Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine
Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
19.06.2002 nr 37 (RTL
2002, 74, 1124) 8.07.2002
15.10.2002 nr 5 (RTL
2002, 120, 1746) 27.10.2002
9.04.2003 nr 27 (RTL
2003, 50, 741) 24.04.2003
2.10.2003 nr 59 (RTL
2003, 107, 1660) 16.10.2003
30.03.2004 nr 26 (RTL
2004, 36, 590) 15.04.2004
24.01.2006 nr 2 (RTL 2006, 13,
207) 6.02.2006
27.07.2006 nr 23 (RTL 2006,
62, 1127) 11.08.2006 osaliselt 1.01.2007
28.12.2006 nr 40 (RTL 2006,
93, 1722) 1.01.2007
25.01.2007 nr 6 (RTL 2007,
10, 163) 02.02.2007
25.01.2007 nr 6 (RTL 2007,
10, 163) 01.06.2007
28.05.2007 nr 29 (RTL 2007,
45, 764) 4.06.2007 (rakendatakse alates 1.06.2007)
Määrustik kehtestatakse „Hooneühistuseaduse“
§ 5 lõike 3, § 8 lõike 4, § 10 lõike 2, „Kohtute
seaduse“ § 1171 lõike 1, „Mittetulundusühingute
seaduse“ § 76, “Notariaadiseaduse”
§ 7, § 8 lõike 1, § 16 lõike 5, § 21 lõike 2, § 24 lõike 2, §
241, § 27 lõike 1, § 30 lõike 22,
§ 39 lõike 2 ja 4, § 53 lõike 2 ja § 57, „Tõestamisseaduse“
§ 58, “Võlaõigusseaduse”
§ 120 lõike 1 ja „Äriseadustiku“
§ 67 lõike 4 punkti 1, § 150 lõike 4 ning § 151 lõike 2 alusel
notari ametitegevuse, teiste tõestamisõiguslike isikute poolt
tõestamistoimingute tegemise ja notariaadi tegevuse
korraldamiseks.
[RTL 2006, 13, 207 – jõust
6.02.2006]
1. peatükk
§ 1. Notari tööpiirkonnad, ametikohtade arv ja ametinimetus
(1) Notari tööpiirkonnad ja ametikohtade arv nendes on
järgmine:
1) Harjumaa tööpiirkond - 64;
2)
Tartumaa tööpiirkond - 13;
3) Ida-Virumaa
tööpiirkond - 15;
4) Pärnumaa tööpiirkond -
8;
5) Valgamaa tööpiirkond - 3;
6) Viljandimaa
tööpiirkond - 4;
7) Lääne-Virumaa tööpiirkond - 4;
8)
Raplamaa tööpiirkond - 4;
9) Saaremaa tööpiirkond
- 4;
10) Läänemaa tööpiirkond - 4;
11)
Jõgevamaa tööpiirkond - 2;
12) Põlvamaa
tööpiirkond - 2;
13) Võrumaa tööpiirkond - 3;
14)
Järvamaa tööpiirkond - 3;
15) Hiiumaa
tööpiirkond - 1.“;
[RTL 2006, 62, 1127 – jõust.
11.08.2006]
(2) Notari ametinimetus koosneb omastavas käändes asula
nimest, kus notari büroo asub, ning
sõnast “notar”.
Kui notaril on mitu bürood erinevates asulates, siis valib ta,
millist asulat oma ametinimetuses kasutada.
[RTL 2006, 13, 207 – jõust
6.02.2006]
2. peatükk
Notari ametipitsat
§ 2. Notari ametipitsat
(1) Notaril on 35-millimeetrise läbimõõduga sõõrikujuline
väikese riigivapi kujutisega pitsat.
(2) Riigivapi kujutise ümber on notari ametinimetus ning ees-
ja perekonnanimi.
(3) Notari ametipitsatid on värvipitsat, reljeefpitsat;
lisaks võib kasutada ka muud sobivat liiki.
(4) Notaril võib olla igast pitsati liigist kaks pitsatit.
(5) Enne ametipitsati kasutusele võtmist peab notar selle
registreerima Riigikantseleis.
§ 3. Notari ametipitsati hoidmine
Notar peab ametipitsateid hoidma nii, et oleks välistatud
nende hävimine, kaotsiminek ja kuritarvitamine.
§ 4. Kaotatud ja rikutud ametipitsatid
(1) Ametipitsati kaotsimineku korral peab notar teatama
sellest viivitamatult justiitsministrile, Notarite Kojale ja
Riigikantseleile ning avaldama teate notari ametipitsati
kaotsimineku kohta üleriigilises päevalehes.
(2) Rikutud ametipitsat antakse üle justiitsministrile ning
notar teatab kasutamise lõpetamisest Notarite Kojale ja
Riigikantseleile.
(3) Kaotatud pitsati ja rikutud ametipitsati asemel võtab
notar kasutusele uue ametipitsati, millel peab olema vastavalt
kaotatud või rikutud ametipitsatist eristamist võimaldav
tunnus.
