Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi
Teatajas, jõustumise aeg):
27.03.2002/55 (RTL 2002,
47, 654) 13.04.2002
17.02.2003/25 (RTL 2003,
26, 397) 28.02.2003
26.03.2004/22 (RTL 2004,
35, 580) 10.04.2004
24.03.2005/48 (RTL 2005, 38, 547)
10.04.2005
26.10.2005/108 (RTL 2005, 109, 1691
) 11.11.2005
Määrus kehtestatakse “Puuetega
inimeste sotsiaaltoetuste seaduse” § 21 ja §
22 lõike 1 alusel.
§1. Reguleerimisala
(1) Määrus kehtestab puude raskusastme määramise ja lisakulude
tuvastamise korra.
(2) Puude raskusaste määratakse ja lisakulud tuvastatakse arstliku
ekspertiisiga (edaspidi ekspertiis).
§2. Ekspertiisi tegija
(1) Puude arstliku ekspertiisi (edaspidi ekspertiis)
teeb ekspertiisikomisjon või ekspertarst.
(2) Ekspertiisi teeb pensioniameti ekspertarst, välja arvatud lõikes
3 ja lõikes 4 sätestatud juhtudel.
(3) Kui inimese puude tuvastamine nõuab erineva kvalifikatsiooniga
ekspertarstide hinnangut, teeb ekspertiisi pensioniameti
ekspertiisikomisjon (edaspidi ekspertiisikomisjon ).
(4) Kui inimese põhiliseks tervisehäireks on psühhiaatriline haigus,
teeb ekspertiisi ekspertarst, kellega Sotsiaalkindlustusamet on
sõlminud töövõtulepingu.
(5) Puude tuvastamise otsuse vaidlustamisel tehakse täiendav arstlik
ekspertiis “Riikliku pensionikindlustuse seaduse” § 40 lõike 2 alusel
moodustatud vaidluskomisjoni töökorras sätestatud alusel.
[RTL 2003, 26, 397 –
jõust. 28.02.2003]
§3. Ekspertiisi taotlemine
(1) Arstliku ekspertiisi taotluse (edaspidi ekspertiisitaotlus
) esitab isik elukohajärgsele pensioniametile. Kui isikul on kehtiv
rehabilitatsiooniplaan, mis pole koostatud pensioniameti suunamisel,
lisab isik selle ekspertiisitaotluse juurde.
(2) Pensioniamet võtab vastu isiku poolt eelnevalt täidetud “Riikliku
pensionikindlustuse seaduse” § 16 lõike 11 alusel kehtestatud arstliku
ekspertiisi taotluse.
(3) Pensioniamet nõustab isikut ekspertiisitaotluse täitmisel või
vajadusel täidab ekspertiisitaotluse isiku eest. Kui
ekspertiisitaotluse täidab pensioniameti töötaja, tutvustab ta isikule
ekspertiisitaotluses sisalduvaid andmeid. Isik kinnitab oma allkirjaga
andmete õigsust ning et ta on teadlik ekspertiisi eesmärgist.
(4) Pensioniameti töötaja selgitab isikule, et puude raskusastme
määramiseks peavad isiku poolt nimetatud pere- või eriarstil (edaspidi arst)
olema isiku terviseseisundi kirjeldamiseks asjakohased andmed.
(5) Pensioniamet esitab paberkandjal või edastab elektrooniliselt
taotluse isiku terviseseisundi kirjelduse saamiseks viie tööpäeva
jooksul isiku poolt nimetatud perearstile. Juhul kui perearstil ei ole
ekspertiisiks vajalikke eriarsti poolt teostatud konsultatsioonide,
ravi või uuringute andmeid, märgib perearst selle terviseseisundi
kirjeldusse. Kui isikut põhiliselt raviv eriarst on psühhiaater,
esitab pensioniamet taotluse isiku terviseseisundi kirjelduse
saamiseks psühhiaatrile.
[RTL 2005, 109, 1691 – jõust.
11.11.2005]
(6) Arst täidab tema käsutuses olevate andmete põhjal “Riikliku
pensionikindlustuse seaduse” § 16 lõike 11 alusel kehtestatud
terviseseisundi kirjelduse vormi ning esitab paberkandjal või edastab
elektrooniliselt selle taotluse saatnud pensioniametile arvates
asjakohase taotluse saamisest 10 tööpäeva jooksul. Kui arstil puuduvad
isiku terviseseisundi kirjelduse vormi täitmiseks vajalikud andmed,
siis ta märgib ta selle ära vastava küsimuse juures.
