Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number,
avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
19.04.2000/29 (RTL
2000, 50, 747) 08.05.2000
03.03.2004/6 (RTL
2004, 25, 404) 18.03.2004
Määrus kehtestatakse Metsaseaduse
(RT I 1998, 113/114, 1872) paragrahvi 5 lõike 5 alusel.
Metsaseaduse (RT I 1998, 113/114, 1872) paragrahvi 5
lõike 5 alusel määran:
Kinnitada "Metsa korraldamise juhend" (juurde
lisatud).
|
Kinnitatud
keskkonnaministri
17. märtsi
1999. a
määrusega nr 25
|
METSA KORRALDAMISE JUHEND
I. METSA KORRALDAMISE OBJEKT
1. Metsa korraldamise objekt on mets, mille suhtes
kohaldatakse metsaseadust ' 3 lõike 1 kohaselt.
2. Tulenevalt metsa korraldamise toimingust määratakse
metsa korraldamise objekt järgmiselt:
1) metsa inventeerimisel
sõltuvalt Keskkonnaministeeriumi poolt kinnitatud eesmärgist haldus-,
katastri- või majandamisüksuste kaupa;
2) metsa
majandamiskava koostamisel metskondade või muude majandamisüksuste
kaupa;
3) metsa majandamise soovituste koostamisel kinnistute kaupa;
4)
metsa majandamise hindamisel sõltuvalt keskkonnaministri poolt
määratud hindamise mahust haldus-, katastri- või majandamisüksuste
kaupa.
[RTL 2000, 50, 747 -
jõust.08.05.2000]
3. Konkreetse kalendriaasta metsa korraldamise
objektid ja neil tehtavad toimingud (edaspidi metsakorraldustööd)
määrab keskkonnaminister eelneva aasta 31. märtsiks.
[RTL 2000, 50, 747 -
jõust.08.05.2000]
4. Metsakorraldustööde suunamiseks
Keskkonnaministeerium:
1) koostab metsakorraldustööde ajakava;
2)
korraldab riigihanke tööde teostajaks sobiva isiku (edaspidi metsa
korraldaja) leidmiseks;
3) sõlmib metsa korraldajaga
metsakorraldustööde tegemiseks riigi nimel lepingu (edaspidi
metsakorraldustööde leping);
4) kontrollib
metsakorraldustööde kvaliteeti.
[RTL 2000, 50, 747 -
jõust.08.05.2000]
II. METSA KAARDISTAMISE
TINGIMUSED
5. Metsa kaardistamisel kasutatakse LAMBERT-EST
projektsiooni.
6. Metsa kaardistamine toimub mõõdus 1
: 10 000. Täiendav kaardistamise vajadus mõnes
teises mõõtkavas lepitakse kokku metsakorraldustööde lepingus.
7. Metsakaart koostatakse digitaalse vektorkaardina
ning seotakse Eesti põhikaardi võrgu koordinaatidega.
8. Metsa kaardistamise aluseks on Eesti põhikaart ja
katastriplaan.
9. Kui katastriüksuste piirid on kantud Eesti
põhikaardile või ortofotoplaanile, tuleb metsa kaardistamisel kasutada
viimaseid alusplaanina.
10. Digitaalset aluskaarti tuleb eelistada tardkandjal
olevale aluskaardile.
11. Põhikaardi vektorkujul olemasolu korral võetakse
metsakaardile vajalikud põhikaardil kujutatud objektid põhikaardilt.
Objektide koordinaadid peavad olema samad põhikaardi koordinaatidega.
Vektorkujul põhikaardil puuduvad objektid tuleb kaardile kanda
täpsusega, mille puhul koordinaadi veale vastav vahemaa looduses ei
ületaks 5 meetrit.
12. Vektorkujul põhikaardi puudumise korral tuleb
objektid kaardile kanda sellise täpsusega, et
koordinaadi veale
vastav vahemaa looduses ei ületaks 10 meetrit.
13. Metsa kaardistamise tehniliseks aluseks on aero-
või satelliitfotod. Fotosid kasutatakse aluskaardi situatsiooni
täpsustamiseks, aluskaardil puuduvate situatsioonielementide asukoha
määramiseks, eraldiste piiride dexifreerimiseks, topograafilise
situatsiooni tunnetamiseks ning välitöödel täpseks orienteerumiseks.
14. Fotode mõõtkava peab vastama metsa kaardistamise
mõõtkavale.
15. Fotode tellimine sätestatakse metsakorraldustööde
lepingus. Metsa korraldamiseks riigi poolt eraldatud vahenditest
soetatud fotod säilitatakse metsa inventeerimisel saadud andmete
alusel peetava riikliku registri juures.
16. Metsa kaardistamise ja kirjeldamise üksuseks on
eraldis. Eraldis on pinnalt terviklik metsaosa, mis on oma päritolu,
koosseisu, vanuse, rinnaspindala, kõrguse, tagavara ja
metsakasvukohatüübi osas kogu ulatuses piisavalt ühetaoline ühesuguste
majandamisvõtete rakendamiseks. Eraldised piiritletakse metsa
ülepinnalise takseerimise käigus. Sarnaseid metsaosi võib käsitleda
erinevate eraldistena, kui need on teineteisest eraldatud sihi,
kraavi, tee, liini või mõne teise joonelemendiga.
17. Eraldise suuruse alampiir on 0,1 ha.
18. Metsa kaardistamisel tuleb üldkasutatavate
leppemärkidena kasutada Eesti põhikaardi leppemärke. Metsa
kaardistamisel kasutatavate leppemärkide klassifikaator on esitatud
käesoleva juhendi lisas 1.
19. Digitaalsele metsakaardile kantakse piirid, teed,
sihid, visiirid, liinid, veekogud, kraavid, hooned, tuletõrje
veevõtukohad, võtmebiotoobid ning samakõrgusjooned (põhikaardil
olemasolu korral). Eraldisepiirid kantakse kaardile eraldi kihina.
Jõgede, ojade, kanalite ja veega kraavide puhul näidatakse kaardil vee
voolusuund. Kui voolusuunda ei saa kujutada veekogu kallaste vahel,
märgitakse see veekogu leppemärgi kõrval, kusjuures kraavide korral
märgitakse voolusuund muldepoolsele küljele. Kooskõlastatult
Keskkonnaministeeriumiga võib kaardil kajastada ka muud
informatsiooni.
[RTL 2000, 50, 747 -
jõust.08.05.2000]
20. Tardkandjal metsakaardile kantakse piirid, teed,
sihid, visiirid, liinid, veekogud, kraavid, hooned, tuletõrje
veevõtukohad, võtmebiotoobid, samakõrgusjooned (põhikaardil olemasolu
korral), vee voolusuunad, katastritunnused, kvartalite ja eraldiste
numbrid, maakondade ja valdade nimetused, metsaomanike (riigimetsa
korral riigimetsa majandajate) nimed, kaardi mõõtkava, metsa
korraldamise välitööde aasta, kaardistamise eest vastutava isiku nimi
ning kooskõlastatult Keskkonnaministeeriumiga muu informatsioon. Kui
ühe metsa korraldamise objekti metsakaart on mitmel lehel, näidatakse
metsakaardil kaardilehe number.
[RTL 2000, 50, 747 -
jõust.08.05.2000]
21. Metsakaardi alusel koostatakse vajaduse korral
temaatilised (puistuplaan, metsamajanduslike tööde plaan jms) ja
ülevaatekaardid (metskonna või muu majandamisüksuse või haldusüksuse
metsade ülevaatekaart).
22. Metsa korraldaja fikseerib iga kaardi kohta
kaardistamise eest vastutava isiku ning kaardistamistööde aja.
23. Kaartide koosseis, koopiate arv ning üleandmise ja
levitamise tingimused määratakse metsakorraldustööde lepingus.
III. METSA INVENTEERIMISE
METOODIKA
24. Inventeerimise eesmärgi kinnitab
keskkonnaminister.
25. Metsa inventeerimine statistilise valikmeetodiga
seisneb vastavalt inventeerimise eesmärgile sobiva valimi leidmises,
proovitükkide rajamises, vajalike mõõtmiste teostamises ning tulemuste
üldistamises inventeerimisobjekti kui terviku kohta.
26. Valimi esinduslikkus ning mõõtmistäpsus peavad
tagama mõõtmistulemuste üldistamise järel inventeerimise eesmärgi
täitmiseks piisava usaldusväärsuse.
27. Metsa inventeerimine ülepinnalise takseerimisega
seisneb metsa eraldise piiritlemises, puistu takseertunnuste
määramises eraldisel ning takseerandmete ja muude käesolevas juhendis
nõutud andmete põhjal eraldise takseerkirjelduse koostamises.
28. Metsa inventeerimisel ülepinnalise takseerimise
teel kasutatakse silmam��õdulist takseerimist ja/või
aero-/satelliidifotode tõlgendamist, mida täpsustakse puude vanuse,
kõrguse, rinnasdiameetri, rinnaspindala või teiste takseertunnuste
määramiseks vajalike mõõtmistega.
[RTL 2004, 25, 404 -
jõust.18.03.2004]
29. Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olevas
riigimetsas ning metsas, mille kohta puudub katastritunnus, jagatakse
mets enne eraldiste piiritlemist sihtide, kraavide, teede, jõgede,
ojade või teiste joonelementidega eraldatud metsaosadeks B
kvartaliteks. Muude metsade kvartaliteks jagamine pole vajalik, kui
metsaosa suurus võimaldab eraldiste numbrite järjestusest loogiliselt
aru saada.
30. Eraldise kirjeldamine omaette üksusena on
põhjendatud, kui eraldis vajab erinevat metsa majandamise viisi või
selle takseertunnused erinevad naabereraldiste takseertunnustest
vähemalt ühe takseertunnuse osas alljärgnevas ulatuses:
1)
mõne puuliigi osatähtsus koosseisus erineb üle 20%;
2)
enamuspuuliigi keskmine vanus erineb üle 10 aasta;
3)
puistuelemendi rinnaspindala, puude arv hektari kohta või täius erineb
üle 20%;
4) puistuelemendi kõrgus erineb üle 10%;
5)
puistuelemendi hektaritagavara erineb üle 20%;
6)
enamuspuuliigi päritolu on erinev;
7) eraldis kuulub
metsakasvukohatüübilt erinevasse tüübirühma.
