Muudetud järgmiste määrustega:
8. 08. 2000 nr 267 (RT I
2000, 66, 427), jõust. 14. 08. 2000
17. 07. 2001 nr 250 (RT I
2001, 67, 403), jõust
. 26. 07. 2001
11. 12. 2001 nr 390 (RT I
2001, 97, 613), jõust
. 1. 01. 2002
23. 07. 2002 nr 236 (RT I
2002, 66, 402), jõust. 1. 08. 2002
«Elamuseaduse» (RT 1992, 17, 254; RT I 1998, 71, 1199; 2000, 88, 576;
2001, 85, 509; 93, 565; 2002, 53, 336) § 7 lõike 1 punktide 1, 2 ja 3
alusel Vabariigi Valitsus määrab:
[RT I 2002, 66, 402 -
jõust. 1. 08. 2002]
1. Kinnitada:
1) "Eluruumidele esitatavad nõuded" (juurde lisatud);
2) "Üüri arvestamise kord" (juurde lisatud).
2. Kinnitada eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks 18 m2
eluruumide üldpinda perekonna iga liikme ja lisaks 15 m2 perekonna
kohta.
21. Sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 1996,
49, 953; 1997, 35, 538; 77, 1309; 2000, 33, 198; 2001, 85, 509) § 22
2 lõikes 6 sätestatud toimetulekutoetuse määramisel võetakse normpinnana
arvesse eluruumi üldpind, kui eluruumi tubade arv on võrdne selles
eluruumis alaliselt elavate inimeste arvuga ja eluruumi üldpind on
sotsiaalselt põhjendatud normist suurem. Eluruumis üksinda elavatele
pensionäridele võib toimetulekutoetuse määramisel arvestada
normpinnaks kuni 51 m2.
[RT I 2001, 97,
613 - jõust . 1. 01. 2002]
3. [Käesolevast tekstist välja jäetud]
|
Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
26. jaanuari 1999. a
määrusega nr 38
|
ELURUUMIDELE ESITATAVAD NÕUDED
Käesolevad eluruumidele esitatavad nõuded on kehtestatud
«Elamuseaduse» (RT 1992, 17, 254; RT I 1998, 71, 1199; 2000, 88, 576;
2001, 85, 509; 93, 565; 2002, 53, 336) § 7 lõike 1 punkti 1 alusel.
[RT I 2002, 66, 402 -
jõust. 1. 08. 2002]
Eluruum on elamu või alaliseks elamiseks kasutatav korter. Eluruumina
võib kasutada ka muud omaette ruumi, mis vastab eluruumile kehtestatud
nõuetele.
1. Eluruumidele esitatavate nõuete eesmärk on inimestele ohutu ja
tervisliku elukeskkonna tagamine.
2. Eluruum peab võimaldama inimesele selles ööpäevaringse viibimise.
3. Eluruumil peab olema teistest eluruumidest eraldi sissepääs ukse
kaudu ja eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning eraldi ruumis
paikneval köögil peab olema vähemalt üks uks.
Uste miinimummõõtmed on:
1) laius:
välisuksed 0,9 m
sise- ja rõduuksed 0,7 m
vannitoa, WC uksed 0,6 m
2) kõrgus 2 m
[RT I 2000, 66, 427 -
jõust. 14. 08. 2000]
4. Eluruumi iga elu-, töö- ja magamistoa põrandapindala peab olema
vähemalt 8 m2, toa laiuse (vastasseinte vaheline
kaugus) alammäär 2,4 m, vähim kõrgus 2,5 m, ühepereelamutes 2,3 m.
Katusekorruse kaldseintega toas peab vähim kõrgus olema tagatud
vähemalt toa poole põrandapinna ulatuses.
[RT I 2000, 66, 427 -
jõust. 14. 08. 2000]
5. Eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning eraldi ruumis
paikneval köögil peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab
võimaluse ruumide tuulutamiseks ning tagab nendes piisava loomuliku
valgustuse. Akna ja põranda pindala suhe ei tohi olla väiksem kui 1:8.