(7) Hoolekandeasutuses ööpäevaringselt elava või haiglas viibiva isiku
taotluse juurde esitab hoolekandeasutus või haigla teatise, kui isik
vajab puude tõttu individuaalset abivahendit või kus on loetletud
toimingud, milles isik vajab kõrvalabi või juhendamist väljaspool
hoolekandeasutust või haiglat. Teatises loetletakse toimingute või
abivahendi kasutamisega seotud kulud, finantseerimise allikad ja nende
osakaal finantseerimisel.
[RTL 2005, 38, 547 – jõust. 10.04.2005]
§4. Isikliku rehabilitatsiooniplaani koostamine
(1) Isiklik rehabilitatsiooniplaan (lisa) on
rehabilitatsiooniasutuses isiku enda või tema seadusliku esindaja
aktiivsel osalemisel koostatud kirjalik dokument, milles antakse
hinnang isiku tegevusvõimele ja kõrvalabi, juhendamise või järelevalve
vajadusele ning tuuakse ära isiku iseseisvaks toimetulekuks ja
sotsiaalseks integreerumiseks vajalikud tegevused. Isiklik
rehabilitatsiooniplaan täidetakse elektroonselt.
(2) Isiklik rehabilitatsiooniplaan koostatakse ekspertiisikomisjoni
või Sotsiaalkindlustusameti suunamisel:
1) igale puude raskusastet taotlevale lapsele;
2) 16-aastasele ja vanemale inimesele, kui ekspertiisitaotluses
sisalduvad andmed isiku tegevusvõime ning kõrvalabi, juhendamise või
järelevalve vajaduse kohta on puude raskusastme määramiseks
ebapiisavad või isikliku rehabilitatsiooniplaani koostamine on vajalik
isiku iseseisvaks toimetulekuks ja sotsiaalseks integratsiooniks.
(3) Isiklik rehabilitatsiooniplaan koostatakse ühes eksemplaris, mis
edastatakse ekspertiisikomisjonile või Sotsiaalkindlustusametile.
Ekspertiisikomisjon või Sotsiaalkindlustusamet teeb
rehabilitatsiooniplaanist koopia ja edastab rehabilitatsiooniplaani
originaali isikule koos puude ekspertiisi otsusega.
(4) Kui rehabilitatsiooniplaanis sisalduvad andmed isiku
tegevusvõime ning kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajaduse
kohta on puude raskusastme määramiseks ja lisakulude tuvastamiseks
ebapiisavad, tagastab ekspertiisikomisjon või Sotsiaalkindlustusamet
rehabilitatsiooniplaani kümne tööpäeva jooksul selle saamise päevast
rehabilitatsiooniplaani koostanud rehabilitatsiooniasutusele,
teatades, millised andmed tuleb täiendavalt lisada.
[RTL 2005, 38, 547 – jõust. 10.04.2005]
§5. Puude raskusastme määramise alused
(1) Puude raskusastme määramisel võetakse arvesse:
1) terviseseisund;
2) tegevusvõime;
3) kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus, mis on suurem
inimese eakohasest abivajadusest;
4) kõrvalabi ja juhendamise vajadus, mis esineb inimesel tehniliste
abivahendite kasutamisele vaatamata;
5) elukeskkond;
6) puudest tingitud lisakulud;
7) rehabilitatsiooniplaani olemasolul selles ettenähtud tegevused.
§6. Puude raskusastmed
Isikule määratakse:
1) sügav puue, kui isik vajab pidevat kõrvalabi, juhendamist või
järelevalvet ööpäevaringselt;
2) raske puue, kui isik vajab kõrvalabi, juhendamist või
järelevalvet igal ööpäeval;
3) keskmine puue, kui isik vajab regulaarset kõrvalabi või
juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas.
§7. Puude raskusastme määramise päev
(1) Puude raskusastme määramise päevaks loetakse ekspertiisitaotluse
ekspertiisikomisjonile või Sotsiaalkindlustusametile esitamise päev
või postiga saatmise korral lähtekoha postitempli kuupäev.
