Haridustöötajate kutseoskuste täiustamise korra kinnitamine
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev/number, avaldamine Riigi
Teatajas, jõustumise aeg):
16.11.1999/56 (RTL 1999, 158,
2234) 28.11.1999.
Lähtudes Eesti Vabariigi haridusseaduse (RT 1992, 12, 192; 1993, 35,
547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333;
58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 81, 1365) paragrahvi 6
lõike 2 punktist 8:
1. Kinnitada haridustöötajate
kutseoskuste täiustamise kord (juurde lisatud).
2. [Käesolevast tekstist välja jäetud]
Kinnitatud
haridusministri
17. märtsi 1998. a
määrusega nr 4
Haridustöötajate
kutseoskuste täiustamise kord
I. ÜLDSÄTTED
1. Käesoleva korraga sätestatakse haridustöötajate kutseoskuste
täiustamise (edaspidi koolitus) põhimõtted, määratakse kindlaks
koolituse läbiviijad, koolituse õppekava registreerimise kord ning
koolituse läbimist tõendavad dokumendid.
2. Haridustöötajad on koolieelsete lasteasutuste, lasteaed-algkoolide,
huvialakoolide, põhikoolide, gümnaasiumide, kutseõppeasutuste,
rakenduslike kõrgkoolide ning täiskasvanute koolitusasutuste õpetajad
(kasvatajad, õppejõud), nimetatud haridusasutuse direktorid (juhatajad,
rektorid) ja teised pedagoogid.
3. Koolituse finantseerimine ning lühi- ja pikaajaliste kursuste
registreerimine toimub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.
II. KOOLITUSE KORRALDAMINE
4. Haridustöötajate koolitust võivad läbi viia riigi-
ja munitsipaalasutused, koolitusluba omavad erakoolid, era- ja
avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kui see on nende seadusest või
põhikirjast (põhimäärusest) tulenev tegevus, või füüsilisest isikust
ettevõtjad õigusaktidega kehtestatud korras.
Koolitajaks võib olla kõrgharidusega isik.
5. Koolitus toimub:
1) täiendõppena omandatud eri- või kutseala valdkonnas;
2) Kehtetu
[RTL 1999, 158, 2234 –
jõust. 28. 11. 1999]
6. Koolitus toimub kursuse või kursuste tsüklina, koolituse toimumise
vormideks on loengud, seminarid, iseseisev töö.
Koolitusena registreeritakse iseseisev töö, mis toimub kooli tööplaanis
ettenähtud teemal ning selle tulemus kajastub aruandes, artiklis või
läbitöötatud teemal korraldatud koolituses.
7. Koolituse maht määratakse õppetundides või ainepunktides.
Ainepunkt (AP) on õppetöö mahu akadeemiline väljend, mis vastab
40-tunnisele õppenädalale ja milles on statsionaarse õppe puhul
keskmiselt 20 tundi auditoorset tööd, kaugõppe vormi puhul vähemalt 8
tundi auditoorset tööd.
8. Koolituse läbiviimiseks esitab punktis 4 nimetatud isik või asutus
(edaspidi koolituse läbiviija) koolituse avaliku pakkumise, mis peab
sisaldama järgmisi andmeid:
1) koolituse läbiviija nimi;
2) isikute ring, kellele koolitus on suunatud, ning õpperühma suurus;
3) koolituse toimumise aeg ning kestus õppetundides või ainepunktides;
4) koolituse toimumise asukoht;
5) koolituse õppekava annotatsioon, üldandmed koolitajate kohta;
6) koolituse maksumus ühele osavõtjale.
9. Haridusministeerium:
1) analüüsib ja hindab maavalitsustest saadud andmete alusel koolituse
olukorda ja taset riigis;
2) koordineerib riikidevaheliste lepingutega määratud koolitust;
3) vaatab läbi ja registreerib käesoleva korra punktis 11 esitatud
tingimustele vastavad õppekavad.
10. Haridusasutus:
1) kavandab ja tellib oma haridustöötajate koolitust;
2) korraldab haridusasutuse sisest koolitust;
3) taotleb koolituse vahendeid maakonnast, valla- või linnavalitsuselt,
sihtasutustelt ja muudest allikatest;
4) on rahaliste vahendite kasutamise osas aruandekohustuslik koolituse
vahendite eraldaja ees;
5) esitab oma töötajate koolituse kohta andmed maavalitsusele.
