Muudetud järgmiste määrustega: (kuupäev, number, avaldamine Riigi
Teatajas, jõustumise aeg):
18.12.2001 nr 401 (RT
I 2001, 99, 625) 1.01.2002
6.01.2005 nr 2 (RT
I 2005, 3, 8) 21.01.2005
Määrus kehtestatakse «Digitaalallkirja
seaduse» (RT I 2000, 26, 150; 92, 597; 2001, 56, 338; 2002, 53,
336; 61, 375; 2003, 88, 591 ja 594) § 43 lõike 2 ja «Avaliku
teabe seaduse» (RT I 2000, 92, 597; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003,
25, 153; 26, 158; 2004, 81, 542) § 58 lõike 1 alusel ning kooskõlas «Märgukirjale
ja selgitustaotlusele vastamise seadusega» (RT I 2004, 81, 542).
[RT
I 2005, 3, 8 – jõust. 21.01.2005]
1. peatükk
ÜLDALUSED
1. jagu
Üldsäte
§ 1. Reguleerimisala
Määruses reguleeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning
avalik-õiguslike juriidiliste isikute (edaspidi asutus):
1)
asjaajamisele esitatavaid nõudeid;
2) dokumentide vormistamise
nõudeid;
3) dokumentide registreerimise korraldamist;
4)
asutuse dokumendiregistrile esitatavaid nõudeid;
5)
dokumentide läbivaatamise, kooskõlastamise ja allkirjastamise
protseduuri;
6) asjaajamise üleandmist ametiisiku, ametniku,
teenistuja (edaspidi ametnik) või töötaja teenistusest või
töölt vabastamise või teenistussuhte või töösuhte peatumise korral.
2. jagu
Asutuse asjaajamisele esitatavad nõuded
§ 2. Üldised nõuded
(1) Asutuse asjaajamine peab tagama:
1) asutuse ülesannete täitmise
ja otsuste vastuvõtmise täpse ja küllaldase dokumenteerimise vähemalt
õigusaktidega ettenähtud ulatuses;
2) dokumentide
vastavuse õigusaktides ja standardites kehtestatud vorminõuetele;
3)
dokumentide kiire ringluse;
4) dokumentide lihtsa ja kiire leidmise
ning juurdepääsu neile;
5) dokumentidele kehtestatud
juurdepääsupiirangutest kinnipidamise;
6) tähtaegse
dokumentide täitmise ning asjade lahendamise kontrolli;
7)
dokumentide ja nende tõestusväärtuse säilimise dokumentidele
kehtestatud säilitustähtaegade jooksul.
(2) Kui õigusaktid dokumentide koostamist ei nõua, võib asja lahendada
telefoni, elektronposti või läbirääkimiste teel.
(3) Asutuse asjaajamine peab aitama kaasa asutuse töö efektiivsuse
tagamisele ning isikute ladusale teenindamisele.
(4) Asutuse asjaajamises lähtutakse headest tavadest ning
üldtunnustatud viisakus- ja eetikareeglitest.
§ 3. Asjaajamise korraldamine asutuses
(1) Asutuse asjaajamise korraldamise tagab asutuse juht või muu
seaduses, põhimääruses või põhikirjas sätestatud isik.
(2) Asutuse sisemist töökorraldust reguleerivates dokumentides
määratakse järgmisi asjaajamistoiminguid korraldavad struktuuriüksused
või ameti- või töökohad:
1) asjaajamiskorra ja
dokumentide loetelu koostamine ja asjaajamise korraldamine;
2)
dokumentide registreerimine ja ringluse korraldamine;
3)
dokumentide avalikustamine ja neile juurdepääsu tagamine;
4)
arhivaalide hoidmine, korrastamine ja avalikku arhiivi üleandmine;
5)
dokumentidest tulenevate ülesannete täitmise ja asjade tähtaegse
lahendamise kontrolli korraldamine.
§ 4. Asutuse asjaajamiskord
(1) Asutuse juht kehtestab asutuse asjaajamiskorra, milles
sätestatakse:
1) asutuse asjaajamisperiood või -perioodid;
2)
asutuse dokumendiringluse kord või skeemid;
3)
dokumendiplankide hoidmise ja kasutamise kord;
4) registreeritavate
dokumentide liigid, registreerimise kord ja dokumentide tähistuste
(indeksite) süsteem;
5) dokumentide või toimingute kohta
dokumendiregistrisse kantavate andmete loetelu;
6) dokumentide
läbivaatamiseks esitamise või saatmise kord;
7)
asutusesisene dokumentide kooskõlastamise kord;
8)
asutusesisene dokumentide teatavakstegemise kord;
9) dokumentide
allkirjastamise ja ametliku kinnitusega tõestamise kord;
10)
dokumentide avalikustamise, neile juurdepääsu tagamise ja
juurdepääsupiirangute kehtestamise kord;
11) vastust või
lahendamist vajavate, dokumentidest tulenevate ülesannete täitmise ja
asjade tähtaegse lahendamise kontrolli kord;
12) dokumentide
hoidmise ja hävitamise kord kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29.
detsembri 1998. a määrusega nr 308 kinnitatud «Arhiivieeskirjaga»
(RT I 1998, 118–120, 1904; 1999, 2, õiend; 2000, 81, 520; 2001, 13,
59);
13) ametniku teenistusest või töötaja töölt vabastamise või
teenistus- või töösuhte peatumise korral asjaajamise üleandmise kord;
14)
muud toimingud tulenevalt asutuse ülesannetest.
(2) Asutuse asjaajamisperioodiks võib olla kalendriaasta, õppeaasta,
majandusaasta või muu periood lähtuvalt asutusele seadusega pandud
ülesannetest. Töörühmade, komisjonide ja teiste kindla ülesandega
üksuste asjaajamisperioodiks võib olla kogu nende tegevusperiood.
(3) Dokumendiringluse korra või skeemidega määratakse kindlaks
dokumentide liikumine asutuses alates nende loomisest või saamisest
kuni nende väljasaatmiseni, hävitamiseni või üleandmiseni avalikku
arhiivi.
(4) Asutuse asjaajamise korraldus ja dokumentide teabekandja valik
peab tagama asutuse tegevuse õigusaktidest lähtuva dokumenteerimise
ning nii paberkandjal dokumentide (edaspidi paberdokument),
digitaalsel kandjal dokumentide (edaspidi digitaaldokument) kui
ka muudel kandjatel olevate dokumentide säilimise ja kasutatavuse
neile kehtestatud säilitustähtaegade jooksul.
