I. osa ÜLDSÄTTED
§ 1.
Haridusseaduse ülesanne
Haridusseaduse ülesanne on õiguslikult tagada haridussüsteemi kujunemine, toimimine ning areng.
§ 11.
Haldusmenetluse seaduse kohaldamine
Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]
§ 2.
Hariduse mõiste, eesmärgid ja tasemed
(1) Käesoleva seaduse raames on haridus õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib.
(2) Hariduse põhialustes lähtutakse üldinimlike ja rahvuslike väärtuste, isiksuse, usu- ja südametunnistuse vabaduse tunnustamisest.
(3) Hariduse eesmärk on:
1) luua soodsad tingimused isiksuse, perekonna, eesti rahvuse, samuti rahvusvähemuste ja Eesti ühiskonna majandus-, poliitilise ning kultuurielu ja loodushoiu arenguks maailma majanduse ja kultuuri kontekstis;
2) kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi;
3) luua igaühele eeldused pidevõppeks.
(4) Ülesannetest johtuvalt liigitatakse haridus üld-, kutse- ja huvihariduseks.
[RT I 2007, 4, 19 - jõust. 01.09.2007]
(5) Haridusel on järgmised tasemed:
1) alusharidus;
2) põhiharidus (hariduse I tase);
3) keskharidus (hariduse II tase);
4) kõrgharidus (hariduse III tase).
(6) Igale haridustasemele kehtestatakse nõuded, mida nimetatakse riigi haridusstandardiks. Riigi haridusstandardid esitatakse riiklikes õppekavades.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]
§ 3.
Haridussüsteem
(1) Haridussüsteem koosneb kahest alasüsteemist:
1) haridusest, mis on kujundatud hariduse ülesannete ja tasemete alusel;
2) haridusasutustest kui hariduse eesmärke elluviivatest organisatsioonidest.
(2) Haridusasutused on eelkõige koolieelsed lasteasutused, põhikoolid ja gümnaasiumid, kutseõppeasutused, rakenduskõrgkoolid, ülikoolid, huvikoolid ning täienduskoolitusasutused, samuti neid teenindavad teadus- ja metoodikaasutused.
[RT I, 23.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015]
(3) Riigi- ja munitsipaalharidusasutusi, välja arvatud ülikoolid, nimetatakse avalikeks haridusasutusteks.
§ 4.
Haridussüsteemi korralduse põhimõtted
(1) Riik ja kohalik omavalitsus tagavad Eestis igaühe võimalused koolikohustuse täitmiseks ja pidevõppeks õigusaktides ettenähtud tingimustel ja korras.
(2) Eesti territooriumil tagavad riik ja kohalik omavalitsus võimaluse omandada avalikes haridusasutustes ja ülikoolides eestikeelne haridus kõigil haridustasemetel.
(3) Eesti Vabariik tagab eesti keele õpetamise kõigis muukeelsetes avalikes õppeasutustes ja muukeelsetes õpperühmades.
(4) [Kehtetu - RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]
(5) Haridussüsteemi ülesehitus ning riigi haridusstandard loovad igaühele võimaluse siirduda ühelt haridustasemelt teisele.
(6) Haridusasutuste tegevuse majanduslik kindlustamine on lahus pedagoogilisest juhendamisest ja kontrollist.
(7) Keskhariduse omandamine avalikes haridusasutustes on õppemaksuta.
(8) Haridusasutuses kasutatavad õppevormid määratakse seadusega või haridusasutuse põhikirja või põhimäärusega.
(9) Haridussüsteemi juhtimisel lähtutakse otstarbeka detsentraliseerimise põhimõttest.
(10) Haridusasutuse tegevuse, sealhulgas õppetöö korralduse ja tulemuslikkuse eest vastutab haridusasutuse juht.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
II. osa HARIDUSSÜSTEEMI JUHTIMINE
§ 5.
Seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu pädevus
(1) Riigikogu ainupädevusse kuulub:
1) haridussüsteemi kujundamise, toimimise ning arengu põhimõtete kindlaksmääramine;
2) õppemaksu kehtestamine avalikes õppe- ja kasvatusasutustes ning avalik-õiguslikes ülikoolides;
3) avalik-õigusliku ülikooli asutamise, ühinemise, jagunemise ja tegevuse lõpetamise otsustamine.
(2) Vabariigi Valitsuse pädevusse kuulub:
1) hariduse riiklike arenguprogrammide vastuvõtmine ja nende elluviimiseks tagatiste loomine;
2) avalike haridusasutuste moodustamise, ümberkorraldamise ja nende tegevuse lõpetamise korra kehtestamine;
[RT I, 23.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015]
3) avalike õppe- ja kasvatusasutuste ning avalik-õiguslike ülikoolide õppemaksu ja tasumäärade ning tasustamise korra kehtestamine;
4) riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäära kehtestamine;
[RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009]
5) õpilastele, üliõpilastele ja haridustöötajatele riiklike soodustuste, sealhulgas krediidisoodustuste kehtestamine;
6) [kehtetu - RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]
7) kõrgharidusstandardi kehtestamine.
71) [kehtetu - RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]
8) [kehtetu - RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
9) [kehtetu - RT I 2007, 4, 17 - jõust. 29.01.2007]
10) [kehtetu - RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]
§ 6.
Haridus- ja Teadusministeeriumi pädevus
(1) Haridus- ja Teadusministeerium korraldab hariduse riiklike arenguprogrammide väljatöötamist ja elluviimist.
(2) Haridus- ja Teadusministeerium:
1) [kehtetu - RT I 1995, 12, 119 - jõust. 18.02.1995]
2) [kehtetu - RT I 1995, 12, 119 - jõust. 18.02.1995]
21) tagab järelevalve kaudu riigi haridusstandardi järgimise ja kvaliteetse hariduse kättesaadavuse kogu riigi territooriumil;
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
3) koordineerib ja juhendab kohalikke omavalitsusi ja vabariigi teisi ministeeriume hariduskorralduses, kooskõlastab nendega avalike haridusasutuste asutamise, reorganiseerimise ja sulgemise ettepanekuid vastavalt õigusaktides kehtestatud korrale;
4) asutab, reorganiseerib ja suleb riigiharidusasutusi, välja arvatud ülikoolid ning rakenduskõrgkoolid;
5) suunab ja korraldab avalike haridusasutuste (välja arvatud ülikoolide) õppeplaanide ja -programmide ning erivajadusega õpilaste õppevahendite koostamist ja kehtestab riiklikule õppekavale vastavuse tagamiseks nõuded õppekirjandusele;
[RT I 2009, 2, 4 - jõust. 01.09.2009]
6) tagab avalike haridusasutuste ja õpetajate metoodilise teenindamise süsteemi ja koordineerib metoodikaasutuste tööd;
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
7) registreerib riiklikult tunnustatud või riiklikke lõpudokumente;
8) koordineerib haridustöötajate väljaõppe- ja täienduskoolituse süsteemi;
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
9) osaleb riikliku teaduspoliitika elluviimises ja tellib haridusalaseid uurimistöid;
10) võtab osa spetsialistide ja oskustööliste vajaduse prognoosimisest ning riikliku koolitustellimuse koostamisest;
11) koordineerib spetsialistide ja oskustööliste väljaõpet rakenduskõrgkoolides ja kutseõppeasutustes, koordineerib spetsialistide ja oskustööliste täiendus- ja ümberõpet;
12) [kehtetu - RT I 1995, 12, 119 - jõust. 18.02.1995]
13) teeb koostööd teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide haridus- ja teadusasutustega;
14) töötab välja hariduse riikliku finantseerimise normatiivid;
15) annab välja ja tühistab erakoolide ja teiste koolitusega tegelevate juriidiliste isikute koolituslubasid (tegevuslitsentse);
16) nimetab ametisse ja vabastab ametist riigiharidusasutuste juhte;
17) [kehtetu - RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
18) kehtestab haridustasemeti ühtse hindamissüsteemi;
19) [kehtetu - RT I 2004, 56, 404 - jõust. 01.09.2004]
20) kehtestab riigiharidusasutuste (välja arvatud ülikoolide) ühiselamute ja õpilaskodude kasutusse andmise tingimused ja korra.
