I. osa ÜLDSÄTTED
§ 1.
Haridusseaduse ülesanne
Haridusseaduse ülesanne on õiguslikult tagada haridussüsteemi kujunemine, toimimine ning areng.
§ 2.
Hariduse mõiste, eesmärgid ja tasemed
(1) Käesoleva seaduse raames on haridus õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib.
(2) Hariduse põhialustes lähtutakse üldinimlike ja rahvuslike väärtuste, isiksuse, usu- ja südametunnistuse vabaduse tunnustamisest.
(3) Hariduse eesmärk on:
1) luua soodsad tingimused isiksuse, perekonna, eesti rahvuse, samuti rahvusvähemuste ja Eesti ühiskonna majandus-, poliitilise ning kultuurielu ja loodushoiu arenguks maailma majanduse ja kultuuri kontekstis;
2) kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi;
3) luua igaühele eeldused pidevõppeks.
(4) Ülesannetest johtuvalt liigitatakse haridus üld-, kutse- ja huvialahariduseks.
(5) Kooskõlas UNESCO hariduse klassifikatsiooni rahvusvahelise standardiga on haridusel järgmised tasemed:
1) alusharidus,
2) põhiharidus (hariduse I tase),
3) keskharidus (hariduse II tase),
4) kõrgharidus (hariduse III tase).
(6) Igale haridustasemele kehtestatakse nõuded, mida nimetatakse riigi haridusstandardiks. Riigi haridusstandardid esitatakse riiklikes õppekavades. Õppekavad sisaldavad hariduse sisu määravaid kohustuslikke õppeprogramme, õppetööks ettenähtud ajakulu, kohustuslikke teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kirjeldusi.
§ 3.
Haridussüsteem
(1) Haridussüsteem koosneb kahest alasüsteemist:
1) haridusest, mis on kujundatud hariduse ülesannete ja tasemete alusel;
2) haridusasutustest kui hariduse eesmärke elluviivatest organisatsioonidest.
(2) Haridusasutused on koolieelsed lasteasutused, põhikoolid ja gümnaasiumid, kutseõppeasutused, rakenduskõrgkoolid, ülikoolid, huvialakoolid, täiendusõppeasutused j.m., samuti neid teenindavad teadus- ja metoodikaasutused.
(3) Riigi- ja munitsipaalharidusasutusi, välja arvatud ülikoolid, nimetatakse avalikeks haridusasutusteks.
[RT I 1993, 63, 892 - jõust. 10.10.1993]
§ 4.
Haridussüsteemi korralduse põhimõtted
(1) Riik ja kohalik omavalitsus tagavad Eestis igaühe võimalused koolikohustuse täitmiseks ja pidevõppeks õigusaktides ettenähtud tingimustel ja korras.
(2) Eesti territooriumil tagavad riik ja kohalik omavalitsus võimaluse omandada avalikes haridusasutustes ja ülikoolides eestikeelne haridus kõigil haridustasemetel.
(3) Eesti Vabariik tagab eesti keele õpetamise kõigis muukeelsetes avalikes õppeasutustes ja muukeelsetes õpperühmades.
(4) Usuõpetuse õppimine ja õpetamine on vabatahtlik.
(5) Haridussüsteemi ülesehitus ning riigi haridusstandard loovad igaühele võimaluse siirduda ühelt haridustasemelt teisele.
(6) Haridusasutuste tegevuse majanduslik kindlustamine on lahus pedagoogilisest juhendamisest ja kontrollist.
(7) Keskhariduse omandamine avalikes haridusasutustes on õppemaksuta.
(8) Haridusasutused kasutavad järgmisi õppevorme: päevane ja kaugõpe, eksternatuur, kodu- ja individuaalõpe. Samuti võib kasutada teisi vorme. Õppevormi määrab õppeasutuse põhikiri või põhimäärus.
(9) Haridussüsteemi juhtimisel lähtutakse otstarbeka detsentraliseerimise põhimõttest.
(10) Haridusasutuste juhtimisel ühendatakse juhi isiklik vastutus, kollegiaalne otsustamine ja ühiskonna järelevalve.
II. osa HARIDUSSÜSTEEMI JUHTIMINE
§ 5.
Seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu pädevus
(1) Riigikogu ainupädevusse kuulub:
1) haridussüsteemi kujundamise, toimimise ning arengu põhimõtete kindlaksmääramine;
2) õppemaksu kehtestamine avalikes õppe- ja kasvatusasutustes ning avalik-õiguslikes ülikoolides;
3) avalik-õigusliku ülikooli asutamise, ühinemise, jagunemise ja tegevuse lõpetamise otsustamine.