[RT I 2001, 99, 625 - jõust. 1. 01.
2002]
§ 5. Asutuse sideandmete avalikustamine
(1) Asutus määrab oma asjaajamises kasutatava ametliku elektronposti
aadressi või aadressid ning tagab oma asjaajamises kasutatavate
sideandmete avalikustamise, sealhulgas veebilehel.
(2) Juhul kui asutuse sideandmed muutuvad, avalikustab asutus uued
sideandmed vähemalt 10 tööpäeva enne andmete muutumist.
(3) Asutuse ametliku elektronposti aadressi muutumisel tagab asutus
vana aadressi kasutamise vähemalt 6 kuud pärast aadressi muutmist.
§ 6. Dokumendihaldussüsteemidele esitatavad nõuded
(1) Asutustevahelised või asutuse elektroonilised dokumentide loomise,
haldamise ja menetlemise infosüsteemid (edaspidi dokumendihaldussüsteem)
peavad tagama nõuetekohase asjaajamise, sealhulgas võimaldama:
1)
dokumendi registreerimise, sõltumata dokumendi kandjast;
2)
dokumendi vormistamise vastavalt kehtestatud vorminõuetele ja kõigi
vormielementide muutumatuna säilimise kogu vastavale dokumendisarjale
kehtestatud säilitustähtaja jooksul;
3) kehtestatud
juurdepääsuõiguste kasutamise;
4) lihtsa ja kiire
juurdepääsu dokumentidele;
5) asjaajamis- ja
arhiveerimistoimingud nii üksikdokumendi kui ka dokumentide kogumitega;
6)
asutustevahelise dokumendivahetuse ja dokumentide säilimise selliselt,
et oleks tagatud dokumentide autentsus, usaldusväärsus, terviklikkus
ja kasutatavus nende eraldamiseni hävitamiseks või arhiivi
üleandmiseks;
7) igal ajal kindlaks teha dokumendiga süsteemis
tehtud toimingud, toimingute tegemise aja ja toiminguid teostanud
isikud.
(2) Asutuses peavad olema kindlaks määratud:
1) ametnike
ja töötajate dokumendihaldussüsteemile juurdepääsu õigused ning
ametikohajärgsed dokumentide sisestamise, loomise ja menetlemise
käigus märgete (edaspidi menetlusmärked)
tegemise õigused, kohustused ja vastutus;
2)
dokumendihaldussüsteemile juurdepääsu õiguste ning dokumentide
sisestamise, loomise ja menetlusmärgete tegemise õiguste haldamise
eest vastutav isik ametikohajärgselt.
[RT I 2005, 3, 8 – jõust. 21.01.2005]
3. jagu
Digitaalallkirja kasutamise ja autentimise
üldtingimused
§ 7. Digitaalallkirja kasutamine
Ametikohajärgsete ülesannete täitmiseks vajalike dokumentide
allkirjastamisel digitaalallkirjaga võib kasutada isikutunnistusele
kantud digitaalset allkirjastamist võimaldavat sertifikaati või muud
«Digitaalallkirja seaduse» nõuetele vastavat sertifikaati.
[RT I 2005, 3, 8 – jõust. 21.01.2005]
§ 8. Autentimise võimaldamine
(1) Dokumendihaldussüsteemi võib dokumente sisestada või neid seal
luua ja menetlusmärkeid teha isik, kellel on vastavad õigused ja kelle
isikusamasus on tuvastatud (edaspidi autentimine).
(2) Isiku autentimine toimub isikutunnistusele kantud digitaalset
tuvastamist võimaldava sertifikaadi alusel või muu isiku digitaalset
tuvastamist võimaldava vahendi abil või paroolipõhiselt vastavalt
dokumendihaldussüsteemi kasutamise korrale.
(3) Kui paberkandjal allkirjastatud dokument sisestatakse
dokumendihaldussüsteemi või kui dokumendihaldussüsteemis loodud
dokument allkirjastatakse paberkandjal, vastutab dokumendi sisestaja
või looja digitaalse teksti ja paberkandjal allkirjastatud dokumendi
samasuse eest.
[RT I 2005, 3, 8 – jõust. 21.01.2005]
§ 9. [kehtetu - RT I 2005, 3, 8
– jõust. 21.01.2005]
2. peatükk
DOKUMENTIDE VORMISTAMISE NÕUDED
1. jagu
Üldnõuded dokumentidele ja dokumendiplankidele
§ 10. Üldnõuded dokumentidele
(1) Dokumendid koostatakse ja vormistatakse vastavalt õigusaktides ja
standardites ettenähtud nõuetele.
(2) Dokumendi tekst peab olema täpne, keelelt ja stiililt korrektne,
üheselt arusaadav ja võimalikult lühike.
(3) Eestikeelne dokument peab vastama eesti kirjakeele normile.
(4) Dokumendi vormistamisel ja teabekandja valikul tuleb lähtuda:
1)
dokumendi liigist;
2) sarjast, kuhu dokument kuulub, ja
säilitustähtajast;
3) nõudest tagada dokumendi ja tema
tõestusväärtuse säilimine säilitustähtaja jooksul;
4)
võimalusest dokument nõuetekohaselt arhiveerida.
(5) Üldjuhul käsitleb dokument ühte teemat.
(6) Kõik dokumentide ja nende menetlemise kohta tehtavad lisamärked
peavad olema seotud dokumendi ja selle osadega nii, et oleks tagatud
dokumendiga seotud asjaajamise terviklikkus.
(7) Kui dokument vormistatakse nii paberkandjal kui ka digitaalselt,
tagatakse nende identsus.
(8) Digitaaldokument allkirjastatakse esimesena. Digitaaldokumendi ja
paberdokumendi vastuolu korral kehtib digitaaldokument.
(9) Võimaluse korral allkirjastatakse digitaaldokument ja
paberdokument ühel ajal.
§ 11. Dokumendiplangile vormistatavad dokumendid
(1) Dokumendiplankidele (edaspidi plank) vormistatakse üldjuhul:
1)
kirjad;
2) protokollid ja aktid;
3) õigusaktid;
4)
dokumendid, millele ei ole õigusaktidega ette nähtud muud vormi.
(2) Plank on asutusel, asutuse struktuuriüksusel, kui see on ette
nähtud asutuse või struktuuriüksuse põhimääruses, ja ametnikul või
töötajal, kellel on õigusakti andmise õigus.
