Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas,
jõustumise aeg):
29.08.2002 nr 56 (RTL
2002, 102, 1555) 16.09.2002
7.02.2003 nr 19 (RTL
2003, 23, 333) 1.03.2003
29.12.2003 nr 267 (RTL
2004, 1, 8) 10.01.2004
7.02.2006/14 (RTL 2006, 15, 254) 16.02.2006
Määrus kehtestatakse «
Autoveoseaduse» paragrahvi 23 lõike 1 punkti 1 ja «
Liiklusseaduse» paragrahvi 13 lõike 3 alusel.
[RTL
2004, 1, 8 – jõust. 10.01.2004]
1. peatükk
Üldsätted
§1. Reguleerimisala
(1) Määrus reguleerib teedel suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise veose ning
pukseeritava seadme (edaspidi koos eriveose) vedu.
(2) Määrus ei reguleeri veolepingu poolte lepingust tulenevaid õigusi ja
kohustusi.
[RTL
2002, 102, 1555 - jõust 16.09.2002]
§2. Mõisted
Määruses on kasutatud järgmisi mõisteid:
1) Eriluba (edaspidi
luba) on «Teeseaduse» § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras
tee omaniku väljastatud kirjalik luba eriveose vedamiseks;
2)
Erisõiduk on suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise veoseveo ja
pukseeritavat seadet vedav sõiduk;
3) Eriveosena veetav pukseeritav
seade on veduki haakes järelveetav või ees tõugatav mehhanism,
konstruktsioon, ehitis või muu seadis, mis ei kuulu riiklikule
registreerimisele;
4) Raskekaaluline veos (edaspidi raskeveos)
on koormaga või koormata sõiduk (autorong), mille tegelik mass või mis tahes
telje koormus ületab «Liiklusseaduse» § 15 lõike 1 alusel teede- ja
sideministri poolt kehtestatud suurimat lubatud suurust;
5) Saateauto
on §-is 14 toodud nõuete kohaselt tähistatud B-kategooria auto, mida kasutatakse
veol liikluse ohutuse tagamisel ja teiste liiklejate hoiatamisel suur- ja/või
raskeveosest;
6) Suuremõõtmeline veos (edaspidi suurveos) on
koormaga või koormata sõiduk (autorong), mille üksainuski mõõde ületab
«Liiklusseaduse» § 15 lõike 1 alusel teede- ja sideministri poolt
kehtestatud suurimat lubatud suurust või kui koorem ulatub sõidukist
(autorongist) ette- või tahapoole üle 1 m;
7) Vedaja on vedu
teostav isik, kes võib olla ka veotee kooskõlastuste ja eriloa hankija;
8)
Veotee on loal teenimedega või teenumbrite ja -nimedega (kohanimedega)
määratud teed ja/või teelõigud, mida mööda peab eriveos liikuma.
§3. Eeskirja kohustuslikkus
Eeskiri on kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele,
sõltumata sellest, millises riigis erisõiduk on registreeritud.
2. peatükk
Vedu
§4. Üldnõuded eriveose veol
(1) Suuri ja/või raskeid veoseid võib vedada mootorsõidukiga ainult siis, kui
veost pole võimalik vedada osade kaupa või teise transpordiliigiga. Erandina
võib loa väljastaja lubada ka sellise veose vedu, mille osade kaupa vedu on
keerukas ja ülikulukas.
(2) [Kehtetu]
(3) Kui laadimisega on võimalik valida koorma mõõtmeid (laius, kõrgus või
pikkus), tuleb vältida lubatud laiuse ületamist.
(4) Kui veos sisaldab endas veel lisaohte, tuleb täita ka vastavaid
ohutusnõudeid.
[RTL
2004, 1, 8 – jõust. 10.01.2004]
§5. Luba veol
(1) Eriveose vedu tohib teostada ainult loa olemasolul. Loa annab tee omanik.
Luba peab olema vedajal kaasas ja see tuleb esitada politseiametniku või muu
teda seaduse alusel kontrollimise õigust omava isiku nõudel.