(2) Andmete täiendamise korral loetakse puude raskusastme määramise
päevaks lõikes 1 sätestatud kuupäev, kui täiendused on
ekspertiisikomisjonile või Sotsiaalkindlustusametile esitatud või
saadetud 3 kuu jooksul täiendavate andmete kohta teate saamisest.
(3) [Kehtetu]
[RTL 2005, 38, 547 – jõust. 10.04.2005]
§8. Puude raskusastme kestus
(1) Kuni 65-aastasele isikule määratakse puude raskusaste tähtajaga:
1) pool aastat;
2) üks aasta;
3) kaks aastat;
4) kolm aastat.
(2) Vähemalt 65-aastasele isikule võib puude raskusastme määrata
tähtajatult, kui terviseseisundi tõttu tema kõrvalabi, juhendamise või
järelevalve vajadus eeldatavalt ei muutu.
(3) Kui puude raskusastme määramise ajal on isikul kehtiv töövõime
kaotuse protsent, määratakse talle puude raskusaste püsiva
töövõimetuse kestuse lõpuni, kuid mitte kauemaks kui kolmeks aastaks.
(4) Puude raskusastme kestuse määramisel lähtub ekspertiisikomisjon
või ekspertarst haiguste ja vigastuste raskusastmest, organismi
funktsionaalsest seisundist ja selle muutumise senisest kiirusest,
edasisest prognoosist ning rehabiliteerimise võimalustest.
§9. Korduvekspertiis
(1) Puude tuvastamisel määrab ekspertiisikomisjon või ekspertarst
korduvekspertiisi tähtaja hiljemalt puude raskusastme kestuse
viimaseks kalendrikuuks.
(2) Isik esitab uue ekspertiisitaotluse pensioniametile.
(3) Terviseseisundi muutumisel võib isik taotleda korduvekspertiisi
enne § 8 lõikes 1 sätestatud puude kestuse lõppemist või § 8 lõikes 2
sätestatud juhul.
(4) Kui isiku terviseseisund ei ole muutunud, teavitab arst sellest
pensioniametit.
[RTL 2005, 38, 547 – jõust. 10.04.2005]
§10. Puude raskusastme määramise otsus
(1) Arstliku ekspertiisi komisjon või ekspertarst teeb puude
raskusastme määramise või määramata jätmise otsuse arstliku
ekspertiisi taotluses ja terviseseisundi kirjelduses esitatud andmete
põhjal 15 tööpäeva jooksul alates terviseseisundi kirjelduse saamisest.
(2) Otsuses märgitakse:
1) puude raskusaste;
2) puude raskusastme määramise päev;
3) puude raskusastme kestus;
4) korduvekspertiisi tähtaeg;
5) puude raskusastme määramise või määramata jätmise alus.
(3) Ekspertiisikomisjonvõi Sotsiaalkindlustusamet esitab või saadab
isikule ekspertiisi otsuse koos sisulise põhjendusega ning
terviseseisundi kirjelduse esitanud või saatnud arstile ekspertiisi
otsuse koopia arvates ekspertiisi otsuse vastuvõtmise päevast 10
tööpäeva jooksul.
(4) Kui ekspertiisi tegi § 2 lõikes 2 või lõikes 3 sätestatud juhul
isiku asukohajärgse pensioniameti ekspertarst või ekspertiisikomisjon,
edastatakse otsuse kinnitatud koopia lõikes 3 sätestatud tähtaja
jooksul ka isiku elukohajärgsele pensioniametile.
(5) Pensioniamet väljastab soovi korral puudega lapsele
pensionitunnistuse, mis tõendab puude raskusastet ja kestust.
[RTL 2005, 38, 547 – jõust. 10.04.2005]
§11. Ekspertiisialaste vaidluste lahendamise kord
(1) Kui isik ei ole puude raskusastme määramise või määramata jätmise
otsusega nõus, võib ta pöörduda Sotsiaalkindlustusameti juures oleva
vaidluskomisjoni poole kolme kuu jooksul otsusest teadasaamisest.
(2) Vaidluskomisjoni otsusega mittenõustumise korral on isikul õigus
pöörduda halduskohtu poole kolme kuu jooksul vaidluskomisjoni otsuse
teatavaks tegemisest.
