Muudetud
järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise
aeg):
21.12.1999 nr 399 (RT
I 1999, 98, 873) 1.01.2000
19.12.2003 nr 333 (RT
I 2003, 83, 569) 1.01.2004
16.02.2007
nr 41 (RT I 2007, 17, 85) 2.03.2007
Eesti
Vabariigi maareformi
seaduse paragrahvi 35¹ alusel ja riigivaraseaduse
paragrahvi 19
rakendamiseks Vabariigi Valitsus määrab:
1.
Kinnitada "Riigimaale hoonestusõiguse seadmise kord" (juurde
lisatud).
2.
[Käesolevast tekstist välja jäetud]
|
Kinnitatud
Vabariigi
Valitsuse
8. novembri 1996. a.
määrusega nr. 276
|
Riigimaale
hoonestusõiguse seadmise kord
I.
ÜLDSÄTTED
1. Käesolev kord reguleerib
maareformi seaduse paragrahvi 23 lõigetes 11 ja 5,
paragrahvis 351 ning paragrahvi 40 lõikes 1,
asjaõigusseaduse rakendamise seaduse paragrahvis 15, riigivaraseaduse
paragrahvis 19 ning maareformi seaduse muutmise seaduse (RT I 2005,
61, 476) paragrahvides 19 ja 22 sätestatud riigimaa kasutada andmist
hoonestusõiguse alusel.
[RT I 2007, 17, 85 – jõust.
2.03.2007]
2.
Käesoleva korra alusel seatakse riigimaale hoonestusõigus:
1) ehitise omaniku
kasuks, kes ei soovi või kellel ei ole õigust maad omandada;
2) ehitusloa
alusel alustatud ehitise omaniku või maareformi seaduse paragrahvi 6 lõikes 3
sätestatud tingimustele vastava ehitusloa omaniku kasuks;
3) riigimaad rendi
või tasuta kasutamise lepingu alusel kasutava isiku kasuks, kes ei soovi maad
ostueesõigusega erastada või kellel puudub õigus maa ostueesõigusega
erastamiseks;
4) hoonestamata riigimaale avaliku enampakkumise või
eelläbirääkimistega pakkumise korras.
5) maareformi seaduse
paragrahvi 23 lõikes 11 ja paragrahvi 40
lõikes 1, Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate
õigusaktide muutmise seaduse muutmise seaduse (RT I 1997, 81, 1363; 2000,
54, 347) paragrahvi 14 lõigetes 2 ja 21 ning
maareformi seaduse muutmise seaduse (RT I 2005, 61, 476)
paragrahvis 19 nimetatud ehitise omaniku kasuks, kes on kaotanud maa
erastamise õiguse (edaspidi sundhoonestusõigus);
[RT I 2007, 17, 85 – jõust.
2.03.2007]
6) maareformi seaduse
paragrahvi 23 lõikes 5 ja maareformi seaduse muutmise seaduse
paragrahvis 22 nimetatud ehitise omaniku kasuks, kes on kaotanud maa
erastamise õiguse (edaspidi sundhoonestusõigus).
[RT I 2007, 17, 85 – jõust.
2.03.2007]
3.
Hoonestusõigust ei seata:
1) maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud ehitise
omaniku kasuks;
2) kinnistu üksikule osale sellest eraldi kinnistut
moodustamata;
3) õigusliku aluseta püstitatud ehitise omaniku kasuks;
4)
ehitise ühele osale, nagu korrus.
4.
Kui enne käesoleva korra jõustumist on algatatud riigimaa rendile või tasuta
kasutusse andmine, mille eesmärgiks on ehitise püstitamine, või on sõlmitud
riigimaa rendi või tasuta kasutamise leping ehitise püstitamiseks, seatakse
sellele maale hoonestusõigus, kui seadustest ja käesolevast korrast ei tulene
teisiti. Enne käesoleva korra jõustumist toimunud hoonestamata riigimaa rendile
andmise konkursi tulemused võrdsustatakse hoonestusõiguse seadmise konkursi
tulemustega juhul, kui maa anti rendile ehitise püstitamiseks.
5.
Riigimaale hoonestusõiguse seadmise otsustab ja hoonestusõiguse tingimused
määrab riigimaa valitseja, kes on ühtlasi hoonestusõiguse seadja. Sundhoonestusõiguse seadja on maa
asukohajärgne maavanem.
[RT I 2007, 17, 85 – jõust.
2.03.2007]
6.
Hoonestamata riigimaale seatakse hoonestusõigus tähtajaga kuni 50 aastat.
Hoonestusõiguse seadmise tähtajaga üle 50 aasta otsustab riigimaa valitseja
taotlusel Vabariigi Valitsus. Riigivaraseaduse paragrahvi 4 lõike 1 punktides
1-5 ja 7-8 nimetatud riigivara valitsejad esitavad taotluse keskkonnaministrile,
kes esitab materjalid otsustamiseks Vabariigi Valitsusele.
Vabariigi
Valitsuse otsus peab sisaldama vähemalt järgmist:
1) hoonestusõigusega
koormatava maa suurus, asukoht, sihtotstarve ja katastritunnus, kui see on
olemas;
2) hoonestusõiguse tähtaeg;
3) riigimaa valitseja
nimi.
Ehitise
omaniku kasuks seatava hoonestusõiguse tähtaeg määratakse asjaõigusseaduse
rakendamise seaduse paragrahvi 15 alusel.
7.