31. Tootliku metsa kirjeldamisel on kohustuslikeks
takseerandmeteks kvartali number (olemasolu korral), eraldise number,
kõlvikuliik, eraldise pindala, metsakategooria, hoiu- või
kaitsemetsaks määramise põhjus, metsakasvukohatüüp, kuivenduse tunnus,
boniteet, baaskõrgus (H100 või H50), puistu hektaritagavara, tagavara
juurdekasv ning täius. Osa takseertunnuseid määratakse
puistuelementide lõikes. Puistuelement on tekkeviisilt ühesugune
puuliigi põlvkond, mis antud kasvutingimustes on ühtlaselt arenenud.
Iga puistuelemendi kohta näidatakse takseerkirjelduses rinne, puuliik,
koosseisukordaja, päritolu, keskmine vanus, tekkeaasta, keskmine
kõrgus, keskmine rinnasdiameeter, rinnaspindala või puude arv
hektaril, hektaritagavara ning lisateave kahjustuste kohta. Eraldisel
hinnatakse lamapuidu kogus ning määratakse tuleohuklass. Juhul kui
ülaltoodud takseerandmed ja -tunnused ei iseloomusta eraldist
piisavalt, lisatakse eraldise oluliste iseärasuste kirjeldus.
32. Vähetootliku metsa kirjeldamisel on kohustuslikeks
takseerandmeteks kvartali number (olemasolu korral), eraldise number,
kõlvikuliik, eraldise pindala, metsakategooria, hoiu- või
kaitsemetsaks määramise põhjus, metsakasvukohatüüp, kuivenduse tunnus,
liitus (täiuse asemel) ja tuleohuklass. Puuliikide kaupa näidatakse
takseerkirjelduses koosseisukordaja ja keskmine kõrgus. Üksikpuude
rinde esinemise korral kirjeldatakse see sarnaselt tootliku metsa
kirjeldamisega.
33. Kvartalid nummerdatakse metskonna või muu
majandamisüksuse piires järjekorras, kusjuures numeratsioon algab
metskonna või muu majandamisüksuse loodenurgast ja lõpeb kagunurgas.
Keskkonnaministeeriumiga kooskõlastatult võib säilitada varasema
kvartalite numeratsiooni, lisades vajaduse korral täiendavaid
numbreid.
[RTL 2000, 50, 747 -
jõust.08.05.2000]
34. Eraldised nummerdatakse kvartali või kinnistu
piires järjekorras, kusjuures numeratsioon algab kvartali või kinnistu
loodenurgast ja lõpeb kagunurgas. Kui kinnistu koosneb mitmest
maatükist, nummerdatakse eraldised maatükkide kaupa järjestikku.
Keskkonnaministeeriumiga kooskõlastatult võib säilitada varasema
eraldiste numeratsiooni, lisades vajaduse korral täiendavaid numbreid.
[RTL 2000, 50, 747 -
jõust.08.05.2000]
35. Kõlvikuliike eristatakse Vabariigi Valitsuse 8.
märtsi 1995. a määrusega nr 101 (RT I 1995, 32, 390) kinnitatud
"Kõlvikute kaardi ning maa kvaliteedi ja hindamise kaardi koostamise
korra" kohaselt, v.a mets, mille puhul lähtutakse metsaseaduses toodud
definitsioonist. Mets liigitatakse metsaseaduse paragrahvi 39 lõike 3
kohaselt tootlikuks ja vähetootlikuks metsaks.
36. Eraldise pindala hektarites arvutatakse eraldise
piiripunktide koordinaatide järgi.
37. Metsakategooria määratakse metsa kasutamise
eesmärgi põhjal, mis tuleneb planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995,
59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399)
alusel kehtestatud planeeringust, õigusaktist või metsaomaniku
tahtest.
38. Hoiu- või kaitsemetsaks määramise põhjusena
käsitletakse nimetatud puhul metsakategooriasse määramise alust.
39. Metsakasvukohatüüp määratakse mullaliigi ja
taimkatte alusel vastavalt Eesti metsakasvukohatüüpide
klassifikatsioonile (E. Lõhmus, Eesti metsakasvukohatüübid, Eesti NSV
Agrotööstuskoondis, Tallinn, 1984). Mullaliigi määramiseks kasutatakse
sondi või varem koostatud mullakaarti. Puistangualadel määratakse
kasvukohatüüp puiste koostise järgi.
[RTL 2000, 50, 747 -
jõust.08.05.2000]
40. Kuivenduse tunnus "k" määratakse kuivendatud
aladele.
41. Boniteet määratakse välitöödel hinnanguliselt
vastavalt käesoleva juhendi lisas 2 esitatud boniteerimistabelitele.
42. Baaskõrgus (H100 või H50) meetrites arvutatakse
väliandmete alusel enamuspuuliigile. Baaskõrguse arvutamise mudelid on
esitatud käesoleva juhendi lisas 3.
43. Puistu hektaritagavara määratakse puistuelementide
hektaritagavarade summana. Puistuelemendi hektaritagavara arvutatakse
puistuelemendi kõrguse ning täiuse või rinnaspindala või puude arvu
alusel. Tagavara arvutamiseks kasutatavad matemaatilised mudelid on
esitatud käesoleva juhendi lisas 4. Puistu hektaritagavara esitatakse
tihumeetrites hektari kohta.
44. Puistu tagavara juurdekasv määratakse
puistuelementide tagavara juurdekasvude summana. Tagavara juurdekasvu
arvutamiseks kasutatavad matemaatilised mudelid on esitatud käesoleva
juhendi lisas 5. Juurdekasv esitatakse tihumeetrites hektari kohta
aastas.
45. Täius määratakse puistu esimesele ja teisele
rindele rinde puude rinnaspindalade summa suhtena rinde koosseisu ja
koostispuuliikide kõrguse järgi kaalutud normaalrinnaspindalasse.
Juhul kui puistu looduslikud tingimused ei võimalda rinnaspindala
määramiseks relaskoopi kasutada, määratakse täius hinnanguliselt.
Normaalrinnaspindalade summana kasutakse käesoleva juhendi lisas 6
antud standardtabelite rinnaspindala või selle alusel loodud mudelit.
46. Liitus määratakse puuliigi võrastikuga kaetud
pindala suhtena eraldise pindalasse.
47. Rindelisus määratakse puistu ehituse järgi.
Rinnetena eristatakse:
1) esimene rinne B puistu suurima kõrguse ja
tagavaraga rinne, mille täius on vähemalt 0,3. Esimene rinne on puistu
põhirinne;
2) teine rinne B rinne, mille keskmine kõrgus on
vahemikus 25...75% esimese rinde keskmisest kõrgusest, kusjuures rinde
keskmine kõrgus on vähemalt 4 m;
3) järelkasvu rinne B
rinne, mille keskmine kõrgus on kuni 4 m või alla 25% teise rinde või
selle puudumise korral esimese rinde keskmisest kõrgusest ja millest
võib loota tulevikupuude kasvu;
4) üksikpuude rinne B rinne,
mis koosneb madala täiusega (alla 0,3) hõredalt paiknevatest,
tavaliselt puistu põhirindest suurematest raielangile jäetud
seemnepuudest või eelmisest metsapõlvest järgmisse jäetud
säilikpuudest;
5) surnud puude rinne B rinne, mis koosneb
püstiseisvatest surnud puudest.
Mitmevanuselised puistud, millel on üks vertikaalselt
liitunud võrastik ja kus pole võimalik rinnete eraldamine,
kirjeldatakse põlvkondade viisi. Põlvkonnad eristatakse, kui nende
vanuse erinevus on vähemalt 20 aastat.
48. Puuliik määratakse perekonna tasemel, välja
arvatud künnapuu, haab, sanglepp ja hall lepp, mis määratakse liigi
tasemel. Eestis väga vähe levinud puuliikide puhul näidatakse vaid,
kas tegemist on okas- või lehtpuuga. Peapuuliik on antud
kasvukohatingimustele kõige enam sobiv puuliik. Enamuspuuliik on
esimese rinde suurima tagavaraga puuliik. Juhul kui viimane ei ole
antud kasvukohale sobiv peapuuliik, määratakse peapuuliigiks selleks
sobiv puuliik, kui selle tagavara on valmivates ja vanemates puistutes
vähemalt 40% ja teistes puistutes vähemalt 30% puistu tagavarast.
49. Puuliigi koosseisukordaja määratakse puuliigi
tagavara suhtena rinde või põlvkonna üldisesse tagavarasse.
Noorendikes ja vähetootliku metsa kirjeldamisel määratakse
koosseisukordajad puude arvu omavahelise suhtena. Koosseisukordajad
antakse protsentides.
50. Puistuelemendi keskmine vanus määratakse aastates
puistuelemendi tekkeaastast arvates. Kui tekkeaasta ei ole täpselt
teada, määratakse vanus aastaringide või männaste loendamisega,
eelmise inventeerimise vanuseandmete või eksperthinnangu alusel.
Kultiveeritud puuliikide vanus määratakse kultiveerimise aasta järgi
arvestades uuendusviisi ja uuendusmaterjali.
51. Puistuelemendi tekkeaasta näidatakse, kui see on
teada või kui seda on võimalik määrata täpsusega +B5 a.
52. Puistuelemendi keskmine kõrgus määratakse
meetrites, mõõtes puistuelemendi keskmiste mudelpuude kõrguseid.
Keskmine mudelpuu on normaalne puu, mille rinnasdiameeter vastab
puistuelemendi puude rinnasdiameetrite ruutkeskmisele.
53. Puistuelemendi keskmine rinnasdiameeter määratakse
sentimeetrites, mõõtes iga puistuelemendi keskmiste mudelpuude
rinnasdiameetreid.