§-d 12 – 13 [Käesolevast tekstist välja jäetud]
|
|
„Sotsiaalministri 8. jaanuari 2002. a
määruse nr 9
“Puude
raskusastme määramise ja lisakulude
tuvastamise kord”
lisa
|
|
ISIKLIK REHABILITATSIOONIPLAAN
Sotsiaalkindlustusameti suunamiskiri
Nr. .................................
|
|
|
|
Rehabilitatsiooniasutus
|
(nimetus)
|
|
Registrinumber
|
__ __ __ __ __ __ __ __
|
|
Aadress, postiindeks
|
|
|
Telefon
|
|
|
Faks
|
|
|
E-post
|
|
|
Rehabilitatsiooniplaani koostamise ja
juhendamise eest vastutav
rehabilitatsiooni-meeskonna spetsialist
|
(ees- ja perekonnanimi, telefon, e-post)
|
|
|
|
Klient
|
(ees- ja perekonnanimi)
|
|
Isikukood
|
__ __ __ __ __ __ __ __ __ __ __
|
|
Vanus
|
|
|
Elukoha aadress, postiindeks
|
|
|
Telefon kodus
|
kodus
|
tööl
|
|
Perekonnaseis
|
__ vallaline
|
|
|
__ abielus
|
|
|
__ vabaabielus
|
|
|
__ lahutatud
|
|
|
__ lesk
|
|
Suhtluskeel
|
__ eesti keel
|
|
|
__ vene keel
|
|
|
__ (muu)
|
|
Haridus
|
__ kõrgharidus
|
|
|
__ keskharidus
|
|
|
__ keskeriharidus
|
|
|
__ kutseharidus
|
|
|
__ põhiharidus
|
|
|
__ algharidus
|
|
|
__ hariduseta
|
|
Sotsiaalne staatus
|
__ töötab
|
|
|
__ ei tööta
|
|
|
__ õpib
|
|
|
__ vanaduspensionär
|
|
__ töövõimetuspensionär
|
|
|
|
Kliendi seaduslik esindaja või
kontaktisik (vajalik alla joonida)
|
(ees- ja perekonnanimi)
|
|
Isikukood
|
__ __ __ __ __ __ __ __ __ __ __
|
|
Vanus
|
|
|
Elukoha aadress, postiindeks
|
|
|
Telefon kodus
|
|
|
Telefon tööl
|
|
|
|
|
Suhtluskeel
|
__ eesti keel
|
|
|
__ vene keel
|
|
|
__ (muu)
|
|
|
|
Kliendi probleemid ja eesmärgid
(kliendi/esindaja hinnangul):
|
|
Peamised
|
|
Probleemid
|
|
|
Eesmärgid
|
|
|
|
|
Täiendavad
|
|
Probleemid
|
|
|
Eesmärgid
|
|
|
|
|
Olen nõus minu isikuandmete, sh
delikaatsete isikuandmete töötlemise ja
töötlemiseks edastamisega kolmandatele
isikutele, kui see on vajalik minu puude
raskusastme määramiseks,
rehabilitatsioonivajaduse
väljaselgitamiseks või rehabilitatsiooni
läbiviimiseks. Nõusolek on antud
vabatahtlikult
|
|
Kliendi või tema seadusliku esindaja
allkiri
|
|
|
Tegevusvõime uuring ja hinnang
|
|
1. Sotsiaaltöötaja
uurib ja hindab kliendi
sotsiaal-majanduslikku toimetulekut ning
suhteid sotsiaalvõrgustikus
(vt
lisa 1 – laste puhul, lisa 2 psüühilise
erivajadusega inimeste puhul)
|
|
- Sotsiaalvõrgustiku ja
inimestevaheliste suhete hindamine
(perekond, sugulased, sõbrad, tööandja,
muu ümbruskond)
|
|
- Toimetulekuoskuste hindamine,
iseseisvus ja teistest sõltuvus
|
|
- Elamistingimuste ja majandusliku
toimetuleku hindamine
|
|
- Kohanemisvõime hindamine
|
|
Hinnang
|
|
|
Soovitus
|
|
|
|
|
Hindaja nimi ja allkiri
|
|
|
|
|
2. Arst
2.1. Arst
uurib ja hindab kliendi tervislikku
üldseisundit. Psüühiliste erivajadustega
täiskasvanute puhul täita ka lisa 2
|
|
- Kliendi üldseisundi hindamine
|
|
- Vajadusel abivahendi ja/või erinevate
ravimeetodite määramine
|
|
- Vajadusel eriarsti konsultatsiooni
määramine
|
|
- Kutsesobivuse ja töövõimaluste
hindamine, lähtudes tervislikust
seisundist (alates 15. eluaastast)
|
|
Hinnang
|
|
|
Soovitus
|
|
|
|
|
Hindaja nimi ja allkiri
|
|
|
Hindaja eriala
|
|
|
|
|
2.2. Eriarst
uurib ja hindab kliendi organisüsteemide
taastusravi vajadust
|
|
|
|
Hinnang
|
|
|
Soovitus
|
|
|
|
|
Hindaja nimi ja allkiri
|
|
|
Hindaja eriala
|
|
|
|
|
3. Õde
uurib ja hindab kliendi toimetulekut
terviseseisundist tulenevalt
|
|
