Muudetud järgmiste Vabariigi Valitsuse määrustega (vastuvõtmise aeg,
number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
21. 05. 2002 nr 170 (
RT I 2002, 44, 288) 31. 05. 2002, osaliselt 1.05.2004
1. 10. 2002 nr 310 (
RT I 2002, 82, 485) 17. 10. 2002, § 42 osas 1. 01. 2003
19. 02. 2003 nr 56 (
RT I 2003, 19, 114) 1. 03. 2003
17. 06. 2003 nr 181 (
RT I 2003, 47, 338) 23. 06.2003, osaliselt 1.01.2005
19. 12. 2003 nr
345 (
RT I 2004, 3, 10) 1. 04. 2004
25. 03. 2004 nr 85 (
RT I 2004, 17, 127) 29. 03. 2004
31.01.2005 nr 18 (
RT I 2005, 7, 26) 6.02.2005
Määrus kehtestatakse «
Lennundusseaduse» (RT I 1999, 26, 376) § 4 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§1.
Määrusega sätestatakse Eesti Vabariigi õhuruumi kasutamise ja Tallinna
lennuinfopiirkonnas lennuliikluse teenindamise kord, reguleerimaks
lennutegevuse planeerimist ja korraldamist ning õhusõidukite
käitamise ja teenindamisega seotud toiminguid.
[
RT I 2003, 47, 338 – jõust. 23.06.2003]
§2.
Eesti õhuruumi kasutamisel ja lennuliikluse teenindamisel Tallinna
lennuinfopiirkonnas juhindutakse 1944. aasta Chicago rahvusvahelise
tsiviillennunduse konventsioonist, selle lisadest ja muudest
Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO)
dokumentidest ning Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni
(EUROCONTROL) standarditest ning nõuetest ja Eesti õigusaktidest.
[RT
I 2003, 47, 338 – jõust. 23.06.2003]
§3.
Lennuamet jälgib rahvusvaheliste tsiviillennundusorganisatsioonide poolt
väljaantavate soovituslike juhendite ja standardite täitmist ning
Eesti õigusaktide vastavust ja teavitab Eesti õigusaktides
sisalduvatest erisustest ettenähtud korras ICAO-d ja EUROCONTROL-i.
[RT
I 2003, 47, 338 – jõust. 23.06.2003]
§-d 4. - 46
[kehtetud –
RT I 2003, 47, 338 – jõust. 23.06.2003]
2. peatükk
ÕHURUUMI KASUTAMISE KORRALDAMINE
[RT
I 2003, 47, 338 – jõust. 23.06.2003]
§5.
Lennuliikluse ohutuse ja otstarbekuse tagamiseks määrab Lennuamet Tallinna
lennuinfopiirkonna kontrollitavad ja mittekontrollitavad osad,
samuti purilennu-, langevarjuhüpete, vigurlennu-, harjutus- ja muud
vajalikud alad ning lennuprotseduurid ja marsruudid. Vajadusel
kooskõlastab Lennuamet need teiste ametkondadega, sealhulgas
naaberriikide vastavate asutustega.
[
RT I 2003, 47, 338 – jõust. 23.06.2003]
§6.
Lennuliiklust puudutava teabe avaldab Lennuamet Eesti lennundusteabe
kogumikus (AIP).
[
RT I 2003, 47, 338 – jõust. 23.06.2003]
§7.
[kehtetu -
RT I 2003, 47, 338 – jõust. 23.06.2003]
§8.
Lennutegevuses ja lennuliikluse teenindamisel Eesti õhuruumis juhindutakse
«Lennundusseaduse» § 4 lõikes 3 nimetatud lennureeglitega ettenähtud
õhuruumi klassifikatsioonist.
§9.
Kaitseministeerium võib kooskõlastatult Teede- ja Sideministeeriumiga
taotleda Vabariigi Valitsuselt piiritletud õhuruumi osa eraldamist
kaitseväe õhusõidukite õppeharjutusteks.
§10.
