed harjutused kõikidele pillidele
"Poisid ritta"
"Kus on minu koduke"
"Sepapoisid"
"Hommikukellad"
Täiuslik sissehingamine "Muti metroo"
"Üles, üles!"
- pidekaar "Leelo"
"Kägu"
"Hüppenööri tants"
Rütmiansambel
Enharmoonilised helid "Mutionu pidu"
Keele liikumise kiirus "Igaühel oma pill"
Rütmiharjutused Kaanon
Tervete ja pooltoonide asetus heliredelis
Punkteeritud 1/4 noot Traditsionaal
"Hommiku täht"
"Laulge, poisid!"
"Minu isamajakene"
"Kevade tulnud"
"Lõoke"
Minoor: loomulik, meloodiline, harmooniline
Tehhi rahvaviis
"Kiisuke"
Saksa rahvaviis "Hällilaul"
Jõululaulude seaded
vaskpillidele (vt A. Ots
"Trompetikool II") "Maa on nii kaunis"
"Hõisake, taevad!"
Koor oratooriumist Judas
Maccabus
Heliredelid koosmänguks
Vastavalt vajadusele valida ka teisi sama raskusastme
palasid.
1.2.2. Vanema astme ainekava
Küllaldane lahtimäng on noore mängija veel väljaarenemata
embouchure'i arengus otsustava tähtsusega. Soojendust on kõige
parem läbi viia ühiselt proovi algul, sest noored mängijad on
harva nii treenitud ja distsiplineeritud, et end individuaalselt
küllaldaselt lahti mängida. Soojendusharjutusi saab tõhusalt
kasutada ka koosmängu ja intonatsiooni kuulamise arendamiseks.
Soojenduse juurde kuuluvad ka hingamisharjutused.
Lahtimängu on soovitatav läbi viia gruppides: vask- ja puupillid
eraldi.
Käesoleva õppekava täitmise eelduseks on noorema astme
eriala ja noorema astme orekstriklassi + ansamblikursuse
läbimine.
Õppekava on koostatud, toetudes:
1) A. Regi ja A. Ots "Puhkpilliorkestri õpik" (Tallinn, 1989) -
edaspidi P. õ;
2) A. Ots "Puhkpilliorkestri kool algajaile" (Eesti
Kooriühingu väljaanne, 1999) - edaspidi P.k.
Soovitatav on kasutada ka teisi sama raskusastme koole.
A. Teoreetilised teadmised B. Harjutused, palad
Ühtlane legaatotehnika
(vaskpill) Harjutused (P.k)
F-p meetod Harjutused
Staccato Saksa rahvaviis
Igapäevaste harjutuste seeria eri pillidele I
Rütmiharjutused "Aisakell" (P.k)
"Menuett"
Mõistete kordamine "Kõik kristlased, tulge!" (P.k)
"Meie isade aated"
Heliredelid koosmänguks
Igapäevaste harjutuste seeria eri pillidele II
Saksa jõululaulud (P.k)
Jazz Harjutused
Svingi algtõed A. Waignein "2. Jazzy"
(A. Waignein. Entry - Jazzy -
Disco. Tierolff-Muziekcentrale.
Roosendaal - Nederland)
Staccato harjutused (P.k)
"Jaan läeb jaanitulele"
Kolm saksa rahvaviisi
Punkteeritud kaheksandik Kolm trompetitriot (P.k)
Saksa rahvaviis "Raudtee"
Brass - legaatoharjutused
Eriharjutused puu- ja löökpillile
Sünkoop
a) klassikaline
b) jazz Entertainer (P.k)
A. Waignein "Disco"
(A. Waignein. Entry - Jazzy - Disco. Tierolff-Muziekcentrale.
Roosendaal - Nederland)
3/8 Etüüdid (P.k)
Igapäevased harjutused III (vt P. õ lk 12-13)
Marsistiil
6/8-rütmiduett R. Schumanni "Sõdurite marss" (P. õ)
6/8, 3/4 L. Bernsteini "America"
(katkend) (P.k)
Rütmiansamblid
5/8
Rütmivariandid "Viire takka"
4/4 ja 3/4
Intervallid maooris
1) Harjutused ja palad A. Otsa ja A. Regi orkestrikoolist.
Hoffmanni orkestrietüüdid nr 16-22;
2) Dirigendi tehtud valik sama raskusastmega paladest.