- Haigusteadlikkus ja haiguskriitika
|
|
- Raviplaani täitmine
|
|
- Kliendi suhted lähedastega; lähedaste
informeeritus ja suhtumise mõju
patsiendi tervislikule, sh psüühilisele
seisundile
|
|
- Võimalikud stressorid ja nende mõju
terviseseisundile
|
|
- Võimalused ja piirangud
terviseseisundiga kohanemisel
|
|
Hinnang
|
|
|
Soovitus
|
|
|
|
|
Hindaja nimi ja allkiri
|
|
|
|
|
4. Psühholoog (psühholoog-kutsenõustaja)
uurib ja hindab klienti
käitumuslikust/arengulisest seisukohast
(kutsevaliku ja töötamise võimalusi ning
kutsesobivust valitud erialal - alates
15. eluaastast)
|
|
- Käitumise hindamine
|
|
- Emotsionaalse seisundi hindamine,
sellest lähtudes kliendi võimaluste
hindamine hariduse, täiendus- ja
ümberõppe, kutsevaliku ja tööhõive alal
|
|
- Suhtlemis- ja kontaktivõime ning
kootööoskuste hindamine
|
|
- Arengudiagnostika - probleemsed
valdkonnad
|
|
- Psühhodiagnostika - kognitiivsete
protsesside hindamine, isiksuseomaduste
hindamine
|
|
- Õpioskuste hindamine - probleemsed
valdkonnad, hariduslikud erivajadused
|
|
- Kutseõppe sobivuse psühholoogiline
hindamine
|
|
- Kutsevaliku ja töötamise
perspektiivide hindamine lähtudes
kliendi motivatsioonist, püsivusest,
võimetest jm
|
|
- Töötingimuste hindamine lähtuvalt
erivajadustest
|
|
Hinnang
|
|
|
Soovitus
|
|
|
|
|
Hindaja nimi ja allkiri
|
|
|
|
|
5. Logopeed / eripedagoog
uurib ja hindab kliendi igapäevase
suhtluse, õppimise ning toimetuleku
võimalusi psühholingvistilisest
seisukohast
|
|
- Kõne-eelse kommunikatsiooni hindamine
|
|
- Kõne ja keele seisundi hindamine (kõne
produktsioon, arusaamine, suhtlus,
omapärased ilmingud)
|
|
- Arendus-õppimisvõimaluste määratlemine
|
|
Hinnang
|
|
|
Soovitus
|
|
|
|
|
Hindaja nimi ja allkiri
|
|
|
Hindaja eriala
|
|
|
|
|
6. Füsioterapeut
uurib ja hindab kliendi füüsilist
tegevusvõimet arengulisest ja/või õppe-
ja tööprotsessi seisukohast
|
|
- Liigutusliku arengu ja füüsilise
tegevusvõime hindamine
|
|
- Liigutuslikku arengut, õppe- ja
tööprotsessi toetava füsioteraapia
vajaduse väljaselgitamine
|
|
- Liigutuslikku arengut, õppe- ja
tööprotsessi toetavate abivahendite
väljaselgitamine
|
|
- Õppe- ja töökeskkonna ümberkujundamise
vajaduse väljaselgitamine
|
|
- Kutsesobivuse ja töövõimaluste
hindamine, lähtudes füüsilisest
tegevusvõimest
|
|
Hinnang
|
|
|
Soovitus
|
|
|
|
|
Hindaja nimi ja allkiri
|
|
|
|
|
7. Tegevusterapeut
uurib ja hindab kliendi tegevusvõimet
lähtudes tegevustervikutest
|
|
- Tegevustervikute uurimine ja
hindamine: eneseteenindusoskused
(liikumine, siirdumine, söömine,
riietumine, pesemine, WC-toimingud,
enesehügieen), eakohaseid mängulisi
(lastel) ja vabaajategevusi takistavate
tegurite väljaselgitamine
|
|
- Tegevuseelduste uurimine ja hindamine
|
|
- Tegevusvõimet mõjutavad muud tegurid
(käelised oskused; eluaseme, õppe- või
töökoha kohandamise vajadus),
tegevusvõime hoidmiseks/tõstmiseks
vajalike abivahendite määramine
|
|
Hinnang
|
|
|
Soovitus
|
|
|
|
|
Hindaja nimi ja allkiri
|
|
|
|
|
Domineeriv puudeliik või muu häire:
|
|
__ psüühikahäire
|
|
__ keele- ja kõnepuue
|
|
__ kuulmispuue
|
|
__ nägemispuue
|
|
__ liikumispuue
|
|
__ liitpuue
|
|
__ muu
|
|
|
|
Hinnang kliendi tegevusvõimest
tulenevale kõrvalabi, juhendamise ja
järelevalve vajadusele (märgi ristiga
vastavas lahtris). Võimalusel märkida ka
tegevuse sooritamisel kasutatav
abivahend.
