Muudetud järgmise Vabariigi Valitsuse määrusega
(vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
25. 04. 2000 nr 138 (
RT I 2000, 34, 213) 5. 05. 2000
Kalapüügiseaduse (RT I 1995, 80, 1384) paragrahvi 22
lõike 2 alusel Vabariigi Valitsus määrab:
Kinnitada "Kalade veekogudesse asustamise kord" (juurde
lisatud).
|
Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
12. märtsi 1996. a.
määrusega nr. 75
|
Kalade veekogudesse asustamise kord
Käesoleva korra tähenduses on kalade veekogudesse asustamine
kalade, jõesilmu, jõevähi ja teiste veeselgrootute või nende
viljastatud marja (edaspidi kala) sisselaskmine looduslikesse
veekogudesse.
Käesolev kord ei reguleeri Eestis looduslikult mitteesinevate
liikide või nende viljastatud marja veekogudesse asustamist.
1. Asustamine toimub asustamisloa alusel vastavalt riiklikule
või maakondlikule programmile või veekogu majandamiskavale.
2. Asustamisloa saamiseks esitab isik taotluse selles maakonnas
asuvale Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistusele, kus asustamine
toimub.
1) Asustamisloa taotlusele peab olema lisatud või selles
näidatud:
- veterinaartõend(id) asustamise lubatavuse kohta,
lähtudes asustatavast kalast ja asustamisveekogust;
-
asustatava kala päritolu (riik, halduspiirkond, veekogu/kasvandus);
- asustatava kala liik, vanus, kogus ning keskmine kaal;
- asustamiseesmärk;
- väljavõte programmist või majandamiskavast, mille alusel toimub asustamine;
- asustamisveekogu ja asustamiskoht;
- nende Keskkonnaministeeriumi
maakondade keskkonnateenistuste kirjalik nõusolek, mille piires
asustamisveekogu (v.a meri) asub.
2) Uue liigi sissetoomisel veekogusse peab asustamisloa
taotlusele olema lisatud ekspertiisiakt, mis annab vastuse:
-
veekogu sobivuse kohta asustatavale liigile;
- asustatava liigi
mõju kohta veekogu ökosüsteemile (elupaigad, toiduobjektid, vaenlased,
konkurendid);
- haiguste leviku ohu kohta;
- võimalike
geneetiliste mõjude kohta (ristumise oht).
Ekspertiisiga kaasnevad kulud kannab asustaja. Ekspertiisiakti
kehtivusaeg on kaks aastat.
3) Eestisse imporditud ja asustatud kala edasiasustamist
teistesse veekogudesse on võimalik taotleda pärast asustamise
tulemuste ja mõju selgitamist (seiret) ning sellest tuleneva soovituse
saamist. Seire teostaja määratakse asustamisloaga.
[RT I 2000, 34, 213
- jõust. 5. 05. 2000]
3. Asustamisloa annab välja Keskkonnaministeeriumi vastava
maakonna keskkonnateenistus 2 nädala jooksul pärast taotluse
esitamist.
1) Asustamisloale märgitakse:
- asustaja;
-
asustatava kala liik, vanus ja kogus;
- asustamiseks lubatud
ajavahemik;
- asustamisveekogu ja asustamiskoht;
- vajaduse
korral seire teostaja ning nõuded seire osas.
2) Keskkonnaministeeriumi vastava maakonna keskkonnateenistus
võib keelduda asustamisloa väljaandmisest, kui ekspertiis on
asustamise suhtes eitav.
3) Erimeelsused loa väljaandmisel lahendab
Keskkonnaministeerium.
[RT I 2000, 34, 213
- jõust. 5. 05. 2000]
4. Kalade veekogusse asustamisel koostab asustaja akti (akti
vorm on lisatud käesoleva korra juurde).
Akt esitatakse loa väljaandjale ja veekogu omanikule.
Kalade asustamise juures peab viibima veekogu omanik või tema
esindaja.
5. Kalade asustamise korra rikkuja kannab vastutust seaduses
ettenähtud korras.
|
Lisa
"Kalade veekogudesse asustamise korra"
juurde
|
|
A K T
|
kalade veekogusse asustamise kohta
|
|
Asustatud kala liik
|
Kala vanus
|
Kala kogus (tk. või kg)
|
Isendi keskmine kaal
|
|
(g/tk.)
|
Kala päritolu
|
Andmed kala seisundi kohta
|
|
|
Asustamisveekogu, asustamiskoht
|
|
|
Vee temperatuur asustamisveekogus
|
|
oC
|
|
Asustamisloa number ja väljaandja
|
Akti koostamise kuupäev ning koht
|
Akti koostasid (asutus, nimi, allkiri)
|
veekogu omanik
|
asustaja(d)
|
|
|
|
|
|
|
|
|