Halduskohtumenetluse seadustik

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seadustiku ülesanne

  Käesolev seadustik sätestab halduskohtu pädevuse, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse korra.

§ 2.  Halduskohus

  Halduskohtuks on eraldi moodustatud halduskohtud ning haldusasjade läbivaatamisel ringkonnakohtu halduskolleegiumid ja Riigikohus.

§ 3.  Halduskohtu pädevus

  (1) Halduskohtu pädevusse kuulub:
  1) avalik-õiguslike vaidluste lahendamine;
  2) seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine;
  3) seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine.

  (2) Halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.

§ 4.  Haldusaktid ja toimingud

  (1) Haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Haldusaktiks käesoleva seadustiku mõttes on ka haldusleping. Haldusleping on avalik-õiguslikke suhteid reguleeriv leping.

  (2) Toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes.

§ 5.  Tsiviilkohtumenetluse sätete kohaldamine

  (1) Halduskohus juhindub käesoleva seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilkohtumenetluse sätetest.

  (2) Tsiviilkohtumenetluse sätetest juhindudes arvestab halduskohus halduskohtumenetluse erisusi.

2. peatükk HALDUSKOHTUSSE PÖÖRDUMINE 

§ 6.  Kaebus ja protest

  (1) Halduskohus algatab haldusasja kaebuse või protesti alusel.

  (2) Kaebuse või protestiga võib taotleda:
  1) haldusakti või selle osa tühistamist;
  2) peatatud haldusakti täitmist või välja andmata jäetud haldusakti väljaandmist, peatatud või sooritamata toimingu sooritamist.

  (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule võib kaebusega taotleda:
  1) haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist;
  2) avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist;
  3) avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemist.
[RT I 2002, 62, 376 - jõust. 01.08.2002]

§ 7.  Halduskohtusse pöördumise õigus

  (1) Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi.

  (2) Protesti võib halduskohtusse haldusakti või toimingu peale esitada asutus või ametnik, kellele see õigus on antud seadusega.

  (3) Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda oma liikmete või muude isikute huvides isikute ühendus, sealhulgas juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus, kui seadus talle sellise õiguse annab.

  (4) Avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitev asutus, ametnik või muu isik võib esitada kaebuse üksikisiku või eraõigusliku juriidilise isiku vastu üksnes seadusega sätestatud juhul. Ametnikku käsitatakse üksikisikuna teenistusvaidluses. Üksikisikul ja eraõiguslikul juriidilisel isikul on tema vastu esitatud kaebuse läbivaatamisel halduskohtumenetluses avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku õigused ja kohustused, arvestades üksikisiku või eraõigusliku juriidilise isiku vastu esitatud kaebuse eripära.
[RT I 2002, 62, 376 - jõust. 01.08.2002]

§ 8.  Kohtualluvus

  (1) Kui seadusega ei ole sätestatud teistsugust kohtualluvust, esitatakse käesoleva seadustiku § 6 lõikes 2 ja lõike 3 punktides 1 ja 2 tähendatud kaebus või protest halduskohtule asutuse, ametniku või muu isiku asu- või teenistuskoha järgi, kelle haldusakti või toimingu peale kaevatakse või protestitakse. Kaebus või protest mitme asutuse, ametniku või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva muu isiku haldusakti või toimingu peale, kelle asu- või teenistuskoht on erinevate kohtute tööpiirkonnas, esitatakse kaebuse või protesti esitaja valikul ühe asutuse, ametniku või muu isiku asu- või teenistuskoha järgi.

  (2) Kaebus avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise kindlakstegemiseks esitatakse halduskohtule avaldaja elu- või asukoha järgi.

  (2¹) Üksikisiku või eraõigusliku juriidilise isiku vastu esitatakse kaebus isiku elu- või asukoha järgi.

  (3) Haldustoiminguks annab loa halduskohus, kelle tööpiirkonnas asub luba taotlev asutus või ametnik, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust kohtualluvust.

  (4) Halduslepingust tulenevad vaidlused alluvad halduskohtule, kelle tööpiirkonnas leping sõlmiti. Halduslepingu või seadusega võidakse sätestada teistsugune kohtualluvus.

  (5) Kui kohus on pärast kaebuse või protesti vastuvõtmist kindlaks teinud, et asi ei allu sellele kohtule, teeb kohus määruse asja üleandmiseks kohtualluvuse järgi. Eelnimetatud kohtumääruse peale võib esitada erikaebuse ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse peale erikaebuse lahendamise kohta edasi kaevata ei saa.

  (6) Kõrgema astme kohus ei muuda omal algatusel kohtualluvust, kui keegi pooltest ei ole kohtualluvuse kohta tehtud kohtumääruse peale kaevanud.

  (7) Ühest kohtust teise antud asja peab kohus, kellele see on antud, läbi vaatama. Alluvusvaidlused kohtute vahel ei ole lubatud.

  (8) Kui haldusasja menetlusse võtmisest on keeldunud mitu kohut, määrab kohtualluvuse kaebuse või protesti esitaja taotlusel Riigikohtu halduskolleegiumi esimees.
[RT I 2002, 62, 376 - jõust. 01.08.2002]

§ 9.  Kaebuse esitamise tähtaeg

  (1) Kaebuse haldusakti tühistamiseks võib halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti.

  (2) Kui haldusorgan on keeldunud haldusakti väljaandmisest või toimingu sooritamisest, võib kaebuse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks kohustamiseks esitada 30 päeva jooksul, arvates keeldumise teatavakstegemisest, kui seadus ei sätesta teisiti.

  (3) Kohtueelse menetluse läbimisel võib halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta.

  (4) Kaebuse haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates.

  (5) Kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks võib esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates.

  (6) Kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemiseks võib esitada tähtajatult.

  (6¹) Üksikisiku või eraõigusliku juriidilise isiku vastu võib kaebuse esitada seadusega sätestatud tähtaja jooksul.

  (6²) Kaebuse õiguskantsleri poolt lepitusmenetlusnormi olulise rikkumise tuvastamiseks võib esitada 30 päeva jooksul kokkuleppe kinnitamise teatavakstegemisest arvates.

  (7) Kaebus isiku välisriigile väljaandmise otsuse peale esitatakse halduskohtule kolme päeva jooksul väljaandmise otsuse teatavakstegemisest arvates.

  (8) Kui kaebuses on esitatud mitu taotlust, kohaldatakse igale taotlusele vastavat tähtaega. Kaebust võib täiendada uue taotlusega ainult kooskõlas käesolevas paragrahvis sätestatud tähtaegadega.
[RT I 2003, 23, 140 - jõust. 01.01.2004]

§ 9¹.  Kaebuse esitamine maa- või linnakohtu kaudu

  (1) Kaebuse võib esitada halduskohtule vahetult või maa- või linnakohtu kaudu.

  (2) Maa- või linnakohus saadab kaebuse ja sellele lisatud dokumendid viivitamatult halduskohtule.

§ 10.  Nõuded kaebusele ja protestile

  (1) Kaebus ja protest esitatakse kirjalikult ning selles märgitakse:
  1) halduskohtu nimetus;
  2) kaebuse või protesti esitaja nimi, alaline elu- või asukoht (postiaadress), protesti esitaja ametikoht ning sidevahendite numbrid;
  3) kaebuse või protesti esitaja selgelt väljendatud taotlus vastavalt käesoleva seadustiku §-le 6;
  4) kaebusele või protestile lisatud dokumentide loetelu.

  (2) Kaebuses ja protestis haldusakti või toimingu peale märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule:
  1) asutuse või ametniku või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva muu isiku nimi ja ameti- või teenistuskoht, kelle haldusakti või toimingut vaidlustatakse;
  2) vaidlustatava haldusakti või toimingu sisu;
  3) põhjused, miks kaebuse või protesti esitaja leiab, et haldusakt või toiming on õigusvastane;
  4) milliseid kaebuse esitaja õigusi vaidlustatav haldusakt või toiming rikub või milliseid vabadusi piirab, samuti asjaolud, millal isik sai teada kaevatavast haldusaktist või toimingust, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul.

  (3) Kaebuses avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise, samuti haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule kaebuse esitaja põhjendatud huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks. Üksikisiku või eraõigusliku juriidilise isiku vastu esitatud kaebuses märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule kaebuse aluseks olevad asjaolud.

  (4) Kui kaebus esitatakse pärast halduskohtusse kaebuse esitamise tähtaja möödumist, tuleb kaebuses esitada tähtaja ennistamise taotlus ning tähtaja möödalaskmise põhjused.

  (5) Kaebus või protest koos ärakirjadega esitatakse vastavalt protsessiosaliste arvule.

  (6) Koos kaebusega esitatakse kohtule tõend riigilõivu tasumise kohta. Protest on lõivuvaba.

  (7) Iga isik esitab kohtule individuaalse kaebuse. Kaebusele või protestile kirjutab alla selle esitaja või tema esindaja. Juriidilise isiku ja juriidiliseks isikuks mitteoleva ühenduse nimel esitatud kaebusele kirjutab alla selleks volitatud isik. Kaebuse esitaja esindaja lisab volikirja või muu volitusi tõendava dokumendi.

  (8) Kui kaebus esitatakse teise isiku huvides, märgitakse selle isiku nimi ja elu- või asukoht (postiaadress), kelle huvides kaebus esitatakse. Kaebusele lisatakse volitusi tõendav dokument.
[RT I 2002, 62, 376 - jõust. 01.08.2002]

3. peatükk MENETLUS ESIMESE ASTME HALDUSKOHTUS 

§ 11.  Asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamine

  (1) Kaebuse või protesti saanud halduskohus:
  1) kontrollib, kas kaebus või protest vastab käesoleva seadustiku §-s 10 sätestatud nõuetele ning kas on tasutud riigilõiv;
  2) kontrollib, kas kaebus või protest kuulub halduskohtu pädevusse.

  (2) Kui halduskohus leiab, et kaebuses või protestis on kõrvaldatavaid puudusi, teeb ta selle käiguta jätmise määruse, annab puuduste kõrvaldamiseks kuni 15-päevase tähtaja ja saadab määruse viivitamata täitmiseks kaebuse või protesti esitajale.

  (3) Kui kaebuse või protesti esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, tagastab halduskohus kaebuse või protesti määrusega selle esitajale.

  (4) Halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda.

  (5) Kui halduskohus leiab, et kaebuse või protesti lahendamine kuulub tsiviilasju lahendava kohtu pädevusse ja tsiviilasju lahendav kohus on eelnevalt samas asjas leidnud, et see ei kuulu tsiviilasju lahendava kohtu pädevusse, määrab asja lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu tsiviilkohtumenetluses sätestatud korras.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud asjaolude ilmnemisel edastab halduskohus asja viivituseta Riigikohtule, teavitades sellest protsessiosalisi.

  (7) Kaebuse või protesti tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

  (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud halduskohtu määruste peale võib esitada erikaebuse ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest.

  (9) Pärast asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamist teeb halduskohus asja menetlusse võtmise määruse, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 või 4 ei tulene teisiti.

§ 12.  Eelmenetlus halduskohtus

  (1) Pärast haldusasja menetlusse võtmist toimub eelmenetlus, millega kohus valmistab asja ette nii, et seda saaks katkestamatult lahendada ühel kohtuistungil.

  (2) Eelmenetluses halduskohus:
  1) teeb kindlaks, millise asutuse või ametniku või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva muu isiku haldusakti või toimingu peale kaebus või protest on esitatud, saadab talle ning teistele protsessiosalistele kaebuse või protesti ärakirja;
  2) nõuab vajadusel vastavalt asutuselt või ametnikult või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitvalt muult isikult välja kaevatava või protestitava haldusakti või toimingut käsitlevad dokumendid, samuti kirjaliku seletuse kaebuse või protesti kohta, määrates nende esitamise tähtaja;
  3) nõuab vajadusel teiselt pädevalt asutuselt või ametnikult või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitvalt muult isikult välja kirjalikke tõendeid, määrab kooskõlas tsiviilkohtumenetlusega ekspertiisi, teostab paikvaatlust;
  4) otsustab käesoleva seadustiku § 14 lõikes 3 nimetatud isikute kaasamise;
  5) otsustab, kas kaebus või protest vaadatakse läbi halduskohtuniku poolt ainuisikuliselt või kolmeliikmelises koosseisus;
  6) nõuab teistelt protsessiosalistelt kirjaliku seisukoha kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse kohta;
  7) teeb protsessiosalistele teatavaks asja kohtus läbivaatamise aja ja koha.

