Kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 4 ning paragrahvi 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab:
1. Kinnitada:
1) Ontika maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);
2) Ontika maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud);
3) Smolnitsa maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);
4) Smolnitsa maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud).
2. [Kehtetu]
21. Ontika ja Smolnitsa maastikukaitsealade valitseja on Keskkonnaamet.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]
3. Tunnistada kehtetuks Eesti NSV Ministrite Nõukogu 6. aprilli 1959. a määruse nr 119 «Riiklike maastikuliste, geoloogiliste, botaanilis-zooloogiliste, botaaniliste ja ornitoloogiliste keelualade ja nende piiride kinnitamisest» (ENSV Teataja 1959, 20, 107) lisa nr 10.
|
Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 1996. a
määrusega nr 248
(Vabariigi Valitsuse 30. augusti 1999. a
määruse nr 256 sõnastuses)
|
ONTIKA MAASTIKUKAITSEALA KAITSE-EESKIRI
I. ÜLDSÄTTED
1. Ontika maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) moodustati
Vabariigi Valitsuse 19. mai 1939. a otsusega (RT 1939, 45, 354)
Saka-Ontika paekalda ja metsa kaitsealana. Eesti NSV Ministrite
Nõukogu 11. juuli 1957. a määrusega nr 242 «Abinõudest looduskaitse
organiseerimiseks Eesti NSV-s» (ENSV Teataja 1957, 14, 125)
taasasutati maastikuline keeluala Saka-Ontika-Toila klint ning Eesti
NSV Ministrite Nõukogu 6. aprilli 1959. a määrusega nr 119 «Riiklike
maastikuliste, geoloogiliste, botaanilis-zooloogiliste, botaaniliste
ja ornitoloogiliste keelualade ja nende piiride kinnitamisest» (ENSV
Teataja 1959, 20, 107) kinnitati maastikuline keeluala Saka-Ontika-Toila paekallas ning selle piirid. Ühe osana kuulub kaitsealasse
Ida-Viru Maavalitsuse 16. augusti 1990. a määrusega nr 170 moodustatud
Toila taimestiku mikrokaitseala.
2. Kaitseala on loodud Balti klindi ühe esinduslikuma osa ja
piirkonnale iseloomulike loodusmetsade kaitseks.
3. Kaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse
kinnitatud Ontika maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega.
4. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja
majandustegevuse piiramise astmele kaheks sihtkaitsevööndiks ja kuueks
piiranguvööndiks.
5. Kaitseala ja selle vööndite piirid kantakse riiklikusse
maakatastrisse.
6. Kaitseala ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud
riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi
(mõõtkava 1:10 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Jõhvi metskonna
1995. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) ning talumaade osas
Katastri Ameti 1939. aastal väljaantud skeemilise kaardi (mõõtkava
1:10 000) alusel.
II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
7. Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju ja seeni
kogu kaitsealal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele
(RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) ja kaitstavate loodusobjektide
seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583).
8. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala
valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades.
9. Jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu ning
mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks
ettenähtud teid ja parklaid ning Pangametsa sihtkaitsevööndis
mootorsõidukitega liiklemine kaitseala valitseja nõusolekuta on
keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja
päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsa- ja
põllumajandustöödel.
10. Kaitsealal on keelatud puhtpuistute kujundamine ja
energiapuistute rajamine.
11. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) detail- ja üldplaneeringu kehtestamine;
2) maakorralduskava
kinnitamine;
3) katastriüksuse kõlvikute piiride ja pindala
muutmine;
4) projekteerimistingimuste andmine;
5)
metsamajandamiskava väljastamine.
12. Kaitsealal on lubatud alla 50 osalejaga rahvaürituste
korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Üle 50 osalejaga
rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on
lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
13. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas
kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või
projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale
kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele kirjaliku
nõusoleku ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega või
motiveeritud keeldumisega nii taotlejale kui ka vastava loa andjale
hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju
hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele
vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades
sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat.
