Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi
Teatajas, jõustumise aeg):
20.11.2001 nr 357 (RT I 2001, 92, 562)
30.11.2001, osaliselt 1.01.2002
25.02.2004 nr 44 (RT I 2004, 10, 61)
1.03.2004
31.01.2005 nr 23 (RT I 2005, 9, 37)11.02.2005
16.06.2005 nr 134 (RT I 2005, 35, 272)
1.07.2005
Määrus kehtestatakse «Vabariigi
Valitsuse seaduse» § 27 lõike 3 alusel valitsusasutuste poolt
väljatöötatavate õigustloovate aktide eelnõudele esitatavate nõuete
ühtlustamiseks.
1. peatükk
SEADUSE EELNÕU
1. jagu
Seaduse eelnõule esitatavad põhinõuded
§ 1. Seaduse eelnõu vastavus kehtivale õigusele
(1) Seaduse eelnõu peab olema kooskõlas põhiseaduse, rahvusvahelise
õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide, Eesti Vabariigi suhtes
jõustunud välislepingute ning Euroopa Liidu õigusega.
[RT
I 2004, 10, 61 – jõust. 1.03.2004]
(2) Seaduse eelnõu säte võib olla vastuolus kehtivate seaduste nende
sätetega, mida seaduse eelnõu seadusena vastuvõtmise korral muudetakse
või mis tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Seaduse eelnõu keel
(1) Seaduse eelnõu tekst peab vastama eesti kirjakeele normile ning
olema üheselt arusaadav.
(2) Seaduse eelnõus kasutatakse kehtiva õiguse ja reguleeritava
valdkonna termineid. Uusi termineid võib kasutada:
1) valdkonna
esmasel reguleerimisel;
2) valdkonna uuesti reguleerimisel, kui uus
termin vastab paremini lõikes 1 esitatud nõuetele.
(3) Võõrsõnu on lubatud kasutada juhul, kui eesti kirjakeeles puudub
võõrsõnale vaste või kui võõrsõna on eesti kirjakeeles levinud.
§ 3. Mõiste määratlemine
(1) Mõiste määratletakse samas seaduse eelnõus, kui:
1) see on õigusinstituudi mõisteid määratlev tähtsaim eelnõu ning
mõistel on reguleeritava valdkonna seisukohalt oluline juriidiline
tähtsus;
2) mõistet põhjendatult kasutatakse tavalisest või
õigusaktides sätestatust erinevas tähenduses;
3)
mõistet on võimalik mitmeti tõlgendada või kui tal on mitu tähendust;
4)
mõiste on väljendatud terminiga, mille kasutus ei ole eesti keeles
üldlevinud.
[RT I 2001, 92, 562 –
jõust. 30.11.2001]
(11) Seaduse eelnõus kasutatavad mõisted peavad olema
kooskõlas Euroopa Liidu õiguses kasutusel olevate mõistetega ning
seaduse eelnõus neid üldjuhul ei määratleta.
[RT
I 2004, 10, 61 – jõust. 1.03.2004]
(2) Mõiste määratletakse selle tunnuste kaudu või mõistega hõlmatud
subjektide, objektide või nähtuste loetelu kaudu.
(3) Lõike 1 punktis 1 nimetatud mõiste määratletakse seaduse eelnõu
selles osas, mis käsitleb mõistega seonduvat, või kui mõistet
kasutatakse kogu tekstis, siis üldsätetes eraldi paragrahvis.
(4) Lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud mõisted määratletakse seaduse
eelnõu üldsätetes, lisades väljendi «selle seaduse tähenduses» või
«käesoleva seaduse tähenduses».
[RT
I 2001, 92, 562 – jõust. 30.11.2001]
§ 4. Volitusnorm
(1) Volitusnormiga antakse õigus või pannakse kohustus kehtestada
Vabariigi Valitsuse, ministri, valla- või linnavolikogu või -valitsuse
määrus:
1) seaduse või
2) seaduse ja Euroopa Liidu
õigusakti rakendamiseks.
[RT I 2004,
10, 61 – jõust. 1.03.2004]
Kui määrusega
reguleeritakse ühe ministeeriumi valitsemisala või valitsemisala
asutuste töökorraldust või asjaajamist, võib volitusnormis ette näha
ministri määruse kehtestamise.
(11) Volitusnormi esitamisel lähtutakse «Haldusmenetluse
seaduse» §-des 90 ja 91 sätestatust.
[RT
I 2001, 92, 562 – jõust. 1.01.2002]
(2) Volitusnormis esitatakse volituse sisu ja ulatus.
(3) Vabariigi Valitsust, ministrit ega valla- või linnavolikogu või
-valitsust ei volitata kehtestama põhiõiguste ja -vabaduste kitsendamise
aluseid või tingimusi, riiklikke makse, lõivusid ja koormisi ega
otsustama muid riigielu küsimusi, mis põhiseaduse kohaselt tuleb
reguleerida seadusega.
(4) Volitusnormi sõnastusest peab üheselt selguma määruse kehtestamise
õigus või kohustus.
(5) Volitusnormis võib anda Vabariigi Valitsusele õiguse volitada
määruse kehtestamine edasi ministrile ning valla- või linnavolikogule
õiguse volitada määruse kehtestamine edasi valla- või linnavalitsusele,
kui määruse kehtestamine ei ole valla- või linnavolikogu ainupädevuses.