  (3) Halduskohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste protsessiosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Halduskohus rahuldab tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul, kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. Tähtaja ennistamise taotluse lahendamise ja menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada erikaebuse ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest.

  (4) Halduskohus teatab protsessiosalistele ekspertiisi määramisest ja paikvaatluse teostamisest, andes neile võimaluse eksperdile küsimusi esitada ja osa võtta paikvaatlusest.

  (5) [Kehtetu]

  (6) Asutus või ametnik või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitev muu isik, kellelt halduskohus nõudis tõendite ja kirjaliku seletuse esitamist, on kohustatud need esitama määratud tähtajaks.

§ 12¹.  Esialgne õiguskaitse

  (1) Kaebuse või protesti esitamine ei takista kaevatava haldusakti täitmist ega andmist või toimingu sooritamist, kui seadus ei sätesta teisiti.

  (2) Halduskohus võib kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või oma algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks.

  (3) Esialgse õiguskaitse määrusega võib halduskohus:
  1) peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise;
  2) keelata vaidlustatava haldusakti andmise või toimingu sooritamise;
  3) kohustada haldusorganit taotletavat haldusakti välja andma, toimingut sooritama või jätkuvat toimingut lõpetama;
  4) rakendada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (RT I 1998, 43-45, 666; 108/109, 1783; 1999, 16, 271; 31, 425; 2000, 51, 319; 55, 365; 2001, 21, 113; 34, 186; 53, 313) § 156 lõike 1 punktides 1-3 hagi tagamiseks ettenähtud abinõusid.

  (4) Halduskohus võib esialgse õiguskaitse määruses rakendada mitut abinõu.

  (5) Esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus ja keeld, samuti esialgse õiguskaitse määruse alusel antud haldusakt kehtib kuni kohtuotsuse või kaebuse tagastamise või asja lõpetamise määruse jõustumiseni, kui kohus ei määra lühemat tähtaega.

§ 12².  Esialgse õiguskaitse taotlus ja menetlus

  (1) Esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada koos kaebusega või pärast kaebuse või kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide esitamist.

  (2) Esialgse õiguskaitse taotlus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses või kohtuistungil. Tõendite esitamist ja teiste protsessiosaliste arvamust võib nõuda üksnes juhul, kui see on võimalik ilma viivituseta. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel tuleb arvestada avalikku huvi ja kolmanda isiku õigusi. Määrus võib olla tingimuslik. Esialgse õiguskaitse määrus jõustub teatavakstegemise hetkest.

  (3) Kohus võib protsessiosalise taotluse alusel või oma algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta.

  (4) Esialgse õiguskaitse määruse saadab halduskohus viivitamata täitmiseks vastavale asutusele või ametnikule või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitvale muule isikule.

  (5) Esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale võib protsessiosaline esitada erikaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale erikaebuse kohta edasi kaevata ei saa. Kui määruse esialgse õiguskaitse kohta tegi ringkonnakohus, võib selle peale esitada erikaebuse Riigikohtule.

  (6) Esialgse õiguskaitse määruse täitmata jätmise eest võib halduskohus isikut trahvida vastavalt käesoleva seadustiku §-le 98. Kaebuse esitajal on õigus nõuda, et isik, kelle süül esialgse õiguskaitse määrus jäi täitmata, hüvitaks sellega tekitatud kahju.

  (7) Esialgse õiguskaitse määruse ja selle alusel antud haldusakti alusel saadu tuleb vastavas osas kaebuse rahuldamata jätmisel tagastada. Tagastamise kohustuse suhtes kohaldatakse vastavalt eraõiguses alusetu rikastumise kohta sätestatut. Halduskohus võib oma algatusel või huvitatud isiku taotlusel otsuses või eraldi määruses kohustada esialgse õiguskaitse määruse või selle alusel antud haldusakti alusel saadu tagastamiseks. Kahju hüvitamise nõudeid esialgse õiguskaitse määruse täitmisest ei tulene, kui täitmine toimus õiguspäraselt.

§ 13.  Asja läbivaatamise tähtaeg

  (1) Kui seadusega ei ole sätestatud teistsugust tähtaega, vaatab halduskohus asja läbi mitte hiljem kui kahe kuu jooksul nõuetekohase kaebuse või protesti vastuvõtmisest halduskohtus. Asja erilise keerukuse korral võib halduskohtu esimees seda tähtaega pikendada kuni kolme kuuni.

  (2) Kaebuse isiku välisriigile väljaandmise otsuse peale vaatab halduskohus läbi viie tööpäeva jooksul nõuetekohase kaebuse vastuvõtmisest halduskohtus.

§ 14.  Protsessiosalised

  (1) Halduskohtumenetluses on protsessiosalisteks pooled ja kohtu poolt kaasatud isikud.

  (2) Poolteks on:
  1) kaebuse või protesti esitaja;
  2) asutus, ametnik või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitev muu isik, kelle haldusakti või toimingu peale kaebus või protest on esitatud;
  3) halduslepingu pooled;
  4) üksikisik või eraõiguslik juriidiline isik, kelle vastu on kaebus esitatud.

  (3) Kaasatud isikuteks on:
  1) kolmas isik, kui asja arutamisel võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle;
  2) järelevalvet teostav asutus või ametnik;
  3) riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse esindaja.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud isikuid võib halduskohus kaasata asjas arvamuse andmiseks.

  (5) Protsessiosaline võib halduskohtus asja ajada isiklikult või esindaja kaudu. Esindusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse sätteid, arvestades käesoleva seadustikuga sätestatud erisusi. Haldusülesandeid täitva asutuse seaduslik esindaja halduskohtus on asutuse juht. Haldusülesandeid täitvat ametnikku võib esindada isik, keda on selleks volitanud asutus, kus ametnik töötab.

  (6) Teistes riikides väljaantud dokumente ja tõestatud volikirju võtab kohus vastu siis, kui need on kehtivas korras legaliseeritud, kui välislepingust ei tulene teisiti.

  (7) Protsessiosalised kutsutakse kohtuistungile tsiviilkohtumenetluses sätestatud korras.
[RT I 2002, 62, 376 - jõust. 01.08.2002]

§ 15.  Protsessiosaliste õigused ja kohustused

  (1) Protsessiosalisel on õigus tutvuda toimikuga, teha sellest ärakirju, võtta osa kohtuistungitest, teada asja arutava kohtu koosseisu, esitada taandusi ja taotlusi, anda kohtule seletusi, esitada põhjendusi ja kaalutlusi kõigi asja kohtulikul arutamisel tõusetunud küsimuste kohta, esitada tõendeid, osa võtta tõendite vaatlusest ja uurimisest, vaielda vastu teiste protsessiosaliste taotlustele, põhjendustele ja kaalutlustele, esitada küsimusi teistele protsessiosalistele, tunnistajatele ning ekspertidele, saada eraldi dokumendina vormistatud kohtulahendi tõestatud ärakirju. Protsessiosalisel on ka muud käesolevas seadustikus sätestatud protsessiõigused.

  (2) Protsessiosaline on kohustatud kasutama oma protsessiõigusi heauskselt.

  (3) Kaebuse või protesti esitaja on kohustatud põhjendama oma väiteid vastavate tõenditega. Kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid tõendeid esitada ei saa, ja teatada, kus nad asuvad. Sama kohustus on vastuväidete esitamisel asutusel või ametnikul või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitval muul isikul, kelle haldusakti või toimingu peale on kaevatud.

  (4) Protsessiosaliste kohtuistungile mitteilmumine ei takista kaebuse või protesti läbivaatamist, kui nendele on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud. Halduskohtunik võib aga tunnistada nende kohtusse ilmumise kohustuslikuks.

§ 16.  Tõendid

  (1) Halduskohtumenetluses on tõenditeks kõik tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendid.

  (2) Tõendeid esitavad protsessiosalised. Halduskohus võib teha neile ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Halduskohus võib koguda tõendeid ja kutsuda uusi tunnistajaid ka omal algatusel.

  (3) Ühelgi tõendil ei ole halduskohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses.

  (4) Tunnistajad kutsutakse halduskohtu istungile kohtukutsega ja kuulatakse kohtus üle tsiviilkohtumenetluses sätestatud korras.

  (5) Tõendeid tagatakse tsiviilkohtumenetluse sätete kohaselt.

§ 17.  Tõendamisest vabastamise alused

  Asjaolud, mis on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega tsiviil- või kriminaal- või haldus- või haldusõiguserikkumise asjas, ei vaja tõendamist halduskohtumenetluse asjas, kui sellest võtavad osa samad protsessiosalised.

§ 18.  Halduskohtu erinõue

  (1) Kui tõendeid on vaja koguda teise kohtu tööpiirkonnas, teeb asja läbivaatav halduskohus vastavale halduskohtule ülesandeks sooritada need protsessitoimingud.

  (2) Halduskohtu erinõude määruses kirjeldatakse lühidalt asja sisu, näidatakse väljaselgitamisele kuuluvad asjaolud ja tõendid, mida erinõuet täitval kohtul tuleb koguda. See määrus on kohustuslik halduskohtule, kellele see saadeti, ja kuulub täitmisele viivitamata.

  (3) Eesti halduskohtu erinõuded välisriigi õigusorganitele ja välisriigi õigusorganite erinõuded Eesti halduskohtule esitatakse ja täidetakse käesoleva seadustiku ning välislepingutega sätestatud korras.

§ 19.  Asja kohtulik läbivaatamine

  (1) Pärast eelmenetlust vaadatakse asi läbi kohtuistungil. Halduskohus võib kaebaja taotlusel või omal algatusel ning kooskõlastatult vastava maa- või linnakohtu esimehega otsustada kohtuistungi pidamise kaebajale lähima maa- või linnakohtu ruumides.

  (2) Esimese astme halduskohtus vaatab kaebuse või protesti läbi kohtunik ainuisikuliselt.

  (3) Halduskohtu määrusega võidakse kaebus või protest anda läbivaatamiseks halduskohtule kolmeliikmelises kohtukoosseisus.

  (4) Asja arutatakse avalikul kohtuistungil suuliselt. Kinnisel istungil võib asja arutada tsiviilkohtumenetluses sätestatud juhtudel.

  (5) Asja läbivaatamisel uurib halduskohus tõendeid vahetult. Kohus kuulab ära protsessiosaliste seletused, tunnistajate ütlused, uurib eksperdiarvamusi ja dokumentaalseid tõendeid, vaatleb asitõendeid ning teeb paikvaatlusi.

  (6) Kui asutus, ametnik või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitev muu isik on volitatud tegutsema diskretsiooni (suvaõiguse) alusel, kontrollib kohus ka seda, kas haldusakti andmisel või toimingu sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid.

  (7) Halduskohus vaatab asja läbi kaebuses või protestis esitatud taotluse ulatuses. Halduskohus ei ole seotud kaebuse või protesti sõnastusega.

  (8) Kaebuses või protestis esitatud taotlust võib kaebuse või protesti esitaja muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus, kui ülejäänud protsessiosalised annavad selleks nõusoleku või kui kohus peab seda otstarbekaks.

  (9) Protsessiosalise nõusolekut kaebuses või protestis esitatud taotluse muutmiseks eeldatakse, kui ta ei ole taotluse muutmisele vastu vaielnud või on kohtule esitatud dokumendis või asja suulisel arutamisel kohtuistungil end muudetud kaebuse või protestiga sidunud.

§ 20.  Protokoll

  (1) Halduskohtu istungit protokollib kohtuistungi sekretär või halduskohtunik kohtuistungil või väljaspool kohtuistungit toimuva protsessitoimingu ajal.

  (2) Tunnistaja vande all antud ütlused, protsessiosaliste seletused ja eksperdi suuline arvamus, suulised vastused protokollitakse sellises ulatuses, millises neil on tähtsust asja lahendamisel. Protokollitu tehakse kohe istungil teatavaks ja esitatakse allakirjutamiseks isikule, kelle öeldu on protokollitud. Protokolli tehakse parandused selle isiku vastuväidete alusel, kui kohus nendega nõustub. Paranduse õigsust kinnitab oma allkirjaga isik, kelle öeldu on parandatud. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile, kui vastuväited on esitatud kirjalikult.

  (3) Protsessiosalistel on õigus nõuda selliste asjaolude protokollimist, mida nad oluliseks peavad.

  (4) Protsessiosaliste seletused, tunnistajate ütlused ja eksperdi suuline arvamus võidakse halduskohtu korraldusel stenografeerida, heli- või videosalvestada vastavalt tsiviilkohtumenetluse sätetele.