Eraldatud piiritletud õhuruumis korraldab lennutegevust kaitseväe vastav
teenistus koostöös lennuliiklusteenistustega, kelle vastutusalades
toimuvat lennutegevust võivad kaitseväe õhusõidukite lennud
mõjutada.
§11.
Langevarjuhüpped, purilennud ja muu klubiline õhuruumi kasutamisega seotud
tegevus tuleb iga kord eelnevalt koordineerida asjaomaste
lennuliiklusteenistustega. Õhuruumi korduvalt kasutavatel
lennuklubidel tuleb avaldada teave tegevushooaegadest ja
kasutatavast õhuruumist ning sõlmida asjaomaste
lennuliiklusteenistustega vastavasisulised koostöökokkulepped, kus
ühe osana sisalduksid täpsed koordineerimisprotseduurid.
§12.
[kehtetu -
RT I 2003, 47, 338 – jõust. 23.06.2003]
§13.
Kui valitsusasutuste ja eraõiguslike juriidiliste isikute mistahes eesmärgil
õhuruumi kasutamine võib mõjutada lennuohutust ning lendude
sujuvust, peavad nad kooskõlastama oma tegevuse Lennuametiga, kes
tagab vastava informatsiooni õigeaegse levitamise. Selliseks
tegevuseks on muu hulgas:
1) kõrge intensiivsusega valgusseadmete
käitamine ja valgusefekti omavate pürotehniliste vahendite
kasutamine;
2) ulatuslikud lõhkamistööd;
3)
kaitseväe laskeharjutused;
4) õhusõidukitest erinevate
lennuvahendite käitamine.
3. peatükk
KÜTUSE VÄLJALASKMINE LENNU AJAL
§14.
Kasutamata kütust võib õhusõiduki maandumismassi vähendamise eesmärgil lennu
ajal välja lasta ainult ohuolukorra puhul või kui õhusõiduki kapten
on veendunud, et seda tegemata satub õhusõiduk ohuolukorda, või kui
õhusõiduki lennu normaalne jätkamine on ohtlik selle pardal
olevatele reisijatele. Kõigil muudel juhtudel peab õhusõiduk
vabanema üleliigsest kütusest seda lennul kulutades.
§15.
Lennuamet määrab spetsiaalsed alad kütuse väljalaskmiseks õhusõiduki
sattumisel ohuolukorda. Nimetatud alad ei tohi paikneda tihedalt
asustatud elamis- ja tööstuspiirkondade või tuleohtlike piirkondade
kohal.
§16.
Kütuse väljalaskmise vajadusest teatab õhusõiduki kapten vastavale
lennuliiklusteenistusele, lisades teabe võimalikust lennure˛iimi
muutusest ja väljalastava kütuse kogusest. Õhusõiduki kapten
informeerib lennuliiklusteenistust kütuse väljalaskmise alustamisest
ja lõpetamisest.
§17.
Kütuse väljalaskmisel juhindutakse järgmistest nõuetest:
1) kütuse väljalaskmine peab toimuma lennujuhtimisteenistuse poolt lubatud ja
selleks ettenähtud alal;
2) kütuse väljalaskmine peab
üldjuhul toimuma maapinnast kõrgemal kui 6000 jalga (1800 m);
3) kütuse väljalaskmine maapinnast madalamal kui 6000 jalga (1800 m) või
väljaspool selleks ettenähtud ala on lubatud, kui õhusõiduk on
otseses ohus ega ole seetõttu võimeline seda tegema ettenähtud
kõrgusel ja kohas.
§18.
Lennuliiklusteenistus ei luba 15 minuti jooksul kütuse väljalaskmise
lõppemisest arvates teistel kontrollitavatel õhusõidukitel läbida
õhuruumi, kus toimus kütuse väljalaskmine. Lennujuhtimisteenust
mittesaavatele, kuid lennuliiklusteenistusele teadaolevatele
õhusõidukitele annab lennuliiklusteenistus teavet kütuse
väljalaskmisest ja selle toimumiskohast.
§19.
Kütuse väljalaskmise kohta teevad õhusõiduki kapten ja vastav
lennuliiklusteenistus esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe
ööpäeva jooksul, kirjaliku ettekande Lennuametile.
