Muudetud järgmiste määrustega Kuupäev, number, avaldamine Riigi
Teatajas, jõustumise aeg):
28.07.1998 nr 164 (
RT I 1998, 68, 1122), jõust. 5. 08. 1998
5. 01. 1999 nr 1 ( RT I 1999,
4, 55), jõust. 14. 01. 1999
12. 10. 1999 nr 299 ( RT I
1999, 76, 715), jõust. 1. 12. 1999
28. 07. 2000 nr 255 ( RT I
2000, 64, 415), jõust. 5. 08. 2000, osaliselt 1. 09. 2000
22. 08. 2000 nr 276 ( RT I
2000, 68, 436), jõust. 1. 09. 2000
2. 10. 2001 nr 312 ( RT I
2001, 80, 484), jõust. 11. 10. 2001
4. 03. 2003 nr 74 (
RT I 2003, 28, 172), jõust. 17. 03. 2003, osaliselt 1.
04.2003
14.04.2004 nr 106 (
RT I 2004, 26, 174) 19.04.2004
10.09.2004 nr 297 (RT I
2004, 67, 469) 19.09.2004, osaliselt 1.11.2004
22.09.2005 nr 245 (RT I 2005, 51, 409)
1.10.2005
Vabariigi
Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953) paragrahvi
42 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsus määrab:
1. Kinnitada Riigikantselei põhimäärus (juurde
lisatud).
2. [Käesolevast tekstist välja jäetud]
|
Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
12. novembri 1996. a.
määrusega nr. 278
|
Riigikantselei põhimäärus
I. ÜLDSÄTTED
1. Riigikantselei on Vabariigi Valitsuse juures olev
valitsusasutus, kes täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse
poolt seaduse alusel antud ülesandeid.
2. Seadusest, teistest õigusaktidest ja oma
põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmisel esindab Riigikantselei
riiki.
3. Riigikantselei asub Tallinnas. Riigikantselei
postiaadress on Rahukohtu 3, 15161 Tallinn.
[RT I 2000, 64, 415 -
jõust. 5. 08. 2000]
4. Riigikantseleil on väikese riigivapi kujutise ja
oma nimega pitsat, oma eelarve ning pangaarve. Riigikantselei kulud
kaetakse riigieelarvest.
5. Riigikantselei on aruandekohustuslik Vabariigi
Valitsuse ja peaministri ees.
II. RIIGIKANTSELEI ÜLESANDED
6. Riigikantselei täidab järgmisi Vabariigi Valitsuse
seaduses sätestatud ülesandeid:
1) korraldab Vabariigi
Valitsuse ja peaministri asjaajamist ning tehnilist teenindamist;
2) korraldab Vabariigi Valitsuse ja peaministri suhtlemist Riigikogu
ja teiste põhiseaduslike institutsioonidega;
3) annab välja
Riigi Teatajat;
4) kontrollib Vabariigi Valitsuse õigusaktide
eelnõude vastavust põhiseadusele ja seadustele;
5) peab
Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja peaministri poolt ministritele antud
ülesannete täitmise arvestust;
6) korraldab riigi ja
kohaliku omavalitsuse sümboolikaga seonduvat vastavalt seadustele ja
Vabariigi Valitsuse õigusaktidele;
7) korraldab
valitsusasutuste ja muude riigiasutuste asjaajamisalaste õigusaktide
eelnõude väljatöötamist;
8) korraldab
arhiivindust;
9) koordineerib riigiasutuste vahelist digitaalset
asjaajamist;
10) koordineerib riigiametnike ja kohaliku omavalitsuse ametnike
koolitust ja atesteerimist;
11) korraldab ametnike reservi arvestuse pidamist.
[RT I 2000, 64, 415 -
jõust. 5. 08. 2000]
7. Peale Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatu
täidab Riigikantselei ka teiste seadustega talle pandud ülesandeid.