  (5) Protokoll peab vastama tsiviilkohtumenetluses sätestatud nõuetele. Protokollile kirjutab alla eesistuja ja protokolli koostaja. Kohtuistungi protokoll kirjutatakse alla viivituseta pärast istungit. Hilisem protokolli parandamine ei ole lubatud.

§ 21.  Kaebusest või protestist loobumine ja kokkulepe

  (1) Kaebuse või protesti esitajal on õigus kaebusest või protestist loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil. Halduskohus võtab loobumise vastu, kui see ei kahjusta teiste isikute õigusi või vabadusi.

  (2) Protsessiosalistel on õigus kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil sõlmida vaidluse täielikuks või osaliseks lahendamiseks kokkulepe, kui see ei ole vastuolus seadusega. Kohus võib teha protsessiosalistele ettepaneku sõlmida kokkulepe.

  (3) Enne kaebusest või protestist loobumise vastuvõtmist või kokkuleppe kustutamist selgitab halduskohus kaebuse või protesti esitajale kaebusest loobumise või protsessiosaliste kokkuleppe tagajärgi.

  (4) Kaebusest või protestist loobumise või kokkuleppe kinnitab kohus määrusega, millega lõpetab asja menetluse. Kohus ei kinnita poolte kokkulepet, mis on vastuolus seadusega.

  (5) Kohtu määrus, millega ei võeta kaebusest või protestist loobumist vastu või ei kinnitata kokkulepet, peab olema põhjendatud ja sellele saab esitada erikaebuse.

§ 22.  Menetluse peatamine

  (1) Halduskohus peatab menetluse:
  1) kaebuse esitaja surma korral, kui vaieldav õigussuhe võimaldab õigusjärglust, samuti juriidilise isiku lõppemise korral õigusjärglusega, kuni õigusjärglase kindlakstegemiseni;
  2) kui kaebuse esitaja on piiratud teovõimega, kuni temale eestkostja määramiseni;
  3) asja läbivaatamise võimatuse korral enne teise kohtuasja lahendamist kuni kohtulahendi jõustumiseni.

  (2) Halduskohus võib menetluse peatada:
  1) kaebuse esitaja haigestumise korral kuni kaebuse esitaja tervenemiseni;
  2) kaebuse esitaja pikaajalise teenistus-, töö- või ärialase lähetuse korral kuni kaebuse esitaja lähetusest tagasipöördumiseni, kui halduskohus on tunnistanud tema kohtusse ilmumise kohustuslikuks ning ilma tema kohalolekuta ei saa asja arutada;
  3) halduslepingu poolte taotluse korral, kuni poolte avalduses märgitud ajani;
  4) Riigikohtu menetluses oleva põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendamise ajaks kuni asjas tehtud otsuse jõustumiseni, kui see võib mõjutada haldusasjas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti kehtivust.

  (3) Menetlus peatatakse halduskohtu määrusega. Menetluse peatamise määruse peale võib esitada erikaebuse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud juhul.

  (4) Menetlus uuendatakse protsessiosalise taotlusel või kohtu algatusel pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Menetlus uuendatakse halduskohtu määrusega. Menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi.

  Käesolevas paragrahvis kaebuse esitaja kohta kehtestatud nõudeid kohaldatakse ka üksikisikule ja eraõiguslikule juriidilisele isikule, kelle vastu on kaebus esitatud.
[RT I 2002, 62, 376 - jõust. 01.08.2002]

§ 23.  Kaebuse või protesti läbi vaatamata jätmine

  (1) Halduskohus jätab oma määrusega kaebuse või protesti läbi vaatamata, kui ta on tunnistanud kaebuse või protesti esitaja kohtusse ilmumise kohustuslikuks ja viimane ei ilmunud sellele vaatamata kohtuistungile ega teatanud kohtule ilmumise võimatusest.

  (2) Kui kaebuse või protesti esitaja tõendab, et tal oli kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus, on tal õigus taotleda menetluse taastamist samas kohtus 15 päeva jooksul mõjuva põhjuse äralangemisest. Kohus taastab menetluse määrusega.

  (3) Kaebuse või protesti läbi vaatamata jätmise ning menetluse taastamise taotluse rahuldamata jätmise määruse peale on õigus esitada erikaebus.

§ 24.  Menetluse lõpetamine

  (1) Halduskohus lõpetab menetluse, kui:
  1) asi ei kuulu halduskohtu pädevusse;
  2) kaebuse või protesti esitaja loobub kaebusest või protestist ja kohus võtab loobumise vastu;
  3) kaevatav või protestitav haldusakt on kehtetuks tunnistatud või välja andmata jäetud haldusakt välja antud või peatatud haldusakt täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse või protesti esitaja taotleb asja läbivaatamist;
  4) samas asjas on olemas jõustunud kohtulahend või kohtumäärusega on samas asjas kaebusest või protestist loobumine vastu võetud;
  5) kaebuse esitaja või üksikisiku või eraõigusliku juriidilise isiku, kelle vastu on kaebus esitatud surma korral, kui vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust või juriidilise isiku lõppemisel õigusjärgluseta;
  6) kui protsessiosalised sõlmisid kokkuleppe ja kohus kinnitab selle.

  (2) Kohus lõpetab menetluse määrusega. Menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas.

  (3) Menetluse lõpetamise määruse peale on õigus esitada erikaebus.

  (4) Kui menetluse lõpetamisel ilmnevad käesoleva seadustiku § 11 lõikes 5 tähendatud asjaolud, määrab asja lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu tsiviilkohtumenetluses sätestatud korras.
[RT I 2002, 62, 376 - jõust. 01.08.2002]

§ 25.  Kohtulahend

  (1) Kohtulahend, millega halduskohus lahendab kaebuse või protesti sisuliselt, vormistatakse kohtuotsusena.

  (2) Kohtulahend, millega halduskohus lõpetab menetluse või tagastab kaebuse või protesti läbivaatamatult või otsustab muude protsessitoimingute tegemise või tegemata jätmise, vormistatakse määrusena.

  (3) Otsuse või määruse tegemisel kohaldatakse käesoleva seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilkohtumenetluse sätteid. Otsus või määrus vormistatakse kirjalikult ning sellele kirjutavad alla asja läbivaadanud kohtunikud (kohtunik).

  (4) Otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, tuvastab asja lahendamiseks olulised asjaolud, otsustab, millist seadust või seaduse alusel antud haldusakti tuleb asjas kohaldada ja kas kaebus või protest tuleb rahuldada.

  (5) Halduskohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata iga seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega (edaspidi põhiseadus).

  (6) Kui kohtuotsusega seadusevastaseks tunnistatud haldusakti väljaandmise aluseks oli põhiseadusega vastuolus olev seadus või muu õigustloov akt, mille halduskohus jättis kohaldamata, teeb halduskohus oma otsuse teatavaks Riigikohtule ja õiguskantslerile, millega käivitub põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Riigikohtus.

§ 26.  Halduskohtu volitused

  (1) Kaebuse või protesti sisulisel lahendamisel on halduskohtul õigus:
  1) tühistada õigusvastane haldusakt kas täielikult või osaliselt ning teha võimaluse korral ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta, näidates ära selle läbiviimise viisi;
  2) teha ettekirjutus õigusvastaselt peatatud haldusakti täitmiseks, välja andmata jäetud haldusakti väljaandmiseks või sooritamata toimingu sooritamiseks;
  3) tunnistada haldusakt või toiming õigusvastaseks, kui kaebuse või protesti esitajal on sellise konstateeringu suhtes kaebuses või protestis väljendatud põhjendatud huvi;
  4) mõista välja hüvitus avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest;
  5) tunnistada avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumist;
  6) jätta kaebus või protest rahuldamata.

  (1¹) Halduskohtul on õigus tühistada ainult haldusakti kõrvaltingimus, kui:
  1) haldusakti andnud asutus, ametiisik või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitev muu isik oli kohustatud haldusakti andma ilma kõrvaltingimuseta;
  2) kõrvaltingimuse tühistamine haldusaktist eraldi ei kahjusta avalikku huvi ega piira kolmanda isiku õigusi.

  (1²) Muudel kõrvaltingimuse vaidlustamise juhtudel võib halduskohus tühistada haldusakti täielikult ja teha ettekirjutuse uue haldusakti väljaandmiseks.

  (2) Kui kaebuse esitaja taotleb haldusakti täielikku või osalist tühistamist või toimingu sooritamist ning taotlus on seotud teatud rahasumma väljamaksmisega, määrab halduskohus kaebuse rahuldamise korral otsuses kindlaks väljamaksmisele kuuluva summa suuruse ja mõistab selle kaebuse esitaja kasuks välja.

  (3) Kohus võib asutusele, ametnikule või muule avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitvale isikule teha motiveeritud ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks, kui rahasumma kindlakstegemine kohtu poolt nõuaks suurt ajakulu ja kahjustaks sellega kaebuse esitaja huvisid. Ettekirjutuses määrab kohus ära summa kindlaksmääramise ja väljamaksmise üldtingimused.
[RT I 2002, 62, 376 - jõust. 01.08.2002]

§ 27.  [Kehtetu - RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

§ 28.  Kohtuotsuse kuulutamine ja kohtuotsuse või -määruse ärakirja saatmine

  (1) Halduskohtu otsus kuulutatakse kohtusaalis või tehakse avalikult teatavaks kohtu kantseleis 15 päeva jooksul pärast kohtuistungi lõppu. Kohtuistungi lõpetamisel teatab kohus otsuse kuulutamise või avalikult teatavakstegemise aja ja koha.

  (2) Protsessiosalised võivad soovi korral saada kohtuotsuse või -määruse ärakirja kohtu kantseleist pärast selle kuulutamist või avalikult teatavakstegemist.

  (3) Kohtuotsuse või -määruse ärakiri saadetakse viivitamata sellele asutusele või ametnikule või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitvale muule isikule, kelle haldusakti või toimingu peale kaebus või protest oli esitatud, samuti protesti esitajale.

  (4) Kui kohtuotsus sisaldab andmeid, mis võivad olla aluseks kohtuistungi kinniseks kuulutamisel, võib protsessiosaline nõuda ka kohtuotsuse väljavõtet. Väljavõte peab sisaldama kohtuotsuse sissejuhatust ja resolutsiooni.

  (5) Kohtuotsuse resolutsioon avaldatakse kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud ajalehes, kui protsessiosaline kutsuti kohtusse ajalehe kuulutusega, kuid ta ei ilmunud kohtusse ja asi lahendati tema osavõtuta.

4. peatükk HALDUSTOIMINGUKS LOA ANDMINE 

§ 29.  Haldustoiminguks loa andmise otsustamine

  (1) Seadusega sätestatud juhtudel annab ja pikendab halduskohtunik loa haldustoimingu sooritamiseks või tunnistab haldustoimingu õigustatuks (edaspidi annab loa haldustoiminguks).

  (2) Taotluse või avalduse loa andmiseks esitab selleks volitatud asutus, ametnik või muu isik (edaspidi taotleja) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Halduskohtunik võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist.

  (3) Isik, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustakse, esitab seletuse seaduses sätestatud juhtudel.

  (4) Halduskohtunik vaatab taotluse läbi ja otsustab haldustoiminguks loa andmise ainuisikuliselt ilma viivituseta ja kohtuistungit korraldamata, kui seadus ei näe ette teisiti. Kohtuistungit korraldamata võib loa andmise erandkorras otsustada väljaspool kohtu tööaega.

  (5) Kui haldustoiminguks loa andmine otsustatakse kohtuistungil, võivad istungist osa võtta taotleja ning isik, kelle suhtes sooritatavaks haldustoiminguks loa andmist otsustatakse, ja nende esindajad.

  (6) Otsuses haldustoiminguks loa andmise kohta märgitakse otsuse tegemise aeg ja koht, otsuse teinud kohtu nimetus, halduskohtuniku ja kohtuistungi sekretäri nimi, taotleja, isiku, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks luba anti, nimi, sünniaeg- ja koht, kohtu resolutsioon, otsuse aluseks olevad asjaolud, kohaldatavad õigusnormid ja muud seadusega sätestatud andmed. Otsuse ärakiri saadetakse taotlejale.

§ 30.  Haldustoiminguks antud loa tühistamine ja otsuse vaidlustamine

  (1) Haldustoiminguks antud loa võib halduskohtunik oma otsusega tühistada seadusega sätestatud juhul.

