Muudetud
järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas,
jõustumine):
4.12. 1996 nr 307 (RT I 1996,
85, 1522), jõust. 12.12.1996
11.03.1997 nr 56 (RT I 1997,
20, 332), jõust. 19.03.1997
27.01.1998 nr 15 (
RT I 1998, 11, 137), jõust. 31.01.1998
5.05.1998
nr 91 (
RT I 1998, 40, 617), jõust. 14.05.1998
29.02.2000
nr 73 (RT I 2000,
17, 111), jõust. 9.03.2000
Terviktekst (RT
I 2000, 31, 182)
23.10.2001 nr 324 (RT
I 2001, 84, 506), jõust. 1.11.2001
19.12.2003 nr 333 (RT
I 2003, 83, 569), jõust. 1.01.2004
16.02.2007
nr 41 (RT I 2007, 17, 85), jõust. 2.03.2007
Maareformi
seaduse paragrahvi 9 lõike 9,
paragrahvi 221 lõike 6, paragrahvi 223
lõigete 9 ja 10, paragrahvi 224 lõike 8
ning paragrahvi 23 lõike 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab:
1.
Kinnitada «Maa ostueesõigusega erastamise kord» (juurde lisatud).
2.
[Käesolevast tekstist välja jäetud]
3.
Kui kohaliku omavalitsuse või Vabariigi Valitsuse otsus maa ostueesõigusega
erastamiseks on vastu võetud enne 1. jaanuari 1997. a, sõlmitakse maa
ostueesõigusega erastamisel müügileping eelnimetatud otsustes fikseeritud
tingimustel.
[RT I
2007, 17, 85 – jõust. 2.03.2007]
|
Kinnitatud
Vabariigi
Valitsuse 6. novembri 1996. a määrusega nr 267 |
MAA
OSTUEESÕIGUSEGA ERASTAMISE KORD
I.
ÜLDSÄTTED
1. Käesolev kord
reguleerib maareformi seaduse paragrahvi 20 lõigetes 1, 11 ja
12 nimetatud maa ostueesõigusega erastamist.
[RT I 2007, 17, 85 – jõust.
2.03.2007]
2.
Käesolev kord ei laiene maareformi seaduse paragrahvi 20 lõikes 3 nimetatud
maa erastamisele.
[RT I 2007, 17, 85 – jõust.
2.03.2007]
3.
Maa ostueesõigusega erastamist korraldab maavanem (edaspidi erastamise
korraldaja), kui käesolevas korras ei ole sätestatud teisiti.
[RT
I 2001, 84, 506 – jõust. 1. 11. 2001]
4. Kohalik
omavalitsus teeb maa ostueesõigusega erastamisel seaduses ja käesolevas korras
sätestatud eeltoiminguid, selgitades välja kõik maa ostueesõigusega erastamise
seisukohalt tähtsust omavad asjaolud.
[RT I 2007, 17, 85 – jõust.
2.03.2007]
5.
Maa erastamise korraldaja võib kokkuleppel kohaliku omavalitsuse volikoguga
volitada kohalikku omavalitsust korraldama riigi nimel maa ostueesõigusega
erastamist. Maa ostueesõigusega erastamiseks volituste andmiseks esitab
erastamise korraldaja kohalikule omavalitsusele vastava kirjaliku taotluse või
kohaliku omavalitsuse volikogu erastamise korraldajale volikogu otsusel põhineva
taotluse.
Kokkulepe
volituste üleandmise kohta vormistatakse lihtkirjalikus vormis ning
allkirjastatakse vastava volikogu esimehe ja maavanema poolt. Kui erastamise
korraldaja ei anna kohalikule omavalitsusele üle kõiki seadusest ja käesolevast
korrast tulenevaid õigusi ja kohustusi, tuleb see kokkuleppes eraldi näidata.
Kokkuleppes peavad olema näidatud ka erastamise korraldaja
erastamisväärtpaberiarve ja erastamise eriarve numbrid, kuhu kantakse maa
erastamise eest laekuvad summad.
Kui
maa ostueesõigusega erastamist riigi nimel on volitatud korraldama kohalik
omavalitsus, kehtib erastamise korraldaja suhtes edaspidi sätestatu ka kohaliku
omavalitsuse osas, kui käesolevast korrast ei tulene teisiti.
[RT
I 2001, 84, 506 – jõust. 1.11.2001]
6.
Maa erastamise korraldajal või kohalikul omavalitsusel on õigus sõlmida
füüsiliste ja/või juriidiliste isikutega lepinguid maa erastamisega seotud
eeltoimingute teostamiseks.
II.
MAA OSTUEESÕIGUSEGA ERASTAMISE AVALDUSTE ESITAMINE
7. Ostueesõigusega saavad maad
erastada maareformi seaduse paragrahvi 22 lõikes 1, asjaõigusseaduse
rakendamise seaduse paragrahvi 18 lõikes 1 ning Eesti Vabariigi
maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse
muutmise seaduse (RT I 1997, 81, 1363; 2000, 54, 347) paragrahvi 14
lõikes 8 nimetatud isikud, arvestades maareformi seaduse
paragrahvis 21 sätestatud kitsendusi, tingimusel, et eelnimetatud isikud on
maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitanud maareformi seaduse
paragrahvi 40 lõikes 1, Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja
maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seaduse
paragrahvi 14 lõigetes 2, 21, 22
ja 23 või teise maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise
seaduse (RT I 2000, 54, 347; 2002, 100, 586) paragrahvi 26
lõikes 1 sätestatud tähtajaks. Maa ostueesõigusega erastamiseks esitatud
avalduses märgitud erastatava maa pindala suurust ei ole avalduse esitajal õigus
muuta. Kohalik omavalitsus võib avalduses märgitud erastatava maa pindala
suurust muuta üksnes planeeringu ja maakorralduse nõuetest ning otstarbekusest
tulenevalt.
[RT I 2007, 17, 85 – jõust.
2.03.2007]
71.
Kui ehitis erastatakse või omandatakse muul viisil pärast 1. jaanuari
1998. a vallasasjana, on ehitise omandajal õigus saada maaomanikuks
maareformi seaduses sätestatud alustel ja korras. Kui ehitis omandatakse pärast
1. jaanuari 1998. a vallasasjana ja:
1) ehitise juurde maa
ostueesõigusega erastamiseks on 1. jaanuariks 1998. a esitatud
avaldus, milles nimetatud erastamiseks taotletava maa pindala on arvestatud kas
omandaja või teiste isikute ehitiste juures erastatava maa suuruse ja piiride
määramisel ning vastavate katastriüksuste moodustamine on algatatud, toimub maa
ostueesõigusega erastamine 1. jaanuariks 1998. a esitatud avalduste
alusel;
2) ehitise juurde maa ostueesõigusega erastamiseks ei olnud
1. jaanuariks 1998. a esitatud avaldust ja teiste isikute ehitiste
juures ostueesõigusega erastatava maa katastriüksuste moodustamine on algatatud
enne ehitise omandaja poolt maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamist,
siis määratakse ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid kindlaks
1. jaanuariks 1998. a esitatud avalduste alusel ja pärast
1. jaanuari 1998. a ehitise vallasasjana omandanud isikule tagatakse
vähemalt ehitise teenindamiseks vajaliku maa erastamise võimalus.
3) ehitise juurde maa
ostueesõigusega erastamiseks ei oldud 1. jaanuariks 1998. a esitatud
avaldust ja pärast 1. jaanuari 1998. a ehitise omandanud isik esitas
tähtaegselt maa erastamise avalduse, jääb nimetatud avaldus kehtima ehitise iga
uue omaniku suhtes.
[RT I 2007, 17, 85 – jõust.
2.03.2007]
8.
Maa ostueesõigusega erastamise menetlus algab avalduse esitamisega erastatava
maa asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele. Avalduse võib saata ka tähitud
kirjaga. Kohalik omavalitsus on kohustatud esitatud avaldused registreerima ning
väljastama avalduse esitajale tõendi avalduse vastuvõtmise kohta. Tõendis peab
olema näidatud avaldaja nimi, avalduse registreerimise aeg ja
registreerimisnumber ning avalduses näidatud erastatava maa asukoht ja pindala.
9.
Maa ostueesõigusega erastamiseks esitatud avalduste kohta esitab kohalik
omavalitsus maavanemale üks kord kuus aruande eelmisel perioodil laekunud
avalduste kohta. Aruandes peavad sisalduma vähemalt käesoleva korra
punkti 8 viimases lauses loetletud andmed. Esimene aruanne esitatakse
2 kuu jooksul käesoleva korra jõustumise päevast arvates. Esimene aruanne
peab sisaldama ka varem kehtinud kordade alusel esitatud ostueesõigusega
erastamise avaldusi. Aruanne esitatakse maavanemale ka juhul, kui
ostueesõigusega erastamist on volitatud korraldama kohalik
omavalitsus.
[RT
I 2001, 84, 506 – jõust. 1.11.2001]
10.
Maa ostueesõigusega erastamise avalduses märgitakse:
1) füüsilise isiku puhul
– avaldaja ees- ja perekonnanimi, isikukood (isikukoodi puudumisel sünniaeg ja
passiandmed), elukoht; välismaalane märgib avalduses kehtiva passi või passi
asendava dokumendi andmed ning andmed elamisloa taotluse rahuldamise
kohta;
juriidilise isiku puhul – nimi, asukoht, ettevõtteregistris
registreerimise aeg ja registreerimisnumber või äriregistri registrikood,
erastamisprotsessis juriidilist isikut esindama volitatud isiku nimi, aadressid
ja sidevahendite numbrid; andmed aktsionäride või osanike ning nende osaluse
suuruse kohta avalduse esitamise kuupäeva seisuga;
2) taotletava maa asukoht
(linn, tänav, maja number või maakond, vald, küla, talu), ligikaudne suurus ja
taotletava maakasutuse otstarve. Kui ostueesõigusega erastatavat maad
taotletakse olemasolevate ehitiste juurde, siis kellelt ja mil viisil ehitised
on omandatud;
3) andmed senise maakasutuse kohta (suurus ja õiguslik alus
viitega maakasutusõiguse aluseks olevale pädeva organi otsusele või
lepingule);
4) millist osa müügihinnast soovitakse tasuda
erastamisväärtpaberitega, kas ja millises ulatuses taotletakse järelmaksu
rakendamist;
5) avaldaja seisukoht selle kohta, kas ta on nõus katastriüksuse
moodustamisega plaani- ja kaardimaterjali alusel või soovib katastriüksuse
mõõdistamist;
6) kas avaldaja soovib müügilepingu notariaalset tõestamist või
mitte.
11.
Avaldusele lisatakse:
1) ehitise omandiõigust tõendavad dokumendid;
2)
avaldaja valduses olevad senist maakasutusõigust tõendavad dokumendid (maa
kasutamiseks andmise otsus, maa looduses eraldamise akt, krundi plaan vms) ja
maa plaanid;
3) ehitise kaasomanike kokkulepe maareformi seaduse
paragrahvi 9 lõikes 1 sätestatud pindalast suurema maa
erastamiseks;
4) avaldaja kirjalik kinnitus selle kohta, et ta vastab
maareformi seaduse paragrahvi 223 lõikes 2 sätestatud
sooduskoefitsiendi rakendamiseks nõutavatele tingimustele (s.t tegemist on Eesti
alalise elanikuga; isik pole varem maad elamu või suvila või aiamaja juurde
ostueesõigusega erastanud jms);
5) kui avaldajaks on füüsiline
isik, siis koopia passi isikuandmeid kajastavast leheküljest või isikutunnistuse
isikuandmeid kajastavast küljest;
[RT I 2007, 17, 85 – jõust. 2.03.2007]
6)
[Kehtetu – RT I 2007, 17, 85 – jõust. 2.03.2007]
7) kui avaldaja taotleb
katastriüksuse moodustamist plaani- ja kaardimaterjali alusel, samuti juhul, kui
avaldaja taotleb istanduse, sealhulgas maareformi seaduse
paragrahvi 121 lõikes 2 nimetatud istanduse aluse maa
erastamist ja puudub võimalus muude istanduse omandiõigust tõendavate
dokumentide esitamiseks, siis avaldaja kinnitus selle kohta, et erastatavale
maale jäävad üksnes talle kuuluvad ehitised või taimestik, ning erastatavale
maale jäävate objektide loetelu;
8) muud käesolevas korras nimetatud
dokumendid.
