Puude raskusastme määramise ja lisakulude tuvastamise kord, rehabilitatsiooniplaani vorm

Väljaandja:	Sotsiaalminister
Akti liik:	määrus
Teksti liik:	terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:	20.01.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:	30.09.2008
Avaldamismärge:

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

27.03.2002 nr 55 (RTL 2002, 47, 654) 13.04.2002

17.02.2003 nr 25 (RTL 2003, 26, 397) 28.02.2003

26.03.2004 nr 22 (RTL 2004, 35, 580) 10.04.2004

24.03.2005 nr 48 (RTL 2005, 38, 547) 10.04.2005

26.10.2005 nr 108 (RTL 2005, 109, 1691) 11.11.2005

28.05.2007 nr 49 (RTL 2007, 46, 814) 10.06.2007

4.01.2008 nr 2 (RTL 2008, 5, 57) 20.01.2008 (rakendatakse alates 1.01.2008)

Määrus kehtestatakse «Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse» § 2¹ lõike 1 ja § 2² lõike 1 alusel.

[RTL 2008, 5, 57 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrus kehtestab puude raskusastme määramise ja lisakulude tuvastamise korra.

(2) Puude raskusaste määratakse ja lisakulud tuvastatakse arstliku ekspertiisiga (edaspidi ekspertiis).

§ 2. Ekspertiisi tegija

(1) Puude arstliku ekspertiisi (edaspidi ekspertiis) teeb ekspertiisikomisjon või ekspertarst.

(2) Ekspertiisi teeb pensioniameti ekspertarst, välja arvatud lõikes 3 ja lõikes 4 sätestatud juhtudel.

(3) Kui inimese puude tuvastamine nõuab erineva kvalifikatsiooniga ekspertarstide hinnangut, teeb ekspertiisi pensioniameti ekspertiisikomisjon (edaspidi ekspertiisikomisjon ).

(4) Kui inimese põhiliseks tervisehäireks on psühhiaatriline haigus, teeb ekspertiisi ekspertarst, kellega Sotsiaalkindlustusamet on sõlminud töövõtulepingu.

(5) Puude tuvastamise otsuse vaidlustamisel tehakse täiendav arstlik ekspertiis “Riikliku pensionikindlustuse seaduse” § 40 lõike 2 alusel moodustatud vaidluskomisjoni töökorras sätestatud alusel.

[RTL 2003, 26, 397 – jõust. 28.02.2003]

§ 3. Ekspertiisi taotlemine

(1) Arstliku ekspertiisi taotluse (edaspidi ekspertiisitaotlus ) esitab isik elukohajärgsele pensioniametile. Kui isikul on kehtiv rehabilitatsiooniplaan, mis pole koostatud pensioniameti suunamisel, lisab isik selle ekspertiisitaotluse juurde.

(2) Pensioniamet võtab vastu isiku poolt eelnevalt täidetud “Riikliku pensionikindlustuse seaduse” § 16 lõike 11 alusel kehtestatud arstliku ekspertiisi taotluse.

(3) Pensioniamet nõustab isikut ekspertiisitaotluse täitmisel või vajadusel täidab ekspertiisitaotluse isiku eest. Kui ekspertiisitaotluse täidab pensioniameti töötaja, tutvustab ta isikule ekspertiisitaotluses sisalduvaid andmeid. Isik kinnitab oma allkirjaga andmete õigsust ning et ta on teadlik ekspertiisi eesmärgist.

(4) Pensioniameti töötaja selgitab isikule, et puude raskusastme määramiseks peavad isiku poolt nimetatud pere- või eriarstil (edaspidi arst) olema isiku terviseseisundi kirjeldamiseks asjakohased andmed.

(5) Pensioniamet esitab paberkandjal või edastab elektrooniliselt taotluse isiku terviseseisundi kirjelduse saamiseks viie tööpäeva jooksul isiku poolt nimetatud perearstile. Juhul kui perearstil ei ole ekspertiisiks vajalikke eriarsti poolt teostatud konsultatsioonide, ravi või uuringute andmeid, märgib perearst selle terviseseisundi kirjeldusse. Kui isikut põhiliselt raviv eriarst on psühhiaater, esitab pensioniamet taotluse isiku terviseseisundi kirjelduse saamiseks psühhiaatrile.