(3) Valitsuskomisjonid või asutuses tegutsevad komisjonid ja nõukogud
kasutavad komisjoni ja nõukogu teenindava asutuse planke, lisades
asutuse nimele komisjoni või nõukogu nime. Seadusega ettenähtud
komisjonidel või nõukogudel võivad olla oma plangid.
(4) Asutusesiseses asjaajamises ei ole kohustuslik kasutada planke,
välja arvatud õigusaktide puhul või kui plangi kasutamine on ette
nähtud õigusaktides.
§ 12. Plankide vorminõuded
(1) Asutusel, struktuuriüksusel, kui see on ette nähtud asutuse või
struktuuriüksuse põhimääruses, ja ametnikul või töötajal, kellel on
õigusakti andmise õigus, peab olema asjaajamiskorras kehtestatud vormi
kohane üldplank, mis on nii paberkandjal kui digitaalsel kandjal.
(2) Üldplangile kantakse asutuse või asutuse ja tema struktuuriüksuse
nimetus või ametniku või töötaja ametinimetus (edaspidi dokumendi
väljaandja) nimetavas käändes ning vapi kujutis või muu
sümbol.
(3) Paberkandjal plangile kantakse soovitavalt turvaelement.
(4) Turvaelemendiks võivad olla:
1) vesimärk;
2)
reljeef- või värvitrükis vapi või muu sümboli kujutis;
3)
plangi number;
4) reljeefpitsatiga, polügraafiliselt või muul
viisil valmistatud element.
(5) Vähese dokumentide hulgaga asutused võivad trükitehniliselt
valmistatud plankide asemel kasutada templijäljendi abil valmistatud
planke.
(6) Plangid on eesti keeles. Vajaduse korral lisatakse tõlge
võõrkeelde või võõrkeeltesse. Diplomaatilisest tavast tulenevalt võib
plank olla vaid võõrkeelne.
(7) Kahes või enamas keeles plankidel paigutatakse esikohale dokumendi
väljaandja nimetus eesti keeles, seejärel võõrkeeltes keelte
tähestikulises järjekorras.
(8) Üldplangi alusel moodustatakse konkreetse dokumendiliigi plangid.
(9) Kirjaplangil peavad lisaks lõikes 2 sätestatule olema asutuse,
struktuuriüksuse, ametniku või töötaja sideandmed ning muud olulised
andmed (asutuse registrikood, pangakonto number vms).
§ 13. Sümbolite kasutamine asutuse dokumendiplankidel
(1) Riigiasutused võivad plankidel kasutada riigivapi kujutist või
muid asutuse sümboleid vastavalt õigusaktidele.
(2) Valitsusasutused kasutavad plankidel väikese riigivapi kujutist ja
kehtestatud korras registreeritud muid sümboleid.
(3) Kohaliku omavalitsuse asutused kasutavad oma plankidel kohaliku
omavalitsusüksuse vapi kujutist.
(4) Avalik-õiguslikud juriidilised isikud kasutavad plankidel oma
sümboleid.
5. jagu
Dokumendi rekvisiidid
§ 14. Dokumentide vormistamisel kasutatavad rekvisiidid
(1) Dokumendil on kohustuslikud rekvisiidid ja vastavale
dokumendiliigile omased lisarekvisiidid.
(2) Dokumendi kohustuslikud rekvisiidid on:
1) dokumendi väljaandja
nimi või nimetus;
2) dokumendi kuupäev;
3) tekst;
4)
allkiri või allkirjad.
(3) Digitaaldokument võib olla allkirjata või allkirjadeta, kui see on
dokumendihaldussüsteemi sisestatud või seal loodud käesoleva määruse
1. peatüki 3. jaos toodud korras.
(4) Dokumentide vormistamiseks kasutatakse lähtudes dokumendiliigist
järgmisi lisarekvisiite:
1) asutuse sümbol (embleem);
2)
asutuse registrikood;
3) väljaandmise koht;
4) dokumendi
menetlemise korda või juurdepääsu reguleeriv märge (näiteks «KIIRE»,
«ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS» vÕi «AK»);
5)
adressaat;
6) indeks (tähis);
7) dokumendiliigi nimetus;
8)
kinnitusmärge;
9) pöördumine;
10) märkus lisade
kohta;
11) lisaadressaadid (jaotuskava);
12) kooskõlastusmärge;
13)
viisa;
14) pitser (ainult paberkandjal dokumentidel);
15)
ärakirja, koopia, väljavõtte ja väljatrüki ametliku kinnitamise märge
paberdokumentide korral;
16) koostaja või vastutava täitja ees- ja
perekonnanimi ning tema sideandmed;
17) muud dokumendi
menetlemiseks ja kasutamiseks vajalikud rekvisiidid.
(5) Dokumendile pannakse pealkiri, suuremahulisele ja mitut teemat
käsitlevale dokumendile võib panna alapealkirjad.
(6) Juhul kui allkirjastaja ei otsusta teisiti, märgitakse
väljasaadetavale kirjale selle koostaja või vastutava täitja ees- ja
perekonnanimi, elektronposti aadress ja telefoninumber. Juhul kui
kirja koostaja on ühtlasi selle allkirjastaja, märgitakse ainult
elektronposti aadress ja telefoninumber.
[RT I 2005, 3, 8 – jõust. 21.01.2005]
§ 15. Kuupäeva ja kellaaja märkimine dokumendil
(1) Kuupäev ja kellaaeg märgitakse dokumendil vastavalt standardile
EVS 8:2000 «Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri
keskkonnas».
(2) Õigusaktides ja välisriikidega peetavas kirjavahetuses
eelistatakse kuupäeva sõnalis-numbrilist märkimisviisi.
(3) Dokumendi kuupäevaks § 14 lõike 2 punkti 2 mõistes on:
1)
õigusakti või akti allkirjastamise kuupäev;
2)
protokolli puhul istungi või koosoleku toimumise või toimingu kuupäev;
3)
lepingu allkirjastamise kuupäev;
4) väljasaadetava kirja
allkirjastamise kuupäev.
(4) Saabunud kirja, avalduse, taotluse, teabenõude või märgukirja
saabumise kuupäevaks loetakse tema registreerimise kuupäev.
(5) Dokumentidele või nende kohta dokumendiregistrisse märgitavateks
kuupäevadeks võivad olla muud dokumendi menetlemise toiminguid
kajastavad kuupäevad.