[RT
I 2007, 17, 85 – jõust. 2.03.2007]
Kui
avaldajal ei ole võimalik lisada mõnda käesolevas punktis nimetatud
dokumentidest, tuleb ostueesõigusega erastamise avalduses näidata põhjus, miks
pole võimalik nimetatud dokumente lisada. Esitamata jäänud dokumendid lisatakse
hiljem.
Isik,
kes soovib maareformi seaduse paragrahvi 223 lõigete 6
või 61 alusel tasuda maa ostueesõigusega erastamisel
erastamisväärtpaberites rohkem kui pool erastatava maa maksumusest, peab vastava
soovi fikseerima maa ostueesõigusega erastamise avalduses. Rahandusministeeriumi
õiendi eluruumide erastamise käigus või õigusvastaselt võõrandatud maa
kompenseerimisel laekunud erastamisväärtpaberite ja nende kasutamise kohta nõuab
välja erastamise korraldaja.
[RT
I 2003, 83, 569 – jõust. 1.01.2004]
12.
Isik, kes on esitanud avalduse maa ostmiseks Vabariigi Valitsuse 8. mai
1992. a määruse nr 143 «Maa asendamise, ostmise ja rentimise avalduste
esitamise korra» kinnitamise kohta» (RT 1992, 19, 285; 34, 453;
RT I 1994, 29, 440) alusel, ei pea esitama uut avaldust. Kui
esitatud avaldus ei sisalda kõiki käesoleva korra punktides 10 ja 11
nimetatud maa ostueesõigusega erastamiseks vajaminevaid andmeid ja lisasid või
on andmed avalduse esitamise ajast muutunud, tuleb avaldajal need täiendavalt
lisada. Kui isik on esitanud sama ehitise juures maa ostueesõigusega
erastamiseks mitu avaldust, lähtutakse erastatava maa suuruse ja piiride
määramisel viimasest enne 1. jaanuari 1998. a esitatud
avaldusest.
III.
MAA OSTUEESÕIGUSEGA ERASTAMISE EELTOIMINGUD
13.
Avaldaja poolt esitatud dokumentide ja andmete alusel ostueesõigusega erastatava
maa asukohajärgne linna-/vallavalitsus:
1) avab maa ostueesõigusega
erastamise toimiku ja käesoleva korra punktis 21 sätestatud juhul ka
katastriüksuse moodustamise toimiku ning kontrollib esitatud dokumentide ja
andmete õigsust. Maa ostueesõigusega erastamise toimikuga samaaegselt
koostatakse katastriüksuse moodustamise toimik, mis koosneb käesoleva korra
punktides 14 ja 15 nimetatud dokumentidest või käesoleva korra
punktis 21 nimetatud dokumentidest;
2) määrab käesoleva korra
punktides 131 ja 132 sätestatud korras kindlaks
ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piirid. Juhul kui ostueesõigusega
erastamisele kuulub ehitise teenindamiseks vajalik maa, määratakse
ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid kindlaks Vabariigi Valitsuse
30. juuni 1998. a määrusega nr 144 (RT I 1998, 63, 991;
1999, 51, 552) kinnitatud «Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise
korras» sätestatu kohaselt;
3) määrab ostueesõigusega erastatava maa
sihtotstarbe kooskõlas Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 1995. a
määrusega nr 36 kinnitatud «Katastriüksuste sihtotstarvete liikide ja nende
määramise alustega» (RT I 1995, 13, 150; 1996, 32, 636).
Väljaspool linna ja sellega võrdsustatud ala piire paikneva elamu, suvila või
aiamaja juures olev kuni 1000 m2 pindalaga maa loetakse
ostueesõigusega erastamisel kogu ulatuses elamumaaks ning erastamishinna
määramisel on sel juhul aluseks hinnatsooni elamumaa ühe ruutmeetri
maksustamishind. Elamu, suvila või aiamaja juures oleva üle
1000 m2 pindalaga maa erastamisel määratakse
1000 m2 ületava pinna maksumus eksplikatsioonijärgse kõlvikulise
jaotuse olemasolul vastavalt kõlvikule, nimetatud jaotuse puudumisel kasutatakse
alusena hinnatsooni haritava maa väärtust;
4) selgitab välja erastatava maaga
seonduvad seadusjärgsed kitsendused, pöördudes vajadusel teiste asutuste poole.
Asutus, kelle poole pöördutakse, on kohustatud vastama 15 päeva jooksul,
kusjuures vastuse sisuks peab olema taotlus seaduses sätestatud kitsenduse
seadmiseks ostueesõigusega erastatavale kinnistule. Käesolevas punktis
sätestatust hilisemaid vastuseid arvesse ei võeta;
5) korraldab vastavalt
kohalikus omavalitsuses kehtestatud asjaajamiskorrale kohaliku omavalitsuse
seisukoha andmise, kui maa ostueesõigusega erastamiseks nõutakse maavanema luba.
Kui kohalik omavalitsus on loa andmise vastu, informeeritakse sellest
viivitamatult ka taotluse esitajat ja erastamise korraldajat.
131.
Ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piiride määramiseks nimetab kohalik
omavalitsus vastavalt oma asjaajamiskorrale ametniku(d) või organi(d), kellel on
õigus koostada ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepanekut
(edaspidi ettepaneku koostaja). Ettepaneku koostaja koostab piiride kulgemise
ettepaneku võimalikult kaasaegse situatsiooniga kaardil (plaanil) käesoleva
korra punktis 132 sätestatut arvestades. Piiride kulgemise
ettepanekule kirjutab alla ettepaneku koostaja ja ettepanek antakse taotlejale
kätte või saadetakse talle tähitud kirjaga. Samal kaardil (plaanil) võib
koostada mitme ostueesõigusega erastatava maaüksuse piiride kulgemise ettepaneku
ja sellisel juhul antakse igale taotlejale või saadetakse neile tähitud kirjaga
ettepaneku koostaja poolt allkirjastatud piiride kulgemise ettepaneku koopia.
Kui taotleja ei nõustu piiride kulgemise ettepanekuga, on tal õigus
15 päeva jooksul ettepaneku saamisest arvates esitada kirjalikult oma
motiveeritud vastuväited. Kui ettepaneku koostaja peab vastuväiteid
põhjendatuks, koostab ta uue piiride kulgemise ettepaneku. Kui vastuväiteid ei
ole võimalik arvestada, informeerib ettepaneku koostaja sellest taotlejat
kirjalikult, näidates ära põhjused, miks vastuväiteid ei ole võimalik arvestada.
Taotleja on kohustatud
piiride kulgemise ettepaneku alusel tellima katastriüksuse moodustamise tööd
vastavat litsentsi omavalt isikult kolme kuu jooksul ettepaneku kättesaamise
päevast arvates.
[RT I 2007, 17, 85 – jõust.
2.03.2007]
Piiride
kulgemise ettepanekut ei koostata, kui maa ostueesõigusega erastamine toimub
olemasoleva plaani- või kaardimaterjali alusel (käesoleva korra punktid 20
ja 21), samuti juhul, kui taotleja(d) ja/või maa tagastamise õigustatud
subjekt on sõlminud ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise kohta
notariaalselt tõestatud kokkuleppe.
Katastriüksuse
moodustamine loetakse käesoleva korra tähenduses algatatuks erastaja poolt
katastriüksuse moodustamise õigust omavale isikule vastava tellimuse esitamise
hetkest arvates.
Ostueesõigusega
erastatava maa täpne suurus sätestatakse kohaliku omavalitsuse otsuses pärast
katastriüksuse moodustamist vastavat õigust omava isiku poolt.
132.
Ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piiride määramisel tuleb lisaks
maareformi seaduses ning maareformiga seonduvates õigusaktides sätestatule
arvesse võtta järgmist:
1) ENSV taluseaduse alusel või asjaõigusseaduse
rakendamise seaduse paragrahvi 18 lõikes 2 nimetatud õigusaktide
alusel maad kasutav isik võib ostueesõigusega erastada kogu tema põlises või
sellega võrdseks loetud kasutuses oleva maa, kui taluperemees ja maa tagastamise
õigustatud subjekt ei sõlmi teistsugust kokkulepet. Kokkuleppe puudumine ei
takista maa ostueesõigusega erastamist. Pärast kohaliku omavalitsuse otsusega
ostueesõigusega erastatava maa täpse suuruse määramist sõlmitud kokkuleppeid
arvesse ei võeta;
11) maareformi seaduse paragrahvi 9
lõike 1 punktis 3 ja paragrahvi 10 lõikes 1 sätestatust
suuremas ulatuses erastatakse maad üksnes sihtotstarbelises kasutuses oleva
loomakasvatushoone (hoonete kompleksi) juurde;
2) juhul kui sama maatüki
ostueesõigusega erastamist taotlevate isikute hulgas ei ole maareformi seaduse
paragrahvi 221 lõikes 22 nimetatud subjekti,
jagatakse nimetatud maatükk nende vahel nii pindala kui ka väärtust ja
maakorraldusnõudeid arvestades võimalikult võrdselt;
3) juhul kui mitu
isikut, kellest vähemalt ühel on õigus erastada loomakasvatushoone (hoonete
kompleksi) juurde maad maareformi seaduse paragrahvi 221
lõikes 22 sätestatud ulatuses, taotlevad ostueesõigusega
erastamiseks sama maad ning nad ei jõua vallavalitsuse poolt määratud 15-päevase
tähtaja jooksul maa jagamise suhtes kokkuleppele, viib kohalik omavalitsus
vastava maa ostueesõigusega erastaja määramiseks läbi suulise
enampakkumise.
Enampakkumise läbiviimiseks fikseeritakse kaardil
enampakkumise objektiks oleva maa piirid ja määratakse enampakkumise alghind.
Enampakkumise alghinnaks on maa maksustamishind, millele lisatakse kasvava metsa
olemasolul selle maksumus. Kohalikul omavalitsusel on õigus kehtestada
enampakkumisest osavõtjatele osavõtutasu suurusega kuni 1000 krooni.
Osavõtutasu tagastatakse üksnes juhul, kui enampakkumine nurjus osavõtjatest
mitteolenevatel põhjustel. Käesoleva alapunkti alusel läbiviidaval
enampakkumisel tagatisraha ei määrata. Kohalik omavalitsus teatab enampakkumise
korraldamisest enampakkumisel osalemise õigust omavatele isikutele tähitud
kirjaga vähemalt üks kuu ette. Kirjas peavad sisalduma andmed enampakkumise
toimumise täpse koha ja aja kohta, samuti enampakkumise objektiks oleva maa
suuruse ja enampakkumise alghinna kohta, ning juhul, kui on kehtestatud
osavõtutasu, siis ka selle suurus ja tasumise kord. Kirjale lisatakse kaardi,
millel on fikseeritud enampakkumise objektiks oleva maa piirid, koopia.
