Kivinõmme maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine

Väljaandja:	Vabariigi Valitsus
Akti liik:	määrus
Teksti liik:	terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:	01.06.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:	01.06.2007
Avaldamismärge:

Muudetud järgmiste määrustega:

8. 06. 1999 nr 182 (RT I 1999, 52, 566), jõust. 19. 06. 1999

4. 04. 2000 nr 110 (RT I 2000, 30, 176), jõust. 13. 04. 2000

 

Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773) paragrahvi 5 lõike 4 ning paragrahvi 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada:
1) Kivinõmme maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);
2) Kivinõmme maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud).

2. [Kehtetu - RT I 1999, 52, 566 - jõust. 19. 06. 1999]

2¹. Kivinõmme maastikukaitseala valitseja on Keskkonnaministeeriumi Ida-Virumaa keskkonnateenistus.

[RT I 2000, 30, 176 - jõust. 13. 04. 2000]

 

Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 1996. a. määrusega nr. 312

 

Kivinõmme maastikukaitseala kaitse-eeskiri

I. ÜLDSÄTTED

1. Kivinõmme maastikukaitseala on moodustatud Kohtla-Järve Rajooni RSN Täitevkomitee 25. augusti 1987. a otsusega nr 186 "Maastikukaitseala Kivinõmme "Kalevipoja haud" moodustamine" loodud maastikukaitseala baasil. Kaitseala põhieesmärk on esinduslike, teadusliku väärtusega pinnavormide ja järvede ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.

[RT I 1999, 52, 566 - jõust. 19. 06. 1999]

2. Kaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Kivinõmme maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega.

[RT I 1999, 52, 566 - jõust. 19. 06. 1999]

3. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks vööndiks: sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

4. Kaitseala kõigi vööndite ja alavööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

5. Kaitseala ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ning Eesti Metsakorralduskeskuse Kivinõmme ja Pagari metskondade 1995. aasta puistuplaanide alusel ning talumaade osas vastavalt 1939. aasta kinnistutele.

II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

6. Inimestel on lubatud viibida ning marju ja seeni korjata kogu kaitsealal, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktis 16 sätestatud juhul sihtkaitsevööndis.

[RT I 1999, 52, 566 - jõust. 19. 06. 1999]

7. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades.

[RT I 1999, 52, 566 - jõust. 19. 06. 1999]

8. Jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsatöödel. Kaitseala sihtkaitsevööndis on keelatud ujuvvahendiga liiklemine, välja arvatud teaduslikel välitöödel ja päästetöödel.

[RT I 1999, 52, 566 - jõust. 19. 06. 1999]

9. Kaitsealal on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine.

[RT I 1999, 52, 566 - jõust. 19. 06. 1999]

10. [Kehtetu - RT I 1999, 52, 566 - jõust. 19. 06. 1999]

11. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja pindala;
2) kinnitada maakorralduskava;
3) kehtestada detail- ja üldplaneeringut;
4) väljastada metsamajandamiskava;
5) anda projekteerimistingimusi.

[RT I 1999, 52, 566 - jõust. 19. 06. 1999]

11¹. Kaitsealal on lubatud alla 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Üle 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

[RT I 1999, 52, 566 - jõust. 19. 06. 1999]

12. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele kirjaliku nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka vastava loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat. Kaitseala valitseja vaatab metsaraie taotluse läbi ja tulenevalt koosluse liigilise ning vanuselise mitmekesisuse säilitamise eesmärgist annab oma kirjaliku nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.

[RT I 1999, 52, 566 - jõust. 19. 06. 1999]

12¹. Kaitsealale jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti.

[RT I 1999, 52, 566 - jõust. 19. 06. 1999]

12². Teaduslikke välitöid kaitsealal tehakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvis 25 sätestatud korra alusel.

[RT I 1999, 52, 566 - jõust. 19. 06. 1999]

13. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401) paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnistu võõrandamisel riigi esindajaks ostueesõiguse teostamisel keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras.

[RT I 1999, 52, 566 - jõust. 19. 06. 1999]

III. SIHTKAITSEVÖÖND

14. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike koosluste säilitamiseks.

15. Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit:
1) Ongassaare sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Illuka vallas Pagari metskonna kvartalid 117 (ainult eraldised 12B16), 118 (ainult eraldised 9B23), 132 (ainult eraldised 2B4 ja 7 täielikult ning eraldiste 5, 6, 8, 9 ja 10 pinnasteest loode poole jäävad osad ja eraldise 1 pinnasteest kagu poole jääv osa) ja 133;
2) Kõnnu sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Illuka vallas Pagari metskonna kvartalid 127 (ainult eraldised 2B13), 137, 146 (ainult eraldised 1B8) ja 147 (ainult eraldised 1B4).

