Muudetud järgmiste Vabariigi Valitsuse määrustega (vastuvõtmise
aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
13.07.1993 nr 217 (RT I
1993, 51, 700) 20.07.1993
21.09.1993 nr 294 ( RT I
1993, 64, 903) 5.10.1993
5.07.1994 nr 248 (RT I 1994, 52, 881) 20.07.1994
6.10.1994 nr 357 (RT I 1994, 67, 1166) 15.10.1994
28.12.1994 nr 487 (RT I
1995, 5, 44) 13.01.1995
8.03.1995 nr 103 (RT I 1995, 32, 392) 25.03.1995
20.01.1998 nr 10 (RT I
1998, 10, 117) 30.01.1998
8.02.2000 nr 35 (RT I
2000, 11, 67) 1.04.2000
31.07.2001 nr 262 (RT I
2001, 69, 417) 6.08.2001
11.06.2002 nr 189 (RT I
2002, 51, 320) 1.07.2002
10.12.2002 nr 379 (RT I
2002, 101, 597) 16.12.2002
16.02.2007 nr 41 (RT I 2007, 17, 85)
2.03.2007
I. Üldsätted
1. Käesolev "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord"
(edaspidi kord) on kehtestatud omandireformi
aluste seaduse paragrahvi 17 lõike 2, maareformi
seaduse paragrahvi 15 lõike 1 ja paragrahvi 38 ning põllumajandusreformi
seaduse paragrahvi 29 alusel.
2. Õigusvastaselt võõrandatud vara (edaspidi - vara) tagastamisel
juhindutakse seadustest, käesolevast korrast ning muudest
õigusaktidest.
3. Kehtetu.
4. Vara tagastamiseks ei tohi kehtestada täiendavaid piiranguid ega
lisanõudeid, võrreldes seaduste ning nende alusel vastuvõetud
Vabariigi Valitsuse määrustega.
5. Vara tagastamine toimub vastavalt tagastamise üldkorrale niivõrd,
kuivõrd see pole reguleeritud vara mõnede liikide kohta kehtestatud
erinormidega.
6. Vastavalt omandireformi aluste seaduse paragrahvile 19 lahendatakse
vara tagastamisest tulenevad vaidlused kohtu korras.
Kohtueelselt lahendavad vara tagastamise menetluse käigus tehtud
otsuste peale esitatud kaebusi õigusvastaselt võõrandatud vara
tagastamise ja kompenseerimise maakonnakomisjonid, kes võivad
tegutseda ka lepituskomisjonina.
II. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise üldkord
7. Vara tagastamise menetlus koosneb järgmistest osadest:
1)
vara võõrandamise õigusvastasuse, vara koosseisu ja endise
(õigusjärgse) omaniku tuvastamine ning õigustatud subjektide
kindlaksmääramine (vara tagastamist ettevalmistav menetlus);
2)
vara tagastamise otsuse vastuvõtmine;
3) õigustatud
subjektidele vara tagastamine.
8. Kehtetu.
9. Vara tagastamise menetlust kajastab õigusvastaselt võõrandatud vara
toimik, kuhu paigutatakse selles asjas esitatud, kogutud või koostatud
dokumendid ning vastuvõetud otsused. Toimiku avab õigusvastaselt
võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduse vastuvõtja
avalduse vastuvõtmisel ning toimik lõpetatakse pärast vara õigustatud
subjektidele üleandmist.
Lõpetatud õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku annab maavalitsus
või Tallinna, Kohtla-Järve, Narva, Pärnu või Tartu linn alatiseks
säilitamiseks üle arhiivile.
Maa tagastamise kohta koostatakse lisaks õigusvastaselt võõrandatud
vara toimikule veel maa tagastamise toimik (vt. käesoleva korra punkti
51).
Vara tagastamist ettevalmistav menetlus
10. Vara tagastamise menetlust alustatakse tähtaegselt esitatud
õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise
avalduse alusel. Tähtaegselt esitatuteks loetakse avaldused, mis
esitati 17. jaanuariks 1992.a. (kaasa arvatud) või seadusega
kehtestatud muuks tähtajaks, ning avaldused, mille esitamise tähtaeg
on ennistatud seaduse "Avalduste esitamise tähtaegade ennistamise
korrast õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisel ja
kompenseerimisel" (RT 1992, 27, 353; RT I 1993, 11, 172)alusel.
Avalduste vastuvõtmisel ja läbivaatamisel ning tõendite kogumisel
juhindutakse Vabariigi Valitsuse 28. augusti 1991. a. määrusega nr.
161 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja
kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite
esitamise ja hindamise korrast" (RT 1991, nr. 28, art. 335)(edaspidi -
"Avalduste läbivaatamise kord").
11. Kui õigusvastaselt võõrandatud vara on tagastatud või
kompenseeritud juba Eesti NSV Ministrite Nõukogu 20. veebruari 1989.a.
määruse nr. 81 "Massirepressioonide läbi kannatanutele vara
tagastamise ja kahju hüvitamise korra kohta" (ENSV Teataja 1989, nr.
10, art. 118) või muul alusel, siis selle vara osas omandireformi
aluste seaduse alusel vara tagastamise menetlust ei alustata või juba
alustatud menetlus lõpetatakse.
12. Vastavalt omandireformi aluste seaduse paragrahvi 7 lõikele 3
lahendatakse Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel Eestist lahkunud
isikute omandis olnud ja Eesti Vabariigis asunud õigusvastaselt
võõrandatud vara tagastamise taotlused riikidevahelise kokkuleppega.
13. Eesti Vabariigi poolt NSV Liidu sõjaväebaaside jaoks
sundvõõrandatud maa tagastatakse NSV Liidu sõjaväebaaside jaoks
sundvõõrandatud maa tagastamise, kompenseerimise ja asendamise
seaduses (RT I 1994, 3, 16; 1997, 37/38, 570) ettenähtud korras.
14. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise
maakonna- ja linnakomisjonidele (edaspidi - kohalikud komisjonid)
valmistavad käesoleva korra punktis 19 märgitud küsimuste
otsustamiseks vajalikud materjalid ette maavanemate ja Tallinna,
Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve, Sillamäe ning Narva-Jõesuu
linnavalitsuse poolt moodustatud struktuuri- ja allüksused. Maavanemad
võivad volitada valla- või linnavalitususi (nende nõusolekul)
valmistama ette nimetatud materjale.
Ühistatud vara puhul otsustab kohalik komisjon käesoleva korra punktis
21 märgitud küsimused põllumajandusreformi komisjonide ettepanekul.
15. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise
avaldus tuleb lugeda esitatuks, kui see on esitatud tähtaegselt maa-
või linnavalitsusele, tema poolt moodustatud struktuuri- või
allüksusele või vara asukoha järgsele kohaliku omavalitsuse organile.
Ühistatud vara suhtes loetakse esitatuks ka need avaldused, mis on
tähtaegselt esitatud vastavale ühismajandile.
16. Kui pärast õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja
kompenseerimise avalduse vastuvõtmist selgub uusi asjaolusid selle
vara kohta (vara suurus ja koosseis, endine omanik jm.), teeb
materjalides vajalikud täiendused ja täpsustused avaldajate poolt
esitatud või kogutud tõendite alusel käesoleva korra punktis 14
märgitud materjalide ettevalmistaja.
Kui uued asjaolud ilmnevad pärast kohaliku komisjoni otsuse
vastuvõtmist, talitatakse "Avalduste läbivaatamise korra" punkti 36
sätete kohaselt.
Õigustatud subjektil ja asjasthuvitatud isikul on õigus saada
informatsiooni vara tagastamist ettevalmistava menetluse käigu kohta,
osa võtta vajaliku dokumentatsiooni ettevalmistamisest ning esitada
täiendavaid dokumente ja õiendeid.
161. Kui vara tagastamist taotleb ühiskondlik
organisatsioon või usuühing, tuleb tal esitada kohtu otsus, millega on
vastavalt omandireformi aluste seaduse paragrahvi 9 lõikele 2
tunnistatud tema õigust olla omandireformi õigustatud subjektiks.
Kui tagastamist taotleb avalik-õiguslik juriidiline isik, peab ta
vastavalt omandireformi aluste seaduse paragrahvi 9 lõikele 4 olema
tunnistatud õigustatud subjektiks seadusega.
17. Kui õigustatud subjekt sureb enne õigusvastaselt võõrandatud vara
tagastamise või kompenseerimise otsuse tegemist, on tema nõudeõigus
omandireformi aluste seaduse paragrahvi 16.1 lõike 1 kohaselt päritav
tsiviilseadustes sätestatud korras ning õigustatud subjektiks
tunnistamise otsus on pärimisõiguse tunnistuse väljaandmise aluseks.