§ 5. Seaduse eelnõu rekvisiidid
Seaduse eelnõu rekvisiidid on:
1) märge «EELNÕU» ning eelnõu
kooskõlastamiseks esitamise ja Vabariigi Valitsusele esitamise korral
eelnõu valmimise kuupäev seaduse eelnõu esimese lehekülje paremas
ülanurgas;
2) seaduse pealkiri;
3) seaduse vastuvõtmise
kuupäeva koht ja vastuvõtmise koht;
[RT
I 2001, 92, 562 – jõust. 30.11.2001]
4)
allkirjastaja ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus;
5) märge
eelnõu esitaja kohta «Algatanud Vabariigi Valitsus» ning eelnõu
Riigikogule esitamise kuupäeva ja esituskirja numbri koht.
[RT
I 2004, 10, 61 – jõust. 1.03.2004]
§ 6. Seaduse eelnõu pealkiri
(1) Seaduse eelnõu pealkiri väljendab kokkuvõtlikult eelnõu sisu.
(2) Seaduse eelnõu pealkiri lõpeb sõnaga «seadus» nimetavas käändes.
(3) Eelnõu nimetatakse seadustiku eelnõuks, kui eelnõuga reguleeritakse
kogu õigusharu või suuremat osa õigusharu instituutidest.
§ 7. Seaduse eelnõu ülesehitus
(1) Seaduse eelnõu koosneb paragrahvidest.
(2) Paragrahvid võib rühmitada nende sisulise seotuse järgi
peatükkideks. Seadustiku eelnõu peatükid võib rühmitada osadeks.
(3) Peatüki võib jaotada jagudeks, jao jaotisteks ja jaotise
alljaotisteks, mis koosnevad sisult seotud paragrahvidest.
§ 8. Paragrahv
(1) Paragrahv sisaldab õigusnormi või õigusnormi osa.
(2) Üldist sätet sisaldavale paragrahvile võivad järgneda üldist sätet
täpsustavad või üldise sätte erandeid kehtestavad paragrahvid.
§ 9. Lõige ja punkt
(1) Paragrahv võib jaguneda lõigeteks või punktideks ning lõige võib
jaguneda punktideks.
[RT I 2005, 35, 272
– jõust. 1.07.2005]
(2) Paragrahvi esimeses lõikes sõnastatakse üldine säte ning järgmistes
lõigetes selle sätte täpsustused või erandid.
(3) Kui paragrahvis või selle lõikes esitatakse loendeid, siis
jaotatakse paragrahv või lõige punktideks, mis nummerdatakse.
§ 10. Seaduse eelnõu teksti osade tähistamine
(1) Seaduse eelnõu teksti osad tähistatakse araabia numbritega.
(2) Seaduse eelnõus on paragrahvide, peatükkide ja osade numeratsioon
läbiv.
(3) Jagude numeratsioon peatükis, jaotiste numeratsioon jaos ja
alljaotiste numeratsioon jaotises algab numbrist üks.
§ 11. Seaduse eelnõu teksti osade pealkirjad
(1) Seaduse eelnõu osal, peatükil, jaol, jaotisel, alljaotisel ja
paragrahvil on pealkiri.
(2) Pealkiri peab kokkuvõtlikult väljendama teksti osa sisu.
(3) Pealkiri esitatakse nimetavas käändes.
(4) Ühest või kahest paragrahvist koosneva seaduse eelnõu paragrahv võib
olla pealkirjata.
§ 111. Seaduse eelnõu lisa
(1) Seaduse eelnõu lisa on eelnõu osa.
(2) Seaduse eelnõu lisa võib olla tabel, vorm, näidis, kaart, kavand,
skeem või muu materjal, mis kuulub seaduse reguleerimisalasse.
(3) Kui seaduse eelnõul on mitu lisa, siis need nummerdatakse.
[RT I 2001, 92, 562 – jõust. 30.11.2001]
§ 12. Seaduse eelnõu üldsätted
(1) Seaduse eelnõu üldsätted hõlmavad paragrahve, mis sisaldavad seaduse
reguleerimisala ning seaduse eelnõus käsitletavate õigusinstituutide
üldisi sätteid.
(2) Reguleerimisala esitatakse seaduse eelnõu esimeses paragrahvis.
Reguleerimisala sättes loetletakse seaduse eelnõus käsitletavad
õigusinstituudid või reguleeritav valdkond. Seaduse reguleerimisala ei
ole vaja esitada, kui seaduse eelnõu pealkiri avab eelnõu
reguleerimisala ning seda ei ole vaja täpsustada.
(3) Paragrahvide rühmitamise korral esitatakse seaduse eelnõu üldsätted
eelnõu esimeses peatükis või esimeses osas, kui osa ei jagune
peatükkideks. Paragrahvi 7 lõikes 3 nimetatud tekstiosade üldsätted
esitatakse tekstiosa esimeses allosas.
(4) Seaduse eelnõu üldsätetes võib viidata Euroopa Liidu õigusele, kui
viide on seaduse reguleerimiseseme seisukohast olulise tähendusega ning
laieneb kogu seaduse reguleerimisalale.
[RT
I 2004, 10, 61 – jõust. 1.03.2004]
§ 13. Õigusakti sätte taasesitamine
(1) Seaduse eelnõu tekstis ei taasesitata õigusakti sätet ega sama
seaduse eelnõu sätet, vaid viidatakse sellele.
(2) Kui õigusakti sätte taasesitamine on seaduse eelnõu mõttelist
terviklikkust arvestades vajalik, esitatakse säte sõna-sõnalt, sellele
viitamata.
§ 14. Otsene viide
(1) Otsene on viide sama seaduse eelnõu, seaduse või Euroopa Ühenduse
või Euroopa Aatomienergiaühenduse määruse sättele.