Kaitseala valitseja vaatab metsaraie taotluse läbi ja
tulenevalt koosluse liigilise ning vanuselise mitmekesisuse
säilitamise eesmärgist annab oma kirjaliku nõusoleku ja vajadusel
omapoolsed tingimused või esitab motiveeritud keeldumise kümne päeva
jooksul pärast taotluse saamist.
14. Piiranguvööndisse jääva kaitstava looduse üksikobjekti
kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5
lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel. Sihtkaitsevööndisse jääva
looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse käesoleva kaitse-eeskirja
alusel.
15. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49,
953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361;
81, 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762;
111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58,
608) paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnisasja
võõrandamisel riigi esindajaks ostueesõiguse teostamisel
keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest
asjaõigusseaduses sätestatud korras.
16. Teaduslikke välitöid kaitsealal tehakse kaitstavate
loodusobjektide seaduse paragrahvis 25 sätestatud korra alusel.
III. SIHTKAITSEVÖÖND
17. Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa-ala seal väljakujunenud
või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.
18. Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit:
1) Pangametsa sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Kohtla vallas Jõhvi
metskonna kvartal 139 (talu A3 läänepiirist ida poole jäävas osas)
ning Toila vallas Jõhvi metskonna kvartal 140 (Lilienthali (8) talu
läänepiirist lääne poole jäävas osas);
2) Uikala sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Toila vallas Jõhvi metskonna
kvartalid 17 (ainult eraldised 7–11 ning eraldise 6 eraldist läbivast
sihist lõuna poole jääv osa), 18 (ainult eraldised 7–11 ning eraldise
1 eraldist läbivast sihist lõuna poole jääv osa), 19 (ainult eraldised
8–20), 20 (ainult eraldised 15–23), 26 (ainult eraldised 4–13) ja 27.
19. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja
loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja
punktides 7, 8, 11 ning 12 lubatud tegevus. Samuti on kaitseala
valitseja igakordsel nõusolekul lubatud:
1) Uikala
sihtkaitsevööndis Jõhvi metskonna kvartalite 17 ja 18 vahelisel piiril
ning kvartalite 18, 19 ja 20 lõunapiiril asuva kuivenduskraavi
hooldustööd;
2) jahipidamine Uikala sihtkaitsevööndis.
20. Sihtkaitsevööndi metsa kaitse eesmärk on metsaökosüsteemi
arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina.
IV. PIIRANGUVÖÖND
21. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa,
kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide
seaduses ning selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud
tingimusi.
22. Kaitsealal on kuus piiranguvööndit:
1) Sakamõisa piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Kohtla vallas talu A18 maa
kaitsealale jääv osa, maatükk lit C ning talu A3 maa osas, mis jääb
kaitseala välispiiri, kinnistu läänepiiri, klindi ja Paemurru
maaparandusobjekti väljavoolukraavi vahele;
2) Saka piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Kohtla vallas järgmiste talude maa
kaitsealale jäävad osad, välja arvatud Soome lahe ja klindi serva
vahelised alad: A3 (ainult Paemurru maaparandusobjekti
väljavoolukraavist ida poole jääv osa), A6 (kahes lahustükis), A7
(kahes lahustükis), A23 (kahes lahustükis), A9 (kolmes lahustükis),
A24 (kahes lahustükis), A10 (kolmes lahustükis), A11 (kahes
lahustükis), A12 (kahes lahustükis), A13, A14 (kahes lahustükis), A26
(kahes lahustükis), A37 (kahes lahustükis), A38 (kahes lahustükis),
A39 (kahes lahustükis), A40 (kahes lahustükis), A41 (kahes
lahustükis), A42 (kahes lahustükis), A43 (kahes lahustükis), 4, 5, 6,