Hoonestamata riigimaale hoonestusõiguse seadmine toimub avaliku enampakkumise
või eelläbirääkimistega pakkumise teel. Avalik enampakkumine võib olla suuline
või kirjalik. Pakkumise viisi määrab hoonestusõiguse seadja. Riigimaa avaliku
enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumiseta hoonestusõigusega koormamise
otsustab riigimaa valitseja taotlusel Vabariigi Valitsus. Riigivaraseaduse
paragrahvi 4 lõike 1 punktides 1-5 ja 7-8 nimetatud riigivara valitsejad
esitavad taotluse keskkonnaministrile, kes esitab materjalid otsustamiseks
Vabariigi Valitsusele. Vabariigi Valitsuse otsus peab sisaldama vähemalt
käesoleva korra punktis 6 sätestatut.
8.
Hoonestusõiguse seadjal on õigus sõlmida füüsiliste ja juriidiliste isikutega
lepinguid hoonestusõiguse seadmisega seotud toimingute teostamiseks.
II.
HOONESTUSÕIGUSE SEADMINE EHITISE OMANIKU KASUKS
9. Riigimaale
hoonestusõiguse seadmiseks esitatakse käesoleva korra juurde lisatud vormikohane
avaldus maa asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele. Kohalik omavalitsus
registreerib esitatud avaldused ning väljastab avalduse esitajale tõendi
avalduse vastuvõtmise kohta. Tõendis peab olema näidatud avaldaja nimi, avalduse
esitamise kuupäev, hoonestusõigusega koormatava maa asukoht ja avalduse
registreerimisnumber. Maale hoonestusõiguse seadmiseks esitatud avalduste kohta
esitab kohalik omavalitsus maavanemale aruande eelnenud perioodil laekunud
avalduste osas kaks korda aastas – 1. aprilliks ja 1. oktoobriks.
Aruandes peavad sisalduma vähemalt käesoleva punkti kolmandas lauses loetletud
andmed.
[RT I 2007, 17, 85 – jõust.
2.03.2007]
10.
Avaldusele lisatakse:
1) ehitise omandiõigust tõendavad dokumendid või nende
kinnitatud koopiad (ostu-müügileping jms.) või kehtestatud korras väljaantud
ehitusluba;
2) senist maakasutusõigust tõendavad dokumendid (maa andmise
otsus, maa looduses eraldamise akt või piiriprotokoll koos piiride
plaaniga).
[RT
I 2003, 83, 569 – jõust. 1.01.2004]
11.
Kui taotletaval maal asuvad ehitised on mitme isiku kaasomandis, esitavad nad
ühise hoonestusõiguse seadmise avalduse, millele kirjutavad alla kõik
kaasomanikud.
111.
Käesoleva korra punkti 2 alapunktides 1, 2 ja 5 nimetatud ehitise
omanikule, kes ei ole käesoleva korra punktis 9 nimetatud avaldust
esitanud, teeb maa asukohajärgne kohalik omavalitsus ettepaneku hoonestusõiguse
seadmise avalduse ja vajaduse korral käesoleva korra punktis 10 nimetatud
dokumentide esitamiseks ning annab selleks ühekuulise tähtaja. Kui ehitise
omanik avaldust nimetatud tähtajaks ei esita, kogub kohalik omavalitsus omal
algatusel hoonestusõiguse seadmise seisukohalt tähtsust omavad dokumendid ja
selgitab välja asjas tähtsust omavad asjaolud ja koostab hoonestusõiguse
seadmise toimiku või koostab maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute käigus
koostatud toimiku materjalide põhjal hoonestusõiguse seadmise toimiku, kogudes
sellesse vajadusel täiendavalt asjas tähtsust omavad dokumendid, ning teeb
käesoleva korra punktis 12 nimetatud toimingud.
[RT I 2007,
17, 85 – jõust. 2.03.2007]
112.
Käesoleva korra punkti 2 alapunktis 6 nimetatud ehitise omanikule, kes ei ole
käesoleva korra punktis 9 nimetatud avaldust esitanud, teeb maa
asukohajärgne maavanem ettepaneku hoonestusõiguse seadmise avalduse esitamiseks
maa asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele ja annab selleks ühekuulise
tähtaja. Samaaegselt edastab maavanem maa ostueesõigusega erastamise toimikust
hoonestusõiguse seadmise seisukohalt tähtsust omavate dokumentide koopiad
kohalikule omavalitsusele. Kui ehitise omanik avaldust nimetatud tähtajaks ei
esita, koostab kohalik omavalitsus maa ostueesõigusega erastamise menetluses
koostatud toimiku materjalide põhjal hoonestusõiguse seadmise toimiku ning kogub
sellesse vajaduse korral täiendavalt asjas tähtsust omavad dokumendid ning
teostab käesoleva korra punktis 12 nimetatud toimingud.
[RT I 2007, 17, 85 – jõust.
2.03.2007]
12.
Hoonestusõiguse seadmiseks esitatud avalduse alusel kohalik omavalitsus
hiljemalt ühe kuu jooksul hoonestusõiguse seadmise avalduse esitamise päevast
arvates:
1) avab hoonestusõiguse seadmise toimiku;
2) kontrollib taotleja
õigust taotleda hoonestusõigust;
3) määrab kindlaks ehitise
teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid vastavalt Vabariigi Valitsuse
30. juuni 1998. a määrusega nr 144 kinnitatud «Ehitise
teenindamiseks vajaliku maa määramise korrale;
[RT
I 2007, 17, 85 – jõust. 2.03.2007]
4)
selgitab ehitise eeldatava püsimise aja;
5) kogub tema poolt vajalikuks
peetavate asutuste kooskõlastused ja seisukohad.
13.