[RT
I 2004, 10, 61 – jõust. 1.03.2004]
(2) Madalama õigusjõuga õigusakti ja jõustumata seaduse sättele ei
viidata.
(3) Jõustumata seaduse sättele on lubatud viidata juhul, kui selle
jõustumine nähakse ette enne viitava sätte jõustumist või kui viitava
seaduse ja viidatava seaduse säte jõustuvad ühel ajal.
(4) Otse viidates välditakse viitamist
1) põhiseadusele;
2) seaduse eelnõu järgmistele sätetele;
3)
viitavale sättele;
4) korduvalt ühes paragrahvis;
5)
Euroopa Ühenduse või Euroopa Aatomienergiaühenduse direktiivile.
[RT
I 2005, 35, 272 – jõust. 1.07.2005]
(5) Põhiseaduslikus seaduses välditakse viitamist lihtseadusele.
(6) Viide seaduse sättele peab sisaldama viidatava seaduse pealkirja,
mis kirjutatakse väikese algustähega ja ilma jutumärkideta.
[RT
I 2001, 92, 562 – jõust. 30.11.2001]
(7) Viide Euroopa Liidu õigusakti sättele peab sisaldama viidatava
õigusakti andjat, liiki ja numbrit (näiteks: nõukogu määrus (EÜ) nr
44/2001).
[RT I 2005, 35, 272 –
jõust. 1.07.2005]
§ 15. Kaudne viide
(1) Kaudne on viide kohaldatavale õigusinstituudile, seadusele, Euroopa
Liidu õigusaktile või Euroopa Liidu pädevusse kuuluvale valdkonnale.
[RT
I 2004, 10, 61 – jõust. 1.03.2004]
(2) Õigusinstituudile viidates kohaldatakse § 14 lõikes 2 sätestatut
ning seadusele viidates § 14 lõigetes 2 ja 3, lõike 4 punktides 1 ja 4
ning lõigetes 5 ja 6 sätestatut.
§ 151. Lühendite ja tähiste kasutamine
(1) Eelnõu tekstis kirjutatakse sõna «paragrahv» välja ainult kas lause
esimese sõnana, punkti alguses või juhul, kui sõnale «paragrahv» ei
järgne numbrit. Teistel juhtudel tarvitatakse paragrahvitähist, millele
vajadusel lisatakse sobiv käändelõpp. Ainsuse omastavas ja osastavas
käändes käändelõppu ei lisata.
(2) Enam kui kahele sättele üheaegse viitamise vajadusel võib viites
kasutada lõike tähistamiseks lühendit «lg» ja punkti tähistamiseks
lühendit «p».
(21) Euroopa Liidu õigusaktile viidates kasutatakse artikli
tähistamiseks lühendit «art», lõike tähistamiseks lühendit «lg», punkti
tähistamiseks lühendit «p» ja alapunkti tähistamiseks lühendit «alap».
[RT
I 2004, 10, 61 – jõust. 1.03.2004]
(3) Pika sõnaühendi kordamise vältimiseks esitatakse see eelnõu tekstis
esmakordselt täielikult, märkides sulgudes selle edaspidi kasutatava
lühendi.
[RT I 2001, 92, 562 – jõust. 30.11.2001]
§ 16. Normitehniline märkus
(1) Seaduse eelnõus võib ette näha normitehnilise märkuse, milles
seaduse kohaldamise hõlbustamiseks viidatakse asjaoludele, mis ei ole
normatiivselt siduvad.
(2) Normitehniline märkus tähistatakse tekstis ülemise indeksiga ja
esitatakse eelnõu lõpus informatiivse tekstina.
(3) Kui seaduse eelnõu ette valmistades on rakendatud Euroopa Liidu
õigusakti, siis esitatakse normitehnilise märkusena õigusakti andja,
liik, number, pealkiri ja avaldamismärge Euroopa Liidu Teatajas
(näiteks: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/30/EÜ, millega
edendatakse biokütuste ja muude taastuvkütuste kasutamist
transpordisektoris (ELT L 123, 17.05.2003, lk 42–46)). Euroopa Ühenduse
või Euroopa Aatomienergiaühenduse määrusele normitehnilises märkuses ei
viidata. Normitehnilist märkust tähistav ülaindeks esitatakse seaduse
eelnõu pealkirja järel.
[RT I
2005, 35, 272 – jõust. 1.07.2005]
§ 17. Avaldamismärge
(1) Seaduse muutmisel või kehtetuks tunnistamisel esitatakse muutva või
kehtetuks tunnistava seaduse eelnõus muudetava või kehtetuks
tunnistatava seaduse esimese algteksti ja viimase muudatuse
avaldamismärge seaduse eelnõu vastuvõtmiseks esitamise seisuga. «Riigi
Teataja seaduse» kohaselt koosneb avaldamismärge Riigi Teataja osa
lühendtähisest, ilmumisaastast, ande numbrist ja artikli numbrist.
[RT
I 2005, 35, 272 – jõust. 1.07.2005]
(2) ja (3) [Kehtetud – RT I 2005, 35,
272 – jõust. 1.07.2005]
(4) Esimest korda eelnõu tekstis Euroopa Liidu õigusaktile viidates
tuleb § 14 lõikes 7 nimetatud andmetele lisada viidatava õigusakti
pealkiri ning esmakordse avaldamise andmed (näiteks: nõukogu määrus (EÜ)
nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja
kaubandusasjades (EÜT L 12, 16.01.2001, lk 1–23)).