1, 2, 3, 4, 7, A32 (kahes lahustükis), A54 (kahes lahustükis), A65
(kolmes lahustükis), A66 (kahes lahustükis), Molleri (22),
Molleri-Kuusiku (34), 31a, 31, 30a, 30, 29, 28, 27, 26, 25, 24, Nõmme
(23), Saueaugu (23a), A67 (kahes lahustükis), A69 (kahes lahustükis),
A70 (kahes lahustükis), A64, A63, A59, A60, A61, A62, A1, A2, A3, A55,
A56, A57, A58, A4, A52, A53, A68, A5, A29, A30, A8, A31, A44, A45,
A33, A34, A35, A36, A25, A28 (kahes lahustükis), A27, A15, A46 ja A47
ning ühismaa Saka külast põhja pool;
3) Ontika piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Kohtla vallas järgmiste talude maa
kaitsealale jäävad osad, välja arvatud Soome lahe ja klindi serva
vahelised alad: A23, A16, A24, A17, A48, A22, A18, A50, A49, A51, A71,
A72, A73, A74, A75 ja A76 (läänepoolne maatükk);
4) Valaste piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Kohtla vallas järgmiste talude
maa kaitsealale jäävad osad, välja arvatud Soome lahe ja klindi serva
vahelised alad: A77, A76 (idapoolne maatükk), A79, A80, A81, A82, A83,
Uuetoa (A20), Kooli (A19), Kivisilla (18), Kullamäe (17), Kurimo (16),
Laiauulitsa (15), Nurga (14), Pihlastik (13), 12a, 11b, 11a, 11c,
Keskväli (6), Toilaorg (5), Lillemägi (4), Oruväli (3a), Oruväli (3),
Raudkivi (2), Raja (1), A11, A12, A13, A154, A15, A18, A20, A10, A19,
A9, A8 ja A7;
5) Martsa piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Kohtla ja
Toila vallas järgmiste talude maa kaitsealale jäävad osad, välja
arvatud Soome lahe ja klindi serva vahelised alad: A6, A5, A4, A3, A2,
A1, Kuristiku (3), Suurekivi (2), Martsa (1), Majaka (1), Liivamägi
(12), Luigekaela (10) ja Saarekalda ehk Annenruhe (9);
6) Uikala piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Toila vallas Jõhvi metskonna kvartalid 17
(ainult eraldised 1–5 ja eraldise 6 eraldist läbivast sihist põhja
poole jääv osa), 18 (ainult eraldised 2–6 ning eraldise 1 eraldist
läbivast sihist põhja poole jääv osa), 19 (ainult eraldised 1–7), 20
(ainult eraldised 1–14), 28 (ainult eraldised 1–8, 10–12 ning
eraldiste 13 ja 28 Uikala–Martsa teest põhja poole jäävad osad), 29
(ainult eraldised 1–5, 8 ning eraldiste 9 ja 12 Uikala–Martsa teest
põhja poole jäävad osad).
23. Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, välja arvatud
käesoleva kaitse-eeskirja punktides 8–11 keelatud tegevus. Samuti on
keelatud:
1) uute maaparandussüsteemide rajamine;
2)
veekogude veetaseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine;
3)
maavarade ja maa-ainese kaevandamine, välja arvatud vanade karjääride
tasandustööd maastiku loodusliku ilme taastamiseks kaitseala valitseja
igakordsel nõusolekul;
4) uuendusraie, välja arvatud turberaie
perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on
koosluse liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamiseks õigus
esitada nõudeid turberaie liigi, raie tehnoloogia, raieaja, puidu
kokku- ja väljaveo, raielangi puhastamise viiside ning puistu
koosseisu ja täiuse osas;
5) jäätmete ladustamine, välja
arvatud kodumajapidamises tekkinud tavajäätmete ladustamine oma
kinnisasja piires kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades.
24. Piiranguvööndis on lubatud jahipidamine.
25. Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
1) teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine;
2) uute
ehitiste püstitamine;
3) väetiste ja mürkkemikaalide
kasutamine, välja arvatud õue-aiamaal.
26. Piiranguvööndi metsa kaitse eesmärk on bioloogilise
mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
V. LÕPPSÄTTED
27. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid,
kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.
28. Järelevalvet kaitsealal teevad kaitseala valitseja ning
teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires õigustatud
kaitsealal tegutsema ka iseseisvalt.
29. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused
lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja
tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.
|
Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 1996. a
määrusega nr 248
|
ONTIKA MAASTIKUKAITSEALA VÄLISPIIRI KIRJELDUS
Ontika maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb
Kohtla vallas Soome lahe rannikult talude A2 ja A3 maade vaheliselt
piirilt mööda nimetatud piiri kagusse kuni Aa–Saka teeni. Edasi jätkub
piir Aa–Saka tee teemaa põhjapiiri mööda kuni Saka külani ning
seejärel mööda Saka–Ontika–Toila maantee teemaa põhjapiiri Kohtla ja
Toila vallas kuni Lilienthali (8) talu maani ning sealt nimetatud talu
läänepiiri mööda kirde suunas Soome lahe rannikuni. Edasi kulgeb piir
mööda rannajoont lääne suunas kuni talude A2 ja A3 maade vahelise
piirini Kohtla vallas.
Lahustükina kuulub kaitsealasse maa-ala Toila vallas, mille
välispiir kulgeb Jõhvi metskonna kvartali 17 põhjanurgast idakagu
suunas mööda kvartalite 17, 18, 19 ja 20 põhjapiiri kvartalite 20 ja
21 vahelise piirini, mööda nimetatud piiri kvartali 29 piirini ja
seejärel mööda seda kagu suunas Uikala–Martsa teeni. Edasi kulgeb piir
mööda Uikala–Martsa tee teemaa põhjapiiri lääne suunas kuni
lõikumiseni kvartali 28 välispiiriga eraldise 6 kohal ning sealt
lääneloode suunas mööda kvartalite 28, 27 ja 26 piiri kvartali 26
eraldiseni 12, seejärel mööda kvartali 26 piiri edela suunas kvartali
26 eraldiseni 3, sealt eraldist 3 eraldistest 12, 5 ja 4 eraldavat
piiri mööda kuni selle lõikumiseni kvartali 26 välispiiriga ning
seejärel mööda seda kirde ja idakirde suunas kvartalini 27, edasi
samas suunas mööda kvartali 27 põhjapiiri kvartalini 17 ja sealt mööda
kvartali 17 piiri loode ja põhjakirde suunas kvartali 17 põhjanurgani.
Ontika maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud
riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi
(mõõtkava 1:20 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Jõhvi metskonna
1995. aasta puistuplaani alusel ning talumaade osas vastavalt 1939.
aasta kinnistutele.
|
Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 1996. a
määrusega nr 248
(Vabariigi Valitsuse 30. augusti 1999. a
määruse nr 256 sõnastuses)
|
SMOLNITSA MAASTIKUKAITSEALA KAITSE-EESKIRI
I. ÜLDSÄTTED
1. Smolnitsa maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) moodustati
Kohtla-Järve TSN Täitevkomitee 17. jaanuari 1967. a otsusega nr 7
Smolnitsa luidestiku kaitsealana. Kaitseala põhieesmärk on Peipsi
põhjaranniku luidestiku ning sellega seotud mitmekesiste
taimekoosluste kaitse.
2. Kaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse
kinnitatud Smolnitsa maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega.
3. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja
majandustegevuse piiramise astmele kaheks sihtkaitsevööndiks ja üheks
piiranguvööndiks.
4. Kaitseala ja selle vööndite piirid kantakse riiklikusse
maakatastrisse.
5. Kaitseala ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud
riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi
(mõõtkava 1:10 000), Piirivalveameti Alajõe kordoni sidemasti
maaüksuse asendiplaani (mõõtkava 1:10 000) ja Eesti
Metsakorralduskeskuse Remniku metskonna 1995. aasta puistuplaani
(mõõtkava 1:20 000) ning talumaade osas Katastri Ameti 1939. aastal
väljaantud skeemilise kaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel.
II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
6. Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni ning
pidada jahti kogu kaitsealal. Liikumine eramaal toimub vastavalt
asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) ja kaitstavate
loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583).
7. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala
valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades.
8. Jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu,
mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks
ettenähtud teid ja parklaid on kaitsealal keelatud, välja arvatud
teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva
kaitse-eeskirjaga lubatud metsamajandustöödel.