Kui õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise
avalduse tähtaegselt esitanud isik sureb enne õigustatud subjektiks
tunnistamise otsuse tegemist ning kohalik komisjon tuvastab, et isik
vastas õigustatud subjektiks tunnistamise tingimustele, võtab komisjon
vastu otsuse, millega tunnustab surnud isikut õigustatud subjektina
ning loeb tema nõudeõiguse omandireformi aluste seaduse paragrahvis
16.1 lõike 1 kohaselt päritavaks tsiviilseadustes sätestatud korras.
Komisjoni otsus on pärimisõiguse tunnistuse väljaandmise aluseks.
18. Käesoleva korra punktis 14 ettenähtud materjalide ettevalmistajad
esitavad kohalikule komisjonile õigusvastaselt võõrandatud vara
toimiku ning kohaliku komisjoni otsuse eelnõu.
[2. lõik kehtetu]
19. Kohaliku komisjoni otsuses tuvastatakse või määratakse kindlaks:
1)
vara võõrandamise õigusvastasus;
2) vara endine
(õigusjärgne) omanik;
3) vara koosseis;
4) õigustatud
subjektid ning igale õigustatud subjektile kuuluv mõtteline osa
tagastamisele kuuluvast varast või määratavast kompensatsioonist.
[2. lõik kehtetu]
20. Kohalik komisjon jätab esitatud taotluse kas täielikult või
osaliselt rahuldamata, kui taotlus ei ole kooskõlas õigusvastaselt
võõrandatud vara tagastamist ja kompenseerimist reguleerivate seaduste
või muude õigusaktidega või kui esitatud ja kogutud tõendid on
küsimuse otsustamiseks ebapiisavad ning komisjoni arvates pole
võimalik täiendavaid tõendeid hankida.
Otsus taotluse rahuldamata jätmise kohta peab sisaldama rahuldamata
jätmise põhjenduse, milles viidatakse nendele seadustele või muudele
õigusaktidele, millele taotlus ei vasta, või märgitakse asjaolud, mis
on jäänud tõendamata.
21. Kohaliku komisjoni poolt ühistatud vara kohta vastuvõetavas
otsuses märgitakse ühistatud vara endised (õigusjärgsed) omanikud,
õigustatud subjektid ja neile kuuluvate mõtteliste varaosade suurus.
22. Kohalikud komisjonid juhinduvad otsuste tegemisel ja vormistamisel
"Avalduste läbivaatamise korra" punktist 34 ning Vabariigi Valitsuse
2. oktoobri 1991.a. määruse nr. 202 "Õigusvastaselt võõrandatud vara
tagastamise ja kompenseerimise maakonna- ja linnakomisjonide
moodustamise kohta" (RT 1991, nr. 35, art. 432) punktidest 4 ja 6.
Kohalik komisjon paigutab oma otsuse õigusvastaselt võõrandatud vara
toimikusse ning saadab otsuse ärakirja 10 päeva jooksul otsuse
vastuvõtmise päevast arvates õigustatud subjektidele, tehes neile
ühtlasi teatavaks vara tagastamise korra.
221. Kaebused kohalike komisjonide otsuste ebaseaduslikkuse
kohta lahendab vastavalt omandireformi aluste seaduse paragrahvi 19
lõikele 1 kohus.
[2. lõik - välja jäetud]
Vara tagastamise otsustamine
23. Õigustatud subjektidele vara tagastamise otsustab vara asukoha
järgne valla- või linnavalitsus ning ühistatud vara suhtes vastav
põllumajandusreformi komisjon kolme kuu jooksul pärast subjektiks
tunnistamise otsuse kättesaamist. Kui valla- või linnavalitsus ei saa
mõjuvatel põhjustel otsustada nimetatud tähtaja jooksul vara
tagastamise küsimust, informeerib ta õigustatud subjekti põhjustest,
millest on tingitud viivitus vara tagastamise otsustamisel ja teatab
tähtaja, mille jooksul küsimus otsustatakse.
24. Vara tagastamine otsustatakse kohaliku komisjoni otsuse,
õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku ning tagastamist korraldava
valla-või linnavalitsuse poolt täiendavalt kogutud materjalide alusel.
Kohalik komisjon saadab õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku valla-
või linnavalitsusele 10 päeva jooksul komisjoni otsuse tegemise
päevast arvates.
25. Kohaliku omavalitsuse täitevorgan, asudes ette valmistama vara
tagastamise otsustamist, määrab kindlaks, milliseid asjaolusid on vaja
otsustamiseks täiendavalt tõendada ja milliseid dokumente hankida.
Vajaduse korral kutsutakse välja õigustatud subjektid või nende
volinikud, et neid informeerida vara tagastamise ettevalmistamise
käigust ja lahendamist vajavatest küsimustest.
26. Vastavalt omandireformi aluste seaduse paragrahvi 17 lõikele 8 on
õigustatud subjektil ja õigustatud subjekte esindaval ühendusel õigus
saada tagastamise läbiviijalt teavet vara tagastamise käigu kohta,
esitada täiendavaid dokumente ja tõendeid ning nõuda abinõude
rakendamist vara säilimise tagamiseks.
27. Vastavalt omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 3
punktile 2 tagastatakse ainult vara, mis on säilinud endisel
individualiseeritaval kujul.
Kui valla- või linnavalitsusel on tekkinud kahtlus vara endisel
individualiseeritaval kujul säilimise suhtes, tellib ta
eksperthinnangu ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise
kohta vastavalt omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 8
punktide 1 ja 2 ning lõigete 9 ja 10 sätetele. Ekspertiisi tellimisest
teatab valla- või linnavalitsus õigustatud subjektile, ehitise
valdajale, üürnikele ja rentnikele, kellel on õigus esitada eksperdile
tõendeid ja dokumente. Eksperthinnangu kinnitab valla- või
linnavalitsus.
Valla- või linnavalitsuse poolt tellitud ekspertiisi kulud kaetakse
vara erastamisest kohaliku omavalitsuse omandireformi reservfondi
laekunud rahast. Kui nimetatud rahast ei jätku, kaetakse kulud
Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist
eraldatud rahast.
28. Vara loetakse individualiseeritaval kujul säilinuks, kui see
vastab omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõikes 8 esitatud
tingimustele.
Kui vara ei ole individualiseeritaval kujul säilinud, teeb valla- või
linnavalitsus tagastamisest keeldumise korralduse, viidates
omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 3 punktile 2 ning
lõike 8 sellekohasele punktile. Kui omandireformi aluste seaduse
paragrahvi 12 lõike 9 alusel otsustatakse tagastada vara mõtteline
osa, tehakse korraldus vara ülejäänud osa tagastamisest keeldumise
kohta.
29. Vara tagastamise otsuse ettevalmistamisel kontrollitakse, kas ei
esine asjaolusid, mis omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike
3 punktide 3-5, 7 ja 8 ning lõike 6 kohaselt välistavad vara
tagastamise või nõuavad teatavate lisatingimuste täitmist.
[RT I 2002, 51, 320 –
jõust. 1.07.2002]
30. Vastavalt omandireformi aluste seaduse paragrahvi 17 lõikele 2
vara maksumust selle tagastamisel kindlaks ei määrata, kui seadusest
ei tulene teisiti.
31. Kui taotletakse vara tagastamist, milleks on omandireformi aluste
seaduse paragrahvi 12 lõike 3 punktis 5 esitatud loetelusse kuuluv
objekt või haldushoone ning valla- või linnavalitsus loeb selle
tagastamise ebaotstarbekaks, esitab ta küsimuse kohaliku omavalitsuse
volikogule seisukoha võtmiseks ning teatab sellest õigustatud
subjektile. Õigustatud subjektil on õigus esitada volikogule oma
vastuväited ühe kuu jooksul valla- või linnavalitsuse teate saamise
päevast. Kui õigustatud subjekt ühe kuu jooksul teate kättesaamise
päevast ei ole kirjalikult oma vastuväiteid esitanud, loetakse, et tal
neid ei ole. Kui volikogu ei poolda vara tagastamist, teeb ta
Vabariigi Valitsusele ettepaneku jätta vara tagastamata. Ettepanek
esitatakse Rahandusministeeriumi kaudu. Rahandusministeerium esitab
küsimuse Vabariigi Valitsusele otsustamiseks ühe kuu jooksul pärast
seda, kui kõik vajalikud materjalid on talle laekunud.