Enampakkumisele kutsutud isikutel on eelnevalt õigus tutvuda enampakkumise
seisukohalt oluliste dokumentidega. Tähitud kiri saadetakse maa ostueesõigusega
erastamise avalduses märgitud aadressil. Mõne enampakkumisele kutsutud isiku
mitteilmumine, ka juhul, kui puuduvad andmed teate kättesaamise kohta, ei
takista enampakkumise läbiviimist. Enampakkumise läbiviimiseks moodustab kohalik
omavalitsus vähemalt kolmeliikmelise komisjoni. Enampakkumise komisjon
kontrollib enne pakkumismenetluse juurde asumist enampakkumisest osa võtta
soovivate isikute õigust osaleda enampakkumisel. Enampakkumisel osalejad
registreeritakse. Kohalikul omavalitsusel on õigus kehtestada enampakkumise
läbiviimise täpne kord. Juhul kui sellist korda kehtestatud ei ole, rakendatakse
Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a määrusega nr 268
(RT I 1996, 78, 1385; 2000, 24, 132) kinnitatud «Maa
enampakkumisega erastamise korras» (edaspidi enampakkumisega erastamise kord)
suulise enampakkumise kohta sätestatut. Juhul kui eelnimetatud sätted ja
käesolev kord on vastuolus, rakendatakse käesolevat korda. Enampakkumise
võitjaks loetakse kõrgeima pakkumise teinud osaleja. Enampakkumise käik
protokollitakse. Enampakkumise protokollile kirjutavad alla enampakkumise
läbiviinud komisjoni liikmed ja enampakkumise võitja. Juhul kui enampakkumise
võitja keeldub protokollile alla kirjutamast, rakendatakse enampakkumisega
erastamise korras sätestatut. Sama kehtib ka enampakkumise tulemuste kinnitamise
ja protestide esitamise ning läbivaatamise kohta;
4) Vabariigi Valitsuse
poolt maareformi seaduse paragrahvi 6 lõike 3 alusel kinnitatud
loetelusse arvatud istanduse aluse ostueesõigusega erastamisele kuuluva maa
suurus ja piirid määratakse samadel alustel rajatiste juures erastatava maa
suuruse ja piiridega. Maareformi seaduse paragrahvis 121
nimetatud istanduse omanikul on õigus erastada tagastamise käigus vabaks jääv
istandusealune maa enne maareformi seaduse jõustumist tekkinud maakasutusõiguse
piirides. Juhul kui maakasutusõiguse piirid on määramata, määrab erastatava maa
suuruse ja piirid kindlaks kohalik omavalitsus, arvestades, et maareformi
seaduse paragrahvis 121 nimetatud istanduse omanikul on õigus
ostueesõigusega erastada üksnes istandusealust maad;
5) juhul kui elamu ja
loomakasvatushoone (hoonete kompleks) moodustavad ühtse kompleksi, ei anna see
õigust täiendava kuni 50 ha tagastamise käigus vabaks jääva maa
ostueesõigusega erastamiseks loomakasvatushoone juurde;
6) elamu-, korteri-,
garaaži-, suvila- või aiandusühistu liikmete ühiskasutuses olevaks maaks
loetakse nimetatud ühistu maakasutusõiguse piiridesse jäävat maad, mis ei ole
määratletud ühistu liikme ehitise juurde kuuluva krundina või ehitisealuse või
selle teenindamiseks vajaliku maana või ühistu liikme ehitise juurde kuuluva
maana;
7) piirnevateks vabadeks maadeks maareformi seaduse paragrahvi 9
lõike 2 ning paragrahvi 221 lõigete 2 ja 22 mõttes loetakse selle maaga, millel asub maa ostueesõigusega erastamist
taotlevale isikule kuuluv elamu, külgnevaid maaüksusi (endisi kinnistuid või
nende osi), millele ei ole esitatud tagastamise või kompenseerimise või
asendamise avaldusi, või mille kohta oli küll esitatud asendamise või
kompenseerimise avaldus, kuid nimetatud avalduses väljendatud soovi muutmise
tähtaeg on möödas, või mis ei kuulu täies ulatuses tagastamisele. Nimetatud maid käsitatakse
ühtse tervikliku vaba maana, arvestamata maade õigusvastase võõrandamise aegseid
piire;
[RT I 2007, 17, 85 – jõust. 2.03.2007]
8) maa
erastamisel võib läbi viia ümberkruntimise või planeerimise vastavalt seadusele
ning maa erastatakse kinnitatud ümberkruntimiskava või kehtestatud
detailplaneeringu alusel;
[RT I 2007, 17, 85 – jõust. 2.03.2007]
9)
juhul kui väljaspool linna piire asuva elamuga ühtse kompleksi moodustavad
ehitised paiknevad mitme tagastamisele kuuluva endise kinnistu territooriumil ja
elamu omanik ning maa tagastamise õigustatud subjekt ei lepi kokku teisiti,
määratakse elamu juurde kuuluv ostueesõigusega erastatav maa selle endise
kinnistu maast, millel asub elamu. Teisest endisest tagastamisele kuuluvast
kinnistust erastatakse elamu omanikule vastavale kinnistule jääva ehitise
sihipäraseks kasutamiseks vajalik maa, kusjuures tootmiseks vajalikku maad
eelnimetatud maa hulka ei arvata.
10) kui taotletakse luba
maa erastamiseks maareformi seaduse paragrahvi 20 lõike 12
alusel erandina lubatud maareformi seaduse paragrahvi 221
lõigetes 1–22 sätestatud ulatuses, on kaitseala valitseja või
Muinsuskaitseamet kohustatud väljastama kirjaliku motiveeritud seisukoha,
märkides selles kehtestatud kaitserežiimist tulenevad kitsendused ja piirangud
ning otsuse erastamise lubamise või mittelubamise kohta. Nimetatud otsus
lisatakse maa ostueesõigusega erastamise toimikusse. Kaitseala valitseja või
Muinsuskaitseameti fikseeritud, kaitserežiimist tulenevad kitsendused ja
piirangud peavad sisalduma käesoleva korra punktis 15 sätestatud kohaliku
omavalitsuse otsuses ja käesoleva korra punktis 23 sätestatud erastamise
korraldaja otsuses.
[RT I
2007, 17, 85 – jõust. 2.03.2007]
133. Taotleja on kohustatud katastriüksuse moodustamise tellimuse esitamisest
10 päeva jooksul teavitama maa asukohajärgset linna- või vallavalitsust
kirjalikult, näidates ära, kellele ja millal on tellimus esitatud. Kui tellimust
ei ole võimalik esitada kehtestatud tähtaja jooksul, peab taotleja esitama
taotluse uue tähtaja määramiseks, näidates ära mõjuvad põhjused ja tõendades
need dokumentaalselt. Kui linna- või vallavalitsus leiab, et tellimus jäi
esitamata mõjuvatel põhjustel ega sõltunud taotleja tahtest, määrab ta tellimuse
esitamiseks uue tähtaja, mis ei või olla lühem kui üks kuu ega pikem kui kolm
kuud. Linna- või vallavalitsus otsustab tähtaja määramise ühe kuu jooksul
taotluse saamisest arvates. Mõjuvate põhjuste puudumisel keeldub linna- või
vallavalitsus tähtaja pikendamisest ja lõpetab oma otsusega maa ostueesõigusega
erastamise eeltoimingud ning taotleja kaotab maa erastamise õiguse.
[RT
I 2007, 17, 85 – jõust. 2.03.2007]
134. Kui taotleja ei ole kolme kuu jooksul ostueesõigusega erastatava maa piiride
kulgemise ettepaneku kättesaamise päevast arvates tellinud katastriüksuse
moodustamist või ei ole käesoleva korra punkti 133 kohaselt esitanud
taotlust uue tähtaja määramiseks või ei ole nimetatud tellimust esitanud linna-
või vallavalitsuse poolt määratud uueks tähtajaks, lõpetab linna- või
vallavalitsus oma otsusega maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud ja
taotleja kaotab maa erastamise õiguse.
[RT I
2007, 17, 85 – jõust. 2.03.2007]
135. Kui taotleja on käesoleva korra punktis 131 kehtestatud korras
koostatud ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku kätte
saanud enne 27. novembrit 2005. a, s.o enne maareformi seaduse
muutmise seaduse (RT I 2005, 61, 476) jõustumist, kuid ei ole nimetatud
ettepaneku alusel esitanud tellimust katastriüksuse moodustamiseks vastavat
litsentsi omavale isikule, on taotleja kohustatud vastava tellimuse esitama
kolme kuu jooksul eelnimetatud seaduse jõustumisest arvates ja 10 päeva
jooksul teavitama sellest maa asukohajärgset linna- või vallavalitsust
kirjalikult, näidates ära, kellele ja millal on tellimus esitatud. Kui taotleja
ei esita tellimust katastriüksuse moodustamiseks nimetatud tähtaja jooksul või
ei ole käesoleva korra punkti 133 kohaselt esitanud taotlust uue
tähtaja määramiseks või ei ole nimetatud tellimust esitanud linna- või
vallavalitsuse poolt määratud uueks tähtajaks, lõpetab linna- või vallavalitsus
oma otsusega maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud ja taotleja kaotab maa
erastamise õiguse.
[RT
I 2007, 17, 85 – jõust. 2.03.2007]
136. Käesoleva korra punktides 133, 134 ja 135
nimetatud maa ostueesõigusega erastamise eeltoiminguid lõpetavas linna- või
vallavalitsuse otsuses peab olema märgitud erastamise menetluse lõpetamise
põhjus ja õiguslik alus viitega maareformi seaduse vastavale sättele. Otsusega
tehakse maavanemale ettepanek ehitise teenindamiseks vajaliku maa riigi
omandisse jätmiseks ja ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmiseks. Otsus
tehakse taotlejale teatavaks allkirja vastu või tähtkirjaga. Linna- või
vallavalitsus edastab otsuse koos maa ostueesõigusega erastamise toimiku ja
muude asjas tähtsust omavate dokumentidega maavanemale 10 päeva jooksul
otsuse tegemise päevast arvates.
[RT I
2007, 17, 85 – jõust. 2.03.2007]
14.
Kui avaldaja soovib katastriüksuse moodustamist plaani- ja kaardimaterjali
alusel ning kohalik omavalitsus leiab, et see on võimatu, langetab otsuse
katastriüksuse plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustamise võimalikkuse kohta
maavanem. Eelmises lauses sätestatu kehtib ka juhul, kui ostueesõigusega
erastamist on volitatud korraldama kohalik omavalitsus. Kui kohalik omavalitsus
leiab, et katastriüksuse moodustamine plaani- ja kaardimaterjali alusel ei ole
võimalik, informeerib ta sellest ka avaldajat.
Kui
taotleja ei soovi katastriüksuse moodustamist plaani- või kaardimaterjali alusel
või plaanimaterjal ei vasta kehtestatud nõuetele, tellib katastriüksuse
moodustamise vastavat litsentsi omavalt isikult (edaspidi maamõõtja) maa
ostueesõigusega erastamist taotlev isik. Maamõõtja koostab kohaliku omavalitsuse
poolt esitatud piiride kulgemise ettepaneku ja muude toimikusse kogutud
dokumentide alusel katastriüksuse (erastatava maaüksuse) moodustamise toimiku.
Maamõõtja on kohustatud eelnevalt tutvuma moodustatavat katastriüksust ning
sellega piirnevaid katastriüksusi puudutavate andmetega.