[RT I 2000, 66, 427 -
jõust. 14. 08. 2000]
6. Eluruumis peab olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, mis
tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse. Õhu
liikumise kiirus eluruumis, eluruumi maht ühe inimese kohta,
keemiliste ja bioloogiliste ühendite sisalduse piirkontsentratsioon
siseõhus peab olema tagatud vastavalt Eestis kasutatavatele normidele.
[RT I 2000, 66, 427 -
jõust. 14. 08. 2000]
7. Õhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele
hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase
sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Kaugküttevõrgust või hoone
katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste
pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 ºC, lubatav temperatuuri
ülempiir tuleb määrata Eestis kasutatavate sisekliima normide alusel.
[RT I 2000, 66, 427 -
jõust. 14. 08. 2000]
8. Õhu niiskus eluruumis peab olema piires, mis ei kahjusta inimeste
tervist, väldib veeauru kondenseerumist ning ei tekita
niiskuskahjustusi. Eluruumi siseõhu optimaalne niiskus on
40-60 protsenti.
[RT I 2000, 66, 427 -
jõust. 14. 08. 2000]
9. Eluruum peab olema varustatud klosetiga või selle puudumisel
kloseti kasutamise võimalusega samas hoones või hoone teenindamiseks
määratud maa-alal.
Eluruum peab olema tagatud külma vee saamise võimalusega samas hoones
või hoone teenindamiseks määratud maa-alal. Vesi peab vastama EVS
663-1995 "Joogivesi" nõuetele.
10. Müra eluruumis ei tohi ületada päeval 40 detsibelli ja öösel 30
detsibelli.
11. Eluruum peab vastama siseministri 3. juuli 1998. a määruses nr 25
"Tuleohutuse üldnõuded" (RTL 1998, 226/227, 915) toodud nõuetele. Tule
ja suitsu tekkimine ja levimine elamus peab olema piiratud. Inimestel
peab olema tulekahju (või muu õnnetuse) puhul eluruumist
väljapääsemise võimalus või neid peab saama päästa muude abinõude
rakendamisega.
12. Eluruume hoonetes, kus eluruumidena kasutatavad ruumid ei vasta
käesolevate nõuete punktidele 3-10, võib edasi kasutada eluruumidena,
kuid hoone kapitaalremondi või renoveerimise korral tulevad
eluruumidena kasutatavad ruumid ümber ehitada vastavalt käesolevatele
nõuetele. Enne 1940. aastat ehitatud eluruumid võivad pärast
kapitaalremonti või renoveerimist erineda punktides 3, 4 ja 5 toodud
nõuetest 10 protsendi võrra.
13. Käesoleva korra punktides 3, 4, 9, 10 ja 11 sätestatut ei
rakendata eluruumide suhtes, mis on võetud muinsuskaitse alla või mis
asuvad muinsuskaitsealadel.
|
Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
26. jaanuari 1999. a
määrusega nr 38
|
ÜÜRI ARVESTAMISE KORD
Käesolev üüri arvestamise kord on kehtestatud «Elamuseaduse» (RT 1992,
17, 254; RT I 1998, 71, 1199; 2000, 88, 576; 2001, 85, 509; 93, 565;
2002, 53, 336) § 7 lõike 1 punkti 3 alusel.
[RT I 2002, 66, 402 -
jõust. 1. 08. 2002]
1. Käesolev üüri arvestamise kord kehtib ainult
«Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse» (RT 1991, 21, 257; RT I
1997, 27, 391; 74, 1230; 1998, 12, 153; 51, 758; 86/87, 1434; 103,
1697; 1999, 23, 354; RT III 1999, 9, 90; RT I 1999, 82, 751; 96, 847;
2000, 47, 288; 51, 324; 2001, 48, 265; 93, 565; 2002, 53, 336) §-s 12
1 sätestatud eluruumide suhtes ning laieneb üksnes üürisuhtele, mille
pooleks olev üürnik elas endisele omanikule või tema õigusjärglasele
tagastatud eluruumis selle tagastamise hetkel.
[RT I 2002, 66, 402 -
jõust. 1. 08. 2002]
2. [Kehtetu - RT I 2002, 66,
402 - jõust. 1. 08. 2002]
3. Üüri suurust määratakse ja arvestatakse üürileandja ja üürniku
vahel sõlmitud üürilepingu alusel, lähtudes eluruumi üldpinnast.
