HALDUSÕIGUSTervishoid ja ravi

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Rahvatervise seadus (lühend - RTerS)

Tagasi õigusakti juurde

Legend:
PunaneKustutatud
RohelineLisatud

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.10.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 13.03.2019, 131

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Seaduse eesmärk

  (1) Käesoleva seaduse eesmärk on inimese tervise kaitsmine, haiguste ennetamine ja tervise edendamine, mis saavutatakse riigi, omavalitsuse, avalik- ja eraõigusliku juriidilise isiku ning füüsilise isiku kohustustega ning riiklike ja omavalitsuslike abinõude süsteemiga.

  (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 2.   Seaduses kasutatavad mõisted

  Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) rahvatervis – sektoritevaheline valdkond, mis hõlmab kõiki rahvastiku tervist parandavaid ja ebasoovitavat tervisemõju ennetavaid ja vähendavaid organiseeritud tegevusi eesmärgiga pikendada elanike eluiga, parandada nende elukvaliteeti ning vähendada tervisealast ebavõrdsust;
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
  2) tervis – inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult puuete ja haiguste puudumine;
  21) rahvastiku tervis – kindla territooriumi elanike füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning selle jagunemine erinevate rahvastikurühmade vahel;
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
  3) tervisekaitse – inimese tervisele ohutu elukeskkonna tagamisele ning elukeskkonnaga seonduvate tervisehäirete ja haiguste vältimisele suunatud tegevus;
  4) tervise edendamine – inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine ning tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine;
  5) haiguste ennetamine – inimese haiguseelsete seisundite varasele avastamisele suunatud tegevus ja meetmed haigestumise vältimiseks;
  6) tervisekasvatus – teabe sihipärane levitamine ja inimese harjumuste kujundamine tervise säilitamiseks ja tugevdamiseks;
  7) elukeskkond – inimesega kokkupuutuva loodusliku, tehisliku ja sotsiaalse keskkonna tegurite kogum, mis mõjutab või võib mõjutada inimese tervist;
  8) rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukord – käesoleva seaduse tähenduses erakorraline sündmus, mis kujutab ohtu rahva tervisele ja teistele riikidele haiguse rahvusvahelisest levikust tingituna ja mis potentsiaalselt vajab rahvusvaheliselt koordineeritud tõrjemeetmeid;
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]
  9) tervise- ja heaoluprofiil – strateegilise planeerimise alusdokument, milles on kirjeldatud ja analüüsitud kindla territooriumi elanike tervise ja heaolu seisundit ning neid mõjutavaid tegureid;
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
  10) tervisemõjur – sotsiaal-majanduslik, käitumuslik, psühhosotsiaalne või keskkondlik tegur, mis võib omada rahvastiku tervisele soovitavat või ebasoovitavat mõju;
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
  11) tervist toetav teenus – iga teenus, millel on rahvastiku tervisele otsene või kaudne positiivne mõju või mis on vajalik rahvastiku tervise seisundi säilitamiseks.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

§ 3.   Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise põhiülesanded

  Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise põhiülesanded on:
  1) üksikisiku, perekonna ja rahva tervise väärtustamine;
  2) abinõude süsteemi väljatöötamine, seadustamine ja rakendamine laste tervisliku arengu tagamiseks, nakkuslike ja mittenakkuslike, kutse- ja muude haiguste ärahoidmiseks ja vähendamiseks, varajase suremuse ja invaliidistumise vähendamiseks, elukvaliteedi paranemiseks ja töövõimelise ea pikenemiseks;
  3) elukeskkonna uurimine ja selle ohutegurite hindamine, inimese terviseseisundi jälgimine ning prognoosimine sõltuvalt elukeskkonna seisundist;
  4) avalikkuse teavitamine elukeskkonna seisundi halvenemisest või halvenemise ohust;
  5) erinevuste vähendamine riigi eri piirkondade ja inimeste eri rühmade terviseseisundis;
  6) tervisekaitse õigusaktide väljatöötamine, kehtestamine ja riiklik järelevalve nende täitmise üle.

§ 4.   Elukeskkonna- ja tervisekaitse põhinõuded

  Elukeskkonna- ja tervisekaitse põhinõuded on:
  1) inimene ei tohi ohustada teise inimese tervist oma otsese tegevusega või elukeskkonna halvendamise kaudu;
  2) müügiks ette nähtud toiduainete tootmisel, valmistamisel, vedamisel, säilitamisel ja müümisel peab olema välditud nakkus- või muu terviseohu tekkimine ja levik;
  3) joogi- ja suplusvesi peab olema tervisele ohutu;
  31) pakendatud looduslik mineraalvesi ja allikavesi peavad olema tervisele ohutud;
[RT I 2007, 1, 1 - jõust. 01.02.2007]
  4) tarbekaubad, eelkõige lastekaubad peavad olema valmistatud sellistest materjalidest ja niisugusel viisil, et nende tavapärane kasutamine oleks ohutu inimese tervisele;
  41) kosmeetikatooted peavad olema sellise koostisega ning käideldud niisugusel viisil, et nad ettenähtud kasutamise korral oleksid ohutud inimese tervisele;
  5) [kehtetu - RT I 1999, 88, 804 - jõust. 10.12.1999]
  6) Eestis valmistatud ja imporditud kaupadele esitatakse ühesuguseid nõudeid;
  7) ehitised, rajatised ja transpordivahendid peavad olema projekteeritud ning ehitatud nii, et nende sihipärane kasutamine soodustaks tervise säilimist ning arvestaks liikumispuuetega inimeste vajadusi;
  8) õppe- ja töötingimused ning õppe- ja töövahendid peavad olema tervisele kahjutud ning nendes tegevusvaldkondades, kus võivad esineda tervist kahjustavad tegurid, peab inimene enne õppima või tööle asumist ja edaspidi perioodiliselt läbima tervisekontrolli;
  9) eluaseme- ja puhketingimused peavad soodustama tervise säilimist;
  10) teenuste osutamine majutus-, spordi-, puhke-, laste-, õppe-, tervishoiu-, isikuteenindus- ja hoolekandeasutustes ei tohi kahjustada tervist;
  11) ruumide valgustus ei tohi kahjustada nägemist ning peab võimaldama töö- ja õppeülesannete täitmist;
  12) ultraviolettkiirguse, infrapunakiirguse, raadiosagedusega kiirguse, madalsagedusliku kiirguse, staatilise elektri- ja magnetvälja (mitteioniseeriva kiirguse) ning nähtava valguse allikate kasutamine peab olema nõuetekohane, inimese tervisele ohutu ning vastama kehtestatud piirväärtustele;
[RT I 2007, 1, 1 - jõust. 01.02.2007]
  13) müra-, vibratsiooni-, ultraheli- ja infrahelitase ei tohi esile kutsuda tervisehäireid ning peab vastama puhke- ja olmetingimustele kehtestatud nõuetele;
[RT I 2007, 1, 1 - jõust. 01.02.2007]
  14) [kehtetu - RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]
  15) surnute hoidmine, vedamine, matmine ja ümbermatmine peab olema korraldatud nii, et see ei ohustaks inimeste tervist.

§ 5.   Haiguste ennetamise vahendid

  Haiguste ennetamise vahendid on:
  1) laste tervisliku arengu tagamiseks ja tervisehäirete varajaseks avastamiseks laste ennetav arstlik tervisekontroll;
  2) nakkushaiguste levikut tõkestavate abinõude rakendamine ja kaitsepookimine nakkushaiguste vältimiseks;
  3) tervistkahjustaval tööl töötavate inimeste tervise eelnev ja perioodiline arstlik kontrollimine töötingimuste tõttu tekkida võivate tervisehäirete ja kutsehaiguste ärahoidmiseks ja varajaseks avastamiseks;
  4) krooniliste mittenakkuslike haiguste ennetamiseks riskitegurite kontrollimine ja neid vältivate programmide väljatöötamine ning elluviimine;
  5) haiguste varase avastamise programmide väljatöötamine ja riskirühmade uurimine.

§ 6.   Tervise edendamise vahendid

  Tervise edendamise vahendid on:
  1) tervisekasvatus ja terviseõpetus haridusprogrammide osana;
  2) terviseteabe levitamine ja tervislike eluviiside motiveerimine;
  3) tervistavate teenuste arendamine;
  4) eluviisi mõjutamine ja käitumisriski vähendamine;
  5) tervistsoodustava elukeskkonna kujundamine.

2. peatükk Riigi, kohaliku omavalitsuse ning avalik- ja eraõigusliku juriidilise isiku ning füüsilise isiku ülesanded 

§ 7.   Vabariigi Valitsuse ülesanded

  (1) Vabariigi Valitsuse ülesanded on:
  1) riigi tervisekaitse ja tervise edendamise poliitika üldine juhtimine;
  2) tervisekaitse riikliku järelevalve tagamine;
[RT I 2007, 1, 1 - jõust. 01.02.2007]
  3) tervisele ohutu elukeskkonna loomisele, tervisehäirete ja haiguste ennetamisele ning tervise edendamisele suunatud riiklike programmide kinnitamine.