4. peatükk
LENNUD EESTI ÕHURUUMIS
§20.
Välisriigi riiklikus lennunduses
teenistuslikeks vajadusteks kasutatava või muu eriotstarbelise
õhusõiduki sisenemist Eesti õhuruumi, maandumist Eesti
territooriumil ja lendu üle Eesti territooriumi reguleerib Vabariigi
Valitsuse 19. detsembri 2003. a määrus nr 345 «Välisriigi
sõjalaevale territoriaal- või sisevetesse sisenemise loa ning
välisriigi relvajõudude ja eriotstarbelisele õhusõidukile õhuruumi
sisenemise loa andmise kord» (
RT I 2004, 3, 10) või välisleping. Käesolevas peatükis sätestatut ei
kohaldata Eesti õhuruumi kaitsel ja selle puutumatuse tagamisel
(edaspidi õhuturbe teostamine) osalevatele välisriigi
relvajõudude õhusõidukitele.
[RT
I 2004, 17, 127 – jõust. 29.03.2004]
§21.
Lendamiseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangualas on vajalik
Lennuameti luba, välja arvatud lendamiseks otsingu- ja päästetööde,
riikliku järelevalve, esmaabi või teadusliku uurimistöö eesmärgil
või laskumiseks maandumiseks sertifitseeritud lennuväljale või
kopteriväljakule või stardijärgseks tõusuks sellelt või kui seda
nõuab lennuohutus. Loa andmisel peab Lennuamet arvestama
Keskkonnaministeeriumi, Piirivalveameti või muu asjaomase ametkonna
seisukohta.
[
RT I 2003, 47, 338 – jõust. 23.06.2003]
§22.
Taksolennuks loetakse kaupa või reisijaid vedava õhusõiduki mitteregulaarset
lendu, millel on kuni 10 reisijakohta või mille suurim lubatud
stardimass ei ületa 5700 kg.
§23.
Taksolennud Eesti õhuruumis toimuvad lennuplaani alusel ning ei vaja luba.
§24.
Ühekordseteks taksolendudeks kopteriga, mis maandub või stardib mujalt kui
lennuväljadelt või lennuväljakutelt, on vajalik kasutatava
territooriumi valdaja eelnev nõusolek.
§25.
Tellimuslennuks loetakse sellise kaupa või reisijaid vedava õhusõiduki
mitteregulaarset lendu, millel on vähemalt 11 reisijakohta või mille
suurim lubatud stardimass ületab 5700 kg.
§26.
Tellimuslennuks on vaja Lennuameti luba, kui lennu sooritab välisriigi
lennuettevõtja ja see on seotud reisijate või kauba pealevõtmisega
Eestist või mahapanemisega Eestis .
[
RT I 2003, 47, 338 – jõust. 23.06.2003]
§27.
Lisaks 5. peatükis nõutud andmetele peab loa taotlus sisaldama lennu tellija
nime, aadressi ja sidevahendite numbreid.
§28.
Loa taotlemine pole vajalik, kui riikidevahelistes lennunduslepingutes või
rahvusvahelistes kokkulepetes on sätestatud teisiti.
§29.
Regulaarliinilennud Eesti õhuruumis toimuvad Lennuameti kinnitatud
korduvlennuplaanide alusel, mis esitatakse kinnitamiseks vähemalt 30
päeva enne esimest plaanijärgset lendu.
§30.
Regulaarliinilendude sooritamiseks nõutakse vastavat liiniluba.
§31.
Rahvusvaheliste regulaarliinilendude sooritamisel juhindutakse
rahvusvahelistest lennunduslepingutest või nende puudumisel riikide
lennundusvõimude kokkulepetest.
§311.
Kontrollitavas õhuruumis lendamiseks peab õhusõiduk olema varustatud
töökorras ja tööre˛iimis A/3+C sisselülitatud sekundaarradari
transpondriga.
[
RT I 2003, 47, 338 – jõust. 23.06.2003]
§312.