Kui taotletakse vara tagastamist, milleks on omandireformi aluste
seaduse paragrahvi 12 lõike 3 punktis 5 esitatud loetelusse kuuluv
riikliku tähtsusega objekt või riigi valduses olev haldushoone, teatab
valla- või linnavalitsus sellest koos oma seisukohaga ning andmetega
õigustatud subjekti kohta ministeeriumile, kelle valitsemisalasse vara
kuulub. Kui vara ei kuulu ühegi ministeeriumi valitsemisalasse, teatab
valla- või linnavalitsus vara tagastamise taotlusest
Rahandusministeeriumile.
Kui ministeerium on seisukohal, et vara ei tule tagastada, teatab ta
sellest valla- või linnavalitsusele. Kui ministeerium ei ole ühe kuu
jooksul saatnud teadet oma seisukoha kohta valla- või
linnavalitsusele, loetakse, et tal ei ole vastuväiteid vara
tagastamise suhtes. Kui valla- või linnavalitsus on saanud
ministeeriumi teate vara tagastamise ebaotstarbekuse kohta, peatab ta
tagastamismenetluse.
Ministeerium teatab oma seisukohast õigustatud subjektile ning teeb
talle ettepaneku esitada oma vastuväited ühe kuu jooksul. Kui
õigustatud subjekt ei ole ühe kuu jooksul teate kättesaamise päevast
esitanud kirjalikult oma vastuväiteid, loetakse, et tal neid ei ole.
Ministeerium esitab kolme kuu jooksul valla- või linnavalitsuse teate
saamise päevast arvates Vabariigi Valitsusele ettepaneku jätta
omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 3 punktis 5 toodud
loetelusse kuuluv objekt või haldushoone tagastamata.
Vabariigi Valitsusele esitatav ministeeriumi ettepanek peab sisaldama
andmeid vara kohta (vara praegune valdaja, vara kirjeldus, sh. andmed
ümberehituste kohta, vara praegune kasutamine, vara võõrandamisaegne
maksumus jt.), valla- või linnavalitsuse seisukohta, õigustatud
subjekti vastuväiteid ja vara tagastamata jätmise põhjendust.
Vabariigi Valitsuse otsuse saadab Riigikantselei ettepaneku teinud
ministeeriumile. Ministeerium edastab otsuse kohaliku omavalitsuse
volikogule, õigustatud subjektile ning vara praegusele valdajale.
Kui Vabariigi Valitsus otsustas jätta vara tagastamata, lõpetab valla-
või linnavalitsus tagastamismenetluse ja alustab vara kompenseerimise
menetlust ning teatab sellest õigustatud subjektile. Kui Vabariigi
Valitsus on jätnud ettepaneku rahuldamata, jätkab valla- või
linnavalitsus vara tagastamise menetlust.
311. Kui taotletakse vara tagastamist, mille senisel
sihtotstarbel edasist kasutamist peab valla- või linnavalitsus
vajalikuks, esitab ta valla- või linnavolikogule ettepaneku võtta
vastu otsus, mille kohaselt vara tagastatakse tingimusel, et
õigustatud subjekt nõustub vara senisel sihtotstarbel kasutamisega
ning sõlmib sellekohase lepingu. Valla- või linnavalitsus teatab oma
ettepanekust õigustatud subjektile, kellel on õigus esitada oma
vastuväited volikogule.
Kui vara senisel sihtotstarbel kasutamine on seotud riigiasutuse
tegevusega, teatab valla- või linnavalitsus vara tagastamise
taotlusest ning oma seisukohast ministeeriumile, kelle
valitsemisalasse see küsimus kuulub. Kui ministeerium on seisukohal,
et vara tuleb kasutada senisel sihtotstarbel, teatab ta oma seisukoha
valla- või linnavalitsusele. Kui ministeerium ei ole teatanud oma
seisukohta ühe kuu jooksul valla- või linnavalitsuse teate saamise
päevast, loetakse, et ta ei taotle vara edasist kasutamist senisel
sihtotstarbel.
Kui ministeerium on teatanud oma kavatsusest esitada Vabariigi
Valitsusele taotlus kehtestada omandireformi aluste seaduse paragrahvi
12 lõike 6 alusel vara tagastamise eeltingimuseks vara senisel
sihtotstarbel kasutamine, peatab valla- või linnavalitsus vara
tagastamise menetluse ja teatab sellest õigustatud subjektile ning
teeb ettepaneku esitada oma vastuväited ühe kuu jooksul. Kui
õigustatud subjekt ei ole ühe kuu jooksul teate kättesaamise päevast
esitanud kirjalikult oma vastuväiteid, loetakse, et tal neid ei ole.
Kui õigustatud subjekt on oma vastuväited esitanud, saadab valla- või
linnavalitsus need koos oma seisukohaga ministeeriumile.
Ministeeriumi taotlus Vabariigi Valitsusele peab sisaldama vara
kirjeldust, andmeid selle kohta kes, mis otstarbel ja kui kaua vara
kasutab, vara senisel sihtotstarbel edasise kasutamise põhjendust,
valla- või linnavalitsuse seisukohta, õigustatud subjekti vastuväiteid
ning õigustatud subjektiga sõlmitava lepingu põhitingimusi.
Kui Vabariigi Valitsus või kohaliku omavalitsuse volikogu on vastu
võtnud otsuse, milles nähakse vara tagastamise eeltingimusena ette
õigustatud subjektiga lepingu sõlmimine vara senisel sihtotstarbel
edasise kasutamise kohta, määrab valla- või linnavalitsus oma
korraldusega kindlaks sõlmitava lepingu tingimused, lepingupooled ja
lepingu sõlmimise tähtaja ning teeb korralduse teatavaks õigustatud
subjektile ja teisele lepingupoolele. Lepingu sõlmimiseks määratud
tähtaeg ei tohi olla lühem kui kaks kuud päevast, millal lepingupooled
said kätte valla- või linnavalitsuse korralduse ärakirja.
Kui vara senisel sihtotstarbel edasise kasutamise leping on sõlmitud,
teeb valla- või linnavalitsus korralduse vara õigustatud subjektile
tagastamise kohta. Kui õigustatud subjekt ei sõlmi mõjuva põhjuseta
ettenähtud tähtajal lepingut, teeb valla- või linnavalitsus korralduse
omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 6 alusel vara
tagastamisest keeldumise ja kompenseerimismenetluse alustamise kohta
ning saadab kümne päeva jooksul korralduse tegemise päevast selle
ärakirja õigustatud subjektile.
312. Kui omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 6
sätetest tulenevalt on vara tagastamise eeltingimuseks õigustatud
subjektiga kaitserežiimi tagamise lepingu sõlmimine, teeb valla- või
linnavalitsus korralduse lepingu poolte, tingimuste ja sõlmimise
tähtaja kohta. Lepingu sõlmimiseks määratud tähtaeg ei tohi olla lühem
kui kaks kuud päevast, millal lepingupooled said kätte valla- või
linnavalitsuse korralduse ärakirja.
Kui õigustatud subjekt ei sõlmi ettenähtud tähtajal mõjuva põhjuseta
lepingut, teeb valla- või linnavalitsus korralduse omandireformi
aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 6 alusel vara tagastamisest
keeldumise ja kompenseerimismenetluse alustamise kohta ning saadab
kümne päeva jooksul korralduse tegemise päevast korralduse ärakirja
õigustatud subjektile.
313. Kui vara eraldamine selle tagastamise korral teeks
ülejäänud vara sihipärase kasutamise tehnoloogiliselt võimatuks või
kui ehitisega majanduslikult seotud kõrvalhoone tagastamise korral
oleks häiritud ehitise normaalne ekspluateerimine, teeb valla- või
linnavalitsus maavanemale ettepaneku võtta vastu omandireformi aluste
seaduse paragrahvi 12 lõike 3 punktis 7 ettenähtud otsus. Oma
taotlusest teatab valla- või linnavalitsus õigustatud subjektile
ettepanekuga esitada vastuväited maavanemale. Kui õigustatud subjekt
ei ole ühe kuu jooksul teate kättesaamise päevast oma vastuväiteid
kirjalikult esitanud, loetakse, et tal neid ei ole.
Kui maavanem teeb taotletud otsuse, annab valla- või linnavalitsus
korralduse vara tagastamisest keeldumise kohta, alustab vara
kompenseerimise menetlust ja teatab sellest õigustatud subjektile.
314. Kui seadusega on avalik-õiguslik juriidiline isik
tunnistatud õigustatud subjektiks, tagastatakse talle vara selles
seaduses ettenähtud koosseisus. Vara tagastamist korraldab vara
asukohajärgne valla- või linnavalitsus.