  (2) Vabariigi Valitsus kehtestab tervisekaitse õigusaktid:
  1) [kehtetu - RT I 1999, 88, 804 - jõust. 10.12.1999]
  2) [kehtetu - RT I 2002, 32, 187 - jõust. 18.04.2002]
  3) [kehtetu - RT I 2007, 1, 1 - jõust. 01.02.2007]
  4) [kehtetu - RT I 1999, 88, 804 - jõust. 10.12.1999]
  5) [kehtetu - RT I 2007, 1, 1 - jõust. 01.02.2007]
  6) [kehtetu - RT I 2007, 1, 1 - jõust. 01.02.2007]
  7) olmeteenuste osutamiseks elanikele;
  8) [kehtetu - RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.10.2019]
  9) [kehtetu - RT I 2007, 1, 1 - jõust. 01.02.2007]
  10) ujulatele, basseinidele ja veekeskustele, nende ruumidele, ohutusele, basseiniveele ning teenuse osutamisele;
[RT I 2007, 1, 1 - jõust. 01.02.2007]
  11) koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide ja gümnaasiumide maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

§ 8.   Sotsiaalministeeriumi ülesanded

  (1) Sotsiaalministeeriumi ülesandeks on:
  1) tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise kavandamine ja kavandatu elluviimine;
  2) tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise alaste seaduste ja muude õigusaktide eelnõude väljatöötamine;
  3) teiste ministeeriumide poolt ettevalmistatud tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamisega seonduvate õigusaktide eelnõude kooskõlastamine;
  4) Vabariigi Valitsusele ettepanekute tegemine eriolukorra kehtestamiseks riigis või selle osas nakkushaiguste, mürgistuste ning kiirguskahjustuste likvideerimiseks;
  5) teiste ministeeriumide, ametite ja inspektsioonide tegevuse koordineerimine ning tulemuslikkuse analüüsimine tervisekaitse ja tervise edendamise alal;
  6) tervisele ohutu elukeskkonna loomisele, tervisehäirete ja haiguste ennetamisele ning tervise edendamisele suunatud riiklike programmide ja projektide ning muude abinõude kavandamine ja elluviimise korraldamine;
  7) tervisekasvatuse ja tervisliku eluviisi kujundamisele ning tervise väärtustamisele suunatud tegevuse korraldamine, samuti koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga terviseõpetuse korraldamine õppeasutustes;
  8) tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise alaste teadusuuringute koordineerimine;
  9) tervisekaitse riikliku järelevalve koordineerimine Terviseameti kaudu;
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]
  10) keskkonnast tingitud terviseohtude seire korraldamine;
  11) [kehtetu - RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.10.2019]
  12) rahvastiku tervisega seonduvate andmete kogumine ja isikuandmete töötlemine riikliku tervise- ja tervishoiupoliitika väljatöötamiseks ning elluviimiseks kooskõlas isikuandmete kaitse seaduse ja avaliku teabe seadusega.
[RT I 2007, 24, 127 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab tervisekaitse õigusaktid järgmiste valdkondade kohta:
  1) [kehtetu - RT I 2007, 1, 1 - jõust. 01.02.2007]
  2) [kehtetu - RT I 2003, 26, 160 - jõust. 01.11.2003]
  3) põhikoolide ja gümnaasiumide päevakavad ja õppekorraldus;
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
  4) toitlustamine koolieelsetes lasteasutustes, põhikoolides ja gümnaasiumides, tervishoiu- ja hoolekandeasutustes;
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
  5) lastelutid;
  6) koolieelsete lasteasutuste tervise edendamine ja päevakava;
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]
  7) [kehtetu - RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]
  8) noorte püsilaagrid;
[RT I 2010, 44, 262 - jõust. 01.09.2010]
  81) lapsehoiuteenus ja asendushooldusteenus asenduskodus ja perekodus;
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
  82) igapäevaelu toetamise teenus, toetatud elamise teenus, kogukonnas elamise teenus ja ööpäevaringne erihooldusteenus ning nimetatud teenuste osutamise ruumid, ruumide sisustus ja nende korrashoid ning maa-ala;
[RT I 2008, 58, 329 - jõust. 01.01.2009]
  9) laste ja täiskasvanute hoolekandeasutused, välja arvatud asenduskodu, perekodu ja erihoolekandeteenust osutav asutus;
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
  10) [kehtetu - RT I 2002, 32, 187 - jõust. 18.04.2002]
  11) [kehtetu - RT I 2004, 75, 520 - jõust. 01.12.2004]
  12) ilu- ja isikuteenuste osutamine;
  13) kosmeetikatoodete terviseohutuse kontrollimine;
  14) [kehtetu - RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.10.2019]
  15) [kehtetu - RT I 2002, 32, 187 - jõust. 18.04.2002]
  16) ühissõidukid ja reisiteenused;
  17) mitteioniseeriva kiirguse, müra-, vibratsiooni-, ultra- ja infraheli taseme piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ja ühiskasutusega hoonetes, paikse saasteallika sanitaarkaitsealal, õpperuumides ja muudes kohtades, kus inimene viibib pikemat aega, samuti käesolevas punktis loetletud füüsikaliste suuruste taseme mõõtmise meetodid;
  18) [kehtetu - RT I 2002, 32, 187 - jõust. 18.04.2002]
  19) [kehtetu - RT I 2007, 1, 1 - jõust. 01.02.2007]
  20) [kehtetu - RT I 2004, 45, 315 - jõust. 27.05.2004]
  21) [kehtetu - RT I, 15.03.2011, 14 - jõust. 01.01.2012]
  22) toidunormid kinnipidamisasutustes;
  23) ravimuda turustamine, säilitamine ja kasutamine.
  24) [kehtetu - RT I, 20.11.2013, 1 - jõust. 30.11.2013]

  (3) [Kehtetu - RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

§ 9.   Maavanema ülesanded
[Kehtetu - RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

§ 10.   Kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanded
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

  (1) Kohaliku omavalitsuse üksuste ühiselt täidetavad ülesanded on:
  1) elanike tervist, heaolu ja turvalisust toetava elukeskkonna kujundamine;
  2) maakonna või piirkonna tervise- ja heaoluprofiili koostamine ning selles sisalduva teabega arvestamine maakonna või piirkondliku arengustrateegia koostamisel;
  3) rahvastiku tervist toetavate tegevuste elluviimine ja tervist toetavate teenuste pakkumine maakonnas või piirkonnas vähemalt tervise- ja heaoluprofiilis kajastatud prioriteetsete tervisemõjurite ohjamiseks;
  4) riiklike rahvatervisealaste tegevuste toetamine maakonnas või piirkonnas;
  5) maakondlikul või piirkondlikul tasandil rahvatervise ja sellega tihedalt seotud valdkondade juhtimiseks vajalike võrgustike loomine ja nende töö korraldamine.

  (2) Kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanded on:
  1) tervisekaitsealaste õigusaktide täitmise korraldamine ja nende järgimise kontrollimine kohaliku omavalitsuse maa-alal;
  2) elanikkonna haiguste ennetamisele ja tervise edendamisele suunatud tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse maa-alal.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

§ 11.   Tervise- ja heaoluprofiil
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

  (1) Tervise- ja heaoluprofiilis esitatakse järgmine teave:
  1) haldusüksuse või piirkonna elanike üldandmed ning ülevaade haldusüksuse või piirkonna rahvastiku tervise ja heaolu seisundist ning tervisemõjuritest;
  2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud andmete analüüs;
  3) kokkuvõte haldusüksuse või piirkonna prioriteetsetest tervise- ja heaolunäitajatest ning peamistest tervisemõjuritest.

  (2) Tervise- ja heaoluprofiili koostaja uuendab tervise- ja heaoluprofiili vähemalt kord nelja aasta jooksul.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

§ 12.   Avalik- ja eraõigusliku juriidilise isiku ning füüsilise isiku ülesanded

  (1) Avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik tagab enne tootmise alustamist tootmistingimuste ja toote terviseohutuse uurimise, kahjulike tegurite määramise meetodite puudumisel nende väljatöötamise, toote tehnilise normdokumendi puudumisel selle vormistamise järgmistes tootmisvaldkondades:
  1) mineraal- ja joogiveega kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete tootmine;
[RT I 2007, 22, 114 - jõust. 01.07.2007]
  2) tehismaterjalide ja neid sisaldavate esemete, valmistamine;
  3) lastekaupade, kosmeetikatoodete ja inimesega vahetult kokkupuutuvate või ruumides kasutatavate muude tarbekaupade valmistamine;
  4) tervist kahjustada võivate kiirgus-, müra- vibratsiooniallikate valmistamine.

  (2) [Kehtetu - RT I 2002, 32, 187 - jõust. 01.09.2002]

  (3) Avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik esitab kohaliku omavalitsuse nõudel tervisekaitse riiklikule järelevalveasutusele kooli, lasteasutuse, hoolekandeasutuse, lapsehoiuteenuseid osutava ettevõtte ning ilu- ja isikuteenuseid osutava ettevõtte ehitusprojekti, sealhulgas hooldusjuhendi koopia, ehitise tervisekaitsenõuetele vastavuse kontrollimiseks ja terviseohutuse hinnangu andmiseks.
[RT I 2007, 1, 1 - jõust. 01.02.2007]

  (31) [Kehtetu - RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

  (4) [Kehtetu - RT I 1999, 88, 804 - jõust. 10.12.1999]

  (5) Avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik informeerib viivitamatult tervisekaitse riikliku järelevalve asutust ja kohalikku omavalitsust avariidest ja olukordadest, mis võivad halvendada inimeste tervist ja elukeskkonda.

  (6) Avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik ei tohi levitada inimese tervist ja elukeskkonda kahjustada võivaid ideid, arvamusi, veendumusi ja muud teavet sõnas, trükis või muul viisil.

  (7) Avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik, kes on ehitise, selle osa või ümbritseva maa-ala omanik või valdaja, rakendab ennetavaid meetmeid ja tagab desinsektsiooni, deratisatsiooni ja desinfektsiooni kahjurputukate, -näriliste ja teiste kahjulike organismide arvukuse vähendamiseks ning kahjustava toime ärahoidmiseks.
[RT I 2007, 1, 1 - jõust. 01.02.2007]

  (8) [Kehtetu - RT I 2002, 32, 187 - jõust. 18.04.2002]

  (9) [Kehtetu - RT I 2007, 63, 397 - jõust. 01.06.2008]

  (10) Avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik, kes on ujulas, basseinis või veekeskuses ujumis- või suplemisteenuse osutaja:
  1) tagab ohutud kasutustingimused, kasutatava vee nõuetekohasuse ning vee kontrolli ja uuringud akrediteeritud laboris käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete kohaselt;
  2) avaldab teabe ujulas, basseinis ja veekeskuses kasutatava vee kvaliteedinäitajate kohta vastavalt keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni nõuetele avaliku teabe seaduses sätestatud korras.
[RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.10.2019]

§ 121.   Avalik- ja eraõigusliku juriidilise isiku ning füüsilise isiku ülesanded loodusliku mineraalvee ja allikavee turustamisel ning allika kasutamisel
[Kehtetu - RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.10.2019]

§ 122.   Avalik- ja eraõigusliku juriidilise isiku ning füüsilise isiku ülesanded kosmeetikatoodete tootmisel, kättesaadavaks tegemisel ja kasutamisel
[RT I, 20.11.2013, 1 - jõust. 30.11.2013]

  (1) Isik, kes vastutab kosmeetikatoote tootmise, turule laskmise või kättesaadavaks tegemise eest, peab tagama, et on täidetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta (ELT L 342, 22.12.2009, lk 59–209) (edaspidi kosmeetikamäärus) sätestatud asjakohased nõuded.
[RT I, 20.11.2013, 1 - jõust. 30.11.2013]

  (2) [Kehtetu - RT I, 20.11.2013, 1 - jõust. 30.11.2013]

  (3) [Kehtetu - RT I, 20.11.2013, 1 - jõust. 30.11.2013]