8. Oma ülesannete täitmiseks Riigikantselei:
1) tagab organisatsioonilised, majanduslikud ja tehnilised tingimused
Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuseks;
2) valmistab
organisatsiooniliselt ja tehniliselt ette Vabariigi Valitsuse
istungeid ja nõupidamisi;
3) tagab Vabariigi Valitsuse ja
peaministri täpse, õigeaegse ja õiguspärase asjaajamise;
4) koordineerib ja korraldab Vabariigi Valitsusele ja peaministrile esitatud
avalduste ja märgukirjade läbivaatamist ja nendele vastamist;
5) korraldab Vabariigi Valitsuse ja peaministri suhteid avalikkusega;
5
1) koordineerib Eesti osalemist Euroopa Liiduga ühinemisest
tulenevas poliitika kujundamise protsessis ning korraldab avalikkusele
suunatud Euroopa Liiduga seonduvat riigisisest teavitustegevust;
6)
korraldab õigusaktide ja muude dokumentide avaldamist Riigi Teatajas
vastavalt Riigi Teataja seadusele ja muudele seadustele ning Riigi
Teataja väljaannete levitamist;
61) täidab
elektroonilise Riigi Teataja vastutava töötleja ülesandeid oma
struktuuriüksuste ja Riigi Teataja Kirjastuse kaudu;
7)
korraldab õigusaktide valikulist tõlkimist võõrkeeltesse ning nende
ametlike ja mitteametlike tõlgete avaldamist ja levitamist;
8)
teostab Vabariigi Valitsuse õigusaktide ja otsuste eelnõude
istungieelset menetlemist vastavalt seadustele, Vabariigi Valitsuse
reglemendile ja teistele õigusaktidele, mis reguleerivad õigusaktide
eelnõude ettevalmistamist;
9) valmistab ette peaministri poolt
Vabariigi Valitsuse istungite päevakorda esitatavate ja
ministeeriumide valitsemisalasse mittekuuluvate päevakorrapunktide
materjalid;
10) annab Vabariigi Valitsuse õigusaktide ja otsuste
eelnõude põhiseadusele ja seadustele vastavuse kontrollimisel arvamusi
ja teeb ettepanekuid;
11) koostab Vabariigi Valitsuse tööplaanide
eelnõud;
12) konsulteerib vajadusel ministeeriumide ametnikke
Vabariigi Valitsuse õigusaktide ja otsuste eelnõude ettevalmistamisel;
13) peab arvestust seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Valitsuse
õigusaktide ja otsustega, samuti peaministri poolt antud ning
Vabariigi Valitsuse tööplaanis ministritele ettenähtud ülesannete
tähtaegse täitmise üle ning esitab Vabariigi Valitsusele ja
peaministrile ülevaateid nende ülesannete täitmise kohta;
14) korraldab riigi ja kohalike omavalitsuste sümbolite registreerimist
seadusega või selle alusel kehtestatud korras;
141)
täidab riigivapiga ja teiste riiklikult tähtsate turvaelementidega
dokumentide plankide ning riigivapiga pitserite riikliku registri
vastutava ja volitatud töötleja ülesandeid;
15)
annab vajaduse korral konsultatsioone valitsusasutuste ja kohalike
omavalitsuste sümbolite ja nende kasutamisega seonduvates asjades;
16) kavandab arhiivinduse arengut, korraldab asjaajamisalaste ja arhiivindust
reguleerivate õigusaktide eelnõude väljatöötamist ning koordineerib
vastavate standardite väljatöötamist ja kasutuselevõtmist, planeerib
arhiivinduse eelarvelist finantseerimist ning on arhiiviregistri
vastutav töötleja;
17) – 19) [kehtetud -
RT I 2000, 64, 415 - jõust. 5. 08. 2000]
191) [kehtetu –
RT I 2003, 28, 172 – jõust 17. 03. 2003]
20) korraldab avaliku teenistuse üldise koolituspoliitika (koolituse
korraldamise põhimõtted) ja koolitusstrateegia (koolituse sisulised
eesmärgid) ning iga-aastaste koolitusprioriteetide väljatöötamist ja
Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks esitamist, jälgib ja toetab
nende rakendamist avalikus teenistuses;
201)
korraldab avaliku teenistuse arendamise seisukohalt vajaliku tööalase