Harjutuste seeria nr 2
Harjutused vaskpillidele (P. õ)
Harjutused puupillidele
Harjutused saksofonidele
Harjutused löökpillidele Etüüd 36 (P. õ)
Etüüd 37 (P. õ)
G - in B Puhkuseaeg (38)
F - in C
e-moll Harjutus 39-50
d-moll
Artikulatsiooni viis põhistrihhi
USA - MEIE - ATAKK
slur - legato - legaatoatakk DAA
legato - tenuto - legaatoatakk DAA DAA
regular - detache - tavaline TA TA
staccato - staccato - tavaline TA-TA
accent - marcato - tugev TA-TA
Artikulatsioon (ladina k articulatio) - eraldamine ja ühendamine,
sidumisviis, selge hääldamine.
Harjutuste seeria nr 3 (P. õ)
Vaskpill Harjutused
puupill
saksofon
löökpill
D. S. al Fine R. Glieri "Päikesele vastu" (P. õ)
B-duur "Hümn suurele linnale"
L. Bernsteini "America" (P.k)
Harjutus 55-66 (P. õ)
Rütmide tabel (erileht) (P.k)
Jazzi tund I. Swing (õpiku lisa)
triool
Harjutuste seeria nr 4 (P. õ)
Vaskpill
puupill
saksofon
löökpill
Kromaatiline heliredel
Valss Harjutused 68-70 (P. õ)
Lendler 72
Re - in B
C - in C
h-moll
a-moll
Staccato (P. õ)
Harjutuste seeria nr. 5 (P. õ)
Harjutus 83-89 (P. õ)
Vaskpill
puupill Harjutused 90-91
saksofon
löökpill
Sünkoop: klassikaline, swing, rock (erileht)
Jazzi tund II (P.k)
Rütmitreening: 12 harjutust (duetid)
Harjutuste seeria nr 6 (P. õ) "Lõbus veri" (P. õ)
"Sõdurite marss" Pikk paus
Tempo, dünaamika ja agoogika põhiterminid
Tasemenäited vanema astme orkestrile
Vaskpillide repertuaar
Elgar Hovart. Suite.
G. Verdi. Võidumarss.
G. F. Händel. March from Scipio.
Inglise rahvaviisid (an. D. Morgan).
Orkestri repertuaar
Kurt Weil. Mack the knife.
F. J. Bossec. Military symphony in F.
Wedgewood. Avamäng.
E. Hoffmann. Trompeten Express.
F. Schubert. Serenaad. Muusikaline moment.
R. Schumann. Lõbus talupoeg.
J. S. Bach. Aaria.
Fibich. Poeem.
Clarke. Trumpet Voluntary.
Gabriel. Sonata pian'e forte.
J. Gregorey. Svinging Suite.
P. Kaik. Suvemuusika.
TEMPO
Tempoks nimetatakse helitöö esitamise kiirust;
üldkasutatavad on itaaliakeelsed terminid.
Aeglased tempod
Grave - väga aeglaselt, raskelt
Largo - väga aeglaselt, laialt
Larghetto - largost veidi kiiremini
Lento - pikalt, aeglaselt, kiirustamata
Andante - rahulikult, keskmises tempos
Keskmised tempod
Andantino - andantest pisut elavamalt
Sostenuto - väljapeetult, vaos hoides
Moderato - mõõdukalt, parajalt
Allegretto - kergelt, kaunis liikuvalt, graatsiliselt
Kiired tempod
Allegro - kiiresti, erksalt
Vivo, Vivace - elavalt, kärmesti
Presto - väga kiiresti, vilkalt, nobedalt
Prestissimo – ülikiirelt
Ülaltoodud tempotähistuste täpsustamiseks kasutatakse järgmisi
termineid:
molto - palju, väga
assai - üsna, küllalt
piu - enam
meno - vähem
poco - pisut, natukene
poco a poco - vähehaaval, järk-järgult
non troppo - mitte ülemäära
non tanto - mitte palju
semore/simile - kogu aeg
subito - järsku, äkki
possibile - niipalju kui võimalik
Tempo muutmiseks heliteose üksikutes lõikudes kasutatakse järgmisi
agoogilisi termineid:
Tempo kiirendamiseks:
accelerando (accel) - kiirenedes
stringendo (string) - kiirenedes, kokkusurutult
animando - elavnedes
piu mosso - liikuvamalt
incalzando - tõtates
precipitando - tunglevalt
Tempo aeglustamiseks:
ritardando (ritard) - aeglustades, maha jäädes, venides
ritenuto (rit.) - tagasi hoides, kinni pidades, talitsedes
rallentando (rall.) - aeglustades
allargando (allarg) - aeglustades, laienedes
sletando - aeglustades, lõdvenedes, nõrgenedes
meno mosso - vähem liikuvalt
Tagasipöördumine teose (osa) algtempo juurde:
tempo primo (primo) - algtempo
come prima - nagu algul
come sopra - nagu ülal, algul
a' tempo - eelnenud tempos
listesso tempo - endises tempos
Suuremat vabadust võimaldavad interpreedile:
tempo rubato - vabas tempos
ad libitum - soovi kohaselt
a' piacere - soovi kohaselt
DÜNAAMIKA
ppp - piano-pianissimo ehk -pianissimo possibile
- nii tasa kui võimalik
pp - pianissimo - väga tasa
p - piano - tasa
mp - mezzo piano - pooltasa
mf - mezzo forte - poolvaljult
f - forte - tugevasti
ff - fortissimo - väga tugevasti
fff - forte-fortissimo ehk (fortissimo possibile)
- nii tugevasti, kui võimalik
Järkjärgulist kõlatugevuse muutmist tähistatakse järgmiselt:
Tugevdamiseks (paisutamiseks, võimendamiseks):
piu' forte - tugevamini
poco piu' forte - pisut tugevamini
poco a' poco piu' forte - vähehaaval, järk-järgult tugevamini
crescendo - pisut paisutades
poco crescendo - vähehaaval, järk-järgult paisutades
poco a' poco crescendo - vähehaaval, järk-järgult paisutades, asendab
crescendo't
Nõrgendamiseks (kahandamiseks):
meno forte - vaiksemalt
poco piu' piano - pisut vaiksemalt
poco a' poco piu' piano - vähehaaval, järk-järgult vaiksemalt
diminuendo - kahanevalt
decrescendo - kahanevalt
poco diminuendo - pisut kahanedes
poco a' poco diminuendo - vähehaaval, järk-järgult kahanedes, asendab
terminit
diminuendo
agitato - erutatult
allegro agitato - kiiresti ja jõuliselt
alla marcia - marsitaoliselt
animato, con anima - elavalt
(anima- it k hing)
brillante (pr k) - särav, esineb koos tempoterminiga, näiteks allegro
dolce - magusalt, õrnalt, meeldivalt
energico - energiliselt
con fuoco - tulega
grandioso - suursuguselt
grazioso - armsalt, meeldivalt, graatsiliselt
maestoso - kaalukalt, majesteetlikult
moderato - mõõdukalt
risoluto - otsustavalt
scherzando - naljatades
semplice - lihtsalt
sostenuto - väljapeetult, aeglaselt
tranguillo - rahulikult
triste - kurvalt
veloce - nobedasti
[RTL 1999, 52, 677 jõust 04.04.1999]
|
Lisa 3
Kinnitatud
haridusministri
19. märtsi 1999. a
määrusega nr 13
|
LISAPILL - KLAVERI AINEKAVA
1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava
1.1. ÕPETUSE EESMÄRGID
Erialaõpetajal lasub suur vastutus õpilase loomingulise initsiatiivi
ja iseseisva tööoskuse arendamise eest. Õigete harjumuste kujunemisel
on eriline tähtsus just õpingute algetapil. Üldklaverit õppides peab
õpilane omandama esmased klaverimänguvõtted, lehest lugemise oskuse ja
võime mängida ansamblis või lihtsamaid keel- ja puhkpillisaateid.
Õpetaja ülesanne on anda õpilasele õige arusaam teose sisust, ajastust
(stiilist) ja aidata omandada vajalikud tehnilised võtted teose
esitamiseks. On soovitatav läheneda igale õpilasele individuaalselt,
arvestades tema võimeid ja oskusi. Kavade koostamisel tuleb õpilasele
tutvustada eri karakteriga teoseid, juhtida tähelepanu muusikalistele
fraasidele, tempodele ja dünaamilistele nüanssidele, arvestades eri
meeleolusid. Õpilastele, kellel on juba olemas eelnev
klaverimängukogemus, võib anda suuremaid ülesandeid, kasutades
eriklaveri programmi. Oluline roll on improviseerimisel.
Improviseerimisvõime arendamist tuleb alustada kõige lihtsamast - mälu
järgi tuttavate meloodiate mängimisest ja transponeerimisest, järgmine
aste on meloodiale saate loomine kuulmise järgi või akordimärke
kasutades. Lõpuks võib antud meloodiat edasi arendada koos
harmooniaga. Üks paremaid muusikalise mõtte aktiviseerimise vorme on
noodilugemine, mis võiks kuuluda õpilase igapäevaste harjutuste hulka.
