Muudetud järgmiste määrustega:
23. 10. 2001 nr 324 (
RT I 2001, 84, 506), jõust. 1. 11. 2001
Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse (RT I 1996, 26,
529; 1997, 13, 210; 28, 424) paragrahvi 2 lõike 2 alusel Vabariigi
Valitsus määrab:
1.
Kinnitada «Erastatud varaga seotud võlgade ja vara erastamisega
seotud kulude katmise kord» (juurde lisatud).
2.
[Käesolevast tekstist välja jäetud]
|
Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1997. a. määrusega nr. 131
|
Erastatud varaga seotud võlgade ja vara erastamisega
seotud kulude katmise kord
I. ÜLDSÄTTED
1.
Käesolev «Erastatud varaga seotud võlgade ja vara erastamisega
seotud kulude katmise kord» (edaspidi kord) reguleerib erastamise
korraldaja poolt erastamise eriarvele laekunud rahast erastatud varaga
seotud võlgade ja vara erastamisega seotud kulude katmist.
2.
Riigimaa erastamisel vastavalt Eesti Vabariigi maareformi seadusele
kaetakse erastamise korraldamise kulud maareformi seaduse (RT 1991,
34, 426; RT I 1996, 41, 796; 1997, 13, 210; 37/38, 570) paragrahvi 23
lõike 6 alusel Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a. määrusega
nr. 267 «Maa ostueesõigusega erastamise korra kinnitamine» (RT I 1996,
77, 1372; 85, 1522; 1997, 20, 332) ja 6. novembri 1996. a. määrusega
nr. 268 «Maa enampakkumisega erastamise korra kinnitamine» (RT I 1996,
78, 1385) kehtestatud korras. Riigimaa erastamisel ei kaeta erastamise
korraldamise kulusid riigimaa erastamise eriarvele laekuvast rahast,
välja arvatud käesoleva korra punktis 11 märgitud kulude katmine.
3.
Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse paragrahvides 4 ja 5
nimetatud vara hulka kuuluvate eluruumide puhul kaetakse erastamise
korraldamise kulud eluruumide erastamise seaduse (RT I 1993, 23, 411;
1995, 44, 671; 57, 979; 1996, 2, 28; 1997, 13, 210) paragrahvi 12
lõike 4 alusel eluruumide müügil ostjalt rahas võetavast tasust, mida
võib kasutada kõigi erastamise kohustatud subjekti poolt erastatud
eluruumide erastamise korraldamisega seotud kulude katmiseks.
Käesoleva korra punktis 11 nimetatud kulud võib katta ka eluruumide
erastamise eriarvele laekunud rahast.
4.
Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse (RT I
1997, 1, 2) kohaselt erastatava elamu mõttelise osa erastamisel
kaetakse erastamisega seotud kulud müügihinnast mahaarvatava kuni 3%
arvelt, mida võib kasutada kõigi erastamise kohustatud subjekti poolt
erastatud elamu mõtteliste osade ja eluruumide erastamise
korraldamisega seotud kulude katteks.
5.
Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse paragrahvides 4 ja 5
nimetatud vara hulka kuuluvate mitteeluruumide puhul kaetakse
erastamise korraldamisega seotud kulud mitteeluruumide erastamise
seaduse (RT I 1995, 57, 979; 1996, 2, 27; 1997, 13, 210) paragrahvi 6
lõikes 2 nimetatud erastamisest laekuvast rahast mahaarvatava 10 %
arvelt, mida võib kasutada kõigi erastamise kohustatud subjekti poolt
erastatud mitteeluruumide ja eluruumide erastamise korraldamisega
seotud kulude katteks.
II. ERASTATUD VARAGA SEOTUD VÕLAD
6.
Erastamisseaduse (RT I 1993, 45, 639; 1997, 9, 78) alusel erastatava
vara erastamisest laekunud raha arvelt kaetakse käesoleva korra
punktides 7--9 nimetatud erastatud varaga seotud võlad. Nimetatud
punktides ettenähtud tingimusi arvestades loetakse erastatud varaga
seotud võlgadeks ka selle varaga seotud kohustusi.
7.
Aktsiate või osade erastamisest laekuvast rahast kaetakse need
erastatava äriühingu võlad, mis on välistatud ostu-müügilepingust või
mis ilmnesid pärast ostu-müügilepingu sõlmimist, kui on tõendatud, et
võlg ei olnud kajastatud erastatava äriühingu bilansis ja
lepingupooled ei olnud sellest võlast teadlikud.
8.
Riigiettevõtete, riiklike ettevõtete ja riiklike väikeettevõtete,
samuti muude riigile kuuluvate ettevõtete ja munitsipaalettevõtete
ning nende osade erastamisest laekuvast rahast kaetakse need nimetatud
ettevõtete võlad, mis on välistatud ostu-müügilepingust või mis
ilmnesid pärast ostu-müügilepingu sõlmimist, kui on tõendatud, et võlg
ei olnud ettevõtte bilansis kajastatud ja lepingupooled ei olnud
sellest võlast teadlikud. Kui käesolevas punktis nimetatud ettevõtteid
ei erastatud tervikuna, siis võib selle vara erastamisest
laekuvast rahast katta ka need nimetatud ettevõtete võlad, mis
tekkisid pärast ostu-müügilepingu sõlmimist, sealhulgas võlad, mis
tekkisid seoses kuludega nende ettevõtete ümberkujundamisel ja
lõpetamisel.