[RT
I 2005, 35, 272 – jõust. 1.07.2005]
§ 18. Rakendussätted
(1) Rakendussätted sisaldavad seaduse sätete rakendamise erisusi ja
täpsustusi, teiste seaduste muutmise ja kehtetuks tunnistamise sätteid
ning jõustumisnormi.
(2) Rakendussätted esitatakse seaduse eelnõu viimases peatükis või osas
või peatükkide ja osade puudumise korral eelnõu lõpus.
(3) Valdkonna senise õigusliku regulatsiooni muutmise korral nähakse
õigusliku järjepidevuse tagamiseks rakendussätetes ette üleminekusätted
seniselt õiguslikult regulatsioonilt uuele üleminekuks.
§ 19. Seaduse jõustumisnorm
(1) Jõustumisnormiga sätestatakse seaduse või selle sätte jõustumine
põhiseaduses ja «Riigi Teataja seaduses» kehtestatud üldkorras
ettenähtust erineval tähtpäeval.
(2) Seaduse jõustumisele eelnev ajavahemik peab olema piisav
volitusnormide alusel kehtestatavate ning seaduse rakendumist tagavate
määruste väljatöötamiseks ja jõustamiseks.
(3) Jõustumisnormi sätestades on vaja arvestada, et seaduses ettenähtud
õiguste ja kohustuste muudatustega tutvumiseks ning korralduslikuks ja
halduslikuks eeltööks peab olema piisavalt aega ning seaduse
rakendamiseks küllaldaselt raha või võimalus saada seda järgmisel või
järgmistel eelarveaastatel.
(4) Jõustumisnorm esitatakse seaduse eelnõu viimase paragrahvina.
(5) Kui jõustumisnormis nähakse ette mõne sätte jõustumine üldisest
erineval tähtpäeval, siis esitatakse see paragrahvi eri lõigetes.
§ 20. Seaduse tagasiulatuv jõud
(1) Tagasiulatuvalt kohaldatavad sätted on keelatud, kui see toob kaasa
isiku kohustuste või vastutuse suurenemise või õiguste või vabaduste
vähenemise või muu negatiivse tagajärje.
(2) Tagasiulatuvalt kohaldatavad sätted on lubatud üksnes lõikes 1
nimetamata juhtudel ja põhjendatud vajaduse korral.
2. jagu
Seaduse muutmine või kehtetuks tunnistamine
§ 21. Seaduste muutmine või kehtetuks tunnistamine
(1) Kui seaduse rakendamine eeldab teiste seaduste muutmist või
kehtetuks tunnistamist, esitatakse seaduse eelnõu rakendussätetes nende
seaduste muutmise või kehtetuks tunnistamise sätted iga seaduse kohta
eraldi paragrahvis. Seaduse eelnõus ei esitata jõustunud muutmise või
kehtetuks tunnistamise seaduse muutmise või kehtetuks tunnistamise
sätteid.
(2) Lihtseaduse rakendussätetes ei nähta ette põhiseaduslike seaduste
muutmist või kehtetuks tunnistamist.
(21) Karistusseaduste muudatused esitatakse eraldi muutmise
seaduse eelnõus, mille menetlemisele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse
11. juuni 1996. a määrusega nr 160 kinnitatud «Vabariigi Valitsuse
reglemendi» punktis 191 sätestatud erikorda.
[RT
I 2001, 92, 562 – jõust. 30.11.2001]
(3) Kui muudetavaid või kehtetuks tunnistatavaid seadusi on palju, võib
muutmise või kehtetuks tunnistamise sätted esitada eraldi seaduse
eelnõus seaduste kaupa Riigi Teatajas avaldamise kronoloogilises
järjestuses.
(4) Muudetavad või kehtetuks tunnistatavad sätted esitatakse nende
seaduses paiknemise järjekorras.
(5) Lõikes 3 nimetatud seaduse eelnõu esitatakse koos selle seaduse
eelnõuga, millega muudatused või kehtetuks tunnistamised seonduvad.
(6) Kui muudetakse vähemalt üks kolmandik seaduse tekstist, koostatakse
uue seaduse eelnõu, milles kavandatakse senise seaduse kehtetuks
tunnistamine.
(7) [Kehtetu – RT I 2001, 92, 562 –
jõust. 30.11.2001]
(8) Seaduse muutmisel kontrollitakse kõigi seaduses olevate viidete ja
normitehniliste märkuste ajakohasust ning vajadusel nähakse ette nende
muutmine.
[RT I 2004, 10, 61 – jõust.
1.03.2004]
§ 22. Põhinõuete kehtivus
Seaduse muutmise või kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu kohta
kehtivad seaduse eelnõule esitatavad põhinõuded käesolevas jaos
sätestatud erisustega.
§ 23. Seaduse muutmise seaduse eelnõule esitatavad nõuded
(1) Paragrahvi või selle sätte muutmise korral sõnastatakse, millist
paragrahvi või sätet muudetakse, ning esitatakse uus tekst.
(2) Mitmes paragrahvis ühe ja sama sõna või väljendi asendamise korral
esitatakse muudatus ühes muutmise sättes ning loetletakse muudetavate
sätete paragrahvide, lõigete ja punktide numbrid.
(3) Kogu seaduses ühe või mitme sõna asendamise korral sõnastatakse, et
sõna või sõnad asendatakse kogu tekstis. Nimetatud muudatussäte
esitatakse seaduse eelnõus esimese muudatusena.
(4) Seaduste muutmise seaduse eelnõus võib ulatuslike ja mitmes seaduses
tehtavate muudatuste korral esitada muutmise või kehtetuks tunnistamise
sätted paragrahvidena iga seaduse kohta eraldi osas või peatükis.