  (4) [Kehtetu - RT I, 20.11.2013, 1 - jõust. 30.11.2013]

  (5) [Kehtetu - RT I, 20.11.2013, 1 - jõust. 30.11.2013]

  (6) [Kehtetu - RT I, 20.11.2013, 1 - jõust. 30.11.2013]

  (7) Kosmeetikamääruse artikli 19 lõikes 4 nimetatud kosmeetikatoodete kohta esitab toote kättesaadavaks tegemise eest vastutav isik sama määruse artikli 19 lõikes 1 nõutud teabe tootemahutil või -pakendil või tootega kaasa antaval teabelehel.
[RT I, 20.11.2013, 1 - jõust. 30.11.2013]

  (8) Kosmeetikatoodete tootjad, importijad, levitajad ja kutsealases tegevuses kasutajad ning tervishoiuteenuse osutajad peavad kosmeetikamääruse artikli 23 kohaselt viivitamata teavitama Terviseametit kosmeetikatoote kasutamisel ilmnenud tõsisest soovimatust mõjust.
[RT I, 20.11.2013, 1 - jõust. 30.11.2013]

  (9) Kosmeetikatooteid, mis on ette nähtud hammaste valgendamiseks või pleegitamiseks ja mis sisaldavad vesinikperoksiidi või millest vabaneb vesinikperoksiidi vahemikus > 0,1% ≤ 6% (edaspidi hambavalgendustooted), on lubatud müüa üksnes hambaarstidele hulgikaubanduse korras.
[RT I, 20.11.2013, 1 - jõust. 01.01.2014; jõustumisaeg muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1]]

  (10) Ettevõtja, kes soovib müüa hambavalgendustooteid, peab esitama majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse kohase majandustegevusteate.
[RT I, 20.11.2013, 1 - jõust. 01.01.2014; jõustumisaeg muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1]]

  (11) Majandustegevusteates märgitakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele:
  1) tegevuskoht või tegevuskohad;
  2) e-kaubanduse korral veebilehe aadress;
  3) tegevusala kaubandustegevuse seaduse § 3 lõike 2 punkti 1 kohaselt.
[RT I, 20.11.2013, 1 - jõust. 01.01.2014; jõustumisaeg muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1]]

§ 13.   Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise ülesandeid täitvad asutused

  (1) Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise põhiülesandeid täidavad tervishoiuasutused vastavalt oma põhitegevuse suunale.

  (2) Tervisekaitsenõuete elluviimist korraldavad täidesaatva riigivõimu asutused, avalik- ja eraõiguslikud juriidilised isikud ning füüsilised isikud vastavalt oma pädevusele.

  (3) Elukeskkonna objektide terviseohutust hindavad Terviseameti järelevalveametnikud.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

§ 131.   Terviseameti ülesanded
[RT I 2007, 1, 1 - jõust. 01.02.2007]

  (1) [Kehtetu - RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.10.2019]

  (2) [Kehtetu - RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.10.2019]

  (3) Kosmeetikatoodete valdkonnas on pädev asutus Terviseamet, kes:
  1) haldab ja kasutab kosmeetikamääruse artikli 13 kohaselt Euroopa Komisjoni poolt kättesaadavaks tehtud teavet;
  2) kontrollib vajaduse korral toote andmiku vastavust kosmeetikamääruse artikli 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele;
  3) kogub ja menetleb andmeid kosmeetikatoote kasutamisel ilmnenud tõsise soovimatu mõju kohta kosmeetikamääruse artikli 23 kohaselt;
  4) vahetab teavet ja teeb koostööd teiste riikide pädevate asutuste, Euroopa Komisjoni ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;
  5) hindab regulaarselt vähemalt iga nelja aasta tagant järelevalve toimimist, edastab tulemused kosmeetikamääruse artikli 22 kohaselt teistele liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile ning teeb need kättesaadavaks üldsusele.
[RT I, 20.11.2013, 1 - jõust. 30.11.2013]

  (4) Nakkushaiguste ennetamise, seire ja tõrje ning nakkushaiguste epidemioloogilise riskianalüüsi ja riskihindamise valdkonnas on pädev asutus Terviseamet nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses sätestatud alustel.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

  (5) Kemikaaliohutuse valdkonnas on Terviseamet pädev asutus kemikaaliseaduses sätestatud alustel.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

  (6) Biotsiidi valdkonnas on Terviseamet pädev asutus biotsiidiseaduses sätestatud alustel.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

  (7) Terviseametile seadusega pandud ülesannete täitmiseks amet:
  1) korraldab ja teostab oma tegevusvaldkonnas terviseohtude riskianalüüsi;
  2) teavitab Euroopa Komisjoni ja Maailma Terviseorganisatsiooni rahva tervise rahvusvahelise tähtsusega hädaolukorrast.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

§ 132.   Joogiveeproovi võtjale esitatavad nõuded
[Kehtetu - RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.10.2019]

§ 14.   Inimese tervise ja elukeskkonna seisundi alase teabe kättesaadavus

  Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamisega tegelevad asutused tagavad elanikkonna teavitamise elukeskkonna terviseriskidest ja nende vältimise viisidest ning elukeskkonna üldiseks kasutamiseks määratud andmete kättesaadavuse.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

21. peatükk ANDMEKOGUD 
[RT I, 10.03.2011, 1 - jõust. 20.03.2011]

§ 141.   Rahvastiku tervisega seonduvad riiklikud andmekogud

  (1) Käesoleva seaduse §-des 142–147 nimetatud andmekogu või infosüsteemi põhimääruses sätestatakse:
  1) volitatud töötleja, kui volitatud töötleja on määratud, ning töötlejate ülesanded;
  2) kogutavate andmete täpsem koosseis ja andmekogusse kandmise kord;
  3) andmeandjad, nendelt saadavad andmed ja andmete esitamise viis;
  4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
  5) vajaduse korral andmete täpsem säilitamise kord;
  6) muud korraldusküsimused.

  (2) Käesoleva seaduse §-des 142–145 ja 147 nimetatud andmekogu või infosüsteemi andmeid väljastatakse isikustamata kujul. Isikustatud andmeid väljastatakse andmesubjekti nõusolekul või teadus- ja ajaloouuringuks ning statistikaks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks.

  (3) Käesoleva seaduse §-des 142–145 ja 147 nimetatud andmekogude või infosüsteemi pidamise eesmärgi täitmiseks võib andmekogu pidaja töödelda isiku varasemaid üldandmeid, nagu ees- ja perekonnanimi, isikukood ning sugu.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

§ 142.   Vähiregister

  (1) Vähiregister on andmekogu, mida peetakse vähihaigestumuse, vähi levimuse ja vähihaigete elumuse analüüsimiseks, tervishoiuteenuste ja vähitõrje korraldamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (2) Vähijuhte nii elupuhuselt kui ka pärast surma diagnoosival ja vähihaigele ravi osutaval tervishoiuteenuse osutajal ja riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstlikul eksperdil on kohustus esitada andmeid vähiregistrile.
[RT I, 10.03.2011, 1 - jõust. 01.06.2011]

  (3) Vähiregistris töödeldakse järgmisi andmeid:
  1) isiku üldandmed – isikukood, sünniaeg, sugu, ees- ja perekonnanimi, isanimi, rahvus, sünnikoht ja elukoht;
  2) isiku Eestisse saabumise ja Eestist lahkumise andmed;
  3) vähihaige terviseandmed – tehtud uuring, selle tulemus ja tegija, pahaloomulise kasvaja diagnoos ja levik, sealhulgas sõeluuringu käigus diagnoositud pahaloomuline kasvaja ning osutatud ravi;
  4) isiku surma aeg ja põhjus;
  5) andmete esitaja.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (31) Vähiregistris säilitatakse andmeid tähtajatult. Logisid ja alusandmeid säilitatakse vastavalt vähiregistri põhimääruses sätestatule.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (4) Vähiregistri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (5) Vähiregistri vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

§ 143.   Raseduse infosüsteem
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (1) Raseduse infosüsteemi peetakse raseduse kulgemise, katkemise ja katkestamise ning ema ja vastsündinu haigestumuse ja suremuse analüüsimiseks, tervishoiuteenuste korraldamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks.

  (2) Tervishoiuteenuse osutajal, kes osutab eriarstiabi tegevusloa alusel sünnitusabi ja günekoloogia või pediaatria teenust ning iseseisvalt osutatava ämmaemandusabi tegevusloa alusel kodusünnitusabi, on kohustus esitada andmeid raseduse infosüsteemi.

  (3) Raseduse infosüsteemis töödeldakse järgmisi andmeid:
  1) raseda ja bioloogilise ema isikukood, sünniaeg, sugu, ees- ja perekonnanimi, rahvus, elukoht, perekonnaseis, abielu sõlmimise või vabaabielu algusaeg, tegevusala ning haridus;
  2) lapse üldandmed – isikukood, sünniaeg, sugu ning ees- ja perekonnanimi;
  3) isa üldandmed – isikukood, sünniaeg, sugu, ees- ja perekonnanimi, elukoht, tegevusala ning haridus;
  4) bioloogilise ema raseduse ja sünnituse kulgemise, sealhulgas raseduse katkemise või katkestamise ja rasestumisvastaste meetodite andmed ning riskitegurid;
  5) muud raseda, bioloogilise ema ja lapse terviseandmed – haigusseisund, diagnoos, osutatud ravi ja selle kestvus ning ravimid;
  6) bioloogilise ema ja lapse surma aeg ja põhjus;
  7) andmete esitaja.

  (4) Raseduse infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (5) Raseduse infosüsteemis säilitatakse andmeid tähtajatult. Logisid ja alusandmeid säilitatakse vastavalt raseduse infosüsteemi põhimääruses sätestatule.

  (6) Raseduse infosüsteemi vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

§ 144.   Müokardiinfarktiregister

  (1) Müokardiinfarktiregister on andmekogu, mida peetakse müokardiinfarkti haigestumuse ja müokardiinfarktihaigete elumuse analüüsimiseks, tervishoiuteenuse korraldamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (2) Müokardiinfarktijuhte nii elupuhuselt kui ka pärast surma diagnoosival ja müokardiinfarktihaigele ravi osutaval tervishoiuteenuse osutajal on kohustus esitada andmeid müokardiinfarktiregistrile.