koolituse, uuringute ja eksperthinnangute tellimist ja rahastamist
ning koostöös Sisekaitseakadeemia Avaliku Teenistuse Arendus- ja
Koolituskeskusega ametnike tööalase koolituse arendamiseks vajalike
koolitusprogrammide, õppe- ja metoodiliste materjalide väljatöötamist;
202) täidab Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2004. a korraldusega
nr 37-k kinnitatud «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu
struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtse programmdokumendi
2004–2006» (RTL 2004, 19, 312; 62, 1045) (edaspidi Eesti
riiklik arengukava) meetme 1.4 «Haldussuutlikkuse tõstmine»
rakendamisega seotud ülesandeid;
21) analüüsib ametnike
koolitust reguleerivaid õigusakte ja teeb ettepanekuid nende
väljatöötamise või muutmise kohta;
21 1
) analüüsib ametnike atesteerimiskorralduse (avalikud konkursid, edutamine ja
perioodiline atesteerimine) toimimist, töötab välja ettepanekuid ja
soovitusi ametnike hindamise, valiku ja värbamise korralduse
arendamiseks ning valdkondi reguleerivate õigusaktide muutmiseks;
22) teenindab Riigikantselei juures tegutsevat kõrgemate riigiametnike
konkursi- ja atesteerimiskomisjoni;
221)
koordineerib avaliku teenistuse juhtide koolitus- ja arenguprogrammide
rakendamist;
23) kavandab avaliku teenistuse arengu ja
avaliku teenistuse ühiste väärtuste kujundamisega seotud tegevusi ning
korraldab kõrgemate ametnike koostöö ja kontaktide süvendamisele
suunatud üritusi;
231) koordineerib avaliku
teenistuse eetikakoodeksi rakendamist;
24) peab ametnike
reservi arvestust ning teenindab Riigikantselei juures tegutsevat
reservi arvamist taotlevate isikute konkursi- ja
atesteerimiskomisjoni;
241 ) kogub, analüüsib ja
vahendab avalike teenistujate arvu, koosseisu, kvalifikatsiooni,
täienduskoolitust, hindamist, personalivalikut ja ametiasutuste
personalivajadust iseloomustavaid andmeid, peab avalike teenistujate
andmekogu, täites vastutava ja volitatud töötleja ülesandeid;
25) hoiab teenistusest vabastatud riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnike
teenistuslehti;
26) töötab Riigikantseleile seadusega pandud
ülesannete piires välja õigusaktide eelnõusid ning vastutab nende
vastavuse eest põhiseadusele ja seadustele;
27) annab arvamusi
ja kooskõlastusi ministeeriumide poolt ettevalmistatud, Riigikantselei
ülesandeid puudutavate õigusaktide eelnõude väljatöötamisel;
28) abistab oma ülesandeid puudutavates küsimustes ministeeriume, teisi
valitsusasutusi ja kohalikke omavalitsusi ning teeb nendega koostööd;
29) vaatab läbi tema hallatavate riigiasutuste riigieelarvevahendite
eraldamise taotlused, korraldab nende ekspertiisi ning valmistab
riigieelarve eelnõu koostamiseks ette vastava koondettepaneku;
30) valmistab ette Riigikantselei eelarve eelnõu, lähtudes
Riigikantselei ülesannetest, ja koostab eelmise aasta eelarve täitmise
aruande;
31) valitseb ja majandab Riigikantseleile valitseda antud
riigivara vastavalt seadustele ja teistele õigusaktidele;
32)
esindab riiki ja teeb rahvusvahelist koostööd oma ülesannete
täitmisel, lähtudes välissuhtlemise seadusest;
33)
täidab muid talle seadusega pandud ja Vabariigi Valitsuse ning
peaministri poolt antud ülesandeid.
[RT I 2005, 51, 409 - jõust. 1.10.2005]
III. RIIGIKANTSELEI JUHTIMINE
9. Riigikantseleid juhib riigisekretär, kelle nimetab
ametisse ja vabastab ametist peaminister oma korraldusega.
Riigisekretäril on Riigikantselei juhina samad õigused, mis on
seadusega antud ministrile ministeeriumi juhtimisel.
