HALDUSÕIGUSMaksuõigus

Teksti suurus:

Tulumaksuseadus (lühend - TuMS)

Tagasi õigusakti juurde

Legend:
PunaneKustutatud
RohelineLisatud

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.11.2009
Avaldamismärge:

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Maksu objekt

  (1) Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised.

  (2) Paragrahvis 48 sätestatud tulumaksuga maksustatakse füüsilisele isikule tehtud erisoodustused.

  (3) Paragrahvides 49–52 sätestatud tulumaksuga maksustatakse residendist juriidilise isiku poolt tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, jaotatud kasum, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed.

  (4) Paragrahvis 53 sätestatud tulumaksuga maksustatakse mitteresidendi poolt tehtud erisoodustused, mitteresidendi poolt püsiva tegevuskoha kaudu tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, kasumieraldised, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed.

[RT I 2001, 91, 544 - jõust. 01.01.2002]

§ 2.  Maksumaksja

  (1) Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud tulumaksu maksjaks on füüsiline isik ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saab maksustamisele kuuluvat tulu.

  (2) Paragrahvi 1 lõikes 2 nimetatud tulumaksu maksjaks on füüsilisest isikust tööandja, residendist juriidiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident või Eesti riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutus, kes teeb maksustatavaid erisoodustusi.

  (3) Paragrahvi 1 lõikes 3 nimetatud tulumaksu maksjaks on residendist juriidiline isik.

  (4) Paragrahvi 1 lõikes 4 nimetatud tulumaksu maksjaks on mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis registreeritud püsiv tegevuskoht (§ 7).

§ 3.  Maksustamisperiood

  (1) Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta.

  (2) Paragrahvi 1 lõigetes 2-4 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendrikuu.

§ 4.  Maksumäärad

  (1) Tulumaksu määr, välja arvatud lõikes 2 ning § 43 lõikes 4 nimetatud juhtudel, on:
  1) 2009. aastal 21%;
  2) 2010. aastal 20%;
  3) 2011. aastal 19%;
  4) alates 2012. aastast 18%.

[RT I 2008, 51, 283 - jõust. 01.01.2009]

  (11) Paragrahvi 1 lõigetes 2–4 nimetatud maksuobjekti puhul jagatakse maksustatav summa enne maksumääraga korrutamist maksukohustuse tekkimise ajale vastava järgmise arvuga:
  1) 2009. aastal – 0,79;
  2) 2010. aastal – 0,80;
  3) 2011. aastal – 0,81;
  4) alates 2012. aastast – 0,82.

[RT I 2008, 51, 283 - jõust. 01.01.2009]

  (2) Paragrahvi 21 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tulu puhul on tulumaksu määr 10%.

  (3) [Kehtetu – RT I 2003, 88, 587 - jõust. 01.01.2005]

§ 5.  Maksu laekumine

  (1) Residendist füüsiliste isikute makstud tulumaks laekub järgmiselt:
  1) arvestamata 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi, laekub maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele 11,4% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust;
[RT I 2009, 15, 93 - jõust. 01.04.2009]
  2) punktis 1 nimetatud summat ületav tulumaksu osa, samuti pensionidelt ja vara võõrandamisest saadud kasult makstud tulumaks laekub riigile.

  (11) Mitteresidendi makstud tulumaks laekub riigile.

  (2) Residendist füüsilise isiku elukohaks kalendriaastal loetakse sama kalendriaasta 1. jaanuari seisuga Maksu- ja Tolliameti peetavasse maksukohustuslaste registrisse kantud elukoht. Kui Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed tema elukoha kohta, jaotatakse tema makstud tulumaks lõikes 1 sätestatud põhimõttel proportsionaalselt kohalike omavalitsusüksuste arvestuslikele osakaaludele. Tulumaksu kandmine kohalikele omavalitsusüksustele ning arvestuslike osakaalude arvutamine toimub rahandusministri määrusega kehtestatud korras .

  (3) Paragrahvi 1 lõigetes 2-4 nimetatud tulumaks laekub riigile.

2. peatükk SEADUSES KASUTATAVAD PÕHIMÕISTED 

§ 6.  Resident

  (1) Füüsiline isik on resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast. Samuti on resident välisteenistuses viibiv Eesti riigiteenistuja. Residendist füüsiline isik maksab tulumaksu kõikidelt nii Eestis kui väljaspool Eestit saadud, nii §-des 13–22 loetletud kui ka loetlemata tuludelt.

  (2) Juriidiline isik on resident, kui ta on asutatud Eesti seaduse alusel. Resident on ka Euroopa äriühing (SE) ja Euroopa ühistu (SCE), kelle asukoht on registreeritud Eestis. Residendist juriidiline isik maksab tulumaksu §-des 48–52 nimetatud maksuobjektidelt ning peab kinni tulumaksu §-s 41 loetletud väljamaksetelt.

  (3) Mitteresident on lõigetes 1 või 2 nimetamata füüsiline või juriidiline isik. Mitteresident maksab tulumaksu ainult Eesti tuluallikast saadud tulult vastavalt §-s 29 sätestatule. Mitteresidendist juriidilise isiku tulude deklareerimine ja maksustamine, tulumaksu kinnipidamine ja tasumine toimub samadel tingimustel ja korras nagu mitteresidendist füüsilise isiku puhul, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (31) Juriidilise isiku staatust mitteomava välismaise isikute ühenduse ja varakogumi tulu maksustatakse nimetatud ühenduse või varakogumi osanike või liikmete tuluna proportsionaalselt nende osalusele. Kui ühenduse või varakogumi liikmed või osanikud ei ole teada või ei ole tõendatud nende residentsus, siis omistatakse tulu isikule, kes valitseb ühenduse või varakogumi vara või teeb tema nimel tehinguid. Nimetatud ühendusele või varakogumile tehtavatelt väljamaksetelt tulumaksu kinnipidamisel kohaldatakse mitteresidendist juriidilise isiku kohta käivaid sätteid. Kui nimetatud ühendus või varakogum asub madala maksumääraga territooriumil (§ 10), kohaldatakse tulumaksu kinnipidamisel madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku kohta käivaid sätteid.

  (4) Eesti äriregistrisse kantud välismaa äriühingu filiaali ning Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus struktuuriüksuses registreeritud mitteresidendist juriidilise isiku muu püsiva tegevuskoha (§ 7) tulu maksustatakse vastavalt §-le 53. Nimetatud mitteresidendi püsiva tegevuskoha kaudu saadud tulu maksustamisel ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.

  (5) Kui välislepingu alusel määratud residentsus erineb seaduse alusel määratud residentsusest või kui välislepingus on tulu maksustamisel ette nähtud seaduses sätestatust soodsamad tingimused, kohaldatakse välislepingut.
[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

§ 7.  Püsiv tegevuskoht

  (1) Püsiv tegevuskoht on igasugune koht, mille kaudu toimub täielikult või osaliselt mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis, sealhulgas:
  1) filiaal;
  2) juhtimiskeskus, kontor, tehas või töökoda;
  3) ehitusplats, ehitus-, seadmestamis- või montaažitööde koht;
  4) koht, kus toimub loodusvara uurimine või kasutuselevõtmine, samuti nendega seotud järelevalvealane tegevus;
  5) koht, kus toimub teenuste (sealhulgas juhtimis- ja konsultatsiooniteenuste) osutamine.

  (2) Kui Eestis tegutseb mitteresidendi esindaja, kes on volitatud tegema ja korduvalt teeb mitteresidendi nimel tehinguid, loetakse, et mitteresidendil on Eestis püsiv tegevuskoht selle esindaja poolt mitteresidendi nimel Eestis tehtud tehingute osas.

  (3) Mitteresidendi tulu, mida ta saab Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu, arvestatakse kui tulu, mida see püsiv tegevuskoht oleks võinud saada iseseisva maksumaksjana, kes tegutseb samade või sarnaste tingimuste alusel samadel või sarnastel tegevusaladel ja on täiesti iseseisev mitteresidendi suhtes, kelle püsiv tegevuskoht see on.

[RT I 2000, 102, 667 - jõust. 01.01.2001]

§ 8.  Seotud isikud

  Isikud on omavahel seotud, kui:
  1) isik on teise isiku abikaasa, otsejoones sugulane, õde või vend, õe või venna alaneja sugulane, abikaasa otsejoones sugulane, abikaasa õde või vend;
  2) isikud on ühte kontserni kuuluvad äriühingud äriseadustiku § 6 tähenduses;
  3) isikule kuulub üle 10% juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile;
  4) isikule kuulub koos teiste temaga seotud isikutega kokku üle 50% juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile;
  5) üle 50% juriidiliste isikute aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidiliste isikute kasumile kuulub ühele ja samale isikule;
  6) isikutele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile;
  7) juriidiliste isikute juhatuse või muu juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja samad isikud;
  8) isik on teise isiku töötaja, töötaja abikaasa või otsejoones sugulane;
  9) isik on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige (§ 9), juhtimis- või kontrollorgani liikme abikaasa või otsejoones sugulane.

§ 9.  Juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgan

  (1) Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgan on igasugune volitatud organ või isik, kellel on tulenevalt vastava juriidilise isiku kohta käivast seadusest, ühingulepingust, põhikirjast või muust juriidilise isiku tegevust reguleerivast õigusaktist õigus osaleda juriidilise isiku tegevuse juhtimisel või juhtorgani tegevuse kontrollimisel.

  (2) Juhtimis- või kontrollorganiks on muu hulgas juhatus, nõukogu, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, prokurist, asutaja kuni juriidilise isiku registrisse kandmiseni, likvideerija, pankrotihaldur, audiitor, revident või revisjonikomisjon. Samuti loetakse juhtimisorganiks välismaa äriühingu filiaali juhatajat ning Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus struktuuriüksuses registreeritud püsiva tegevuskoha (§ 7) tegevjuhti.

  (3) Lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse nii avalik- kui eraõiguslike, nii residendist kui ka mitteresidendist juriidiliste isikute suhtes.

[RT I 2005, 57, 451 - jõust. 18.11.2005]

§ 10.  Madala maksumääraga territoorium

  (1) Madala maksumääraga territoorium on välisriik või välisriigis asuv iseseisva maksujurisdiktsiooniga territoorium, kus ei ole kehtestatud juriidilise isiku teenitud või jaotatud kasumilt võetavat maksu või kus sellise maksu suurus on väiksem kui 1/3 tulumaksust, mida Eesti residendist füüsiline isik peaks maksma niisama suurelt ettevõtlustulult vastavalt käesolevale seadusele, arvestamata 4. peatükis lubatud mahaarvamisi. Kui erinevat liiki juriidiliste isikute teenitud või jaotatud kasumilt võetava maksu suurus on erinev, siis loetakse territoorium madala maksumääraga territooriumiks ainult nende juriidiliste isikute suhtes, kelle puhul maksu suurus vastab käesoleva lõike esimeses lauses toodud madala maksumääraga territooriumi tingimustele.

  (2) Madala maksumääraga territooriumil asuvaks ei loeta sellist juriidilist isikut, kelle aastatulust üle 50% moodustab tulu:
  1) kaupade tootmisest, kaubandustegevusest, transpordi-, side-, majutus- ja turismiteenuse osutamisest juriidilise isiku asukohamaal ning kindlustustegevuse litsentsi omava juriidilise isiku poolt kindlustusteenuse osutamisest;
  2) laevade prahtimisest.

  (3) Vabariigi Valitsus koostab nimekirja territooriumidest, mida ei loeta madala maksumääraga territooriumideks, olenemata lõigetes 1 ja 2 sätestatust .

[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

§ 11.  Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekiri

  (1) Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja (edaspidi nimekiri) kinnitab pärast asjatundjate komisjonilt soovituse küsimist Vabariigi Valitsus korraldusega.

  (2) Nimekirja kantakse mittetulundusühing ja sihtasutus (edaspidi ühing), kes vastab järgmistele nõuetele:
  1) ühing tegutseb avalikes huvides;
  2) ühing on heategevuslik, see tähendab pakub sihtrühmale, mille toetamine tuleneb tema põhikirjast, kaupa või teenust peamiselt tasuta või muul kasumit mittetaotleval viisil või maksab sihtrühma kuuluvatele isikutele toetust;
  3) ühing ei jaga oma vara või tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele (§ 9), temale annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikutega seotud isikutele § 8 punkti 1 tähenduses;
  4) ühingu lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara üle nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule;
  5) ühingu halduskulud vastavad tema tegevuse iseloomule ja põhikirjalistele eesmärkidele;
  6) ühingu töötajale ja juhtimis- või kontrollorgani liikmele (§ 9) makstav tasu ei ületa samasuguse töö eest ettevõtluses harilikult makstavat tasu.

  (3) Lõike 2 punktis 3 nimetatud nõuet ei kohaldata sotsiaalhoolekandega tegelevale ühingule ega juhul, kui seotud isik kuulub ühingu toetatavasse sihtrühma ega saa võrreldes teiste sihtrühma kuuluvate isikutega täiendavaid hüvesid ega soodustusi.

  (4) Nimekirja ei kanta ühingut:
  1) kes ei tegutse kooskõlas põhikirjaga;
  2) kelle nimekirja kandmiseks esitatud dokumendid ei ole õigusaktides kehtestatud nõuetega kooskõlas;
  3) kelle põhitegevus on ettevõtlus või kes kasutab ettevõtlustulu põhikirjavälistel eesmärkidel. Ühingu põhitegevus on ettevõtlus, kui üle poole tema tulust on saadud ettevõtlusest, välja arvatud juhul, kui ettevõtlustulust, millest on maha arvatud ettevõtlusega seotud kulud, vähemalt 90% kasutatakse avalikes huvides;
  4) kes tegeleb asutaja või annetaja kauba või teenuse reklaamimise või sihtrühma kuuluva isiku kutsealase tegevuse või ettevõtluse soodustamisega;
  5) kellel on ajatamata maksuvõlg;
  6) kes on korduvalt jätnud maksuhaldurile esitamata aruande või deklaratsiooni õigusaktides ettenähtud tähtajal või korras või kes on korduvalt hilinenud maksusumma tasumisega;
  7) keda lõpetatakse või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus;
  8) kes on kutseorganisatsioon, ettevõtluse toetamise organisatsioon, ametiühing või poliitiline ühendus. Ühendust käsitatakse poliitilise ühendusena, kui ühendus on erakond või valimisliit või kui ühenduse põhieesmärk või põhitegevus on erakonna või valimisliidu või avalike ülesannete täitmiseks valitavale või nimetatavale ametikohale kandideeriva isiku heaks või vastu kampaaniate korraldamine või annetuste kogumine.

  (5) Lõike 4 punktis 4 nimetatud tingimust ei kohaldata, kui ühing osutab reklaamiteenust lepingu alusel turuhinnaga.

  (6) Ettevõtlusena käesoleva paragrahvi tähenduses ei käsitata:
  1) põhikirjaliste eesmärkide täitmisega otseselt seotud tegevust (näiteks trükiste väljaandmine, koolitus, teabevahetus, ürituste korraldamine);
  2) tegevust sihtotstarbeliste annetuste realiseerimisel;
  3) heategevusliku loterii või oksjoni korraldamist ning muid seda laadi tegevusi annetuste kogumiseks, kui selline tegevus ei ole ühingu põhitegevus;
  4) põhikirjalise tegevusega kaasnevat finantstulu saamist.

  (7) Vabariigi Valitsusel on õigus ühing nimekirjast kustutada, kui:
  1) ühingu tegevus ei vasta lõikes 2 esitatud nõuetele või
  2) ilmnevad lõikes 4 nimetatud asjaolud või
  3) ühing ei ole Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele teatanud oma põhikirjas tehtud muudatusest 30 päeva jooksul mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse muudatuse kande tegemise päevast arvates või
  4) ühing on esitanud kirjaliku taotluse nimekirjast väljaarvamiseks.

  (8) Nimekirja koostamise korra ja selleks esitatavate dokumentide loetelu, ühingu nimekirja kandmise ja sealt kustutamise korra ning asjatundjate komisjoni moodustamise korra, selle töökorralduse, samuti komisjoni liikmete nimetamise ja tagasikutsumise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .

  (9) Nimekirja kandmise taotlus esitatakse Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele 1. veebruariks või 1. augustiks. Maksu- ja Tolliameti piirkondlik struktuuriüksus teeb pärast asjatundjate komisjoni soovituse küsimist ühingule teatavaks esialgse otsuse nimekirja mittekandmise või nimekirjast kustutamise kohta vastavalt 15. märtsiks või 15. septembriks. Ühingu kannab nimekirja või kustutab nimekirjast rahandusministri ettepanekul Vabariigi Valitsus korraldusega vastavalt 1. juulist või 1. jaanuarist.

  (10) Kirikute ja koguduste seaduse kohaselt usuliste ühenduste registrisse kantud juriidilist isikut käsitatakse tulumaksusoodustusega mittetulundusühinguna nimekirja kandmata.

[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

3. peatükk RESIDENDIST FÜÜSILISE ISIKU TULU MAKSUSTAMINE 

§ 12.  Residendist füüsilise isiku tulu

  (1) Tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas:
  1) palgatulu (§ 13);
  2) ettevõtlustulu (§ 14);
  3) kasu vara võõrandamisest (§ 15);
  4) renditulu ja litsentsitasud (§ 16);
  5) intressid (§ 17);
  6) dividendid (§ 18);
  7) elatis, pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad, loteriivõidud (§ 19);
  8) kindlustushüvitised ja väljamaksed pensionifondist (§-d 20, 201 ja 21);
  9) madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu (§ 22).

  (2) Füüsilise isiku maksustatava tulu hulka ei kuulu §-de 48-53 alusel maksustatavad erisoodustused, kingitused ja annetused, dividendid või muud kasumieraldised.

  (3) Füüsilise isiku maksustatavaks tuluks ei loeta teise isiku kasuks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulude hüvitisi, samuti kohtu väljamõistetud varalise kahju hüvitisi. Käesolevat lõiget ei kohaldata hüvitistele, mille maksmisele on kehtestatud eraldi tingimused ja piirmäärad.

[RT I 2003, 88, 587 - jõust. 01.01.2004]

§ 13.  Palgatulu

  (1) Tulumaksuga maksustatakse kõik rahalised tasud, mida makstakse töötajale või avalikule teenistujale, sealhulgas palk, lisatasu, juurdemakse, puhkusetasu, avaliku teenistuse seaduse § 46 alusel makstav puhkusetoetus, töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel ettenähtud hüvitis, kohtu või töövaidluskomisjoni väljamõistetud hüvitis või viivis, haigushüvitis ning riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu. Seoses tööõnnetuse või kutsehaigusega makstav hüvitis maksustatakse tulumaksuga juhul, kui seda ei maksta kindlustushüvitisena. Avalik teenistuja käesoleva seaduse tähenduses on ka avaliku teenistuse seaduse § 12 lõigetes 2 ja 3 nimetatud teenistuja.

[RT I 2009, 15, 93 - jõust. 01.07.2009]

  (11) Tulumaksuga maksustatakse töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasu.

  (2) Tulumaksuga maksustatakse kõik rahalised tasud, mida maksab juriidiline isik juhtimis- või kontrollorgani liikmele (§ 9) oma ametiülesannete täitmise eest .

  (3) Tulumaksuga ei maksustata:
  1) avalikule teenistujale, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele tööandja või tema asemel kolmanda isiku makstavat teenistus-, töö- või ametilähetusega seotud sõidu-, majutus- ja muude kulude hüvitist ning välislähetuse päevaraha ja välislähetustasu, samuti teenistuja perekonnaliikme eest makstavat nimetatud kulude hüvitist ning teises paikkonnas asuvale ametikohale nimetamisega seotud kolimiskulude hüvitist. Majutuskulude hüvitise maksuvaba piirmäär riigisisese lähetuse korral on 1200 krooni ööpäevas ja välislähetuse korral 2000 krooni ööpäevas ning välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on 500 krooni. Käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud kulude hüvitiste ja välislähetuse päevaraha maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega ;

[RT I 2009, 18, 109 - jõust. 01.07.2009]
  11) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikule tööandja või tema asemel kolmanda isiku poolt tehtavaid samas punktis nimetatud väljamakseid töö tegemise kohas kehtivates piirmäärades, kui töö tegemise koht asub välisriigis;
  2) avalikule teenistujale, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavat hüvitist seoses isikliku sõiduauto kasutamisega teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel. Isikliku sõiduautona käsitatakse esimeses lauses nimetatud isiku kasutuses olevat sõiduautot, mis ei ole tööandja omanduses ega valduses. Ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär on sõitude kohta arvestuse pidamise korral 4 krooni kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 4000 krooni kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta ning arvestuse puudumisel 1000 krooni kalendrikuus kõikide hüvitist maksvate tööandjate kohta kokku. Sõitude kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega ;

[RT I 2009, 18, 109 - jõust. 01.07.2009]
  21) punktis 2 nimetatud isikule, kellel on puue, makstavat hüvitist seoses isikliku mootorsõiduki kasutamisega sõiduks elukoha ja töökoha vahel, kui selleks ei ole võimalik kasutada ühistransporti või ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust. Käesolevas punktis ja punktis 2 sätestatud kulusid võib hüvitada kokku maksuvabalt punktis 2 sätestatud piirmäära ulatuses. Hüvitist makstakse ja sõitude kohta peetakse arvestust punktis 2 nimetatud korras ;

[RT I 2009, 18, 109 - jõust. 01.07.2009]
  3) Riigikogu liikme staatuse seaduse alusel Riigikogu liikmele tehtavaid väljamakseid töö ja lähetusega seotud kulude ning eluasemekulude katteks ning Riigikogu liikme elamispinnaga kindlustamise kulusid;
[RT I 2007, 44, 316 - jõust. 14.07.2007]
  4) Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse alusel Vabariigi Presidendile ja tema abikaasale, samuti presidendile pärast ametivolituste lõppemist ja tema abikaasale tehtavad väljamaksed esinduskulude ja muude kulutuste katteks;
  41) Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduse § 121 alusel peaministrile ja ministrile tehtavaid väljamakseid;
  5) [kehtetu – RT I 2003, 88, 587 - jõust. 01.01.2004]
  6) laevade ja tsiviillennunduse lennukite meeskondadele, laevapere liikmetele ja tsiviilõhusõiduki meeskonnaliikmetele antava tasuta kollektiivtoitlustamise ratsiooni maksumust reisidel viibimise ajal, mis ei ületa 90 krooni isiku kohta päevas;
  7) töötajale või teenistujale lapse sünni puhul makstud toetust, mis ei ületa 5/12 residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi maksuvabast tulust (§ 23);
  8) töötajale, kellel on tuvastatud töövõime kaotus alates 40% (kuulmispuude puhul kuulmislangusega alates 30 detsibellist) või kellele on määratud puude raskusaste, tööandja antud abivahendeid väärtuses, mis ei ületa kalendriaastas 50% töötajale või teenistujale kalendriaasta jooksul makstud ja sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast;
[Punkti 8 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2006. aasta 1. jaanuarist – RT I 2006, 28, 208 ]
  9) tööandja poolt tasutud töötajate täiend- ja ümberõpet seoses töö- või teenistussuhte lõpetamisega koondamise tõttu;
  10) tööandja poolt tehtud kulutusi töötaja või teenistuja tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel saadud tervisekahjustuse raviks;
  11) välisteenistuse seaduse § 62 lõike 1 alusel diplomaadile tehtavaid väljamakseid;
  12) kaitseväeteenistuse seaduse § 160, piirivalveteenistuse seaduse § 43 ja politseiteenistuse seaduse § 26 alusel makstavat vormiriietuse maksumuse kompensatsiooni;
[RT I 2007, 24, 126 - jõust. 01.07.2007]
  13) kaadrikaitseväelastele väliõppusel, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, õhuväe õhusõiduki pardal ja teenistusel mereväe laevadel antava tasuta kollektiivtoitlustamise ratsiooni maksumust.

[RT I 2006, 63, 468 - jõust. 01.01.2007]

  (4) Kui isik saab välisriigis töötamise eest lõigetes 1, 11 ja 2 nimetatud tulu, ei maksustata seda tulu Eestis tulumaksuga, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:
  1) isik on viibinud töötamise eesmärgil välisriigis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul;
  2) välisriigis on nimetatud tulu olnud isiku maksustatav tulu ning see on dokumentaalselt tõendatud ja tõendil on näidatud tulumaksu summa (ka juhul, kui summa on null).

§ 14.  Ettevõtlustulu

  (1) Tulumaksuga maksustatakse ettevõtlusest saadud tulu (ettevõtlustulu), olenemata selle laekumise ajast.

  (2) Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus (sealhulgas ka notari ja kohtutäituri, samuti vandetõlgi seaduse § 9 lõikes 3 nimetatud juhul vandetõlgi kutsetegevus ning vabakutselise loovisiku loometegevus), mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus.

  (3) Ettevõtluseks ei loeta füüsilise isiku poolt oma väärtpaberite võõrandamist.

  (4) Ettevõtlustulu võib hõlmata ka §-s 16 nimetatud tulusid.

  (5) Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja võib teha oma ettevõtlustulust 6. peatükis lubatud mahaarvamisi. Enne füüsilisest isikust ettevõtja registreerimist tehtud kulud võib ettevõtlustulust maha arvata, kui need on seotud ettevõtja registreerimisega või ettevõtluse alustamiseks vajalike tegevuslubade ja registreeringute saamisega.

[RT I 2008, 60, 331 - jõust. 01.01.2009]

  (51) [Kehtetu – RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

  (52) [Kehtetu – RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

  (53) Füüsilisest isikust ettevõtja maksustamisperioodi ettevõtlustulust tehakse ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning saadud summa jagatakse enne maksumääraga korrutamist 1,33-ga.

[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

  (54) Kui lõike 53kohaselt arvutatud summa ja arvu 0,33 korrutis on väiksem sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõigete 5, 6 ja 8 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksust, siis lõike 53 kohast jagamistehet ei tehta ja tulumaks arvutatakse ettevõtlustulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning mida on vähendatud sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõigete 5, 6 ja 8 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksu võrra. Kui tasutav sotsiaalmaks ületab ettevõtlustulu, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, ei kanta seda käesoleva seaduse § 35 alusel edasi järgmistele maksustamisperioodidele.

[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

  (55) Kui lõike 53kohaselt arvutatud summa ja arvu 0,33 korrutis on suurem sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkti 5 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksust, siis lõike 53 kohast jagamistehet ei tehta ja tulumaks arvutatakse ettevõtlustulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning mida on vähendatud sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkti 5 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksu võrra.
[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

  (6) Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja kohta käesolevas seaduses sätestatu laieneb ka notarile, kohtutäiturile ja vandetõlgile, välja arvatud vandetõlgi seaduse § 9 lõikes 4 nimetatud juhul.

[RT I 2008, 60, 331 - jõust. 01.01.2009]

  (7) Kui füüsilisest isikust ettevõtja ja temaga seotud isiku vahel ettevõtluse käigus tehtud tehingu väärtus on erinev omavahel mitteseotud isikute vahel tehtavate sarnaste tehingute väärtusest, võib maksuhaldur tulumaksu määramisel kasutada tehingute väärtusi, mida rakendavad sarnastes tingimustes mitteseotud iseseisvad isikud.

[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

  (8) Lõikes 7 nimetatud juhul suurendatakse maksustatavat ettevõtlustulu või vähendatakse ettevõtlustulust mahaarvatavaid kulusid. Tehingute väärtuse määramise meetodid kehtestatakse rahandusministri määrusega .

§ 15.  Kasu vara võõrandamisest

  (1) Tulumaksuga maksustatakse kasu (§ 37) ükskõik millise võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme, sealhulgas kinnis- või vallasasja, väärtpaberi, nimelise aktsia, osa, täis- või usaldusühingusse tehtud sissemakse, ühistule makstud osamaksu, investeerimisfondi osaku, nõudeõiguse, ostueesõiguse, hoonestusõiguse, kasutusvalduse, isikliku kasutusõiguse, rentniku õiguste, tagasiostukohustuse, hüpoteegi, kommertspandi, registerpandi või muu piiratud asjaõiguse või selle järjekoha või muu varalise õiguse (edaspidi vara) müügist või vahetamisest.

  (2) Tulumaksuga maksustatakse aktsiaseltsi aktsiakapitali, osaühingu või ühistu osakapitali või täis- või usaldusühingu sissemaksete vähendamisel, samuti aktsiate, osade või osamaksete tagasiostmisel või tagastamisel või muul juhul omakapitalist saadud väljamakse osa, mis ületab osaluse (aktsiad, osad, osamaks) soetamismaksumust, välja arvatud nimetatud väljamakse osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud, arvestades § 50 lõike 21 teises lauses sätestatut.
[RT I 2008, 51, 286 - jõust. 01.01.2009]

  (3) Tulumaksuga maksustatakse juriidilise isiku likvideerimisel saadud likvideerimisjaotise osa, mis ületab osaluse soetamismaksumust, välja arvatud likvideerimisjaotise osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud, arvestades § 50 lõike 21 teises lauses sätestatut.
[RT I 2008, 51, 286 - jõust. 01.01.2009]

  (4) Tulumaksuga ei maksustata:
  1) vastuvõetud pärandvara;
  2) omandireformi käigus tagastatud vara;
  3) sundvõõranditasu ja hüvitisi sundvõõrandamisel, samuti riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lõikes 1 sätestatud eesmärgil kinnisasja sundvõõrandamismenetluseta võõrandamisel saadud kasu juhul, kui võõrandamistehingule eelnevalt olid täidetud kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lõikes 4 sätestatud nõuded;

[RT I 2009, 18, 109 - jõust. 28.03.2009]
  4) tulu isiklikus tarbimises oleva vallasasja võõrandamisest;
  5) tulu omandireformi käigus tagastatud maa võõrandamisest;
  6) tulu, mida rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi saanud isik on saanud rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi alusel talle väljaantud erastamisväärtpaberite müügist;
  7) tulu, mida põllumajandusreformi õigustatud subjekt on saanud talle väljaantud tööosaku müügist;
  8) tulu, mida omandireformi õigustatud subjekt on saanud talle õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise korralduse alusel väljaantud erastamisväärtpaberite müügist;
  81) omandireformi õigustatud subjektile makstud kompensatsiooni õigusvastaselt võõrandatud vara eest, samuti talle välja antud, kuid kasutamata jäänud erastamisväärtpaberite eest makstud hüvitist;
  9) tulu osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) vahetamisest äriühingute või mittetulundusühistute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus;
  10) tulu äriühingus osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) suurendamisest või omandamisest mitterahalise sissemakse teel;
  11) tulu Euroopa Liidu liikmesriigi investeerimisfondi osakute vahetamisest investeerimisfondide seaduse §-des 153 ja 154 sätestatud korras.

  (5) Tulumaksuga ei maksustata kinnisasja, ehitise või korteri kui vallasasja või elamuühistu osamaksu võõrandamisest saadud kasu, kui:
  1) kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma alalise või peamise elukohana, või
  2) kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum ning kinnisasi on läinud maksumaksja omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise teel või
  3) kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum ning nimetatud eluruum ja selle juurde kuuluv maa on läinud maksumaksja omandisse ostueesõigusega erastamise teel ning kinnistu suurus ei ületa 2 hektarit või
  4) suvila või aiamaja vallasasjana või kinnisasja olulise osana on maksumaksja omandis olnud üle kahe aasta ning kinnistu suurus ei ületa 0,25 hektarit või
  5) maksumaksja kasutas ehitist või korterit kui vallasasja kuni võõrandamiseni oma alalise või peamise elukohana või kui ehitis või korter kui vallasasi on läinud maksumaksja omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või ostueesõigusega erastamise teel või
  6) suvila või aiamaja on ehitis kui vallasasi ning on olnud maksumaksja omandis üle kahe aasta või
  7) maksumaksja kasutas elamuühistu liikmena elamuühistule kuuluvas elamus asuvat korterit oma alalise või peamise elukohana.

  (6) Kui lõikes 5 nimetatud maksuvabastuse aluseks on eluruumi kasutamine maksumaksja elukohana ning kinnisasja, ehitist või korterit kasutati ka muul otstarbel, rakendatakse maksuvabastust proportsionaalselt elukohana ja muul otstarbel kasutatavate ruumide pindala suhtele.

[RT I 2006, 7, 40 - jõust. 04.02.2006]

§ 16.  Renditulu ja litsentsitasu

  (1) Tulumaksuga maksustatakse tulu kinnis- või vallasvara või selle osa üürile või rendile andmisest, tasu hoonestusõiguse seadmise või kinnisasja ostueesõigusega, kasutusvaldusega, isikliku kasutusõigusega või servituudiga koormamise eest.

  (2) Tulumaksuga maksustatakse tasu kirjandus-, kunsti- või teadusteoste (sealhulgas kino- või videofilmi, raadio- või telesaate salvestise või arvutiprogrammi) autoriõiguse, patendi, kaubamärgi, tööstusdisainilahenduse või kasuliku mudeli, plaanide, salajaste valemite või protsesside kasutada andmise või nende kasutamise õiguse võõrandamise eest (edaspidi litsentsitasu).

  (3) Tulumaksuga maksustatakse tasu tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase sisseseade või tööstuslikku, kaubanduslikku või teadusalast kogemust puudutava informatsiooni (oskusteabe) kasutada andmise või nende kasutamise õiguse võõrandamise eest (edaspidi litsentsitasu).
[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

§ 17.  Intressid

  (1) Tulumaksuga maksustatakse laenult, väärtpaberilt, liisingult või muult võlakohustuselt saadud intress, sealhulgas võlakohustuselt arvutatud summad, mille võrra esialgset võlakohustust suurendatakse. Makse hilinemise või kohustuse muu rikkumise korral makstavaid summasid intressina ei käsitata.

  (2) Tulumaksuga ei maksustata Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) residendist krediidiasutuse või mitteresidendist krediidiasutuse lepinguriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel füüsilisele isikule makstud intressi.
[Lõiget 2 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2006. aasta 1. jaanuarist – RT I 2006, 28, 208 ]

[RT I 2004, 45, 319 - jõust. 27.05.2004]

§ 18.  Dividendid

  (1) Tulumaksuga maksustatakse kõik dividendid ja muud kasumieraldised, mida residendist füüsiline isik saab välismaa juriidiliselt isikult rahalises või mitterahalises vormis.

  (11) Dividendi ei maksustata tulumaksuga, kui selle maksmise aluseks olevalt kasumiosalt on tulumaks makstud või kui dividendilt on tulumaks välisriigis kinni peetud.

  (2) Dividend on väljamakse, mida tehakse juriidilise isiku pädeva organi otsuse alusel puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist ning mille aluseks on dividendi saaja osalus juriidilises isikus (aktsiate või osade omamine, täis- või usaldusühingu osanikuks või tulundusühistu liikmeks olemine või muud osaluse vormid vastavalt äriühingu asukohamaa seadustele).

  (3) Aktsia- või osakapitali või sissemaksete vähendamisel, aktsiate või osade tagasiostmisel või juriidilise isiku likvideerimisel tehtavate väljamaksete maksustamine toimub vastavalt § 15 lõigetele 2 ja 3.

  (4) Kui residendist füüsiline isik on osanik või liige sellises isikute ühenduses või sellise varakogumi kaasomanik, millele ei ole omistatud juriidilise isiku staatust, siis maksustatakse tulumaksuga nimetatud ühenduse või varakogumi puhaskasumi osa proportsionaalselt maksumaksja osalusele või hääleõigusele.

  (5) Lõikes 4 sätestatut ei kohaldata osalusele varakogumis, mille kohta on emiteeritud väärtpaber väärtpaberituru seaduse § 2 mõistes.

[RT I 2003, 88, 587 - jõust. 01.01.2004]

§ 19.  Elatis, pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad, hasartmänguvõidud, hüvitised

[RT I 2009, 24, 146 - jõust. 01.06.2009]

  (1) Tulumaksuga maksustatakse elatis, mida füüsiline isik saab kohtuotsuse, kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe või pooltevahelise notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel vastavalt perekonnaseaduse §-dele 23, 61-64 või 69 ja elatisabi, mida füüsiline isik saab elatisabi seaduse § 6 alusel.

[RT I 2007, 25, 130 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Tulumaksuga maksustatakse saadud pensionid, toetused, stipendiumid, kultuuri-, spordi- ja teaduspreemiad, loteriivõidud, vanemahüvitise seaduse alusel saadud hüvitised ning spordilähetuse ja loomeliidu poolt loovisikule tema loometööga seotud lähetuse hüvitised ja päevaraha.

[RT I 2009, 18, 109 - jõust. 01.07.2009]

  (3) Tulumaksuga ei maksustata:
  1) [kehtetu – RT I 2003, 88, 587 - jõust. 01.01.2004]
  2) [kehtetu – RT I 2001, 79, 480 - jõust. 01.01.2002]
  3) seaduse alusel või riigieelarvest makstavaid stipendiume ning seaduse alusel makstavaid toetusi, välja arvatud neid stipendiume ja toetusi, mida makstakse seoses ettevõtlusega, töö- või teenistussuhtega, samuti seoses juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga;
  4) rahvusvahelisi ja riiklikke kultuuri- ja teaduspreemiaid ning Vabariigi Valitsuse poolt antavaid spordipreemiaid;
  5) punktis 3 nimetamata õppe- ja teadustööks ning loominguliseks ja sporditegevuseks antavaid stipendiume, mis vastavad Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tingimustele ;
  6) füüsiliselt isikult, riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutuselt, residendist juriidiliselt isikult, samuti mitteresidendilt Eestis registreeritud püsiva tegevuskoha kaudu või arvel saadud kingitusi ja annetusi;
  7) korraldusloa või registreeringu alusel läbiviidud hasartmängu võite;
[RT I 2009, 24, 146 - jõust. 01.06.2009]
  8) kuriteoohvritele seaduse alusel makstavaid hüvitisi;
  9) seaduse alusel makstavat ajateenija toetust, seoses ettevõtlusega seaduse alusel antavaid mitterahalisi toetusi;
  10) paragrahvi 13 lõike 3 punktis 1 nimetatud piirmäärades ja korras spordiseaduse §-s 7 nimetatud isikule spordilähetusega ning loomeliidu poolt loovisikule tema loometööga seotud lähetusega seoses makstavat sõidu- ja majutuskulude hüvitist ning välislähetuse päevaraha.

[RT I 2009, 18, 109 - jõust. 01.07.2009]

§ 20.  Kindlustushüvitised

  (1) Tulumaksuga maksustatakse ravikindlustuse seaduse alusel makstud ajutise töövõimetuse hüvitis.

  (2) Tulumaksuga maksustatakse töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitised.

  (3) Tulumaksuga maksustatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale või soodustatud isikule makstud summa, millest on maha arvatud sama lepingu alusel kindlustusvõtja poolt tasutud kindlustusmaksed. Nimetatud summa maksustatakse juhul, kui see on makstud välja enne 12 aasta möödumist kindlustuslepingu sõlmimisest. Kui investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel tasutud kindlustusmakseid on ühel või mitmel maksustamisperioodil maksumaksja tulust maha arvatud täiendava kogumispensioni kindlustusmaksena, toimub väljamaksete maksustamine § 21 alusel.

  (4) Tulumaksuga maksustatakse kahjukindlustuse varakindlustusjuhtumi korral makstud kindlustushüvitis, kui maksumaksja on selle kindlustusjuhtumiga seotud kindlustusmaksed, kindlustatud vara soetamismaksumuse või samalt varalt enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse alusel arvestatud põhivara amortisatsiooni maha arvanud oma ettevõtlustulust. Saadud kindlustushüvitist maksustatakse nagu kasu vara müügist (§ 37), kusjuures vara müügihinnaks loetakse kindlustushüvitise summa.

  (5) Lõigetes 1–4 ning §-des 201 ja 21 nimetamata kindlustussummasid ja -hüvitisi ning elukindlustuslepingu lõpetamisel makstavat tagasiostuväärtust, samuti lõikes 3 nimetatud lepingu alusel makstud surmajuhtumi kindlustuse hüvitisi ei maksustata tulumaksuga.

[RT I 2002, 111, 662 - jõust. 01.01.2003]

§ 201.  Kohustuslik kogumispension

[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

  Tulumaksuga maksustatakse kohustuslikust pensionifondist osakuomanikule, osakuomaniku pärijale, samuti kogumispensionide seaduses sätestatud pensionilepingu alusel kindlustusvõtjale, kindlustatud isikule ja soodustatud isikule tehtavad väljamaksed.

[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

§ 21.  Täiendav kogumispension

  (1) Tulumaksuga maksustatakse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel või vabatahtliku pensionifondi poolt osakuomanikule või tema pärijale tehtavad väljamaksed, arvestades lõigetes 2–5 toodud erisusi. Samuti maksustatakse tulumaksuga § 28 lõikes 11 sätestatu kohane täiendava kogumispensioni tagamise eesmärgil moodustatud eraldise negatiivne muutus.

  (2) Paragrahvi 4 lõikes 2 sätestatud määraga maksustatakse kindlustusvõtjale kogumispensionide seaduse §-s 63 sätestatud tingimustele vastava või sellega samaväärse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusandja, kellel on lepinguriigis väljastatud tegevusluba, tehtavad järgmised väljamaksed:
[Lõike 2 sissejuhatavat lauseosa kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2006. aasta 1. jaanuarist – RT I 2006, 28, 208 ]
  1) pärast kindlustusvõtja 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist lepingu sõlmimisest, kindlustusandja poolt tehtavad väljamaksed;
  2) kindlustusvõtja täieliku ja püsiva töövõimetuse korral kindlustusandja poolt tehtavad väljamaksed;
  3) kindlustusandja likvideerimisel tehtavad väljamaksed.

  (3) Paragrahvi 4 lõikes 2 sätestatud määraga maksustatakse kogumispensionide seaduses sätestatud korras Eestis loodud vabatahtliku pensionifondi ja samaväärsetel alustel lepinguriigis tegutseva vabatahtliku pensionifondi osakuomanikule tehtavad järgmised väljamaksed:
[Lõike 3 sissejuhatavat lauseosa kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2006. aasta 1. jaanuarist – RT I 2006, 28, 208 ]
  1) pärast osakuomaniku 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist väljamakse tegemiseks tagasivõetavate osakute omandamisest, tehtavad väljamaksed;
  2) osakuomaniku täieliku ja püsiva töövõimetuse korral tehtavad väljamaksed;
  3) vabatahtliku pensionifondi likvideerimisel sellest pensionifondist tehtavad väljamaksed.

  (31) Kui vabatahtliku pensionifondi osakud on vahetatud teise vabatahtliku pensionifondi osakute vastu, arvestatakse viieaastast tähtaega vahetamisel tagasivõetud vabatahtliku pensionifondi osakute väärtpaberikontole kandmisest arvates. Kui vabatahtliku pensionifondi osakud on päritud, arvestatakse nimetatud tähtaega osakute pärija väärtpaberikontole kandmisest arvates.

[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

  (4) Tulumaksuga ei maksustata lõikes 2 nimetatud kindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale perioodiliselt pärast tema 55-aastaseks saamist või pärast tema täieliku ja püsiva töövõimetuse kindlakstegemist makstavat kindlustuspensioni tingimusel, et kindlustuslepingu kohaselt tehakse vastavaid väljamakseid võrdsete või suurenevate summadena vähemalt üks kord kolme kuu jooksul kuni kindlustusvõtja surmani.
[Lõiget 4 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2006. aasta 1. jaanuarist – RT I 2006, 28, 208 ]

  (5) Täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel makstud surmajuhtumi kindlustuse hüvitisi ei maksustata tulumaksuga.

[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

§ 22.  Madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu maksustamine

  (1) Tulumaksuga maksustatakse madala maksumääraga territooriumil (§ 10) asuva ning Eesti residentide kontrolli all oleva juriidilise isiku tulu, sõltumata sellest, kas see juriidiline isik on oma kasumit maksumaksjale jaotanud või mitte.

  (2) Juriidiline isik loetakse Eesti residentide kontrolli all olevaks, kui ühele või mitmele Eesti residendist juriidilisele või füüsilisele isikule kuulub otseselt või koos seotud isikutega (§ 8) kokku vähemalt 50% juriidilise isiku aktsiatest, osadest, häältest või õigusest juriidilise isiku kasumile.

  (3) Välismaise juriidilise isiku tulu loetakse residendi maksustatavaks tuluks, kui on täidetud lõikes 2 toodud tingimus ja kui residendile kuulub otseselt või koos seotud isikutega (§ 8) kokku vähemalt 10% juriidilise isiku aktsiatest, osadest, häältest või õigusest juriidilise isiku kasumile.

  (4) Residendist maksumaksja tuluks loetakse temale langev osa lõikes 2 nimetatud välismaise juriidilise isiku kogutulust. Maksumaksjale langev osa on proportsionaalne osa juriidilise isiku tulust, mis vastab maksumaksja osale juriidilise isiku aktsia- või osakapitalis, häälte üldarvus või õiguses juriidilise isiku kasumile.

  (5) Maksumaksjal on õigus arvata maksustamisele kuuluvast välismaise juriidilise isiku tulust maha sama juriidilise isiku poolt tehtud ettevõtlusega seotud kulud vastavalt 6. peatükis lubatud tingimustele. Maksumaksjal on õigus arvata tasumisele kuuluvast tulumaksust maha tema tuluosale vastav osa juriidiliselt isikult § 41 alusel kinnipeetud tulumaksust, samuti juriidilise isiku poolt tasutud asukohamaa tulumaksust vastavalt §-le 45.

  (6) Residendist füüsiline isik deklareerib kalendriaastal temale kuulunud madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku aktsiad, osad, häälte arvu ning õiguse juriidilise isiku kasumile oma tuludeklaratsioonis. Lõikes 3 nimetatud residendist maksumaksja lisab temale langeva osa välismaise juriidilise isiku tulust oma maksustatavale tulule ning deklareerib selle tulu oma tuludeklaratsioonis. Tuludeklaratsioonide vormid ning madala maksumääraga territooriumidel registreeritud juriidiliste isikute tulu deklareerimise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega .

  (7) Kui residendist maksumaksja on tasunud tulumaksu lõikes 1 nimetatud tulult, siis tema poolt lõike 1 järgi maksustatud tulu arvel saadud dividende (§ 18 lõige 2) või muid kasumieraldisi hiljem tulumaksuga ei maksustata.

[RT I 2000, 102, 667 - jõust. 01.01.2001]

4. peatükk RESIDENDIST FÜÜSILISE ISIKU TULUST TEHTAVAD MAHAARVAMISED 

§ 23.  Maksuvaba tulu

  Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha maksuvaba tulu:
  1) 2009. aastal 27 000 krooni;
  2) 2010. aastal 30 000 krooni;
  3) 2011. aastal 33 000 krooni;
  4) alates 2012. aastast 36 000 krooni.

[RT I 2008, 51, 283 - jõust. 01.01.2009]

§ 231.  Täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral
[RT I 2007, 44, 318 - jõust. 01.01.2008]

  (1) Lapse üks residendist vanem, eestkostja või muu last ülalpidav isik perekonnaseaduse tähenduses, kes peab üleval kahte või enamat alaealist last, võib maksustamisperioodi tulust maha arvata täiendava maksuvaba tulu iga kuni 17 aasta vanuse lapse kohta alates teisest lapsest.
[RT I 2008, 51, 283 - jõust. 01.01.2009]

  (2) Täiendavat maksuvaba tulu rakendatakse alates lapse sündimise, eestkostja määramise või ülalpidamiskohustuse tekkimise aastast kuni tema 17-aastaseks saamise aastani osas, mille võrra lapse maksustatav tulu on väiksem maksustamisperioodi maksuvabast tulust (§ 23).
[RT I 2007, 44, 318 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Vaidluse korral käsitatakse last ülalpidava isikuna lõike 1 tähenduses isikut, kellele makstakse riiklike peretoetuste seaduse §-s 5 sätestatud lapsetoetust.
[RT I 2007, 44, 318 - jõust. 01.01.2008]

§ 232.  Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral

  Lepinguriigi seaduse alusel makstavat pensioni, nimetatud riigi õigusaktides sätestatud kohustuslikku kogumispensioni või tulenevalt sotsiaalkindlustuslepingust pensioni saava residendist füüsilise isiku tulust arvatakse täiendavalt maha maksuvaba tulu nimetatud pensionide summa ulatuses, kuid mitte rohkem kui 36 000 krooni maksustamisperioodil.
[Paragrahvi 232teksti kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2006. aasta 1. jaanuarist – RT I 2006, 28, 208 ]
[RT I 2003, 88, 587 - jõust. 01.01.2004]

§ 233.  Täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise korral

  Tööõnnetus- või kutsehaigushüvitist saava residendist füüsilise isiku tulust arvatakse täiendavalt maha maksuvaba tulu nimetatud hüvitise ulatuses, kuid mitte rohkem kui 12 000 krooni maksustamisperioodil. Kui tööõnnetus- või kutsehaigushüvitis makstakse kindlustushüvitisena, täiendavat maksuvaba tulu ei rakendata.

[RT I 2003, 88, 587 - jõust. 01.01.2004]

§ 24.  Elatis

  Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata maksustamisperioodil makstud elatis, mis maksustatakse § 19 lõike 1 või § 29 lõike 9 kohaselt, ja riigile üleläinud elatisnõude rahuldamiseks makstud summad.
[RT I 2007, 25, 130 - jõust. 01.01.2008]

§ 25.  Eluasemelaenu intressid

  (1) Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata endale eluasemeks elamu või korteri soetamiseks võetud laenu või liisingu intress, mis on maksustamisperioodil tasutud lepinguriigi residendist krediidiasutusele või sellise äriühinguga samasse kontserni kuuluvale finantseerimisasutusele, samuti mitteresidendist krediidiasutuse lepinguriigis registreeritud filiaalile. Samadel tingimustel võib tulust maha arvata ka elamu ehitamise eesmärgil maatüki soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid.
[Lõiget 1 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2006. aasta 1. jaanuarist – RT I 2006, 28, 208 ]

  (2) Soetamiseks loetakse ka ehitise püstitamist, laiendamist ja rekonstrueerimist ehitusseaduse tähenduses, samuti ehitise tehnosüsteemide asendamist ja muutmist ning ehitise ruumijaotuse muutmist ja ehitise tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöid ehitusloa või ehitusprojekti alusel.

  (3) Maksustatavast tulust võib üheaegselt maha arvata ainult ühe elamu või korteri soetamise laenu ja kapitalirendi (liisingu) intressid.

  [Lõikes 4 sätestatud muudatust kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2003. aasta 1. jaanuarist – RT I 2003, 18, 105 ]

  (4) Last üksi kasvatav, maksustamisperioodil lapsehoolduspuhkust kasutanud vanem võib samal maksustamisperioodil tasutud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud intressid täies ulatuses või osaliselt maha arvata järgnevate maksustamisperioodide tulust, arvestamata käesoleva seaduse §-s 282 sätestatud piirangut.
[RT I 2003, 88, 587 - jõust. 01.01.2004; 1.05.2004 ja 1.01.2005]

§ 26.  Koolituskulud

  (1) Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata tema poolt maksustamisperioodil tasutud enda ja perekonnaseaduse §-des 60, 65 ja 67 nimetatud alla 26 aasta vanuse isiku koolituskulud või eelnimetatud koolituskulude puudumisel ühe alla 26 aasta vanuse Eesti alalise elaniku koolituskulud. Lõikes 3 nimetatud koolituskulude tulust maha arvamise õigus on ka neid tasunud alla 26 aasta vanuse isiku residendist vanemal.

  (2) Koolituskuludeks on riigi või kohaliku omavalitsusüksuse haridusasutuses, avalik-õiguslikus ülikoolis, antud õppekava osas koolitusluba, registreeringut Eesti Hariduse Infosüsteemis või õigust kõrgharidustaseme õpet läbi viia omavas erakoolis või eelloetletutega samaväärses välismaa õppeasutuses õppimise või nende õppeasutuste poolt korraldatavatel tasulistel kursustel õppimise eest tasutud dokumentaalselt tõendatud kulud. Tulust ei arvata maha koolituskulusid, mida isik on teinud käesoleva seaduse § 19 lõike 3 punktide 3 ja 5 kohaselt tulumaksuga mittemaksustatava stipendiumi arvel.

[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

  (3) Koolituskuludena käsitatakse ka lepinguriigi tagatud õppelaenu intressi.
[Lõiget 3 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2006. aasta 1. jaanuarist – RT I 2006, 28, 208 ]

  (4) Koolituskulude ja õppelaenu intresside maksustatavast tulust mahaarvamise kord ning koolituskulude tasumist tõendavale dokumendile esitatavad nõuded kehtestatakse rahandusministri määrusega .

§ 27.  Kingitused, annetused ning ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksud

  (1) Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud või § 11 lõikes 10 nimetatud isikule või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse teadus-, kultuuri-, spordi-, haridus- või sotsiaalhoolekandeasutusele, kaitseala valitsejale, avalik-õiguslikule ülikoolile või erakonnale maksustamisperioodil tehtud dokumentaalselt tõendatud kingitused ja annetused.

  (2) Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata ametiühingute registrisse kantud ametiühingule maksustamisperioodil makstud ning dokumentaalselt tõendatud sisseastumis- ja liikmemaksud mitte rohkem kui 2% maksumaksja sama maksustamisperioodi tulust, millest on tehtud 6. peatükis ja §-des 23-26 lubatud mahaarvamised.

  (3) Lõikes 1 nimetatud kingitusi ja annetusi ning lõikes 2 nimetatud sisseastumis- ja liikmemakse ei või maksustamisperioodi tulust maha arvata rohkem kui 5% maksumaksja sama maksustamisperioodi tulust, millest on tehtud 6. peatükis ja §-des 23-26 lubatud mahaarvamised.

  (4) Lõikes 1 nimetatud kingitused ja annetused võivad olla tehtud rahalises või mitterahalises vormis. Mitterahalise kingituse või annetuse maksumuseks on vara turuhind, kusjuures vara soodushinnaga müügi korral on kingituse või annetuse maksumuseks vara turuhinna ja müügihinna vahe. Tasuta või turuhinnast madalama hinnaga osutatud teenust ei käsitata kingituse ega annetusena ning selle maksumust tulust maha ei arvata.
[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

§ 28.  Kindlustusmaksed ning pensionifondi osakute soetamine
[RT I 2004, 37, 252 - jõust. 01.05.2004]

  (1) Residendist füüsilisel isikul on õigus oma maksustamisperioodi tulust maha arvata:
  1) kogumispensionide seaduse § 63 tingimustele vastava ja sellega samaväärse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusandjale, kellel on lepinguriigis väljastatud tegevusluba, maksustamisperioodi jooksul tasutud kindlustusmaksete osa, mille eesmärgiks on tagada kindlustussumma maksmine kindlustuspensionina;
[Punkti 1 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2006. aasta 1. jaanuarist – RT I 2006, 28, 208 ]
  2) kogumispensionide seaduses sätestatud korras Eestis loodud vabatahtliku pensionifondi ja samaväärsetel alustel lepinguriigis tegutseva vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud summad, välja arvatud sama seaduse §-des 56 ja 65 sätestatud juhtudel.
[Punkti 2 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2006. aasta 1. jaanuarist – RT I 2006, 28, 208 ]

  (11) Lõike 1 punktis 1 nimetatud kindlustusmaksete osa arvutamise põhimõtted kehtestatakse rahandusministri määrusega. Kindlustuslepingu alusel täiendava kogumispensioni tagamise eesmärgil moodustatud kindlustustehnilise eraldise negatiivne muutus, mis tuleneb kogumispensionide seaduse § 63 alla mittekuuluvate kindlustuskaitsete eest arvestatud tasude mahaarvamisest, lisatakse füüsilise isiku maksustatavale tulule.