54. Rinnaspindala määratakse relaskoobi abil puistu
esimesele ja teisele rindele. Rinnaspindala määratakse ruutmeetrites
hektari kohta.
55. Puude arvu hektaril kasutatakse puistu tiheduse
iseloomustamiseks noorendike ja üksikute puude inventeerimisel täiuse
või rinnaspindala asemel ning kohustuslikuna järelkasvu rinde
kirjeldamisel. Puude arv hektaril määratakse hinnanguliselt.
56. Päritolu järgi eristatakse loodusliku tekkega ja
kultiveeritud puistuelemente. Loodusliku tekkega puistuelemendid
liigitatakse tekkeviisi alusel seemne- ja võrsetekkelisteks.
Kultiveeritud puuliigid liigitatakse kultiveerimise viisi alusel
külvi- ja istutuskultuurideks.
57. Eraldisel kirjeldatakse majandamisotsuse
vastuvõtmise seisukohalt olulised kahjustused. Kahjustuse
iseloomustamiseks märgitakse kahjustatud puuliik, kahjustuse põhjus,
kahjustatud puude osakaal protsentides ja kahjustusaste.
58. Lamapuidu kogus hinnatakse tihumeetrites hektari
kohta.
59. Tuleohuklass määratakse vastavalt käesoleva
juhendi lisas 7 toodud tabelile.
60. Takseertunnused, mida looduses ei määrata, kuid
mis on tuletatavad teiste takseertunnuste järgi, leitakse
arvutuslikult.
61. Ülepinnalisel takseerimisel ei tohi puuliikidel,
mille tagavara moodustab enam kui 20%
eraldisel kasvava puistu tagavarast, takseertunnuste määramise viga
olla suurem kui:
1) kõrguse määramisel 10%, kui kõrgus on alla 15
m, siis 1,5 m;
2) rinnasdiameetri määramisel 10%, kui läbimõõt on
alla 20 cm, siis 2 cm;
3) vanuse määramisel kuni 40-aastastes
puistutes 5 aastat, 41- kuni 100-aastastes 10 aastat ja üle
100-aastastes 15 aastat;
4) rinnaspindala määramisel 13%;
5)
koosseisu kordaja määramisel 15%.
62. Looduses määratavad takseertunnused peavad olema
määratud sellise täpsusega, mis võimaldaks kasvava metsa tagavara
määrata nii, et 2/3 juhtudel oleks tagavara määramise viga alla 15%
ja ülejäänud juhtudel alla 20%.
63. Lisaks takseerandmetele tuleb eraldise
takseerkirjelduses näidata eraldise asukoht (maakond ja vald),
katastritunnus (olemasolu korral), omandivorm, metsaomaniku või
-valdaja nimi või nimetus, metsaomaniku või -valdaja isiku- või
registrikood, metsa korraldaja nimi või nimetus, metsa korraldaja
isiku- või registrikood, metsa korraldaja kontaktandmed (aadress,
telefoninumber, faksinumber ja elektronposti aadress), taksaatori nimi
ja isikukood, inventeerimise aeg (kuupäev, kuu ja aasta) ning
inventeerimisviisi kirjeldus.
64. Metsa inventeerimisel kasutatavad klassifikaatorid
on toodud käesoleva juhendi lisas 8.
65. Käesolevas juhendis nimetamata
inventeerimisandmete kogumine sätestatakse metsakorraldustööde
lepingus.
IV. METSA MAJANDAMISE VIISIDE JA
VÕTETE KAVANDAMINE
66. Metsa majandamise viiside ja võtete kavandamisel
lähtutakse eraldise seisundist ja selle vastavusest metsa kasutamise
eesmärgile.
67. Võimaldamaks metsaomaniku osalemist metsa
majandamise soovituste koostamisel annab Keskkonnaministeerium
informatsiooni konkreetse aasta metsa korraldamise objektidest ja
metsa korraldamise tööde ajakavast Keskkonnaministeeriumi maakonna
keskkonnateenistuste kaudu.
[RTL 2000, 50, 747 -
jõust.08.05.2000]
68. Metsa majandamise viiside ja võtete kavandamisel
on metsa korraldaja kohustatud järgima õigusaktidest ja
planeeringutest tulenevaid metsa majandamise kitsendusi ning arvestama
metsa omaniku poolt metsa korraldamise tööde ajakavas määratud aja
jooksul esitatud kirjalikke ettepanekuid. Ettepanekud esitatakse
Keskkonnaministeeriumi maakonna keskkonnateenistuste kaudu.
[RTL 2000, 50, 747 -
jõust.08.05.2000]
69. Metsa majandamise viisid on lageraiesüsteem,
turberaiesüsteem ja püsimetsasüsteem.
70. Vastavalt metsa majandamise viisile kavandatakse
metsa uuendamise ja kasvatamise võtted, metsa kasutamise viisid,
metsakaitse soovitused, bioloogilise mitmekesisuse säilitamise abinõud
ning metsateede ehitamise soovitused.
71. Metsa uuendamiseks kavandatakse järgmised võtted:
1)
uuendusraie;
2) metsaseemnete külvamine;
3) metsataimede
istutamine;
4) looduslikule uuenemisele kaasaaitamine;
5) muud
võtted, mis aitavad tagada metsa uuenemist.
72. Uuendusraie kavandamisel näidatakse raie liik ja
puuliikide kaupa väljaraiutav tagavara tihumeetrites.
73. Metsaseemnete külvamise kavandamisel näidatakse
külvikohtade arv ja kultiveeritavad puuliigid.
74. Metsataimede istutamise kavandamisel näidatakse
istutuskohtade arv ja kultiveeritavad puuliigid.
75. Looduslikule uuenemisele kaasaaitamise
kavandamisel näidatakse kavandatavad abinõud.
76. Metsa kasvatamiseks kavandatakse järgmised võtted:
1)
hooldusraie;
2) valikraie;
3) metsamulla vee- ja toitereziimi
reguleerimine.
77. Hooldusraie kavandamisel näidatakse raieliik ja
puuliikide kaupa väljaraiutav tagavara tihumeetrites.
78. Valikraie kavandamisel näidatakse puuliikide kaupa
väljaraiutav tagavara tihumeetrites.
79. Metsamulla vee- ja toitereziimi reguleerimiseks
kavandatakse:
1) kuivendussüsteemide hooldus;
2) väetamine.
80. Metsa kasutamise viisid määratakse vastavalt
metsakategooriale.
81. Metsakaitse soovitustena kavandatakse:
1)
tulekaitseribad;
2) tulekaitsebarjäärid;
3) tuletõrje
veevõtukohad;
4) sanitaarraied;
5) juurepessualadel metsa
uuendamisel haiguskindlama puuliigi valik;
6) putukarüüsteohtlikel
aladel metsa uuendamisel tõrjeabinõude rakendamine;
7)
muud keskkonnanõuetest tulenevad metsakaitse abinõud.
82. Bioloogilise mitmekesisuse säilitamise abinõudena
kavandatakse raietel säilikpuude ja lamapuidu jätmine ning riigimetsas
osade lankide ülepõletamine.
83. Metsateede ehitamise soovitusena näidatakse
eraldised, millele on metsa majandamiseks paremate tingimuste
loomiseks otstarbekas rajada metsateed.
84. Kooskõlastatult riigimetsa majandajaga võib metsa
korraldaja metsa majandamise kavas kavandada metsa majandamise võtteid
käesolevas juhendis toodust detailsemalt.
85. Kooskõlastatult Keskkonnaministeeriumiga võib
metsa korraldaja metsa majandamise soovitustes kavandada metsa
majandamise võtteid käesolevas juhendis toodust detailsemalt.
[RTL 2000, 50, 747 -
jõust.08.05.2000]
86. Metsa majandamise viiside ja võtete kavandamisel
kasutatavad klassifikaatorid on antud käesoleva juhendi lisas 9.
V. METSA RAIE MAHU ARVUTAMISE
METOODIKA
87. Metsamajanduskavas näidatakse eraldiste kaupa
metsa korraldamise hetkeseisuga järgneva kümne aasta jooksul
maksimaalselt lubatav raie maht.
88. Metsa majandamise soovituses näidatakse eraldiste
kaupa ja raieliikide viisi kavandatud raie maht.
89. Maksimaalselt lubatava metsa raie mahu määramisel
lähtutakse metsa seisundist ning õigusaktidest ja planeeringutest
tulenevatest metsa majandamise kitsendustest.
90. Metsa raie mahu kavandamisel lähtutakse
täiendavalt küpsusvanusest, arvestuslangist, tagavara juurdekasvust,
metsaomaniku poolt kirjalikult esitatud ettepanekutest, ökonoomsuse
kriteeriumidest ning metsa majandamise headest tavadest.
91. Eestis enamlevinud puuliikide küpsusvanused ja
nendest tulenevad arenguklassid on toodud käesoleva juhendi lisas 10.
92. Metsa majandamiskava või metsa majandamise
soovituste koostamise objekti kohta arvutatakse käesoleva juhendi
lisas 11 esitatud valemite järgi metsakategooriate viisi ühtlase
kasutuse lank, küpsuslank, I vanuslank, II vanuslank, III vanuslank,
integraallank, EBSAlank ning seisukorralank. Hoiumetsa kohta lanke ei
arvutata. Arvestuslank määratakse arvutatud lankide keskmisena,
täiustatud algoritmi järgi või eksperthinnangu alusel. Määratud
arvestuslank ei tohi olla väiksem minimaalsest ja suurem maksimaalsest
arvutatud langist.
93. Alla 1000 ha suuruse metsa korraldamise objekti
kohta arvestuslanki ei arvutata.
94. Kavandatav raie maht ei tohi ületada tagavara
juurdekasvu, välja arvatud:
1) väikestel, alla 50 ha suurustel
metsa korraldamise objektidel;
2) metsa korraldamise objektidel,
kus küpsete puistute osakaal objekti metsa pindalas on üle 20%.