[RT I 1999, 52, 566 - jõust. 19. 06. 1999]

16. Kõnnu sihtkaitsevööndis on keelatud inimeste viibimine 1. veebruarist kuni 31. juulini, välja arvatud teaduslikel välitöödel ning järelevalve- ja päästetöödel.

[RT I 1999, 52, 566 - jõust. 19. 06. 1999]

17. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 6, 7, 11 ja 11¹ lubatud tegevus. Samuti on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud:
1) võõrpuuliikide raie, v.a Ongassaare sihtkaitsevööndis;
2) jahipidamine 1. augustist kuni 31. detsembrini;
3) Ongassaare sihtkaitsevööndis õpperadade rajamine kaitseala tarbeks;
4) Kõnnu sihtkaitsevööndis 1. augustist kuni 31. jaanuarini puu- ja põõsarinde harvendamine kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
5) olemasolevate maaparandussüsteemide hooldustööd.

[RT I 1999, 52, 566 - jõust. 19. 06. 1999]

18. - 19. [Kehtetud - RT I 1999, 52, 566 - jõust. 19. 06. 1999]

20. Sihtkaitsevööndi metsa kaitse eesmärgid on: Ongassaare sihtkaitsevööndis - metsaökosüsteemi arengu tagamine loodusliku protsessina; Kõnnu sihtkaitsevööndis - bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

[RT I 1999, 52, 566 - jõust. 19. 06. 1999]

IV. PIIRANGUVÖÖND

21. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega.

22. Kaitsealal on kolm piiranguvööndit:
1) Dobrina piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Illuka vallas Kivinõmme metskonna kvartalid 61 (ainult eraldis 30 täielikult ning eraldise 27 pinnasteest ida poole jääv osa), 81, 82 (ainult eraldised 1, 5-7, 10-12 ja 14-15) ja 83;
2) Kõnnu piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Iisaku vallas Pagari metskonna kvartalid 126 (ainult eraldised 6-13) ja 145 (ainult eraldised 1-9) ning Illuka vallas Pagari metskonna kvartalid 112 (ainult eraldis 18), 128, 129 ja 138 (ainult eraldised 1-8);
3) Jõuga piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Iisaku vallas Pagari metskonna kvartalid 168 (ainult eraldised 2-17, 20-41 ja 47), 169 (ainult eraldised 1-27 ja 40; nii riigi kui ka Järve talu (109) maa osas) ja 170 (ainult eraldised 1-5; nii riigi kui ka Järve talu (109) maa osas).

[RT I 1999, 52, 566 - jõust. 19. 06. 1999]

23. Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, sealhulgas kalapüük, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 6, 9, 11 ja 12 keelatud tegevus. Samuti on keelatud:
1) uute maaparandussüsteemide rajamine;
2) veekogude veetaseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine;
3) maavarade ja maa-ainese kaevandamine;
4) uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada koosluse liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamiseks nõudeid turberaie liigi, raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
5) jahipidamine 1. veebruarist kuni 31. juulini;
6) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine;
7) jäätmete ladustamine;
8) uute õhuliinide rajamine.

[RT I 1999, 52, 566 - jõust. 19. 06. 1999]

24. Kaitseala valitseja igakordse nõusolekuta on piiranguvööndis keelatud uute teede rajamine ja uute ehitiste püstitamine.

[RT I 1999, 52, 566 - jõust. 19. 06. 1999]

25. Piiranguvööndi metsa kaitse eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

[RT I 1999, 52, 566 - jõust. 19. 06. 1999]

25¹. Järelevalvet kaitsealal teevad kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires õigustatud kaitsealal tegutsema ka iseseisvalt.

[RT I 1999, 52, 566 - jõust. 19. 06. 1999]

V. LÕPPSÄTTED

26. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus- või kriminaal- ja tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

[RT I 1999, 52, 566 - jõust. 19. 06. 1999]

27. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.

[RT I 1999, 52, 566 - jõust. 19. 06. 1999]

 

Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 1996. a. määrusega nr. 312

Kivinõmme maastikukaitseala välispiiri kirjeldus

Kivinõmme maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Illuka vallas Jõhvi-Vasknarva riigimaantee ja kirde-edelasuunalise pinnastee ristumiskohast Kivinõmme metskonna kvartalis 61 (Kivinõmme metskonna kontorist 0,3 kilomeetrit kagu suunas) mööda nimetatud maantee teemaa edelapiiri kagu suunas läbi kvartalite 61 ja 82 kuni kvartali 82 idapiirini. Edasi kulgeb piir mööda kvartalite 82 ja 83 idapiiri lõuna suunas, seejärel edasi mööda kvartalite 83 ja 81 lõunapiiri lääne suunas ning edasi mööda kvartali 81 läänepiiri põhja suunas kuni kvartali 61 lõunapiirini. Edasi kulgeb piir mööda kvartali 61 lõunapiiri ida suunas kuni ristumiseni kirde-edelasuunalise pinnasteega kvartali 61 eraldises 27 ning edasi mööda nimetatud pinnasteed kirde suunas kuni ristumiseni Jõhvi-Vasknarva riigimaanteega.