  (2) Lõikes 1 nimetatud summasid ei või maksustamisperioodi tulust maha arvata rohkem kui 15% maksumaksja sama maksustamisperioodi tulust, millest on tehtud 6. peatükis lubatud mahaarvamised.

  (3) [Kehtetu – RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

§ 281.  Kohustuslikud sotsiaalkindlustusmaksed

  (1) Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha kogumispensionide seaduse § 11 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt kinnipeetud ning § 11 lõike 2 kohaselt arvutatud ja tasutud kohustusliku kogumispensioni maksed.

  (2) Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha töötuskindlustuse seaduse alusel kinnipeetud töötuskindlustusmaksed.

  (3) Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata maksustamisperioodil välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksud ja maksed, mille tasumine oli kohustuslik tulenevalt välisriigi õigusaktist või välislepingust. Maksu või makse võib tulust maha arvata, kui selle tasumise eesmärk oli isikule pensioni-, ravi-, emadus-, töötus-, tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustuse tagamine.

  (4) Tulust ei arvata maha maksu ega makset, mis on tasutud Eestis tulumaksuga mittemaksustatava tulu arvel.
[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

§ 282.  Tulust tehtavate mahaarvamiste piirang

  Käesoleva seaduse §-des 25–27 sätestatud mahaarvamisi võib maksustamisperioodil teha kokku kuni 50 000 krooni maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised.

[RT I 2003, 88, 587 - jõust. 01.01.2005]

§ 283.  Mahaarvamiste tegemine Euroopa Liidu liikmesriigi residendi tulust

  Käesolevas peatükis sätestatud mahaarvamisi võib oma Eestis maksustamisele kuuluvast tulust teha ka muu Euroopa Liidu liikmesriigi residendist füüsiline isik, kes sai maksustamisperioodil vähemalt 75% oma maksustatavast tulust Eestis ja kes esitab residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni. Maksustatavaks tuluks loetakse tulu enne mahaarvamiste tegemist vastavalt nimetatud riigi seadustele.
[RT I 2003, 88, 587 - jõust. 01.05.2004]

5. peatükk MITTERESIDENDI TULU MAKSUSTAMINE 

§ 29.  Maksustamisele kuuluv mitteresidendi tulu

  (1) Tulumaksuga maksustatakse tulu, mida mitteresidendist füüsiline isik sai töötamisest töölepingu alusel või avalikus teenistuses või tegutsemisest töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel, kui mitteresident täitis oma töö- või teenistusülesannet või osutas teenust Eestis ning väljamakse tegija on Eesti riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutus, resident, Eestis tööandjana tegutsev mitteresident või kui väljamakse tehti mitteresidendist juriidilise isiku Eestis registreeritud püsiva tegevuskoha (§ 7) kaudu, või kui isik on viibinud töötamise eesmärgil Eestis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul. Kui nimetatud võlaõigusliku lepingu alusel tasu saav mitteresident on kantud Eestis äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ja tasu on tema ettevõtlustulu, maksustatakse see lõike 3 alusel.

[RT I 2008, 60, 331 - jõust. 01.01.2009]

  (2) Tulumaksuga maksustatakse residendist juriidilise isiku poolt mitteresidendile makstud juhtimis- või kontrollorgani liikme tasud (§ 13 lõige 2).

  (3) Tulumaksuga maksustatakse tulu, mida mitteresident sai Eestis toimunud ettevõtlusest (§ 14). Kui mitteresidendiks on madala maksumääraga territooriumil asuv juriidiline isik (§ 10), siis maksustatakse tulumaksuga kõik tema poolt Eesti residendile teenuse osutamisest saadud tulud, sõltumata sellest, kus toimus teenuse osutamine või kasutamine.

  (4) Tulumaksuga maksustatakse kasu, mida mitteresident sai vara võõrandamisest (§ 15 lõige 1), kui
  1) müüdud või vahetatud kinnisasi asub Eestis või
  2) registrisse kantav vallasasi oli kuni võõrandamiseni registreeritud Eesti registris või
  3) [kehtetu – RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]
  4) võõrandatud asja- või nõudeõigus oli seotud Eestis asuva kinnisasja või ehitise kui vallasasjaga või
  5) võõrandati osalust äriühingus, lepingulises investeerimisfondis või muus varakogumis, mille varast võõrandamise ajal või mõnel perioodil võõrandamisele eelnenud kahe aasta jooksul moodustasid otse või kaudselt üle 50% Eestis asuvad kinnisasjad või ehitised kui vallasasjad ja milles mitteresidendil oli võõrandamise ajal vähemalt 10%line osalus.

  (5) Tulumaksuga maksustatakse § 15 lõigetes 2 ja 3 nimetatud väljamaksed, mida mitteresident sai residendist juriidiliselt isikult.

  (51) [Kehtetu – RT I 2008, 51, 286 - jõust. 01.01.2009]

  (6) Tulumaksuga maksustatakse mitteresidendi poolt saadud renditulu ja litsentsitasud (§ 16), kui
  1) üürile või rendile on antud või piiratud asjaõigustega on koormatud Eestis asuv kinnisasi või
  2) üürile või rendile antud, samuti piiratud asjaõigusega koormatud vara on kantud või kuulub kandmisele Eesti registrisse või
  3) [Kehtetu – RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]
  4) paragrahvis 16 nimetatud tasu maksja on Eesti riik, kohaliku omavalitsuse üksus, resident või mitteresident oma Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel.
  5) [Kehtetu – RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

  (7) Tulumaksuga maksustatakse mitteresidendi poolt Eesti riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt, residendilt ning mitteresidendilt Eestis registreeritud püsiva tegevuskoha kaudu või arvel saadud intress, kui see oluliselt ületab turutingimustel sarnaselt võlakohustuselt makstava intressi summat võlakohustuse tekkimise ja intressi maksmise ajal. Nimetatud juhul maksustatakse saadud intressi ja sarnaselt võlakohustuselt turutingimustel makstava intressi vahe.

  (8) [Kehtetu – RT I 2008, 51, 286 - jõust. 01.01.2009]

  (9) Tulumaksuga maksustatakse § 19 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustel Eesti riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või residendi poolt mitteresidendile makstud pensionid ja stipendiumid, kultuuri-, spordi- ja teaduspreemiad, toetused, abirahad, loteriivõidud ja vanemahüvitise seaduse alusel makstud hüvitised ning § 19 lõikes 1 nimetatud elatis ja elatisabi. Tulumaksuga maksustatakse §-des 20–21 sätestatud tingimustel mitteresidendile Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa või residendist kindlustusseltsi makstud kindlustushüvitised ning Eestis registreeritud pensionifondist tehtud väljamaksed.

[RT I 2007, 25, 130 - jõust. 01.01.2008]

  (10) Tulumaksuga maksustatakse mitteresidendist kunstnikule või sportlasele seoses tema esinemisega Eestis või seoses tema teoste esitamisega Eestis makstud tasu. Tulumaksuga maksustatakse ka mitteresidendist kolmandale isikule makstud tasu residendist või mitteresidendist kunstniku või sportlase Eestis toimunud tegevuse eest.

§ 30.  Mitteresidendid, kelle tulu ei maksustata tulumaksuga

  (1) Tulumaksuga ei maksustata tulu, mida saab Eestis oma ametikohustuste täitmise eest välisriigi diplomaatiline või konsulaaresindaja, erimissiooni esindaja või diplomaatilise delegatsiooni liige, rahvusvahelise või valitsustevahelise organisatsiooni või koostööprogrammi esinduse liige või nimetatud esinduse juures töötav isik, kes ei ole Eesti kodanik ega alaline elanik.

  (2) Lõikes 1 nimetatud isikud, välja arvatud koostööprogrammide esinduste liikmed, peavad olema registreeritud Välisministeeriumis. Registreerimise kord kehtestatakse välisministri määrusega .

§ 31.  Mitteresidendi tulu, mida ei maksustata tulumaksuga

  (1) Tulumaksuga ei maksustata alljärgnevat mitteresidendi tulu:
  1) vastuvõetud pärandvara;
  2) omandireformi käigus tagastatud vara;
  3) sundvõõranditasu ja hüvitisi sundvõõrandamisel, samuti riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lõikes 1 sätestatud eesmärgil kinnisasja sundvõõrandamismenetluseta võõrandamisel saadud kasu juhul, kui võõrandamistehingule eelnevalt olid täidetud kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lõikes 4 sätestatud nõuded;

[RT I 2009, 18, 109 - jõust. 28.03.2009]
  4) tulu isiklikus tarbimises oleva vallasasja müügist;
  5) residendist krediidiasutuse või mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaali poolt füüsilisele isikule makstavat intressi;
  6) [kehtetu – RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]
  7) paragrahvi 13 lõike 3 punktides 1 ja 11 nimetatud kulude hüvitisi ja välislähetuse päevaraha samades punktides nimetatud tingimustel ja piirmäärades ;

[RT I 2009, 18, 109 - jõust. 01.07.2009]
  8) paragrahvi 13 lõike 3 punktides 2 ja 21 nimetatud hüvitisi samades punktides nimetatud tingimustel ja piirmäärades ;
  9) paragrahvi 15 lõike 4 punktides 9–11 nimetatud tulu.

  (2) –(3)

[Kehtetud – RT I 2004, 45, 319 - jõust. 27.05.2004]

  (4) Tulumaksuga ei maksustata residendist äriühingu või Euroopa Liidu liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni residendist äriühingu Eestis registreeritud püsiva tegevuskoha kaudu või arvel makstud litsentsitasu (§ 16), kui on täidetud punktis 1 nimetatud tingimus ning vähemalt üks punktides 2–4 nimetatud tingimustest:
  1) litsentsitasu saaja on Euroopa Liidu teise liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni residendist äriühing vahetult või oma Euroopa Liidu teises liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis registreeritud püsiva tegevuskoha kaudu;
  2) litsentsitasu saavale äriühingule kuulub litsentsitasu maksmise ajal ning on sellele vahetult eelnenud kaheaastase või pikema perioodi jooksul kuulunud vähemalt 25% litsentsitasu maksva äriühingu osa- või aktsiakapitalist;
  3) litsentsitasu maksvale äriühingule kuulub litsentsitasu maksmise ajal ning on sellele vahetult eelnenud kaheaastase või pikema perioodi jooksul kuulunud vähemalt 25% litsentsitasu saava äriühingu osa- või aktsiakapitalist;
  4) litsentsitasu maksva äriühingu ja litsentsitasu saava äriühingu aktsia- või osakapitalist kuulub litsentsitasu maksmise ajal ning on sellele vahetult eelnenud kaheaastase või pikema perioodi jooksul kuulunud vähemalt 25% ühele ja samale Euroopa Liidu või Šveitsi Konföderatsiooni residendist äriühingule.
[Lõiget 4 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2006. aasta 1. jaanuarist – RT I 2006, 28, 208 ]

  (5) Lõikes 4 nimetatud maksuvabastust ei kohaldata litsentsitasu osale, mis ületab omavahel mitteseotud isikute vahel tehtavate sarnaste tehingute väärtust.

[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.07.2006; 1.01.2007]

6. peatükk ETTEVÕTLUSTULUST TEHTAVAD MAHAARVAMISED 

§ 32.  Ettevõtluse kulud

  (1) Maksumaksja ettevõtlustulust võib maha arvata kõik maksustamisperioodi jooksul maksumaksja poolt tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud.

  (2) Kulu on ettevõtlusega seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või on vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud, samuti kui see tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõikest 1.

  (3) Kui maksumaksja poolt tehtud kulu on ettevõtlusega seotud vaid osaliselt, võib kulu ettevõtlustulust maha arvata vaid ettevõtlusega seotud ulatuses.

  (4) Füüsilisest isikust ettevõtja võib omatoodetud töötlemata põllumajandussaaduste, samuti talle kuuluvalt kinnisasjalt saadud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulust, millest on tehtud lõikes 1 nimetatud mahaarvamised, maksustamisperioodil täiendavalt maha arvata kuni 45 000 krooni.

[RT I 2007, 44, 318 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Töötlemiseks lõike 4 tähenduses ei loeta põllumajandussaaduste puhastamist, sorteerimist, tükeldamist, kuivatamist, jahutamist ja pakendamist.

§ 33.  Piirangud kulude mahaarvamisel

  (1) Külaliste või äripartnerite vastuvõtmisel tehtud toitlustamise, majutamise, transpordi või kultuurilise teenindamisega seotud dokumentaalselt tõendatud kulusid võib maksustamisperioodi ettevõtlustulust maha arvata mitte rohkem kui 2% ettevõtlustulust, millest on tehtud § 32 lõigetes 1 ja 4 lubatud mahaarvamised.

  (2) Erisoodustuste andmisele tehtud kulusid võib ettevõtlustulust maha arvata alles pärast seda, kui on tasutud §-s 48 ettenähtud tulumaks.

§ 34.  Kulud, mida ei ole lubatud ettevõtlustulust maha arvata

  Ettevõtlustulust ei ole lubatud maha arvata:
  1) käesoleva seadusega kehtestatud tulumaksu, välja arvatud § 48 alusel tasutud tulumaks;
  2) [kehtetu – RT I 2000, 58, 377 - jõust. 01.01.2000]
  3) seaduse alusel määratud trahve ja sunniraha ning maksukorralduse seaduse alusel tasutud intresse;
  4) maksumaksjalt erikonfiskeeritud vara maksumust;
  5) [kehtetu – RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.07.2006]
  6) kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasu vastavalt keskkonnatasude seadusele ning seadusega sätestatud nõuete rikkumise või saastamisega looduskeskkonnale ning kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu;
  7) kulusid, mis on tehtud käesoleva seaduse kohaselt tulumaksuga mittemaksustatavate toetuste arvel;
  8) kingituste või annetuste maksumust;
  9) kahju (§ 37), mis tekkis vara turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule (§ 8), välja arvatud juhul, kui selliselt kahjult on makstud tulumaks vastavalt §-le 48;
  10) kahju (§ 37), mis tekkis maksumaksjaga seotud isikult (§ 8) turuhinnast kõrgema hinnaga ostetud vara võõrandamisest;
  11) pistist ja altkäemaksu;
  12) Eestis või välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksusid ega makseid, mille tasumise eesmärk oli isikule pensioni-, ravi-, emadus-, töötus-, tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustuse tagamine.

[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.07.2006; 1.01.2007]

§ 35.  Ettevõtluse tulust suuremate kulude edasikandmine

  (1) Kui § 32 lõigetes 1-3 lubatud mahaarvamiste summa ületab maksumaksja maksustamisperioodi ettevõtlustulu, võib ettevõtlustulu ületava kulude summa (edaspidi edasikantud kulud) maha arvata kuni seitsme järgneva maksustamisperioodi ettevõtlustulust.

  (2) Kui edasikantud kulude summa on suurem kui maksustamisperioodi ettevõtlustulu, arvatakse edasikantud kulud ettevõtlustulust maha osaliselt ning edasikantud kulude mahaarvamata osa kantakse edasi järgmistele maksustamisperioodidele.

  (3) Kui maksumaksjal tekib edasikantud kulusid mitmel maksustamisperioodil, võetakse need kulud arvele aastate kaupa vastavalt tekkimise järjekorrale. Üle seitsme aasta vanuseid edasikantud kulusid või nende mahaarvamata osa ei tohi järgmistele maksustamisperioodidele edasi kanda.

[RT I 2000, 102, 667 - jõust. 01.01.2001]

7. peatükk MAKSUSTATAVA TULU ARVESTAMISE EESKIRJAD 

§ 36.  Maksustatava tulu arvestamine

  (1) Füüsilise isiku poolt saadud tulu (sealhulgas ettevõtlustulu) võetakse tulumaksuga maksustamisel arvesse sellel maksustamisperioodil, millal tulu laekus. Maksustatavast tulust tehtavad mahaarvamised (sealhulgas ettevõtluse kulud) võetakse arvesse sellel maksustamisperioodil, millal need tasuti. Tasutud või kinnipeetud tulumaks võetakse arvesse sellel maksustamisperioodil, millal maks tasuti või kinni peeti.

  (2) Maksumaksja on kohustatud pidama tulude ja kulude arvestust sellisel viisil, et oleksid selgelt fikseeritud maksustatava tulu kindlaksmääramiseks vajalikud andmed. Maksumaksja on kohustatud samuti säilitama tulude ja kuludega seotud dokumente.

  (3) Ettevõtlustulu ning sellest tehtavate mahaarvamiste arvestamine toimub vastavalt raamatupidamist reguleerivates õigusaktides sätestatud eeskirjadele niivõrd, kuivõrd käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lõikes 1 sätestatud arvestusmeetod kehtib ka tekkepõhist raamatupidamist kasutavate füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes.

  (4) Kui maksustamisele kuuluv tulu on saadud mitterahalises vormis, siis on maksumaksja tulu suuruseks tuluna saadud asja või varalise õiguse turuhind.

  (5) Välisvaluutas saadud tulu, tulust lubatud mahaarvamised ning makstud või kinnipeetud tulumaks arvestatakse ümber Eesti kroonidesse vastavalt tulu saamise, väljamakse tegemise ja tulumaksu tasumise või kinnipidamise päeval kehtinud Eesti Panga päevakursi alusel.

  (6) Füüsilise isiku pankroti väljakuulutamisel peetakse tulumaksuga maksustatavate tulude ja kulude ning tasutud ja kinnipeetud tulumaksu arvestust eraldi maksustamisperioodi pankroti väljakuulutamisele eelneva ja sellele järgneva osa kohta.

  (7) Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja võib residendist krediidiasutuses või mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaalis avada ühe erikonto, millel oleva summa kasv maksustamisperioodil arvatakse maha sama perioodi ettevõtlustulust ja kahanemine maksustamisperioodil liidetakse sama perioodi ettevõtlustulule. Erikontol oleva summa kasv maksustamisperioodil arvatakse maha sama perioodi ettevõtlustulust, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:

[RT I 2008, 60, 331 - jõust. 01.01.2009]
  1) erikonto on avatud pärast 2001. aasta 1. jaanuari;
  2) erikontole kantakse kümne tööpäeva jooksul, alates laekumisest, ainult ettevõtluse tuluna arvestatud summad ja seoses ettevõtlusega seaduse alusel saadud toetused;
  3) erikontol oleva summa kasv maksustamisperioodil ei ületa maksumaksja sama maksustamisperioodi ettevõtlustulu ja seoses ettevõtlusega seaduse alusel saadud toetuste summat, millest on tehtud §-s 32 lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised.

[RT I 2005, 57, 451 - jõust. 18.11.2005]

  (8) Krediidiasutuse poolt makstud intressid raha hoiustamise eest lõikes 7 nimetatud erikontol loetakse kontoomaniku ettevõtlustuluks. Ettevõtluse lõpetamisel lisatakse erikontol olev summa ettevõtlustulule.

§ 37.  Vara võõrandamisest saadud kasu või kahju arvestamine

  (1) Kasu või kahju vara (§ 15 lõige 1) müügist on müüdud vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe. Kasu või kahju vara vahetamisest on vahetatava vara soetamismaksumuse ning vahetuse teel vastu saadud vara turuhinna vahe. Maksumaksjal on õigus kasust maha arvata või kahjule juurde liita vara müügi või vahetamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud.

  (2) Sellise vara võõrandamise korral, mille soetamismaksumuse on maksumaksja oma ettevõtlustulust maha arvanud, loetakse vara müügihind või vahetuse teel saadud vara turuhind maksumaksja ettevõtlustuluks.

  (3) Kui maksumaksja on arvanud ettevõtlustulust maha varem kehtinud tulumaksuseaduse alusel arvestatud põhivara amortisatsiooni, vähendatakse sellise põhivara võõrandamise korral kasu arvestamisel vara soetamismaksumust selle vara amortisatsiooni võrra.

  (4) Lõikes 2 nimetatud vara isiklikku tarbimisse võtmisel (nii ettevõtlusega tegelemise ajal kui ka ettevõtluse lõpetamisel) lisatakse selle vara turuhind maksumaksja ettevõtlustulule. Sellise vara hilisema võõrandamise korral loetakse vara soetamismaksumuseks käesoleva lõike kohaselt ettevõtlustulule lisatud summa.

  (5) Lõikes 3 nimetatud vara isiklikku tarbimisse võtmisel (nii ettevõtlusega tegelemise ajal kui ka ettevõtluse lõpetamisel) lisatakse maksumaksja ettevõtlustulule selle vara turuhind, millest on maha arvatud soetamismaksumuse ja arvestatud põhivara amortisatsiooni vahe. Sellise vara hilisema võõrandamise korral loetakse vara soetamismaksumuseks käesoleva lõike kohaselt ettevõtlustulule lisatud summa.

  (6) Kui füüsilisest isikust ettevõtja tegevus on vastavalt äriseadustikus ning notari, vandetõlgi ja kohtutäituri tegevus vastavalt maksukorralduse seaduses sätestatule peatatud rohkem kui 12 kuud, loetakse, et käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud vara on võetud isiklikku tarbimisse.

[RT I 2008, 60, 331 - jõust. 01.01.2009]

  (7) Isiklikku tarbimisse võtmiseks ei loeta füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte hulka kuulunud vara mitterahalise sissemaksena üleandmist äriühingule, kui selle eesmärgiks on ettevõtte tegevuse jätkamine.

  (8) Kasvava metsa raieõiguse võõrandamisel loetakse võõrandamisega seotud kuludeks ka metsa uuendamisega seonduvad dokumentaalselt tõendatud kulud ning maksumaksjal on õigus arvata need maha samal või järgmistel maksustamisperioodidel metsa raieõiguse võõrandamisest saadud tulust, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:
  1) tegemist on metsa uuendamisega metsaseaduse tähenduses;

[RT I 2006, 30, 232 - jõust. 01.01.2007]
  2) metsaomanik on metsauuendustööde kohta esitanud Keskkonnaametile metsateatise metsaseaduses sätestatud korras ning Keskkonnaamet ei ole keelanud teatises kavandatud tegevust.

[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

§ 38.  Soetamismaksumus

  (1) Soetamismaksumus on kõik maksumaksja poolt vara omandamiseks ning selle parendamiseks ja täiendamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud, sealhulgas makstud komisjonitasud ja lõivud.

  (2) Kapitalirendi (liisingu) korras soetatud vara soetamismaksumuseks on lepingujärgsete rendi- või väljaostumaksete kogusumma ilma intressideta.

  (3) Omavalmistatud asja soetamismaksumus on selle asja valmistamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulude summa.

  (4) Füüsilisele isikule riigi poolt välja antud, pärandina või abikaasalt, vanemalt või lapselt saadud erastamisväärtpaberite eest soetatud vara soetamismaksumuseks loetakse erastamisväärtpaberite väärtpaberibörsil noteeritud keskmine müügihind vara soetamise päeval. Enne erastamisväärtpaberite väärtpaberibörsil noteerimise alustamist soetatud vara soetamismaksumuseks loetakse erastamisväärtpaberite keskmine kohalik müügihind vara soetamise päeval.

  (5) Äriühingute või mittetulundusühistute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise tulemusena omandatud osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) soetamismaksumuseks loetakse ühineva, ühendatava, jaguneva või ümberkujundatava äriühingu või mittetulundusühistu osaluse soetamismaksumus või nimetatud osaluse soetamiseks tehtud sissemaksed, millele on juurde arvatud ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus tehtud täiendavad sissemaksed ja maha arvatud saadud väljamaksed.

  (51) Mitterahalise sissemaksega omandatud osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) soetamismaksumus on võrdne mitterahaliseks sissemakseks olnud vara soetamismaksumusega. Kui mitterahaliseks sissemakseks olnud asja või varalise õiguse soetamismaksumus on eelnevalt maha arvatud füüsilise isiku ettevõtlustulust ja seda ei ole tulumaksuga maksustatud isiklikku tarbimisse võetud varana, loetakse osaluse soetamismaksumuseks null.

  (52) Lõike 51 kohaselt määratud soetamismaksumusele arvatakse juurde tehtud täiendavad sissemaksed ja sellest arvatakse maha saadud väljamaksed. Soetamismaksumuse arvutamisel ei arvestata töö tegemist või teenuse osutamist mitterahalise sissemaksena.

  (6) Erineva hinnaga ja erineval ajal soetatud samanimeliste väärtpaberite soetamismaksumuse arvestamisel tuleb järjepidevalt lähtuda ühest alljärgnevatest meetoditest:
  1) FIFO - võõrandamine toimub sisseostu järjekorras või
  2) kaalutud keskmise meetod - ühe võõrandatud väärtpaberi soetamismaksumus leitakse võõrandamise hetkeks olemasolevate samanimeliste väärtpaberite soetamismaksumuse summa jagamisel nende arvuga.

  (7) Kui vara müügitehingul kohustusega või õigusega osta see vara tagasi kindlaksmääratud tähtajal ja kindlaksmääratud hinnaga (repotehing) on vara tagasiostuhind kõrgem selle müügihinnast, loetakse tagasiostetud vara soetamismaksumuseks repotehingu käigus müüdud vara müügihind.

  (8) Paragrahvide 48 ja 49 alusel maksustatud vara soetamismaksumust suurendatakse tulumaksuga maksustatud summa võrra.

  (9) Käesoleva seaduse § 15 lõike 4 punktis 11 nimetatud investeerimisfondi osakute vahetamisel omandatavate osakute soetamismaksumuseks loetakse vahetuse käigus võõrandatud investeerimisfondi osakute soetamismaksumus.

[RT I 2004, 36, 251 - jõust. 01.05.2004]

§ 39.  Väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju arvestamine

  (1) Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust maha arvata samal perioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju. Kahju, mis tekkis väärtpaberite turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule (§ 8) või temalt turuhinnast kõrgema hinnaga omandatud väärtpaberite võõrandamisest, maha ei arvata.

  (11) Kui dividendi saamise õiguse andev väärtpaber omandati 30 päeva jooksul enne dividendiõiguslike isikute määramise päeva ja võõrandati dividendiõiguslike isikute määramise päeval või 30 päeva jooksul pärast nimetatud päeva, ei arvata selle väärtpaberi võõrandamisest saadud kahju maha muude väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust.
[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.07.2006]

  (2) Summat, mille võrra maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju ületab samal perioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu, maksustatavast tulust maha ei arvata.

  (3) Kui väärtpaberite võõrandamisest maksustamisperioodil saadud kahju on suurem kui maksumaksja poolt samal maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu, võib kasu ületava kahju summa maha arvata järgnevatel maksustamisperioodidel väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust.

  (4) Kui maksustamisperioodil tekkinud ja eelnevatest maksustamisperioodidest edasikantud kahju summa on suurem kui maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu, kaetakse selline kahju ainult maksustamisperioodi kasu ulatuses ning kahju katmata jääk kantakse edasi järgnevatele maksustamisperioodidele.

8. peatükk TULUMAKSU KINNIPIDAMINE 

§ 40.  Tulumaksu kinnipidaja

  (1) Tulumaksu kinnipidaja on residendist juriidiline isik, riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutus, füüsilisest isikust ettevõtja või tööandja, samuti Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident, kes teeb füüsilisele isikule või mitteresidendile käesoleva seaduse 3. ja 5 peatüki kohaselt tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid.

  (2) Tulumaksu kinnipidaja on kohustatud pidama §-s 41 loetletud väljamaksetelt kinni tulumaksu vastavalt § 43 lõikes 1 sätestatud määradele. Tulumaks peetakse kinni väljamakse tegemisel. Tulumaksu ei peeta kinni järgmistelt väljamaksetelt:
  1) residendist juriidilisele isikule tehtavatelt väljamaksetelt;
  2) mitteresidendist juriidilise isiku Eestis registreeritud püsivale tegevuskohale tehtavatelt väljamaksetelt;
  3) äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjale tehtud väljamaksetelt, kui väljamakse on saaja ettevõtlustuluks või seotud vara soetamisega füüsilisest isikust ettevõtjalt, sealhulgas kapitalirendi tingimustel.

[RT I 2008, 60, 331 - jõust. 01.01.2009]

  (21) [Kehtetu – RT I 2003, 88, 587 - jõust. 01.01.2004]

  (3) Füüsilisest isikust tööandja (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja) ning Eestis tööandjana tegutsev mitteresident, kellel ei ole Eestis püsivat tegevuskohta (§ 7), on kohustatud pidama tulumaksu kinni ainult § 41 punktides 1 ja 2 nimetatud väljamaksetelt.

  (31) Paragrahvi 41 punktis 1 nimetatud väljamaksetelt ei peeta kinni tulumaksu, kui väljamakse saaja täidab oma tööülesannet välisriigis ning:
  1) väljamakse tehakse residendist juriidilise isiku välisriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või
  2) maksu kinnipidajal on välisriigi maksuhalduri tõend, et väljamakse saaja on selle tulu osas välisriigis maksukohustuslane.

  (4) Tulumaksu kinnipidaja on kohustatud kandma kinnipeetud tulumaksu üle Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks.

  (5) Tulumaksu kinnipidaja on kohustatud esitama lõikes 4 nimetatud tähtpäevaks Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele maksudeklaratsiooni. Deklaratsiooni vorm ja täitmise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega .

  (6) Tulumaksu kinnipidaja on maksumaksja nõudmisel kohustatud andma tõendi maksumaksjale kalendriaasta jooksul tehtud väljamaksete ning nendelt kinnipeetud tulumaksu kohta tululiikide ja maksumäärade lõikes järgneva aasta 1. veebruariks või maksumaksja töölt lahkumise korral koos lõpparvega. Tõendi vorm ja täitmise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega .

  (7) Asutuse töötajate, kelle koosseis, koondandmed või konkreetsed tööülesanded on riigisaladus, tulumaksu arvestust peetakse rahandusministri määrusega kehtestatud korras .

§ 41.  Väljamaksed, millelt peetakse kinni tulumaks

  Tulumaks peetakse kinni:
  1) residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga maksustamisele kuuluvalt palgalt ja muudelt tasudelt (§ 13 lõige 1), juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasudelt (§ 13 lõige 2), arvestades §-s 42 lubatud mahaarvamisi;
  2) mitteresidendile makstavalt palgalt ja muudelt tasudelt (§ 29 lõige 1), juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasudelt (§ 29 lõige 2);
  3) füüsilisele isikule töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasult;
  4) mitteresidendile või residendist füüsilisele isikule makstava tulumaksuga maksustatava intressi väljamakselt (§ 17 lõige 1, § 29 lõige 7);
  5) [Kehtetu – RT I 2008, 51, 286 - jõust. 01.01.2009]
  6) mitteresidendile või residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga maksustamisele kuuluvalt kindlustushüvitiselt, pensionilt, pensionifondi väljamakselt, stipendiumilt, loteriivõidult, elatiselt, elatisabilt, vanemahüvitise seaduse alusel makstavalt hüvitiselt (§ 19 lõiked 1 ja 2, § 20 lõiked 1–3, § 201, § 21 lõige 1, § 29 lõige 9) või muult väljamakselt, välja arvatud punktis 12 nimetatud väljamaksed;

[RT I 2007, 25, 130 - jõust. 01.01.2008]
  7) mitteresidendile või residendist füüsilisele isikule makstavalt üüri- või renditasult või tasult asja piiratud asjaõigusega koormamise eest (§ 16 lõige 1, § 29 lõike 6 punktid 1 ja 2) ning residendist füüsilisele isikule makstud litsentsitasult (§ 16 lõiked 2 ja 3);
  8) mitteresidendile makstavalt litsentsitasult (§ 29 lõike 6 punkt 4);
  9) mitteresidendist kunstnikule või sportlasele Eestis toimunud tegevuse eest makstavalt tasult, samuti kunstniku või sportlase Eestis toimunud tegevuse eest mitteresidendist või füüsilisest isikust kolmandale isikule makstavalt tasult (§ 29 lõige 10);
  10) mitteresidendile Eestis osutatud teenuste eest makstavalt tasult (§ 29 lõige 3);
  11) madala maksumääraga territooriumil asuvale juriidilisele isikule (§ 10) Eesti residendile osutatud teenuste eest makstavalt tasult (§ 29 lõige 3);
  12) füüsilisele isikule tehtavatelt §-s 21 lõigetes 2 ja 3 loetletud väljamaksetelt.

§ 42.  Tulumaksu kinnipidamisel tehtavad mahaarvamised

  (1) Residendist füüsilisele isikule tehtud § 41 punktides 1, 3, 6, 7 ja 12 nimetatud väljamaksetest arvatakse maksumaksja ühekordse kirjaliku avalduse alusel enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha igas kalendrikuus 1/12 §-s 23 sätestatud maksuvabast tulust.

  (11) Residendist füüsilisele isikule Eesti riigi poolt seaduse alusel makstavast pensionist ja kogumispensionide seaduses sätestatud kohustuslikust kogumispensionist arvatakse enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha täiendav maksuvaba tulu pensionile (§ 232) nimetatud pensioni ulatuses, kuid igas kalendrikuus kokku mitte rohkem kui 1/12 §-s 232 sätestatud summast.

  (12) Residendist füüsilisele isikule tehtud tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise väljamaksest arvatakse maksumaksja ühekordse kirjaliku avalduse alusel enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitisele (§ 233) nimetatud hüvitise ulatuses, kuid igas kalendrikuus mitte rohkem kui 1/12 §-s 233 sätestatud summast.

  (2) Kui väljamakse saaja saab maksustatavat tulu mitmelt tulumaksu kinnipidajalt, võib lõikes 1 lubatud mahaarvamise teha ainult üks, maksumaksja poolt valitud tulumaksu kinnipidaja.

  (21) Kohustuslikust kogumispensionist võib enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist arvata maha käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11 nimetatud maksuvaba tulu osa, mida ei kasutatud seaduse alusel makstavast pensionist tulumaksu kinnipidamisel. Kohustuslikust pensionifondist tehtud väljamaksest võib enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha arvata maksuvaba tulu osa, mida ei kasutatud kogumispensionide seaduses sätestatud pensionilepingu alusel tehtud väljamakselt tulumaksu kinnipidamisel.

[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

  (22) Käesoleva paragrahvi lõikes 21sätestatud maksuvaba tulu arvestamiseks vahetavad andmeid rahandusministri määrusega kehtestatud korras Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja, Sotsiaalkindlustusamet ja pensionilepinguid sõlmivad kindlustusandjad.

[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

  (3) Kui maksumaksjale ei tehtud tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid igal kuul või kui väljamakse oli mõnel kuul väiksem 1/12-st §-s 23, 232 või 233 sätestatud maksuvabast tulust, on samal tulumaksu kinnipidajal õigus kanda lõikes 1, 11 või 12 lubatud maksuvaba tulu mahaarvamise kasutamata osa nende kuude eest edasi sama kalendriaasta järgmistele kuudele. Residendist füüsilisele isikule Eesti riigi poolt seaduse alusel makstava pensioni ja kogumispensionide seaduses sätestatud kohustusliku kogumispensioni väljamaksmisel võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 11 sätestatud maksuvaba tulu arvestada summeeritult kalendriaasta algusest.
[Lõike 3 teist lauset kohaldatakse tagasiulatuvalt 2005. aasta 1. jaanuarist – RT I 2005, 25, 193 ]

  (4) Residendist füüsilisele isikule tehtud §-s 41 nimetatud väljamaksetest võib enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha arvata väljamakselt kinnipeetud §-s 24 toodud tingimustele vastava elatise, kui sellelt on tulumaks kinni peetud § 41 punkti 6 kohaselt, ja riigile üleläinud elatisnõude rahuldamiseks makstud summad.

[RT I 2007, 25, 130 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Residendist füüsilisele isikule tehtud §-s 41 nimetatud väljamaksetest arvatakse enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha väljamakselt töötuskindlustuse seaduse § 42 lõike 1 punkti 1 kohaselt kinnipeetud töötuskindlustusmakse.

  (6) Residendist füüsilisele isikule tehtud §-s 41 nimetatud väljamaksetest arvatakse enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha väljamakselt kogumispensionide seaduse § 11 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni makse.

§ 43.  Kinnipeetava tulumaksu määrad

  (1) Paragrahvis 41 nimetatud väljamaksetelt peetakse tulumaksu kinni järgmiste määrade järgi:
  1) punktides 1–7 ning 11 nimetatud väljamaksetelt vastavalt väljamakse tegemise ajale § 4 lõikes 1 sätestatu kohaselt;
  2) punktides 8–10 ja punktis 12 nimetatud väljamaksetelt – 10%;

[RT I 2008, 51, 286 - jõust. 01.01.2009]
  3) [Kehtetu – RT I 2008, 51, 286 - jõust. 01.01.2009]

  (2) Kui välislepingus on mitteresidendile tehtavalt väljamakselt tulumaksu kinnipidamisel ette nähtud lõikes 1 toodud määradest väiksemad määrad, kohaldatakse neid juhul, kui tulumaksu kinnipidaja esitab Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele koos § 40 lõikes 5 nimetatud maksudeklaratsiooniga tulu saajat ja tema residentsust tõendava dokumendi. Nimetatud dokumenti ei pea esitama, kui andmed tulu saaja ja tema residentsuse kohta on kantud maksukorralduse seaduses sätestatud maksukohustuslaste registrisse.

  (3) Nõuded lõikes 2 nimetatud dokumentidele kehtestatakse rahandusministri määrusega .

  (4) Lõikes 1 toodud või lõikes 2 nimetatud välislepingutes sätestatud määrade järgi kinnipeetud tulumaks on mitteresidendist väljamakse saajale Eesti tuluallikast saadud tulu maksustamisel lõplikuks tulumaksuks §-s 41 loetletud väljamaksetena saadud tulude osas. See säte ei kehti mitteresidendi suhtes, kes sai tulu läbi Eestis asuva püsiva tegevuskoha (§ 7).

[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

9. peatükk TULUDE DEKLAREERIMINE JA TULUMAKSU TASUMINE 

§ 44.  Tuludeklaratsioonid

  (1) Residendist füüsiline isik on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele tuludeklaratsiooni maksustamisperioodi tulude kohta hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks. Maksu- ja Tolliameti e-teenuse vahendusel on tuludeklaratsiooni võimalik esitada alates maksustamisperioodile järgneva aasta 15. veebruarist.

  (11) Maksu- ja Tolliamet täidab tema käsutuses olevate andmete alusel tuludeklaratsiooni residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulu ja sellest §-de 23, 232 ja 233, § 26 lõike 3, § 28 ning § 281 lõigete 1 ja 2 alusel tehtavate mahaarvamiste, samuti § 571lõikes 52 nimetatud andmetega väärtpaberite võõrandamise kohta ja teeb eeltäidetud tuludeklaratsiooni maksumaksjale kättesaadavaks Maksu- ja Tolliameti e-teenuse vahendusel ning Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus struktuuriüksuses, alates maksustamisperioodile järgneva aasta 15. veebruarist. Maksumaksja on eeltäidetud tuludeklaratsiooni kasutamisel kohustatud kontrollima selles toodud andmete õigsust ning nende ebaõigsuse või puudulikkuse korral esitama parandatud ja täiendatud tuludeklaratsiooni.

  (12) Füüsiline isik, kes ei olnud resident kogu maksustamisperioodi kestel, esitab tuludeklaratsiooni ainult residendiks oleku ajal saadud tulude kohta ja võib teha 4. peatükis lubatud mahaarvamisi sama ajavahemiku kohta. Paragrahvides 23, 231, 232 ja 233 sätestatud mahaarvamisi võib teha ning §-s 282 sätestatud summalist mahaarvamiste piirangut võetakse arvesse proportsionaalselt kuude arvuga, mille jooksul isik oli resident.

  (13) Residendist füüsiline isik, kes on saanud tulu, mida § 13 lõike 4, § 18 lõike 11 või välislepingu alusel Eestis ei maksustata, on kohustatud selle deklareerima.

  (2) Residentidest maksumaksjad võivad esitada ühise tuludeklaratsiooni, kui nad olid maksustamisperioodi viimase päeva seisuga abielus. Abikaasade ühise tuludeklaratsiooni võib esitada üleelanud abikaasa, kui üks abikaasadest on surnud maksustamisperioodil või pärast maksustamisperioodi, kuid enne tuludeklaratsiooni esitamist. Ühise tuludeklaratsiooni võib esitada ka juhul, kui üks abikaasa on resident ja teine abikaasa on §-s 283 nimetatud mitteresident või kui mõlemad abikaasad on Euroopa Liidu liikmesriigi residendid, kelle kogutulu vastab §-s 283sätestatud tingimustele.
[Lõiget 2 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2006. aasta 1. jaanuarist – RT I 2006, 28, 208 ]

  (3) Paragrahvi 36 lõikes 6 sätestatud juhul on füüsiline isik kohustatud esitama tuludeklaratsiooni ühe kuu jooksul, alates pankroti väljakuulutamisest.

  (4) Mitteresident on kohustatud esitama kalendriaasta jooksul § 29 lõigete 4 ja 5 kohaselt maksustatava kasu kohta Maksu- ja Tolliametile tuludeklaratsiooni hiljemalt järgmise aasta 31. märtsiks. Kui võõrandati kinnisasi, esitatakse tuludeklaratsioon kuu aja jooksul pärast kasu saamist. Tuludeklaratsioon esitatakse Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele.

[RT I 2008, 51, 286 - jõust. 01.01.2009]

  (5) Mitteresident, kes sai Eestis maksustamisele kuuluvat ettevõtlustulu (§ 29 lõige 3), on kohustatud esitama tuludeklaratsiooni maksustamisperioodi ettevõtlustulude kohta. Tuludeklaratsioon esitatakse Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele maksustamisperioodile järgneva kuue kuu jooksul. Ettevõtluse lõpetamise korral enne maksustamisperioodi lõppu tuleb tuludeklaratsioon esitada kahe kuu jooksul, arvates tegevuse lõpetamisest.

  (51) Mitteresident, kes sai § 29 lõigete 1, 6, 7, 9 või 10 alusel maksustatavat tulu, millelt ei ole § 41 alusel tulumaks kinni peetud, on kohustatud Maksu- ja Tolliametile esitama tuludeklaratsiooni maksustamisperioodi nimetatud tulude kohta hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks.

  (6) Tuludeklaratsiooni ei pea esitama:
  1) residendist füüsiline isik, kelle tulu ei ületanud §-des 23, 232ja 233 sätestatud maksuvaba tulu määra või kelle maksustamisperioodi tulult ei ole vaja täiendavalt tulumaksu tasuda, välja arvatud lõikes 61 nimetatud juhul;
  2) paragrahvi 43 lõikes 4 nimetatud isik;
  3) [kehtetu – RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

  (61) Füüsilisest isikust ettevõtja, § 22 lõikes 6 või käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud maksumaksja ja maksustamisperioodil väärtpabereid võõrandanud isik, kes soovib kasutada § 39 lõikes 3 sätestatud õigust, esitab tuludeklaratsiooni, olenemata lõike 6 punktis 1 sätestatust.

  (7) Tuludeklaratsioonide ning nende lisade vormid ja täitmise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega .

[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

§ 45.  Välismaal tasutud tulumaksu arvestamine

  (1) Kui residendist maksumaksja on saanud maksustamisperioodil tulu välismaalt, liidetakse kõik välisriikides saadud tulud isiku maksustatavale tulule ning tasumisele kuuluvast tulumaksust arvatakse maha nimetatud tuludelt välismaal tasutud või kinnipeetud tulumaks vastavalt lõigetes 2-6 toodud tingimustele. Eestis ning igas välisriigis saadud tulu kohta arvutatakse tulumaks eraldi. Eestis mittemaksustatavalt tulult välisriigis tasutud tulumaksu Eestis arvesse ei võeta.

  (2) Kui välisriigis saadud tulult käesoleva seaduse järgi arvutatud tulumaks on suurem välisriigis tasutud tulumaksust, on maksumaksja kohustatud Eestis tulumaksuna tasuma välisriigi tulumaksu ja Eesti tulumaksu vahe.

  (3) Kui välisriigis saadud tulult arvutatud tulumaks on väiksem välisriigis tasutud tulumaksust, samuti juhul, kui maksumaksja tuludeklaratsiooni järgi kõikidest allikatest saadud tulult arvutatud tulumaks on väiksem välisriigis tasutud tulumaksust, siis välisriigis enammakstud tulumaksu Eestis ei hüvitata.

  (4) Kui residendist füüsiline isik on saanud § 18 lõike 4 või § 22 järgi maksustamisele kuuluvat tulu, on tal õigus arvata oma tasumisele kuuluvast tulumaksust maha proportsionaalne osa välisriigi juriidilise isiku, isikute ühenduse või varakogumi poolt välismaal tasutud või kinnipeetud tulumaksust, mis vastab residendi tuluna maksustatavale kasumiosale.

  (5) Välisriigis tasutud või kinnipeetud tulumaksu on lubatud Eestis tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata ainult juhul, kui maksumaksja esitab välisriigi maksuhalduri või maksu kinnipidaja õiendi tulumaksu või muu tulumaksuga samaväärse maksu tasumise kohta.

  (6) Kui välisriigis on tulumaksu tasutud või kinni peetud rohkem, kui vastava riigi seadus või välisleping ette näeb, võib Eestis tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata ainult selle osa välisriigi tulumaksust, mille tasumine oli kohustuslik.

  (7) Kui välisriigis saadud tulult tasutakse välisriigis tulumaks tulu saamisest erineval maksustamisperioodil, võetakse see Eestis arvesse maksustamisperioodil, millal välisriigis maksustatud tulu laekus.

  (8) Kui residendist füüsiline isik on saanud intressi, millelt tulenevalt nõukogu direktiivist 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta (ELT L 157, 26.06.2003, lk 38–48) või selle direktiivi alusel Eesti või Euroopa Ühenduse sõlmitud lepingust on tulumaks kinni peetud, võib kinnipeetud tulumaksu maha arvata Eestis sama maksustamisperioodi tulult tasutavast tulumaksust. Mahaarvamata tulumaksu osa tagastatakse § 46 lõikes 6 sätestatud tähtpäevaks.
[Lõiget 8 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2006. aasta 1. jaanuarist – RT I 2006, 28, 208 ]

[RT I 2005, 36, 277 - jõust. 01.07.2005]

§ 46.  Tulumaksu tasumine ja tagastamine

  (1) Maksu- ja Tolliameti piirkondlik struktuuriüksus arvutab juurdemaksmisele kuuluva maksusumma (juurdemakse) ning saadab maksumaksjale sellekohase kirjaliku maksuteate. Abikaasad, kes esitasid ühise tuludeklaratsiooni, vastutavad juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu tasumise eest solidaarselt ning nendele väljastatakse ühine maksuteade. Mitteresidendile maksuteadet ei väljastata.

  (2) Maksustamisperioodi tulumaksu kogusummast arvatakse maha tulumaks, mis on maksustamisperioodi jooksul kas kinni peetud või makstud §-de 41 ja 47 alusel. Samuti arvatakse maha välisriigis kinni peetud või makstud tulumaks §-s 45 lubatud ulatuses. Tasumisele või tagastamisele kuuluv tulumaks arvutatakse täiskroonides.

  (3) Maksumaksja on kohustatud tasuma maksuteates näidatud juurdemakse Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendriaasta 1. juuliks, välja arvatud lõigetes 4 ja 5 toodud juhtudel.

  (4) Residendist füüsiline isik, kes deklareeris ettevõtlustulu või kasu vara võõrandamisest, on kohustatud tasuma maksuteates näidatud juurdemakse Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendriaasta 1. oktoobriks.

  (5) Mitteresident, kes sai maksustatavat ettevõtlustulu, § 44 lõikes 4 nimetatud kasu või § 44 lõikes 51 nimetatud tulu, tasub juurdemaksmisele kuuluva maksusumma kolme kuu jooksul pärast § 44 lõikes 4, 5 või 51sätestatud tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäeva Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Vara eest ositi tasumise korral makstakse tulumaksu kolme kuu jooksul pärast maksustatava kasu saamist.

  (6) Füüsilise isiku poolt enammakstud maksusumma tagastab Maksu- ja Tolliamet maksudeklaratsioonil näidatud maksumaksja või tema abikaasa pangakontole või maksumaksja kirjaliku avalduse alusel kolmanda isiku pangakontole, välja arvatud maksukorralduse seaduses ettenähtud juhtudel. Enammakstud maksusumma tuleb tagastada hiljemalt lõikes 3 sätestatud tähtpäevaks, lõikes 4 nimetatud maksumaksja puhul aga lõikes 4 nimetatud tähtpäevaks.

[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

§ 47.  Avansilised maksed

  (1) Füüsilisest isikust ettevõtja, kes sai eelmisel maksustamisperioodil ettevõtlustulu, on kohustatud tasuma maksustamisperioodi kestel tulumaksu avansilisi makseid. Avansilise makse suuruseks on 1 /4 isiku poolt eelmisel maksustamisperioodil ettevõtlustulult arvestatud tulumaksu summast.

[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.07.2006]

  (2) Avansilised maksed tuleb tasuda võrdsete summadena, alates tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäevale järgnevast kvartalist iga kvartali kolmanda kuu 15. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Avansilisi makseid ei pea maksma, kui ühe kvartali makse suurus ei ületa 1000 krooni.

  (3) Esimese maksustamisperioodi kestel ei ole ettevõtlusest tulu saav maksumaksja kohustatud tulumaksu avansilisi makseid maksma.

  (4) Füüsilisest isikust ettevõtja ei ole kohustatud maksma tulumaksu avansilisi makseid, kui tema ettevõtlus on äriregistris registreeritud ajutise või hooajalisena või peatatud.
[RT I 2008, 60, 331 - jõust. 01.01.2009]

  (5) Maksu- ja Tolliametil on õigus vähendada avansilisi makseid või vabastada maksumaksja avansiliste maksete tasumisest, kui maksumaksja prognoositav ettevõtlustulu on maksustamisperioodil oluliselt väiksem eelmise maksustamisperioodi tulust ning kui maksumaksja esitab selle kohta põhjendatud taotluse.

10. peatükk TULUMAKSU MAKSMISE ERIJUHUD 

§ 48.  Tulumaks erisoodustustelt

  (1) Tööandja maksab tulumaksu töötajale tehtud erisoodustuselt.

  (2) Tööandjaks lõike 1 tähenduses on residendist juriidiline või füüsiline isik, samuti riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutus ning mitteresident, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht (§ 7) või kellel on Eestis töötajad.

  (3) Töötajaks lõike 1 tähenduses on töölepingu alusel töötav isik, avalik teenistuja (§ 13 lõige 1), juhtimis- või kontrollorgani liige (§ 9), samuti füüsiline isik, kes müüb tööandjale kaupu pikema aja jooksul kui kuus kuud. Töötajaks lõike 1 tähenduses loetakse ka töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötavat või teenust osutavat füüsilist isikut.

  (4) Erisoodustus on igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse lõikes 3 nimetatud isikule seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast. Erisoodustus on muu hulgas:
  1) eluasemekulude täielik või osaline katmine;
  2) sõiduki või muu tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks;
  3) kindlustusmaksete tasumine, kui selline kohustus ei ole ette nähtud seadusega;
  4) teenistus-, töö- või ametilähetusega seotud kulude hüvitamine ja välislähetuse päevaraha maksmine § 13 lõike 3 punktis 1 sätestatud piirmäärasid ületavas osas (§ 13 lõike 3 punkt 1, § 31 lõike 1 punkt 7) või töö tegemise kohas kehtivaid piirmäärasid ületavas osas, kui töö tegemise koht asub välisriigis (§ 13 lõike 3 punkt 11) ;
[RT I 2009, 18, 109 - jõust. 01.07.2009]
  5) isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise maksmine § 13 lõike 3 punktis 2 sätestatud piirmäärasid ületavas osas (§ 13 lõike 3 punktid 2 ja 21, § 31 lõike 1 punkt 8) ;

[RT I 2009, 18, 109 - jõust. 01.07.2009]
  6) laenu andmine rahandusministri poolt kehtestatud alammäärast madalama intressiga ;
  7) asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse tasuta üleandmine, müük või vahetus turuhinnast madalama hinnaga;
  8) asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse ostmine turuhinnast kõrgema hinnaga;
  9) loobumine rahalise nõude sissenõudmisest, välja arvatud, kui prognoositavad mõistlikud kulud seoses rahalise nõude sissenõudmisega ületavad nõude suurust;
  10) täiskasvanute koolituse seaduse § 3 tähenduses taseme- ja vabaharidusliku koolituse kulude katmine, välja arvatud julgeolekuasutuse ametniku tasemekoolituse kulude katmine.

  (5) Erisoodustuste hulka ei kuulu rahalised väljamaksed, mida tavaliselt loetakse palgaks, lisatasuks, juurdemakseks, juhtimis- või kontrollorgani liikme tasuks või tasuks müüdud kauba või osutatud teenuse eest. Samuti ei kuulu erisoodustuste hulka sellised füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, millelt on kinni peetud tulumaks § 41 alusel või mis ei kuulu tulumaksuga maksustamisele §-de 13-21 või 30-31 kohaselt.

  (51) Erisoodustuseks ei loeta kulutusi töötajate transpordiks elukoha ja töökoha vahel, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga või kui puudega töötajal ei ole võimalik kasutada ühistransporti või ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust.

[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.07.2006]

  (6) Erisoodustuseks loetakse ka need lõikes 4 nimetatud soodustused, mida tööandja annab lõikes 3 nimetatud isiku abikaasale, vanemale või lapsele.

  (7) Erisoodustuse hinna määramisel lähtutakse üldjuhul erisoodustusena antud kauba või teenuse turuhinnast. Lõike 4 punktis 6 nimetatud alammäär ei või olla kõrgem kui kahekordne Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär. Erisoodustuse hinna määramise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega .

  (8) Tööandja sõiduauto töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks tasuta või soodushinnaga kasutada andmise erisoodustuse hinna ülempiir on 4000 krooni kuus iga nimetatud tegevuseks kasutatud sõiduauto kohta. Selle erisoodustuse hind määratakse vastavalt sõiduauto erisoodustusena kasutamisele rahandusministri kehtestatud korras peetava arvestuse alusel . Arvestuse puudumise korral võetakse maksustamisel aluseks hinna ülempiir.

[RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]

§ 49.  Tulumaks kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt

  (1) Residendist juriidiline isik, välja arvatud § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isik ja § 11 lõikes 10 nimetatud isik, maksab tulumaksu tehtud kingitustelt ja annetustelt, millelt tulumaks ei ole § 41 alusel kinni peetud või § 48 alusel makstud, arvestades lõigetes 2 ja 4 toodud erisusi. Kingitusena käsitatakse ka kuni 10 000 euro suuruse võidufondiga kaubandusliku loterii võitu. Tulumaksuga ei maksustata reklaami eesmärgil üle antud kaupa ega osutatud teenust, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 150 krooni. Paragrahvi 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isiku ja § 11 lõikes 10 nimetatud isiku tehtud kingitused ja annetused maksustatakse lõikes 6 sätestatud korras.

