HALDUSÕIGUSVabad elukutsed

HALDUSÕIGUSÕigusabi ja õigusteenused

Teksti suurus:

Notariaadiseadus (lühend - NotS)

Tagasi õigusakti juurde

Legend:
PunaneKustutatud
RohelineLisatud

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.05.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2005
Avaldamismärge:

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Reguleerimisala

 (1) Käesolev seadus reguleerib notariameti ning Notarite Koja staatust.

 (2) Notariaalset tõestamismenetlust, notari distsiplinaarvastutust ning notari tasu määrasid reguleeritakse teiste seadustega.

 (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Haldusmenetluse seadust ei kohaldata notari ametitoimingutele.

[RT I 2003, 18, 100 - jõust. 07.03.2003]

2. peatükk NOTARIAMET 

§ 2. Notari staatus

 (1) Notar on avalik-õigusliku ameti kandja, kellele riik on andnud õiguse tõestada isikute taotlusel õigusliku tähendusega asjaolusid ja sündmusi ning teha muid õiguskindlust tagavaid ametitoiminguid.

 (2) Notar on ametitoimingute tegemisel sõltumatu.

 (3) Notar ei ole ettevõtja ega riigiametnik. Notar peab oma ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena.

 (4) Notar peab jääma erapooletuks ja usaldatavaks kõigi isikute suhtes, kelle huve ja õigusi tema ametitoiming puudutab.

 (5) Notar peab järgima ametivannet ning käituma väärikalt ka väljaspool ametitegevust.

§ 3. Saladuse hoidmise kohustus

 (1) Notar on kohustatud saladuses hoidma talle seoses ametitegevusega teatavaks saanud andmed. See kohustus jääb püsima ka pärast notari ametist lahkumist ning laieneb notaribüroo töötajatele, tõlkidele ning teistele isikutele, kellel on juurdepääs nimetatud andmetele.

 (2) Notar annab andmeid oma ametitoimingute kohta ainult neile isikutele, kelle ülesandel või kelle suhtes ametitoimingud tehti, või nende esindajatele. Kohtu nõudmisel annab notar andmeid ametitoimingute kohta neis kriminaal-, tsiviil- või haldusasjades, mis on kohtu menetluses. Kohtu määruse alusel annab notar andmeid oma ametitoimingute kohta uurimisorganitele.

 (3) Notar võib avaldada andmeid testamendi olemasolu ja sisu kohta ainult pärast testaatori surma.

 (4) Isik, kelle ülesandel notar ametitoimingu tegi, või tema õigusjärglane või esindaja võib notari vabastada toimingu saladuses hoidmise kohustusest, esitades selle kohta kirjaliku nõusoleku. Kui see isik on surnud ning tal õigusjärglasi ei ole või kui temaga ühendusse astumine pole võimalik, võib notari saladuse hoidmise kohustusest vabastada kohus. Kohus võib notari taotlusel vabastada ta ametitoimingu saladuses hoidmisest ka muudel kaalukatel põhjustel.

 (5) Notari ametitoimingu saladuses hoidmise kohustus laieneb krediidiasutustele, kohtutele, arhiividele ning teistele juriidilistele isikutele ja asutustele ning nende töötajatele, kelle valduses on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid sisaldavaid dokumente või kellel on neile juurdepääs, kui seadusega ei sätestata teisiti. Krediidiasutused, kohtud, arhiivid ning teised juriidilised isikud ja asutused, kelle valduses on notari ametitoiminguid sisaldavaid dokumente või informatsiooni nende kohta, avaldavad andmeid analoogselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korrale, kui seadusega ei sätestata teisiti.

§ 4. Õigus kasutada riigivapi kujutist

 (1) Notaril on Eesti riigivapi kujutisega pitsat, millel on notari nimi ja tema büroo asukoht.

 (2) Notaril on õigus kasutada dokumentidel ja siltidel Eesti riigivapi kujutist.

 (3) Notaril võib olla kuni kaks riigivapi kujutisega värvi-, reljeef- või muud liiki pitsatit.

 (4) Notar annab ametist lahkumisel või teise tö��piirkonda üleminekul oma pitsati hävitamiseks Justiitsministeeriumile. Notari surma korral teeb seda tema asemel Notarite Koja esindaja (§ 16 lõige 2).

§ 5. Järelevalve ametipidamise üle

 (1) Järelevalvet notari ametipidamise üle teostab justiitsminister tema poolt volitatud ametnike kaudu.

 (2) Justiitsminister võib järelevalve teostamisele kaasata Notarite Koja. Justiitsminister võib üksikutes küsimustes delegeerida järelevalve Notarite Kojale ning anda selle teostamiseks juhendeid. Neis küsimustes vastuvõetud Notarite Koja otsuseid võib justiitsminister muuta.

 (3) Järelevalve eesmärgiks on kontrollida notari nõuetekohast ametipidamist, sealhulgas notaribüroo töökorraldust, ametitegevuse raamatute pidamist, dokumentide säilitamist, elektroonilist isikuandmete töötlust notaribüroos ning ettenähtud ühendust arvutivõrgu kaudu registritega, käesoleva seaduse §-s 33 nimetatud ametitoimingute täitmist, osalejate esindamist käesoleva seaduse § 30 lõike 2 alusel ning nõutava ametikindlustuse olemasolu. Järelevalve ei laiene ametitoimingute sisule.

 (4) Järelevalve seisneb notari ametipidamise korrapärases kontrollimises. Täiendav kontrollimine on lubatud vaid põhjendatud juhtudel, kui on andmeid, mis viitavad kontrollimise vajadusele. Uue notari puhul korraldatakse esimene kontrollimine teise ametiaasta jooksul.

 (5) Notar on kohustatud esitama järelevalve teostamiseks vajalikud ametitegevuse raamatud ja muud materjalid.

 (6) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse vastavalt ka notari asendaja ametitegevuse kontrollimisel.

§ 6. Notariks saamise tingimused

 (1) Notariks võib saada kandidaaditeenistuse läbinud ja notarieksami sooritanud teovõimeline Eesti kodanik, kes on omandanud akadeemilise õigusteadusliku kõrghariduse, valdab kõnes ja kirjas eesti keelt ning on aus ja kõrgete kõlbeliste omadustega.

 (2) Notariks ei või nimetada isikut, kes on:
 1) kriminaalkorras karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
 2) kohtuniku või notari ametist tagandatud;
 3) advokatuurist välja heidetud;
 4) avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo eest vabastatud;
 5) pankrotivõlgnik.

 (3) Isikut, kes on kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune kriminaalasjas, ei või kriminaalmenetluse ajal notariks nimetada.

§ 7. Ametikoha täitmine konkursi alusel

  Notari ametikoht täidetakse konkursi alusel. Konkursi tingimused ja korra määrab justiitsminister, ära kuulanud Notarite Koja arvamuse.

§ 8. Ametikohtade arv ja ametisse nimetamine

 (1) Notari ametikohtade arvu ja tööpiirkonnad määrab kindlaks justiitsminister, lähtudes õiguskäibe vajadustest.

 (2) Notari nimetab ametisse justiitsminister.

 (3) Notar nimetatakse kindlasse tööpiirkonda ja talle väljastatakse ametitunnistus.

 (4) Notar nimetatakse ametisse eluaegsena. Notari taotlusel võib justiitsminister lubada notaril pärast pensioniea saabumist jääda ametisse, kui see on vajalik õiguskäibe vajaduste rahuldamiseks, kuid mitte kauemaks kui 10 aastaks.

§ 9. Ametivanne

 (1) Notariametisse nimetatud isik annab enne ametisse asumist justiitsministrile ametivande, mille tekst on järgmine: «Tõotan oma au ja teadmiste juures olla truu Eesti Vabariigile, järgida tema põhiseadust ja alluda ainult seadusele. Notarina tõotan pidada oma ametit ausalt, väärikalt ja erapooletult.»

 (2) Notari ametivannet hoitakse Justiitsministeeriumis.

§ 10. Ametisse asumine

 (1) Notar peab ametisse asuma nelja kuu jooksul pärast ametisse nimetamist.

 (2) Notar peab enne ametisse asumist esitama justiitsministrile oma ametipitsati jäljendi näidise, allkirjanäidise ja ametikindlustusdokumendi.

§ 11. Notaribüroo

 (1) Notari töökohaks on tema büroo.

 (2) Notar võib avada ainult ühe büroo. Notari taotlusel võib justiitsminister lubada notaril oma tööpiirkonnas avada mitu bürood.

 (3) Kaks või enam ühte ja samasse tööpiirkonda määratud notarit võivad Notarite Koja eestseisuse nõusolekul pidada ühist bürood. Notarite õigused ja kohustused ühise büroo pidamisel määratakse kindlaks nendevahelise lepinguga. Ka ühise büroo pidamise puhul teeb iga notar toiminguid enda nimel ja kannab oma ametitegevuse eest isiklikku vastutust.

 (4) Notaril on keelatud töötada ühistes ametiruumides teiste elukutsete esindajatega, välja arvatud vandetõlgiga.

 (5) Notaribüroo peab olema avatud tööpäevadel vähemalt viis tundi päevas. Kui notar on avanud oma tööpiirkonnas mitu bürood, kehtib nimetatud nõue ainult ühe büroo kohta. Teiste büroode lahtioleku aja määrab notar vastavalt vajadusele.

 (6) Notar kui avalik-õigusliku ameti kandja ja vaba elukutse esindaja täidab talle seadusega pandud ülesandeid isiklikult. Notari ametitoimingu taotlejal ja tõestatava tehingu poolel peab olema alati võimalik pöörduda toiminguga seoses vahetult notari poole.

§ 12. Ametialased kitsendused

 (1) Notar ei või peale notariameti pidada teisi tasustatavaid ameteid ega olla muul tasustataval tööl, välja arvatud õppe- ja teadustöö.

 (2) Notar ei või tegelda ettevõtlusega ega:
 1) kuuluda äriühingusse, olla selle juhatuse ja nõukogu liige, likvideerija või prokurist;
 2) olla välismaa äriühingu filiaali juhataja;
 3) olla pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige või kinnisasja sundvalitseja.

 (3) Notar võib omandada avalikult emiteeritud väärtpabereid, sealhulgas aktsiaid ja vahetusvõlakirju.

 (4) Notar ei või olla erakonna juhatuse liige ega kuuluda välismaisesse poliitilisse ühendusse.

 (5) Notaril ja tema büroo töötajail on keelatud olla poolte vahendajaks tehingute sõlmimisel, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

 (6) Notaril on keelatud ennast ja oma ametitegevust reklaamida. Reklaamina ei käsitata notari nime, notaribüroo tööaja ja aadressi ning sidevahendite numbrite avalikkusele teatavakstegemist.

§ 13. Notari tasu ja maksustamine

 (1) Notari ametitoimingute tegemine on tasuline.

 (2) Notari tasu määrad kehtestatakse seadusega.

 (3) Notaritel on keelatud sõlmida kokkuleppeid tasumäärade muutmiseks.

 (4) Igal notariaalselt vormistatud dokumendil peab olema märgitud notari poolt võetud tasu suurus.

 (5) Notarit käsitatakse raamatupidamise ja maksustamise alal füüsilisest isikust ettevõtjana. Notar on käibemaksukohustuslane. Ühist bürood pidavatel notaritel võib olla ühine raamatupidamine.

 (6) Notari tulu ametialasest tegevusest on summa, mis jääb notarile pärast notari tasuna saadud summast notaribüroo ülalpidamiskulude, seadusega sätestatud maksude ja muude notari ametialase tegevusega seotud kohustuslike maksete tasumist.

[RT I 2002, 102, 600 - jõust. 01.01.2003]

§ 14. Vastutus

 (1) Notar vastutab oma ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest.

 (2) Kui kahju tekitamise eest vastutab ka tehinguosaline või kolmas isik, vastutab notar ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest ulatuses, mis jääb hüvitamata selle kahju tekitanud muude isikute poolt.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenev nõue aegub kolme aasta jooksul hetkest, mil kannatanu sai teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust, ning hiljemalt 10 aasta jooksul kahju tekitamisest alates.

 (4) Riik ei vastuta notari tekitatud kahju eest.

[RT I 2003, 18, 100 - jõust. 07.03.2003]

§ 15. Ametikindlustus

 (1) Käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud kahju hüvitamise tagamiseks on notar kohustatud sõlmima ametikindlustuslepingu, mis vastab järgmistele tingimustele:
 1) kindlustusandjaks on Eestis kindlustustegevuseks luba omav äriühing;
 2) leping katab kogu käesoleva seaduse §-st 14 tulenevat vastutust, hõlmates ka isikuid, kelle eest notar ametialaselt vastutab;
 3) kindlustussumma alampiir ühe kindlustusjuhtumi kohta on vähemalt üks miljon krooni ning kindlustusaasta jooksul väljamakstavate kindlustushüvitiste ülempiir vähemalt kolm miljonit krooni.

 (2) Vastutust tahtliku kohustuse rikkumise eest kindlustama ei pea.

 (21) Justiitsministril on õigus kehtestada notari ametikindlustuslepingu lisatingimusi kindlustusjuhtumi, hüvitise vähendamise või hüvitamisest keeldumise aluste ja hüvitamise tähtaja kohta.

 (3) Notarite Koda sõlmib kindlustuslepingu notarikandidaadi ja käesoleva seaduse § 20 lõikes 4 näidatud isiku tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks ning võib sõlmida täiendava kindlustuslepingu käesoleva seaduse §-s 14 näidatud kahju hüvitamise tagamiseks.

[RT I 2003, 18, 100 - jõust. 07.03.2003]

§ 16. Dokumentide säilitamine

 (1) Notari dokumendid käesoleva seaduse mõistes on tõestamisseaduse alusel säilitatavad notari dokumendid ja nende alusdokumendid ning notari ametitegevuse raamatud. Notari dokumentideks loetakse ka notari asendaja vastavad dokumendid. Notari dokumendid kuuluvad riigile.

 (2) Notar annab ametist lahkumisel või teise tööpiirkonda üleminekul dokumendid üle tööpiirkonnajärgsele riigiarhiivile. Notari surma või raske haiguse korral teeb seda Notarite Koja esindaja. Dokumente võib üle anda ametisoleku ajal.

 (3) Justiitsministri korraldusel võib notari dokumentide ülevõtmise teha kohustuslikuks ajutiselt täitmata notari ametikohale nimetatud notari asendajale. Justiitsministri korraldusel võib teisele samas tööpiirkonnas ametit pidavale notarile teha kohustuslikuks notari dokumentide ülevõtmise, mis on vajalikud alustatud toimingute lõpuleviimiseks.

 (4) Arhiivile ei anta üle testamente, pärimislepinguid ja pärimistoimikuid, mis kuuluvad säilitamisele Tallinna Linnakohtu pärimisregistris.

 (5) Notari dokumentide säilitamise ja üleandmise korra kehtestab justiitsminister.

§ 17. Ametist vabastamine ja tagandamine

 (1) Notari vabastab ametist justiitsminister järgmistel alustel:
 1) notari algatusel;
 2) notari terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda tal notarina töötada;
 3) käesoleva seaduse § 8 lõikes 4 näidatud vanusepiiri saabumisel.

 (2) Justiitsminister tagandab notari ametist järgmistel alustel:
 1) kui notari suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult toimepandud kuriteo eest, samuti notari suhtes tehtud muu süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, millega mõistetud kriminaalkaristus teeb võimatuks notarina tegutsemise;
 2) raske ametialase üleastumise korral;
 3) kui notar ei asu ametisse käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 näidatud aja jooksul;
 4) muude asjaolude ilmnemisel, mis teevad võimatuks notarina töötamise.