  (3) Müokardiinfarktiregistris töödeldakse järgmisi andmeid:
  1) isiku üldandmed – isikukood, sünniaeg, sugu, ees- ja perekonnanimi ning elukoht;
  2) isiku Eestisse saabumise ja Eestist lahkumise andmed;
  3) müokardiinfarktihaige terviseandmed – haiglaeelselt, haiglas oleku ajal ja haiglaravi järgselt tehtud uuring ning selle tulemus, südame-veresoonkonnahaigused, sealhulgas müokardiinfarkti diagnoos, kaasuvad diagnoosid ja riskitegurid, müokardiinfarktihaige seisund, ravi ja ravimid ning esinenud tüsistused;
  4) isiku surma aeg ja põhjus ning suremispaik;
  5) andmete esitaja.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (31) Müokardiinfarktiregistris säilitatakse andmeid tähtajatult. Logisid ja alusandmeid säilitatakse vastavalt müokardiinfarktiregistri põhimääruses sätestatule.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (4) Müokardiinfarktiregistri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (5) Müokardiinfarktiregistri vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium.
[RT I, 10.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 145.   Tuberkuloosiregister

  (1) Tuberkuloosiregister on andmekogu, mida peetakse tuberkuloosijuhtude registreerimiseks, tuberkuloosi ennetamiseks, tuberkuloosihaigestumuse, tuberkuloosi levimuse ja tuberkuloosihaigete elumuse analüüsimiseks, tervishoiuteenuste ja tuberkuloositõrje korraldamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (2) Tuberkuloosijuhte nii elupuhuselt kui ka pärast surma diagnoosival ja tuberkuloosihaigele ravi osutaval tervishoiuteenuse osutajal ja riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstlikul eksperdil on kohustus esitada andmeid tuberkuloosiregistrile.
[RT I, 10.03.2011, 1 - jõust. 01.06.2011]

  (3) Tuberkuloosiregistris töödeldakse järgmisi andmeid:
  1) isiku üldandmed – isikukood, sünniaeg, sugu, ees- ja perekonnanimi, isanimi, sünnikoht, rahvus, elukoht, kontaktandmed, perekonnaseis, haridus, tegevusala ja -koht ning ravikindlustuse olemasolu;
  2) isiku Eestisse saabumise ja Eestist lahkumise andmed;
  3) tuberkuloosihaige terviseandmed – tehtud uuring, selle tulemus ja tegija, diagnoos, sealhulgas kaasuvad diagnoosid ja riskitegurid, tuberkuloosihaige seisund enne ravi, osutatud ravi ja selle tulemus ning ravi lõpetamise põhjused, sealhulgas tahtest olenemata ravi ja ravimid;
  4) isiku surma aeg ja põhjus;
  5) andmete esitaja.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (31) Tuberkuloosiregistris säilitatakse andmeid tähtajatult. Logisid ja alusandmeid säilitatakse vastavalt tuberkuloosiregistri põhimääruses sätestatule.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (4) Tuberkuloosiregistri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (5) Tuberkuloosiregistri vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

§ 146.   Vee terviseohutuse infosüsteem

  (1) Vee terviseohutuse infosüsteemi peetakse joogi-, suplus- ja basseinivee, loodusliku mineraalvee ning allikavee kvaliteedi kohta andmete kogumiseks, terviseohutuse analüüsiks, statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (2) Joogivee käitlejal, loodusliku mineraalvee ja allikavee käitlejal, supluskoha ja ujula valdajal on kohustus esitada andmed vee terviseohutuse infosüsteemi või edastada andmed Terviseameti kaudu.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (3) Vee terviseohutuse infosüsteemi kogutakse andmed:
  1) joogivee käitleja, veevärgi ja joogivee kvaliteedi kohta;
  2) ujula valdaja ja basseinivee kvaliteedi kohta;
  3) supluskoha valdaja ja suplusvee kvaliteedi kohta;
  4) loodusliku mineraalvee ja allikavee käitleja ning loodusliku mineraalvee ja allikavee kvaliteedi kohta.
[RT I, 10.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (4) Vee terviseohutuse infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (5) Vee terviseohutuse infosüsteemi vastutav töötleja on Terviseamet.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

§ 147.   Vähi sõeluuringute register

  (1) Vähi sõeluuringute register on andmekogu, mida peetakse vähi sõeluuringute korraldamiseks, sõeluuringutega seotud uuringute ja uuringutele järgneva ravi andmete analüüsimiseks, vähi varajaseks avastamiseks, sõeluuringute kvaliteedi ja tõhususe hindamiseks, samuti tervisepoliitika väljatöötamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (2) Kõigil vähi sõeluuringuid tegevatel tervishoiuteenuse osutajatel ning sõeluuringus osalejatele uuringuid teinud ja neid ravinud tervishoiuteenuse osutajatel on kohustus esitada tervise infosüsteemi vahendusel andmeid vähi sõeluuringute registrile.
[RT I, 31.12.2014, 3 - jõust. 10.01.2015]

  (3) Vähi sõeluuringute registris töödeldakse järgmisi andmeid:
  1) isiku üldandmed – isikukood, sünniaeg, sugu, ees- ja perekonnanimi, elukoht, kontaktandmed ning ravikindlustuse olemasolu;
  2) isiku Eestisse saabumise ja Eestist lahkumise andmed;
  3) saadetud sõeluuringu kutse ja korduskutse;
  4) sõeluuringu sihtrühma kuuluva isiku terviseandmed – varem diagnoositud pahaloomulised kasvajad, tehtud sõeluuringu põhi- ja lisauuring, analüüs või protseduur ja selle tulemus, sõeluuringu tegija ja hindaja ning pahaloomulise kasvaja diagnoos ja levik, sealhulgas varem diagnoositud pahaloomulised kasvajad ning sõeluuringujärgne osutatud ravi;
  5) andmed sõeluuringuväliselt sõeluuringu sihtrühma kuuluvatele isikutele tehtud sõeluuringu põhiuuringu, analüüsi või protseduuri kohta;
  6) isiku surma aeg ja põhjus;
  7) andmete esitaja.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (31) Vähi sõeluuringute registris säilitatakse andmeid tähtajatult. Logisid ja alusandmeid säilitatakse vastavalt vähi sõeluuringute registri põhimääruses sätestatule.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (4) Vähi sõeluuringute registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (5) Vähi sõeluuringute registri vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

3. peatükk Tervisekaitse riiklik järelevalve 

§ 15.   Riiklik järelevalve
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (1) Riiklikku järelevalvet asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides, käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle ning toote nõuetele vastavuse seaduse § 6 lõikes 3 ja tarbijakaitseseaduse § 10 lõikes 2 nimetatud juhtudel terviseohutuse üle teostab Terviseamet.
[RT I, 31.12.2015, 1 - jõust. 01.03.2016]

  (2) Riiklikku järelevalvet käesolevas seaduses kosmeetikatoodete kättesaadavaks tegemisele kehtestatud nõuete ja kosmeetikamääruse artiklis 25 loetletud nõuete täitmise üle artikli 22 kohaselt teostavad Terviseamet ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
[RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

§ 16.   Riikliku järelevalve erimeetmed
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 17.   Sunniraha määr
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib korrakaitseorgan rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 640 eurot.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 18.   Kohtusse kaebamine
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

31. peatükk VASTUTUS 
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 181.   Vastutus tervisekaitse nõuete rikkumise eest
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 182.   Vastutus kosmeetikatootele, selle tootmisele ja kättesaadavaks tegemisele kehtestatud nõuete rikkumise eest

  (1) Käesoleva seaduse §-s 122 ja kosmeetikamääruse artiklis 25 loetletud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I, 20.11.2013, 1 - jõust. 30.11.2013]

§ 183.   Menetlus

  (1) [Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (2) Kohus võib kohaldada käesoleva seaduse §-s 182 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (3) [Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (4) Käesoleva seaduse §-s 182 sätestatud väärteo kohtuvälised menetlejad on Terviseamet ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
[RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

§ 19.   Vastutus tervisekaitse õigusaktide rikkumise eest
[Kehtetu - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 20.   Rahvatervise seaduse rikkumisest tingitud kahju hüvitamine
[Kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

4. peatükk Lõppsätted 

§ 21.   Finantseerimine

  (1) Tervisekaitse riikliku järelevalve asutuste tegevust finantseeritakse riigieelarvest.

  (2) Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamisega seotud riiklikke programme finantseeritakse riigieelarvest.

  (3) Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamisega seotud kohalikke programme võib osaliselt või täielikult finantseerida riigieelarvest.

  (4) Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamisega seotud programme võib osaliselt või täielikult finantseerida ravikindlustuse eelarvest.

  (5) Terviseamet osutab tellija taotlusel tasulisi tervisekaitseteenuseid keemiliste, bioloogiliste ja füüsikaliste ohutegurite määramiseks ning riskihindamiseks valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korra ja hinnakirja kohaselt. Tasulise teenusena ei tohi osutada tervisekaitse riikliku järelevalvega otseselt seotud toiminguid.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

  (6) Avalik- ja eraõiguslikud juriidilised isikud ning füüsilised isikud kannavad käesoleva seadusega neile pandud ülesannete ja kohustuste täitmise kulud.

§ 22.   Muudatused varasemates õigusaktides

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 23.   Tervisekaitsenõuded koolidele ja koolieelsetele lasteasutustele

  Vabariigi Valitsus kehtestab tervisekaitsenõuded koolidele ja koolieelsetele lasteasutustele, nende maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele ja sisekliimale ning korrashoiule hiljemalt 2010. aasta 31. detsembriks. Kuni nimetatud tervisekaitsenõuete kehtestamiseni Vabariigi Valitsuse poolt kohaldatakse enne 2010. aasta 1. septembrit kehtinud rahvatervise seaduse § 8 lõike 2 punkti 6 alusel sotsiaalministri kehtestatud tervisekaitsenõudeid koolidele ja koolieelsetele lasteasutustele.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]

§ 24.   Seaduse rakendamine

  (1) Käesoleva seaduse §-d 142, 143 ja 145 jõustuvad 2011. aasta 1. juunil.

  (2) Käesoleva seaduse §-d 144 ja 146 jõustuvad 2012. aasta 1. jaanuaril.

  (3) Käesoleva seaduse § 141 lõige 2 jõustub 2013. aasta 1. jaanuaril.