Kui õigustatud subjektiks tunnistamise seaduses pole tagastamisele
kuuluvat vara nimetatud, määrab õigusvastaselt võõrandatud vara
kindlaks õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja
kompenseerimise kohalik komisjon ning vara tagastamist korraldab
valla- või linnavalitsus omandireformi aluste seaduses sätestatud
alustel ja korras.
32. Kui vara tagastamist nõuavad mitu õigustatud subjekti,
tagastatakse vara omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 2
alusel nende kaasomandisse vastavalt nende osadele.
33. [Kehtetu]
34. Kui vara tagastamist on õigustatud nõudma mitu isikut,
tagastatakse omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 2
kohaselt kogu vara, kui vähemalt üks isik seda nõuab. Vara
tagasisaanud isik peab kompenseerima teistele isikutele nende osa
õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise
seaduse (RT I 1993, 30, 509; 1994, 8, 106; 51, 859; 54, 905; 1995, 29,
357; 1997, 13, 210) paragrahvis 11 ettenähtud korras.
Maa tagastamisel talitatakse sel juhul maareformi seaduse paragrahvi
14 lõigete 3-5 sätete kohaselt.
341. Kui vara tagastamise nõudeõigus on loovutatud teisele
isikule loovutamise ajal kehtinud seaduste kohaselt, otsustatakse vara
tagastada isikule, kellele vara tagastamise nõudeõigus kuulub vara
tagastamise korralduse tegemise ajal.
342. Kui õigustatud subjekt on vara tagastamise otsustamise
ajaks surnud, otsustatakse vara tagastada isikutele, kes on vara
tagastamise nõudeõiguse pärinud. Selleks tuleb valla- või
linnavalitsusele esitada notari väljastatud pärimisõiguse tunnistus
või selle notariaalselt tõestatud ärakiri.
35. [Kehtetu]
36. Valla- või linnavalitsuse korralduse ärakiri vara tagastamise või
sellest keeldumise kohta saadetakse õigustatud subjektidele kümne
päeva jooksul korralduse andmise päevast arvates. Kui vara otsustati
tagastada, tehakse samal ajal õigustatud subjektidele teatavaks vara
üleandmise aeg ja koht.
37. [Kehtetu]
Vara tagastamine õigustatud subjektidele
38. Õigustatud subjektidele vara tagastamist korraldavad valla- ja
linnavalitsused ning põllumajandusreformi komisjonid.
39. Vastavalt omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõikele 1 on
isikud, kelle omandis on omandireformi objektiks olev õigusvastaselt
võõrandatud vara, kohustatud tagastama selle õigustatud subjektile,
kui omandireformi aluste seadusest ei tulene teisiti.
Vara tagastamise aluseks on kohaliku omavalitsuse täitevorgani
korraldus vara tagastamise kohta. Ühistatud vara tagastatakse
põllumajandusreformi komisjoni otsuse alusel.
Valla- või linnavalitsus on kohustatud korraldama vara üleandmise
õigustatud subjektidele 3 kuu jooksul korralduse vastuvõtmisest
arvates.
40. Kui valla- või linnavalitsus on andnud õigustatud subjekti
taotlusel korralduse vara tagastamiseks, on õigustatud subjekt
kohustatud selle vara vastu võtma hiljemalt kolme kuu jooksul vara
tagastamise korralduse kättesaamise päevast arvates. Kui õigustatud
subjekt ei saa mõjuvatel põhjustel vara selleks tähtajaks vastu võtta,
peab ta sellest enne tähtaja möödumist teatama valla- või
linnavalitsusele ja taotlema tähtaja pikendamist, näidates ära vara
vastuvõtmist takistavad põhjused ja esitades tõendid nende olemasolu
kohta.
Kui valla- või linnavalitsus loeb vara tähtajaks vastu võtmata jätmise
põhjused mõjuvateks, pikendab ta oma korraldusega vara vastuvõtmise
tähtaega. Kui valla- või linnavalitsus loeb, et vara tähtajaks vastu
võtmata jätmise põhjused ei ole mõjuvad või on tõendamata, annab ta
korralduse tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata jätmise kohta,
teatades sellest taotlejale.
Kui õigustatud subjekt ei võta pärast tagastamise otsustamist mõjuva
põhjuseta talle kirjalikult teatatud tähtaja jooksul vara vastu,
lõpetab valla- või linnavalitsus omandireformi aluste seaduse
paragrahvi 12 lõike 7 alusel oma korraldusega tagastamismenetluse ning
tühistab tagastamise korralduse. Kompenseerimismenetlust sel juhul ei
alustata.
401. Õigustatud subjektile elamu üleandmisel antakse talle
üle ka üürnikega sõlmitud üürilepingud. Kui kirjalik üürileping on
üürnikuga sõlmimata, tuleb see omandireformi kohustatud subjektil
üürnikuga sõlmida omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12.1 lõike 1
kohaselt enne tagastatava elamu üleandmist.
Omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12.1 lõike 12 kohaselt on
kohalik omavalitsus enne elamu tagastamist kohustatud üürnikke
informeerima elamu tagastamise otsusest. Selleks peab valla- või
linnavalitsus saatma üürnikele hiljemalt kümme päeva enne määratud
üleandmise tähtpäeva vastava teate, näidates selles, kellele elamu
tagastatakse.
41. Vara tagastatakse üldjuhul vara üleandmise aktiga.
42. [Esimene lõik kehtetu]
Kui õigustatud subjekte on mitu ning vara on vastavalt vara
tagastamise otsusele jagatud õigustatud subjektide vahel mõttelisteks
osadeks, koostatakse kogu vara kohta ühine üleandmisakt.
43. Vara üleandmise juures võivad viibida peale vara üleandja ja
vastuvõtjate ning üleandmist korraldava kohaliku omavalitsuse organi
esindaja ka üleandja ja vastuvõtja poolt kutsutud tunnistajad.
44. Vara üleandmise aktis fikseeritakse vara üleandmine õigustatud
subjektidele ning tuuakse ära järgmised andmed:
1) akti
koostamise aeg ja koht;
2) andmed vara üleandja ja vastuvõtjate
kohta;
3) andmed üleandmisakti koostamise juures viibinud
ametiisikute ja tunnistajate kohta;
4) üleandmise aluseks olev vara
tagastamise korraldus;
5) vara nimetus, koosseis ja iseloomustus
(võib olla ka akti lisana);
6) õigustatud subjektide
kohustused, mis on seotud vara tagastamisega;
7) muud tagastatava
varaga seotud andmed, mis on olulised õigustatud subjektide õiguste ja
kohustuste seisukohalt.
Aktile kirjutavad alla vara üleandja ja vastuvõtjad ning üleandmise
juures viibinud ametiisikud ja tunnistajad.
441. Kui vara üleandmiseks määratud ajal keeldub vara
üleandmiseks kohustatud isik vara üle andmast või kui õigustatud
subjekt vara vastu ei võta, koostab valla- või linnavalitsuse esindaja
selle kohta akti, millele kirjutavad alla valla- või linnavalitsuse
esindaja, üleandmiseks kohustatud isik või õigustatud subjekt ning
üleandmise juurde kutsutud isikud.
45. Vara üleandmise akti või punktis 441 näidatud
akti üks eksemplar pannakse õigusvastaselt võõrandatud vara
toimikusse, üks antakse vara üleandjale ning ülejäänud vara
vastuvõtjatele, arvestusega igale õigustatud subjektile üks eksemplar.
46. Koos tagastatava varaga antakse õigustatud subjektidele üle vara
juurde kuuluv dokumentatsioon, võtmed ja muud esemed.
47. Kui vara (maa, ehitised jm.) omandiõiguse üleminek kuulub
registreerimisele riigiorganis, on vara vastuvõtja kohustatud vara
registreerima vastavalt sellekohastele eeskirjadele.
48. Omandiõigus tagastatud varale läheb õigustatud subjektile üle vara
üleandmise akti või punktis 441 näidatud vara
üleandmisest keeldumise akti koostamise päevast, kui vara tagastamise
korralduses ei ole ette nähtud või kui seadusest ei tulene teisiti.
481. Vastavalt omandireformi aluste seaduse paragrahvi 17
lõikele 9 teostab vara tagastamise üle järelevalvet maavanem.
Järelevalve menetluse alustamise aluseks on rahandusministri taotlus,
esitatud kaebus või muud andmed ja materjalid, mis seavad kahtluse
alla vara tagastamise menetluse seaduslikkuse.
482. Maavanemal ning tema korraldusega volitatud ametnikul
on õigus kontrollida valla- või linnavalitsuse tegevust vara
tagastamise menetlemisel ning menetluse käigus vastuvõetud õigusaktide
ja sooritatud toimingute seadusele vastavust.