10. Riigisekretär:
1) korraldab
Riigikantselei pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist;
2) vastutab põhiseaduse, Riigikantselei ülesandeid sätestavate seaduste,
Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste, Vabariigi Valitsuse
määruste ja korralduste täitmise eest;
3) otsustab
Riigikantselei pädevusse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei
ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele
ametnikele;
4) koordineerib peaministrit teenindavate
Riigikantselei struktuuriüksuste ja Riigikantselei teenindamisel
olevate ministrite büroode tegevust oma pädevuse piires;
5) esindab Riigikantseleid ja annab seaduse alusel volitusi
Riigikantselei esindamiseks;
51) esindab Riigikantselei
pädevuse piires riiki kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades
tsiviilhageja või -kostjana, võib anda üld- ja erivolitusi riigi
esindamiseks kohtus ning tal on Riigikantselei pädevuse piires riigi
lepingulise esindaja volitamise õigus tsiviilkohtu-, halduskohtu- ja
kriminaalmenetluses;
52) korraldab Riigikantselei
ülesannete täitmisest tulenevate kohtuasjade kohta informatsiooni
kogumist ja edastamist;
6) teostab teenistuslikku järelevalvet
seaduse ja Riigikantselei põhimäärusega sätestatud korras;
7) nimetab ametisse ja vabastab ametist Riigikantselei peadirektori ja
Riigikantselei struktuuriüksuste juhid, samuti Riigikantselei
koosseisus ettenähtud, väljaspool struktuuriüksusi olevad nõunikud ja
abid;
8) nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi Valitsuse,
peaministri ja ministrite, kes ei juhi ministeeriumi, nõunikud ja abid;
9) kinnitab Riigikantselei koosseisus ettenähtud, väljaspool struktuuriüksusi
olevate nõunike ja abide ametijuhendid, määrates nende alluvuse ja
ülesanded;
10) sõlmib ja lõpetab Riigikantselei peadirektori
ettepanekul töölepingud Riigikantselei hallatavate riigiasutuste
juhtidega, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti;
11)
kehtestab kooskõlastatult vastava konkursi- ja atesteerimiskomisjoniga
Riigikantselei ametnike atesteerimisnõuded;
12) kuulutab välja
avaliku konkursi Riigikantselei ametnike vabadele, seaduse alusel
konkursi korras täidetavatele ametikohtadele;
13) kinnitab
Riigikantselei teenistujate koosseisu ja struktuuriüksuste
põhimäärused;
14) pärib aru Riigikantselei
teenistujatelt ja Riigikantselei hallatavate riigiasutuste juhtidelt;
15) võib moodustada Riigikantselei pädevuses olevate ülesannete täitmiseks
nõuandva õigusega komisjone, nõukogusid ja töörühmi ning määrab nende
ülesanded käesolevas põhimääruses ettenähtud korras;
16) teeb Riigikantselei hallatavate, Vabariigi Valitsuse teenindamiseks
vajalike asutuste moodustamisotsused, kinnitab nende põhimäärused ja
eelarved ning määrab nende töökorralduse ja asjaajamise korra, kui see
ei ole sätestatud kõrgemalseisva õigusaktiga; teeb vajaduse korral
ettekirjutusi Riigikantselei hallatavate riigiasutuste
eelarvevahendite kasutamiseks;
17) esitab Vabariigi Valitsusele
seaduses ja selle alusel kehtestatud korras ettepanekud Riigikantselei
kulude ja tulude aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve
eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite kasutamise ning teostab
järelevalvet eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle;
18) otsustab Riigikantselei valitsemisel oleva riigivaraga seotud asju
riigivaraseadusega ja selle alusel kehtestatud korras;
19) otsustab
Riigikantselei ülesannete täitmiseks vajaliku vara hankimiseks ja
teenuste tellimiseks riigihangete pakkumiste läbiviimise või teeb
selle korraldamise ülesandeks Riigikantselei peadirektorile;
20) kehtestab käskkirjaga Riigikantselei asjaajamiskorra,
sisekorraeeskirja ning muud töö- ja personalialast üldist korraldust
sätestavad dokumendid;
21) määrab Riigikantselei teenindamisel
olevate valitsuskomisjonide asjaajamise korraldamise eest vastutavad
Riigikantselei struktuuriüksused;
22) otsustab Riigikantselei
välissuhtlemisega seotud asju;
23) määrab ametiisikud, kellel
on esimese allkirja õigus Riigikantselei pangadokumentidel;
24) annab Vabariigi Valitsusele ja peaministrile aru Riigikantselei
tegevusest.
[RT I 2003, 28, 172 -
jõust. 17. 03. 2003]
11. Riigisekretär täidab muid ülesandeid, mis on
talle pandud seadusega või antud Vabariigi Valitsuse või peaministri
poolt.
12. Riigisekretär annab Riigikantselei juhtimisel ja
Riigikantselei hallatavate riigiasutuste tegevuse korraldamiseks
käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi.
13. Riigisekretäri käskkiri peab vastama ministri
käskkirjale seadusega ettenähtud nõuetele.
14. Kui riigisekretär ei saa haiguse või muu
takistuse tõttu ajutiselt oma ülesandeid täita, paneb peaminister oma
korraldusega tema ülesanded Riigikantselei peadirektorile, viimase
äraolekul Riigikantselei ühele struktuuriüksuse juhile.
[ RT I 2003, 28, 172 - jõust.