9.
Riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse omandis oleva ning
erastamisele kuuluva, kuid käesoleva korra punktides 7 ja 8 nimetamata
vara erastamisest laekuvast rahast võib katta:
1) erastatava varaga seotud võlad, mida vara valitseja on
eelnevalt arvele võtnud koos nimetatud varaga ja mida ei ole
erastamisel üle antud ostjale;
2) käesoleva korra punktides 7 ja 8 sätestatud võlad, kui
erastatav vara oli eelnevalt välistatud käesoleva korra punktides 7
ja 8 nimetatud äriühingute ja ettevõtete vara hulgast, sealhulgas
võlad, mis tekkisid seoses kuludega nimetatud isikute lõpetamisel.
III. VARA ERASTAMISEGA SEOTUD KULUD
10.
Erastamisseaduse alusel vara erastamise korral võib vara erastamisest
laekuvat raha kasutada vaid selle vara erastamise korraldamise kulude
katteks, välja arvatud juhul, kui käesoleva korra punktides 11--14 ei
ole sätestatud teisiti. Nimetatud kulude katmisel arvestatakse üksnes
järgmisi kulusid:
1) erastatava vara müügi väljakuulutamise ja erastamise
tulemuste avalikustamise kulud, samuti muud erastatava vara müügi
reklaamimise kulud;
2) erastatava vara hindamise kulud;
3) kulud, mis tehti erastatava vara, samuti erastatavate
äriühingute ja ettevõtete dokumentide säilimise tagamiseks;
4) erastamise korraldaja poolt teistelt isikutelt lepingu
alusel tellitavate erastamistoimingute teostamise eest makstavad
tasud;
5) käesoleva korra punktis 12 nimetatud vähempakkumiste
korraldamise kulud;
6) aktsiate avaliku müügi korraldamisega seotud kulud,
sealhulgas emissiooniprospekti trükikulud, registreerimistasud;
7) erastatava vara erastamise ettevalmistamise ja läbiviimise
juriidilise teenindamisega seotud kulud, sealhulgas ekspertiisikulud,
kohtukulud, pakkujate taustauuringute kulud ning erastatavat objekti
täpsustavate ja omandiõigust tõendavate dokumentide tellimise kulud.
Erastamise eriarvele erastamisest laekunud rahast ei kaeta
erastamise korraldaja teenistujate töötasusid ega erastamise
korraldaja majanduskulusid, samuti muid kulusid, mille katmine on ette
nähtud erastamise korraldaja eelarvest.
11.
Käesoleva korra punktides 2--5 ja 10 nimetatud vara erastamisest erastamise
eriarvele laekuvast rahast katab erastamise korraldaja või
erastamise kohustatud subjekt aruandluse koostamise ja edastamise ning
erastamise eriarve avamise, sulgemise ja eriarvelt ülekannete tegemise
kulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 30. juuli 1996. a. korraldusega
nr. 707-k kinnitatud «Erastamise eriarveid avavate pankade nimekirja»
(RT I 1996, 57, 1070) arvatud pankadega sõlmitud erastamise eriarvete
avamise ja nendega arveldamise lepingutele.
12.
Käesoleva korra punkti 10 alapunktis 4 nimetatud toimingute teostamiseks
sõlmib erastamise korraldaja lepingud vähempakkumise alusel, välja
arvatud aktsiate avaliku müügi korraldamisel Eesti Väärtpaberite
Keskregistri pidaja poolt. Erastamistoimingute teostaja
väljaselgitamiseks korraldatava vähempakkumise tingimused kinnitab
erastamise korraldaja (
Rahandusministeeriumi
puhul
Vabariigi Valitsus
) enne vähempakkumist.
[RT I 2001, 84, 506
- jõust. 1. 11. 2001]
13.
Kui käesoleva korra punktis 10 nimetatud toimingute kulud on seotud mitme
erineva vara erastamisega ja kulusid ei ole võimalik põhjendatult
jaotada eraldi nende varade lõikes, võib nimetatud kulude, sealhulgas
käesoleva korra punkti 10 alapunktides 1, 2 ja 6 nimetatud kulude
katmiseks kasutada ühe nimetatud varade hulka kuuluva vara
erastamisest laekuvat raha.
14.
Kui äriühingu aktsiad või osad müüakse erastamisväärtpaberite eest või on
toimunud erastamine aktsiakapitali või osakapitali suurendamise teel,
siis võib katta erastamise kulud selle äriühingu aktsiate või osade
või sellele äriühingule kuuluva vara erastamisest laekunud rahast.
IV. KULUDE JA VÕLGADE KATMINE
15.