VI. METSA MAJANDAMISE HINDAMISE
KORD
95. Metsa majandamise hinnang antakse:
1)
õigusaktide nõuete järgimisele metsa uuendamisel, kasvatamisel ja
kasutamisel ning metsakaitsel;
2) metsamajandamiskavade ja metsa
majandamise soovituste vastavusele õigusaktide nõuetele.
96. Metsa majandamise hindamise mahu määrab igal
konkreetsel kalendriaastal keskkonnaminister.
[RTL 2000, 50, 747 -
jõust.08.05.2000]
97. Metsa majandamise hindamise metoodika määratakse
sõltuvalt hindamise mahust metsakorraldustööde lepingus.
|
Lisa 1
Metsa korraldamise juhendi
juurde
|
METSA KAARDISTAMISEL KASUTATAVAD
LEPPEMÄRGID
Metsakaardi leppemärkide
klassifikaator
Kood
|
Leppemärk
|
RGB kood
|
Kirjeldus
|
1
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
255,0,0
|
riigipiir
|
2
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
255,0,0
|
maakonnapiir
|
3
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
255,0,0
|
valla- või linnapiir
|
4
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
255,0,0
|
katastriüksuse piir
|
5
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
120,0,120
|
kaitseala piir
|
6
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
0,128,0
|
reservaadipiir
|
7
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
255,0,0
|
kõlvikupiir
|
8
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
0,0,0
|
majandamisüksuse piir
|
9
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
0,0,0
|
kvartalipiir
|
10
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
0,0,0
|
eraldisepiir
|
11
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
0,0,0
|
visiir
|
12
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
153,51,0
|
samakõrgusjoon
|
13
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
0,0,255
|
kraav laiusega 0...6 m
|
14
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
0,0,255
|
kraav laiusega 6,...110 m
|
15
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
0,0,0 / 0,0,255
|
kraav trassiga kuni 12 m
|
16
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
0,0,0
|
pinnastee
|
17
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
0,0,0
|
metsatee
|
18
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
153,51,0
|
kruusatee
|
19
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
0,0,0
|
maantee
|
20
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
0,0,0
|
raudtee
|
21
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
0,0,0
|
siht, trass 6...10 m
|
22
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
0,0,0
|
elektriliin
|
23
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
0,128,0
|
hekk või puuderida
|
24
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
0,128,0
|
võtmebiotoop
|
25
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
0,0,0
|
metskonna kontor
|
26
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
0,0,0
|
metsniku kordon
|
27
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
0,0,0
|
hoone
|
28
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
0,0,255
|
voolusuund
|
29
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
0,0,0
|
truup
|
30
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
0,0,255
|
tuletõrje veevõtukoht
|
31
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
0,0,0
|
eraldise piiri z-märk
|
32
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
0,128,0
|
looduslik rohumaa
|
33
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
0,0,0
|
põllumaa
|
34
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
0,128,0
|
põõsastik
|
35
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
0,0,255
|
madalsoo
|
36
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
0,0,255
|
siirdesoo
|
37
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
0,0,255
|
raba
|
Puistuplaani leppemärkide klassifikaator
Kood
|
Leppemärk
|
RGB kood
|
puuliik
|
Kirjeldus
|
MA
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
255,219,196 (255,149,79)
|
mänd
|
lagedad alad
|
MS
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
255,219,196 (255,149,79)
|
mänd
|
selguseta alad
|
MN
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
255,219,196
|
mänd
|
noorendikud
|
ML
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
255,184,138
|
mänd
|
latimetsad
|
MK
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
255,149,79
|
mänd
|
keskealised metsad
|
MV
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
255,114,21
|
mänd
|
valmivad ja küpsed metsad
|
KA
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
240,199,240 (211,88,211)
|
kuusk
|
lagedad alad
|
KS
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
240,199,240 (211,88,211)
|
kuusk
|
selguseta alad
|
KN
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
240,199,240
|
kuusk
|
noorendikud
|
KL
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
226,144,226
|
kuusk
|
latimetsad
|
KK
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
211,88,211
|
kuusk
|
keskealised metsad
|
KV
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
197,33,197
|
kuusk
|
valmivad ja küpsed metsad
|
AA
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
191,255,255 (63,255,255)
|
kask
|
lagedad alad
|
AS
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
191,255,255 (63,255,255)
|
kask
|
selguseta alad
|
AN
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
191,255,255
|
kask
|
noorendikud
|
AL
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
127,255,255
|
kask
|
latimetsad
|
AK
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
63,255,255
|
kask
|
keskealised metsad
|
AV
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
0,250,250
|
kask
|
valmivad ja küpsed metsad
|
HA
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
191,255,191 (63,255,63)
|
haab
|
lagedad alad
|
HS
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
191,255,191 (63,255,63)
|
haab
|
selguseta alad
|
HN
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
191,255,191
|
haab
|
noorendikud
|
HL
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
127,255,63
|
haab
|
latimetsad
|
HK
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
63,255,63
|
haab
|
keskealised metsad
|
HV
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
0,235,0
|
haab
|
valmivad ja küpsed metsad
|
TA
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
207,207,207 (112,112,112)
|
tamm
|
lagedad alad
|
TS
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
207,207,207 (112,112,112)
|
tamm
|
selguseta alad
|
TN
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
207,207,207
|
tamm
|
noorendikud
|
TL
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
160,160,160
|
tamm
|
latimetsad
|
TK
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
112,112,112
|
tamm
|
keskealised metsad
|
TV
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
65,65,65
|
tamm
|
valmivad ja küpsed metsad
|
SA
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
196,226,231 (130,192,210)
|
saar
|
lagedad alad