17. 03. 2003]
15. Riigikantselei peadirektor:
1) juhib
Riigikantselei struktuuriüksusi nende juhtide kaudu, tagab asjaajamise
korraldamise Riigikantseleis ja koordineerib Riigikantselei
hallatavate riigiasutuste tegevust;
2) tagab Riigikantselei
tegevuseks vajalikud organisatsioonilised ja majanduslikud tingimused;
3) käsutab riigisekretäri poolt antud pädevuse piires Riigikantselei
eelarvevahendeid ja sõlmib Riigikantselei nimel riigisekretäri poolt
antud volituste piires lepinguid;
4) korraldab Riigikantselei
aastaeelarve eelnõu ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivate
ettepanekute ettevalmistamist ning jälgib eelarve täitmist;
5) nimetab ametisse ja vabastab ametist Riigikantselei koosseisu kuuluvad
ametnikud, välja arvatud need, kelle nimetab ametisse ja vabastab
ametist riigisekretär;
6) sõlmib ja lõpetab töölepingud
Riigikantselei abiteenistujatega;
7) kinnitab vastavalt
struktuuriüksuste põhimäärustele ja struktuuriüksuste juhtide
ettepanekutele tema poolt ametisse nimetatavate ametnike ametijuhendid
ja vajadusel abiteenistujate tööjuhendid, kohaldab enda poolt
teenistusse võetavatele teenistujatele ergutusi ja määrab
distsiplinaarkaristusi;
8) korraldab Riigikantselei sisekontrolli
riigisekretäri poolt kehtestatud korras;
9) pärib
Riigikantselei struktuuriüksuste ja hallatavate riigiasutuste
juhtidelt aru nende tegevuse kohta ning teeb riigisekretärile
ettepanekuid struktuuriüksuste ja hallatavate riigiasutuste juhtidele
ergutuste kohaldamise ja distsiplinaarkaristuste määramise kohta;
10) hoiab ja kasutab riigisekretäri poolt kehtestatud korras Riigikantselei
vapipitsatit;
11) korraldab riigivara kasutamist riigisekretärilt
saadud volituste piires kooskõlas riigivaraseadusega ja selle alusel
kehtestatud korras;
12) teostab riigihankeid riigisekretärilt
saadud volituste piires;
13) korraldab Riigikantselei
struktuuriüksuste ja hallatavate riigiasutuste põhimääruste,
Riigikantselei sisekorraeeskirja ja asjaajamiskorra eelnõu
väljatöötamist ning esitab need kinnitamiseks riigisekretärile;
14) esindab Riigikantseleid põhimäärusega antud pädevuse ja riigisekretärilt
saadud volituste piires;
15) kirjutab oma pädevuse piires alla
Riigikantselei dokumentidele;
16) täidab muid riigisekretäri poolt
antud ülesandeid.
[
RT I 2003, 28, 172 - jõust. 17. 03. 2003]
16. Riigikantselei peadirektor annab oma ülesannete
täitmiseks ja pädevuse piires käskkirju, lähtudes käesoleva
põhimääruse punktist 13.
17. Riigikantselei struktuuriüksuste juhtimisel ja
oma pädevuses olevates küsimustes annab Riigikantselei peadirektor
struktuuriüksuste juhtidele suulisi ja kirjalikke korraldusi.
18. Riigisekretär paneb Riigikantselei peadirektori
äraolekul tema ülesanded ühele Riigikantselei struktuuriüksuste
juhtidest.
19. Riigikantselei struktuuriüksuse juht:
1)
juhib struktuuriüksuse tööd ja tagab struktuuriüksusele pandud
ülesannete täitmise;
2) täidab talle antud
teenistusalaseid korraldusi;
3) annab alluvatele teenistujatele
korraldusi teenistuskohustuste täitmiseks;
4) annab seadusega
ettenähtud korras alluvatele teenistujatele ühekordseid
teenistusalaseid korraldusi, mille täitmine ei tulene nende
teenistuskohustustest;
5) kirjutab alla või viseerib
struktuuriüksuses koostatud dokumendid kooskõlas struktuuriüksuse
põhimääruse ja Riigikantselei asjaajamiskorraga;
6)
esindab struktuuriüksust oma ülesannete täitmisel ning annab arvamusi
ja kooskõlastusi riigisekretärile ja Riigikantselei peadirektorile
ning teistele struktuuriüksustele; kui see on ette nähtud
struktuuriüksuse põhimääruses, annab struktuuriüksuse juht arvamusi ja
teavet ka ametiasutusvälistele isikutele;
7) saab
riigisekretärilt ja Riigikantselei peadirektorilt ning teistelt
struktuuriüksustelt oma ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni;
8) teeb riigisekretärile ja Riigikantselei peadirektorile ettepanekuid
struktuuriüksuse ülesehituse, koosseisu, vahendite eraldamise,
teenistustingimuste tagamise ja töökorralduse muutmise ning
struktuuriüksuse teenistujatele palkade, lisatasude, toetuste ja
distsiplinaarkaristuste määramise ning ergutuste kohaldamise kohta;
9) taotleb osakonna teenistujatele koolitust struktuuriüksusele pandud
ülesannete paremaks täitmiseks.