(2) Erandina ei ole luba vaja, kui koorma laius ei ületa 3 m ja/või
koorem ei ulatu sõidukist ette- ega tahapoole üle 2 m tingimusel, et
sõiduki laius ei ületa «Liiklusseaduse» § 15 lõike 1 alusel teede- ja
sideministri poolt kehtestatud suurimat lubatud suurust. Vedu peab toimuma ja
veos peab olema tähistatud määruses toodud nõuete kohaselt.
(3) Luba ei anna õigust ületada sõiduki valmistaja lubatud suurimat massi ega
teljekoormuste väärtusi ja kalduda kõrvale veoteel liiklusmärkidega kehtestatud
keeldudest ja piirangutest. Lubatud konkreetsed kõrvalekaldejuhud näitab loa
väljastaja loal.
§6. Veo keeld
Sõidukist üle 2 m ettepoole ja üle 4 m tahapoole ulatuva
koorma vedu on keelatud, välja arvatud selliste seadmete vedu, mille lühendamine
ei ole võimalik.
§7. Piirangud raskeveose vedamisel
(1)
Sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi, mistahes telje koormus aga
registreerimisel määratud väärtust, kui selle kohta pole «Teeseaduse» § 35 lõike
2 alusel kehtestatud korras välja antud eriluba .
(2) Loa väljastajal on õigus nõuda sildade ja teekatendite
kontrollarvutust ning ekspertiisi tehtud arvutustele. Kontrollarvutuse ja
ekspertiisi tegemise kulud kannab vedu teostav ettevõtja või loa taotleja.
Raskeveose kontrollarvutuse koostajaks ja ekspertiisi tegijaks võib olla tee ja
teerajatiste projekteerimise tegevusluba omav juriidiline või füüsiline isik.
(3) Töötlemata ümarpuidu vedu eriveosena on lubatud ajavahemikul 1.
jaanuarist 1. aprillini, kui keskmine ööpäevane temperatuur on enne veo
teostamise algust olnud kahe nädala jooksul alla miinus 8 ºC ja tingimusel,
et autorongi tegelik mass ei ületa 52 t ning sõidukite registrimassid,
registriteljekoormused ja autorongi mõõtmed ei ületa majandus- ja
kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud suurimaid lubatud suurusi.
[RTL
2003, 23, 333; - jõust. 01.03.2003]
§71. Erisused suurveose vedamisel
Eriloata võib vedada mootorsõidukeid sihtotstarbelise autorongiga, mille
pikkus koormaga ei ole üle 0,5 m ettepoole ja üle 1,5 m tahapoole suurem
«Liiklusseaduse» § 15 lõike 1 alusel kehtestatud lubatud mõõtmetest ning
sõidukite registrimassid ja registriteljekoormused ei ületa lubatud suurusi.
[RTL 2006, 15, 254 - jõust. 16.02.2006]
§8. Suurim lubatud sõidukiirus
Eriveoki suurima lubatud sõidukiiruse määrab loa väljastaja sõltuvalt veose
mõõtmetest, tegelikust massist ja teistest iseärasustest ning teeoludest. Suurim
lubatud sõidukiirus ei tohi ületada:
1) sõiduki(te) valmistajakiirust
(-kiirusi);
2) 80 km/h.
§9. Sõidukijuhi kohustused
Sõidukijuht peab:
1) enne väljasõitu veenduma eriveose korrasolekus ning
selle nõuetekohases tähistamises ja teel olles jälgima veose ja sõiduki
seisundit;
2) teel liikumisel hoiduma võimalikult paremale ja vajaduse korral
peatuma selleks sobivas kohas, et võimaldada enda taha kogunenud sõidukitel
mööduda või anda teed vastassuunast tulevatele sõidukitele.