Kogutud dokumentide alusel langetab kohalik omavalitsus hiljemalt kahe kuu
jooksul hoonestusõiguse seadmise avalduse registreerimise päevast arvates
otsuse, milles peab olema sätestatud:
1) hoonestusõiguse seadmise õiguslik
alus viidetega maareformi seaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ning
käesoleva korra vastavatele sätetele;
2) hoonestusõigusega koormatava maatüki
aadress, suurus ja katastritunnus, kui see on olemas;
3) katastriüksuse
sihtotstarve (maakasutuse sihtotstarve);
4) hoonestusõiguse tähtaeg;
5)
ehitiste loetelu;
6) maa maksustamishind;
7) taotlused servituutide või
kasutuspiirangute seadmiseks koos viidetega sätetele, mille alusel servituudi
või kasutuspiirangu seadmist taotletakse;
8) andmed isiku kohta, kelle kasuks
hoonestusõigus seatakse (füüsilise isiku puhul – ees- ja perekonnanimi,
isikukood, elukoht ja postiaadress; juriidilise isiku puhul – nimetus,
äriregistri kood, asukoht ja postiaadress);
[RT
I 2007, 17, 85 – jõust. 2.03.2007]
9)
muud tingimused.
14.
Kohalik omavalitsus teeb oma otsuse avalduse esitanud isikule või isikule, kelle kasuks
seatakse sundhoonestusõigus,
teatavaks allkirja vastu (tähitud kirjaga) ning saadab selle koos
hoonestusõiguse seadmise toimikuga riigimaa valitsejale, kes:
[RT I 2007, 17,
85 – jõust. 2.03.2007]
1)
viib vajaduse korral läbi maa erakorralise hindamise maa maksumuse (väärtuse)
määramiseks;
2) kogub tema poolt vajalikuks peetavate isikute kooskõlastused
ja seisukohad hoonestusõiguse seadmise tingimuste kohta. Isik, kelle poole
hoonestusõiguse seadja pöördub, on kohustatud andma oma kooskõlastuse või
seisukoha 15 päeva jooksul. Kui nimetatud tähtaja jooksul kooskõlastust ega
seisukohta ei esitata, loetakse hoonestusõiguse seadmine kooskõlastatuks
tingimusteta;
3) määrab kindlaks hoonestusõiguse seadmise tingimused
vastavalt käesoleva korra neljandale osale.
15.
Juhul kui hoonestusõigusega koormatav maa ei ole jäetud riigi omandisse, edastab
kohalik omavalitsus toimiku Vabariigi Valitsuse 3. septembri 1996. a. määrusega
nr. 226 (RT I 1996, 64, 1182; 77, 1367) kinnitatud "Maa riigi omandisse jätmise
korras" toodud maa riigi omandisse jätmise otsustajale, kes korraldab maa riigi
omandisse jätmise ja riigi maakatastris registreerimise. Maa kinnistusraamatusse
kandmise korraldab riigimaa valitseja. Sel juhul lisatakse toimikusse
dokumendid, mis on vajalikud maa riigi omandisse jätmiseks vastavalt maa riigi
omandisse jätmise korrale.
16.
Hoonestusõiguse seadja fikseerib ühe kuu jooksul pärast maatüki kinnistusraamatusse
kandmist
oma otsusega hoonestusõiguse seadmise tingimused. Lisaks käesoleva korra punktis
13 märgitud andmetele sätestatakse hoonestusõiguse aastatasu suurus ja tasumise
kord ning vajaduse korral hoonestusõiguse seadmise muud tingimused.
[RT I
2007, 17, 85 – jõust. 2.03.2007]
17. Käesoleva korra punktis
16 nimetatud otsus tehakse hoonestusõiguse taotlejale või isikule, kelle kasuks
seatakse sundhoonestusõigus, teatavaks allkirja vastu või tähitud
kirjaga.
[RT I
2007, 17, 85 – jõust. 2.03.2007]
18.
Maa kinnistamise järel sõlmib hoonestusõiguse seadja oma otsuses sätestatud
tingimustel hoonestajaga hoonestusõiguse seadmise lepingu 6 kuu jooksul taotlejale
otsuse teatavaks tegemisest.Kui isik ei
sõlmi nimetatud tähtaja jooksul hoonestusõiguse seadmise lepingut, seatakse
isiku kasuks sundhoonestusõigus.
[RT I
2007, 17, 85 – jõust. 2.03.2007]
19.
Kui maareformi seaduse ja sellest tulenevate õigusaktidega sätestatud korras on
sõlmitud riigimaa rendi või tasuta kasutamise leping, mille tingimuseks on
ehitise püstitamine, kantakse see maa kinnistusraamatusse rendileandja või
kasutada andja avalduse alusel. Maatüki kinnistamise järel sõlmitakse
hoonestusõiguse seadmise leping. Kui riigimaa rentnik või tasuta kasutaja ei ole
nõus sõlmima hoonestusõiguse lepingut, kohaldatakse käesoleva korra punkti 22
sätteid.
20. Kui riigimaal asuva
ehitise omaniku kasuks seatakse sundhoonestusõigus, esitab hoonestusõiguse
seadja pärast maa riigi omandisse jätmise otsustamist notariaalselt tõestatud
avalduse ehitise teenindamiseks vajaliku maa kinnistusraamatusse
kandmiseks.
[RT I
2007, 17, 85 – jõust. 2.03.2007]
21. Ehitise teenindamiseks
vajaliku riigimaa kinnistusraamatusse kandmisest teatab hoonestusõiguse seadja
ehitise omanikule ühe kuu jooksul kinnistusraamatusse kande tegemise päevast
arvates.
[RT I
2007, 17, 85 – jõust. 2.03.2007]
22.
Kui ehitise omanik ei ole ühe aasta jooksul riigimaa kinnistusraamatusse
kandmisest arvates esitanud hoonestusõiguse seadmise avaldust, seab
hoonestusõiguse seadja hoonestusõiguse lisaks käesoleva korra punktis 16
sätestatule järgmistel tingimustel:
1) hoonestusõiguse tähtaeg määratakse
vastavalt eeldatavale ehitise püsimise ajale;
2) hoonestajal on lubatud
koormata hoonestusõigust asjaõigusega ainult hoonestusõiguse seadja eelneval
kirjalikul nõusolekul.