|
SS
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
196,226,231 (130,192,210)
|
saar
|
selguseta alad
|
SN
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
196,226,231
|
saar
|
noorendikud
|
SL
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
163,209,223
|
saar
|
latimetsad
|
SK
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
130,192,210
|
saar
|
keskealised metsad
|
SV
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
90,170,190
|
saar
|
valmivad ja küpsed metsad
|
LA
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
227,194,255 (169,125,255)
|
sanglepp
|
lagedad alad
|
LS
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
227,194,255 (169,125,255)
|
sanglepp
|
selguseta alad
|
LN
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
227,194,255
|
sanglepp
|
noorendikud
|
LL
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
198,155,255
|
sanglepp
|
latimetsad
|
LK
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
169,125,255
|
sanglepp
|
keskealised metsad
|
LV
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
128,85,255
|
sanglepp
|
valmivad ja küpsed metsad
|
VA
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
255,255,191 (255,255,63)
|
hall lepp
|
lagedad alad
|
VS
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
255,255,191 (255,255,63)
|
hall lepp
|
selguseta alad
|
VN
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
255,255,191
|
hall lepp
|
noorendikud
|
VK
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
255,255,95
|
hall lepp
|
keskealised metsad
|
VV
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
240,240,0
|
hall lepp
|
valmivad ja küpsed metsad
|
TX
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
205,205,137
|
|
teised puuliigid
|
SO
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
194,255,227 (255,255,255)
|
|
sood
|
PS
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
186,238,89
|
|
põ��sastikud
|
PA
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
154,194,146
|
|
põllu- ja aiamaad
|
JJ
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
96,128,224
|
|
jõed ja järved
|
XM
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
169,169,140
|
|
muud maad
|
Metsamajanduslike tööde plaani
leppemärkide klassifikaator
Kood
|
Leppemärk
|
RGB kood
|
Kirjeldus
|
LL
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
211,88,211
|
lageraie looduslikule uuenemisele jätmisega
|
LK
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
240,199,240 (127,255,255)
|
lageraie kultiveerimisega
|
LA
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
240,199,240 (127,255,255)
|
lageraie looduslikule uuendusele kaasaaitamisega
|
TU
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
127,255,255
|
turberaie
|
VA
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
255,219,196
|
valgustusraie
|
HR
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
255,149,79
|
harvendusraie
|
SR
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
255,255,191
|
sanitaarraie
|
VR
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
205,255,255
|
valikraie
|
RD
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
255,100,100
|
raadamine
|
KU
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
191,255,191
|
kultiveerimine
|
KH
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
(0,0,255)
|
kuivendussüsteemide hooldus
|
VT
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
(0,0,255)
|
väetamine
|
TR
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
(255,0,0)
|
tulekaitseribade rajamine
|
TB
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
(255,0,0)
|
tulekaitsebarjääride rajamine
|
TV
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
(255,0,0)
|
tuletõrje veevõtukoha rajamine
|
PT
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
(0,0,255)
|
putukatõrjeabinõude rakendamine
|
YP
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
(255,0,0)
|
langi ülepõletamine
|
TE
|
(vt. RTL 1999, 69, 902)
|
(128,0,0)
|
metsatee ehitamine
|
|
Lisa 2
Metsa korraldamise
juhendi juurde
|
[RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000]
BONITEERIMISTABELID
Boniteediklasside kõrguste alampiirid
okaspuudel ja kõvalehtpuudel (m)
Vanus (a)
|
Boniteet
|
Ia
|
I
|
II
|
III
|
IV
|
V
|
Va
|
5
|
2,6
|
2,1
|
1,7
|
1,3
|
1,0
|
0,7
|
0,5
|
10
|
5,2
|
4,2
|
3,4
|
2,7
|
2,0
|
1,5
|
0,9
|
15
|
7,7
|
6,2
|
5,0
|
4,0
|
3,0
|
2,2
|
1,4
|
20
|
10,1
|
8,2
|
6,7
|
5,3
|
4,0
|
2,9
|
1,8
|
25
|
12,4
|
10,1
|
8,2
|
6,5
|
5,0
|
3,6
|
2,3
|
30
|
14,5
|
12,0
|
9,7
|
7,7
|
5,9
|
4,3
|
2,7
|
35
|
16,6
|
13,7
|
11,2
|
8,9
|
6,9
|
4,9
|
3,2
|
40
|
18,4
|
15,3
|
12,5
|
10,0
|
7,7
|
5,6
|
3,6
|
45
|
20,2
|
16,8
|
13,8
|
11,1
|
8,6
|
6,2
|
4,0
|
50
|
21,8
|
18,2
|
15,1
|
12,1
|
9,4
|
6,8
|
4,4
|
55
|
23,2
|
19,6
|
16,2
|
13,1
|
10,2
|
7,4
|
4,7
|
60
|
24,5
|
20,8
|
17,3
|
14,0
|
10,9
|
8,0
|
5,1
|
65
|
25,7
|
21,9
|
18,3
|
14,9
|
11,6
|
8,5
|
5,5
|
70
|
26,8
|
22,9
|
19,2
|
15,7
|
12,3
|
9,0
|
5,8
|
75
|
27,8
|
23,8
|
20,1
|
16,4
|
12,9
|
9,5
|
6,1
|
80
|
28,7
|
24,7
|
20,9
|
17,1
|
13,5
|
9,9
|
6,4
|
85
|
29,5
|
25,5
|
21,6
|
17,8
|
14,0
|
10,3
|
6,7
|
90
|
30,2
|
26,2
|
22,3
|
18,4
|
14,6
|
10,8
|
7,0
|
95
|
30,9
|
26,9
|
22,9
|
19,0
|
15,0
|
11,1
|
7,3
|
100
|
31,5
|
27,5
|
23,5
|
19,5
|
15,5
|
11,5
|
7,5
|
105
|
32,1
|
28,1
|
24,0
|
20,0
|
15,9
|
11,8
|
7,7
|
110
|
32,6
|
28,6
|
24,5
|
20,5
|
16,3
|
12,2
|
8,0
|
115
|
33,0
|
29,0
|
25,0
|
20,9
|
16,7
|
12,5
|
8,2
|
120
|
33,4
|
29,5
|
25,4
|
21,3
|
17,1
|
12,8
|
8,4
|
125
|
33,8
|
29,9
|
25,8
|
21,7
|
17,4
|
13,0
|
8,6
|
130
|
34,2
|
30,3
|
26,2
|
22,0
|
17,7
|
13,3
|
8,8
|
135
|
34,5
|
30,6
|
26,5
|
22,4
|
18,0
|
13,5
|
8,9
|
140
|
34,8
|
30,9
|
26,9
|
22,7
|
18,3
|
13,8
|
9,1
|
145
|
35,0
|
31,2
|
27,2
|
22,9
|
18,5
|
14,0
|
9,3
|
150
|
35,3
|
31,5
|
27,4
|
23,2
|
18,8
|
14,2
|
9,4
|
155
|
35,5
|
31,7
|
27,7
|
23,5
|
19,0
|
14,4
|
9,5
|
160
|
35,7
|
31,9
|
27,9
|
23,7
|
19,2
|
14,6
|
9,7
|
165
|
35,9
|
32,2
|
28,2
|
23,9
|
19,4
|
14,7
|
9,8
|
170
|
36,1
|
32,4
|
28,4
|
24,1
|
19,6
|
14,9
|
9,9
|
175
|
36,3
|
32,5
|
28,6
|
24,3
|
19,8
|
15,0
|
10,0
|
180
|
36,4
|
32,7
|
28,7
|
24,5
|
20,0
|
15,2
|
10,1
|
185
|
36,6
|
32,9
|
28,9
|
24,7
|
20,1
|
15,3
|
10,2
|
190
|
36,7
|
33,0
|
29,1
|
24,8
|
20,3
|
15,4
|
10,3
|
195
|
36,9
|
33,2
|
29,2
|
25,0
|
20,4
|
15,6
|
10,4
|
200
|
37,0
|
33,3
|
29,4
|
25,1
|
20,5
|
15,7
|
10,5
|
Boniteediklasside kõrguste alampiirid
pehmelehtpuudel (m)
Vanus (a)
|
Boniteet
|
Ia
|
I
|
II
|
III
|
IV
|
V
|
Va
|
5
|
3,5
|
2,9
|
2,3
|
1,8
|
1,4
|
1,0
|
0,6
|
10
|
7,0
|
5,7
|
4,6
|
3,6
|
2,7
|
2,0
|
1,2
|
15
|
10,2
|
8,3
|
6,7
|
5,3
|
4,0
|
2,9
|
1,8
|
20
|
13,2
|
10,8
|
8,8
|
6,9
|
5,3
|
3,8
|
2,4
|
25
|
15,8
|
13,1
|
10,6
|
8,5
|
6,5
|
4,6
|
2,9
|
30
|
18,2
|
15,1
|
12,4
|
9,9
|
7,6
|
5,4
|
3,5
|
35
|
20,3
|
16,9
|
13,9
|
11,2
|
8,6
|
6,2
|
3,9
|
40
|
22,1
|
18,5
|
15,3
|
12,3
|
9,5
|
6,9
|
4,4
|
45
|
23,6
|
20,0
|
16,5
|
13,4
|
10,4
|
7,5
|
4,8
|
50