[RT I 2007, 4, 17 - jõust. 01.01.2008]
(3) Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas täidab õigusaktidest tulenevaid riigikooli pidaja rakenduslikke ülesandeid Haridus- ja Noorteamet, kui ameti põhimääruses on nende ülesannete täitmine sätestatud.
[RT I, 16.06.2020, 1 - jõust. 01.08.2020]
§ 7.
Kohalike omavalitsuste pädevus
(1) Kohalike omavalitsuste pädevuse kehtestab käesolev seadus, seadused kohalike omavalitsuste kohta ning teised õigusaktid. Pädevuse jaotamine kohalike omavalitsuste tasandite vahel sätestatakse seadustega.
(2) Kohalikud omavalitsused:
1) kavandavad oma halduspiirkonna hariduse arengu programme ja viivad neid ellu;
2) asutavad, reorganiseerivad ja sulgevad õigusaktides ettenähtud korras munitsipaalharidusasutusi ning registreerivad oma halduspiirkonnas asutatud haridusasutusi;
3) tagavad oma halduspiirkonna munitsipaalharidusasutuste majandusliku teenindamise ja finantseerimise;
4) määravad ametisse ja vabastavad ametist neile alluvate haridusasutuste juhte;
5) prognoosivad vajadust õpetajate järele, abistavad haridusasutusi töötajate leidmisel;
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
6) tagavad õpetajatele eluruumi ning muud õigusaktides ettenähtud soodustused;
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
7) [kehtetu - RT I, 06.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2016]
8) peavad koolikohustuslike laste arvestust ja tagavad koolikohustuse täitmise kontrolli, annavad lastele koolikohustuse täitmiseks ainelist ja muud abi, korraldavad sõidu haridusasutusse ja tagasi, tagavad meditsiiniabi ning toitlustamise õppetöö ajal;
9) korraldavad haridusasutuste metoodilist teenindamist, annavad haridusasutuste juhtidele ja õpetajatele nõu koolikorralduslikes küsimustes;
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
10) korraldavad laste ja noorte kutsealast informeerimist ja annavad neile vastavaid soovitusi;
11) peavad puuetega inimeste arvestust ning korraldavad nende õpetamist.
(3) Halduspiirkonna hariduse arenguprogrammide koostamiseks ja elluviimiseks moodustab kohaliku omavalitsuse täidesaatev võimuorgan oma koosseisus vastava struktuuriüksuse või määrab ametisse vastava ametiisiku.
[RT I 2002, 63, 389 - jõust. 29.07.2002]
III. osa KOOLIKOHUSTUS
[Kehtetu - RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]
IV. osa HARIDUSE LIIGITUS ÜLESANNETE ALUSEL
§ 11.
Üldharidus
Üldharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ning käitumisnormide süsteem, mis võimaldab inimesel kujuneda pidevalt arenevaks isiksuseks, kes on suuteline elama väärikalt, austama iseennast, oma perekonda, kaasinimesi ja loodust, valima ning omandama talle sobivat elukutset, tegutsema loovalt ning kandma kodanikuvastutust.
§ 12.
Kutseharidus
Kutseharidus on teatud erialal töötamiseks, teatud kutse saamiseks, teatud ametikohale kandideerimiseks või selle säilitamiseks vajalike teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mille omandamine ja täiendamine loob eeldused tulemusrikkaks professionaalseks tegevuseks.