[RTL 2005, 109, 1691 – jõust. 11.11.2005]

(6) Arst täidab tema käsutuses olevate andmete põhjal “Riikliku pensionikindlustuse seaduse” § 16 lõike 11 alusel kehtestatud terviseseisundi kirjelduse vormi ning esitab paberkandjal või edastab elektrooniliselt selle taotluse saatnud pensioniametile arvates asjakohase taotluse saamisest 10 tööpäeva jooksul. Kui arstil puuduvad isiku terviseseisundi kirjelduse vormi täitmiseks vajalikud andmed, siis ta märgib  ta selle ära vastava küsimuse juures.

(7) Hoolekandeasutuses ööpäevaringselt elava või haiglas viibiva isiku taotluse juurde esitab hoolekandeasutus või haigla teatise, kui isik vajab puude tõttu individuaalset abivahendit või kus on loetletud toimingud, milles isik vajab kõrvalabi või juhendamist väljaspool hoolekandeasutust või haiglat. Teatises loetletakse toimingute või abivahendi kasutamisega seotud kulud, finantseerimise allikad ja nende osakaal finantseerimisel.

[RTL 2005, 38, 547 – jõust. 10.04.2005]

§ 4. Isikliku rehabilitatsiooniplaani koostamine

(1) Isiklik rehabilitatsiooniplaan (lisa) on rehabilitatsiooniasutuses isiku enda või tema seadusliku esindaja aktiivsel osalemisel koostatud kirjalik dokument, milles antakse hinnang isiku tegevusvõimele ja kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusele ning tuuakse ära isiku iseseisvaks toimetulekuks ja sotsiaalseks integreerumiseks vajalikud tegevused. Isiklik rehabilitatsiooniplaan  täidetakse elektroonselt.

(2) Isiklik rehabilitatsiooniplaan koostatakse ekspertiisikomisjoni või Sotsiaalkindlustusameti suunamisel:

1) igale puude raskusastet taotlevale lapsele;

2) 16-aastasele ja vanemale inimesele, kui ekspertiisitaotluses sisalduvad andmed isiku tegevusvõime ning kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajaduse kohta on puude raskusastme määramiseks ebapiisavad või isikliku rehabilitatsiooniplaani koostamine on vajalik isiku iseseisvaks toimetulekuks ja sotsiaalseks integratsiooniks.

(3) Isiklik rehabilitatsiooniplaan koostatakse ühes eksemplaris, mis edastatakse ekspertiisikomisjonile või Sotsiaalkindlustusametile. Ekspertiisikomisjon või Sotsiaalkindlustusamet teeb rehabilitatsiooniplaanist koopia ja edastab rehabilitatsiooniplaani originaali isikule koos puude ekspertiisi otsusega.

(4) Kui rehabilitatsiooniplaanis sisalduvad andmed isiku tegevusvõime ning kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajaduse kohta on puude raskusastme määramiseks ja lisakulude tuvastamiseks ebapiisavad, tagastab ekspertiisikomisjon või Sotsiaalkindlustusamet rehabilitatsiooniplaani kümne tööpäeva jooksul selle saamise päevast rehabilitatsiooniplaani koostanud rehabilitatsiooniasutusele, teatades, millised andmed tuleb täiendavalt lisada.

[RTL 2005, 38, 547 – jõust. 10.04.2005]

§ 5. Puude raskusastme määramise alused

(1) Puude raskusastme määramisel võetakse arvesse:

1) terviseseisund;

2) tegevusvõime;

3) kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest;

4) kõrvalabi ja juhendamise vajadus, mis esineb inimesel tehniliste abivahendite kasutamisele vaatamata;

5) elukeskkond;

6) puudest tingitud lisakulud;

7) rehabilitatsiooniplaani olemasolul selles ettenähtud tegevused.

§ 6. Puude raskusastmed

Isikule määratakse:

1) sügav puue, kui isik vajab pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt;

2) raske puue, kui isik vajab kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval;

3) keskmine puue, kui isik vajab regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas.

§ 7. Puude raskusastme määramise päev

(1) Puude raskusastme määramise päevaks loetakse ekspertiisitaotluse ekspertiisikomisjonile või Sotsiaalkindlustusametile esitamise päev või postiga saatmise korral lähtekoha postitempli kuupäev.

(2) Andmete täiendamise korral loetakse puude raskusastme määramise päevaks lõikes 1 sätestatud kuupäev, kui täiendused on ekspertiisikomisjonile või Sotsiaalkindlustusametile esitatud või saadetud 3 kuu jooksul täiendavate andmete kohta teate saamisest.