Valla- või linnavalitsus on kohustatud maavanemale või tema
korraldusega volitatud ametnikule esitama või välja saatma nõutud
andmed ja materjalid hiljemalt seitsmendal päeval nõude saamisest
arvates.
Maavanem võib tellida vara endisel individualiseeritaval kujul
säilimise hindamiseks täiendava ekspertiisi. Selle kulud kaetakse
Vabariigi Valitsuse eelarvevälisesse omandireformi reservfondi
laekunud rahast.
483. Kui järelevalve käigus ei ole avastatud valla- või
linnavalitsuse õigusaktide või toimingute ebaseaduslikkust, lõpetab
maavanem selles asjas järelevalvemenetluse ja teatab sellest valla-
või linnavalitsusele ning isikutele, kelle taotlusel
järelevalvemenetlus toimus.
Kui järelevalve käigus on avastatud, et valla- või linnavalitsuse
õigusakt on seadusega vastuolus, esitab maavanem Vabariigi Valitsuse
seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447;
40, 622; 52, 833; 73, 1200) paragrahvi 85 lõike 4 alusel valla- või
linnavalitsusele kirjaliku ettepaneku viia see seadusega kooskõlla.
Valla- või linnavalitsus peab maavanema ettepaneku läbi vaatama 15
päeva jooksul ning andma korralduse, millega täidab maavanema
ettepaneku või põhjendab, miks ta keeldub seda tegemast. Valla- või
linnavalitsuse korraldus saadetakse maavanemale viie päeva jooksul
selle andmisest arvates.
Kui valla- või linnavalitsus ettenähtud tähtajal maavanema ettepanekut
läbi ei vaata või jätab selle ellu rakendamata, esitab maavanem
kohtule taotluse tunnistada valla- või linnavalitsuse õigusakt
seadusega vastuolus olevaks.
III. Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise kord
49. Õigusvastaselt võõrandatud maa (edaspidi - maa) õigustatud
subjektidele tagastamise otsustab maa asukohajärgne valla- või
linnavalitsus kuue kuu jooksul õigustatud subjektiks tunnistamise
otsuse kättesaamise päevast, võttes aluseks kohaliku komisjoni otsuse,
õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku ning maa tagastamiseks
täiendavalt kogutud dokumendid. Kui valla- või linnavalitsus ei saa
mõjuval põhjusel otsustada nimetatud tähtaja jooksul maa tagastamist,
informeerib ta õigustatud subjekti põhjustest, millest on tingitud
viivitus maa tagastamise otsustamisel, ja teatab küsimuse otsustamise
tähtaja.
50. Maa tagastamise otsustamiseks vajalikud dokumendid kogub või
koostab maa asukohajärgne valla- või linnavalitsus või tema volitatud
isik. Neist dokumentidest koostatakse maa tagastamise toimik.
51. Vastavalt konkreetsetele asjaoludele paigutatakse maa tagastamise
toimikusse järgmised dokumendid:
1) kohaliku komisjoni otsuse
ärakiri õigustatud subjektiks tunnistamise kohta;
2)
valla- või linnavalitsusele esitatud õigustatud subjektide avaldused,
mis täpsustavad maa tagastamistaotlust;
3) maa tagastamise
nõudeõiguse loovutamise leping ja sellega võrdseks loetav nõudeõiguse
loovutamise avaldus või nende tõestatud ärakirjad, kui õigustatud
subjekt on loovutanud nõudeõiguse teisele isikule;
4)
pärimisõiguse tunnistus või selle notariaalselt tõestatud ärakiri, kui
õigustatud subjekti nõudeõigus on üle läinud tema pärijatele;
5)
õiendid õigusvastaselt võõrandatud maal paiknevate hoonete ja
rajatiste ning nende kuuluvuse kohta või kohaliku omavalitsuse õiend
selle kohta, et tagastataval maal ei asu teistele isikutele kuuluvaid
hooneid;
6) valla- või linnavalitsuse korraldused õigusvastaselt
võõrandatud maal paiknevate hoonete ja rajatiste teenindamiseks
vajaliku maa suuruse ja piiride määramise kohta või eluasemekoha
suuruse ja piiride määramise kohta või elamu, suvila või aiamaja
juurde kuuluva maa suuruse ja piiride määramise kohta või teisele
isikule kuuluva ajutise ehitise või istanduse teenindamiseks vajaliku
maa suuruse ja piiride määramise kohta;
7) maa
tagastamise õigustatud subjekti ja ehitiste omaniku vaheline
notariaalselt tõestatud kokkulepe maale hoonestusõiguse seadmiseks
vastavalt maareformi seaduse paragrahvi 7 lõikele 2, paragrahvi 9
lõigetele 1 ja 10 ja paragrahvi 10 lõikele 1 juhul, kui selline
kokkulepe on sõlmitud, või õigustatud subjekti ja taluperemehe
vaheline kokkulepe maa tagastamise kohta vastavalt maareformi seaduse
paragrahvi 8 lõikele 1 juhul, kui selline kokkulepe on sõlmitud, või
õigustatud subjekti ja ajutise ehitise või istanduse omaniku vahel
vastavalt maareformi seaduse paragrahvi 12.1 lõikele 3 sõlmitud ja
notariaalselt tõestatud kokkulepe, kui selline kokkulepe on sõlmitud;
8)
õigustatud subjektide vahelised kirjalikud kokkulepped maa jagamise
kohta juhul, kui sellised kokkulepped on sõlmitud;
9) kohaliku
omavalitsuse õiend maa tagastamisest keeldumise või maa ajutise
ehitise või istanduse omaniku kasutusse jätmise aluseks olevate
seniste maakasutuste kohta koos vastavate plaanide koopiatega;
10)
väljavõte kehtivast maakorralduskavast või planeeringust, kui selline
on olemas;
11) koopia endise kinnistu plaanist või väljavõte
skeemilisest kaardist, millel on ära näidatud tagasitaotletava maa
asukoht;
12) teistele õigustatud subjektidele maa kompenseerimise
korralduste ärakirjad;
13) muud maa tagastamisel tähtsust
omavad dokumendid.
Üldjuhul kogutakse kõik ühe endise kinnistu tagastamisega seonduvad
dokumendid ühte maa tagastamise toimikusse. Kui endine kinnistu
paikneb mitme omavalitsusüksuse territooriumil, koostatakse iga
omavalitsusüksuse territooriumil paikneva maa kohta maa tagastamise
toimik ja sellest maast moodustatakse eraldi katastriüksus. Igas maa
tagastamise toimikus peab olema informatsioon sellesama endise
kinnistu koosseisu kuuluvate maade tagastamise või kompenseerimise
kohta.
52. Kui seadus ei näe ette õigustatud subjekti poolt sõlmitava
kokkuleppe kohustuslikku notariaalset vormi, sõlmitakse see
lihtkirjalikus vormis ning kokkuleppe osaliste allkirjade õigsuse
kinnitab valla- või linnasekretär. Valla- või linnavalitsus määrab
kokkulepete sõlmimiseks ühekuulise tähtaja.
[Kolmas lause kehtetu – RT I 2007,
17, 85 – jõust. 2.03.2007]
Tähtaja määramisest teatab valla- või linnavalitsus asjaosalistele
kirjalikult. Kui kokkulepet selle tähtaja jooksul mõjuva põhjuseta ei
sõlmita, määrab valla- või linnavalitsus tagastatava maa suuruse
maareformi seaduse sätete kohaselt.
[RT I 2007, 17, 85 – jõust.
2.03.2007]
53. [Kehtetu]
54. Kui õigustatud subjekt nõuab maa tagastamist, mille kohta on
esitatud taotlus maa riigi omandisse jätmiseks või kui on olemas
kirjalikud andmed koostatava taotluse kohta või mille kohta on kohalik
omavalitsus esitanud maa munitsipaalomandisse andmise taotluse, ei
otsustata maa tagastamise küsimust enne, kui nimetatud taotluste kohta
on seaduses ettenähtud korras vastu võetud otsus.
55. Kui õigustatud subjekt ei ole avaldanud soovi maa tagastamiseks
katastrimõõdistamise teel, kohalik omavalitsus aga leiab, et plaani-
või kaardimaterjali alusel tagastamine on võimatu, langetab otsuse maa
plaani- ja kaardimaterjali alusel tagastamise võimalikkuse kohta
maavanem, olles ära kuulanud katastripidaja arvamuse. Katastripidaja
on kohustatud andma arvamuse kümne päeva jooksul, arvates maavanema
päringu saamisest.