3) hoonestusõiguse tasu
maksmise kohustus kantakse hoonestusõiguse kinnistusregistri registriossa
reaalkoormatisena maaomaniku kasuks.
[RT I
2007, 17, 85 – jõust. 2.03.2007]
23.
Hoonestusõiguse seadja esitab käesoleva korra punkti 22 alusel hoonestusõigusega
koormatava maa asukohajärgsele kinnistusosakonnale
nõuetekohase hoonestusõiguse kinnistamise avalduse ja oma otsuse.
[RT I
2007, 17, 85 – jõust. 2.03.2007]
III.
HOONESTUSÕIGUSE SEADMINE HOONESTAMATA RIIGIMAALE
Hoonestusõiguse
seadmise ja avaliku enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise
ettevalmistamine
24.
Hoonestamata riigimaale hoonestusõiguse seadmise võivad algatada kohalik
omavalitsus, füüsilised või juriidilised isikud või riik. Hoonestusõiguse
seadmise algatamiseks esitavad füüsilised ja juriidilised isikud ning kohalik
omavalitsus riigimaa valitsejale käesoleva korra juurde lisatud vormi kohase
avalduse. Kui riigimaa valitsejat ei ole määratud, siis esitatakse avaldus
Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud "Maa riigi omandisse jätmise korras"
märgitud maa riigi omandisse jätmise otsustajale.
25.
Juhul kui hoonestusõigusega koormatav maa ei ole eelnevalt jäetud riigi
omandisse, samuti juhul, kui hoonestamata riigimaale hoonestusõiguse seadmise
algatajaks on riik, korraldatakse hoonestusõiguse seadmise ettevalmistamiseks
Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud "Maa riigi omandisse jätmise korra"
kohaselt maa riigi omandisse jätmine riigi maareservina ning riigi maakatastris
registreerimine. Maa kinnistamise ja hoonestusõiguse seadmise korraldab riigimaa
valitseja.
26.
Riigimaale hoonestusõiguse seadja:
1) määrab käesoleva korra punktide 60 ja
61 alusel hoonestusõiguse aastatasu algsuuruse;
2) määrab kindlaks riigimaale
hoonestusõiguse seadmise tingimused. Nimetatud tingimuste määratlemiseks
esitatud pöördumistele on isikud, kelle poole pöördutakse, kohustatud vastama 15
päeva jooksul. Nimetatud tähtaja jooksul pöördumisele vastamata jätmise korral
loetakse maale hoonestusõiguse seadmine kooskõlastatuks ilma
märkusteta.
27.
Ettevalmistustööde järel kinnitab hoonestusõiguse seadja oma otsusega
hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimused. Otsuses peab olema
sätestatud:
1) riigimaale hoonestusõiguse seadmise õiguslik alus koos viitega
riigivaraseaduse vastavale sättele;
2) hoonestusõigusega koormatava maa
suurus, asukoht, sihtotstarve ja katastritunnus;
3) hoonestusõiguse aastatasu
algsuurus;
4) muud hoonestusõiguse seadmise tingimused tulenevalt käesoleva
korra punkti 26 alapunktist 2;
5) pakkumise viis (avalik enampakkumine või
eelläbirääkimistega pakkumine);
6) osavõtutasu ning tagatisraha suurus ja
tasumise kord;
7) nõutavad tagatised (eelläbirääkimistega pakkumise
korral);
8) pakkumiste hindamise kriteeriumid (eelläbirääkimistega pakkumise
korral);
9) avaliku enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise läbiviija
nimi.
28.
Hoonestusõiguse seadmise avaliku enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise
viib läbi hoonestusõiguse seadja ise või tema poolt määratud isik või asutus
(edaspidi pakkumise korraldaja) kooskõlas käesoleva korra ja maale
hoonestusõiguse seadmist reguleerivate muude õigusaktidega.
29.
Teate hoonestusõiguse seadmise avaliku enampakkumise või eelläbirääkimistega
pakkumise kohta avaldab hoonestusõiguse seadja või pakkumise korraldaja vähemalt
üks kuu enne pakkumiste esitamise tähtaega maa asukohajärgse maavanema määratud
kohalikus lehes. Teade maale konkursi korras hoonestusõiguse seadmise kohta
avaldatakse ka ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded Teates näidatakse
ära:
1) pakkumise korraldaja;
2) pakkumise viis;
3) maa asukoht, suurus
ja katastritunnus;
4) maa sihtotstarve;
5) hoonestusõiguse aastatasu
algsuurus;
6) hoonestamise tingimused ja hoonestusõiguse tähtaeg;
7)
osavõtutasu ning tagatisraha suurus, nende tasumise kord;
8) avalduste
esitamise koht, aeg (kuupäev, kellaaeg) ja viis;
9) enampakkumise või
eelläbirääkimistega pakkumise tingimustega tutvumise aeg ja koht;
10)
vajaduse korral muud tingimused.
[RT
I 1999, 98, 873 - jõust. 1. 01. 2000]
30.
Kõigil isikutel on õigus esitada vastuväiteid pakkumise läbiviimise kohta 15
päeva jooksul hoonestusõiguse seadmise pakkumise teate ilmumisest
arvates.
31.
Pakkumise korraldaja vaatab vastuväited läbi ja teatab vastuväite esitajale oma
otsuse kirjalikult viie päeva jooksul vastuväite saamise päevast
arvates.
32.
Pakkumise ärajäämise korral avaldatakse vastav teade samades ajalehtedes, kus
avaldati teade pakkumise kohta. Vajaduse korral avaldatakse nimetatud teade ka
ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded
[RT
I 1999, 98, 873 - jõust. 1. 01. 2000]
33.