 (3) Enne notari ametist vabastamist või tagandamist kuulab justiitsminister ära notari selgitused ning Notarite Koja seisukoha, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul.

§ 18. Ametisoleku peatamine

 (1) Justiitsminister võib notari taotlusel peatada notari ametisoleku tema erialase enesetäiendamise korral, asumisel Notarite Koja või muu notarite ühenduse teenistusse või muul mõjuval põhjusel.

 (2) Justiitsminister võib peatada notari ametisoleku järgmistel asjaoludel:
 1) käesoleva seaduse § 17 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul notari ametist vabastamise otsustamiseni;
 2) notari suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise korral distsiplinaarmenetluse lõpuni;
 3) notarile kriminaalkorras süüdistuse esitamise korral esitamise hetkest kuni kriminaalasja lõpetamiseni või notari õigeksmõistmiseni või justiitsministri poolt ametisoleku peatumise lõpetamise otsustamiseni.

 (3) Notaril, kelle ametisolek on peatatud, on keelatud teha ametitoiminguid.

 (4) Notari ametisoleku peatamise ajaks nimetatakse notarile asendaja vastavalt käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 sätestatud korrale.

§ 19. Ametikohustuste täitmisest eemalviibimine

  Notar on kohustatud enam kui kahepäevasest ametikohustuste täitmisest eemalviibimisest teatama Notarite Kojale. Notari enam kui ühekuuliseks ametikohustuste täitmisest eemalviibimiseks, välja arvatud haiguse, raseduse ja sünnituse korral, on nõutav justiitsministri luba.

3. peatükk NOTARI ASENDAMINE 

§ 20. Notari asendamine

 (1) Notarite Koda nimetab notarile tema taotlusel asendaja, kui notar viibib oma ametikohustuste täitmisest eemal enam kui viis päeva.

 (2) Notari taotlusel ning kooskõlastatult Notarite Kojaga võib justiitsminister nimetada notarile alalise asendaja kalendriaastaks, ära näidates juhud, millal asendaja asub ametikohustuste täitmisele.

 (3) Notari asendamise korral on asendataval notaril keelatud teha ametitoiminguid.

 (4) Justiitsminister võib Notarite Koja eestseisuse ettepanekul nimetada notari asendaja kuni üheks aastaks juhul, kui notari ametikoht on ajutiselt täitmata.

§ 21. Notari asendaja

 (1) Notari asendajaks võib olla teine notar, endine notar või piisava praktilise kogemusega notarikandidaat.

 (2) Notari taotlusel võidakse nimetada notari asendajaks ka mõni teine Eesti kodanik, kes vastab notarile esitatavatele nõuetele (välja arvatud kandidaaditeenistuse läbimine ja notarieksami sooritamine) ning on sooritanud notari asendaja eksami. Eksamikomisjoni koosseisu ja töökorra kinnitab justiitsminister.

 (3) Isik, kes on nimetatud notari asendajaks, peab enne ametisse asumist andma justiitsministrile notari ametivande, kui ta ei ole seda varem teinud.

 (4) Notari asendaja ametialased kohustused ja õigused algavad tema asendajakohale nimetamisega ja lõpevad asendajakohalt vabastamise päevast.

 (5) Notari asendajale kohaldatakse vastavalt notari kohta käivaid sätteid.

§ 22. Notari asendaja tasu

 (1) Käesoleva seaduse § 20 lõike 4 kohaselt nimetatud notari asendaja saab tasu Notarite Kojalt selle poolt nimetatud suuruses. Notari asendaja poolt tehtud ametitoimingute eest laekunud tasu läheb Notarite Kojale, kes kannab ka notaribüroo ülalpidamise kulud.

 (2) Käesoleva seaduse § 20 lõigete 1 ja 2 kohaselt nimetatud notari asendaja saab tasu notarilt, keda ta asendab. Tasu suuruse määrab notar, tasu alammäära Notarite Koda.

§ 23. Notari asendaja vastutus

 (1) Notari asendaja vastutab notariga samadel alustel.

 (2) Notari taotlusel nimetatud notari asendaja (§ 20 lõiked 1 ja 2) tegevusega tekitatud varalise kahju eest vastutavad notar ja tema asendaja solidaarselt.

 (3) Notarite Koja taotlusel nimetatud notari asendaja (§ 20 lõige 4) tegevusega tekitatud varalise kahju eest vastutavad Notarite Koda ja asendaja solidaarselt.

4. peatükk NOTARIKANDIDAAT 

§ 24. Notarikandidaat

 (1) Notarikandidaadiks võib saada Eesti kodanik, kelle suhtes pole teada ühtegi asjaolu, mis eeldaks sobimatust notarina töötamiseks.

 (2) Notarikandidaadiks taotlejatele korraldab konkursi Notarite Koda. Konkursi tingimused ja korra määrab justiitsminister, ära kuulanud Notarite Koja ettepanekud.

 (3) Notarikandidaadiks taotleja nimetab kandidaaditeenistusse justiitsminister.

§ 25. Kandidaaditeenistus

 (1) Kandidaaditeenistus on justiitsministri poolt kinnitatud programmi alusel toimuv väljaõpe ning Notarite Koja poolt antud ülesannete täitmine. Kandidaaditeenistuses olevate notarikandidaatide arvu määrab justiitsminister. Kandidaadi teenistusalase tegevuse eest vastutab Notarite Koda. Notar tagab Notarite Koja poolt tema juurde suunatud notarikandidaadile väljaõppe eesmärgile vastava tegevuse.

 (2) Notarikandidaadi väljaõpe kestab kaks aastat ja lõpeb notarieksamiga. Notarite Koja ettepanekul võib justiitsminister väljaõppe kestust muuta.

 (3) Pärast notarieksami sooritamist jätkab notarikandidaat kandidaaditeenistust, täites Notarite Koja poolt antavaid ülesandeid. Notarikandidaadil ei ole õigust teha notari ametitoiminguid enda nimel, välja arvatud juhul, kui ta on nimetatud notari asendajaks.

§ 26. Notarikandidaadi tasu

  Notarikandidaat saab kandidaaditeenistuse ajal Notarite Kojalt kuutasu vähemalt neljakordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses. Notarite Koda võib tasu suurendada.

[RT I 2002, 64, 390 - jõust. 29.07.2002]

§ 27. Notarieksam

 (1) Väljaõppeprogrammi edukalt täitnud notarikandidaat peab sooritama notarieksami. Eksamikomisjoni koosseisu ja töökorra kinnitab justiitsminister.

 (2) Notarikandidaat esitab enne notarieksamit Notarite Kojale aruande väljaõppe kohta.

 (3) Notarikandidaati juhendav notar esitab enne notarieksamit Notarite Kojale arvamuse notarikandidaadi sobivuse kohta notarina töötamiseks.

§ 28. Kandidaaditeenistuse lõppemine

 (1) Kandidaaditeenistuse lõpetab justiitsminister Notarite Koja ettepanekul.

 (2) Kandidaaditeenistus lõpetatakse järgmistel alustel:
 1) notarikandidaadi algatusel;
 2) seoses notarikandidaadi tunnistamisega sobimatuks notarina töötamiseks;
 3) kui notarikandidaat pärast notarieksami sooritamist mõjuva põhjuseta ei taotle konkursi alusel täidetavat notari ametikohta;
 4) kui notarikandidaadile on määratud distsiplinaarkaristuseks kandidaaditeenistuse lõpetamine.

 (3) Kandidaaditeenistus lõpeb notariks nimetamisega.

5. peatükk NOTARI AMETITEGEVUS 

§ 29. Notari ametitoimingud

 (1) Isikute taotlusel ja tõestamisseaduses sätestatud korras notar:
 1) tõestab tehinguid ja tahteavaldusi, allkirja ja ärakirja õigsust ning dokumendi tõlke õigsust või tõlkija allkirja õigsust;
 2) tõestab muid õigusliku tähendusega sündmusi ja asjaolusid, sealhulgas hääletamis-, loosimis- ja liisuheitmise tulemusi ning mereproteste;
 3) võtab hoiule ja annab edasi raha, väärtpabereid ja väärtasju;
 4) väljastab registriseisu tõendeid ja registri väljatrükke;
 5) koostab varaloendeid;
 6) edastab avaldusi ja teateid;
 7) viib läbi ja tõestab vabatahtlikke enampakkumisi;
 8) annab välja Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 44/2001 (EÜT L 12, 16/01/2001, lk 1–23) kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades lisas VI kehtestatud tüüpvormile vastavaid tunnistusi Eesti Vabariigis täitmisele kuuluvate notariaaldokumentide koostamise kohta.

 (2) Notar lahendab pärimisasju pärimisseaduses sätestatud juhtudel ja korras.

 (3) Notar säilitab notariaaldokumente ja väljastab nende ärakirju seadusega kehtestatud korras.

 (4) Notar salvestab enda koostatud notariaalaktid digitaalsesse notariaalarhiivi (§ 441) ning kinnitab salvestatud andmete vastavust originaaldokumendile. Notariaalmärkega dokumendi salvestab notar digitaalsesse notariaalarhiivi juhul, kui notar säilitab selle originaaldokumendi tõestamisseaduse § 46 lõike 3 kohaselt ning see on tehniliselt võimalik.

[RT I 2004, 30, 208 - jõust. 01.05.2004]

§ 30. Õigusabi ja esindamine

 (1) Notari kohustuseks on ametitoimingus osalejate õiguslik nõustamine ning vastavate dokumendiprojektide koostamine.

 (2) Kui osalejad ei ole määranud teisiti või kui seadus ei sätesta teisiti, esindab notar osalejaid ametitoiminguga seoses kohtu- ja haldusasutuses, sealhulgas:
 1) koostab ja esitab tõestatud tehingu registreerimiseks avalduse, samuti avalduse tagasivõtmise avalduse;
 2) koostab ja esitab vastulauseid tõestatud tehingu osas registripidaja tegevuse vaidlustamiseks.

 (21) Osalejate nimel tehtud avaldus ja vastulause, millel on notari allkiri ja pitsatijäljend, kehtib kui notariaalselt kinnitatud avaldus või vastulause. Allkirja õigsuse notariaalset kinnitamist ja eraldi volitust osalejate esindamiseks ei ole vaja.

 (3) Kui seadus ei sätesta teisiti, peavad kohtu- ja haldusasutused esitama notarile tema nõudel ametitoimingu tegemiseks vajalikke dokumente või nende ärakirju.

[RT I 2003, 18, 100 - jõust. 07.03.2003]

§ 31. Registriseisu tõendid ja registrite väljatrükid

 (1) Notar annab välja äriregistri ning mittetulundusühingute ja sihtasutuse registri andmete alusel tõendeid juriidilise isiku olemasolu, aadressi, esindusõiguslike isikute ja muude õiguslike asjaolude kohta. Tõendil on samasugune tõenduslik jõud nagu kohtu registriosakonna poolt väljaantud tõendil või ärakirjal.

 (2) Notar võib registriseisu tõendi välja anda üksnes siis, kui ta on eelnevalt kontrollinud aluseks olevaid registriandmeid või registrikaardi ärakirja. Ta peab tõendile märkima registriandmetega tutvumise või ärakirja väljastamise kuupäeva.

 (3) Kui registreid peetakse kinnistusraamatuseaduse (RT I 1993, 65, 922; 1999, 44, 511) 101 peatüki või äriseadustiku (RT I 1995, 26/28, 355; 1998, 91-93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373) 9. peatüki kohaselt elektrooniliselt, peab notaribüroo olema registriga arvutivõrgu kaudu ühenduses. Soovi korral väljastab notar arvutiregistri kinnitatud väljatrüki.

§ 32. Vannutamine

  Notar võib vannutada ja vande all antavat kirjalikku tunnistust üksnes siis tõestada, kui see on vajalik välisriigi õiguse või välisriigi ametivõimude nõuete kohaselt või muul viisil välismaal õiguste tuvastamiseks.

§ 33. Hoiustamine

 (1) Notar võib hoiule võtta raha, väärtpabereid, väärtasju ja dokumente, kui hoiustamine on seotud tema poolt tõestatava tehinguga ja hoiulevõtmist taotlevatel isikutel on tehingust tulenev õigustatud huvi tehingu täitmise tagamiseks hoiustamise teel. Notar ei võta hoiule muid asju ega sularaha.Seadusega võib ette näha ka muid hoiustamisjuhtumeid.

 (2) Hoiulevõtmise aluseks on hoiustamist taotleva isiku notariaalselt kinnitatud avaldus, kui see ei sisaldu juba tagatava tehingu kohta koostatavas notariaalaktis.

 (3) Hoiustatu käsutamine on lubatud üksnes hoiustatu väljaandmiseks õigustatud isikule või tema poolt nimetatud kolmandale isikule või hoiustatu tagastamiseks hoiustajale.

 (4) Notar keeldub hoiustatu käsutamisest, kui käsutamisega rikutaks tagatava tehingu sõlminud isikute või kolmandate isikute õigusi.

[RT I 2003, 18, 100 - jõust. 07.03.2003]

§ 34. Enampakkumine

 (1) Notar on pädev läbi viima ja tõestama kinnisasja ja kinnistatud laeva vabatahtlikku enampakkumist.

 (2) Vallasasja enampakkumist võib notar läbi viia ja tõestada üksnes siis, kui see on seotud kinnisasja või kinnistatud laeva enampakkumisega või notari poolt tõestatud vara jagamisega.

§ 35. Notari ametitoimingu alluvus ja tegemise koht

 (1) Notari ametitoimingu võib teha isiku taotlusel ükskõik milline notar, välja arvatud juhul, kui seadus on sätestanud, et antud liiki toiminguid võib teha ainult teatud tööpiirkonna notar.

 (2) Notar teeb ametitoimingud oma büroos.

 (3) Notari ametitoimingut taotleva isiku soovil teeb notar põhjendatud juhtudel toimingu oma tööpiirkonnas isiku poolt näidatud kohas.

 (4) Käesoleva seaduse § 29 lõike 1 punktis 8 nimetatud tunnistuse väljastab tehingu tõestanud notar. Ametist lahkunud notari poolt tõestatud tehingu kohta võib tunnistuse välja anda ükskõik milline sama tööpiirkonna notar.

[RT I 2004, 30, 208 - jõust. 01.05.2004]

§ 36. Notari ametitoimingu tegemise tähtaeg

  Notar teeb ametitoimingu pärast seda, kui on olemas kõik vajalikud dokumendid ja tehtud ettenähtud maksed.

§ 37. Notari ametitoimingu edasilükkamine ja peatamine

 (1) Notari ametitoiming lükatakse edasi:
 1) täiendavate andmete või dokumentide kogumise puhul kuni nende saamiseni;
 2) ekspertiisi tegemise puhul kuni eksperdiarvamuse saabumiseni;
 3) asjast huvitatud isiku taotlusel, kes soovib kohtus vaidlustada notari ametitoimingu sisusse puutuvat fakti või õigust kuni 10 päevaks.

 (2) Notari ametitoimingu tegemine peatatakse kohtu sellekohase teate alusel kuni õigusliku vaidluse lahendamiseni kohtus.

 (3) Notari ametitoimingu edasilükkamisel või peatamisel ei anna notar selle toimingu raames välja tõestamisseaduse alusel koostatud dokumente, nende algärakirju ega ärakirju.

§ 38. Notari ametitoimingute tegemise õiguse piirangud

 (1) Ametitoimingute tegemisel peab notar arvestama tõestamisseaduse §-des 3, 4, 7 ja 8 sätestatuga.