4. Üüri arvestamisel loetakse eluruumi üldpinnaks kõigi elu- ja
abiruumide, lodžade, külmade verandade, rõdude, terrasside ja külmade
panipaikade põrandapindade summa. Lodžade, külmade verandade ja
külmade panipaikade põrandapind arvatakse seejuures eluruumi üldpinna
hulka koefitsiendiga 0,5, rõdude ja terrasside põrandapind aga
koefitsiendiga 0,3.
5. Üürileandja võib võtta eraldi tasu ka eluruumi teenindamiseks
vajalike ruumide (puukuur, pesuköök, kelder jne) ja abiruumide
kasutamise eest. Kui nimetatud ruumid on koos eluruumiga üürilepingu
esemeks, ei tohi nende kasutamise eest võetav tasu arvestatuna ruumide
üldpinna 1 m2 kohta olla suurem eluruumi vastavast
üürimäärast.
[RT I 2001, 67,
403 - jõust . 26. 07. 2001]
6. Üüri sisse kuuluvad, kui üürilepingus ei
sätestata teisiti, arvestuslikult järgmised üürilepingu esemega seotud
ning üürilepingu esemeks olevate ruumide pindala osatähtsusele
vastavad kulud, arvestatuna eluruumi üldpinna 1 m2
kohta:
1) kulud hoone ja selle juurde kuuluvate
abi(teenindus)hoonete (puukuur, pesuköök jms) ehituskonstruktsioonide
hoolduseks;
2) kulud hoone ja selle juurde kuuluvate järgmiste
tehnovõrkude, -seadmete ja -süsteemide hoolduseks:
hoonevälised tehnovõrgud (soojus-, vee-, kanalisatsiooni-, elektri- ja
gaasivõrgud);
katlamaja;
soojussõlm;
küttesüsteem;
soojaveevarustussüsteem;
külmaveevarustussüsteem;
kanalisatsioonisüsteem;
elektrivarustussüsteem;
gaasivarustussüsteem;
suitsuärastus- ja tuletõrjesüsteemid;
muud tehnoseadmed ja süsteemid (teleantenn, fonolukk jne);
korstnad,
ventilatsioonisüsteemid, prügišahtid;
üldkasutatavad
veevõtukohad;
pliidid, ahjud ja suitsukäigud;
3) kulud
üldkasutatavate ruumide ja kohtade (trepikojad, keldrid, pööningud,
tehnilised korrused, pesuköögid, liftid, sanitaarsõlmed, terrassid,
kuivkäimlad jms) hoolduseks;
4) kulud üldkasutatavate ruumide
sanitaarpuhastuseks, kahjurputukate ja -näriliste tõrjeks ning hoone
krundi või ümbruse korrashoiuks;
5) tasu üldkasutatavate
ruumide ja hoone ümbruse valgustuseks ning muuks üldotstarbeks
kasutatava elektrienergia eest;
6) tasu hoone ja hoone juurde
kuuluvate tehnoseadmete ja -süsteemide avariilise teenindamise ning
kanalisatsioonisüsteemi ummistuste likvideerimise eest.
[RT I 2002, 66, 402 -
jõust. 1. 08. 2002]
7. Lisaks üürile eluruumi kasutamise eest peab
üürnik, juhul kui selles on üürilepingus kokku lepitud, tasuma
veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste, soojusvarustuseks vajaliku
soojusenergia, tarbitud elektrienergia ja majapidamisgaasi, prügiveo
ja muude kõrvalkulude eest ning katma üürileandja maamaksukulud
ulatuses, mis vastab üürniku maakasutusele.
[RT I 2002, 66, 402 -
jõust. 1. 08. 2002]
8. - 92. [Kehtetud -
RT I 2002, 66, 402 - jõust. 1. 08. 2002]
10. Üüri arvestamisel võetakse arvesse aasta
eeldatavad käesoleva korra punktis 6 loetletud kulud, kui üürilepingus
ei sätestata teisiti. Nende kulude summa jagatakse aasta kalendrikuude
arvuga ja hoone eluruumide üldpinna suurusega ja nii saadakse üürimäär
eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri eest kuus.