Erastamisega seotud kulude ja võlgade katmise erastamise eriarvele laekunud
raha arvelt otsustab erastamist korraldava asutuse juht, käesoleva
korra punktis 19 nimetatud tasaarvelduste tegemise aga
Vabariigi Valitsus .
[RT I 2001, 84, 506
- jõust. 1. 11. 2001]
16.
Kui vara erastatakse järelmaksuga, võib selle varaga seotud võlgu ja kulusid
katta ka järelmaksust erastamise eriarvele laekuvast rahast.
17.
Käesoleva korra punktides 6 ja 10 nimetatud võlgade ja kulude katmiseks
esitab erastamise korraldaja pangale, kus asub erastamise korraldaja
erastamise eriarve, enne erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse
paragrahvides 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist maksekorralduse
eelnimetatud kulude ja võlgade katmiseks erastamise eriarvelt.
18.
Käesoleva korra punktis 17 nimetatud maksekorralduses peab olema märgitud:
1) ülekande õiguslik alus, viidates käesoleva korra
vastava(te)le punkti(de)le;
2) vara, mille erastamisest ülekantav raha laekus, viitega
erastamislepingu numbrile ja selle sõlmimise kuupäevale;
3) erastatav vara, millega seotud võlgu või kulusid kaetakse,
viitega erastamislepingu numbrile ja selle sõlmimise kuupäevale;
4) käesoleva korra punktis 10 nimetatud kulu liik.
19.
Kui erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse paragrahvis 3 nimetatud
vara erastamisest laekunud raha on üle kantud samas paragrahvis
nimetatud fondidesse ning pärast seda on ilmnenud erastatud varaga
seotud võlad, mida võib katta sellest rahast, võib
Rahandusministeerium
teha tasaarvelduse teiste erastatavate objektide erastamisest
laekuvast rahast nendesse fondidesse ülekandmisele kuuluva raha
arvelt. Käesoleva punkti kohaselt kaetavate võlgade summa ei tohi
kokku ületada erastatud vara, millega seotud võlgade katmist
taotletakse, eest eelnevalt laekunud ja eelnimetatud fondidesse
ülekantud summat.
[RT I 2001, 84, 506
- jõust. 1. 11. 2001]
20.
Kui erastatava objekti erastamisest laekuvast rahast ei ole võimalik
katta erastatud varaga seotud võlgu ja selle erastamise korraldamisega
seotud kulusid käesoleva korra kohaselt, siis võib
Rahandusministeerium
Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a. määrusega nr. 221 kinnitatud
«Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist raha
eraldamise ja kasutamise korra» (RT I 1996, 64, 1177) punkti 3
alapunktide 3 ja 4 alusel taotleda eelnimetatud võlgade ja kulude
katmist Vabariigi Valitsuse eelarvevälise omandireformi reservfondi
vahenditest. Nimetatud fondist võib
Rahandusministeerium
taotleda ka raha eraldamist juhul, kui on vaja katta enne erastamist
erastatava varaga seotud võlgu ja erastamise ettevalmistamise käigus
erastamise korraldamisega seotud kulusid.
[RT I 2001, 84, 506
- jõust. 1. 11. 2001]
21.
Erastamise korraldajal tuleb pidada erastatud varaga seotud võlgade katmise
ja vara erastamisega seotud kulude kohta eraldi arvestust
erastamisnimekirja kantud objektide ja nende erastamisel sõlmitud
lepingute lõikes.
Iga erastatud vara kohta tuuakse välja:
1) ostu-müügilepingu number ja selle sõlmimise kuupäev;
2) lepingujärgne müügihind;
3) vara erastamisest laekunud raha;
4) erastamise korraldaja kanda jäänud erastatava varaga seotud
võlad (võla identifitseerimist võimaldav tunnus, viide võla tasumise
alusele) ja nende suurus;
5) laekunud rahast kaetud võlad koos viitega erastamist
korraldava asutuse juhi otsusele võla tasumise kohta, sealhulgas ka
võlad, mis on kaetud teiste ostu-müügilepingute alusel, tuues
täiendavalt välja ka nimetatud ostu-müügilepingute numbrid;
6) erastatud varaga seotud võlad, mis on kaetud teiste
ostu-müügilepingute alusel erastamisest laekunud rahast, koos viitega
erastamist korraldava asutuse juhi otsusele võla tasumise kohta ja
nimetatud ostu-müügilepingute numbritele;
7) laekunud rahast katmisele kuuluvate ja kaetud kulude
loetelu, liigid ja suurus koos viitega erastamist korraldava asutuse
juhi otsusele kulude katmise kohta;
8) võlgade ja kulude katmiseks tehtud ülekannete
maksekorralduste numbrid ja kuupäevad.
22.
Erastamise korraldamise kulude ja erastatud varaga seotud võlgade katmise
aruanded esitab erastamise korraldaja vastavalt erastamisest laekuva
raha kasutamise seaduse paragrahvi 10 lõike 9 alusel rahandusministri
kehtestatud korras.