|
|
Tegevus
|
Vähemalt kord nädalas
|
Igal ööpäeval
|
Ööpäevaringselt
|
Ei vaja
|
|
Hügieenitoimingud
|
|
|
|
|
|
Söömine
|
Ei märgita
|
|
|
|
|
Riietumine
|
|
|
|
|
|
Liikumine
|
|
|
|
|
|
Suhtlemine
|
|
|
|
|
|
Juhendamine
|
|
|
|
|
|
Järelevalve
|
|
|
|
|
|
Erinevad igapäevased toimingud
(toiduvalmistamine jne)
|
|
|
|
|
|
Täiendav selgitus:
|
|
________________________________________________________
Tegevuskava
|
|
Eesmärk1
|
Teenused ja tegevused eesmärgi
saavutamiseks
|
Ajakava (kestus, sagedus)
|
Teostaja
|
Märge tegevuse täitmise ja aja (sagedus,
ajavahemik) kohta 2
|
Tulemuse hindamine3
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Põhilised asjaolud, mis soodustavad
rehabilitatsiooniplaani elluviimist:
|
|
|
|
Põhilised asjaolud, mis takistavad
rehabilitatsiooniplaani elluviimist:
|
|
|
|
|
|
Rehabilitatsiooniplaani koostamist ja
täitmist juhendavisik
|
(ees- ja perekonnanimi)
|
|
Aadress, postiindeks
|
|
|
Telefon
|
|
|
Faks
|
|
|
E-post
|
|
|
Rehabilitatsiooniplaani koostamise ja
juhendamise eest vastutava
rehabilitatsioonimeeskonna spetsialisti
allkiri . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . .
|
|
Rehabilitatsiooniplaani koostamisele
registreerumise kuupäev . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . .
|
|
Rehabilitatsiooniplaani koostamise ja
plaanikohase teenuse osutamise aeg:
|
|
Alustamise
kuupäev.....................................
lõpetamise
kuupäev.........................................
|
|
Rehabilitatsiooniplaan kehtib kuni . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . .
|
|
Kliendi või tema seadusliku esindaja
allkiri . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . .
|
|
Rehabilitatsiooniplaani täitmise ja
rehabiliteerimise tulemuslikkuse
hindamine
|
|
(täidetakse uue rehabilitatsiooniplaani
koostamisel ja võrdlemisel eelmise
rehabilitatsiooniplaaniga: hinnangule
lisatakse koopia eelmise
rehabilitatsiooniplaani tegevuskavast)
|
|
Rehabilitatsiooniplaanis
püstitatud eesmärk
|
Loodetud tulemus
|
Saavutatud tulemus
|
|
|
|
|
|
|
|
Kas klient sai kõik tegevuskavas
planeeritud teenused või osa nendest?
|
|
Millised teenused ja miks jäid saamata?
|
|
Kas rehabilitatsiooniteenuse abil
kliendi tegevusvõime paranes või teenuse
saamisele vaatamata halvenes või ei
toimunud muutust?