(2) Vabariigi Valitsuse pädevusse kuulub:
1) hariduse riiklike arenguprogrammide vastuvõtmine ja nende elluviimiseks tagatiste loomine;
2) avalike haridusasutuste moodustamise, ümberkorraldamise ja nende tegevuse lõpetamise korra kehtestamine ja riigi rakenduskõrgkooli põhimääruse kinnitamine;
3) avalike õppe- ja kasvatusasutuste ning avalik-õiguslike ülikoolide õppemaksu ja tasumäärade ning tasustamise korra kehtestamine;
4) õppelaenu summa, intressi ja viivise maksimaalmäära ning õppelaenu andmise ja tagasimaksmise korra kehtestamine, samuti õppelaenu tagastamisel soodustuste andmise kehtestamine;
5) õpilastele, üliõpilastele ja haridustöötajatele riiklike soodustuste, sealhulgas krediidisoodustuste kehtestamine;
6) riigi lasteaed-algkooli (algkooli osa), algkooli, põhikooli ja gümnaasiumi pedagoogide töö tasustamise aluste kehtestamine;
7) kõrgharidusstandardi kehtestamine;
71) õpetajate koolituse raamnõuete kinnitamine;
8) ülikooli ja tema õppekavade akrediteerimiseks kõrghariduse hindamise nõukogu moodustamine, koosseisu nimetamine ja põhikirja kinnitamine;
9) riigi- ja munitsipaalkutseõppeasutuste õpilastele ning riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtadel õppivatele rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide üliõpilastele, sealhulgas magistrandidele ja doktorantidele, riigi poolt eraldatava stipendiumifondi arvestusliku aluse määramine."
§ 6.
Haridusministeeriumi pädevus
(1) Haridusministeerium korraldab hariduse riiklike arenguprogrammide väljatöötamist ja elluviimist.
(2) Haridusministeerium:
1)-2)
[kehtetud - RT I 1995, 12, 119 - jõust. 18.02.1995]
3) koordineerib ja juhendab kohalikke omavalitsusi ja vabariigi teisi ministeeriume hariduskorralduses, kooskõlastab nendega avalike haridusasutuste asutamise, reorganiseerimise ja sulgemise ettepanekuid vastavalt õigusaktides kehtestatud korrale;
4) asutab, reorganiseerib ja suleb riigiharidusasutusi, välja arvatud ülikoolid ning rakenduskõrgkoolid;
5) suunab ja korraldab avalike haridusasutuste (välja arvatud ülikoolid) õppeplaanide, -programmide, õpikute ja õppe- metoodiliste vahendite koostamist, tagab nende väljaandmise, annab välja õppekirjanduse kasutamise soovitusi;
6) tagab avalike haridusasutuste ja pedagoogide metoodilise teenindamise süsteemi ja koordineerib metoodikaasutuste tööd;
7) kehtestab kõrghariduse hindamise nõukogu ettepanekul ülikooli ja nende õppekavade akrediteerimise korra ning registreerib riiklikult tunnustatud või riiklikke lõpudokumente;
8) kehtestab haridustöötajate atesteerimise ja kutseoskuste täiustamise korra, korraldab haridustöötajate väljaõpet ja täienduskoolitust;
9) osaleb riikliku teaduspoliitika elluviimises ja tellib haridusalaseid uurimistöid;
10) võtab osa spetsialistide ja oskustööliste vajaduse prognoosimisest ning riikliku koolitustellimuse koostamisest;
11) koordineerib spetsialistide ja oskustööliste väljaõpet rakenduskõrgkoolides ja kutseõppeasutustes, koordineerib spetsialistide ja oskustööliste täiendus- ja ümberõpet;
12) [kehtetu - RT I 1995, 12, 119 - jõust. 18.02.1995]
13) teeb koostööd teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide haridus- ja teadusasutustega;
14) töötab välja hariduse riikliku finantseerimise normatiivid;
15) annab välja ja tühistab erakoolide ja teiste koolitusega tegelevate juriidiliste isikute koolituslubasid (tegevuslitsentse);
16) nimetab ametisse ja vabastab ametist riigiharidusasutuste juhte;
17) registreerib ülikoolid, nende põhikirjad ning lõpudokumendid.