Enampakkumisel võivad osaleda isikud, kes:
1) on tasunud osavõtutasu ja
tagatisraha;
2) on kirjalikus avalduses nõustunud enampakkumise
tingimustega.
34.
Pakkumisel osalemiseks esitab taotleja pakkumise korraldajale kirjaliku avalduse
pakkumise kohta avaldatud teates märgitud tähtajaks. Avalduses peab olema
näidatud:
1) taotleja nimi ja isikukood (isikukoodi puudumisel sünniaeg ja
passiandmed), juriidilise isiku nimi, asukoht ja registreerimisnumber või
registrikood;
2) taotletava maa asukoht, suurus ja sihtotstarve;
3)
kirjaliku enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korral pakutava
hoonestusõiguse aastatasu suurus (sõnadega).
35.
Esitatud avaldusele lisab taotleja maksekorralduse koopia osavõtutasu ja
tagatisraha tasumise kohta.
36.
Hoonestusõiguse seadmise pakkumisel osalemiseks tasutakse osavõtutasu 5%
hoonestusõiguse aastatasu algsummast, kuid mitte üle 5000 krooni ja mitte alla
1000 krooni, samuti tagatisraha 50% hoonestusõiguse aastatasu algsummast.
Osavõtutasu summadest kaetakse pakkumiste ettevalmistamise ja korraldamise
kulud.
Hoonestusõiguse
seadmise avaliku enampakkumise ja eelläbirääkimistega pakkumise
läbiviimine
37.
Avaliku enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimiseks moodustab
hoonestusõiguse seadja või tema poolt volitatud isik vähemalt kolmeliikmelise
komisjoni (edaspidi komisjon) ja määrab komisjoni esimehe. Komisjoni kuulub maa
asukohajärgse kohaliku omavalitsuse esindaja.
38.
Kui pakkumisel soovib osaleda ainult üks isik, loetakse ta pakkumise võitjaks,
kui tema pakkumine vastab hoonestusõiguse seadja poolt määratud ja käesoleva
korraga kehtestatud tingimustele ja maale seatakse hoonestusõigus avaliku
enampakkumise korral hoonestusõiguse aastatasu algsuurusega ning kirjaliku või
eelläbirääkimistega pakkumise korral avalduses pakutud hoonestusõiguse aastatasu
suurusega.
39.
Otsuse pakkumise tulemuste kinnitamise või võitja määramise kohta teeb
hoonestusõiguse seadja mitte varem kui viis päeva ja mitte hiljem kui viisteist
päeva pärast enampakkumise toimumist või võitja määramise ettepaneku tegemist
komisjoni poolt.
40.
Pakkumise läbiviimise kohta võib pakkumise korraldajale esitada kirjaliku
protesti kolme päeva jooksul pärast suulise enampakkumise toimumist, kirjaliku
enampakkumise tulemuste teatavaks tegemist või eelläbirääkimistega pakkumise
lõppemist. Protesti võivad esitada komisjoni liikmed, pakkumisel osalejad,
samuti teised käesoleva korra punktides 33-36 ettenähtud tingimustele vastavad
isikud. Pakkumise korraldaja registreerib saadud protesti, vaatab selle läbi ja
esitab koos oma arvamusega kolme päeva jooksul registreerimise päevast arvates
hoonestusõiguse seadjale, kes viie päeva jooksul teeb otsuse protesti
rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.
41.
Pakkumise tulemusi ei kinnitata, kui on rikutud pakkumise korda või
hoonestusõiguse seadja on võtnud käesoleva korra punkti 40 kohaselt vastu otsuse
protesti rahuldamise kohta.
42.
Pakkumine tunnistatakse nurjunuks, kui ei laekunud ühtegi pakkumise tingimustele
vastavat avaldust. Teistkordse pakkumise korraldamisel võib hoonestusõiguse
seadja muuta pakkumise tingimusi.
43.
Osavõtutasu ei tagastata. Isikutele, kes on esitanud avalduse ja osalesid
pakkumisel, kuid ei osutunud võitjaks, tagastatakse tagatisraha 10 päeva jooksul
pärast pakkumise tulemuste kinnitamist. Pakkumise võitjal arvestatakse tasutud
tagatisraha hoonestusõiguse tasu katteks. Pakkumise tulemuse kinnitamata jätmise
korral tagastatakse tagatisraha kõigile pakkumises osalenutele.
44.
Avalik enampakkumine on suuline või kirjalik. Suuline enampakkumine viiakse läbi
käesoleva korra punktide 45-52 kohaselt ja kirjalik enampakkumine punktide 53-56
kohaselt.
45.
Enne enampakkumise algust osalejad registreeritakse ja neile antakse
registreerimisnumber, mille all nad teevad pakkumisi enampakkumise lõpuni.
Enampakkumisel osalejad annavad allkirja, millega nad tõendavad, et on teadlikud
konkursi tingimustest.
46.
Enampakkumise alguses tutvustab käesoleva korra punkti 37 kohaselt moodustatud
komisjoni esimees komisjoni koosseisu ja pakkumise korraldaja poolt määratud
avaliku enampakkumise läbiviijat. Kui enampakkumise läbiviija osas on osalejatel
taandusi, otsustab komisjon taanduse põhjendatuse ja enampakkumise jätkamise
võimaluse. Enampakkumise läbiviija taandamise korral ja kõigi osalejate
nõusolekul võib üks komisjoni liikmetest täita enampakkumise läbiviija
kohuseid.
47.
Kõik registreeritud osalejad ja kohalviibijad on kohustatud enampakkumise ajal
alluma enampakkumise läbiviija korraldustele. Enampakkumise läbiviija tutvustab
osalejatele enampakkumise läbiviimise korda ja teatab osalejad ning nende
registreerimisnumbrid.