|
|
_____________________
|
|
1
Võimaluse korral väljendada mõõdetavana
|
|
2
Täidab tegevuse teostaja
|
|
3
Täidab tegevuse teostaja
|
|
|
Rehabilitatsiooniplaani lisa 1
|
Kliendi andmestik
|
|
isikliku rehabilitatsiooniplaani
koostamiseks
|
|
|
|
1. Isikuandmed
|
|
Klient
|
(ees- ja perekonnanimi)
|
|
Lasteasutus1
|
__ kodune
|
__ tavakoolis eriprogramm
|
|
|
__ tavalasteaed
|
__ tavakooli eriklass
|
|
|
__ tavalasteaia erirühm
|
__ erikool
|
|
|
__ erilasteaed
|
__ koduõpe
|
|
|
__ tavakool
|
|
|
Laste- või asutuse nimetus ja
kontaktandmed1
|
|
|
Sotsiaalne võrgustik
(sh leibkonnaliikmed)
|
|
Nimi
|
Vanus
|
Seos kliendiga
|
Hinnang suhtele2
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Harrastused
|
|
|
|
2. Toimetulek
|
|
Sissetulekud
|
|
Pere või isiku sissetulekud
(sissetulekuliigi olemasolul märkida X)
|
__Palk või muud tasud
|
|
|
Rahalised toetused:
|
|
|
|
__ puuetega inimeste sotsiaaltoetused
|
|
|
|
__ peretoetused
|
|
|
|
__ toimetulekutoetus
|
|
|
|
__ töötu abiraha
|
|
|
|
__ pension
|
|
|
|
__ ravikindlustushüvitised
|
|
|
|
__ muu
|
|
Sissetulekute piisavus
(piisavuse korral märkida X)
|
__ toiduks
|
__ ravimiteks / hooldusvahenditeks
|
|
|
__ riieteks / jalatsiteks
|
__ transpordiks
|
|
|
__ eluasemekuludeks
|
__ huvitegevuseks
|
|
|
__ erivajadustega seotud kuludeks /
rehabilitatsiooniks
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Osutatavad teenused
|
|
Teenus
|
Saaja
(isik või pereliige)
|
Maht / ajavahemik
|
Teenuse vastavus kliendi vajadustele /
probleemid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muu abi
|
|
Abi liik
|
Saaja
(isik või pereliige)
|
Maht / ajavahemik
|
Abi vastavus kliendi vajadustele /
probleemid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
______________
|
|
1 Täidetakse laste puhul
|
|
2 Väljendatakse järgmiselt: väga hea;
hea; rahuldav; halb; väga halb
|
|
|
|
|
|
|
|
|
3. Elukeskkond
Eluase (märkida X)
|
Omandivorm
|
eramaja
erakorter
ühiselamu
|
üürikorter
munitsipaalkorter
muu ...............................
|
|
Elutingimused
|
kõigi mugavustega
osaliste mugavustega
mugavusteta
|
|
|
tubade arv ühe pereliikme kohta
eluruumi üldpind (m2)
|
|
|
|
|
Vastavus erivajadustega kliendi
vajadustele
|
jah
ei
kui ei, siis täpsustada:
|
4. Peresuhted (märkida
X)1
5. Last kasvatava isiku toimetulek
(märkida X)1
|
Andmestiku koostaja nimi/allkiri
|
|
Andmestiku täitmise kuupäev
|
Rehabilitatsiooniplaani lisa 2
|
Vaimne tervis
|
|
isikliku rehabilitatsiooniplaani
koostamiseks psüühiliste erivajadustega
inimesele
|
|
|
|
Klient ees- ja
perekonnanimi
|
|
|
|
|
|
Märkida X sobiva variandi korral,
vajadusel
kommenteerida, hindamine
tagasiulatuvalt
üks kuu
|
|
|
|
1. Vaenuliku ja/või ohtliku käitumise
esinemine
|
|
__ Vaenulikku või ohtlikku käitumist ei
esine
|
|
__ Põhiliselt probleeme ei esine, kuid
esineb kergesti ärritumist, vihastamist
või solvumist
|
|
__ Märgatavad probleemid - juhuslikud
agressiivsed žestid ja viha väljendus
(tõukamine, vaenulikud verbaalsed
väljendid, asjade purustamine)
|
|
__ Sagedased probleemid – füüsiline
agressiivsus inimeste või loomade suhtes
(ähvardav hoiak, tõsisemad asjade