|
25,0
|
21,2
|
17,6
|
14,3
|
11,1
|
8,1
|
5,2
|
55
|
26,1
|
22,3
|
18,6
|
15,1
|
11,8
|
8,6
|
5,5
|
60
|
27,1
|
23,2
|
19,5
|
15,9
|
12,4
|
9,1
|
5,8
|
65
|
28,0
|
24,0
|
20,2
|
16,5
|
13,0
|
9,5
|
6,1
|
70
|
28,7
|
24,7
|
20,9
|
17,1
|
13,5
|
9,9
|
6,4
|
75
|
29,3
|
25,3
|
21,4
|
17,6
|
13,9
|
10,2
|
6,6
|
80
|
29,9
|
25,9
|
22,0
|
18,1
|
14,3
|
10,5
|
6,8
|
85
|
30,4
|
26,4
|
22,4
|
18,5
|
14,6
|
10,8
|
7,0
|
90
|
30,8
|
26,8
|
22,8
|
18,9
|
15,0
|
11,1
|
7,2
|
95
|
31,2
|
27,2
|
23,2
|
19,2
|
15,2
|
11,3
|
7,4
|
100
|
31,5
|
27,5
|
23,5
|
19,5
|
15,5
|
11,5
|
7,5
|
105
|
31,8
|
27,8
|
23,8
|
19,8
|
15,7
|
11,7
|
7,6
|
110
|
32,1
|
28,1
|
24,1
|
20,0
|
15,9
|
11,9
|
7,8
|
115
|
32,3
|
28,3
|
24,3
|
20,2
|
16,1
|
12,0
|
7,9
|
120
|
32,5
|
28,5
|
24,5
|
20,4
|
16,3
|
12,2
|
8,0
|
125
|
32,7
|
28,7
|
24,7
|
20,6
|
16,5
|
12,3
|
8,1
|
130
|
32,9
|
28,9
|
24,9
|
20,8
|
16,6
|
12,4
|
8,1
|
135
|
33,0
|
29,0
|
25,0
|
20,9
|
16,7
|
12,5
|
8,2
|
140
|
33,1
|
29,2
|
25,2
|
21,0
|
16,9
|
12,6
|
8,3
|
145
|
33,3
|
29,3
|
25,3
|
21,2
|
17,0
|
12,7
|
8,4
|
150
|
33,4
|
29,4
|
25,4
|
21,3
|
17,1
|
12,8
|
8,4
|
155
|
33,5
|
29,5
|
25,5
|
21,4
|
17,2
|
12,9
|
8,5
|
160
|
33,6
|
29,6
|
25,6
|
21,5
|
17,3
|
12,9
|
8,5
|
165
|
33,7
|
29,7
|
25,7
|
21,6
|
17,3
|
13,0
|
8,6
|
170
|
33,8
|
29,8
|
25,8
|
21,6
|
17,4
|
13,1
|
8,6
|
175
|
33,8
|
29,9
|
25,9
|
21,7
|
17,5
|
13,1
|
8,7
|
180
|
33,9
|
30,0
|
25,9
|
21,8
|
17,5
|
13,2
|
8,7
|
185
|
34,0
|
30,0
|
26,0
|
21,9
|
17,6
|
13,2
|
8,7
|
190
|
34,0
|
30,1
|
26,1
|
21,9
|
17,6
|
13,3
|
8,8
|
195
|
34,1
|
30,2
|
26,1
|
22,0
|
17,7
|
13,3
|
8,8
|
200
|
34,1
|
30,2
|
26,2
|
22,0
|
17,7
|
13,3
|
8,8
|
|
Lisa 3
Metsa korraldamise juhendi
juurde
|
BAASKÕRGUSE ARVUTAMISE MUDELID
1. Baaskõrgus arvutatakse järgmise valemi järgi:
(vt. RTL 1999, 69, 902)
A - puistu vanus (a)
H - puistu keskmine kõrgus (m)
An - puistu vanus, mille kohta baaskõrgus arvutatakse (a)
Hn - puistu baaskõrgus vanuses An (m)
Kordajad b ja c võetakse vastavalt tabelile:
Puuliik
|
Kordaja
|
b
|
c
|
okaspuud ja kõvalehtpuud
|
25069
|
-487,90
|
pehmelehtpuud
|
7074
|
-131,34
|
2. Baaskõrguse H100 ja boniteedi vahel kehtivad järgmised seosed:
boniteediklassi keskmine EQU boniteediklassi kõrguse alampiirile
vastav EQU Kordaja bon võetakse vastavalt tabelile:
Boniteet
|
bon
|
Ia
|
0
|
I
|
1
|
II
|
2
|
III
|
3
|
IV
|
4
|
V
|
5
|
Va
|
6
|
|
Lisa 4
Metsa korraldamise juhendi
juurde
|
[RTL 2000, 50, 747 -
jõust.08.05.2000]
TAGAVARA ARVUTAMISEKS
KASUTATAVAD MATEMAATILISED MUDELID
1. Puistud kõrgusega 5 ja enam meetrit
a) M = H× G× F,
kus
|
|
b
|
F
=
|
a
+ _+ c × ruutjuur H + d × ln(H)
|
|
|
H
|
b) M = Mn ×t,
kus
kase- ja pärnapuistutel
Mn = a1
+ b 1 × H2 +c1
× H3
okaspuistutel ja teistel lehtpuistutel
Mn
= a1 + b1 × H +c1
× H2
2. Puistud kõrgusega alla 5 meetri
M =
0,4 × G × (H + 3)
M – puistu
hektaritagavara (tm)
H – puistu keskmine kõrgus (m)
G –
puistu rinnaspindalade summa (m2/ha)
F – puistu keskmine
rinnakõrguse vormiarv
t – puistu täius
Mn
– vastava normaalpuistu tagavara (tm/ha)
Kordajad a, b, c, d, a1, b1
ja c 1 võetakse vastavalt tabelile:
Puuliik
|
Kordaja
|
|
a
|
b
|
c
|
d
|
a1
|
b1
|
c1
|
mänd, lehis, seedermänd
|
–0,0309
|
2,5936
|
–0,0617
|
0,2107
|
–30,5946
|
16,6305
|
0,0254
|
kuusk, nulg, ebatsuuga, teised okaspuud
|
0,3495
|
1,5653
|
0
|
0,0172
|
–7,9880
|
9,2794
|
0,3473
|
kask, pärn
|
0,4193
|
0,8180
|
0
|
0
|
15,3442
|
0,7411
|
–0,0087
|
haab, sanglepp, hall lepp
|
0,8813
|
–0,5950
|
0,0437
|
–0,1969
|
–18,7579
|
8,3848
|
0,3233
|
tamm, saar, vaher, jalakas, teised lehtpuud
|
0,5993
|
0,9350
|
0,0286
|
–0,1006
|
–11,7131
|
8,4737
|
0,2767
|
|
Lisa 5
Metsa korraldamise juhendi
juurde
|
TAGAVARA JUURDEKASVU
ARVUTAMISEKS KASUTATAVAD MATEMAATILISED MUDELID
Tagavara juurdekasv arvutatakse järgmise valemi järgi:
(vt. RTL 1999, 69, 902)
jZM tagavara jooksev juurdekasv (tm/ha/a)
A -
puistu vanus (a)
K - täiuseparand (kordaja)
t - täius
Kordajad a, b ja c võetakse vastavalt tabelile:
Puuliik
|
Kordaja
|
Boniteet
|
Ia
|
I
|
II
|
III
|
IV
|
V
|
Va
|
mänd,
|
a
|
1227
|
1090
|
979
|
843
|
715
|
408
|
367
|
lehis
|
b
|
0,01972
|
0,01923
|
0,01780
|
0,01728
|
0,01605
|
0,02352
|
0,02081
|
|
c
|
1,924
|
1,978
|
1,989
|
2,113
|
2,263
|
3,766
|
3,635
|
kuusk,
|
a
|
1370
|
1185
|
1047
|
930
|
967
|
585
|
|
nulg
|
b
|
0,02373
|
0,02310
|
0,02281
|
0,02156
|
0,01129
|
0,01521
|
|
|
c
|
2,538
|
2,755
|
3,075
|
3,321
|
1,997
|
2,671
|
|
kask,
|
a
|
800
|
712
|
626
|
536
|
372
|
269
|
170
|
sanglepp
|
b
|
0,02695
|
0,02552
|
0,02374
|
0,02352
|
0,02107
|
0,02058
|
0,02028
|
|
c
|
2,035
|
2,126
|
2,215
|
2,451
|
1,962
|
2,028
|
2,282
|
haab,
|
a
|
1038
|
918
|
770
|
621
|
436
|
302
|
|
pärn
|
b
|
0,02681
|
0,02682
|
0,02382
|
0,02170
|
0,02418
|
0,02446
|
|
|
c
|
1,952
|
2,014
|
1,892
|
1,837
|
1,974
|
2,183
|
|
tamm
|
a
|
1194
|
1194
|
753
|
608
|
460
|
325
|
325
|
|
b
|
0,01317
|
0,01317
|
0,02352
|
0,02241
|
0,02307
|
0,02307
|
0,02307
|
|
c
|
1,456
|
1,456
|
2,015
|
2,055
|
2,169
|
2,267
|
2,267
|
saar,
|
a
|
1124
|
958
|
782
|
632
|
506
|
506
|
|
jalakas,
|
b
|
0,01337
|
0,01256
|
0,01256
|
0,01264
|
0,01258
|
0,01258
|
|
vaher
|
c
|
1,404
|
1,457
|
1,561
|
1,702
|
1,854
|
1,854
|
|
hall
|
a
|
589
|
589
|
446
|
328
|
328
|
|
|
lepp,
|
b
|
0,04130
|
0,04130
|
0,04381
|
0,04743
|
0,04743
|
|
|
remmelgas
|
c
|
1,729
|
1,729
|
1,923
|
2,230
|
2,230
|
|
|
Kordaja b1 võetakse vastavalt tabelile:
Puuliik
|
Vanusegrupp
|
|
kuni 30 a
|
30...100 a
|
üle 100 a
|
|
|
|
10,44
|
|
|
kuusk, nulg
|
0,588
|
b1 =
|
-------
|
+ 0,24
|
0,344
|
|
|
|
A
|
|
|
|
|
|
1741
|
|
|
teised puuliigid
|
1,801
|
b1 =
|
-------
|
- 0,133
|
0,041
|
|
|
|
A2
|
|
|
|
Lisa 6
Metsa korraldamise juhendi
juurde
|
[RTL 2000, 50, 747 -
jõust.08.05.2000]
STANDARDTABELID
Puistu tagavara (tm) ja
rinnaspindalade summa (m2/ha) täiusel 1,0
Kõrgus (m)
|
Mänd, lehis, seedermänd
|
Kuusk, nulg, ebastsuuga
|
Kask, pärn
|
Haab, sanglepp, hall lepp
|
Tamm, saar, vaher, jalakas, künnapuu
|
tagavara
|
rinnaspindalade summa
|
tagavara
|
rinnaspindalade summa
|
tagavara
|
rinnaspindalade summa
|
tagavara
|
rinnaspindalade summa
|
tagavara
|
rinnaspindalade summa
|
2
|
11
|
5,4
|
10
|
4,8
|
8
|
4,0
|
9
|
4,3
|
8
|
4,2
|
3
|
21
|
8,6
|
21
|
8,8
|
16
|
6,6
|
18
|
7,5
|
18
|
7,3
|
4
|
35
|
12,5
|
30
|
10,8
|
25
|
8,8
|
28
|
10,1
|
27
|
9,8
|
5
|
55
|
16,0
|
46
|
13,2
|
30
|
10,3
|
33
|
12,2
|
41
|
11,8
|
6
|
69
|
18,4
|
60
|
15,6
|
38
|
11,4
|
45
|
13,9
|
51
|
13,1
|
7
|
87
|
21,3
|
74
|
17,5
|
47
|
12,5
|
57
|
15,4
|
62
|
14,4
|
8
|
104
|
23,4
|
89
|
19,2
|
57
|
13,6
|
70
|
16,8
|
74
|
15,7
|
9
|
121
|
25,2
|
105
|
20,8
|
68
|
14,8
|
84
|
18,1
|
86
|
16,9
|
10
|
139
|
26,9
|
120
|
22,0
|
80
|
16,0
|
98
|
19,3
|
100
|
18,1
|
11
|
156
|
28,0
|
137
|
23,3
|
93
|
17,2
|
112
|
20,4
|
114
|
19,3
|
12
|
172
|
29,0
|
154
|
24,5
|
108
|
18,4
|
127
|
21,5
|
129
|
20,4
|
13
|
189
|
29,9
|
171
|
25,6
|
122
|
19,5
|
143
|
22,6
|
144
|
21,5
|
14
|
205
|
30,6
|
189
|
26,7
|
138
|