§10. Vedaja kohustused
Vedaja peab:
1) korraldama veo nii, et võimalikult vähe takistatakse ja
ohustatakse teisi liiklejaid;
2) vältima vedu tipptundidel ja muul ajal, kui
see on tee- ja ilmastikuolude ning liiklussageduse tõttu ohtlik või põhjustab
teistele teel olulisi liiklustakistusi;
3) võimalusel vältima läbisõitu
asulatest, samuti nende tiheda liiklusega tänavatest, liiklussõlmedest ja
ristmikest;
4) arvestama tee ääres ja tee kohal olevaid rajatisi:
liikluskorraldusvahendeid, elektri- ja sideliine, elektrisõidukite kontaktliine
jms. Vajadusel kokku leppima rajatise omanikuga (valdajaga) vedu takistavate
rajatise osade ajutiseks tõstmiseks või eemaldamiseks;
5) rangelt järgima
määratud veoteed. Kui ilmnevad asjaolud, mis nõuavad veotee muutmist, taotlema
muudetud veotee puhuks uue loa.
§11. Kulutuste hüvitamine
(1) Teehoiukulutuste kompenseerimiseks ja veoga seotud lisaabinõude
rakendamise eest võtab tee omanik veose vedajalt või loa taotlejalt tasu
«Teeseaduse» § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras.
(2) Veo kooskõlastajad, ohutuse kindlustajad ja loa väljastajad võtavad tasu
vastavalt tehtud töö mahule ja kulutustele «Teeseaduse» paragrahvi 35 lõike
2 alusel kehtestatud korras.
3. peatükk
Liiklusohutuse kindlustamine veol
§12. Liikluse reguleerimine
(1) Liiklust peab reguleerima juhul, kui vedu võib ohustada või oluliselt
takistada muud liiklust: ristmikel, kitsastel teelõikudel, sildadel,
ühesuunalise liiklusega teedel, sõites vastu üldist liiklusvoolu jm.
(2) Liikluse reguleerimisel peab lähtuma kehtivatest õigusaktidest ning
reguleerimine toimuma «Liikluseeskirjas» sätestatud märguannete andmisega.
(3) Reguleerija märguanne peab olema hästi nähtav ja üheselt mõistetav.
Märguanne peab olema antud õigeaegselt, et juht ootamatu manöövri või kiiruse
järsu muutmisega ei põhjustaks liiklusohtlikku olukorda ega segaks teiste
sõidukite ja jalakäijate liiklemist. Täiendavalt võib märguandmisel kasutada
vilet, helisignaali või muud vahendit.
§13. Liikluse reguleerija
(1) Reguleerijaks võib olla vähemalt 21-aastane isik, kellel on mootorsõiduki
juhiluba ja kes on läbinud vastava väljaõppe.
(2) Reguleerija ülesandeid võib täita ka saateauto juht. Reguleerijaks ei või
olla suur- ja/või raskeveose erisõiduki juht.
(3) Reguleerija peab kasutama:
1) standardi EN 471: 1994 «Märguriietus»
kohast 3. klassi kollakas-rohelist ohutusvesti. Kiireloomulisel ja
lühiajalisel reguleerimisel võib olla teel töötavale inimesele ettenähtud
vähemalt 2. klassi oranþ ohutusvest või -riietus;
2) märgi «Sõidu keeld»
või 336a «Politseikontroll» kujutisega (kirje «Politsei» asendatud muu lühikese
sõnaga, mis iseloomustab reguleerija ametit või organisatsiooni) 200-mm
läbimõõduga ketast, pimeda ajal sisevalgustusega punast saua või 200-mm
läbimõõduga punase äärevalgustusega helkurketast;
3) sidevahendit.
(4) Reguleerijaks valitud inimene peab tundma reguleerija põhikohustusi,
liikluse iseärasusi, reguleerimise korraldamise omapära ja oskama tegutseda
liikluse reguleerijana.
§14. Eriveose saatmine
(1) Olenevalt suurveose mõõtmetest peab veol kasutama saateautosid ja
reguleerijad vähemalt tabelis 1 toodu kohaselt.