18) kehtestab haridustasemeti ühtse hindamissüsteemi;
19) peab õpilaste ja üliõpilaste registrit vastavalt haridusministri määrusega kehtestatud õpilaste ja üliõpilaste registri pidamise põhimäärusele.
§ 7.
Kohalike omavalitsuste pädevus
(1) Kohalike omavalitsuste pädevuse kehtestab käesolev seadus, seadused kohalike omavalitsuste kohta ning teised õigusaktid. Pädevuse jaotamine kohalike omavalitsuste tasandite vahel sätestatakse seadustega.
(2) Kohalikud omavalitsused:
1) kavandavad oma halduspiirkonna hariduse arengu programme ja viivad neid ellu;
2) asutavad, reorganiseerivad ja sulevad õigusaktides ettenähtud korras munitsipaalharidusasutusi ning registreerivad oma halduspiirkonnas asutatud haridusasutusi;
3) tagavad oma halduspiirkonna munitsipaalharidusasutuste majandusliku teenindamise ja finantseerimise;
4) määravad ametisse ja vabastavad ametist neile alluvate haridusasutuste juhte;
5) prognoosivad vajadust pedagoogide järele, abistavad haridusasutusi töötajate leidmisel;
6) tagavad pedagoogidele eluruumi ning muud õigusaktides ettenähtud soodustused;
7) korraldavad alaealiste eestkostet ja hooldust, nende õiguste kaitset, orbude ja vanemliku hoolitsuseta laste lastekodusse või internaatkooli paigutamist või perekonda kasvatada andmist ja lapsendamist;
8) peavad koolikohustuslike laste arvestust ja tagavad koolikohustuse täitmise kontrolli, annavad lastele koolikohustuse täitmiseks ainelist ja muud abi, korraldavad sõidu haridusasutusse ja tagasi, tagavad meditsiiniabi ning toitlustamise õppetöö ajal;
9) korraldavad haridusasutuste metoodilist teenindamist, annavad haridusasutuste juhtidele ja pedagoogidele nõu koolikorralduslikes küsimustes;
10) korraldavad laste ja noorte kutsealast informeerimist ja annavad neile vastavaid soovitusi;
11) peavad puuetega inimeste arvestust ning korraldavad nende õpetamist.
(3) Halduspiirkonna hariduse arenguprogrammide koostamiseks ja elluviimiseks moodustab kohaliku omavalitsuse täidesaatev võimuorgan oma koosseisus vastava struktuuriüksuse või määrab ametisse vastava ametiisiku.
III. osa KOOLIKOHUSTUS
§ 8.
Koolikohustus ja selle täitmine
(1) Õppimine on kooliealistel lastel õigusaktides kehtestatud ulatuses kohustuslik.
(2) Koolikohustuslik on laps, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saab seitsmeaastaseks. Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.
(3) [Kehtetu - RT I 1993, 63, 892 - jõust. 10.10.1993]
(4) Koolikohustust võib Haridusministeeriumi poolt ettenähtud korras täita ka koduõppe vormis.
(5) Koolikohustuse täitmise ja koolikohustuslike laste arvestamise korda reguleeritakse õigusaktidega.
(6) Eestis elavate välisriikide kodanike ja kodakondsuseta isikute lapsed, välja arvatud välisriikide esindajate lapsed, kuuluvad koolikohustuse alla.
§ 9.
Õppimisvõimaluste tagamine orbudele ja vanemliku hoolitsuseta lastele
Eesti Vabariigi lastekaitseseaduse kohaselt tagavad riik ja kohalik omavalitsus orbudele ning vanemliku hoolitsuseta lastele täieliku riikliku ülalpidamise, võimaluse õppida ja saada haridust.
§ 10.
Hälvikute õpetamine
(1) Keha-, kõne-, meele- ja vaimupuuetega ning eriabi vajavatele inimestele tagab kohalik omavalitsus võimaluse õppida elukohajärgses koolis. Vastavate tingimuste puudumisel tagavad riik ja kohalik omavalitsus õigusaktides ettenähtud korras ja tingimustel neile õppimisvõimalused selleks loodud õppeasutustes.
(2) Kasvatuse eritingimusi vajavatele lastele tagavad riik ja kohalik omavalitsus võimaluse õppida selleks loodud õppeasutustes, kindlustades nende täieliku ülalpidamise õigusaktides ettenähtud korras ja tingimustel.
(3) Õppe- ja kasvatusasutuse tüüp või õppevorm määratakse või soovitatakse hälvikutele meditsiiniliste, psühholoogiliste ja pedagoogiliste uuringute põhjal.