Kui kaasomandisse tagastatava maa õigustatud subjektid ei jõua
omavahel kokkuleppele, kas viia maa tagastamisel läbi
katastrimõõdistamine või mitte, tagastatakse maa plaani- ja
kaardimaterjali alusel.
56. Maavanem võib korraldada riigi kulul maakorraldustööde tegijate
leidmiseks vähempakkumise vastavat litsentsi omavate isikute vahel.
Vähempakkumise võitjaks tulnud isikutega sõlmib maavanem lepingud
riigi kulul maakorraldustööde tegemise kohta.
Kui vähemalt üks maa tagastamise õigustatud subjektidest kuulub
isikute hulka, kellele maa tagastatakse riigi kulul, tellitakse riigi
kulul tehtavad maakorraldustööd isikult, kellega on maavanem sõlminud
lepingu riigi kulul maakorraldustööde tegemise kohta.
Kui maa tagastatakse õigustatud subjekti kulul, valib õigustatud
subjekt ise maamõõtja (vastavat litsentsi omava isiku), kes koostab
katastriüksuse plaani, piiriprotokollid ja muud vajalikud dokumendid.
Kui tagastamine toimub plaani- ja kaardimaterjali alusel, võib selleks
isikuks olla ka kohalikult omavalitsuselt vastava loa saanud isik.
Õigustatud subjektiks tunnistatud isik on kohustatud maa tagastamise
menetluses vajalikud toimingud lõpule viima hiljemalt järgmisteks
kuupäevadeks:
1) õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise
ja kompenseerimise kohaliku komisjoni (edaspidi komisjon) poolt
enne 1. jaanuari 1995. a vastuvõetud otsuste alusel 1. jaanuariks
2003. a;
2) 1. jaanuarist 1995. a kuni 31. detsembrini 1998. a
vastuvõetud komisjoni otsuste alusel 1. juuliks 2003. a;
3) 1.
jaanuarist 1999. a kuni 30. juunini 2002. a vastuvõetud komisjoni
otsuste alusel 1. novembriks 2003. a;
4) pärast 1. juulit 2002. a
vastuvõetud komisjoni otsuste alusel ühe aasta jooksul, arvates
komisjoni otsuse vastuvõtmisest.
Kohalik omavalitsus teatab tähtaja koos käesolevas korras sätestatud
vajalike toimingute loeteluga õigustatud subjektile kirjalikult. Kui
tähtaegselt ei ole võimalik maa tagastamise toiminguid lõpule viia,
võib kohalik omavalitsus enne tähtaja möödumist otsustada tähtaja
pikendamise. Õigustatud subjekt võib taotleda tähtaja pikendamist,
näidates ära takistavad põhjused ja esitades tõendid nende olemasolu
kohta. Kui kohalik omavalitsus leiab, et toimingute tegemata või
lõpetamata jätmine ei olenenud õigustatud subjekti tahtest, pikendab
ta maa tagastamise toimingute lõpuleviimise tähtaega. Kui näidatud
takistavad põhjused ei ole mõjuvad või õigustatud subjekt ei taotle
tähtaja pikendamist, loeb kohalik omavalitsus isiku omandireformi
aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 7 alusel nõudest loobunuks ja
lõpetab korraldusega tagastamismenetluse.
[RT I 2002, 51, 320 –
jõust. 1.07.2002]
561. Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise kulud on:
1)
maa tagastamise toimiku koostamise tasu - 200 krooni;
2)
katastritoimiku koostamise tasu - kokkuleppehind või vähempakkumise
tulemusena kujunenud hind.
Kui plaani- või kaardimaterjali alusel tagastatava katastriüksuse
moodustamise käigus koostatakse ka piiriprotokoll, tasub kohaliku
omavalitsuse poolt kehtestatud piiriprotokolli koostamise tasu isik,
kelle nõudel piiriprotokoll koostati, kui ei lepita kokku teisiti.
Kui maa tagastatakse katastrimõõdistamise alusel, on piirimärkide
paigaldamise ja piirisihtide raiumise kohustus õigustatud subjektil.
Piirimärke võib paigaldada maamõõtja juhendamisel. Piirisihte
raiutakse lahti Vabariigi Valitsuse 3. juuni 1997. a. määrusega nr.
106 (RT I 1997, 45, 726) kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud maal
hooldusraie tegemise ja piirisihtide raiumise korra" kohaselt.
Kui maa tagastatakse kaasomandisse, tasub kaasomanik maa tagastamise
kuludest osa, mis on võrdeline tema osa suurusega kaasomandis. Riik
tasub nende õigustatud subjektide eest, kellel on seaduse alusel õigus
maa tagastamisele riigi kulul.
Kui õigustatud subjekt, kellel on õigus maa tagastamisele riigi kulul,
taotleb maa tagastamist oma nõudeõiguse osast suuremal määral,
tagastatakse talle kogu maa riigi kulul.
562. Kui maa tagastatakse õigustatud subjekti kulul, tasub
õigustatud subjekt käesoleva korra punkti 56.1 alapunktis 1 tähendatud
kulud pärast katastriüksuse registreerimist riigi maakatastris,
alapunktis 2 tähendatud kulud tasutakse vastavalt kokkuleppele.
Kui maa tagastatakse riigi kulul, tasutakse tagastamise kulud pärast
katastriüksuse registreerimist riigi maakatastris.
563. Katastriüksus moodustatakse Vabariigi Valitsuse 29.
aprilli 1997. a. määrusega nr. 88 (RT I 1997, 35, 542) kinnitatud
"Plaani- või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise
korrast" juhindudes plaani- või kaardimaterjali või
katastrimõõdistamise andmete alusel.
Käesoleva korra punktis 56 tähendatud isik saab valla- või
linnavalitsusest või maavalitsusest maa tagastamise toimiku või selles
sisalduvate dokumentide ärakirjad ning neid materjale arvestades
koostab katastriüksuse moodustamise toimiku (katastritoimiku). Kui
kaasomandisse tagastatava katastriüksuse mõni kaasomanik on maa
erastamise õigustatud subjekt, koostatakse üks ühine katastriüksuse
toimik.
564. Plaani- või kaardimaterjali alusel moodustatud
katastriüksuse toimikus on:
1) kohaliku omavalitsuse otsus
plaani- või kaardimaterjalil määratud piiride kinnitamise kohta kahes
eksemplaris;
2) plaani- või kaardimaterjal, millel katastriüksus
moodustati, kahes eksemplaris;
3) piiride ja pindalaga nõustumist
(kättenäitamist) käsitlev plaani- või kaardimaterjal kahes eksemplaris;
4)
piiriprotokollid;
5) õigustatud subjekti esitatud plaanid, kaardid
ja muu abimaterjal.
565. Mõõdistamise alusel moodustatud katastriüksuse
toimikus on:
1) käesoleva korra punktis 56 tähendatud isikule
esitatud avaldus katastriüksuse moodustamise kohta;
2)
õigustatud subjekti esitatud plaanid, kaardid ja muu abimaterjal;
3)
mõõdistamismaterjalid (käigu skeem, koordinaatide kataloog jms.);
4)
asendiplaan;
5) eksplikatsioon;
6) katastriüksuse plaan neljas
eksemplaris;
7) piiriprotokoll kolmes eksemplaris.
Katastrimõõdistamisega moodustatud tagastatava maaüksuse
(katastriüksuse) piiride tähistamise ning õigustatud subjektile
(taotlejale) piiride kättenäitamise ja piirimärkide alalhoiukohustuse
teatavaks tegemise kohta koostab maamõõtja looduses piiriprotokolli.
Piiriprotokollile kirjutavad alla maamõõtja ning taotleja pärast seda,
kui maamõõtja on maaüksuse piirid taotlejale kätte näidanud.
Piiriprotokolli allakirjutamise juurde kutsutakse kohaliku
omavalitsusüksuse esindaja. Kui tagastatava maaüksusega piirneva,
varem mõõdistatud katastriüksuse piirile paigaldatakse uusi
piirimärke, taastatakse olemasolevaid piirimärke või kui piirnev
katastriüksus on moodustatud plaani- või kaardimaterjali alusel,
kutsutakse piiriprotokolli allakirjutamise juurde ka vastava
katastriüksuse omanik (piirinaaber). Piiriprotokollile allakirjutamise
aja ja koha teatab maamõõtja piiriprotokolli allakirjutamise juurde
kutsutavatele isikutele tähtkirjaga vähemalt kümme päeva ette.