Tabel 1
Suurveose laius B (m)
|
Suurveose pikkus L (m)
|
Saateautosid ees
|
Reguleerijad
|
Saateautosid taga
|
Liikluspolitsei
|
B= 3
|
30 = 40
|
1
|
|
|
|
|
L> 40
|
1
|
1
|
1
|
|
3 = 3,5
|
24 = 30
|
1
|
|
|
|
|
30 = 40
|
1
|
1
|
1
|
|
|
L>40
|
1
|
2
|
1
|
|
3,5 = 4
|
L= 30
|
1
|
|
|
|
|
30 L= 40
|
1
|
1
|
1
|
|
|
L> 40
|
1
|
2
|
1
|
|
4= 5
|
L ≤ 24
|
1
|
|
|
|
|
24 = 30
|
1
|
1
|
1
|
|
|
L>30
|
1
|
2
|
1
|
|
5=6
|
L= 30
|
2
|
1
|
1
|
|
|
L>30
|
2
|
2
|
1
|
|
B>6
|
kõik pikkused
|
2
|
2
|
1
|
§15 kohaselt
|
(2) Saateautona kasutatakse B-kategooria sõidukit.
(3) Saateautol peab olema alati, suurveosel aga paragrahvides 20
ja 21 toodud juhtudel, vähemalt üks kehtestatud nõuetele vastav ja igas
rõhtsuunas nähtav sisselülitatud kollane vilkur või vilkurite kombinatsioon.
Saateauto juht peab andma teistele liiklejatele piisavalt aega olukorra
tajumiseks ning sellele järgnevaks kiiruse vähendamiseks, peatumiseks või
ümberpõikamiseks.
(4) Kollase vilkuri töötamine on lubatud ainult eriveose saatmise ajal loal
märgitud veotee ulatuses.
26.02.2015 12:30
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas "ainult" Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel
(5) Eesmine saateauto hoiatab vastutulevaid sõidukijuhte teel sõitva
erisõiduki eest. Saateauto peab sõitma, sõltuvalt liikumiskiirusest ja
nähtavusest, väljaspool asulaid 100–300 m, asulates 50–100 m
erisõidukist eespool. Kui ees kasutatakse kahte saateautot, siis eesmine
saateauto peab sõitma märgatavalt eespool, seda eriti kitsastel ja kurvilistel
teedel. Selle saateauto ülesanne on vastutulevate sõidukijuhtide eelnev
hoiatamine, liikluse korraldamine ja vajadusel liikluse peatamine.
(6) Eriveokist tagapool oleva saateauto ülesanne on hoiatada taganttulevaid
sõidukijuhte teel sõitva eriveoki eest ja takistada nende möödasõidu katseid,
kui möödasõit ei ole ohutu, ning teatada sidevahenditega eesmise saateauto ning
erisõiduki juhile tema taha kogunenud sõidukijuhtide möödasõidu soovist.
(7) Eesmise saateauto katusel peab olema ette- ja tahapoole nähtav
välisvalgustusega helkpinnaline või valgustatud tahvel ning tagumise saateauto
katusel tahapoole nähtav helkpinnaline või valgustatud tahvel. Tahvel on kollast
värvi ristkülikukujuline 900 mm laiune ja 600 mm kõrgune ning sellele
peab olema kantud musta värviga 32-mm laiuse joonega 200 mm kõrgune üks
järgmistest toodud kirjetest:
1) «SUUR VEOS», kui eriveose laius on üle
3,5 m ja autorongi pikkus ületab «Liiklusseaduse» § 15 lõike 1
alusel teede- ja sideministri poolt kehtestatud suurimat lubatud suurust;
2)
«LAI VEOS», kui eriveose laius on üle 3,5 m ja autorongi pikkus ei ületa
«Liiklusseaduse» § 15 lõike 1 alusel teede- ja sideministri poolt
kehtestatud suurimat lubatud suurust;
3) «PIKK VEOS», kui eriveose laius ei
ületa 3,5 m ja pikkuse tõttu on nõutav saateauto.
(8) Kui suurveose mõõtmed ei nõua saateauto kasutamist, aga veose kõrguse
tõttu on vajalik liikluse reguleerimine, peab saateauto katusel olema
helkpinnaline või valgustatud kollast värvi ristkülikukujuline 900 mm
laiune ja 450 mm kõrgune tahvel. Tahvlile peab olema kantud musta värvi
24-mm laiuse joonega 150 mm kõrgune kirje «KÕRGE VEOS».