§ 13.
Huviharidus
Huviharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide kogum, mis on omandatud süsteemse juhendatud tegevuse käigus vaba tahte alusel tasemeõppest, täienduskoolitusest ja tööst vabal ajal ning mis loob võimalusi isiksuse mitmekülgseks arenguks.
[RT I, 23.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015]
V. osa HARIDUSE LIIGITUS TASEMETE ALUSEL
§ 14.
Alusharidus
Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis.
[RT I 1993, 40, 593 - jõust. 16.07.1993]
§ 15.
Põhiharidus
Põhiharidus on riigi haridusstandardiga ettenähtud kohustuslik üldharidusmiinimum. Põhihariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks.
[RT I 1993, 63, 892 - jõust. 10.10.1993]
§ 16.
Keskharidus
(1) Keskharidus on haridustase, mis põhineb põhiharidusel. Keskharidus jaguneb üldkeskhariduseks ja kutsekeskhariduseks.
(2) Üldkeskharidus on põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga kehtestatud nõuete kogum. Üldkeskhariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse jätkata õpinguid kõrghariduse omandamiseks.
(3) Kutsekeskharidus on kutseharidusstandardi ja kutse- või erialade riiklike õppekavadega kehtestatud nõuete kogum. Kutsekeskhariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse asuda tööle õpitud kutse- või erialal või jätkata õpinguid kõrghariduse omandamiseks.
[RT I 2007, 4, 17 - jõust. 29.01.2007]
§ 17.
Kõrgharidus
(1) [Kehtetu - RT I 1995, 12, 119 - jõust. 18.02.1995]
(2) [Kehtetu - RT I 1995, 12, 119 - jõust. 18.02.1995]
(3) Haridust, mis põhineb üldkeskharidusel, kuid mida riiklikult ei tunnustata kõrgharidusena, loetakse kesk- ja kõrghariduse vahepealseks hariduseks ja seda nimetatakse keskerihariduseks.
(4) [Kehtetu - RT I 2002, 56, 348 - jõust. 05.07.2002]
(5) [Kehtetu - RT I 1995, 12, 119 - jõust. 18.02.1995]
(6) [Kehtetu - RT I 1995, 12, 119 - jõust. 18.02.1995]
(7) Haridusasutus saab õiguse välja anda kõrgharidust tõendavaid dokumente, kui tema õppeprogrammid ja nende realiseerimise tingimused vastavad riigi haridusstandardile ja ta on saanud sellekohase riikliku tunnustuse.
§ 18.
Täiendusharidus
Täiendusharidus on üldhariduslikud ja kutsealased teadmised, oskused, vilumused ning kutsenõuetele vastavad käitumisnormid ja väärtused, mis on vajalikud olemasolevate säilitamiseks ja laiendamiseks.
[RT I 1998, 57, 859 - jõust. 06.07.1998]
VI. osa ÕPPEASUTUSED
§ 19.
Õppeasutuse mõiste ja liigitus
(1) Õppeasutus on haridusasutus, kus toimub õpetamine ja õppimine vastavalt õppekavale.
(2) Õppeasutused liigitatakse vastavalt neis omandatava hariduse ülesannetele ja tasemetele.
[RT I 1998, 64, 1007 - jõust. 25.07.1998]
§ 191.
Õppeasutuse nimi
(1) Õppeasutuse nimi ei või olla õppeasutuse eesmärgi, tegevuse, kooli pidaja ega õigusliku vormi seisukohalt eksitav.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]
(2) [Kehtetu - RT I, 23.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015]
§ 20.
Põhikoolid ja gümnaasiumid
(1) Põhikoolis omandatakse põhiharidus.
(2) Gümnaasiumis omandatakse üldkeskharidus.
(3) Põhikoolide ja gümnaasiumide tegevuse alused kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega.
[RT I 1999, 24, 358 - jõust. 21.03.1999]
§ 21.