(3) [Kehtetu]

[RTL 2005, 38, 547 – jõust. 10.04.2005]

§ 8. Puude raskusastme kestus

(1) Puude raskusaste määratakse tähtajaga:

[RTL 2008, 5, 57 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

1)  pool aastat;

2)  üks aasta;

3)  kaks aastat;

4)  kolm aastat.

(2) [Kehtetu – RTL 2008, 5, 57 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

(3) Kui puude raskusastme määramise ajal on isikul kehtiv töövõime kaotuse protsent, määratakse talle puude raskusaste püsiva töövõimetuse kestuse lõpuni, kuid mitte kauemaks kui kolmeks aastaks.

(4) Puude raskusastme kestuse määramisel lähtub ekspertiisikomisjon või ekspertarst haiguste ja vigastuste raskusastmest, organismi funktsionaalsest seisundist ja selle muutumise senisest kiirusest, edasisest prognoosist ning rehabiliteerimise võimalustest.

§ 9. Korduvekspertiis

(1) Puude tuvastamisel määrab ekspertiisikomisjon või ekspertarst korduvekspertiisi tähtaja hiljemalt puude raskusastme kestuse viimaseks kalendrikuuks.

(2) Isik esitab uue ekspertiisitaotluse pensioniametile.

(3) Terviseseisundi muutumisel võib isik taotleda korduvekspertiisi enne § 8 lõikes 1 sätestatud puude kestuse lõppemist.

[RTL 2008, 5, 57 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

(4) Kui isiku terviseseisund ei ole muutunud, teavitab arst sellest pensioniametit.

[RTL 2005, 38, 547 – jõust. 10.04.2005]

§ 10. Puude raskusastme määramise otsus

(1) Arstliku ekspertiisi komisjon või ekspertarst teeb puude raskusastme määramise või määramata jätmise otsuse arstliku ekspertiisi taotluses ja terviseseisundi kirjelduses esitatud andmete põhjal 15 tööpäeva jooksul alates terviseseisundi kirjelduse saamisest.

(2) Otsuses märgitakse:

1) puude raskusaste;

2) puude raskusastme määramise päev;

3) puude raskusastme kestus;

4) korduvekspertiisi tähtaeg;

5) puude raskusastme määramise või määramata jätmise alus.

(3) Ekspertiisikomisjonvõi Sotsiaalkindlustusamet esitab või saadab isikule ekspertiisi otsuse koos sisulise põhjendusega ning terviseseisundi kirjelduse esitanud või saatnud arstile ekspertiisi otsuse koopia arvates ekspertiisi otsuse vastuvõtmise päevast 10 tööpäeva jooksul.

(4) Kui ekspertiisi tegi § 2 lõikes 2 või lõikes 3 sätestatud juhul isiku asukohajärgse pensioniameti ekspertarst või ekspertiisikomisjon, edastatakse otsuse kinnitatud koopia lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul ka isiku elukohajärgsele pensioniametile.

(5) Pensioniamet väljastab soovi korral puudega lapsele pensionitunnistuse, mis tõendab puude raskusastet ja kestust.

[RTL 2005, 38, 547 – jõust. 10.04.2005]

§ 11. Ekspertiisialaste vaidluste lahendamise kord

(1) Kui isik ei ole puude raskusastme määramise või määramata jätmise otsusega nõus, võib ta pöörduda Sotsiaalkindlustusameti juures oleva vaidluskomisjoni poole kolme kuu jooksul otsusest teadasaamisest.

(2) Vaidluskomisjoni otsusega mittenõustumise korral on isikul õigus pöörduda halduskohtu poole kolme kuu jooksul vaidluskomisjoni otsuse teatavaks tegemisest.

§ 11¹. Määruse rakendamine

(1) Kui §-s 4 nimetatud isikliku rehabilitatsiooniplaani koostamist on alustatud enne 2007. a 10. juunit, lähtutakse isikliku rehabilitatsiooniplaani koostamisel enne 2007. a 10. juunit kehtinud määruse lisast „Isiklik rehabilitatsiooniplaan”.

(2) Terviseseisundi muutumisel võib isik taotleda korduvekspertiisi ka juhul, kui isikule on puude raskusaste määratud tähtajatult enne 2008. aasta 1. jaanuari.

[RTL 2008, 5, 57 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

§-d 12–13 [Käesolevast tekstist välja jäetud]

 

 

 

Väljaandja:	Sotsiaalminister
Akti liik:	määrus
Teksti liik:	terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:	01.10.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:	Kehtetu
Avaldamismärge:

Kehtetu – RTL 2008, 81, 1126 – jõust. 1.10.2008