Oluline on pidevalt ettepoole vaadata, kujutades ette helide
liikumisjoonist ja usaldades oma sõrmi, et kuulmise kaudu tunnetada
liikumise suunda ja intervalle. Õpilase arengu kiirendamiseks peaks
püüdma läbi võtta võimalikult palju repertuaari, eesmärgiks kasvatada
õpilases iseseisvat mõtlemis-ja töötamisvõimet.
1.2. ÕPPESISU
Heliredelitel on klaverimängutehnika omandamisel oluline tähtsus.
Nendega tutvumist on soovitatav alustada juba esimesel üldklaveri
õppeaastal (s.o alates kolmandast õppeaastast). Eesmärk on kuulmise
järgi tundma õppida võimalikult palju helistikke, esialgu ühe oktaavi
piires. See võimaldab õpilasel paremini tutvuda klaviatuuriga.
Vastavalt õpilase vanusele, võimetele ja klaverimänguoskusele võib
tutvuda akordide, kromaatiliste heliredelite ja kolmkõladega.
1.2.1. III õppeaasta
III õppeaastal on soovitatav läbi võtta järgmised helistikud:
duurid: C, G, (D, A, E), (F)
mollid: a, e, (d)
- heliredelid - kaks oktaavi koos või eraldi kätega;
- akordid portatos ja staccatos koos või eraldi kätega;
- kromaatiline heliredel - kaks oktaavi otse kas koos või eraldi
kätega;
- kolmeheliline lühike arpedo (väikese käeulatusega lastel).
Edasijõudnutega võib läbi võtta neljahelilise lühikese arpedo ja pika
arpedo.
1.2.2. IV õppeaasta
IV õppeaastal on soovitatav läbi võtta järgmised helistikud:
duurid: C, G, D, A, (E), F
mollid: a, e d
- heliredelid kaks kuni neli oktaavi koos kätega otse;
- akordid portatos ja staccatos koos kätega otse;
- neljaheliline lühike arpedo eraldi (või koos) kätega;
- pikk arpedo kaks oktaavi eraldi (või koos) kätega;
- kromaatiline heliredel kaks kuni neli oktaavi otse;
- tutvustada õpilasele autentset ja plagiaalset kadentsi.
1.2.3. V õppeaasta
V õppeaastal on soovitatav läbi võtta järgmised helistikud:
duurid: C, G, D, A, E, F, B, Es
mollid: a, e d, g, c
- heliredelid - neli oktaavi otse, koos kätega;
- akordid portatos ja staccatos koos kätega;
- lühike arpedo;
- pikk arpedo;
- kromaatiline heliredel.
V-VII õppeaastal on soovitatav läbi võtta I ja II liitkadents (eri
meloodilistes seisudes).
1.2.4. VI õppeaasta
VI õppeaastal on soovitatav läbi võtta järgmised helistikud:
duurid: C, G, D, A, (E), F, B, Es
mollid: a, e, h d, g, (c)
C heliredelid - neli oktaavi otse, soovitatavalt duurid lahku;
- akordid - neli oktaavi otse, koos kätega;
- lühike arpedo - neli oktaavi otse, koos kätega;
- kromaatiline otse.
1.2.5. VII õppeaastal
VII õppeaastal on soovitatav läbi võtta järgmised helistikud:
duurid: C, G, D, A, (E), F, B, Es (As)
mollid: a, e, h, fis, (cis), d, g, c (f)
- heliredelid - otse, lahku (ka harmooniline moll);
- meloodiline moll, otse või lahku;
- akordid;
- lühike arpedo;
- pikk arpedo;
- kromaatiline heliredel.
1.3. REPERTUAAR
Järgnevale aastale üleminek toimub arvestusega, kus kooli otsustada
jääb nii esitatavate teoste hulk kui ka hindamise küsimus.