Maamõõtja
koostab toimiku ja lisab sinna järgmised dokumendid:
– taotleja tellimus
katastriüksuse moodustamise kohta või vastav leping;
– katastriüksuse plaan
vähemalt viies eksemplaris (ostjale, toimikusse, 2 maakatastrile,
kinnistusametile);
– piiriprotokoll (piirikirjeldus) vähemalt neljas
eksemplaris (ostjale, toimikusse, 2 maakatastrile);
– kitsenduste
kohaldamise taotlus(ed) või toimiku koostaja märkus vastava taotluse puudumise
kohta;
– katastriüksuse asukoha skeem;
– muud katastrimõõdistamise
materjalid (eksplikatsioon, koordinaatide kataloog vms).
141. Ostueesõigusega erastatava
maaüksuse (katastriüksuse) piiride tähistamise ning taotlejale piiride
kättenäitamise ja piirimärkide alalhoiukohustuse teatavaks tegemise kohta
koostab maamõõtja looduses piiriprotokolli. Piiriprotokollile kirjutavad alla
maamõõtja ning taotleja pärast maaüksuse piiride taotlejale kättenäitamist
maamõõtja poolt. Piiriprotokolli allakirjutamise juurde kutsutakse kohaliku
omavalitsusüksuse esindaja ning kui erastatav maaüksus asub maal, mille osas
esitatud maa tagastamise või kolmanda isiku maa ostueesõigusega erastamise
avaldus on lahendamata, kutsutakse piiriprotokolli allakirjutamise juurde ka maa
tagastamise ja/või ostueesõigusega erastamise õigustatud subjekt. Kui erastatava
maaüksusega piirneva, varem mõõdistatud katastriüksuse piirile paigaldatakse
uusi piirimärke, taastatakse olemasolevaid piirimärke või kui piirnev
katastriüksus on moodustatud plaani- või kaardimaterjali alusel, kutsutakse
piiriprotokolli allakirjutamise juurde ka vastava katastriüksuse omanik
(piirinaaber). Piiriprotokollile allakirjutamise aja ja koha teatab maamõõtja
piiriprotokolli allakirjutamise juurde kutsutavatele isikutele tähtkirjaga
vähemalt 10 päeva ette. Piiriprotokolli allakirjutamise juurde kutsutud
isikud ja nende isikute poolt piiriprotokolli allakirjutamise juures tehtud
märkused kantakse piiriprotokolli. Piiriprotokolli allakirjutamise juurde
kutsutud isikute mitteilmumise korral teeb maamõõtja piiriprotokolli vastava
märke ning sellisel juhul loetakse piirimärkide asukohad ja nende
alalhoiukohustus taotlejale teatavaks tehtuks märkusteta.
[RT I 2007, 17, 85 – jõust.
2.03.2007]
15.
Pärast katastriüksuse moodustamist litsentsi omava maamõõtja poolt fikseerib
kohalik omavalitsus oma otsuses järgmised maa erastamise seisukohalt olulised
tingimused:
– maa ostueesõigusega erastamise õiguslik alus koos viitega
maareformi seaduse vastavale sättele;
– andmed erastamist taotleva isiku
kohta;
– maa asukoht;
– pindala;
– maa sihtotstarve;
– maa
maksustamishind;
– vajaduse korral muud maa
erastamise tingimused, sealhulgas kaitseala valitseja või Muinsuskaitseameti
fikseeritud, kaitserežiimist tulenevad kitsendused ja piirangud.
[RT I 2007, 17, 85 – jõust.
2.03.2007]
Otsuse
kinnitatud koopia lisatakse katastriüksuse moodustamise toimikusse. Kui
erastamise korraldaja on maareformi seaduse paragrahvi 222
lõike 2 alusel volitanud riigi nimel ostueesõigusega erastamist korraldama
kohalikku omavalitsust, siis peab kohaliku omavalitsuse otsus sisaldama ka
käesoleva korra punkti 23 alapunktis 4 sätestatud andmeid (välja
arvatud katastriüksuse nimi ja number).
16.
Kohalik omavalitsus edastab katastriüksuse moodustamise toimiku koos oma
vastavasisulise kirjaliku avaldusega riigi maakatastri pidajale katastriüksuse
registreerimiseks. Avalduses peab olema näidatud, kellele riigi maakatastri
pidaja peab katastriüksuse registreerimise õiendi ja katastriüksuse plaani
saatma. Kui maa ostueesõigusega erastamist ei ole volitatud korraldama kohalik
omavalitsus, esitatakse ostueesõigusega erastamise toimik erastamise
korraldajale.
17.
Pärast katastriüksuse registreerimist riigi maakatastris esitab katastripidaja
erastamise korraldajale katastriüksuse registreerimist tõendava õiendi
(1 eks), katastriüksuse plaani kinnitatud eksemplari (1 eks) ja
piiriprotokolli (1 eks). Katastripidaja poolt väljastatud õiend ja
katastriüksuse plaani kinnitatud eksemplar esitatakse
kinnistusametile.
18.
Kui ostueesõigusega erastamise korraldamine on antud kohaliku omavalitsuse
pädevusse ja maa ostueesõigusega erastamiseks on vaja maavanema luba, pöördub
kohalik omavalitsus vastava taotlusega maavanema poole, lisades taotlusele oma
seisukoha ja ostueesõigusega erastamise toimiku.
19.
Kohalik omavalitsus on kohustatud teostama kõik maa ostueesõigusega erastamise
eeltoimingud 3 kuu jooksul maa ostueesõigusega erastamise avalduse
esitamise päevast arvates. Ettevalmistavad toimingud lõpevad katastriüksuse
moodustamise toimiku esitamisega riigi maakatastri pidajale katastriüksuse
registreerimiseks ja ostueesõigusega erastamise toimiku esitamisega erastamise
korraldajale. Kui eeltoimingute lõpuleviimine viibib kohalikust omavalitsusest
mitteolenevatel põhjustel, pikeneb vastavalt eeltoimingute teostamise tähtaeg.
Kui erastamise eeltoimingud ei ole teostatud kolme kuu jooksul, informeerib
kohalik omavalitsus erastamise korraldajat viivituse põhjustest. Kui
ostueesõigusega erastamist on volitatud korraldama kohalik omavalitsus, tuleb
informeerida volitajat viivituse põhjustest.
IV.
OLEMASOLEVA PLAANIMATERJALI KASUTAMINE MAA OSTUEESÕIGUSEGA ERASTAMISEL
20.
Plaanimaterjali alusel ostueesõigusega erastamiseks sobivaks plaanimaterjaliks
loetakse:
1) krundiplaanid (eri perioodidel eri nimetuse all) linnas ja
sellega võrdsustatud alal (maareformi seaduse paragrahvi 7 lõike 4
mõttes):
– mõõtkavas 1:2000 või suuremas, tingimusel, et piiripunktid on
seotud riikliku või kohaliku geodeetilise võrguga. Kui maareformi seaduse
paragrahvi 221 lõike 6 alusel erastatakse ostueesõigusega
ka see osa isiku kasutuses olevast maast, mida ei ole antud hoonestamiseks (nn
ehitus- või punase joone tagune ala vms), loetakse sobivateks krundiplaanid
mõõtkavas 1:2000 või suuremas, millele peale hoonestamiseks antud maa (krundi)
riikliku või kohaliku geodeetilise võrguga seotud piiripunktide on kantud ka
isiku kasutuses olev hoonestamiseks mitteantud maa (nn ehitus- või punase joone
tagune ala vms);
– mõõtkavas 1:2000 või suuremas, mille piirid on kehtestatud
või piire on muudetud kooskõlas planeeringuga.
Kohalik omavalitsus lisab
katastriüksuse moodustamise toimikusse kohaliku omavalitsuse määratud vastutava
isiku poolt tõestatud väljavõtte (koopiana) linna või linnaga võrdsustatud ala
(eri perioodidel eri nimetuse all) maade arvestuse valveplaanist või
krundijaotusplaanist;
2) väljaspool linna ja sellega võrdsustatud
alasid:
– kuni 2 ha pindalaga objektide plaanid mõõtkavas 1:2000 või
suuremas, tingimusel, et piiripunktid on seotud riikliku või kohaliku
geodeetilise võrguga;
– üle 2 ha pindalaga objektide EUREF-EST 92 või
1942. a või 1963. a koordinaatide süsteemis olevad fotoplaanid
mõõtkavas 1: 10 000 või suuremas, samuti olemasolevad maakatastri kõlvikute
plaanid.
Nimetatud
plaanidele kantud piirid peavad langema kokku maavalitsuse või maakatastri
arhiivi toimikus ja plaanil (maade arvestuse valveplaan, krundijaotusplaan,
katastrikaart, fotoplaan) olevate piiridega.
21.
Kui on olemas käesoleva korra punkti 20 nõuetele vastav piirimuudatusteta
plaan, koostab linna- või vallavalitsus käesoleva korra sätetele vastava
erastamise toimiku ja katastriüksuse moodustamise toimiku ning esitab
katastriüksuse moodustamise toimiku riigi maakatastri pidajale
registreerimiseks. Katastriüksuse moodustamise toimikus peavad olema:
1)
kohaliku omavalitsuse poolt määratud vastutava isiku allkirja ja pitseriga
kinnitatud krundiplaani koopiad (kui asumi või tänava nimi või number on
muutunud, teeb kohaliku omavalitsuse poolt määratud vastutav isik krundiplaanil
vajaliku paranduse standardkirjas ning kinnitab paranduse õigsust oma allkirja
ja pitseriga). Kui maade erastamine toimub planeeringu alusel, teeb kohaliku
omavalitsuse poolt määratud isik väljavõtte planeeringust, illumineerides sellel
erastatava maaüksuse piirid punasega ning kinnitab väljavõtte õigsust oma
allkirja ja pitseriga;
2) kohaliku omavalitsuse määratud isiku poolt allkirja
ja pitseriga kinnitatud väljavõte (eri perioodidel eri nimetuse all) maade
arvestuse valveplaanist või krundijaotusplaanist, millel on vähemalt neli
koordinaatjoonte ristumiskohta;
3) kohaliku omavalitsuse poolt määratud
vastutava ametiisiku allkirja ja pitseriga kinnitatud koopiad senist
maakasutusõigust tõendavast dokumendist (maa looduses eraldamise aktist vms) või
piirikirjeldus;
4) piiripunktide koordinaadid;
5) käesoleva korra
punktis 15 sätestatud tingimustele vastav kohaliku omavalitsuse otsus.
22.
Katastripidaja:
1) kontrollib esitatud dokumente ja registreerib
katastriüksuse. Registreerimisel teeb maakatastri pidaja plaanile ja registrisse
märke «Katastriüksus moodustatud plaani alusel»;
2) esitab erastamise
korraldajale katastriüksuse registreerimist tõendava õiendi (1 eks) ja
katastriüksuse plaani kinnitatud eksemplari (1 eks). Katastripidaja poolt
väljastatud õiend ja katastriüksuse plaani kinnitatud eksemplar esitatakse
kinnistusametile.
V.
MAA OSTUEESÕIGUSEGA ERASTAMISE KORRALDAMINE
23.