Kutseõppeasutused
(1) Kutseõppeasutuses omandatakse kutsekeskharidus või oskustöö tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud mingil kutse- või erialal.
(2) Kutseõppeasutuse tegevuse alused kehtestatakse kutseõppeasutuse seadusega.
[RT I 2005, 65, 498 - jõust. 01.01.2006]
§ 22.
Rakenduskõrgkoolid
(1) Rakenduskõrgkoolides omandatakse kõrgharidus.
(2) Rakenduskõrgkoolide õigusliku seisundi kehtestavad kõrgharidusseadus ja rakenduskõrgkoolide põhimäärused.
[RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]
§ 23.
Ülikoolid
(1) Ülikoolis omandatakse kõrgharidus.
(2) Ülikoolide õigusliku seisundi kehtestavad kõrgharidusseadus, ülikoolide seadused ja põhikirjad.
[RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]
§ 24.
Koolieelsed lasteasutused
(1) Alusharidus omandatakse põhiliselt kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Perekondlikku kasvatust toetavad ja täiendavad koolieelsed lasteasutused.
(2) Koolieelsete lasteasutuste õigusliku seisundi kehtestavad koolieelse lasteasutuse seadus ja nende põhikirjad.
[RT I 1993, 40, 593 - jõust. 16.07.1993]
§ 25.
Huvikoolid
(1) Huvikoolis omandatakse huviharidus.
(2) Huvikoolide tegevuse alused kehtestatakse huvikooli seadusega.
[RT I 2007, 4, 19 - jõust. 01.09.2007]
§ 26.
Täienduskoolitusasutused
[RT I, 23.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015]
Täienduskoolitusasutuste tegevuse alused kehtestatakse täiskasvanute koolituse seadusega.
[RT I, 23.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015]
VII. osa HARIDUST TÕENDAVAD DOKUMENDID
§ 27.
Haridust tõendava dokumendi liik ja vorm
Isiku haridust, kutset, eriala ja õppeasutuse lõpetamist tõendab tunnistus või diplom, mille vormi ja statuudi kinnitab Vabariigi Valitsus.
[RT I 1995, 12, 119 - jõust. 18.02.1995]
§ 271.
Haridust tõendava dokumendi plankide ja medalite tellimise, väljastamise, tagastamise ning aruandluse korraldamine
[RT I, 02.07.2012, 7 - jõust. 01.08.2012]
(1) Haridust tõendava dokumendi plankide ja medalite tellimise, väljastamise, tagastamise ning aruandluse korraldab Haridus- ja Noorteamet.
[RT I, 16.06.2020, 1 - jõust. 01.08.2020]
(2) Haridust tõendava dokumendi plankide ja medalite tellimise, väljastamise, tagastamise ja aruandluse korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I, 02.07.2012, 7 - jõust. 01.08.2012]
(3) [Kehtetu - RT I, 16.06.2020, 1 - jõust. 01.08.2020]
§ 28.
Haridust tõendava dokumendi väljaandmise õigus
(1) Haridust tõendava dokumendi väljaandmise õiguse annab õppeasutusele valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]
(2) Eesti Vabariik tunnistab haridust tõendavate dokumentidena tunnistusi, diplomeid ja ülikoolidiplomeid, mida õppeasutused on välja andnud Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja korras, samuti teistes riikides välja antud haridust tõendavaid dokumente.
(21) Õppeasutuste antavate akadeemiliste kraadide nimetused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
(22) Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 1991. aasta 20. augustit endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavuse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(23) [Kehtetu - RT I 2004, 45, 316 - jõust. 27.05.2004]
(3) Eesti Vabariigis kehtivad haridust tõendavate dokumentidena tunnistused, diplomid ja ülikoolidiplomid, mis on välja antud enne käesoleva seaduse jõustumist Eesti Vabariigi territooriumil ja teistes riikides.