Õhusõiduk peab olema varustatud kodeeriva kõrgusmõõturiga transpondri tarvis.
[RT
I 2003, 47, 338 – jõust. 23.06.2003]
§313.
Transpondri kasutamine toimub kooskõlas Rahvusvahelise Tsiviillennunduse
Organisatsiooni (ICAO) ja Euroopa Lennuliikluse Ohutuse
Organisatsiooni (EUROCONTROL) nõuetega. Piloot seab transpondril
tunnuskoodi («squawk» – Code/FLT ID)
lennuliiklusteenistuse juhiste kohaselt.
[
RT I 2003, 47, 338 – jõust. 23.06.2003]
§314.
Sisenemisel Tallinna lennuinfopiirkonda peab piloot, kes on saanud
lennuliiklusteenistuselt juhised tunnuskoodi seadmiseks
transpondril, kasutama seda tunnuskoodi kuni uue juhise saamiseni.
Piloot, kes ei ole saanud lennuliiklusteenistuselt juhiseid
transpondri seadistuse kohta, käitab Tallinna lennuinfopiirkonda
sisenemisel transpondrit tunnuskoodiga 2000 kuni juhise saamiseni.
[RT
I 2003, 47, 338 – jõust. 23.06.2003]
§315.
Transpondrit kasutamata või kõrgusinformatsiooni mitteedastava transpondriga
või kodeeriva kõrgusmõõturi puudumisel võib õhusõidukit
kontrollitavas õhuruumis käitada ainult erijuhul (ühekordne lend
hoolduskohta, otsimis- ja päästetööd vms) asjaomase
lennuliiklusteenistuse nõusolekul. Ilma transpondrita purilennukiga
võib lende teostada üksnes selleks ettenähtud alal.
[RT
I 2003, 47, 338 – jõust. 23.06.2003]
§316.
Transpondri identifitseerimisre˛iimi («squawk – IDENT»
) tohib kasutada vaid lennuliiklusteenistuse sellekohaste juhiste saamisel
või ebaseadusliku sekkumise korral õhusõiduki lendu, hädaolukorras
või raadioside katkemisel.
[
RT I 2003, 47, 338 – jõust. 23.06.2003]
§317.
Juhul kui transpondrit kasutatakse mittekontrollitavas õhuruumis, kehtivad
kõik §-des 31 1–316 nimetatud
nõuded. Kui need nõuded ei ole täidetud, tuleb mittekontrollitavas
õhuruumis lennata väljalülitatud transpondriga.
[
RT I 2003, 47, 338 – jõust. 23.06.2003]
§318.
[Kehtetu -
RT I 2003, 47, 338 – jõust. 1.01.2005]
§319.
Kõik jäigatiivalised turbiinmootoriga õhusõidukid suurima lubatud
stardimassiga üle 5700 kg või lubatud istekohtade arvuga üle 19
peavad Eesti õhuruumis lendamisel olema varustatud õhus kokkupõrke
vältimise süsteemi (ACAS) II seadmetega ja neid lennul kasutama.
[RT
I 2003, 47, 338 – jõust. 1.01.2005]
§32.
Õhusõidukite ülehelikiirusel lennuks Eesti õhuruumis on nõutav Vabariigi
Valitsuse luba. Loa taotlus tuleb esitada Lennuametile vähemalt viis
tööpäeva enne väljalendu. Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) õhusõiduki riikkondsus, tüüp, registreerimistunnus;
2) õhusõiduki suurim lubatud stardimass (MTOW);
3)
lennu eesmärk;
4) Eesti õhuruumi sisenemise ja väljumise
punktid ning nende läbimise kellaajad;
5) kasutatav
lennutasand.
§33.
Rahvusvahelisteks lendudeks vesilennukiga peab käitajal olema Lennuameti
luba, mille taotlus tuleb esitada vähemalt kaks tööpäeva enne lendu.
Taotlus peab sisaldama 5. peatükis nõutud andmeid.
§34.
Ükskõik millise õhusõiduki esimene maandumine Eesti territooriumil ja
väljalend välisriiki peab toimuma nendes kohtades, kus on tagatud
piiri- ja tolliteenindus.