  (2) Haldustoiminguks loa andmise otsusele, loa andmisest keeldumise otsusele ja loa tühistamise otsusele võib käesolevas seadustikus sätestatud korras esitada apellatsioonkaebuse:
  1) taotleja;
  2) isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba anti, kui loa andmine otsustati kohtuistungil või kui ta võis esitada seletuse vastavalt käesoleva seadustiku § 29 lõikele 3.

5. peatükk APELLATSIOONIMENETLUS 

§ 31.  Apellatsiooni korras edasikaebamine

  (1) Poolel ja kolmandal isikul on õigus halduskohtu otsuse peale apellatsiooni korras edasi kaevata ringkonnakohtusse, kui halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, ebaõigesti hinnanud tõendeid või oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi.

  (2) Apellatsioonkaebuse võib esitada ka protsessi kaasamata jäänud kolmas isik, kui halduskohus otsustas tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle.

  (3) Poolel ja kolmandal isikul on õigus esitada halduskohtule eraldi dokumendina vormistatud määruse peale erikaebus, kui see õigus on sätestatud käesolevas seadustikus.

  (4) Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada kümne päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest arvates. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus.

  (5) Apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest arvates otsuse teinud halduskohtu kaudu. Kui teate esitaja tähtaja jooksul apellatsioonkaebust ei esita, loetakse, et ta ei ole kohtuotsust vaidlustanud.

  (5¹) Apellatsioonkaebus halduskohtu otsuse peale isiku välisriigile väljaandmise kohta tuleb esitada ringkonnakohtule kolme päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest arvates.

  (6) Erikaebus esitatakse kümne päeva jooksul määruse avalikult teatavakstegemisest arvates määruse teinud halduskohtu kaudu. Kui määrus tehti pooli kohtusse kutsumata, arvestatakse kaebuse esitamise tähtaega määruse kätteandmisest. Erikaebuse käesoleva seadustiku § 11 lõigetes 3 ja 4 ja § 12 lõikes 3 sätestatud juhtudel võib esitada vahetult ringkonnakohtule, lisades erikaebuse halduskohtu määruse ja halduskohtu poolt tagastatud dokumendid.

  (7) Erikaebusele ja selle läbivaatamisele kohaldatakse apellatsioonkaebuse ja selle läbivaatamise kohta sätestatud nõudeid, kui need ei ole vastuolus erikaebuse olemusega.

  (8) Kui halduskohus tunnistas asja lahendamisel kohtuotsuse või -määruse resolutsioonis kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis selle kohaldamata, arvestatakse apellatsioon- või erikaebuse esitamise tähtaega kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsuse kuulutamisest.
[RT I 2002, 29, 174 - jõust. 01.07.2002]

§ 32.  Nõuded apellatsioonkaebusele

  (1) Apellatsioonkaebus esitatakse kirjalikult ja selles märgitakse:
  1) ringkonnakohtu nimetus;
  2) kaebuse esitaja nimi, alaline elu- või asukoht (postiaadress) ning sidevahendi number;
  3) teiste protsessiosaliste nimed, aadressid ja seisund protsessis, samuti sidevahendite numbrid, kui need on teada;
  4) halduskohtu otsus, mille peale kaevatakse ja haldusasja number;
  5) kas kaevatakse halduskohtu otsuse peale tervikuna või mõne selle osa peale, samuti, millise osa peale;
  6) millist materiaalõiguse normi on halduskohus ebaõigesti kohaldanud või millist kohtumenetluse normi on kohus oluliselt rikkunud või milles seisnes tõendite ebaõige hindamine;
  7) apellandi selgelt väljendatud taotlus;
  8) kaebusele lisatud dokumentide loetelu.

  (2) Apellatsioonkaebus koos ärakirjadega esitatakse vastavalt protsessiosaliste arvule.

  (3) Koos apellatsioonkaebusega esitab apellant kohtule tõendi riigilõivu tasumise kohta. Erikaebus on lõivuvaba.

  (4) Kui apellatsioonkaebuses esitatakse uusi tõendeid, mida ei olnud esimese astme kohtus esitatud, või taotletakse üle kuulata uusi tunnistajaid, tuleb apellatsioonkaebuses näidata põhjused, miks neid ei saadud esitada või üle kuulata esimese astme halduskohtus.

  (5) Apellant peab apellatsioonkaebuses märkima, kas ta soovib või ei soovi kohtuistungist osa võtta.

  (6) Apellatsioonkaebusele kirjutab alla selle esitaja. Apellatsioonkaebuse esitaja poolt volitatud isik lisab kaebusele volikirja või esindaja volitust tõendava muu dokumendi, kui seda ei ole tehtud esimese astme kohtus. Teistes riikides tõestatud volikiri või esindaja volitust tõendav muu dokument peab olema kehtivas korras legaliseeritud, kui välislepingust ei tulene teisiti.

  (7) Apellatsioonimenetluses kohaldatakse esindusele käesoleva seadustiku § 14 lõike 5 sätteid.

§ 33.  Halduskohtu toimingud apellatsioonkaebuse saamisel

  (1) Pärast apellatsioonkaebuse saamist halduskohus:
  1) kontrollib apellatsioonkaebuse vastavust käesoleva seadustiku §-s 32 sätestatud nõuetele;
  2) saadab viivitamata protsessiosalistele kirjaliku teate apellatsioonkaebuse saabumisest ühes apellatsioonkaebuse ärakirjadega;
  3) nõuab protsessiosalistelt kirjalikku vastust apellatsioonkaebusele.

  (2) Kui apellatsioonkaebus ei vasta käesoleva seadustiku §-s 32 sätestatud nõuetele, teatab halduskohus sellest oma määrusega apellandile ja määrab puuduste kõrvaldamiseks kuni kümnepäevase tähtaja. Kui apellant on puudused kõrvaldanud ja apellatsioonkaebus vastab nõuetele, saadab halduskohus apellatsioonkaebuse koos kohtutoimikuga viivitamata ringkonnakohtule.

  (3) Halduskohus tagastab kaebuse selle esitajale määrusega, kui apellant ei kõrvalda puudusi määratud tähtajaks. Halduskohtu määruse peale kaebuse tagastamise kohta võib esitada erikaebuse.

  (4) Halduskohus lahendab apellandi taotluse apellatsioonitähtaja ennistamise kohta. Halduskohus ennistab tähtaja, kui ta loeb selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Halduskohtu määruse peale apellatsioonitähtaja ennistamise või ennistamata jätmise kohta võib esitada ringkonnakohtule erikaebuse.

  (5) Protsessiosalise vastuses apellatsioonkaebusele märgitakse:
  1) ringkonnakohtu nimi;
  2) protsessiosalise nimi, postiaadress ja seisund protsessis, samuti sidevahendi number;
  3) otsus, mille peale esitatud kaebuse kohta vastus antakse, ja haldusasja number;
  4) kas peetakse kaebust õigeks või vaieldakse sellele vastu;
  5) põhjendatud vastuväited kaebuse nõudmiste ja põhjenduste kohta ning asjaolud, millele protsessiosaline oma vastuväited rajab;
  6) kas protsessiosaline soovib kohtuistungist osa võtta.

  (6) Vastusele kirjutab alla protsessiosaline või tema esindaja. Kui vastuse esitab esindaja, lisatakse volikiri või esindaja volitusi tõendav muu dokument, kui seda ei ole varem esitatud. Vastus esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult vastavalt protsessiosaliste arvule.

§ 34.  Ringkonnakohtu pädevus haldusasjades

  (1) Ringkonnakohus vaatab käesoleva seadustikuga sätestatud korras läbi apellatsioonkaebusi halduskohtu otsuste peale ning erikaebusi halduskohtu määruste peale.

  (2) Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Kui ringkonnakohus tuvastab käesoleva seadustiku §-s 45 sätestatud kohtumenetluse normide rikkumise, ei ole ta seotud apellatsioonkaebuse ja vastuväidete piiridega.

  (3) Ringkonnakohus võtab arvesse uusi tõendeid, mida ei olnud esimese astme kohtule esitatud, kui ta loeb nende mitteesitamise põhjendatuks. Ringkonnakohtus ei saa esitada nõudeid, mida esimese astme kohtus ei esitatud.

  (4) Ringkonnakohus võib kaasata apellatsioonimenetlusse käesoleva seadustiku § 14 lõikes 3 nimetatud isikuid.

§ 35.  Eelmenetlus ringkonnakohtus

  (1) Apellatsioonkaebuse saabumisel kontrollib ringkonnakohus selle vastavust käesoleva seadustiku §-s 32 sätestatud nõuetele. Kui ta leiab, et apellatsioonkaebus on puudulik, võib ta nõuda apellandilt kaebuse täiendamist määratud tähtajaks.

  (2) Kui apellant ei vasta ringkonnakohtu nõudmistele, tagastab ringkonnakohus määrusega apellatsioonkaebuse läbivaatamatult.

  (3) Vajadusel selgitab ringkonnakohus asja ettevalmistamise käigus välja teiste protsessiosaliste seisukohad apellatsioonkaebuse kohta ja nende soovi kohtuistungist osa võtta.

  (4) Kui ringkonnakohus asja ettevalmistamisel leiab, et esimese astme halduskohtu poolt kontrollitud, samuti protsessiosaliste poolt täiendavalt esitatud tõendid ei ole küllaldased asja õigeks otsustamiseks, võib ta teha protsessiosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid või koguda neid omal algatusel kooskõlas käesoleva seadustiku §-dega 16-18.

  (5) Ringkonnakohtul on õigus rakendada esialgset õiguskaitset vastavalt käesoleva seadustiku §-dele 12¹ ja 12².

§ 36.  Asja otsustamine üksnes kaebuse põhjal

  (1) Ringkonnakohus võib asja otsustada üksnes kaebuse põhjal ilma protsessiosalisi välja kutsumata, kui ta üksmeelselt leiab, et halduskohus on oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme, mis vastavalt käesoleva seadustiku § 45 lõikele 1 toob igal juhul endaga kaasa kohtuotsuse tühistamise. Sel juhul kaevatud otsus või määrus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks.

  (2) Ilma protsessiosalisi välja kutsumata tehtud ringkonnakohtu otsuse või määruse ärakiri saadetakse protsessiosalistele viie päeva jooksul otsuse või määruse allakirjutamisest.

§ 37.  Asja lahendamine kirjalikus menetluses

  (1) Ringkonnakohus võib kohtuistungit korraldamata lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud apellatsioonkaebuse ärakirja teistele protsessiosalistele ja selgitanud nende seisukoha apellatsioonkaebuse kohta ning apellant ja teised protsessiosalised on apellatsioonkaebuses või vastuses apellatsioonkaebusele teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

  (2) Kui kohus kirjalikus menetluses leiab, et asja tuleb lahendada kohtuistungil, määrab ta kohtuistungi. Kui protsessiosaline on ringkonnakohtule esitanud uue tõendi, mille kohus vastu võtab, võib asja lahendada kirjalikus menetluses üksnes siis, kui mõni protsessiosalistest ei taotle uue tõendi hindamiseks asja arutamist kohtuistungil.

  (3) Erikaebused võib ringkonnakohus lahendada kirjalikus menetluses, sõltumata protsessiosaliste taotlustest.

  (4) Kui apellatsioonkaebus lahendati kirjalikus menetluses, saadetakse otsuse või määruse ärakiri protsessiosalistele viie päeva jooksul otsuse või määruse allakirjutamisest.

§ 38.  Apellatsioonkaebusest loobumine

  Apellatsioonkaebuse või erikaebuse esitajal on õigus loobuda kaebusest kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil. Kui teised protsessiosalised ei ole kohtuotsuse või -määruse peale kaevanud või teised kaebuse esitajad on nõus menetluse lõpetamisega, lõpetab ringkonnakohus määrusega apellatsioonimenetluse.

§ 39.  Apellatsioonimenetluse uuendamine

  Kui apellatsioonkaebus tagastati apellandile halduskohtu või ringkonnakohtu nõudmistele vastamata jätmise tõttu (§ 33 lõige 3 ja § 35 lõige 2), uuendab ringkonnakohus apellandi taotlusel apellatsioonimenetluse, kui apellandil ei olnud võimalik täita kohtu nõudmisi määratud tähtajaks ja ta ei saanud sellest halduskohtule või ringkonnakohtule õigeaegselt teatada.

§ 40.  Ringkonnakohtu istungi määramine ja kohtusse kutsumine

  (1) Kui asi on eelmenetluse korras ette valmistatud, määrab ringkonnakohus kindlaks asja arutamise aja ja koha ning teeb selle teatavaks protsessiosalistele.

  (2) Apellant ja teised protsessiosalised kutsutakse ringkonnakohtusse tsiviilkohtumenetluses sätestatud korras.