 (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangute kohaldamisel toimingu suhtes, mida võib teha ainult teatud tööpiirkonna notar, tekib olukord, kus ükski selle piirkonna notar ei ole toimingu tegemiseks õigustatud, määrab õigustatud notari justiitsminister.

§ 39. Notari ametitoimingute registreerimine ja aruandlus

 (1) Kõik notari ametitoimingud registreeritakse ametitoimingute raamatus.

 (2) Notari ametitoimingute raamatute liigid, vormi ja pidamise korra kehtestab justiitsminister.

 (3) Vajaduse korral antakse selle isiku kirjaliku avalduse alusel, kelle taotlusel või kelle suhtes toiming tehti, talle väljavõte ametitoimingute raamatust.

 (4) Notar esitab justiitsministrile iga kvartali kohta oma ametitegevuse statistilise aruande. Justiitsminister määrab kindlaks aruandluseks vajalike andmete loetelu ning aruande esitamise viisi.

§ 40. Ametitoimingu tegemisest keeldumine

 (1) Notar keeldub ametitoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud põhjustel.

 (2) Isikule, kellele notar keeldus ametitoimingut tegemast, annab notar isiku nõudmisel hiljemalt kolme tööpäeva jooksul, keeldumise päevast arvates, dokumendi, milles on toodud keeldumise põhjused.

 (3) Notar on kohustatud selgitama isikule, kellele ta keeldus ametitoimingut tegemast, keeldumise peale kaebamise korda, sealhulgas õigust nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumenti.

 (4) Isik, kellele notar keeldus ametitoimingut tegemast, võib nõuda selle tegemist halduskohtumenetluse korras.

§ 41. Notari ametitoimingute tegemine välismaalastele

  Teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud võivad isiklikult või oma esindajate kaudu taotleda notari ametitoimingute tegemist samas korras nagu Eesti kodanikudki.

§ 42. [ Kehtetu - RT I 2001, 93, 565 - jõust. 01.02.2002]

6. peatükk NOTARITE KODA 

§ 43. Notarite Koja õiguslik seisund

 (1) Notarite Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mille liikmeks on kõik notarid.

 (2) Notarite Koda tegutseb käesoleva seaduse ning oma põhikirja alusel, mille võtab vastu Notarite Koja koosolek ja kinnitab justiitsminister.

 (3) Notarite Koja põhikirjas sätestatakse Notarite Koja organite töökorraldus, organite ning notarite vahelised õigussuhted, Notarite Koja asjaajamise ja majandamise kord ning reguleeritakse muid Notarite Koja pädevuses olevaid küsimusi.

 (4) Järelevalvet Notarite Koja tegevuse õiguspärasuse üle teostab justiitsminister, kes võib nõuda Notarite Koja eestseisuselt järelevalve teostamiseks vajalike dokumentide esitamist ja protestida halduskohtus Notarite Koja organi akti või toimingu.

 (5) Notarite Koda esitab justiitsministrile tema poolt määratud ajal aruande Notarite Koja, notarite ja notarikandidaatide tegevuse kohta lõppeval aastal ning töökava Notarite Koja põhiliste ülesannete täitmiseks järgneval aastal.

 (6) Justiitsminister, otsustades oma pädevusse kuuluvaid notariaadialaseid küsimusi, kuulab eelnevalt ära Notarite Koja arvamuse ja ettepanekud.

 (7) Notarite Koda registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud korras.

[RT I 2002, 57, 357 - jõust. 01.08.2002]

§ 44. Notarite Koja tegevus

 (1) Notarite Koja eesmärgiks on:
 1) valvata notarite kohusetundliku ja laitmatu ametipidamise, kutse-eetika järgimise ja väärika käitumise üle;
 2) ühtlustada notarite ametialast praktikat;
 3) korraldada notarite ning notaribüroode töötajate koolitust;
 4) korraldada kandidaaditeenistust;
 5) osutada justiitsministrile kaasabi käesoleva seaduse §-s 5 nimetatud järelevalve teostamisel;
 6) digitaalse notariaalarhiivi haldamine ja korraldamine.

 (2) Oma eesmärkide täitmiseks Notarite Koda:
 1) esindab notareid ametiasutuste ning muude kodu- ja välismaiste institutsioonide juures;
 2) koostab soovitusi notarite ametialase praktika ühtlustamiseks;
 3) nõuab notaritelt kirjalikke selgitusi nende suhtes esitatud kaebuste kohta, vajadusel teeb justiitsministrile ettepaneku distsiplinaarmenetluse algatamiseks;
 4) kehtestab notarite kohustuslikud maksed Notarite Kojale;
 5) loob Notarite Koja juurde palgalisi ametikohti;
 6) eraldab oma eelarvest raha notarile, kelle tulu on temast mittesõltuvatel asjaoludel ametipidamiseks ebapiisav, kuid kelle ametisolek on hädavajalik vastava tööpiirkonna elanike teenindamiseks;
 7) vajadusel toetab oma eelarvest pensionil olevaid notareid ja nende pereliikmeid;
 8) võib omandada ja käsutada kinnis- ja vallasvara, mis on vajalikud käesolevas seaduses nimetatud ülesannete täitmiseks;
 9) kasutab teisi seaduse ja põhikirjaga kooskõlas olevaid tegevusviise.

 (3) Notarite Kojal on õigus anda kooskõlas käesoleva seaduse ja teiste õigusaktidega täpsustavaid, notaritele siduvaid juhendeid:
 1) käesoleva seaduse § 2 lõigetes 3 ja 4, § 11 lõikes 6 ning §-s 12 sätestatu tagamiseks;
 2) ametitoimingus osalejate ning kolmandate isikute varaliste huvide kaitseks;
 3) ühise büroo pidamise ja ühiste ametiruumide kasutamise kohta;
 4) notari avalikkuse ees esinemise ning notaribüroo välise tähistuse kohta;
 5) notaribüroo töötajate töökoormuse ja väljaõppe korraldamise kohta;
 6) notari erialase täiendõppe mahu ja selles osalemise kohta;
 7) väljaspool notaribürood ja notari tööpiirkonda ametitoimingute tegemise kohta;
 8) notarikandidaadile notaribüroos antava väljaõppe kohta;
 9) ametikohustuste kohta suhtlemisel teiste notarite, kohtute, ametiasutuste ja advokaatidega ning tõestamismenetlusse kaasatud isikutega.

[RT I 2001, 93, 565 - jõust. 01.02.2002]

§ 441. Digitaalne notariaalarhiiv

 (1) Digitaalses notariaalarhiivis säilitatakse notarite poolt käesoleva seaduse § 29 lõike 4 alusel salvestatud andmeid.

 (2) Digitaalse notariaalarhiivi andmetele laieneb käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud saladuse hoidmise kohustus. Notarite Koda ja notarid tagavad digitaalse notariaalarhiivi andmekaitse. Andmetöötlus kolmandate isikute poolt on lubatud vaid juhul, kui saladuse hoidmise kohustus ning andmekaitse nõuete täitmine on tagatud.

 (3) Digitaalsele notariaalarhiivile juurdepääsu õigus on üksnes notaril ja tema asendajal. Notaril on juurdepääs enda salvestatud andmetele. Juurdepääs muudele andmetele on lubatud juhul, kui seda lubab isik, kelle taotlusel või kelle suhtes ametitoiming tehti, või tema esindaja. Samuti võib notar kontrollida teise notari poolt salvestatud andmeid, kui talle on tõestamistoimingu alusena esitatud teise notari tehtud notariaalakt või -märge.

 (4) Kui notar on seaduse kohaselt kohustatud või õigustatud dokumente esitama kohtu kinnistusosakonnale või registriosakonnale, edastab notar lisaks paberdokumendile ka digitaalsesse notariaalarhiivi salvestatud andmed.

 (5) Notarite Koda kehtestab juhendi digitaalse notariaalarhiivi pidamiseks, sealhulgas notari ametitegevuse raamatute andmete lisamise, andmete salvestamise, salvestatud andmete originaaldokumendile vastavuse kinnitamise, andmetele juurdepääsu tehniliste tingimuste ning saladuse hoidmise kohustuse ja andmekaitse tagamise kohta.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmeedastuse tingimused ning korra kehtestab justiitsminister.

[RT I 2003, 18, 100 - jõust. 07.03.2003]

§ 45. Notarite Koja õigus kasutada riigivapi kujutist

 (1) Notarite Kojal on Eesti riigivapi kujutisega pitsat.

 (2) Notarite Kojal on õigus kasutada dokumentidel ja siltidel Eesti riigivapi kujutist.

§ 46. Notarite Koja Interneti-kodulehekülg

  Notarite Koda teeb oma Interneti-koduleheküljel kättesaadavaks avalikkusele vajaliku teabe notarite kohta, eelkõige notaribüroode aadresside, vastuvõtuaegade ja sidevahendite numbrite kohta.

§ 47. Notarite Koja koosoleku kokkukutsumine ja otsuste vastuvõtmine

 (1) Notarite Koja korralised koosolekud toimuvad üks kord aastas.

 (2) Erakorralised koosolekud kutsutakse kokku:
 1) Notarite Koja eestseisuse algatusel;
 2) justiitsministri ettepanekul;
 3) vähemalt 1/5 Notarite Koja liikmete nõudel.

 (3) Koosoleku kutsub kokku Notarite Koja eestseisus, teatades oma liikmetele koosoleku aja, koha ja päevakorra vähemalt kaks nädalat ette.

 (4) Justiitsminister kutsub Notarite Koja koosoleku kokku, kui lahendamist vajavad edasilükkamatud notariaati puudutavad probleemid (käesoleva paragrahvi lõike 2 punkt 2). Justiitsminister määrab ka koosoleku päevakorra. Erakorralise koosoleku kokkukutsumisel võib justiitsminister teha ettepaneku uue eestseisuse valimiseks, kui Notarite Koda ei ole olulisel määral suutnud täita tema ees seisvaid ülesandeid.

 (5) Koosolekust võtab Notarite Koja liige osa isiklikult või esindaja kaudu. Esindajaks võib olla teine notar volikirja alusel.

 (6) Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel on esindatud vähemalt 2/3 Notarite Koja liikmete üldarvust. Koosoleku otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.

§ 48. Notarite Koja koosoleku pädevus

 (1) Notarite Koja koosolek võib oma päevakorda võtta ja otsustada kõiki Notarite Koja pädevusse kuuluvaid küsimusi.

 (2) Ainult koosolek võib otsustada järgmisi küsimusi:
 1) põhikirja vastuvõtmine;
 2) käesoleva seaduse § 44 lõikes 3 nimetatud juhendite andmine;
 3) eestseisuse valimine;
 4) aastaeelarve kinnitamine;
 5) notarite poolt Notarite Kojale tehtavate kohustuslike maksete suuruse kehtestamine;
 6) majandusaasta aruande kinnitamine;
 7) revisjonikomisjoni valimine;
 8) aukohtu valimine;
 9) audiitori määramine.

 (3) Koosolek võib anda eestseisusele õiguse teha mõjuvatel põhjustel Notarite Koja eelarves muudatusi, mis esitatakse järgmisele koosolekule kinnitamiseks.

§ 481. Notarite Koja organite valimine

 (1) Notarite Koja organid valitakse Notarite Koja koosolekul järgmiste põhimõtete kohaselt:
 1) iga organi liikmed valitakse eraldi;
 2) hääletamine on salajane;
 3) valituks osutub rohkem hääli saanud kandidaat, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teistsugust hääletamise nõuet.

 (2) Notarite Koja eestseisust valides valitakse kõigepealt Notarite Koja esimees ja aseesimees ning siis ülejäänud eestseisuse liikmed.

 (3) Notarite Koja esimehe valimisel osutub valituks kandidaat, kelle poolt on antud üle poole hääletamisest osavõtnute häältest. Kui ükski kandidaat ei ole saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse valimiste teine voor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Selles voorus teisest kandidaadist rohkem hääli saanud kandidaat osutub valituks. Häälte võrdse jagunemise korral heidetakse liisku.
[RT I 2003, 18, 100 - jõust. 07.03.2003]

§ 49. Notarite Koja eestseisuse koosseis ja istungid

 (1) Notarite Koja eestseisus koosneb Notarite Koja esimehest ja aseesimehest ning kolmest eestseisuse liikmest.

 (2) Eestseisus valitakse kolmeks aastaks.

 (3) Eestseisuse istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus ja need kutsub kokku Notarite Koja esimees.
[RT I 2003, 18, 100 - jõust. 07.03.2003]

§ 50. Notarite Koja eestseisuse ja esimehe pädevus ning saladuses hoidmise kohustus

 (1) Notarite Koja eestseisus täidab Notarite Koja koosolekute vahelisel ajal kõiki Notarite Koja ülesandeid, mis ei kuulu revisjonikomisjoni, aukohtu või eranditult Notarite Koja koosoleku pädevusse. Eestseisus tagab Notarite Koja põhikirja täitmise ning Notarite Koja koosolekute otsuste elluviimise.

 (2) Notarite Koja esimees esindab Notarite Koda kõigis õigustoimingutes.

 (3) Notarite Koja eestseisusesse, revisjonikomisjoni ja aukohtusse kuuluvad notarid ning Notarite Koja teenistujad ei tohi avaldada neile nende tegevusega teatavaks saanud andmeid notari ametitoimingute sisu kohta. Nad võivad neid andmeid kohtus avaldada ainult eestseisuse loal. Andmete saladuses hoidmise kohustus säilib ka pärast Notarite Koja organi koosseisust või Notarite Koja teenistusest lahkumist.

§ 51. Revisjonikomisjon

 (1) Notarite Koja revisjonikomisjon revideerib Notarite Koja majandustegevust ja asjaajamist oma algatusel või vähemalt 1/5 notarite nõudel.

 (2) Eestseisus esitab Notarite Koja majandusaasta aruande enne Notarite Koja koosolekule kinnitamiseks esitamist revisjonikomisjonile arvamuse avaldamiseks.

 (3) Revisjonikomisjon valitakse vähemalt kolmeliikmelisena kuni kolmeks aastaks. Revisjonikomisjoni liige ei või kuuluda eestseisusesse ega aukohtusse.

 (4) Revisjonikomisjon võtab otsuseid vastu liikmete poolthäälte enamusega.

§ 52. Aukohus

 (1) Notarite Koja aukohus arutab notari, eestseisuse või revisjonikomisjoni algatusel notari ametipidamise, kutse-eetika ja käitumise kohta esitatud kaebusi. Poolte soovil lahendab aukohus vahekohtuna notarite omavahelisi auasju.

 (2) Aukohtul on õigus nõuda asja arutamisel asjaosalistelt selgitusi. Asjaosalistel on õigus viibida asja arutamise juures.

 (3) Aukohtu seisukohad arutusel olnud asjade kohta tehakse teatavaks kõigile notaritele. Aukohtul on õigus teha eksimuse korral notarile märkus. Vajadusel teeb aukohus justiitsministrile ettepaneku distsiplinaarmenetluse algatamiseks.

 (4) Aukohus valitakse vähemalt kolmeliikmelisena kuni kolmeks aastaks. Koos liikmetega valitakse sobiv arv asendusliikmeid ja määratakse asendamise kord.

 (5) Aukohus võtab otsuseid vastu liikmete poolthäälte enamusega. Kui aukohtu liige ei saa arutatavas asjas olla erapooletu, peab ta arutamisest taanduma. Taandunud liiget asendab asendusliige.

 (6) Aukohtu liige ei või kuuluda eestseisusesse ega revisjonikomisjoni.

7. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 53. Tõestamisõiguslikud isikud ja asutused

  Tõestamistoimingu võivad notari asemel teha järgmised ametiisikud ja -asutused:
 1) konsulaarametnik - konsulaarseaduses sätestatud tingimustel;
 2) valla- ja linnasekretär - dokumendi ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamisel, allkirja õigsuse kinnitamisel, auto kasutamise volikirja tõestamisel, pensioni, elatisraha ja toetuste vastuvõtmise volikirja tõestamisel;
 3) avalik arhiiv - arhivaali ärakirja ja väljavõtte ning arhiiviteatise õigsuse kinnitamisel;
 4) kohtunik, kohtunikuabi, kohtu kantseleijuhataja, kohtu arhivaar ning kinnistus- ja registrisekretär - kohtus säilitatava dokumendi ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamisel;
 5) vannutatud maamõõtja - piiriprotokollil ning kinnisasja piiri muutmiseks antud nõusolekul oleva allkirja õigsuse kinnitamisel;
 6) vandetõlk - dokumendi tõlke ja selle ärakirja õigsuse kinnitamisel;
 7) vangladirektor - kinnipeetava allkirja õigsuse ning kinnipeetava taotlusel dokumendi ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamisel.

[RT I 2003, 78, 527 - jõust. 01.01.2004]

§ 54. Notari atesteerimine

 (1) Notarid, kes on nimetatud või nimetatakse ametisse enne 2002. aasta 1. jaanuari, kuuluvad atesteerimisele. Atesteerimine viiakse läbi ajavahemikus 2003. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.

 (2) Atesteerimisel kontrollitakse notari teadmiste ja kutseoskuste vastavust ametikohale. Atesteerimine toimub eksami vormis, mille sisu ja toimumise kava kinnitab justiitsminister.

 (3) Atesteerimise viib läbi atesteerimiskomisjon (edaspidi komisjon). Komisjoni kuuluvad kaks Justiitsministeeriumi ametnikku justiitsministri määramisel, kaks Notarite Koja poolt nimetatud notarit, kaks Riigikohtu esimehe poolt nimetatud kohtunikku ja kaks akadeemilise õigusteadusliku kõrgharidusega isikut justiitsministri määramisel. Komisjoni töökorra ja koosseisu kinnitab justiitsminister.

 (4) Komisjoni otsusega loetakse notar ametikohale vastavaks või mittevastavaks.

 (5) Atesteerimisel ametikohale mittevastavaks tunnistamise korral või mõjuva põhjuseta atesteerimisele mitteilmumise korral määrab komisjon atesteeritavale tähtaja, mille möödumisel toimub kordusatesteerimine. Kordusatesteerimisele ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõike 1 teises lauses nimetatud lõpptähtaega.

 (6) Kordusatesteerimisel ametikohale mittevastavaks tunnistamise korral või mõjuva põhjuseta kordusatesteerimisele mitteilmumise korral vabastab justiitsminister notari ametist.

 (7) Notaril on õigus esitada kohtusse kaebus tema ametist vabastamise peale ühe kuu jooksul vabastamise otsusest teatamise päevast arvates.

§ 55. Kandidaaditeenistuse erisused

 (1) Vähemalt kaheaastase staazhiga notaribüroo töötaja, kellel on akadeemiline õigusteaduslik kõrgharidus, võib sooritada notarieksami ilma kandidaaditeenistusse astumata ja osaleda notari ametikoha täitmise konkursil kuni 2002. aasta 31. detsembrini. Notari ametisse nimetatuna kuulub ta atesteerimisele käesoleva seaduse § 54 kohaselt.

 (2) Justiitsminister võib kuni 2003. aasta 31. detsembrini lühendada õiguskäibe vajadustest lähtudes notari kandidaaditeenistust kuni kuue kuuni.

§ 56. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 57. Rakendamismäärused

  Justiitsminister annab määrusi:
 1) notari ametitoimingute vormistuslikes ja tehnilistes küsimustes, sealhulgas notari ametipitsati kasutamise kohta;
 2) notarieksami korraldamise kohta;
 3) notari asendamise korra kohta;
 4) järelevalve korraldamiseks notarite ja Notarite Koja üle;
 5) notari ja Notarite Koja poolt statistiliste aruannete koostamise ja esitamise kohta;
 6) käesoleva seaduse §-s 33 nimetatud ametitoimingute tegemise korra kohta;
 7) Notarite Koja ettepanekul digitaalse notariaalarhiivi kasutuselevõtmise tähtaja kohta.
[RT I 2001, 93, 565 - jõust. 01.02.2002]

§ 58. Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub samaaegselt tõestamisseadusega.

 (2) Käesoleva seaduse § 29 lõike 1 punkt 8 ja § 35 lõige 4 jõustuvad eraldi seadusega Eesti liitumisel Euroopa Liiduga.
[RT I 2003, 18, 100 - jõust. 07.03.2003]

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.04.2022
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Avaldamismärge:RT I, 19.03.2019, 75

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Reguleerimisala

 (1) Käesolev seadus reguleerib notariametit ning Notarite Koja staatust.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

 (2) Notariaalset tõestamismenetlust, notari distsiplinaarvastutust ning notari tasu määrasid reguleeritakse teiste seadustega.

 (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Haldusmenetluse seadust ei kohaldata notari ametitoimingutele.

[RT I 2003, 18, 100 - jõust. 07.03.2003]

2. peatükk NOTARIAMET 

§ 2.  Notari õiguslik seisund

 (1) Notar on avalik-õigusliku ameti kandja, sõltumatu ametiisik, kellele riik on delegeerinud õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesande.

 (2) Notari ametitegevus jaguneb ametitoimingute tegemiseks ja ametiteenuste osutamiseks.

 (3) Notar peab oma ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena. Ta ei ole ettevõtja ega riigiametnik.

 (4) Notar peab ametitegevuses olema erapooletu ja usaldusväärne.

 (5) Notar peab järgima ametivannet ning käituma väärikalt ka väljaspool ametitegevust.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

§ 3.  Saladuse hoidmise kohustus

 (1) Notar on kohustatud saladuses hoidma talle seoses ametitegevusega teatavaks saanud andmed. See kohustus jääb püsima ka pärast notari ametist lahkumist ning laieneb notaribüroo töötajatele, tõlkidele ning teistele isikutele, kellel on juurdepääs nimetatud andmetele. Käesolevas paragrahvis sätestatu kehtib käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud ametiteenuste suhtes niivõrd, kuivõrd seadusega ei ole sätestatud teisiti.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

 (2) Notar annab andmeid oma ametitoimingute kohta ainult neile isikutele, kelle ülesandel või kelle suhtes ametitoimingud tehti, või nende esindajatele. Kohtu nõudmisel annab notar andmeid ametitoimingute kohta neis kriminaal-, tsiviil- või haldusasjades, mis on kohtu menetluses. Kohtu määruse alusel annab notar andmeid oma ametitoimingute kohta uurimisorganitele.

 (21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud esindajad esitavad notarile oma esindusõiguse tõendamiseks digitaalallkirjastatud või notariaalselt kinnitatud volikirja, mittetehingulise esindamise korral muu esindusõiguse aluseks oleva dokumendi.
[RT I 2007, 67, 413 - jõust. 28.12.2007]

 (22) Saladuse hoidmise kohustuse rikkumiseks ei peeta andmete avaldamist käesoleva seaduse § 5 alusel haldusjärelevalvet teostavale organile ja isikule, kes viib notari suhtes läbi distsiplinaar- või aukohtumenetlust.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018]

 (23) Tunnistuse (apostille’) väljaandmisega seotud kohustuste täitmisel on notar saladuse hoidmise kohustusest vabastatud.
[RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010]

 (24) Julgeolekuasutuse juhi nõudmisel annab notar andmeid ametitoimingute kohta julgeolekuasutusele julgeolekuasutuste seaduse §-s 6 ja § 7 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks halduskohtu loal. Loa andmine otsustatakse julgeolekuasutuse juhi põhjendatud kirjaliku taotluse alusel halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete avaldamisele.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

 (25) Julgeolekuasutuse juhi nõudmisel annab notar andmeid ametitoimingute kohta julgeolekuasutusele riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses nimetatud julgeolekukontrolli teostamiseks, kui isik, kelle ülesandel notar ametitoimingu tegi, on andnud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud korras nõusoleku julgeolekukontrolli teostamiseks. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete avaldamisele.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

 (3) Notar võib avaldada andmeid testamendi olemasolu ja sisu kohta ainult pärast testaatori surma. Pärast ühe abikaasa surma võib notar avaldada andmeid abikaasade vastastikuse testamendi olemasolu ja surnud abikaasa tehtud korralduste kohta.
[RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010]

 (4) Isik, kelle ülesandel notar ametitoimingu tegi, või tema õigusjärglane või esindaja võib notari vabastada toimingu saladuses hoidmise kohustusest, esitades selle kohta notariaalselt kinnitatud, digitaalallkirjastatud või notari juuresolekul antud kirjaliku nõusoleku. Kui see isik on surnud ning tal õigusjärglasi ei ole või kui temaga ühendusse astumine pole võimalik, võib notari saladuse hoidmise kohustusest vabastada kohus. Kohus võib notari taotlusel vabastada ta ametitoimingu saladuses hoidmisest ka muudel kaalukatel põhjustel.
[RT I 2007, 67, 413 - jõust. 28.12.2007]

 (5) Notari ametitoimingu saladuses hoidmise kohustus laieneb krediidiasutustele, kohtutele, arhiividele ning teistele juriidilistele isikutele ja asutustele ning nende töötajatele, kelle valduses on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid sisaldavaid dokumente või kellel on neile juurdepääs, kui seadusega ei sätestata teisiti. Krediidiasutused, kohtud, arhiivid ning teised juriidilised isikud ja asutused, kelle valduses on notari ametitoiminguid sisaldavaid dokumente või informatsiooni nende kohta, avaldavad andmeid analoogselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korrale, kui seadusega ei sätestata teisiti.

§ 4.  Õigus kasutada riigivapi kujutist
[Kehtetu - RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018]

§ 41.  Notari ametipitsat

  Notari ametipitsati kirjelduse ja liigid ning pitsati kasutamise ja hävitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018]

§ 5.  Haldusjärelevalve ametipidamise üle
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (1) Haldusjärelevalvet notari ametipidamise üle teostavad Justiitsministeerium ja Notarite Koda.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]

 (2) Justiitsministeerium võib haldusjärelevalve rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle, aga ka haldusjärelevalve muudes üksikküsimustes delegeerida Notarite Kojale. Justiitsministeerium võib delegeeritud haldusjärelevalve valdkonnas anda juhendeid haldusjärelevalve teostamiseks ning muuta neis valdkondades Notarite Koja poolt vastu võetud otsuseid.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (3) Haldusjärelevalve eesmärgiks on kontrollida notari nõuetekohast ametipidamist, sealhulgas notaribüroo töökorraldust, ametitegevuse raamatute pidamist, dokumentide säilitamist, elektroonilist isikuandmete töötlust notaribüroos ning ettenähtud ühendust arvutivõrgu kaudu registritega, käesoleva seaduse §-s 35 nimetatud ametitoimingute täitmist, osalejate esindamist käesoleva seaduse § 30 lõike 2 alusel ning nõutava ametikindlustuse olemasolu. Haldusjärelevalve ei laiene ametitoimingute sisule.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018]

 (4) Haldusjärelevalve seisneb notari ametipidamise korrapärases kontrollimises. Täiendav kontrollimine on lubatud vaid põhjendatud juhtudel, kui on andmeid, mis viitavad kontrollimise vajadusele. Uue notari puhul korraldatakse esimene kontrollimine teise ametiaasta jooksul.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (5) Notar on kohustatud esitama haldusjärelevalve teostamiseks vajalikud ametitegevuse raamatud ja muud materjalid.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (6) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse vastavalt ka notari asendaja ametitegevuse kontrollimisel.

§ 6.  Notariks saamise tingimused

 (1) Notariks võib saada kandidaaditeenistuse läbinud ja notarieksami sooritanud teovõimeline Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kes valdab kõnes ja kirjas eesti keelt, on aus ja kõrgete kõlbeliste omadustega ning kes vastab kohtunikule esitatavatele haridusnõuetele vastavalt kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktile 1.
[RT I 2008, 27, 177 - jõust. 10.07.2008]

 (2) Notariks ei või nimetada:
 1) kohtute seaduse § 47 lõikes 2 nimetatud isikut;
 2) notari distsiplinaarvastutuse seaduse § 19 lõike 2 alusel notari asendamise õiguse kaotanud isikut;
 3) notari distsiplinaarvastutuse seaduse § 20 lõike 2 ja § 22 punkti 3 alusel kandidaaditeenistusest vabastatud notarikandidaati.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

 (3) [Kehtetu - RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

§ 7.  Ametikoha täitmine konkursi alusel

  Notari ametikoht täidetakse konkursi alusel. Konkursi tingimused ja korra määrab valdkonna eest vastutav minister, ära kuulanud Notarite Koja arvamuse.

§ 8.  Ametikohtade arv ja ametisse nimetamine

 (1) Notari ametikohtade arvu ja tööpiirkonnad määrab kindlaks valdkonna eest vastutav minister, lähtudes õiguskäibe vajadustest.

 (2) Notari nimetab ametisse valdkonna eest vastutav minister.

 (3) Notar nimetatakse kindlasse tööpiirkonda ja talle väljastatakse ametitunnistus.

 (4) Notar nimetatakse ametisse eluaegsena. Notari taotlusel võib valdkonna eest vastutav minister lubada notaril pärast pensioniea saabumist jääda ametisse, kui see on vajalik õiguskäibe vajaduste rahuldamiseks, kuid mitte kauemaks kui 10 aastaks.

§ 9.  Ametivanne

 (1) Notariametisse nimetatud isik annab enne ametisse asumist valdkonna eest vastutavale ministrile ametivande, mille tekst on järgmine:
«Tõotan oma au ja teadmiste juures olla truu Eesti Vabariigile, järgida tema põhiseadust ja alluda ainult seadusele. Notarina tõotan pidada oma ametit ausalt, väärikalt ja erapooletult.»

 (2) Notari ametivannet hoitakse Justiitsministeeriumis.

§ 10.  Ametisse asumine

 (1) Notar peab ametisse asuma nelja kuu jooksul pärast ametisse nimetamist.

 (2) Enne ametisse asumist esitab notar Notarite Kojale ametikindlustusdokumendi.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018]

§ 101.  Allkirja ja pitseri näidis

  Enne ametisse asumist, samuti nime muutumise või pitsati vahetamise korral esitab notar Notarite Kojale allkirjanäidise ning pitseri näidise.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 01.01.2010]

§ 11.  Notaribüroo

 (1) Notari töökohaks on tema büroo.

 (2) Notar võib avada ainult ühe büroo. Notari taotlusel võib valdkonna eest vastutav minister lubada notaril oma tööpiirkonnas avada mitu bürood.

 (3) Kaks või enam ühte ja samasse tööpiirkonda määratud notarit võivad Notarite Koja eestseisuse nõusolekul pidada ühist bürood. Notarite õigused ja kohustused ühise büroo pidamisel määratakse kindlaks nendevahelise lepinguga. Ka ühise büroo pidamise puhul teeb iga notar toiminguid enda nimel ja kannab oma ametitegevuse eest isiklikku vastutust.

 (4) Notaril on keelatud töötada ühistes ametiruumides teiste elukutsete esindajatega, välja arvatud vandetõlgiga.