(9) Kui raskeveose veo korral kasutatakse saateautot, peab saateauto katusel
olema helkpinnaline või valgustatud kollast värvi ristkülikukujuline 900 mm
laiune ja 450 mm kõrgune tahvel. Tahvlile peab olema kantud musta värvi
24-mm laiuse joonega 150 mm kõrgune kirje «RASKE VEOS».
(10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 7-8 toodud tahvlitele võib kanda suurveose
laiuse, pikkuse või kõrguse tegeliku arvväärtuse meetrites, suurendades tahvli
püstmõõdet.
(11) Saateautode ja erisõidukite juhid tuleb varustada sidevahenditega.
[RTL
2003, 23, 333; - jõust. 01.03.2003]
§15. Politsei osalus liiklusohutuse kindlustamisel
Kui suurveose laius on üle 6 m, peab loa taotleja enne loa saamist pöörduma
kohaliku politseiprefekti poole, kes otsustab politsei osalemise vajalikkuse
liiklusohutuse tagamisel (politsei saateauto, reguleerijate osavõtt jne).
§16. Veo abiteenistus
(1) Veol kasutatakse abiteenistust teel, selle kõrval või kohal olevatest
takistustest ohutuks möödumiseks. Elektriliini all töötamisel tuleb arvestada
elektriohutusnõudeid.
(2) Teel töötav inimene peab kandma standardi EN 471:1994 «Märguriietus»
kohast vähemalt 2. klassi oranþi ohutusvesti või -riietust.
(3) Abiteenistuse sõidukil peab teel töötamise ajal olema sisse lülitatud
vähemalt üks kollane kehtestatud nõuetele vastav ja igas rõhtsuunas nähtav
vilkur või vilkurite kombinatsioon.
§17. Eriveokite liikumine kolonnis
(1) Mitme erisõiduki liikumisel kolonnis peab olema vähemalt üks saateauto
kolonni ees ja teine taga. Eesmises saateautos peab olema liikluse reguleerija.
Olenevalt kolonni kuuluvate suurveoste mõõtmetest võib saateautode ja liikluse
reguleerijate arv olla suurem.
(2) Kõik kolonni kuuluvad eriveokid peavad olema tähistatud
paragrahvides 19, 20 ja 21 toodud nõuete kohaselt.
(3) Kolonnis liikumisel tuleb hoida niisugust pikivahet, et möödasõidu
katkestanud juht saaks naasta pärisuunavööndisse.
4. peatükk
Nõuded eriveoki lisavarustuse, tähistamise ja tunnusmärkide
kohta
§18. Lisavarustus
(1) Veol peab olema kaasas vähemalt kaks kasutamiskõlblikku, ratta
läbimõõdule vastavat tõkiskinga iga mootorsõiduki, haagise või pukseeritava
seadme kohta.
(2) Sõidukikabiinil peab olema vähemalt kaks välist tagasivaatepeeglit, mis
peavad paiknema kummalgi pool kabiini ning võimaldama küllaldase ülevaate
ümbrusest ja veosest rõht- ja püstsuunas. 1990. a või hiljem valmistatud
mootorsõidukil täismassiga üle 12 t peab lisaks olema paremal küljel
peegel, millest on näha parema esiratta asend teel.
(3) Veol kasutatavad abiseadised ja -konstruktsioonid (haaratsid, pöördpakud,
toed jms) peavad olema kokkupandavad või liikuma selliselt, et sõiduki mõõtmed
saaks viia lubatud piiridesse, kui sõiduk sõidab koormata.
§19. Tunnusmärgid
Olenevalt eriveoki olemusest ja mõõtmetest peab eriveose tähistamiseks
kasutama «Liikluseeskirjas» toodud laiveose, pikkveose, raskeveose või
väljaulatava veose tunnusmärke.