Miinimumnõuded:
1.3.1. III õppeaasta lõpetamiseks valida 2-3 pala:
F. Rubicki. Kell.
D. G. Türk. Ariooso.
C. Czerny - H. Germer. Etüüdid nr 1 ja 2.
C. Czerny - H. Germer. Etüüd nr 15.
J. Philipp. Hällilaul.
J. Haydn. Menuett.
W. Duncombe. Trompetite menuett.
E. Tamberg. Kassilaul.
C. Czerny - H. Germer. Etüüd nr 9.
H. Sarmanto. Elevandipoja blues.
J. S. Bach. Torupill.
C. Czerny - H. Germer. Etüüd nr 16, I osa.
D. ostakovit. Marss.
J. S. Bach. Menuett d-moll.
C. Czerny - H. Germer. Etüüd nr 14, I osa.
1.3.2. IV õppeaasta lõpetamiseks valida 2-3 pala:
R. Kangro. Kurb printsess.
C. Czerny - H. Germer. Etüüd nr 17.
H. Purcell. Aaria.
F. Rybicki. Videvikus.
J. S. Bach. Menuett G-duur.
D. Steibelt. Sonatiin C-duur, I osa.
P. Taikovski. Nuku haigus.
B. Bart\k. Kurb laul.
C. Czerny - H. Germer. Etüüd nr 12.
J. S. Bach. Menuett a-moll.
A. Löschorn. Etüüd C-duur.
D. Steibelt. Sonatiin C-duur, II osa. Adagio.
R. Kangro. Aga Tuhkatriinu on nii ilus.
C. Czerny - H. Germer. Etüüd nr 45.
D. G. Türk. Sonatiin I, II, III.
S. Pavljutenko. Fugett.
P. Taikovski. Nuku matus.
C. Gurlitt. Sonatiin.
1.3.3. V õppeaasta lõpetamiseks valida 2C3 pala:
P. Taikovski. Itaalia lauluke.
D. Cimarosa. Sonaat d-moll.
C. Czerny - H. Germer. Etüüd nr 31.
A. Marguste. Suutäis pähkliokolaadi.
D. Cimarosa. Sonaat G-duur.
C. Czerny - H. Germer. Etüüd nr 27.
R. Schumann. Julge ratsanik.
J. v. Takase. Inglise lauluke.
C. Czerny - H. Germer. Etüüd nr 28.
D. Zipoli. Fugett e-moll.
S. Prokofjev. Muinasjutuke op 65 nr 3.
C. Czerny - H. Germer. Etüüd nr 36.
J. S. Bach. Väike prelüüd C moll.
M. Kuulberg. 11 klaveripala lastele (valikuliselt).
C. Czerny - H. Germer. Etüüd nr 1, II osa.
1.3.4. VI õppeaasta lõpetamiseks:
M. Berens. Etüüd op 61 nr 4.
A. Põldmäe. Lihtne laul.
J. S. Bach. Väike prelüüd C-duur, II osa.
P. Taikovski. Magus unelm.
E. Grieg. Rahvameloodia (laul) op 12 nr 5.
C. Czerny. Etüüd op 139 nr 100.
E. Tamberg. Tuhkatriinu tants.
G. F. Händel. Menuett variatsioonidega.
E. Grieg. Valss.
C. Czerny - H. Germer. Etüüd nr 42, I osa.
1.3.5. VII õppeaasta lõpetamiseks:
A. Põldmäe. Vihmas ja päikeses.
C. Czerny. Etüüd op 718 nr 19.
J. S. Bach. Kahehäälne inventsioon C-duur.
E. Tamberg. Öö toob unenäod kaasa.
C. M. v. Weber. Sonatiin C-duur.
S. Aavik. Memme maja (lastelaulusaade).
D. Cimarosa. Sonaat a-moll.
J. S. Bach. Väike kahehäälne fuuga c-moll.
Ch. Dancla. Pala G-duur (viiuli saade).
R. Rannap. Südamlik pala.
C. Franc. Kaanon E-duur.
J. F. Bürgmüller. Õonglöör op 109.
R. Eespere. Unelaul.
E. Sarmanto. Boogie-woogie.
L. v. Beethoven. Sonatiin F-duur, I osa.
F. Schubert. Valss A-duur.
F. Kuhlau. Variatsioonid.
C. Czerny C H. Germer. Etüüd nr 50, I osa.
[RTL 1999, 52, 677 jõust 04.04.1999]
|
|
Lisa 4
|
|
|
Kinnitatud
|
|
|
haridusministri
|
|
|
19. märtsi 1999. a
|
|
|
määrusega nr 13
|
KLASSIKALISE TANTSU AINEKAVA
1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava
1.1. ÕPPESISU
Klassikalise tantsu õppimist soovitatakse alustada 9-10 aasta
vanusena, ent võib alustada ka 11-12 aasta vanusena. Muidugi sõltub
kõik lapse füüsilistest eeldustest, ent üldjuhul võib välja tuua, et
hilisem alustamine ei anna enam nii häid tulemusi ja varasem
alustamine võib kaasa tuua lapse hüppeliigese deformatsiooni.
