Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393; 90, 521; 2003, 21, 125; 2004, 27, 180; 30, 206; 41, 276; 56, 404) § 15 lõike 5 alusel.
Kinnitada parandusõpperühma töökorralduse alused (juurde lisatud).
Kinnitatud Haridusministri 2. juuni 1999. a määrusega nr 34
Parandusõpperühma töökorralduse alused
I. osa ÜLDSÄTTED
[punkti 1 sõnastus kuni 31. 08. 2002]
1. Parandusõppe eesmärk on toetada põhikooli 1.-9. klassi õpilase arengut tulenevalt tema hariduslikest erivajadustest ja võimaldada tal saavutada põhihariduse ja üldkeskhariduse riikliku õppekava nõuetele vastavaid õpitulemusi.
[punkti 1 sõnastus alates 01. 09. 2002]
1. Parandusõppe eesmärk on toetada põhikooli 1.–9. klassi õpilase arengut tulenevalt tema hariduslikest erivajadustest ja võimaldada tal saavutada põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava nõuetele vastavaid õpitulemusi.
[RTL 2002, 8, 68- jõust vastavalt § 5]
[punkti 2 sõnastus kuni 31. 08. 2002]
2. Parandusõppe tunnid on ette nähtud põhihariduse õppekava järgi õppivatele spetsiifiliste õpivilumuste hälvetega, motoorika ning segatüüpi arenguhälvetega, nägemis- või kuulmishälvetega õpilastele.
[punkti 2 sõnastus alates 01. 09. 2002]
2. Parandusõppe tunnid on ette nähtud põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava järgi õppivatele spetsiifiliste õpivilumuste hälvetega, motoorika ning segatüüpi arenguhälvetega, nägemis- või kuulmishälvetega õpilastele.
[RTL 2002, 8, 68- jõust vastavalt § 5]
3. Parandusõppe tunnid on ette nähtud ka neile 1. ja 2. klassi õpilastele, kes vaatamata klassi- ja aineõpetajate abile ja nõustamisele ei suuda täita õppekava nõudeid või vajavad õpioskuste ja -harjumuste kujundamiseks toetavat õppekorraldust.
4. Õpilastele, kelle õpetamine toimub põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) või toimetuleku riikliku õppekava alusel, parandusõpet ei rakendata.
[RTL 2002, 8, 68 - jõust. 19.01.2002]
II. osa PARANDUSÕPPERÜHMA TÖÖKORRALDUSE ALUSED
5. Õpilase esmane abistamine ja nõustamine on õpetaja ülesanne. Õpilasele, kes nõustamisele ja tunnivälisele abile vaatamata ei suuda õppekava nõudeid täita, seatakse sisse "Õpilase vaatluse kaart" (edaspidi kaart). Klassijuhataja, õpilast õpetavate õpetajate ja parandusõppe õpetajaga koostöös otsustatakse iga lapse puhul eraldi, mida kaardi põhjal jälgitakse.
6. Kaardi põhjal kogutud andmestikku analüüsivad koos logopeed, parandusõppe õpetaja, teised õpilast õpetavad õpetajad ja kooli juhtkonna esindaja. Analüüsi põhjal tehakse õppetöö tõhustamise või individuaalse õppekava koostamise või parandusõppe rakendamise või õpilase nõustamiskomisjoni suunamise otsus.
7. Põhiharidust omandav õpilane viiakse parandusõppele õpilase vaatluskaardi alusel õppenõukogu otsusel. Vajadusel kaasab õppenõukogu otsuse tegemisse logopeedi, psühholoogi, parandusõppe õpetaja, teised õpilast õpetavad õpetajad või vastava eriarsti.
[RTL 2005, 34, 481 - jõust. 27.03.2005]
8. Õppenõukogu teeb punktis 7 nimetatud otsuse õpilasele, teovõimetu õpilase puhul õpilase seaduslikule esindajale (edaspidi õpilane (esindaja)), posti teel teatavaks. Õpilasel (esindajal) on õigus 10 tööpäeva jooksul arvates päevast, millal ta punktis 7 nimetatud otsusest teada sai või oleks pidanud teada saama, õigus teavitada kooli kirjalikult, et ta pole nõus enda suhtes parandusõppe rakendamisega. Nimetatud keeldumise esitamisel kool õpilasele parandusõpet ei rakenda.