Piiriprotokolli allakirjutamise juurde kutsutud isikud ja nende
isikute poolt piiriprotokolli allakirjutamise juures tehtud märkused
kantakse piiriprotokolli. Piiriprotokolli allakirjutamise juurde
kutsutud isikute mitteilmumise korral teeb maamõõtja piiriprotokolli
vastava märke ning sellisel juhul loetakse piirimärkide asukohad ja
nende alalhoiukohustus taotlejale teatavaks tehtuks märkusteta.
[RT I 2007, 17, 85 – jõust.
2.03.2007]
566. Käesoleva korra punktis 56 tähendatud isik koostab maa
tagastamise toimiku ja katastritoimiku dokumentide alusel valla- või
linnavalitsuse korralduse eelnõu maa tagastamise kohta. Eelnõu ning
maa tagastamise toimiku ja katastriüksuse toimiku esitab ta valla- või
linnavalitsusele.
567. Kui õigustatud subjekt taotleb maareformi seaduse
paragrahvi 12 või 14 alusel maa tagastamist tema nõudeõiguse osast
suuremas osas, koostab valla- või linnavalitsus enne maa tagastamise
otsustamist võla suuruse määramise akti ja vajadusel sõlmib riigi
nimel hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu. Nõudeõiguse
osast suuremat maad ei tagastata enne, kui kõigile teistele selle maa
suhtes õigustatud subjektidele on vastavalt maa hindamise seaduse (RT
I 1994, 13, 231; 94, 1609; 1995, 2/3, 4; 1996, 36, 738; 49, 953)
paragrahvidele 9 ja 10 maa ning maal kasvanud metsa eest
kompensatsioon määratud.
[RT I 2002, 101, 597 –
jõust. 16.12.2002]
568. Kui õigustatud subjektile tagastatakse kogu maa
tema nõudeõigusest suuremas osas, siis on maa eest riigile tasumisele
kuuluva võla suuruseks teistele õigustatud subjektidele Vabariigi
Valitsuse 13. juuli 1993. a määrusega nr 216 kinnitatud
«Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise korra»
(RT I 1993, 51, 699; 2000, 41, 261; 2001, 71, 432) kohaselt maa ja
maal kasvanud metsa eest määratud kompensatsiooni summa. Kaasomandis
olnud maa nõudeõiguse osast suuremas osas tagastamisel määratakse
kaasomandi osadele vastav kompensatsioon maa ja maal kasvanud metsa
eest, millele õigustatud subjektid puuduvad.
[RT I 2002, 101, 597 –
jõust. 16.12.2002]
569. Kui õigustatud subjektile tagastatakse maa
osaliselt, kuid nõudeõiguse osast suuremas ulatuses, siis on võla
suuruseks osa käesoleva korra punkti 56 8 kohaselt
määratud kompensatsioonist, mis vastab nõudeõiguse osa ületava
tagastatava maa pindala ja teistele õigustatud subjektidele
kompenseeritud või kompenseerimisele kuulunud maa pindala suhtele.
[RT I 2002, 101, 597
– jõust. 16.12.2002]
57. Valla- või linnavalitsuse korralduses maa tagastamise kohta
märgitakse:
1) andmed õigusvastaselt võõrandatud vara
tagastamise ja kompenseerimise komisjoni otsuse kohta (otsuse kuupäev
ja number, selle alusel õigustatud subjektideks tunnistatud isikud ja
nende osa suurus, endise kinnistu number ja pindala);
2)
nõudeõiguse loovutamise korral andmed loovutamise avalduse või lepingu
kohta ning andmed isiku kohta, kellele nõudeõigus loovutati;
3)
nõudeõiguse pärimise korral andmed pärimisõiguse tunnistuse ja
pärijate kohta;
4) viited sõlmitud kokkulepete kohta;
5)
kui tagastatav maa jääb ajutise ehitise või istanduse omaniku
kasutusse, siis andmed tagastataval maal paikneva ajutise ehitise või
istanduse, selle omaniku ja seadusliku maakasutusõiguse või maavara
kasutus- või kaevandamisloa kohta;
6) kui maa tagastatakse
nõudeõiguse osast suuremana, siis andmed võla suuruse, tasumise korra,
maksegraafiku, intressimäära, viivise määra jms. kohta;
7)
kui endine kinnistu paikneb mitme kohaliku omavalitsuse
haldusterritooriumil, siis otsust vastuvõtva kohaliku omavalitsuse
territooriumile jääva maa pindala;
8) andmed maad
puudutavate eelnevalt vastuvõetud otsuste kohta (kompenseerimised,
tagastamised, teenindusmaa määramised vms.);
9) viide
otsuse vastuvõtmise seaduslikule alusele;
10) andmed isiku
kohta, kellele maa tagastatakse (nimi, isikukood, elukoht);
11)
andmed tagastatava maa kohta (maa asukoht või aadress, pindala,
sihtotstarve);
12) andmed osaliselt tagastamata jääva maa kohta,
tagastamisest keeldumise põhjus viitega maareformi seaduse paragrahvi
6 lõike 2 vastavale punktile (kellele ja kui palju jääb tagastamata);
13)
senise maakasutusõiguse lõppemise aeg; kui tagastatav maa jääb kellegi
ajutisse kasutusse, siis andmed isiku kohta, kelle kasutusse maa jääb
(nimi, isikukood, elukoht), andmed maa kohta (maa asukoht või aadress,
pindala, sihtotstarve) ja maakasutusõiguse lõppemise aeg;
14)
seadustest ja kokkulepetest tulenevad kohustused;
15) muud olulised
andmed.
Korralduse lahutamatuks lisaks on katastriüksuse plaani koopia.
58. Maa tagastamisest keeldumise kohta annab valla- või linnavalitsus
korralduse, milles peab olema märgitud maa tagastamata jätmise põhjus
ja seaduslik alus viitena maareformi seaduse paragrahvi 6 lõike 2
vastavale punktile.
59. Maa tagastamise korraldus vormistatakse vähemalt viies
eksemplaris, millest üks pannakse maa tagastamise toimikusse ja kaks
katastritoimikusse, üks esitatakse kinnistusametile ning üks antakse
õigustatud subjektile. Kui õigustatud subjekte on mitu või kui
tagastatud maa on kellegi kasutuses, suurendatakse vastavalt
korralduse eksemplaride arvu.
Valla- või linnavalitsus annab maa tagastamise või tagastamata jätmise
korralduse õigustatud subjektile allkirja vastu kümne päeva jooksul
korralduse andmise päevast arvates või saadab selle talle tähitud
postiga sama tähtaja jooksul.
Kui tagastatud maa on kellegi kasutuses, annab valla- või
linnavalitsus maa tagastamise korralduse kümne päeva jooksul allkirja
vastu ka maa senisele kasutajale või saadab selle tähitud postiga sama
tähtaja jooksul.
591. Kui maa tagastati nõudeõiguse osast suuremana ja
õigustatud subjekt on avaldanud soovi tasuda sellest tulenev võlg
järelmaksuga, sõlmib valla- või linnavalitsus riigi nimel temaga
notariaalses vormis hüpoteegi seadmise lepingu, mis sisaldab ka
asjaõiguslepingu sätted. Lepingusse märgitakse:
1)
lepingu pooled (nimed, isikukood);
2) maa asukoht, katastriüksuse
nimi ja pindala;
3) hüpoteegiga tagatavad nõuded (võla suurus,
intressimäär jms.).
[RT I 2007, 17, 85 – jõust.
2.03.2007]
Leping sõlmitakse kolmes eksemplaris, millest üks pannakse maa
tagastamise toimikusse, teine antakse võlgnikust lepingupoolele ja
kolmas esitatakse kinnistusametile.
60. Maa tagastamise toimikut säilitatakse maavalitsuses alaliselt.
61. [Kehtetu]
62. Valla- või linnavalitsus esitab maa tagastamise toimiku ja
katastritoimiku koos riigi maakatastrile esitatava katastriüksuse
registreerimise avaldusega kümne päeva jooksul tagastamiskorralduse
tegemise päevast arvates maavanemale, kes kontrollib maa tagastamise
toimiku materjali ja maa tagastamise korralduse vastavust
õigusaktidele. Puuduste esinemisel tagastatakse materjal koos puuduste
kõrvaldamise ettekirjutusega valla- või linnavalitsusele.
Nõudeõiguse osast suurema maa tagastamise juhtudel väljastab maavanem
maa tagasisaajale teatise viivitamatult tasumisele tuleva võla suuruse
kohta. Teatises näidatakse pangaasutuse nimi, kus on avatud maavanema
erastamise eriarve ja erastamisväärtpaberiarve ning nende arvete
numbrid.