20,6
|
160
|
23,7
|
160
|
22,5
|
15
|
224
|
31,5
|
209
|
27,8
|
154
|
21,7
|
178
|
24,8
|
176
|
23,5
|
16
|
241
|
32,2
|
229
|
28,9
|
172
|
22,8
|
195
|
25,8
|
193
|
24,4
|
17
|
258
|
32,7
|
250
|
30,0
|
190
|
23,9
|
215
|
27,0
|
210
|
25,4
|
18
|
276
|
33,3
|
271
|
31,0
|
208
|
24,9
|
234
|
28,0
|
229
|
26,4
|
19
|
294
|
33,8
|
293
|
32,0
|
227
|
25,8
|
255
|
29,1
|
248
|
27,4
|
20
|
311
|
34,3
|
316
|
33,0
|
245
|
26,6
|
277
|
30,3
|
267
|
28,3
|
21
|
329
|
34,7
|
340
|
34,0
|
263
|
27,3
|
299
|
31,4
|
288
|
29,3
|
22
|
347
|
35,1
|
364
|
34,9
|
281
|
28,0
|
321
|
32,4
|
309
|
30,2
|
23
|
366
|
35,6
|
389
|
35,9
|
300
|
28,7
|
345
|
33,5
|
330
|
31,1
|
24
|
384
|
36,0
|
415
|
36,8
|
320
|
29,4
|
370
|
34,7
|
352
|
32,0
|
25
|
403
|
36,4
|
442
|
37,8
|
339
|
30,0
|
395
|
35,7
|
375
|
32,9
|
26
|
421
|
36,7
|
469
|
38,7
|
360
|
30,7
|
422
|
36,9
|
398
|
33,8
|
27
|
439
|
37,0
|
496
|
39,6
|
381
|
31,4
|
448
|
37,9
|
421
|
34,6
|
28
|
457
|
37,3
|
525
|
40,5
|
402
|
32,0
|
474
|
38,9
|
445
|
35,4
|
29
|
475
|
37,6
|
553
|
41,3
|
423
|
32,6
|
501
|
39,9
|
469
|
36,2
|
30
|
492
|
37,8
|
583
|
42,2
|
443
|
33,1
|
526
|
40,7
|
493
|
36,9
|
31
|
510
|
38,0
|
613
|
43,1
|
464
|
33,6
|
554
|
41,6
|
518
|
37,7
|
32
|
527
|
38,2
|
645
|
44,0
|
487
|
34,2
|
580
|
42,4
|
543
|
38,4
|
33
|
545
|
38,4
|
676
|
44,8
|
509
|
34,7
|
607
|
43,2
|
568
|
39,1
|
34
|
563
|
38,6
|
709
|
45,7
|
531
|
35,2
|
636
|
44,1
|
594
|
39,8
|
35
|
580
|
38,8
|
743
|
46,6
|
553
|
35,7
|
666
|
45,0
|
620
|
40,5
|
|
Lisa 7
Metsa korraldamise juhendi
juurde
|
[RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000]
TULEOHUKLASSID
Metsakasvukohatüüp
|
Puuliik
|
Arenguklass
|
Tuleohuklass
|
leesikaloo, kastikuloo, sambliku, kanarbiku
|
okaspuud
|
kõik arenguklassid
|
I tuleohuklass
|
lehtpuud
|
lagedad alad, selguseta alad, noorendikud, latimetsad
|
II tuleohuklass
|
lehtpuud
|
keskealised metsad, valmivad metsad, küpsed metsad
|
III tuleohuklass
|
pohla, sinilille, jänesekapsa,
jänesekapsa-pohla, jänesekapsa-mustika, mustika, sinika
|
okaspuud
|
lagedad alad, selguseta alad, noorendikud, latimetsad
|
I tuleohuklass
|
mänd, lehis
|
keskealised metsad, valmivad metsad, küpsed metsad
|
II tuleohuklass
|
ülejäänud okaspuud
|
keskealised metsad, valmivad metsad, küpsed metsad
|
III tuleohuklass
|
lehtpuud
|
lagedad alad, selguseta alad, noorendikud, latimetsad
|
III tuleohuklass
|
lehtpuud
|
keskealised metsad, valmivad metsad, küpsed metsad
|
IV tuleohuklass
|
naadi
|
mänd, lehis
|
kõik arenguklassid
|
III tuleohuklass
|
ülejäänud okaspuud
|
lagedad alad, selguseta alad, noorendikud, latimetsad
|
III tuleohuklass
|
ülejäänud okaspuud
|
keskealised metsad, valmivad metsad, küpsed metsad
|
IV tuleohuklass
|
lehtpuud
|
lagedad alad, selguseta alad, noorendikud, latimetsad
|
III tuleohuklass
|
lehtpuud
|
keskealised metsad, valmivad metsad, küpsed metsad
|
IV tuleohuklass
|
karusambla-mustika, karusambla, osja, tarna,
lubikaloo
|
okaspuud
|
kõik arenguklassid
|
III tuleohuklass
|
lehtpuud
|
kõik arenguklassid
|
V tuleohuklass
|
kuivendatud karusambla-mustika, kuivendatud karusambla,
kuivendatud osja, kuivendatud tarna, kuivendatud lubikaloo
|
okaspuud
|
kõik arenguklassid
|
II tuleohuklass
|
lehtpuud
|
kõik arenguklassid
|
IV tuleohuklass
|
sõnajala, angervaksa, tarna-angervaksa, lodu,
kõdusoo, raba, madalsoo, siirdesoo
|
okaspuud
|
lagedad alad, selguseta alad, noorendikud, latimetsad
|
III tuleohuklass
|
okaspuud
|
keskealised metsad, valmivad metsad, küpsed metsad
|
IV tuleohuklass
|
lehtpuud
|
kõik arenguklassid
|
V tuleohuklass
|
kuivendatud sõnajala, kuivendatud angervaksa, kuivendatud
tarna-angervaksa, kuivendatud lodu, kuivendatud kõdusoo,
kuivendatud raba, kuivendatud madalsoo, kuivendatud siirdesoo
|
okaspuud
|
lagedad alad, selguseta alad, noorendikud, latimetsad
|
II tuleohuklass
|
okaspuud
|
keskealised metsad, valmivad metsad, küpsed metsad
|
III tuleohuklass
|
lehtpuud
|
kõik arenguklassid
|
IV tuleohuklass
|
kivine puistang, saviliivane puistang
|
kõik puuliigid
|
kõik arenguklassid
|
III tuleohuklass
|
Liivane puistang
|
kõik puuliigid
|
kõik arenguklassid
|
I tuleohuklass
|
Turbane puistang
|
kõik puuliigid
|
kõik arenguklassid
|
II tuleohuklass
|
|
|
|
|
|
|
|
Lisa 8
Metsa korraldamise juhendi
juurde
|
[RTL 2000, 50, 747 -
jõust.08.05.2000]
METSA INVENTEERIMISEL
KASUTATAVAD KLASSIFIKAATORID
Omandivorm
Kood
|
Nimetus
|
Kirjeldus
|
F
|
eramets, füüsilise isiku
|
füüsilisele isikule kuuluv eramets
|
J
|
eramets, juriidilise isiku
|
eraõiguslikule juriidilisele isikule kuuluv
eramets
|
Y
|
eramets, ühisomand
|
eraõiguslike isikute ühisomandis olev mets
|
R
|
riigimets, RMK
|
Riigimetsa Majandamise Keskuse halduses olev
riigimets
|
T
|
riigimets, ajutiselt
|
jätkuvalt riigiomandis olev õigusvastaselt
võõrandatud ja tagastamisele või erastamisele kuuluv mets
|
X
|
riigimets, muu
|
riigile kuuluv mets, välja arvatud Riigimetsa Majandamise
Keskuse halduses olev mets ja jätkuvalt riigiomandis olev
õigusvastaselt võõrandatud ning tagastamisele või erastamisele
kuuluv mets
|
M
|
munitsipaalmets
|
kohalikule omavalitsusele kuuluv mets
|
A
|
muu avalik-õiguslik mets
|
teistele avalik-õiguslikele isikutele kuuluv
mets
|
Kõlvikuliik
Kood
|
Nimetus
|
Kirjeldus
|
MT
|
tootlik metsamaa
|
|
MV
|
vähetootlik metsamaa
|
|
PS
|
põõsastik
|
|
SO
|
soo
|
|
PM
|
põllumaa
|
|
RM
|
looduslik rohumaa
|
|
VM
|
viljapuu-marjaaed
|
|
TA
|
taimla
|
|
SE
|
seemla
|
|
JA
|
järv
|
|
JG
|
jõgi
|
|
VH
|
veehoidla, tiik
|
|
OU
|
õuemaa
|
|
PK
|
park
|
|
KJ
|
karjäär
|
|
PV
|
pinnaveeala
|
|
XM
|
muu maa
|
|
Metsakategooria
Kood
|
Nimetus
|
Kirjeldus
|
H
|
hoiumets
|
|
K
|
kaitsemets
|
|
T
|
tulundusmets
|
|
Hoiu- või kaitsemetsaks määramise põhjus
Kood
|
Nimetus
|
Kirjeldus
|
Q
|
õigusakt
|
|
O
|
omaniku tahe
|
|
R
|
kaitseala loodusreservaat
|
|
S
|
kaitseala sihtkaitsevöönd
|
|
V
|
piiranguvöönd
|
|
K
|
kallas, rand
|
|
A
|
allikad, surveline põhjavesi
|
|
I
|
infiltratsiooniala
|
|
J
|
joogiveehaare
|
|
U
|
uuristus- ja tuuleohtlik ala
|
|
L
|
looala
|
|
M
|
muinsuskaitseobjekt
|
|
P
|
planeeringuga määratud
|
|
Metsakasvukohatüüp
Kood
|
Nimetus
|
Kirjeldus
|
Ll
|
leesikaloo
|
|
Kl
|
kastikuloo
|
|
Lu
|
lubikaloo
|
|
Sm
|
sambliku
|
|
Kn
|
kanarbiku
|
|
Sn
|
sinika
|
|
Ph
|
pohla
|
|
Jp
|
jänesekapsa-pohla
|
|
Ms
|
mustika
|
|
Jm
|
jänesekapsa-mustika
|
|
Km
|
karusambla-mustika
|
|
Kr
|
karusambla
|
|
Jk
|
jänesekapsa
|
|
Sl
|
sinilille
|
|
Nd
|
naadi
|
|
Sj
|
sõnajala
|
|
An
|
angervaksa
|
|
Ta
|
tarna-angervaksa
|
|
Os
|
osja
|
|
Tr
|
tarna
|
|
Ld
|
lodu
|
|
Ks
|
kõdusoo
|
|
Md
|
madalsoo
|
|
Ss
|
siirdesoo
|
|
Rb
|
raba
|
|
Lp
|
liivane puistang
|
|
Kp
|
kivine puistang
|
|
Sp
|
saviliivane puistang
|
|
Tp
|
turbane puistang
|
|
Boniteet
Kood
|
Nimetus
|
Kirjeldus
|
0
|
Ia boniteet
|
|
1
|
I boniteet
|
|
2
|
II boniteet
|
|
3
|
III boniteet
|
|
4
|
IV boniteet
|
|
5
|
V boniteet
|
|
6
|
Va boniteet
|
|
Rinne
Kood
|
Nimetus
|
Kirjeldus
|
1
|