48.
Pakkumise sammu otsustab komisjon ja selle teeb enampakkumise läbiviija
teatavaks enne enampakkumise algust. Minimaalne pakkumise samm sõltub
hoonestusõiguse tasu algsuurusest ning on järgmine:
Tasu
algsuurus
|
Pakkumise
samm
|
kuni
5000 krooni aastas
|
100
krooni
|
5000
kuni 20 000 krooni aastas
|
500
krooni
|
üle
20 000 krooni aastas
|
1000
krooni
|
Komisjonil
on õigus suurendada pakkumise sammu kõigi osalejate nõusolekul. Sammu
suurendamise ettepaneku võib teha enampakkumise läbiviija või sellel
osaleja.
49.
Enampakkumine algab alghinna teatavaks tegemisega enampakkumise läbiviija poolt
ja tema haamrilöögiga. Enampakkumisel osaleja annab oma soovist suurendada
pakkumist märku registreerimisnumbri tõstmisega. Enampakkumise läbiviija teatab
osaleja numbri ja pakkumise suuruse. Kõik pakkumised fikseeritakse pakkumiste
lehel.
50.
Enampakkumise läbiviijal on õigus:
1) teha osalejale või muule kohalviibijale
märkus enampakkumise korra esmakordsel rikkumisel;
2) nõuda osaleja või muu
kohalviibija lahkumist enampakkumise ruumist enampakkumise korra teistkordsel
rikkumisel;
3) peatada enampakkumine, kui osaleja või muu kohalviibija segab
või takistab selle läbiviimist;
4) jätkata enampakkumist pärast
korrarikkujate lahkumist või teha komisjonile ettepanek enampakkumise nurjunuks
tunnistamise kohta.
51.
Enampakkumine lõpeb enampakkumise läbiviija haamrilöögiga pärast suurima pakutud
hoonestusõiguse aastatasu kolmekordset teatamist. Enampakkumise võitjaks
loetakse kõige suurema pakkumise teinud osaleja.
52.
Enampakkumise protokollimise käesoleva korra juurde lisatud vormi kohaselt tagab
pakkumise korraldaja. Komisjoni liikmed ja enampakkumise läbiviija kirjutavad
protokollile alla vahetult pärast enampakkumise lõppu. Protokollile lisatakse
pakkumiste leht. Pakkumiste lehele kirjutavad alla enampakkumise läbiviija ja
protokollija. Enampakkumise protokoll koostatakse ka siis, kui pakkumisel osales
ainult üks isik.
53.
Kirjalikul avalikul enampakkumisel esitatakse pakkumised kinnistes ümbrikutes
märkega "Pakkumine" vahetult pakkumise korraldajale või saadetakse need talle
posti teel. Ümbrikule peab olema kirjutatud, missuguse katastriüksuse kohta
pakkumine esitatakse. Kirjalikud pakkumised esitatakse vastavalt pakkumise
tingimustele. Pakkumise korraldaja peab suletud ümbriku saamise
registreerima.
54.
Pakkumised peavad vastama käesoleva korra punktide 33-36 nõuetele ja sisaldama
täiendavalt järgmisi andmeid:
1) pakkumise suurus (hoonestusõiguse aastatasu)
sõnadega;
2) pakkumise esitaja allkiri, juriidilisel isikul pitser ja
pakkumise esitaja volitusi tõendav dokument.
55.
Ümbrikud avab käesoleva korra punkti 37 kohaselt moodustatud komisjon üks tund
pärast pakkumiste esitamise tähtaja möödumist. Ümbrikute avamine on avalik ja
sellel võivad osaleda kõik soovijad. Pakkumine, mis ei vasta eespool nimetatud
nõuetele, jäetakse arvestamata. Võrdsete suuremate pakkumiste korral antakse
need pakkumised teinud osavõtjatele võimalus pakkumise suurendamiseks.
Võrdseteks loetakse pakkumised, mis erinevad vähem kui 5%. Teise ringi kirjaliku
enampakkumise alghinnaks määratakse esimese pakkumise kõige suurem pakkumine.
Teises ringis tehtud pakkumiste põhjal kuulutatakse enampakkumise võitjaks
suurima pakkumise tegija. Kui teise ringi pakkumised erinevad vähem kui 5%,
selgitatakse võitja läbirääkimiste teel. Läbirääkimiste protokollimise tagab
pakkumise korraldaja.
56.
Pakkumised protokollitakse. Pakkumiste protokolli juurde lisatakse pakkumiste
leht. Pakkumise tulemustest teatab pakkumise korraldaja viivitamata kirjalikult
kõigile osavõtjatele.
57.
Eelläbirääkimistega pakkumisel tehakse pakkumised kirjalikult. Pakkumised
esitatakse käesoleva korra punktides 34 ja 53 sätestatud korras.
58.
Ümbrikud avab käesoleva korra punkti 37 kohaselt moodustatud komisjon üks tund
pärast pakkumiste esitamise tähtaja möödumist. Ümbrikute avamine on avalik ja
sellel võivad osaleda kõik pakkumise teinud isikud. Pakkumine, mis ei vasta
eespool nimetatud nõuetele, jäetakse arvestamata. Komisjoni otsuse alusel
kutsutakse edasistele läbirääkimistele nõuetele vastava pakkumise teinud
osalejad. Läbirääkimisi nõuetekohase pakkumise teinud osaleja või osalejatega
peab komisjon. Läbirääkimiste lõppemisest peab komisjon kõiki pakkumises
osalejaid kirjalikult informeerima.
59.