Lahustükina kuulub kaitseala juurde maa-ala, mille piir kulgeb Illuka vallas Pagari metskonna kvartali 118 kirdenurgast mööda kvartalite 118 ja 133 idapiiri lõuna suunas ning edasi mööda kvartali 133 kagupiiri edela ja seejärel mööda läänepiiri põhja suunas kuni kvartali 132 kirdenurgani. Edasi kulgeb piir mööda kvartalit 132 läbivat kirde-edelasuunalist pinnasteed edela suunas kuni Kõnnu-Dobrina teeni, seejärel mööda nimetatud teed lääne suunas kuni kvartali 132 läänepiirini ning mööda nimetatud piiri põhja suunas kuni ristumiseni Kõnnu järvedest loode poolt mööduva pinnasteega. Edasi kulgeb piir mööda nimetatud pinnasteed kirde suunas läbi kvartalite 132, 117 ja 118 kuni kvartali 118 põhjapiirini ning mööda seda ida suunas kuni kvartali 118 kirdenurgani.

Teise lahustükina kuulub kaitseala juurde maa-ala, mille piir kulgeb Iisaku vallas Pagari metskonna kvartali 126 eraldise 10 loodenurgast mööda kirde-edelasuunalise elektriliini trassi kaguserva läbi kvartali 126 kirde suunas ja Illuka vallas läbi kvartalite 127, 112 ja 128 kirde suunas kuni kvartali 128 põhjapiirini. Edasi kulgeb piir mööda kvartalite 128 ja 129 põhjapiiri ida suunas ning siis mööda kvartali 129 idapiiri lõuna suunas kuni nimetatud kvartali kagunurgani. Seejärel kulgeb piir mööda kvartali 129 kagupiiri edela suunas kuni kvartali 138 kirdenurgani ning seejärel edasi mööda kvartali 138 idapiiri lõuna suunas kuni Põlevkivibasseini Kõrgepingevõrkude Balti Soojuselektrijaama - Riia 330 kV elektriliini trassi loodeservani ja mööda seda edela suunas läbi kvartalite 138, 147 ja 146. Edasi kulgeb piir Iisaku vallas mööda kvartali 145 eraldise 9 lõunapiiri edela suunas kuni kvartali 145 läänepiirini ning mööda kvartalite 145 ja 126 läänepiiri põhja suunas kuni kvartali 126 eraldise 10 loodenurgani.

Kolmanda lahustükina kuulub kaitseala juurde maa-ala, mille piir kulgeb Iisaku vallas Pagari metskonna kvartali 168 eraldise 2 läänenurgast mööda nimetatud kvartali läänepiiri lõuna suunas kuni eraldise 12 põhjapiirini ning edasi mööda nimetatud piiri ida suunas kuni Jõuga-Raudi maanteeni. Seejärel kulgeb piir mööda nimetatud maantee teemaa kagupiiri edela suunas kuni kvartali 168 eraldise 13 läänepiirini ning mööda nimetatud eraldise lääne-, lõuna- ja idapiiri ning edasi mööda metsa ja haritava maa vahelist piiri (eraldise 19 põhja- ja kagupiiri ning eraldise 18 lääne-, põhja- ja idapiiri) kuni kvartali 168 edelapiirini. Edasi kulgeb piir mööda kvartali 168 edelapiiri kagu suunas kuni nimetatud kvartalit läbiva kirde-edelasuunalise elektriliini trassi loodeservani ning mööda seda läbi kvartalite 168, 169 ja 170 kirde suunas kuni kvartali 170 idapiirini ning edasi mööda seda põhja suunas kuni kvartali 170 põhjapiirini. Seejärel kulgeb piir mööda kvartalite 170, 169 ja 168 põhjapiiri lääne suunas kuni kvartali 168 eraldise 2 põhjapiirini ning edasi mööda seda lääne suunas kuni kirde-edelasuunalise elektriliini trassi kaguservani ning edasi mööda seda edela suunas kuni kvartali 168 eraldise 2 läänenurgani.

Kivinõmme maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ning Eesti Metsakorralduskeskuse Kivinõmme ja Pagari metskondade 1995. aasta puistuplaanide alusel ning talumaade osas vastavalt 1939. aasta kinnistutele.