20. Struktuuriüksuse juht vastutab struktuuriüksusele
pandud ülesannete täpse, õigeaegse ja õiguspärase täitmise eest.
21. Struktuuriüksuse juhi teenistuskohustused
määratakse täpsemalt kindlaks struktuuriüksuse põhimäärusega. Osakonna
koosseisu kuuluvate talituste ja büroode juhatajate
teenistuskohustused ja õigused määratakse kindlaks osakonna
põhimääruses.
IV. RIIGIKANTSELEI STRUKTUURIÜKSUSED
22. Vabariigi Valitsuse, peaministri ja ministrite,
kes ei juhi ministeeriumi, teenindamiseks on Riigikantseleis
struktuuriüksused, kes täidavad järgmisi põhiülesandeid:
1) peaministri büroo - nõustab ja teenindab peaministrit;
2)
peaministri sekretariaat - korraldab peaministri asjaajamist;
3)
valitsuse kommunikatsioonibüroo – monitoorib ja analüüsib avalikku
arvamust, korraldab Vabariigi Valitsuse, peaministri ja Riigikantselei
suhteid avalikkusega ja Euroopa Liiduga seonduvat riigisisest
teabelevi ning koordineerib valitsusasutuste suhtekorraldusteenistuste
tööd;
4) koordinatsioonidirektori büroo - tagab
koordinatsioonidirektori asjaajamise ja korraldab Vabariigi Valitsuse
julgeolekukomisjoni asjaajamist;
5) Euroopa Liidu sekretariaat –
teenindab ja nõustab Vabariigi Valitsust ja peaministrit Euroopa
Liiduga seotud asjades, teenindab ja juhatab Euroopa Liidu
koordinatsiooninõukogu tööd, koordineerib teabevahetust Euroopa Liidu
institutsioonidega ja edastab saadud teavet asjaomastele
ministeeriumidele, selgitab välja eurolõimealase tehnilise abi ja
koolituse vajadused, osaleb riigi positsioonide ettevalmistamises
valitsustevaheliste konverentside osas, koordineerib Euroopa Ülemkogu
tippkohtumiste riigisisest ettevalmistamist, osaleb Euroopa Liidu
õigusaktide korrektse ja õigeaegse rakendamise jälgimises. Samuti
jälgib riiklike positsioonide vastavust riigi pikaajalistele
arengusuundadele ja valitsuse poliitilistele eesmärkidele ning teeb
sellest tulenevalt ettepanekuid positsioonide kujundamiseks;
6)
ministrite bürood - teenindavad Riigikantselei teenindamisel olevaid
ministreid, kes ei juhi ministeeriumi, ja korraldavad nende
asjaajamist;
7) Teadus- ja Arendusnõukogu sekretariaat - teenindab
Teadus- ja Arendusnõukogu ning korraldab selle asjaajamist;
8)
[kehtetu – RT I 2004,
26, 174 – jõust. 19.04.2004]
9) [kehtetu -
RT I 2003, 28, 172 - jõust. 17.03.2003]
[RT I 2004, 26, 174 –
jõust. 19.04.2004]
23. Oma ülesannete täitmiseks on Riigikantseleis
struktuuriüksused, mis täidavad järgmisi põhiülesandeid:
1) personaliosakond – korraldab Riigikantselei personalipoliitika
väljatöötamist ja elluviimist ning tööalast koolitust, tagab
personalidokumentide vormistamise ja personaliarvestuse pidamise,
valmistab Vabariigi Valitsuse ja peaministri poolt ametisse
nimetatavate ametiisikute kohta ette personalialaseid korraldusi ning
peab vastavat arvestust, koordineerib haldusala personalitööd;
2) istungiosakond – valmistab organisatsiooniliselt ette ja teenindab
Vabariigi Valitsuse istungeid ja nõupidamisi, korraldab esitatud
materjalide valitsuse istungile vormistamist, koostab valitsuse
tööplaani eelnõu ja istungi päevakorra kava, peab valitsuse otsustest
tulenevate ülesannete täitmise arvestust, valmistab ette ja esitab