(6) Kui õigusaktis on ette nähtud või kui dokumendi allkirjastaja või
saaja peab seda vajalikuks, märgitakse dokumendile lisaks kuupäevale
ka kellaaeg.
(7) Digitaalselt allkirjastatud dokumentide puhul on üheks dokumendi
kuupäevaks ja kellaajaks dokumendile antud digitaalallkirjas sisalduv
kuupäev ja kellaaeg.
(8) Juhul kui dokumendi allkirjastavad mitu ametnikku või töötajat, on
dokumendi allkirjastamise kuupäevaks või kellaajaks viimase allkirja
andmise kuupäev või kellaaeg.
§ 16. Dokumentide adresseerimine
(1) Dokumendi adresseerimisel eelistatakse personaalset adresseerimist.
(2) Kui dokumendil on palju adressaate, võib adressaadid üldistada.
Üldistamine on lubatud juhul, kui dokument on suunatud üheliigilistele
asutustele, ametnike või töötajate grupile.
(3) Dokumendi adressaatide hulgas näidatakse võimalusel dokumendi
põhiadressaat ja lisaadressaadid.
3. peatükk
DOKUMENTIDE REGISTREERIMINE
1. jagu
Dokumentide registreerimise üldnõuded
§ 17. Dokumentide registreerimise kohustus
(1) Asutus on kohustatud registreerima dokumendiregistris ülesannete
täitmisel loodud ja saadud dokumendid.
(2) Dokumendi loomise, saamise või saatmise viis ega teabekandja ei
saa olla dokumendi registreerimata jätmise põhjuseks.
(3) Dokument on registreeritud, kui talle on antud indeks ja tema
kohta on registrisse kantud identifitseerimist võimaldavad andmed
vastavalt registreeritava dokumendi liigile.
§ 18. Registreerimisele kuuluvad dokumendid
Registreerimisele kuuluvad:
1) asutuses koostatud ja allkirjastatud
õigusaktid;
2) asutuses koostatud protokollid ja aktid;
3)
lepingud;
4) saabunud ja väljasaadetavad dokumendid (kirjad,
avaldused, märgukirjad, taotlused, teabenõuded jm);
5)
suulised teabenõuded, mida ei täideta viivitamata;
6)
asutusele tema valitsemisalas või halduses oleva asutuse, asutuse
struktuuriüksuse, ametniku või töötaja poolt esitatud aruanded,
selgitused, seletused ja muud dokumendid, kui nende esitamise nõue
tuleneb õigusaktidest või see on vajalik menetluses oleva asja
lahendamiseks;
7) muud õigusaktide ja asutuse asjaajamiskorra
kohaselt registreerimisele kuuluvad dokumendid.
§ 19. Ühekordse registreerimise nõue
Dokumentide registreerimine asutuses peab olema ühekordne.
Asjaajamisteenistuses registreeritud dokumenti struktuuriüksustes
uuesti ei registreerita.
2. jagu
Dokumendiregister
§ 20. Dokumendiregistrile esitatavad nõuded
(1) Dokumendiregistri pidamisega tagatakse:
1) registreeritud
dokumentide arvestus;
2) dokumendi leidmine liigi, numbri,
kuupäeva, sisu, saabumise või väljasaatmise aja, väljaandja, saatja,
sarja või muude andmete kaudu;
3) dokumendist tulenevate
ülesannete tähtaegse täitmise kontrolli võimalus.
(2) Dokumendiregistrisse kantavad andmed seotakse omavahel nii, et
neid ei oleks hiljem võimalik jälgi jätmata muuta.
(3) Dokumendiregister koosneb dokumendiliikide järgi peetavatest
allregistritest.
(4) Dokumendiregister peab olema varustatud otsingusüsteemiga, mille
abil on võimalik leida dokumenti registrisse kantud põhiandmete alusel.
§ 21. Dokumendiregistri vorm
(1) Dokumendiregistrit peetakse digitaalselt.
(2) Haridus-, sotsiaal-, kultuuri- või muud avalikku teenust osutavad
riigi ja kohaliku omavalitsuse hallatavad asutused võivad kuni
vastavate tehniliste võimaluste loomiseni pidada dokumendiregistreid
paberkandjal.
(3) Kohaliku omavalitsusüksuse asutused võivad vajaduse korral pidada
ühist dokumendiregistrit.
§ 22. Dokumendiregistrisse kantud andmete säilitustähtaeg
Dokumendi andmeid säilitatakse dokumendiregistris senikaua, kui
säilitatakse dokumenti.
§ 23. Juurdepääs dokumendiregistrile ja registreeritud dokumentidele
(1) Dokumendiregister on avalik seaduses sätestatud ulatuses ja
juurdepääs digitaalselt peetavale dokumendiregistrile peab olema
võimalik veebilehe kaudu.
(2) Dokumendihalduse või dokumendiregistri infosüsteem peab tagama
juurdepääsu registreeritud juurdepääsupiiranguta digitaaldokumendile
või sisaldama paberkandjal või muul kandjal dokumendi asukohaviida.
(3) Juhul kui dokumendile on kehtestatud juurdepääsupiirangud, peab
register sisaldama andmeid juurdepääsupiirangu ja selle tähtaja kohta.
§ 24. Dokumendiregistri turvanõuded
(1) Dokumendiregister peab olema tehnoloogiliselt,
organisatsiooniliselt ja füüsiliselt piisavalt kaitstud andmete
omavolilise muutmise või hävitamise eest.
(2) Dokumendiregistrist tuleb piisava ajaperioodi tagant teha
varukoopiad. Varukoopiate tegemise ja hoidmise korra ning ajaperioodi
kehtestab asutuse juht.
3. jagu
Dokumendiregistrisse kantavad andmed
§ 25. Õigusaktide kohta dokumendiregistrisse kantavad andmed
(1) Asutuses välja antud õigusaktide kohta kantakse registrisse
järgmised andmed:
1) akti andja nimetus;
2) akti liik;
3)
pealkiri;
4) number;
5) kuupäev ja vajaduse korral kellaaeg;
6)
jõustumise kuupäev;
7) juurdepääsupiirangud (kehtestamise
aeg, alus, tähtaeg, juurdepääsupiirangu kehtetuks tunnistamine ja muud
olulised andmed);
8) andmed kehtivuse kohta (kehtiv, kehtetu,
kehtivuse tähtaeg);
9) andmed akti muutmise või kehtetuks
tunnistamise kohta.
(2) Kui akti jõustumine on seotud akti teatavakstegemise või
avaldamisega, siis jõustumise kuupäeva registrisse ei kanta.