9. Kaitsealal on keelatud puhtpuistute kujundamine ja
energiapuistute rajamine.
10. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) detail- ja üldplaneeringu kehtestamine;
2) maakorralduskava
kinnitamine;
3) katastriüksuse kõlvikute piiride ja pindala
muutmine;
4) projekteerimistingimuste andmine;
5)
metsamajandamiskava väljastamine.
11. Kaitsealal on lubatud alla 40 osalejaga rahvaürituste
korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Üle 40 osalejaga
rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on
lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
12. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas
kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või
projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale
kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele kirjaliku
nõusoleku ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega või
motiveeritud keeldumisega nii taotlejale kui ka vastava loa andjale
hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju
hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele
vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades
sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat.
Kaitseala valitseja vaatab metsaraie taotluse läbi ja
tulenevalt koosluse liigilise ning vanuselise mitmekesisuse
säilitamise eesmärgist annab oma kirjaliku nõusoleku ja vajadusel
omapoolsed tingimused või esitab motiveeritud keeldumise kümne päeva
jooksul pärast taotluse saamist.
13. Piiranguvööndisse jääva kaitstava looduse üksikobjekti
kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5
lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel. Sihtkaitsevööndisse jääva
kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse käesoleva
kaitse-eeskirja alusel.
14. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49,
953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361;
81, 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762;
111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58,
608) paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnisasja
võõrandamisel riigi esindajaks ostueesõiguse teostamisel
keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest
asjaõigusseaduses sätestatud korras.
15. Teaduslikke välitöid kaitsealal tehakse kaitstavate
loodusobjektide seaduse paragrahvis 25 sätestatud korra alusel.
III. SIHTKAITSEVÖÖND
16. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või
kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.
17. Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit:
1) Vasknarva sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Alajõe vallas Remniku
metskonna kvartalid 252 (ainult Kauksi–Vasknarva maanteest lõuna poole
jääv ala; nii riigi metsamaa, tagavaramaa (A617) kui ka Sirenetsa ja
Vasknarva küla ühismaa lit A, B, C osas) ja 253 (ainult
Kauksi–Vasknarva maanteest lõuna poole jääv ala; nii riigi metsamaa
kui ka tagavaramaa (A617) osas);
2) Smolnitsa sihtkaitsevöönd, kuhu
kuuluvad Alajõe vallas Remniku metskonna kvartalid 233 (ainult
eraldised 19, 20, 22–29 täielikult ning eraldiste 16, 18 ja 21
pinnasteest ida poole jäävad osad; Kase talu (A2) maa osas), 234
(ainult Kauksi–Vasknarva maanteest lõuna poole jääv ala; Kase talu
(A2) maa osas), 235 (ainult Kauksi–Vasknarva maanteest lõuna poole
jääv ala; nii riigi metsamaa, Sirenetsa ja Vasknarva küla ühismaa lit
A, B, C kui ka Kase talu (A2) maa osas) ning 249–251 (ainult
Kauksi–Vasknarva maanteest lõuna poole jääv ala; nii riigi metsamaa
kui ka Sirenetsa ja Vasknarva küla ühismaa lit A, B, C osas).
18. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja
loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja
punktides 6–8, 10 ja 11 lubatud tegevus. Samuti on kaitseala valitseja
igakordsel nõusolekul lubatud Smolnitsa sihtkaitsevööndis puu- ja
põõsarinde harvendamine vastavalt kaitse eesmärgile, kusjuures
kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raie tehnoloogia,
raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas.
19. Sihtkaitsevööndi metsade kaitse eesmärk on:
Vasknarva sihtkaitsevööndis – metsaökosüsteemi arengu tagamine üksnes
loodusliku protsessina;
Smolnitsa sihtkaitsevööndis – bioloogilise
mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
IV. PIIRANGUVÖÖND
20. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa,
kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide
seaduses ning käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega.