vastuvõetud õigusaktid allakirjutamiseks ning edastab avaldamiseks
Riigi Teatajas, koostab istungite protokollid, valmistab ette
vastused ja resolutsioonid valitsusele, peaministrile ja
riigisekretärile saabunud kirjadele ;
3) [Kehtetu - RT I 1999, 76,
715 - jõust. 1. 12. 1999]
4) majandusosakond - teenindab tehniliselt Vabariigi Valitsust ja
Riigikantseleid, teenindab Vabariigi Valitsuse külalisi, haldab
Riigikantselei valitsemisel olevaid hooneid ning täidab tellija
funktsioone Riigikantselei tellimisel ehitatavatel ehitus- ja
kapitaalremondi objektidel, peab Riigikantselei valitsemisel oleva
riigivara arvestust ning korraldab sellekohast asjaajamist, hoolitseb
ja vastutab riigivara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest;
5) rahandusosakond – korraldab Riigikantseleis ja koordineerib
Riigikantselei haldusalas eelarvestamist, raamatupidamisarvestust ja
finantsaruannete koostamist. Korraldab eelarve täitmise arvestust ja
analüüsi Riigikantseleis;
6) õigusloomeosakond -
kontrollib Vabariigi Valitsuse õigusaktide ja muude otsuste eelnõude
vastavust põhiseadusele ja seadustele ning normitehnilistele nõuetele,
vastutab allakirjutamiseks esitatavate Vabariigi Valitsuse õigusaktide
põhiseadusele ja seadustele vastavuse eest, peab seadustega ja
Riigikogu otsustega Vabariigi Valitsusele ja ministritele antud
ülesannete täitmise arvestust, teeb vajadusel ettepanekuid nende
ülesannete arvestamiseks Vabariigi Valitsuse tööplaani koostamisel
ning õigusterminoloogiat ja normitehnikat puudutavates küsimustes,
koordineerib riigisekretäri antud volituste piires õigusaktide ja
muude dokumentide avaldamist Riigi Teatajas, selgitab välja vigu
elektroonilises Riigi Teatajas avaldatud tekstides ja andmetes ning
koostab Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste terviktekstid
elektroonilises Riigi Teatajas avaldamiseks, teeb ettepanekuid
Ametlike Teadaannete väljaandmise korralduse kohta;
7) [Kehtetu - RT I 1999, 4, 55
- jõust. 14. 01. 1999]
8) siseauditi osakond – annab sõltumatu hinnangu
Riigikantselei ja tema haldusala asutuste tegevuse seaduslikkuse,
sihipärasuse, säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe ning
sisekontrollisüsteemi toimimise kohta;
9) infosüsteemide ja asjaajamise osakond – korraldab Riigikantselei
asjaajamist ja dokumentide arhiveerimist ning Vabariigi Valitsuse
teenindamiseks ja Riigikantselei ülesannete täitmiseks vajalike
infosüsteemide arendamist ja teenindamist.
[RT I 2005, 51, 409 - jõust. 1.10.2005]
24. Riigikantseleile seadusega antud muude ülesannete
täitmiseks on Riigikantselei struktuuriüksused, mis täidavad järgmisi
põhiülesandeid:
1) dokumendihalduse osakond – kavandab asjaajamise ja arhiivinduse
arengut, korraldab asjaajamist ja arhiivindust reguleerivate
õigusaktide eelnõude väljatöötamist, koordineerib asutuste asjaajamise
arendamist, sealhulgas üleminekut elektroonilisele
asjaajamisele;
2) [Kehtetu - RT I 2000, 64,
415 - jõust. 1. 09. 2000]
3) sümboolikaosakond – korraldab riigi ja kohaliku omavalitsuse
üksuste sümboolikaga seonduvat, teenindab Teenetemärkide Komiteed ning
peab riigivapiga ja teiste riiklikult tähtsate turvaelementidega
dokumentide plankide ning riigivapiga pitserite riiklikku registrit.