§35.
Piloteeritavate vabalennuõhupallide sisenemiseks Eesti õhuruumi ja sellest
väljumiseks on vaja Lennuameti luba. Loa taotlus tuleb esitada
vähemalt kaks tööpäeva enne väljalendu. Loa taotlus peab sisaldama
järgmisi andmeid:
1) vabalennuõhupalli kirjeldus (tüüp,
materjal, suurus, värvus, kaal, last jne);
2) stardikoht
ja/või Eesti õhuruumi sisenemise ja väljumise punktid ning marsruut
Eestis;
3) lennukõrgused;
4) kasutatavad raadioseadmed ja
-sagedused.
§36.
Regulaarne meteoroloogiliste raadiosondpallide lendulaskmine tuleb eelnevalt
kooskõlastada Lennuametiga.
§37.
Lennuettevõtja võib teha lennuettevõtja sertifikaadiga määratletud lennutöid.
§38.
Välisriigi lennuettevõtja peab lennutööde tegemiseks taotlema Lennuameti
luba. Loa taotlus tuleb esitada vähemalt viis tööpäeva enne tööde
kavandatud algust ja see peab sisaldama 5. peatükis nõutud andmeid,
millele on lisatud lennutööde tellija nimi, aadress ja sidevahendite
numbrid.
§39.
Välisriikide eksperimentaalõhusõidukite lennud sisenemisega Eesti õhuruumi,
samuti katselende sooritavate õhusõidukite lennud ning
demonstratsioonlennud võivad toimuda ainult Lennuameti loal. Loa
taotlus peab sisaldama 5. peatükis nõutud andmeid.
§40.
Suure kiirgusintensiivsusega või muul viisil õhusõiduki pardasüsteemide või
maapealsete side-, seire- ja navigatsioonisüsteemide tööd häirida
võivate seadmete kasutamiseks lendava õhusõiduki pardal tehtavatel
töödel on vaja Lennuameti luba, kui tegemist on Eesti õhusõidukiga,
või Välisministeeriumi luba, kui tegemist on välisriigi
õhusõidukiga. Loa taotlus peab sisaldama lisaks 4. peatükis nõutud
andmetele töödel kasutatava aparatuuri kirjeldust, tööde tellija
nime, aadressi ja sidevahendite numbreid.
[
RT I 2003, 47, 338 – jõust. 23.06.2003]
§401.
Allahelikiirusega tsiviilkasutuses olev reaktiivlennuk, mille suurim lubatud
stardimass on 34 tonni või rohkem ja reisijakohtade arv on üle 19,
võib maanduda Eesti lennuväljale või startida sellelt, kui tema
müratase ei ületa 1944. aasta Chicago rahvusvahelise
tsiviillennunduse konventsiooni lisa 16 «Keskkonnakaitse» 1. köite
II osa 3. peatükis toodud piirväärtusi.
[
RT I 2002, 82, 485 - jõust. 17. 10. 2002]
§402.
Paragrahvis 401 nimetatud lennuk, mille müratase ületab §-s 40
1 nimetatud piirväärtusi, võib maanduda Eesti lennuväljale või startida
sellelt ainult Lennuameti loal. Loa saamiseks tuleb vähemalt seitse
päeva enne lendu esitada Lennuametile taotlus koos §-s 41 loetletud
andmetega ning koopiaga õhusõiduki registreerinud riigi poolt
väljastatud või tunnustatud mürasertifikaadist.
[
RT I 2002, 82, 485 - jõust. 17. 10. 2002]
5. peatükk
LENNULOA TAOTLEMINE LENDAMISEKS EESTI ÕHURUUMIS
§41.