§20. Eriveose tähistamine eestpoolt
(1) Kui veose laius ületab «Liiklusseaduse» § 15 lõike 1 alusel teede-
ja sideministri poolt kehtestatud suurimat lubatud suurust või veos on sõidukist
laiem, tuleb eriveos tähistada eestpoolt järgmiselt:
1) kollase vilkuriga,
kui on nõutav eesmine saateauto;
2) laiveose tunnusmärgiga;
3) valge või
kollase ääretulega. Ääretule latern kinnitatakse sõiduki eesosas või vahetult
juhikabiini taga veose laiuselt paigaldatud kergesti painduva varda või veose
külge. Kui suurveose laius on üle 3 m, peab olema paigaldatud
teineteise kohale kaks valge või kollase tule laternat;
4) valge või kollase
lisamärgutulega. Lisamärgutule latern kinnitatakse veose või kergestipainduva
varda külge juhul, kui sõiduki tulede ja koorma ääretulede vaheline kaugus on
üle 1 m. Lisamärgutule latern paigutatakse sõiduki tulede ja veose ääretulede
laternate vahele.
(2) Suuremõõtmelise põllumajandusliku liikurmasina tähistamisel ei ole
parempoolse(te) ääretule(de) ja parempoolse lisamärgutule kasutamine
kohustuslik.
§21. Eriveose tähistamine tagantpoolt
(1) Kui veose laius ületab «Liiklusseaduse» § 15 lõike 1 alusel teede- ja
sideministri poolt kehtestatud suurimat lubatud suurust või veos on sõidukist
laiem, tuleb eriveos tähistada tagantpoolt järgmiselt:
1) kollase vilkuriga,
kui veol on nõutav eesmine saateauto ja suurveose eesmise vilkuri tuli ei ole
taha nähtav. Tagumise vilkuri kasutamine ei ole kohustuslik, kui veol on nõutav
tagumine saateauto;
2) laiveose tunnusmärgiga;
3) punase ääretulega. Kui
suurveose laius on üle 3 m, peab olema paigaldatud teineteise kohale kaks punase
tule laternat;
4) punase lisamärgutulega juhul, kui sõiduki tulede ja veose
ääretulede vaheline kaugus on üle 1 m.
(2) Kui haagise või autorongi pikkus ja/või nende tegelik mass ületab
«Liiklusseaduse» § 15 lõike 1 alusel teede- ja sideministri poolt
kehtestatud suurimat lubatud suurust, tuleb eriveos tähistada tagantpoolt pikk-
või raskeveose tunnusmärgiga.
(3) Kui mootorsõiduki pikkus ja/või tegelik mass ületab «Liiklusseaduse»
§ 15 lõike 1 alusel teede- ja sideministri poolt kehtestatud suurimat
lubatud suurust, tuleb eriveos tähistada tagantpoolt pikk- või raskeveose
tunnusmärgiga.
(4) Haagise ja pukseeritava seadme peab tähistama tagantpoolt
võrdkülgsete kolmnurksete punaste helkuritega. Helkuri külje pikkus peab olema
150 mm – 300 mm.
(5) Suuremõõtmelise põllumajandusliku liikurmasina
tähistamisel ei ole parempoolse laiveose tunnusmärgi, parempoolse(te)
ääretule(de) ja parempoolse lisamärgutule kasutamine kohustuslik.
[RTL
2003, 23, 333; - jõust. 01.03.2003]
§22. Eriveoki tähistamine külgedelt
Üle 6 m pikkusel sõidukil ja pukseeritaval seadmel peavad olema mõlemal
küljel vähemalt iga 3 m tagant merevaigukollased helkurid ja ääretule
laternad, kui kere ehituse omapära seda ei võimalda, siis vähemalt 4 m
tagant. Kõik ääretuled peavad lülituma üheaegselt ja põlema koos kaug- ja
lähituledega. Vähemalt üks helkur ja üks ääretule latern peavad asuma sõiduki
keskmisel kolmandikul. Külgmised helkurid ja ääretule laternad peavad asetsema
0,25–1,5 m kõrgusel teepinnast, kui kere ehituse omapära seda ei võimalda,
siis kuni 2,1 m kõrgusel.
§23. Väljaulatuva veose tähistamine
Sõidukist (autorongist) ette- või tahapoole üle 1 m väljaulatuva koorma
kaugeim punkt peab olema tähistatud väljaulatuva veose tunnusmärgiga.
Tunnusmärgi ülemise serva kõrgus ei tohi olla üle 1,6 m ja alumise serva kõrgus
alla 0,4 m sõiduteest. Tunnusmärkide juures peab olema ees valge või kollane ja
taga punane latern.