4) avaliku teenistuse osakond – koordineerib avaliku teenistuse
personalijuhtimise arendamise ja kvaliteedi tõstmisega seotud
tegevusi, riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnike koolitust,
värbamist, valikut ja tööalast hindamist ning avaliku teenistuse
eetikakoodeksi ja tippjuhtide arendamise süsteemi rakendamist,
korraldab avaliku teenistuse personalijuhtide metoodilist nõustamist
ja koostööd ning Eesti riikliku arengukava meetme 1.4
«Haldussuutlikkuse tõstmine» elluviimist.
[RT I 2004, 67, 469 -
jõust. 1.11.2004]
25. Struktuuriüksuste põhimäärustes määratakse
kindlaks nende täpsemad ülesanded ja ka nende asukoht, kui nad ei asu
Riigikantselei asukohas.
26. Riigikantselei osakondade koosseisu võivad
vastavalt osakonna põhimäärusele kuuluda talitused ja bürood.
Osakondade koosseisu kuuluvate talituste ja büroode ülesanded ja
pädevus määratakse osakonna põhimääruses.
27. Riigikantselei struktuuri võivad kuuluda
struktuuriüksuste koosseisu mittekuuluvad ametnikud, kelle ülesanded,
pädevus ja alluvus määratakse kindlaks nende ametijuhendites.
[RT I 2004, 67, 469 -
jõust. 19.09.2004]
V. RIIGIKANTSELEIS MOODUSTATAVAD KOMISJONID, NÕUKOGUD JA T��ÖRÜHMAD
28. Riigisekretär võib üksikküsimuste lahendamiseks
ja ettepanekute tegemiseks mitme osakonna ülesandeid hõlmavates
asjades moodustada nõuandva õigusega komisjone, nõukogusid ja töörühmi
(edaspidi komisjonid), kui seadusest ei tulene teisiti.
29. Komisjonid moodustatakse riigisekretäri
käskkirjaga, milles määratakse vähemalt komisjoni ülesanded, esimees
ja liikmed, ülesannete täitmise tähtajad ja teenindav struktuuriüksus.
30. Komisjoni teenindav struktuuriüksus tagab
komisjoni asjaajamise ja komisjoni koosolekute protokollimise.
31. Struktuuriüksuse koosseisu kuuluvad ametnikud
nimetatakse komisjoni liikmeks struktuuriüksuse juhi ettepanekul.
32. Komisjoni liikmeteks võib määrata teiste
valitsusasutuste teenistujaid asutuse juhi ettepanekul. Komisjoni
töösse võib kaasata riigiteenistuses mitteolevaid isikuid nende
nõusolekul.
33. Komisjoni ülesannete täitmisest annab komisjoni
esimees aru riigisekretärile, kui komisjoni moodustamisel ei ole
määratud teisiti.
VI. RIIGIKANTSELEI SÜMBOLID
34. Riigikantseleil on sõõrikujuline 50 mm
läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri
ülemist äärt mööda on sõna "RIIGIKANTSELEI".
35. Riigikantselei üldplangil, kirjaplangil ning
riigisekretäri käskkirja ja Riigikantselei peadirektori käskkirja
plangil kasutatakse väikese riigivapi kujutist. Riigikantselei üld- ja
kirjaplanke kasutavad oma pädevuse piires riigisekretär ja
Riigikantselei peadirektor.
36. Riigikantselei embleemil on sinisel kilbil
ristatuna hõbedase võtme ja hõbedase hanesule ning nende peal
südakilbina väikese riigivapi kujutis. Riigikantselei embleem
registreeritakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.
37. Riigikantselei värvilist ja mustvalget embleemi
võib kasutada Riigikantselei ja tema struktuuriüksuste
dokumendiplankidel ning muudel trükistel.
Riigikantselei embleemi ei kasutata kaubamärgina.
38. Riigikantselei struktuuriüksusel võib olla oma
kirjaplank ja Riigikantselei embleemi kujutisega pitsat, kui see on
ette nähtud struktuuriüksuse põhimääruses.
VII. TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE
39. Riigisekretär teostab seadusega ettenähtud korras
teenistuslikku järelevalvet Riigikantselei ametiisikute ning
Riigikantselei hallatavate asutuste ja nende juhtide aktide ja
toimingute üle.
40. Teenistusliku järelevalve algatab riigisekretär,
tehes Riigikantselei peadirektorile või struktuuriüksuse juhile
ülesandeks koguda temale alluvate ametnike suhtes materjale akti
andmise või toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamiseks, samuti
vastavaid seletusi. Teenistusliku järelevalve korras tehtavad otsused
vormistatakse riigisekretäri käskkirjaga.