  (4) Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum annab kogutud müokardiinfarktiandmed käesoleva seaduse § 144 lõike 4 alusel asutatud müokardiinfarktiregistrile üle hiljemalt 2012. aasta 1. jaanuariks.
[RT I, 10.03.2011, 1 - jõust. 20.03.2011]

  (5) Käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 2 nimetatud tervise- ja heaoluprofiil tuleb kohaliku omavalitsuse üksustel koostada hiljemalt 2019. aasta 15. jaanuariks.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.10.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 13.03.2019, 131

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Seaduse eesmärk

  (1) Käesoleva seaduse eesmärk on inimese tervise kaitsmine, haiguste ennetamine ja tervise edendamine, mis saavutatakse riigi, omavalitsuse, avalik- ja eraõigusliku juriidilise isiku ning füüsilise isiku kohustustega ning riiklike ja omavalitsuslike abinõude süsteemiga.

  (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 2.   Seaduses kasutatavad mõisted

  Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) rahvatervis – sektoritevaheline valdkond, mis hõlmab kõiki rahvastiku tervist parandavaid ja ebasoovitavat tervisemõju ennetavaid ja vähendavaid organiseeritud tegevusi eesmärgiga pikendada elanike eluiga, parandada nende elukvaliteeti ning vähendada tervisealast ebavõrdsust;
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
  2) tervis – inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult puuete ja haiguste puudumine;
  21) rahvastiku tervis – kindla territooriumi elanike füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning selle jagunemine erinevate rahvastikurühmade vahel;
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
  3) tervisekaitse – inimese tervisele ohutu elukeskkonna tagamisele ning elukeskkonnaga seonduvate tervisehäirete ja haiguste vältimisele suunatud tegevus;
  4) tervise edendamine – inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine ning tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine;
  5) haiguste ennetamine – inimese haiguseelsete seisundite varasele avastamisele suunatud tegevus ja meetmed haigestumise vältimiseks;
  6) tervisekasvatus – teabe sihipärane levitamine ja inimese harjumuste kujundamine tervise säilitamiseks ja tugevdamiseks;
  7) elukeskkond – inimesega kokkupuutuva loodusliku, tehisliku ja sotsiaalse keskkonna tegurite kogum, mis mõjutab või võib mõjutada inimese tervist;
  8) rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukord – käesoleva seaduse tähenduses erakorraline sündmus, mis kujutab ohtu rahva tervisele ja teistele riikidele haiguse rahvusvahelisest levikust tingituna ja mis potentsiaalselt vajab rahvusvaheliselt koordineeritud tõrjemeetmeid;
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]
  9) tervise- ja heaoluprofiil – strateegilise planeerimise alusdokument, milles on kirjeldatud ja analüüsitud kindla territooriumi elanike tervise ja heaolu seisundit ning neid mõjutavaid tegureid;
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
  10) tervisemõjur – sotsiaal-majanduslik, käitumuslik, psühhosotsiaalne või keskkondlik tegur, mis võib omada rahvastiku tervisele soovitavat või ebasoovitavat mõju;
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
  11) tervist toetav teenus – iga teenus, millel on rahvastiku tervisele otsene või kaudne positiivne mõju või mis on vajalik rahvastiku tervise seisundi säilitamiseks.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

§ 3.   Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise põhiülesanded

  Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise põhiülesanded on:
  1) üksikisiku, perekonna ja rahva tervise väärtustamine;
  2) abinõude süsteemi väljatöötamine, seadustamine ja rakendamine laste tervisliku arengu tagamiseks, nakkuslike ja mittenakkuslike, kutse- ja muude haiguste ärahoidmiseks ja vähendamiseks, varajase suremuse ja invaliidistumise vähendamiseks, elukvaliteedi paranemiseks ja töövõimelise ea pikenemiseks;
  3) elukeskkonna uurimine ja selle ohutegurite hindamine, inimese terviseseisundi jälgimine ning prognoosimine sõltuvalt elukeskkonna seisundist;
  4) avalikkuse teavitamine elukeskkonna seisundi halvenemisest või halvenemise ohust;
  5) erinevuste vähendamine riigi eri piirkondade ja inimeste eri rühmade terviseseisundis;
  6) tervisekaitse õigusaktide väljatöötamine, kehtestamine ja riiklik järelevalve nende täitmise üle.

§ 4.   Elukeskkonna- ja tervisekaitse põhinõuded

  Elukeskkonna- ja tervisekaitse põhinõuded on:
  1) inimene ei tohi ohustada teise inimese tervist oma otsese tegevusega või elukeskkonna halvendamise kaudu;
  2) müügiks ette nähtud toiduainete tootmisel, valmistamisel, vedamisel, säilitamisel ja müümisel peab olema välditud nakkus- või muu terviseohu tekkimine ja levik;
  3) joogi- ja suplusvesi peab olema tervisele ohutu;
  31) pakendatud looduslik mineraalvesi ja allikavesi peavad olema tervisele ohutud;
[RT I 2007, 1, 1 - jõust. 01.02.2007]
  4) tarbekaubad, eelkõige lastekaubad peavad olema valmistatud sellistest materjalidest ja niisugusel viisil, et nende tavapärane kasutamine oleks ohutu inimese tervisele;
  41) kosmeetikatooted peavad olema sellise koostisega ning käideldud niisugusel viisil, et nad ettenähtud kasutamise korral oleksid ohutud inimese tervisele;
  5) [kehtetu - RT I 1999, 88, 804 - jõust. 10.12.1999]
  6) Eestis valmistatud ja imporditud kaupadele esitatakse ühesuguseid nõudeid;
  7) ehitised, rajatised ja transpordivahendid peavad olema projekteeritud ning ehitatud nii, et nende sihipärane kasutamine soodustaks tervise säilimist ning arvestaks liikumispuuetega inimeste vajadusi;
  8) õppe- ja töötingimused ning õppe- ja töövahendid peavad olema tervisele kahjutud ning nendes tegevusvaldkondades, kus võivad esineda tervist kahjustavad tegurid, peab inimene enne õppima või tööle asumist ja edaspidi perioodiliselt läbima tervisekontrolli;
  9) eluaseme- ja puhketingimused peavad soodustama tervise säilimist;
  10) teenuste osutamine majutus-, spordi-, puhke-, laste-, õppe-, tervishoiu-, isikuteenindus- ja hoolekandeasutustes ei tohi kahjustada tervist;
  11) ruumide valgustus ei tohi kahjustada nägemist ning peab võimaldama töö- ja õppeülesannete täitmist;
  12) ultraviolettkiirguse, infrapunakiirguse, raadiosagedusega kiirguse, madalsagedusliku kiirguse, staatilise elektri- ja magnetvälja (mitteioniseeriva kiirguse) ning nähtava valguse allikate kasutamine peab olema nõuetekohane, inimese tervisele ohutu ning vastama kehtestatud piirväärtustele;
[RT I 2007, 1, 1 - jõust. 01.02.2007]
  13) müra-, vibratsiooni-, ultraheli- ja infrahelitase ei tohi esile kutsuda tervisehäireid ning peab vastama puhke- ja olmetingimustele kehtestatud nõuetele;
[RT I 2007, 1, 1 - jõust. 01.02.2007]
  14) [kehtetu - RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]
  15) surnute hoidmine, vedamine, matmine ja ümbermatmine peab olema korraldatud nii, et see ei ohustaks inimeste tervist.

§ 5.   Haiguste ennetamise vahendid

  Haiguste ennetamise vahendid on:
  1) laste tervisliku arengu tagamiseks ja tervisehäirete varajaseks avastamiseks laste ennetav arstlik tervisekontroll;
  2) nakkushaiguste levikut tõkestavate abinõude rakendamine ja kaitsepookimine nakkushaiguste vältimiseks;
  3) tervistkahjustaval tööl töötavate inimeste tervise eelnev ja perioodiline arstlik kontrollimine töötingimuste tõttu tekkida võivate tervisehäirete ja kutsehaiguste ärahoidmiseks ja varajaseks avastamiseks;
  4) krooniliste mittenakkuslike haiguste ennetamiseks riskitegurite kontrollimine ja neid vältivate programmide väljatöötamine ning elluviimine;
  5) haiguste varase avastamise programmide väljatöötamine ja riskirühmade uurimine.

§ 6.   Tervise edendamise vahendid

  Tervise edendamise vahendid on:
  1) tervisekasvatus ja terviseõpetus haridusprogrammide osana;
  2) terviseteabe levitamine ja tervislike eluviiside motiveerimine;
  3) tervistavate teenuste arendamine;
  4) eluviisi mõjutamine ja käitumisriski vähendamine;
  5) tervistsoodustava elukeskkonna kujundamine.

2. peatükk Riigi, kohaliku omavalitsuse ning avalik- ja eraõigusliku juriidilise isiku ning füüsilise isiku ülesanded 

§ 7.   Vabariigi Valitsuse ülesanded

  (1) Vabariigi Valitsuse ülesanded on:
  1) riigi tervisekaitse ja tervise edendamise poliitika üldine juhtimine;
  2) tervisekaitse riikliku järelevalve tagamine;
[RT I 2007, 1, 1 - jõust. 01.02.2007]
  3) tervisele ohutu elukeskkonna loomisele, tervisehäirete ja haiguste ennetamisele ning tervise edendamisele suunatud riiklike programmide kinnitamine.

  (2) Vabariigi Valitsus kehtestab tervisekaitse õigusaktid:
  1) [kehtetu - RT I 1999, 88, 804 - jõust. 10.12.1999]
  2) [kehtetu - RT I 2002, 32, 187 - jõust. 18.04.2002]
  3) [kehtetu - RT I 2007, 1, 1 - jõust. 01.02.2007]
  4) [kehtetu - RT I 1999, 88, 804 - jõust. 10.12.1999]
  5) [kehtetu - RT I 2007, 1, 1 - jõust. 01.02.2007]
  6) [kehtetu - RT I 2007, 1, 1 - jõust. 01.02.2007]
  7) olmeteenuste osutamiseks elanikele;
  8) [kehtetu - RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.10.2019]
  9) [kehtetu - RT I 2007, 1, 1 - jõust. 01.02.2007]
  10) ujulatele, basseinidele ja veekeskustele, nende ruumidele, ohutusele, basseiniveele ning teenuse osutamisele;
[RT I 2007, 1, 1 - jõust. 01.02.2007]
  11) koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide ja gümnaasiumide maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

