Teksti suurus:

Viljandi maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine

Tagasi õigusakti juurde

Legend:
PunaneKustutatud
RohelineLisatud

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.02.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:

Kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 4 ning paragrahvi 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada:
1) ja 2) [kehtetud - RT I 2006, 29, 228 - jõust. 01.07.2006]
3) Viljandi maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);
4) Viljandi maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud).

2. [Kehtetu - RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20.06.1999]

21. Viljandi maastikukaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]

3. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]


Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 17. juuni 1997. a
määrusega nr 121

LOODI LOODUSPARGI KAITSE-EESKIRI
[Kehtetu - RT I 2006, 29, 228 - jõust. 01.07.2006]


Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 17. juuni 1997. a
määrusega nr 121

LOODI LOODUSPARGI VÄLISPIIRI KIRJELDUS
[Kehtetu - RT I 2006, 29, 228 - jõust. 01.07.2006]


Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 17. juuni 1997. a
määrusega nr 121

VILJANDI MAASTIKUKAITSEALA KAITSE-EESKIRI

I. ÜLDSÄTTED

1. Viljandi maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) moodustati Viljandi Maakonnavalitsuse 9. novembri 1992. a määrusega nr 413 «Looduskaitse korraldus Viljandi maakonnas» Loodi maakondliku tähtsusega looduspargi osana. Kaitseala on moodustatud looduslikult mitmekesise maastiku, kompensatsioonialade ja haruldaste liikide elu- ja kasvupaikade kaitseks.
[RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20.06.1999]

2. Kaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Viljandi maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega.

3. Kogu kaitseala maa-ala kuulub piiranguvööndisse ning selle piir kantakse riiklikusse maakatastrisse.

4. Kaitseala piiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:20 000) ja Viljandi linna plaani alusel.

II. KAITSEALA KAITSEKORD

5. Inimestel on lubatud viibida, korjata seeni ja marju ning püüda kala kogu kaitsealal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555).
[RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20.06.1999]

6. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades, välja arvatud õuemaal. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.
[RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20.06.1999]

7. Jalgratastega liiklemine väljaspool selleks ettenähtud teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on kaitsealal keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud põllumajandus- ja metsatöödel. Ujuvvahenditega liiklemine kaitsealal on lubatud, kusjuures veemootorsõidukitega liiklemine on lubatud vastavalt maavanema poolt kehtestatud korrale selleks ettenähtud ja tähistatud liiklusteel ning järelevalve-, pääste- ja teaduslikel välitöödel.
[RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20.06.1999]

8. [Kehtetu - RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20.06.1999]

9. Piiranguvööndi metsa kaitse eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
[RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20.06.1999]

91. Kaitsealal on lubatud alla 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Üle 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
[RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20.06.1999]

10. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) katastriüksuse kõlvikute piiride ja pindala muutmine;
2) maakorralduskava kinnitamine;
3) metsamajandamiskava väljastamine;
4) detail- ja üldplaneeringu kehtestamine;
5) projekteerimistingimuste andmine;
6) veekogude kallaste kahjustamine ja veetaseme muutmine;
7) uute maaparandussüsteemide rajamine;
8) maavarade ja maa-ainese kaevandamine;
9) uute ehitiste püstitamine, teede, õhuliinide ning muude kommunikatsioonide rajamine, kui käesoleva kaitse-eeskirja punktis 12 pole sätestatud teisiti.
[RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20.06.1999]

11. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele kirjaliku nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka vastava loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat.

Kaitseala valitseja vaatab metsaraie taotluse läbi ja tulenevalt koosluse liigilise ning vanuselise mitmekesisuse säilitamise eesmärgist annab oma kirjaliku nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.
[RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20.06.1999]

12. Kaitsealal on keelatud:
1) Teigaste (IV) ja Sammuli Tõnise talude õuemaade vahelisel maa-alal kaitstava liigi kasvutingimusi muutev tegevus kaitseala valitseja nõusolekuta;
2) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal;
3) jäätmete ladustamine;
4) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
5) Viljandi järve kalda ulatuses (200 m veepiirist) püstitada tootmisobjekte ja ladusid, millest lähtuv kahjulik mõju ulatub veekaitsevööndini (kuni 10 m veepiirist) või kus toodetakse või ladustatakse I, II või III ohtlikkusklassi kuuluvaid aineid;
6) Viljandi järve veekaitsevööndis majandustegevus, välja arvatud niitmine, karjatamine ja roo lõikamine;
7) uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on koosluse liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamiseks õigus esitada nõudeid turberaie liigi, raie tehnoloogia, raieaja, puidu kokku- ja väljaveo, raielangi puhastamise viiside ning puistu koosseisu ja täiuse osas.
[RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20.06.1999]

121. Kaitsealale jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti.
[RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20.06.1999]

122. Kaitsealale jääva pargi kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 4 kohase kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti.
[RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20.06.1999]

123. Teaduslikke välitöid kaitsealal tehakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvis 25 sätestatud korra alusel.
[RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20.06.1999]

124. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401) paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnisasja võõrandamisel riigi esindajaks ostueesõiguse teostamisel keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras.
[RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20.06.1999]

III. KAITSEALUSED PARGID JA KAITSTAVAD LOODUSE ÜKSIKOBJEKTID

13.–16. [Kehtetud - RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20.06.1999]

IV. LÕPPSÄTTED

17. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus- või kriminaal- ja tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.
[RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20.06.1999]

171. Järelevalvet kaitsealal teevad kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires õigustatud kaitsealal tegutsema ka iseseisvalt.
[RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20.06.1999]

18. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.


Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 17. juuni 1997. a
määrusega nr 121

VILJANDI MAASTIKUKAITSEALA VÄLISPIIRI KIRJELDUS

Viljandi maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Viiratsi vallas Imavere–Viljandi–Nuia maanteelt mööda Laidu tee teemaa põhjapiiri kuni Sammuli teeni ning edasi mööda seda kuni Viljandi linna piirini. Edasi kulgeb piir mööda Viljandi linna ja Viiratsi valla vahelist piiri kuni Sammuli puhkebaasi maaeralduseni, mööda selle edela-, loode- ja kirdepiiri tagasi Viljandi linna ja Viiratsi valla vahelise piirini ja mööda seda kuni Viljandi–Rõngu maanteed ja Tartu–Viljandi maanteed ühendava teeni. Seejärel kulgeb piir Viljandi linnas mööda nimetatud teed kuni Tartu–Viljandi maanteeni ning mööda selle teemaa lõunapiiri kuni Kösti ojani, edasi mööda Kösti oja Viljandi järveni ja edasi mööda selle kaldajoont kuni Valuojani ning mööda selle idakallast Ranna puiesteeni. Edasi kulgeb piir mööda Ranna puiesteed Viljandi lossi vallikraavini ja mööda seda kuni Lossi tänavani. Piir jätkub mööda Lossi ja Pikka tänavat, Tasuja puiesteed, Hariduse tänavat, Reinu teed ja Hiie puiesteed kuni Viljandi järve äärse kruusateeni ning mööda seda kuni 1905. aasta revolutsiooni ohvrite mälestusmärgini ja sealt edasi mööda teed kuni Järveotsa obeliskini. Edasi kulgeb piir mööda loode-kagusuunalist teed kuni Riia maanteeni, mööda selle teemaa idapiiri kuni Imavere–Viljandi–Nuia maanteeni ja mööda selle teemaa idapiiri kuni Viiratsi valla piirini ning edasi Viiratsi vallas kuni Laidu teeni.

Viljandi maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:20 000) ja Viljandi linna plaani alusel.

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.02.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:

Kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 4 ning paragrahvi 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada:
1) ja 2) [kehtetud - RT I 2006, 29, 228 - jõust. 01.07.2006]
3) Viljandi maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);
4) Viljandi maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud).

2. [Kehtetu - RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20.06.1999]

21. Viljandi maastikukaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]

3. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]


Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 17. juuni 1997. a
määrusega nr 121

LOODI LOODUSPARGI KAITSE-EESKIRI
[Kehtetu - RT I 2006, 29, 228 - jõust. 01.07.2006]


Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 17. juuni 1997. a
määrusega nr 121

LOODI LOODUSPARGI VÄLISPIIRI KIRJELDUS
[Kehtetu - RT I 2006, 29, 228 - jõust. 01.07.2006]


Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 17. juuni 1997. a
määrusega nr 121

VILJANDI MAASTIKUKAITSEALA KAITSE-EESKIRI

I. ÜLDSÄTTED

1. Viljandi maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) moodustati Viljandi Maakonnavalitsuse 9. novembri 1992. a määrusega nr 413 «Looduskaitse korraldus Viljandi maakonnas» Loodi maakondliku tähtsusega looduspargi osana. Kaitseala on moodustatud looduslikult mitmekesise maastiku, kompensatsioonialade ja haruldaste liikide elu- ja kasvupaikade kaitseks.
[RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20.06.1999]

2. Kaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Viljandi maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega.

3. Kogu kaitseala maa-ala kuulub piiranguvööndisse ning selle piir kantakse riiklikusse maakatastrisse.

4. Kaitseala piiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:20 000) ja Viljandi linna plaani alusel.

II. KAITSEALA KAITSEKORD

5. Inimestel on lubatud viibida, korjata seeni ja marju ning püüda kala kogu kaitsealal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555).
[RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20.06.1999]

6. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades, välja arvatud õuemaal. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.
[RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20.06.1999]

7. Jalgratastega liiklemine väljaspool selleks ettenähtud teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on kaitsealal keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud põllumajandus- ja metsatöödel. Ujuvvahenditega liiklemine kaitsealal on lubatud, kusjuures veemootorsõidukitega liiklemine on lubatud vastavalt maavanema poolt kehtestatud korrale selleks ettenähtud ja tähistatud liiklusteel ning järelevalve-, pääste- ja teaduslikel välitöödel.
[RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20.06.1999]

8. [Kehtetu - RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20.06.1999]

9. Piiranguvööndi metsa kaitse eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
[RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20.06.1999]