 (5) Notaribüroo peab olema avatud tööpäevadel vähemalt viis tundi päevas. Kui notar on avanud oma tööpiirkonnas mitu bürood, kehtib nimetatud nõue ainult ühe büroo kohta. Teiste büroode lahtioleku aja määrab notar vastavalt vajadusele.

 (6) Notar kui avalik-õigusliku ameti kandja ja vaba elukutse esindaja täidab talle seadusega pandud ülesandeid isiklikult. Notari ametitoimingu taotlejal ja tõestatava tehingu poolel peab olema alati võimalik pöörduda toiminguga seoses vahetult notari poole.

§ 12.  Ametialased kitsendused

 (1) Notar ei või peale notariameti pidada teisi tasustatavaid ameteid ega olla muul tasustataval tööl, välja arvatud õppe- ja teadustöö ning loometöö.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 30.08.2009]

 (2) Notar ei või tegelda ettevõtlusega ega:
 1) kuuluda äriühingusse, olla selle juhatuse ja nõukogu liige, likvideerija või prokurist;
 2) olla välismaa äriühingu filiaali juhataja;
 3) olla pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige või kinnisasja sundvalitseja.

 (3) Notar võib omandada avalikult emiteeritud väärtpabereid, sealhulgas aktsiaid ja vahetusvõlakirju.

 (4) Notar ei või olla erakonna juhatuse liige ega kuuluda välismaisesse poliitilisse ühendusse.

 (5) Notaril ja tema büroo töötajail on keelatud olla poolte vahendajaks tehingute sõlmimisel, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

 (6) [Kehtetu - RT I 2008, 15, 108 - jõust. 01.11.2008]

§ 13.  Notari raamatupidamine ja maksustamine

 (1) Notar on raamatupidamis- ja käibemaksukohustuslane. Ühist bürood pidavatel notaritel võib olla ühine raamatupidamine.

 (2) Notarit käsitatakse raamatupidamise ja maksustamise alal füüsilisest isikust ettevõtjana.

[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

§ 14.  Vastutus

 (1) Notar vastutab oma ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest. Notar vastutab kui avaliku võimu kandja riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kahju hüvitamise nõue vaadatakse läbi hagimenetluses maakohtus.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

 (2) Kui kahju tekitamise eest vastutab ka tehinguosaline või kolmas isik, vastutab notar ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest ulatuses, mis jääb hüvitamata selle kahju tekitanud muude isikute poolt.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenev nõue aegub kolme aasta jooksul hetkest, mil kannatanu sai teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust, ning hiljemalt 10 aasta jooksul kahju tekitamisest alates.

 (4) Kui kahju hüvitamise nõudeid ei ole võimalik rahuldada notari või muu kahju eest vastutava isiku vara arvel või seda ei ole võimalik teha täies ulatuses, vastutab tekkinud kahju eest riik. Riigil on tagasinõude õigus hüvitatud kahju ulatuses notari või muu kahju eest vastutava isiku vastu.

[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

§ 15.  Ametikindlustus

 (1) Käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud kahju hüvitamise tagamiseks on notar kohustatud sõlmima ametikindlustuslepingu, mis vastab järgmistele tingimustele:
 1) kindlustusandjaks on Eestis kindlustustegevuseks luba omav äriühing;
 2) leping katab kogu käesoleva seaduse §-st 14 tulenevat vastutust, hõlmates ka isikuid, kelle eest notar ametialaselt vastutab;
 3) kindlustussumma alampiir ühe kindlustusjuhtumi kohta on vähemalt 63 910 eurot ning kindlustusaasta jooksul väljamakstavate kindlustushüvitiste ülempiir vähemalt 191 700 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

 (11) Notar võib vastutuse ametiteenuste osutamisega tekitatud kahju eest kindlustada ka ainult käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud ulatuses. Sellisel juhul ei või notar kindlustuslepinguga katmata ametiteenuseid osutada.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

 (2) Vastutust tahtliku kohustuse rikkumise eest kindlustama ei pea.

 (21) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus kehtestada notari ametikindlustuslepingu lisatingimusi kindlustusjuhtumi, hüvitise vähendamise või hüvitamisest keeldumise aluste ja hüvitamise tähtaja kohta.

 (3) Notarite Koda sõlmib kindlustuslepingu notarikandidaadi ja käesoleva seaduse § 20 lõikes 4 näidatud isiku tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks ning võib sõlmida täiendava kindlustuslepingu käesoleva seaduse §-s 14 näidatud kahju hüvitamise tagamiseks.

 (4) Notar teatab Notarite Kojale kirjalikult võlaõigusseaduse § 514 lõigetes 1 ja 3 loetletud asjaoludest kahe nädala jooksul nimetatud asjaoludest teadasaamisest arvates ning kahjustatud isikule kindlustussumma väljamaksmisest kindlustusandja poolt, kindlustusjuhtumi põhjustanud sündmusest ja väljamakstud kindlustussumma suurusest kahe nädala jooksul kindlustussumma väljamaksmisest arvates. Nimetatud teadete kohta kehtib käesoleva seaduse § 3, avalikustada võib vaid notari ja kindlustusandjaga seostamata üldisi arvnäitajaid.

[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018]

§ 16.  Dokumentide säilitamine

 (1) Ametitoimingute käigus notari ning notari asendaja poolt koostatud ja seaduse kohaselt säilitatavad dokumendid, sealhulgas ametitoimingu alusdokumendid ning ametitegevuse raamatud, kuuluvad riigile.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

 (11) Notarid võivad dokumentide säilitamiseks asutada ühise arhiivihoidla.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

 (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid salvestab notar ka digitaalsesse notariaalarhiivi notarite elektroonilises infosüsteemis.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

 (2) Notar annab ametist lahkumisel või teise tööpiirkonda üleminekul käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt riigile kuuluvad dokumendid üle tööpiirkonnajärgsele riigi arhiivile. Notari surma või raske haiguse korral teeb seda Notarite Koja esindaja. Dokumente võib üle anda ametisoleku ajal.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

 (3) Valdkonna eest vastutava ministri korraldusel võib notari dokumentide ülevõtmise teha kohustuslikuks ajutiselt täitmata notari ametikohale nimetatud notari asendajale. Valdkonna eest vastutava ministri korraldusel võib teisele samas tööpiirkonnas ametit pidavale notarile teha kohustuslikuks notari dokumentide ülevõtmise, mis on vajalikud alustatud toimingute lõpuleviimiseks.

 (4) [Kehtetu - RT I, 09.10.2013, 1 - jõust. 19.10.2013]

 (5) Riigile kuuluvate notari dokumentide säilitamise tähtajad ja säilitamise ning üleandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Notari ametiteenuste osutamise käigus koostatud muude notari dokumentide säilitamise tähtajad ja säilitamise ning üleandmise korra kehtestab Notarite Koda.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

§ 17.  Ametist vabastamine ja tagandamine

 (1) Notari vabastab ametist valdkonna eest vastutav minister järgmistel alustel:
 1) notari algatusel;
 2) notari terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda tal notarina töötada;
 3) käesoleva seaduse § 8 lõikes 4 näidatud vanusepiiri saabumisel;
 4) kui notar ei asu ametisse käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud aja jooksul;
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]
 5) kui notar ei asu ametikohustusi täitma pärast käesoleva seaduse § 18 lõike 6 alusel ametisoleku peatamise tähtaja lõppemist;
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]
 6) kui notar ei kandideeri pärast ametisoleku peatamise tähtaja lõppemist käesoleva seaduse § 18 lõike 7 kohaselt notari ametikoha täitmise konkursil.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

 (2) Valdkonna eest vastutav minister tagandab notari ametist järgmistel alustel:
 1) kui notari suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult toimepandud kuriteo eest, samuti notari suhtes tehtud muu süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, millega mõistetud kriminaalkaristus teeb võimatuks notarina tegutsemise;
 11) kui notari suhtes on välja kuulutatud pankrot või kui pankrotimenetlus on lõpetatud raugemise tõttu;
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018]
 2) raske ametialase üleastumise korral;
 3) [kehtetu - RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]
 4) muude asjaolude ilmnemisel, mis teevad võimatuks notarina töötamise.

 (3) Enne notari ametist vabastamist või tagandamist kuulab valdkonna eest vastutav minister ära notari selgitused ning Notarite Koja seisukoha, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul.

§ 18.  Ametikohustuste täitmisest eemalviibimine ja ametisoleku peatamine

 (1) Notar on kohustatud enam kui kahepäevasest ametikohustuste täitmisest eemalviibimisest teatama Notarite Kojale.

 (2) Notarite Koja nõusolekul võib notaribüroo olla suletud notari ja tema töötajate üheaegseks puhkuseks kuni 28 päeva aastas. Notarite Koda annab nõusoleku tingimusel, et notariteenuse kättesaadavus selles tööpiirkonnas oluliselt ei halvene.

 (3) Notarite Koda võib peatada notari ametisoleku kindlaksmääratud tähtajaks järgmistel asjaoludel:
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]
 1) notari taotlusel notari erialase enesetäiendamise korral, notari asumise korral Notarite Koja või muu notarite ühenduse teenistusse või muul mõjuval põhjusel;
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]
 2) käesoleva seaduse § 17 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul notari ametist vabastamise otsustamiseni;
 3) notari suhtes distsiplinaarmenetluse või aukohtumenetluse algatamise korral distsiplinaarmenetluse või aukohtumenetluse lõpuni;
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]
 4) notarile kriminaalkorras süüdistuse esitamise korral esitamise hetkest kuni kriminaalasja lõpetamiseni, notari õigeksmõistmiseni või Notarite Koja poolt ametisoleku peatamise lõpetamise otsustamiseni.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]

 (31) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 või 4 nimetatud juhul võib notari ametisoleku peatada ka valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]

 (4) Notaril, kelle ametisolek on peatatud, on keelatud teha ametitoiminguid ning osutada ametiteenuseid.

 (5) Ametisolek peatatakse maksimaalselt viieks aastaks. Mõjuval põhjusel võib peatamist pikendada veel viie aasta võrra.

 (6) Notarite Koda peatab notari taotlusel tema ametisoleku kuni üheks aastaks koos ametikoha säilitamisega juhul, kui notar esitab põhistatud taotluse mõjuvate asjaolude esinemise kohta ning ametikoha säilitamine on õiguskäibe huvisid arvestades võimalik.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]

 (7) Notari taotlusel ametisoleku peatamise korral kauemaks kui üheks aastaks notari ametikohta ei säilitata ning dokumentide üleandmisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 16. Peatamise lõppemisel ei pea notar sooritama uut notarieksamit, küll aga kandideerima notari ametikoha täitmise konkursil käesoleva seaduse §-des 7, 8 ja 10 sätestatud korras.

 (8) Notari enam kui ühekuuliseks ametikohustuste täitmisest eemalviibimiseks, välja arvatud haiguse, emapuhkuse, isapuhkuse, lapsendajapuhkuse ja vanemapuhkuse korral, kui ametisolekut ei peatata, on nõutav Notarite Koja luba.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

 (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 6 nimetatud juhul on notar kohustatud tagama pooleliolevate ametitoimingute nõuetekohase lõpetamise ning võimaluse tutvuda tema poolt säilitatavate dokumentidega ning saada nende ärakirju.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

§ 19.  Ametikohustuste täitmisest eemalviibimine
[Kehtetu - RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

3. peatükk NOTARI ASENDAMINE 

§ 20.  Notari asendamine

 (1) Notarite Koda nimetab notarile asendaja käesoleva seaduse § 18 lõike 3 punktides 2–4 ja lõikes 8 sätestatud juhtudel ning kui notar viibib ametikohustuste täitmisest eemal emapuhkuse, isapuhkuse, lapsendajapuhkuse või vanemapuhkuse tõttu ning tema ametitegevust ei peatata.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

 (2) Notari taotlusel võib Notarite Koda nimetada notarile alalise asendaja kalendriaastaks. Notari asendajal on lisaks notari asendamisele õigus samaaegselt notariga teha tõestamisseaduse §-s 38 nimetatud kinnitamistoiminguid.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]

 (3) Notari või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud notari asendaja haigestumise korral ning viiepäevase kuni ühekuulise ametikohustuste täitmisest eemalviibimise korral nimetab Notarite Koda notarile asendaja juhul, kui notarile ei ole määratud alalist asendajat käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras.

 (4) Notarite Koda võib nimetada notari asendaja kuni üheks aastaks juhul, kui notari ametikoht on ajutiselt täitmata.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]

 (41) Käesoleva seaduse § 18 lõike 3 punktides 3 ja 4 toodud juhtudel teeb notari ametitoiminguid ja täidab notaribüroo tegevusega seotud ülesandeid Notarite Koja nimetatud asendaja.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]

 (5) Notari asendamise korral käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud juhul on asendataval notaril keelatud teha ametitoiminguid.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

§ 21.  Notari asendaja

 (1) Notari asendajaks võib olla teine notar, endine notar või piisava praktilise kogemusega notarikandidaat.

 (2) Notari taotlusel võidakse nimetada notari asendajaks ka mõni teine Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kes vastab notarile esitatavatele nõuetele (välja arvatud kandidaaditeenistuse läbimine ja notarieksami sooritamine) ning on sooritanud notari asendaja eksami. Eksamikomisjoni koosseisu ja töökorra kinnitab Notarite Koda.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]

 (21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul kontrollitakse enne notari asendajaks taotleja eksamile lubamist taotleja usaldusväärsust vastavalt kohtute seaduse §-le 1171.
[RT I 2007, 67, 413 - jõust. 28.12.2007]

 (22) Notari asendajaks ei või olla endine notar, kes on notari ametist tagandatud, ega isik, kes on notari kandidaaditeenistusest vabastatud käesoleva seaduse § 28 lõike 2 punktis 2 või 4 nimetatud alusel. Notari asendajaks ei või olla ka notarikandidaat, kelle kandidaaditeenistus on peatunud ning kes on asunud tööle mujale kui Notarite Kotta või notaribüroosse või õppe- ja teadustööle.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

 (3) Isik, kes on nimetatud notari asendajaks, peab enne ametisse asumist andma valdkonna eest vastutavale ministrile notari ametivande, kui ta ei ole seda varem teinud.

 (4) Notari asendaja ametialased kohustused ja õigused algavad tema asendajakohale nimetamisega ja lõpevad asendajakohalt vabastamise päevast.

 (5) Notari asendajale kohaldatakse vastavalt notari kohta käivaid sätteid.

§ 22.  Notari asendaja tasu

 (1) Käesoleva seaduse § 20 lõike 4 kohaselt nimetatud notari asendaja saab tasu Notarite Kojalt selle poolt nimetatud suuruses. Notari asendaja poolt tehtud ametitoimingute eest laekunud tasu läheb Notarite Kojale, kes kannab ka notaribüroo ülalpidamise kulud.

 (2) Käesoleva seaduse § 20 lõigete 1–3 kohaselt kandidaaditeenistuse väljaõppe kestel notari asendajaks nimetatud notarikandidaat ei saa asendamise eest täiendavat tasu.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

§ 23.  Notari asendaja vastutus

 (1) Notari asendaja vastutab notariga samadel alustel.

 (2) Notari taotlusel nimetatud notari asendaja (§ 20 lõiked 1 ja 2) tegevusega tekitatud varalise kahju eest vastutavad notar ja tema asendaja solidaarselt.

 (3) Notarite Koja taotlusel nimetatud notari asendaja (§ 20 lõige 4) tegevusega tekitatud varalise kahju eest vastutavad Notarite Koda ja asendaja solidaarselt.