  (3) Kui apellant ega tema esindaja kohtuistungile ei ilmu, võib ringkonnakohus jätta kaebuse oma määrusega läbi vaatamata.

  (4) Kui ringkonnakohus pidas teiste protsessiosaliste kohtuistungile ilmumist vajalikuks, kuid nad jätsid ilmumata, võib kohus neid trahvida.

§ 41.  Apellatsioonkaebuse ja erikaebuse läbivaatamise tähtaeg

  (1) Ringkonnakohus vaatab asja läbi kahe kuu jooksul, arvates nõuetekohase kaebuse vastuvõtmisest ringkonnakohtus. Asja erilise keerukuse korral võib ringkonnakohtu esimees seda tähtaega pikendada kuni kolme kuuni.

  (1¹) Apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse peale isiku välisriigile väljaandmise kohta vaatab ringkonnakohus läbi viie tööpäeva jooksul, arvates nõuetekohase kaebuse vastuvõtmisest ringkonnakohtus.

  (2) Ringkonnakohus vaatab erikaebuse läbi 15 päeva jooksul, arvates nõuetekohase erikaebuse vastuvõtmisest ringkonnakohtus.

§ 42.  Ringkonnakohtu istungi kord

  (1) Apellatsioonkaebus vaadatakse läbi ringkonnakohtu halduskolleegiumi istungil kollegiaalselt vähemalt kolme kohtuniku osavõtul.

  (2) Kohtuistungi korraldamisel ringkonnakohtus juhindutakse käesoleva seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilkohtumenetluse sätetest.

  (3) Tõendite uurimine ringkonnakohtus toimub järgmises järjekorras: kõigepealt uuritakse esimese astme kohtus kontrollitud tõendeid, teiseks apellandi ja teiste protsessiosaliste poolt täiendavalt esitatud tõendeid ning seejärel ringkonnakohtu algatusel kogutud täiendavaid tõendeid.

  (4) Tunnistaja ja eksperdi ülekuulamisel juhindutakse tsiviilkohtumenetluse sätetest.

§ 43.  Apellatsioonkaebus tõendite hindamise peale

  Kui apellatsioonkaebuses vaidlustatakse kohtuotsuse põhjendatust motiivil, et halduskohus on andnud tunnistaja ütlustele, eksperdiarvamusele või protsessiosalise seletusele väära hinnangu, ei või ringkonnakohus kohtuotsust muuta, tühistada või ka muutmata jätta, ilma neid tõendeid vahetult kontrollimata ja esitamata motiive, miks neid tõendeid tuleb teisiti hinnata.

§ 44.  Menetluse peatamine

  Ringkonnakohus võib menetluse peatada käesoleva seadustiku §-s 22 sätestatud alustel ja korras.

§ 45.  Kohtumenetluse normide rikkumise tagajärjed

  (1) Ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu lahendi kaebuse ja vastuväidete põhjendustest ja nõudmistest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtusse, kui:
  1) asja lahendas kohus (kohtunik), kellel seaduse järgi ei olnud õigust asja lahendada;
  2) kohtulahend on tehtud isiku suhtes, keda seaduse nõuete kohaselt kohtusse ei kutsutud;
  3) kohtunik ei ole otsusele alla kirjutanud või mõni kohtunikest ei ole otsusele alla kirjutanud või otsusele on alla kirjutanud mitte selles märgitud kohtunikud (kohtunik);
  4) asjas puudub kohtuistungi protokoll.

  (2) Ringkonnakohtul on õigus kaebuse ja vastuväidete põhjendustest ja taotlusest olenemata kohtulahend tühistada ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui:
  1) kohus otsustas kolmanda isiku õiguste ja kohustuste üle, keda asja arutamisele halduskohtus ei kaasatud ja kelle kaasamine apellatsioonimenetluses ei võimalda asja kiiremini ja õigemini lahendada;
  2) kohtumenetluse normide muid olulisi rikkumisi ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.

§ 46.  Ringkonnakohtu volitused

  (1) Ringkonnakohtul on haldusasja apellatsiooni korras läbivaatamisel õigus:
  1) jätta kaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus või määrus muutmata;
  2) muuta või tühistada halduskohtu otsus või määrus ja teha uus otsus asja uueks läbivaatamiseks saatmata;
  3) tühistada halduskohtu otsus osaliselt või täies ulatuses ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks;
  4) jätta kaebus läbi vaatamata käesoleva seadustiku § 40 lõikes 3 nimetatud alustel;
  5) tühistada halduskohtu otsus või määrus ja lõpetada menetlus käesoleva seadustiku §-s 24 nimetatud alustel.

  (2) Kui ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse läbi vaatamata seetõttu, et apellant ja tema esindaja kohtuistungile ei ilmunud, uuendab kohus menetluse apellandi avalduse alusel, kui istungilt puudumiseks oli mõjuv põhjus, millest ei saadud kohtule teatada. Avaldus menetluse uuendamiseks tuleb esitada 15 päeva jooksul, arvates mõjuva põhjuse äralangemisest.

  (3) Käesoleva seadustiku § 30 lõikes 2 nimetatud isiku apellatsioonkaebuse läbivaatamisel on ringkonnakohtul kõik käesolevas paragrahvis sätestatud volitused.

§ 47.  Ringkonnakohtu lahend

  (1) Ringkonnakohtu lahend, millega otsustatakse apellatsioon halduskohtu otsuse peale, vormistatakse otsusega.

  (2) Ringkonnakohtu lahend, millega otsustatakse erikaebus halduskohtu määruse peale, vormistatakse määrusega.

  (3) Otsus või määrus tehakse tsiviilkohtumenetluses sätestatud korras, vormistatakse kirjalikult ning sellele kirjutavad alla kõik asja läbivaatamisest osavõtnud kohtunikud.

  (4) Kui ringkonnakohus teeb otsuse asja uueks läbivaatamiseks saatmata, kohaldatakse käesoleva seadustiku § 26 lõiget 1.

  (5) Ringkonnakohtu otsus kuulutatakse kohtusaalis või tehakse avalikult teatavaks kohtu kantseleis 15 päeva jooksul pärast kohtuistungi lõppu. Kohtuistungi lõpetamisel teatab kohus otsuse kuulutamise või avalikult teatavakstegemise aja ja koha.

  (6) Ringkonnakohtu otsuse või määruse ärakirja saamisele või ajalehes avaldamisele kohaldatakse käesoleva seadustiku § 28 lõiget 2, 4, ja 5, § 36 lõiget 2 ja § 37 lõiget 4.

§ 48.  Ringkonnakohtu protokoll

  Ringkonnakohtus protokollitakse üksnes need seletused ja ütlused, millel on ringkonnakohtu arvates tähtsust asja kassatsiooni korras läbivaatamisel. Protokolli koostamisel juhindutakse käesoleva seadustiku § 20 sätetest.

6. peatükk MENETLUS RIIGIKOHTUS 

§ 49.  Riigikohtu pädevus haldusasjades

  Riigikohtu pädevuses on:
  1) ringkonnakohtu lahendite peale esitatud kaebuste kassatsiooni korras läbivaatamine;
  2) jõustunud kohtulahendite peale esitatud teistmisavalduste läbivaatamine;
  3) kohtuvigade parandamine;
  4) asja lahendamiseks pädeva kohtu määramine kohtute seaduses (RT 1991, 38, 472; RT I 1993, 1, 2; RT I 1993, 24, 429; 65, 922; 1994, 81, 1382; 86/87, 1487; 94, 1609; 1995, 29, 358; 87, 1540; 1996, 31, 631; 42, 811; 51, 967; 1998, 4, 62) sätestatud korras.

§ 50.  Haldusasja läbivaatamine Riigikohtus

  (1) Haldusasja vaatab läbi Riigikohtu halduskolleegium kolmeliikmelises koosseisus või käesoleva seadustiku §-s 67 sätestatud juhtudel halduskolleegium kogu koosseisus.

  (2) Käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel vaatab haldusasju läbi Riigikohtu erikogu või Riigikohtu üldkogu.

§ 51.  Esindaja Riigikohtus

  (1) Esindajaks Riigikohtus võib olla vandeadvokaat või vandeadvokaadi vanemabi.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata asutuse, ametniku või haldusülesandeid täitva muu isiku (§ 14 lõige 2 punkt 2) esindaja suhtes, samuti kohtu poolt kaasatud järelevalvet teostava (§ 14 lõige 3 punkt 2) või riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse (§ 14 lõige 3 punkt 3) esindaja suhtes.

7. peatükk KASSATSIOONIMENETLUS 

§ 52.  Kassatsiooni korras edasikaebamine

  (1) Poolel ja kolmandal isikul on õigus ringkonnakohtu otsuse peale kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtusse, kui ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi või oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi.

  (2) Poolel ja kolmandal isikul on õigus esitada ringkonnakohtu eraldi dokumendina vormistatud määruse peale erikaebus, kui käesolev seadustik ei sätesta teisiti.

  (3) Kassatsioon- või erikaebus esitatakse otsuse või määruse teinud ringkonnakohtu kaudu.

§ 53.  Kassatsioonitähtaeg

  (1) Ringkonnakohtu otsuse peale võib pool või kolmas isik edasi kaevata 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavakstegemisest, kui asi lahendati kirjalikus menetluses, siis kohtuotsuse kättesaamisest.

  (1¹) Kassatsioonkaebus ringkonnakohtu otsuse peale isiku välisriigile väljaandmise kohta tuleb esitada 10 päeva jooksul kohtuotsuse teatavakstegemisest, kui asi lahendati kirjalikus menetluses, siis kohtuotsuse kättesaamisest.

  (2) Ringkonnakohtu määruse peale võib edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavakstegemisest. Kirjalikus menetluses tehtud määruse peale 15 päeva jooksul selle saamisest.

  (3) Ringkonnakohus võib kassatsioon- või erikaebuse esitaja taotlusel määrusega tähtaja ennistada, kui ta loeb selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Kassatsioon- või erikaebuse tähtaja ennistamata jätmise määrusele võib esitada Riigikohtule erikaebuse.

§ 54.  Kassatsioonkaebus

  (1) Kassatsioonkaebus esitatakse kirjalikult ja selles märgitakse:
  1) adressaadina Riigikohus;
  2) kassatsioonkaebuse esitaja nimi, elukoht (juriidilise isiku asukoht), postiaadress ja seisund protsessis, samuti sidevahendite numbrid;
  3) teiste protsessiosaliste nimed, aadressid ja seisund protsessis, samuti sidevahendite numbrid, kui need on teada;
  4) ringkonnakohtu otsus, mille peale kaevatakse, ja haldusasja number;
  5) kas kaevatakse kogu ringkonnakohtu otsuse peale või mõne selle osa peale, samuti, millise osa peale;
  6) millist materiaalõiguse normi on ringkonnakohus ebaõigesti kohaldanud või millist kohtumenetluse normi on ringkonnakohus oluliselt rikkunud ja milles see rikkumine seisnes;
  7) kassatsioonkaebuse esitaja selgelt väljendatud taotlus;
  8) kassatsioonkaebusele lisatud dokumentide loetelu.

  (2) Kassatsioonkaebuse esitaja peab kaebuses märkima, kas ta soovib kohtuistungist osa võtta. Kui kassatsioonkaebuse esitaja ei ole kaebuses märkinud, et ta soovib kohtuistungist osa võtta, loetakse, et ta seda ei soovi.

  (3) Kassatsioonkaebusele lisatakse kautsjoni tasumist tõendav dokument.

  (4) Kaebusele kirjutab alla kassatsioonkaebuse esitaja või tema esindaja. Kui kaebuse esitab esindaja, lisatakse volikiri või esindaja volitust tõendav muu dokument, kui seda ei ole tehtud apellatsiooni- või esimese astme kohtus. Teistes riikides tõestatud volikiri või esindaja volitust tõendav muu dokument peab olema kehtivas korras legaliseeritud, kui välislepingust ei tulene teisiti.

  (5) Kassatsioonkaebus esitatakse kohtule koos ärakirjadega vastavalt protsessiosaliste arvule.

§ 55.  Erikaebus

  (1) Erikaebusele ja selle läbivaatamisele kohaldatakse kassatsioonkaebuse ja selle läbivaatamise kohta sätestatud nõudeid, kui need ei ole vastuolus erikaebuse olemusega.

  (2) Erikaebusele lisatakse ringkonnakohtu määrus ja ringkonnakohtu poolt tagastatud dokumendid ja kautsjoni tasumist tõendav dokument.