esimene rinne
|
|
2
|
teine rinne
|
|
J
|
järelkasvu rinne
|
|
Y
|
üksikpuude rinne
|
|
S
|
surnud puude rinne
|
|
Puuliik
Kood
|
Nimetus
|
Kirjeldus
|
Ma
|
mänd
|
|
Ku
|
kuusk
|
|
Nu
|
nulg
|
|
Lh
|
lehis
|
|
Sd
|
seedermänd
|
|
Ts
|
ebatsuuga
|
|
Ta
|
tamm
|
|
Sa
|
saar
|
|
Va
|
vaher
|
|
Ja
|
jalakas
|
|
Kp
|
künnapuu
|
|
Ks
|
kask
|
|
Hb
|
haab
|
|
Lm
|
sanglepp
|
|
Lv
|
hall lepp
|
|
Pn
|
pärn
|
|
Pp
|
pappel
|
|
Re
|
remmelgas
|
|
To
|
teised okaspuuliigid
|
|
Tl
|
teised lehtpuuliigid
|
|
Päritolu
Kood
|
Nimetus
|
Kirjeldus
|
K
|
külvikultuur
|
|
I
|
istutuskultuur
|
|
S
|
seemnetekkeline
|
|
V
|
võrstekkeline
|
|
Kahjustuste põhjus
Kood
|
Nimetus
|
Kirjeldus
|
1
|
tuli
|
|
2
|
üleujutus
|
|
3
|
tuuleheide
|
|
4
|
tormimurd
|
|
5
|
vaalimine
|
|
6
|
külmakahjustus
|
|
7
|
lumemurd
|
|
10
|
põder
|
|
11
|
metskits
|
|
12
|
metssiga
|
|
13
|
hirv
|
|
14
|
kobras
|
|
20
|
latipihklane
|
|
21
|
säsiürask
|
|
22
|
kooreürask
|
|
23
|
hiidürask
|
|
24
|
juureürask
|
|
25
|
männikärsakas
|
|
26
|
koorelutikas
|
|
27
|
mai- või juunipõrnikas
|
|
28
|
külmaliblikas
|
|
29
|
tammemähkur
|
|
30
|
männivaablane
|
|
31
|
männivaksik
|
|
40
|
juurepess
|
|
41
|
männitaelik
|
|
42
|
külmaseen
|
|
43
|
männi koorepõletik
|
|
44
|
haavataelik
|
|
45
|
lehisevähk
|
|
46
|
saarevähk
|
|
47
|
võrsevähk
|
|
50
|
teised
|
|
52
|
langala
|
|
Kahjustusaste
Kood
|
Nimetus
|
Kirjeldus
|
N
|
nõrk
|
kahjustus ei pidurda puude kasvu
|
K
|
keskmine
|
kahjustuse tagajärjel juurdekasv aeglustub
|
T
|
tugev
|
kahjustuse tagajärjel juurdekasv peatub
|
V
|
väga tugev
|
kahjustuse tagajärjel puud hävivad
|
Tuleohuklass
Kood
|
Nimetus
|
Kirjeldus
|
1
|
I tuleohuklass
|
väga suur tuleoht
|
2
|
II tuleohuklass
|
suur tuleoht
|
3
|
III tuleohuklass
|
keskmine tuleoht
|
4
|
IV tuleohuklass
|
väike tuleoht
|
5
|
V tuleohuklass
|
väga väike tuleoht
|
Iseärasus
Kood
|
Nimetus
|
Kirjeldus
|
YU
|
üleujutatav
|
|
LP
|
ligipääsmatu
|
|
RT
|
raied ainult talvetingimustes
|
|
KE
|
koosseis ebaühtlane
|
|
AE
|
vanus ebaühtlane
|
|
HE
|
kõrgus ebaühtlane
|
|
DE
|
rinnadiameeter ebaühtlane
|
|
TE
|
täius või liitus ebaühtlane
|
|
JE
|
järelkasv ebaühtlane
|
|
BE
|
boniteet ebaühtlane
|
|
KV
|
kasvukohatüüp varieerub
|
|
XB
|
ei vasta boniteerimitabelile
|
|
VB
|
eraldisel võtmebiotoop
|
|
K2
|
kuus osaliselt teises rindes
|
|
|
Lisa 9
Metsa korraldamise juhendi
juurde
|
METSA MAJANDAMISE VIISIDE JA VÕTETE
KAVANDAMISEL KASUTATAVAD KLASSIFIKAATORID
Metsa kasutamise eesmärgid
Kood
|
Nimetus
|
Kirjeldus
|
L
|
loodusobjektide hoidmine
|
|
K
|
keskkonnaseisundi kaitsmine
|
|
M
|
majandusliku tulu saamine
|
|
Kavandatavad metsa majandamise viisid
Kood
|
Nimetus
|
Kirjeldus
|
L
|
lageraiesüsteem
|
|
T
|
turberaiesüsteem
|
|
P
|
püsimetsasüsteem
|
|
Kavandatavad metsa kasutamise viisid
Kood
|
Nimetus
|
Kirjeldus
|
L
|
looduse kaitse
|
kaitstavate loodusobjektide hoidmine
|
K
|
keskkonnakaitse
|
maastiku või selle erimi, mulla või vee kaitsmine
|
S
|
sanitaarkaitse
|
inimese kaitsmine tootmis- ja transpordiobjektidelt leviva
saaste ning ilmastiku kahjuliku mõju eest
|
R
|
rekreatsioon
|
inimese puhkamise, tervise parandamise ja sportimise võimaluste
loomine
|
M
|
kõrvalkasutus
|
puude seemnete, metsamarjade, seente, ravim- ning
dekoratiivtaimede ja nende osade, sambla, samblike, pähklite,
heina, okste, dekoratiivpuude, puukoore ja -juurte, vaigu ja
kasemahla varumine, mesipuude paigutamine ja loomade karjatamine
|
T
|
teadus- ja õppetöö
|
|
P
|
puidu saamine
|
|
J
|
jahindus
|
|
X
|
riigikaitse
|
|
Kavandatavad metsa majandamise võtted
Kood
|
Nimetus
|
Kirjeldus
|
LR
|
lageraie
|
|
AR
|
aegjärkne raie
|
|
HL
|
häilraie
|
|
VE
|
veerraie
|
|
VA
|
valgustusraie
|
|
HR
|
harvendusraie
|
|
SR
|
sanitaarraie
|
|
VR
|
valikraie
|
|
KR
|
koridoride raiumine
|
|
LA
|
laasimine
|
|
KV
|
külv
|
|
IS
|
istutamine
|
|
MM
|
maapinna mineraliseerimine
|
|
LK
|
looduslikule uuenemisele kaasaaitamise muud abinõud
|
(peale maapinna mineraliseerimise)
|
LU
|
looduslikule uuenemisele jätmine
|
|
XU
|
muud uuendamise viisid
|
|
HD
|
kultuuride hooldamine
|
|
KH
|
kuivendussüsteemide hooldamine
|
|
VT
|
väetamine
|
|
TR
|
tulekaitseribade rajamine
|
|
TB
|
tulekaitsebarjääride rajamine
|
|
TV
|
tuletõrje veevõtukoha rajamine
|
|
PT
|
putukatõrjeabinõude rakendamine
|
|
XK
|
muude metsakaitseabinõude rakendamine
|
|
TE
|
metsatee ehitamine
|
|
LJ
|
lamapuidu jätmine
|
|
SJ
|
säilikpuude jätmine
|
|
YP
|
langi ülepõletamine
|
|
XB
|
muud bioloogilise mitmekesisuse säilitamise abinõud
|
|
XV
|
muud võtted
|
|
|
Lisa 10
Metsa korraldamise juhendi
juurde
|
[RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000]
KÜPSUSVANUSED JA ARENGUKLASSID
Puuliigi küpsusvanus (a)
Puuliik
|
Boniteet
|
|
Ia
|
I
|
II
|
III
|
IV
|
V
|
Va
|
mänd, lehis, seedermänd
|
90
|
90
|
100
|
120
|
130
|
140
|
140
|
kuusk, nulg, ebatsuuga
|
70
|
80
|
90
|
100
|
100
|
100
|
100
|
teised okaspuud
|
70
|
80
|
90
|
100
|
100
|
100
|
100
|
tamm, saar, vaher, jalakas, künnapuu
|
100
|
110
|
120
|
120
|
130
|
130
|
130
|
kask, sanglepp, pärn
|
60
|
70
|
70
|
80
|
70
|
70
|
70
|
haab, pappel
|
50
|
50
|
50
|
50
|
50
|
50
|
50
|
hall lepp, remmelgas
|
30
|
30
|
30
|
30
|
30
|
30
|
30
|
teised lehtpuud
|
50
|
50
|
50
|
50
|
50
|
50
|
50
|
Arenguklassid
Kood
|
Nimetus
|
Kirjeldus
|
A
|
lage ala
|
ala, kus puistu täius on alla 0,3 ja kus kultiveeritud või
loodusliku uuenemisega tekkinud peapuuliigiks sobivad taimed
puuduvad või nende taimede arv ei ole metsa uuenemiseks piisav
|
S
|
selguseta ala
|
kultiveeritud või looduslikult uuenev ala, kus kasvab enam kui
1200 peapuuliigi taime hektari kohta, kuid mis ei vasta teistele
tingimustele, et ala võiks lugeda uuenenuks
|
N
|
noorendik
|
kultiveeritud või looduslikult uuenenud ala, kus kasvab enam kui
1200 ülepinnaliselt paiknevat vähemalt 0,8 m kõrgust peapuuliigi
taime hektari kohta ja mille keskmine rinnasdiameeter on alla 6
cm
|
L
|
latimets
|
puistu täiusega üle 0,3, keskmise rinnasdiameetria 6...12 cm
ning keskmise vanusega alla ½ küpsusvanusest. Latimetsa
arenguklassi ei määrata hall-lepikutele
|
K
|
keskealine mets
|
puistu täiusega üle 0,3 ja keskmise rinnasdiameetriaga üle 12
cm, mis 10 aasta jooksul ei saavuta küpsusvanust
|
V
|
valmiv mets
|
puistu täiusega üle 0,3, mis 10 aasta jooksul saavutab
küpsusevanuse
|
Y
|
küps mets
|
puistu täiusega üle 0,3, mis on saavutanud küpsusvanuse
|
|
Lisa 11
Metsa korraldamise juhendi
juurde
|
ARVESTUSLANGI ARVUTAMISEL KASUTATAVAD
VALEMID
1. Ühtlase kasutuse lank
(vt. RTL 1999, 69, 902)
2. Küpsuslank
(vt. RTL 1999, 69, 902)
3. I vanuslank
(vt. RTL 1999, 69, 902)
4. II vanuslank
(vt. RTL 1999, 69, 902)
5. III vanuslank
(vt. RTL 1999, 69, 902)
6. Integraallank
(vt. RTL 1999, 69, 902)
7. EBSAlank
(vt. RTL 1999, 69, 902)
8. Seisukorralank
(vt. RTL 1999, 69, 902)
A - puistu vanus
AK - puistu küpsusvanus
PA - vanuses A
olevate puistute pindala
Pi - eraldise pindala
PS - seisukorra
järgi raiele määratud puistute pindala