[RTL 2005, 34, 481 - jõust. 27.03.2005]
9. Parandusõpet rakendatakse I kooliastmes kuni neli tundi nädalas, II kooliastmes vähemalt kolm tundi nädalas ja III kooliastmes vähemalt kaks tundi nädalas. Parandusõpperühma täituvuse piirnorm on 6 õpilast. Parandusõpperühma võib moodustada erinevate klasside õpilastes.
[RTL 2005, 34, 481 - jõust. 27.03.2005]
10. kehtetu
[RTL 2005, 34, 481 - jõust. 27.03.2005]
11. Parandusõppe õpetaja üldtööaja sisse kuulub:
1) parandusõppe tundide läbiviimine;
2) aineõpetajate, lapsevanemate ja õpilaste nõustamine;
3) õpiraskustega õpilaste väljaselgitamine, uurimine ja
nõustamine;
4) uurimis- ja metoodilise materjali koostamine ja
ettevalmistamine;
5) osalemine individuaalsete õppekavade koostamises ja
hindamisaluste väljatöötamises;
6) konsulteerimine spetsialistidega.
12. Parandusõppe rakendamisel on vajalikud järgmised dokumendid:
1) parandusõppes osalevate õpilaste nimekiri, mille on
kinnitanud õppenõukogu;
2) kaart iga parandusõppel oleva õpilase kohta ja õpilase
arengut kajastavad materjalid (hinnangud, järeldused, kokkuvõtted,
uurimistulemused, iseloomustused vm);
3) parandusõpperühma tööplaan (soovitavalt kuude kaupa);
4) parandusõppe tundide plaan ja õpetaja töögraafik.
13. Parandusõpperühma töö kohta arvestuse pidamiseks kasutatakse klassipäeviku (1.-9. klass) vormi. Eraldi peetakse päevikus arvestust parandusõpperühma väliste konsultatsioonide ja nõustamise kohta.14. Parandusõppe rahastamine toimub vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele.Lisaparandusõpperühma töökorraldusealuste juurdeÕPILASE VAATLUSE KAARTI. osa ANDMED
Kaardi avamise aeg:
1. Isikuandmed
nimi ……………………………………………………………………..
sünniaeg, isikukood……………………………………………………..
aadress, telefon………………………………………………………….
kool, klass ………………………………………………………………
kodune keel …………………………………………………………….
1. Senine koolijõudlus (või koolivalmidus)
………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………
2. Meditsiinilised näidustused
………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………
4. Suhtumine kaasinimestesse ja iseendasse
1)
suhtlemine
koolis ja vabal ajal
meeldib:koolis käiajaheisuhelda oma klassikaaslastegajaheisuhelda õpetajagajahei
2) suhtlemiseelistused õpetajaga (joonida sobiv)
pilkkontakt, puutekontakti (silitus, puudutus) vajadus, tõrjuv hoiak
3) vabal ajal eelistab suhelda ja mängida koos
eakaaslastegajaheiendast vanemate lastega jaheiendast nooremate lastega jaheitäiskasvanutega jahei
4) suhtumine teistesse ja iseendasse
omab püsivaid sõprujaheiaitab meelsasti kaasõpilasi jahei kaasõpilased suhtuvad temasse hästijah eikaebab sageli kaasõpilaste peale jaheikoolis kiusatakseteda sageli jaheisolvub kergesti jahei
5) enesehinnang (joonida sobiv)
kõrgenenud, adekvaatne, madaldunud
6)
suhted
kodustega (lapsega vestluse põhjal)
5. Vanemate tähelepanekud ja arvamus lapsest………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………6. Vanema soovid ja ootused koolile………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………7. Klassi- ja aineõpetajate tähelepanekud lapse hariduslikest erivajadustest.