  (3) Erikaebus esitatakse kohtule koos ärakirjadega vastavalt protsessiosaliste arvule.

§ 56.  Kassatsioon- ja erikaebuse edastamine

  (1) Ringkonnakohus edastab pärast kassatsioonitähtaja möödumist kassatsioonkaebuse viivitamata Riigikohtule koos esimese astme kohtu ja ringkonnakohtu toimikuga.

  (2) Ringkonnakohus edastab erikaebuse viivitamata Riigikohtule koos kohtutoimikutega.

§ 57.  Kassatsioon- ja erikaebuse tagastamine läbivaatamatult

  (1) Riigikohus tagastab kassatsioon- või erikaebuse läbivaatamatult, kui see ei vasta käesoleva seadustiku § 54 või § 55 nõuetele.

  (2) Riigikohus võib kassatsioonkaebuse esitajale määrata puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, kui Riigikohtule edastatud kassatsioon- või erikaebus ei vasta käesoleva seadustiku § 54 või § 55 nõuetele.

  (3) Riigikohus tagastab kassatsioon- või erikaebuse läbivaatamatult, kui kassatsioonkaebuse esitaja jätab Riigikohtu nõudmise tähtajaks täitmata ja kaebust ei ole seetõttu võimalik läbi vaadata.
[RT I 2002, 50, 313 - jõust. 01.09.2002]

§ 58.  Kassatsioonkaebuse saatmine protsessiosalistele

  (1) Pärast seaduse nõuetele vastava kassatsioonkaebuse vastuvõtmist saadab Riigikohus kassatsioonkaebuse ärakirja teistele protsessiosalistele.

  (2) Ühes kaebuse saatmisega võib Riigikohus nõuda protsessiosalistelt Riigikohtu määratud tähtajaks kirjalikku vastust kassatsioonkaebusele. Protsessiosalised võivad esitada kirjalikud vastuväited ka omal algatusel.
[RT I 2002, 50, 313 - jõust. 01.09.2002]

§ 59.  Vastus kassatsioonkaebusele ja kohtu küsimustele

  (1) Vastuses kassatsioonkaebusele ja kohtu küsimustele tuleb märkida:
  1) adressaadina Riigikohus;
  2) protsessiosalise nimi, postiaadress ja seisund protsessis, samuti sidevahendi number;
  3) otsus, mille peale esitatud kaebuse kohta vastus antakse, ja haldusasja number;
  4) kas peetakse kaebust õigeks või vaieldakse sellele vastu;
  5) põhjendatud vastuväited kaebuse nõudmiste ja põhjenduste kohta ning asjaolud ja seadus, millele protsessiosaline oma vastuväited rajab.

  (2) Kui protsessiosaline soovib kohtuistungist osa võtta, peab ta seda vastuses märkima. Kui protsessiosaline ei ole vastuses märkinud, et ta soovib kohtuistungist osa võtta, loetakse, et ta seda ei soovi.

  (3) Vastusele kirjutab alla protsessiosaline või tema esindaja. Kui vastuse esitab esindaja, lisatakse volikiri või esindaja volitust tõendav muu dokument, kui seda ei ole tehtud apellatsiooni- või esimese astme kohtus. Teistes riikides tõestatud volikiri või esindaja volitust tõendav muu dokument peab olema kehtivas korras legaliseeritud, kui välislepingust ei tulene teisiti.

  (4) Vastus esitatakse kohtule koos ärakirjadega vastavalt protsessiosaliste arvule.

  (5) Vajaduse korral võib Riigikohus nõuda protsessiosalistelt määratud tähtajaks kirjalikku vastust kohtu küsimustele.
[RT I 2002, 50, 313 - jõust. 01.09.2002]

§ 60.  Kaebuse menetlusse võtmine

  (1) Riigikohus võtab kaebuse menetlusse, kui:
  1) kaebuses vaidlustatakse materiaalõiguse normi kohaldamise õigsust või taotletakse kohtulahendi tühistamist kohtumenetluse seaduste sätete olulise rikkumise tõttu, mis on toonud kaasa või oleks võinud kaasa tuua ebaõige kohtulahendi;
  2) Riigikohtu otsus on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise seisukohalt.

  (2) Kaebust ei võeta menetlusse, kui Riigikohus on veendunud kaebuse ilmses põhjendamatuses.

  (3) Riigikohus otsustab kaebuse menetlusse võtmise protsessiosalisi välja kutsumata. Kaebuse menetlusse võtmine otsustatakse pärast käesoleva seadustiku § 58 lõikes 2 nimetatud dokumentide nõudmist. Kui Riigikohtule on selge kaebuse menetlusse võtmise taotluse põhjendatus või põhjendamatus, võib Riigikohus kaebuse menetlusse võtta või võtmata jätta dokumente eelnevalt nõudmata.

  (4) Kaebuse menetlusse võtmise otsustab Riigikohus oma määrusega kahe kuu jooksul kaebuse saamisest. Kaebuse menetlusse võtmata jätmisel märgitakse määruses ära kaebuse menetlusse võtmata jätmise alus.

  (5) Kui kaebust menetlusse ei võeta, tagastatakse kohtutoimikud vastavatesse kohtutesse ja kaebus ühes menetlusse võtmata jätmise määrusega jääb ringkonnakohtu toimikusse. Määruse ärakiri saadetakse kõigile protsessiosalistele.

  (6) Riigikohtul on õigus rakendada esialgset õiguskaitset vastavalt käesoleva seadustiku §-dele 12¹ ja 12².
[RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

§ 61.  Asja lahendamine kirjalikus menetluses

  (1) Riigikohus võib kohtuistungit korraldamata lahendada kassatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui kassatsioonkaebuse esitaja või teised protsessiosalised ei ole käesoleva seadustiku § 54 lõike 2 ja § 59 lõike 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

  (2) Erikaebuse võib Riigikohus läbi vaadata kirjalikus menetluses, sõltumata protsessiosaliste taotlustest.

  (3) Kirjalikus menetluses tehtud otsuse või määruse ärakiri saadetakse protsessiosalistele viie päeva jooksul otsuse või määruse tegemisest. Otsuse või määruse tegemise päevaks on selle allakirjutamise päev.

§ 62.  Riigikohtu istungi määramine

  (1) Riigikohtu halduskolleegium vaatab kassatsioonkaebuse kohtuistungil läbi kahe kuu jooksul asja menetlusse võtmisest. Asja erilise keerukuse korral võib Riigikohtu esimees seda tähtaega pikendada.

  (2) Riigikohtu halduskolleegium teatab protsessiosalistele istungi aja ja koha. Koos teatisega kohtuistungi aja ja koha kohta saadetakse kassatsioonkaebuse esitajale ärakirjad vastustest kassatsioonkaebusele. Kui kaebus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses, kohtuistungit ei korraldata.

  (3) Protsessiosalisele saadetakse kohtukutse, kui Riigikohtu halduskolleegium peab tema isiklikku osavõttu kohtuistungist vajalikuks. Kohtukutses näidatakse ära võimalikud õiguslikud tagajärjed, kui protsessiosaline kohtuistungile ei ilmu.

  (4) Protsessiosalise puudumine kohtuistungilt ei takista asja läbivaatamist.
[RT I 2002, 50, 313 - jõust. 01.09.2002]

§ 63.  Kassatsioonkaebusest loobumine

  (1) Kassatsioonkaebuse esitajal on õigus kassatsioonkaebusest loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil. Kaebusest loobumise avaldus esitatakse Riigikohtule kirjalikult.

  (2) Kaebusest loobumise avalduse alusel lõpetab kohus määrusega kassatsioonimenetluse, kui teised protsessiosalised ei ole esitanud kassatsioonkaebust või kui teised kaebuse esitajad esitavad kaebusest loobumise avalduse.

§ 64.  Asja läbivaatamise ulatus

  (1) Riigikohus kontrollib kassatsioonkaebuse alusel, kas ringkonnakohus ja esimese astme kohus on järginud kohtumenetluse seaduse sätteid ja õigesti kohaldanud seadust.

  (2) Riigikohtu otsus põhineb alama astme kohtu otsusega tuvastatud faktilistel asjaoludel. Riigikohus ei tuvasta kaebuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid.

  (3) Käesoleva seadustiku §-s 45 nimetatud kohtumenetluse normide rikkumise korral ei ole Riigikohus seotud kaebuse piiridega ja otsus kuulub igal juhul tühistamisele. Kui esimese astme kohus rikkus käesoleva seadustiku § 45 lõike 1 sätteid ja ringkonnakohus ei ole otsust tühistanud ega asja uueks läbivaatamiseks saatnud, tühistab Riigikohus alama astme kohtute otsused ja saadab asja läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

§ 65.  Asja läbivaatamine Riigikohtu halduskolleegiumi istungil

  (1) Asja läbivaatamine kohtuistungil algab kohtuniku ettekandega asja kohta.

  (2) Asja ettekandev kohtunik esitab vajalikus ulatuses ringkonnakohtu otsuse, kassatsioonkaebuse ja kaebusele esitatud vastuväidete sisu.

  (3) Pärast ettekannet kõneleb kassatsioonkaebuse esitaja, seejärel vastustaja ja tema järel teised protsessiosalised. Kohus võib kohtukõne kestust piirata, tagades kõigile protsessiosalistele võrdse kõneaja ja teatades sellest kohtuistungi alguses.

  (4) Kohus võib protsessiosalisi küsitleda. Poolte vaidlusi Riigikohtu istungil ei toimu.

§ 66.  Riigikohtu lahendi tegemine

  (1) Pärast protsessiosaliste ärakuulamist asub Riigikohus lahendit tegema.

  (2) Istungi lõppedes teatab kohus, millal ja kuidas kohtulahend teatavaks tehakse. Kohtulahend tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 30 päeva jooksul kohtuistungi lõppemisest. Kohtulahendi ärakiri antakse protsessiosalistele halduskolleegiumi kantseleis või soovi korral saadetakse postiga viie päeva jooksul lahendi tegemisest. Lahendi tegemise päevaks on selle allakirjutamise päev.

§ 67.  Asja halduskolleegiumi kogu koosseisule läbivaatamiseks andmine

  (1) Riigikohtu halduskolleegiumi liikme põhjendatud ettepanekul võib anda asja läbivaatamiseks halduskolleegiumi kogu koosseisule.

  (2) Asi tuleb anda läbivaatamiseks Riigikohtu halduskolleegiumi kogu koosseisule, kui asja läbivaatava kohtu koosseisu enamus tahab muuta halduskolleegiumi senist seisukohta seaduse kohaldamisel.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul tehakse määrus asja halduskolleegiumi kogu koosseisule läbivaatamiseks andmise kohta, mille ärakiri saadetakse protsessiosalistele. Protsessiosalistele teatatakse uue kohtuistungi toimumise aeg ja koht.

§ 68.  Asja üleandmine erikogule

  (1) Kui halduskolleegiumi kogu koosseisu enamus ei nõustu asja arutamisel Riigikohtu mõne teise kolleegiumi varasema seisukohaga seaduse kohaldamisel, annab halduskolleegium määrusega asja läbivaatamiseks kahe erineval seisukohal oleva kolleegiumi vahelisele erikogule. Erikogusse valib kumbki kolleegium kaks riigikohtunikku.

  (2) Kui halduskolleegiumi kogu koosseisu enamus ei nõustu asja arutamisel Riigikohtu tsiviil- ja kriminaalkolleegiumi vahelise erikogu varasema seisukohaga seaduse kohaldamisel, annab halduskolleegium asja määrusega läbivaatamiseks kolme kolleegiumi vahelisele erikogule. Erikogusse valib iga kolleegium kaks riigikohtunikku.

  (3) Erikogu istungil on eesistujaks Riigikohtu esimees. Asja ettekandja on halduskolleegiumi esimehe määratud halduskolleegiumi liige.

  (4) Erikogu istungi aeg ja koht tehakse teatavaks kassatsioonkaebuse esitajale ja teistele protsessiosalistele.

§ 69.  Erikogu otsus

  (1) Erikogu lahendab asja häälteenamusega ja otsusele kirjutavad alla erikogu koosseisu kuulunud riigikohtunikud.

  (2) Erikogu otsus seaduse kohaldamisel on kohustuslik kõigile kohtukolleegiumidele, kuni erikogu või Riigikohtu üldkogu ei ole teinud teistsugust otsust.