Erastamise korraldaja kontrollib maa ostueesõigusega erastamiseks esitatud
dokumentide ja andmete õigsust ning:
1) korraldab ostueesõigusega erastatava
maa müügihinna, erastataval maal kasvava metsa maksumuse ja erastatava maa ning
sellel kasvava metsa eest tasumise korra ja tähtaegade määramise, võttes
arvesse, et:
– maa ostueesõigusega erastamisel on maa müügihinna määramise
aluseks korralise hindamise käigus määratud maksustamishind ilma soodustusi
arvestamata;
– maa ostueesõigusega erastamisel
enne 1. jaanuari 2002. a esitatud avalduse alusel on maa müügihinnaks
1993. aasta maa maksustamishind. Kui kehtiv maa maksustamishind on väiksem
kui 1993. aasta maa maksustamishind, on ostueesõigusega erastatava maa
müügihinnaks kehtiv maa maksustamishind. Müügihinna määramisel võetakse aluseks
maa sihtotstarve ja erastatava maa paiknemine kas tihe- või hajaasustusega alal
selle päeva seisuga, millal kohalik omavalitsus võtab vastu maa ostueesõigusega
erastamise otsuse;
[RT
I 2007, 17, 85 – jõust. 2.03.2007]
– metsamaa erastamisel lisatakse maa
müügihinnale kasvava metsa maksumus. Kui erastataval maal kasvava metsa pindala
on kuni 0,5 ha, siis kasvava metsa maksumust eraldi ei määrata. Kasvava
metsa maksumust ei arvestata puistutel, mis on rajatud või kujundatud parkideks
ning kuuluvad üldmaa (Üm) sihtotstarbe alaliiki;
–
sooduskoefitsienti 0,5 rakendatakse üksnes maa müügihinna
määramisel.
Elamu, suvila ja aiamaja krundi või
teenindamiseks vajaliku maa, sealhulgas elamu, suvila ja aiamaja püstitamiseks
antud maa või väljaspool linna elamu juurde maa ostueesõigusega erastamisel
Eesti alalisele elanikule maareformi seaduse paragrahvi 223 lõikes 2 sätestatud soodustuse rakendamiseks juhul, kui erastatava maa
pindala on 2 hektarit või väiksem, korrutatakse erastatava maa müügihind
koefitsiendiga 0,5. Juhul
kui elamu juurde ostueesõigusega erastatava maa pindala on suurem kui
2 hektarit, siis eelmises lauses nimetatud soodustuse rakendamiseks
arvutatakse erastatava maaüksuse üldpinna hektari kaalutud keskmine
maksustamishind, jagades maaüksuse maksustamishinna maaüksuse pindalaga ja
erastatava maa müügihinnast lahutatakse erastatava maa ühe hektari kaalutud
keskmine maksustamishind. Kui väljaspool linna asuva elamu juurde maad erastaval
isikul on õigus mõlemale maareformi seaduse paragrahvi 223 lõikes 2 sätestatud soodustusele ja erastatava maa kogupindala on suurem
kui 2 hektarit, korrutatakse maa müügihinna määramiseks esmalt erastatava
maa hulka kuuluva põllumajandusmaa müügihind koefitsiendiga 0,5 ja seejärel
lahutatakse kogu müügihinnast ühe hektari maa keskmine müügihind.
Põllumajandusmaa ostueesõigusega erastamisel äriregistrisse kantud füüsilisest
isikust ettevõtjale, kes tegeleb erastatava maa asukohajärgse kohaliku
omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega, ei ole
sooduskoefitsiendi 0,5 rakendamise kordade arv piiratud;
[RT
I 2007, 17, 85 – jõust. 2.03.2007]
– erastataval maal kasvava metsa eest on
ostjal õigus tasuda erastamisväärtpaberitega samas ulatuses nagu erastatava maa
eest ning kasutada seaduses sätestatud järelmaksuvõimalusi. Järelmaksu tähtaja
ja aastas tasumisele tuleva summa määratlemiseks liidetakse maa müügihind ning
sellel kasvava metsa maksumus;
– järelevalvet järelmaksu tasumise üle
korraldab maa erastamise korraldaja. Järelmaksu tasumine algab mitte hiljem kui
kuus kuud pärast müügilepingu sõlmimist ning tasumine peab toimuma kaks
korda aastas võrdsete osadena maksegraafikus ettenähtud tähtaegadeks. Maaomanik
võib väljaostuvõla täielikult või osaliselt tasuda enne graafikujärgset
maksetähtaega. Ennetähtaegselt tasutud summalt intresse ei arvutata. Osalise
ennetähtaegse tasumise korral jätkatakse edaspidi tasumist vastavalt
maksegraafikule ning aastas tasumisele kuuluvat summat ümber ei arvutata.
Järelmaksu
osalisel ennetähtaegsel tasumisel alustatakse väljaostuvõla kustutamist
järelmaksugraafikus fikseeritud viimasest maksetähtajast.;
[RT
I 2007, 17, 85 – jõust. 2.03.2007]
2) määrab kindlaks maa ostueesõigusega
erastamise tingimused, pöördudes vajadusel teiste asutuste poole. Asutus, kelle
poole pöördutakse, on kohustatud vastama 15 päeva jooksul, kusjuures
vastuse sisuks peab olema taotlus seaduses sätestatud kitsenduse seadmiseks
ostueesõigusega erastatavale kinnistule. Käesolevas punktis sätestatust
hilisemaid vastuseid arvesse ei võeta;
3) esitab maareformi seaduse
paragrahvi 21 lõike 6 kolmandas lauses sätestatud juhtudel
Keskkonnaministeeriumile maa ostueesõigusega erastamise toimiku, kohaliku
omavalitsuse arvamuse ning maavanema seisukoha. Keskkonnaministeerium valmistab
ette Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja ning esitab materjalid
Vabariigi Valitsusele otsustamiseks. Isiku kasuks, kellele on keeldutud maa
ostueesõigusega erastamiseks loa andmisest, seatakse kooskõlas kehtivate
õigusaktidega hoonestusõigus või kasutusvaldus;
4) võtab maareformi seaduses
sätestatu, esitatud dokumentide, täiendavalt kogutud andmete ja riigi
maakatastri andmete alusel vastu maa ostueesõigusega erastamise otsuse, milles
peavad kooskõlas maareformi seaduse vastavate sätetega olema fikseeritud:
–
isiku, kellele maa erastatakse, nimi, elukoht/asukoht, isikukood (selle
puudumisel passiandmed) / registrikood;
– maa asukoht, katastriüksuse nimi ja
number;
– maa pindala;
– maa sihtotstarve;
– kõik maareformi seadusest
tulenevad erastatava maa müügihinna määramisel rakendatud soodustused;
– maa
müügihind (maa ja kasvava metsa maksumus eraldi);
– müügihinna tasumise kord,
tähtajad, järelmaksu tingimused jms;
– sanktsioonid lepingu mittetäitmise
korral;
–
pangaasutuse nimi, kus on avatud erastamise korraldaja eriarve;
[RT I 2007, 17, 85 – jõust. 2.03.2007]
– vajaduse
korral muud maa erastamise tingimused, sealhulgas kaitseala valitseja või
Muinsuskaitseameti fikseeritud, kaitserežiimist tulenevad kitsendused ja
piirangud.
[RT
I 2007, 17, 85 – jõust. 2.03.2007]
24.
Erastamise korraldaja või tema poolt volitatud isik esitab otsuse erastajale
allkirja vastu tutvumiseks. Otsuse võib tutvumiseks saata ka tähitud kirjaga.
Kui ostja ei ole nõus otsuses fikseeritud tingimustega, on tal õigus esitada
vastavalt kehtestatud korrale kaebus.
25. Maa
erastamiseks sõlmitakse müügi- ja asjaõigusleping. Asjaõigusleping peab
sisaldama kinnistamisavaldust maa kinnistusraamatusse kandmiseks. Kui maa
erastatakse järelmaksuga, peab müügileping või selle lisa sisaldama
maksegraafikut ning müügi- ja asjaõigusleping peavad sisaldama poolte kokkulepet
ostetud maa riigile pantimise kohta. Vastav võlakohustus tagatakse hüpoteegiga.
Sellisel juhul sõlmitakse maa müügi-, asjaõigus- ja hüpoteegi seadmise leping
notariaalselt tõestatud vormis. Notaritasu tasub ostja. Maa müügi-, asjaõigus-
ja hüpoteegi seadmise leping tuleb sõlmida kolme kuu jooksul maa erastamise
otsuse jõustumise päevast arvates.
Maa müügi-
ja hüpoteegi seadmise lepingu kohustuslikeks tingimusteks on vastavalt
asjaoludele:
1) järelmaksu kasutamise korral poolte kokkulepe, mis näeb ette
kinnisasja igakordse omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele
hüpoteegiga tagatud maa väljaostuvõla tasumise nõude rahuldamiseks. Vastav märge
kantakse kinnistusraamatusse;
2) ostja kohustus tasuda erastamise korraldaja
eriarvele rahas kolmekordne seadusliku müügihinna ning müügilepingus fikseeritud
soodustustega müügihinna vahe, kui pärast maa müügilepingu sõlmimist selgub, et
ostja ei vastanud väljaostuvõla kustutamiseks või müügihinna vähendamiseks
vajalikele tingimustele;
3) ostja kohustus vältida hüpoteegiga koormatud
kinnisasja väärtuse vähenemist ja hüpoteegipidaja õiguste muul viisil
kahjustamist ning ilma hüpoteegipidaja loata mitte raiuda kasvavat metsa maal,
millele erastamisel tekkinud nõuete täitmise tagamiseks on seatud Eesti
Vabariigi kasuks hüpoteek, samuti kohustus loa taotlemiseks esitada
hüpoteegipidajale või tema volitatud esindajale metsaseaduses sätestatud
metsamajandamiskava ja metsateatis;
4) ostja kohustus tasuda vähemalt
20 000 krooni suurune leppetrahv käesoleva punkti alapunktis 3
nimetatud kohustuste mittekohase täitmise eest;
5) hüpoteegiga koormatud
kinnisasja väärtuse vähenemisel alla seaduses sätestatud piirmäära
hüpoteegipidaja õigus nõuda lisatagatist ning õigus koormata erastamise käigus
tekkinud nõude täitmise tagamiseks hüpoteegiga kinnisasja, mis ei olnud
erastamismenetluse objektiks.
Maa
müügilepingus sätestatakse hüpoteegipidaja kohustus teatada hiljemalt kolme
nädala jooksul, arvates käesoleva punkti alapunktis 3 nimetatud dokumentide
saamisest, kas ja millises mahus raie on lubatud.
Järelmaksugraafiku
mittetäitmisest tekkinud võlgnevuse korral on maksete sooritamisel ostja
võlgnevuste vähendamise järjekord: esimesena vähendatakse ostja võlgnevust
viivise, teisena leppetrahvi, kolmandana intressi ja viimasena ostuhinna
osas.
[RT I
2007, 17, 85 – jõust. 2.03.2007]
251. Järelevalvet järelmaksu
tasumise üle teostab maa erastamise korraldaja. Järelmaksu tasumine algab mitte
hiljem kui 6 kuud pärast müügilepingu sõlmimist ning tasuma peab kaks korda
aastas võrdsete osadena maksegraafikus ettenähtud tähtaegadeks. Maaomanik võib
väljaostuvõla täielikult või osaliselt tasuda enne graafikujärgset
maksetähtaega. Ennetähtaegselt tasutud summalt intresse ei arvutata. Osalise
ennetähtaegse tasumise korral jätkatakse edaspidi tasumist vastavalt
maksegraafikule ning aastas tasumisele tulevat summat ümber ei arvutata.
Järelmaksu osalisel ennetähtaegsel tasumisel alustatakse väljaostuvõla
kustutamist järelmaksugraafikus fikseeritud viimasest maksetähtajast.
[RT I
2007, 17, 85 – jõust. 2.03.2007]
26.
Erastatava maa või sellel asuvate objektidega seotud erastaja poolt riigi ees
võetud varasemad kohustused fikseeritakse maa müügilepingus või tehakse
nimetatud lepingus viide nende kohustuste tekkimise aluseks olevale dokumendile.