IV. osa HARIDUSE LIIGITUS ÜLESANNETE ALUSEL
§ 11.
Üldharidus
Üldharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ning käitumisnormide süsteem, mis võimaldab inimesel kujuneda pidevalt arenevaks isiksuseks, kes on suuteline elama väärikalt, austama iseennast, oma perekonda, kaasinimesi ja loodust, valima ning omandama talle sobivat elukutset, tegutsema loovalt ning kandma kodanikuvastutust.
§ 12.
Kutseharidus
Kutseharidus on teatud erialal töötamiseks, teatud kutse saamiseks, teatud ametikohale kandideerimiseks või selle säilitamiseks vajalike teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mille omandamine ja täiendamine loob eeldused tulemusrikkaks professionaalseks tegevuseks.
§ 13.
Huvialaharidus
Huvialaharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide kogum, mis lisaks üld- ja kutseharidusele loob täiendavaid eeldusi isiksuse arenguks, samuti aitab inimesel elu ja tööga toime tulla.
V. osa HARIDUSE LIIGITUS TASEMETE ALUSEL
§ 14.
Alusharidus
Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis.
[RT I 1993, 40, 593 - jõust. 16.07.1993]
§ 15.
Põhiharidus
Põhiharidus on riigi haridusstandardiga ettenähtud kohustuslik üldharidusmiinimum. Põhihariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks.
[RT I 1993, 63, 892 - jõust. 10.10.1993]
§ 16.
Keskharidus
(1) Keskharidus on haridustase, mis põhineb põhiharidusel. Keskharidus jaguneb üldkeskhariduseks ja kutsekeskhariduseks.
(2) Üldkeskharidus on põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga kehtestatud nõuete kogum. Üldkeskhariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse jätkata õpinguid kõrghariduse omandamiseks.
(3) Kutsekeskharidus on kutse-, eri- ja ametialade riiklike õppekavadega kehtestatud nõuete kogum. Kutsekeskharidus omandatakse põhihariduse või üldkeskhariduse baasil. Kutsekeskhariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse asuda tööle õpitud kutse-, eri- ja ametialal või jätkata õpinguid kõrghariduse omandamiseks.
§ 17.
Kõrgharidus
(1) -(2)
[Kehtetud - RT I 1995, 12, 119 - jõust. 18.02.1995]
(3) Haridust, mis põhineb üldkeskharidusel, kuid mida riiklikult ei tunnustata kõrgharidusena, loetakse kesk- ja kõrghariduse vahepealseks hariduseks ja seda nimetatakse keskerihariduseks.
(4) [Kehtetu - RT I 2002, 56, 348 - jõust. 05.07.2002]
(5) -(6)
[Kehtetud - RT I 1995, 12, 119 - jõust. 18.02.1995]
(7) Haridusasutus saab õiguse välja anda kõrgharidust tõendavaid dokumente, kui tema õppeprogrammid ja nende realiseerimise tingimused vastavad riigi haridusstandardile ja ta on saanud sellekohase riikliku tunnustuse.
§ 18.
Täiendusharidus
(1) Täiendusharidus on üldhariduslikud ja kutsealased teadmised, oskused, vilumused ning kutsenõuetele vastavad käitumisnormid ja väärtused, mis on vajalikud olemasolevate säilitamiseks ja laiendamiseks.
[RT I 1998, 57, 859 - jõust. 06.07.1998]
VI. osa ÕPPEASUTUSED
§ 19.
Õppeasutuse mõiste ja liigitus
(1) Õppeasutus on haridusasutus, kus toimub õpetamine ja õppimine vastavalt õppekavale.
(2) Õppeasutused liigitatakse vastavalt neis omandatava hariduse ülesannetele ja tasemetele.
[RT I 1998, 64, 1007 - jõust. 25.07.1998]
§ 191.
Õppeasutuse nimi
(1) Õppeasutuse nimi ei või olla õppeasutuse eesmärgi, tegevuse, omaniku ega õigusliku vormi seisukohalt eksitav.
(2) Oma nimes võib sõna «rahvaülikool» kasutada täiskasvanutele vabahariduslikku koolitust korraldav või huvialaharidust võimaldav koolitusasutus, kellele Haridusministeerium on andnud koolitusloa.
§ 20.
Põhikoolid ja gümnaasiumid
(1) Põhikoolis omandatakse põhiharidus.