Otsuse võitja kohta teeb komisjon. Nimetatud otsuse kinnitab hoonestusõiguse
seadja. Eelläbirääkimistega pakkumistel ei pea parima pakkumisena käsitama
suurima tasu pakkumist, kui muud tingimused koos võimaldavad käsitada teise
osaleja poolt tehtud pakkumist paremana.
IV.
HOONESTUSÕIGUSE LEPINGU TINGIMUSED
60.
Hoonestusõiguse aastatasu määrab hoonestusõiguse seadja, lähtudes maa
maksustamishinnast, või viib vajaduse korral maa maksumuse (väärtuse)
määramiseks läbi maa erakorralise hindamise.
61.
Hoonestusõiguse aastatasu suurus sõltub katastriüksuse sihtotstarbest
(maakasutuse sihtotstarbest) järgmiselt:
- ärimaa, 5% maa maksustamishinnast
või maa erakorralisel hindamisel määratud maa maksumusest;
- tootmismaa, 4%
maa maksustamishinnast või maa erakorralisel hindamisel määratud maa
maksumusest;
- transpordimaa, 4% maa maksustamishinnast või maa erakorralisel
hindamisel määratud maa maksumusest;
- katastriüksuse muude sihtotstarvete
puhul 2% maa maksustamishinnast või maa erakorralisel hindamisel määratud maa
maksumusest.
62.
Hoonestamata maale hoonestusõiguse seadmisel määratakse hoonestusõiguse
aastatasu algsuurus vastavalt käesoleva korra punktides 60 ja 61 sätestatule.
Hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmib hoonestusõiguse seadja pakkumise
võitjaga pakkumise tulemuste kinnitamisel määratud hoonestusõiguse aastatasu
suuruses.
63.
Kui hoonestusõiguse lepingu sõlmimise aluseks on rendileping, mille tingimuseks
on ehitise püstitamine, määratakse hoonestusõiguse tasu vastavalt käesoleva
korra punktis 61 sätestatud määradele, võttes aluseks hoonestusõiguse tasu
määramise ajal kehtiva maa maksustamishinna.
64.
Kui pakkumise võitja ei ole kahe kuu jooksul tulemuste kinnitamisest arvates
sõlminud hoonestusõiguse seadmise lepingut ja asjaõiguslepingut, on pakkumise
korraldajal õigus tühistada läbiviidud pakkumise tulemused ja korraldada
pakkumine uuesti. Pakkumise võitja poolt sissemakstud tagatisraha sel juhul ei
tagastata. Tagastamata jääv tagatisraha kantakse vastavalt käesoleva korra
punktile 65 riigieelarvesse.
65.
Hoonestusõiguse tasu laekub hoonestusõiguse seadjale, kes kannab selle
riigieelarvesse vastavalt riigivaraseaduse paragrahvi 16 lõikele 4
rahandusministri poolt kehtestatud korras.
66.
Hoonestusõiguse aastatasu maksab hoonestaja osadena kaks korda aastas, 1.
juuliks ja 1. jaanuariks, järgneva perioodi eest ette. Tasu maksmise kohustus
algab hoonestusõiguse kandmisest kinnistusraamatusse. Tasu maksmise kord
hoonestusõiguse kinnistamisest kuni esimese makse tähtajani määratakse
hoonestusõiguse seadmise lepingus.
67.
Hoonestusõiguse eest tasu maksmise kohustus tuleb kanda hoonestusõiguse
kinnistusregistri ossa reaalkoormatisena maaomaniku kasuks.
68.
Hoonestusõiguse tasu makstakse Eesti Vabariigis käibivates maksevahendites.
Hoonestusõiguse tasu mittetasumisel hoonestusõiguse lepingus ettenähtud
tähtajaks on hoonestaja kohustatud maksma viivist 0,1% tähtajaks tasumata
summalt iga viivitatud päeva eest.
69.
Hoonestusõiguse seadmisel riigimaale on hoonestusõiguse seadjal õigus nõuda
hoonestusõiguse tasu muutmist vastavalt maa maksustamishinna muutumisele. Tasu
muutmist võib nõuda kõige varem kolme aasta möödudes hoonestusõiguse tekkimisest
ning uuesti kolme aasta möödumisel viimasest tasu muutmisest. Tasu muutmise
nõude tagamiseks tuleb kinnistusregistri hoonestusõiguse ossa kanda
reaalkoormatisega samale järjekohale vastav märge.
70.
Maa parendamine hoonestaja poolt, mille tulemusena tõuseb maa maksustamishind,
ei ole hoonestusõiguse seadjale hoonestusõiguse tasu suurendamise nõudmise
aluseks.
71.
Riigimaale hoonestusõiguse seadmisel ei vastuta hoonestusõiguse seadja ehitusloa
saamise ja maa puuduste eest.
72.
Hoonestaja on kohustatud rajama hoonestustingimustes kokkulepitud ehitise(d)
hoonestusõiguse lepingus kindlaks määratud tähtajaks või valmis ehitama
poolelioleva ehitise. Kui hoonestaja ei täida nimetatud tingimust, võib
hoonestusõiguse seadja nõuda hoonestusõiguse lõpetamist ja kinnistusregistri
kande kustutamist.
73.
Hoonestusõiguse leping peab sisaldama poolte kokkuleppe hoonestusõiguse
koormamise kohta reaalkoormatisega maaomaniku kasuks, samuti reaalkoormatise
suuruse muutmise ning sellekohaste kannete kinnistusraamatusse tegemise
kohta.
74.
Ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmisel tehtud kulude hüvitamiseks
tasub hoonestaja enne hoonestusõiguse lepingu sõlmimist kohalikule
omavalitsusele 350 krooni ja hoonestusõiguse seadjale 1% hoonestusõigusega
koormatava maa maksustamishinnast. Hoonestusõiguse seadja võib ülalnimetatud
1%-list hüvitist kasutada teiste maatükkide hoonestusõigusega koormamise kulude
katteks, ülejäänud summad kantakse vastavalt käesoleva korra punktile 65
riigieelarvesse. Hoonestusõiguse seadmisel käesoleva korra punktis 22 sätestatud
korras liidetakse käesolevas punktis sätestatud kulud esimesele hoonestusõiguse
tasu osamaksele.