Kui valla- või linnavalitsuse esitatud maa tagastamise toimik on
vormistatud nõuetekohaselt, edastatakse katastritoimik
katastripidajale tagastatud katastriüksuse maakatastris
registreerimiseks. Need katastritoimikud, mis käsitlevad nõudeõiguse
osast suurema maa tagastamist, edastatakse riigi maakatastrile pärast
korra punktis 56.8 või punktis 56.9 nimetatud võla täies ulatuses
tasumist või punktis 59.1 nimetatud lepingu sõlmimist ja võla osalist
tasumist kooskõlas maareformi seaduse paragrahvi 22.3 lõikega 8.
Katastritoimikus esinevad puudused kõrvaldab toimiku koostaja
(maamõõtja) vastavalt katastripidaja kirjalikule ettekirjutusele.
Katastritoimikut säilitatakse riigi maakatastris.
63. Omandiõigus tagastatud maale läheb üle õigustatud subjektile ja
senine maakasutusõigus lõpeb maa kinnistusraamatusse kandmise
(kinnistusregistriosa avamise) päevast.
64. [Kehtetu]
65. Tagastatud maa kantakse kinnistusraamatusse valla- või
linnavalitsuse esitatud kinnistamisavalduse alusel. Avaldusele
lisatakse valla- või linnavalitsuse korraldus maa tagastamise kohta,
riikliku maakatastri pidaja õiend katastriüksuse registreerimise kohta
maakatastris koos maakatastri pidaja poolt kinnitatud katastriüksuse
plaani koopiaga ning olenevalt asjaoludest ka hüpoteegi seadmise
leping, mis sisaldab asjaõiguslepingu sätted.
651. Tagastatud katastriüksus, millel asuvad senise
maakasutaja külvid, esitatakse kinnistusraamatusse kandmiseks pärast
taimede vegetatsiooniperioodi lõppu. Senisel maakasutajal on õigus
koristada saak, kui valla- või linnavalitsuse otsuse alusel maa
tagasisaanud isik ja senine maakasutaja ei lepi kokku teisiti.
652. Tagastatud katastriüksus, millel asuva seadusliku
maakasutuse alusel rajatud istanduse omanik ja maa tagastamise
õigustatud subjekt ei ole sõlminud määratud tähtajaks lepingut
kasutusvalduse istanduse omaniku kasuks seadmise või maa rendile
andmise kohta, kantakse kinnistusraamatusse pärast maakasutusõiguse
lõppemist.
653. Tagastatud katastriüksuse võib kinnistusraamatus
registreerida enne maakasutusõiguse lõppemist juhul, kui valla- või
linnavalitsusele esitatakse maa tagasisaanud isiku ja tagastataval
maal asuva istanduse omaniku vahel notariaalses vormis sõlmitud
kokkulepe kasutusvalduse istanduse omaniku kasuks seadmise, maa
rendile andmise, maa tagasisaanud isikule istanduse võõrandamise,
istanduse teisaldamise või muu analoogilise kohta. Nimetatud kokkulepe
lisatakse kinnistamisavaldusele.
654. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 10 lõikes 5
sätestatud juhul, kui maa tagastamise aluseks olnud linna- või
vallavalitsuse korraldus tühistatakse pärast maa esmakinnistamist ja
kinnistusraamatu kanne muutub seetõttu ebaõigeks, on isikul, kelle
õigust on ebaõige kandega rikutud, õigus nõuda kande parandamiseks
nõusolekut isikult, kelle õigust parandamine puudutab. Nõude
rahuldamisel kantakse kinnistusraamatusse omanikuna riik. Nõude
menetlemisel on riigi esindajaks nii haldus- kui ka kohtumenetluses
maa asukohajärgne maavanem, kes on kinnistusraamatusse kantava
riigimaa ajutiseks valitsejaks ja kellel on kinnistusraamatuseaduse
§ 72 lõikes 2 sätestatud alusel kohustus esitada viivitamatult
kinnistusraamatupidajale lihtkirjalik avaldus riigile kuuluva
kinnisasja kohta avatud registriosa sulgemiseks. Registriosa sulgemise
järgselt taastub maareformi eelne olukord, misjärel kohalik
omavalitsus on kohustatud tegema kooskõlas maareformi seadusega maa
tagastamise eeltoimingud ja tema pädevusse kuuluvad otsustused.
[RT I 2007, 17, 85 – jõust.
2.03.2007]
IV. Ühistatud vara tagastamise kord
66. Ühistatud vara tagastatakse õigustatud subjektidele
põllumajandusreformi komisjoni otsusega vastavalt omandireformi aluste
seadusele ja põllumajandusreformi seadusele.
67. Põllumajandusreformi komisjon saab kohalikult komisjonilt
õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku või andmed toimikus olevate
taotluste ja tõendite kohta ühistatud vara osas.
Nimetatud andmete ning komisjoni enda poolt kogutud dokumentide alusel
teeb põllumajandusreformi komisjon kindlaks ühistatud vara endise
(õigusjärgse) omaniku, vara koosseisu ja maksumuse.
68. Kui varem ühistatud vara kohta õigusvastaselt võõrandatud vara
toimikut avatud ei ole, koostab põllumajandusreformi komisjon
ühistatud vara toimiku tema poolt saadud, kogutud ja koostatud
dokumentidest.
69. Ühistatud vara suhtes õigustatud subjektid määratakse kindlaks
kohaliku komisjoni otsusega.
Kui põllumajandusreformi komisjon on oma otsusega teinud õigesti
kindlaks õigustatud subjektid, võib kohalik komisjon piirduda
põllumajandusreformi komisjoni otsuse kinnitamisega.
70. Vastavalt konkreetsetele asjaoludele märgib põllumajandusreformi
komisjon oma otsuses ühistatud vara tagastamise kohta:
1)
andmed ühistatud vara endise (õigusjärgse) omaniku kohta;
2)
andmed õigustatud subjektide kohta;
3) endisel
individualiseeritaval kujul säilinud tagastatava vara kirjeldus ja
koosseis;
4) [Kehtetu]
5) omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 3 punktist 4
tulenevad õigused ja kohustused;
6) omandireformi aluste
seaduse paragrahvi 12 lõikest 6 tulenevad andmed vara sihtotstarbelise
kasutamise kohustuse kohta;
7) omandireformi aluste seaduse
paragrahvi 12 lõikest 2 tulenev vara tagasisaaja kohustus
kompenseerida teistele õigustatud subjektidele nende osa;
8)
vara üleandmise aeg ja koht;
9) muud selle vara tagastamise
suhtes olulised andmed.
71. Põllumajandusreformi komisjoni otsuses ühistatud vara tagastamise
taotluse rahuldamata jätmise kohta peavad olema toodud taotluse
rahuldamata jätmise põhjendus ja viited vastavatele seadusesätetele.
72. Põllumajandusreformi komisjoni otsus tehakse 10 päeva jooksul
vastuvõtmise päevast arvates teatavaks õigustatud subjektidele ning
vara üleandvale ühismajandile.
73. Ühistatud vara tagastatakse õigustatud subjektidele vara
üleandmise aktiga. Vastavalt konkreetsetele asjaoludele märgitakse
üleandmisakti:
1) põllumajandusreformi komisjoni otsus vara
tagastamise kohta;
2) andmed vara üleandja kohta;
3) andmed
õigustatud subjekti kohta, kellele vara üle antakse;
4)
andmed ühistatud vara kohta;
5) vara tagasisaamisega kaasnevad
kohustused;
6) tagastatava vara omandiõiguse ülemineku aeg;
7)
muud oluliseks peetavad andmed.
74. Ühistatud vara tagastamise aktile kirjutavad alla ühismajandi
esindaja, õigustatud subjektid ning põllumajandusreformi komisjoni
esindaja.
75. Vara üleandmise akti ühe eksemplari saavad iga vara vastuvõtnud
õigustatud subjekt ning vara üleandev ühismajand, üleandmise akti üks
eksemplar pannakse vara toimikusse.
76. Põllumajandusreformi seaduse paragrahvi 9 lõike 8 kohaselt
tagastab või kompenseerib riik alates 1997. aasta jaanuarist
põllumajandusreformi käigus tagastamata või kompenseerimata vara
põllumajandusreformi käigus määratud väärtuses.
77. Põllumajandusreformi seaduse paragrahvi 30 alusel teostavad
põllumajandusreformi läbiviimise üle järelevalvet
põllumajandusminister ja maavanem Vabariigi Valitsuse 14. jaanuari
1997. a. määrusega nr. 10 (RT I 1997, 8, 56) kinnitatud
"Põllumajandusreformi läbiviimise üle järelevalve teostamise korra"
kohaselt.