4. peatükk NOTARIKANDIDAAT 

§ 24.  Notarikandidaat

 (1) Notarikandidaadiks võib saada Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kelle suhtes pole teada ühtegi asjaolu, mis eeldaks sobimatust notarina töötamiseks.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

 (2) Notarikandidaadiks taotlejatele korraldab konkursi Notarite Koda. Konkursi tingimused ja korra kehtestab Notarite Koda.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]

 (3) Notarikandidaadiks taotleja nimetab kandidaaditeenistusse Notarite Koda.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]

§ 241.  Notarikandidaadiks taotleja usaldusväärsuse kontrollimine

  Notarikandidaadiks taotleja usaldusväärsuse kontrollimisel kohaldatakse kohtute seaduse § 1171.
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

§ 25.  Kandidaaditeenistus

 (1) Kandidaaditeenistus on Notarite Koja poolt kinnitatud programmi alusel toimuv väljaõpe ning Notarite Koja poolt antud ülesannete täitmine. Kandidaaditeenistuses olevate notarikandidaatide arvu määrab Notarite Koda. Kandidaadi teenistusalase tegevuse eest vastutab Notarite Koda. Notar tagab Notarite Koja poolt tema juurde suunatud notarikandidaadile väljaõppe eesmärgile vastava tegevuse.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]

 (2) Notarikandidaadi väljaõpe kestab kaks aastat ja lõpeb notarieksamiga. Notarite Koda võib väljaõppe kestust muuta.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]

 (3) Pärast notarieksami sooritamist kandidaaditeenistus peatub kuni kümneks aastaks.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

 (4) Notarikandidaadil, kelle kandidaaditeenistus on peatatud, on kohustus kandideerida notari ametikoha konkursil. Kui notarikandidaat mõjuva põhjuseta ei taotle konkursi alusel täidetavat notari ametikohta, kohaldatakse tema suhtes käesoleva seaduse § 28 lõike 2 punktis 3 sätestatut.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

 (5) Notarikandidaadil, kelle kandidaaditeenistus on peatatud, on keelatud tegutseda kutsealal, millel tegutsemine on vastuolus notari kutse-eetika nõuetega või sõltumatuse põhimõttega või muul viisil sobimatu notari ametiga.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

§ 26.  Notarikandidaadi tasu

  Notarikandidaat saab kandidaaditeenistuse ajal kuutasu Notarite Kojalt. Notarikandidaadi kuutasu suuruse kehtestab Notarite Koja üldkoosolek.

[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

§ 27.  Notarieksam

 (1) Väljaõppeprogrammi edukalt täitnud notarikandidaat peab sooritama notarieksami. Eksamikomisjoni koosseisu ja töökorra kinnitab Notarite Koda.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]

 (2) Notarikandidaat esitab enne notarieksamit Notarite Kojale aruande väljaõppe kohta.

 (3) Notarikandidaati juhendav notar esitab enne notarieksamit Notarite Kojale arvamuse notarikandidaadi sobivuse kohta notarina töötamiseks.

§ 28.  Kandidaaditeenistuse lõppemine

 (1) Kandidaaditeenistuse lõpetab Notarite Koda.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]

 (2) Kandidaaditeenistus lõpetatakse järgmistel alustel:
 1) notarikandidaadi algatusel;
 11) notarikandidaadi ja Notarite Koja kokkuleppel;
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]
 2) seoses notarikandidaadi tunnistamisega sobimatuks notarina töötamiseks;
 3) kui notarikandidaat pärast notarieksami sooritamist mõjuva põhjuseta ei taotle konkursi alusel täidetavat notari ametikohta;
 31) kümne aasta möödumisel kandidaaditeenistuse peatumisest;
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]
 4) kui notarikandidaadile on määratud distsiplinaarkaristuseks kandidaaditeenistuse lõpetamine.

 (21) Kandidaaditeenistuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alustel lõpetada ka ajal, kui kandidaaditeenistus on peatunud.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

 (3) Kandidaaditeenistus lõpeb notariks nimetamisega.

5. peatükk NOTARI AMETITEGEVUS 
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

§ 29.  Notari ametitoimingud

 (1) Notar teeb ametitoiminguid isikute taotlusel ja seadusega ettenähtud korras.

 (2) Ametitoimingu eest saab notar seaduses ettenähtud tasu. Kokkulepped seaduses sätestatud tasumäära muutmiseks on keelatud ja tühised.

 (3) Notari ametitoimingud on:
 1) tõestamistoiming tõestamisseaduse alusel, välja arvatud käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud tõestamistoimingud;
 2) pärimismenetluse läbiviimine;
[RT I, 09.10.2013, 1 - jõust. 28.10.2013]
 3) volikirja kehtetuks kuulutamine tõestamisseaduse alusel;
 4) tunnistuse (apostille’) väljaandmine välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooniga ühinemise seaduse alusel;
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 01.01.2010]
 5) lepitajast advokaadi või teise notari vahendusel sõlmitud kokkuleppe täidetavaks tunnistamine lepitusmenetlust reguleeriva seaduse alusel;
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 01.01.2010 lepitusmenetlust reguleeriva seaduse jõustumisel]
 6) juriidilise isiku taotlusel tema majandusaasta aruande edastamine registrit pidavale kohtule äriseadustiku § 67 lõike 4 punkti 1 alusel kehtestatud korras;
 7) abielu sõlmimise ja lahutamise kinnitamine ning abielukande ja abielulahutuse kande tegemine perekonnaseaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse alusel, abieluvarakande tegemine abieluvararegistri seaduses sätestatud korras ning abieluvararegistris andmete sisaldumise kohta tõendi väljastamine abieluvararegistri seaduses sätestatud korras;
[RT I, 21.12.2016, 1 - jõust. 01.03.2018]
 8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 351, 20.12.2012, lk 1–32) artikli 60 ja II lisa alusel tunnistuse väljaandmine Eestis täitmisele kuuluva notariaaldokumendi koostamise kohta;
[RT I, 31.12.2014, 1 - jõust. 10.01.2015]
 81) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012, mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist (ELT L 201, 27.07.2012, lk 107–134), artikli 59 lõike 1 ja II lisa alusel tunnistuse väljaandmine notariaaldokumendi õigusliku jõu kohta Eestis ning artikli 60 lõike 2 ja II lisa alusel tunnistuse väljaandmine Eestis täitmisele kuuluva notariaaldokumendi koostamise kohta;
[RT I, 10.03.2016, 2 - jõust. 20.03.2016]
 82) nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (ELT L 007, 10.01.2009, lk 1–79) artikli 48 lõike 3 ning III ja IV lisa alusel väljavõtte väljaandmine Eestis täitmisele kuuluva notariaaldokumendi koostamise kohta;
[RT I, 10.03.2016, 2 - jõust. 20.03.2016]
 9) raha, väärtpaberite ning dokumentide hoiule võtmine;
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]
 10) kinnistus- või registriosakonna peetavasse registrisse kantud andmetega või selles registris säilitatava dokumendiga tutvumise võimaldamine;
[RT I, 09.10.2013, 1 - jõust. 28.10.2013]
 11) ettevõtja taotlusel teate või taotluse edastamine majandushaldusasutusele majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 9 lõike 3 alusel, majandushaldusasutuselt dokumentide või muu teabe vastuvõtmine majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 9 lõike 4 alusel ning haldusakti ettevõtjale kättetoimetamine majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 60 lõike 4 alusel;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
 12) ettevõtja taotlusel andmete registrisse kandmine majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 58 lõike 2 alusel;

[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
 13) juriidilise isiku taotlusel tegeliku kasusaaja andmete esitamine.
[RT I, 22.02.2019, 2 - jõust. 01.02.2020]

§ 30.  Ametitoiminguga kaasnev õigusabi ja esindamine

 (1) Abielu sõlmimise või lahutamise avalduse vastuvõtmisel selgitab notar avaldajatele vastavalt abiellumise või lahutamisega seotud ja kaasnevaid õiguslikke tagajärgi, sealhulgas ülalpidamiskohustusi perekonnas.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 01.07.2010]

 (11) Notar selgitab enne abielu lahutamise avalduse vastuvõtmist välja lõplikult kohaldatava õiguse. Notar selgitab avaldajatele abielu lahutamisele kohaldatava õiguse kokkuleppe sõlmimise võimalust ning kohaldatava õiguse sisu ja tagajärgi.
[RT I, 10.03.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]

 (2) Notar esindab osalejaid ametitoiminguga seoses kohtu- ja haldusasutuses, sealhulgas:
 1) koostab ja edastab tõestatud tehingu registreerimiseks avalduse, samuti avalduse tagasivõtmise avalduse;
 2) koostab ja edastab kohtu kinnistus- või registriosakonnas registreerimiseks notariaalselt kinnitatud avalduse, samuti avalduse muutmise ja tagasivõtmise avalduse.
[RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010]

 (21) Osalejate soovil koostab ja esitab notar ametitoiminguga seoses osalejate nimel määruskaebusi ja vaideid registripidaja tegevuse vaidlustamiseks ning esindab osalejaid seoses ametitoiminguga, kui tõestatud tehing kuulub registrisse kandmisele.

[RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010]

 (3) Ametitoimingus osalejate nimel tehtud avaldus, määruskaebus ja vaie, millel on notari allkiri ja pitsatijäljend või digitaalse dokumendi puhul notari digitaalallkiri, kehtivad kui notariaalselt kinnitatud avaldus, määruskaebus ja vaie. Allkirja õigsuse notariaalset kinnitamist ja eraldi volitust osalejate esindamiseks ei ole vaja.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

 (4) Osalejate soovil on notar õigustatud ja kohustatud koostama ja edastama tõestatud tehinguga seotud teateid ja taotlusi, mis õiguskäibes sellise tehinguga tavapäraselt kaasnevad.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ametikohustuse ulatuse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

 (6) Kui seadus ei sätesta teisiti, peavad kohtu- ja haldusasutused esitama notarile tema nõudel ametitoimingu tegemiseks vajalikke dokumente või nende ärakirju.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

§ 31.  Ametitoiminguga kaasnev registrite kontrollimine

 (1) Ametitoimingu õigsuse tagamiseks kontrollib notar toiminguga seotud andmeid asjakohastest registritest. Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada registrite kasutamise täpse korra.

 (2) Notar võib notariaaldokumendina või selle osana väljastada registriseisu tõendi või kinnitatud väljatrüki, millel on samasugune tõenduslik tähendus nagu registripidaja väljaantud tõendil või väljatrükil.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

§ 32.  Notari ametiteenused

 (1) Notar avaldab käesoleva seaduse § 46 lõikes 2 nimetatud veebilehel andmed selle kohta, milliseid ametiteenuseid ta osutab.

 (2) Notari tasu ametiteenuse osutamise eest lepitakse enne teenuse osutamist notari ning teenuse taotleja vahel kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

 (3) Ametiteenused on:
 1) õigusnõustamine väljaspool tõestamistoimingut;
 2) maksundus- ning välismaa õiguse alane nõustamine väljaspool tõestamistoimingut või selle raames;
 3) lepitamine vastavalt lepitusseadusele;
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 01.01.2010 lepitusmenetlust reguleeriva seaduse jõustumisel]
 4) tegutsemine vahekohtunikuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel;
 5) enampakkumise, hääletamise, loosimise ja liisuheitmise läbiviimine ning tulemuste tõestamine tõestamisseaduse alusel;
 6) vannutamine ja vande all antava tunnistuse tõestamine tõestamisseaduse alusel;
 7) väljaspool käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud ametikohustusi avalduse ja teate edastamine ning tõendi väljaandmine sellise edastamise toimumise või võimatuse kohta tõestamisseaduse alusel;
 71) äriseadustiku §-s 631 nimetatud kontaktisiku teenuse osutamine;
[RT I, 20.04.2017, 1 - jõust. 15.01.2018]
 8) raha, välja arvatud sularaha, väärtpaberite, dokumentide ja muude esemete hoiule võtmine, kui see ei ole ametitoiming ega sellega kaasnev ametikohustus;
 9) [kehtetu - RT I, 23.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2020]
 10) ettevõtja esitatud selgitustaotlustele vastamine majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud korras.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 33.  Nõustamine ametiteenusena

 (1) Nõustamine ametiteenusena võib hõlmata ka dokumendi koostamist ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist notari vahendusel, samuti isiku esindamist haldusmenetluses, kohtus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 475 lõike 1 punktides 1, 3–5, 8–11 ja 13–14 nimetatud hagita asja menetluses ning pärija esindamist pärandvara pankrotimenetluses.

[RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010]

 (2) Esindamine kohtus registriasja menetluses on ametiteenus vaid ulatuses, milles see ei ole seotud notari tõestatud tehinguga.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 30.08.2009]

§ 34.  Lepitamine ja vahekohtunikuna tegutsemine

 (1) Notar võib osutada lepitaja teenust nii iseseisvalt kui ka Notarite Koja lepitus- ja vahekohtu kaudu ning vahekohtuniku teenust Notarite Koja lepitus- ja vahekohtu kaudu.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 30.08.2009]

 (2) Lepitamisel järgib notar tõestamisseaduse §-s 18 sätestatud selgitamiskohustust ning dokumenteerib lepituse käigu.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 01.01.2010 lepitusmenetlust reguleeriva seaduse jõustumisel]

§ 35.  Hoiustamine

 (1) Notar võtab ametitoiminguna hoiule raha, väärtpabereid ja dokumente. Notar ei võta hoiule sularaha.

 (2) Hoiustamine on tõestamistoiminguga kaasnev ametikohustus, kui see on seotud sama notari poolt tõestatava tehinguga ja hoiulevõtmist taotlevatel isikutel on tehingust tulenev õigustatud huvi tehingu täitmise tagamiseks hoiustamise teel.

 (3) Muu hoiustamine väljaspool võlaõigusseaduse § 120 ja käesoleva paragrahvi lõiget 2 on notari ametiteenus.

 (4) Hoiulevõtmise aluseks on hoiustamist taotleva isiku notariaalselt kinnitatud avaldus, kui see ei sisaldu juba tagatava tehingu kohta koostatavas notariaalaktis.

 (5) Hoiustatu käsutamine on lubatud üksnes hoiustatu väljaandmiseks õigustatud isikule või tema poolt nimetatud kolmandale isikule või hoiustatu tagastamiseks hoiustajale.

 (6) Notar keeldub hoiustatu käsutamisest, kui käsutamisega rikutaks tagatava tehingu sõlminud isikute või kolmandate isikute õigusi.

[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

§ 36.  Ametitoimingu tegemise ja ametiteenuse osutamise koht

 (1) Isik võib notari ametitoimingut või ametiteenust taotleda ükskõik milliselt notarilt, kui seadus ei sätesta teisiti.

 (2) Notar teeb ametitoimingud oma büroos.

 (3) Isiku soovil teeb notar põhjendatud juhtudel ametitoimingu oma tööpiirkonnas väljaspool bürood.

 (4) Notar võib avaldajate soovil abielu sõlmimise kinnitada väljaspool oma bürood ja tööpiirkonda.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 01.07.2010]

 (5) Ametiteenuseid osutab notar oma tööpiirkonnas. Käesoleva seaduse § 32 lõike 3 punktides 3–5 nimetatud ametiteenuseid võib notar osutada ka väljaspool oma tööpiirkonda.