§ 8.   Sotsiaalministeeriumi ülesanded

  (1) Sotsiaalministeeriumi ülesandeks on:
  1) tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise kavandamine ja kavandatu elluviimine;
  2) tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise alaste seaduste ja muude õigusaktide eelnõude väljatöötamine;
  3) teiste ministeeriumide poolt ettevalmistatud tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamisega seonduvate õigusaktide eelnõude kooskõlastamine;
  4) Vabariigi Valitsusele ettepanekute tegemine eriolukorra kehtestamiseks riigis või selle osas nakkushaiguste, mürgistuste ning kiirguskahjustuste likvideerimiseks;
  5) teiste ministeeriumide, ametite ja inspektsioonide tegevuse koordineerimine ning tulemuslikkuse analüüsimine tervisekaitse ja tervise edendamise alal;
  6) tervisele ohutu elukeskkonna loomisele, tervisehäirete ja haiguste ennetamisele ning tervise edendamisele suunatud riiklike programmide ja projektide ning muude abinõude kavandamine ja elluviimise korraldamine;
  7) tervisekasvatuse ja tervisliku eluviisi kujundamisele ning tervise väärtustamisele suunatud tegevuse korraldamine, samuti koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga terviseõpetuse korraldamine õppeasutustes;
  8) tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise alaste teadusuuringute koordineerimine;
  9) tervisekaitse riikliku järelevalve koordineerimine Terviseameti kaudu;
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]
  10) keskkonnast tingitud terviseohtude seire korraldamine;
  11) [kehtetu - RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.10.2019]
  12) rahvastiku tervisega seonduvate andmete kogumine ja isikuandmete töötlemine riikliku tervise- ja tervishoiupoliitika väljatöötamiseks ning elluviimiseks kooskõlas isikuandmete kaitse seaduse ja avaliku teabe seadusega.
[RT I 2007, 24, 127 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab tervisekaitse õigusaktid järgmiste valdkondade kohta:
  1) [kehtetu - RT I 2007, 1, 1 - jõust. 01.02.2007]
  2) [kehtetu - RT I 2003, 26, 160 - jõust. 01.11.2003]
  3) põhikoolide ja gümnaasiumide päevakavad ja õppekorraldus;
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
  4) toitlustamine koolieelsetes lasteasutustes, põhikoolides ja gümnaasiumides, tervishoiu- ja hoolekandeasutustes;
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
  5) lastelutid;
  6) koolieelsete lasteasutuste tervise edendamine ja päevakava;
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]
  7) [kehtetu - RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]
  8) noorte püsilaagrid;
[RT I 2010, 44, 262 - jõust. 01.09.2010]
  81) lapsehoiuteenus ja asendushooldusteenus asenduskodus ja perekodus;
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
  82) igapäevaelu toetamise teenus, toetatud elamise teenus, kogukonnas elamise teenus ja ööpäevaringne erihooldusteenus ning nimetatud teenuste osutamise ruumid, ruumide sisustus ja nende korrashoid ning maa-ala;
[RT I 2008, 58, 329 - jõust. 01.01.2009]
  9) laste ja täiskasvanute hoolekandeasutused, välja arvatud asenduskodu, perekodu ja erihoolekandeteenust osutav asutus;
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
  10) [kehtetu - RT I 2002, 32, 187 - jõust. 18.04.2002]
  11) [kehtetu - RT I 2004, 75, 520 - jõust. 01.12.2004]
  12) ilu- ja isikuteenuste osutamine;
  13) kosmeetikatoodete terviseohutuse kontrollimine;
  14) [kehtetu - RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.10.2019]
  15) [kehtetu - RT I 2002, 32, 187 - jõust. 18.04.2002]
  16) ühissõidukid ja reisiteenused;
  17) mitteioniseeriva kiirguse, müra-, vibratsiooni-, ultra- ja infraheli taseme piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ja ühiskasutusega hoonetes, paikse saasteallika sanitaarkaitsealal, õpperuumides ja muudes kohtades, kus inimene viibib pikemat aega, samuti käesolevas punktis loetletud füüsikaliste suuruste taseme mõõtmise meetodid;
  18) [kehtetu - RT I 2002, 32, 187 - jõust. 18.04.2002]
  19) [kehtetu - RT I 2007, 1, 1 - jõust. 01.02.2007]
  20) [kehtetu - RT I 2004, 45, 315 - jõust. 27.05.2004]
  21) [kehtetu - RT I, 15.03.2011, 14 - jõust. 01.01.2012]
  22) toidunormid kinnipidamisasutustes;
  23) ravimuda turustamine, säilitamine ja kasutamine.
  24) [kehtetu - RT I, 20.11.2013, 1 - jõust. 30.11.2013]

  (3) [Kehtetu - RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

§ 9.   Maavanema ülesanded
[Kehtetu - RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

§ 10.   Kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanded
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

  (1) Kohaliku omavalitsuse üksuste ühiselt täidetavad ülesanded on:
  1) elanike tervist, heaolu ja turvalisust toetava elukeskkonna kujundamine;
  2) maakonna või piirkonna tervise- ja heaoluprofiili koostamine ning selles sisalduva teabega arvestamine maakonna või piirkondliku arengustrateegia koostamisel;
  3) rahvastiku tervist toetavate tegevuste elluviimine ja tervist toetavate teenuste pakkumine maakonnas või piirkonnas vähemalt tervise- ja heaoluprofiilis kajastatud prioriteetsete tervisemõjurite ohjamiseks;
  4) riiklike rahvatervisealaste tegevuste toetamine maakonnas või piirkonnas;
  5) maakondlikul või piirkondlikul tasandil rahvatervise ja sellega tihedalt seotud valdkondade juhtimiseks vajalike võrgustike loomine ja nende töö korraldamine.

  (2) Kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanded on:
  1) tervisekaitsealaste õigusaktide täitmise korraldamine ja nende järgimise kontrollimine kohaliku omavalitsuse maa-alal;
  2) elanikkonna haiguste ennetamisele ja tervise edendamisele suunatud tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse maa-alal.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

§ 11.   Tervise- ja heaoluprofiil
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

  (1) Tervise- ja heaoluprofiilis esitatakse järgmine teave:
  1) haldusüksuse või piirkonna elanike üldandmed ning ülevaade haldusüksuse või piirkonna rahvastiku tervise ja heaolu seisundist ning tervisemõjuritest;
  2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud andmete analüüs;
  3) kokkuvõte haldusüksuse või piirkonna prioriteetsetest tervise- ja heaolunäitajatest ning peamistest tervisemõjuritest.

  (2) Tervise- ja heaoluprofiili koostaja uuendab tervise- ja heaoluprofiili vähemalt kord nelja aasta jooksul.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

§ 12.   Avalik- ja eraõigusliku juriidilise isiku ning füüsilise isiku ülesanded

  (1) Avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik tagab enne tootmise alustamist tootmistingimuste ja toote terviseohutuse uurimise, kahjulike tegurite määramise meetodite puudumisel nende väljatöötamise, toote tehnilise normdokumendi puudumisel selle vormistamise järgmistes tootmisvaldkondades:
  1) mineraal- ja joogiveega kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete tootmine;
[RT I 2007, 22, 114 - jõust. 01.07.2007]
  2) tehismaterjalide ja neid sisaldavate esemete, valmistamine;
  3) lastekaupade, kosmeetikatoodete ja inimesega vahetult kokkupuutuvate või ruumides kasutatavate muude tarbekaupade valmistamine;
  4) tervist kahjustada võivate kiirgus-, müra- vibratsiooniallikate valmistamine.

  (2) [Kehtetu - RT I 2002, 32, 187 - jõust. 01.09.2002]

  (3) Avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik esitab kohaliku omavalitsuse nõudel tervisekaitse riiklikule järelevalveasutusele kooli, lasteasutuse, hoolekandeasutuse, lapsehoiuteenuseid osutava ettevõtte ning ilu- ja isikuteenuseid osutava ettevõtte ehitusprojekti, sealhulgas hooldusjuhendi koopia, ehitise tervisekaitsenõuetele vastavuse kontrollimiseks ja terviseohutuse hinnangu andmiseks.
[RT I 2007, 1, 1 - jõust. 01.02.2007]

  (31) [Kehtetu - RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

  (4) [Kehtetu - RT I 1999, 88, 804 - jõust. 10.12.1999]

  (5) Avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik informeerib viivitamatult tervisekaitse riikliku järelevalve asutust ja kohalikku omavalitsust avariidest ja olukordadest, mis võivad halvendada inimeste tervist ja elukeskkonda.

  (6) Avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik ei tohi levitada inimese tervist ja elukeskkonda kahjustada võivaid ideid, arvamusi, veendumusi ja muud teavet sõnas, trükis või muul viisil.

  (7) Avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik, kes on ehitise, selle osa või ümbritseva maa-ala omanik või valdaja, rakendab ennetavaid meetmeid ja tagab desinsektsiooni, deratisatsiooni ja desinfektsiooni kahjurputukate, -näriliste ja teiste kahjulike organismide arvukuse vähendamiseks ning kahjustava toime ärahoidmiseks.
[RT I 2007, 1, 1 - jõust. 01.02.2007]

  (8) [Kehtetu - RT I 2002, 32, 187 - jõust. 18.04.2002]

  (9) [Kehtetu - RT I 2007, 63, 397 - jõust. 01.06.2008]

  (10) Avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik, kes on ujulas, basseinis või veekeskuses ujumis- või suplemisteenuse osutaja:
  1) tagab ohutud kasutustingimused, kasutatava vee nõuetekohasuse ning vee kontrolli ja uuringud akrediteeritud laboris käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete kohaselt;
  2) avaldab teabe ujulas, basseinis ja veekeskuses kasutatava vee kvaliteedinäitajate kohta vastavalt keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni nõuetele avaliku teabe seaduses sätestatud korras.
[RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.10.2019]

§ 121.   Avalik- ja eraõigusliku juriidilise isiku ning füüsilise isiku ülesanded loodusliku mineraalvee ja allikavee turustamisel ning allika kasutamisel
[Kehtetu - RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.10.2019]

§ 122.   Avalik- ja eraõigusliku juriidilise isiku ning füüsilise isiku ülesanded kosmeetikatoodete tootmisel, kättesaadavaks tegemisel ja kasutamisel
[RT I, 20.11.2013, 1 - jõust. 30.11.2013]

  (1) Isik, kes vastutab kosmeetikatoote tootmise, turule laskmise või kättesaadavaks tegemise eest, peab tagama, et on täidetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta (ELT L 342, 22.12.2009, lk 59–209) (edaspidi kosmeetikamäärus) sätestatud asjakohased nõuded.
[RT I, 20.11.2013, 1 - jõust. 30.11.2013]

  (2) [Kehtetu - RT I, 20.11.2013, 1 - jõust. 30.11.2013]

  (3) [Kehtetu - RT I, 20.11.2013, 1 - jõust. 30.11.2013]

  (4) [Kehtetu - RT I, 20.11.2013, 1 - jõust. 30.11.2013]