Varasemad võlakohustused liidetakse maa ostueesõigusega erastamise
võlakohustusega ning kõigi võlakohustuste täitmine tagatakse kinnistusraamatus
esimesel järjekohal asuva hüpoteegiga. Hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping
sõlmitakse käesolevas punktis sätestatud juhul notariaalses vormis, kusjuures
notaritasu maksab ostja.
261.
Maa ostueesõigusega erastamisel tekkinud nõuete täitmise tagamiseks Eesti
Vabariigi kasuks seatud hüpoteegi osas täidab hüpoteegipidaja ülesandeid
erastamise korraldaja või tema poolt volitatud isik. Erastamise korraldajaks
käesoleva punkti mõttes on maavanem ja «Erastamisseaduse» (RT I 1993, 45, 639;
1997, 9, 78; 1998, 12, 153; 30, 411; 2000, 51, 324; 2001, 26, 149; 48, 265) § 11
lõike 1 punktis 1 nimetatud järelmaksuga maa erastamise lepingute osas, millele
seatud hüpoteek ulatub järelmaksuga erastatud riigivarale,
Rahandusministeerium.
[RT
I 2001, 84, 506 – jõust. 1.11.2001]
262.
Kui kinnisasja väärtus langeb alla 1,15-kordse hüpoteegiga tagatud nõude määra,
on hüpoteegipidaja kohustatud rakendama kõiki seaduses sätestatud meetmeid
hüpoteegiga koormatud kinnisasja väärtuse vähenemise takistamiseks.Hüpoteegipidajal on õigus keelduda
käesoleva korra punkti 25 alapunktis 3 nimetatud loa andmisest, kui
raie tulemusena langeks kinnisasja väärtus alla 1,2-kordse hüpoteegiga tagatud
nõude määra. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja väärtuse vähenemisel alla seaduses
sätestatud määra on hüpoteegipidajal õigus nõuda lisatagatist, samuti on
hüpoteegipidajal erastamise käigus tekkinud nõude täitmise tagamiseks õigus
koormata hüpoteegiga kinnisasja, mis ei olnud erastamismenetluse
objektiks.
[RT I
2007, 17, 85 – jõust. 2.03.2007]
263.
Juhul kui hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik soovib kinnisasja jagamist,
peab erastamise korraldaja kokkuleppel kinnisasja omanikuga nimetama jagamise
tulemusena tekkivate osade väärtuse määramiseks hindaja(d). Juhul kui hindamisel
selgub, et jagamisel osade väärtus langeb alla määra, mis tagab hüpoteegiga
tagatud nõude rahuldamise, peab erastamise korraldaja asjaõigusseaduse
(RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) paragrahvi 356
lõike 2 alusel keelama kinnisasja jagamise. Juhul kui hindamise tulemusena
selgub, et hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks ei ole vajalik kõigi
kinnisasja jagamisel tekkivate osade koormamine hüpoteegiga, koormatakse
hüpoteegiga osad, mille väärtusest piisab kõigi hüpoteegiga tagatud nõuete
rahuldamiseks. Kõik hindamisega seotud kulud kannab koormatud kinnisasja omanik.
Hüpoteegipidajal on erandina õigus
lubada kinnisasja jagamist ilma hindamiseta juhul, kui jagamine toimub avalikes
huvides ning ei kahjusta hüpoteegipidaja huve.
[RT I
2007, 17, 85 – jõust. 2.03.2007]
264.
Erastamise korraldajal on õigus kinnistusraamatusse kantud hüpoteegisummat kuni
kahel korral vähendada vastavalt erastaja poolt väljaostuvõla tasumisele, kuid
mitte varem, kui erastaja on väljaostuvõlast tasunud vähemalt 30%. Kõik
hüpoteegisumma vähendamisega seotud kulud kannab koormatud kinnisasja omanik.
265.
Pärast maa väljaostuvõla ja sellega liidetud muude võlakohustuste ning
kõrvalnõuete (hüpoteegiga tagatud nõuete) täielikku rahuldamist korraldab
erastamise korraldaja või tema poolt volitatud isik asjaõigusseaduses sätestatud
korras hüpoteegi kustutamise või koormatud kinnisasja omaniku vastava taotluse
olemasolul hüpoteegi loovutamise koormatud kinnisasja omanikule. Kõik hüpoteegi
kustutamise või loovutamisega seotud kulud kannab koormatud kinnisasja omanik.
27. Maa müügi-,
asjaõigus- ja hüpoteegi seadmise lepingud sõlmib riigi nimel erastamise
korraldaja või tema poolt volitatud isik. Maa erastamisel võib müügi- ja
asjaõiguslepingu sõlmida lihtkirjalikus vormis. Kui leping sõlmitakse
lihtkirjalikus vormis, on riigi nimel lepingule allakirjutaja kohustatud
kontrollima ostja nimel lepingule allakirjutava isiku isikusamasust ning
vastavate volituste olemasolu. Maavanema poolt maa ostueesõigusega erastamisel
kuulub maareformi seaduse paragrahvi 23 lõikega 5 ning käesoleva
punktiga maavanemale antud volituste sisusse ka maa müügi-, asjaõigus- ja
hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimine Eesti Vabariigi nimel iseendaga.
[RT I 2007, 17, 85 – jõust.
2.03.2007]
271.
Maa ostueesõigusega erastamise toimikut säilitatakse alaliselt erastamise
korraldaja juures.
272.
Maa ostueesõigusega erastamise õigust omav isik on kohustatud sõlmima maa
müügilepingu kolme kuu jooksul erastamise otsuse jõustumise päevast arvates. Kui
maa müügilepingut ei ole võimalik sõlmida kehtestatud tähtaja jooksul, peab isik
esitama erastamise korraldajale taotluse uue tähtaja määramiseks, näidates ära
mõjuvad põhjused ja tõendades need dokumentaalselt. Kui erastamise korraldaja
leiab, et müügileping jäi sõlmimata mõjuvatel põhjustel ega sõltunud isiku
tahtest, määrab ta müügilepingu sõlmimiseks uue tähtaja, mis ei või olla lühem
kui üks kuu ega pikem kui kolm kuud. Erastamise korraldaja otsustab tähtaja
määramise ühe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Mõjuvate põhjuste
puudumisel keeldub erastamise korraldaja tähtaja pikendamisest ja lõpetab oma
otsusega maa ostueesõigusega erastamise menetluse ning isik kaotab maa
erastamise õiguse. Sellisel juhul jäetakse ehitise teenindamiseks vajalik maa
riigi omandisse ja ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus Vabariigi
Valitsuse kehtestatud korras.
[RT I 2007, 17, 85 – jõust.
2.03.2007]
273.
Maa ostueesõigusega erastamise õigust omaval isikul, kes ei ole sõlminud maa
müügilepingut enne 27. novembrit 2005. a, on õigus maa müügileping
sõlmida seitsme kuu jooksul eelnimetatud kuupäevast arvates. Kui maa
müügilepingut ei ole võimalik sõlmida kehtestatud tähtaja jooksul, peab isik
esitama erastamise korraldajale taotluse uue tähtaja määramiseks, näidates ära
mõjuvad põhjused ja tõendades need dokumentaalselt. Kui erastamise korraldaja
leiab, et müügileping jäi sõlmimata mõjuvatel põhjustel ega sõltunud isiku
tahtest, määrab ta müügilepingu sõlmimiseks uue tähtaja, mis ei või olla lühem
kui üks kuu ega pikem kui kolm kuud. Erastamise korraldaja otsustab tähtaja
määramise ühe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Mõjuvate põhjuste
puudumisel keeldub erastamise korraldaja tähtaja pikendamisest ja lõpetab oma
otsusega maa ostueesõigusega erastamise menetluse ning isik kaotab maa
erastamise õiguse. Sellisel juhul jäetakse ehitise teenindamiseks vajalik maa
riigi omandisse ja ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus Vabariigi
Valitsuse kehtestatud korras.
[RT I 2007,
17, 85 – jõust. 2.03.2007]
274.
Ehitise kaasomanik ei kaota maa ostueesõigusega erastamise õigust, kui maa
müügilepingu sõlmimine ei ole võimalik ehitise teise kaasomaniku tegevusetuse
tõttu. Kui mõni ehitise kaasomanik on kaotanud maa ostueesõigusega erastamise
õiguse, on erastamise õigust omaval kaasomanikul õigus erastamise korraldaja
poolt määratud tähtaja jooksul taotleda kas ehitise teenindamiseks vajaliku maa
erastamist ning sellele maale Vabariigi Valitsuse 21. mai 2004. a
määruses nr 198 «Ehitise kaasomanike kasuks hoonestusõiguse seadmise kord
ehitise teenindamiseks vajaliku maa ostueesõigusega erastamisel» sätestatud
korras hoonestusõiguse seadmist kõigi ehitise kaasomanike kasuks või algatada
asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-s 12 sätestatud korras ehitise osa
sundvõõrandamise menetlus. Kui erastamiseks moodustatud katastriüksus on suurem
kui ehitise teenindamiseks vajalik maa, on erastamise õigust omaval kaasomanikul
õigus erastada ehitise teenindamiseks vajalikust maast ülejääv osa eraldi
katastriüksusena.
[RT I 2007,
17, 85 – jõust. 2.03.2007]
275.
Käesoleva korra punktides 272 ja 273 nimetatud maa
ostueesõigusega erastamise menetlust lõpetavas erastamise korraldaja otsuses
peab olema märgitud maa ostueesõigusega erastamise menetluse lõpetamise põhjus
ja õiguslik alus viitega maareformi seaduse vastavale sättele. Otsusega tehakse
isikule teatavaks, et tal on õigus esitada maavanemale avaldus hoonestusõiguse
seadmiseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Otsus tehakse isikule
teatavaks allkirja vastu või tähtkirjaga.
[RT I 2007, 17, 85 – jõust.
2.03.2007]
28.
Erastatava maa registreerimiseks kinnistusraamatus esitab nõutavad dokumendid
kinnistusametile erastamise korraldaja. Poolte kokkuleppel võib vastavad
dokumendid esitada ka ostja või notar.
281.
Maareformi seaduse paragrahvi 223 lõike 9 alusel saavad maa
väljaostuvõla kustutamist või müügihinna vähendamist taotleda füüsilised isikud,
kellel on pärast 7. juunit 1996. a sündinud laps. Maa väljaostuvõla
kustutamise või müügihinna vähendamise õigust saab kasutada üks lapsevanematest.
Maaomanikul on õigus maa väljaostuvõla kustutussummat kasutada mitme maatüki
ostueesõigusega või piiratud enampakkumisel erastamisega tekkinud väljaostuvõla
kustutamiseks või müügihinna vähendamiseks, kui maaomaniku laps on sündinud
pärast 7. juunit 1996. a.
282.
Maareformi seaduse paragrahvi 223 lõike 9 alusel
väljaostuvõla kustutamiseks või müügihinna vähendamiseks esitab vastavat õigust
omav isik maa erastamise korraldajale avalduse, milles näidatakse ära, millise
kinnistu väljaostuvõla kustutamist või müügihinna vähendamist millises ulatuses
taotletakse, ning kinnitatakse, et kumbki vanematest ei ole kasutanud
väljaostuvõla kustutamise või müügihinna vähendamise õigust selle lapse eest.