§24. Tulede ja helkurite paigutus
(1) Piduritulede, suunatulede, eesmiste ja tagumiste ääretulede laternad ning
helkurid peavad asetsema võimalikult suurveose (pukseeritava seadme) külgserva
lähedal. Külgserva ja laterna või helkuri lähima punkti vaheline kaugus ei tohi
olla üle 0,4 m.
(2) Piduritulede, suunatulede, alumiste eesmiste ja alumiste tagumiste
ääretulede laternate kõrgus teepinnast peab olema 0,25–1,5 m, või kui kere
ehituse omapära seda ei võimalda, siis suunatulede ja piduritulede laternatel
võib see olla kuni 2,1 m. Eesmiste ja tagumiste helkurite kõrgus teepinnast
peab olema 0,25–0,9 m, või kui kere ehituse omapära seda ei võimalda, siis
kuni 1,5 m.
(3) Kõik eesmised ja tagumised ääretuled peavad lülituma üheaegselt ja põlema
koos kaug- ja lähituledega.
(4) Piduritulede, suunatulede, alumiste eesmiste ja alumiste tagumiste
ääretulede laternate lähimate punktide omavaheline kaugus ning eesmiste ja
tagumiste helkurite omavaheline kaugus peab olema vähemalt 0,6 m. Kui sõiduki
või pukseeritava seadme laius on väiksem kui 1,3 m, siis võib mõõdet 0,6 m
vähendada 0,4 meetrini.
5. peatükk
Eriveosena veetava pukseeritava seadme vedu
§25. Üldnõuded eriveosena veetava pukseeritava seadme veol
(1) Eriveosena veetava pukseeritava seadme, milleks võib olla bituumenikatel,
soojak, kompressor, tõstuk jm (edaspidi pukseeritav veos), veol ei tohi
suurim kiirus ületada 25 km/h.
(2) Pukseeritava veose tegelik mass ei tohi ületada veduki(-te) tegelikku
massi ja korraga ei tohi vedada rohkem kui ühte pukseeritavat veost.
§26. Pukseeritava veose varustus
Pukseeritav veos peab olema varustatud piduritulede, tagumiste suuna- ja
ääretulede laternatega, haagise tagumiste punaste võrdkülgsete kolmnurksete
helkuritega ning aeglase sõiduki ja kiiruse piirangu (25 km/h)
tunnusmärkidega.
§27. Haakeseadis
Haakeseadis peab vastama «Liiklusseaduse» § 13 lõike 3 alusel teede- ja
sideministri poolt kehtestatud nõuetele. Võib kasutada konksu ja silmusega
haakeseadist, kui veduki konksu ristlõike läbimõõt on 50 –1 mm või
haagise tiisli veosilmuse sisemõõde on 90 ± 1 mm, silmuse ristlõike
läbimõõt on 45–1 mm ja tööpindade kulumine ei ületa 1,0 mm. Kõik
haakeseadised, välja arvatud isepidurduvad, peavad olema dubleeritud
julgestuskettide või -trossidega.
§28. Pukseeritava veose tehniline seisukord
Pukseeritava veose tehniline seisukord peab vastama valmistaja nõuetele.
6. peatükk
Erisätted
§29. Loa esitamise kohustus
(1) Autojuht peab esitama loa «Autoveoseaduse» § 22 lõike 1
punkti 5 alusel politseiametnikule või muule teda seaduse alusel
kontrollivale ametiisikule tema nõudmisel.
(2) Kui kontrollimisel ilmnevad õigusrikkumised, mida käsitleb
«Kriminaalkoodeksi» § 84, peab kontrollija veo katkestama kuni katkestamist
põhjustanud asjaolude äralangemiseni.
§30. Erisõiduki kasutamise keeld
Erisõiduki, mille kasutamiseks puudub «Teeseaduse» § 35 lõike 2
alusel kehtestatud korras väljaantud luba või mille tähistus ei vasta käesoleva
määruse nõuetele, kasutamine on keelatud.
7. peatükk
Rakendussäte
§31. [käesolevast terviktekstist välja jäetud]