 (51) Ametitoiminguid on võimalik teha ka tõestamisseaduse § 1 lõikes 31 nimetatud kaugtõestamise teel.
[RT I, 22.02.2019, 2 - jõust. 01.02.2020]

 (52) Kaugtõestamise teel tehtavate ametitoimingute nimekiri kehtestatakse tõestamisseaduse § 13 lõike 8 alusel.
[RT I, 22.02.2019, 2 - jõust. 01.02.2020]

 (6) Väljaspool Eestit on notari ametitegevus keelatud ning seda keeldu rikkudes tehtud ametitoimingud ning ametiteenuse osutamisena tehtud tõestamistoimingud on tühised.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

 (7) Ametitoimingu tegemise korral tõestamisseaduse § 1 lõikes 31 nimetatud kaugtõestamise teel loetakse ametitoimingu tegemise kohaks Eesti.
[RT I, 22.02.2019, 2 - jõust. 01.02.2020]

§ 37.  Notari ametitoimingu tegemise eeldused

 (1) Notar teeb ametitoimingu pärast seda, kui on olemas kõik vajalikud dokumendid ja andmed ning tehtud ettenähtud maksed.

 (2) Tehingu puhul, mis tuleb seaduse kohaselt tõestada tõestamisseaduse teise peatüki alusel, on tehingus osalejal õigus nõuda, et notar teeks tehingu kohta koostatava notariaalakti projekti talle kättesaadavaks vähemalt kaks tööpäeva enne tehingu tõestamist.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

§ 38.  Ametitoimingu tegemise ja ametiteenuse osutamise edasilükkamine ja peatamine

 (1) Ametitoimingu tegemine või ametiteenuse osutamine lükatakse edasi:
 1) täiendavate andmete või dokumentide kogumise puhul kuni nende saamiseni;
 2) ekspertiisi tegemise puhul kuni eksperdiarvamuse saabumiseni;
 3) asjast huvitatud isiku taotlusel, kes soovib kohtus vaidlustada notari ametitoimingu või ametiteenuse sisusse puutuvat fakti või õigust, ühekordselt kuni kümneks päevaks.

 (2) Ametitoimingu tegemine ja ametiteenuse osutamine peatatakse hagi tagamise või esialgse õiguskaitse kohtumääruse alusel kuni keelu äralangemiseni.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

§ 39.  Muud ametitegevuse piirangud

 (1) Ametitoimingutele, ametiteenuse osutamisena tehtavatele tõestamistoimingutele ning vahekohtuniku teenuse osutamisele kohaldatakse tõestamisseaduse §-des 3, 4, 7 ja 8 sätestatud piiranguid ja tühisuse aluseid. Muu hulgas on notaril keelatud:
 1) osaleda vahekohtunikuna vaidluse lahendamises, kui vaidlus on tekkinud seoses tema või temaga ühist bürood pidava notari poolt tõestatud tehinguga;
 2) kinnitada käesoleva seaduse § 29 lõike 3 punktis 4 nimetatud tunnistusega oma allkirja või pitseri ehtsust ja enda pädevust;
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 01.01.2010]
 3) tunnistada käesoleva seaduse § 29 lõike 3 punkti 5 kohaselt täidetavaks enda vahendusel sõlmitud kokkuleppeid.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 01.01.2010 lepitusmenetlust reguleeriva seaduse jõustumisel]

 (2) Käesoleva seaduse § 29 lõike 3 punktis 8 nimetatud tunnistuse väljastab tehingu tõestanud notar. Ametist lahkunud notari poolt tõestatud tehingu kohta võib tunnistuse välja anda ükskõik milline sama tööpiirkonna notar.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

 (3) Kui ametitegevuse piirangute kohaldamisel toimingu suhtes, mida võib teha ainult teatud tööpiirkonna notar, tekib olukord, kus ükski selle piirkonna notar ei ole toimingu tegemiseks õigustatud, määrab õigustatud notari Notarite Koda.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]

§ 40.  Notari ametitegevuse registreerimine ja aruandlus

 (1) Kõik notari ametitoimingud ja -teenused registreeritakse ametitegevuse raamatus.

 (2) Notari ametitegevuse raamatute liigid, vormi ja pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (3) Vajaduse korral antakse sellele isikule, kelle taotlusel või kelle suhtes toiming tehti või kellele teenus osutati, tema kirjaliku avalduse alusel väljavõte ametitegevuse raamatust.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

 (4) Notar esitab Notarite Kojale iga kvartali kohta oma ametitegevuse statistilise aruande. Notarite Koda määrab kindlaks aruandluseks vajalike andmete loetelu ning aruande esitamise viisi.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]

§ 41.  Ametitoimingu tegemisest ja ametiteenuse osutamisest keeldumine

 (1) Notar keeldub ametitoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud alustel.

 (2) Ametiteenuse osutamisest võib notar keelduda ega pea keeldumist põhjendama.

 (3) Kui notar nõustus ametiteenust osutama, võib ta edasisest osutamisest keelduda üksnes siis, kui ilmneb tõestamisseaduse §-s 4 loetletud asjaolu või muu mõjuv põhjus.

 (4) Kui notar keeldus ametitoimingu tegemisest või katkestas ametiteenuse osutamise, võib toimingu või teenuse taotleja nõuda notarilt kirjalikku õiendit keeldumise või katkestamise põhjuste kohta. Notar annab sellise õiendi kolme tööpäeva jooksul õiendi nõudmisest arvates.

 (5) Isik, kellele tehtavast ametitoimingust notar keeldus, võib nõuda ametitoimingu tegemise taotluse uuesti läbivaatamist hagita menetluses.

 (6) Kui notar keeldus ametitoimingu tegemisest või katkestas ametiteenuse osutamise, peab ta taotlejale selgitama tema õigusi, mis tulenevad käesoleva paragrahvi lõigetest 4 ja 5.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

§ 42.  Notari ametitoimingute tegemine ja ametiteenuste osutamine välismaalastele

  Teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud võivad isiklikult või oma esindaja kaudu taotleda notari ametitoimingute tegemist ning ametiteenuste osutamist samas korras nagu Eesti kodanikud.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

6. peatükk NOTARITE KODA 

§ 43.  Notarite Koja õiguslik seisund

 (1) Notarite Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mille liikmeks on kõik notarid.

 (2) Notarite Koda tegutseb käesoleva seaduse ning oma põhikirja alusel, mille võtab vastu Notarite Koja koosolek ja kinnitab valdkonna eest vastutav minister.

 (3) Notarite Koja põhikirjas sätestatakse Notarite Koja organite töökorraldus, organite ning notarite vahelised õigussuhted, Notarite Koja asjaajamise ja majandamise kord ning reguleeritakse muid Notarite Koja pädevuses olevaid küsimusi.

 (4) Haldusjärelevalvet Notarite Koja tegevuse õiguspärasuse üle teostab Justiitsministeerium, kes võib nõuda Notarite Koja eestseisuselt haldusjärelevalve teostamiseks vajalike dokumentide esitamist ja protestida halduskohtus Notarite Koja organi akti või toimingu.

[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]

 (5) Notarite Koda esitab Justiitsministeeriumile tema määratud ajal aruande Notarite Koja, notarite ja notarikandidaatide tegevuse, sealhulgas Notarite Koja poolt käesoleva seaduse § 44 lõike 2 punkti 71 alusel notaritele hüvitatud summade ning notari tasu maksmisest vabastamise juhtude arvu ja liigi kohta lõppeval aastal ning töökava Notarite Koja põhiliste ülesannete täitmiseks järgneval aastal.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]

 (6) Justiitsministeerium, otsustades oma pädevusse kuuluvaid notariaadialaseid küsimusi, kuulab eelnevalt ära Notarite Koja arvamuse ja ettepanekud.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]

 (7) Notarite Koda registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud korras.

§ 44.  Notarite Koja tegevus

 (1) Notarite Koja eesmärgiks on:
 1) kontrollida notarite kohusetundlikku ja laitmatut ametipidamist, kutse-eetika järgimist, väärikat käitumist ning Notarite Koja otsuste ja juhendite täitmist;
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
 11) valvata notarite poolt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle;
[RT I 2008, 3, 21 - jõust. 28.01.2008]
 2) ühtlustada notarite ametialast praktikat;
 3) korraldada notarite ning notaribüroode töötajate koolitust;
 4) korraldada kandidaaditeenistust;
 41) korraldada Notarite Koja lepitus- ja vahekohtu tegevust;
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 30.08.2009]
 5) teostada käesoleva seaduse §-s 5 nimetatud haldusjärelevalvet ja osutada Justiitsministeeriumile kaasabi haldusjärelevalve teostamisel;
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]
 6) hallata ja arendada Notarite Koja peetavaid infosüsteeme;
[RT I, 21.12.2016, 1 - jõust. 01.03.2018]
 7) notari tasu maksmisest vabastamise kohta tehtud kohtulahendite täitmine.

 (2) Oma eesmärkide täitmiseks Notarite Koda:
 1) esindab notareid ametiasutuste ning muude kodu- ja välismaiste institutsioonide juures;
 2) koostab soovitusi notarite ametialase praktika ühtlustamiseks;
 21) koostab soovituslikud lepitus- ning vahekohtukokkuleppe näidistekstid ja menetlusreeglid Notarite Koja lepitus- ja vahekohtu vahenduseta läbiviidava lepitus- ja vahekohtumenetluse reguleerimiseks niivõrd, kuivõrd seadus ei sätesta kohustuslikke menetlusnorme;
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 30.08.2009]
 3) nõuab notaritelt kirjalikke selgitusi nende suhtes esitatud kaebuste kohta, vajaduse korral algatab distsiplinaarmenetluse;
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]
 31) teostab järelevalvet notarite poolt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle;
[RT I 2008, 3, 21 - jõust. 28.01.2008]
 4) kehtestab notarite kohustuslikud maksed Notarite Kojale;
 5) loob Notarite Koja juurde palgalisi ametikohti;
 6) eraldab oma eelarvest raha notarile, kelle tulu on temast mittesõltuvatel asjaoludel ametipidamiseks ebapiisav, kuid kelle ametisolek on hädavajalik vastava tööpiirkonna elanike teenindamiseks;
 7) vajadusel toetab oma eelarvest pensionil olevaid notareid ja nende pereliikmeid;
 71) hüvitab oma eelarvest notari tasu maksmisest täieliku või osalise vabastamise korral notarile kohtulahendis märgitud notari tasu selle osa, mille tasumisest taotleja vabastati;
 8) võib omandada ja käsutada kinnis- ja vallasvara, mis on vajalikud käesolevas seaduses nimetatud ülesannete täitmiseks;
 9) kasutab teisi seaduse ja põhikirjaga kooskõlas olevaid tegevusviise.

 (3) Notarite Kojal on õigus anda kooskõlas käesoleva seaduse ja teiste õigusaktidega täpsustavaid, notaritele siduvaid juhendeid:
 1) käesoleva seaduse § 2 lõigetes 3 ja 4, § 11 lõikes 6 ning §-s 12 sätestatu tagamiseks;
 2) ametitoimingus osalejate ning kolmandate isikute varaliste huvide kaitseks;
 3) ühise büroo pidamise ja ühiste ametiruumide kasutamise kohta;
 4) notari avalikkuse ees esinemise ning notaribüroo välise tähistuse kohta;
 5) notaribüroo töötajate töökoormuse ja väljaõppe korraldamise kohta;
 6) notari erialase täiendõppe mahu ja selles osalemise kohta;
 7) väljaspool notaribürood ja notari tööpiirkonda ametitoimingute tegemise kohta;
 8) notarikandidaadile notaribüroos antava väljaõppe kohta;
 9) ametikohustuste kohta suhtlemisel teiste notarite, kohtute, ametiasutuste ja advokaatidega ning tõestamismenetlusse kaasatud isikutega;
 10) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud hoolsusmeetmete ja protseduurireeglite täitmise kohta;

[RT I 2008, 3, 21 - jõust. 28.01.2008]
 11) käesoleva seaduse § 16 lõikes 5 nimetatud dokumentide säilitamise tähtaegade ja säilitamise ning üleandmise korra kohta.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

 (4) Notarite Koda tagab tasuta avaliku ja äritoimikuga tutvumise ühe notaribüroo kaudu Harju, Tartu, Pärnu ja Ida-Viru maakonnas.
[RT I, 09.05.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

§ 441.  Notarite infosüsteem

 (1) Notarite elektrooniline infosüsteem (edaspidi e-notar) sisaldab digitaalset notariaalarhiivi ja notari ametitegevuse raamatuid ning võib sisaldada muid notari tööks vajalikke funktsioone.

 (2) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada, millises ulatuses peab e-notar võimaldama digitaalset andmevahetust riiklike andmekogudega.

 (3) Digitaalses notariaalarhiivis säilitatakse käesoleva seaduse § 16 lõike 12 alusel salvestatud dokumente.

 (4) E-notarisse salvestatud andmetele laieneb käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud saladuse hoidmise kohustus. Notarite Koda ja notarid tagavad e-notari andmekaitse.

 (5) Notaril on e-notaris juurdepääs enda salvestatud andmetele. Notar võib kontrollida teise notari salvestatud andmeid, kui talle on tõestamistoimingu alusena esitatud teise notari tehtud notariaalakt või -märge.

[RT I 2007, 67, 413 - jõust. 28.12.2007]

§ 442.  Tunnistuste (apostille’de) register

 (1) Notarite poolt väljastatud tunnistuste (apostille’de) üle arvestuse pidamiseks peab Notarite Koda tunnistuste (apostille’de) registrit. Registrit peetakse elektrooniliselt. Register sisaldab ka Eesti avalikke dokumente väljastavate asutuste pitserinäidiseid, nimetatud dokumente allkirjastavate isikute allkirjanäidiseid ja andmeid allkirjastaja nime, ametinimetuse ning ametis oleku aja kohta, samuti kantakse registrisse selle isiku ees- ja perekonnanimi, kes esitab avaliku dokumendi tunnistusega (apostille’ga) kinnitamiseks.

 (2) Avalikke dokumente väljastav asutus saadab omal algatusel või Notarite Koja nõudmisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud näidised ja andmed Notarite Koja poolt kehtestatud vormi ning saatmise viisi järgides Notarite Kojale.

 (3) Tunnistuste (apostille’de) registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I 2009, 67, 460 - jõust. 01.01.2010]

§ 443.  Pärimisregistri pidamine

 (1) Notarite Koda peab pärimisregistrit.

 (2) Pärimisseaduse § 1771 lõikes 4 nimetatud juhul teeb Notarite Koda pärimisregistrisse kande.
[RT I, 10.03.2016, 2 - jõust. 20.03.2016]

 (3) Pärimisseaduse § 179 lõikes 22 nimetatud juhul väljastab Notarite Koda teavet pärimisregistrisse kantud andmete kohta.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toimingu eest on Notarite Kojal õigus võtta tasu pärimisseaduses sätestatud korras.
[RT I, 09.10.2013, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 444.  Notarite nimekiri

 (1) Notarite Koda peab notarite nimekirja, kuhu kantakse järgmised andmed:
 1) ees- ja perekonnanimi;
 2) isikukood;
 3) aadress ja sihtnumber;
 4) ametitegevuse algus- ja lõpukuupäev;
 5) ametitegevuse peatamise algus- ja lõpukuupäev;
 6) põhitegevusala;
 7) Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori kood.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed on kättesaadavad avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.10.2018]

§ 45.  Notarite Koja õigus kasutada riigivapi kujutist
[Kehtetu - RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]

§ 46.  Notarite Koja Interneti-kodulehekülg

 (1) Notarite Koda teeb oma veebilehel kättesaadavaks avalikkusele vajaliku teabe notarite kohta, eelkõige notaribüroode aadressid, vastuvõtuajad ja sidevahendite numbrid, ning käesoleva seaduse § 44 lõike 3 alusel antud juhendid.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

 (2) Notarite Koja veebilehel avaldatakse teave, milline notar milliseid käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud ametiteenuseid pakub.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

§ 47.  Notarite Koja koosoleku kokkukutsumine ja otsuste vastuvõtmine

 (1) Notarite Koja korralised koosolekud toimuvad üks kord aastas.