§ 70.  Asja üleandmine üldkogule

  (1) Haldusasi antakse halduskolleegiumi määrusega lahendada Riigikohtu üldkogule, kui:
  1) halduskolleegiumi kogu koosseisu enamus asub seisukohale, mis erineb Riigikohtu üldkogu viimasest seisukohast seaduse kohaldamisel;
  2) asja lahendamine üldkogus on halduskolleegiumi kogu koosseisu enamuse arvates tähtis seaduse ühetaolise kohaldamise seisukohalt.

  (1¹) Asja läbivaatav kohtukoosseis annab haldusasja määrusega läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule, kui haldusasja lahendamine eeldab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse alusel läbivaadatava küsimuse lahendamist.

  (2) Asja üldkogule üleandmine, samuti üldkogu istungi aeg tehakse teatavaks kassatsioonkaebuse esitajale ja teistele protsessiosalistele.
[RT I 2002, 29, 174 - jõust. 01.07.2002]

§ 71.  Üldkogu otsuse kohustuslikkus

  Üldkogu otsus seaduse tõlgendamisel ja kohaldamisel on kohustuslik Riigikohtu kolleegiumidele ja erikogudele, kuni üldkogu ei ole teinud teistsugust otsust.

§ 72.  Riigikohtu volitused kassatsioonimenetluses

  (1) Riigikohtul on haldusasja kassatsiooni korras läbivaatamisel õigus:
  1) jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus või määrus muutmata;
  2) tühistada ringkonnakohtu otsus täies ulatuses või osaliselt ja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale või teisele ringkonnakohtule;
  3) tühistada ringkonnakohtu otsus või määrus ja jätta kaebus või protest läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus;
  4) muuta ringkonnakohtu otsust või määrust või teha uus otsus või määrus asja uueks arutamiseks saatmata, kui asjas ei ole vaja täiendavaid tõendeid koguda või neile apellatsioonis antud hinnangut muuta;
  5) tühistada ringkonnakohtu ja esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule;
  6) tühistada ringkonnakohtu otsus või määrus ja jätta jõusse esimese astme kohtu otsus või määrus.

  (2) Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise aluseks on materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamine või kohtumenetluse normi oluline rikkumine.

§ 73.  Riigikohtu lahend

  (1) Riigikohtu lahend tehakse põhistatud otsuse, määruse või resolutsioonina.

  (2) Riigikohtu lahend jõustub avalikult teatavakstegemise päevast ja selle peale ei saa edasi kaevata.

  (3) Riigikohtu lahendid haldusasjades, välja arvatud resolutsioonid, avaldatakse Riigi Teatajas.

§ 74.  Riigikohtu seisukohtade kohustuslikkus

  Riigikohtu lahendi seisukohad seaduse tõlgendamisel ja kohaldamisel on asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud.

8. peatükk TEISTMINE 

§ 75.  Teistmise alused

  (1) Jõustunud kohtuotsuseid ja -määrusi võib protsessiosalise avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul uuesti läbi vaadata (teistmine).

  (2) Teistmise alused on:
  1) olulised asjaolud, mis kohtulahendi tegemise ajal olid olemas, kuid ei olnud ega võinud olla avaldajale teada;
  2) jõustunud kohtuotsus kriminaalasjas, millega on kindlaks tehtud tunnistaja teadvalt vale ütlus, eksperdi teadvalt vale eksperdiarvamus, teadvalt vale tõlge, samuti dokumentide või asitõendite võltsitus;
  3) jõustunud kohtuotsus kriminaalasjas, millega on kindlaks tehtud, et asja läbivaatamisel on pool või teine protsessiosaline või nende esindaja või kohtunik toime pannud kuriteo;
  4) kohtulahendi tühistamine, mis oli aluseks sellele kohtulahendile, mille teistmist nõutakse.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolud ei ole teistmise aluseks, kui need ei mõjutanud kohtulahendi tegemist protsessiosalise kasuks või kahjuks.

§ 76.  Teistmisavalduse esitamine

  (1) Teistmisavaldus esitatakse Riigikohtule.

  (2) Teistmisavalduse esitamisel tuleb tasuda käesoleva seadustiku § 90 lõikes 1 nimetatud kautsjon.

  (3) Teistmisavalduse esitamise tähtaeg on kolm kuud päevast, millal teistmisavalduse esitaja sai või pidi teada saama uutest asjaoludest.

  (4) Teistmisavalduse võib tagastada läbivaatamatult, kui kohtulahendi tegemisest, mille teistmist taotletakse, on möödunud üle kümne aasta.

§ 77.  Teistmisavaldus

  (1) Teistmisavaldus esitatakse kirjalikult ja selles märgitakse:
  1) adressaadina Riigikohus;
  2) avalduse esitaja ja protsessiosaliste nimed ning aadressid, samuti nende sidevahendite numbrid;
  3) kohtulahend, mille teistmist taotletakse, samuti haldusasja number;
  4) avalduse põhjendus ja teistmise õiguslik alus;
  5) avaldusele lisatud dokumentide loetelu.

  (2) Avaldusele lisatakse tõestatud ärakiri kohtulahendist, mille teistmist nõutakse, ja teised teistmisavalduse aluseks olevad dokumendid või nende tõestatud ärakirjad ning kautsjoni tasumist tõendav dokument.

  (3) Avaldusele kirjutab alla avaldaja või tema esindaja. Kui avalduse teeb esindaja, lisatakse volikiri või esindaja volitusi tõendav muu dokument. Teistes riikides tõestatud volikiri või esindaja volitust tõendav muu dokument peab olema kehtivas korras legaliseeritud.

  (4) Teistmisavaldus koos ärakirjadega esitatakse vastavalt protsessiosaliste arvule.

§ 78.  Teistmisavalduse läbivaatamise ettevalmistamine

  (1) Pärast teistmisavalduse saamist Riigikohus kontrollib selle vastavust käesoleva seadustiku §-le 77.

  (2) Riigikohus tagastab teistmise avalduse läbi vaatamata, kui avaldus on esitatud oluliste puudustega või kautsjon on tasumata.

  (3) Riigikohus võib teistmisavalduse esitajale anda puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kui teistmisavalduse esitaja ei kõrvalda puudusi määratud tähtajaks, tagastab Riigikohus teistmisavalduse seda läbi vaatamata.

  (4) Teistmisavalduse lahendamiseks nõuab Riigikohus alama astme kohtult haldusasja toimikuid.

  (5) Vastuvõetud teistmisavalduse ärakirja saadab Riigikohus protsessiosalistele ja nõuab määratud tähtpäevaks kirjalikku vastust.

  (6) Vastusele kirjutab alla vastaja või tema esindaja. Kui vastusele kirjutab alla esindaja, lisatakse volikiri või esindaja volitusi tõendav muu dokument. Teistes riikides väljaantud volikiri või esindaja volitusi tõendav muu dokument peab olema kehtivas korras legaliseeritud, kui välislepingust ei tulene teisiti.
[RT I 2002, 50, 313 - jõust. 01.09.2002]

§ 79.  Teistmisavalduse menetlusse võtmine

  Riigikohus võtab teistmisavalduse menetlusse käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatud alustel ja § 60 lõigetes 3–6 sätestatud korras.
[RT I 2002, 50, 313 - jõust. 01.09.2002]

§ 80.  Teistmisavalduse lahendamine

  (1) Menetlusse võetud teistmisavalduse vaatab Riigikohtu halduskolleegium läbi kahe kuu jooksul avalduse menetlusse võtmisest arvates. Protsessiosalistele teatatakse teistmisavalduse läbivaatamise aeg ja koht, kuid nende puudumine ei takista asja läbivaatamist. Vajaduse korral peatab halduskolleegium määrusega kohtuotsuse täitmise.

  (2) Kui Riigikohus leiab, et teistmisavaldus on põhjendatud, tühistab ta kohtulahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks sellesse alama astme kohtusse, kus see kohtulahend oli tehtud. Kui asjaolud on selged, muudab Riigikohus alama astme kohtu lahendi või tühistab selle ja teeb uue otsuse või määruse.

  (3) Protsessiosalistele antakse kohtulahendi ärakiri kätte halduskolleegiumi kantseleis või saadetakse posti teel viie päeva jooksul lahendi tegemisest.

  (4) Teistmisavalduse esitajal on õigus teistmisavaldusest loobuda kuni asja läbivaatamise lõppemiseni kohtuistungil. Teistmisavaldusest loobumise korral lõpetab kohus määrusega menetluse.

  (5) Teistmisavalduse rahuldamata jätmise või teistmisavaldusest loobumise korral võivad teised protsessiosalised nõuda, et teistmisavalduse esitaja hüvitaks nende poolt kantud kohtukulud.
[RT I 2002, 50, 313 - jõust. 01.09.2002]

9. peatükk KOHTUVIGADE PARANDAMINE 

§ 81.  Kohtuvigade parandamise avalduse esitamise alused

  (1) Jõustunud kohtuotsuses või -määruses kohtuvea parandamist võib nõuda:
  1) isik, keda seaduse nõuete kohaselt kohtusse ei kutsutud, kuid kelle suhtes tehti kohtuotsus;
  2) isik, kelle õiguste ja kohustuste üle kohus otsustas, kuid keda asja ei kaasatud.

§ 82.  Menetlusnormide kohaldamine

  (1) Kohtuvea parandamiseks tuleb tasuda käesoleva seadustiku §-s 90 lõikes 1 sätestatud kautsjon.

  (2) Kohtuvigade parandamise menetluses kohaldatakse kassatsioonimenetluse norme, arvestades kohtuvigade parandamise menetluse erisusi.

10. peatükk KOHTUKULUD 

§ 83.  Kohtukulude liigid

  Kohtukulud on:
  1) riigilõiv;
  2) asja läbivaatamise kulud;
  3) kautsjon.

§ 84.  Riigilõivu tasumine ja tagastamine

  (1) Kaebuse esitamisel halduskohtusse, samuti apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõiv vastavalt seadusele.

  (2) Riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse rohkem tasutud riigilõiv.

  (3) Kaebuselt või apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kaebus jäetakse läbi vaatamata, kuna:
  1) kaebus ei kuulu lahendamisele halduskohtus (§ 11 lõige 4);
  2) apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on mõjuva põhjuseta mööda lastud (§ 32 lõige 4).

  (4) Riigilõiv tagastatakse asja menetluse lõpetamisel, kui:
  1) kaebuse esitamise tähtaeg on mõjuva põhjuseta mööda lastud (§ 12 lõige 3);
  2) asi ei kuulu halduskohtu pädevusse (§ 24 lõige 1 punkt 1);
  3) kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud, toiming sooritatud (§ 24 lõige 1 punkt 3);
  4) Riigikohtu erikogu leiab vastavalt kohtute seaduse § 281 lõikele 7, et isikul puudub antud asjas õigus kohtusse pöörduda.

  (5) Käesoleva seadustiku § 11 lõikes 5 ja § 24 lõikes 4 tähendatud juhul riigilõivu ei tagastata.

  (6) Riigilõiv tagastatakse kohtumääruse alusel.

§ 85.  Asja läbivaatamise kulud

  Asja läbivaatamise kulud on:
  1) eksperdi-, tõlgi- ja tunnistajatasu;
  2) dokumentaalse tõendi saamise, asitõendi vaatluse ja paikvaatluse tegemise kulud;
  3) õigusabikulud;
  4) postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud;
  5) ajalehes kutse või teate avaldamise kulud;
  6) protsessiosalise töölt puudumise tõttu saamata jäänud palk, sõidukulud, korteri- ja päevaraha.

§ 86.  Eksperdi-, tõlgi- ja tunnistajatasu

  (1) Eksperdil ja tõlgil on õigus saada tasu kohtu ülesandel tehtud töö eest. Tõlgitasu ei maksta, kui isik töötab samas kohtus tõlgina.

  (2) Tunnistajal on õigus saada kohtuistungil viibimise aja eest keskmist töötasu. Kui tunnistaja ei esita tõendit oma keskmise töötasu kohta, makstakse talle hüvitist kuupalga alammäärast lähtudes.

  (3) Kui ekspert, tõlk või tunnistaja viibib kohtuistungil väljaspool oma elukohta, hüvitatakse talle sõidu-, korteri- ja päevaraha Vabariigi Valitsuse kehtestatud suuruses.

§ 87.  Õigusabikulud

  (1) Õigusabikulud on asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulud.

  (2) Kohus võib asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulusid vähendada, kui need on põhjendamatult suured.

§ 88.  Asja läbivaatamise kulude ettetasumine

  (1) Tunnistaja- ja eksperditasu, samuti paikvaatluse tegemise kulud tasub ette see protsessiosaline, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad. Kui taotluse on esitanud mõlemad pooled või kui tunnistajad ja eksperdid kutsutakse välja või paikvaatlus tehakse kohtu algatusel, tasuvad pooled kulud ette võrdselt.