(2) Gümnaasiumis omandatakse üldkeskharidus.
(3) Põhikoolide ja gümnaasiumide tegevuse alused kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega.
[RT I 1999, 24, 358 - jõust. 21.03.1999]
§ 21.
Kutseõppeasutused
(1) Kutseõppeasutuses omandatakse kutsekeskharidus.
(2) Kutseõppeasutuse tegevuse alused kehtestatakse kutseõppeasutuse seadusega (RT I 1998, 64/65, 1007; 1999, 10, 150).
[RT I 1999, 24, 358 - jõust. 21.03.1999]
§ 22.
Rakenduskõrgkoolid
(1) Rakenduskõrgkoolides omandatakse kõrgharidus.
(2) Rakenduskõrgkoolide õigusliku seisundi kehtestavad rakenduskõrgkooli seadus ja nende põhikirjad (põhimäärused).
[RT I 1998, 61, 980 - jõust. 16.07.1998]
§ 23.
Ülikoolid
(1) Ülikoolis omandatakse kõrgharidus.
(2) Ülikoolide õigusliku seisundi kehtestavad ülikooliseadus ja nende põhikirjad.
[RT I 1995, 12, 119 - jõust. 18.02.1995]
§ 24.
Koolieelsed lasteasutused
(1) Alusharidus omandatakse põhiliselt kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Perekondlikku kasvatust toetavad ja täiendavad koolieelsed lasteasutused.
(2) Koolieelsete lasteasutuste õigusliku seisundi kehtestavad koolieelse lasteasutuse seadus ja nende põhikirjad.
[RT I 1993, 40, 593 - jõust. 16.07.1993]
§ 25.
Huvialakoolid
(1) Huvialaharidust võimaldavad huvialakoolid: laste- ja noorte huvialakeskused, muusika-, kunsti-, spordikoolid.
(2) Huvialaharidust saab omandada asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide juures tegutsevates või juriidiliste ja füüsiliste isikute asutatud huvialaringides, klubides ja pühapäevakoolides.
§ 26.
Täienduskoolituse asutused
Täienduskoolitust võimaldavad ülikoolid, rakenduskõrgkoolid, kutseõppeasutused, õhtukoolid, samuti kultuurimajad, raamatukogud ja muud kultuuriasutused, mille baasil korraldatakse täienduskoolitust; keeltekoolid, rahvakõrgkoolid, arendus- ja õppekeskused; koolitusega tegelevad ettevõtted, seltsid, liidud ja ühingud, kelle põhikirjas on nimetatud koolituse andmine.
VII. osa HARIDUST TÕENDAVAD DOKUMENDID
§ 27.
Haridust tõendava dokumendi liik ja vorm
Isiku haridust, kutset, eriala ja õppeasutuse lõpetamist tõendab tunnistus või diplom, mille vormi ja statuudi kinnitab Vabariigi Valitsus.
[RT I 1995, 12, 119 - jõust. 18.02.1995]
§ 28.
Haridust tõendava dokumendi väljaandmise õigus
(1) Haridust tõendava dokumendi väljaandmise õiguse annab õppeasutusele Haridusministeerium.
(2) Eesti Vabariik tunnistab haridust tõendavate dokumentidena tunnistusi, diplomeid ja ülikoolidiplomeid, mida õppeasutused on välja andnud Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja korras, samuti teistes riikides välja antud haridust tõendavaid dokumente.
(3) Eesti Vabariigis kehtivad haridust tõendavate dokumentidena tunnistused, diplomid ja ülikoolidiplomid, mis on välja antud enne käesoleva seaduse jõustumist Eesti Vabariigi territooriumil ja teistes riikides.
(4) Haridust tõendavate dokumentide väljaandmist Eestis kontrollib Haridusministeerium.
VIII. osa HARIDUSASUTUSTE TEGEVUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED
§ 29.
Haridusasutuste õiguslik seisund
(1) Haridusasutuse õigusliku seisundi kehtestavad õigusaktid ja tema põhikiri või põhimäärus.
(2) Haridusasutused on õpetamise ja kasvatamise korraldamisel ning raha ja vara kasutamisel õigusaktides kehtestatud piires iseseisvad.
[RT I 1998, 64, 1007 - jõust. 25.07.1998]
§ 30.
Haridusasutuse alluvus
(1) Riigiharidusasutused alluvad Haridusministeeriumile või mõnele teisele täidesaatvale riigivõimuorganile, munitsipaalharidusasutused alluvad kohalikule omavalitsusele.