[RT
I 2001, 92, 562 – jõust. 30.11.2001]
§ 24. Seaduse täiendamise nõuded
(1) Seadusesse paragrahvi lisamise korral märgitakse, mitmenda
paragrahviga seadust täiendatakse ning esitatakse paragrahvi tekst.
(2) Seaduse teksti osa täiendamisel uue esimese paragrahviga märgitakse,
millist teksti osa täiendatakse.
(3) Kui paragrahv paigutatakse kehtivate paragrahvide vahele, siis
antakse lisatavale paragrahvile eelmise paragrahvi järjekorranumber,
millele lisatakse araabia number ülemise indeksina.
(4) Kui seadust täiendatakse uue paragrahviga, siis kehtetuks
tunnistatud paragrahvi numbrit ei kasutata.
(5) Kui seadust täiendatakse osa, peatüki, jao, jaotise või alljaotisega
või paragrahvi lõike või punktiga või lõiget punktiga, lähtutakse
lõigetes 1–4 sätestatust.
[RT
I 2005, 35, 272 – jõust. 1.07.2005]
§ 241. Seaduse muutmise seaduse eelnõu rakendussätted
Seaduse muutmise seaduse eelnõuga muudetavasse seadusesse kavandatavate
muudatuste kohaldamist käsitlevad rakendussätted, välja arvatud muutmise
seaduse jõustumisnorm, nähakse ette täiendavate rakendussätetena
muudetavas seaduses.
[RT I 2001, 92, 562
- jõust. 30.11.2001]
§ 242. Normitehnilise märkuse muutmine
Seaduse muutmisel Euroopa Liidu õigusaktide muutmise tõttu tuleb eelnõus
täiendada muudetava seaduse normitehnilise märkuse sõnastust, lisades
sellele Euroopa Liidu õigusakti muutva õigusakti numbri ning
avaldamismärke.
[RT I 2004, 10, 61
– jõust. 1.03.2004]
§ 25. Muutmise või kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu pealkiri
(1) Muutmise või kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu pealkiri peab
sisaldama muudetava või kehtetuks tunnistatava seaduse pealkirja.
(2) Kui muudetakse või tunnistatakse kehtetuks mitmeid seadusi, peab
muutmise või kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu pealkirjast selguma,
millega kavandatavad muudatused või kehtetuks tunnistamised seonduvad.
(3) Kui muudetakse või tunnistatakse kehtetuks mõni paragrahv, siis võib
paragrahvide numbrid esitada seaduse eelnõu pealkirjas.
§ 26. Muutmise ja kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu teksti osa
pealkiri
Muutmise või kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu paragrahvil, peatükil
ja osal ei pea olema pealkirja.
[RT I
2001, 92, 562 – jõust. 30.11.2001]
3. jagu
Seaduse eelnõu seletuskiri
§ 27. Seaduse eelnõu seletuskiri
(1) Seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamise ning Vabariigi
Valitsusele ja Riigikogule esitamise korral lisatakse eelnõule
seletuskiri. Seletuskirja eesmärk on põhjendada seaduse vastuvõtmise
vajalikkust ja eelnõu põhiseisukohti ning anda ülevaade seaduse
vastuvõtmisega kaasnevatest mõjudest.
(2) Ministrid ja riigisekretär võivad oma valdkonnas anda
ministeeriumidele täiendavaid soovitusi seaduse vastuvõtmisega
kaasnevate mõjude hindamise metoodika osas. [RT
I 2005, 9, 37 – jõust. 11.02.2005]
§ 28. Seaduse eelnõu seletuskirja ülesehitus
(1) Seaduse eelnõu seletuskirja osad on:
1) sissejuhatus;
2)
seaduse eesmärk;
3) eelnõu sisu ja võrdlev analüüs;
4)
eelnõu terminoloogia;
5) eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele;
6)
seaduse mõjud;
7) seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused
ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud;
[RT
I 2001, 92, 562 – jõust. 30.11.2001]
8)
rakendusaktid;
9) seaduse jõustumine.
(2) Seaduse eelnõu Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks esitamise
ja Vabariigi Valitsusele esitamise korral lisatakse lõikes 1 nimetatud
osadele viimase osana «Eelnõu kooskõlastamine».
(3) Seaduse eelnõu Riigikogule esitamise korral lisatakse lõikes 1
nimetatud osadele viimase osana ülevaade asjaomaste valitsusväliste
institutsioonide arvamustest ja nende arvestamata jätmise põhjendused.
(4) Seaduse muutmise või kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu
seletuskirja liigendust võib muudatuste sisust ja ulatusest lähtudes
muuta või liigendamisest loobuda.
§ 29. Sissejuhatus
Seletuskirja osas «Sissejuhatus» selgitatakse seaduse eelnõu põhisisu,
nimetatakse seaduse eelnõu koostanud ministeerium ning seaduse eelnõu
autorite, eelnõu juriidilise ekspertiisi teinud juristi ning
keeletoimetaja nimed, ametikohad ja kontaktandmed. Sissejuhatuses
märgitakse, milline häälteenamus on Riigikogus seaduse eelnõu
vastuvõtmiseks vajalik.
[RT I 2001,
92, 562 – jõust. 30.11.2001]
§ 30. Seaduse eesmärk
Seletuskirja osas «Seaduse eesmärk» põhjendatakse seaduse algatamise
vajalikkust, antakse ülevaade probleemi reguleerimisest siseriikliku
õiguse ja selle rakendamise praktika kohaselt ning sõnastatakse seaduse
eesmärgid ja nende saavutamise abinõud.