91. Kaitsealal on lubatud alla 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Üle 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
[RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20.06.1999]

10. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) katastriüksuse kõlvikute piiride ja pindala muutmine;
2) maakorralduskava kinnitamine;
3) metsamajandamiskava väljastamine;
4) detail- ja üldplaneeringu kehtestamine;
5) projekteerimistingimuste andmine;
6) veekogude kallaste kahjustamine ja veetaseme muutmine;
7) uute maaparandussüsteemide rajamine;
8) maavarade ja maa-ainese kaevandamine;
9) uute ehitiste püstitamine, teede, õhuliinide ning muude kommunikatsioonide rajamine, kui käesoleva kaitse-eeskirja punktis 12 pole sätestatud teisiti.
[RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20.06.1999]

11. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele kirjaliku nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka vastava loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat.

Kaitseala valitseja vaatab metsaraie taotluse läbi ja tulenevalt koosluse liigilise ning vanuselise mitmekesisuse säilitamise eesmärgist annab oma kirjaliku nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.
[RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20.06.1999]

12. Kaitsealal on keelatud:
1) Teigaste (IV) ja Sammuli Tõnise talude õuemaade vahelisel maa-alal kaitstava liigi kasvutingimusi muutev tegevus kaitseala valitseja nõusolekuta;
2) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal;
3) jäätmete ladustamine;
4) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
5) Viljandi järve kalda ulatuses (200 m veepiirist) püstitada tootmisobjekte ja ladusid, millest lähtuv kahjulik mõju ulatub veekaitsevööndini (kuni 10 m veepiirist) või kus toodetakse või ladustatakse I, II või III ohtlikkusklassi kuuluvaid aineid;
6) Viljandi järve veekaitsevööndis majandustegevus, välja arvatud niitmine, karjatamine ja roo lõikamine;
7) uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on koosluse liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamiseks õigus esitada nõudeid turberaie liigi, raie tehnoloogia, raieaja, puidu kokku- ja väljaveo, raielangi puhastamise viiside ning puistu koosseisu ja täiuse osas.
[RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20.06.1999]

121. Kaitsealale jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti.
[RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20.06.1999]

122. Kaitsealale jääva pargi kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 4 kohase kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti.
[RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20.06.1999]

123. Teaduslikke välitöid kaitsealal tehakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvis 25 sätestatud korra alusel.
[RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20.06.1999]

124. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401) paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnisasja võõrandamisel riigi esindajaks ostueesõiguse teostamisel keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras.
[RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20.06.1999]

III. KAITSEALUSED PARGID JA KAITSTAVAD LOODUSE ÜKSIKOBJEKTID

13.–16. [Kehtetud - RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20.06.1999]

IV. LÕPPSÄTTED

17. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus- või kriminaal- ja tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.
[RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20.06.1999]

171. Järelevalvet kaitsealal teevad kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires õigustatud kaitsealal tegutsema ka iseseisvalt.
[RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20.06.1999]

18. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.


Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 17. juuni 1997. a
määrusega nr 121

VILJANDI MAASTIKUKAITSEALA VÄLISPIIRI KIRJELDUS

Viljandi maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Viiratsi vallas Imavere–Viljandi–Nuia maanteelt mööda Laidu tee teemaa põhjapiiri kuni Sammuli teeni ning edasi mööda seda kuni Viljandi linna piirini. Edasi kulgeb piir mööda Viljandi linna ja Viiratsi valla vahelist piiri kuni Sammuli puhkebaasi maaeralduseni, mööda selle edela-, loode- ja kirdepiiri tagasi Viljandi linna ja Viiratsi valla vahelise piirini ja mööda seda kuni Viljandi–Rõngu maanteed ja Tartu–Viljandi maanteed ühendava teeni. Seejärel kulgeb piir Viljandi linnas mööda nimetatud teed kuni Tartu–Viljandi maanteeni ning mööda selle teemaa lõunapiiri kuni Kösti ojani, edasi mööda Kösti oja Viljandi järveni ja edasi mööda selle kaldajoont kuni Valuojani ning mööda selle idakallast Ranna puiesteeni. Edasi kulgeb piir mööda Ranna puiesteed Viljandi lossi vallikraavini ja mööda seda kuni Lossi tänavani. Piir jätkub mööda Lossi ja Pikka tänavat, Tasuja puiesteed, Hariduse tänavat, Reinu teed ja Hiie puiesteed kuni Viljandi järve äärse kruusateeni ning mööda seda kuni 1905. aasta revolutsiooni ohvrite mälestusmärgini ja sealt edasi mööda teed kuni Järveotsa obeliskini. Edasi kulgeb piir mööda loode-kagusuunalist teed kuni Riia maanteeni, mööda selle teemaa idapiiri kuni Imavere–Viljandi–Nuia maanteeni ja mööda selle teemaa idapiiri kuni Viiratsi valla piirini ning edasi Viiratsi vallas kuni Laidu teeni.

Viljandi maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:20 000) ja Viljandi linna plaani alusel.

/otsingu_soovitused.json