4. peatükis sätestatud lendudeks välisriigi õhusõidukiga Eesti õhuruumis
tuleb taotleda lennuluba. Taotlus lennuloa saamiseks esitatakse
Lennuametile koos järgmiste andmetega:
1) käitaja nimi,
aadress ja sidevahendid;
2) õhusõiduki riikkondsus, tüüp ja
registreerimistunnus;
3) õhusõiduki suurim lubatud stardimass
(MTOW);
4) kapteni nimi, meeskonna suurus;
5) lennu eesmärk
ning kirjeldus/liik;
6) lähtelennuväli, marsruut, sihtlennuväli;
7) lennu kuupäevad ning kellaajad;
8) Eesti õhuruumi sisenemise ja
väljumise punktid ning nende läbimise kellaajad;
9)
meeskonnaliikmete, reisijate ja kolmandate isikute kasuks tehtud
kindlustust tõendavad dokumendid või nende koopiad;
10)
taotletava lennuloa kehtivusaeg.
§42.
Taotlust ei rahuldata, kui:
1) pole tagatud lennuohutus;
2) taotleja
pole esitanud kõiki nõutavaid andmeid või on esitanud valeandmeid;
3) kui taotleja asukohariik keeldub Eesti lennuettevõtja samaväärse taotluse
rahuldamisest.
6. peatükk
LENNULIIKLUSE TEENINDAMISE KORRALDAMINE
§43.
Lennuliikluse teenuste osutamise vajalikkuse üle konkreetses õhuruumi osas
või konkreetsel lennuväljal otsustab Lennuamet, kes määrab osutatava
teenuse liigi, arvestades liikluses osalevate õhusõidukite tüüpe,
sooritatavate lendude liike, liiklustihedust, meteoroloogilisi
tingimusi ja muid lennuliiklust mõjutavaid tegureid.
[
RT I 2003, 47, 338 – jõust. 23.06.2003]
§44.
Lennuamet tagab lennuliikluse teenindamise tsiviil- ja riiklikus lennunduses
lennuettevõtjate ja lennuliiklusteenistuste sertifitseerimiseelse
kontrolli, sertifitseerimise, lennujuhtimis- ja
raadionavigatsiooniseadmete sertifitseerimise ning lennuliikluse
lennujuhtide ja informaatorite atesteerimise kaudu.
[
RT I 2003, 47, 338 – jõust. 23.06.2003]
§45.
Lennuliiklust teenindavad järgmised Lennuameti poolt sertifitseeritud
lennuliiklusteenistused:
1) lennuliikluse juhtimisteenistus -
lähi-, lähenemis- või piirkondlik lennujuhtimise üksus, kes vastutab
lennujuhtimise, teabe- ja häireteeninduse eest kontrollitavas
õhuruumis ning kontrollitavatel lennuväljadel;
2)
lennuvälja lennuinformatsiooniteenistus - üksus, kes vastutab
lendude ohutuse ja efektiivsuse tagamiseks vajalike nõuannete ning
teabe andmise ja häireteenuste osutamise eest mittekontrollitavatel
lennuväljadel.
[
RT I 2003, 47, 338 – jõust. 23.06.2003]
§451.
Eesti õhuruumi neis osades, kus lennuliiklust teenindavad naaberriikide
lennuliiklusteenistused, toimub vastavalt nende riikidega sõlmitud
rahvusvahelistele kokkulepetele lennuliikluse teenindamine neis
riikides kehtivate õigusaktide kohaselt.
[
RT I 2003, 47, 338 – jõust. 23.06.2003]
§452.
Lennujuhtimise erisusi õhuturbe teostamisel reguleerib peatükk 8
1.
[
RT I 2004, 17, 127 – jõust. 29.03.2004]
§46.
Lennuliiklusteenistused osutavad lennuliiklusteenust neile sertifikaadiga
antud õiguste ja tingimuste ulatuses.
§46¹.
[Kehtetu -
RT I 2002, 44, 288 - jõust. 1. 05. 2004]
§47.
Lennuliiklusteenistus võib sõltuvalt vajadusest, mille üle otsustamisel
arvestatakse §-s 43 toodud asjaolusid, töötada vaheldumisi
lennuliikluse juhtimisteenistusena või lennuvälja
lennuinfoteenistusena.
§48.