Avaldusele lisatakse lapse sünnitunnistuse kinnitatud koopia. Kui avalduse
esitaja või teine lapsevanem on osaliselt kasutanud lapse sünnist tulenevat
väljaostuvõla kustutamise või müügihinna vähendamise õigust, peab avaldaja oma
avalduses näitama, millise maatüki väljaostuvõlg millises ulatuses on kustutatud
või millise maatüki müügihinda on vähendatud, ning avaldusele tuleb lisada
väljaostuvõla kustutamise otsuse või vastava lepingu kinnitatud
koopia.
283.
Maareformi seaduse paragrahvi 223 lõikes 9 sätestatud
soodustuse rakendamiseks juhul, kui ostueesõigusega erastatava maa omandamiseks
on müügileping sõlmitud, langetab maa erastamise korraldaja esitatud
dokumentide põhjal otsuse maa väljaostuvõla kustutamise kohta. Otsus sisaldab
viidet lepingule (sõlmimise kuupäev, ostja nimi, väljaostuvõla suurus jms),
mille alusel väljaostuvõlg tekkis, ja väljaostuvõla kustutamise põhimõtteid
(millises ulatuses, milliste maksetähtaegade osas jne). Juhul kui väljaostuvõlg
on väiksem kui 25 000 krooni, näidatakse otsuses ära ka kustutussumma
kasutamata osa. Väljaostuvõla kustutamist alustatakse järelmaksu graafikus
fikseeritud viimasest maksetähtajast. Otsuse üks eksemplar saadetakse
väljaostuvõla kustutamist taotlenud isikule ning teine lisatakse maa erastamist
käsitlevatele dokumentidele.
284.
Maareformi seaduse paragrahvi 223 lõikes 9 sätestatud
soodustuse rakendamiseks juhul,kui ostueesõigusega erastatava maa
omandamiseks on müügileping sõlmimata, teeb maa erastamise korraldaja otsuse maa
müügihinna vähendamise kohta. Otsus sisaldab andmeid müügihinna vähendamist
taotlenud isiku ja müügilepingu objekti kohta ning viidet müügihinna vähendamise
alusele, müügihinna vähendamise põhimõtteid ja vähendatud müügihinna suurust.
Juhul kui ostueesõigusega erastatava maa ja sellel kasvava metsa summaarne
maksumus on 25 000 krooni või väiksem, loetakse kogu müügihind
tasutuks ja väljaostuvõlg kustutatuks. Käesolevas punktis nimetatud otsus võib
sisalduda ka käesoleva korra punktis 15 ja punkti 23 alapunktis 4
sätestatud erastamise korraldaja otsuses.
285.
Maareformi seaduse paragrahvi 223 lõike 10 alusel saavad
maa väljaostuvõla kustutamist või müügihinna vähendamist kuni
25 000 krooni ulatuses taotleda füüsilised isikud, kelle kasvatada ja
ülal pidada on vähemalt neli alla 18-aastast last. Enne 30. novembrit
1997. a sõlmitud maa müügilepingu korral võib müügihinda vähendada
või
väljaostuvõlga kustutada, kui maaomaniku kasvatada ja ülal pidada oli nimetatud
kuupäeval vähemalt neli all 18-aastast last. Pärast 30. novembrit
1997. a võib maa väljaostuvõlga kustutada või müügihinda vähendada, kui
nimetatud lapsed olid maaomaniku kasvatada ja ülal pidada maa müügilepingu
sõlmimise ajal või kui pärast müügilepingu
sõlmimist sündinud laps on ühtlasi neljas tema kasvatada ja ülal pidada
olevatest alla 18-aastastest lastest.
[RT I
2007, 17, 85 – jõust. 2.03.2007]
286.
Maareformi seaduse paragrahvi 223 lõike 10 alusel
väljaostuvõla kustutamiseks või müügihinna vähendamiseks esitab vastavat õigust
omav isik maa erastamise korraldajale avalduse, milles näidatakse ära, millise
kinnistu väljaostuvõla kustutamist või müügihinna vähendamist millises ulatuses
taotletakse, ning kinnitatakse, et teine neid lapsi kasvatav ja ülalpidav isik
ei ole kasutanud väljaostuvõla kustutamise või müügihinna vähendamise õigust
nende laste eest. Taotlusele lisatakse laste sünnitunnistuste kinnitatud koopiad
või lapsendamist tõendavad dokumendid. Kui avalduse esitaja või teine samade
laste kasvatamise ja ülalpidamisega tegelev isik on osaliselt kasutanud laste
kasvatamisest ja ülalpidamisest tulenevat väljaostuvõla kustutamise või
müügihinna vähendamise õigust, peab avaldaja oma avalduses näitama, millise
maatüki väljaostuvõlg millises ulatuses on kustutatud või millise maatüki
müügihinda on vähendatud, ning avaldusele tuleb lisada väljaostuvõla kustutamise
otsuse või vastava lepingu kinnitatud koopia.
287.
Juhul kui maareformi seaduse paragrahvi 223 lõike 10 alusel
väljaostuvõla kustutamise õigust omav isik on sõlminud müügihinna järelmaksuga
tasumise tingimusega maa ostueesõigusega erastamise lepingu, toimub
väljaostuvõla kustutamine käesoleva korra punktis 283 sätestatud
korras. Juhul kui maa ostueesõigusega erastamise leping on sõlmimata, toimub
müügihinna vähendamine käesoleva korra punktis 284 sätestatud
korras.
288. Kui isikul on
erastatud või erastatava maa eest tasumisel õigus saada soodustust nii
maareformi seaduse paragrahvi 223 lõike 9 kui ka
lõike 10 alusel, rakendatakse mõlemat soodustust. Maareformi
seaduse paragrahvi 223 lõigetes 9 ja 10 sätestatud
soodustuse rakendamiseks juhul, kui müügihind on täielikult tasutud (ka
ettemaksuna), tagastatakse maaomanikule seadusest tulenev kustutussumma. Kui
müügihind on väiksem kui seadusest tulenev kustutussumma, tagastatakse ainult
maa müügihinnale vastav summa. Enammakstud summa tagastamiseks esitab isik
erastamise korraldajale vastava avalduse. Avalduses näidatakse ära, millise
maatüki eest enammakstud summa tagastamist soovitakse. Lisaks peab avaldus
sisaldama käesoleva korra punktides 282 või 286
nimetatud andmeid ja avaldusele peavad olema lisatud nimetatud sätetes
märgitud dokumendid. Pärast erastamisväärtpaberite
kasutamise tähtaja lõppu tagastatakse enammakstud summa rahas.
[RT I
2007, 17, 85 – jõust. 2.03.2007]
289.
Aruandeid maa väljaostuvõla kustutamise või müügihinna vähendamise kohta esitab
maa erastamise korraldaja vastavalt erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse
(RT I 1996, 26, 529; 1997, 13, 210; 28, 424; 1998, 97, 1521; 1999, 23,
352 ja 356; 54, 583; 95, 841) paragrahvi 10
lõikele 9.
VI.
MAA OSTUEESÕIGUSEGA ERASTAMISE KULUDE TASUMINE
29.
Maa ostueesõigusega erastamise kulud on:
1) kohaliku omavalitsuse poolt maa
ostueesõigusega erastamise eeltoimingute teostamise kulud – 350 krooni,
juhul kui erastatav katastriüksus moodustatakse plaanimaterjali alusel, ja
200 krooni, juhul kui erastatav katastriüksus moodustatakse
katastrimõõdistamise käigus;
2) maa ostueesõigusega erastamise korraldaja
kulud – 0,5 protsenti müügilepingus fikseeritud maa ja sellel asuva metsa
müügihinna summast, kuid mitte vähem kui 100 krooni;
3) ostueesõigusega
erastatava maa kinnistamisel tasutav riigilõiv;
4) ostueesõigusega erastatava
maa mõõdistamisega (katastrimõõdistamisega) seotud kulud.
5) ostueesõigusega
erastataval maal asuva kasvava metsa maksumuse määramise kulud.
[RT I 2007, 17, 85 – jõust.
2.03.2007]
30.
Ostja tasub enne maa müügilepingu sõlmimist rahas kohaliku omavalitsuse arvele
kohaliku omavalitsuse maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute kulud ning
erastamise korraldaja arvele maa ostueesõigusega erastamise korraldaja kulud.
Juhul kui maa ostueesõigusega erastamise korraldajaks on kohalik omavalitsus,
tasutakse ka maa erastamise korraldaja kulud kohaliku omavalitsuse arvele.
Riigilõivu tasub ostja vastavalt kehtestatud korrale ning kviitung riigilõivu
tasumise kohta esitatakse vastavale kinnistusametile. Ostueesõigusega erastatava
maa mõõdistamisega seotud kulude tasumine toimub vastavalt ostja ja maamõõtja
vahelisele kokkuleppele. Maa ostueesõigusega erastamise kulusid maa ostuhinnast
maha ei arvata.
301. Erastamise õiguse kaotanud
isikule ei hüvitata erastamise menetluse käigus kantud kulusid.
[RT I 2007, 17, 85 – jõust.
2.03.2007]
31. Kui seadus või
käesolev kord ei sätesta kohustust sõlmida maa müügileping notariaalselt
tõestatud vormis, kuid isik seda siiski soovib, maksab notaritasu isik, kes
nõudis lepingu sõlmimist notariaalselt tõestatud vormis.
[RT I 2007, 17, 85 – jõust.
2.03.2007]
311.
Kinnisasja võõrandamisel, millele ostueesõigusega erastamise käigus tekkinud
nõuete täitmise tagamiseks on Eesti Vabariigi kasuks seatud hüpoteek, on
erastamise korraldajal õigus anda nõusolek maa ostueesõigusega erastamisel
tekkinud väljaostuvõla ülekandmiseks kinnisasja omandajale. Erastamise
korraldajal on õigus keelduda sellise nõusoleku andmisest, kui on alust eeldada,
et kinnisasja omandaja ei ole võimeline võlakohustust täitma. Erastamise
korraldajal on võla ülekandmise nõusoleku andmiseks õigus nõuda kinnisasja
omandajalt eelmise majandusaasta tuludeklaratsiooni, Maksuameti õiendit
maksuvõlgade puudumise kohta või teisi maksevõimet tõendavaid
dokumente.
312.
Korra punktis 311 nimetatud võla ülekandmisega nõustumine
vormistatakse notariaalses vormis sõlmitava lepinguna. Lepingule kirjutavad alla
erastamise korraldaja või tema volitatud isik, isik, kes loovutab võla, ning
isik, kellele võlg üle kantakse. Lepingu notariaalse tõestamisega seotud kulud
kannavad isikud, kes võla üle kannavad.
VII.
RAKENDUSSÄTTED
32.