[RT I 2009, 24, 146 - jõust. 01.06.2009]

  (2) Tulumaksuga ei maksustata § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud või § 11 lõikes 10 nimetatud isikule, haiglat pidavale isikule, samuti riigi või kohaliku omavalitsuse teadus-, kultuuri-, haridus-, spordi-, korrakaitse- või sotsiaalhoolekandeasutusele või kaitseala valitsejale kalendriaasta jooksul tehtud kingitusi ja annetusi kogusummas, mis ei ületa üht alljärgnevatest piirmääradest:

[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]
  1) 3% maksumaksja poolt samal kalendriaastal vastavalt sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktidele 1-4 ja 6 tehtud sotsiaalmaksuga (edaspidi isikustatud sotsiaalmaks) maksustatud väljamaksete summast;
  2) 10% kalendriaasta 1. jaanuariks lõppenud maksumaksja viimase majandusaasta kasumist, mis on arvestatud vastavalt raamatupidamist reguleerivatele õigusaktidele.

  (3) Kalendriaastal tehtud lõikes 2 nimetatud kingitusi ja annetusi arvestab maksumaksja summeeritult. Nende kingituste ja annetuste maksuvaba aastasumma määramisel lähtub maksumaksja oma valikul vaid ühest samas lõikes nimetatud piirmäärast.

  (4) Tulumaksuga ei maksustata § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isiku ja § 11 lõikes 10 nimetatud isiku väljamakseid seoses külaliste või äripartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või kultuurilise teenindamisega. Muu residendist juriidilise isiku puhul ei maksustata neid väljamakseid kuni 500 krooni ulatuses kalendrikuus. Lisaks sellele võib viimati nimetatud juriidiline isik, kes teeb isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamakseid, teha kalendrikuus tulumaksuvabalt seoses külaliste või äripartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või kultuurilise teenindamisega väljamakseid üldsummas kuni 2% ulatuses tema poolt samal kalendrikuul tehtud isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast.

[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

  (5) Kui residendist juriidiline isik kalendriaasta mõnel kuul ei tee lõikes 4 loetletud väljamakseid, või teeb neid samas lõikes sätestatud maksuvabast piirmäärast vähem, on tal sellel ja järgmistel kuudel kuni kalendriaasta lõpuni õigus teha nende väljamaksete summeeritud ümberarvestus.

  (6) Paragrahvi 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isik, samuti § 11 lõikes 10 nimetatud isik maksab tulumaksu kõikidelt tehtud kingitustelt ja annetustelt, millelt tulumaks ei ole § 41 alusel kinni peetud või § 48 alusel makstud, välja arvatud järgmised põhikirjalistel eesmärkidel tehtud kingitused ja annetused:

[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]
  1) paragrahvi 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud või § 11 lõikes 10 nimetatud isikule, samuti haiglat pidavale isikule tehtud kingitused ja annetused;
  2) riigi või kohaliku omavalitsuse teadus-, kultuuri-, haridus-, spordi-, korrakaitse- või sotsiaalhoolekandeasutusele või kaitseala valitsejale tehtud kingitused ja annetused;
  3) füüsilisele isikule toimetulekuks osutatud materiaalne abi, sealhulgas rahaline abi Statistikaameti viimaste andmete kohase leibkonnaliikme kuukeskmise väljamineku ulatuses kalendrikuu kohta;
[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.07.2006]
  4) noortelaagris või projektlaagris osalejale kingitud meened kuni 500 krooni ulatuses laagris osaleja kohta;
  5) spordivõistlusel osalejale võistlusel kingitud meened kuni 500 krooni ulatuses võistlusel osaleja kohta.

  (7) [Kehtetu – RT I 2003, 88, 587 - jõust. 01.01.2004]

§ 50.  Tulumaks dividendidelt ning muudelt kasumieraldistelt

  (1) Residendist äriühing (sealhulgas täis- ja usaldusühing) maksab tulumaksu dividendide või muude kasumieraldistena jaotatud kasumilt nende väljamaksmisel rahalises või mitterahalises vormis. Tulumaksuga ei maksustata fondiemissiooni korras jaotatud kasumit.

  (11) Dividendi ei maksustata lõikes 1 sätestatud tulumaksuga, kui:
  1) dividendi maksev residendist äriühing on saanud väljamakse aluseks oleva dividendi lepinguriigi või Šveitsi Konföderatsiooni residendist ja tulumaksukohustuslasest äriühingult (välja arvatud madala maksumääraga territooriumil asuv äriühing) ja talle kuulus dividendi saamise ajal vähemalt 10% nimetatud äriühingu aktsiatest, osadest või häältest;

[RT I 2008, 51, 286 - jõust. 01.01.2009]
  2) dividendi makstakse residendist äriühingu lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasumi arvel;
  3) dividendi maksev äriühing on saanud väljamakse aluseks oleva dividendi punktis 1 nimetamata välisriigi äriühingult (välja arvatud madala maksumääraga territooriumil asuv äriühing) ja talle kuulus dividendi saamise ajal vähemalt 10% nimetatud äriühingu aktsiatest, osadest või häältest ning dividendilt on tulumaks kinni peetud või selle aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud;

[RT I 2008, 51, 286 - jõust. 01.01.2009]
  4) dividendi makstakse residendist äriühingu välisriigis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasumi arvel ja see kasum on tulumaksuga maksustatud;
  5) dividendi makstakse lõikes 21 nimetatud väljamakse osa arvel.

[RT I 2008, 51, 286 - jõust. 01.01.2009]

  (12) Lõike 11 punktides 3 ja 4 nimetatud juhul võetakse arvesse ainult tulumaks, mille tasumine oli seaduse või välislepingu alusel kohustuslik.
[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

  (2) Residendist äriühing maksab tulumaksu aktsia- või osakapitali või sissemaksete vähendamisel, aktsiate, osade, osamaksete või sissemaksete (edaspidi osalus) tagasiostmisel või tagastamisel või muul juhul omakapitalist tehtud väljamaksete ning makstud likvideerimisjaotiste summa osalt, mis ületab äriühingu omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid.

[RT I 2008, 51, 286 - jõust. 01.01.2009]

  (21) Arvestades lõikes 11 sätestatud osaluse määra ja lõiget 12, ei maksustata tulumaksuga lõikes 2 nimetatud väljamakset, mille aluseks on äriühingu saadud lõikes 11 nimetatud dividend või lõikes 2 nimetatud väljamakse osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud. Kui lõikes 2 nimetatud väljamakse saajaid oli mitu, rakendatakse selle edasimaksmisel maksuvabastust saadud väljamakse osa suhtes, mis on võrdeline väljamakse maksustatud osaga.

[RT I 2008, 51, 286 - jõust. 01.01.2009]

  (22) Residendist äriühing, kes kustutatakse registrist ilma likvideerimiseta, maksab tulumaksu omakapitali osalt, mis ületab omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid. Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui registrist kustutatud äriühingu vara kasutatakse jätkuvalt Eestis majandustegevuses. Kui majandustegevust jätkatakse teise residendist äriühingu kaudu, maksustatakse nimetatud omakapitali osa §-de 48–52 alusel. Kui äriühingul säilib Eestis püsiv tegevuskoht, maksustatakse nimetatud omakapitali osa § 53 alusel.

[RT I 2008, 51, 286 - jõust. 01.01.2009]

  (23) Kui mitteresidendist juriidilise isiku püsiva tegevuskoha koosseisu kuuluv ettevõte antakse üle residendist äriühingule, käsitatakse äriühingu omakapitali tehtud rahaliste ja mitterahaliste sissemaksetena ka enne ettevõtte üleandmist püsiva tegevuskoha jaoks Eestisse toodud vara.

[RT I 2008, 51, 286 - jõust. 01.01.2009]

  (3) [Kehtetu – RT I 2000, 102, 667 - jõust. 01.01.2001]

  (4) Kui residendist juriidilise isiku ja temaga seotud isiku vahel tehtud tehingu väärtus on erinev omavahel mitteseotud isikute vahel tehtavate sarnaste tehingute väärtusest, võib maksuhaldur tulumaksu määramisel kasutada tehingute väärtusi, mida rakendavad sarnastes tingimustes mitteseotud iseseisvad isikud.

[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

  (5) Lõikes 4 toodud juhul maksustatakse tulumaksuga kas tulu, mille maksumaksja oleks saanud, või kulu, mis oleks maksumaksjal jäänud kandmata, kui seotud isikuga tehtud tehingu väärtus oleks olnud selline, mida rakendavad sarnastes tingimustes mitteseotud iseseisvad isikud.

  (6) Lõikes 4 nimetatud tehingute väärtuse määramise meetodid kehtestatakse rahandusministri määrusega .

  (7) Lõike 4 kohaldamiseks on residendist äriühing kohustatud maksuhalduri nõudmisel esitama täiendavaid andmeid seotud isikutega tehtud tehingute, samasse kontserni kuuluvate äriühingute tegevuse ning kontserni struktuuri kohta. Maksuhaldur annab äriühingule andmete esitamiseks vähemalt 60-päevase tähtaja.
[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

  (8) Lõikes 7 nimetatud andmetele esitatavad nõuded kehtestab rahandusminister määrusega .

[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

  (9) Paragrahvi 50 lõikes 2 nimetatud väljamakse tegija on maksumaksja nõudmisel kohustatud andma tõendi kalendrikuu jooksul tehtud § 50 lõikes 2 nimetatud väljamaksete kohta järgmise kalendrikuu 5. kuupäevaks. Tõendil näidatakse väljamakse kogusumma ning selle osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud. Tõendi vormi ja täitmise korra kehtestab rahandusminister määrusega.

[RT I 2008, 51, 286 - jõust. 01.01.2009]

§ 51.  Tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt

  (1) Residendist äriühing maksab tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt käesoleva seaduse §-dele 48-50.

  (2) Ettevõtlusega mitteseotud kulu lõike 1 tähenduses on:
  1) paragrahvi 34 punktides 3-6 ja 11 nimetatud kulud või väljamaksed;

[RT I 2003, 88, 587 - jõust. 01.01.2004]
  2) mittetulundusühingutele tasutud sisseastumis- ja liikmemaksud, kui nendes ühingutes osalemine ei ole otseselt seotud maksumaksja ettevõtlusega;
  3) väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument;
  4) kulud või väljamaksed maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud teenuste ostmiseks;
  5) kulud või väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmiseks.

  (3) Residendist mittetulundusühing, sihtasutus ja juriidilisest isikust usuline ühendus maksab tulumaksu lõike 2 punktides 1 ja 3 ning §-s 52 nimetatud kuludelt ja väljamaksetelt, samuti isiku põhikirjalise tegevusega (sealhulgas põhikirjas lubatud ettevõtlusega) mitteseotud teenuste ja vara ostmiseks tehtud kuludelt.

  (4) [Kehtetu – RT I 2008, 51, 286 - jõust. 01.01.2009]

  (5) Ettevõtlusega mitteseotud kuludeks ei loeta § 13 lõike 3 punktides 6-10 nimetatud kulusid.

§ 52.  Tulumaks muudelt ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt

  (1) Residendist äriühing, välja arvatud krediidiasutus, maksab tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt, välja arvatud juhul, kui nendelt väljamaksetelt on kinni peetud tulumaks § 41 alusel või tasutud tulumaks vastavalt §-dele 48-51.

  (2) Ettevõtlusega mitteseotud väljamakse lõike 1 tähenduses on:
  1) ettevõtlusega mitteseotud vara soetamine;
  2) madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku (§ 10) poolt emiteeritud väärtpaberite soetamine, välja arvatud juhul, kui nimetatud väärtpaberid vastavad investeerimisfondide seaduse § 257 lõike 1 tingimustele;
  3) osaluse omandamine madala maksumääraga territooriumil asuvas juriidilises isikus;
  4) viivise või leppetrahvi tasumine, kohtu- või vahekohtuväliselt kahju hüvitamine madala maksumääraga territooriumil asuvale juriidilisele isikule;
  5) laenu andmine või ettemakse sooritamine madala maksumääraga territooriumil asuvale juriidilisele isikule või muul viisil nõudeõiguse omandamine madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku vastu.

  (3) Residendist krediidiasutus maksab tulumaksu järgmistelt väljamaksetelt ja kahjudelt, välja arvatud juhul, kui nendelt väljamaksetelt on kinni peetud tulumaks § 41 alusel või tasutud tulumaks vastavalt §-dele 48-51:
  1) lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud väljamaksetelt;
  2) lõike 2 punktis 4 nimetatud väljamaksetelt, välja arvatud juhul, kui väljamakse on tehtud krediidi- või finantseerimisasutusele, mis vastab oma asukohariigi seadustes Eesti krediidi- või finantseerimisasutusele samaväärse asutuse kohta esitatud nõuetele;
  3) kahjult, mida krediidiasutus saab madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku vastu omandatud nõudeõiguse (sealhulgas antud laenu ja tehtud ettemakse) võõrandamisest või sissenõudmisest loobumisest.

[RT I 2004, 45, 319 - jõust. 27.05.2004]

§ 53.  Mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuva püsiva tegevuskoha maksustamine

  (1) Mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis registreeritud püsiv tegevuskoht (§ 7), maksab tulumaksu vastavalt §-dele 48-52, arvestades käesolevas paragrahvis toodud erisusi.

  (2) Paragrahvi 48 alusel maksustatakse tulumaksuga kõik erisoodustused, mida mitteresident teeb püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel oma töötajale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele, sõltumata sellest, kas erisoodustuse saaja on resident või mitteresident.

  (3) Paragrahvi 49 alusel maksustatakse tulumaksuga kingitused ja annetused ning vastuvõtukulud, mida mitteresident teeb püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel, sõltumata sellest, kas kingituse või annetuse saajaks, külaliseks või äripartneriks on resident või mitteresident. Külaliseks ja äripartneriks loetakse ka mitteresidendi peakontori või muu väljaspool Eestit asuva struktuuriüksuse esindajaid.

  (4) Paragrahvi 50 alusel maksustatakse tulumaksuga:
  1) püsivast tegevuskohast väljaviidava vara maksumust osas, mis ületab enne käesoleva seaduse jõustumist Eestis asunud püsiva tegevuskoha vara maksumuse ning pärast käesoleva seaduse jõustumist Eestisse püsiva tegevuskoha jaoks toodud vara maksumuse summat, kui selle vara eest ei anta vastu muud vara või ei osutata teenust;
  2) püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel mitteresidendi peakontorile või muudele mitteresidendi struktuuriüksustele tehtavad väljamaksed nende väljamaksete eest kaupa või teenust vastu saamata;
  3) püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel kolmandale isikule tehtavad väljamaksed nende väljamaksete eest kaupa või teenust vastu saamata.

  (41) Väljamakseid, mida mitteresident teeb püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel saadud dividendist, ei maksustata lõikes 4 sätestatud tulumaksuga, kui dividendi saajale kuulus dividendi saamise ajal vähemalt 10% dividendi maksnud äriühingu aktsiatest, osadest või häältest ja kui:

[RT I 2008, 51, 286 - jõust. 01.01.2009]
  1) dividend saadi lepinguriigi või Šveitsi Konföderatsiooni residendist ja tulumaksukohustuslasest äriühingult (välja arvatud madala maksumääraga territooriumil asuv äriühing);

[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]
  2) dividend saadi punktis 1 nimetamata välisriigi äriühingult (välja arvatud madala maksumääraga territooriumil asuv äriühing) ja dividendilt on tulumaks kinni peetud või selle aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud.

[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

  (42) Lõike 41 punktis 2 nimetatud juhul võetakse arvesse ainult tulumaks, mille tasumine oli seaduse või välislepingu alusel kohustuslik.

[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

  (43) Kui residendist äriühing kustutatakse äriregistrist ilma likvideerimiseta ning äriühingu majandustegevust jätkatakse Eestis püsiva tegevuskoha kaudu, maksustatakse lõike 4 punkti 1 alusel püsivast tegevuskohast välja viidava vara maksumuse osa, mis ületab järgmistes punktides nimetatute summat:
  1) residendist äriühingu omakapital 1999. aasta 31. detsembri seisuga;
  2) alates 2000. aasta 1. jaanuarist äriühingu omakapitali tehtud rahalised ja mitterahalised sissemaksed;
  3) pärast äriühingu äriregistrist kustutamist Eestisse püsiva tegevuskoha jaoks toodud vara maksumus.

[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

  (44) Lõike 4 punkti 1 ei kohaldata püsiva tegevuskoha koosseisu kuuluva ettevõtte üleandmisel teisele äriühingule mitterahalise sissemaksena või ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus, kui selle ettevõtte kaudu jätkatakse Eestis majandustegevust. Kui ettevõtte omandas mitteresidendist äriühing, käsitatakse tema püsiva tegevuskoha jaoks toodud vara maksumusena ettevõtte võõrandanud äriühingu poolt püsiva tegevuskoha jaoks toodud vara maksumust. Kui üleantud ettevõte kuulus püsiva tegevuskoha koosseisu, mis tekkis lõikes 43nimetatud viisil, käsitatakse püsiva tegevuskoha jaoks toodud vara maksumusena lõike 43 punktides 1–3 nimetatute summat.

[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

  (45) Väljaviidav vara maksustatakse osas, mille eest ei anta vastu muud vara ega osutata teenust.
[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

  (46) Paragrahvi 50 lõikeid 4–8 kohaldatakse ka mitteresidendist juriidilise isiku püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel tehtud tehingutele.

[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

  (47) Arvestades lõikes 41 sätestatud osaluse määra ja lõiget 42, ei maksustata lõikes 4 sätestatud tulumaksuga väljamakset, mille aluseks on mitteresidendi püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel saadud § 50 lõikes 21 nimetatud väljamakse osa.
[RT I 2008, 51, 286 - jõust. 01.01.2009]

  (5) Paragrahvide 51 ja 52 alusel maksustatakse tulumaksuga kõik püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha tulu arvel tehtud ettevõtlusega mitteseotud kulud või muud väljamaksed. Mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaali kaudu tehtud ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed maksustatakse § 51 ja § 52 lõike 3 alusel.

§ 54.  Tulumaksu deklareerimine ja tasumine

  (1) Paragrahvi 48 alusel maksustamisele kuuluvaid erisoodustusi tegev isik või asutus on kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele maksudeklaratsiooni kalendrikuu jooksul tehtud erisoodustuste kohta.

[RT I 2005, 57, 451 - jõust. 18.11.2005]

  (2) Residendist juriidiline isik ning §-s 53 nimetatud mitteresidendist juriidiline isik on kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele maksudeklaratsiooni §-des 49–53 nimetatud kulude ja väljamaksete kohta eelmisel kalendrikuul. Maksumaksja, kes on registreeritud käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, on kohustatud deklaratsiooni esitama, sõltumata tulumaksu maksmise kohustusest nimetatud maksustamisperioodil.

[RT I 2005, 57, 451 - jõust. 18.11.2005]

  (3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud maksudeklaratsiooni ja selle lisade vorm ning täitmise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega .

  (4) Maksumaksja on kohustatud kandma §-de 48-53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks.

  (5) Kui residendist äriühing või mitteresident Eestis registreeritud püsiva tegevuskoha kaudu on saanud mitteresidendist äriühingult § 50 lõikes 11 või 2 nimetatud tulu, mis ei vasta lõike 11 või 21 nõuetele, või on saanud välismaal § 50 lõikes 11 või 2 nimetamata tulu, võib ta § 50 lõike 1 või 2 või § 53 lõike 4 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata välismaal sellelt tulult tasutud või kinnipeetud tulumaksu. Maha võib arvata ainult selle osa välisriigi tulumaksust, mille tasumine oli seaduse või välislepingu alusel kohustuslik. Igas riigis tasutud tulumaksu kohta peetakse eraldi arvestust. Paragrahvi 50 lõike 11 või 12 või § 53 lõike 41 või 47 kohaselt mittemaksustatava väljamakse aluseks olevalt tulult välisriigis tasutud tulumaksu arvesse ei võeta.
[RT I 2008, 51, 286 - jõust. 01.01.2009]

  (51) –(52)
[Kehtetud – RT I 2005, 25, 193 - jõust. 01.07.2005; kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2005. aasta 1. jaanuarist]

  (53) –(54)

[Kehtetud – RT I 2008, 51, 286 - jõust. 01.01.2009]

  (6) Kui maksumaksja kasutab § 49 lõigetes 3 ja 5 nimetatud summeeritud arvestust või kui langevad ära § 51 lõike 2 punktides 3–5, § 51 lõikes 3, § 52 lõigetes 2 ja 3 ning § 53 lõikes 4 maksustamise aluseks olevad asjaolud, on maksumaksjal õigus teha tulumaksu ümberarvutus ning nõuda enammakstud tulumaksu tagastamist. Vastavad ümberarvutused tehakse lõikes 2 nimetatud deklaratsioonis. Enammakstud tulumaksu tagastamine toimub maksukorralduse seaduses sätestatud korras.

[RT I 2008, 51, 286 - jõust. 01.01.2009]

11. peatükk INFORMATSIOONIKOHUSTUS 

§ 55.  Majandusaasta aruande esitamine

  (1) Residendist äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus, usuliste ühenduste registrisse kantud juriidiline isik ning avalik-õiguslik juriidiline isik on kohustatud kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõpust, esitama Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele majandusaasta aruande allkirjastatud eksemplari. Aruannet ei pea esitama isik, kellel on õigusaktidest tulenevalt kohustus esitada see äriregistrile või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile.

  (2) Mitteresident, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht (§ 7), on kohustatud kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõpust, esitama Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele püsiva tegevuskoha majandusaasta aruande allkirjastatud eksemplari.

[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

§ 56.  Aktsionäridele ja osanikele tehtud väljamaksetest teatamine

  (1) Residendist äriühing on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni maksustamisperioodil makstud dividendide ja muude kasumieraldiste, likvideerimisjaotiste, aktsia- või osakapitali või sissemaksete vähendamisel ning aktsiate, osade, osamaksete või sissemaksete tagasiostmisel või tagastamisel või muul juhul äriühingu omakapitalist tehtud väljamaksete suuruse ning saajate kohta. Deklaratsioon esitatakse ka saadud § 50 lõikes 11 nimetatud dividendide ja § 50 lõikes 21 nimetatud väljamaksete suuruse ning tegijate kohta.

[RT I 2008, 51, 286 - jõust. 01.01.2009]

  (2) [Kehtetu – RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

  (21) [Kehtetu – RT I 2008, 51, 286 - jõust. 01.01.2009]

  (3) Lõikes 1 nimetatud deklaratsioon esitatakse väljamakse tegemise kuule järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab rahandusminister määrusega.

[RT I 2008, 51, 286 - jõust. 01.01.2009]

§ 561.  Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitisest teatamine

  Residendist juriidiline isik, riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, füüsilisest isikust tööandja ning Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident, kes on kalendriaasta jooksul teinud füüsilisele isikule § 13 lõike 3 punktis 2 või 21nimetatud väljamakseid, on kohustatud esitama nende kohta Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni kalendriaastale järgneva aasta 10. aprilliks. Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab rahandusminister määrusega .

[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

§ 57.  Registrikannetest teatamine

  (1) Kohtu kinnistus- ja registriosakond, tsiviilõhusõidukite riikliku registri pidaja, riikliku autoregistri pidaja ja riikliku traktoriregistri pidaja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile ühe kuu jooksul, alates vastava registrikande tegemisest, deklaratsiooni:
  1) tehingute kohta, milles välismaa juriidiline isik või Eestis elamisluba mitteomav välisriigi kodanik või kodakondsuseta isik on võõrandanud kinnisasja, piiratud asjaõiguse või registrisse kantud vallasasja või loovutanud piiratud asjaõiguse järjekoha;
  2) tehingute kohta, millega on koormatud kinnisasja või registrisse kantud vallasasja piiratud asjaõigusega välismaa juriidilise isiku või Eestis elamisluba mitteomava välisriigi kodaniku või kodakondsuseta isiku kasuks.

  (2) Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab rahandusminister määrusega .

[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

§ 571.  Maksusoodustustega seonduv informatsioonikohustus

  (1) Residendist krediidi- või finantseerimisasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaal võib Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele esitada deklaratsiooni kalendriaastal füüsiliste isikute poolt tasutud selliste laenude intresside kohta, mille üheks eesmärgiks on eluaseme soetamine (sealhulgas ehitamine).

  (2) Residendist krediidi- või finantseerimisasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaal, samuti riigi või kohaliku omavalitsusüksuse haridusasutus, avalik-õiguslik ülikool ja koolitusluba, registreeringut Eesti Hariduse infosüsteemis või õigust kõrgharidustaseme õpet läbi viia omav erakool on kohustatud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele esitama deklaratsiooni kalendriaastal füüsiliste isikute poolt tasutud käesoleva seaduse §-s 26 nimetatud koolituskulude kohta.

[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

  (3) Paragrahvi 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isik, erakond, avalik-õiguslik ülikool ning haiglat pidav isik on kohustatud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele esitama deklaratsiooni kalendriaastal saadud kingituste ja annetuste kohta, samuti nende kingituste, annetuste ja muude tulude kasutamise kohta. Ametiühingute registrisse kantud isik on Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele kohustatud esitama deklaratsiooni kalendriaastal füüsiliste isikute poolt tasutud sisseastumis- ja liikmemaksude ning nende kasutamise kohta.

  (4) Kindlustusandja on kohustatud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele esitama deklaratsiooni kogumispensionide seaduse § 63 tingimustele vastava täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kalendriaastal füüsilistelt isikutelt saadud kindlustusmaksete osa kohta, mille eesmärgiks on kindlustussumma maksmine kindlustuspensionina.

  (5) Kogumispensionide seaduses sätestatud korras loodud vabatahtliku pensionifondi valitseja on kohustatud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele esitama deklaratsiooni kalendriaastal füüsiliste isikute poolt soetatud vabatahtliku pensionifondi osakute ja nende soetamiseks makstud summade, samuti pensionifondi vahetamise käigus tagasivõetud pensionifondi osakute kohta.

  (51) Sotsiaalkindlustusamet esitab Maksu- ja Tolliametile 31. detsembri seisuga § 231 lõikes 3 nimetatud lapsetoetust saavate isikute nimed ja isikukoodid ning laste nimed ja isikukoodid.

[RT I 2008, 51, 283 - jõust. 01.01.2009]

  (52) Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja esitab Maksu- ja Tolliametile maksustamisperioodil väärtpabereid võõrandanud residendist füüsilise isiku kohta järgmised andmed:
  1) ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
  2) väärtpaberi emitendi nimetus;
  3) väärtpaberi liik ja ISIN-kood;
  4) väärtpaberite kogus;
  5) müügihind;
  6) võõrandamise kuupäev.

  (6) Lõigetes 1–52nimetatud deklaratsioonid ja andmed esitatakse kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks. Lõikes 3 nimetatud deklaratsioon kingituste, annetuste ja muude tulude kasutamise kohta esitatakse kalendriaastale järgneva aasta 1. juuliks. Deklaratsioonide vormid ja esitamise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega .

  [Paragrahvi 572sätteid kohaldatakse alates samast kuupäevast makstud intressidele – RT I 2005, 36, 277 ]

§ 572.  Intressist teatamise kohustus

  (1) Euroopa Liidu teises liikmesriigis elavale füüsilisele isikule kalendriaastal § 17 lõikes 1 või käesoleva paragrahvi lõikes 32nimetatud intressi maksnud residendist juriidiline isik, Eestis asutatud juriidilise isiku staatuseta isikuteühendus või varakogum (edaspidi ühendus), Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident, Eesti riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus ning füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi intressi maksja) on kohustatud esitama intressi maksmise kohta Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni (edaspidi intressideklaratsioon). Intressideklaratsioonis peavad olema järgmised andmed:
  1) intressi saaja nimi, elukohariik ja aadress elukohariigis;
  2) number või kood, mida kasutatakse intressi saaja identifitseerimiseks tema elukohariigi maksukohustuslaste registris, või kui see number või kood ei ole isikut või residentsust tõendavale dokumendile märgitud, siis intressi saaja sünniaeg ja -koht;
  3) andmed intressi saaja residentsuse kohta, kui intressi saaja on intressi maksjale esitanud residentsust tõendava dokumendi;
  4) intressi maksja nimi või nimetus, aadress ning isiku- või registrikood;
  5) Eesti krediidiasutuses avatud konto number, millel oleva raha, või muu võlakohustuse korral võlakohustuse nimetus, mille eest intressi makstakse;
  6) makstud intressi summa.

  (2) Intressi maksja esitab intressideklaratsiooni ka juhul, kui ta on Euroopa Liidu teises liikmesriigis elava füüsilise isiku kasuks maksnud intressi teises liikmesriigis asutatud ühendusele. Sellisel juhul esitatakse intressideklaratsioonis väljamakse saaja nimi või nimetus, asukohariik, aadress ja väljamakstud intressi kogusumma. Intressideklaratsiooni ei esitata, kui väljamakse saaja tõendab, et:
  1) ta on juriidiline isik, välja arvatud Soomes asutatud avoinyhtiö või kommandiittiyhtiö ja Rootsis asutatud handelsbolag või kommanditbolag;
  2) tema kasumi maksustamine toimub äriühingute kasumi maksustamise sätete alusel;
  3) ta on eurofond investeerimisfondide seaduse § 4 mõistes;
  4) teda käsitatakse intressimakse saamisel eurofondina ja vastava tõendi on väljastanud tema asukoha liikmesriigi pädev asutus.

  (3) Intressi maksjana käsitatakse lõike 1 tähenduses isikut, asutust või ühendust, kes maksis intressi vahetult tegelikule tulusaajale (edaspidi tulusaaja). Kui väljamakse tegijal on põhjendatud kahtlus, et füüsiline isik, kellele väljamakse tehakse, ei ole tulusaaja, rakendab väljamakse tegija abinõusid tulusaaja kindlakstegemiseks. Kui tulusaaja kindlakstegemine ei ole mõistliku aja- ja rahakuluga võimalik, käsitatakse tulusaajana väljamakse saajat. Tulusaajana ei käsitata väljamakse saajat, kes tõendab, et tema puhul on täidetud üks järgmistest tingimustest:
  1) ta tegutseb ise intressi maksjana;
  2) ta tegutseb lõike 2 esimeses lauses või lõike 2 punktides 1–3 nimetatud ühenduse või juriidilise isiku nimel;
  3) ta on tulusaaja esindaja ja teatab intressi maksjale tulusaaja kohta lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed.

  (31) Kui väljamakse saaja tegutseb lõike 2 esimeses lauses nimetatud ühenduse nimel, teatab ta intressi maksjale ühenduse nime või nimetuse, asukohariigi, aadressi ja makstud intressi summa ning intressi maksja näitab nimetatud andmed intressideklaratsioonis.

  (32) Intressina käesoleva paragrahvi tähenduses käsitatakse lisaks § 17 lõikes 1 nimetatud summadele ka:
  1) summasid, mis on kogunenud võlakohustuse tagasiostmise, tagasivõtmise või lunastamise hetkeks;
  2) lõike 2 punktis 3 või 4 nimetatud ühenduselt või kolmandas riigis asutatud investeerimisfondilt vahetult või lõike 2 esimeses lauses nimetatud ühenduse kaudu saadud intressimaksetest tehtavat väljamakset;
  3) väljamakset, mis on saadud lõike 2 punktis 3 või 4 nimetatud ühenduse või kolmandas riigis asutatud investeerimisfondi aktsiate või osakute tagasiostmisel, tagasivõtmisel või lunastamisel, kui selle ühenduse või investeerimisfondi varast osaluse võõrandamise ajal üle 40% on otse või lõike 2 punktis 3 või 4 nimetatud ühenduse või kolmandas riigis asutatud investeerimisfondi kaudu investeeritud võlakohustustesse.

  (33) Lõike 32 punktis 3 nimetatud määr tehakse kindlaks fondi tingimuste või põhikirja alusel või, kui see ei ole võimalik, siis varade tegeliku koosseisu alusel. Kui intressi maksjal sellist teavet ei ole, eeldatakse, et nimetatud määr on üle 40%.

  (4) Lõikes 1 nimetatud andmete kindlakstegemisel lähtub intressi maksja välisriigis väljaantud kehtivast isikut tõendavast dokumendist ning vajaduse korral ka residentsust tõendavast dokumendist. Kui dokumendil ei ole märgitud intressi saaja aadressi elukohariigis, tehakse see kindlaks muude intressi maksjale kättesaadavate andmete põhjal. Intressi saaja elukohariigiks loetakse isikut tõendava dokumendi väljastanud riik või välisriigis asuva iseseisva maksujurisdiktsiooniga territoorium, välja arvatud juhul, kui isik esitab mõne muu riigi või territooriumi residentsust tõendava dokumendi.

  (5) Intressideklaratsioon esitatakse intressi maksmise aastale järgneva aasta 10. aprilliks. Deklaratsiooni vorm ja täitmise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega .

  (6) Maksu- ja Tolliamet saadab intressideklaratsioonides esitatud informatsiooni intressi maksmise aastale järgneva aasta 30. juuniks intressi saaja residendiriigi või, kui see ei ole teada, siis tema elukohariigi või lõikes 2 nimetatud ühenduse asukohariigi maksuhaldurile.

  (7) Lõikeid 1–6 kohaldatakse ka intressile, mis on makstud füüsilisele isikule, kes elab liikmesriigi iseseisva maksujurisdiktsiooniga territooriumil, või lõikes 2 nimetatud ühendusele, kes on sellisel territooriumil asutatud, kui seda näeb ette Eesti ja nimetatud territooriumi vahel sõlmitud intressiinfo vahetamise leping. Intressiinfo vahetamise lepingud avaldatakse Rahandusministeeriumi ning Maksu- ja Tolliameti veebilehel.

  (8) Lõikes 1 nimetatud isik, kes on maksnud kalendriaastal intressi lõigetes 1 ja 2 nimetamata mitteresidendile, on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni intressi maksmise aastale järgneva aasta 10. aprilliks. Deklaratsiooni vormi ja deklaratsiooni täitmise korra kehtestab rahandusminister määrusega .
[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.07.2006; 1.01.2007]

12. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 58.    1999. aasta tulude maksustamine

  (1) Kõikide maksumaksjate 1999. aasta tulud deklareeritakse ja maksustatakse ning tulumaks tasutakse ja tagastatakse vastavalt enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse sätetele.

  (2) Residendist juriidilise isiku ning välismaa äriühingu filiaali puhul, kelle majandusaasta ei ole kalendriaasta, loetakse käesoleva seaduse jõustumise päevale eelnev majandusaasta osa iseseisvaks maksustamisperioodiks ning selle kohta esitatakse tuludeklaratsioon ning makstakse tulumaks vastavalt lõikes 1 sätestatule. Sealjuures rakendatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse § 17 lõikes 4 ja § 20 lõikes 1 sätestatud protsendimäärasid proportsionaalselt maksustamisperioodi kuude arvuga.

  (3) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seaduse alusel arvestatud tulumaks, mis laekub Maksu- ja Tolliametile pärast käesoleva seaduse jõustumist, kantakse Maksu- ja Tolliameti poolt riigi- ja kohalikesse eelarvetesse vastavalt enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse §-le 8.

  (4) Füüsilisest isikust maksumaksja, kellel on põhivara, millelt on enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse § 17 alusel arvutatud amortisatsiooni, võib põhivara korrigeeritud maksumuse maha arvata 2000. aasta ettevõtlustulust. Kui põhivara soetamismaksumuse eest ei ole täies ulatuses tasutud, siis ei või tulust mahaarvatav summa ületada põhivara eest tasutud summat. Üksiku põhivara objekti korrigeeritud maksumuse arvutamine toimub vastavalt § 59 lõikele 1.
[RT I 2003, 88, 591 - jõust. 01.01.2004]

§ 59.  Tulumaksu arvestamine põhivara võõrandamisel

  (1) Füüsilisest isikust maksumaksja, kellel on põhivara, millelt on enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse § 17 alusel arvutatud amortisatsiooni, arvestab põhivara objekti võõrandamise korral kasu või kahju (§ 37) lähtuvalt vara korrigeeritud maksumusest. Korrigeeritud maksumuseks loetakse käesoleva seaduse jõustumise päevaks lõppenud viimase maksustamisperioodi kohta koostatud maksuamortisatsiooni tabelis toodud järgmisele maksustamisperioodile ülekantav põhivara väärtus. II amortisatsioonigruppi kuuluva põhivara puhul arvutatakse iga üksiku põhivara objekti korrigeeritud maksumus proportsionaalselt vastavalt iga objekti soetamismaksumuse ja kõikide II amortisatsioonigrupi põhivara objektide soetamismaksumuste kogusumma suhtele.

  (2) Kui füüsilisest isikust maksumaksja on teinud maksustatavast tulust enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse § 181 lõikes 1 lubatud mahaarvamisi, siis sellise põhivara võõrandamise või isiklikku tarbimisse võtmise (§ 37 lõiked 4 ja 5) korral kahe aasta jooksul pärast põhivara soetamist, parendamist või täiendamist rakendatakse seaduse § 181 lõikes 4 sätestatut. Maksustatavast tulust tehtud mahaarvamiste summa lisatakse selle maksustamisperioodi ettevõtlustulule, millal põhivara võõrandati või isiklikku tarbimisse võeti.

  (3) Kui maksumaksja on lisaks põhivara soetamismaksumusele arvanud maksustatavast tulust maha ka põhivara amortisatsiooni enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse § 17 alusel, siis kohaldatakse sellise põhivara võõrandamise või isiklikku tarbimisse võtmisel lisaks lõikes 2 sätestatule ka § 37 lõigetes 3, 4 või 5 sätestatut.

  (4) Kui residendist juriidiline isik või § 6 lõikes 4 nimetatud mitteresident on teinud maksustatavast tulust enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse § 181 lõikes 1 lubatud mahaarvamisi, siis sellise põhivara võõrandamise korral kahe aasta jooksul pärast põhivara soetamist, parendamist või täiendamist on maksumaksja kohustatud tasuma tulumaksu 26% võõrandatud põhivara soetamise, parendamise või täiendamise kuludest, mis on varasemal maksustamisperioodil maksustatavast tulust maha arvatud. Kui maksumaksjal on enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse § 21 lõike 11 alusel edasikantavaid mahaarvamisi, siis ta võib käesoleva lõike alusel tulumaksuga maksustamisele kuuluvat summat vähendada edasikantavate mahaarvamiste võrra. Eelmises lauses nimetatud mahaarvamise võrra vähendatakse ka enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse § 21 lõike 11 alusel edasikantavate mahaarvamiste jääki.

  (5) Lõikes 4 nimetatud tulumaks deklareeritakse § 54 lõikes 2 nimetatud deklaratsioonis sellel kalendrikuul, millal põhivara võõrandati. Tulumaks tuleb tasuda § 54 lõikes 4 nimetatud tähtpäevaks.
[RT I 2000, 102, 667 - jõust. 01.01.2001]

§ 60.  Erisused dividendide maksustamisel

  (1) Äriühing, kelle poolt enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse § 32 lõike 2 alusel tasutud tulumaks ei ole enne käesoleva seaduse jõustumist lõppenud viimase maksustamisperioodi kohta esitatud tuludeklaratsiooni alusel täies ulatuses maha arvatud sellesama seaduse alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust, võib sel viisil tekkinud tulumaksu enammakse arvata maha § 50 lõike 1 või 2 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust. Kui tulumaksu enammakse on suurem kui maksustamisperioodil § 50 lõike 1 või 2 alusel tasumisele kuuluv tulumaks, siis võib maha arvamata osa enammaksest, mida on vähendatud lõike 3 kohaselt teisele residendist äriühingule ülekantud mahaarvamise õiguse võrra, edasi kanda järgmistele maksustamisperioodidele.
[RT I 2008, 51, 286 - jõust. 01.01.2009]

  (2) Kui residendist äriühing maksab dividende aastatel 1994-1999 lõppenud majandusaastate puhaskasumist, võib see äriühing § 50 lõike 1 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata väljamakstud dividendile vastavalt kasumiosalt aastate 1994-1999 eest makstud tulumaksu osa, kuid mitte rohkem kui maksustamisperioodil § 50 lõike 1 alusel tasumisele kuuluv tulumaksu summa. Mahaarvatav tulumaks määratakse kindlaks selliselt, et äriühingu aastate 1994-1999 maksustamisperioodide kohta esitatud tuludeklaratsioonides maksustatavalt tulult arvutatud ja soodustustega korrigeeritud tulumaksu kogusumma jagatakse sama äriühingu aastate 1994-1999 majandusaasta aruannete bilansi ridade «aruandeaasta puhaskasum» kogusummaga, millest on lahutatud aastate 1994-1999 jooksul samade aastate puhaskasumi arvel läbiviidud fondiemissiooni summa, ning saadud tulemus korrutatakse väljamakstud dividendi summaga.

  (3) –(5)
[Kehtetud – RT I 2001, 91, 544 - jõust. 01.01.2003]

  (6) Äriühing, kellele on enne 2003. aasta 1. jaanuari teise residendist äriühingu poolt üle kantud lõigetes 1 ja 2 sätestatud tulumaksu mahaarvamise õigust, võib lisaks lõikes 2 nimetatud tulumaksule § 50 lõike 1 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata ka ülekantud tulumaksu, kuid kokku mitte rohkem kui maksustamisperioodil § 50 lõike 1 alusel tasumisele kuuluv tulumaksu summa. Mahaarvamise tulemusena tekkinud ülekantud tulumaksu jääki võib maha arvata järgnevatel maksustamisperioodidel § 50 lõike 1 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust.

  (7) [Kehtetu – RT I 2001, 91, 544 - jõust. 01.01.2003]

  (8) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse § 32 lõike 4 alusel moodustatud dividendiarvelt makstavaid dividende ei maksustata § 50 lõikes 1 ettenähtud tulumaksuga.
[RT I 2001, 91, 544 - jõust. 01.01.2003]

§ 61.  Muud rakendussätted

  (1) Äriühingud, kelle tulu on vastavalt Eesti Vabariigi ettevõtte tulumaksu seaduse §-le 17 täielikult või osaliselt tulumaksust vabastatud, maksavad tulumaksu §-des 48-52 sätestatud maksuobjektilt.

  (2) Paragrahvis 35 sätestatut kohaldatakse ka enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse § 21 alusel edasikantavatele kuludele. Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse § 21 lõikes 11 sätestatud kulusid võib edasi kanda kuni seitsmele järgnevale maksustamisperioodile.

  (3) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse § 22 alusel edasikantud kahju võib maha arvata maksumaksja vara müügist saadud kasust vastavalt §-le 39.

  (4) Paragrahvi 34 punktis 1 sätestatu kehtib samuti enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduste alusel tasumisele kuuluva tulumaksu suhtes.

  (5) Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduse, Eesti Vabariigi töölepingu seaduse, avaliku teenistuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse § 5 lõike 3 kohaselt tööandjate poolt kuni 2000. aasta 1. juulini makstavatelt ravikindlustushüvitistelt peab tulumaksu kinni tööandja vastavalt käesoleva seaduse § 41 punktile 1.

  (6) Paragrahvi 54 lõiget 5 kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist välismaal kinnipeetud või tasutud tulumaksu suhtes. Enne käesoleva seaduse jõustumist välismaal kinnipeetud või tasutud tulumaks arvatakse maha maksumaksja poolt Eestis tasumisele kuuluvast tulumaksust vastavalt enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse §-le 30.

  (7) Enne 2001. aasta 1. jaanuari sõlmitud investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel väljamakstud summa kuulub maksustamisele § 20 lõike 3 alusel, kui see on saadud enne viie aasta möödumist kindlustuslepingu sõlmimisest.

  (8) [Kehtetu – RT I 2005, 25, 193 - jõust. 01.07.2005, kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2005. aasta 1. jaanuarist]

  (9) Enne 2002. aasta 1. maid sõlmitud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusandja poolt tehtud väljamaksed maksustatakse käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud tulumaksu määraga, arvestades lõigetes 10-12 sätestatud erisusi.
[Lõikes 9 sätestatud viidet käesoleva seaduse § 4 lõikele 1 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2005. aasta 1. jaanuarist – RT I 2005, 25, 193 ]

  (10) Enne 2002. aasta 1. maid sõlmitud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusandja poolt kindlustusvõtjale pärast kindlustusvõtja 55-aastaseks saamist või kindlustusvõtja täieliku ja püsiva töövõimetuse korral või kindlustusandja likvideerimisel tehtavad väljamaksed maksustatakse tulumaksu määraga 10%.

  (11) Enne 2002. aasta 1. maid sõlmitud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale perioodiliselt pärast tema 55-aastaseks saamist või tema täieliku ja püsiva töövõimetuse kindlakstegemist makstavat kindlustuspensioni ei maksustata tulumaksuga tingimusel, et kindlustuslepingu kohaselt tehakse vastavaid väljamakseid võrdsete või suurenevate summadena vähemalt üks kord kolme kuu jooksul kuni kindlustusvõtja surmani.

  (12) Enne 2002. aasta 1. maid sõlmitud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel väljamakstud surmajuhtumi kindlustuse hüvitised maksustatakse käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud tulumaksu määraga sõltumata § 20 lõikes 5 ja § 21 lõikes 5 sätestatust.
[Lõikes 12 sätestatud viidet käesoleva seaduse § 4 lõikele 1 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2005. aasta 1. jaanuarist – RT I 2005, 25, 193 ]

  (13) Vabatahtliku pensionifondi poolt osakuomanikule pärast osakuomaniku 55-aastaseks saamist või osakuomaniku täieliku ja püsiva töövõimetuse korral või pensionifondi likvideerimisel tehtavad väljamaksed maksustatakse tulumaksu määraga 10% ka enne viie aasta möödumist osakute esmasest omandamisest, kui fondi osakute esmane omandamine on toimunud enne 2002. aasta 1. maid.

  (131) Vabatahtliku pensionifondi poolt osakuomanikule pärast osakuomaniku 55-aastaseks saamist tehtavad väljamaksed maksustatakse tulumaksu määraga 10% ka enne viie aasta möödumist väljamakse tegemiseks tagasivõetavate osakute omandamisest, kui fondi osakute esmane omandamine on toimunud enne 2004. aasta 1. maid ja esmasest omandamisest on möödunud vähemalt viis aastat.
[Lõiget 131kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2004. aasta 1. maist – RT I 2005, 25, 193 ]

  (14) Kui täiendava kogumispensioni kindlustusleping on sõlmitud enne 2002. aasta 1. maid, võib residendist füüsiline isik lisaks § 28 lõike 1 punktis 1 sätestatule oma maksustamisperioodi tulust maha arvata nimetatud lepingu alusel maksustamisperioodi jooksul tasutud kindlustusmaksete osa, mille eesmärgiks on tagada kindlustussumma maksmine surmajuhtumi hüvitisena.

  (15) Lõikes 14 toodud mahaarvamise õigust kohaldatakse alates 2001. aasta 1. jaanuarist tasutud vastavatele kindlustusmaksete osadele.

  (16) Paragrahvi 28 lõiget 11 ei kohaldata enne 2002. aasta 1. maid sõlmitud täiendava kogumispensioni lepingutele.

  (17) Paragrahvi 11 lõikes 2 sätestatut kohaldatakse Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registrisse kantud juriidilise isiku suhtes tema usuliste ühenduste registrisse kandmiseni või sundlõpetamiseni vastavalt kirikute ja koguduste seaduses sätestatule.

  (18) Paragrahvi 42 lõikes 1 nimetatud avalduse peab maksumaksja esitama 2003. aasta 31. märtsiks, välja arvatud juhul, kui ta on selle juba esitanud.

  (19) Paragrahvi 4 lõikes 1 sätestatud maksumäära kohaldatakse vastava maksustamisperioodi eest tasumisele kuuluvale tulumaksule.

  (20) Paragrahvis 25 sätestatud korras on residendist füüsilisel isikul õigus tulust maha arvata ka krediidiasutusega samasse kontserni mittekuuluvale Eesti residendist finantseerimisasutusele tasutud eluasemelaenu või liisingu intressid, kui leping on sõlmitud enne Eesti Euroopa Liiduga liitumise päeva. Samuti võib residendist füüsiline isik tulust maha arvata oma abikaasale, vanematele või lastele eluaseme soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid, kui leping on sõlmitud enne 2005. aasta 1. jaanuari.

  (21) Täiendavalt § 31 lõikes 3 sätestatule ei maksustata tulumaksuga mitteresidendist finantseerimisasutusele makstud intresse, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:
  1) intresside saaja vastab oma asukohariigi seadustes Eesti finantseerimisasutusele samaväärse asutuse kohta esitatud nõuetele;
  2) intresside saaja residendiriigis intressidele kohaldatav tulumaksumäär ei ole väiksem kui 2/3 Eestis intressidele kohaldatavast tulumaksumäärast;
  3) intresse makstakse enne 2004. aasta 1. jaanuari võetud laenudelt ja emiteeritud võlakirjadelt.

  (22) Ametiühingute registrisse kantud isik esitab deklaratsiooni füüsiliste isikute poolt makstud sisseastumis- ja liikmemaksude kohta esmakordselt Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele 2005. aasta 1. veebruariks.

  (23) 2003. aasta tulude kohta esitatud residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel määratud juurdemakse laekub riigile ning enammakstud maksusumma tagastatakse riigile laekuva tulumaksu osa arvel.

  [Lõike 24 sätteid kohaldatakse alates samast kuupäevast makstud intressidele – RT I 2005, 36, 277 ]

  (24) Enne 2004. aasta 1. jaanuari alanud lepingulise suhte korral võib § 572 lõikes 1 nimetatud intressi saajat puudutav informatsioon piirduda intressi saaja nime, elukohariigi ja aadressiga elukohariigis. Info tehakse kindlaks intressi maksjale kättesaadavate andmete põhjal.

  (25) Paragrahvi 54 lõike 5 alusel maha arvatava tulumaksu summa ei tohi § 50 lõike 1 või 2 või § 53 lõike 4 alusel maksukohustuse tekkimise ajale vastavalt olla suurem summast, mis moodustab mitteresidendi tehtud väljamakse summast:
  1) 2009. aastal 21/79;
  2) 2010. aastal 20/80;
  3) 2011. aastal 19/81;
  4) alates 2012. aastast 18/82.

[RT I 2008, 51, 286 - jõust. 01.01.2009]

  (26) Paragrahvi 50 lõiget 11, § 53 lõiget 41ja § 54 lõiget 5 rakendatakse alates 2005. aasta 1. jaanuarist saadud dividendi arvel tehtud väljamaksetele.
[Lõiget 26 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2005. aasta 1. jaanuarist – RT I 2005, 25, 193 ]

  (27) Kui residendist äriühing või mitteresident Eestis registreeritud püsiva tegevuskoha kaudu on enne 2000. aasta 1. jaanuari, 2003. või 2004. aastal saanud dividendi residendist äriühingult ning dividendi saajale kuulus dividendi maksmise ajal vähemalt 20% dividendi maksja aktsiatest, osadest või häältest, võib dividendi saaja § 50 lõike 1 või 2 või § 53 lõike 4 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata summa, mis § 50 lõike 1 või 2 või § 53 lõike 4 alusel maksukohustuse tekkimise ajale vastavalt võrdub järgmise osaga residendist äriühingult saadud dividendist:
  1) 2009. aastal 21/79;
  2) 2010. aastal 20/80;
  3) 2011. aastal 19/81;
  4) alates 2012. aastast 18/82.
[RT I 2008, 51, 286 - jõust. 01.01.2009]

  (28) Kui residendist äriühing või mitteresident Eestis registreeritud püsiva tegevuskoha kaudu on enne 2005. aasta 1. jaanuari saanud dividendi mitteresidendist äriühingult, võib dividendi saaja § 50 lõike 1 või 2 või § 53 lõike 4 aluselalusel tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata välisriigis dividendilt kinnipeetud tulumaksu. Kui dividendi saanud residendist äriühingule kuulus dividendi väljamaksmise ajal vähemalt 20% dividendi maksnud mitteresidendist äriühingu aktsiatest, osadest või häältest, võib dividendi saaja § 50 lõike 1 või 2 või § 53 lõike 4 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata lisaks dividendilt kinnipeetud tulumaksule ka dividendi aluseks olevalt kasumiosalt välisriigis tasutud tulumaksu. Käesoleva lõike alusel maha arvatava tulumaksu summa ei tohi § 50 lõike 1 või 2 või § 53 lõike 4 alusel alusel maksukohustuse tekkimise ajale vastavalt ületada mitteresidendi poolt makstud dividendi summast:
  1) 2009. aastal 21/79;
  2) 2010. aastal 20/80;
  3) 2011. aastal 19/81;
  4) alates 2012. aastast 18/82.
[RT I 2008, 51, 286 - jõust. 01.01.2009] Maha võib arvata ainult selle osa välisriigi tulumaksust, mille tasumine oli vastava riigi seaduse või välislepingu alusel kohustuslik. Igas riigis tasutud tulumaksu kohta peetakse eraldi arvestust.

  (29) Kui nimekirja kantud mittetulundusühing või sihtasutus ei vasta 2007. aasta 1. juuliks § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kandmiseks või kui ilmnevad § 11 lõikes 4 või 7 nimetatud asjaolud, kustutatakse ühing nimekirjast alates 2008. aasta 1. juulist.

[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

  (30) 2007. aasta maksustamisperioodile eelnenud maksustamisperioodi eest tasutud sotsiaalkindlustuse maksusid ja makseid võib füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulust maha arvata sõltumata § 34 punktis 12 sätestatust. Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulult kogumispensionide seaduse § 11 lõike 2 alusel tasutud kohustusliku kogumispensioni makset ettevõtlustulust maha ei arvata.
[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

  (31) Paragrahvi 13 lõike 3 punkti 8, § 17 lõiget 2, § 21 lõikeid 2, 3 ja 4, § 232, § 25 lõiget 1, § 26 lõiget 3, § 28 lõike 1 punkte 1 ja 2, § 31 lõiget 4, § 44 lõiget 2, § 45 lõiget 8, § 49 lõiget 1 ja § 51 lõiget 4 kohaldatakse tagasiulatuvalt 2006. aasta 1. jaanuarist.
[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

  (32) Paragrahvi 50 lõiget 21 ja § 53 lõiget 47 rakendatakse nendes lõigetes nimetatud väljamaksete suhtes, mis on saadud alates 2009. aasta 1. jaanuarist.
[RT I 2008, 51, 286 - jõust. 01.01.2009]

  (33) Residendist äriühingu või mitteresidendi Eestis registreeritud püsiva tegevuskoha kaudu enne 2009. aasta 1. jaanuari saadud tulu suhtes rakendatakse kuni nimetatud kuupäevani kehtinud tulumaksuseaduse § 50 lõiget 11 või § 53 lõiget 41 ning § 54 lõikeid 5–54.

[RT I 2008, 51, 286 - jõust. 01.01.2009]

  (34) Kui residendist äriühing on teinud fondiemissiooni enne 2000. aastat:
  1) maksustatakse § 50 lõikes 2 nimetatud väljamaksete summa osa, mis ületab äriühingu omakapitali tehtud rahaliste ja mitterahaliste sissemaksete ning enne 2000. aastat fondiemissiooniks kasutatud kasumi summat;
  2) maksustatakse § 50 lõikes 22 sätestatud juhul äriühingu omakapitali osa, mis ületab omakapitali tehtud rahaliste ja mitterahaliste sissemaksete ning enne 2000. aastat fondiemissiooniks kasutatud kasumi summat.
[RT I 2008, 51, 286 - jõust. 01.01.2009]

  (35) Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja kohta käesolevas seaduses sätestatut kohaldatakse ka Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus struktuuriüksuses registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja suhtes ümberregistreerimise perioodil 2009. aasta 1. jaanuarist kuni tema kustutamiseni maksukohustuslaste registrist.
[RT I 2008, 60, 331 - jõust. 01.01.2009]

§ 62.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2000. aasta 1. jaanuaril.