Lennuliiklusteenistus, kelle kontrollitavas õhuruumis (vastutusalas)
õhusõiduk asub, tagab õhusõiduki lennujuhtimise ja hajutamise
senikaua, kuni õhusõiduk väljub selle lennujuhtimisteenistuse poolt
kontrollitavast õhuruumist.
§49.
Lennujuhtimine antakse teisele lennujuhtimisteenistusele üle teenistuste
vastutusalade piiril või kokkulepitud kohas. Lennujuhtimise
üleandmiseks on vajalik kooskõlastus teenistusega, kelle
vastutusalasse õhusõiduk suundub.
[
RT I 2003, 47, 338 – jõust. 23.06.2003]
§50.
Lennuliiklusteenistus, kelle vastutusalasse õhusõiduk suundub, ei tohi anda
õhusõidukile lendu puutuvaid korraldusi enne, kui see on jõudnud
tema vastutusalasse. Teise lennujuhtimisüksuse vastutusalas asuvale
õhusõidukile antud loa muutmiseks tuleb saada nõusolek vastutavalt
lennujuhtimisteenistuselt.
§51.
Kaitseväe õhusõidukite lennutegevust selleks ajutiselt eraldatud
õhuruumiosades ja kriisiolukorras korraldab vastav õhuväeteenistus
koostöös lennuliiklusteenistustega, kelle vastutusalades toimuvat
lennutegevust võivad kaitseväe õhusõidukite lennud mõjutada.
[RT
I 2003, 47, 338 – jõust. 23.06.2003]
§52.
Külgnevad lennuliiklusteenistused sõlmivad omavahelisi koostööprotseduure
kirjeldavad kokkulepped (sh naaberriikide külgnevate
lennuliiklusteenistustega) ja teevad koostööd eesmärgiga tagada
katkematu ja võimalikult ühtlane teeninduse tase.
[
RT I 2003, 47, 338 – jõust. 23.06.2003]
7. peatükk
TEENINDUSAEGADE JAOTAMINE LENNUVÄLJADEL
[Kehtetu –
RT I 2005, 7, 26 – jõust. 6.02.2005]
8. peatükk
MAAPEALNE KÄITLUS LENNUVÄLJAL
§64.
Lennuvälja käitaja tagab lennujaamas maapealse käitluse teenuste osutamise ja
lennuettevõtjate omakäitluse vabaduse.
§65.
Lennuvälja käitajal on õigus piirata maapealse käitluse teenuste osutajate ja
omakäitlust teostavate lennuettevõtjate arvu, kellel on lubatud
osutada järgmisi maapealse käitluse teenuse liike:
1)
reisijate ja pagasi vormistamine;
2) perroonikäitlus;
3)
kütuse- ja õlikäitlus;
4) kauba ja posti käitlus
nende füüsilise töötluse osas kas saabumisel, väljumisel või
transportimisel lennujaama terminali ning õhusõiduki vahel.
Nimetatud teenuste osutajate arvu ei tohi piirata vähem kui
kahele igas loetletud maapealse käitluse liigis, kui aastane vedude
maht ei ole väiksem kui kaks miljonit reisijat.
§66.
Lennuvälja käitaja peab võimaldama maapealse käitlusteenuse osutajatele ja
omakäitlust teostada soovivatele lennuettevõtjatele juurdepääsu
lennujaama rajatistele ning sisseseadele käitluse teostamiseks
vajalikul määral. Kui lennuvälja käitaja seab tingimusi sellisele
juurdepääsule (vastutuskindlustuse määr, kasutatavad seadmed ja
personal, keskkonnakaitse) või kui juurdepääs lennujaama rajatistele
ning sisseseadele on tasuline, peavad need tingimused ja tasud olema
objektiivsed, avalikud ja mittediskrimineerivad.
§67.
Maapealse käitluse teenuseid, mille keerulisus, maksumus või mõju keskkonnale
ei võimalda nende jaotamist või dubleerimist, nagu pagasi
sorteerimine, jäätõrje, veepuhastus ja teised teenused, võib osutada
lennuvälja käitaja.
§68.