Maa erastamiseks isikule, kellel vastavalt maareformiga seonduvate õigusaktide
muutmise seaduse (RT I 1996, 36, 738; 76, 1342; 80, 1434; 1997, 30,
473; 81, 1363; 93, 1556; 1998, 103, 1698; 1999, 84, 765) paragrahvi 16
lõikele 111 on riigi omandis oleva maa ostueesõigusega
erastamise õigus:
1) pöördub ostueesõigusega erastamise õigust omav isik
vastava kirjaliku avaldusega riigimaa valitseja poole, kes edastab tema valduses
olevad riigimaa kasutusse andmist puudutavad materjalid 15 päeva jooksul
erastamise korraldajale. Kui kasutajal on tasumata rendi- või hoonestusõiguse
tasu, informeerib riigimaa valitseja sellest erastamise korraldajat ning
erastamise korraldajal on õigus sõlmida müügileping pärast rendi- või
hoonestusõiguse tasu, viiviste ja leppetrahvide täielikku tasumist;
2) sõlmib
erastamise korraldaja müügilepingu maareformi seaduses ja käesolevas korras
sätestatud tingimustel ning korras; lisatingimusena fikseeritakse müügilepingus
maa omandaja (senise kasutaja) kohustus teatada 10 päeva jooksul
müügilepingu kinnistusraamatus registreerimise päevast arvates sellest riigimaa
valitsejale;
3) kui vastavalt maareformi seaduse paragrahvi 21
lõikele 5 on maa ostueesõigusega erastamiseks nõutav maavanema luba,
pöördub erastamise korraldaja erastatava maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse
poole tema seisukoha saamiseks;
4) kui maa erastamiseks on nõutav juriidilise
isiku kandmine Eesti äriregistri pidaja poolt peetavasse registrisse või
välismaise äriühingu filiaali kandmine Eesti äriregistrisse, sõlmib erastamise
korraldaja nendega lepingu pärast vastava kande tegemist registris;
5) kui
riigimaa valitseja poolt erastamise korraldajale esitatud materjalid ei sisalda
kõiki maa ostueesõigusega erastamiseks vajalikke andmeid, on erastamise
korraldajal õigus nõuda kohalikult omavalitsuselt vajalike materjalide ja
andmete esitamist.
321.
Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide
muutmise seaduse muutmise seaduse (RT I 1997, 81, 1363; 1998, 103,
1698; 1999, 25, 366) paragrahvi 14 lõike 8 alusel saavad
tagastamise käigus vabaks jäävat maad täiendavalt ostueesõigusega erastada
isikud, kellele maa tagastati või erastati ostueesõigusega enne
30. novembrit 1997. a, samuti isikud, kellele maa tagastati pärast
eelnimetatud tähtpäeva või kellele maa kuulub tagastamisele ja kes esitasid
avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks hiljemalt 1. jaanuariks
1998. a tingimusel, et nende poolt erastamiseks taotletava maaga vahetult
külgneval katastriüksusel asub taotleja omandis olev elamu või
loomakasvatushoone (hoonete kompleks). Maa loetakse tagastatuks või
ostueesõigusega erastatuks enne 30. novembrit 1997. a üksnes juhul,
kui vastav kanne kinnistusraamatusse on tehtud enne eelnimetatud tähtpäeva.
Maa
täiendava ostueesõigusega erastamise õigust ei ole isikutel, kes on tagastatud
või ostueesõigusega erastatud maa võõrandanud või kellele on maa tagasi saanud
või ostueesõigusega erastanud isik selle võõrandanud.
322.
Kui maa tagastati või kuulub tagastamisele või erastati ostueesõigusega
kaasomandisse, on täiendava ostueesõigusega erastamise õigus kaasomanikel
võrdeliselt neile tagastatud või erastatud osade suurusega. Juhul kui mõni
isikutest, kelle kaasomandisse maa tagastati või kuulub tagastamisele või
ostueesõigusega erastati, ei soovi täiendavalt maad omandada, on teistel
kaasomanikel õigus nõuda vastavalt suurema osa ostueesõigusega
erastamist.
323.
Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide
muutmise seaduse muutmise seaduse paragrahvi 14 lõikest 8 tuleneva
täiendava ostueesõiguse kasutamiseks tuleb kohalikule omavalitsusele esitatud
avaldusele lisada otsus maa tagastamise või ostueesõigusega erastamise kohta
ning taotleja või tema volitatud esindaja poolt allkirjastatud kinnitus selle
kohta, et erastamiseks taotletava maaga vahetult külgneval katastriüksusel asub
taotleja omandis olev elamu või loomakasvatushoone (hoonete kompleks). Isik,
kellel maa on enne 30. novembrit 1997. a tagastatud või
ostueesõigusega erastatud, lisab erastamise avaldusele täiendavalt
kinnistusraamatu väljavõtte. Isikud, kellele maa tagastamine ei ole veel
otsustatud, lisavad ostueesõigusega erastamise avaldusele elamu või
loomakasvatushoone (hoonete kompleksi) omandiõigust tõendavad dokumendid ning
taotleja või tema volitatud esindaja poolt allkirjastatud kinnituse selle kohta,
et erastamiseks taotletava maaga vahetult külgneval katastriüksusel asub
taotleja omandis olev elamu või loomakasvatushoone (hoonete kompleks). Muus osas
toimub täiendava ostueesõigusega erastamise menetlus vastavalt käesolevas korras
sätestatule, kusjuures maa tagastamise ja täiendava ostueesõigusega erastamise
võib korraldada kohaliku omavalitsuse ühe otsusega.
324.
Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide
muutmise seaduse muutmise seaduse paragrahvi 14 lõikest 8 tulenevalt
täiendavale ostueesõigusega erastamisele kuuluva maa suuruse ja piiride
määramisel lähtutakse sellest, et:
1) varem ostueesõigusega erastatud või
tagastatud või tagastamisele kuuluva maa ning täiendavalt ostueesõigusega
erastatava maa suurus kokku ei või ületada 50 hektarit;
2) maa
tagastamiseks ja täiendavaks ostueesõigusega erastamiseks tuleb moodustada
eraldi katastriüksused.
325. Asjaõigusseaduse
rakendamise seaduse paragrahvi 11 lõikes 5 sätestatud juhul, kui maa
erastamise aluseks olnud otsus tühistatakse pärast maa esmakinnistamist ja
kinnistusraamatu kanne muutub seetõttu ebaõigeks, on isikul, kelle õigust on
ebaõige kandega rikutud, õigus nõuda kande parandamiseks nõusolekut isikult,
kelle õigust parandamine puudutab. Nõude rahuldamisel kantakse
kinnistusraamatusse omanikuna riik. Nõude menetlemisel on riigi esindajaks nii
haldus- kui ka kohtumenetluses maa asukohajärgne maavanem, kes on
kinnistusraamatusse kantava riigimaa valitsejaks ja kellel on
kinnistusraamatuseaduse paragrahvi 72 lõikes 2 sätestatud alusel
kohustus esitada viivitamatult kinnistusraamatupidajale lihtkirjalik avaldus
riigile kuuluva kinnisasja kohta avatud registriosa sulgemiseks. Registriosa
sulgemise järgselt taastub maareformi eelne olukord, misjärel kohalik
omavalitsus on kohustatud tegema kooskõlas maareformi seadusega maa erastamise
eeltoimingud ja tema pädevusse kuuluvad otsustused.
[RT I
2007, 17, 85 – jõust. 2.03.2007]
VIII.
ERASTAMISVÄÄRTPABERITEGA ETTEMAKSU TASUMISE KORD
33.
Erastamisväärtpaberitega ettemaksu tasumise õigus on füüsilisel isikul
ostueesõigusega erastatava elamu, suvila või aiamaja krundi või teenindamiseks
vajaliku maa, sealhulgas eluruumi juurde kuuluva maa mõttelise osa eest, ning
aiandus- või suvilakruntide juurde kuuluva üldmaa eest, samuti põllumajandus-,
metsa-, sihtotstarbeta ja Eesti NSV taluseaduse (ENSV Teataja 1989, 39, 611;
RT I 993, 72/73, 1021; 1994, 30, 465) alusel põliseks
kasutamiseks antud maa eest.
34.
Kohalik omavalitsus määrab ametniku(d), kellel on õigus ettemaksuna tasutava
summa määramiseks ja ettemaksu tasumise teatise koostamiseks.
35.
Ettemaksu tasumiseks pöördub ettemaksu tasumise õigust omav füüsiline isik
kirjaliku avaldusega erastatava maa asukoha järgse kohaliku omavalitsuse poole.
Avalduses märgitakse:
1) ees- ja perekonnanimi ja isikukood (selle puudumisel
sünniaeg ja passiandmed);
2) aadress, kuhu ettemaksu tasumise teatis
saata;
3) erastatava maa asukoht (linn, tänav, maja number või maakond, vald,
küla, talu);
4) kinnitus, et isik vastab maareformi seaduse
paragrahvi 223 lõikest 2 tuleneva soodustuse kohaldamiseks
nõutavatele tingimustele juhul, kui isik ei ole vastavat kinnitust lisanud maa
ostueesõigusega erastamiseks esitatud avaldusele.
36.
Kohaliku omavalitsuse poolt määratud ametnik koostab ettemaksu tasumise teatise,
milles näidatakse ära:
1) maa, mille eest ettemaksu tasutakse, asukoht ja
pindala;
2) ettemaksuna tasuda tulev summa;
3) erastamise korraldaja
erastamisväärtpaberiarve, millele ettemaks tuleb tasuda;
4) isik, kellele
teatis on adresseeritud;
5) vajadusel muud andmed.
Teatisele
kirjutab alla selle koostaja. Teatisele tuleb märkida teatise koostamise kuupäev
ning teatise koostaja kontaktandmed. Juhul kui tuleb tasuda ka kasvava metsa
eest, näidatakse teatises eraldi ära maa ja sellel kasvava metsa maksumus.
Teatises
märgitakse, viidates maareformi seaduse paragrahvi 224
lõikele 5, millistel juhtudel on võimalik ettemaksu
tagastada.
37.
Taotleja tasub teatises märgitud summa käesoleva korra punkti 36
alapunktis 3 nimetatud erastamisväärtpaberiarvele ning esitab panga poolt
kinnitatud maksekorralduse koopia kohalikule omavalitsusele. Ettemaksu tasumist
tõendavat maksekorralduse koopiat säilitatakse maa ostueesõigusega erastamise
toimikus.
38.
Kui ettemaksuna tasutud summa on üle 8 protsendi väiksem maa
müügilepingus määratud maa müügihinnast, tasub maa erastaja ettemaksuna
makstud summa ja maa müügilepingus määratud maa müügihinna vahe rahas
müügilepingus
sätestatud tingimustel ja tähtajaks. Eelnimetatud tingimused ja tähtaja määrab
erastamise korraldaja arvestusega, et summa alla 2000 krooni kuulub
tasumisele enne maa müügilepingu sõlmimist, summa 2000 või enam krooni tasumisel
on erastajal õigus järelmaksule maareformi seaduse
paragrahvi 223 lõigetes 7 ja 8 sätestatud alustel ja
korras.
[RT I
2007, 17, 85 – jõust. 2.03.2007]
39. Isik, kellel
on õigus ettemakstud summa tagasi saada maareformi seaduse
paragrahvi 224 lõike 5 alusel, arvestades sama paragrahvi
lõikes 3 sätestatud tingimust, võib esitada erastamise korraldajale vastava
taotluse koos selle põhjendatust tõendavate dokumentidega. Taotluse
põhjendatust tõendavad järgmised dokumendid:
[RT I 2007, 17, 85 – jõust. 2.03.2007]
1) maa asukohajärgse kohaliku
omavalitsuse dokument, mis tõendab, et ettemaksu teatisele märgitud summa ei ole
määratud kooskõlas seadusega või et see on arvutatud valesti;
2) käesoleva
korra punktis 288 nimetatud dokumendid enammakstud summa
tagastamiseks maareformi seaduse paragrahvi 223 lõigete 9
või 10 alusel;
3) dokument, mis tõendab, et isik ei saa maad temast
olenemata põhjustel täielikult või osaliselt ostueesõigusega erastada.
Kui taotlus on põhjendatud,
tagastatakse enammakstud summa. Pärast erastamisväärtpaberite kasutamise tähtaja
lõppu tagastatakse enammakstud summa rahas.
[RT I
2007, 17, 85 – jõust. 2.03.2007]
40.
Maa ostueesõigusega erastamisel erastamisväärtpaberitega ettemaksu tasumisel
teostatavate arveldustega seotud küsimustes on Rahandusministeeriumil õigus anda
selgitusi.