§ 26. Protokollide ja aktide kohta dokumendiregistrisse kantavad
andmed
(1) Asutuses koostatud protokollide ja aktide kohta kantakse
registrisse järgmised andmed:
1) organi nimetus (protokollide
korral);
2) number;
3) kuupäev;
4) päevakord, teema või
pealkiri;
5) juurdepääsupiirangud (kehtestamise aeg, alus, tähtaeg,
juurdepääsupiirangu kehtetuks tunnistamine ja muud olulised andmed);
6)
muud andmed vastavalt asutuse asjaajamiskorrale.
(2) Töörühmade, komisjonide ja teiste kindla ülesandega üksuste
koosolekute protokollide kohta võib kanda andmed kirjade juurde
registrisse, sidudes need asjakohase saabunud või väljasaadetava
algatusdokumendi täitmisega.
§ 27. Lepingute kohta dokumendiregistrisse kantavad andmed
Asutuse poolt sõlmitud lepingute kohta kantakse registrisse vähemalt
järgmised andmed:
1) lepingupoolte nimed või nimetused ja
vajadusel registrikood või sünniaeg;
2) lepingu liik;
3)
number või tähis;
4) kuupäev;
5) lepingu objekt;
6)
jõustumise ja lõppemise või kehtivuse tähtaeg või tähtpäev;
7)
juurdepääsupiirangud (kehtestamise aeg, alus, tähtaeg,
juurdepääsupiirangu kehtetuks tunnistamine ja muud olulised andmed).
§ 28. Saabunud ja väljasaadetavate dokumentide kohta registrisse
kantavad andmed
(1) Saabunud ja väljasaadetavate dokumentidena registreeritakse § 18
punktides 4 kuni 6 nimetatud dokumendid koos kõikide lisadega.
(2) Saabunud ja väljasaadetavate dokumentide kohta kantakse
registrisse järgmised andmed:
1) saatja või saaja nimi või
nimetus ja vajadusel dokumendi registreerija andmed;
2) saabumise
või saatmise kuupäev;
3) saatja posti- või elektronposti
aadress või muud sideandmed;
4) dokumendi liik (avaldus,
märgukiri, resolutsioon, teabenõue, kiri vms);
5)
pealkiri või lühike sisukokkuvõte;
6) dokumendi
lisade nimetused ja arv;
7) dokumendi kuupäev ja vajadusel kellaaeg;
8)
vormingu tüüp (digitaaldokumendi puhul);
9) mil viisil
dokument saabus või väljastati (elektronposti, posti, faksi või
kulleriga või anti isiklikult üle);
10) dokumendi saatja
poolt märgitud indeks või number;
11)
juurdepääsupiirangud (kehtestamise aeg, alus, tähtaeg,
juurdepääsupiirangu kehtetuks tunnistamine ja muud olulised andmed);
12)
sarja tähis;
13) struktuuriüksuse nimetus või isiku nimi,
kellele dokument on suunatud lahendamiseks või kes dokumendi koostas;
14)
lahendamise tähtaeg;
15) täitmismärge (kes täitis, millise
toiminguga ja millal);
16) muud andmed, mis on dokumentide
menetlemisel olulised või on nõutavad õigusaktidega.
§ 29. Asutuses koostatud muude dokumentide kohta
dokumendiregistrisse kantavad andmed
Käesolevas jaos nimetamata, sealhulgas asutusesiseste dokumentide
registreerimise nõude ja registrisse kantavate andmete koosseisu võib
sätestada asutuse asjaajamiskorras.
4. jagu
Dokumendi registreerimise kord
§ 30. Toimingud enne dokumendi registreerimist
(1) Enne andmete dokumendiregistrisse kandmist kontrollib
asjaajamisteenistus või registreerimise pädevust omav ametnik või
töötaja dokumendi terviklikkust, allkirjade olemasolu, dokumendis
märgitud lisade olemasolu ning adressaadi õigsust.
(2) Isiklikud ja valele adressaadile või dokumendis mitte märgitud
adressaadile saabunud dokumendid edastatakse õigele adressaadile neid
asutuses registreerimata.
(3) Kui dokument ei vasta lõikes 1 sätestatud nõuetele, teatatakse
sellest võimaluse korral viivitamata dokumendi saatjale või koostajale
ning dokument registreeritakse üksnes juhul, kui puudused on
kõrvaldatud.
(4) Asutuse asjaajamiskorras võib ette näha lõikes 1 sätestatud
nõuetele mittevastavate dokumentide registreerimise, kui need
dokumendid sisaldavad olulist teavet.
§ 31. Saabunud või väljasaadetava dokumendi registreerimine
(1) Saabunud või väljasaadetav dokument loetakse dokumendiregistris
registreerituks, kui tema kohta on registrisse kantud § 28 lõike 2
punktides 1 kuni 9 nimetatud andmed.
(2) Saabunud paberdokumendi esimese lehekülje vabale pinnale tehakse
saabumismärge, mis peab sisaldama vähemalt asutuse nime, saabumise
kuupäeva ja indeksi.
§ 32. Dokumendi registreerimise tähtaeg
(1) Dokumendid registreeritakse nende allkirjastamise, saabumise või
väljasaatmise või suulise taotluse protokollimise päeval või sellele
järgneval tööpäeval.
(2) Kui dokumendil on märge «KIIRE», siis dokument registreeritakse ja
edastatakse läbivaatamiseks viivitamata.
§ 33. Indeks või number
(1) Dokumendid registreeritakse asutuse asjaajamiskorras sätestatud
dokumendiliikide kaupa omaette numeratsiooniga.
(2) Üldjuhul algab registreeritavate dokumentide numeratsioon iga
asjaajamisperioodi algul numbrist 1.
(3) Kindla tegevusperioodi või ülesandega moodustatud töörühmade,
komisjonide või teiste kindla ülesandega üksuste protokollid või muud
dokumendid võib numereerida läbivalt kogu tegevusperioodi jooksul.
(4) Õigusakti, protokolli, akti või lepingu numbrile võib lisada
dokumendi sarja tähise või muu liigitunnuse.
(5) Tähistena kasutatakse araabia numbreid ja ladina tähti, mida võib
üksteisest eraldada sidekriipsu, punkti või kaldkriipsuga.
(6) Saabunud või väljasaadetavale dokumendile antakse registreerimisel
indeks, mis koosneb sarja tähisest dokumentide loetelu järgi ja
järjekorranumbrist dokumendiregistri järgi.