  (5) [Kehtetu - RT I, 20.11.2013, 1 - jõust. 30.11.2013]

  (6) [Kehtetu - RT I, 20.11.2013, 1 - jõust. 30.11.2013]

  (7) Kosmeetikamääruse artikli 19 lõikes 4 nimetatud kosmeetikatoodete kohta esitab toote kättesaadavaks tegemise eest vastutav isik sama määruse artikli 19 lõikes 1 nõutud teabe tootemahutil või -pakendil või tootega kaasa antaval teabelehel.
[RT I, 20.11.2013, 1 - jõust. 30.11.2013]

  (8) Kosmeetikatoodete tootjad, importijad, levitajad ja kutsealases tegevuses kasutajad ning tervishoiuteenuse osutajad peavad kosmeetikamääruse artikli 23 kohaselt viivitamata teavitama Terviseametit kosmeetikatoote kasutamisel ilmnenud tõsisest soovimatust mõjust.
[RT I, 20.11.2013, 1 - jõust. 30.11.2013]

  (9) Kosmeetikatooteid, mis on ette nähtud hammaste valgendamiseks või pleegitamiseks ja mis sisaldavad vesinikperoksiidi või millest vabaneb vesinikperoksiidi vahemikus > 0,1% ≤ 6% (edaspidi hambavalgendustooted), on lubatud müüa üksnes hambaarstidele hulgikaubanduse korras.
[RT I, 20.11.2013, 1 - jõust. 01.01.2014; jõustumisaeg muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1]]

  (10) Ettevõtja, kes soovib müüa hambavalgendustooteid, peab esitama majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse kohase majandustegevusteate.
[RT I, 20.11.2013, 1 - jõust. 01.01.2014; jõustumisaeg muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1]]

  (11) Majandustegevusteates märgitakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele:
  1) tegevuskoht või tegevuskohad;
  2) e-kaubanduse korral veebilehe aadress;
  3) tegevusala kaubandustegevuse seaduse § 3 lõike 2 punkti 1 kohaselt.
[RT I, 20.11.2013, 1 - jõust. 01.01.2014; jõustumisaeg muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1]]

§ 13.   Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise ülesandeid täitvad asutused

  (1) Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise põhiülesandeid täidavad tervishoiuasutused vastavalt oma põhitegevuse suunale.

  (2) Tervisekaitsenõuete elluviimist korraldavad täidesaatva riigivõimu asutused, avalik- ja eraõiguslikud juriidilised isikud ning füüsilised isikud vastavalt oma pädevusele.

  (3) Elukeskkonna objektide terviseohutust hindavad Terviseameti järelevalveametnikud.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

§ 131.   Terviseameti ülesanded
[RT I 2007, 1, 1 - jõust. 01.02.2007]

  (1) [Kehtetu - RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.10.2019]

  (2) [Kehtetu - RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.10.2019]

  (3) Kosmeetikatoodete valdkonnas on pädev asutus Terviseamet, kes:
  1) haldab ja kasutab kosmeetikamääruse artikli 13 kohaselt Euroopa Komisjoni poolt kättesaadavaks tehtud teavet;
  2) kontrollib vajaduse korral toote andmiku vastavust kosmeetikamääruse artikli 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele;
  3) kogub ja menetleb andmeid kosmeetikatoote kasutamisel ilmnenud tõsise soovimatu mõju kohta kosmeetikamääruse artikli 23 kohaselt;
  4) vahetab teavet ja teeb koostööd teiste riikide pädevate asutuste, Euroopa Komisjoni ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;
  5) hindab regulaarselt vähemalt iga nelja aasta tagant järelevalve toimimist, edastab tulemused kosmeetikamääruse artikli 22 kohaselt teistele liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile ning teeb need kättesaadavaks üldsusele.
[RT I, 20.11.2013, 1 - jõust. 30.11.2013]

  (4) Nakkushaiguste ennetamise, seire ja tõrje ning nakkushaiguste epidemioloogilise riskianalüüsi ja riskihindamise valdkonnas on pädev asutus Terviseamet nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses sätestatud alustel.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

  (5) Kemikaaliohutuse valdkonnas on Terviseamet pädev asutus kemikaaliseaduses sätestatud alustel.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

  (6) Biotsiidi valdkonnas on Terviseamet pädev asutus biotsiidiseaduses sätestatud alustel.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

  (7) Terviseametile seadusega pandud ülesannete täitmiseks amet:
  1) korraldab ja teostab oma tegevusvaldkonnas terviseohtude riskianalüüsi;
  2) teavitab Euroopa Komisjoni ja Maailma Terviseorganisatsiooni rahva tervise rahvusvahelise tähtsusega hädaolukorrast.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

§ 132.   Joogiveeproovi võtjale esitatavad nõuded
[Kehtetu - RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.10.2019]

§ 14.   Inimese tervise ja elukeskkonna seisundi alase teabe kättesaadavus

  Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamisega tegelevad asutused tagavad elanikkonna teavitamise elukeskkonna terviseriskidest ja nende vältimise viisidest ning elukeskkonna üldiseks kasutamiseks määratud andmete kättesaadavuse.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

21. peatükk ANDMEKOGUD 
[RT I, 10.03.2011, 1 - jõust. 20.03.2011]

§ 141.   Rahvastiku tervisega seonduvad riiklikud andmekogud

  (1) Käesoleva seaduse §-des 142–147 nimetatud andmekogu või infosüsteemi põhimääruses sätestatakse:
  1) volitatud töötleja, kui volitatud töötleja on määratud, ning töötlejate ülesanded;
  2) kogutavate andmete täpsem koosseis ja andmekogusse kandmise kord;
  3) andmeandjad, nendelt saadavad andmed ja andmete esitamise viis;
  4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
  5) vajaduse korral andmete täpsem säilitamise kord;
  6) muud korraldusküsimused.

  (2) Käesoleva seaduse §-des 142–145 ja 147 nimetatud andmekogu või infosüsteemi andmeid väljastatakse isikustamata kujul. Isikustatud andmeid väljastatakse andmesubjekti nõusolekul või teadus- ja ajaloouuringuks ning statistikaks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks.

  (3) Käesoleva seaduse §-des 142–145 ja 147 nimetatud andmekogude või infosüsteemi pidamise eesmärgi täitmiseks võib andmekogu pidaja töödelda isiku varasemaid üldandmeid, nagu ees- ja perekonnanimi, isikukood ning sugu.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

§ 142.   Vähiregister

  (1) Vähiregister on andmekogu, mida peetakse vähihaigestumuse, vähi levimuse ja vähihaigete elumuse analüüsimiseks, tervishoiuteenuste ja vähitõrje korraldamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (2) Vähijuhte nii elupuhuselt kui ka pärast surma diagnoosival ja vähihaigele ravi osutaval tervishoiuteenuse osutajal ja riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstlikul eksperdil on kohustus esitada andmeid vähiregistrile.
[RT I, 10.03.2011, 1 - jõust. 01.06.2011]

  (3) Vähiregistris töödeldakse järgmisi andmeid:
  1) isiku üldandmed – isikukood, sünniaeg, sugu, ees- ja perekonnanimi, isanimi, rahvus, sünnikoht ja elukoht;
  2) isiku Eestisse saabumise ja Eestist lahkumise andmed;
  3) vähihaige terviseandmed – tehtud uuring, selle tulemus ja tegija, pahaloomulise kasvaja diagnoos ja levik, sealhulgas sõeluuringu käigus diagnoositud pahaloomuline kasvaja ning osutatud ravi;
  4) isiku surma aeg ja põhjus;
  5) andmete esitaja.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (31) Vähiregistris säilitatakse andmeid tähtajatult. Logisid ja alusandmeid säilitatakse vastavalt vähiregistri põhimääruses sätestatule.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (4) Vähiregistri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (5) Vähiregistri vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

§ 143.   Raseduse infosüsteem
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (1) Raseduse infosüsteemi peetakse raseduse kulgemise, katkemise ja katkestamise ning ema ja vastsündinu haigestumuse ja suremuse analüüsimiseks, tervishoiuteenuste korraldamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks.

  (2) Tervishoiuteenuse osutajal, kes osutab eriarstiabi tegevusloa alusel sünnitusabi ja günekoloogia või pediaatria teenust ning iseseisvalt osutatava ämmaemandusabi tegevusloa alusel kodusünnitusabi, on kohustus esitada andmeid raseduse infosüsteemi.

  (3) Raseduse infosüsteemis töödeldakse järgmisi andmeid:
  1) raseda ja bioloogilise ema isikukood, sünniaeg, sugu, ees- ja perekonnanimi, rahvus, elukoht, perekonnaseis, abielu sõlmimise või vabaabielu algusaeg, tegevusala ning haridus;
  2) lapse üldandmed – isikukood, sünniaeg, sugu ning ees- ja perekonnanimi;
  3) isa üldandmed – isikukood, sünniaeg, sugu, ees- ja perekonnanimi, elukoht, tegevusala ning haridus;
  4) bioloogilise ema raseduse ja sünnituse kulgemise, sealhulgas raseduse katkemise või katkestamise ja rasestumisvastaste meetodite andmed ning riskitegurid;
  5) muud raseda, bioloogilise ema ja lapse terviseandmed – haigusseisund, diagnoos, osutatud ravi ja selle kestvus ning ravimid;
  6) bioloogilise ema ja lapse surma aeg ja põhjus;
  7) andmete esitaja.

  (4) Raseduse infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (5) Raseduse infosüsteemis säilitatakse andmeid tähtajatult. Logisid ja alusandmeid säilitatakse vastavalt raseduse infosüsteemi põhimääruses sätestatule.

  (6) Raseduse infosüsteemi vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

§ 144.   Müokardiinfarktiregister

  (1) Müokardiinfarktiregister on andmekogu, mida peetakse müokardiinfarkti haigestumuse ja müokardiinfarktihaigete elumuse analüüsimiseks, tervishoiuteenuse korraldamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (2) Müokardiinfarktijuhte nii elupuhuselt kui ka pärast surma diagnoosival ja müokardiinfarktihaigele ravi osutaval tervishoiuteenuse osutajal on kohustus esitada andmeid müokardiinfarktiregistrile.