§ 31. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
(1) Seletuskirja osas «Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs»:
1)
esitatakse seaduse eelnõu ülesehitus ja selle põhjendus;
2)
antakse ülevaade seaduse eelnõus käsitletud õigusinstituutidest teksti
osade kaupa;
3) selgitatakse, miks on eelnõu objektiks olevaid
suhteid vaja reguleerida eelnõus esitatud kujul;
4) esitatakse
andmed selle kohta, kas eelnõu on kooskõlas põhiseadusega, Euroopa Liidu
õigusega, välislepingutega, mis on Eesti suhtes jõustunud, ning nende
välislepingute eesmärgi ja objektiga, millele Eesti Vabariik on alla
kirjutanud või mille kohustuslikkuse kohta Eesti Vabariik on väljendanud
oma nõusolekut, kuid mis ei ole veel Eesti Vabariigi suhtes jõustunud.
Andmed peavad sisaldama viiteid nendele konkreetsetele õigusaktidele ja
sätetele, millega kooskõla on analüüsitud;
[RT
I 2004, 10, 61 – jõust. 1.03.2004]
5) nimetatakse
teiste riikide õigusaktid, mis on olnud seaduse eelnõu ettevalmistamisel
eeskujuks, ning analüüsitakse eelnõu vastavust nimetatud õigusaktidele;
6)
kommenteeritakse aluseks olnud teiste riikide seaduste rakendamise
kogemust.
(2) Seaduse või selle sätete kehtetuks tunnistamise või muutmise korral
esitatakse seletuskirjas õigusaktide nende sätete loetelu, milles on
viidatud kehtetuks tunnistatavale seadusele või kehtetuks tunnistatavale
või muudetavale sättele.
§ 32. Eelnõu terminoloogia
Seletuskirja osas «Eelnõu terminoloogia» esitatakse seaduse eelnõu uued
terminid, mis ei vasta õigusaktides kasutatud terminoloogiale, ja
võõrkeelsed terminid ning põhjendatakse nende kasutamise vajalikkust.
§ 33. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
(1) Seletuskirja osas «Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele»
esitatakse eelnõu reguleerimisalaga seotud Euroopa Liidu määruste,
direktiivide ja muude õigusaktide ning õigusaktide tõlgendamiseks
vajaliku kohtupraktika loetelu. Eelnõu seletuskirjale lisatakse
käesoleva määruse lisa kohane Euroopa Liidu õigusallikate ja Eesti
seaduse eelnõu võrdlustabel.
(2) Kui seaduse eelnõule on Eestis või välisriigis tehtud eelnõu Euroopa
Liidu õigusele vastavuse selgitamiseks ekspertiis, lisatakse eelnõu
seletuskirjale ekspertiisidokument ning eksperdi nimi, ametikoht ja
aadress.
(3) Kui Euroopa Liidu õigusakt jätab liikmesriigile õiguse selle
õigusakti siseriiklikuks täpsustamiseks, põhjendatakse eelnõu
seletuskirjas siseriiklikult kehtestatava regulatsiooni olemust ja
vajalikkust.
[RT I 2004, 10, 61 –
jõust. 1.03.2004]
§ 34. Seaduse mõjud
(1) Seletuskirja osas «Seaduse mõjud» selgitatakse seaduse
vastuvõtmisega kaasnevaid arvatavaid sotsiaalseid tagajärgi, mõjusid
riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele, majandusele,
keskkonnale, regionaalarengule, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse
asutuste töökorraldusele, sealhulgas seaduse rakendamisega seonduvat
koolitusvajadust ning seaduse vastuvõtmisega kaasnevaid muid otseseid
või kaudseid tagajärgi.
[RT I
2005, 9, 37 – jõust. 11.02.2005]
(2) Kui mõjude analüüsimisel kasutatakse sotsioloogilisi või
statistilisi uurimusi või muid andmeid, viidatakse kasutatud
dokumentidele või lisatakse nende koopiad.
§ 35. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse
rakendamise eeldatavad tulud
Seletuskirja osas «Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse
rakendamise eeldatavad tulud» esitatakse seaduse rakendamiseks vajalike
otseste kulutuste eelarve ning kulutuste katmise allikad ja kulutuste
põhjendused. Kulutuste eelarve peab olema seotud riigieelarves
ettenähtud või kavandatavate vahenditega. Käsitletavas osas
kirjeldatakse ka seaduse rakendamise mõjusid kohalike omavalitsuste
eelarvetele ning esitatakse muud kaudsete kulutuste prognoosid ja
seaduse rakendamise eeldatavad tulud. Kui kulutuste katmine toimub
osaliselt või täielikult Euroopa Liidu vahenditest, märgitakse
seletuskirjas Euroopa Liidu finantseeringute osakaal.
[RT
I 2004, 10, 61 – jõust. 1.03.2004]
§ 36. Rakendusaktid
(1) Seletuskirja osas «Rakendusaktid» põhjendatakse seaduse eelnõu
volitusnormide vajalikkust ning esitatakse asjaomaste rakendusaktide
loetelu ja nende kavandid ning kehtestamise tähtaeg või tähtpäev.
Rakendusakti kehtestamise tähtaja või tähtpäeva valikul tuleb lähtuda
volitava seaduse jõustumise tähtpäevast arvestusega, et volitav seadus
ja selle alusel kehtestatavad rakendusaktid jõustuksid samaaegselt.
[RT
I 2001, 92, 562 – jõust. 30.11.2001]
(2) Rakendusakti kavand peab sisaldama rakendusakti ülesehituse ja
olulisemate sätete esialgse sõnastuse. Kavand esitatakse seletuskirja
lisana.