13. peatükk MUUDATUSED KEHTIVATES ÕIGUSAKTIDES 

§ 63–67.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2025
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Avaldamismärge:RT I, 21.11.2023, 8

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Maksu objekt

  (1) Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised.

  (2) Paragrahvis 48 sätestatud tulumaksuga maksustatakse füüsilisele isikule tehtud erisoodustused.

  (3) Paragrahvides 49–52 ja 541 ja 545 sätestatud tulumaksuga maksustatakse residendist juriidilise isiku ja riigitulundusasutuse kasum selle jaotamisel, sõltumata kasumi jaotamise viisist ja vormist, tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, ettevõtlusega ja põhikirjalise eesmärgiga mitteseotud kulud ja väljamaksed ning püsivasse tegevuskohta väljaviidav vara.

[RT I, 28.12.2018, 44 - jõust. 01.01.2020]

  (31) Paragrahvis 521 sätestatud tingimustel maksustatakse tulumaksuga residendist äriühingu kaupade või reisijate rahvusvahelisest meritsi veost saadud tulu.
[RT I, 04.03.2019, 1 - jõust. 01.07.2020, jõustumisaeg muudetud [RT I, 28.02.2020, 2]]

  (4) Paragrahvis 53 sätestatud tulumaksuga maksustatakse mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasum selle väljaviimisel, sõltumata kasumi väljaviimise viisist ja vormist, mitteresidendi püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud erisoodustused, kingitused, annetused ja vastuvõtukulud ning ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed. Kasumi väljaviimisena käsitatakse ka mitteresidendist juriidilise isiku püsiva tegevuskoha majandustegevuse üleviimist teise riiki.
[RT I, 28.12.2018, 44 - jõust. 01.01.2019]

  (5) Ettevõtluskontole laekunud tulu maksustatakse vastavalt ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadusele.
[RT I, 07.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (6) Paragrahvi 53 lõikes 7 ja §-s 542 sätestatud tingimustel maksustatakse tulumaksuga mitteresidendist äriühingu Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel või residendist äriühingu, välja arvatud finantsettevõtja, tehtud ülejääv laenukasutuse kulu.
[RT I, 28.12.2018, 44 - jõust. 01.01.2019]

  (7) Paragrahvi 53 lõikes 8 ja §-s 543 sätestatud tingimustel maksustatakse tulumaksuga mitteresidendist äriühingu Eestis asuva püsiva tegevuskoha või residendist äriühingu välismaise kontrollitava äriühingu kasum.
[RT I, 28.12.2018, 44 - jõust. 01.01.2019]

  (8) Paragrahvi 53 lõikes 9 ning §-des 547 ja 548 sätestatud tingimustel maksustatakse tulumaksuga mitteresidendist äriühingu Eestis asuva püsiva tegevuskoha või residendist äriühingu maksustamise ebakõla põhjustanud summa.
[RT I, 23.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2022]

§ 2.   Maksumaksja

  (1) Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud tulumaksu maksjad on füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond, aktsiaseltsifond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. Lepinguline investeerimisfond on Eestis või välisriigis moodustatud lepinguline fond investeerimisfondide seaduse § 4 tähenduses. Aktsiaseltsifond on aktsiaseltsina asutatud fond investeerimisfondide seaduse § 6 tähenduses.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

  (2) Paragrahvi 1 lõikes 2 nimetatud tulumaksu maksjad on füüsilisest isikust tööandja, residendist juriidiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident, Eestis tööandjana tegutsev mitteresident, Eesti riigiasutus ja Eesti kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kes teevad maksustatavaid erisoodustusi.
[RT I, 14.02.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

  (3) Paragrahvi 1 lõigetes 3, 31 ja 6‒8 nimetatud tulumaksu maksja on residendist juriidiline isik. Käesolevas seaduses residendist äriühingu kohta sätestatut kohaldatakse ka riigitulundusasutusele.
[RT I, 04.03.2019, 1 - jõust. 01.07.2020; osaliselt muudetud [RT I, 23.12.2019, 2]; jõustumisaeg muudetud [RT I, 28.02.2020, 2]]

  (4) Paragrahvi 1 lõigetes 4 ja 6–8 nimetatud tulumaksu maksja on mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht (§ 7).
[RT I, 23.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (5) Tulumaksu maksja ei ole usaldusfond investeerimisfondide seaduse § 8 tähenduses, välja arvatud §-s 548 nimetatud tulu korral.
[RT I, 23.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2022]

§ 3.   Maksustamisperiood

  (1) Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I, 14.02.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

  (2) Paragrahvi 1 lõigetes 2-4 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendrikuu.

  (3) Paragrahvi 1 lõigetes 6 ja 8 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on majandusaasta.
[RT I, 23.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (4) Paragrahvi 1 lõikes 7 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on mitteresidendist äriühingu Eestis asuva püsiva tegevuskoha või residendist äriühingu välismaise kontrollitava äriühingu majandusaasta.
[RT I, 28.12.2018, 44 - jõust. 01.01.2019]

§ 4.   Maksumäärad

  (1) Tulumaksu määr, välja arvatud lõigetes 2 ja 5 ning § 43 lõikes 4 nimetatud juhtudel, on 22%.

[RT I, 30.06.2023, 107 - jõust. 01.01.2025]

  (11) Paragrahvi 1 lõigetes 2, 3, 4 ja 6‒8 nimetatud maksuobjekti puhul jagatakse maksustatav summa enne maksumääraga korrutamist arvuga 0,78, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.

[RT I, 30.06.2023, 107 - jõust. 01.01.2025]

  (2) Paragrahvi 201 lõikes 4 ning § 21 lõigetes 2, 3 ja 32 nimetatud tulu puhul on tulumaksu määr 10%.
[RT I, 17.03.2023, 5 - jõust. 27.03.2023]

  (3) [Kehtetu - RT I 2003, 88, 587 - jõust. 01.01.2005]

  (4) [Kehtetu - RT I, 30.06.2023, 107 - jõust. 01.01.2025]

  (5) Paragrahvis 471 nimetatud juhul on tulumaksu määr 18%.
[RT I, 30.06.2023, 107 - jõust. 01.01.2025]

  (6) Paragrahvi 13 lõigetes 5 ja 6 nimetatud juhtudel on tulumaksu määr 0%.
[RT I, 28.02.2020, 2 - jõust. 01.07.2020]

§ 5.   Maksu laekumine

  (1) Residendist füüsiliste isikute makstud tulumaks, arvestamata 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi, laekub maksumaksja elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse järgmiselt:
  1) 2,5% residendist füüsilise isiku riiklikust pensionist;
  2) 11,89% residendist füüsilise isiku muust maksustatavast tulust, välja arvatud kohustuslik ja täiendav kogumispension ja vara võõrandamisest saadud kasu.
[RT I, 30.06.2023, 107 - jõust. 01.01.2025; osaliselt muudetud [RT I, 06.07.2023, 5]]

  (11) [Kehtetu - RT I, 14.02.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

  (2) Residendist füüsilise isiku elukohaks kalendriaastal loetakse sama kalendriaasta 1. jaanuari seisuga Maksu- ja Tolliameti peetavasse maksukohustuslaste registrisse kantud elukoht. Kui Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed tema elukoha kohta, jaotatakse tema makstud tulumaks lõikes 1 sätestatud põhimõttel proportsionaalselt kohalike omavalitsusüksuste arvestuslikele osakaaludele. Tulumaksu kandmine kohalikele omavalitsusüksustele ning arvestuslike osakaalude arvutamine toimub valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korras.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summat ületav tulumaksu osa ja lõikes 1 nimetamata tulumaks laekuvad riigieelarvesse.
[RT I, 22.12.2022, 3 - jõust. 01.01.2024]

§ 51.   Maksueelise saamise eesmärgil tehtav tehing

  (1) Tulumaksuga maksustamisel ei võeta arvesse tehingut või tehingute ahelat, mille põhieesmärk või üks põhieesmärkidest on saada maksueelis, mis on vastuolus kohaldatava maksuõiguse või välislepingu sisu või eesmärgiga, ja mis ei ole kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid arvesse võttes tegelik. Tehingute ahel võib koosneda rohkem kui ühest vaheastmest või osast.

  (2) Lõike 1 kohaldamisel ei peeta tehingut või tehingute ahelat tegelikuks, kui see ei ole tehtud reaalsetel elulistel või ärilistel põhjustel, mis kajastavad tehingu tegelikku majanduslikku sisu.
[RT I, 28.12.2018, 44 - jõust. 01.01.2019]

2. peatükk SEADUSES KASUTATAVAD PÕHIMÕISTED 

§ 6.   Resident

  (1) Füüsiline isik on resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast. Samuti on resident välisteenistuses viibiv Eesti diplomaat. Residendist füüsiline isik maksab tulumaksu kõikidelt nii Eestis kui väljaspool Eestit saadud, nii §-des 13–22 loetletud kui ka loetlemata tuludelt.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (2) Juriidiline isik, välja arvatud usaldusfond, on resident, kui ta on asutatud Eesti seaduse alusel. Resident on ka Euroopa äriühing (SE) ja Euroopa ühistu (SCE), kelle asukoht on registreeritud Eestis. Residendist juriidiline isik maksab tulumaksu §-des 48–521 nimetatud maksuobjektidelt ning peab kinni tulumaksu §-s 41 loetletud väljamaksetelt.
[RT I, 04.03.2019, 1 - jõust. 01.07.2020, jõustumisaeg muudetud [RT I, 28.02.2020, 2]]

  (3) Mitteresident on lõigetes 1 ja 2 nimetamata füüsiline või juriidiline isik. Mitteresidendi kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka juriidilise isiku staatuseta välismaisele isikuteühendusele või varakogumile (välja arvatud lepingulisele investeerimisfondile), mida selle asutamise või moodustamise riigi õiguse kohaselt käsitatakse tulumaksuga maksustamisel juriidilise isikuna. Mitteresident maksab tulumaksu ainult Eesti tuluallikast saadud tulult §-s 29 sätestatu kohaselt. Mitteresidendist juriidilise isiku tulud deklareeritakse ja maksustatakse ning tulumaks peetakse kinni ja tasutakse samadel tingimustel ja korras nagu mitteresidendist füüsilise isiku puhul, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I, 14.02.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

  (31) [Kehtetu - RT I, 14.02.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

  (4) Mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht (§ 7), maksab tulumaksu §-s 53 sätestatud korras. Mitteresidendist füüsiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, maksab tulumaksu §-s 14 sätestatud korras. Nimetatud mitteresidentide püsiva tegevuskoha kaudu saadud tulu maksustamisel ei kohaldata lõiget 3.
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (5) Kui välislepingu alusel määratud residentsus erineb seaduse alusel määratud residentsusest või kui välislepingus on tulu maksustamisel ette nähtud seaduses sätestatust soodsamad tingimused, kohaldatakse välislepingut.
[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

  (6) Füüsiline isik teavitab maksuhaldurit oma residentsuse muutumisega seotud asjaoludest ning täidab residentsuse määramise vormi. Füüsilise isiku residentsuse määramise vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

§ 7.   Püsiv tegevuskoht

  (1) Püsiv tegevuskoht on majandusüksus, mille kaudu toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis.

[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (2) Püsiv tegevuskoht tekib geograafiliselt piiritletud või liikuva iseloomuga majandustegevuse tulemusena või mitteresidendi nimel lepinguid sõlmima volitatud esindaja kaudu Eestis toimuva majandustegevuse tulemusena.
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (3) Mitteresidendi tulu, mida ta saab Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu, arvestatakse kui tulu, mida see püsiv tegevuskoht oleks võinud saada iseseisva maksumaksjana, kes tegutseb samade või sarnaste tingimuste alusel samadel või sarnastel tegevusaladel ja on täiesti iseseisev mitteresidendi suhtes, kelle püsiv tegevuskoht see on.

§ 8.   Seotud isikud

  (1) Isikud on omavahel seotud, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Igal juhul käsitatakse seotud isikutena järgmisi isikuid:
  1) abikaasad, registreeritud elukaaslased, elukaaslased või otse- või külgjoones sugulased;
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
  2) ühte kontserni kuuluvad äriühingud äriseadustiku § 6 tähenduses;
  3) juriidiline isik ja füüsiline isik, kellele kuulub vähemalt 10% selle juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest;
  4) isikule kuulub koos teiste temaga seotud isikutega kokku üle 50% juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile;
  5) juriidilised isikud, kelle aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest üle 50% kuulub ühele ja samale isikule või seotud isikutele;
  6) isikud, kellele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest;
  7) juriidilised isikud, kelle juhatuse või juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja samad isikud;
  8) tööandja ja tema töötaja, töötaja abikaasa, registreeritud elukaaslane, elukaaslane või otsejoones sugulane;
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
  9) isik on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige (§ 9), juhtimis- või kontrollorgani liikme abikaasa, registreeritud elukaaslane või otsejoones sugulane.
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

  (2) Seotud isikute vahelise tehingu hinna (edaspidi siirdehind) erinevus omavahel mitteseotud isikute vaheliste sarnaste tehingute väärtusest (edaspidi tehingu turuväärtus) maksustatakse § 14, 50 või 53 alusel, kui tegemist ei ole erisoodustusega (§ 48).

  (3) Lõike 2 kohaldamisel käsitatakse seotud isikutena ka mitteresidenti ja tema Eestis asuvat püsivat tegevuskohta ning Eesti residenti ja tema välisriigis asuvat püsivat tegevuskohta.
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (4) Lõike 2 kohaldamisel käsitatakse seotud isikute vaheliste tehingutena ka tehinguid juriidilise isiku koosseisu kuuluvate majandusüksuste vahel, kui neist vähemalt ühe tulu maksustatakse § 521 alusel.
[RT I, 04.03.2019, 1 - jõust. 01.07.2020, jõustumisaeg muudetud [RT I, 28.02.2020, 2]]

§ 9.   Juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgan

  (1) Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgan on igasugune volitatud organ või isik, kellel on tulenevalt vastava juriidilise isiku kohta käivast seadusest, ühingulepingust, põhikirjast või muust juriidilise isiku tegevust reguleerivast õigusaktist õigus osaleda juriidilise isiku tegevuse juhtimisel või juhtorgani tegevuse kontrollimisel.

  (2) Juhtimis- või kontrollorganiks on muu hulgas juhatus, nõukogu, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, prokurist, asutaja kuni juriidilise isiku registrisse kandmiseni, likvideerija, pankrotihaldur, audiitor, revident või revisjonikomisjon. Juhtorganina käsitatakse ka välismaa äriühingu filiaali juhatajat ning mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuhti.

[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (3) Lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse nii avalik- kui eraõiguslike, nii residendist kui ka mitteresidendist juriidiliste isikute suhtes.

§ 10.   Madala maksumääraga territoorium
[Kehtetu - RT I, 26.03.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]

§ 101.   Maksualast koostööd mittetegev jurisdiktsioon

  Maksualast koostööd mittetegev jurisdiktsioon on jurisdiktsioon, mis on kantud „Nõukogu järeldustes maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu kohta” kinnitatud loetelusse.

[RT I, 26.03.2021, 1 - jõust. 01.07.2021]

§ 11.   Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekiri
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (1) Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja (edaspidi nimekiri) kinnitab Maksu- ja Tolliamet otsusega.
[RT I, 20.02.2019, 1 - jõust. 01.07.2019]

  (2) Nimekirja kantakse mittetulundusühing, sihtasutus ja usuline ühendus (edaspidi ühing), kes vastab järgmistele nõuetele:
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
  1) ühing tegutseb avalikes huvides;
  2) ühing tegutseb heategevuslikult, pakkudes kaupa, teenust või muud hüve peamiselt tasuta või muul tulu mittetaotleval või üldkättesaadaval viisil;
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]
  3) ühing ei jaga oma vara või tulu ega anna rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele (§ 9), viimase kaheteistkümne kuu jooksul ühingule annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikutega seotud § 8 lõike 1 punktis 1 loetletud isikutele;
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]
  4) ühingu lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara üle nimekirja kantud või lõikes 10 nimetatud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule;
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
  5) ühingu halduskulud vastavad tema tegevuse iseloomule ja põhikirjalistele eesmärkidele;
  6) ühingu töötajale ja juhtimis- või kontrollorgani liikmele (§ 9) makstav tasu ei ületa samasuguse töö eest ettevõtluses harilikult makstavat tasu.

  (3) Lõike 2 punktis 3 nimetatud nõuet ei kohaldata sotsiaalhoolekandega tegelevale ühingule, usulisele ühendusele ega juhul, kui lõike 2 punktis 3 nimetatud isik kuulub ühingu sihtrühma ega saa võrreldes teiste sihtrühma kuulujatega täiendavaid hüvesid ega soodustusi. Lõike 2 punktis 4 nimetatud nõuet ei kohaldata Eestis asutatud usulisele ühendusele ega muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis (edaspidi lepinguriik) asutatud usulisele ühendusele, kes vastab kirikute ja koguduste seaduse §-le 27.
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

  (4) Nimekirja ei kanta ühingut:
  1) kes ei tegutse kooskõlas põhikirjaga;
  11) kes pole nimekirja kandmise taotluse esitamise ajaks tegutsenud vähemalt kuus kuud ja esitanud selle perioodi kohta majandusaasta aruannet;
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]
  2) kelle nimekirja kandmiseks esitatud dokumendid ei ole õigusaktides kehtestatud nõuetega kooskõlas;
  3) kes ei kasuta majandustegevusest saadud tulu peamiselt § 11 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud eesmärkidel;
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]
  4) kes tegeleb asutaja või annetaja kauba või teenuse reklaamimise või sihtrühma kuuluva isiku kutsealase tegevuse või ettevõtluse soodustamisega;
  5) kellel on ajatamata maksuvõlg;
  6) kes on korduvalt jätnud esitamata aruande või deklaratsiooni õigusaktides ettenähtud tähtajal või korras või kes on korduvalt hilinenud maksusumma tasumisega;
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
  7) keda lõpetatakse või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus;
  8) kes tegeleb ettevõtluse toetamisega või peamiselt mõne kutseala esindajate toetamisega või kes on ametiühing või poliitiline ühendus. Ühendust käsitatakse poliitilise ühendusena, kui ühendus on erakond või valimisliit või kui ühenduse põhieesmärk või põhitegevus on erakonna või valimisliidu või avalike ülesannete täitmiseks valitavale või nimetatavale ametikohale kandideeriva isiku heaks või vastu kampaaniate korraldamine või annetuste kogumine.
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

  (41) Lõike 4 punktis 11 nimetatud tingimusi ei kohaldata kogudusele, kloostrile või välislepingu alusel tegutseva kiriku institutsioonile, kes kuulub nimekirja kantud kirikusse või koguduste liitu.
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

  (5) Lõike 4 punktis 4 nimetatud tingimust ei kohaldata, kui ühing osutab reklaamiteenust lepingu alusel turuhinnaga.

  (6) [Kehtetu - RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

  (7) Maksu- ja Tolliametil on õigus ühing nimekirjast kustutada, kui:
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]
  1) ühingu tegevus ei vasta lõikes 2 nimetatud nõudele;
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
  2) ilmneb lõikes 4 sätestatud asjaolu, mida ei ole nimetatud lõikes 71;
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]
  3) ühing ei ole Maksu- ja Tolliametile teatanud sellisest oma põhikirjas tehtud muudatusest, mille tulemusena ühing ei vasta enam nimekirja kandmise tingimustele, 30 päeva jooksul muudatuse kohta mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kande tegemise päevast arvates või
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
  4) on tuvastatud § 19 lõikes 6 või 7 sätestatud stipendiumide maksmise tingimuse rikkumine.
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

  (71) Nimekirjast kustutatakse ühing:
  1) kes on esitanud selleks kirjaliku taotluse;
  2) kes on vähemalt kolm korda järjest jätnud esitamata aruande või deklaratsiooni õigusaktides ettenähtud tähtajal või korras või vähemalt kolm korda järjest hilinenud maksusumma tasumisega;
  3) keda lõpetatakse.

[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

  (8) Nimekirja koostamise korra ja selleks esitatavate dokumentide loetelu ning ühingu nimekirja kandmise ja sealt kustutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 20.02.2019, 1 - jõust. 01.07.2019]

  (9) Nimekirja kandmise või sealt kustutamise taotlus esitatakse Maksu- ja Tolliametile. Maksu- ja Tolliamet teeb ühingule teatavaks otsuse nimekirja kandmise, kandmata jätmise või sealt kustutamise kohta 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Ühing kantakse nimekirja või kustutatakse nimekirjast otsuse tegemisele järgneva kalendrikuu 1. kuupäeval.
[RT I, 20.02.2019, 1 - jõust. 01.07.2019]

  (10) Muus lepinguriigis asutatud ühingut käsitatakse tulumaksusoodustusega ühinguna, kui on tõendatud, et ta vastab lõikes 2 sätestatud tingimustele ning et ei esine lõike 4 punktides 1, 3–5, 7 ja 8 nimetatud asjaolusid.
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

3. peatükk RESIDENDIST FÜÜSILISE ISIKU TULU MAKSUSTAMINE 

§ 12.   Residendist füüsilise isiku tulu

  (1) Tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas:
  1) palgatulu (§ 13);
  2) ettevõtlustulu (§ 14);
  3) kasu vara võõrandamisest (§ 15);
  4) renditulu ja litsentsitasud (§ 16);
  5) intressid (§ 17);
  6) dividendid (§ 18);
  7) pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad ja hasartmänguvõidud (§ 19);
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
  8) kindlustushüvitised ja väljamaksed pensionifondist (§-d 20, 201 ja 21);
  9) maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuva juriidilise isiku tulu (§ 22).

[RT I, 26.03.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]

  (2) Füüsilise isiku maksustatava tulu hulka ei kuulu §-de 48–53 alusel maksustatavad erisoodustused, kingitused ja annetused ega dividendid või muud kasumieraldised.
[RT I, 30.06.2023, 107 - jõust. 01.01.2025]

  (3) Füüsilise isiku tulu ei ole teise isiku kasuks tehtud dokumendiga tõendatud kulu hüvitis, riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse makstud või kohtu väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitis ega otsese varalise kahju hüvitis, välja arvatud hüvitis, mida makstakse seoses ettevõtlusega. Käesolevat lõiget ei kohaldata hüvitistele, mille maksustamisele on kehtestatud eraldi tingimused ja piirmäärad.
[RT I, 20.11.2014, 1 - jõust. 01.05.2015]

§ 13.   Palgatulu

  (1) Tulumaksuga maksustatakse kõik töö eest saadud rahalised tasud ja töö- või teenistussuhtest tulenevad muud väljamaksed, sealhulgas töötasu, palk, lisatasu, puhkusetasu, töölepingu ülesütlemise või teenistusest vabastamise korral ettenähtud hüvitis, kohtu või töövaidluskomisjoni väljamõistetud hüvitis või viivis, haigushüvitis ning riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu. Tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse korral makstav kahjuhüvitis maksustatakse tulumaksuga juhul, kui seda ei maksta kindlustushüvitisena.

[RT I, 10.07.2020, 4 - jõust. 01.01.2021]

  (11) Tulumaksuga maksustatakse töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasu.

  (2) Tulumaksuga maksustatakse kõik rahalised tasud, mida maksab juriidiline isik juhtimis- või kontrollorgani liikmele (§ 9) oma ametiülesannete täitmise eest.

  (3) Tulumaksuga ei maksustata:
  1) ametnikule, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele tööandja või tema asemel kolmanda isiku makstavat teenistus-, töö- või ametilähetusega seotud kulude hüvitist ning välislähetuse päevaraha ja välislähetustasu, samuti teenistuja perekonnaliikme eest makstavat nimetatud kulude hüvitist ning teises paikkonnas asuvale ametikohale nimetamisega seotud kolimiskulude hüvitist. Välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on 50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta. Käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud kulude hüvitiste ja välislähetuse päevaraha tulumaksuvabalt maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega;

[RT I, 30.06.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
  11) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikule tööandja või tema asemel kolmanda isiku poolt tehtavaid samas punktis nimetatud väljamakseid töö tegemise kohas kehtivates piirmäärades, kui töö tegemise koht asub välisriigis;
  12) rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduse alusel missioonil osalevale eksperdile makstavat päevaraha, mis ei ületa Euroopa Liidu Nõukogus tsiviilmissioonidele kokkulepitud päevaraha ülemmäära, ning sõidu-, majutus- ja muude kulude hüvitist.
[RT I, 04.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]
  13) kaitseväeteenistuse seaduse alusel rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalevale tegevväelasele makstavat päevaraha, mis ei ületa käesoleva lõike punktis 1 sätestatud välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära neljakordset ulatust;
[RT I, 20.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]
  14) Euroopa Liidu rahastatavas mestimis- või tehnilise abi ja teabevahetuse projektis osalevale eksperdile makstavat päevaraha, mis ei ületa Euroopa Komisjoni kehtestatud päevaraha ülemmäära;
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]
  15) Euroopa Liidu institutsiooni või asutuse juures riikliku eksperdi ülesandeid täitvale ametnikule või töötajale makstavat päevaraha, mis ei ületa selle institutsiooni või asutuse kehtestatud päevaraha ülemmäära, ning sõidu-, majutus- ja muude kulude hüvitist;
[RT I, 17.12.2015, 2 - jõust. 01.01.2016, kohaldatakse tagasiulatuvalt 2015. aasta 1. jaanuarist.]
  16) Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti pikaajalisel lähetusel ja lühiajalisel kohapeale suunamisel ning Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti varjupaigatugirühma lähetusel osalevale ametnikule või töötajale makstavat päevaraha, mis ei ületa Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti kehtestatud päevaraha ülemmäära, ning sõidu-, majutus- ja muude kulude hüvitist;
[RT I, 26.03.2021, 1 - jõust. 05.04.2021, rakendatakse tagasiulatuvalt 2021. aasta 1. jaanuarist.]
  2) ametnikule, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavat hüvitist seoses isikliku sõiduauto kasutamisega teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel. Isikliku sõiduautona käsitatakse esimeses lauses nimetatud isiku kasutuses olevat sõiduautot, mis ei ole tööandja omanduses ega valduses. Ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär on sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,30 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta. Sõitude kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega;

[RT I, 03.07.2014, 19 - jõust. 01.09.2014]
  21) punktis 2 nimetatud isikule, kellel on puue, makstavat hüvitist seoses isikliku mootorsõiduki kasutamisega sõiduks elukoha ja töökoha vahel, kui selleks ei ole võimalik kasutada ühistransporti või ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust. Käesolevas punktis ja punktis 2 sätestatud kulusid võib hüvitada kokku maksuvabalt punktis 2 sätestatud piirmäära ulatuses. Hüvitist makstakse ja sõitude kohta peetakse arvestust punktis 2 nimetatud korras;

[RT I 2009, 18, 109 - jõust. 01.07.2009]
  22) töövaidluse lahendamise seaduse § 10 kohaselt töövaidluskomisjoni istungil osalemisega seotud kaasistuja kulude hüvitisi vastavalt käesoleva lõike punktidele 1 ja 2;
[RT I, 04.07.2017, 3 - jõust. 01.01.2018]
  23) punktis 2 nimetatud isikule makstavat parkimistasu hüvitist seoses isikliku sõiduauto kasutamisega teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel;
[RT I, 07.07.2017, 3 - jõust. 01.08.2017, punkti 2³ rakendatakse tagasiulatuvalt 2017. aasta 1. juulist.]
  3) Riigikogu liikme staatuse seaduse alusel Riigikogu liikmele tehtavaid väljamakseid töö ja lähetusega seotud kulude ning eluasemekulude katteks ning Riigikogu liikme elamispinnaga kindlustamise kulusid;
[RT I 2007, 44, 316 - jõust. 14.07.2007]
  4) Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse alusel Vabariigi Presidendile ja tema abikaasale, samuti presidendile pärast ametivolituste lõppemist ja tema abikaasale tehtavad väljamaksed esinduskulude ja muude kulutuste katteks;
  41) Vabariigi Valitsuse seaduse § 311 alusel Vabariigi Valitsuse liikmetele tehtavaid väljamakseid;
[RT I 2010, 1, 2 - jõust. 01.01.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 29.12.2012, 1)]
  42) kohtute seaduse § 761 alusel Riigikohtu esimehele tehtavaid väljamakseid;
[RT I, 23.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]
  43) prokuratuuriseaduse § 223 alusel riigi peaprokurörile tehtavaid väljamakseid;
[RT I, 28.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
  44) õiguskantsleri seaduse § 14 lõike 51 alusel õiguskantslerile tehtavaid väljamakseid;
[RT I, 28.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
  45) Riigikontrolli seaduse § 27 lõike 71 alusel riigikontrolörile tehtavaid väljamakseid;
[RT I, 28.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
  46) Vabariigi Valitsuse seaduse § 79 lõike 31 alusel riigisekretärile tehtavaid väljamakseid;
[RT I, 28.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
  5) [kehtetu - RT I 2003, 88, 587 - jõust. 01.01.2004]
  6) laevapere liikmele ja tsiviilõhusõiduki meeskonnaliikmele reisil viibimise ajal antava toitlustamise maksumust, mis ei ületa 10 eurot isiku kohta päevas;
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]
  7) töötajale lapse sünni puhul makstud toetust, mis ei ületa 5/12 residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi maksuvabast tulust (§ 23);
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]
  8) [kehtetu - RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]
  9) tööandja poolt tasutud töötajate täiend- ja ümberõpet seoses töö- või teenistussuhte lõpetamisega koondamise tõttu;
  10) tööandja poolt tehtud kulutusi töötaja või ametniku tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel saadud tervisekahjustuse raviks;
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]
  11) välisteenistuse seaduse § 62 lõike 1 alusel diplomaadile tehtavaid väljamakseid;
  12) [kehtetu - RT I, 10.07.2012, 2 - jõust. 01.04.2013]
  13) kaitseväelasele sõjaväelisel väljaõppel, reservteenistuses, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, Kaitseväe õhusõidukis või sõjalaeval antava toitlustamise maksumust;

[RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
  131) päästeseaduse § 47 lõike 1 ning politsei ja piirivalve seaduse § 721 lõike 1 alusel tagatava tasuta toitlustamise maksumust;
[RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
  14) salajasele koostööle kaasatud isikutele makstud tasu;
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
  15) ametniku, töötaja või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme eest tasutud §-s 28 sätestatud täiendava kogumispensioni kindlustusmakseid, vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud summasid ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta (ELT L 198, 25.07.2019, lk 1–63) artikli 2 punktis 4 nimetatud üleeuroopalise personaalse pensionitoote ehk PEPP-i lepingu (edaspidi PEPP-i leping) sissemakseid, mis ei ületa 15% talle kalendriaasta jooksul makstud ja tulumaksuga maksustatud väljamaksete summast ega 6000 eurot;
[RT I, 17.03.2023, 5 - jõust. 27.03.2023]
  16) politsei ja piirivalve seaduse § 371 lõike 81 alusel makstavat politseiametniku vormiriietuse hüvitist.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
  17) kaitseväeteenistuse seaduse alusel rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalenud tegevväelasele ja teenistusülesannete täitmise tõttu püsiva tervisekahjustuse saanud tegevväelasele makstavat täiendus- ja ümberõppekulu hüvitist;
[RT I, 17.12.2015, 2 - jõust. 01.01.2016]
  171) kaitseväeteenistuse seaduse § 13 lõike 11 alusel makstavat tegevväelase individuaalvarustuse hüvitist ja sama seaduse § 54 lõike 14 alusel makstavat ajateenija eluasemelaenu intressi hüvitist;
[RT I, 07.03.2023, 7 - jõust. 01.04.2023]
  18) Kaitseliidu liikmele teenistuskohustuse täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise eest Kaitseliidu seaduse § 67 lõike 2 alusel makstavat hüvitist.
[RT I, 20.04.2018, 4 - jõust. 01.05.2018]

  (31) Ametnik käesoleva seaduse tähenduses on ka avaliku teenistuse seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud isik.
[RT I, 10.07.2020, 4 - jõust. 01.01.2021]

  (4) Kui isik saab välisriigis töötamise eest lõigetes 1, 11 või 2 nimetatud tulu või erisoodustust (§ 48), ei maksustata seda Eestis tulumaksuga, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
  1) isik on viibinud töötamise eesmärgil välisriigis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul;
  2) välisriigis on nimetatud tulu olnud isiku maksustatav tulu ning see on dokumentaalselt tõendatud ja tõendil on näidatud tulumaksu summa (ka juhul, kui summa on null).

  (5) Laevapere liikmele makstud tasu maksustatakse § 4 lõikes 6 nimetatud määraga, kui tasu on saadud töötamise eest laeval:
  1) mille kogumahutavus on vähemalt 500 ning mida kasutatakse kaupade või reisijate rahvusvahelisel meritsi veol § 521 lõike 5 tähenduses, välja arvatud Euroopa Majanduspiirkonnas regulaarreise tegeval reisilaeval, ja
[RT I, 28.02.2020, 2 - jõust. 01.07.2020]
  2) mis kannab lepinguriigi lippu.
[RT I, 04.03.2019, 1 - jõust. 01.07.2020, jõustumisaeg muudetud [RT I, 28.02.2020, 2]]

  (6) Laevapere liikmele makstud tasu maksustatakse § 4 lõikes 6 nimetatud määraga, kui tasu on saadud töötamise eest § 521 lõikes 11 nimetatud laeval, mille kogumahutavus on vähemalt 500 ja mis kannab lepinguriigi lippu, tingimusel et rohkem kui 50% laeva tööajast sisustab meritsi vedu.
[RT I, 28.02.2020, 2 - jõust. 01.07.2020]

  (7) Riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses on laevapere liikme tasult arvutatud tulumaks. Riigiabi andmisel juhindutakse Euroopa Komisjoni meretranspordialase riigiabi suunistest (edaspidi merendusabi suunised) ja Euroopa Komisjoni asjakohasest riigiabi andmist lubavast otsusest. Riigiabi saaja on § 40 lõikes 1 nimetatud isik, kes vastab lõikes 5 ning § 521 lõike 3 punktides 4 ja 5 sätestatud tingimustele.
[RT I, 28.02.2020, 2 - jõust. 01.07.2020]

  (8) Kliimaministeerium või tema volitatud asutus arvutab Maksu- ja Tolliameti edastatud vajalikest andmetest lähtudes riigiabi suuruse ning kannab andmed konkurentsiseaduse §-s 492 sätestatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse, samuti teostab järelevalvet käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud riigiabi reeglitele vastavuse üle.
[RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023]

§ 14.   Ettevõtlustulu

  (1) Tulumaksuga maksustatakse ettevõtlusest saadud tulu (ettevõtlustulu), olenemata selle laekumise ajast.

  (2) Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus (sealhulgas ka notari ja kohtutäituri ning vabakutselise loovisiku loometegevus), mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus.
[RT I, 23.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

  (3) Ettevõtluseks ei loeta füüsilise isiku poolt oma väärtpaberite võõrandamist.

  (4) Ettevõtlustulu võib hõlmata ka §-s 16 nimetatud tulusid.

  (5) Äriregistrisse või lepinguriigi registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja ja mitteresidendist füüsilisest isikust ettevõtja, kellel on Eestis registreeritud püsiv tegevuskoht, võivad teha oma ettevõtlustulust 6. peatükis lubatud mahaarvamisi. Enne füüsilisest isikust ettevõtja registreerimist tehtud kulud võib ettevõtlustulust maha arvata, kui need on seotud ettevõtja registreerimisega või ettevõtluse alustamiseks vajalike tegevuslubade ja registreeringute saamisega.

[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

  (51) [Kehtetu - RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

  (52) [Kehtetu - RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

  (53) Füüsilisest isikust ettevõtja maksustamisperioodi ettevõtlustulust tehakse ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning saadud summa jagatakse enne maksumääraga korrutamist 1,33-ga, kui ettevõtlustulu maksustamisel kohaldatakse sotsiaalmaksuseadust.

[RT I, 28.12.2017, 74 - jõust. 01.01.2018]

  (54) Kui lõike 53 kohaselt arvutatud summa ja arvu 0,33 korrutis on väiksem sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 5 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksust, siis lõike 53 kohast jagamistehet ei tehta ja tulumaks arvutatakse ettevõtlustulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning mida on vähendatud sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 5 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksu võrra. Maksustamisele kuuluvat ettevõtlustulu ületav sotsiaalmaksu summa kantakse § 35 alusel edasi järgmistele maksustamisperioodidele.

[RT I, 28.12.2017, 74 - jõust. 01.01.2018]

  (55) Kui lõike 53 kohaselt arvutatud summa ja arvu 0,33 korrutis on suurem sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkti 5 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksust, siis lõike 53 kohast jagamistehet ei tehta ja tulumaks arvutatakse ettevõtlustulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning mida on vähendatud sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkti 5 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksu võrra.
[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

  (6) Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja kohta käesolevas seaduses sätestatu laieneb ka notarile ja kohtutäiturile.

[RT I, 23.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

  (7) Kui füüsilisest isikust ettevõtja ja temaga seotud isiku vahel ettevõtluse käigus tehtud tehingu hind on erinev nimetatud tehingu turuväärtusest, maksustatakse tulumaksuga summa, mille maksumaksja oleks tuluna saanud, või summa, mille maksumaksja oleks kuluna kandmata jätnud, kui siirdehind oleks vastanud turuväärtusele.

[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (8) Lõikes 7 nimetatud tehingute turuväärtuse määramise meetodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (9) Lõiget 7 ei kohaldata siirdehinna ja tehingu turuväärtuse vahele, kui füüsilisest isikust ettevõtja on sellelt tulumaksu tasunud või sellelt on § 41 kohaselt tulumaks kinni peetud. Lõiget 7 ei kohaldata ka § 37 lõikes 7 sätestatud juhul.
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (10) Kui füüsilisest isikust ettevõtja teenib välisriigis ettevõtlustulu, ei maksustata seda Eestis tulumaksuga, kui on täidetud mõlemad alljärgnevad tingimused:
  1) ettevõtlustulu on teenitud tema välisriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu;
  2) välisriigis on nimetatud tulu olnud maksustatav tulu ning see on dokumentaalselt tõendatud ja tõendil on näidatud tulumaksu summa.
[RT I, 28.12.2017, 74 - jõust. 01.01.2018]

§ 15.   Kasu vara võõrandamisest

  (1) Tulumaksuga maksustatakse kasu (§ 37) ükskõik millise võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme, sealhulgas kinnis- või vallasasja, väärtpaberi, nimelise aktsia, osa, täis- või usaldusühingusse tehtud sissemakse, ühistule makstud osamaksu, investeerimisfondi osaku, nõudeõiguse, ostueesõiguse, hoonestusõiguse, kasutusvalduse, isikliku kasutusõiguse, rentniku õiguste, tagasiostukohustuse, hüpoteegi, kommertspandi, registerpandi või muu piiratud asjaõiguse või selle järjekoha või muu varalise õiguse (edaspidi vara) müügist või vahetamisest. Väärtpaberi kehtivuse kaotamist käsitatakse väärtpaberi müügina.
[RT I, 14.02.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

  (2) Tulumaksuga maksustatakse aktsiaseltsi aktsiakapitali, osaühingu või ühistu osakapitali või täis- või usaldusühingu sissemaksete vähendamisel, samuti aktsiate, osade või osamaksete tagasiostmisel või tagastamisel või muul juhul omakapitalist saadud väljamakse osa, mis ületab osaluse (aktsiad, osad, osamaks) soetamismaksumust, välja arvatud nimetatud väljamakse osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud, arvestades § 50 lõike 21 teises lauses sätestatut.
[RT I 2008, 51, 286 - jõust. 01.01.2009]

  (3) Tulumaksuga maksustatakse juriidilise isiku likvideerimisel saadud likvideerimisjaotise osa, mis ületab osaluse soetamismaksumust, välja arvatud likvideerimisjaotise osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud, arvestades § 50 lõike 21 teises lauses sätestatut.
[RT I 2008, 51, 286 - jõust. 01.01.2009]

  (31) Tulumaksuga maksustatakse lepingulise investeerimisfondi osaku või aktsiaseltsifondi aktsia tagastamisel ja lepingulise investeerimisfondi või aktsiaseltsifondi likvideerimisel saadud väljamakse osa, mis ületab osaku või aktsia soetamismaksumust, välja arvatud nimetatud väljamakse osa, mille aluseks olev investeerimisfondi tulu on 51. peatüki sätete kohaselt tulumaksuga maksustatud või § 312 lõike 2 kohaselt tulumaksust vabastatud.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

  (32) Äriühingu ühinemisel füüsilise isiku varaga maksustatakse tulumaksuga äriühingult rahalises või mitterahalises vormis saadud tulu ning üle võetud kohustuste vahe, mis ületab osaluse soetamismaksumust, välja arvatud nimetatud kasu osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud. Kui äriühingult üle võetud kohustus langeb hiljem ära nõudest loobumise, aegumise, võlgniku ja võlausaldaja kokkulangemise tõttu või muul põhjusel, maksustatakse tulumaksuga äralangenud kohustuse summa, mille võrra ühinemisel äriühingust saadud tulu vähendati.
[RT I, 21.03.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]

  (4) Tulumaksuga ei maksustata:
  1) vastuvõetud pärandvara;
  2) omandireformi käigus tagastatud vara;
  3) kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, ja sundvalduse seadmise eest makstavat tasu ja hüvitist, samuti sama seaduse alusel läbiviidud kinnisasjade vahetamisest ja maakorraldusest saadud tulu ja hüvitist;

[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
  31) maakorraldustoimingu käigus saadud hüvitist;
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
  4) tulu isiklikus tarbimises oleva vallasasja võõrandamisest;
  5) tulu omandireformi käigus tagastatud maa võõrandamisest;
  6) tulu, mida rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi saanud isik on saanud rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi alusel talle väljaantud erastamisväärtpaberite müügist;
  7) tulu, mida põllumajandusreformi õigustatud subjekt on saanud talle väljaantud tööosaku müügist;
  8) tulu, mida omandireformi õigustatud subjekt on saanud talle õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise korralduse alusel väljaantud erastamisväärtpaberite müügist;
  81) omandireformi õigustatud subjektile makstud kompensatsiooni õigusvastaselt võõrandatud vara eest, samuti talle välja antud, kuid kasutamata jäänud erastamisväärtpaberite eest makstud hüvitist;
  9) tulu osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) vahetamisest äriühingute või mittetulundusühistute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus;
  10) tulu äriühingus osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) suurendamisest või omandamisest mitterahalise sissemakse teel;
  11) tulu lepinguriigi investeerimisfondi osakute või aktsiate vahetamisest investeerimisfondide seaduse § 14 lõike 3 punktis 2 või § 18 lõike 5 punktis 2 sätestatud tingimustel ja tulu investeerimisfondi osakute või muu osaluse vahetamisest investeerimisfondide ühinemise käigus;
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]
  12) tulu taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmiseks kasutatava kuni 15 kW netovõimsusega tootmisseadmega toodetud elektrienergia müügist.
[RT I, 07.03.2023, 21 - jõust. 17.03.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2022. aasta 1. jaanuarist.]

  (41) Lõike 4 punktis 12 sätestatud maksuvabastust kohaldatakse ka juhul, kui nimetatud tulu on saadud elektrienergiat müüva korteriühistu liikmena ja tootmisseadme netovõimsus ei ületa 15 kW ühe liitumispunkti või 8 kW ühe korteriomandi kohta.
[RT I, 07.03.2023, 21 - jõust. 17.03.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2022. aasta 1. jaanuarist.]

  (5) Tulumaksuga ei maksustata kinnisasja, elamuühistu osamaksu või hooneühistu liikmesuse võõrandamisest saadud kasu, kui:
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
  1) kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma elukohana, või
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
  2) kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum ning kinnisasi on läinud maksumaksja omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise teel või
  3) kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum ning nimetatud eluruum ja selle juurde kuuluv maa on läinud maksumaksja omandisse ostueesõigusega erastamise teel ning kinnistu suurus ei ületa 2 hektarit või
  4) suvila või aiamaja vallasasjana või kinnisasja olulise osana on maksumaksja omandis olnud üle kahe aasta ning kinnistu suurus ei ületa 0,25 hektarit või
  5) ehitis või korter kui vallasasi on läinud maksumaksja omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või ostueesõigusega erastamise teel või
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
  6) [kehtetu - RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
  7) maksumaksja kasutas elamu- või hooneühistule kuuluvas elamus asuvat korterit kuni võõrandamiseni oma elukohana.
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (6) Kui lõikes 5 sätestatud maksuvabastuse aluseks on eluruumi kasutamine maksumaksja elukohana, ei rakendata maksuvabastust rohkem kui ühe võõrandamise suhtes kahe aasta jooksul. Kui kinnisasja, ehitist või korterit kasutati samaaegselt selle elukohana kasutamisega ka muul otstarbel, rakendatakse maksuvabastust proportsionaalselt elukohana ja muul otstarbel kasutatud ruumide pindala suhtele.

[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

§ 16.   Renditulu ja litsentsitasu

  (1) Tulumaksuga maksustatakse üür, rent, tasu hoonestusõiguse seadmise ja reaalkoormatise talumise eest ning seadusest või tehingust tuleneva eseme kasutamise piirangu talumise eest saadud muu tasu (edaspidi renditulu). Renditulu hulka ei kuulu võlaõigusseaduse § 292 tähenduses kõrvalkulude ja § 293 tähenduses koormiste kandmine renditulu saaja eest või nende kandmise hüvitamine renditulu saajale ega käesoleva seaduse § 19 lõike 3 punktis 15 nimetatud summa.
[RT I, 30.06.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

  (2) Tulumaksuga maksustatakse tasu kirjandus-, kunsti- või teadusteoste (sealhulgas kino- või videofilmi, raadio- või telesaate salvestise või arvutiprogrammi) autoriõiguse, patendi, kaubamärgi, tööstusdisainilahenduse või kasuliku mudeli, plaanide, salajaste valemite või protsesside kasutada andmise või nende kasutamise õiguse võõrandamise eest (edaspidi litsentsitasu).

  (3) Tulumaksuga maksustatakse tasu tööstus-, kaubandus- või teadusseadme või tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase oskusteabe kasutada andmise või nende kasutamise õiguse võõrandamise eest (edaspidi litsentsitasu).
[RT I, 30.06.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

§ 17.   Intress

  (1) Tulumaksuga maksustatakse laenult, liisingult ja muult võlakohustuselt, samuti väärtpaberilt ja hoiuselt saadud intress, sealhulgas selline võlakohustuselt arvutatud summa, mille võrra esialgset võlakohustust suurendatakse. Intressina käsitatakse ka lepingulise investeerimisfondi arvel osakuomanikule tehtud rahalist väljamakset, välja arvatud § 15 lõikes 31 nimetatud väljamakset. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral makstavat viivitusintressi (viivist) intressina ei käsitata.

[RT I, 14.02.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

  (11) Tulumaksuga ei maksustata lõikes 1 nimetatud intressi, mis on saadud kogumispensionide seaduse §-s 31 nimetatud pensioni investeerimiskontol (edaspidi pensioni investeerimiskonto) olnud raha eest soetatud finantsvaralt või mille aluseks olev investeerimisfondi tulu on käesoleva seaduse 51. peatüki sätete kohaselt maksustatud või § 312 lõike 2 kohaselt tulumaksust vabastatud.
[RT I, 16.12.2022, 5 - jõust. 01.01.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2022. aasta 1. jaanuarist]

  (12) Tulumaksuga ei maksustata lõikes 1 nimetatud intressi, mis on saadud PEPP-i lepingu alusel. PEPP-i lepingu väljamaksed maksustatakse § 21 alusel.
[RT I, 17.03.2023, 5 - jõust. 27.03.2023]

  (2) [Kehtetu - RT I, 24.12.2016, 1 - jõust. 01.01.2018]

  (3) [Kehtetu - RT I, 24.12.2016, 1 - jõust. 01.01.2018]

§ 171.   Tulu finantsvaralt

  (1) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud finantsvaralt (edaspidi finantsvara) saadud kasult või tulult tekkivat tulumaksukohustust võib §-s 172 sätestatud tingimuste täitmisel edasi lükata.

  (2) Finantsvarana käsitatakse:
  1) väärtpaberit, mida pakutakse lepinguriigis või Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriigis avalikult väärtpaberituru seaduse või vastava välisriigi õigusaktide tähenduses;
  2) väärtpaberit, mis on võetud kauplemisele punktis 1 nimetatud riigi reguleeritud väärtpaberiturul või mitmepoolses kauplemissüsteemis (edaspidi käesolevas paragrahvis turg) või mille kohta on esitatud taotlus kauplemisele võtmiseks sellisel turul tingimusel, et selle turu üle teostatakse finantsjärelevalvet ning see turg on selle riigi poolt tunnustatud ja korrapäraselt korraldatav ning selle vahendusel on avalikkusel võimalik omandada ja võõrandada väärtpabereid;
  3) punktidega 1 ja 2 hõlmamata investeerimisfondi aktsiat või osakut investeerimisfondide seaduse tähenduses või punktis 1 nimetatud välisriigis asutatud sellise investeerimisfondi aktsiat või osakut, mille üle teostatakse finantsjärelevalvet;
  4) punktis 1 nimetatud riigi residendist krediidiasutuses või krediidiasutuse nimetatud riigis asuvas püsivas tegevuskohas avatud hoiust;
[RT I, 24.12.2016, 1 - jõust. 01.01.2018]
  5) alates 2010. aasta 1. augustist sõlmitud investeerimisriskiga elukindlustuslepingut, mille alusvaraks on punktides 1–4 ja lõike 3 punktis 1 nimetatud finantsvara ning mis on sõlmitud punktis 1 nimetatud riigi kindlustusandjaga;
  6) punktidega 1 ja 2 hõlmamata tuletisinstrumenti, mille osapooleks on punktis 1 nimetatud riigi residendist fondivalitseja, investeerimisühing või krediidiasutus ning mille alusvaraks on punktides 2–4 nimetatud finantsvara ja
  7) punktidega 1 ja 2 hõlmamata lühiajalist võlaväärtpaberit, kui võlaväärtpaber on likviidne ja selle väärtus on igal ajal täpselt määratav ning selle on emiteerinud punktis 1 nimetatud riigi resident, kes vastab investeerimisfondide seaduse § 107 lõike 2 punktides 1–4 sätestatud tingimustele.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

  (3) Finantsvarana käsitatakse ka lõike 2 punktis 1 nimetamata riigi investeerimisfondi aktsiat või osakut ja sellise riigi turul kauplemisele võetud väärtpaberit tingimusel, et:
  1) selle investeerimisfondi, fondivalitseja või turu üle teostatakse finantsjärelevalvet ja
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]
  2) maksumaksja teeb finantsvaraga seotud tehingu väärtpaberituru seaduse §-s 43 nimetatud investeerimisteenuse osutamise raames lõike 2 punktis 1 nimetatud riigi residendist krediidiasutuse, investeerimisühingu või fondivalitsejaga.

  (4) Finantsvara soetamisena käsitatakse ka pärast hoiuse- või kindlustuslepingu sõlmimist selle alusel tehtavaid sissemakseid.

  (5) Finantsvara peab soetamise ajal vastama lõikes 2 või 3 sätestatud tingimustele.

  (6) Finantsvara suhtes sätestatut kohaldatakse ka vara suhtes, mis soetati finantsvarana, kuid mis selle vara võõrandamise, sellelt tulu saamise või lepingu lõppemise ajal ei vasta finantsvarale käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele.

  (7) Finantsvarana ei käsitata kogumispensioni kindlustuslepingut, pensionifondi osakut ega PEPP-i lepingut (§-d 28 ja 281).
[RT I, 17.03.2023, 5 - jõust. 27.03.2023]

  (8) Investeerimisriskiga elukindlustuslepinguna käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses lepingut, mille alusvaraga seotud investeerimisriski kannab vastavalt kindlustuslepingule kindlustusvõtja ning mille alusvara soetamiseks tasutud kindlustusmaksete nominaalväärtuse säilimine ei ole garanteeritud.
[RT I, 17.11.2017, 3 - jõust. 01.10.2018]

§ 172.   Investeerimiskonto

  (1) Tulumaksukohustuse edasilükkamiseks tuleb:
  1) finantsvara soetada üksnes selleks krediidiasutuses või krediidiasutuse püsivas tegevuskohas avatud rahakontol (edaspidi investeerimiskonto) oleva raha eest ja
  2) finantsvaralt saadud tulu kanda viivitamatult investeerimiskontole.

  (2) Lõikes 1 sätestatud nõudeid ei kohaldata finantsvara vahetamise korral.

  (3) Investeerimiskonto võib avada § 171 lõike 2 punktis 1 nimetatud riigi residendist krediidiasutuses või krediidiasutuse nimetatud riigis asuvas püsivas tegevuskohas.

  (4) Investeerimiskontolt väljamakse tegemisel maksustatakse summa, mille võrra kõikidelt investeerimiskontodelt tehtud väljamaksed ületavad selle väljamakse järgselt kõikidele investeerimiskontodele tehtud sissemaksete jääki. Sissemaksete jääk arvutatakse pärast iga sisse- ja väljamakset, liites sissemakse eelnevale jäägile või lahutades väljamakse eelnevast jäägist.

  (5) Investeerimiskonto väljamaksena käsitatakse kõiki investeerimiskontolt tehtud kandeid, millega ei soetata finantsvara või millega ei kanta raha üle teisele investeerimiskontole. Väljamaksena käsitatakse ka §-s 171 nimetatud tulu, mida ei kanta käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 kohaselt investeerimiskontole. Väljamaksena ei käsitata valuuta konverteerimist investeerimiskontol.
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

  (6) Investeerimiskonto sissemaksena käsitatakse kõiki investeerimiskontole tehtud kandeid. Sissemaksena käsitatakse ka §-s 171 nimetatud tulu, kui see on tulumaksuga maksustatud, ja enne konto investeerimiskontona kasutusele võtmist sellel olevat jääki. Sissemaksena ei käsitata finantsvaralt saadud maksustamata tulu ega raha, mis kanti üle teiselt investeerimiskontolt.

  (7) Finantsvara soetamise ja võõrandamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulu käsitatakse investeerimiskonto sissemaksena, kui seda ei ole juba arvestatud sissemakse osana.

  (8) Finantsvaralt, mida ei olnud võimalik tehingu sisu tõttu soetada raha eest, saadud tulult tekkiva tulumaksukohustuse edasilükkamiseks tuleb nimetatud finantsvara soetamismaksumus deklareerida tuludeklaratsioonis investeerimiskonto sissemaksena.
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

  (9) Kui investeerimiskonto sulgemisel ei kanta sellel olevat raha teisele investeerimiskontole, siis käsitatakse seda investeerimiskonto väljamaksena. Viimase investeerimiskonto sulgemise ajal alles oleva finantsvara soetamismaksumuse võrra vähendatakse investeerimiskonto sissemaksete jääki.

  (10) Kahju, mis tekkis investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvara turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule või temalt turuhinnast kõrgema hinnaga omandatud finantsvara võõrandamisest või finantsvara kehtivuse kaotamisest maksumaksjaga seotud isiku kasuks turutingimustest erinevatel tingimustel, deklareeritakse investeerimiskonto väljamaksena.
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

  (11) Kui dividendi saamise õigust andev finantsvara soetati investeerimiskontol olnud raha eest 30 päeva jooksul enne dividendiõiguslike isikute määramise päeva ja võõrandati dividendiõiguslike isikute määramise päeval või 30 päeva jooksul pärast nimetatud päeva, deklareeritakse selle finantsvara võõrandamisest saadud kahju investeerimiskonto väljamaksena.
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

  (12) Investeerimiskontol olevat raha ei või kasutada niisuguste kohustuste tagatisena, mis ei ole seotud finantsvara soetamisega.