1) emakeel
2) matemaatika
3) loodusõpetus
4) võõrkeel
5) käeline tegevus
6) muusika
7) võimlemine
8. Õppetegevus ja käitumine koolis:
1) õpilane on tunnis aktiivne, tähelepanelik ja püüdlik
jah
ei
2) töövõime:
lülitub töösse kiirestijaheitöövõime kõigub õppepäeva jooksul jaheitöövõime kõigub õppetunni jooksul jaheiväsib kiirestijahei
3) õpitegevus:
püüab ülesandest esmalt aru saada jaheihakkab ülesannet kohe täitma jaheitäidab ainult tuttavat ülesannetjahei
4) õpioskuste rakendamise juhtivad tasandid:
koostegevuses õpetajaga jaheimatkimise teeljaheinäidise järgijaheijuhise järgisuulise juhise järgi jaheikirjaliku juhise järgi jaheisuudab kommenteerida oma vahetut tegevustjaheisuudab sõnastada oma tegevuskava jahei
5) suhtumine õppetöös ilmnevatesse raskustesse:
püüab neid iseseisvalt ületada jaheioskab kasutada abivahendeid jaheipöördub abi saamiseks õpetaja poole jaheipöördub abi saamiseks kaasõpilaste poole jaheioskab kasutada abijaheiloobub ülesande täitmisest raskuse ilmnemiseljaheiootab tunnustustjahei
6) õpilast ergutab paremini töötama
kiitus ja toetav suhtumine jaheilaitus ja noomitusjahei
7) õpilane on hinnete ja hinnangute suhtes tundlik
jah ei
8) õpilane on distsiplineeritud:
tunnisjaheivahetunnisjaheikoolivälisel ajal jahei
9) õpilane täidab koduseid töid
regulaarseltjaheipüüdlikultjaheiiseseisvaltjaheiteiste abigajahe
10) suhtumine töösse ja õppetegevusse
õpilane on töökas ja sihikindeljaheiõpilane omab algatusvõimet jahei9. Õpilase oskuste hinnang:
1) emakeel
suulise kõne üldine iseloomustuslugemisoskus (joonida juhtiv lugemisviis)veeriminehäälega, kordab sõnahääleta, ei korda sõnavaikne veeriminesõnahaaval lugemineladus lugemine: ilmekalt, ilmekusetasaab aru tekstis esitatud faktidest, sündmustestlühikestes lausetes jaheipikkades lausetes jaheikeerulise konstruktsiooniga lausetes jah eikogu teksti ulatuses jaheisuudab:tuletada mõttelünka tekstis jaheimõista alltekstijaheileida uut infotjaheileida sõnu, lauseid, lõike, millest ei saa aru jaheikirjutaminevaldab ainekavale vastavathäälikanalüüsijaheifoneemanalüüsijaheitunneb häälikurühmi jaheioskab muuta häälikupikkust jaheioskab määrata häälikupikkust jaheikasutab raskuste puhul eeloskusi(kordab sõnarida, muudab häälikupikkust) jaheiõigekirjavigade tüübid (joonida):häälikanalüüsi puudulikkusest tingitud veadõpitud reeglite veadvältevead:täishäälikutessuluta kaashäälikutessulghäälikutestäishäälikuühendiskaashäälikuühenditesi. osa ja j asendus
kas on erinevusi etteütluste ja iseseisva kirja vigadetüüpidesjahei
ärakiri (joonida originaali vaatlemise sagedus)
tähthaaval
2-3 tähe kaupa
lühikeste sõnade kaupa
sõnaühendite kaupa
lühikeste lausete kaupa
enesekontroll:
suudab lugeda kirjapildile vastavalt jahei
suudab leida vigu oma töös ahei
enesekontrollioskuste rakendamine
spontaanseltjahei
suunamiseljahei
kirjatehnika
esinevad motoorsed raskuse jahei
esinevad tähekujude moonutused jahei
esineb peegelkiri jahei
seob tähti sõna ulatusesjahei
kirjutab loetavalt jahei
kiri ebaühtlanejahei
juhtiv käsi (joonida): parem, vasak
kirjalike tööde üldilme………………..