(3) Seaduse eelnõu või seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega
muudetakse seadust või tunnistatakse see kehtetuks, seletuskirja osas
«Rakendusaktid» esitatakse loetelu kehtivatest rakendusaktidest, mis
vajavad muutmist.
§ 37. Seaduse jõustumine
Seletuskirja osas «Seaduse jõustumine» põhjendatakse seaduse ja selle
sätete jõustumise tähtpäeva valikut.
§ 38. Eelnõu kooskõlastamine
(1) Seletuskirja osas «Eelnõu kooskõlastamine» esitatakse, kellele oli
seaduse eelnõu kooskõlastamiseks ning arvamuse ja ettepanekute saamiseks
esitatud, ning kooskõlastamise ja arvamuste tulemused. Arvestamata
jäetud märkuste ja ettepanekute kohta koostatakse kooskõlastajate ja
arvamuse esitajate märkuste ja ettepanekute kaupa tabel, milles
põhjendatakse märkuste või ettepanekute arvestamata jätmist.
(2) Lõikes 1 nimetatud tabel vormistatakse seletuskirja lisana.
2. peatükk
VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUSE JA MINISTRI MÄÄRUSE EELNÕU
1. jagu
Vabariigi Valitsuse määruse ja ministri määruse eelnõule
esitatavad põhinõuded
§ 39. Seaduse eelnõu kohta käivate sätete kohaldamine
Vabariigi Valitsuse määruse ja ministri määruse eelnõu põhinõuete suhtes
kohaldatakse paragrahvis 2, §-des 7–11 1,
§-des 14–18, § 19 lõigetes 1, 4 ja 5, §-des 20 ja 21, § 23 lõigetes 1–3
ning §-des 24–26 sätestatut seadusest ja käesolevast jaost tulenevate
erisustega.
[RT I 2001, 92, 562 –
jõust. 30.11.2001]
§ 40. Määruse eelnõu vastavus kehtivale õigusele
(1) Määruse eelnõu peab olema kooskõlas põhiseadusega, seadustega,
Euroopa Liidu õigusega, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete
ja normidega ning Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingutega,
samuti nende välislepingute eesmärgi ja objektiga, millele Eesti
Vabariik on alla kirjutanud või mille kohustuslikkuse kohta Eesti
Vabariik on väljendanud oma nõusolekut, kuid mis ei ole veel Eesti
Vabariigi suhtes jõustunud. Ministri määruse eelnõu peab olema kooskõlas
ka Vabariigi Valitsuse määrustega.
[RT
I 2004, 10, 61 – jõust. 1.03.2004]
(11) Määruse eelnõu ettevalmistamisel tuleb arvestada
"Haldusmenetluse seaduse" 6. peatükis sätestatuga.
[RT
I 2001, 92, 562 – jõust. 1.01.2002]
(2) Määruse eelnõu säte võib olla vastuolus kehtivate määruste nende
sätetega, mida määruse eelnõu määrusena vastuvõtmise korral muudetakse
või mis tunnistatakse kehtetuks.
(3) Määruse eelnõu ei tohi sisaldada sätteid, millega muudetakse,
peatatakse või tunnistatakse kehtetuks kõrgema õigusjõuga õigusakte.
(4) Seaduses ettenähtud juhtudel võib määruse eelnõu sisaldada sätteid,
millega muudetakse, peatatakse või tunnistatakse kehtetuks madalama
õigusjõuga õigusakte.
§ 41. Volitusnormi rakendamine
Määruse eelnõu sisu peab vastama seaduses või seaduses ja Euroopa Liidu
õigusaktis sätestatud volitusnormi ulatusele. Määruse eelnõu ei tohi
kitsendada ega laiendada volitava seaduse või Euroopa Liidu õigusakti
sätteid.
[RT I 2004, 10, 61 –
jõust. 1.03.2004]
§ 42. Määruse eelnõu terminoloogia
(1) Määruse eelnõus kasutatavad terminid peavad vastama määruse aluseks
oleva seaduse või Euroopa Liidu õigusakti terminoloogiale.
[RT
I 2004, 10, 61 – jõust. 1.03.2004]
(2) Määruse eelnõus võib kasutada seadusega sätestamata reguleeritava
valdkonna termineid juhul, kui see on vajalik seaduse rakendamiseks ning
kui see ei ole vastuolus seaduse terminoloogiaga.
§ 43. Määruse eelnõu rekvisiidid
Määruse eelnõu rekvisiidid on:
1) märge «EELNÕU» ja
eelnõu valmimise kuupäev määruse eelnõu esimese lehekülje paremas
ülanurgas;
2) määruse kehtestaja;
3) akti nimetus;
4)
määruse kuupäeva ja numbri koht;
5) määruse
vastuvõtmise koht;
6) määruse pealkiri;
7)
allkirjastajate ees- ja perekonnanimed ning ametinimetused;
8)
kooskõlastusmärge koos allkirjastaja ees- ja perekonnanime ning
ametinimetusega, kui volitusnormis on ette nähtud, et ministri määruse
kehtestamiseks tuleb määruse eelnõu kooskõlastada teise ministriga.
§ 44. Määruse eelnõu pealkiri
Määruse eelnõu pealkiri väljendab kokkuvõtlikult eelnõu sisu.
§ 45. Määruse eelnõu ülesehitus
(1) Määruse eelnõu koosneb preambulist ja paragrahvidest.