  (13) Lõikes 12 nimetatud tingimuse mittetäitmise korral ei saa finantsvaralt saadavalt kasult või tulult tekkivat maksukohustust edasi lükata. Sellisel juhul deklareeritakse sellel investeerimiskontol oleva raha jääk väljamaksena. Investeerimiskonto väljamaksena deklareeritakse ka sellel kontol olnud raha eest soetatud alles oleva finantsvara soetamismaksumus.

  (14) Lõigetes 9 ja 13 nimetatud juhtudel ei käsitata finantsvara investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvarana.
[RT I 2010, 34, 181 - jõust. 01.01.2011]

§ 18.   Dividendid ja muu tulu osalusest
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

  (1) Tulumaksuga maksustatakse kõik dividendid ja muud kasumieraldised, mida residendist füüsiline isik saab välismaa juriidiliselt isikult rahalises või mitterahalises vormis.

  (11) Lõikes 1 nimetatud dividendi ei maksustata tulumaksuga, kui selle maksmise aluseks olevalt kasumiosalt on tulumaks makstud, kui dividendilt on tulumaks välisriigis kinni peetud või kui dividend on saadud pensioni investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvaralt.
[RT I, 16.12.2022, 5 - jõust. 01.01.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2022. aasta 1. jaanuarist]

  (12) Lõiget 11 ei kohaldata sellise tehingu või tehingute ahela puhul, millel puudub majanduslik sisu ja mille peamine eesmärk või üks peamisi eesmärke on maksueelise saamine.
[RT I, 07.07.2017, 3 - jõust. 01.01.2018]

  (13) [Kehtetu - RT I, 30.06.2023, 107 - jõust. 01.01.2025]

  (2) Dividend on väljamakse, mida tehakse juriidilise isiku pädeva organi otsuse alusel puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist ning mille aluseks on dividendi saaja osalus juriidilises isikus (aktsiate või osade omamine, täis- või usaldusühingu osanikuks või tulundusühistu liikmeks olemine või muud osaluse vormid vastavalt äriühingu asukohamaa seadustele).

  (3) Aktsia- või osakapitali või sissemaksete vähendamisel, aktsiate või osade tagasiostmisel või juriidilise isiku likvideerimisel tehtavate väljamaksete maksustamine toimub vastavalt § 15 lõigetele 2 ja 3.

  (4) Kui residendist füüsiline isik on sellise juriidilise isiku staatuseta isikuteühenduse liige või varakogumi osanik või kaasomanik, mida selle asutamise või moodustamise riigi õiguse kohaselt ei käsitata tulumaksuga maksustamisel juriidilise isikuna, maksustatakse nimetatud ühenduse või varakogumi puhaskasumi osa proportsionaalselt residendist füüsilise isiku osalusega, hääleõigusega või kaasomandi osaga. Selliselt maksustatud kasumiosa arvel saadud kasumieraldisi tulumaksuga ei maksustata.

[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

  (5) Lõiget 4 ei kohaldata osalusele varakogumis, mille kohta on emiteeritud väärtpaber väärtpaberituru seaduse § 2 tähenduses. Sellisest varakogumist saadud tulu maksustatakse § 15 lõigete 1–31 või § 17 lõike 1 alusel.

[RT I, 14.02.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

  (6) Kui residendist füüsiline isik on usaldusfondi osanik, maksustatakse usaldusfondi saadud tulu proportsionaalselt tema osaga usaldusfondis. Nimetatud tulu arvel saadud kasumijaotisi tulumaksuga ei maksustata.

[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

§ 19.   Pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad, hasartmänguvõidud, hüvitised ja elatis

[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (1) [Kehtetu - RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (2) Tulumaksuga maksustatakse saadud pensionid, toetused, stipendiumid, kultuuri-, spordi- ja teaduspreemiad, hasartmänguvõidud, perehüvitiste seaduse alusel saadud hüvitised ning spordilähetuse ja loomeliidu poolt loovisikule tema loometööga seotud lähetuse hüvitised ja päevaraha.
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

  (3) Tulumaksuga ei maksustata:
  1) [kehtetu - RT I 2003, 88, 587 - jõust. 01.01.2004]
  2) [kehtetu - RT I 2001, 79, 480 - jõust. 01.01.2002]
  3) seaduses või valla- või linnavolikogu määruses sätestatud toetust, välja arvatud toetus, mida makstakse seoses ettevõtlusega, töö- või teenistussuhtega või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga, ning lõikes 4 nimetatud toetused;
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]
  31) tööturumeetmete seaduses sätestatud tööturuteenusel osalemise toetamise tööturumeetme raames ja Euroopa Liidu vahenditest füüsilisele isikule makstavat tööturutoetust tööturuteenusel osalemisega seotud kulude hüvitamiseks ja tööturuteenusel osalemise soodustamiseks, kui see on makstud tööturumeetmete seaduse §-s 15 sätestatud piirmääras;
[RT I, 07.03.2023, 5 - jõust. 01.01.2024]
  32) Euroopa Liidu struktuuritoetusest füüsilisele isikule makstavat toetust kinnistule vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitamiseks või kogumismahuti paigaldamiseks;
[RT I, 06.12.2018, 2 - jõust. 16.12.2018, punkti 3² rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. juunist.]
  33) riigieelarve seaduse ja atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel füüsilisele isikule makstavat toetust lasterikka pere elamistingimuste parendamiseks ja väikeelamu energiatõhususe suurendamiseks;
[RT I, 23.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2021]
  4) rahvusvahelisi ja riiklikke kultuuri- ja teaduspreemiaid ning Vabariigi Valitsuse poolt antavaid haridus- ja spordipreemiaid;
[RT I, 22.01.2018, 1 - jõust. 01.02.2018]
  5) [kehtetu - RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]
  6) füüsiliselt isikult, riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutuselt, residendist juriidiliselt isikult, mitteresidendilt Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel saadud kingitusi ja annetusi ning mitteresidendist juriidiliselt isikult saadud kingitusi ja annetusi, kui kingitus või annetus on välisriigis füüsilise või juriidilise isiku tasandil maksustatud;
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
  7) korraldusloa või registreeringu alusel läbiviidud hasartmängu võite;
[RT I 2009, 24, 146 - jõust. 01.06.2009]
  8) kuriteoohvritele seaduse alusel makstavaid hüvitisi;
  9) seaduse alusel makstavat ajateenija toetust, seoses ettevõtlusega seaduse alusel antavaid mitterahalisi toetusi;
  10) paragrahvi 13 lõike 3 punktis 1 nimetatud piirmääras ja korras spordiseaduse §-s 7 nimetatud isikule spordilähetusega ning loomeliidu poolt loovisikule tema loometööga seotud lähetusega seoses makstavat kulude hüvitist ning välislähetuse päevaraha;

[RT I, 13.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
  101) spordiseaduse § 92 alusel makstavat vabatahtliku spordikohtuniku tegevusega seotud kulude hüvitist ja spordiseaduse § 105 alusel makstavat sportlasetoetust;
[RT I, 28.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]
  11) elatist ega perehüvitiste seaduse alusel saadud elatisabi;
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
  12) avaliku teenistuse seaduse § 49, kaitseväeteenistuse seaduse § 196 lõigete 1 ja 7, Kaitseliidu seaduse § 61 lõigete 4–5, politsei ja piirivalve seaduse § 753, julgeolekuasutuste seaduse § 242, abipolitseiniku seaduse § 38, päästeseaduse § 41, turvategevuse seaduse § 29, hädaolukorra seaduse § 44 ning riigikaitseseaduse § 551 alusel makstavat hüvitist või toetust;
[RT I, 01.03.2023, 2 - jõust. 01.07.2024]
  13) Kaitseliidu liikmele Kaitseliidu seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmisel ja lõikes 2 sätestatud tegevustes osalemisel antava toitlustuse maksumust;
[RT I, 20.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]
  131) päästeseaduse § 47 lõike 1 ning politsei ja piirivalve seaduse § 721 lõike 1 alusel tagatava tasuta toitlustamise maksumust;
[RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
  14) paragrahvi 13 lõike 3 punktis 1 nimetatud piirmääras ja korras Kaitseliidu tegevliikmele Kaitseliidu seaduse alusel makstavat välislähetuse päevaraha ning kulude hüvitist;
[RT I, 20.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]
  15) asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 alusel makstavat tehnovõrgu talumistasu ühe seitsmendiku ulatuses;
[RT I, 10.03.2022, 2 - jõust. 01.01.2024]
  16) kaitseväeteenistuse seaduse alusel teenistusülesannete täitmise tõttu püsiva tervisekahjustuse saanud ja seetõttu tegevteenistusest vabastatud isikule makstavat täiendus- ja ümberõppekulu hüvitist;
[RT I, 17.12.2015, 2 - jõust. 01.01.2016]
  17) paragrahvi 49 lõikes 41 nimetatud isikule, kes täidab välisriigis §-s 11 nimetatud ühingu antud ülesannet, tehtud väljamakset, mis ei ületa § 13 lõike 3 punktis 1 sätestatud välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära iga välisriigis viibitud päeva kohta;
[RT I, 07.07.2017, 3 - jõust. 01.08.2017, punkti 17 rakendatakse tagasiulatuvalt 2017. aasta 1. juulist.]
  18) muinsuskaitseseaduse § 48 lõikes 2 sätestatud uuringu ja § 56 lõikes 3 sätestatud muinsuskaitselise järelevalve teostamise kulu hüvitist.
[RT I, 19.03.2019, 13 - jõust. 01.05.2019]

  (4) Lõike 3 punktis 3 sätestatud tulumaksuvabastus ei kehti järgmiste toetuste suhtes:
  1) asendusteenistuja toetus;
  11) reservasendusteenistuja toetus;
[RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
  2) reservväelase toetus;
  3) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel makstav toetus.
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

  (5) Tulumaksuga ei maksustata stipendiumi:
  1) mille maksmine on sätestatud seaduses või valla- või linnavolikogu määruses või mida makstakse riigieelarvest;
  2) mida maksab oma õpilasele või üliõpilasele Eesti Vabariigi haridusseaduses nimetatud õppeasutus või sellega samaväärne välisriigi õppeasutus;
  3) mida maksab üliõpilasele riigi või kohaliku omavalitsuse teadus- ja arendusasutus või avalik-õigusliku juriidilise isikuna või sellise isiku asutusena tegutsev teadus- ja arendusasutus seoses tema õppe- ja teadustööga;
  4) mida maksab välisriigi valitsus või välisriigi kohaliku omavalitsuse üksus või rahvusvaheline või valitsustevaheline organisatsioon;
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]
  5) mida maksab Haridus- ja Noorteamet.
[RT I, 16.06.2020, 1 - jõust. 01.08.2020]

  (6) Tulumaksuga ei maksustata stipendiumi, mida maksab § 11 lõikes 1 sätestatud nimekirja kantud või § 11 lõikes 10 nimetatud isik, kui on täidetud järgmised tingimused:
  1) stipendiumi makstakse § 11 lõike 2 punktis 3 nimetamata isikule;
  2) stipendium määratakse avaliku konkursi korras, mille kohta on avaldatud teade üleriigilise levikuga päevalehes, kohalikus ajalehes, stipendiumi maksja veebilehel või valdkondlikku teavet sisaldaval veebilehel.
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

  (61) Tulumaksuga ei maksustata sportlasestipendiumi, kui see on makstud spordiseaduse §-des 101 ja 106 sätestatud alustel, piirmääras ja korras. Eelnimetatud piirmäära hulka arvatakse ka käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud isiku poolt sportlasele makstud stipendium.
[RT I, 28.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]

  (7) Stipendium käesoleva seaduse tähenduses on tulevikku suunatud toetus, mida makstakse teadmiste või oskuste omandamise, võimete arendamise ning loomingulise või teadusliku tegevuse soodustamiseks. Stipendiumina ei käsitata väljamakset, millega tunnustatakse või tasustatakse mingit tegevust või mille tegemisega väljamakse tegija omandab õigused teosele.
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

§ 20.   Kindlustushüvitised

  (1) Tulumaksuga maksustatakse ravikindlustuse seaduse alusel makstud ajutise töövõimetuse hüvitis.

  (2) Tulumaksuga maksustatakse töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitised.

  (3) Tulumaksuga maksustatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale, kindlustatule või soodustatud isikule makstud summa, millest on maha arvatud sama lepingu alusel tasutud kindlustusmaksed.
[RT I 2010, 34, 181 - jõust. 01.01.2024]

  (31) Kui investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel tasutud kindlustusmakseid on ühel või mitmel maksustamisperioodil maksumaksja tulust maha arvatud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu või PEPP-i lepinguna sõlmitud kindlustuslepingu kindlustusmaksena (§ 28), maksustatakse väljamaksed § 21 alusel.
[RT I, 17.03.2023, 5 - jõust. 27.03.2023]

  (4) Tulumaksuga maksustatakse kahjukindlustuse varakindlustusjuhtumi korral makstud kindlustushüvitis, kui maksumaksja on selle kindlustusjuhtumiga seotud kindlustusmaksed, kindlustatud vara soetamismaksumuse või samalt varalt enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse alusel arvestatud põhivara amortisatsiooni maha arvanud oma ettevõtlustulust. Saadud kindlustushüvitist maksustatakse nagu kasu vara müügist (§ 37), kusjuures vara müügihinnaks loetakse kindlustushüvitise summa.

  (5) Lõigetes 1–4 ning §-des 201 ja 21 nimetamata kindlustussummasid ja -hüvitisi ning elukindlustuslepingu lõpetamisel makstavat tagasiostuväärtust, samuti lõikes 3 nimetatud lepingu alusel makstud surmajuhtumi kindlustuse hüvitisi ega sellise lepingu alusel pensioni investeerimiskontole laekuvaid kindlustushüvitisi ei maksustata tulumaksuga.

[RT I, 16.12.2022, 5 - jõust. 01.01.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2022. aasta 1. jaanuarist]

§ 201.   Kohustuslik kogumispension

  (1) Tulumaksuga maksustatakse kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu (edaspidi pensionileping) kindlustusvõtjale ja kindlustatud isikule ning kohustuslikust pensionifondist osakuomanikule ja pensioni investeerimiskontolt seda kasutavale isikule tehtavad väljamaksed, arvestades lõigetes 2–4 sätestatud erisusi. Tulumaksuga maksustatakse pensionilepingu soodustatud isikule ja teistele esimeses lauses nimetatud isikute pärijatele tehtavad väljamaksed.
[RT I, 28.12.2020, 1 - jõust. 02.01.2021]

  (2) Väljamaksena ei käsitata:
  1) ülesöeldud pensionilepingu tagastusväärtust kogumispensionide seaduse §-s 522 sätestatud juhul;
  2) kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmist osakute vahetamisel, kogumispensionide seaduse § 49 kohaselt pensionilepingu sõlmimisel või sama seaduse § 26 lõike 1 punkti 2 kohaselt pensioni investeerimiskontole raha kandmisel;
  3) pensioni investeerimiskontol oleva raha kandmist kogumispensionide seaduse § 49 kohaselt pensionilepingu sõlmimisel või sama seaduse § 26 lõike 1 punkti 1 kohaselt kohustusliku pensionifondi osakute omandamiseks ega
  4) raha kandmist kogumispensionide seaduse § 26 lõike 1 kohaselt ühelt pensioni investeerimiskontolt teisele, pensioni investeerimiskontol oleva raha eest käesoleva seaduse §-s 171 sätestatud finantsvara soetamist või selle vahetamist, finantsvaralt teenitud tulu kandmist pensioni investeerimiskontole või raha kandmist pensioni investeerimiskontole finantsvara võõrandamisel või finantsvara soetamisel sõlmitud lepingu lõppemisel.
[RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]

  (3) Tulumaksuga ei maksustata väljamakseid, mida:
  1) tehakse isikule, kellel on tuvastatud puuduv töövõime või kellel oli puuduv töövõime kuni vanaduspensionieani;
[RT I, 17.03.2023, 5 - jõust. 27.03.2023]
  2) tehakse kindlustusvõtjale, kes on riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensionieas või kellel on sellesse ikka jõudmiseni jäänud kuni viis aastat, eluaegse pensionilepingu alusel perioodiliselt vähemalt üks kord kolme kuu jooksul;
  3) tehakse kohustusliku pensionifondi osakuomanikule või kindlustusvõtjale, kes on riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensionieas või kellel on sellesse ikka jõudmiseni jäänud kuni viis aastat, fondipensionina või tähtajalisena sõlmitud pensionilepingu alusel perioodiliselt vähemalt üks kord kolme kuu jooksul, kui fondipension on kokku lepitud või pensionileping on sõlmitud vähemalt kogumispensionide seaduse § 523 lõikes 3 sätestatud tähtajaga;
  4) teeb isikule tema elu lõpuni kogumispensionide seaduse § 724 lõike 5 alusel Sotsiaalkindlustusamet.

[RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]

  (4) Lõikes 3 nimetamata väljamaksed kindlustusvõtjale, osakuomanikule ja pensioni investeerimiskontolt seda kasutavale isikule, samuti kogumispensionide seaduse § 724 lõike 5 alusel tehtavad väljamaksed maksustatakse käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 sätestatud määraga, kui väljamakse saaja on riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensionieas või tal on sellesse ikka jõudmiseni jäänud kuni viis aastat.

[RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]

  (5) [Kehtetu - RT I, 28.12.2020, 1 - jõust. 02.01.2021]

§ 21.   Täiendav kogumispension

  (1) Tulumaksuga maksustatakse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu kindlustusvõtjale ja kindlustatud isikule, vabatahtlikust pensionifondist osakuomanikule ning PEPP-i lepingu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artikli 2 punktis 3 nimetatud PEPP-i säästjale (edaspidi PEPP-i säästja) ja sama artikli punktis 6 nimetatud PEPP-i pensionisaajale (edaspidi PEPP-i pensionisaaja) tehtavad väljamaksed, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2–7 sätestatud erisusi. Tulumaksuga maksustatakse § 28 lõikes 11 nimetatud täiendava kogumispensioni tagamise eesmärgil moodustatud eraldise negatiivne muutus ning täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu ja PEPP-i lepingu soodustatud isikule ja teistele esimeses lauses nimetatud isikute pärijatele tehtavad väljamaksed.
[RT I, 17.03.2023, 5 - jõust. 27.03.2023]

  (11) Väljamaksena ei käsitata:
  1) ülesöeldud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu tagastusväärtust kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 52 sätestatud juhul;
  2) lõppenud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu kindlustuspensioni kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 53 sätestatud juhul;
  3) vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmist osakute vahetamisel või kogumispensionide seaduse § 64 kohaselt täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu sõlmimisel;
  4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artiklite 52 ja 53 kohast PEPP-i pakkuja vahetamist ega sama määruse artikli 44 kohast PEPP-i lepingu investeerimisvariandi muutmist.
[RT I, 17.03.2023, 5 - jõust. 27.03.2023]

  (2) Paragrahvi 4 lõikes 2 sätestatud määraga maksustatakse kindlustusvõtjale kogumispensionide seaduse §-s 63 sätestatud tingimustele vastava või sellega samaväärse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusandja, kellel on lepinguriigis väljastatud tegevusluba, tehtavad järgmised väljamaksed:
[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.07.2006, lõike 2 sissejuhatavat lauseosa kohaldatakse tagasiulatuvat alates 2006. a 1. jaanuarist.]
  1) pärast kindlustusvõtja kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 3 sätestatud ikka jõudmist, kuid mitte enne viie aasta möödumist lepingu sõlmimisest, kindlustusandja poolt tehtavad väljamaksed;
[RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]
  2) [kehtetu - RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]
  3) kindlustusandja likvideerimisel tehtavad väljamaksed.

  (21) Kui täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu kindlustusmakse tasumiseks on kasutatud ülesöeldud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu tagastusväärtust kogumispensionide seaduse § 63 lõike 52 kohaselt, arvestatakse viieaastast tähtaega nimetatud lepingutest varasema sõlmimisest arvates. Kui täiendava kogumispensioni kindlustusleping on sõlmitud kogumispensionide seaduse § 64 kohaselt vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmishinna eest, arvestatakse viieaastast tähtaega kindlustusvõtja poolt vabatahtliku pensionifondi osakute esmasest omandamisest arvates, kui see toimus lepingu sõlmimisest varem.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (3) Paragrahvi 4 lõikes 2 sätestatud määraga maksustatakse kogumispensionide seaduses sätestatud korras Eestis loodud vabatahtliku pensionifondi ja samaväärsetel alustel lepinguriigis tegutseva vabatahtliku pensionifondi osakuomanikule tehtavad järgmised väljamaksed:
[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.07.2006, lõike 3 sissejuhatavat lauseosa kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2006. a 1. jaanuarist.]
  1) pärast osakuomaniku kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 3 sätestatud ikka jõudmist, kuid mitte enne viie aasta möödumist vabatahtliku pensionifondi osakute esmasest omandamisest tehtavad väljamaksed;
[RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]
  2) [kehtetu - RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]
  3) vabatahtliku pensionifondi likvideerimisel sellest pensionifondist tehtavad väljamaksed.

  (31) Kui vabatahtliku pensionifondi osakud on omandatud ülesöeldud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu tagastusväärtuse eest kogumispensionide seaduse § 63 lõike 52 kohaselt, arvestatakse viieaastast tähtaega ülesöeldud lepingu sõlmimisest arvates, kui see toimus osakuomaniku poolt vabatahtliku pensionifondi osakute esmasest omandamisest varem.

[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (32) Paragrahvi 4 lõikes 2 sätestatud määraga maksustatakse PEPP-i säästjale ja PEPP-i pensionisaajale tehtavad PEPP-i lepingu järgmised väljamaksed:
  1) pärast seda, kui PEPP-i pensionisaaja on jõudnud kogumispensionide seaduse § 651 lõikes 2 sätestatud ikka, kuid mitte enne, kui PEPP-i lepingu sõlmimisest on möödunud viis aastat, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artikli 2 punktis 15 nimetatud PEPP-i pakkuja (edaspidi PEPP-i pakkuja) tehtavad väljamaksed;
  2) PEPP-i säästjale PEPP-i pakkuja likvideerimisel tehtavad väljamaksed.

[RT I, 17.03.2023, 5 - jõust. 27.03.2023]

  (33) Kui PEPP-i leping on sõlmitud lõike 11 punktis 4 sätestatud PEPP-i pakkuja vahetamise või investeerimisvariandi muutmise käigus, arvestatakse viieaastast tähtaega nimetatud lepingutest varasema sõlmimisest.
[RT I, 17.03.2023, 5 - jõust. 27.03.2023]

  (4) Tulumaksuga ei maksustata:
  1) väljamakseid isikule, kellel on tuvastatud puuduv töövõime või kellel oli puuduv töövõime kuni vanaduspensionieani;
[RT I, 17.03.2023, 5 - jõust. 27.03.2023]
  2) kindlustuspensioni, mida makstakse pärast kindlustusvõtja kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 3 sätestatud ikka jõudmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kindlustuslepingu alusel perioodiliselt vähemalt üks kord kolme kuu jooksul kuni tema surmani;
[RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]
  3) kindlustuspensioni, mida makstakse, ja vabatahtliku pensionifondi väljamakseid, mida tehakse pärast kindlustusvõtja või osakuomaniku kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 3 sätestatud ikka jõudmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kindlustuslepingu alusel või vabatahtlikust pensionifondist perioodiliselt vähemalt üks kord kolme kuu jooksul ja vähemalt kuni kindlustuspensioni maksmise alguses või vabatahtlikust pensionifondist tehtavate väljamaksete kokkuleppimise ajal tema vanusele vastanud üle-eelmise kalendriaasta kohta Statistikaameti avaldatud, täisaastateks ümardatud, meeste ja naiste keskmiselt elada jäänud aastate alusel arvutatud tähtajani;
[RT I, 28.12.2020, 1 - jõust. 02.01.2021, rakendatakse alates 01.01.2021]
  4) PEPP-i lepingu väljamakseid, mida tehakse PEPP-i pensionisaajale pärast kogumispensionide seaduse § 651 lõikes 2 sätestatud ikka jõudmist perioodiliselt vähemalt üks kord kolme kuu jooksul kuni tema surmani või vähemalt kuni tähtajani, mis on arvutatud väljamaksete alguses tema vanusele vastanud üle-eelmise kalendriaasta kohta Statistikaameti avaldatud, täisaastateks ümardatud, meeste ja naiste keskmiselt elada jäänud aastate alusel.
[RT I, 17.03.2023, 5 - jõust. 27.03.2023]

  (5) Täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu ja PEPP-i lepinguna sõlmitud kindlustuslepingu alusel makstud surmajuhtumi kindlustuse hüvitisi ei maksustata tulumaksuga.
[RT I, 17.03.2023, 5 - jõust. 27.03.2023]

  (6) Lõikeid 2, 21 ja 4 kohaldatakse ka väljamaksetele, mida teeb kindlustusandja, kellele on väljastatud tegevusluba lõikes 2 nimetamata riigis, kui on täidetud mõlemad alljärgnevad tingimused:
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]
  1) kindlustusandjal on õigus sõlmida Eestis täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguid kas piiriüleselt või filiaali kaudu;
  2) Eesti ja kindlustusandjale tegevusloa väljastanud riigi vahel kehtib välisleping, mis võimaldab Maksu- ja Tolliametil saada selle riigi maksuhaldurilt § 4 lõikes 2 sätestatud maksumäära ja käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud maksuvabastuse kohaldamiseks vajalikku teavet.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (7) Lõikeid 3, 31 ja 4 kohaldatakse ka lõikes 3 nimetamata riigis samaväärsetel alustel tegutseva vabatahtliku pensionifondi osakuomanikule tehtavatele väljamaksetele, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:
  1) pensionifondi osakuid on õigus Eestis piiriüleselt pakkuda;
  2) Eesti ja pensionifondi tegevuskoha riigi vahel kehtib välisleping, mis võimaldab Maksu- ja Tolliametil saada selle riigi maksuhaldurilt teavet, mida on vaja § 4 lõikes 2 sätestatud maksumäära ja käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud maksuvabastuse kohaldamiseks.
[RT I, 17.03.2023, 5 - jõust. 27.03.2023]

§ 22.   Maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuva juriidilise isiku tulu maksustamine
[RT I, 26.03.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]

  (1) Tulumaksuga maksustatakse maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis (§ 101) asuva ning Eesti residentide kontrolli all oleva juriidilise isiku tulu, sõltumata sellest, kas see juriidiline isik on oma kasumit maksumaksjale jaotanud või mitte.
[RT I, 26.03.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]

  (2) Juriidiline isik loetakse Eesti residentide kontrolli all olevaks, kui ühele või mitmele Eesti residendist juriidilisele või füüsilisele isikule kuulub otseselt või koos seotud isikutega (§ 8) kokku vähemalt 50% juriidilise isiku aktsiatest, osadest, häältest või õigusest juriidilise isiku kasumile.

  (3) Välismaise juriidilise isiku tulu loetakse residendi maksustatavaks tuluks, kui on täidetud lõikes 2 toodud tingimus ja kui residendile kuulub otseselt või koos seotud isikutega (§ 8) kokku vähemalt 10% juriidilise isiku aktsiatest, osadest, häältest või õigusest juriidilise isiku kasumile.

  (4) Residendist maksumaksja tuluks loetakse temale langev osa lõikes 2 nimetatud välismaise juriidilise isiku kogutulust. Maksumaksjale langev osa on proportsionaalne osa juriidilise isiku tulust, mis vastab maksumaksja osale juriidilise isiku aktsia- või osakapitalis, häälte üldarvus või õiguses juriidilise isiku kasumile.

  (5) Maksumaksjal on õigus arvata maksustamisele kuuluvast välismaise juriidilise isiku tulust maha sama juriidilise isiku poolt tehtud ettevõtlusega seotud kulud vastavalt 6. peatükis lubatud tingimustele. Maksumaksjal on õigus arvata tasumisele kuuluvast tulumaksust maha tema tuluosale vastav osa juriidiliselt isikult § 41 alusel kinnipeetud tulumaksust, samuti juriidilise isiku poolt tasutud asukohamaa tulumaksust vastavalt §-le 45.

  (6) Residendist füüsiline isik deklareerib kalendriaastal temale kuulunud maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuva juriidilise isiku aktsiad, osad, häälte arvu ning õiguse juriidilise isiku kasumile oma tuludeklaratsioonis. Lõikes 3 nimetatud residendist maksumaksja lisab temale langeva osa välismaise juriidilise isiku tulust oma maksustatavale tulule ning deklareerib selle tulu oma tuludeklaratsioonis. Tuludeklaratsioonide vormid ning maksualast koostööd mittetegevates jurisdiktsioonides registreeritud juriidiliste isikute tulu deklareerimise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

[RT I, 26.03.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]

  (7) Kui residendist maksumaksja on tasunud tulumaksu lõikes 1 nimetatud tulult, siis tema poolt lõike 1 järgi maksustatud tulu arvel saadud dividende (§ 18 lõige 2) või muid kasumieraldisi hiljem tulumaksuga ei maksustata.

4. peatükk RESIDENDIST FÜÜSILISE ISIKU TULUST TEHTAVAD MAHAARVAMISED 

§ 23.   Maksuvaba tulu

  (1) Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha maksuvaba tulu 8400 eurot. Nimetatud maksuvaba tulu ei kohaldata alates maksustamisperioodist, kui füüsiline isik jõuab vanaduspensioniikka.

[RT I, 30.06.2023, 107 - jõust. 01.01.2025]

  (2) [Kehtetu - RT I, 30.06.2023, 107 - jõust. 01.01.2025]

  (3) [Kehtetu - RT I, 30.06.2023, 107 - jõust. 01.01.2025]

  (4) [Kehtetu - RT I, 30.06.2023, 107 - jõust. 01.01.2025]

  (5) [Kehtetu - RT I, 30.06.2023, 107 - jõust. 01.01.2025]

§ 231.   Täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral
[Kehtetu - RT I, 30.06.2023, 107 - jõust. 01.01.2024]

§ 232.   Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral
[Kehtetu - RT I, 24.12.2016, 1 - jõust. 01.01.2018]

§ 233.   Täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise korral
[Kehtetu - RT I, 24.12.2016, 1 - jõust. 01.01.2018]

§ 234.   Täiendav maksuvaba tulu abikaasa eest
[Kehtetu - RT I, 30.06.2023, 107 - jõust. 01.01.2024]

§ 235.   Maksuvaba tulu vanaduspensionieas

  (1) Alates maksustamisperioodist, kui lepinguriigi residendist füüsiline isik jõuab vanaduspensioniikka, arvatakse tema maksustamisperioodi maksustatavast tulust maha maksuvaba tulu kuni kaheteistkümnekordse keskmise vanaduspensioni ulatuses.

  (2) Keskmise vanaduspensioni suurus käesoleva seaduse tähenduses kehtestatakse maksustamisperioodiks vastava eelarveaasta riigieelarve seadusega.

[RT I, 22.12.2021, 5 - jõust. 01.01.2023]

§ 24.   Elatis
[Kehtetu - RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

§ 25.   Eluasemelaenu intressid
[Kehtetu - RT I, 30.06.2023, 107 - jõust. 01.01.2024]

§ 26.   Koolituskulud

  (1) Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata tema poolt maksustamisperioodil tasutud enda ja oma alla 26 aasta vanuse alaneja sugulase, õe või venna koolituskulud või eelnimetatud koolituskulude puudumisel ühe alla 26 aasta vanuse Eesti alalise elaniku koolituskulud.

[RT I 2010, 34, 181 - jõust. 01.07.2010]

  (2) Koolituskuludeks on riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse haridusasutuses, avalik-õiguslikus ülikoolis, sellises erakoolis, millel on asjaomase õppekava kohta tegevusluba, registreering Eesti Hariduse Infosüsteemis või õigus kõrgharidustaseme õpet läbi viia, ning eelloetletutega samaväärses välismaa õppeasutuses õppimise või nende õppeasutuste korraldatavatel tasulistel kursustel õppimise eest tasutud dokumentaalselt tõendatud kulud. Tulust ei arvata maha koolituskulu, mille isik on teinud § 19 lõike 5 või 6 alusel tulumaksuga mittemaksustatava sihtotstarbelise stipendiumi arvel või mille eest ta on saanud hüvitist § 13 lõike 3 punkti 17 või § 19 lõike 3 punkti 16 kohaselt.
[RT I, 17.12.2015, 2 - jõust. 01.01.2016]

  (21) Õppija täienduskoolituses osalemise kulu käsitatakse koolituskuluna juhul, kui koolituse läbiviijal on täienduskoolituse läbiviimiseks olemas tegevusluba või ta on selleks esitanud majandustegevusteate ning kui õppija osales eelnimetatud koolituse läbiviija täienduskoolituses, mille õppekava eesmärk on tasemeõppe õppekavas sisalduva või kutsestandardis kirjeldatud kutse-, ameti- või erialase kompetentsi saavutamine või keeleõpe. Koolituskuluna ei käsitata AM-kategooria, A-kategooria, A1-alamkategooria, A2-alamkategooria, B-kategooria ega B1-alamkategooria mootorsõiduki juhi koolitusel osalemise eest tasutud kulusid. Huvikoolis õppimise eest tasutud kulu käsitatakse koolituskuluna juhul, kui huvikoolis õppija on koolituskulu tasumise kalendriaasta 1. jaanuaril alla 18 aasta vanune.
[RT I, 30.06.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

  (3) [Kehtetu - RT I 2009, 54, 362 - jõust. 01.01.2010]

  (4) [Kehtetu - RT I 2009, 54, 362 - jõust. 01.01.2010]

§ 27.   Kingitused ja annetused
[RT I 2009, 54, 362 - jõust. 01.01.2010]

  (1) Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud või § 11 lõikes 10 nimetatud ühingule maksustamisperioodil tehtud dokumentaalselt tõendatud kingitused ja annetused.
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (2) [Kehtetu - RT I 2009, 54, 362 - jõust. 01.01.2010]

  (3) [Kehtetu - RT I, 30.06.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

  (4) Lõikes 1 nimetatud kingitused ja annetused võivad olla tehtud rahalises või mitterahalises vormis. Mitterahalise kingituse või annetuse maksumuseks on vara turuhind, kusjuures vara soodushinnaga müügi korral on kingituse või annetuse maksumuseks vara turuhinna ja müügihinna vahe. Tasuta või turuhinnast madalama hinnaga osutatud teenust ei käsitata kingituse ega annetusena ning selle maksumust tulust maha ei arvata.
[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

§ 28.   Kindlustusmaksed ning pensionifondi osakute soetamine
[RT I 2004, 37, 252 - jõust. 01.05.2004]

  (1) Residendist füüsilisel isikul on õigus oma maksustamisperioodi tulust maha arvata:
  1) kogumispensionide seaduse § 63 tingimustele vastava ja sellega samaväärse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusandjale, kellel on lepinguriigis väljastatud tegevusluba, maksustamisperioodi jooksul tasutud kindlustusmaksete osa, mille eesmärk on tagada kindlustussumma maksmine kindlustuspensionina, välja arvatud sama seaduse § 63 lõigetes 52 ja 53 ning §-s 64 sätestatud juhtudel;
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]
  2) kogumispensionide seaduses sätestatud korras Eestis loodud vabatahtliku pensionifondi ja samaväärsetel alustel lepinguriigis tegutseva vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud summad, välja arvatud sama seaduse §-s 55 ning § 63 lõigetes 52 ja 53 sätestatud juhtudel;
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]
  3) PEPP-i lepingu sissemaksete summa, välja arvatud summa, mis on lepingusse kantud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artikli 44 kohase investeerimisvariandi muutmise või artiklite 52 ja 53 kohase PEPP-i pakkuja vahetamise käigus.
[RT I, 17.03.2023, 5 - jõust. 27.03.2023]

  (11) Lõike 1 punktis 1 ja lõikes 13 nimetatud kindlustusmaksete osa arvutamise põhimõtted kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Kindlustuslepingu alusel kindlustuspensioni tagamise eesmärgil moodustatud tehnilise eraldise negatiivne muutus, mis tuleneb kogumispensionide seaduse § 63 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artikli 58 alla mittekuuluvate kindlustuskaitsete eest arvestatud tasude maha arvamisest, lisatakse füüsilise isiku maksustatavale tulule.
[RT I, 17.03.2023, 5 - jõust. 27.03.2023]

  (12) Lõikes 1 nimetamata riigis tegutseva kindlustusandja või vabatahtliku pensionifondi puhul võib lõikes 1 nimetatud summad maksustamisperioodi tulust maha arvata, kui on täidetud mõlemad alljärgnevad tingimused:
  1) kindlustusandjal on õigus sõlmida Eestis täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguid kas piiriüleselt või filiaali kaudu või pensionifondi osakuid on Eestis õigus piiriüleselt pakkuda;
  2) Eesti ja kindlustusandjale tegevusloa väljastanud riigi või pensionifondi tegevuskoha riigi vahel kehtib välisleping, mis võimaldab Maksu- ja Tolliametil saada selle riigi maksuhaldurilt § 571 lõigetes 4 ja 5 nimetatud teavet.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (13) Lõike 1 punktis 3 arvestatakse PEPP-i lepinguna sõlmitud kindlustuslepingu sissemaksete summa hulka üksnes selle lepingu alusel tasutud kindlustusmaksete osa, mille eesmärk on tagada kindlustussumma maksmine kindlustuspensionina.
[RT I, 17.03.2023, 5 - jõust. 27.03.2023]

  (2) Lõikes 1 nimetatud summasid võib maha arvata kuni 15% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud 6. peatükis lubatud mahaarvamised, kuid mitte rohkem kui 6000 eurot. Kui nimetatud summasid on maksumaksja eest tasunud ka tööandja § 13 lõike 3 punkti 15 kohaselt, vähendatakse eelmises lauses nimetatud piirmäärasid tööandja tasutud tulumaksuga maksustamata summade võrra.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (3) [Kehtetu - RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

§ 281.   Kohustuslikud sotsiaalkindlustusmaksed

  (1) Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha kogumispensionide seaduse § 11 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt kinnipeetud ning § 11 lõike 2 kohaselt arvutatud ja tasutud kohustusliku kogumispensioni maksed.

  (2) Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha töötuskindlustuse seaduse alusel kinnipeetud töötuskindlustusmaksed.

  (3) Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata maksustamisperioodil välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksud ja maksed, mille tasumine oli kohustuslik tulenevalt välisriigi õigusaktist või välislepingust. Maksu või makse võib tulust maha arvata, kui selle tasumise eesmärk oli isikule pensioni-, ravi-, emadus-, töötus-, tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustuse tagamine.

  (4) Tulust ei arvata maha maksu ega makset, mis on tasutud Eestis tulumaksuga mittemaksustatava tulu arvel.
[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

§ 282.   Tulust tehtavate mahaarvamiste piirang

  (1) Paragrahvides 26 ja 27 sätestatud mahaarvamisi võib maksustamisperioodil teha kokku kuni 1200 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised.

[RT I, 30.06.2023, 107 - jõust. 01.01.2024]

  (11) Kui §-s 26 nimetatud mahaarvamised ületavad lõikes 1 sätestatud piirmäärasid, võib mahaarvamiste kasutamata jääva osa nimetatud piirmäärasid arvestades oma maksustatavast tulust maha arvata maksumaksja abikaasa või registreeritud elukaaslane, kui maksustamisperioodil kehtis abikaasade või registreeritud elukaaslaste varasuhtena varaühisus.
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

  (2) [Kehtetu - RT I, 23.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (3) [Kehtetu - RT I, 23.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (4) Paragrahvi 13 lõike 5 või 6 alusel maksustatud tasust ei ole lubatud teha §-des 23–281 sätestatud mahaarvamisi.
[RT I, 28.02.2020, 2 - jõust. 01.07.2020]

§ 283.   Mahaarvamiste tegemine Euroopa Liidu liikmesriigi residendi tulust
[Kehtetu - RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

5. peatükk MITTERESIDENDI TULU MAKSUSTAMINE 

§ 29.   Maksustamisele kuuluv mitteresidendi tulu

  (1) Tulumaksuga maksustatakse tulu, mida mitteresidendist füüsiline isik sai Eestis töötamisest (§ 13 lõiked 1 ja 11), kui isiku tööandja on Eesti riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, resident, Eestis tööandjana tegutsev mitteresident või mitteresident Eestis asuva püsiva tegevuskoha (§ 7) kaudu või arvel või kui isik on viibinud töötamise eesmärgil Eestis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul. Kui võlaõigusliku lepingu alusel tasu saav mitteresident on kantud Eestis äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ja tasu on tema ettevõtlustulu, maksustatakse see lõike 3 alusel.

[RT I, 10.07.2020, 4 - jõust. 01.01.2021]

  (11) Tulumaksuga maksustatakse tasu, mida mitteresidendist füüsiline isik sai töötamise eest rahvusvahelisi vedusid tegeval õhusõidukil või kaupade või reisijate rahvusvahelist meritsi vedu tegeval laeval, kui isiku tööandja või sellise õhusõiduki või laeva käitaja on lõikes 1 nimetatud isik.
[RT I, 04.03.2019, 1 - jõust. 01.07.2020, jõustumisaeg muudetud [RT I, 28.02.2020, 2]]

  (12) Mitteresidendist laevapere liikmele makstud tasu maksustatakse § 4 lõikes 6 nimetatud määraga, kui tasu on saadud töötamise eest § 13 lõikes 5 või 6 nimetatud tingimustele vastaval laeval.
[RT I, 28.02.2020, 2 - jõust. 01.07.2020]

  (13) Kui mitteresidendist füüsiline isik täidab Eestis tööülesandeid renditööna kasutajaettevõtja juures, kes on Eesti riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, resident, Eestis tööandjana tegutsev mitteresident või mitteresident oma Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu, käsitatakse isiku tööandjana käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses kasutajaettevõtjat.
[RT I, 10.07.2020, 4 - jõust. 01.01.2021]

  (14) Tulumaksuga maksustatakse Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse § 52 alusel mitteresidendile makstud tasu.
[RT I, 10.07.2020, 4 - jõust. 01.01.2021]

  (2) Tulumaksuga maksustatakse tulu, mida mitteresident sai residendist juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme (§ 9) või mitteresidendi Eestis asuva püsiva tegevuskoha juhtorgani liikme ametiülesannete täitmise eest.
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

  (3) Tulumaksuga maksustatakse tulu, mida mitteresident sai Eestis toimunud ettevõtlusest (§ 14). Kui mitteresidendiks on maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuv juriidiline isik (§ 101), siis maksustatakse tulumaksuga kõik tema poolt Eesti residendile teenuse osutamisest saadud tulud, sõltumata sellest, kus toimus teenuse osutamine või kasutamine.
[RT I, 26.03.2021, 1 - jõust. 01.07.2021]

  (4) Tulumaksuga maksustatakse kasu, mida mitteresident sai vara võõrandamisest (§ 15 lõige 1), kui
  1) müüdud või vahetatud kinnisasi asub Eestis või
  2) registrisse kantav vallasasi oli kuni võõrandamiseni registreeritud Eesti registris või
  21) võõrandati Eestis asuvalt kinnisasjalt raiutud metsamaterjali või
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]
  3) [kehtetu - RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]
  4) võõrandatud asja- või nõudeõigus oli seotud Eestis asuva kinnisasja või ehitise kui vallasasjaga või
  5) võõrandati või tagastati osalus äriühingus, lepingulises investeerimisfondis või muus varakogumis, mille varast võõrandamise või tagastamise ajal või mõnel perioodil sellele eelnenud kahe aasta jooksul moodustasid otse või kaudselt üle 50% Eestis asuvad kinnisasjad või ehitised kui vallasasjad ja milles mitteresidendil oli nimetatud tehingu tegemise ajal vähemalt 10-protsendine osalus;
[RT I, 14.02.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
  6) kasu saadi käesoleva lõike punktis 5 nimetatud tingimustel aktsiaseltsifondi, lepingulise investeerimisfondi või muu varakogumi likvideerimisel.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

  (41) Tulumaksuga ei maksustata lõike 4 punktis 5 nimetatud osaluse tagastamisel või sama lõike punktis 6 nimetatud investeerimisfondi likvideerimisel saadud kasu osa, mille aluseks olev investeerimisfondi tulu on 51. peatüki sätete kohaselt tulumaksuga maksustatud või § 312 lõike 2 kohaselt tulumaksust vabastatud.
[RT I, 14.02.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

  (42) Mitteresidendist füüsilisel isikul on õigus lõike 4 punktis 5 nimetatud juhul väärtpaberite võõrandamisel või tagastamisel või sama lõike punktis 6 nimetatud juhul lepingulise investeerimisfondi likvideerimisel saadud kasust maha arvata ja järgnevatele maksustamisperioodidele edasi kanda selliste väärtpaberite võõrandamisel või tagastamisel või lepingulise investeerimisfondi likvideerimisel saadud kahju §-s 39 sätestatud tingimustel.
[RT I, 04.05.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]

  (5) Tulumaksuga maksustatakse § 15 lõigetes 2 ja 3 nimetatud väljamaksed, mida mitteresident sai residendist juriidiliselt isikult.

  (51) [Kehtetu - RT I 2008, 51, 286 - jõust. 01.01.2009]

  (6) Tulumaksuga maksustatakse mitteresidendi poolt saadud renditulu ja litsentsitasud (§ 16), kui
  1) [kehtetu - RT I, 30.06.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
  2) renditulu saadakse esemelt, mis on kantud või tuleb kanda Eesti registrisse, või
[RT I, 30.06.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
  3) [kehtetu - RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]
  4) paragrahvi 16 lõikes 2 või 3 nimetatud tasu maksja on Eesti riik, kohaliku omavalitsuse üksus, resident või mitteresident oma Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel.
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
  5) [kehtetu - RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

  (7) Tulumaksuga maksustatakse intress, mida mitteresident sai seoses osalusega lepingulises investeerimisfondis või muus varakogumis, mille varast intressi maksmise ajal või mõnel perioodil sellele eelnenud kahe aasta jooksul moodustasid otse või kaudselt üle 50% Eestis asuvad kinnisasjad või ehitised kui vallasasjad ja milles mitteresidendil oli intressi saamise ajal vähemalt 10-protsendine osalus. Tulumaksuga ei maksustata intressi, mille aluseks olev investeerimisfondi tulu on 51. peatüki sätete kohaselt tulumaksuga maksustatud või § 312 lõike 2 kohaselt tulumaksust vabastatud.
[RT I, 14.02.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

  (71) [Kehtetu - RT I, 30.06.2023, 107 - jõust. 01.01.2025]

  (8) [Kehtetu - RT I 2008, 51, 286 - jõust. 01.01.2009]

  (9) Tulumaksuga maksustatakse §-s 19 sätestatud tingimustel Eesti riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, residendi või mitteresidendi poolt Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel mitteresidendile makstud pensionid ja stipendiumid, kultuuri-, spordi- ja teaduspreemiad, toetused, abirahad, hasartmänguvõidud ning perehüvitiste seaduse alusel makstud hüvitised. Tulumaksuga maksustatakse käesoleva seaduse §-des 20–21 sätestatud tingimustel mitteresidendile Tervisekassa, Eesti Töötukassa või residendist kindlustusseltsi poolt või mitteresidendist kindlustusseltsi Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel makstud kindlustushüvitised ning Eestis registreeritud pensionifondist ja pensioni investeerimiskontolt tehtud väljamaksed, samuti Sotsiaalkindlustusameti poolt kogumispensionide seaduse § 724 lõike 5 alusel tehtavad väljamaksed.
[RT I, 11.03.2023, 9 - jõust. 01.04.2023]

  (91) PEPP-i lepingu puhul maksustatakse tulumaksuga käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud tingimustel mitteresidendile PEPP-i pakkuja poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artikli 2 punktis 23 nimetatud Eesti allkontolt tehtud väljamaksed.

[RT I, 17.03.2023, 5 - jõust. 27.03.2023]

  (10) Tulumaksuga maksustatakse mitteresidendist kunstnikule või sportlasele seoses tema esinemisega Eestis või seoses tema teoste esitamisega Eestis makstud tasu. Tulumaksuga maksustatakse ka mitteresidendist kolmandale isikule makstud tasu residendist või mitteresidendist kunstniku või sportlase Eestis toimunud tegevuse eest.

  (11) Juriidilise isiku staatuseta välismaise isikuteühenduse või varakogumi (välja arvatud lepingulise investeerimisfondi), mida selle asutamise või moodustamise riigi õiguse kohaselt ei käsitata tulumaksuga maksustamisel juriidilise isikuna, käesolevas paragrahvis sätestatud tulu maksustatakse sellise ühenduse osanike või liikmete või varakogumi kaasomanike tuluna proportsionaalselt nende osalusega, hääleõigusega või kaasomandi osaga. Usaldusfondi ja sellise välismaise juriidilise isiku, keda tema asutamise riigi õiguse kohaselt ei käsitata tulumaksuga maksustamisel juriidilise isikuna, saadud käesolevas paragrahvis nimetatud tulu maksustatakse mitteresidendi tuluna proportsionaalselt tema osaga usaldusfondis või osaluse või hääleõigusega nimetatud isikus.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

  (12) Usaldusfondi ja lõikes 11 nimetatud juriidilise isiku saadud lõike 4 punktides 5 ja 6 nimetatud kasu maksustatakse mitteresidendist osaniku kasuna proportsionaalselt tema osaga usaldusfondis või osaluse või hääleõigusega lõikes 11 nimetatud juriidilises isikus, olenemata tema kaudse osaluse suurusest lõike 4 punktis 5 nimetatud äriühingus, investeerimisfondis või muus varakogumis, kui usaldusfondil või lõikes 11 nimetatud juriidilisel isikul oli lõike 4 punktis 5 või 6 nimetatud tehingu tegemise ajal selles vähemalt 10-protsendine osalus.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

  (13) Kui lõikes 11 nimetatud ühenduse või juriidilise isiku osanikud või liikmed või varakogumi kaasomanikud ei ole teada või kui ei ole tõendatud nende residentsus, siis omistatakse tulu ühendusele, juriidilisele isikule või varakogumile ning sellele tehtavatelt väljamaksetelt tulumaksu kinnipidamisel ja tasumisel ning tulu deklareerimisel kohaldatakse mitteresidendi kohta käivaid sätteid. Kui juriidilise isiku staatuseta ühendus või varakogum asub maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis, kohaldatakse tulumaksu kinnipidamisel maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuva juriidilise isiku kohta käivaid sätteid.
[RT I, 26.03.2021, 1 - jõust. 01.07.2021]

§ 30.   Mitteresidendid, kelle tulu ei maksustata tulumaksuga

  (1) Tulumaksuga ei maksustata tulu, mida saab Eestis oma ametikohustuste täitmise eest välisriigi diplomaatiline või konsulaaresindaja, erimissiooni esindaja või diplomaatilise delegatsiooni liige, rahvusvahelise või valitsustevahelise organisatsiooni esinduse liige või nimetatud esinduse juures töötav isik, kes ei ole Eesti kodanik ega alaline elanik.
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

  (2) Lõikes 1 nimetatud isikud registreeritakse Välisministeeriumis. Registreerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

§ 31.   Mitteresidendi tulu, mida ei maksustata tulumaksuga

  (1) Tulumaksuga ei maksustata alljärgnevat mitteresidendi tulu:
  1) vastuvõetud pärandvara;
  2) omandireformi käigus tagastatud vara;
  3) kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, ja sundvalduse seadmise eest makstavat tasu ja hüvitist, samuti sama seaduse alusel läbiviidud kinnisasjade vahetamisest ja maakorraldusest saadud tulu ja hüvitist;

[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
  31) maakorraldustoimingu käigus saadud hüvitist;
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
  4) tulu isiklikus tarbimises oleva vallasasja müügist;
  41) kasu kinnisasja võõrandamisest § 15 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel;
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
  5) [kehtetu - RT I, 14.02.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
  6) [kehtetu - RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]
  7) paragrahvi 13 lõike 3 punktides 1–14 nimetatud kulude hüvitisi ja välislähetuse päevaraha samades punktides nimetatud tingimustel ja piirmäärades;

[RT I, 30.06.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
  8) paragrahvi 13 lõike 3 punktides 2 ja 21 nimetatud hüvitisi samades punktides nimetatud tingimustel ja piirmäärades;
  9) paragrahvi 15 lõike 4 punktides 9–11 nimetatud tulu.

  (2) [Kehtetu - RT I 2004, 45, 319 - jõust. 27.05.2004]

  (3) [Kehtetu - RT I 2004, 45, 319 - jõust. 27.05.2004]

  (4) Tulumaksuga ei maksustata residendist äriühingu või Euroopa Liidu liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni residendist äriühingu Eestis registreeritud püsiva tegevuskoha kaudu või arvel makstud litsentsitasu (§ 16), kui on täidetud punktis 1 nimetatud tingimus ning vähemalt üks punktides 2–4 nimetatud tingimustest:
  1) litsentsitasu saaja on Euroopa Liidu teise liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni residendist äriühing vahetult või oma Euroopa Liidu teises liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis registreeritud püsiva tegevuskoha kaudu;
  2) litsentsitasu saavale äriühingule kuulub litsentsitasu maksmise ajal ning on sellele vahetult eelnenud kaheaastase või pikema perioodi jooksul kuulunud vähemalt 25% litsentsitasu maksva äriühingu osa- või aktsiakapitalist;
  3) litsentsitasu maksvale äriühingule kuulub litsentsitasu maksmise ajal ning on sellele vahetult eelnenud kaheaastase või pikema perioodi jooksul kuulunud vähemalt 25% litsentsitasu saava äriühingu osa- või aktsiakapitalist;
  4) litsentsitasu maksva äriühingu ja litsentsitasu saava äriühingu aktsia- või osakapitalist kuulub litsentsitasu maksmise ajal ning on sellele vahetult eelnenud kaheaastase või pikema perioodi jooksul kuulunud vähemalt 25% ühele ja samale Euroopa Liidu või Šveitsi Konföderatsiooni residendist äriühingule.
[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.07.2006, lõiget 4 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2006. a 1. jaanuarist.]

  (5) Lõikes 4 nimetatud maksuvabastust ei kohaldata litsentsitasu osale, mis ületab omavahel mitteseotud isikute vahel tehtavate sarnaste tehingute väärtust.

§ 311.   Mahaarvamised mitteresidendist füüsilise isiku tulust

  (1) Mitteresidendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha töötuskindlustuse seaduse alusel kinnipeetud töötuskindlustusmaksed.

  (2) Eestis maksustatavat tulu saanud lepinguriigi residendist füüsiline isik võib teha oma Eestis maksustatavast tulust 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi.