Kui maapealse käitluse teenuseid osutab lennuvälja käitaja, teeb ta
raamatupidamises selget vahet maapealse käitluse teenuste osutamise
ja oma teiste tegevusalade vahel.
§69.
Kui lennujaamas on iseloomulikud piirangud ruumi või mahu osas, mis tulenevad
rajatiste ja territooriumi kasutusastmest ning teevad võimatuks turu
avamise ja/või omakäitluse juurutamise käesoleva määrusega
sätestatud määrani, võib lennuvälja käitaja:
1) piirata ühe või enama maapealse käitluse teenuse liigi osutajate arvu või
reserveerida ühele teenuse osutajale ühe või enam §-s 65 toodud
maapealse käitluse liiki kogu lennujaamas või selle osas;
2) anda omakäitluse õiguse piiratud arvule lennuettevõtjatele nende maapealse
käitluse liikidele, mida ei ole nimetatud §-s 65, tingimusel, et
sellised kasutajad valitakse vastavate objektiivsete, avalike ja
mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel;
3) piirata
omakäitlust ühe lennujaama kasutajaga §-s 65 nimetatud maapealse
käitluse liikide osas.
81. peatükk
ÕHUTURBE TEOSTAMINE
[
RT I 2004, 17, 127 – jõust. 29.03.2004]
§691.
Õhuturbe teostamisel võivad osaleda Eesti Vabariigiga kollektiivse
enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi
relvajõud. Õhuturbe teostamise harjutamiseks võib kaitseväe või
rahvusvahelise organisatsiooni vastav teenistus koostöös asjaomaste
lennuliiklusteenistustega läbi viia treeninglende vastavalt
treeninglendude plaanile, mille on kooskõlastanud Lennuamet.
Õhuturbe teostamise harjutamiseks taotleb Kaitseministeerium
Vabariigi Valitsuselt piiritletud õhuruumi osade eraldamist.
[
RT I 2004, 17, 127 – jõust. 29.03.2004]
§692.
Õhuturbe teostamisel osalevate õhusõidukite õhuruumi kasutamist korraldab
kaitseväe või rahvusvahelise organisatsiooni vastav teenistus
koostöös asjaomase lennuliikluse juhtimisteenistusega. Lennuliikluse
ohutuse tagamiseks sõlmivad Lennuamet ja kaitsevägi
koostöökokkuleppe, mis sätestab kaitseväe või rahvusvahelise
organisatsiooni vastava teenistuse ja asjaomase
lennuliiklusteenistuse koostööprotseduurid õhuturbe teostamisel ning
poolte õigused, kohustused ja vastutuse.
[
RT I 2004, 17, 127 – jõust. 29.03.2004]
§693.
Õhuturbe teostamisel osalevatel õhusõidukitel on prioriteet teiste lendude
suhtes Eesti õhuruumis, välja arvatud nende lendude suhtes, mille
lendu on ebaseaduslikult sekkutud või mis on hädaolukorras.
Tsiviillennunduse ohutuse tagamiseks suunab asjaomane
lennuliiklusteenistus muu lennuliikluse ohtlikust alast eemale.
Vastavad protseduurid nähakse ette §-s 692
nimetatud koostöökokkuleppes.
[
RT I 2004, 17, 127 – jõust. 29.03.2004]
§694.
Õhuturbe teostamisel osalevad õhusõidukid võivad operatiivsel vajadusel
lennata ülehelikiirusel.
[
RT I 2004, 17, 127 – jõust. 29.03.2004]
9. peatükk
RAKENDUSSÄTE
§-d 70. – 74.
[käesolevast tekstist välja jäetud]
1
Euroopa Ühenduste Nõukogu 2. märtsi 1992. a direktiiv 92/14 /EMÜ (EÜT L 76,
23.03.1992, lk 21), Euroopa Komisjoni määrus 2082/2000/EÜ (EÜT L
254, 9.10.2000, lk 1), Euroopa Komisjoni direktiiv 97/15/EÜ (EÜT L
095, 10.04.1997, lk 16) ja Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiiv
93/65/EÜ (EÜT L 187, 29.07.1993, lk 52).