[RT I 2002, 66, 402 -
jõust. 1. 08. 2002]
11. Üüri ja käesoleva korra punktis 7 märgitud
kulusid arvestatakse ja tasutakse üürilepingus kokkulepitud
ajavahemike kaupa. Kui üürilepingus sellist kokkulepet ei ole, peab
üürnik maksma üüri ja kõrvalkulud lepingu lõppemisel.
[RT I 2002, 66, 402 -
jõust. 1. 08. 2002]
12. Üüri ja käesoleva korra punktis 7 märgitud
kulude maksmiseks peab üürileandja esitama üürnikule nõuetekohase
üüriarve vähemalt 7 kalendripäeva enne maksetähtpäeva. Kui üürileandja
arvet õigeaegselt ei esita, maksab üürnik üüri hiljemalt kokkulepitud
ajavahemiku lõpuks või kui see langeb puhkepäevale või riiklikule
pühale, siis nendele järgnevaks päevaks, kui maksmise tähtpäevas ei
ole kokku lepitud teisiti. Üüriarvele tuleb märkida makseperioodil
võetava üüri suurus ning muud maksed, võlgnevused ja viivised
lahtikirjutatult järgmiselt:
1) Üür (eluruumi üldpinna 1 m
2 kohta ja kokku):
hoolduskulud (arvestatud korra punkti 6
alapunktide 1, 2, 3 ja 6 alusel);
kulud sanitaarpuhastuseks ja
korrashoiuks (arvestatud korra punkti 6 alapunkti 4 alusel);
tasu
üldotstarbeks kasutatava elektrienergia eest (arvestatud korra punkti
6 alapunkti 5 alusel);
eluruumi üür kokku.
2) Tasu
abiruumide kasutamise eest (üldpinna 1 m2 kohta ja
kokku), kui üürileandja võtab seda korra punkti 5 alusel eraldi.
3) Muud maksed (arvestusühiku kohta ja kokku, sh käibemaks):
tasu
soojusenergia eest kütteks;
tasu soojusenergia eest
soojaveevarustuseks;
tasu veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste
eest;
tasu muude kommunaalteenuste (elektrienergiaga ja gaasiga
varustamine jms) eest, kui neid teenuseid vahendab üürnikule
üürileandja;
tasu prügiveo eest;
maamaks;
muud
maksed kokku.
4) Ettemaks.
5) Võlgnevus.
6) Viivised.
7) Tasumisele kuuluv summa kokku.
[RT I 2002, 66, 402 -
jõust. 1. 08. 2002]
13. Vastavalt «Elamuseaduse» §-le 37
1 on kohaliku omavalitsuse volikogu poolt oma haldusterritooriumil
asuvatele munitsipaalomandis olevatele eluruumidele kehtestatud üüri
piirmäärad piirmääraks samal haldusterritooriumil asuvate «Eesti
Vabariigi omandireformi aluste seaduse» §-s 121
sätestatud eluruumide suhtes. Üürilepingus võib kokku leppida üüri
piirmäärast erineva üüri suuruse ainult üürniku nõusolekul.
[RT I 2002, 66, 402 -
jõust. 1. 08. 2002]
14. Vastavalt «Elamuseaduse» §-le 75 üüri
piirmäära ei rakendata nende elamute suhtes, mida omanik on
renoveerinud, viies üürnikud ajutiselt välja, ja kus tehtud tööde
tulemusena on elamistingimused oluliselt paranenud.
[RT I 2002, 66, 402 -
jõust. 1. 08. 2002]
15. [Kehtetu - RT I 2002,
66, 402 - jõust. 1. 08. 2002]
16. Nii üüri kui ka käesoleva korra punktis 7 nimetatud kulusid
arvestab üürileandja iga elamu ja selles elamus iga eluruumi kohta
eraldi.
17. Käesoleva määrusega reguleerimata
küsimustes rakendatakse «Võlaõigusseaduse» (RT I 2001, 81, 487; 2002,
53, 336) üürilepingut puudutavaid sätteid.
[RT I 2002, 66, 402 - jõust. 1. 08. 2002]