(2) Erakoolid alluvad neid asutanud juriidilisele või füüsilisele isikule.
§ 31.
Haridusasutuste finantseerimine
(1) Avalikke haridusasutusi ja avalik-õiguslikke ülikoole finantseeritakse riiklikest, munitsipaal- ja omavahenditest.
(2) Riiklikest vahenditest finantseeritakse haridusasutusi vastavalt eelarveseadusele ja Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale.
(3) Juriidilistele ja füüsilistele isikutele kuuluvaid haridusasutusi, mille ülalpidamisest võtab osa riik, kontrollivad Haridusministeerium, Riigikontroll ja kohalik omavalitsus vastavalt nende pädevusele.
(4) Haridusasutuste omavahenditeks on tulud tasulistest teenustest, tootmis- ja teadustegevusest, lepingulisest kaadriväljaõppest, sponsorite ning üksikisikute annetustest ja muudest laekumistest. Omavahendite kasutamise korra avalikes haridusasutustes määrab Haridusministeerium.
§ 32.
Haridusasutuste juhtimine
(1) Haridusasutust juhib juhataja, direktor või rektor. Haridusasutuse juhi määrab ametisse omanik, kui haridusasutuse põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti.
(2) Haridusasutuse juhi õigused ja kohustused kehtestatakse vastavates õigusaktides ja haridusasutuse põhikirjas.
(3) Haridusasutuse hoolekogu, kuratoorium, volikogu, õppe- või teadusnõukogu tegutseb oma põhimääruse või haridusasutuse põhikirja alusel.
(4) Haridusasutuse probleemide lahendamisele kaasatakse õpilaste või üliõpilaste omavalitsus haridusasutuse põhikirjas ettenähtud korras.
[RT I 1995, 12, 119 - jõust. 18.02.1995]
§ 33.
Õpilaste ja üliõpilaste õiguslik seisund
(1) Õpilaste ja üliõpilaste õigused ja kohustused kehtestatakse vastavates õigusaktides ning haridusasutuste põhikirjas.
(2) Õpilastele ja üliõpilastele kehtestatakse õigusaktides riiklikke soodustusi õppevahendite soetamiseks, toitlustamiseks, meditsiiniabiks, ühiselamute ja ühissõidukite kasutamiseks, laenude ja stipendiumide saamiseks.
(3) Avalikud haridusasutused võimaldavad oma õpilastel ja üliõpilastel kasutada oma asutuse õpperuume ja -vahendeid ning spordi- ja kultuurirajatisi tasuta.
(4) Kohalik omavalitsus, samuti juriidilised ning füüsilised isikud võivad anda õpilastele ja üliõpilastele abi ning lisasoodustusi.
§ 34.
Pedagoogide õiguslik seisund
(1) Käesoleva seaduse raames käsitatakse pedagoogidena õppe- ja kasvatusalal töötavaid isikuid ning haridusasutuste juhte. Ülikoolides on pedagoogide töö seotud teadustööga.
(2) Haridusasutuste pedagoogide töösuhteid reguleerib tööseadusandlus, arvestades teistest õigusaktidest tulenevaid erisusi.
(3) [Kehtetu - RT I 1995, 16, 228 - jõust. 01.01.1996]
(4) Kohalik omavalitsus võib anda pedagoogidele lisasoodustusi.
[RT I 1998, 64, 1007 - jõust. 25.07.1998]
§ 341.
Riigikeeleõpetaja
Eesti keele õpetamise tagamiseks kõigis muukeelsetes avalikes õppeasutustes ja muukeelsetes õpperühmades seab Vabariigi Valitsus sisse riigikeeleõpetaja staatuse ja selle omistamise korra.
§ 35.
Haridusasutuse vara
Haridusasutusele peab olema tagatud õppe ja kasvatuse korraldamiseks vara, mille moodustavad talle omaniku poolt sihtotstarbelisse kasutusse ja valdusse antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muud ainelised väärtused. Vajaliku vara loetelu ja normid kehtestab Haridusministeerium. Ülikooli varade õigusliku seisundi sätestavad ülikooliseadus ja Tartu Ülikooli seadus.
IX. osa VÄLISRIIKIDE KODANIKE ÕIGUS SAADA HARIDUST EESTI VABARIIGIS
§ 36.
Välisriikide kodanike õigus haridusele
Välisriikide kodanikud omandavad Eesti Vabariigis hariduse käesoleva seaduse, Eesti Vabariigi rahvusvaheliste lepete ja haridusasutuste põhikirjades ettenähtud korras.