1.1.1. Esimene õppeaasta
Esimesel õppeaastal õpilasel kohustuslikke esinemisi ei ole. Teisest
õppeaastast alates esineb iga õpilane vähemalt korra poolaasta jooksul
kahe eriilmelise numbriga õpilaskontsertidel.
Algõpetus - klassikalise kehahoiaku, jalgade ja käte positsioonide,
elementaarse koordinatsiooni omandamine.
Harjutused tugipuu ääres
Algselt omandatakse elemendid näoga toe poole seistes.
Jalgade väljapoolsuse tagamiseks õpitakse esmalt käik suunaga küljele,
siis suunaga ette ja taha.
1. Kehahoiak.
2. Jalgade positsioonid. I, II, III, V ja viimasena IV.
3. Käte positsioonid. I, III ja viimasena II.
4. Demi-plie. I, II, III, V ja IV.
5. Battements tendus I pos.
6. Battements tendus demi-plie'ga I pos.
7. Passe par terre I pos. ette-taha.
8. Rond de jambe par terre - 1/4 kaupa en dehors et en dedans.
9. Battements tendus V pos.
10. Battements tendus V pos demi-plie'ga.
11. Rond de jambe par terre.
12. Battements tendus jetes I ja V pos.
13. Battements tendus pour le pied
a) kannaga maha II pos.
b) demi-plie'sse II pos.
14. Releve lent 45E.
15. Battements tendus jetes piques.
16. Jala asend sur le con-de-pied.
17. Battements frappes.
18. Releve tõus poolvarvastele.
a) sirgetel jalgadel
b) eelneva demi-plie'ga
c) lõpuga demi-plie'sse.
19. Keha painutus taha ja küljele.
20. Petits battements sur le con-de-pied.
21. Battements double frapes.
22. Battements fondus.
23. Grand plie I, II, III, V ja IV pos. (ühe käega toest hoides).
24. Rond de jambe par terre plie's tugijalal.
25. Battements retires.
26. Battements releves lents 90E.
27. Rond de jambe en l'air en dehors et en dedans.
28. Battements developpes.
29. Grands battements jetes.
30. Pas de bourree (näoga toe poole).
Harjutused saali keskel
Harjutused samad, mis toe ääres - nii en face kui epaulement ilma
poolvarvastele tõusuta.
1. Ipaulement croise ja efface IV ja V pos.
2. Poosid croisee, effacee ja ecartee kätega suurtes ja väikestes
poosides, ette ja taha, varbaotsaga põrandal.
3. I, II ja III arabesques (varbaots põrandal).
4. Port de bras I, II ja III.
5. Temps lie par terre.
6. Port de bras IV.
7. IV arabesque (varbaots põrandal).
8. Elementaarne adagio läbivõetud poosides - croisee, effacee,
attitude, arabesque, developpe ja releve lent 90E.
9. Pas de bourree en dehors et en dedans.
Allegro (ehk "hüpped")
1. Temps leve I, II ja V pos.
2. Changement de pieds.
3. Ichappe II pos.
4. Assemble küljele, ette, taha.
5. Double assemble.
6. Ichappe IV pos. croisee ja effacee.
7. Pas balance.
8. Pas jete.
9. Sissonne simple.
10. Pas glissade küljele, ette, taha.
11. Sissonne fermee k��ljele, ette, taha.
12. Sissonne ouverte küljele, ette, taha.
1.1.2. Teine õppeaasta
Harjutuste sooritamine poolvarvastel. Elementaarne harjutuste
sooritamine en tournante. Tuuride ja bateeringute algõpetus. Kiirema
tempo kasutamine.
Harjutused tugipuu ääres
1. Poolpöörded ja täispööre V pos. kahel jalal, poolvarvastel en dehor
ja en dedan.
2. Flic-flac en face.
3. Cond de jambe en l'air poolvarvastel.
4. Tombe kohapeal V-sse positsiooni ja coupe tugijala poolvarbale.
5. Battements soutenus tõusuga poolvarvastele kõikides suundades ja
poosides croisee, effacee ja ecartee - põrandal ja 45o.
6. Preparation tuurideks V pos.
7. Preparation tuurideks II pos.
8. Preparation tuurideks temps releve en dehors et en dedans.
Harjutused saali keskel
Kõik tugipuu ääres sooritatu esitatakse poolvarvastel.
1. Väike adagio - demi-plie, grand-plie, battements developpes, releve
lent 90o, preparation tuurideks II, IV ja V pos.
2. Battements tendus ja battements jetes en tournant en dehor et en
dedans.
