Teksti suurus:

Järvevälja maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine

Tagasi õigusakti juurde

Legend:
PunaneKustutatud
RohelineLisatud

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:24.02.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:23.11.2017
Avaldamismärge:RT I, 14.02.2017, 14

Kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 4 ning paragrahvi 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada:
1) Järvevälja maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);
2) Järvevälja maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud).

2. [Kehtetu - RT I 1999, 55, 587 - jõust. 03.07.1999]

21. Järvevälja maastikukaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]


Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a
määrusega nr 281

JÄRVEVÄLJA MAASTIKUKAITSEALA KAITSE-EESKIRI

I. ÜLDSÄTTED

1. Järvevälja maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) moodustati Kohtla-Järve TSN Täitevkomitee 17. jaanuari 1967. a otsusega nr 7 Järvevälja luidestiku kaitsealana. Kaitseala põhieesmärk on Peipsi põhjaranniku luidestiku ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.

2. Kaitseala maa-ala on määratletud Järvevälja maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega.

3. Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele piiranguvööndisse.
[RT I, 14.02.2017, 10 - jõust. 24.02.2017]

4. [Kehtetu - RT I, 14.02.2017, 10 - jõust. 24.02.2017]

5. Kaitseala ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud maakasutuskaardi (mõõtkava 1:20 000) ning Eesti Metsakorralduskeskuse Kauksi ja Lohusuu metskondade 1995. aasta puistuplaanide alusel ning talumaade osas vastavalt 1939. aasta kinnistutele.


II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

6. Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju ja seeni kogu kaitsealal.
[RT I, 14.02.2017, 10 - jõust. 24.02.2017]

7. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud üksnes kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades.

8. Jalgratastega liiklemine väljaspool selleks ettenähtud teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsa- ja põllumajandustöödel.

9. Kaitsealal on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine.

10. Kaitsealal on lubatud jahipidamine 1. septembrist 1. veebruarini kaitseala valitseja nõusolekul.

11. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) detail- ja üldplaneeringu kehtestamine;
2) maakorralduskava kinnitamine;
3) katastriüksuse kõlvikute piiride ja pindala muutmine;
4) projekteerimistingimuste andmine;
5) metsamajandamiskava väljastamine.

111. Kaitsealal on lubatud alla 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Üle 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

12. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele kirjaliku nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka vastava loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat.

Kaitseala valitseja vaatab metsaraie taotluse läbi ja tulenevalt koosluse liigilise ning vanuselise mitmekesisuse säilitamise eesmärgist annab oma kirjaliku nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.

121. Kaitsealale jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti.

122. Teaduslikke välitöid kaitsealal tehakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvis 25 sätestatud korra alusel.

13. Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnisasja võõrandamisel riigi esindajaks ostueesõiguse teostamisel keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras.


III. SIHTKAITSEVÖÖND

14. [Kehtetu - RT I, 14.02.2017, 10 - jõust. 24.02.2017]

15. [Kehtetu - RT I, 14.02.2017, 10 - jõust. 24.02.2017]

16. [Kehtetu - RT I, 14.02.2017, 10 - jõust. 24.02.2017]

17. [Kehtetu - RT I 1999, 55, 587 - jõust. 03.07.1999]

18. [Kehtetu - RT I, 14.02.2017, 10 - jõust. 24.02.2017]

19. [Kehtetu - RT I, 14.02.2017, 10 - jõust. 24.02.2017]

20. [Kehtetu - RT I, 14.02.2017, 10 - jõust. 24.02.2017]

21. [Kehtetu - RT I 1999, 55, 587 - jõust. 03.07.1999]


IV. PIIRANGUVÖÖND

22. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega.

23. Kaitsealal on Järvevälja piiranguvöönd.
[RT I, 14.02.2017, 10 - jõust. 24.02.2017]

24. Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 6–9 ja 11 keelatud tegevus. Samuti on keelatud:
1) uute maaparandussüsteemide rajamine;
2) veekogude veetaseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine;
3) maavarade ja maa-ainese kaevandamine;
4) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine;
5) jäätmete ladustamine.

25. Järvevälja piiranguvööndis on lisaks punktis 24 sätestatud tegevusele keelatud:
1) uute teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine ning ehitiste püstitamine alal, mis jääb Kauksi metskonna kvartali 191 eraldisest 18 kuni kvartali 193 eraldiseni 2 kulgeva kustutatud sihi ja Tartu–Jõhvi maantee vahele. Ülejäänud Järvevälja piiranguvööndis on nimetatud tegevused lubatud kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul;
2) uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas.

26. [Kehtetu - RT I, 14.02.2017, 10 - jõust. 24.02.2017]

27. Kaitseala valitseja igakordse nõusolekuta on piiranguvööndis keelatud:
1) olemasolevate maaparandussüsteemide hooldustööd, valikkuivendus ja kultuurtehnilised tööd;
2) uute teede, parklate, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine ning uute rajatiste püstitamine, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada looduskaitselistest ja maastikuarhitektuurilistest kaalutlustest lähtuvaid tingimusi ja ettekirjutusi;
3) raietööd, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu väljaveo ning puistu lõppkoosseisu ja täiuse osas.

28. Piiranguvööndi metsa kaitse eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.


V. LÕPPSÄTTED

29. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus- või kriminaal- ja tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

291. Järelevalvet kaitsealal teevad kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires õigustatud kaitsealal tegutsema ka iseseisvalt.

30. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.


Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a
määrusega nr 281

JÄRVEVÄLJA MAASTIKUKAITSEALA VÄLISPIIRI KIRJELDUS

Järvevälja maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Peipsi järve kaldalt mööda Tudulinna ja Lohusuu valdade vahelist piiri loode suunas kuni Kauksi metskonna kvartali 191 eraldise 22 edelanurgani, edasi Tudulinna vallas mööda kvartali 191 idaosa kulgevat põhja-lõunasuunalist kraavi ülesvoolu põhja suunas kuni kirde-edelasuunalise elektriliini trassi kaguservani ning edasi mööda seda kirde suunas kuni kvartali 191 põhjapiirini. Edasi kulgeb piir mööda kvartalite 191, 192, 193 ja 195 põhjapiiri ida suunas kuni talu A1 edelapiirini ning edasi mööda põlise riigimetsamaa ja talu A1 maa vahelist piiri lõuna-kagu suunas kuni Kelu (A5) talu maa läänenurgani ning edasi mööda Kelu (A5) talu maa edelapiiri kagu suunas kuni nimetatud talu maa lõunanurgani. Edasi kulgeb piir mööda Kauksi metskonna kvartali 195 lõunapiiri edela suunas kuni kvartali 194 idanurgani, seejärel mööda kinnistu A52 lahusmaatüki läänepiiri lõuna-kagu suunas kuni kvartali 202 põhjapiirini, edasi mööda kvartali 202 põhjapiiri kirde ja edasi idapiiri mööda kagu ja kirde suunas kuni Pungerja jõeni ning edasi mööda Pungerja jõe vasakkallast kuni Peipsi järveni. Edasi kulgeb piir mööda Peipsi järve kaldajoont edela suunas kuni Tudulinna ja Lohusuu valdade vahelise piirini.

Järvevälja maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud maakasutuskaardi (mõõtkava 1:20 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Kauksi ja Lohusuu metskondade 1995. aasta puistuplaanide alusel ning talumaade osas vastavalt 1939. aasta kinnistutele.
[RT I, 14.02.2017, 10 - jõust. 24.02.2017]

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:24.11.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Kehtetu
Avaldamismärge:RT I, 14.11.2017, 9

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json