IX1. osa ÕPPELAEN
§ 361.
Õppelaenu tagamine
(1) Õppelaenu on õigus saada Eesti kodanikul või Eesti Vabariigis alalise elamisloa alusel viibival isikul, kelle õpingute kestus õppekava järgi on üheksa kalendrikuud ja enam ning kes:
1) on statsionaarses õppevormis õppiv üliõpilane Eesti avalik-õiguslikus ülikoolis või riigi rakenduskõrgkoolis;
2) on statsionaarses õppevormis õppiv üliõpilane erakooliseaduse (RT I 1998, 57, 859) alusel tegutsevas eraülikoolis või erarakenduskõrgkoolis;
3) õpib päevases õppevormis gümnaasiumi või keskkooli baasil riigi- või munitsipaalkutseõppeasutuses;
4) õpib päevases õppevormis gümnaasiumi või keskkooli baasil erakooliseaduse alusel tegutsevas erakutseõppeasutuses;
5) õpib välisriigis käesoleva lõike punktides 1-4 loetletud õppeasutusega samaväärses õppeasutuses.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul on õigus saada õppelaenu vastava õppesuuna õppekavajärgse õpingute kestuse (nominaalse õppeaja) ulatuses. Välisriigi õppeasutuses õppival isikul on õigus saada õppelaenu Eesti õppeasutuse vastava või lähima õppesuuna õppekavajärgse õpingute kestuse (nominaalse õppeaja) ulatuses.
(3) Riik tagab laenusaaja õppelaenu Vabariigi Valitsuse kehtestatud maksimaalmäära ulatuses ja sellelt õppelaenusummalt laenusaaja poolt krediidiasutusele tasumisele kuuluva intressi (edaspidi riigitagatis). Riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmäära ühe laenutaotleja kohta aastas kehtestab Vabariigi Valitsus igal aastal hiljemalt 1. augustiks.
(4) Laenusaaja tasub riigi tagatud õppelaenu summalt krediidiasutusele intressi 5 protsenti aastas. Nimetatud intressi ja kommertsintressi vahe tasub krediidiasutusele riik käesoleva seaduse § 363 lõike 2 alusel riigi ja krediidiasutuse vahel sõlmitavas lepingus sätestatud tingimustel.
(5) Õppelaenu andja poolt antud õppelaenu peavad täiendavalt tagama kaks Eesti kodanikku või Eestis asuv kinnisvara.
(6) Isikul, kes eksmatrikuleeriti käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õppeasutusest seoses õppekava täitmisega täies mahus, või isikul, kes lõpetas õpingud selles õppeasutuses seoses õppekava täitmisega täies mahus ning kes asus teenistusse või tööle riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusse või tööle avalik-õigusliku juriidilise isiku juurde, on õigus riigi poolt tagatud õppelaenu summa tagasimaksmata osa kustutamisele nimetatud asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja korras.
(7) Vabariigi Valitsus võib käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud soodustuse anda isikule, kes eksmatrikuleeriti käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õppeasutusest seoses õppekava täitmisega täies mahus või isikule, kes lõpetas õpingud selles õppeasutuses seoses õppekava täitmisega täies mahus ning kes asus tööle Vabariigi Valitsuse poolt määratud regionaalarengu seisukohalt prioriteetsesse maapiirkonda eraõigusliku juriidilise isiku juurde või asus seal tegutsema ettevõtjana. Õppelaenu kustutamise tingimused ja kord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.
§ 362.
Riigitagatise rakendamine
(1) Kui laenusaaja ei ole käesoleva seaduse § 364 lõigetes 1 ja 2 määratud tähtaja jooksul asunud laenu tagasimaksmisele ning tema või tema käendajad ei täida õppelaenulepingust tulenevaid kohustusi, tekib krediidiasutusel õigus nõuda riigilt laenusaaja või tema käendaja kohustuse täitmist laenule antud riigitagatise ulatuses.
(2) Kui riik on käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud ulatuses täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja suhtes kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses.
(3) Riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt maksab laenusaaja riigile intressi 5 protsenti aastas.