(7) Algatuskiri ja vastuskiri registreeritakse ühe asjaajamisperioodi
piires üldjuhul ühe järjekorranumbri all.
(8) Sama teemat korduvalt käsitlevate dokumentide registreerimisel
võib kasutada sama indeksit ja lisada sellele dokumenti
individualiseeriv number.
(9) Dokumentide registreerimise skeem ja tähistuste (indeksite)
süsteem määratakse asutuse asjaajamiskorras ja dokumentide loetelus.
4. peatükk
DOKUMENDI MENETLEMINE JA HOIDMINE ASUTUSES
1. jagu
Dokumendi läbivaatamine
§ 34. Dokumendi läbivaataja määramine ja täitmiseks edastamine
(1) Dokument saadetakse asutuse asjaajamiskorra kohaselt
läbivaatamiseks selle asjaga tegelevale struktuuriüksuse juhile või
kõrgemalseisvale ametnikule, kes määrab lahendaja, tähtaja ning
vajadusel asja lahendamise korra ja muud asjaolud, või lahendamiseks
vastavale ametnikule või töötajale.
(2) Andmed dokumendi liikumise kohta ühelt täitjalt teisele ja tähtaeg
märgitakse dokumendiregistrisse.
(3) Mitme täitja puhul edastatakse dokument koos selle juurde kuuluva
materjaliga esimesena määratud täitjale, kes koordineerib asja
lahendamist ja vastutab asja lahendamise eest. Teistele täitjatele
edastatakse dokumendi ja selle juurde kuuluvate materjalide koopiad
või teatatakse viited dokumendi ja selle juurde kuuluvate materjalide
asukohale.
(4) Digitaaldokumendi puhul võib kasutada §-s 42 sätestatud saatmise
viise.
(5) Kui asja lahendamine ei kuulu asutuse pädevusse, edastatakse
avaldus, märgukiri või teabenõue vastavalt kuuluvusele, teatades
sellest saatjale kirjalikult.
(6) Kui asja lahendamine kuulub kohtu pädevusse, siis teatatakse
sellest saatjale tema avaldust või märgukirja kohtule edastamata.
§ 35. Dokumendi täitmise tähtajad
(1) Dokument vaadatakse läbi, asi lahendatakse ja saatjale teatatakse
läbivaatamise ja lahendamise tulemustest hiljemalt 30 päeva jooksul,
kui õigusaktidest ei tulene teisi tähtaegu.
(2) Kõrgemalseisev ametnik võib anda asja lahendamiseks lühema
tähtaja. Kõrgemalseisva ametniku või töötaja poolt antud asja
lahendamise tähtaja pikendamiseks esitab täitja motiveeritud taotluse.
Taotluse rahuldamise otsustab kõrgemalseisev ametnik.
(3) Asja lahendamise tähtaega võib õigusaktides ettenähtud korras ja
tingimustel pikendada kahe kuuni või kuni asja lahendamiseks vajalike
täiendavate asjaolude selgitamiseni. Sel juhul otsustab tähtaja
pikendamise asutuse juht või muu pädev isik. Tähtaja pikendamisest
teatatakse dokumendi esitajale, saatjale või ülesande andjale enne
tähtaja saabumist.
(4) Kui asja lahendamine ei kuulu selle asutuse pädevusse, kellele
dokument saadeti, edastatakse see vastavalt kuuluvusele 5 tööpäeva
jooksul, teatades sellest samaaegselt saatjale.
(5) Dokumentide läbivaatamise ja asja lahendamise tähtaegu
arvestatakse tööpäevades, kalendripäevades või kuudes dokumendi
saabumisele järgnevast päevast, kui õigusaktidest ei tulene teisiti.
2. jagu
Dokumendi kooskõlastamine
§ 36. Dokumendi kooskõlastamise viisid
(1) Asutuste vahel kooskõlastatakse dokumendid kirjalikult,
kooskõlastusmärkega või viseerimise teel.
(2) Dokumentide asutusesisese kooskõlastamise viisid reguleeritakse
asutuse asjaajamiskorras.
§ 37. Dokumendi kooskõlastamise tähtajad
(1) Asutustevaheliseks kooskõlastamiseks esitatud dokumentide
kooskõlastamise tähtaega hakatakse arvestama dokumendi saabumisele
järgnevast kuupäevast ning dokumendid kooskõlastatakse õigusaktides
ettenähtud tähtaegu arvestades.
(2) Dokumendi asutusesisese kooskõlastamise tähtajad määratakse
kindlaks asutuse asjaajamiskorras.
§ 38. Dokumendi saatmine kooskõlastamiseks ja allkirjastamiseks
(1) Dokument saadetakse kooskõlastamiseks kõigepealt astmelt
madalamale asutusele, ametnikule või töötajale ning seejärel
kõrgemalseisvale asutusele või astmelt kõrgemale ametnikule või
töötajale.
(2) Kui dokument on asjaomaste asutuste, ametnike või töötajatega
kooskõlastatud, saadetakse see allkirjastamiseks koos kõikide lisade
ja teiste asjasse puutuvate dokumentidega.
(3) Kui dokumendi kooskõlastaja ei kooskõlasta dokumenti, tuleb
dokumendi allkirjastamisel lisada selle juurde kooskõlastaja kirjalik
eriarvamus või kooskõlastamisest keeldumine.
3. jagu
Dokumendi allkirjastamine ja asja lahendamine
§ 39. Ametnike ja töötajate õigused ja pädevus dokumendi
allkirjastamisel
Ametnike ja töötajate õigused ja pädevus dokumentide allkirjastamisel
määratletakse seadustes, asutuse ja tema struktuuriüksuste
põhimäärustes või põhikirjades või muudes sisemist töökorda
reguleerivates dokumentides.
§ 40. Paberdokumendi allkirjastamine
(1) Õigusaktid ja protokollid allkirjastatakse ühes eksemplaris, kui
seadusest ei tulene teisiti.
(2) Lepingute ja aktide puhul allkirjastatakse vajalik hulk
eksemplare, näidates eksemplaride arvu ja nende jaotuse ära dokumendis.
(3) Väljasaadetud kirja asutusse jääv ärakiri allkirjastatakse või
tõestatakse ametliku kinnitusega.
(4) Juhul kui allkirjast ei ole võimalik välja lugeda allkirjastaja
nime, tuleb allkirja juurde kirjutada ka allkirja andja nimi.