(4) Haridust tõendavate dokumentide väljaandmist Eestis kontrollib Haridus- ja Teadusministeerium.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]
§ 281.
Akadeemiline tunnustamine
(1) Välisriigi haridust tõendavate dokumentide hindamisel ja akadeemilisel tunnustamisel juhindutakse riikidevahelistest kokkulepetest, kõrgharidustunnistuste ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate tunnistuste Euroopa regioonis tunnustamise konventsioonist (RT II 1998, 7, 14), selle konventsiooniga siduvatest dokumentidest ning käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusest.
(2) Välisriigi haridust tõendavate dokumentide hindamise ja akadeemilise tunnustamise ning välisriigi haridussüsteemis antud kvalifikatsiooni nimetuse kasutamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I 2004, 45, 316 - jõust. 01.01.2005]
VIII. osa HARIDUSASUTUSTE TEGEVUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED
§ 29.
Haridusasutuste õiguslik seisund
(1) Haridusasutuse õigusliku seisundi kehtestavad õigusaktid ja tema põhikiri või põhimäärus.
(2) Haridusasutused on õpetamise ja kasvatamise korraldamisel ning raha ja vara kasutamisel õigusaktides kehtestatud piires iseseisvad.
[RT I 1998, 64, 1007 - jõust. 25.07.1998]
§ 30.
Haridusasutuse alluvus
(1) Riigiharidusasutused alluvad Haridus- ja Teadusministeeriumile või mõnele teisele täidesaatvale riigivõimuorganile, munitsipaalharidusasutused alluvad kohalikule omavalitsusele.
(2) Erakoolid alluvad neid asutanud juriidilisele või füüsilisele isikule.
[RT I 2002, 90, 521 - jõust. 01.01.2003]
§ 31.
Haridusasutuste finantseerimine
(1) Avalikke haridusasutusi ja avalik-õiguslikke ülikoole finantseeritakse riiklikest, munitsipaal- ja omavahenditest.
(2) Riiklikest vahenditest finantseeritakse haridusasutusi vastavalt eelarveseadusele ja Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale.
(3) Juriidilistele ja füüsilistele isikutele kuuluvaid haridusasutusi, mille ülalpidamisest võtab osa riik, kontrollivad Haridus- ja Teadusministeerium, Riigikontroll ja kohalik omavalitsus vastavalt nende pädevusele.
(4) Haridusasutuste omavahenditeks on tulud tasulistest teenustest, tootmis- ja teadustegevusest, lepingulisest kaadriväljaõppest, sponsorite ning üksikisikute annetustest ja muudest laekumistest.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
§ 32.
Haridusasutuste juhtimine
(1) Haridusasutust juhib juhataja, direktor või rektor. Haridusasutuse juhi määrab ametisse omanik, kui haridusasutuse põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti.
(2) Haridusasutuse juhi õigused ja kohustused kehtestatakse vastavates õigusaktides ja haridusasutuse põhikirjas.
(3) Haridusasutuse hoolekogu, kuratoorium, volikogu, õppe- või teadusnõukogu tegutseb oma põhimääruse või haridusasutuse põhikirja alusel.
(4) Haridusasutuse probleemide lahendamisele kaasatakse õpilaste või üliõpilaste omavalitsus haridusasutuse põhikirjas ettenähtud korras.
[RT I 1995, 12, 119 - jõust. 18.02.1995]
§ 33.
Õpilaste ja üliõpilaste õiguslik seisund
(1) Õpilaste ja üliõpilaste õigused ja kohustused kehtestatakse vastavates õigusaktides ning haridusasutuste põhikirjas.
(2) Õpilastele ja üliõpilastele kehtestatakse õigusaktides riiklikke soodustusi õppevahendite soetamiseks, toitlustamiseks, meditsiiniabiks, ühiselamute ja ühissõidukite kasutamiseks, laenude ja stipendiumide saamiseks.