3. Poosid ecartee ja IV arabesque.
4. Port de bras V ja VI.
5. Pas de bourree ballotte croisee ja effacee – varbaotsaga põrandal
ja 45o.
6. Pas de bourree dessus - dessous.
7. Glissade en tournant.
8. Adagio - pas de bourree, port de bras.
9. Tours II-st, V-st ja IV-st positsioonist.
10. Pas couru.
Allegro (ehk "hüpped")
1. Temps leve ühel jalal (koos sissonnes simples ja väike jete).
2. Pas glissade.
3. Sissonne fermee poosides.
4. Balance.
5. Pas de basque.
6. Pas emboõte 45o.
7. Sissonne tombee.
8. Pas ballonne liikudes poosides.
9. Petit pas de chat.
10. Changement de pieds en tournant (1/2 ja 1/4 pööretega).
11. Tours en l'air.
12. Pas chasse kõikides suundades ja poosides.
13. Ichappe battu.
14. Royale.
15. Entrechat - quatre.
Harjutused varvastel
Kõik elemendid õpitakse kahe käega tugipuust hoides (näoga toe poole).
1. Releve I, II, V pos.
2. Ichappe II pos.
3. Releve IV pos. croisee ja effacee.
4. Ichappe IV pos. croisee ja effacee.
5. Assemble soutenu küljelt.
6. Pas de bourree en dedans et en dehors.
7. Pas couru I pos. ette ja taha.
8. Pas de bourree suivi V pos.
9. Pas glissade.
10. Temps lie ette ja taha.
11. Sus-sous ette ja taha.
12. Double echappe.
1.1.3. III-IV õppeaasta
Tasakaalu kinnitamine. Keha ja käte plastika arendamine.
Grand tours algõpetus. Suurte hüpete algõpetus.
Harjutused tugipuu ääres
Harjutuste ülesehituse kombineerimine. Poolpöörded ühel jalal.
1. Flic-flac en tournant.
2. Poolpööre poolvarvastel, sirgel tugijalal, töötav jalg 45
o ees (pöördega toe poole), töötav jalg 45o taga (pöördega toest ära).
3. Developpe ballotte.
4. Grand battements läbi kiire developpe (pehmed battements).
5. Grand temps releve en dehor et en dedans.
Harjutused saali keskel
1. Battements tendus. Battements tendus jetes. Rond de jambe par terre
- 1/4 ja 1/2 pööretega en dehors et en dedans.
2. Tours lents B la seconde suurtes poosides en dehors et en dedans.
3. Tours sur le con-de-pied ja tire-bouchon grand pliest.
4. Pas de bourree en tournant en dehors et en dedans.
Allegro (ehk "hüpped")
1. Pas echappe. Assemble en tournant (alul 1/4 pööret).
2. Pas chasse.
3. Pas jete ferme küljele.
4. Grand sissonne ouverte.
5. Pas assemble battu.
6. Entrechat - trois.
7. Entrechat - cinq.
Harjutused varvastel
1. Double echappe II ja IV pos.
2. Pas de bourree dessus - dessous.
3. Glissade croisee, effacee, ecartee.
4. Sissonne simple en face ja epaulement.
5. Pas polka.
6. Pas echappe II pos. en tournant.
7. Coupe - ballonne.
8. Jete fondu.
9. Glissade en tournant.
10. Preparation tours V pos. en dehors et en dedans.
11. Pas de bourree de suivi.
12. Changement de pieds.
13. Tours sur le con-de-pied V pos.
1.1.4. V-VI õppeaasta
Eri hoovõttudega hüpete õppimine. Kombinatsioonilise ülesehituse
keerulisus. Arvuline näitaja tuurides. Tempo kiirenemine. Suuremate
katkete kasutamine.
Harjutused tugipuu ääres
Eelmistel õppeaastatel omandatu esitatakse kahe tuuriga V ja II
positsioonist ja temps releve tours lõpuga suurde poosi.
1/4, 1/8, 1/16 kasutamine tendu'st kuni grands battements jetes'ini.
1. Grands battements jetes passe 90E ette ja taha.
2. Flic-flac en tournant suurest poosist suurde poosi en dehors et en
dedans.
3. Port de bras jalaga 90E ees või taga, poolvarvastel.
4. Grands battements jetes balance.
Harjutused saali keskel
Kõik omandatu sooritatakse en tournante -
- battements frappes;
- double frappes;
- battements fondus;
- petits battements;
- rond de jambe en l'air.
1. Battements divises en quatre - en dehors et en dedans - eest ja
tagant.