(5) Asutus sätestab oma asjaajamiskorras või muudes sisemist
töökorraldust reguleerivates dokumentides dokumentide ärakirjade
ametliku kinnitamise pädevust omavad ametnikud või töötajad, selle
viisid ja korra.
(6) Allkirja faksiimile ega muu allkirja jäljend ei asenda allkirja.
§ 41. Digitaaldokumentide allkirjastamine
(1) Asutustevahelises asjaajamises kasutatakse digitaalallkirjaga
dokumenti juhul, kui saaja asutuse veebilehel on vastav teave
digitaalallkirjaga dokumentide vastuvõtmise kohta ja see on sätestatud
saaja asutuse asjaajamiskorras või muus õigusaktis.
(2) Juhul kui digitaaldokumendi allkirjastab üks ametnik või töötaja,
allkirjastatakse dokument selliselt, et allkiri lisandub dokumendile
ja moodustub üks allkirjastatud dokument.
(3) Juhul kui digitaaldokumendi allkirjastavad mitu ametnikku või
töötajat, allkirjastatakse dokument selliselt, et allkirjadest
moodustuvad dokumendi lahutamatud osad.
(4) Asutusesiseses asjaajamises võib kasutada digitaalallkirja
vastavalt asutuse asjaajamiskorrale või muudele asutuse sisemist
töökorraldust reguleerivatele aktidele.
(5) Digitaaldokumentide allkirjastamise täpsem kord reguleeritakse
asutuse asjaajamiskorras.
§ 42. Digitaaldokumendi väljasaatmine
Digitaaldokument saadetakse adressaadile digitaalselt:
1) kirjana
koos vajalike lisadega ja allkirjastatuna, kui see on nõutud;
2)
teatena, milles on märgitud dokumenti saatva asutuse nimetus,
dokumendi pealkiri, kuupäev ja indeks või number ning millele on
lisatud allkirjastatud dokument;
3) teatena, milles on märgitud
dokumenti saatva asutuse nimetus ning viide saadetava dokumendi
asukohale;
4) teatena, millele lisatakse dokument koos kõikide
vajalike rekvisiitidega.
§ 43. Asja lahendatuks lugemine
(1) Asi loetakse lahendatuks, kui dokumendist tulenevad toimingud on
õigusaktidega ettenähtud korras sooritatud ja asjaosalistele on
sellest teatatud või kui dokumendi saatjale on vastatud.
(2) Dokument loetakse tähtaegselt vastatuks või asi lahendatuks, kui:
1)
vastus on sideettevõttele ärasaatmiseks üle antud määratud tähtajal;
2)
või dokument on asjast huvitatud isikule digitaalselt kättesaadavaks
tehtud või sellest on isikule teatatud;
3) või on sooritatud
muud õigusaktidega ettenähtud toimingud.
(3) Kui asja lahendamine ei vaja õigusaktide kohaselt eraldi dokumendi
koostamist, teeb täitja dokumendiregistrisse või paberdokumendi korral
dokumendile täitmismärke, näidates, kuidas, millal ja kes asja
lahendas.
§ 44. Kontroll dokumentidest tulenevate ülesannete täitmise ning
asjade tähtaegse lahendamise üle
Dokumentidest tulenevate ülesannete täitmist ning asjade tähtaegset
lahendamist kontrollitakse vastavalt asutuse asjaajamiskorras
sätestatule.
4. jagu
Dokumentide hoidmine asutuses
§ 45. Üldnõuded dokumentide hoidmisele
(1) Asutus kehtestab oma tegevuse käigus loodud või saadud dokumentide
liigitamiseks ja neile säilitustähtaja määramiseks dokumentide loetelu
«Arhiivieeskirjas» sätestatud korras.
(2) Dokumente, millega seotud asjaajamine on lõppenud, hoitakse
asutuses, hävitatakse või antakse avalikku arhiivi üle kooskõlas
«Arhiivieeskirjaga».
§ 46. Lahendatud paberdokumentide hoidmine asutuses
(1) Lahendatud paberdokumente hoitakse registraatorites,
kiirköitjates, mappides või muudes ümbristes (edaspidi toimik),
mille seljale või kaanele märgitakse asutuse dokumentide loetelus
vastavale dokumendisarjale antud tähis ja nimetus ning asjaajamisaasta
number.
(2) Kirjavahetuse puhul paigutatakse samasse toimikusse esmane
(algatus)kiri koos vastuskirjade ja muude asja lahendamise käigus
tekkinud dokumentidega (memod, ettepanekud, arvamused jms). Dokumendid
järjestatakse kronoloogiliselt nii, et need käsitleksid asja
terviklikult. Kirjavahetuse lõpetab selles asjas viimati koostatud või
saadud dokument.
(3) Üldjuhul peetakse toimikuid asjaajamisperioodide kaupa.
§ 47. Lahendatud digitaaldokumentide hoidmine asutuses
(1) Lahendatud digitaaldokumendid salvestatakse säilivuskindlale
kandjale ja formaadis, mis tagab nende säilimise autentse ja
terviklikuna vähemalt neile kehtestatud säilitustähtaja jooksul.
(2) Lahendatud digitaaldokument vormistatakse paberkandjale juhul, kui
ta kuulub alalisele säilitamisele või kui ei ole võimalik tagada
dokumendi säilimist digitaalkandjal autentsena ja terviklikuna
ettenähtud säilitustähtaja jooksul.
(3) Lõikes 2 nimetatud dokumendi säilitamisele kuuluv eksemplar peab
olema allkirjastatud või tõestatud ametliku kinnitusega.
Allkirjastamise või ametliku kinnitusega tõestamise korra määrab
asutus oma asjaajamiskorras kooskõlas teiste õigusaktidega.
(4) Kui dokument on asutusse saabunud või välja saadetud
elektronpostiga ja temast säilitatakse väljatrükk, säilitatakse
paberkandjal ka vastav elektronposti teade.
(5) Enne dokumentide ainult digitaalsele säilitamisele üleminekut
peavad asutuses olema kasutusele võetud abinõud dokumentide säilivuse
tagamiseks neile kehtestatud tähtaja jooksul.
(6) Iga digitaalselt hoitava dokumendi puhul peab olema määratud sari,
millesse dokument vastavalt asutuse dokumentide loetelule kuulub.
Sarja tunnust võib täiendada teiste dokumendi leidmist,
süstematiseerimist ja arhiveerimistoiminguid hõlbustavate tunnustega.