 (2) Erakorralised koosolekud kutsutakse kokku:
 1) Notarite Koja eestseisuse algatusel;
 2) valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul;
 3) vähemalt 1/5 Notarite Koja liikmete nõudel.

 (3) Koosoleku kutsub kokku Notarite Koja eestseisus, teatades oma liikmetele koosoleku aja, koha ja päevakorra vähemalt kaks nädalat ette.

 (4) Valdkonna eest vastutav minister kutsub Notarite Koja koosoleku kokku, kui lahendamist vajavad edasilükkamatud notariaati puudutavad probleemid (käesoleva paragrahvi lõike 2 punkt 2). Valdkonna eest vastutav minister määrab ka koosoleku päevakorra. Erakorralise koosoleku kokkukutsumisel võib valdkonna eest vastutav minister teha ettepaneku uue eestseisuse valimiseks, kui Notarite Koda ei ole olulisel määral suutnud täita tema ees seisvaid ülesandeid.

 (5) Koosolekust võtab Notarite Koja liige osa isiklikult või esindaja kaudu. Esindajaks võib olla teine notar volikirja alusel.

 (6) Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel on esindatud vähemalt 2/3 Notarite Koja liikmete üldarvust. Koosoleku otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.

§ 48.  Notarite Koja koosoleku pädevus

 (1) Notarite Koja koosolek võib oma päevakorda võtta ja otsustada kõiki Notarite Koja pädevusse kuuluvaid küsimusi.

 (2) Ainult koosolek võib otsustada järgmisi küsimusi:
 1) põhikirja vastuvõtmine;
 2) käesoleva seaduse § 44 lõikes 3 nimetatud juhendite andmine;
 3) eestseisuse valimine;
 4) aastaeelarve kinnitamine;
 5) notarite poolt Notarite Kojale tehtavate kohustuslike maksete suuruse kehtestamine;
 6) majandusaasta aruande kinnitamine;
 7) revisjonikomisjoni valimine;
 8) aukohtu valimine;
 9) audiitori määramine.

 (3) Koosolek võib anda eestseisusele õiguse teha mõjuvatel põhjustel Notarite Koja eelarves muudatusi, mis esitatakse järgmisele koosolekule kinnitamiseks.

§ 481.  Notarite Koja organite valimine

 (1) Notarite Koja organid valitakse Notarite Koja koosolekul järgmiste põhimõtete kohaselt:
 1) iga organi liikmed valitakse eraldi;
 2) hääletamine on salajane;
 3) valituks osutub rohkem hääli saanud kandidaat, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teistsugust hääletamise nõuet.

 (2) Notarite Koja eestseisust valides valitakse kõigepealt Notarite Koja esimees ja aseesimees ning siis ülejäänud eestseisuse liikmed.

 (3) Notarite Koja esimehe valimisel osutub valituks kandidaat, kelle poolt on antud üle poole hääletamisest osavõtnute häältest. Kui ükski kandidaat ei ole saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse valimiste teine voor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Selles voorus teisest kandidaadist rohkem hääli saanud kandidaat osutub valituks. Häälte võrdse jagunemise korral heidetakse liisku.
[RT I 2003, 18, 100 - jõust. 07.03.2003]

§ 49.  Notarite Koja eestseisuse koosseis ja istungid

 (1) Notarite Koja eestseisus koosneb Notarite Koja esimehest, aseesimehest ning eestseisuse liikmetest.
[RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006]

 (2) Eestseisus valitakse kolmeks aastaks.

 (3) Eestseisuse istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus ja need kutsub kokku Notarite Koja esimees.

§ 50.  Notarite Koja eestseisuse ja esimehe pädevus ning saladuses hoidmise kohustus

 (1) Notarite Koja eestseisus täidab Notarite Koja koosolekute vahelisel ajal kõiki Notarite Koja ülesandeid, mis ei kuulu revisjonikomisjoni, aukohtu või eranditult Notarite Koja koosoleku pädevusse. Eestseisus tagab Notarite Koja põhikirja täitmise ning Notarite Koja koosolekute otsuste elluviimise.

 (2) Notarite Koja esimees esindab Notarite Koda kõigis õigustoimingutes.

 (3) Notarite Koja eestseisusesse, revisjonikomisjoni ja aukohtusse kuuluvad notarid ning Notarite Koja teenistujad ei tohi avaldada neile nende tegevusega teatavaks saanud andmeid notari ametitoimingute sisu kohta. Nad võivad neid andmeid kohtus avaldada ainult eestseisuse loal. Andmete saladuses hoidmise kohustus säilib ka pärast Notarite Koja organi koosseisust või Notarite Koja teenistusest lahkumist.

§ 51.  Revisjonikomisjon

 (1) Notarite Koja revisjonikomisjon revideerib Notarite Koja majandustegevust ja asjaajamist oma algatusel või vähemalt 1/5 notarite nõudel.

 (2) Eestseisus esitab Notarite Koja majandusaasta aruande enne Notarite Koja koosolekule kinnitamiseks esitamist revisjonikomisjonile arvamuse avaldamiseks.

 (3) Revisjonikomisjon valitakse vähemalt kolmeliikmelisena kuni kolmeks aastaks. Revisjonikomisjoni liige ei või kuuluda eestseisusesse ega aukohtusse.

 (4) Revisjonikomisjon võtab otsuseid vastu liikmete poolthäälte enamusega.

§ 52.  Aukohus

 (1) Notarite Koja aukohus (edaspidi aukohus) arutab isiku, notari, notarikandidaadi, notari asendaja, eestseisuse, revisjonikomisjoni või Justiitsministeeriumi algatusel notari, notarikandidaadi ja notari asendaja ametipidamise, kutse-eetika ja käitumise kohta esitatud kaebusi. Poolte soovil lahendab aukohus vahekohtuna notarite, notarikandidaatide ja notari asendajate omavahelisi auasju.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]

 (2) Aukohtul on õigus nõuda asja arutamisel asjaosalistelt selgitusi. Kui aukohus lahendab poolte soovil vahekohtuna notarite, notarikandidaatide ja notari asendajate omavahelisi auasju, on asjaosalistel õigus viibida asja arutamise juures.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]

 (3) Aukohtul on õigus algatada aukohtumenetlus või teha Justiitsministeeriumile ettepanek notari ametist vabastamiseks. Vahekohtuna on aukohtul õigus kohustada eksinud poolt vabandama. Aukohtu seisukohad arutlusel olnud asjade kohta tehakse teatavaks kõigile notaritele, notarikandidaatidele, notari asendajatele ning Justiitsministeeriumile.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]

 (4) Aukohus moodustatakse üheteistkümneliikmelisena kolmeks aastaks. Aukohtusse kuulub viis Notarite Koja koosoleku poolt valitud notarit, viis kohtunike täiskogu valitud ringkonna- või riigikohtunikku ja üks õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi andva kõrgkooli poolt määratud õigusteadlane. Aukohus arutab asja vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Aukohtu liikmeks võib valida notari, kes on tegutsenud notarina vähemalt viis aastat. Aukohtu esimees valitakse aukohtu liikmete hulgast.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]

 (5) Aukohus võtab otsuseid vastu liikmete poolthäälte enamusega. Kui aukohtu liige ei saa arutatavas asjas olla erapooletu, peab ta arutamisest taanduma. Taandunud liiget asendab asendusliige.

 (6) Aukohtu liige ei või kuuluda eestseisusesse ega revisjonikomisjoni.

 (7) Aukohtumenetlus viiakse läbi notari distsiplinaarvastutuse seaduses sätestatud korras.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]

§ 521.  Notarite Koja lepitus- ja vahekohus

 (1) Notarite Koja lepitus- ja vahekohus on vaidluste kohtuvälise lahendamise organ.
[RT I, 19.03.2019, 8 - jõust. 01.04.2019]

 (2) Notarite Koda kehtestab lepitus- ja vahekohtu reglemendi, milles sätestatakse lepitus- ja vahekohtu pädevus ja menetlus, arvestades tsiviilkohtumenetluse ning lepitusseaduse imperatiivseid sätteid, ja tasu.

 (3) Notarite Koja lepitus- ja vahekohtu tegevuse suhtes ei kohaldata lepitusseaduse 6. peatükki.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 30.08.2009]

7. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 53.  Tõestamisõiguslikud isikud ja asutused

 (1) Tõestamistoimingu võivad notari asemel teha järgmised ametiisikud ja -asutused:
 1) konsulaarametnik – konsulaarseaduses sätestatud tingimustel;
 2) valla- ja linnasekretär – dokumendi ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamisel ning pensioni, elatisraha ja toetuste vastuvõtmise volikirja ning pensioni ja toetuste teise isiku arveldusarvele kandmise avalduse tõestamisel;
[RT I 2009, 51, 349 - jõust. 15.11.2009]
 3) avalik arhiiv – arhivaali ärakirja ja väljavõtte ning arhiiviteatise õigsuse kinnitamisel;
 4) kohtunik, kohtunikuabi, kohtu kantseleijuhataja, kohtu arhivaar ning kinnistus- ja registrisekretär – kohtus säilitatava dokumendi ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamisel;
 5) maamõõtja – piiriprotokollile ja kinnisasjade jagamise, liitmise, piiride muutmise ning kinnisasja osade vahetamise plaanile antud kinnisasja omaniku allkirja õigsuse kinnitamisel;
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
 51) ümberkruntimist läbi viima õigustatud isik – maakorralduse osalise ja piiratud asjaõiguse omaja ümberkruntimiskavale antud allkirja õigsuse kinnitamisel;
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
 6) vandetõlk – dokumendi tõlke ja ärakirja õigsuse kinnitamisel;
[RT I 2007, 67, 413 - jõust. 28.12.2007]
 7) vangladirektor – kinnipeetava ja vahistatu allkirja õigsuse ning kinnipeetava taotlusel dokumendi ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamisel.

 (11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 ei kohaldata kohtute seaduse § 15 lõikes 2 ja § 16 lõikes 2 nimetatud registrite dokumentide ärakirjade ja väljavõtete õigsuse kinnitamisele.

[RT I, 09.05.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

 (2) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus anda määrusi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 3, 4 ja 7 nimetatud isikute ja asutuste pädevuses olevate tõestamistoimingute vormistamise, registreerimise ja Justiitsministeeriumile sellekohase statistilise aruandluse esitamise kohta.

§ 54.  Notari atesteerimine

 (1) Notarid, kes on nimetatud või nimetatakse ametisse enne 2002. aasta 1. jaanuari, kuuluvad atesteerimisele. Atesteerimine viiakse läbi ajavahemikus 2003. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.

 (2) Atesteerimisel kontrollitakse notari teadmiste ja kutseoskuste vastavust ametikohale. Atesteerimine toimub eksami vormis, mille sisu ja toimumise kava kinnitab valdkonna eest vastutav minister.

 (3) Atesteerimise viib läbi atesteerimiskomisjon (edaspidi komisjon). Komisjoni kuuluvad kaks Justiitsministeeriumi ametnikku valdkonna eest vastutava ministri määramisel, kaks Notarite Koja poolt nimetatud notarit, kaks Riigikohtu esimehe poolt nimetatud kohtunikku ja kaks akadeemilise õigusteadusliku kõrgharidusega isikut valdkonna eest vastutava ministri määramisel. Komisjoni töökorra ja koosseisu kinnitab valdkonna eest vastutav minister.

 (4) Komisjoni otsusega loetakse notar ametikohale vastavaks või mittevastavaks.

 (5) Atesteerimisel ametikohale mittevastavaks tunnistamise korral või mõjuva põhjuseta atesteerimisele mitteilmumise korral määrab komisjon atesteeritavale tähtaja, mille möödumisel toimub kordusatesteerimine. Kordusatesteerimisele ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõike 1 teises lauses nimetatud lõpptähtaega.

 (6) Kordusatesteerimisel ametikohale mittevastavaks tunnistamise korral või mõjuva põhjuseta kordusatesteerimisele mitteilmumise korral vabastab valdkonna eest vastutav minister notari ametist.

 (7) Notaril on õigus esitada kohtusse kaebus tema ametist vabastamise peale ühe kuu jooksul vabastamise otsusest teatamise päevast arvates.

§ 55.  Kandidaaditeenistuse erisused

 (1) Vähemalt kaheaastase staažiga notaribüroo töötaja, kellel on akadeemiline õigusteaduslik kõrgharidus, võib sooritada notarieksami ilma kandidaaditeenistusse astumata ja osaleda notari ametikoha täitmise konkursil kuni 2002. aasta 31. detsembrini. Notari ametisse nimetatuna kuulub ta atesteerimisele käesoleva seaduse § 54 kohaselt.

 (2) Valdkonna eest vastutav minister võib kuni 2003. aasta 31. detsembrini lühendada õiguskäibe vajadustest lähtudes notari kandidaaditeenistust kuni kuue kuuni.

§ 56.  Senise notariaadiseaduse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 57.  Rakendamismäärused

  Valdkonna eest vastutav minister annab määrusi:
 1) notari ametitoimingute vormistuslikes ja tehnilistes küsimustes, sealhulgas notari ametipitsati kasutamise kohta;
 2) notarieksami korraldamise kohta;
 3) notari asendamise korra kohta;
 4) järelevalve korraldamiseks notarite ja Notarite Koja üle;
 5) notari ja Notarite Koja poolt statistiliste aruannete koostamise ja esitamise kohta;
 6) käesoleva seaduse §-s 33 nimetatud ametitoimingute tegemise korra kohta;
 7) Notarite Koja ettepanekul digitaalse notariaalarhiivi kasutuselevõtmise tähtaja kohta.
[RT I 2001, 93, 565 - jõust. 07.03.2003]

§ 571.  Paragrahvi 29 lõike 3 punkti 6 rakendamine

  Käesoleva seaduse § 29 lõike 3 punkti 6 kohaldatakse majandusaasta aruandele, mis on koostatud aruandeperioodi kohta, mis algab 2009. aasta 1. jaanuaril või hiljem.
[RT I, 09.10.2013, 1 - jõust. 28.10.2013]

§ 572.  Kindlustuslepingute kehtivus

  Enne käesoleva seaduse ametiteenuste regulatsiooniga täiendamist käesoleva seaduse § 15 kohaselt sõlmitud ametikindlustuslepingud kehtivad edasi käesoleva seaduse § 32 lõike 3 punktides 5–9 nimetatud ametiteenuste suhtes.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

§ 573.  Kandidaaditeenistuse peatumine

  Enne 2009. aasta 8. juunit kandidaaditeenistusse võetud, notarieksami sooritanud kandidaadi kandidaaditeenistuse peatab valdkonna eest vastutav minister Notarite Koja ettepanekul käesoleva seaduse § 25 lõike 3 alusel. Notarite Koda maksab kandidaadile tema kahe keskmise kuutasu suuruse hüvitise hiljemalt kandidaaditeenistuse peatumise päevale eelneval päeval.
[RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010]

§ 58.  Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub samaaegselt tõestamisseadusega.

 (2) Käesoleva seaduse § 29 lõike 1 punkt 8 ja § 35 lõige 4 jõustuvad eraldi seadusega Eesti liitumisel Euroopa Liiduga.
[RT I 2003, 18, 100 - jõust. 07.03.2003]