(3) Avalikud haridusasutused võimaldavad oma õpilastel ja üliõpilastel kasutada oma asutuse õpperuume ja -vahendeid ning spordi- ja kultuurirajatisi tasuta.
(4) Kohalik omavalitsus, samuti juriidilised ning füüsilised isikud võivad anda õpilastele ja üliõpilastele abi ning lisasoodustusi.
§ 34.
Pedagoogide õiguslik seisund
[Kehtetu - RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
§ 341.
Riigikeeleõpetaja
[Kehtetu - RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
§ 35.
Haridusasutuse vara
(1) Haridusasutusele peab olema tagatud õppe ja kasvatuse korraldamiseks vara, mille moodustavad tema omandis olevad või talle omaniku poolt sihtotstarbelisse kasutusse ja valdusse antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muud ainelised väärtused. Ülikooli vara õigusliku seisundi sätestavad kõrgharidusseadus ja ülikooli kohta käivad seadused.
[RT I, 15.03.2022, 1 - jõust. 01.08.2022]
(2) [Kehtetu - RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
(3) Haridusasutus loob vastavalt oma võimalustele õpilastele ja üliõpilastele koha õpilaskodus või ühiselamus, kui see on vajalik hariduse kättesaadavuse tagamiseks.
[RT I 2007, 4, 17 - jõust. 29.01.2007]
VIII1. osa HARIDUSSTIPENDIUMID JA -PREEMIAD
[RT I, 22.01.2018, 1 - jõust. 01.02.2018]
§ 351.
Haridusstipendiumide ja -preemiate määramine
(1) Vabariigi Valitsus määrab silmapaistvate töösaavutuste eest riiklikke hariduspreemiaid ja valdkonna eest vastutav minister määrab haridusvaldkonna arengu ergutamiseks riiklikke haridusstipendiume.
(2) Riiklike haridusstipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ning korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I, 22.01.2018, 1 - jõust. 01.02.2018]
IX. osa VÄLISRIIKIDE KODANIKE ÕIGUS SAADA HARIDUST EESTI VABARIIGIS
§ 36.
Välisriikide kodanike õigus haridusele
Välisriikide kodanikud omandavad Eesti Vabariigis hariduse käesoleva seaduse, Eesti Vabariigi rahvusvaheliste lepete ja haridusasutuste põhikirjades ettenähtud korras.
IX1. osa ÕPPELAEN
[Kehtetu - RT I 2003, 58, 387 - jõust. 01.09.2004]
IX2. osa EESTI HARIDUSE INFOSÜSTEEM
[RT I 2004, 56, 404 - jõust. 01.09.2004]
§ 366.
Eesti hariduse infosüsteem
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
(1) Eesti hariduse infosüsteem on andmekogu, mille eesmärk on:
1) tagada andmed hariduspoliitiliste ja rahastamisotsuste tegemiseks;
2) anda õppe- ja haridusasutustele ning avalikkusele usaldusväärset teavet haridussüsteemi ja selle osapoolte kohta;
3) tagada andmed õppijatele tugiteenuste osutamiseks ja toetuste andmiseks;
4) anda usaldusväärset teavet haridusstatistika ja uuringute tegemiseks ning strateegiliseks juhtimiseks;
5) võimaldada õppeasutustes toimuva õppetöö välishindamist;
6) dokumenteerida ja menetleda õppe- ja haridusasutuste majandustegevusteateid, koolitus- ja tegevuslubasid, registreeringuid, õppe läbiviimise õiguse andmeid ning õppekavasid ja residentuuri programme.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
(2) Eesti hariduse infosüsteemi vastutav töötleja on Haridus- ja Teadusministeerium ning volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
(21) [Kehtetu - RT I, 16.06.2020, 1 - jõust. 01.08.2020]
(22) Eesti hariduse infosüsteemis töödeldakse andmeid:
1) õppijate, õpetajate ja õppejõudude kohta;
2) haridust tõendavate dokumentide kohta;
3) õppe- ja haridusasutuste kohta;
4) õppekavade ja residentuuri programmide, majandustegevusteadete, õppe läbiviimise õiguse, registreeringute, koolitus- ja tegevuslubade ning välishindamise tulemuste kohta;
5) õppijatele ja õpetajatele suunatud tugiteenuste ja toetuste kohta.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
(23) Eesti hariduse infosüsteemi põhimääruses võib täpsustada käesoleva paragrahvi lõikes 22 nimetatud andmete koosseisu ja andmekogusse kandmise korda.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
(24) Eesti hariduse infosüsteemi kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
(3) [Kehtetu - RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
(31) Hariduse Infosüsteemi kaudu luuakse kõigile soovijaile võimalus tutvuda koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide, kutseõppeasutuste ja täienduskoolitusasutuste tegevusnäitajatega.