  (2) Ajalehes kutse avaldamise kulud tasub ette kaebuse või avalduse esitaja.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulude katteks makstakse raha esimese astme või ringkonnakohtu arvele.

§ 89.  Tunnistajale, eksperdile ja tõlgile raha väljamaksmine

  (1) Tunnistajale, eksperdile ja tõlgile maksab pärast nende kohustuste täitmist tasu välja kohus, sõltumata sellest, kas protsessiosalised on kulud ette tasunud või kas need on sisse nõutud.

  (2) Tunnistajale, eksperdile ja tõlgile raha väljamaksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 90.  Kautsjoni tasumine ja tagastamine

  (1) Kassatsioonkaebuse või erikaebuse või teistmis- või kohtuvea parandamise avalduse esitamisel tasutakse kautsjon Riigikohtu arvele pooles suuruses kuupalga alammäärast.

  (2) Kaebuse või avalduse osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon Riigikohtu otsuse või määruse alusel. Kaebuse või avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Riigituludesse arvatakse kautsjon ka siis, kui kassatsioonkaebust või erikaebust või teistmis- või kohtuvea parandamise avaldust ei võetud menetlusse.

  (3) Kautsjoni tasunud isiku nõudel tagastatakse rohkem tasutud kautsjon.
[RT I 2002, 50, 313 - jõust. 01.09.2002]

§ 91.  Riigilõivu ja kautsjoni tasumisest vabastamine

  (1) Isiku taotlusel võib kohus määrusega vabastada isiku täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest riigituludesse, kui kohus leiab, et isik on maksujõuetu. Äriühingu ja mittetulundusühingu maksujõuetust tõendab pankrotiotsus või kohtumäärus, millega pankrotimenetlus on lõpetatud raugemise tõttu, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotikulude katteks. Riigilõivu tasumisest vabastamine esimese astme kohtus ei vabasta riigilõivu tasumisest esimese astme kohtulahendile esitatud apellatsioonkaebuselt. Taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks apellatsioonkaebuselt esitatakse halduskohtule koos apellatsioonkaebusega.

  (2) Taotlus kautsjoni tasumisest vabastamiseks esitatakse ringkonnakohtule koos kassatsioonkaebusega.

  (3) Kohtumäärusele, millega kohus ei vabastanud isikut riigilõivu või kautsjoni tasumisest, saab esitada erikaebuse.

  (4) Seadusega sätestatud juhtudel ei pea isik riigilõivu tasuma.

§ 92.  Kohtukulude kandmine

  (1) Pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab kohtukulud.

  (2) Kolmas isik kannab kohtukuludena ekspertiisi või paikvaatluse teostamise või tunnistaja kutsumisega seotud kulud, kui ta on kohtult taotlenud nimetatud protsessitoimingute teostamist.

§ 93.  Kohtukulude jagamine

  (1) Poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud.

  (2) Kaebuse esitaja kasuks mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 24 lõike 1 punktis 3 sätestatud alusel.

  (3) Kaebuse osalise rahuldamise korral, samuti halduslepingust tuleneva vaidluse lahendamisel jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.

  (4) Kaebuse esitaja, kes loobub kaebusest, kannab kohtukulud. Kui protsessiosalised ei ole kokkulepet sõlmides kohtukulude jagamises kokku leppinud, jäävad kohtukulud protsessiosaliste kanda.

  (5) Kui protsessiosaline kuritarvitab oma protsessuaalseid õigusi, jättes mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata või muul viisil venitab pahatahtlikult protsessi, võib kohus mõista temalt välja osa teiste protsessiosaliste poolt kantud kohtukuludest.

  (6) Kui kõrgema astme kohus muudab alamalseisva kohtu lahendi või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust, lähtudes käesoleva paragrahvi lõigetest 1, 2 ja 3.

  (7) Kohtukulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmisel kohtukulusid välja ei mõisteta.

§ 94.  Tasuta õigusabi andmine

  Kohtul on õigus vabastada maksujõuetu füüsiline isik täielikult või osaliselt õigusabi eest tasumisest ja kanda õigusabikulud riigi arvele seadusega sätestatud alustel ja korras.

§ 95.  Riigilõivu ja õigusabikulude hüvitamine

  (1) Kui kaebuse esitaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud, mõistab kohus kaebuse rahuldamise korral teiselt poolelt tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse.

  (2) Kui kaebuse esitaja oli õigusabi eest tasumisest vabastatud, mõistab kohus kaebuse rahuldamise korral vastavalt asutuselt, ametnikult või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitvalt muult isikult tasumisele kuulunud õigusabikulud riigituludesse.

11. peatükk KOHTULAHENDI JÕUSTUMINE JA TÄITMINE 

§ 96.  Kohtulahendi jõustumine

  (1) Esimese astme kohtu lahend jõustub pärast apellatsioon- või erikaebuse esitamise tähtaja möödumist.

  (2) Kui apellant loobub kaebusest või kui ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse läbi vaatamata käesoleva seadustiku § 35 lõikes 2 nimetatud alusel, jõustub esimese astme kohtu lahend päevast, millal ringkonnakohus lõpetas määrusega apellatsioonimenetluse kaebusest loobumise tõttu või jättis kaebuse läbi vaatamata.

  (3) Apellatsioonitähtaja ennistamise või apellatsioonimenetluse uuendamise korral loetakse, et esimese astme kohtu lahend ei ole jõustunud.

  (4) Ringkonnakohtu otsus või määrus jõustub pärast kassatsioon- või erikaebuse esitamise tähtaja möödumist. Kassatsioonitähtaja ennistamise korral loetakse, etringkonnakohtulahend ei ole jõustunud.

  (5) Kui ringkonnakohtu otsuse või määrusega jäeti esimese astme kohtu otsus või määrus muutmata, jõustub esimese astme kohtu otsus või määrus ringkonnakohtu otsuse või määruse jõustumise päevast.

  (6) Riigikohtu otsus või määrus jõustub otsuse või määruse avalikult teatavakstegemise päevast.

  (6¹) Kui Riigikohtu otsuse või määrusega on jäetud ringkonnakohtu otsus või määrus muutmata, jõustub ringkonnakohtu otsus või määrus Riigikohtu otsuse või määruse jõustumise päevast.

  (7) Pärast esimese astme kohtu otsuse või määruse jõustumist teeb lahendi teinud esimese astme kohus otsusele või määrusele märke jõustumise kohta.
[RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

§ 97.  Kohtulahendi jõustumise tagajärjed

  (1) Jõustunud kohtulahend on täitmiseks kohustuslik protsessiosalistele ja nende õigusjärglastele.

  (2) Asjaolusid, mis ühes haldusasjas on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega, ei või vaidlustada teises haldusasjas, millest võtavad osa samad protsessiosalised.

  (3) Pärast otsuse või määruse jõustumist ei või protsessiosalised ega nende õigusjärglased esitada kohtusse sama nõuet samal alusel.

§ 98.  Kohtulahendi täitmine

  (1) Kohtulahend täidetakse pärast jõustumist. Kohus võib kohtuotsuse täitmiseks määrata tähtaja, mis hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsus täidetakse viivitamata seaduses sätestatud juhtudel või kui kohus ise on seaduses sätestatud juhtudel otsuse pööranud viivitamata täitmisele.

  (2) Kohus peatab määrusega lahendi täitmise, kui ta ennistab apellatsiooni- või kassatsioonitähtaja. Kohus ei saa peatada kohtuotsuse täitmist, kui kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamata.

  (3) Kohtuotsuse ettekirjutuse täitmata jätmise eest määrab kohus süüdiolevale protsessiosalisele rahatrahvi kuni 100 000 krooni.

  (4) Riigikohtu või ringkonnakohtu otsuse täitmata jätmise eest määrab rahatrahvi esimese astme kohus.
[RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

§ 99.  Kohtulahendi viivitamata täitmine

  (1) Viivitamata täidetakse otsus:
  1) palga väljamõistmises, kuid mitte rohkem kui kahe kuu eest;
  2) ametniku teenistusse ennistamises;
  3) muudel seadusega sätestatud juhtudel.

  (2) Protsessiosalise taotluse alusel võib kohus pöörata viivitamata täitmisele:
  1) avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228 ; 1999, 7, 112 ; 10, 155 ; 16, 271 ja 276) §-st 56 tulenevas nõudes tehtud otsuse;
  2) otsuse, mille täitmisega viivitamine võib tekitada olulist kahju isikule, kelle kasuks kohtuotsus tehti.

  (3) Kui viivitamata täitmist ei lahendatud kohtuotsuses, vaadatakse protsessiosalise taotlus otsuse viivitamata täitmiseks läbi kohtuistungil ja lahendatakse kohtumäärusega. Protsessiosalistele teatatakse kohtuistungi aeg ja koht, kuid nende puudumine ei takista asja läbivaatamist.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohtumääruse peale võib esitada erikaebuse.

12. peatükk VASTUTUS KOHTU KORRALDUSE TÄITMATA JÄTMISE EEST 

§ 100.  Protsessiosalise, tunnistaja ja kohtusaalis viibija vastutus

  (1) Halduskohus võib määrata rahatrahvi protsessiosalisele, tunnistajale või kohtusaalis viibijale:
  1) protsessiõiguste kuritarvitamise või kohtu eksitusse viimise või protsessi pahatahtliku venitamise, sealhulgas mõjuva põhjuseta kohtusse ilmumata jätmise eest, kui see tingis asja arutamise edasilükkamise;
  2) käesoleva seadustiku § 12 lõikes 6 ja § 33 lõike 1 punktis 3 sätestatud kohustuse ja muude kohtu nõudmiste täitmata jätmise eest;
  3) tunnistaja mõjuva põhjuseta kohtukutse peale ilmumata jätmise eest;
  4) kohtuistungi ajal eesistuja korraldusele mitteallumise või kohtuistungi segamise või kohtu või kohtuniku suhtes ilmse lugupidamatuse avaldamise eest.

  (2) Halduskohus määrab trahvi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhtudel kindlas summas. Kohtu poolt määratav trahv ei või olla väiksem kui üks neljandik Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ega suurem kui kuue kuupalga alammäär.

  (3) Kui trahvimäärusele vaatamata jäi kohtu nõudmine trahvitu süül täitmata, võib samale isikule määrata kuni 12 kuupalga alammäära suuruse uue trahvi. Kui trahvitu ka siis kohtu nõudmist ei täida, võib kohus kuni 12 kuupalga alammäära suuruses uuesti trahvi määrata.

  (4) Enne trahvi määramist teeb kohus isikule trahvihoiatuse.

  (5) Trahvi suurust määrates arvestab kohus isiku varalist seisundit ja muid asjaolusid.

  (6) Trahvitule või tema esindajale saadetakse viivitamata trahvimääruse ärakiri, kui kumbki neist ei viibinud trahvi määramise juures.

  (7) Trahvist vabastamine või trahvisumma vähendamine toimub tsiviilkohtumenetluses sätestatud alustel ja korras.

13. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 101.  Seadustiku kohaldamine

  (1) Käesoleva seadustiku jõustumisel halduskohtu menetluses olevas asjas kohaldatakse käesoleva seadustiku sätteid nende menetlustoimingute suhtes, mida sooritatakse pärast seadustiku jõustumist.

  (2) Käesoleva seadustiku jõustumisel halduskohtu menetluses olevas asjas ei kohaldata käesoleva seadustiku § 26 lõiget 1, välja arvatud, kui kaebuse esitaja seda taotleb.

  (3) Kohtuvea parandamise kohta sätestatut (9. peatükk) kohaldatakse ka enne käesoleva seadustiku jõustumist jõustunud kohtulahenditele.

§ 102.  Halduskohus ja halduskohtu koosseis

  (1) Kuni 2001. aasta 1. jaanuarini on halduskohtuks lisaks käesoleva seadustiku §-s 2 sätestatule ka maa- ja linnakohtute juures tegutsevad halduskohtunikud.

  (2) Kuni 2001. aasta 1. jaanuarini ei kohaldata käesoleva seadustiku § 19 lõiget 3.

§ 103.  Esindus Riigikohtus

  Isik, kes on käesoleva seadustiku jõustumisel halduskohtu menetluses olevas asjas protsessiosalise esindaja, võib samas asjas olla esindaja Riigikohtus ka pärast seadustiku jõustumist.

  §-d 104--110. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 111.  Seadustiku jõustumine

  Käesolev seadustik jõustub 2000. aasta 1. jaanuaril.