III. KOOLITUSE ÕPPEKAVA REGISTREERIMINE
11. Koolituse alusdokumendiks on õppekava, mis peab sisaldama järgmisi
andmeid:
1) koolituse eesmärgid;
2) käsitletavate õppeainete ja sooritatavate praktiliste tööde loetelu
koos nende mahu ja sisu üldiseloomustusega;
3) õppetöö maht (loengud, seminarid, iseseisev töö), kirjanduse loend
iseseisvaks tööks;
4) kasutatava õppemateriaalse baasi ja õppevahendite üldiseloomustus;
5) nõuded koolituse lõpetamiseks (k.a lõputöö või eksami sooritamise
kord).
12. Koolituse õppekava registreeritakse Haridusministeeriumis, kui
koolituse eest tasutakse riigieelarvest koolituseks eraldatud
vahenditest ning koolituse õppekavaga määratud õppeaja kestus on üle 40
õppetunni.
13. Õppekavad vaatab läbi ja registreerib haridusministri käskkirjaga
moodustatud õppekavade registreerimise komisjon.
14. Koolituse läbiviija esitatud õppekava registreerimise taotlus
registreeritakse esitamise päeval ministeeriumi kantseleis ja
edastatakse komisjoni sekretärile.
15. Kui koolituse läbiviija ei esita õppekava registreerimiseks kõiki
käesoleva korra punktis 11 nimetatud andmeid, informeerib komisjoni
sekretär taotlejat nende esitamise vajadusest.
16. Registreerimiseks esitatud õppekavad vaatab
komisjon läbi kahe kuu jooksul arvates õppekava registreerimise taotluse
ning kõikide käesoleva korra punktis 11 nimetatud andmete esitamisest.
17. Komisjoni otsused protokollib ja õppekavade registreerimise tõendid
vormistab komisjoni sekretär, kes väljastab vastava tõendi koolituse
läbiviijale allkirja vastu.
18. Õppekava mittevastavusel käesoleva korra punktis 11 toodud nõuetele
informeerib komisjoni sekretär sellest taotlejat kümne tööpäeva jooksul
arvates komisjoni poolt õppekava läbivaatamise päevast ning määrab
tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
19. Koolituse läbiviija võib avaliku koolituse pakkumise esitada pärast
õppekava registreerimist Haridusministeeriumis.
19.1. Õppekava kustutatakse haridustöötajate koolituse õppekavade
registrist kaks aastat pärast selle õppekava registreerimist.
Koolituse läbiviija võib taotleda õppekava uuesti
registreerimist käesolevas määruses kehtestatud
korras.
[RTL 1999, 158, 2234 –
jõust. 28. 11. 1999]
IV. KOOLITUSE LÄBIMIST TÕENDAVAD DOKUMENDID
20. Koolituse läbimist tõendavad koolituse läbiviija poolt väljaantud
tunnistus või tõend.
21. Tunnistus väljastatakse Haridusministeeriumis registreeritud
õppekava alusel toimunud koolituse läbimisel. Tunnistuse statuudi ja
vormi kinnitab koolituse läbiviija.
22. Tunnistusele märgitakse:
1) tunnistuse saaja ees- ja perekonnanimi;
2) koolituse läbiviija nimi;
3) õppekava nimetus;
4) õppetöö ajavahemik ja maht õppetundides või ainepunktides;
5) tunnistuse väljaandmise koht ja kuupäev;
6) tunnistuse registreerimisnumber.
23. Tõend vormistatakse koolituse läbiviija poolt kehtestatud korra
kohaselt. Tõend väljastatakse esitamiseks tööandjale koolituses
osalemise kohta.
24. Tõend registreeritakse ja allkirjastatakse koolituse läbiviija poolt
vastavalt asjaajamiskorrale.
25. Tunnistuse või tõendi kaotamisel, hävimisel või rikkumisel väljastab
koolituse läbiviija tunnistuse või tõendi omanikule tema isikliku avalduse
alusel tunnistuse duplikaadi või uue tõendi.