(4) Riigi poolt krediidiasutusele tasutud summat ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud intressi on riigil õigus õppelaenu saanud isikult või õppelaenu täiendavalt taganud isikutelt sisse nõuda täitemenetluse seadustikus (RT I 1993, 49, 693; 72/73, 1019; 1994, 1, 5; 16, 290; 89, 1515; 1995, 22, 327; 30, 380; 1996, 3, 57; 6, 101; 83, 1487; 1997, 1, 4; 5/6, 30 ja 32; 24, 364; 29, 447) ettenähtud korras.
(5) Laenusaaja põhjendatud taotlusel võib riik krediidiasutusele tasutud summa ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud intressi sissenõudmisel kohaldada maksegraafikut.
(6) Laenusaaja surma või püsivalt töövõimetuks tunnistamise korral loobub krediidiasutus õppelaenulepingust tulenevate kohustuste täitmise nõudmisest laenusaajalt või tema pärijatelt või õppelaenu taganud isikutelt laenule antud riigitagatise ulatuses ning krediidiasutusel tekib õigus nõuda riigilt laenusaaja kohustuse täitmist nimetatud ulatuses.
(7) Laenusaaja surma või püsivalt töövõimetuks tunnistamise korral loobub riik käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõudeõigusest.
§ 363.
Õppelaenu andjad
(1) Õppelaenu andjateks on avaliku konkursi teel valitud krediidiasutused. Laenuandja annab õppelaenu oma krediidiressursi arvel.
(2) Konkursi kuulutab välja, määrab selle tingimused, otsustab tulemuste üle ning sõlmib konkursi teel valitud krediidiasutusega riigi nimel õppelaenu andmise korraldamise lepingu rahandusminister.
(3) Krediidiasutuse ja riigi vahelises õppelaenu andmise korraldamise lepingus lepitakse kokku õppelaenu kommertsintressi suurus, täpsustatakse riigitagatise rakendumise tingimused ja õppelaenulepingu tingimused (tüüpleping), sealhulgas laenusaaja poolt krediidiasutusele tasutava intressi tasumise tingimused, laenusaaja poolt krediidiasutusele tasutava intressi ja kommertsintressi vahe tasumise tingimused ning lepitakse kokku krediidiasutuse ja riigi vastastikuses informeerimiskohustuses.
§ 364.
Õppelaenu tagasimaksmine
(1) Laenusaaja alustab laenusumma tagasimaksmist hiljemalt 12 kuud pärast eksmatrikuleerimist seoses õppekava täitmisega täies mahus või pärast õpingute lõpetamist seoses õppekava täitmisega täies mahus.
(2) Laenusaaja peab kogu õppelaenu summa koos intressiga laenuandjale tagasi maksma laenusumma tagasimaksmisele asumisest arvates hiljemalt kahekordse nominaalse õppeaja jooksul.
(3) Kui eksmatrikuleerimine või õpingute lõpetamine toimub muul kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjusel, peab laenusaaja alustama laenusumma tagasimaksmist hiljemalt kuus kuud pärast eksmatrikuleerimist või õpingute lõpetamist, kui ta selle aja jooksul ei ole asunud jätkama õpinguid, kusjuures kogu laenusumma koos intressiga tuleb tagasi maksta õppeasutuses õpitud ajaga võrdse aja jooksul.
(4) Õppelaenu tagasimaksmise tähtaja kulgemine ja intressi arvestamine peatub laenusaaja ajateenistuses viibimise ajaks ja emale lapsehoolduspuhkuse ajaks üheks aastaks pärast lapse sündi.
(5) Õppelaenu andmise ja tagasimaksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
§ 365.
Riigitagatise korraldamine
(1) Käesoleva seaduse § 362 lõigetest 2, 4 ja 5 tulenevates õigussuhetes esindab riiki Haridusministeerium.
(2) Õppelaenu saamiseks õigustatud ja õppelaenu saanud isikute arvestust peab Haridusministeerium. Ülikoolid, rakenduskõrgkoolid ja kutseõppeasutused edastavad andmed oma õpilaste, üliõpilaste, magistrandide ja doktorantide kohta Haridusministeeriumile kaks korda aastas: 1. veebruariks ja 1. oktoobriks.
X. osa HARIDUSSEADUSE RAKENDAMINE
§ 37.
Rakendamine
(1) Kehtestada "Eesti Vabariigi haridusseadus" 1992. aasta 30. märtsist.
(2) [Käesolevast tekstist välja jäetud]
(3) Vabariigi valitsusel ja Haridusministeeriumil on õigus anda määrusi käesoleva seaduse alusel ja täitmiseks.
(4) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punkt 6 jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril.
Kustutatud
Lisatud
Facebook
Twitter