[RT I, 23.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015]
(32) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud tegevusnäitajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]
(4) Eesti hariduse infosüsteemi asutab ning selle põhimääruse, sealhulgas andmete koosseisu ja säilitamise tähtaja, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
(41) [Kehtetu - RT I, 16.06.2020, 1 - jõust. 01.08.2020]
(5) Eesti hariduse infosüsteemi alamregistriks olevale õppekavade ja koolituslubade alamregistrile kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses registri kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
X. osa HARIDUSSEADUSE RAKENDAMINE
§ 37.
Rakendamine
(1) Kehtestada «Eesti Vabariigi haridusseadus» 1992. aasta 30. märtsist.
(11) [Kehtetu - RT I 2003, 58, 387 - jõust. 01.09.2004]
(2) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
(3) Vabariigi valitsusel ja valdkonna eest vastutaval ministril on õigus anda määrusi käesoleva seaduse alusel ja täitmiseks.
(4) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punkt 6 jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril.
(5) Käesoleva seaduse § 361 lõikeid 61–64 rakendatakse:
1) 2004. aastal vanemale, kes kasvatab kuni 1-aastast last;
2) 2005. aastal vanemale, kes kasvatab kuni 2-aastast last;
3) 2006. aastal vanemale, kes kasvatab kuni 3-aastast last;
4) 2007. aastal vanemale, kes kasvatab kuni 4-aastast last;
5) 2008. aastast alates vanemale, kes kasvatab kuni 5-aastast last.
(6) Õppelaenu osalise kustutamise taotluse menetlemisel kohaldatakse taotluse esitamise ajal kehtinud õigust. Kui isik esitas käesoleva seaduse § 361 lõike 61 alusel õppelaenu osalise kustutamise taotluse, mille puhul ei ole võimalik õppelaenu kustutamisel arvestada õppeaastaid õpingute alustamisest alates, kohaldatakse taotluse menetlemisel § 361 lõigetes 61–68 sätestatut.
(7) Eesti Vabariigi haridusseaduse 2003. aasta 28. juunil jõustunud muudatusi rakendatakse järgmiselt:
1) kui laenusaajal oli muudatuste jõustumise hetkel alla 3-aastane laps või ta oli ajateenistuses või 80–100 protsendi ulatuses püsivalt töövõimetu ning kui laenusaaja esitas taotluse pärast muudatuste jõustumise kuupäeva käesoleva seaduse § 364 lõike 4 alusel või töövõimetuslehe käesoleva seaduse § 362 lõike 51 alusel, kohaldatakse laenusaaja suhtes 2003. aasta 28. juunil jõustunud redaktsiooni;
2) kui laenusaaja eksmatrikuleeriti enne 2003. aasta 28. juunit, rakendatakse laenusaaja suhtes eksmatrikuleerimise ajal kehtinud Eesti Vabariigi haridusseaduse redaktsiooni.
[RT I 2004, 41, 275 - jõust. 16.05.2004]