[RT I, 23.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (3) [Kehtetu - RT I, 28.12.2018, 44 - jõust. 01.01.2019]

  (4) [Kehtetu - RT I, 23.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

51. peatükk LEPINGULISE INVESTEERIMISFONDI JA AKTSIASELTSIFONDI TULU MAKSUSTAMINE 
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

§ 312.   Kasu vara võõrandamisest

  (1) Tulumaksuga maksustatakse lepingulise investeerimisfondi ja aktsiaseltsifondi saadud kasu vara võõrandamisest, kui:
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]
  1) võõrandatud kinnisasi asub Eestis või
  2) võõrandatud asja- või nõudeõigus oli seotud Eestis asuva kinnisasjaga või ehitise kui vallasasjaga või
  3) võõrandati või tagastati osalus äriühingus, lepingulises investeerimisfondis või muus varakogumis, mille varast võõrandamise või tagastamise ajal või mõnel perioodil sellele eelnenud kahe aasta jooksul moodustasid otse või kaudselt üle 50% Eestis asuvad kinnisasjad või ehitised kui vallasasjad ja milles võõrandajal oli nimetatud tehingu tegemise ajal vähemalt 10-protsendine osalus, või
  4) kasu saadi punktis 3 nimetatud tingimustel samas punktis nimetatud äriühingu, lepingulise investeerimisfondi või muu varakogumi likvideerimisel.

  (2) Tulumaksuga ei maksustata lõike 1 punktis 3 nimetatud osaluse tagastamisel või sama lõike punktis 4 nimetatud likvideerimise korral saadud kasu osa, mille aluseks olev tulu on tulumaksuga maksustatud käesoleva peatüki sätete kohaselt või osaluse tagasi ostnud või likvideerimisjaotist maksnud äriühingu tasemel § 50 lõike 2 kohaselt.
[RT I, 14.02.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

§ 313.   Renditulu

  Tulumaksuga maksustatakse lepingulise investeerimisfondi ja aktsiaseltsifondi renditulu Eestis asutatud hooneühistu liikmesusest, Eestis asuvast korteriomandist, Eestis asuvast kinnisasjast või sellega seotud piiratud asjaõigusest.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

§ 314.   Intress

  (1) Tulumaksuga maksustatakse intress, mida lepinguline investeerimisfond või aktsiaseltsifond sai seoses osalusega lepingulises investeerimisfondis või muus varakogumis, mille varast intressi maksmise ajal või mõnel perioodil sellele eelnenud kahe aasta jooksul moodustasid otse või kaudselt üle 50% Eestis asuvad kinnisasjad või ehitised kui vallasasjad ja milles intressi saajal oli intressi maksmise ajal vähemalt 10-protsendine osalus.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

  (2) Lõikes 1 nimetatud intressi ei maksustata tulumaksuga, kui selle aluseks olev investeerimisfondi tulu on käesoleva peatüki sätete kohaselt tulumaksuga maksustatud või § 312 lõike 2 kohaselt tulumaksust vabastatud.
[RT I, 14.02.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

§ 315.   Investeerimisfond, mille tulu ei maksustata tulumaksuga

  Paragrahve 312–314 ei kohaldata:
  1) Eestis moodustatud pensionifondile;
  2) muus lepinguriigis moodustatud pensionifondile, mille suhtes teostatakse finantsjärelevalvet ja mille kohta või mille fondivalitseja kohta kehtivad usaldatavusnõuded on vähemalt niisama ranged, kui on sätestatud pensionifondi fondivalitsejale investeerimisfondide seaduses;
[RT I, 14.02.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
  3) investeerimisfondile, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artiklites 5–7 sätestatud korras registreeritud sama määruse artikli 2 punktis 2 nimetatud PEPP-ina.
[RT I, 17.03.2023, 5 - jõust. 27.03.2023]

§ 316.   Osakuomaniku maksuvabastuse tõendamine

  Eestis moodustatud lepingulise investeerimisfondi fondivalitseja ja Eestis asutatud aktsiaseltsifond on osakuomaniku või aktsionäri nõudmisel kohustatud andma tõendi talle osaku või aktsia tagasivõtmisel, fondi likvideerimisel või intressina tehtud väljamakse aluseks olnud tulu kohta, mis on käesoleva peatüki sätete kohaselt tulumaksuga maksustatud või § 312 lõike 2 kohaselt tulumaksust vabastatud, nimetatud väljamakse tegemisele järgneva kalendrikuu 5. kuupäevaks.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

6. peatükk ETTEVÕTLUSTULUST TEHTAVAD MAHAARVAMISED 

§ 32.   Ettevõtluse kulud

  (1) Maksumaksja ettevõtlustulust võib maha arvata kõik maksustamisperioodi jooksul maksumaksja poolt tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud.

  (2) Kulu on ettevõtlusega seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või on vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud, samuti kui see tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõikest 1.

  (3) Kui maksumaksja poolt tehtud kulu on ettevõtlusega seotud vaid osaliselt, võib kulu ettevõtlustulust maha arvata vaid ettevõtlusega seotud ulatuses.

  (4) Füüsilisest isikust ettevõtja võib omatoodetud põllumajandussaaduste võõrandamisest saadud tulust, millest on tehtud lõikes 1 nimetatud mahaarvamised, maksustamisperioodil täiendavalt maha arvata kuni 5000 eurot.
[RT I, 28.12.2020, 1 - jõust. 02.01.2021, rakendatakse alates 01.01.2021]

  (41) Füüsilisest isikust ettevõtja võib talle kuuluvalt kinnisasjalt raiutud metsamaterjali ja seal kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest saadud tulust ning Natura 2000 erametsamaa toetusest, millest on tehtud lõikes 1 nimetatud mahaarvamised, maksustamisperioodil täiendavalt maha arvata kuni 5000 eurot.
[RT I, 21.04.2020, 1 - jõust. 01.05.2020, rakendatakse tagasiulatuvalt 2020. aasta 1. jaanuarist]

  (5) [Kehtetu - RT I, 28.12.2020, 1 - jõust. 02.01.2021, rakendatakse alates 01.01.2021]

  (6) Ettevõtlusega seotud kuluna käsitatakse ka füüsilisest isikust ettevõtja enda tervise edendamiseks tehtud kulusid ja ajutiselt välisriigis ettevõtlusega tegeledes tehtud dokumentaalselt tõendatud isiklikke toitlustamise kulusid § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimustel.

[RT I, 28.12.2017, 74 - jõust. 01.01.2018]

§ 33.   Piirangud kulude mahaarvamisel

  (1) Külaliste või koostööpartnerite vastuvõtmisel tehtud toitlustamise, majutamise, transpordi või meelelahutusega seotud dokumentaalselt tõendatud kulusid võib maksustamisperioodi ettevõtlustulust maha arvata mitte rohkem kui 2% ettevõtlustulust, millest on tehtud § 32 lõigetes 1 ja 4 lubatud mahaarvamised. Lisaks sellele võib neid kulusid maksustamisperioodi ettevõtlustulust maha arvata kuni 32 euro ulatuses kalendrikuu kohta.
[RT I, 28.12.2017, 74 - jõust. 01.01.2018]

  (2) Erisoodustuste andmisele tehtud kulusid võib ettevõtlustulust maha arvata alles pärast seda, kui on tasutud §-s 48 ettenähtud tulumaks.

  (3) Maksustamisperioodi ettevõtlustulust võib maha arvata reklaami eesmärgil üle antud kauba või teenuse kulu, kui kauba või teenuse väärtus ilma käibemaksuta on kuni 10 eurot.
[RT I, 28.12.2017, 74 - jõust. 01.01.2018]

  (4) Maksustamisperioodi ettevõtlustulust võib maha arvata füüsilisest isikust ettevõtja enda tervise edendamiseks tehtud kulutused vastavalt § 48 lõikes 55 sätestatud tingimustele.
[RT I, 28.12.2017, 74 - jõust. 01.01.2018]

  (5) Maksustamisperioodi ettevõtlustulust võib maha arvata ajutiselt välisriigis ettevõtlusega tegeledes tehtud dokumentaalselt tõendatud isiklikud toitlustamise kulud. Toitlustamise kulud võib maksustamisperioodi ettevõtlustulust maha arvata § 13 lõike 3 punktis 1 sätestatud piirmäärade ulatuses. Ajutiselt välisriigis ettevõtlusega tegelemiseks loetakse olukord, kui füüsilisest isikust ettevõtja tegeleb ettevõtlusega ajutiselt riigis, kus ei toimu oluline osa tema ettevõtlusest.
[RT I, 28.12.2017, 74 - jõust. 01.01.2018]

§ 34.   Kulud, mida ei ole lubatud ettevõtlustulust maha arvata

  Ettevõtlustulust ei ole lubatud maha arvata:
  1) käesoleva seadusega kehtestatud tulumaksu, välja arvatud § 48 alusel tasutud tulumaks;
  2) [kehtetu - RT I 2000, 58, 377 - jõust. 01.01.2000]
  3) seaduse alusel määratud trahve ja sunniraha ning maksukorralduse seaduse alusel tasutud intresse, välja arvatud maksukorralduse seaduse § 111 alusel ajatatud maksuvõlalt tasutud intresse, kui maks ei ole määratud maksuotsusega;
[RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2020]
  4) maksumaksjalt erikonfiskeeritud vara maksumust;
  5) [kehtetu - RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.07.2006]
  6) kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasu vastavalt keskkonnatasude seadusele ning seadusega sätestatud nõuete rikkumise või saastamisega looduskeskkonnale ning kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu;
  7) kulusid, mis on tehtud käesoleva seaduse kohaselt tulumaksuga mittemaksustatavate toetuste arvel;
  8) kingituste ja annetuste maksumust, välja arvatud § 33 lõikes 3 nimetatud juhul;
[RT I, 28.12.2017, 74 - jõust. 01.01.2018]
  9) kahju (§ 37), mis tekkis vara turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule (§ 8), välja arvatud juhul, kui selliselt kahjult on makstud tulumaks vastavalt §-le 48;
  10) kahju (§ 37), mis tekkis maksumaksjaga seotud isikult (§ 8) turuhinnast kõrgema hinnaga ostetud vara võõrandamisest;
  11) pistist ja altkäemaksu;
  12) Eestis või välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksusid ega makseid, mille tasumise eesmärk oli isikule pensioni-, ravi-, emadus-, töötus-, tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustuse tagamine, kui ettevõtlustulu maksustamisel kohaldatakse sotsiaalmaksuseadust;

[RT I, 30.06.2015, 1 - jõust. 01.01.2017]
  13) füüsilisele isikule teenuse osutamise eest makstud summat, mis maksustatakse ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel;
[RT I, 07.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
  14) sotsiaalmaksuseaduse § 3 punktides 18 ja 19 nimetatud arvestuslikku haigushüvitist;
[RT I, 21.11.2023, 2 - jõust. 01.12.2023]
  15) kulusid, mis on tehtud § 14 lõikes 10 nimetatud ettevõtlustulu teenimiseks.
[RT I, 28.12.2017, 74 - jõust. 01.01.2018]

§ 35.   Ettevõtluse tulust suuremate kulude edasikandmine

  (1) Kui § 32 lõigetes 1–3 lubatud mahaarvamiste summa ületab maksumaksja maksustamisperioodi ettevõtlustulu, võib ettevõtlustulu ületava kulude summa (edaspidi edasikantud kulud) maha arvata kuni kümne järgneva maksustamisperioodi ettevõtlustulust.
[RT I, 28.12.2017, 74 - jõust. 01.01.2018]

  (2) Kui edasikantud kulude summa on suurem kui maksustamisperioodi ettevõtlustulu, arvatakse edasikantud kulud ettevõtlustulust maha osaliselt ning edasikantud kulude mahaarvamata osa kantakse edasi järgmistele maksustamisperioodidele.

  (3) Kui maksumaksjal tekib edasikantud kulusid mitmel maksustamisperioodil, võetakse need kulud arvele aastate kaupa vastavalt tekkimise järjekorrale. Üle kümne aasta vanuseid edasikantud kulusid või nende mahaarvamata osa ei tohi järgmistele maksustamisperioodidele edasi kanda.

[RT I, 28.12.2017, 74 - jõust. 01.01.2018]

7. peatükk MAKSUSTATAVA TULU ARVESTAMISE EESKIRJAD 

§ 36.   Maksustatava tulu arvestamine

  (1) Füüsilise isiku poolt saadud tulu (sealhulgas ettevõtlustulu) võetakse tulumaksuga maksustamisel arvesse sellel maksustamisperioodil, millal tulu laekus. Maksustatavast tulust tehtavad mahaarvamised (sealhulgas ettevõtluse kulud) võetakse arvesse sellel maksustamisperioodil, millal need tasuti. Tasutud või kinnipeetud tulumaks võetakse arvesse sellel maksustamisperioodil, millal maks tasuti või kinni peeti.

  (2) Maksumaksja on kohustatud pidama tulude ja kulude arvestust sellisel viisil, et oleksid selgelt fikseeritud maksustatava tulu kindlaksmääramiseks vajalikud andmed. Maksumaksja on kohustatud samuti säilitama tulude ja kuludega seotud dokumente.

  (3) Ettevõtlustulu ning sellest tehtavate mahaarvamiste arvestamine toimub vastavalt raamatupidamist reguleerivates õigusaktides sätestatud eeskirjadele niivõrd, kuivõrd käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lõikes 1 sätestatud arvestusmeetod kehtib ka tekkepõhist raamatupidamist kasutavate füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes.

  (4) Kui maksustamisele kuuluv tulu on saadud mitterahalises vormis, siis on maksumaksja tulu suuruseks tuluna saadud asja või varalise õiguse turuhind.

  (5) Välisvaluutas saadud tulu, tulust lubatud mahaarvamised ning makstud või kinnipeetud tulumaks arvestatakse ümber eurodeks tulu saamise, väljamakse tegemise ja tulumaksu tasumise või kinnipidamise päeval kehtinud Euroopa Keskpanga päevakursi alusel.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (6) Füüsilise isiku pankroti väljakuulutamisel peetakse tulumaksuga maksustatavate tulude ja kulude ning tasutud ja kinnipeetud tulumaksu arvestust eraldi maksustamisperioodi pankroti väljakuulutamisele eelneva ja sellele järgneva osa kohta.

  (7) Paragrahvi 14 lõikes 5 nimetatud füüsilisest isikust ettevõtja võib lepinguriigi residendist krediidiasutuses või mitteresidendist krediidiasutuse lepinguriigis registreeritud filiaalis avada ühe erikonto, millel oleva summa kasv maksustamisperioodil arvatakse maha sama perioodi ettevõtlustulust ja kahanemine liidetakse sama perioodi ettevõtlustulule. Erikontol oleva summa kasv maksustamisperioodil arvatakse maha sama maksustamisperioodi ettevõtlustulust, kui erikontole kantakse kümne tööpäeva jooksul laekumisest arvates ettevõtlustuluna arvestatud summad ning seoses ettevõtlusega saadud toetused ja hüvitised. Kui erikontol oleva summa kasv maksustamisperioodil ületab maksumaksja sama maksustamisperioodi ettevõtlustulu ja seoses ettevõtlusega saadud toetuste ja hüvitiste summat, millest on tehtud §-s 32 sätestatud mahaarvamised, siis nimetatud tulemit ületavat osa maksustamisperioodi ettevõtlustulust maha ei arvata ning selles osas erikonto kahanemist ettevõtlustulule ei liideta. Erikontol oleva summa kasvuks ei loeta § 14 lõikes 10 nimetatud ettevõtlustulu laekumist erikontole.

[RT I, 28.12.2017, 74 - jõust. 01.01.2018]

  (71) Erikontol oleva summa kahanemist ei lisata maksustamisperioodi ettevõtlustulule erikonto üleandmisel § 37 lõikes 7 nimetatud juhul.
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (72) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud erikontol oleva summa kahanemist ei liideta ettevõtlustulule, kui summa kahanemine on tingitud olemasoleva erikonto sulgemisest ja uue erikonto avamisest, tingimusel et suletaval erikontol olev kogu summa kantakse uuele erikontole kümne tööpäeva jooksul erikonto sulgemisest arvates.

[RT I, 28.12.2017, 74 - jõust. 01.01.2018]

  (8) Krediidiasutuse poolt makstud intressid raha hoiustamise eest lõikes 7 nimetatud erikontol loetakse kontoomaniku ettevõtlustuluks. Ettevõtluse lõpetamisel lisatakse erikontol olev summa ettevõtlustulule.

§ 37.   Vara võõrandamisest saadud kasu või kahju arvestamine

  (1) Kasu või kahju vara (§ 15 lõige 1) müügist on müüdud vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe. Kasu või kahju vara vahetamisest on vahetatava vara soetamismaksumuse ning vahetuse teel vastu saadud vara turuhinna vahe. Maksumaksjal on õigus kasust maha arvata või kahjule juurde liita vara müügi või vahetamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud.

  (2) Sellise vara võõrandamise korral, mille soetamismaksumuse on maksumaksja oma ettevõtlustulust maha arvanud või mis on omandatud lõikes 7 sätestatud korras, loetakse vara müügihind või vahetuse teel saadud vara turuhind maksumaksja ettevõtlustuluks.
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

  (3) Kui maksumaksja on arvanud ettevõtlustulust maha varem kehtinud tulumaksuseaduse alusel arvestatud põhivara amortisatsiooni, vähendatakse sellise põhivara võõrandamise korral kasu arvestamisel vara soetamismaksumust selle vara amortisatsiooni võrra.

  (4) Lõikes 2 nimetatud vara isiklikku tarbimisse võtmisel (nii ettevõtlusega tegelemise ajal kui ka ettevõtluse lõpetamisel) lisatakse selle vara turuhind maksumaksja ettevõtlustulule. Sellise vara hilisema võõrandamise korral loetakse vara soetamismaksumuseks käesoleva lõike kohaselt ettevõtlustulule lisatud summa.

  (5) Lõikes 3 nimetatud vara isiklikku tarbimisse võtmisel (nii ettevõtlusega tegelemise ajal kui ka ettevõtluse lõpetamisel) lisatakse maksumaksja ettevõtlustulule selle vara turuhind, millest on maha arvatud soetamismaksumuse ja arvestatud põhivara amortisatsiooni vahe. Sellise vara hilisema võõrandamise korral loetakse vara soetamismaksumuseks käesoleva lõike kohaselt ettevõtlustulule lisatud summa.

  (6) Kui füüsilisest isikust ettevõtja tegevus on vastavalt äriseadustikus ning notari ja kohtutäituri tegevus vastavalt maksukorralduse seaduses sätestatule peatatud rohkem kui 12 kuud, loetakse, et käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud vara on võetud isiklikku tarbimisse.

[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

  (7) Isiklikku tarbimisse võtmiseks ei loeta füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte hulka kuulunud vara üleandmist või pärandamist isikule, kes jätkab ettevõtte tegevust. Vara üleandmisel maksuvabastuse rakendamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (8) Kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisel loetakse võõrandamisega seotud kuludeks ka metsa majandamisega seotud dokumentaalselt tõendatud kulud ning maksumaksjal on õigus samal või kolmel järgneval maksustamisperioodil arvata need maha kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulust, kui on täidetud järgmised tingimused:
  1) tegemist on metsa majandamisega metsaseaduse tähenduses;
  2) metsaseaduses sätestatud juhul on metsaomanik esitanud metsa majandamise tegevuse kohta Keskkonnaametile metsateatise ja Keskkonnaamet on lubanud metsateatises kavandatud tegevuse.
[RT I, 08.07.2011, 5 - jõust. 01.01.2012]

  (9) Metsa majandamisega seotud kuludeks lõike 8 tähenduses ei loeta tulumaksuga mittemaksustatava toetuse arvel tehtud kulusid.

[RT I, 08.07.2011, 5 - jõust. 01.01.2012]

  (10) Kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud kasu võib edasi kanda kuni kolmele järgnevale maksustamisperioodile. Maksumaksjal on õigus vähendada edasikantud kasu sellel maksustamisperioodil tehtud lõikes 8 nimetatud kulu võrra.
[RT I, 08.07.2011, 5 - jõust. 01.01.2012]

  (11) Füüsiline isik võib talle kuuluvalt kinnisasjalt raiutud metsamaterjali ja seal kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest saadud tulust ning Natura 2000 erametsamaa toetusest, millest on tehtud lõikes 8 nimetatud mahaarvamised, maksustamisperioodil täiendavalt maha arvata kuni 5000 eurot.
[RT I, 21.04.2020, 1 - jõust. 01.05.2020, rakendatakse tagasiulatuvalt 2020. aasta 1. jaanuarist]

§ 38.   Soetamismaksumus

  (1) Soetamismaksumus on kõik maksumaksja poolt vara omandamiseks ning selle parendamiseks ja täiendamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud, sealhulgas makstud vahendustasud ja lõivud.
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

  (11) Pärandina saadud vara soetamismaksumuseks loetakse üksnes pärija tehtud kulud.
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

  (2) Kapitalirendi (liisingu) korras soetatud vara soetamismaksumuseks on lepingujärgsete rendi- või väljaostumaksete kogusumma ilma intressideta.

  (3) Omavalmistatud asja soetamismaksumus on selle asja valmistamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulude summa.

  (4) Füüsilisele isikule riigi poolt välja antud, pärandina või abikaasalt, vanemalt või lapselt saadud erastamisväärtpaberite eest soetatud vara soetamismaksumuseks loetakse erastamisväärtpaberite väärtpaberibörsil noteeritud keskmine müügihind vara soetamise päeval. Enne erastamisväärtpaberite väärtpaberibörsil noteerimise alustamist soetatud vara soetamismaksumuseks loetakse erastamisväärtpaberite keskmine kohalik müügihind vara soetamise päeval.

  (5) Äriühingute või mittetulundusühistute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise tulemusena omandatud osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) soetamismaksumuseks loetakse ühineva, ühendatava, jaguneva või ümberkujundatava äriühingu või mittetulundusühistu osaluse soetamismaksumus või nimetatud osaluse soetamiseks tehtud sissemaksed, millele on juurde arvatud ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus tehtud täiendavad sissemaksed ja maha arvatud saadud väljamaksed.

  (51) Mitterahalise sissemaksega omandatud osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) soetamismaksumus on võrdne mitterahaliseks sissemakseks olnud vara soetamismaksumusega. Kui mitterahaliseks sissemakseks olnud asja või varalise õiguse soetamismaksumus on eelnevalt maha arvatud füüsilise isiku ettevõtlustulust ja seda ei ole tulumaksuga maksustatud isiklikku tarbimisse võetud varana, loetakse osaluse soetamismaksumuseks null. Eelmises lauses sätestatut kohaldatakse ka mittetulundusühingu liikmelisuse suhtes, kui ühingule makstud sisseastumis- ja liikmemaks on ettevõtlustulust maha arvatud.
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (52) Lõike 51 kohaselt määratud soetamismaksumusele arvatakse juurde tehtud täiendavad sissemaksed ja sellest arvatakse maha saadud väljamaksed. Soetamismaksumuse arvutamisel ei arvestata töö tegemist või teenuse osutamist mitterahalise sissemaksena.

  (6) Erineva hinnaga ja erineval ajal soetatud samanimeliste väärtpaberite soetamismaksumuse arvestamisel tuleb järjepidevalt lähtuda ühest alljärgnevatest meetoditest:
  1) FIFO – võõrandamine toimub sisseostu järjekorras või
  2) kaalutud keskmise meetod – ühe võõrandatud väärtpaberi soetamismaksumus leitakse võõrandamise hetkeks olemasolevate samanimeliste väärtpaberite soetamismaksumuse summa jagamisel nende arvuga.

  (7) Kui vara müügitehingul kohustusega või õigusega osta see vara tagasi kindlaksmääratud tähtajal ja kindlaksmääratud hinnaga (repotehing) on vara tagasiostuhind kõrgem selle müügihinnast, loetakse tagasiostetud vara soetamismaksumuseks repotehingu käigus müüdud vara müügihind.

  (8) Paragrahvide 48–50 alusel või välisriigis maksustatud vara soetamismaksumust suurendatakse tulumaksuga maksustatud summa võrra.

[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (9) Käesoleva seaduse § 15 lõike 4 punktis 11 nimetatud investeerimisfondi osakute või aktsiate vahetamisel omandatavate osakute või aktsiate soetamismaksumuseks loetakse vahetuse käigus võõrandatud investeerimisfondi osakute või aktsiate soetamismaksumus.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

§ 39.   Väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju arvestamine

  (1) Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust maha arvata samal perioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju. Väärtpaberi võõrandamisest saadud kasu ja kahjuna käsitatakse § 15 lõigetes 1–31 sätestatud juhtudel saadud väärtpaberiga seotud kasu ja kahju. Maha ei arvata kahju, mis on tekkinud väärtpaberite turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule (§ 8) või temalt turuhinnast kõrgema hinnaga omandatud väärtpaberite võõrandamisest või väärtpaberite kehtivuse kaotamisest maksumaksjaga seotud isiku kasuks turutingimustest erinevatel tingimustel või §-s 172 nimetatud investeerimiskontol olnud raha eest soetatud väärtpaberite võõrandamisest.
[RT I, 14.02.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

  (11) Kui dividendi saamise õiguse andev väärtpaber omandati 30 päeva jooksul enne dividendiõiguslike isikute määramise päeva ja võõrandati dividendiõiguslike isikute määramise päeval või 30 päeva jooksul pärast nimetatud päeva, ei arvata selle väärtpaberi võõrandamisest saadud kahju maha muude väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust.
[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.07.2006]

  (2) Summat, mille võrra maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju ületab samal perioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu, maksustatavast tulust maha ei arvata.

  (3) Kui väärtpaberite võõrandamisest maksustamisperioodil saadud kahju on suurem kui maksumaksja poolt samal maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu, võib kasu ületava kahju summa maha arvata järgnevatel maksustamisperioodidel väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust.

  (4) Kui maksustamisperioodil tekkinud ja eelnevatest maksustamisperioodidest edasikantud kahju summa on suurem kui maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu, kaetakse selline kahju ainult maksustamisperioodi kasu ulatuses ning kahju katmata jääk kantakse edasi järgnevatele maksustamisperioodidele.

§ 391.   Üüri arvestamine

  Võlaõigusseaduse tähenduses eluruumi üürilepingu alusel saadud üürist (§ 16 lõige 1) arvatakse tuludeklaratsioonis üürimisega seotud kulude katteks maha 20%.
[RT I, 30.06.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

8. peatükk TULUMAKSU KINNIPIDAMINE 

§ 40.   Tulumaksu kinnipidaja

  (1) Tulumaksu kinnipidaja on residendist juriidiline isik, riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, füüsilisest isikust ettevõtja või tööandja, samuti Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident, kes teeb füüsilisele isikule, mitteresidendile, aktsiaseltsifondile või lepingulisele investeerimisfondile käesoleva seaduse 3., 5. ja 51. peatüki kohaselt tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

  (2) Tulumaksu kinnipidaja on kohustatud pidama §-s 41 loetletud väljamaksetelt kinni tulumaksu vastavalt § 43 lõikes 1 sätestatud määradele. Tulumaks peetakse kinni väljamakse tegemisel. Tulumaksu ei peeta kinni järgmistelt väljamaksetelt:
  1) residendist juriidilisele isikule, välja arvatud aktsiaseltsifondile, tehtavatelt väljamaksetelt;
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]
  2) mitteresidendi Eestis registreeritud püsivale tegevuskohale tehtavatelt väljamaksetelt;
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
  3) äriregistrisse või lepinguriigi registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjale tehtud väljamaksetelt, kui väljamakse on saaja ettevõtlustulu;

[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
  4) residendist füüsilisele isikule makstavalt intressilt (§ 17 lõige 1) ning kindlustushüvitiselt (§ 20 lõige 3), kui maksumaksja on tulumaksu kinnipidajat teavitanud, et intress või kindlustushüvitis on saadud §-s 172 nimetatud investeerimiskontol või pensioni investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvaralt.
[RT I, 16.12.2022, 5 - jõust. 01.01.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2022. aasta 1. jaanuarist]

  (21) [Kehtetu - RT I 2003, 88, 587 - jõust. 01.01.2004]

  (3) Füüsilisest isikust tööandja (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja) ning Eestis tööandjana tegutsev mitteresident, kellel ei ole Eestis püsivat tegevuskohta (§ 7), on kohustatud pidama tulumaksu kinni ainult § 41 punktides 1 ja 2 nimetatud väljamaksetelt.

  (31) Paragrahvi 41 punktis 1 nimetatud väljamaksetelt ei peeta kinni tulumaksu, kui väljamakse saaja täidab oma tööülesannet välisriigis ning:
  1) väljamakse tehakse residendist juriidilise isiku välisriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel või
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
  2) maksu kinnipidajal on välisriigi maksuhalduri tõend, et väljamakse saaja on selle tulu osas välisriigis maksukohustuslane.

  (32) Mitteresident, kes on andnud oma töötajad rendile Eesti kasutajaettevõtjale (§ 29 lõige 13), on kohustatud kinni pidama tulumaksu Eestis töö tegemise eest makstavalt töötasult (§ 13 lõiked 1 ja 11).
[RT I, 10.07.2020, 4 - jõust. 01.01.2021]

  (4) Tulumaksu kinnipidaja on kohustatud kandma kinnipeetud tulumaksu üle Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks.

  (5) Tulumaksu kinnipidaja on kohustatud esitama lõikes 4 nimetatud tähtpäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni. Eesti resident ja riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus esitab deklaratsiooni elektrooniliselt, kui sellel näidatakse rohkem kui viis väljamakse saajat. Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Deklaratsioonis näidatud residendist füüsilisele isikule tehtud väljamakselt kalendriaasta jooksul kinni peetud tulumaksu summat ei vähendata pärast kalendriaastale järgneva aasta 15. veebruari. Tulumaksu kinnipidaja esitab käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud maksudeklaratsiooni töölepingu alusel töötavate töötajate või teenistussuhtes olevate ametnike kohta, kelle töötamine ei ole töötamise registri andmetel peatatud.
[RT I, 07.07.2017, 3 - jõust. 01.08.2017]

  (51) Maksukohustuslase pankroti väljakuulutamise korral esitatakse lõikes 5 nimetatud deklaratsioon eraldi pankroti väljakuulutamisele eelneva ja sellele järgneva maksustamisperioodi osa kohta.
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (6) Tulumaksu kinnipidaja on maksumaksja nõudmisel kohustatud andma tõendi maksumaksjale kalendriaasta jooksul tehtud väljamaksete ning nendelt kinnipeetud tulumaksu kohta tululiikide ja maksumäärade lõikes järgneva aasta 1. veebruariks või maksumaksja töölt lahkumise korral koos lõpparvega. Tõendi vorm ja täitmise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

  (61) Tulumaksu kinnipidaja, kes on kalendriaasta jooksul tasunud maksumaksja eest täiendava kogumispensioni kindlustusmakseid või summasid vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks, on kohustatud andma maksumaksja nõudmisel talle nende kohta tõendi kalendriaasta 1. detsembriks.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (7) Asutuse töötajate, kelle koosseis, koondandmed või konkreetsed tööülesanded on riigisaladus, tulumaksu arvestust peetakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korras.

§ 41.   Väljamaksed, millelt peetakse kinni tulumaks

  Tulumaks peetakse kinni:
  1) residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga maksustamisele kuuluvalt palgalt ja muudelt tasudelt (§ 13 lõiked 1, 5 ja 6), juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasudelt (§ 13 lõige 2), arvestades §-s 42 lubatud mahaarvamist;
[RT I, 28.02.2020, 2 - jõust. 01.07.2020]
  2) mitteresidendile makstavalt palgalt ja muudelt tasudelt (§ 29 lõiked 1 ja 11) ning juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasudelt (§ 29 lõige 2), arvestades § 42 lõikes 5 nimetatud mahaarvamist;
[RT I, 04.03.2019, 1 - jõust. 01.07.2020, jõustumisaeg muudetud [RT I, 28.02.2020, 2]]
  3) füüsilisele isikule töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasult (§ 13 lõige 11, § 29 lõige 1);
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
  4) residendist füüsilisele isikule, lepingulisele investeerimisfondile, aktsiaseltsifondile või mitteresidendile makstava tulumaksuga maksustatava intressi väljamakselt (§ 17 lõige 1, § 314 ja § 29 lõige 7);
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]
  5) [kehtetu - RT I 2008, 51, 286 - jõust. 01.01.2009]
  6) mitteresidendile või residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga maksustatavalt kindlustushüvitiselt, pensionilt, pensionilepingu alusel, pensionifondist, pensioni investeerimiskontolt ja PEPP-i lepingust tehtud väljamakselt, stipendiumilt, toetuselt, hasartmänguvõidult ning perehüvitiste seaduse alusel makstavalt hüvitiselt (§ 19 lõige 2, § 20 lõiked 1–3, § 201 lõige 1, § 21 lõige 1, § 29 lõiked 9 ja 91), välja arvatud punktis 12 nimetatud väljamaksetelt ning Natura 2000 erametsamaa toetuselt;

[RT I, 17.03.2023, 5 - jõust. 27.03.2023]
  7) mitteresidendile või residendist füüsilisele isikule makstavalt renditulult (§ 16 lõige 1, § 29 lõike 6 punkt 2) ning residendist füüsilisele isikule makstavalt litsentsitasult (§ 16 lõiked 2 ja 3);
[RT I, 30.06.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
  71) lepingulisele investeerimisfondile või aktsiaseltsifondile makstavalt renditulult (§ 313);
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]
  72) [kehtetu - RT I, 30.06.2023, 107 - jõust. 01.01.2025]
  8) mitteresidendile makstavalt litsentsitasult (§ 29 lõike 6 punkt 4);
  9) mitteresidendist kunstnikule või sportlasele Eestis toimunud tegevuse eest makstavalt tasult, samuti kunstniku või sportlase Eestis toimunud tegevuse eest mitteresidendist või füüsilisest isikust kolmandale isikule makstavalt tasult (§ 29 lõige 10);
  10) mitteresidendile Eestis osutatud teenuste eest makstavalt tasult (§ 29 lõige 3);
  11) maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuvale juriidilisele isikule (§ 101) Eesti residendile osutatud teenuste eest makstavalt tasult (§ 29 lõige 3);
[RT I, 26.03.2021, 1 - jõust. 01.07.2021]
  12) füüsilisele isikule tehtavatelt § 201 lõikes 4 ning § 21 lõigetes 2 ja 3 loetletud väljamaksetelt;
[RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]
  13) residendist füüsilisele isikule tehtavalt eelmistes punktides nimetamata maksustatava tulu, välja arvatud §-s 15 nimetatud tulu, väljamakselt.
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

§ 42.   Tulumaksu kinnipidamisel tehtavad mahaarvamised

  (1) Lepinguriigi residendist füüsilisele isikule tehtud §-s 41 nimetatud väljamaksetest arvatakse maksumaksja kirjaliku avalduse alusel igas kalendrikuus enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha mitte rohkem kui üks kaheteistkümnendik § 23 lõikes 1 sätestatud maksuvaba tulu summast. Käesolevat lõiget ei kohaldata lõikes 13 nimetatud juhul.
[RT I, 30.06.2023, 107 - jõust. 01.01.2025]

  (11) [Kehtetu - RT I, 24.12.2016, 1 - jõust. 01.01.2018]

  (12) [Kehtetu - RT I, 24.12.2016, 1 - jõust. 01.01.2018]

  (13) Alates maksustamisperioodist, kui lepinguriigi residendist füüsiline isik jõuab vanaduspensioniikka, arvab Sotsiaalkindlustusamet tema pensionist igas kalendrikuus enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha ühe kaheteistkümnendiku § 235 lõikes 1 nimetatud summast. Kui kalendrikuus väljamakstav pension on väiksem kui üks kaheteistkümnendik § 235 lõikes 1 sätestatud summast, arvatakse vahe maha lõikes 21 nimetatud väljamaksetest. Kui kalendrikuus pensioni välja ei maksta või ei tehta lõikes 21 nimetatud väljamakseid või väljamakstav pension ja lõikes 21 nimetatud väljamaksed on väiksemad kui üks kaheteistkümnendik § 235 lõikes 1 sätestatud summast, arvab väljamaksja maksumaksja kirjaliku avalduse alusel vahe maha maksumaksjale tehtud §-s 41 nimetatud väljamaksest.
[RT I, 22.12.2021, 5 - jõust. 01.01.2023]

  (2) Kui väljamakse saaja saab maksustatavat tulu mitmelt tulumaksu kinnipidajalt, võib ta lõikes 1 nimetatud avalduse esitada ainult ühele enda valitud tulumaksu kinnipidajale, välja arvatud lõikes 23 sätestatud juhul.
[RT I, 28.12.2017, 74 - jõust. 01.01.2018]

  (21) Käesoleva seaduse § 201 lõikes 4 sätestatud kohustusliku kogumispensioni väljamaksest võib enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist arvata maha maksuvaba tulu osa, mida ei kasutatud seaduse alusel makstavast pensionist tulumaksu kinnipidamisel. Paragrahvi 201 lõikes 4 sätestatud teistest kohustusliku kogumispensioni väljamaksetest võib enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist arvata maha maksuvaba tulu osa, mida ei kasutatud samas lõikes nimetatud kogumispensionide seaduse § 724 lõike 5 alusel tehtud väljamakselt tulumaksu kinnipidamisel. Kohustuslikust pensionifondist tehtud väljamaksest võib enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha arvata maksuvaba tulu osa, mida ei kasutatud kogumispensionide seaduses sätestatud pensionilepingu alusel tehtud väljamakselt tulumaksu kinnipidamisel. Pensioni investeerimiskontolt tehtud väljamaksest võib enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha arvata maksuvaba tulu osa, mida ei kasutatud kohustuslikust pensionifondist tehtud väljamakselt tulumaksu kinnipidamisel.

[RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]

  (22) Maksuvaba tulu arvestamiseks vahetavad andmeid valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korras pensioniregistri pidaja, Sotsiaalkindlustusamet ja pensionilepinguid sõlmivad kindlustusandjad.

[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]

  (23) Kui väljamakse saaja saab samaaegselt maksustatavat tulu Sotsiaalkindlustusametilt ja §-s 13 nimetatud tasu maksjalt, võib ta esitada avalduse mõlemale tulumaksu kinnipidajale. Sel juhul ei või avaldustele märgitud maksuvaba tulu kokku ületada üht kaheteistkümnendikku § 23 lõikes 1 sätestatud summast. Käesoleva lõike esimest ja teist lauset ei kohaldata isikule, kes on jõudnud vanaduspensioniikka.
[RT I, 22.12.2021, 5 - jõust. 01.01.2023]

  (3) [Kehtetu - RT I, 24.12.2016, 1 - jõust. 01.01.2018]

  (4) [Kehtetu - RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (5) Füüsilisele isikule tehtud §-s 41 nimetatud väljamaksetest arvatakse enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha väljamakselt töötuskindlustuse seaduse § 42 lõike 1 punkti 1 kohaselt kinni peetud töötuskindlustusmakse.

[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (6) Residendist füüsilisele isikule tehtud §-s 41 nimetatud väljamaksetest arvatakse enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha väljamakselt kogumispensionide seaduse § 11 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni makse.

  (7) Residendist füüsilisele isikule makstud § 41 punktis 1 nimetatud summadest arvatakse enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha tema eest tasutud täiendava kogumispensioni kindlustusmaksed ja vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud summad § 13 lõike 3 punktis 15 sätestatud ulatuses. Arvestust peetakse summeeritult kalendriaasta algusest.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (8) Kui maksumaksja kohta on tulumaksu kinnipidamisel arvestatud maksuvaba tulu suuremas kui lõikes 1 või 13 sätestatud summas, on Maksu- ja Tolliametil õigus tulumaksu kinnipidajat sellest teavitada.
[RT I, 30.06.2023, 107 - jõust. 01.01.2025]

  (9) Paragrahvi 13 lõikes 5 või 6 nimetatud maksustatavale tulule ei kohaldata lõikeid 1 ja 13.
[RT I, 22.12.2021, 5 - jõust. 01.01.2023]

§ 43.   Kinnipeetava tulumaksu määrad

  (1) Paragrahvis 41 nimetatud väljamaksetelt peetakse tulumaksu kinni järgmiste määrade järgi:
  1) punktides 1–71, 11 ja 13 nimetatud väljamaksetelt § 4 lõike 1 kohaselt;
[RT I, 14.02.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
  11) [kehtetu - RT I, 30.06.2023, 107 - jõust. 01.01.2025]
  2) punktides 8–10 ja punktis 12 nimetatud väljamaksetelt – 10%.

[RT I 2008, 51, 286 - jõust. 01.01.2009]
  3) [kehtetu - RT I 2008, 51, 286 - jõust. 01.01.2009]

  (2) Kui välislepingus on mitteresidendile tehtavalt väljamakselt tulumaksu kinnipidamisel ette nähtud lõikes 1 toodud määradest väiksemad määrad, kohaldatakse neid juhul, kui tulumaksu kinnipidaja esitab Maksu- ja Tolliametile koos § 40 lõikes 5 nimetatud maksudeklaratsiooniga tulu saajat ja tema residentsust tõendava dokumendi. Nimetatud dokumenti ei pea esitama, kui andmed tulu saaja ja tema residentsuse kohta on kantud maksukorralduse seaduses sätestatud maksukohustuslaste registrisse.

[RT I, 25.10.2012, 1 - jõust. 01.12.2012]

  (3) Nõuded lõikes 2 nimetatud dokumentidele kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

  (4) Lõikes 1 toodud või lõikes 2 nimetatud välislepingutes sätestatud määrade järgi kinnipeetud tulumaks on mitteresidendist väljamakse saajale Eesti tuluallikast saadud tulu maksustamisel lõplikuks tulumaksuks §-s 41 loetletud väljamaksetena saadud tulude osas. See säte ei kehti mitteresidendi suhtes, kes sai tulu läbi Eestis asuva püsiva tegevuskoha (§ 7).

9. peatükk TULUDE DEKLAREERIMINE JA TULUMAKSU TASUMINE 

§ 44.   Tuludeklaratsioonid

  (1) Paragrahvi 2 lõikes 1 nimetatud maksumaksja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile tuludeklaratsiooni maksustamisperioodil saadud tulu või kasu kohta hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 30. aprilliks. Samaks kuupäevaks esitab tuludeklaratsiooni maksustamisperioodil väärtpabereid võõrandanud mitteresidendist füüsiline isik, kes soovib kasutada § 29 lõikes 42 sätestatud õigust. Mitteresident, lepingulise investeerimisfondi fondivalitseja ja aktsiaseltsifond on kohustatud esitama tuludeklaratsiooni ainult sellise tulu kohta, millelt ei ole § 41 alusel tulumaksu kinni peetud. Maksu- ja Tolliameti e-teenuse vahendusel on tuludeklaratsiooni võimalik esitada alates maksustamisperioodile järgneva aasta 15. veebruarist.
[RT I, 23.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2021]

  (11) Maksu- ja Tolliamet täidab tema käsutuses olevate andmete alusel tuludeklaratsiooni residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulu ja sellest §-de 23, § 28 ning § 281 lõigete 1 ja 2 alusel tehtavate mahaarvamiste, samuti § 571 lõikes 52 nimetatud andmetega väärtpaberite võõrandamise kohta ja teeb eeltäidetud tuludeklaratsiooni maksumaksjale kättesaadavaks Maksu- ja Tolliameti e-teenuse vahendusel ning Maksu- ja Tolliameti teeninduskohas, alates maksustamisperioodile järgneva aasta 15. veebruarist. Maksumaksja on eeltäidetud tuludeklaratsiooni kasutamisel kohustatud kontrollima selles toodud andmete õigsust ning nende ebaõigsuse või puudulikkuse korral esitama parandatud ja täiendatud tuludeklaratsiooni.
[RT I, 24.12.2016, 1 - jõust. 01.01.2018]

  (12) Füüsiline isik, kes ei olnud resident kogu maksustamisperioodi kestel, esitab tuludeklaratsiooni ainult residendiks oleku ajal saadud tulude kohta ja võib teha 4. peatükis lubatud mahaarvamisi sama ajavahemiku kohta. Paragrahvides 23 ja 235 sätestatud mahaarvamisi võib teha ning §-s 282 sätestatud summalist mahaarvamiste piirangut võetakse arvesse proportsionaalselt kuude arvuga, mille jooksul isik oli resident.
[RT I, 30.06.2023, 107 - jõust. 01.01.2024]

  (13) Residendist füüsiline isik, kes on saanud tulu, mida § 13 lõike 4, § 14 lõike 10, § 18 lõike 11 või välislepingu alusel Eestis ei maksustata, on kohustatud selle deklareerima.

[RT I, 28.12.2017, 74 - jõust. 01.01.2018]

  (14) Residendist füüsiline isik, kes on Eestis asutatud hooneühistu liige või kellele kuulub Eestis asuv korteriomand, kinnisasi või Eestis asuva kinnisasjaga seotud hoonestusõigus või korterihoonestusõigus, kinnitab tuludeklaratsioonis maksustamisperioodil renditulu (§ 16 lõige 1) saamist või mittesaamist.
[RT I, 30.06.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

  (2) [Kehtetu - RT I, 24.12.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

  (21) Residendist maksumaksja, kes oli maksustamisperioodi viimase päeva seisuga abielus või registreeritud kooselus, võib oma tuludeklaratsioonis teha §-s 26 sätestatud mahaarvamisi, arvestades §-s 282 sätestatut. Nimetatud mahaarvamisi võivad kasutada ka abikaasad või registreeritud elukaaslased, kellest üks on resident ja teine on lepinguriigi resident või kes mõlemad on lepinguriigi residendid.
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

  (3) Paragrahvi 36 lõikes 6 sätestatud juhul on füüsiline isik kohustatud esitama tuludeklaratsiooni ühe kuu jooksul, alates pankroti väljakuulutamisest.

  (31) [Kehtetu - RT I, 23.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (4) [Kehtetu - RT I, 23.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (5) [Kehtetu - RT I, 23.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (51) [Kehtetu - RT I, 23.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (52) Paragrahvi 311 lõikes 2 või 3 nimetatud mitteresident esitab nimetatud lõigetes lubatud mahaarvamiste kasutamiseks residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni.
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (6) Tuludeklaratsiooni ei pea esitama:
  1) residendist füüsiline isik, kelle tulu ei ületanud §-s 23 sätestatud maksuvaba tulu määra või kelle maksustamisperioodi tulult ei ole vaja täiendavalt tulumaksu tasuda, välja arvatud lõikes 61 nimetatud juhul;
[RT I, 24.12.2016, 1 - jõust. 01.01.2018]
  11) lepinguriigi residendist füüsiline isik, kelle tulu ei ületanud §-s 23 sätestatud maksuvaba tulu määra või kelle maksustamisperioodi tulult ei ole vaja täiendavalt tulumaksu tasuda, välja arvatud juhul, kui isik saab Eestist § 29 lõike 3 alusel maksustatavat ettevõtlustulu;
[RT I, 30.06.2023, 107 - jõust. 01.01.2025]
  2) paragrahvi 43 lõikes 4 nimetatud isik.
  3) [kehtetu - RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

  (61) Järgmised isikud esitavad tuludeklaratsiooni, olenemata lõike 6 punktis 1 sätestatust:
  1) füüsilisest isikust ettevõtja;
  2) isik, kes tegi maksustamisperioodi jooksul §-s 172 nimetatud investeerimiskontole sissemakseid või sellelt väljamakseid;
  3) paragrahvi 22 lõikes 6 ja käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud isik;
  4) [kehtetu - RT I, 30.06.2023, 107 - jõust. 01.01.2025]
  5) maksustamisperioodil väärtpabereid võõrandanud isik, kes soovib kasutada § 39 lõikes 3 sätestatud õigust.

[RT I, 23.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020, rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.]

  (7) Tuludeklaratsioonide ning nende lisade vormid ja täitmise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

§ 45.   Välismaal tasutud tulumaksu arvestamine

  (1) Kui residendist maksumaksja on saanud maksustamisperioodil tulu välismaalt, liidetakse kõik välisriikides saadud tulud isiku maksustatavale tulule ning tasumisele kuuluvast tulumaksust arvatakse maha nimetatud tuludelt välismaal tasutud või kinnipeetud tulumaks vastavalt lõigetes 2–6 toodud tingimustele. Eestis ning igas välisriigis saadud tulu kohta arvutatakse tulumaks eraldi. Eestis mittemaksustatavalt tulult välisriigis tasutud tulumaksu Eestis arvesse ei võeta.

  (2) Kui välisriigis saadud tulult käesoleva seaduse järgi arvutatud tulumaks on suurem välisriigis tasutud tulumaksust, on maksumaksja kohustatud Eestis tulumaksuna tasuma välisriigi tulumaksu ja Eesti tulumaksu vahe.

  (3) Kui välisriigis saadud tulult arvutatud tulumaks on väiksem välisriigis tasutud tulumaksust, samuti juhul, kui maksumaksja tuludeklaratsiooni järgi kõikidest allikatest saadud tulult arvutatud tulumaks on väiksem välisriigis tasutud tulumaksust, siis välisriigis enammakstud tulumaksu Eestis ei hüvitata.

  (4) Kui residendist füüsiline isik on saanud § 18 lõike 4 või § 22 järgi maksustamisele kuuluvat tulu, on tal õigus arvata oma tasumisele kuuluvast tulumaksust maha proportsionaalne osa välisriigi juriidilise isiku, isikute ühenduse või varakogumi poolt välismaal tasutud või kinnipeetud tulumaksust, mis vastab residendi tuluna maksustatavale kasumiosale. Kui residendist füüsiline isik on saanud § 18 lõike 6 järgi maksustamisele kuuluvat tulu, on tal õigus arvata oma tasumisele kuuluvast tulumaksust maha proportsionaalne osa usaldusfondi tulult välismaal tasutud või kinni peetud tulumaksust, mis vastab tema osale usaldusfondis.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

  (5) Välisriigis tasutud või kinnipeetud tulumaksu on lubatud Eestis tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata ainult juhul, kui maksumaksja esitab välisriigi maksuhalduri või maksu kinnipidaja õiendi tulumaksu või muu tulumaksuga samaväärse maksu tasumise kohta.

  (6) Kui välisriigis on tulumaksu tasutud või kinni peetud rohkem, kui vastava riigi seadus või välisleping ette näeb, võib Eestis tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata ainult selle osa välisriigi tulumaksust, mille tasumine oli kohustuslik.

  (7) Kui välisriigis saadud tulult tasutakse välisriigis tulumaks tulu saamisest erineval maksustamisperioodil, võetakse see Eestis arvesse maksustamisperioodil, millal välisriigis maksustatud tulu laekus.

  (8) Kui residendist füüsiline isik on saanud intressi, millelt tulenevalt nõukogu direktiivist 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta (ELT L 157, 26.06.2003, lk 38–48) või selle direktiivi alusel Eesti või Euroopa Ühenduse sõlmitud lepingust on tulumaks kinni peetud, võib kinnipeetud tulumaksu maha arvata Eestis sama maksustamisperioodi tulult tasutavast tulumaksust. Mahaarvamata tulumaksu osa tagastatakse § 46 lõikes 6 sätestatud tähtpäevaks.

[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.07.2006, lõiget 8 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2006. a 1. jaanuarist.]

§ 46.   Tulumaksu tasumine ja tagastamine

  (1) Maksu- ja Tolliamet arvutab juurdemaksmisele kuuluva maksusumma (juurdemakse) ning saadab maksumaksjale sellekohase kirjaliku maksuteate. Maksuteadet ei väljastata elektrooniliselt esitatud deklaratsiooni puhul ning mitteresidendile, välja arvatud § 44 lõikes 52 nimetatud juhul. Maksuhaldur avaldab maksuarvestuse Maksu- ja Tolliameti e-teenuse keskkonnas „e-maksuamet/e-toll” ning teavitab kohustuste tekkimise tähtpäevast ja võimalusest tutvuda maksuarvestusega keskkonnas „e-maksuamet/e-toll”.
[RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

  (11) Kui maksumaksja kasutab § 37 lõikes 10 sätestatud õigust, arvutatakse juurdemakse kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud kasult hiljemalt kasu saamise kalendriaastale järgneva kolmanda kalendriaasta eest esitatud tuludeklaratsiooni alusel.
[RT I, 08.07.2011, 5 - jõust. 01.01.2012]

  (2) Maksustamisperioodi tulumaksu kogusummast arvatakse maha tulumaks, mis on maksustamisperioodi jooksul kas kinni peetud või makstud §-de 41 ja 47 alusel. Samuti arvatakse maha välisriigis kinni peetud või makstud tulumaks §-s 45 lubatud ulatuses.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (3) Maksumaksja on kohustatud tasuma maksuteates näidatud juurdemakse Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendriaasta 1. oktoobriks.
[RT I, 23.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (4) [Kehtetu - RT I, 23.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (41) [Kehtetu - RT I, 23.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (5) [Kehtetu - RT I, 23.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (6) Füüsilise isiku poolt enammakstud maksusumma tagastab Maksu- ja Tolliamet maksudeklaratsioonil näidatud maksumaksja pangakontole või maksumaksja kirjaliku avalduse alusel kolmanda isiku pangakontole, välja arvatud maksukorralduse seaduses ettenähtud juhtudel. Enammakstud maksusumma tuleb tagastada hiljemalt lõikes 3 sätestatud tähtpäevaks.

[RT I, 23.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

§ 47.   Avansilised maksed

  (1) Füüsilisest isikust ettevõtja, kes sai eelmisel maksustamisperioodil ettevõtlustulu, on kohustatud tasuma maksustamisperioodi kestel tulumaksu avansilisi makseid. Avansilise makse suuruseks on 1/4 isiku poolt eelmisel maksustamisperioodil ettevõtlustulult arvestatud tulumaksu summast.

[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.07.2006]

  (2) Avansilised maksed tuleb tasuda võrdsete summadena 15. septembriks ja 15. detsembriks Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Avansilisi makseid ei pea tasuma, kui ühe kvartali makse suurus ei ületa 300 eurot.
[RT I, 23.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (3) Esimese maksustamisperioodi kestel ei ole ettevõtlusest tulu saav maksumaksja kohustatud tulumaksu avansilisi makseid maksma.

  (4) Füüsilisest isikust ettevõtja ei ole kohustatud maksma tulumaksu avansilisi makseid, kui tema ettevõtlus on äriregistris registreeritud ajutise või hooajalisena või peatatud.
[RT I 2008, 60, 331 - jõust. 01.01.2009]

  (5) Maksu- ja Tolliametil on õigus vähendada avansilisi makseid või vabastada maksumaksja avansiliste maksete tasumisest, kui maksumaksja prognoositav ettevõtlustulu on maksustamisperioodil oluliselt väiksem eelmise maksustamisperioodi tulust ning kui maksumaksja esitab selle kohta põhjendatud taotluse.

10. peatükk TULUMAKSU MAKSMISE ERIJUHUD 

§ 471.   Krediidiasutuse avansilised maksed

  (1) Residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal on kohustatud tasuma iga kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole tulumaksu avansilise makse § 4 lõikes 5 sätestatud määraga eelmises kvartalis teenitud käesolevas lõikes, § 50 lõigetes 1 ja 2 ning § 53 lõikes 4 sätestatud maksukohustuste täitmise eelselt kasumilt.
[RT I, 30.06.2023, 107 - jõust. 01.01.2025]

  (2) Kvartali kasumit vähendatakse § 50 lõikes 11 ja § 53 lõikes 41 nimetatud sama kvartali tulu ning kuni 19 eelmise kvartali kahjumi võrra. Eelmiste kvartalite kahjumit saab kasumi vähendamiseks kasutada ulatuses, mida pole varem kasumi vähendamiseks kasutatud.
[RT I, 07.07.2017, 3 - jõust. 01.01.2018]

§ 48.   Tulumaks erisoodustustelt

  (1) Tööandja maksab tulumaksu töötajale tehtud erisoodustuselt.

  (2) Tööandjaks lõike 1 tähenduses on residendist juriidiline või füüsiline isik, samuti riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutus ning mitteresident, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht (§ 7) või kellel on Eestis töötajad.