purustamised)
|
|
__ Tõsised probleemid - vähemalt üks
tõsisem füüsiline rünnak inimeste või
loomade suhtes (vara purustamine,
süütamised, puudulik kontroll seksuaalse
käitumise üle)
|
|
Kommentaarid:
|
|
|
|
2. Ennastkahjustava käitumise
esinemine
|
|
__ Ennastkahjustavat käitumist ei esine
|
|
__ Põhiliselt probleeme ei esine, kuid
aeg-ajalt pealiskaudsed
ennastkahjustavad mõtted
|
|
__ Kerge risk - mitteohtlikud
ennastkahjustava käitumise aktid
(sisselõiked käsivarde)
|
|
__ Keskmine kuni tõsine risk -
ettevalmistused ennastkahjustavaks
käitumiseks (tablettide kogumine)
|
|
__ Tõsised suitsiidikatsed ja/või
tõsised ennastkahjustava käitumise
kavatsused
|
|
Kommentaarid:
|
|
|
|
3. Sõltuvus alkoholist või
narkootilistest ainetest
|
|
__ Sõltuvusprobleeme ei esine
|
|
__ Põhiliselt probleeme ei esine, kuid
aeg-ajalt on tarbinud alkoholi
|
|
__ Sagedased probleemid alkoholi
kuritarvitamisega; on kahtlusi, et
tarvitab narkootikume
|
|
__ Tõsine sõltuvus alkoholist ja / või
narkootilistest ainetest koos kontrolli
kaotamisega käitumise üle
|
|
__ Töövõimetus alkoholi / narkootiliste
ainete tarbimise tõttu
|
|
Kommentaarid:
|
|
|
|
4. Kognitiivsed probleemid
|
|
__ Mälu ja orienteerumisega probleeme ei
esine
|
|
__ Vähesed probleemid mälu ja
orienteerumisega - unustab nimesid vm
|
|
__ Märgatavad probleemid - ei orienteeru
tuttavates kohtades, ei tunne ära
tuttavaid inimesi
|
|
__ Sagedased probleemid ajas, ruumis või
isikutes orienteerumisega; seosetu kõne
|
|
__ Tõsised probleemid - suutmatus tunda
ära lähedasi inimesi; suurenenud risk
õnnetusteks; kõne arusaamatu; stuupor
|
|
Kommentaarid:
|
|
|
|
5. Psüühikahäire esinemise määr
|
|
__ Psüühikahäireid ei esine
|
|
__ Vähesed või arvatavad psüühikahäired
- isiku käitumine on rahulik,
adekvaatne; sõnalised avaldused on
arusaadavad
|
|
__ Märgatav psüühikahäire - käitumises
ja sõnalistes avaldustes esineb veidrusi
või arusaamatusi, kuid sihipärane
käitumine ja suhtlemine ei ole oluliselt
häiritud
|
|
__ Raske psüühikahäire – rahutu või väga
endassetõmbunud olek, arusaamatu või
tegelikkusele mittevastav jutt,
oluliselt on häiritud sihipärane
käitumine
|
|
__ Sügav psüühikahäire - sage
etteaimamatu käitumine, mis häirib
sageli ümbritsevaid inimesi; ei suuda
ise oma olukorda hinnata; jutt
arusaamatu või sõnaline kontakt ei
õnnestu
|
|
Kommentaarid:
|
|
|
|
6. Vaimsed võimed, intellektipuude
esinemise määr
|
|
__ Intellektipuuet ei esine, eakohane
toimetulek
|
|
__ Vähene intellektipuue või
tagasilangus - ei ole diagnoositud
vaimset alaarengut ega dementsust
|
|
__ Märgatav intellektipuue – isikul on
diagnoositud kerget vaimset alaarengut
või algavat dementsust; vajab
juhendamist tegevustes; muutunud
olukordade puhul toimetulek häiritud
|
|
__ Raske intellektipuue või tagasilangus
- diagnoositud on mõõdukat vaimset
alaarengut või dementsust; märgatav ja
püsiv toimetuleku häire
|
|
__ Sügav intellektipuue või tagasilangus
- diagnoositud on sügavat vaimset
alaarengut või väljendunud dementsust
|
|
|
|
|
|
Andmestiku täitnud arsti nimi / allkiri
|
|
|
Andmestiku täitmise kuupäev
|
|
|
|
|
Kustutatud
Lisatud
Facebook
X.com