  (3) Müokardiinfarktiregistris töödeldakse järgmisi andmeid:
  1) isiku üldandmed – isikukood, sünniaeg, sugu, ees- ja perekonnanimi ning elukoht;
  2) isiku Eestisse saabumise ja Eestist lahkumise andmed;
  3) müokardiinfarktihaige terviseandmed – haiglaeelselt, haiglas oleku ajal ja haiglaravi järgselt tehtud uuring ning selle tulemus, südame-veresoonkonnahaigused, sealhulgas müokardiinfarkti diagnoos, kaasuvad diagnoosid ja riskitegurid, müokardiinfarktihaige seisund, ravi ja ravimid ning esinenud tüsistused;
  4) isiku surma aeg ja põhjus ning suremispaik;
  5) andmete esitaja.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (31) Müokardiinfarktiregistris säilitatakse andmeid tähtajatult. Logisid ja alusandmeid säilitatakse vastavalt müokardiinfarktiregistri põhimääruses sätestatule.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (4) Müokardiinfarktiregistri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (5) Müokardiinfarktiregistri vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium.
[RT I, 10.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 145.   Tuberkuloosiregister

  (1) Tuberkuloosiregister on andmekogu, mida peetakse tuberkuloosijuhtude registreerimiseks, tuberkuloosi ennetamiseks, tuberkuloosihaigestumuse, tuberkuloosi levimuse ja tuberkuloosihaigete elumuse analüüsimiseks, tervishoiuteenuste ja tuberkuloositõrje korraldamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (2) Tuberkuloosijuhte nii elupuhuselt kui ka pärast surma diagnoosival ja tuberkuloosihaigele ravi osutaval tervishoiuteenuse osutajal ja riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstlikul eksperdil on kohustus esitada andmeid tuberkuloosiregistrile.
[RT I, 10.03.2011, 1 - jõust. 01.06.2011]

  (3) Tuberkuloosiregistris töödeldakse järgmisi andmeid:
  1) isiku üldandmed – isikukood, sünniaeg, sugu, ees- ja perekonnanimi, isanimi, sünnikoht, rahvus, elukoht, kontaktandmed, perekonnaseis, haridus, tegevusala ja -koht ning ravikindlustuse olemasolu;
  2) isiku Eestisse saabumise ja Eestist lahkumise andmed;
  3) tuberkuloosihaige terviseandmed – tehtud uuring, selle tulemus ja tegija, diagnoos, sealhulgas kaasuvad diagnoosid ja riskitegurid, tuberkuloosihaige seisund enne ravi, osutatud ravi ja selle tulemus ning ravi lõpetamise põhjused, sealhulgas tahtest olenemata ravi ja ravimid;
  4) isiku surma aeg ja põhjus;
  5) andmete esitaja.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (31) Tuberkuloosiregistris säilitatakse andmeid tähtajatult. Logisid ja alusandmeid säilitatakse vastavalt tuberkuloosiregistri põhimääruses sätestatule.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (4) Tuberkuloosiregistri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (5) Tuberkuloosiregistri vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

§ 146.   Vee terviseohutuse infosüsteem

  (1) Vee terviseohutuse infosüsteemi peetakse joogi-, suplus- ja basseinivee, loodusliku mineraalvee ning allikavee kvaliteedi kohta andmete kogumiseks, terviseohutuse analüüsiks, statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (2) Joogivee käitlejal, loodusliku mineraalvee ja allikavee käitlejal, supluskoha ja ujula valdajal on kohustus esitada andmed vee terviseohutuse infosüsteemi või edastada andmed Terviseameti kaudu.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (3) Vee terviseohutuse infosüsteemi kogutakse andmed:
  1) joogivee käitleja, veevärgi ja joogivee kvaliteedi kohta;
  2) ujula valdaja ja basseinivee kvaliteedi kohta;
  3) supluskoha valdaja ja suplusvee kvaliteedi kohta;
  4) loodusliku mineraalvee ja allikavee käitleja ning loodusliku mineraalvee ja allikavee kvaliteedi kohta.
[RT I, 10.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (4) Vee terviseohutuse infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (5) Vee terviseohutuse infosüsteemi vastutav töötleja on Terviseamet.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

§ 147.   Vähi sõeluuringute register

  (1) Vähi sõeluuringute register on andmekogu, mida peetakse vähi sõeluuringute korraldamiseks, sõeluuringutega seotud uuringute ja uuringutele järgneva ravi andmete analüüsimiseks, vähi varajaseks avastamiseks, sõeluuringute kvaliteedi ja tõhususe hindamiseks, samuti tervisepoliitika väljatöötamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (2) Kõigil vähi sõeluuringuid tegevatel tervishoiuteenuse osutajatel ning sõeluuringus osalejatele uuringuid teinud ja neid ravinud tervishoiuteenuse osutajatel on kohustus esitada tervise infosüsteemi vahendusel andmeid vähi sõeluuringute registrile.
[RT I, 31.12.2014, 3 - jõust. 10.01.2015]

  (3) Vähi sõeluuringute registris töödeldakse järgmisi andmeid:
  1) isiku üldandmed – isikukood, sünniaeg, sugu, ees- ja perekonnanimi, elukoht, kontaktandmed ning ravikindlustuse olemasolu;
  2) isiku Eestisse saabumise ja Eestist lahkumise andmed;
  3) saadetud sõeluuringu kutse ja korduskutse;
  4) sõeluuringu sihtrühma kuuluva isiku terviseandmed – varem diagnoositud pahaloomulised kasvajad, tehtud sõeluuringu põhi- ja lisauuring, analüüs või protseduur ja selle tulemus, sõeluuringu tegija ja hindaja ning pahaloomulise kasvaja diagnoos ja levik, sealhulgas varem diagnoositud pahaloomulised kasvajad ning sõeluuringujärgne osutatud ravi;
  5) andmed sõeluuringuväliselt sõeluuringu sihtrühma kuuluvatele isikutele tehtud sõeluuringu põhiuuringu, analüüsi või protseduuri kohta;
  6) isiku surma aeg ja põhjus;
  7) andmete esitaja.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (31) Vähi sõeluuringute registris säilitatakse andmeid tähtajatult. Logisid ja alusandmeid säilitatakse vastavalt vähi sõeluuringute registri põhimääruses sätestatule.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (4) Vähi sõeluuringute registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (5) Vähi sõeluuringute registri vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

3. peatükk Tervisekaitse riiklik järelevalve 

§ 15.   Riiklik järelevalve
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (1) Riiklikku järelevalvet asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides, käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle ning toote nõuetele vastavuse seaduse § 6 lõikes 3 ja tarbijakaitseseaduse § 10 lõikes 2 nimetatud juhtudel terviseohutuse üle teostab Terviseamet.
[RT I, 31.12.2015, 1 - jõust. 01.03.2016]

  (2) Riiklikku järelevalvet käesolevas seaduses kosmeetikatoodete kättesaadavaks tegemisele kehtestatud nõuete ja kosmeetikamääruse artiklis 25 loetletud nõuete täitmise üle artikli 22 kohaselt teostavad Terviseamet ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
[RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

§ 16.   Riikliku järelevalve erimeetmed
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 17.   Sunniraha määr
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib korrakaitseorgan rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 640 eurot.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 18.   Kohtusse kaebamine
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

31. peatükk VASTUTUS 
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 181.   Vastutus tervisekaitse nõuete rikkumise eest
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 182.   Vastutus kosmeetikatootele, selle tootmisele ja kättesaadavaks tegemisele kehtestatud nõuete rikkumise eest

  (1) Käesoleva seaduse §-s 122 ja kosmeetikamääruse artiklis 25 loetletud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I, 20.11.2013, 1 - jõust. 30.11.2013]

§ 183.   Menetlus

  (1) [Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (2) Kohus võib kohaldada käesoleva seaduse §-s 182 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (3) [Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (4) Käesoleva seaduse §-s 182 sätestatud väärteo kohtuvälised menetlejad on Terviseamet ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
[RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

§ 19.   Vastutus tervisekaitse õigusaktide rikkumise eest
[Kehtetu - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 20.   Rahvatervise seaduse rikkumisest tingitud kahju hüvitamine
[Kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

4. peatükk Lõppsätted 

§ 21.   Finantseerimine

  (1) Tervisekaitse riikliku järelevalve asutuste tegevust finantseeritakse riigieelarvest.

  (2) Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamisega seotud riiklikke programme finantseeritakse riigieelarvest.

  (3) Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamisega seotud kohalikke programme võib osaliselt või täielikult finantseerida riigieelarvest.

  (4) Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamisega seotud programme võib osaliselt või täielikult finantseerida ravikindlustuse eelarvest.

  (5) Terviseamet osutab tellija taotlusel tasulisi tervisekaitseteenuseid keemiliste, bioloogiliste ja füüsikaliste ohutegurite määramiseks ning riskihindamiseks valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korra ja hinnakirja kohaselt. Tasulise teenusena ei tohi osutada tervisekaitse riikliku järelevalvega otseselt seotud toiminguid.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

  (6) Avalik- ja eraõiguslikud juriidilised isikud ning füüsilised isikud kannavad käesoleva seadusega neile pandud ülesannete ja kohustuste täitmise kulud.

§ 22.   Muudatused varasemates õigusaktides

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 23.   Tervisekaitsenõuded koolidele ja koolieelsetele lasteasutustele

  Vabariigi Valitsus kehtestab tervisekaitsenõuded koolidele ja koolieelsetele lasteasutustele, nende maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele ja sisekliimale ning korrashoiule hiljemalt 2010. aasta 31. detsembriks. Kuni nimetatud tervisekaitsenõuete kehtestamiseni Vabariigi Valitsuse poolt kohaldatakse enne 2010. aasta 1. septembrit kehtinud rahvatervise seaduse § 8 lõike 2 punkti 6 alusel sotsiaalministri kehtestatud tervisekaitsenõudeid koolidele ja koolieelsetele lasteasutustele.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]

§ 24.   Seaduse rakendamine

  (1) Käesoleva seaduse §-d 142, 143 ja 145 jõustuvad 2011. aasta 1. juunil.

  (2) Käesoleva seaduse §-d 144 ja 146 jõustuvad 2012. aasta 1. jaanuaril.

  (3) Käesoleva seaduse § 141 lõige 2 jõustub 2013. aasta 1. jaanuaril.

  (4) Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum annab kogutud müokardiinfarktiandmed käesoleva seaduse § 144 lõike 4 alusel asutatud müokardiinfarktiregistrile üle hiljemalt 2012. aasta 1. jaanuariks.
[RT I, 10.03.2011, 1 - jõust. 20.03.2011]

  (5) Käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 2 nimetatud tervise- ja heaoluprofiil tuleb kohaliku omavalitsuse üksustel koostada hiljemalt 2019. aasta 15. jaanuariks.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

/otsingu_soovitused.json