  (3) Töötajaks lõike 1 tähenduses on töölepingu alusel töötav isik, ametnik (§ 13 lõige 1), juhtimis- või kontrollorgani liige (§ 9), samuti füüsiline isik, kes müüb tööandjale kaupu pikema aja jooksul kui kuus kuud. Töötajaks lõike 1 tähenduses loetakse ka töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötavat või teenust osutavat füüsilist isikut.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (4) Erisoodustus on igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse lõikes 3 nimetatud isikule seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast. Erisoodustus on muu hulgas:
  1) eluasemekulude täielik või osaline katmine;
  2) sõiduki või muu tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks;
  3) kindlustusmaksete tasumine, kui selline kohustus ei ole ette nähtud seadusega;
  4) [kehtetu - RT I, 30.06.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
  5) isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise maksmine § 13 lõike 3 punktis 2 sätestatud piirmäärasid ületavas osas (§ 13 lõike 3 punktid 2 ja 21, § 31 lõike 1 punkt 8);

[RT I 2009, 18, 109 - jõust. 01.07.2009]
  6) laenu andmine turutingimustest madalama intressimääraga, välja arvatud, kui intress selle maksmise hetkel on vähemalt kahekordne võlaõigusseaduse § 94 lõike 2 kohaselt viimati avaldatud intressimäär;
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]
  7) asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse tasuta üleandmine, müük või vahetus turuhinnast madalama hinnaga;
  8) asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse ostmine turuhinnast kõrgema hinnaga;
  9) loobumine rahalise nõude sissenõudmisest, välja arvatud, kui prognoositavad mõistlikud kulud seoses rahalise nõude sissenõudmisega ületavad nõude suurust;
  10) täiskasvanute koolituse seaduse § 1 tähenduses tasemeõppe ja täienduskoolituse kulude katmine, välja arvatud töö- ja teenistussuhtega ning juriidilise isiku juhatuse liikme, välismaa äriühingu filiaali juhataja ja mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuhi ülesannetega otseselt seotud tasemeõppe või täienduskoolituse kulude katmine;
[RT I, 23.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015]
  11) tööandja antud osalusoptsiooni võõrandamisel või optsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamisel saadud tulu, arvestades lõikes 53 sätestatut.
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (5) Erisoodustuste hulka ei kuulu rahalised väljamaksed, mida tavaliselt loetakse palgaks, lisatasuks, juurdemakseks, juhtimis- või kontrollorgani liikme tasuks või tasuks müüdud kauba või osutatud teenuse eest. Samuti ei kuulu erisoodustuste hulka sellised füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, millelt on kinni peetud tulumaks § 41 alusel või mis ei kuulu tulumaksuga maksustamisele §-de 13–21 või 30–31 kohaselt.

  (51) Erisoodustusena ei maksustata töötajate elu- ja töökoha vaheliseks transpordiks kasutatud ühistranspordi piletihinna hüvitamist. Muu transpordikulu hüvitamist ei maksustata erisoodustusena, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga või kui puudega töötajal ei ole võimalik kasutada ühistransporti või ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust. Samuti ei maksustata erisoodustusena tööandja ettevõtlusega seotud kulutusi töölepingu alusel töötava töötaja transpordiks elu- ja töökoha vahel, kui töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast või kui tööandja korraldab transporti sõidukiga, millel on vähemalt kaheksa istekohta, või bussiga liiklusseaduse tähenduses.

[RT I, 06.12.2018, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (52) Erisoodustuseks ei loeta kulutusi, mida Eesti Vabariigi välisesindus teeb seoses diplomaadi osalemisega välissuhtlemise eesmärgil korraldatud diplomaatilisel vastuvõtul, kohtumisel või muul üritusel.

[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (53) Erisoodustuseks ei loeta osalusoptsiooni andmist. Kui osalusoptsiooni alusvara on osalus tööandjas või tööandjaga samasse kontserni kuuluvas äriühingus, ei loeta erisoodustuseks osalusoptsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamist, kui osalus omandatakse mitte varem kui kolme aasta möödumisel osalusoptsiooni andmisest arvates. Töötajal on kohustus teatada tööandjale osalusoptsiooni võõrandamisest. Optsiooni alusvara muutumise korral arvestatakse nimetatud tähtaega esialgse optsiooni andmisest arvates. Kui kogu osalus tööandjas või temaga samasse kontserni kuuluvas äriühingus võõrandatakse vähemalt kolmeaastase tähtajaga optsioonilepingu kehtivuse ajal, samuti kui töötajal tuvastatakse täielik töövõimetus või töötaja sureb, ei loeta erisoodustuseks optsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamist ulatuses, mis vastab proportsionaalselt optsiooni hoidmise ajale enne nimetatud sündmust. Kui optsioonileping ei ole digitaalselt allkirjastatud ega notariaalselt kinnitatud, on tööandja kohustatud esitama nimetatud lepingu Maksu- ja Tolliametile viie tööpäeva jooksul selle sõlmimisest arvates.
[RT I, 07.07.2017, 3 - jõust. 01.08.2017, lõiget 5³ rakendatakse tagasiulatuvalt 2017. aasta 1. juulist.]

  (54) Erisoodustuseks ei loeta töötajale, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime (kuulmispuude puhul kuulmislangusega alates 30 detsibellist) või kellele on määratud puude raskusaste, abivahendite andmiseks tehtud kulutusi kuni 50% ulatuses talle selle aasta jooksul makstud sotsiaalmaksuga maksustatud summast. Erisoodustuse tekkimine määratakse kindlaks abivahendite andmise kalendriaasta viimase kuu eest esitatavas § 54 lõikes 1 nimetatud deklaratsioonis.
[RT I, 07.07.2017, 3 - jõust. 01.08.2017, lõiget 5ˇ4 rakendatakse tagasiulatuvalt 2017. aasta 1. juulist.]

  (55) Erisoodustusena ei maksustata järgmisi töötaja tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis, kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele:
  1) avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu;
  2) sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutusi;
  3) tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi;
  4) kulutusi tervishoiukorralduse infosüsteemi kantud või vastavat kutsetunnistust omava taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele;
[RT I, 20.06.2022, 63 - jõust. 27.06.2022]
  5) ravikindlustuslepingu kindlustusmakset.
[RT I, 24.12.2016, 1 - jõust. 01.01.2018]

  (56) Erisoodustuseks ei loeta tööandja ettevõtlusega seotud kulutusi töölepingu alusel töötava töötaja majutamiseks, kui on täidetud mõlemad alljärgnevad tingimused:
  1) töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast ja töötaja omandis ei ole töökohale lähemal asuvat eluasemena kasutatavat kinnisvara ning need tingimused on täidetud kogu majutamise perioodil;
  2) kulutused majutatava töötaja kohta on kuni 200 eurot kalendrikuus majutamise korral Tallinnas või Tartus ja kuni 100 eurot muudel juhtudel.
[RT I, 07.07.2017, 3 - jõust. 01.08.2017, lõiget 5ˇ6 rakendatakse tagasiulatuvalt 2017. aasta 1. juulist.]

  (6) Tööandja tehtud erisoodustuseks loetakse ka need lõikes 4 nimetatud soodustused, mida tööandja annab lõikes 3 nimetatud isiku abikaasale, registreeritud elukaaslasele, elukaaslasele või otse- või külgjoones sugulasele või mida annab tööandjaga samasse kontserni kuuluv isik. Töötajal on kohustus teatada tööandjale erisoodustuse saamisest eelmises lauses nimetatud isikult.
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

  (7) Erisoodustuse hinna määramisel lähtutakse üldjuhul erisoodustusena antud kauba või teenuse turuhinnast. Erisoodustuse hinna määramise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

  (8) Tööandja omandis või valduses oleva sõiduauto töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks kasutamise võimaldamisel on erisoodustuse hind 1,96 eurot sõiduauto liiklusregistris märgitud mootori võimsuse ühiku (kW) kohta kuus. Üle viie aasta vanuse sõiduauto puhul on erisoodustuse hind sõiduauto mootori võimsuse ühiku (kW) kohta 1,47 eurot. Erisoodustust ei teki maksustamisperioodil, kui sõiduauto on ajutiselt liiklusregistrist kustutatud või registrikanne on peatatud.
[RT I, 07.07.2017, 3 - jõust. 01.01.2018]

  (81) Lõikes 8 sätestatud erisoodustuse hinna määramise korda võib kasutada ka liiklusseaduse tähenduses kuni 3500 kilogrammise täismassiga veoauto kasutamise võimaldamisel töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks.
[RT I, 07.07.2017, 3 - jõust. 01.01.2018]

  (82) Kui tööandja, kes on sõiduauto omanik või liiklusseaduse mõttes vastutav kasutaja, ei võimalda enda omandis või valduses oleva sõiduauto kasutamist töö-, ameti- või teenistusülesannetega või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks, teavitab ta sõiduauto soetamisel või kasutusele võtmisel Maanteeametit, kes teeb sõiduki liiklusregistri andmetesse märke sõiduauto üksnes töö-, ameti- või teenistusülesannete täitmiseks kasutamise kohta. Sellise sõiduauto töö-, ameti- või teenistusülesannetega või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks kasutusele võtmise korral peab tööandja sellest eelnevalt teavitama Maanteeametit.
[RT I, 07.07.2017, 3 - jõust. 01.01.2018]

  (9) Tulumaksuga ei maksustata erisoodustust, mis antakse töötajale seoses välisriigis töötamisega, kui on täidetud § 13 lõikes 4 sätestatud tingimused.
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

§ 49.   Tulumaks kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt

  (1) Residendist juriidiline isik, välja arvatud § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isik, maksab tulumaksu tehtud kingitustelt ja annetustelt, millelt tulumaks ei ole § 41 alusel kinni peetud või § 48 alusel makstud, arvestades lõigetes 2 ja 4 nimetatud erisusi. Tulumaksuga ei maksustata reklaami eesmärgil üle antud kaupa ega osutatud teenust, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 10 eurot. Kingitusena käsitatakse ka kuni 10 000 euro suuruse võidufondiga kaubandusliku loterii võitu, arvestamata eelmises lauses sätestatud piirmäära.

[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (2) Tulumaksuga ei maksustata § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud või § 11 lõikes 10 nimetatud isikule kalendriaasta jooksul tehtud kingitusi ja annetusi, mille summa ei ületa üht alljärgnevatest piirmääradest:

[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
  1) 3% maksumaksja poolt samal kalendriaastal vastavalt sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktidele 1–4 ja 6 tehtud sotsiaalmaksuga (edaspidi isikustatud sotsiaalmaks) maksustatud väljamaksete summast;
  2) 10% kalendriaasta 1. jaanuariks lõppenud maksumaksja viimase majandusaasta kasumist, mis on arvestatud vastavalt raamatupidamist reguleerivatele õigusaktidele.

  (3) Kalendriaastal tehtud lõikes 2 nimetatud kingitusi ja annetusi arvestab maksumaksja summeeritult. Nende kingituste ja annetuste maksuvaba aastasumma määramisel lähtub maksumaksja oma valikul vaid ühest samas lõikes nimetatud piirmäärast.

  (4) Tulumaksuga ei maksustata § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isiku väljamakseid seoses külaliste või koostööpartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või meelelahutusega. Muu residendist juriidilise isiku puhul ei maksustata neid väljamakseid kuni 32 euro ulatuses kalendrikuus. Lisaks sellele võib viimati nimetatud juriidiline isik, kes teeb isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamakseid, teha kalendrikuus tulumaksuvabalt seoses külaliste või koostööpartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või meelelahutusega väljamakseid üldsummas kuni 2% ulatuses tema poolt samal kalendrikuul tehtud isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast.

[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

  (41) Mittetulundusühingu ja sihtasutuse koostööpartnerina käsitatakse ka füüsilist isikut, kes oma vabast ajast ja tasu saamata osaleb mittetulundusühingu või sihtasutuse tegevuses.
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

  (5) Kui residendist juriidiline isik kalendriaasta mõnel kuul ei tee lõikes 4 loetletud väljamakseid, või teeb neid samas lõikes sätestatud maksuvabast piirmäärast vähem, on tal sellel ja järgmistel kuudel kuni kalendriaasta lõpuni õigus teha nende väljamaksete summeeritud ümberarvestus.

  (6) Paragrahvi 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isik maksab tulumaksu kõikidelt tehtud kingitustelt ja annetustelt, millelt ei ole tulumaks § 41 alusel kinni peetud või § 48 alusel makstud, välja arvatud järgmised põhikirjalistel eesmärkidel tehtud kingitused ja annetused:

[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
  1) paragrahvi 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud või § 11 lõikes 10 nimetatud isikule tehtud kingitused ja annetused;
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
  2) [kehtetu - RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
  3) füüsilisele isikule toimetulekuks osutatud materiaalne abi, sealhulgas rahaline abi Statistikaameti viimaste andmete kohase leibkonnaliikme kuukeskmise väljamineku ulatuses kalendrikuu kohta;
[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.07.2006]
  4) noorte püsilaagris või noorte projektlaagris osalejale kingitud meened kuni 32 euro ulatuses laagris osaleja kohta;
[RT I 2010, 44, 262 - jõust. 01.09.2010]
  5) spordivõistlusel osalejale võistlusel kingitud meened kuni 32 euro ulatuses võistlusel osaleja kohta;
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
  6) reklaami eesmärgil üle antud kaup või osutatud teenus, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 10 eurot.
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (61) Kingitusena või annetusena ei käsitata § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isiku vara üleandmist tema heategevusliku avalikes huvides toimuva tegevuse eesmärkide saavutamiseks.
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

  (7) [Kehtetu - RT I 2003, 88, 587 - jõust. 01.01.2004]

§ 50.   Tulumaks dividendidelt ning muudelt kasumieraldistelt

  (1) Residendist äriühing, sealhulgas täis- ja usaldusühing, maksab tulumaksu dividendide või muude kasumieraldistena jaotatud kasumilt nende väljamaksmisel rahalises või mitterahalises vormis. Tulumaksuga ei maksustata fondiemissiooni korras jaotatud kasumit.
[RT I, 30.06.2023, 107 - jõust. 01.01.2025]

  (11) Dividendi ei maksustata lõikes 1 sätestatud tulumaksuga, kui:
  1) dividendi maksev residendist äriühing on saanud väljamakse aluseks oleva dividendi lepinguriigi või Šveitsi Konföderatsiooni residendist ja tulumaksukohustuslasest äriühingult (välja arvatud maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuv äriühing) ja talle kuulus dividendi saamise ajal vähemalt 10% nimetatud äriühingu aktsiatest, osadest või häältest;

[RT I, 26.03.2021, 1 - jõust. 01.07.2021]
  2) dividendi makstakse residendist äriühingu lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasumi arvel;
  3) dividendi maksev äriühing on saanud väljamakse aluseks oleva dividendi punktis 1 nimetamata välisriigi äriühingult (välja arvatud maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuv äriühing) ja talle kuulus dividendi saamise ajal vähemalt 10% nimetatud äriühingu aktsiatest, osadest või häältest ning dividendilt on tulumaks kinni peetud või selle aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud;

[RT I, 26.03.2021, 1 - jõust. 01.07.2021]
  4) dividendi makstakse residendist äriühingu välisriigis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasumi arvel ja see kasum on tulumaksuga maksustatud;
  5) dividendi makstakse lõikes 21 nimetatud väljamakse osa arvel;

[RT I 2008, 51, 286 - jõust. 01.01.2009]
  6) dividendi makstakse aktsiaseltsifondi 51. peatüki sätete kohaselt tulumaksuga maksustatud või § 312 lõike 2 kohaselt tulumaksust vabastatud tulu arvel;
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]
  7) dividendi makstakse § 502 alusel maksustatud tagastatud laenu arvel;
[RT I, 07.07.2017, 3 - jõust. 01.01.2018]
  8) dividendi makstakse välismaiselt kontrollitavalt äriühingult saadud dividendi või sellise äriühingu müügist saadud kasu arvel § 543 alusel tulumaksuga maksustatud summa ulatuses;
[RT I, 28.12.2018, 44 - jõust. 01.01.2019]
  9) dividendi makstakse § 545 alusel tulumaksuga maksustatud ja püsivasse tegevuskohta väljaviidud vara arvel.
[RT I, 28.12.2018, 44 - jõust. 01.01.2020]

  (12) Lõike 11 punktides 3 ja 4 nimetatud juhul võetakse arvesse ainult tulumaks, mille tasumine oli seaduse või välislepingu alusel kohustuslik.
[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

  (13) Lõike 11 punkte 1 ja 3 ning lõiget 21 kohaldatakse, kui äriühingul, kellelt dividend on saadud, ei ole õigust seda maksustatavast kasumist maha arvata.
[RT I, 04.05.2016, 2 - jõust. 01.11.2016]

  (14) [Kehtetu - RT I, 28.12.2018, 44 - jõust. 01.01.2019]

  (15) Dividendi saamisena lõike 11 punktides 1 ja 3 tähenduses käsitatakse ka dividendi saamist usaldusfondi poolt, milles residendist äriühing on osanik. Sellisel juhul käsitatakse lõike 11 punktides 1 ja 3 sätestatud osalusena residendist äriühingu usaldusfondis oleva osa suurusele vastavat kaudset osalust neis punktides nimetatud äriühingus.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

  (2) Residendist äriühing, välja arvatud aktsiaseltsifond, maksab tulumaksu aktsia- või osakapitali või sissemaksete vähendamisel, aktsiate, osade, osamaksete või sissemaksete (edaspidi osalus) tagasiostmisel või tagastamisel või muul juhul omakapitalist tehtud väljamaksete summa osalt, mis ületab äriühingu omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid. Ühendanud või ühinemisel asutatud äriühingu omakapitali tehtud sissemaksena ei võeta arvesse ühe ühinenud äriühingu poolt teise ühinenud äriühingu omakapitali või ühinenud äriühingu poolt ühinemisel asutatud äriühingu omakapitali tehtud sissemakseid. Jagunemisel käsitatakse omandava äriühingu omakapitali sissemaksena enne jagunemist tema omakapitali tehtud sissemakseid, mille arvel ei ole tehtud omakapitalist väljamakseid või mida ei ole üle antud teisele äriühingule, ning jaguneva äriühingu poolt talle üle antud samasuguste sissemaksete osa. Kui vara, välja arvatud püsivasse tegevuskohta viidud ning Eestisse tagasi toodud vara, residentsus või püsiva tegevuskoha majandustegevus tuuakse Eestisse, käsitatakse residendist äriühingu omakapitali tehtud sissemaksena maksumaksja või tema püsiva tegevuskoha riigis kindlaksmääratud vara väärtust. Kui kindlaksmääratud väärtus ei kajasta turuväärtust, lähtutakse turuväärtusest. Kui mitteresidendi püsiva tegevuskoha koosseisu kuuluv ettevõte antakse üle residendist äriühingule, käsitatakse äriühingu omakapitali tehtud rahaliste ja mitterahaliste sissemaksetena ka enne ettevõtte üleandmist püsiva tegevuskoha jaoks Eestisse toodud vara.

[RT I, 28.12.2018, 44 - jõust. 01.01.2020, muudetud [RT I, 23.12.2019, 1]]

  (21) Arvestades lõikes 11 sätestatud osaluse määra ning lõikes 12 sätestatut, ei maksustata tulumaksuga lõigetes 2 ja 22 nimetatud väljamakset, mille aluseks on äriühingu saadud lõikes 11 nimetatud summa või lõikes 2 või 22 nimetatud väljamakse osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud. Kui lõikes 2 või 22 nimetatud väljamakse saajaid oli mitu, rakendatakse selle edasimaksmisel maksuvabastust saadud väljamakse osale, mis on võrdeline väljamakse maksustatud osaga.

[RT I, 28.12.2018, 44 - jõust. 01.01.2019]

  (22) Residendist äriühing, kes kustutatakse registrist, maksab tulumaksu vara, sealhulgas likvideerimisjaotiste turuväärtuselt, mis ületab omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid, mille arvel ei ole tehtud omakapitalist väljamakseid või mida ei ole üle antud teisele äriühingule. Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui registrist ilma likvideerimiseta kustutatud äriühingu vara kasutatakse jätkuvalt Eestis majandustegevuses teises äriühingus või kui registrist kustutatud äriühingu vara kasutatakse jätkuvalt mitteresidendist äriühingu püsivas tegevuskohas. Kui majandustegevust jätkatakse teise residendist äriühingu kaudu, maksustatakse nimetatud omakapitali osa §-de 48–52 alusel. Kui äriühingul säilib Eestis püsiv tegevuskoht, maksustatakse nimetatud omakapitali osa § 53 alusel.

[RT I, 28.12.2018, 44 - jõust. 01.01.2020]

  (23) [Kehtetu - RT I, 28.12.2018, 44 - jõust. 01.01.2020]

  (24) Tulumaksuga ei maksustata lõigetes 1 ja 2 nimetatud väljamakset, mille aluseks olev tulu on saadud lepingulise investeerimisfondi osaku või aktsiaseltsifondi aktsia tagastamisel või fondi likvideerimisel või intressina fondist ning on 51. peatüki sätete kohaselt tulumaksuga maksustatud või § 312 lõike 2 kohaselt tulumaksust vabastatud.

[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

  (3) [Kehtetu - RT I 2000, 102, 667 - jõust. 01.01.2001]

  (4) Kui residendist juriidilise isiku ja temaga seotud isiku vahel tehtud tehingu hind on erinev nimetatud tehingu turuväärtusest, maksustatakse tulumaksuga summa, mille maksumaksja oleks tuluna saanud, või summa, mille maksumaksja oleks kuluna kandmata jätnud, kui siirdehind oleks vastanud tehingu turuväärtusele.

[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (41) Lõikeid 4 ja 42‒8 kohaldatakse ka juriidilise isiku koosseisu kuuluvate majandusüksuste vahelistele tehingutele, kui neist vähemalt ühe tulu maksustatakse § 521 alusel.
[RT I, 04.03.2019, 1 - jõust. 01.07.2020, jõustumisaeg muudetud [RT I, 28.02.2020, 2]]

  (42) Vara üleandmise korral juriidilise isiku koosseisu kuuluvast majandusüksusest, mille kasum maksustatakse §-de 49–52 alusel, majandusüksusesse, mille tulu maksustatakse § 521 alusel, loetakse vara esimese majandusüksuse ettevõtlusest väljaviiduks ja ettevõtjal tekib maksukohustus vara turuväärtusest lähtuvalt. Maksukohustus tekib täies ulatuses ka juhul, kui varaga tehtavast tegevusest saadud tulule kohaldatakse § 521 vaid osaliselt.
[RT I, 04.03.2019, 1 - jõust. 01.07.2020, jõustumisaeg muudetud [RT I, 28.02.2020, 2]]

  (5) Lõiget 4 ei kohaldata siirdehinna ja tehingu turuväärtuse vahele, kui juriidiline isik on sellelt tulumaksu tasunud või sellelt on § 41 kohaselt tulumaks kinni peetud.
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (6) Lõikes 4 nimetatud tehingute turuväärtuse määramise meetodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (7) Lõike 4 kohaldamiseks on residendist äriühing kohustatud maksuhalduri nõudmisel esitama täiendavaid andmeid seotud isikutega tehtud tehingute, samasse kontserni kuuluvate äriühingute tegevuse ning kontserni struktuuri kohta. Maksuhaldur annab äriühingule andmete esitamiseks vähemalt 60-päevase tähtaja.
[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

  (8) Lõikes 7 nimetatud andmetele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

  (9) Lõikes 2 nimetatud väljamakse tegija on maksumaksja nõudmisel kohustatud andma tõendi kalendrikuu jooksul tehtud lõikes 2 nimetatud väljamaksete kohta järgmise kalendrikuu 5. kuupäevaks. Tõendil näidatakse väljamakse kogusumma ja selle osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud. Tõendi vormi ja täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

[RT I, 30.06.2023, 107 - jõust. 01.01.2025]

§ 501.   Tulumaks regulaarselt makstavatelt dividendidelt ja muudelt kasumieraldistelt
[Kehtetu - RT I, 30.06.2023, 107 - jõust. 01.01.2025]

§ 502.   Tulumaks varjatud kasumieraldistelt

  (1) Residendist äriühing maksab tulumaksu äriühingu aktsionärile, osanikule või liikmele antud laenult, kui tehingu asjaolud viitavad, et tegemist võib olla varjatud kasumieraldisega. Emaettevõtjale lõike 2 ja äriseadustiku § 6 tähenduses ning sama emaettevõtja teisele tütarettevõtjale, välja arvatud laenuandja tütarettevõtjale, antud laenu puhul, mille tagastamise tähtaeg on pikem kui 48 kuud, lasub maksumaksjal maksuhalduri nõudmisel laenu tagasimaksmise võime ja kavatsuse tõendamise kohustus. Maksuhaldur annab äriühingule tõendite esitamiseks vähemalt 30-päevase tähtaja.

  (2) Emaettevõtjana käsitatakse ka ühingut, kes asub kontserni (äriseadustiku § 6) struktuuris laenu andvast tütarettevõtjast ülalpool, samuti mittetulundusühingut ja sihtasutust, kellel on laenu andvas ühingus häälteenamus või valitsev mõju.
[RT I, 07.07.2017, 3 - jõust. 01.01.2018]

§ 51.   Tulumaks ettevõtlusega ja põhikirjalise tegevusega mitteseotud kuludelt
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

  (1) Residendist äriühing maksab tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt käesoleva seaduse §-dele 48–50.

  (2) Ettevõtlusega mitteseotud kulu lõike 1 tähenduses on:
  1) paragrahvi 34 punktides 3–6, 11 ja 13 nimetatud kulud või väljamaksed;

[RT I, 07.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
  2) mittetulundusühingutele tasutud sisseastumis- ja liikmemaksud, kui nendes ühingutes osalemine ei ole otseselt seotud maksumaksja ettevõtlusega;
  3) väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument;
  4) kulud või väljamaksed maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud teenuste ostmiseks;
  5) kulud või väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmiseks.

  (3) Residendist mittetulundusühing, sihtasutus ja juriidilisest isikust usuline ühendus maksab tulumaksu lõike 2 punktides 1 ja 3 ning §-s 52 nimetatud kuludelt ja väljamaksetelt, samuti isiku põhikirjalise tegevusega (sealhulgas põhikirjas lubatud ettevõtlusega) mitteseotud teenuste ja vara ostmiseks tehtud kuludelt.

  (4) [Kehtetu - RT I 2008, 51, 286 - jõust. 01.01.2009]

  (5) Ettevõtlusega mitteseotud kuludena ei käsitata § 13 lõikes 3 nimetatud kulusid.
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

§ 52.   Tulumaks muudelt ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt

  (1) Residendist äriühing, välja arvatud krediidiasutus, maksab tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt, välja arvatud juhul, kui nendelt väljamaksetelt on kinni peetud tulumaks § 41 alusel või tasutud tulumaks vastavalt §-dele 48–51.

  (2) Ettevõtlusega mitteseotud väljamakse lõike 1 tähenduses on:
  1) ettevõtlusega mitteseotud vara soetamine;
  2) maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuva juriidilise isiku (§ 101) poolt emiteeritud väärtpaberite soetamine, välja arvatud juhul, kui nimetatud väärtpaberid vastavad investeerimisfondide seaduse § 107 lõikes 1 sätestatud tingimustele;
[RT I, 26.03.2021, 1 - jõust. 01.07.2021]
  3) osaluse omandamine maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuvas juriidilises isikus;
[RT I, 26.03.2021, 1 - jõust. 01.07.2021]
  4) viivise või leppetrahvi tasumine, kohtu- või vahekohtuväliselt kahju hüvitamine maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuvale juriidilisele isikule;
[RT I, 26.03.2021, 1 - jõust. 01.07.2021]
  5) laenu andmine või ettemakse sooritamine maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuvale juriidilisele isikule või muul viisil nõudeõiguse omandamine maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuva juriidilise isiku vastu.
[RT I, 26.03.2021, 1 - jõust. 01.07.2021]

  (3) Residendist krediidiasutus maksab tulumaksu järgmistelt väljamaksetelt ja kahjudelt, välja arvatud juhul, kui nendelt väljamaksetelt on kinni peetud tulumaks § 41 alusel või tasutud tulumaks vastavalt §-dele 48–51:
  1) lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud väljamaksetelt;
  2) lõike 2 punktis 4 nimetatud väljamaksetelt, välja arvatud juhul, kui väljamakse on tehtud krediidi- või finantseerimisasutusele, mis vastab oma asukohariigi seadustes Eesti krediidi- või finantseerimisasutusele samaväärse asutuse kohta esitatud nõuetele;
  3) kahjult, mida krediidiasutus saab maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuva juriidilise isiku vastu omandatud nõudeõiguse (sealhulgas antud laenu ja tehtud ettemakse) võõrandamisest või sissenõudmisest loobumisest.

[RT I, 26.03.2021, 1 - jõust. 01.07.2021]

§ 521.   Tulumaks kaupade ja reisijate rahvusvahelisest meritsi veost saadud tulult

  (1) Residendist äriühing võib tasuda § 13 lõike 5 punkti 1 või lõike 6 tingimustele vastava laevaga kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo käesoleva paragrahvi lõigetes 6, 7 ja 9–11 või lõikes 13 nimetatud tegevustest saadud tulult tulumaksu käesoleva paragrahvi kohaselt, kohaldamata §-des 49–52 sätestatut (edaspidi tonnaažikord).

  (2) Tonnaažikorra rakendamine on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, mille andmisel järgitakse merendusabi suuniseid, laevahaldusettevõtjate suuniseid ja Euroopa Komisjoni asjakohast riigiabi andmist lubavat otsust.

  (3) Residendist äriühing võib rakendada tonnaažikorda, kui on täidetud järgmised tingimused:
  1) ta on võtnud endale vastutuse § 13 lõike 5 punktis 1 või lõikes 6 sätestatud tingimustele vastava laeva meresõiduohutusalase korraldamise ja tehnilise teenindamise eest ning on vastavalt sertifitseeritud;
  2) laeva käitamisega seotud strateegilised, ärilised ja tehnilised juhtimisotsused tehakse Eestis;
  3) laeva meeskonna juhtimisega seotud otsused tehakse lepinguriigis;
  4) ta ei ole raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suuniste tähenduses;
  5) tal ei ole täitmata Euroopa Komisjoni otsuse alusel ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohustust.

  (4) Tonnaažikorra rakendamiseks peab residendist äriühingu ja temaga samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate kasutuses olevate tonnaažikorra arvestusse kaasatud laevade kogumahutavusest:
  1) vähemalt 25% olema äriühingu ja temaga samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate omanduses või kasutusel laevapereta prahilepingu alusel;
  2) vähemalt 60%, sealhulgas kõik süvendajad ja puksiirid, olema registreeritud lepinguriigi lipu all.

  (5) Kaupade ja reisijate meritsi vedu loetakse käesoleva paragrahvi tähenduses rahvusvaheliseks, kui rohkem kui 50% reisidest toimub:
  1) Eesti ja välisriigi sadama vahel;
  2) Eesti sadama ja väljaspool Eesti territoriaalmerd asuva rajatise vahel;
  3) välisriigi või välisriikide sadamate vahel;
  4) välisriigi sadama ja kaldast eemal asuva rajatise vahel.

  (6) Kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo põhitegevused on:
  1) kaupade või reisijate vedu tasu eest;
  2) kajuti tasu eest kasutusse andmine;
  3) toidu ja joogi müük pardal koheseks tarbimiseks;
  4) laeva tasu eest kasutusse andmine prahilepingu alusel (edaspidi väljaprahtimine), välja arvatud laevapereta prahilepingu alusel väljaprahtimine.

  (7) Kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo lisategevused on:
  1) tavaliselt reisilaeval pakutavate teenuste osutamine või kaupade müük tingimusel, et vastav tegevus on otseselt seotud reisijate meritsi veoga;
  2) varapääste;
  3) kauba laadimine, lossimine ja kinnitamine, juhul kui seda teevad residendist äriühingu laevapere liikmed;
  4) konteineri või muu mahuti tasu eest kasutusse andmine;
  5) laevas asuva ruumi üürile andmine kauba müüjale või teenuse osutajale;
  6) reklaamipinna tasu eest kasutusse andmine laeval;
  7) huviväärsusega tutvumise vahendamine reisijale reisi kestel tingimusel, et kajut jääb reisija kasutusse.

  (8) Lõikes 7 sätestatud lisategevustest saadud tulu maksustatakse käesoleva paragrahvi kohaselt, kui see ei ületa 50% § 13 lõike 5 punkti 1 või lõike 6 tingimustele vastava laeva kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo tegevustest saadud tulust.

  (9) Kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veona käsitatakse ka järgmisi tegevusi:
  1) laeva meeskonna juhtimine või laeva tehniline juhtimine;
  2) laeva väljaprahtimine laevapereta prahilepingu alusel lepinguriigis asuvale samasse kontserni kuuluvale ettevõtjale.

  (10) Kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veona käsitatakse ka laeva väljaprahtimist laevapereta prahilepingu alusel tingimusel, et:
  1) väljaprahtimise põhjuseks on residendist äriühingu poolt ajutiselt mittekasutatava laeva tonnaaži tekkimine muul põhjusel kui laeva ostmine või prahtimine väljaprahtimise eesmärgil;
  2) laev prahitakse välja kõige rohkem kolmeks aastaks;
  3) väljaprahtimine ei ületa 50% residendist äriühingu kasutuses olevast tonnaažikorra arvestusse kaasatud laevade kogumahutavusest.

  (11) Kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veona käsitatakse ka süvendaja või puksiiriga tehtavat tööd väljaspool sadamat ja Eesti territoriaalmerd, kui rohkem kui 50% süvendaja või puksiiri tööajast sisustab meritsi vedu, ning ainult selliste vedude ulatuses.

  (12) Tulumaksuga ei maksustata tulu, mida lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimustele vastav ettevõtja on saanud vähemalt kolme aasta jooksul käesolevas paragrahvis sätestatud korra kohaselt maksustatava tulu teenimiseks kasutatud laeva võõrandamisest, kui laeva üleandmisel on tasutud tulumaks § 50 lõike 42 kohaselt või kui nimetatud laev oli soetatud käesolevas paragrahvis sätestatud korra kohaselt maksustatud tulu arvel.

  (13) Tonnaažikorda võib rakendada ka residendist äriühing, kes saab tulu § 13 lõike 5 punktis 1 või lõikes 6 sätestatud tingimustele vastava laeva meeskonna juhtimise või tehnilise juhtimise teenuse osutamisest ning kes vastab käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 4 ja 5 sätestatud tingimustele, kui:
  1) laeva meeskonna juhtimise teenuse osutaja teeb juhtimisotsused Eestis ning järgib täielikult ja kohaldab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni kõiki nõudeid;
  2) laeva tehnilise juhtimise teenuse osutaja teeb juhtimisotsused Eestis, võtab endale vastutuse laeva meresõiduohutusalase korraldamise ja tehnilise teenindamise eest ning on vastavalt sertifitseeritud;
  3) kõik laevad ja meeskonnad, mida punktides 1 ja 2 nimetatud teenuse osutaja haldab, vastavad rahvusvahelistele standarditele ja Euroopa Liidu õigusest tulenevatele nõuetele, mis on seotud meresõidu turvalisuse ja ohutusega, meremeeste koolituse ja sertifitseerimisega, keskkonnahoiuga ning töötingimustega laeval;
  4) vähemalt 60% äriühingu ja temaga samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate kasutuses olevate tonnaažikorra arvestusse kaasatud laevade kogumahutavusest, sealhulgas kõik süvendajad ja puksiirid, on registreeritud lepinguriigi lipu all;
  5) kuni kümne laeva meeskonna juhtimiseks on teenuse osutajal vähemalt üks meeskonnajuht ning neli muud töötajat ning enam kui kümne laeva meeskonna juhtimiseks vähemalt kaks meeskonnajuhti ning kaheksa muud töötajat;
  6) kuni kümne laeva tehniliseks juhtimiseks on teenuse osutajal vähemalt üks tehnilise halduse juht ning neli muud töötajat ning enam kui kümne laeva tehniliseks juhtimiseks vähemalt kaks tehnilise halduse juhti ning kaheksa muud töötajat;
  7) vähemalt 51% punktides 5 ja 6 nimetatud töötajatest on lepinguriigi kodanikud.

  (14) Tonnaažikorra rakendamise kuule järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks esitab käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustele vastav ettevõtja (edaspidi tonnaažikorra rakendaja) maksuhaldurile tonnaažikorrale üleminekuks ja selle kohaldamiseks vajalikud andmed. Nimetatud andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (15) Lõikes 4 või lõike 13 punktis 4 sätestatud tingimustele vastab ettevõtja, kes täidab tingimused koos temaga samasse kontserni kuuluvate tonnaažikorra kohaldamise tingimustele vastavate ettevõtjatega ning kui kõik nimetatud ettevõtjad on tonnaažikorraga liitunud.

  (16) Lõigetes 5, 8 ja 11 sätestatud osakaalu tingimustele vastab ettevõtja, kes täidab tingimused kalendriaasta jooksul proportsionaalselt kuude arvuga, mille jooksul tonnaažikorda kohaldati.

  (17) Tonnaažikorda rakendatakse seni, kuni selle rakendamise tingimused on täidetud, kuid mitte kauem kui Euroopa Komisjoni asjakohase riigiabi andmist lubava otsuse kehtivuse lõpuni. Tonnaažikorra rakendamise õiguse lõppemisel on õigus tonnaažikorda uuesti rakendada pärast Euroopa Komisjoni asjakohase riigiabi andmist lubava otsuse kehtivuse lõppu, eeldusel et Euroopa Komisjon on andnud uue riigiabi loa ning tonnaažikorra rakendamise tingimused on täidetud.

  (18) Tonnaažikorra rakendamisel arvutatakse maksustatava tulu summa tonnaažikorra rakendaja iga § 13 lõike 5 punktis 1 või lõikes 6 sätestatud tingimustele vastava laeva kohta iga alanud 24-tunnise ajavahemiku kohta, sõltumata sellest, kas laeva kasutatakse või mitte.

  (19) Lõikes 18 nimetatud maksustatava tulu summa arvutatakse tonnaažikorra rakendaja kasutuses oleva laeva puhasmahutavuse ja vastava suhtarvu korrutisena järgmiselt:
  1) tonnaaživahemikule kuni 1000 kohaldatav suhtarv on 0,0084 eurot;
  2) tonnaaživahemikule 1001 kuni 10 000 kohaldatav suhtarv on 0,0062 eurot;
  3) tonnaaživahemikule 10 001 kuni 25 000 kohaldatav suhtarv on 0,0040 eurot;
  4) tonnaaživahemikule alates 25 001 kohaldatav suhtarv on 0,0020 eurot.

  (20) Lõikes 19 sätestatud suhtarve rakendatakse sõltuvalt laeva vanusest järgmiselt:
  1) 50% laevade puhul, mis ei ole vanemad kui viis aastat;
  2) 75% laevade puhul, mis on vanemad kui viis aastat, kuid ei ole vanemad kui kümme aastat;
  3) 100% laevade puhul, mis on vanemad kui kümme aastat.

  (21) Kliimaministeerium või tema volitatud asutus arvutab Maksu- ja Tolliameti andmete alusel riigiabi suuruse ning kannab andmed konkurentsiseaduse §-s 492 sätestatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse, samuti teostab järelevalvet käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud riigiabi reeglitele vastavuse üle.
[RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023]

§ 53.   Mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuva püsiva tegevuskoha maksustamine

  (1) Mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht (§ 7), maksab tulumaksu §-de 48–52, 541–543 ja 547 kohaselt, arvestades käesolevas paragrahvis nimetatud erisusi.
[RT I, 23.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (2) Paragrahvi 48 alusel maksustatakse tulumaksuga kõik erisoodustused, mida mitteresident teeb püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel oma töötajale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele, sõltumata sellest, kas erisoodustuse saaja on resident või mitteresident.

  (3) Paragrahvi 49 alusel maksustatakse tulumaksuga kingitused ja annetused ning vastuvõtukulud, mida mitteresident teeb püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel, sõltumata sellest, kas kingituse või annetuse saajaks, külaliseks või koostööpartneriks on resident või mitteresident. Külaliseks ja koostööpartneriks loetakse ka mitteresidendi peakontori või muu väljaspool Eestit asuva struktuuriüksuse esindajaid.
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

  (4) Paragrahvi 50 või 502 alusel maksustatakse tulumaksuga püsivale tegevuskohale omistatud kasum, mis on maksustamisperioodil püsivast tegevuskohast rahalises või mitterahalises vormis välja viidud.
[RT I, 30.06.2023, 107 - jõust. 01.01.2025]

  (41) Püsivast tegevuskohast väljaviidud kasumit, mille aluseks on püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel saadud dividend, ei maksustata lõikes 4 sätestatud tulumaksuga, kui dividendi saajale kuulus dividendi saamise ajal vähemalt 10% dividendi maksnud äriühingu aktsiatest, osadest või häältest ja kui:

[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
  1) dividend saadi lepinguriigi või Šveitsi Konföderatsiooni residendist ja tulumaksukohustuslasest äriühingult (välja arvatud maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuv äriühing);

[RT I, 26.03.2021, 1 - jõust. 01.07.2021]
  2) dividend saadi punktis 1 nimetamata välisriigi äriühingult (välja arvatud maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuv äriühing) ja dividendilt on tulumaks kinni peetud või selle aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud.

[RT I, 26.03.2021, 1 - jõust. 01.07.2021]

  (42) Lõike 41 punktis 2 nimetatud juhul võetakse arvesse ainult tulumaks, mille tasumine oli seaduse või välislepingu alusel kohustuslik. Lõike 41 kohaldamisel lähtutakse § 50 lõikest 13.

[RT I, 28.12.2018, 44 - jõust. 01.01.2019]

  (43) Kui residendist äriühing kustutatakse äriregistrist ning äriühingu majandustegevust jätkatakse Eestis püsiva tegevuskoha kaudu, käsitatakse püsivale tegevuskohale omistatud kasumina lõike 4 tähenduses ka äriregistrist kustutatud äriühingu omakapitali osa, mis ületab omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid.

[RT I, 28.12.2018, 44 - jõust. 01.01.2020]

  (44) Lõiget 4 ei kohaldata püsiva tegevuskoha koosseisu kuuluva ettevõtte üleandmisel teisele äriühingule mitterahalise sissemaksena või ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus, kui selle ettevõtte kaudu jätkatakse Eestis majandustegevust. Kui ettevõtte omandas mitteresidendist äriühing, käsitatakse tema püsiva tegevuskoha kasumina ka ettevõtte üleandnud mitteresidendi püsivale tegevuskohale omistatud maksustamata kasumit.

[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (45) [Kehtetu - RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (46) Paragrahvi 50 lõikeid 4–8 kohaldatakse ka mitteresidendi püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel tehtud tehingutele.

[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (47) Arvestades lõikes 41 sätestatud osaluse määra ja lõiget 42, ei maksustata lõikes 4 sätestatud tulumaksuga püsivast tegevuskohast väljaviidud kasumit, mille aluseks on mitteresidendi püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel saadud § 50 lõikes 21 nimetatud väljamakse osa.
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (48) Püsivast tegevuskohast väljaviidud kasumit ei maksustata lõikes 4 sätestatud tulumaksuga, kui kasumi aluseks on püsiva tegevuskoha kaudu või arvel saadud tulu lepingulise investeerimisfondi osaku või aktsiaseltsifondi aktsia tagastamisel või fondi likvideerimisel või intressina fondist, mis on 51. peatüki sätete kohaselt tulumaksuga maksustatud või § 312 lõike 2 kohaselt tulumaksust vabastatud.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

  (49) Dividendi saamisena lõike 41 tähenduses käsitatakse ka dividendi saamist usaldusfondi poolt, milles mitteresidendist juriidiline isik on osanik. Sellisel juhul käsitatakse lõikes 41 sätestatud osalusena mitteresidendi usaldusfondis oleva osa suurusele vastavat kaudset osalust lõikes 41 nimetatud äriühingus.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

  (410) Püsivast tegevuskohast väljaviidud kasumit ei maksustata lõikes 4 sätestatud tulumaksuga, kui kasum viiakse välja:
  1) paragrahvi 502 alusel maksustatud tagastatud laenu arvel või
  2) lõike 413 alusel kindlaksmääratud ja maksustatud summa arvel.
[RT I, 23.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (411) Püsivast tegevuskohast väljaviidud kasumit, mille aluseks on välismaiselt kontrollitavalt äriühingult saadud dividend või sellise äriühingu müügist saadud kasu, ei maksustata lõikes 4 sätestatud tulumaksuga ulatuses, mis on maksustatud vastavalt lõikele 8.
[RT I, 28.12.2018, 44 - jõust. 01.01.2019]

  (412) Püsiva tegevuskoha jaoks Eestisse toodud vara väärtuse kindlaksmääramisel lähtutakse selles riigis kindlaks määratud vara väärtusest, kust vara toodi. Kui kindlaksmääratud väärtus ei kajasta turuväärtust, lähtutakse turuväärtusest.
[RT I, 28.12.2018, 44 - jõust. 01.01.2019]

  (413) Püsivale tegevuskohale omistatud kasumina lõike 4 tähenduses käsitatakse ka väljaviidava vara turuväärtuse ja bilansilise maksumuse vahet vara väljaviimise hetkel ning püsiva tegevuskoha jaoks Eestisse toodud lõikes 412 nimetatud vara turuväärtuse ja sama lõike alusel kindlaksmääratud väärtuse positiivset vahet selle püsivast tegevuskohast väljaviimise hetkel. Vara väljaviimist püsivast tegevuskohast käsitatakse mitterahalises vormis kasumi väljaviimisena lõike 4 tähenduses.
[RT I, 23.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (414) Püsiva tegevuskoha jaoks vara sissetoomisena ja püsivast tegevuskohast vara väljaviimisena ei käsitata vara sissetoomist, väljaviimist või tagatiseks andmist seoses väärtpaberite rahastamisega, kui vara tuuakse tagasi või tagatis vabastatakse 12 kuu jooksul. Eelmist lauset kohaldatakse ka vara suhtes, mis tuuakse sisse, viiakse välja või antakse tagatiseks usaldatavusnormatiivide kapitalinõuete täitmiseks või likviidsuse juhtimiseks.
[RT I, 23.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (5) Paragrahvide 51 ja 52 alusel maksustatakse tulumaksuga kõik püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha tulu arvel tehtud ettevõtlusega mitteseotud kulud või muud väljamaksed. Mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaali kaudu tehtud ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed maksustatakse § 51 ja § 52 lõike 3 alusel.

  (6) Paragrahvi 541 alusel maksustatakse tulumaksuga tulu, mis oleks püsivale tegevuskohale omistatud, või kulu, mida ei oleks tehtud püsiva tegevuskoha kaudu või arvel, kui oleks puudunud §-s 51 nimetatud tunnustele vastav tehing või tehingute ahel.
[RT I, 28.12.2018, 44 - jõust. 01.01.2019]

  (7) Paragrahvi 542 alusel maksustatakse tulumaksuga püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud ülejääv laenukasutuse kulu.
[RT I, 28.12.2018, 44 - jõust. 01.01.2019]

  (8) Paragrahvi 543 alusel omistatakse mitteresidendist äriühingu Eestis asuvale püsivale tegevuskohale ja maksustatakse tema kasumina välismaise kontrollitava äriühingu kasumi osa, mis saadi niisuguse vara kasutamise ja selliste riskide võtmise tulemusel, mis on seotud kontrolliva äriühingu püsiva tegevuskoha võtmetöötajatega ja mis on saadud näilikest tehingutest, mille peamine eesmärk oli saada maksueelis. Mitteresidendist äriühingu Eestis asuvale püsivale tegevuskohale omistatav välismaise kontrollitava äriühingu kasum arvutatakse kooskõlas turuväärtuse põhimõttega.
[RT I, 28.12.2018, 44 - jõust. 01.01.2019]

  (9) Paragrahvi 547 alusel maksab mitteresident püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tulumaksu summalt, mis on põhjustanud maksustamise ebakõla.
[RT I, 23.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

§ 54.   Tulumaksu deklareerimine ja tasumine

  (1) Paragrahvi 48 alusel maksustamisele kuuluvaid erisoodustusi tegev isik või asutus on kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni kalendrikuu jooksul tehtud erisoodustuste kohta.
[RT I, 25.10.2012, 1 - jõust. 01.12.2012]

  (2) Residendist juriidiline isik ja §-s 53 nimetatud mitteresident on kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni §-des 49–53 nimetatud kulude, tulude ja väljamaksete ning §-des 50, 502, 521 ja 53 sätestatud maksukohustust mõjutavate asjaolude kohta eelmisel kalendrikuul.

[RT I, 28.02.2020, 2 - jõust. 01.07.2020]

  (21) Residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal on kohustatud esitama iga kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni eelmise kvartali kasumi kohta.

[RT I, 07.07.2017, 3 - jõust. 01.01.2018]

  (3) Lõigetes 1–21 ja §-des 544 ja 549 nimetatud maksudeklaratsiooni ja selle lisade vormid ning nende täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 23.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (4) Maksumaksja on kohustatud kandma §-de 48–53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks.

  (41) Residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal võib § 50 lõike 1 või 2, § 50 lõike 22 või § 53 lõike 4 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata § 471 alusel makstud avansilised maksed. Paragrahvi 50 lõike 22 alusel tasumisele kuuluva tulumaksu arvestamisel võib nõuda enammakstud avansiliste maksete tagastamist. Avansilisi makseid saab maha arvata ulatuses, mida pole varem maha arvatud.
[RT I, 30.06.2023, 107 - jõust. 01.01.2025]

  (5) Kui residendist äriühing või mitteresident Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel on saanud mitteresidendist äriühingult § 50 lõikes 1 või 2 nimetatud tulu, millele ei kohaldata § 50 lõiget 11 või 21, või on saanud välismaal muud tulu, võib ta § 50 lõike 1 või 2 või § 53 lõike 4 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata välismaal sellelt tulult tasutud või kinnipeetud tulumaksu, arvestades § 547 lõikes 9 sätestatut. Maha võib arvata ainult selle osa välisriigi tulumaksust, mille tasumine oli seaduse või välislepingu alusel kohustuslik. Paragrahvides 541 ja 543 nimetatud tehingute puhul loetakse, et tulumaksu tasumine välisriigis ei olnud kohustuslik. Igas riigis tasutud tulumaksu kohta peetakse eraldi arvestust. Paragrahvi 50 lõike 11 või 12 või § 53 lõike 41 või 47 kohaselt mittemaksustatava väljamakse aluseks olevalt tulult välisriigis tasutud tulumaksu arvesse ei võeta.
[RT I, 23.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (51) [Kehtetu - RT I 2005, 25, 193 - jõust. 01.07.2005, kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2005. a 1. jaanuarist.]

  (52) [Kehtetu - RT I 2005, 25, 193 - jõust. 01.07.2005, kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2005. a 1. jaanuarist.]

  (53) [Kehtetu - RT I 2008, 51, 286 - jõust. 01.01.2009]

  (54) [Kehtetu - RT I 2008, 51, 286 - jõust. 01.01.2009]

  (55) Lõiget 5 kohaldatakse ka juhul, kui residendist äriühing või mitteresident Eestis asuva püsiva tegevuskoha arvel on usaldusfondi osanik ja lõikes 5 nimetatud tulu on saanud usaldusfond. Sellisel juhul võib maha arvata välismaal usaldusfondi tulult tasutud või kinni peetud tulumaksu proportsionaalselt residendi või mitteresidendi osalusega usaldusfondis.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

  (6) Kui maksumaksja kasutab § 49 lõigetes 3 ja 5 nimetatud summeeritud arvestust või kui langevad ära § 51 lõike 2 punktides 3–5, § 51 lõikes 3 ning § 52 lõigetes 2 ja 3 maksustamise aluseks olevad asjaolud, on maksumaksjal õigus teha tulumaksu ümberarvutus ning nõuda enammakstud tulumaksu tagastamist. Vastavad ümberarvutused tehakse lõikes 2 nimetatud deklaratsioonis. Enammakstud tulumaksu tagastamine toimub maksukorralduse seaduses sätestatud korras.
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

101. peatükk KASUMI MAKSUSTAMISEST KÕRVALEHOIDUMISE VASTASED MEETMED 
[RT I, 28.12.2018, 44 - jõust. 01.01.2019]

§ 541.   Tulumaks maksueelise saamise eesmärgil tehtavalt tehingult

  Tulumaksuga maksustatakse summa, mille residendist äriühing oleks tuluna saanud, või summa, mille residendist äriühing oleks kuluna kandmata jätnud, kui oleks puudunud §-s 51 nimetatud tunnustele vastav tehing või tehingute ahel.
[RT I, 28.12.2018, 44 - jõust. 01.01.2019]

§ 542.   Tulumaks ülejäävalt laenukasutuse kulult

  (1) Tulumaksuga maksustatakse residendist äriühingu, välja arvatud finantsettevõtja, ülejääv laenukasutuse kulu, mis ületab 3 000 000 eurot ning 30% residendist äriühingu majandusaasta intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelsest kasumist (edaspidi amortisatsioonieelne kasum), osas, mis ületab residendist äriühingu kahjumit, välja arvatud juhul, kui:
  1) residendist äriühing ei ole finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontserni osa ja tal ei ole sidusettevõtjat ega püsivat tegevuskohta või
  2) laenu kasutatakse pikaajaliste avaliku sektori taristuprojektide rahastamiseks, mille puhul on nii projekti teostaja, laenukasutuse kulu, vara kui ka tulu asukoht Euroopa Liidus, või
  3) residendist äriühing, kes on finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontserni liige, valib lõike 8 kohaldamise.

  (2) Ülejääv laenukasutuse kulu on summa, mille võrra residendist äriühingu mahaarvatav laenukasutuse kulu ületab intressitulu ja muud majanduslikult samaväärset maksustatavat tulu. Laenukasutuse kuluks käesoleva seaduse tähenduses loetakse intressikulu igasuguselt võlakohustuselt ning muu kulu, mis on majanduslikult samaväärne rahaliste vahendite kaasamisel tekkinud intressi ja kuluga, sealhulgas:
  1) maksed kasumiosaluslaenudelt;
  2) vahetusvõlakirjadelt ja nullkupongvõlakirjadelt kogunenud arvestuslik intress;
  3) alternatiivsete rahastamiskokkulepete alusel saadud summad;
  4) kapitalirendi maksete rahastamiskulude osa;
  5) kapitaliseeritud intress, mis on arvestatud sellega seotud vara bilansilise väärtuse hulka, või kapitaliseeritud intressi amortisatsioonikulu;
  6) turuväärtuse põhimõtte alusel arvutatud rahastamise tootlusele vastavad summad;
  7) asjaomase üksuse laenukasutusega seotud tuletisinstrumentide või riskimaanduskokkulepete alusel tekkinud tinglik intress;
  8) laenukasutusest ja rahaliste vahendite kaasamisega seotud instrumentidest tulenev vahetuskursikasum või -kahjum;
  9) rahastamiskokkulepete garantiitasud, korraldustasud ja samalaadsed rahaliste vahendite laenamisega seotud kulud.

  (3) Finantsettevõtja on krediidiasutus, investeerimisühing, alternatiivse investeerimisfondi valitseja, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud fondivalitseja, kindlustusandja, edasikindlustusandja, tööandjapensioni kogumisasutus, pensionikindlustusasutus, alternatiivne investeerimisfond, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja, keskne vastaspool või väärtpaberite keskdepositoorium.