2. Tours sur le con-de-pied II, IV, V pos. en dehors et en dedans -
kaks pööret.
3. Tours sur le con-de-pied tire - bouchon grand plie'st I, II, V pos.
en dehors et en dedans.
4. Tours B la seconde II pos.
5. Tours IV pos. kõikides suurtes poosides.
6. Grand fouette effacee eest ja tagant en dehors et en dedans.
7. Itaalia fouette.
8. Tours sur le con-de-pied lõpetusega suurde poosi.
9. Battements divises poolpöördega.
10. Grand fouette - attitude, I, II, III arabesque.
11. Tours chaines (kaheksa pööret).
Allegro (ehk "hüpped")
Kõik eelnevatel aastatel omandatu sooritatakse bateeringuga.
1. Pas failli.
2. Brisee.
3. Brisee dessus - dessous.
4. Grand assemble (coupe sammust, glissade, sissonne tombe, developpe
croisee'st).
5. Grand jete attitude croisee, III arabesque.
6. Jete passe effacee ja croisee 45E ja 90E.
7. Sissonne simple en tournante.
8. Rond de jambe en l'air saute.
9. Gargoillade (rond de jambe double).
10. Cabriole 45E (sissonne ouverte, coupe, sissonne tombee, glissade,
samm, coupe).
11. Pas ballotte.
12. Emboite en tournante.
13. Jete en tournant.
14. Grand jete attidude croisee, effacee, I, II, III arabesque - pas
couru glissade, pas de bourree, sissonne tombee - coupe.
15. Grand assemble en tournant.
16. Saut de basque.
17. Tours chaines diagonaalis effacee.
Harjutused varvastel
1. Pas de bourree en tournant.
2. Changement de pieds en tournant.
3. Preparation tours sur le con-de-pied IV pos. en dehors et en dedans.
4. Sissonne simple poolpöördega.
5. Rond de jambe en l'air en dehors.
6. Tours glissade en tournant.
7. Tours sur le con-de-pied V pos.
8. Pas de bourree suivi ringis.
1.1.5. VII õppeaasta
Klassikalise tantsu põhiliikumiste täiustamine. Tantsuliste
kombinatsioonide lähtumine muusikalisest materjalist.
Individuaalsuse väljaarendamine. Katkendite õppimine klassikalisest
balletirepertuaarist.
Harjutused tugipuu ääres
Harjutuste sooritamine kiiremas tempos.
1. Fouette pööre suurest poosist suurde poosi en dehors et en dedans.
Harjutused saali keskel
Suures adagio's hüpete kasutamine, grand tours kasutamine adagio's,
sur le con-de-pied tours suurtest poosidest.
1. Port de bras suurtes poosides.
2. Tours suurtes poosides grand plie'st I, II, IV ja V pos. en dehors
et en dedans.
3. Fouette 45E en dehors - 16 pööret.
4. Flic-flac en tournant suurtest poosidest suurde poosi en dehors et
en dedans.
5. Grand fouette en tournant en dedans I, II, III, IV arabesque,
attitude.
6. Reverse en dehors et en dedans.
7. Tours chaine diagonaalis.
Allegro (ehk "hüpped")
1. Pas soubresaut.
2. Grand pas ballote.
3. Grand pas de chat.
4. Grand fouette saute I, II, III arabesques ja attitude.
5. Pas cabriole ferme 45o küljele.
6. Entrechat-six.
7. Grand pas de basque.
8. Grand rond de jambe en l'air saute.
9. Grand jete passe küljele - lõpuga III arabesque'is, attitude,
croisee ja effacee ette.
10. Grand cabriole (samm coupe, glissade ja sissonne tombee abil).
11. Saut de basque.
12. Jete entrelace.
13. Pas de chat.
14. Grand assemble - entrechat-six de vole.
15. Grand fouette en tournant I ja IV arabesques.
Harjutused varvastel
Tantsuliste kombinatsioonide kasutamine.
1. Jete en tournant liikumisega poolpööretega küljele.
2. Grande sissonne ouverte liikudes poosides attitudes ja arabesques.
3. Tours en dehors degage diagonaalis effacee.
4. Tours en dedans diagonaalis effacee.
5. Tours sur le con-de-pied IV ja V pos. (2-3 pööret).
6. Tours chaines diagonaalis.
7. Grand fouette effacee ette ja taha.
8. Fouette 45E (8-10 pööret).
9. Releve ühel jalal, kõikides poosides 45o edasiliikumisega.
[RTL 1999, 52, 677 jõust 04.04.1999]