21. Piiranguvööndisse kuuluvad Alajõe vallas Remniku metskonna
kvartalid 254 (ainult Kauksi–Vasknarva maanteest lõuna poole jääv ala;
nii riigi metsamaa, tagavaramaa (A617) kui ka Vasknarva kooli- ja
kirikumaa osas), 255 (ainult Kauksi–Vasknarva maanteest lõuna poole
jääv ala; nii riigi metsamaa kui ka Vasknarva kooli- ja kirikumaa
osas), 261 (ainult Kauksi–Vasknarva maanteest lõuna poole jääv ala;
nii riigi metsamaa kui ka Vasknarva kooli- ja kirikumaa osas), 262
(ainult Jõhvi–Vasknarva maanteest lõuna poole jääv ala; nii riigi
metsamaa kui ka Vasknarva kooli- ja kirikumaa osas), 263 (ainult
eraldised 24–35) ja 266 (ainult eraldised 1–5 täielikult ning
eraldiste 19–21 kaitsealale jäävad osad).
22. Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, välja arvatud
käesoleva kaitse-eeskirja punktides 7–11 keelatud tegevus. Samuti on
keelatud:
1) uute maaparandussüsteemide rajamine;
2)
maavarade ja maa-ainese kaevandamine;
3) uuendusraie, välja arvatud
turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala
valitsejal on koosluse liigilise ja vanuselise mitmekesisuse
säilitamiseks õigus esitada nõudeid turberaie liigi, raie tehnoloogia,
raieaja, puidu kokku- ja väljaveo, raielangi puhastamise viiside ning
puistu koosseisu ja täiuse osas;
4) väetiste ja
mürkkemikaalide kasutamine;
5) jäätmete ladustamine.
23. Kaitseala valitseja nõusolekuta on piiranguvööndis keelatud:
1) uute teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine;
2)
uute ehitiste püstitamine;
3) veekogude veetaseme muutmine ja
nende kallaste kahjustamine.
24. Piiranguvööndi metsa kaitse eesmärk on – bioloogilise
mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
V. LÕPPSÄTTED
25. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid,
kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.
26. Järelevalvet kaitsealal teevad kaitseala valitseja ning
teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires õigustatud
kaitsealal tegutsema ka iseseisvalt.
27. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused
lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja
tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.
|
Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 1996. a
määrusega nr 248
|
SMOLNITSA MAASTIKUKAITSEALA VÄLISPIIRI KIRJELDUS
Smolnitsa maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb
Alajõe vallas Smolnitsa oja suudmest Peipsi järve kaldalt mööda
nimetatud oja ülesvoolu kuni Remniku metskonna kvartali 233 eraldise
24 põhjanurgani ning seejärel piki kraavi kvartali 233 eraldise 25
põhjapiiril ida suunas kuni ristumiseni Kauksi–Vasknarva maanteele
suunduva pinnasteega. Edasi kulgeb piir mööda nimetatud pinnasteed
põhja suunas kuni Kauksi–Vasknarva maanteeni, kusjuures Alajõe kordoni
sidemasti maaüksus jääb kaitsealast tervikuna välja. Edasi kulgeb piir
mööda Kauksi–Vasknarva ja Jõhvi–Vasknarva maantee teemaa lõunaserva
ida suunas kuni kvartali 266 eraldise 2 kirdenurgani ning edasi mööda
Põlevkivitootmiskoondise Vasknarva puhkebaasi maaeraldise läänepiiri
ning selle mõttelist sirgjoonelist pikendust lõuna suunas kuni Peipsi
järveni. Edasi kulgeb piir mööda Peipsi järve kaldajoont lääne suunas
kuni Smolnitsa oja suudmeni.
Smolnitsa maastikukaitseala piiri kirjeldus on koostatud
riigiettevõtte Eesti Maauuringud maakasutuskaardi (mõõtkava 1:20 000),
Riigi Piirivalveameti Alajõe kordoni sidemasti maaüksuse asendiplaani
(mõõtkava 1:10 000) ning Eesti Metsakorralduskeskuse 1995. aasta
Remniku metskonna puistuplaani alusel ning talumaade osas vastavalt
1939. aasta kinnistutele.