(2) [Kehtetu – RT I 2001, 92, 562 –
jõust. 30.11.2001]
§ 46. Määruse eelnõu preambul
(1) Määruse eelnõu preambulis viidatakse volitusnormile või -normidele,
mille alusel määrus kehtestatakse. Preambulis võib viidata ka teistele
seaduse sätetele või ministri määruse puhul Vabariigi Valitsuse määruse
sätetele, millest lähtudes või millega kooskõlas määrus kehtestatakse.
(2) Kui ministri määrus kehtestatakse volitusnormis sisalduva
edasivolituse alusel, viidatakse ministri määruse eelnõu preambulis ka
Vabariigi Valitsuse määruse sättele, millega Vabariigi Valitsus on
volitanud seaduses sätestatud volitusnormi ulatuses kehtestama seaduse
rakendamiseks vajalikud õigusnormid ministri määrusega.
(3) Kui määrus kehtestatakse Euroopa Liidu õigusaktist tuleneva
volitusnormi alusel, viidatakse määruse eelnõu preambulis lisaks Euroopa
Liidu õigusakti vastavale sättele ka seaduse sättele, mis volitab
Vabariigi Valitsust või ministrit kehtestama Euroopa Liidu õigusakti
rakendamiseks vajalikud õigusnormid.
[RT
I 2004, 10, 61 – jõust. 1.03.2004]
§ 47. Õigusakti sätte taasesitamine
(1) Määruse eelnõu tekstis ei taasesitata õigusakti sätet ega sama
määruse eelnõu sätet, vaid viidatakse sellele.
(2) Määruse eelnõu terviklikkust arvestades võib selle tekstis
taasesitada seaduse või Euroopa Liidu õigusakti sätte.
[RT
I 2004, 10, 61 – jõust. 1.03.2004]
(3) Määruse eelnõus ei taasesitata põhiseaduse sätteid.
§ 48. Viitamisnõuded
(1) Määruse eelnõu tekstis viitamise korral kohaldatakse paragrahvi 17.
[RT
I 2005, 35, 272 – jõust. 1.07.2005]
(2) Määrusele viitamise korral esitatakse ka määruse kuupäev ja number.
(3) Määruse muutmise või kehtetuks tunnistamise korral ei esitata
muudetava määruse muutmise määruste pealkirju, kuupäevi ega numbreid,
vaid määruste avaldamismärked.
(4) Määruse eelnõus ei viidata põhiseadusele.
(5) Viitamisel seadusele esitatakse seaduse pealkiri suure algustähega
ja jutumärkides.
[RT I 2001, 92, 562
– jõust. 30.11.2001]
§ 49. [Kehtetu – RT I 2001,
92, 562 – jõust. 30.11.2001]
§ 50. Määruse jõustumisnorm
Määruse jõustumisnormis nähakse määruse jõustumise tähtpäevana ette
volitava seaduse jõustumise tähtpäev. Kui määrust on volitava seaduse
jõustumisega ühel ajal võimatu jõustada, võib määruse jõustumise päevana
ette näha hilisema tähtpäeva.
2. jagu
Vabariigi Valitsuse määruse ja ministri määruse eelnõu
seletuskiri
§ 51. Määruse eelnõu seletuskiri
Määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamise ning eelnõu määruse
kehtestamiseks esitamise korral lisatakse eelnõule seletuskiri.
Seletuskirja eesmärk on põhjendada eelnõu põhiseisukohti ning anda
ülevaade määruse vastuvõtmisega kaasnevatest mõjudest.
§ 52. Seaduse eelnõu seletuskirja kohta käivate sätete kohaldamine
Määruse eelnõu seletuskirja suhtes kohaldatakse seaduse eelnõu
seletuskirja kohta käivaid sätteid käesolevas jaos sätestatud erisustega.
§ 53. Määruse eelnõu seletuskirja ülesehitus
Määruse eelnõu seletuskirja osad on:
1) sissejuhatus;
2)
eelnõu sisu;
3) eelnõu võrdlev analüüs;
4)
eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele;
5) määruse mõjud;
6)
määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud;
[RT I 2001, 92, 562
– jõust. 30.11.2001]
7) määruse jõustumine;
8)
eelnõu kooskõlastamine.
3. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 54. Enne käesoleva määruse jõustumist kehtestatud määruste muutmine
Enne käesoleva määruse jõustumist kehtestatud määrusi muutes
säilitatakse nende senine vorm.
§ 541. Enne Euroopa Liiduga ühinemist normitehnikale
kohaldatavad nõuded
Enne Eesti ühinemist Euroopa Liiduga jõustuvate õigustloovate aktide
suhtes kohaldatakse kuni 29. veebruarini 2004. a kehtinud määruse
redaktsiooni.
[RT I 2004, 10, 61 –
jõust. 1.03.2004]
§-d 55–58. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
|
Lisa
Vabariigi Valitsuse 28. septembri 1999. a määrusele nr 279
«Õigustloovate aktide eelnõude normitehnika eeskiri»
[RT
I 2005, 35, 272 – jõust. 1.07.2005]
|
EUROOPA LIIDU ÕIGUSALLIKATE JA EESTI SEADUSE EELNÕU VÕRDLUSTABEL
Euroopa Liidu õigusallikate nimetused ja rekvisiidid
Eesti seaduse eelnõu
Seaduse eelnõu säte
(paragrahv, lõige, punkt)
|
EL õigusallika nõue
(artikkel, lõige, punkt ja
märksõna )
|
Vastavus EL õigusallikale
(vastab, ei vasta, vastab
osaliselt)
|
Mittevastavuse või osalise vastavuse põhjendus
|
Kooskõlla viimise tähtaeg
|
|
|
|
|
|
[RT I 2005, 35, 272 – jõust. 1.07.2005]