75.
Hoonestusõiguse seadmise lepingule kirjutab riigi nimel alla hoonestusõiguse
seadja või tema poolt volitatud isik kooskõlas kehtivate õigusaktidega.
Hoonestusõiguse leping sõlmitakse notariaalses vormis ning hoonestaja esitab
kinnistusosakonnale
hoonestusõiguse kinnistamiseks vajalikud dokumendid. Lepingu notaritasu ja
riigilõivu tasub hoonestaja. Hoonestusõiguse seadmise leping peab sisaldama ka
asjaõiguslepingu sätteid.
[RT
I 2007, 17, 85 – jõust. 2.03.2007]
76.
Enne hoonestusõiguse kandmist kinnistusraamatusse korraldab hoonestusõiguse
seadja riigi kinnistu ja seda koormava hoonestusõiguse kandmise riigivara
registrisse.
77.
Hoonestusõiguse seadja on kohustatud 10 päeva jooksul hoonestusõiguse seadmise
lepingu jõustumisest arvates teatama sellest ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded vastavalt riigivaraseaduse paragrahvi 19 lõikele 6.
[RT
I 1999, 98, 873 - jõust. 1.01.2000]
78.
[Kehtetu – RT I 2007, 17, 85 – jõust. 2.03.2007]
79.
Hoonestusõiguse lõppemisel muutuvad riigimaale püstitatud ehitised maa oluliseks
osaks. Hoonestajal on õigus nõuda hoonestusõiguse seadjalt hüvitust ehitise
äravedamise õiguse kaotamise tõttu tekkiva kahju ulatuses. Hoonestusõiguse
seadjal on õigus esitada ehitiste äravedamise nõue ainult juhul, kui kooskõlas
kinnitatud planeerimiskavaga on ette nähtud maa majandusliku otstarbe muutmine
või uus hoonestamine.
|
Lisa
1
"Riigimaale hoonestusõiguse
seadmise korra" juurde
|
Hoonestusõiguse
seadmise avaldus
Taotleja
.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . .
(füüsilise
isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress
.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . .
või
juriidilise isiku nimi,
.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . .
registreerimisnumber
või registrikood, asukoha aadress,
.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . .
arveldusarve
number või
.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . .
muud
rekvisiidid, läbirääkimisi pidama volitatud isiku nimi)
Käesolevaga
taotlen hoonestusõigust järgmisele maatükile:
- taotletava maa asukoht . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
(maakond,
vald, küla, linn - aadress)
-
maatüki ligikaudne suurus on . . . . . . . . . . . . . . . . . .m2 (ha);
-
hoonestusõiguse seadmist taotlen mulle omandiõiguse alusel kuuluvate hoonete
teenindamiseks vajalikule maale
.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . .
(loetleda
olemasolevad hooned ja rajatised)
-
hoonestusõiguse seadmist taotlen hoonestamata maale järgmiste hoonete ja
rajatiste püstitamiseks. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . .
(loetleda
ehitatavad hooned ja rajatised)
- hoonete püsimise (ekspluateerimise)
eeldatav tähtaeg on . . . . . . . ( . . . . . . . . .) aastat.
(sõnadega)
Käesolevat
avaldust esitades kinnitan ühtlasi, et olen tuttav hoonestusõiguse seadmist
reguleerivate õigusaktidega. Kohustun katma kõik kinnistu moodustamise ja
registreerimisega ning hoonestusõiguse lepingu ettevalmistamisega seotud kulud
enne hoonestusõiguse lepingu allakirjutamist.
.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . .
(avalduse
esitamise kuupäev) (taotleja või volitatud isiku allkiri)
Lisa:
Taotletava maa asukoha skeem mõõtkavas 1:10 000 (linnas 1:2000 või 1:500)
|
Lisa
2
"Riigimaale hoonestusõiguse
seadmise korra" juurde
|
Enampakkumise
või eelläbirääkimistega pakkumise
protokoll
nr. . . .
.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
pakkumise
läbiviimise koht)
".
. . " . . . . . . . . . . . . . . . . 199. . .
(läbiviimise
aeg)
Pakkumise
läbiviimise komisjon:
esimees
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
(ees-
ja perekonnanimi) (ametinimetus)
liikmed:
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Küsimusi
pakkumise läbiviimise korra kohta ja taandusi komisjoni koosseisu
osas . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . .
(esitati
/ ei esitatud)
Pakkumise
objekt:
1. Asukoht . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
2.
Pindala . . . . . . . m2 (ha) 3. Katastritunnus . . . .
4.
Maakasutuse sihtotstarve . . . . . . . . . . . . . . . .
5.
Maa hoonestusõiguse aastatasu . . . . . . . . . . . . .
algsuurus
. . . . . . . . . . . krooni.
Pakkumisel
osalejad:
1.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. .
(nimi,
aadress, telefon, taotluse esitamise kuupäev)
2.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. .
3.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. .
(jne.)
Pakkumisel
selgunud maa hoonestusõiguse aastatasu lõppsuurus . . . . . krooni
(
. . . . . . . . . . . . . . . . ).
(summa
sõnadega)
Pakkumise
võitja
.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Komisjoni
esimees . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . / /
Komisjoni
liikmed: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . / /
.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . / /
Pakkumise
läbiviija . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . / /
(suulise
enampakkumise korral) (allkirjad)
Protokolli
lisa: Pakkumiste leht . . . . lehel.