sõnavara
kasutab ja mõistab:
meeleorganitega tajutavate objektide, tunnuseid tähistavaid sõnu
(baassõnavara)jahei
abstraktse tähendusega sõnu jahei
ülekantud tähendusega sõnu jahei
tuletisijahei
ainekavale vastavat sõnavara jahei
lause:
mõistab ja kasutab
primitiivset lihtlauset jahei
koondlausetjahei
liitlausetjah ei
keerulise struktuuriga lihtlauset jahei
sidus tekst:
nimetab üksikobjekte, tegevusijahei
kasutab elementaarset lihtlausetjahei
jutustus on fragmentaarne jahei
kirjeldab tajutavaid esemeid ja tuttavaid sündmusi pildi järgi jahei
oskab ühendada laused sidusaks tekstiks, kasutab
samaviitelisi sõnu
siduvaid sõnu
sõnajärge
jutustab kuulajale arusaadavalt oma tegevusestjahei
oskab ümber jutustada mõistetavat teksti jahei
2) matemaatika
hulgad, arvud, numbridtajub hulkijaheiannab hulkadele ühise nimetuse jaheioskab võrrelda hulkijaheioskab ühendada hulki, jaheioskab eraldada osahulki jaheioskab kokku viia: hulga ja arvujaheihulga, arvu ja numbri jaheioskab loendada õpitud arvude ulatusesjaheitunneb arvude liitehitust jaheitunneb õpitud arvude kümnendkoostistjaheioskab arve võrrelda seosevõrra rohkem (vähem) kui jaheikorda rohkem (vähem) kui jaheitehtedoskab sooritada õpitud tehteidliitmine jaheilahutaminejaheikorrutaminejaheijagaminejaheisooritab tehteid:materialiseeritult, abivahenditega jaheiiseseisvaltjaheiüleminekuta ühest järgust teise jaheiüleminekuga ühest järgust teisejaheigeomeetriline materjaljah eitunneb geomeetriliste kujundite elementejaheioskab lahendada geomeetriaülesandeid jaheinimega arvudteab õpitud mõõtühikuid jaheitunneb mõõtühikute vahelisi seoseid jaheitunneb ära õpitud nimega arvejaheioskab nimetada õpitud nimega arve jaheioskab kasutada õpitud nimega arv jaheitekstülesandedmõistab tekstülesande tekstijaheiteab tekstülesande struktuurijaheioskab lahendada lihtülesandeidjaheioskab lahendada liitülesandeidjaheimõistab ja oskab kasutada seostvõrra rohkem (vähem) kui jaheikorda rohkem (vähem) kui jaheioskab kasutada tehete juures nimetustjaheioskab sõnastada vastustjaheioskab teha tekstülesande analüüsi ja lahenduse otsingut (joonida sobiv)iseseisvalt, verbaalse abiga, skeemi abiga, materialiseeritud abiga10. Tunnetusprotsesside arengTajuTaju diferentseeritus:eristab: kirjapildilt sarnaseid tähti jaheihäälduselt sarnaseid sõnu jaheisarnaseid objektejaheisarnaste objektide kujutlusi jaheiebaolulistjaheitähtsatjaheiTaju emotsionaalsus:tajub hästi piltlikku, ilmekat materjalijaheieristab hästi sümboleidjaheieristab hästi skemaatilisi kujutlusi jaheiTaju organiseeritus ja sihikindlus:oskab vaadelda jaheioskab kuulatajaheiTaju terviklikkussuudab tunnetada osa järgi tervikut jaheiTaju maht: haarab pilguga ….. ühikutTähelepanuTahtmatu tähelepanukeskendumine muutub paremaks:huvitava materjali korraljaheijõukohase materjali korral jaheiülenäitlikustamine hajutab tähelepanu jaheiTahteline tähelepanu (joonida õige)hea,nõrkKeskenduda aitab:sisemine motiivjaheivälimine motiivjaheilähedane motiivjaheikaugem motiivjaheiTähelepanu kestvus (joonida sobiv)lühiajaline, püsivKui kaua suudab keskenduda ühele tegevusele …….. min.Suudab teostada mitut tegevust üheaegselt jaheiSuudab ühelt tegevuselt teisele siirduda raskusteta jaheiMäluMälu liigid: lühiajaline mälu - hea jaheipikaajaline mälu - heajaheioperatiivmälujaheiõpilane suudab taastada mitmest ühikust koosnevat rida:kuulmise lugemise järgihäälikud ………..tähed ……….arvud ………..numbrid ………..sõnad ……….. ……….lause ……….. ……….Mälu operatsioonid:Mehhaaniline omandamine:õpib materjali sõna-sõnalt pähejaheikonkreetse tähendusega sõnad jäävad hästi meelde jaheiesemete kujutlused jäävad hästi meeldejaheiOmandaminekiirejaheitäpnejaheiMõtestatud omandamine:omandab teadlikult ja täpselt reegleid, luuletusi jne. jaheiomandab asja tuuma, mida võib edasi anda oma sõnadega jaheikasutab põhilise omandamisvõttena iseseisvat kordamistjaheikasutab erinevaid omandamise võtteid:jaheiMeenutaminekasutab meenutamiseks erinevaid võtteid jaheimeenutab kiiresti jaheimeenutab täpselt jaheiMõtlemineAnalüüsPiltlik-motoorne analüüsoskab analüüsida üksikuid esemeid praktiliste tegevuste põhjaljaheiVaimne analüüsanalüüsib esemeid ja nähtusi (kujutlusi neist) oluliste,piltlike ja väliste tunnuste aluseljaheianalüüsib esemete- ja nähtustevaheliste seoste ning suhete(mõistete) alusel jaheieristab olulist tunnust ebaolulisest jaheiVõrdleminejuhuslike tunnuste alusel jaheiebaoluliste tunnuste järgijaheiväliste tunnuste järgijaheipraktilise tegevuse põhjaljaheioluliste tunnuste järgijaheiarvestab võrdlemisel kõiki olulisi tunnuseid jaheitoetub tunnustele, mis peegeldavad olulisi seoseid jasuhteid esemete ning nähtuste vahel jaheiRühmitamine ja üldistamineoskab rühmitada esemeid ühe tunnuse (värv, kuju, suurus) järgijaheioskab rühmitada ja üldistada esemeid kahe tunnuse alusel jaheioskab rühmitada ja anda üldnimetust jaheioskab rühmitada esemeid ja nähtusi mõistelisel tasandiljaheioskab leida sündmuste järgnevust pildiseeria alusel jaheioskab põhjendada oma otsustjaheiMõtlemise tahtelised omadusedMõistab(klassi õppekavale vastavaid):ruumisuhteidjaheiajasuhteidjaheipõhjus-tagajärgsuhteid jaheiOskab teha järeldusijaheiOtsustab:kiirestijaheiselgestijaheiFantaasiarikkalikjaheirealistlikjahei agressiivne jaheiTunde- ja tahtevaldusedTunnete tugevustugevad jaheivaoshoitudjaheiesineb afektejaheiTunnete püsivustunded on püsivadjaheiJuhtiv emotsioon (joonida)rõõmus, rahulik, rahutu, tõsine, kurb, kartlik, tuim, ükskõikne, agressiivne, negativistlik, üllatavLoomuomadused (joonida )uhke, üleolev, auahne, enesega rahul, jonnakas, tõrkuv, tagasihoidlikTahe (joonida)tugev, nõrkTahet tugevdab:huvitatus, motivatsioon, püüd iseseisvusele, otsustusvõime, adekvaatne enesehinnang11. Üldised tähelepanekud:üldmotoorikakehahoid (rüht)kõnnakeneseteenindamineII. osa ESMANE ÕPIABI JA TULEMUS
12.……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………
kuupäev ……..
III. osa SPETSIALISTIDE ARVAMUSED
13.Logopeed/eripedagoog
…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………..
kuupäev ……………..
allkiri ……………….
14.Psühholoog
……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………
kuupäev ……………
allkiri ………………
15.Parandusõppe õpetaja
……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………
kuupäev …………..
allkiri …………….
16.Sotsiaalpedagoog/sotsiaaltöötaja
……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………
kuupäev …………..
allkiri …………….
17.Muud spetsialistid
……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………
kuupäev ………………..
allkiri ………………….
IV. osa KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED
(pedagoogilis-psühholoogiline analüüs)
18.…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….
V. osa OTSUS PARANDUSÕPPELE VÕI NÕUSTAMISKOMISJONI SUUNAMISEKS
19.……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………
kuupäev …………….
Lapsevanema allkiri ………………..