5. peatükk
ASJAAJAMISE ÜLEANDMINE
§ 48. Asjaajamise üleandmise kohustus
(1) Enne teenistus- või töökohalt vabastamist või teenistus- või
töösuhte peatumisel on ametnik või töötaja kohustatud asjaajamise üle
andma selle vastuvõtjaks määratud ametnikule või töötajale
teenistusest või töölt lahkumise päevaks või vahetu juhi määratud
tähtajaks.
(2) Asjaajamise üleandmine vormistatakse asjaajamise
üleandmis-vastuvõtmisaktiga juhul, kui lahkub asutuse või
struktuuriüksuse juht või kui seda nõuab vahetu juht, üleandja või
vastuvõtja.
(3) Asjaajamise üleandmise täpsem kord sätestatakse asutuse
asjaajamiskorras.
§ 49. Asjaajamise üleandmis-vastuvõtmisakti sisunõuded
(1) Asjaajamise üleandmis-vastuvõtmisakt peab sisaldama:
1)
täitmisel olevate lepingute loetelu;
2) pooleli olevate
õigusaktide eelnõude loetelu;
3) lahendamisel olevate
ülesannete ja vastavate dokumentide loetelu;
4) üleantavate
üksikdokumentide ning toimikute loetelu.
(2) Asutuse juhtimise üleandmisel peab asjaajamise
üleandmis-vastuvõtmisakt sisaldama lisaks lõikes 1 loetletud andmetele
järgmisi andmeid:
1) asutuse koosseisunimestik ja täidetud
kohtade arv;
2) asutuse eelarvevahendite seis;
3) asutuse
pitsatite arv, liigid ja asukoht ning nende hoidmise eest vastutavate
ametnike või töötajate nimed ja ametikohad;
4)
lahkuva juhi poolt viimasena allkirjastatud dokumentide indeksid või
numbrid vastavalt dokumendiliigile;
5) üldandmed asutuse arhiivi
kohta.
(3) Lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatule võib akti kanda muud vajalikud
andmed asutuse asjaajamise kohta.
§ 50. Üleandmis-vastuvõtmisakti vorminõuded
(1) Akti märgitakse asutuse juhi poolt määratud asjaajamise üleandmise
juures viibivate ametnike või töötajate nimed ja ameti- või töökohtade
nimetused ning paberkandjal akti eksemplaride arv ja jaotus.
(2) Akti allkirjastavad asjaajamise üleandja, vastuvõtja ja asutuse
juhi poolt määratud asjaajamise üleandmise juures viibivad ametnikud
või töötajad. Akti kinnitab üleandja vahetu ülemus.
(3) Asutuse juhi vahetumisel koostatud asjaajamise
üleandmis-vastuvõtmisakti kinnitab kõrgemalseisva asutuse juht.
(4) Akt registreeritakse asutuse dokumendiregistris ja säilitatakse
vähemalt selles asutuses, kus toimus asjaajamise üleandmine.
(5) Kui asjaajamise üleandmis-vastuvõtmisakt vormistatakse
digitaalselt, tagatakse kõikidele allkirjastajatele juurdepääs aktile.
§ 51. Asjaajamise ühepoolne ülevõtmine
Kui ametnik või töötaja keeldub asjaajamise üleandmisest või kui
üleandmine pole võimalik, toimub asjaajamise ülevõtmine ühepoolselt
kõrgemalseisva ametniku või töötaja, asutuse juhi või tema poolt
määratud ametniku või töötaja või kõrgemalseisva asutuse esindaja
juuresolekul. Sel juhul tehakse üleandmis-vastuvõtmisakti vastav märge.
§ 52. Mittenõustumine akti sisuga
Kui üks osapool asjaajamise üleandmisel või vastuvõtmisel ei ole akti
sisuga nõus, siis esitatakse enne allkirjastamist motiveeritud
eriarvamus, mis lisatakse aktile ja mille olemasolu kohta tehakse akti
märge.
6. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 53. Asutuste asjaajamiskorra kooskõlla viimine määrusega
(1) Asutuse asjaajamiskord viiakse kooskõlla määrusega 1. juuniks
2001. a.
(2) Ministrid, riigisekretär, maavanemad, ametite ja inspektsioonide
peadirektorid ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud võivad oma
valitsemisalas või halduses olevatele üheliigilistele asutustele
kehtestada ühtse asjaajamiskorra või täiendavaid nõudeid asjaajamisele.
(3) Ministeeriumid, maavalitsused ja Riigikantselei on kohustatud
kontrollima oma valitsemisalas või halduses olevate asutuste
asjaajamiskordade tähtaegset kooskõlla viimist määrusega.
(4) Kohaliku omavalitsusüksuse volikogu või tema volitusel linna- või
vallavalitsus võib kehtestada linna või valla asutuste ühtse
asjaajamiskorra.
§ 54. Dokumendiregistri pidamise kooskõlla viimine määrusega
(1) Asutused viivad oma dokumendiregistrid kooskõlla määrusega ja
avalikustavad dokumendiregistrid veebilehel hiljemalt 1. märtsiks
2002. a.
(2) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse haridus-, kultuuri-, sotsiaal- või
muud teenust osutavad asutused alustavad digitaalse dokumendiregistri
pidamist tehniliste võimaluste loomisel.
(3) Kohaliku omavalitsusüksuse asutused võivad pidada ühist
dokumendiregistrit, kui see on sätestatud valla või linna ühtses
asjaajamiskorras.
§ 55. Määruse kehtetuks tunnistamine (õ)
29.11.2005 15:00
(1) Vabariigi Valitsuse 2. juuli 1996. a määrus nr 183
«Valitsusasutuste asjaajamiskorra alused» (RT I 1996, 56, 1039; 1998,
118/120, 1904; 1999, 73, 695) tunnistatakse kehtetuks.
(2) Kuni uute standardite vastuvõtmiseni juhindutakse dokumentide
vormistamise ja rekvisiitide paigutuse osas Vabariigi Valitsuse
2. juuli 1996. a määrusega nr 183 kinnitatud «Valitsusasutuste
asjaajamiskorra alustega» sätestatud näidisvormingutest.
§ 56. [käesolevast tekstist välja jäetud]
Õiend
Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 2001. a määruse nr 80
"Asjaajamiskorra ühtsed alused" terviktekstist on välja jäetud
rakendussäte § 55, mille kehtivusaeg ei ole lõppenud ja mis peaks
seetõttu terviktekstis sisalduma.