  (4) Finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontsern on kontsern, kuhu kuuluvad kõik üksused, mis on täielikult hõlmatud konsolideeritud finantsaruandega, mis on koostatud rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite või Euroopa Liidu liikmesriigi finantsaruandlussüsteemi alusel.

  (5) Sidusettevõtja on:
  1) üksus, milles residendist äriühingul on otsene või kaudne osalus, mis on vähemalt 25% hääleõigusest või kapitalist või mille kasumist on tal õigus saada vähemalt 25%;
  2) füüsiline isik või üksus, kellel on maksumaksjas otsene või kaudne osalus, mis on vähemalt 25% hääleõigusest või kapitalist, või kellel on õigus saada vähemalt 25% selle maksumaksja kasumist;
  3) kõik asjaomased üksused, kui füüsilisel isikul või üksusel on maksumaksjas ja ühes või enamas üksuses otsene või kaudne osalus, mis on vähemalt 25%.

  (6) Pikaajaline avaliku sektori taristuprojekt on projekt, mille eesmärk on pakkuda, ajakohastada, käitada või hooldada suuremahulist vara, mida Euroopa Liidu liikmesriik peab üldist avalikku huvi pakkuvaks.

  (7) Amortisatsioonieelne kasum arvutatakse, liites tulumaksuga maksustatavale tulule ülejääva laenukasutuse kulu maksustamise eesmärgil korrigeeritud summad ning maksustamise eesmärgil korrigeeritud kulumi- ja amortisatsioonisummad. Kui maksustamise eesmärgil korrigeeritud summasid ei ole, siis lähtutakse raamatupidamislikest summadest. Amortisatsioonieelsest kasumist jäetakse välja:
  1) tulumaksust vabastatud tulu, sealhulgas tulu, mille arvel jaotatud kasumit ei maksustata;
  2) kogu pikaajalise avaliku sektori taristuprojekti rahastamiseks kasutatud laenust saadud tulu.

  (8) Residendist äriühing, kes on finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontserni liige, võib valida, et tema ülejäävat laenukasutuse kulu ei maksustata, kui ta tõendab, et tema omakapitali ja koguvara suhe on sama või suurem kui kontserni, välja arvatud kontserni kuuluvate finantsettevõtjate, omakapitali ja koguvara suhe, ning kui on täidetud järgmised tingimused:
  1) residendist äriühingu omakapitali ja koguvara suhet peetakse võrdseks kontserni omakapitali ja koguvara suhtega, kui residendist äriühingu omakapitali ja koguvara suhe on kontserni omast kuni kaks protsendipunkti väiksem;
  2) kõiki varasid ja kohustusi hinnatakse sama meetodiga nagu konsolideeritud finantsaruandes, mis on koostatud rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite või Euroopa Liidu liikmesriigi finantsaruandlussüsteemi alusel.

  (9) Residendist äriühing, kes on finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontserni liige, võib lähtuda lõikes 1 sätestatust kõrgemast ülejääva laenukasutuse kulu piirmäärast. Kõrgem ülejääv laenukasutuse kulu piirmäär arvutatakse kahes etapis:
  1) suhtarv arvutatakse, jagades kolmandate isikutega seoses tekkinud kontserni ülejääva laenukasutuse kulu, välja arvatud kontserni kuuluvate finantsettevõtjate ja lõike 1 punktis 2 nimetatud laenukasutuse kulu, kontserni, välja arvatud kontserni kuuluvate finantsettevõtjate, amortisatsioonieelse kasumiga;
  2) saadud suhtarv korrutatakse residendist äriühingu amortisatsioonieelse kasumiga.

  (10) Kui residendist äriühingu ülejääv laenukasutuse kulu jääb maksustamisperioodil allapoole käesolevas paragrahvis sätestatud piirmäära, on residendist äriühingul õigus teha tulumaksu ümberarvutus eelnevatel maksustamisperioodidel ülejäävalt laenukasutuse kulult tasutud tulumaksu kohta kuni käesolevas paragrahvis sätestatud piirmäärani ning nõuda enammakstud tulumaksu tagastamist. Ümberarvutused tehakse §-s 544 nimetatud deklaratsioonis. Enammakstud tulumaks tagastatakse maksukorralduse seaduses sätestatud korras.
[RT I, 28.12.2018, 44 - jõust. 01.01.2019]

§ 543.   Tulumaks välismaise kontrollitava äriühingu kasumilt

  (1) Residendist äriühingule omistatakse ja tema kasumina maksustatakse välismaise kontrollitava äriühingu kasumi osa, mis saadi niisuguse vara kasutamise ja selliste riskide võtmise tulemusel, mis on seotud kontrolliva äriühingu võtmetöötajatega ning mis on saadud näilikest tehingutest, mille peamine eesmärk oli saada maksueelis. Residendist äriühingule omistatav välismaise kontrollitava äriühingu kasum arvutatakse kooskõlas turuväärtuse põhimõttega.

  (2) Lõike 1 kohaldamisel peetakse tehingut või tehingute ahelat näilikuks, kui asjaomasel üksusel või püsival tegevuskohal ei oleks vara, millelt ta kogu või osa oma tulust saab, ja ta ei oleks võtnud vastavaid riske, kui teda ei kontrolliks äriühing, kus täidetakse selle vara ning nende riskidega seotud võtmetöötajate funktsiooni, mis on kontrollitava äriühingu tulu teenimisel määrava tähtsusega.

  (3) Välismaise kontrollitava äriühinguna käsitatakse:
  1) üksust, mille puhul residendist äriühingul üksi või koos oma sidusettevõtjatega on § 542 lõike 5 tähenduses otsene või kaudne osalus rohkem kui 50% hääleõigusena või ta omab otseselt või kaudselt rohkem kui 50% kapitalist või tal on õigus saada rohkem kui 50% kõnealuse üksuse kasumist;
  2) püsivat tegevuskohta.

  (4) Lõiget 1 ei kohaldata residendist äriühingule, kelle kontrollitava äriühingu eelmise majandusaasta kasum ei ületa 750 000 eurot ja kelle muud äritulud, kasum tütarettevõtjatelt, sidusettevõtjatelt ja finantsinvesteeringutelt, intressitulud ning muud finantstulud kokku ei ületa samal perioodil 75 000 eurot.
[RT I, 28.12.2018, 44 - jõust. 01.01.2019]

§ 544.   Tulumaksu deklareerimine ja maksmine

  (1) Paragrahvis 53 nimetatud mitteresident ja §-s 541 nimetatud äriühing on kohustatud Maksu- ja Tolliametile deklareerima maksustamisperioodi jooksul §-s 51 nimetatud tehingu või tehingute ahela tõttu saamata jäänud tulu või kantud kulu maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks.

  (2) Maksumaksja on kohustatud kandma § 53 lõike 6 ja § 541 alusel tasumisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks.

  (3) Paragrahvis 53 nimetatud mitteresident ja §-s 542 nimetatud äriühing on kohustatud Maksu- ja Tolliametile deklareerima majandusaastal tekkinud maksustatava ülejääva laenukasutuse kulu hiljemalt järgmise majandusaasta üheksanda kalendrikuu 10. kuupäevaks.

  (4) Maksumaksja on kohustatud kandma § 53 lõike 7 ja § 542 alusel tasumisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt järgmise majandusaasta üheksanda kalendrikuu 10. kuupäevaks.

  (5) Paragrahvis 53 nimetatud mitteresident ja §-s 543 nimetatud äriühing on kohustatud Eestis maksustatava kasumi Maksu- ja Tolliametile deklareerima hiljemalt välismaise kontrollitava äriühingu järgmise majandusaasta üheksanda kalendrikuu 10. kuupäevaks.

  (6) Maksumaksja on kohustatud kandma § 53 lõike 8 ja § 543 alusel tasumisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt välismaise kontrollitava äriühingu järgmise majandusaasta üheksanda kalendrikuu 10. kuupäevaks.
[RT I, 28.12.2018, 44 - jõust. 01.01.2019]

  (7) Paragrahvis 545 nimetatud äriühing on kohustatud Maksu- ja Tolliametile deklareerima maksustamisperioodi jooksul tema püsivasse tegevuskohta viidud vara maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks.
[RT I, 28.12.2018, 44 - jõust. 01.01.2020]

  (8) Maksumaksja on kohustatud kandma § 545 alusel tasumisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks, välja arvatud § 545 lõikes 3 nimetatud juhul.
[RT I, 28.12.2018, 44 - jõust. 01.01.2020]

§ 545.   Tulumaks lahkumisel

  (1) Tulumaksuga maksustatakse summa, mis võrdub väljaviidava vara turuväärtuse ja bilansilise maksumuse vahega vara Eestist väljaviimise hetkel, kui residendist äriühing viib vara teises Euroopa Liidu liikmesriigis või kolmandas riigis asuvasse püsivasse tegevuskohta.

  (2) Lõiget 1 ei kohaldata väärtpaberite rahastamisega seotud vara väljaviimise suhtes, tagatiseks antud vara suhtes või juhul, kui vara viiakse välja usaldatavusnormatiivide kapitalinõuete täitmiseks või likviidsuse juhtimiseks, kui vara paigutatakse 12 kuu jooksul tagasi Eestisse.

  (3) Lõikes 1 ja § 50 lõikes 22 nimetatud tulumaksu tasumist võib ajatada, tasudes seda kuni viie aasta jooksul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) residendist äriühing viib vara lepinguriigis asuvasse püsivasse tegevuskohta;
  2) residendist äriühing muutub teise lepinguriigi residendiks.

  (4) Lõiget 3 ei kohaldata Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalistest kolmandate riikide suhtes, kui nad ei ole sõlminud Eestiga või Euroopa Liiduga lepingut vastastikuse abi kohta maksunõuete sissenõudmisel, mis on samaväärne vastastikuse abiga, mis on ette nähtud nõukogu direktiivis 2010/24/EL vastastikuse abi kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel (ELT L 84, 31.03.2010, lk 1–12).

  (5) Kui on olemas põhjendatud kahtlus, et maksumaksja maksu ei maksa, võib temalt nõuda lõikes 3 sätestatud tulumaksu ajatamisel tagatist. Tulumaksu tasumine ajatatakse, tagatist nõutakse ja ajatatud tulumaksukohustuselt makstakse intressi maksukorralduse seaduses sätestatud korras.

  (6) Lõikes 3 sätestatud tulumaksu tasumise ajatamine tühistatakse ja maksuvõlg muutub sissenõutavaks järgmistel juhtudel:
  1) väljaviidud vara või püsiva tegevuskoha koosseisu kuulunud ettevõte on müüdud või muul viisil võõrandatud;
  2) väljaviidud vara on edasi viidud kolmandasse riiki;
  3) äriühingu residentsus või püsiva tegevuskoha majandustegevus on üle viidud kolmandasse riiki;
  4) kuulutatakse välja äriühingu pankrot või äriühing likvideeritakse;
  5) äriühing ei täida oma kohustusi seoses ajatatud maksetega ja ei paranda olukorda 12 kuu jooksul.

  (7) Lõike 6 punkte 2 ja 3 ei kohaldata Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalistest kolmandate riikide suhtes, kui nad on sõlminud Eestiga või Euroopa Liiduga lepingu vastastikuse abi kohta maksunõuete sissenõudmisel, mis on samaväärne nõukogu direktiivis 2010/24/EL ette nähtud vastastikuse abiga.
[RT I, 28.12.2018, 44 - jõust. 01.01.2020]

102. peatükk MAKSUSTAMINE MAKSUSTAMISE EBAKÕLA KORRAL 
[RT I, 23.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

§ 546.   Käesolevas peatükis kasutatavad terminid
[RT I, 23.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (1) Ebakõla on olukord, kus:
  1) sama väljamakse, kulu või kahjum (edaspidi koos kulu) lubatakse maksukohustuse arvestamisel kuluna arvesse võtta rohkem kui ühes jurisdiktsioonis;
  2) sama väljamakse või arvestuslik makse (edaspidi koos makse) lubatakse maksukohustuse arvestamisel kuluna arvesse võtta jurisdiktsioonis, kus seda makset käsitatakse tehtuna, kuid seda ei lisata maksustatava kasumi arvestamisel tulude hulka jurisdiktsioonis, kus makset käsitatakse saaduna.

  (2) Maksustamise ebakõla on ebakõla, mis on tekkinud:
  1) residendist äriühingu ja tema sidusettevõtja vahel;
  2) juriidilise isiku ja tema püsiva tegevuskoha vahel;
  3) mitteresidendist juriidilise isiku kahe või enama püsiva tegevuskoha vahel, millest üks asub Eestis;
  4) hübriidüksusele või hübriidüksuse tehtud makse tulemusena või
  5) maksuskeemi tulemusena.

  (3) Maksustamise ebakõla on ka olukord, mis tekib juhul, kui finantsinstrumendi alusel tehtud makse tekitab lõike 1 punktis 2 kirjeldatud ebakõla seetõttu, et nimetatud jurisdiktsioonid on finantsinstrumenti või selle alusel tehtud makset erinevalt liigitanud ja seda makset ei võeta mõistliku aja jooksul makse saaja jurisdiktsioonis kasumi arvestamisel tuluna arvesse. Maksustamise ebakõla ei teki, kui turutingimustel tehtava hübriidülekande alusel teeb makse kaupleja ning maksja jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt käsitab kaupleja kõiki finantsinstrumentidega kauplemisest saadud tulusid oma maksustatava kasumi osana.

  (4) Finantsinstrumendi alusel tehtud makse võetakse lõike 3 tähenduses mõistliku aja jooksul arvesse, kui:
  1) makse võetakse makse saaja jurisdiktsioonis kasumi arvestamisel tuluna arvesse maksustamisperioodil, mis algab 12 kuu jooksul pärast maksja maksustamisperioodi lõppu, või
  2) on mõistlik eeldada, et makse võetakse makse saaja jurisdiktsioonis kasumi arvestamisel tuluna arvesse järgmisel maksustamisperioodil, ja makse on tehtud turuväärtuses.

  (41) Maksustamise ebakõla ei teki juhul, kui lisaks kulule võetakse mõlemas jurisdiktsioonis maksustamisel arvesse ka tulu, seda olukorras, kus:
  1) hübriidüksusele tehtud makse põhjustab lõike 1 punktis 2 nimetatud ebakõla, kuna makse saaja jurisdiktsioon ei tunnista makset;
  2) arvestuslik makse, mis on tehtud peakontori ja püsiva tegevuskoha vahel või kahe või enama püsiva tegevuskoha vahel, põhjustab lõike 1 punktis 2 nimetatud ebakõla, kuna makse saaja jurisdiktsioon ei tunnista makset, või
  3) tekib lõike 1 punktis 1 nimetatud ebakõla.
[RT I, 30.06.2023, 107 - jõust. 01.07.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt 2023. aasta 1. jaanuarist.]

  (5) Sidusettevõtjana käsitatakse § 542 lõikes 5 nimetatud isikut või üksust, arvestades järgmisi erisusi:
  1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 ja lõike 2 punktide 2–5, § 547 lõike 7 ning § 548 kohaldamisel asendatakse § 542 lõikes 5 sätestatud 25% nõue 50% nõudega;
  2) paragrahvide 547 ja 548 kohaldamisel käsitatakse, et isik, kellel on üksuses hääleõigus või kes osaleb üksuse kapitalis koos teise isikuga, kasutab samal ajal ka sellele teisele isikule kuuluvat hääleõigust ja osaleb teisele isikule kuuluvas kapitalis;
  3) paragrahvide 547 ja 548 kohaldamisel tähendab sidusettevõtja ka üksust, mis kuulub maksumaksjaga samasse finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontserni, ja ettevõtjat, kelle juhtimises on maksumaksjal oluline mõju, samuti ettevõtjat, kellel on oluline mõju maksumaksja juhtimises.

  (6) Maksja jurisdiktsioon on jurisdiktsioon, kust makse pärineb või kus seda käsitatakse tehtuna, kus kanti kulu või tekkis kahjum. Hübriidüksuse või püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud makse puhul on maksja jurisdiktsioon see, kus hübriidüksus või püsiv tegevuskoht on asutatud või asub.

  (7) Peakontori või hübriidüksuse osaniku jurisdiktsioon on jurisdiktsioon, mis lubab lisaks maksja jurisdiktsioonile lõike 1 punktis 1 nimetatud kulu arvesse võtta.

  (8) Makse saaja jurisdiktsioon on jurisdiktsioon, kus makse saadakse või kus seda käsitatakse saaduna mõne muu jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt.

  (9) Mahaarvatud kulu on summa, mida lubatakse maksja või peakontori või hübriidüksuse osaniku jurisdiktsioonis maksustatava kasumi arvestamisel kuluna arvesse võtta.

  (10) Arvesse võetud tulu on summa, mis võetakse makse saaja jurisdiktsioonis maksustatava kasumi arvestamisel tuluna arvesse. Finantsinstrumendi alusel tehtud makset ei käsitata arvesse võetud tuluna, kui maksele kohaldatakse maksusoodustust üksnes selle kvalifitseerimise viisi tõttu makse saaja jurisdiktsioonis.

  (11) Maksusoodustus on maksuvabastus, maksumäära vähendamine ja õigus maksukohustuse vähendamisele või maksutagastusele. Maksusoodustusena ei käsitata õigust võtta arvesse välismaal kinnipeetud tulumaksu.

  (12) Kahekordselt arvesse võetav tulu on tulu, mis võetakse maksustamisel arvesse rohkem kui ühes jurisdiktsioonis, kus ebakõla on tekkinud.

  (13) Hübriidüksus on üksus, mida ühes jurisdiktsioonis käsitatakse maksumaksjana, kuid mille tulu või kulu käsitatakse teises jurisdiktsioonis teise isiku tulu või kuluna.

  (14) Finantsinstrument on igasugune hübriidülekande käigus üle antud väärtpaber, millelt teenitud tulu või kasu maksustatakse kas maksja või makse saaja jurisdiktsioonis kui võõr- või omakapitalilt või tuletisinstrumendilt saadud tulu või kasu.

  (15) Kaupleja on isik või üksus, kes ettevõtluse käigus regulaarselt ostab või müüb oma arvel finantsinstrumente.

  (16) Hübriidülekanne on igasugune tehing finantsinstrumendi üleandmiseks, kui selle üleandmise tulemusena käsitatakse finantsinstrumendilt saadud tulu maksustamise eesmärgil samal ajal rohkem kui ühe tehingupoole tuluna.

  (17) Turutingimustel tehtav hübriidülekanne on igasugune hübriidülekanne, mille kaupleja teeb tavapärase tegevuse käigus ja mitte maksuskeemi osana.

  (18) Tunnustamata püsiv tegevuskoht on majandusüksus, mida käsitab püsiva tegevuskohana peakontori jurisdiktsioon, kuid mitte tema asukoha jurisdiktsioon.

  (19) Maksuskeem on tehing või tehingute ahel, mille eelduseks on maksustamise ebakõla esinemine või mis on kujundatud maksustamise ebakõla tekitamiseks. Nimetatud tingimustele vastavat tehingut või tehingute ahelat ei käsitata maksuskeemina, kui on mõistlik eeldada, et tehingute osalised ei pidanud ebakõlast teadlikud olema ega saanud osa maksustamise ebakõlast tulenevast maksusoodustusest.
[RT I, 30.06.2023, 107 - jõust. 01.01.2024]

§ 547.   Tulumaks maksustamise ebakõla põhjustavalt summalt
[RT I, 23.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (1) Kui maksustamise ebakõla tekib § 546 lõike 1 punktis 1 kirjeldatud olukorra tulemusena ja residendist äriühing või mitteresidendist juriidiline isik on Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu hübriidüksuse osanik või välismaal asuva püsiva tegevuskoha peakontor, tasub ta tulumaksu summalt, mis lubatakse kuluna maha arvata maksja jurisdiktsioonis.

  (2) Kui maksustamise ebakõla tekib § 546 lõike 1 punktis 1 kirjeldatud olukorra tulemusena ja väljamakse tegija on residendist äriühing või mitteresidendist juriidiline isik Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel, tasub ta tulumaksu summalt, mis lubatakse kuluna maha arvata peakontori või hübriidüksuse osaniku jurisdiktsioonis.

  (3) Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui lisaks kulule võetakse mõlemas jurisdiktsioonis maksustamisel arvesse ka tulu. Kui kahekordselt arvesse võetav tulu tekib kulu tegemise maksustamisperioodile järgnevatel maksustamisperioodidel, on residendist äriühingul ja mitteresidendist juriidilisel isikul Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu õigus teha tulumaksu ümberarvutus eelnevatel maksustamisperioodidel lõigete 1 ja 2 alusel tasutud tulumaksu kohta ning nõuda enammakstud tulumaksu tagastamist. Ümberarvutus tehakse §-s 549 nimetatud deklaratsioonis. Enammakstud tulumaks tagastatakse maksukorralduse seaduses sätestatud korras.

  (4) Kui maksustamise ebakõla tekib § 546 lõike 1 punktis 2 kirjeldatud olukorra tulemusena ja väljamakse tegija on residendist äriühing või mitteresidendist juriidiline isik Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel, tasub ta tulumaksu summalt, mida ei võeta tuluna arvesse saaja jurisdiktsioonis.

  (5) Kui maksustamise ebakõla tekib § 546 lõike 1 punktis 2 kirjeldatud olukorra tulemusena ja väljamakse saaja on residendist äriühing või mitteresidendist juriidiline isik Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel ning väljamakse on kuluna arvesse võetud maksja jurisdiktsioonis, ei rakendata § 50 lõikes 11 ja § 53 lõikes 41 sätestatud maksuvabastust summa suhtes, mis põhjustaks ebakõla.

  (6) Lõiget 5 ei kohaldata juhul, kui § 546 lõike 1 punktis 2 kirjeldatud maksustamise ebakõla tekib:
  1) hübriidüksusele tehtud makse omistamise reeglite erinevusest hübriidüksuse jurisdiktsioonis ja hübriidüksuses osalust omava isiku jurisdiktsioonis;
  2) püsivat tegevuskohta omavale üksusele tehtud makse omistamise reeglite erinevusest peakontori jurisdiktsioonis ja püsiva tegevuskoha jurisdiktsioonis;
  3) tunnustamata püsivale tegevuskohale tehtud makse tulemusena;
  4) peakontori ja püsiva tegevuskoha vahelise arvestusliku makse tulemusena seetõttu, et saaja jurisdiktsioon seda makset ei tunnista.

  (7) Tulumaksuga maksustatakse residendist äriühingu või mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud makse, millega rahastatakse otse või kaudselt mahaarvatavat või mittemaksustatavat kulu, mis tekitab maksustamise ebakõla sidusettevõtjate vahelise tehingu või tehingute ahela kaudu või maksuskeemi osana. Kui üks tehingu või tehingute ahelaga seotud jurisdiktsioonidest on selle maksustamise ebakõlaga seotud summa juba maksustanud, siis eelmises lauses sätestatut ei kohaldata.

  (8) Kui residendist äriühing on kahe või enama jurisdiktsiooni resident, maksustatakse tulumaksuga kulu, mida ta saab teises jurisdiktsioonis maha arvata sellisest tulust, mis ei ole kahekordselt arvesse võetav tulu. Eelmises lauses nimetatud kulu ei maksustata Eestis juhul, kui teine residendiriik on liikmesriik ning selle liikmesriigiga sõlmitud välislepingu alusel peetakse maksumaksjat Eesti residendiks. Kui kahekordselt arvesse võetav tulu tekib kulu tegemise maksustamisperioodile järgnevatel maksustamisperioodidel, on residendist äriühingul või mitteresidendist juriidilisel isikul Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu õigus teha tulumaksu ümberarvutus eelnevatel maksustamisperioodidel käesoleva lõike alusel tasutud tulumaksu kohta ning nõuda enammakstud tulumaksu tagastamist. Ümberarvutus tehakse §-s 549 nimetatud deklaratsioonis. Enammakstud tulumaks tagastatakse maksukorralduse seaduses sätestatud korras.

  (9) Kui hübriidülekande tulemusena tekib õigus kinnipeetud tulumaksu mahaarvamiseks üle antud finantsinstrumendilt saadud maksest, mida käsitatakse rohkem kui ühe tehinguosalise tuluna, on residendist äriühingul ja mitteresidendil, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, õigus kinnipeetud tulumaksu arvesse võtta proportsionaalselt maksustatava netotuluga.

  (10) Paragrahvi 50 lõike 11 punkti 2 ei kohaldata tunnustamata püsiva tegevuskoha puhul.
[RT I, 23.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

§ 548.   Hübriidüksuse tulumaksukohustus
[RT I, 23.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2022]

  (1) Usaldusfond või selle valitseja tasub tulumaksu tulult, mis oleks omistatud usaldusfondi osanikule proportsionaalselt tema osaga usaldusfondis, kui seda tulu ei maksustata § 29 lõike 11 või 12 või muu jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt ning kui vähemalt üks usaldusfondi osanik on mitteresidendist sidusettevõtja, kellele kuulub otseselt või kaudselt kokku vähemalt 50% usaldusfondi osalusest ja kes asub jurisdiktsioonis, mis käsitab usaldusfondi tulumaksukohustuslasena.
[RT I, 30.06.2023, 107 - jõust. 01.01.2024]

  (2) Lõiget 1 ei kohaldata ühisinvesteerimisettevõtja suhtes. Käesoleva lõike kohaldamisel tähendab ühisinvesteerimisettevõtja investeerimisfondi või -vahendit, mis on laialdaselt kasutatav, millel on mitmekesistatud väärtpaberiportfell ja mille suhtes kohaldatakse investorikaitse õigusakte riigis, kus ta on asutatud.
[RT I, 30.06.2023, 107 - jõust. 01.07.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt 2023. aasta 1. jaanuarist.]

§ 549.   Tulumaksu deklareerimine ja tasumine
[RT I, 23.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (1) Paragrahvis 53 nimetatud mitteresident ja §-des 547 ja 548 nimetatud maksumaksja on kohustatud Maksu- ja Tolliametile deklareerima majandusaastal maksustamise ebakõla põhjustanud summa hiljemalt järgmise majandusaasta üheksanda kalendrikuu 10. kuupäevaks.
[RT I, 23.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2022]

  (2) Maksumaksja on kohustatud kandma § 53 lõike 9 ning §-de 547 ja 548 alusel tasumisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt järgmise majandusaasta üheksanda kalendrikuu 10. kuupäevaks.
[RT I, 23.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2022]

11. peatükk INFORMATSIOONIKOHUSTUS 

§ 55.   Majandusaasta aruande esitamine

  (1) [Kehtetu - RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (2) Mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht (§ 7), on kohustatud kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõpust, esitama Maksu- ja Tolliametile püsiva tegevuskoha majandusaasta aruande allkirjastatud eksemplari.

[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

§ 56.   Aktsionäridele ja osanikele tehtud väljamaksetest teatamine
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

  (1) Residendist äriühing, välja arvatud aktsiaseltsifond, on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni maksustamisperioodil makstud dividendide ja muude kasumieraldiste, likvideerimisjaotiste, aktsia- või osakapitali või sissemaksete vähendamisel ning aktsiate, osade, osamaksete või sissemaksete tagasiostmisel või tagastamisel või muul juhul äriühingu omakapitalist tehtud väljamaksete suuruse ning saajate kohta.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

  (11) Aktsiaseltsifond on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni maksustamisperioodil makstud dividendide ja muude kasumieraldiste ning likvideerimisjaotiste suuruse ja saajate kohta.

[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

  (2) [Kehtetu - RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

  (21) [Kehtetu - RT I 2008, 51, 286 - jõust. 01.01.2009]

  (3) Lõigetes 1 ja 11 nimetatud deklaratsioon esitatakse väljamakse tegemise kuule järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

§ 561.   Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitisest teatamine

  Residendist juriidiline isik, riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, füüsilisest isikust tööandja ning Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident, kes on kalendriaasta jooksul teinud füüsilisele isikule § 13 lõike 3 punktis 2 või 21 nimetatud väljamakseid, on kohustatud esitama nende kohta Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks. Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

§ 562.   Koolituskuludest teatamine

  (1) Residendist juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, füüsilisest isikust tööandja, Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident ja tööandjana tegutsev mitteresident, kes on kalendriaasta jooksul katnud § 48 lõike 4 punktis 10 nimetatud tasemekoolituse kulusid, mida ei käsitata erisoodustusena, on kohustatud esitama selliste kulude kohta Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni järgmise aasta 1. veebruariks.

  (2) Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

§ 563.   Usaldusfondi tulust teatamine

  Usaldusfond on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni kalendriaasta jooksul saadud tulu ja tulu saamise ajal fondis osalust omanud isikute, neile omistatava tuluosa suuruse ja nende residentsuse kohta tulu saamise kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks. Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

§ 564.   Tervise edendamise maksusoodustuse kasutamisest teatamine

  (1) Residendist juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, füüsilisest isikust tööandja, Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident ja tööandjana tegutsev mitteresident, kes on kalendriaasta jooksul katnud § 48 lõikes 55 nimetatud kulusid, on kohustatud nende kulude kohta esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni järgmise aasta 1. veebruariks.

  (2) Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 24.12.2016, 1 - jõust. 01.01.2018]

§ 565.   Seotud isikule antud laenust teatamine

  Residendist äriühing ja mitteresidendist äriühingu Eestis asuv püsiv tegevuskoht, välja arvatud aktsiaseltsifond, residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal, on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile kvartalile järgneva kuu 20. kuupäevaks deklaratsiooni eelmise kvartali jooksul §-s 502 nimetatud isikutele antud laenude ja nende tagastamise kohta. Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 07.07.2017, 3 - jõust. 01.01.2018]

§ 57.   Registrikannetest teatamine
[Kehtetu - RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

§ 571.   Maksusoodustustega seonduv informatsioonikohustus

  (1) [Kehtetu - RT I, 30.06.2023, 107 - jõust. 01.01.2025]

  (2) Riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse haridusasutus, avalik-õiguslik ülikool ja erakool, kellel on tegevusluba, registreering Eesti Hariduse Infosüsteemis, kutseõppe läbiviimise õigus või õigus kõrgharidustaseme õpet läbi viia, on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni kalendriaastal füüsiliste isikute tasutud §-s 26 nimetatud koolituskulude kohta.
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

  (3) Paragrahvi 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isik on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni kalendriaastal saadud kingituste ja annetuste kohta, samuti nende kingituste ja annetuste ning muude tulude kasutamise, sealhulgas § 19 lõike 6 kohaselt tulumaksuga mittemaksustatavate stipendiumide saajate ja igale isikule makstud stipendiumi suuruse kohta. Usuline ühendus ei pea esitama eelmises lauses nimetatud deklaratsiooni kingituste ja annetuste saamise kohta.

[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

  (31) PEPP-i pakkuja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni PEPP-i lepingu alusel kalendriaastal saadud sissemaksete kohta, arvestades § 28 lõike 1 punktis 3 ning lõigetes 11 ja 13 sätestatut.

[RT I, 17.03.2023, 5 - jõust. 27.03.2023]

  (4) Kindlustusandja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni kogumispensionide seaduse § 63 tingimustele vastava täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kalendriaastal saadud kindlustusmaksete osa kohta, mille tasumise eesmärk oli kindlustussumma maksmine kindlustuspensionina. Deklaratsioonis ei näidata kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 52 ja § 65 lõikes 3 nimetatud kindlustusmakseid.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (5) Pensioniregistri pidaja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni vabatahtlike pensionifondide, välja arvatud PEPP-ina registreeritud pensionifondide osakute soetamiseks kalendriaastal makstud summade kohta. Deklaratsioonis ei näidata summasid, mille eest pensionifondi osakud soetati osakute vahetamise käigus, ega kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 52 nimetatud sissemakset.
[RT I, 17.03.2023, 5 - jõust. 27.03.2023]

  (51) [Kehtetu - RT I, 30.06.2023, 107 - jõust. 01.01.2025]

  (52) Väärtpaberite keskdepositoorium ja pensioniregistri pidaja esitab Maksu- ja Tolliametile maksustamisperioodil väärtpabereid võõrandanud residendist füüsilise isiku kohta järgmised andmed:
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]
  1) ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
  2) väärtpaberi emitendi nimetus;
  3) väärtpaberi liik ja ISIN-kood;
  4) väärtpaberite kogus;
  5) müügihind;
  6) võõrandamise kuupäev.

  (53) Residendist krediidi- või finantseerimisasutus, mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaal ja kindlustusandja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni füüsilistele isikutele makstud § 40 lõike 2 punktis 4 nimetatud intressi ja kindlustushüvitise kohta, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud.
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (6) Lõigetes 1–53 nimetatud deklaratsioonid ja andmed esitatakse kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks. Lõikes 3 nimetatud deklaratsioon kingituste, annetuste ja muude tulude kasutamise kohta esitatakse kalendriaastale järgneva aasta 1. juuliks. Deklaratsioonide vormid ja esitamise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (7) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet on kohustatud kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni kalendriaastal füüsilistele isikutele tasutud Natura 2000 erametsamaa toetuste kohta.
[RT I, 10.07.2020, 5 - jõust. 20.07.2020]

  (8) [Kehtetu - RT I, 30.06.2023, 107 - jõust. 01.01.2025]

§ 572.   Intressist teatamise kohustus
[Kehtetu - RT I, 24.12.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

12. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 58.   1999. aasta tulude maksustamine
[Kehtetu - RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

§ 59.   Tulumaksu arvestamine põhivara võõrandamisel

  (1) Füüsilisest isikust maksumaksja, kellel on põhivara, millelt on enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse § 17 alusel arvutatud amortisatsiooni, arvestab põhivara objekti võõrandamise korral kasu või kahju (§ 37) lähtuvalt vara korrigeeritud maksumusest. Korrigeeritud maksumuseks loetakse käesoleva seaduse jõustumise päevaks lõppenud viimase maksustamisperioodi kohta koostatud maksuamortisatsiooni tabelis toodud järgmisele maksustamisperioodile ülekantav põhivara väärtus. II amortisatsioonigruppi kuuluva põhivara puhul arvutatakse iga üksiku põhivara objekti korrigeeritud maksumus proportsionaalselt vastavalt iga objekti soetamismaksumuse ja kõikide II amortisatsioonigrupi põhivara objektide soetamismaksumuste kogusumma suhtele.

  (2) [Kehtetu - RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (3) [Kehtetu - RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (4) [Kehtetu - RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (5) [Kehtetu - RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

§ 60.   Erisused dividendide maksustamisel

[Kehtetu - RT I, 23.12.2013, 3 - jõust. 01.01.2015]

§ 61.   Muud rakendussätted

  (1) [Kehtetu - RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (2) [Kehtetu - RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (3) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse § 22 alusel edasikantud kahju võib maha arvata maksumaksja vara müügist saadud kasust vastavalt §-le 39.

  (4) [Kehtetu - RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (5) [Kehtetu - RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (6) [Kehtetu - RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (7) [Kehtetu - RT I 2010, 34, 181 - jõust. 01.01.2024]

  (8) [Kehtetu - RT I 2005, 25, 193 - jõust. 01.07.2005, kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2005. a 1. jaanuarist.]

  (9) Enne 2002. aasta 1. maid sõlmitud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusandja poolt tehtud väljamaksed maksustatakse käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud tulumaksu määraga, arvestades lõigetes 10–12 sätestatud erisusi.
[RT I 2005, 25, 193 - jõust. 01.07.2005, lõikes 9 sätestatud viidet käesoleva seaduse § 4 lõikele 1 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2005. a 1. jaanuarist.]

  (10) Enne 2002. aasta 1. maid sõlmitud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusandja poolt kindlustusvõtjale pärast kindlustusvõtja 55-aastaseks saamist või kindlustusandja likvideerimisel tehtavad väljamaksed maksustatakse tulumaksu määraga 10%.
[RT I, 22.12.2021, 5 - jõust. 01.01.2022, rakendatakse tagasiulatuvalt 2021. aasta 1. jaanuarist]

  (11) Enne 2002. aasta 1. maid sõlmitud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale pärast tema 55-aastaseks saamist kuni tema surmani perioodiliselt vähemalt üks kord kolme kuu jooksul makstavat kindlustuspensioni ja kindlustusvõtjale, kellel on tuvastatud puuduv töövõime või kellel oli puuduv töövõime vahetult enne vanaduspensioniiga, tehtavaid väljamakseid ei maksustata tulumaksuga.
[RT I, 22.12.2021, 5 - jõust. 01.01.2022, rakendatakse tagasiulatuvalt 2021. aasta 1. jaanuarist]

  (12) Enne 2002. aasta 1. maid sõlmitud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel väljamakstud surmajuhtumi kindlustuse hüvitised maksustatakse käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud tulumaksu määraga sõltumata § 20 lõikes 5 ja § 21 lõikes 5 sätestatust.
[RT I 2005, 25, 193 - jõust. 01.07.2005, lõikes 12 sätestatud viidet käesoleva seaduse § 4 lõikele 1 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2005. a 1. jaanuarist.]

  (13) [Kehtetu - RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (131) [Kehtetu - RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (14) Kui täiendava kogumispensioni kindlustusleping on sõlmitud enne 2002. aasta 1. maid, võib residendist füüsiline isik lisaks § 28 lõike 1 punktis 1 sätestatule oma maksustamisperioodi tulust maha arvata nimetatud lepingu alusel maksustamisperioodi jooksul tasutud kindlustusmaksete osa, mille eesmärgiks on tagada kindlustussumma maksmine surmajuhtumi hüvitisena.

  (15) [Kehtetu - RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (16) Paragrahvi 28 lõiget 11 ei kohaldata enne 2002. aasta 1. maid sõlmitud täiendava kogumispensioni lepingutele.

  (17) [Kehtetu - RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (18) [Kehtetu - RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (19) Paragrahvi 4 lõikes 1 sätestatud maksumäära kohaldatakse vastava maksustamisperioodi eest tasumisele kuuluvale tulumaksule.

  (20) [Kehtetu - RT I, 30.06.2023, 107 - jõust. 01.01.2024]

  (21) [Kehtetu - RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (22) [Kehtetu - RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (23) [Kehtetu - RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (24) Enne 2004. aasta 1. jaanuari alanud lepingulise suhte korral võib § 572 lõikes 1 nimetatud intressi saajat puudutav informatsioon piirduda intressi saaja nime, elukohariigi ja aadressiga elukohariigis. Info tehakse kindlaks intressi maksjale kättesaadavate andmete põhjal.

[RT I 2005, 36, 277 - jõust. 01.01.2006, lõike 24 sätteid kohaldatakse alates samast kuupäevast makstud intressidele.]

  (25) Paragrahvi 54 lõike 5 alusel maha arvatava tulumaksu summa ei tohi § 50 lõike 1 või 2 või § 53 lõike 4 alusel maksukohustuse tekkimise ajale vastavalt olla suurem summast, mis moodustab 20/80 mitteresidendi tehtud väljamakse summast.
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

  (26) Paragrahvi 50 lõiget 11, § 53 lõiget 41 ja § 54 lõiget 5 rakendatakse alates 2005. aasta 1. jaanuarist saadud dividendi arvel tehtud väljamaksetele.

[RT I 2005, 25, 193 - jõust. 01.07.2005, lõiget 26 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2005. a 1. jaanuarist.]

  (27) [Kehtetu - RT I, 23.12.2013, 3 - jõust. 01.01.2015]

  (28) [Kehtetu - RT I, 23.12.2013, 3 - jõust. 01.01.2015]

  (29) [Kehtetu - RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (30) 2007. aasta maksustamisperioodile eelnenud maksustamisperioodi eest tasutud sotsiaalkindlustuse maksusid ja makseid võib füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulust maha arvata sõltumata § 34 punktis 12 sätestatust. Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulult kogumispensionide seaduse § 11 lõike 2 alusel tasutud kohustusliku kogumispensioni makset ettevõtlustulust maha ei arvata.
[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

  (31) [Kehtetu - RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (32) Paragrahvi 50 lõiget 21 ja § 53 lõiget 47 rakendatakse nendes lõigetes nimetatud väljamaksete suhtes, mis on saadud alates 2009. aasta 1. jaanuarist.
[RT I 2008, 51, 286 - jõust. 01.01.2009]

  (33) Residendist äriühingu või mitteresidendi Eestis registreeritud püsiva tegevuskoha kaudu enne 2009. aasta 1. jaanuari saadud tulu suhtes rakendatakse kuni nimetatud kuupäevani kehtinud tulumaksuseaduse § 50 lõiget 11 või § 53 lõiget 41 ning § 54 lõiget 5.

[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

  (34) Kui residendist äriühing on teinud fondiemissiooni enne 2000. aastat:
  1) maksustatakse § 50 lõikes 2 nimetatud väljamaksete summa osa, mis ületab äriühingu omakapitali tehtud rahaliste ja mitterahaliste sissemaksete ning enne 2000. aastat fondiemissiooniks kasutatud kasumi summat;
  2) maksustatakse § 50 lõikes 22 sätestatud juhul äriühingu omakapitali osa, mis ületab omakapitali tehtud rahaliste ja mitterahaliste sissemaksete ning enne 2000. aastat fondiemissiooniks kasutatud kasumi summat.
[RT I 2008, 51, 286 - jõust. 01.01.2009]

  (35) Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja kohta käesolevas seaduses sätestatut kohaldatakse ka Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus struktuuriüksuses registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja suhtes ümberregistreerimise perioodil 2009. aasta 1. jaanuarist kuni tema kustutamiseni maksukohustuslaste registrist.
[RT I 2008, 60, 331 - jõust. 01.01.2009]

  (36) Deklaratsiooni esitamisel 2009. aastal tasutud õppelaenu intresside ning ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksude kohta kohaldatakse 2009. aasta 31. detsembrini kehtinud § 571 lõikeid 2 ja 3.
[RT I 2009, 54, 362 - jõust. 01.01.2010]

  (37) Tulumaksuga ei maksustata lepinguriigi residendist krediidiasutuse või krediidiasutuse lepinguriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel hoiuselt kuni 2013. aasta 31. detsembrini makstud § 17 lõike 3 punktis 1 nimetatud intressi, kui see on saadud enne 2011. aasta 1. jaanuari hoiustatud summalt, mida ei ole deklareeritud investeerimiskonto sissemaksena.
[RT I 2010, 34, 181 - jõust. 01.01.2011]

  (38) Paragrahvi 171 lõike 2 punktis 5 nimetatud investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel tehtud sisse- ja väljamaksete vahe 2010. aasta 31. detsembri seisuga või selleks kuupäevaks kogunenud kogumisreservi väärtuse võib deklareerida investeerimiskonto 2011. aasta sissemaksena. Sellist finantsvara käsitatakse investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvarana.
[RT I 2010, 34, 181 - jõust. 01.01.2011]

  (39) Enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud finantsvaralt saadava kasu või tulu korral tekkiva tulumaksukohustuse edasilükkamiseks deklareeritakse väärtpaberite soetamismaksumus või hoiustatud summa investeerimiskonto 2011. aasta sissemaksena. Sellist finantsvara käsitatakse investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvarana.
[RT I 2010, 34, 181 - jõust. 01.01.2011]

  (40) Eelnevatest maksustamisperioodidest edasi kantud väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju võib deklareerida investeerimiskonto 2011. aasta sissemaksena. Sissemaksena deklareeritud summat väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust maha ei arvata.
[RT I 2010, 34, 181 - jõust. 01.01.2011]

  (41) 2010. aasta 31. detsembri seisuga usuliste ühenduste registris olev juriidiline isik kantakse tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja alates 2011. aasta 1. jaanuarist ilma taotlust esitamata. Nimetatud isik esitab § 571 lõikes 3 sätestatud deklaratsiooni esmakordselt 2012. aasta 1. juuliks.
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (42) Tulumaksuga maksustatakse püsivast tegevuskohast väljaviidava vara maksumus osas, mis võrdub püsiva tegevuskoha jaoks sissetoodud vara arvel enne 2011. aasta 1. jaanuari väljaviidud püsivale tegevuskohale omistatud maksustamata kasumiga.
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (43) [Kehtetu - RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

  (44) Residendist juriidiline isik ning §-s 53 nimetatud mitteresident on kohustatud deklareerima 2015. aasta 10. veebruariks esitatavas § 54 lõikes 2 nimetatud maksudeklaratsioonis kõik §-des 50 ja 53 sätestatud maksukohustuse suurust mõjutavad asjaolud 2014. aasta 31. detsembri seisuga. Ühendanud või ühinemisel asutatud äriühing ei või deklareerida tema omakapitali tehtud sissemaksena ühinemises osalenud äriühingu poolt tema omakapitali tehtud sissemakseid. Jagunemisel osalenud omandav äriühing võib deklareerida jagunemisel saadud omakapitali sissemaksena ainult jaguneva äriühingu poolt talle üle antud omakapitali sissemaksete osa.
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

  (441) Kuni 2016. aasta 30. juunini loetakse käesoleva seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud koolituskulude hulka ka riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse haridusasutuses, avalik-õiguslikus ülikoolis või asjaomase õppekava alusel õppe läbiviimiseks tegevusluba omavas erakoolis täienduskoolituses osalemise eest tasutud dokumentaalselt tõendatud kulud, kui õppija osales eelnimetatud täienduskoolituse läbiviija täienduskoolituses, mille õppekava eesmärk on tasemeõppe õppekavas sisalduva või kutsestandardis kirjeldatud kutse-, ameti- või erialase kompetentsi saavutamine või keeleõpe.
[RT I, 30.06.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

  (45) Isikul, kellel on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tuvastatud töövõime kaotus alates 40%-st, loetakse käesoleva seaduse § 48 lõikes 54 sätestatud osalise või puuduva töövõime tingimus täidetuks. Isikul, kellel on tuvastatud täielik töövõimetus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel või püsiv töövõimetus 100-protsendilise töövõime kaotusega kaitseväeteenistuse seaduse alusel, loetakse käesoleva seaduse § 201 lõike 3 punktis 1, § 21 lõike 4 punktis 1 ning § 61 lõigetes 10 ja 11 sätestatud puuduva töövõime tingimus täidetuks.
[RT I, 07.03.2023, 7 - jõust. 01.04.2023]

  (46) Paragrahvi 40 lõikes 5 nimetatud tööaja määr näidatakse esimest korda 2015. aasta detsembrikuu eest esitatavas deklaratsioonis.
[RT I, 30.06.2015, 2 - jõust. 01.01.2016]

  (47) Paragrahvi 13 lõike 3 punkti 15 kohaldatakse tagasiulatuvalt 2015. aasta 1. jaanuarist.
[RT I, 17.12.2015, 2 - jõust. 01.01.2016]

  (48) Paragrahvi 50 lõiget 13 kohaldatakse väljamaksetele, mille aluseks olev dividend või omakapitali väljamakse on saadud alates 2016. aasta 1. novembrist.
[RT I, 28.12.2018, 44 - jõust. 01.01.2019]

  (49) [Kehtetu - RT I, 30.06.2023, 107 - jõust. 01.01.2024]

  (50) Tuludeklaratsiooni esitamisel 2016. aasta eest kohaldatakse kuni 2016. aasta 31. detsembrini kehtinud § 44 lõiget 2 ning § 46 lõikeid 1–6.
[RT I, 24.12.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

  (51) [Kehtetu - RT I, 30.06.2023, 107 - jõust. 01.01.2024]

  (52) Paragrahvi 13 lõike 3 punkti 23, § 19 lõike 3 punktide 31 ja 17, § 48 lõigete 51, 53, 54 ja 56 ning § 61 lõike 45 2017. aasta 1. augustil jõustunud redaktsiooni rakendatakse tagasiulatuvalt 2017. aasta 1. juulist.
[RT I, 07.07.2017, 3 - jõust. 01.08.2017]

  (53) [Kehtetu - RT I, 30.06.2023, 107 - jõust. 01.01.2024]

  (54) Paragrahvis 502 sätestatud tõendamise kohustus ja § 565 sätestatud laenude deklareerimise kohustus rakendub alates 2017. aasta 1. juulist antud laenu suhtes, samuti sellise laenu suhtes, mille puhul on alates 2017. aasta 1. juulist laenusummat suurendatud, laenu tagastamise tähtaega pikendatud või muid olulisi tingimusi muudetud.
[RT I, 07.07.2017, 3 - jõust. 01.01.2018]

  (55) Residendist äriühing on kohustatud deklareerima lõikes 54 nimetatud laenud 2018. aasta 20. aprilliks esitatavas §-s 565 nimetatud maksudeklaratsioonis.
[RT I, 28.12.2017, 74 - jõust. 01.01.2018]

  (56) [Kehtetu - RT I, 30.06.2023, 107 - jõust. 01.01.2024]

  (57) Kui riikliku pensioni saaja ei saanud 2017. aastal sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, loetakse § 42 lõikes 1 nimetatud avaldus esitatuks Sotsiaalkindlustusametile 2018. aasta 1. jaanuaril ühe kaheteistkümnendiku § 23 lõikes 1 sätestatud summa ulatuses, välja arvatud juhul, kui isik on väljendanud soovi Sotsiaalkindlustusametile avaldust mitte esitada.
[RT I, 28.12.2017, 74 - jõust. 01.01.2018]

  (58) Paragrahvi 35 alusel võib 2018. aasta ettevõtlustulu ületava kulude summa maha arvata kuni kaheksa järgneva maksustamisperioodi ettevõtlustulust.
[RT I, 28.12.2017, 74 - jõust. 01.01.2018]

  (59) Paragrahvi 35 alusel võib 2019. aasta ettevõtlustulu ületava kulude summa maha arvata kuni üheksa järgneva maksustamisperioodi ettevõtlustulust.
[RT I, 28.12.2017, 74 - jõust. 01.01.2018]

  (60) Paragrahvis 53 nimetatud mitteresident on kohustatud Maksu- ja Tolliametile deklareerima 2019. aasta 10. veebruariks esitatavas § 54 lõikes 2 nimetatud maksudeklaratsioonis püsiva tegevuskoha jaoks Eestisse toodud ja tagasi välja viimata vara 2018. aasta 31. detsembri seisuga.
[RT I, 28.12.2018, 44 - jõust. 01.01.2019]

  (61) Paragrahvides 49–52 sätestatud maksuarvestuselt §-s 521 sätestatud maksuarvestusele üleminekul või §-s 521 sätestatud maksuarvestuselt §-des 49–52 sätestatud maksuarvestusele üleminekul on residendist äriühing kohustatud deklareerima kõik §-des 49–521 sätestatud maksukohustuse suurust mõjutavad asjaolud.
[RT I, 04.03.2019, 1 - jõust. 01.07.2020, jõustumisaeg muudetud [RT I, 28.02.2020, 2]]

  (62) Mitteresidendi, lepingulise investeerimisfondi fondivalitseja ja aktsiaseltsifondi 2019. aasta tulude deklareerimisel kohaldatakse kuni 2019. aasta 31. detsembrini kehtinud käesoleva seaduse § 44 lõikeid 31–51.
[RT I, 23.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (63) Tulumaksuga ei maksustata juriidilise isiku 2020. aasta 12. märtsist kuni 1. juulini Eesti riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele või hoolekandeasutusele või Eestis asuva haigla pidajale heategevuslikul eesmärgil tehtud kingitust ega annetust.
[RT I, 21.04.2020, 1 - jõust. 22.04.2020]

  (64) Paragrahvi 41 punktis 6 Natura 2000 erametsamaa toetuse kohta sätestatut kohaldatakse tagasiulatuvalt 2020. aasta 1. jaanuarist.
[RT I, 28.12.2020, 1 - jõust. 02.01.2021, rakendatakse alates 01.01.2021]

  (65) Kindlustusvõtja puhul, kes on täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu sõlminud, ja isiku puhul, kes omandas vabatahtliku pensionifondi osakuid esmakordselt enne 2021. aasta 1. jaanuari, on § 21 lõigetes 2, 3 ja 4 nimetatud iga 55 aastat, arvestades kogumispensionide seaduse § 727.
[RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]

  (66) Residendist juriidiline isik ei maksa tulumaksu Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamiseks ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks tehtud annetustelt ja kingitustelt, kui need on tehtud 2022. aasta 24. veebruarist kuni 2023. aasta 31. detsembrini järgmistele juriidilistele isikutele:
[RT I, 16.12.2022, 5 - jõust. 01.01.2023]
  1) MTÜ Eesti Pagulasabi;
  2) MTÜ Mondo;
  3) Ukraina Kultuurikeskus;
  4) Riigikaitse Edendamise Sihtasutus;
  5) Eesti Punane Rist;
  6) Päästeliit;
  7) Rotary Klubi Tallinn Vanalinn;
[RT I, 05.04.2022, 1 - jõust. 06.04.2022]
  8) MTÜ Slava Ukraini.
[RT I, 22.12.2022, 3 - jõust. 23.12.2022]

  (661) Valdkonna eest vastutav minister analüüsib hiljemalt 2027. aastal 2024. aasta 1. jaanuaril jõustunud käesoleva seaduse § 5 lõike 1 muudatusega kaasnevat mõju ja esitab Vabariigi Valitsusele vajaduse korral ettepaneku regulatsiooni muutmiseks.
[RT I, 06.07.2023, 5 - jõust. 01.01.2024]

  (67) Füüsilise isiku deklaratsiooni esitamisel 2023. aasta eest kohaldatakse kuni 2023. aasta 31. detsembrini kehtinud tulumaksuseadust.
[RT I, 30.06.2023, 107 - jõust. 01.01.2024]

  (68) Residendist äriühing peab kinni tulumaksu määraga 7% füüsilisele isikule makstud käesoleva seaduse § 50 lõike 11 alusel tulumaksust vabastatud dividendilt või muult kasumieraldiselt, juhul kui dividendi või muu kasumieraldise aluseks olev kasum oli maksustatud kuni 2024. aasta 31. detsembrini kehtinud § 501 alusel.
[RT I, 30.06.2023, 107 - jõust. 01.01.2025]

  (69) Residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal võivad käesoleva seaduse § 50 lõike 1 või 2 või § 53 lõike 4 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata ka kuni 2024. aasta 31. detsembrini kehtinud § 471 alusel eelmistel kalendriaastatel makstud avansilised maksed.
[RT I, 30.06.2023, 107 - jõust. 01.01.2025]

  (70) Residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal tasuvad käesoleva seaduse §-s 471 sätestatud avansilise makse 2024. aasta neljandas kvartalis teenitud kasumilt 14% määraga. Nimetatud kasumilt makstud avansiline makse arvatakse maha jaotatud kasumilt tasumisele kuuluvast tulumaksust kuni 2024. aasta 31. detsembrini kehtinud § 54 lõike 41 kohaselt.
[RT I, 30.06.2023, 107 - jõust. 01.01.2025]

  (71) Rahandusministeerium analüüsib hiljemalt 2027. aastal kuni 2024. aasta 1. jaanuarini kehtinud käesoleva seaduse §-de 231, 234 ja 25 kehtetuks tunnistamisega ning 2028. aastal §-de 4 ja 23 muutmisega ja § 501 kehtetuks tunnistamisega kaasnevaid mõjusid ning esitab vajaduse korral Vabariigi Valitsusele ettepaneku regulatsiooni muutmiseks.
[RT I, 30.06.2023, 107 - jõust. 01.01.2025]

§ 62.   Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2000. aasta 1. jaanuaril.

13. peatükk MUUDATUSED KEHTIVATES ÕIGUSAKTIDES 

§ 63. – § 67. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json