§ 5. Notari ametipitseri näidis
(1) Notar esitab uue ametipitsati kasutusele võtmise korral
justiitsministrile uue ametipitseri näidise.
(2) Notar peab ametipitseri näidise juurde lehele märkima
ametipitsati kasutusele võtmise kuupäeva.
§ 6. Kehtetute ametipitsatite üleandmise kord
(1) Notari ametist vabastamise, tagandamise, ametinimetuse või
nime muutumise korral antakse notari ametipitsatid üle
justiitsministrile.
(2) Justiitsminister tunnistab lõikes 1 nimetatud
ametipitsatid kehtetuks.
(3) Justiitsminister teatab Riigikantseleile notari
ametipitsati kasutamise lõpetamise kohta.
§ 7. Notari ametipitsati hävitamine
(1) Rikutud ja kehtetuks tunnistatud ametipitsatid hävitatakse.
(2) Notari ametipitsatite hävitamise viisi määrab
justiitsminister. Hävitamise kohta koostatakse hävitamise akt.
3. peatükk
Notari ametitoimingute vormistuse
üldnõuded
1. jagu
Üldsätted
§ 8. Notari dokumentide vormistamine
(1) Notari koostatud dokument peab olema trükikirjas.
Dokumendi võib vormistada mõlemale lehepoolele, kui paberi
kvaliteet seda võimaldab. Dokument võib olla käsikirjas, kui
ei ole võimalik kasutada printerit või kirjutusmasinat ning
toimingu tegemist ei saa edasi lükata.
(2) Notariaalakti ja selle algärakirja esimene lehekülg
sisaldab kujunduselemendina väikese riigivapi kujutist ja
suures kirjas notari ametinimetust ning ees- ja perekonnanime.
(3) Notari dokumentide originaalid, algärakirjad ja ärakirjad
peavad olema loetavad. Dokumendi tekst peab olema keeleliselt
täpne ja üheselt mõistetav ning stiililt korrektne. Tekstis on
lubatud kasutada ainult üldtuntud lühendeid.
(4) Kõik notari koostatud dokumendi sisu jaoks olulised arvud
peavad olema dokumendis vähemalt ühel korral sõnadega lahti
kirjutatud.
(5) – (6) [Kehtetud – RTL
2006, 13, 207 – jõust 6.02.2006]
§ 81. Digitaalse dokumendi vormistamine
(1) Digitaalse notari dokumendi koostamisele kohaldatakse
kõiki käesoleva määrustiku sätteid, niivõrd kuivõrd käesolevas
määrustikus ei ole sätestatud teisiti või kuivõrd digitaalse
dokumendi olemusest ei tulene teisiti.
(2) Digitaalne notariaalmärge koostatakse
tekstitöötlusprogrammi abil ja pealkirjastatakse
kombinatsiooniga, mis koosneb sõnast notar, justiitsministri
28. augusti 2002. a määruse nr 56 “Kohtu registriosakonna
kodukord“ § 288 punktis 21 nimetatud
notari identifikaatorist, kuupäevast ja ühe päeva lõikes
notariaalmärgete eristamise otstarbel antavast numbrist.
Kuupäev esitatakse pealkirjas kuuekohalisena ja koosneb
päevast, kuust ja aastaarvu kahest viimasest numbrist.
(3) Juhul, kui kinnitatav digitaalne dokument on koostatud muu
programmi abil, koostatakse kinnistusmärge eraldi failina.
Kinnitatavat dokumenti ja notariaalmärget sisaldavad failid
paigutatakse ühte digitaalallkirjastamise otstarbelisse
konteinerisse.
(4) Ühte konteinerisse võib lisaks kinnitatavatele
dokumentidele paigutada ainult ühe ühte kinnitusmärget
sisaldava faili. Kui notari ametitoimingu taotleja soovib
mitmete asjaolude kinnitamist, võib tema soovil vormistada
kõikide asjaolude kinnitamise kohta ühe kinnistusmärke.
(5) Digitaalset notariaalmärget sisaldav konteiner
pealkirjastatakse sama kombinatsiooniga, millega on
pealkirjastatud konteineris sisalduv kinnitusmärget sisaldav
fail.
(6) E-notari infosüsteemi (edaspidi „e-notar“) kasutades
koostatakse digitaalne notariaalmärge digitaalallkirjastamise
otstarbelise konteineri vastavas lahtris. „E-notaris“
digitaalse dokumendi kinnitamisele digitaalse notariaalmärkega
kohaldatakse käesoleva paragrahvi esimeses lõikes konteineri
pealkirjastamise kohta sätestatut.
[RTL 2007, 10, 163 – jõust.
02.02.2007]
§ 9. Dokumendi köitmine
(1) Mitmeleheküljeline notariaalakt ja mitmeleheküljeline
notariaalmärkega dokument köidetakse nööriga ja köitmine
kinnitatakse reljeefpitseriga. Dokumendi peab pitseerima
viisil, mis muudaks dokumendilt pitseri ilma nähtavate
jälgedeta eemaldamise võimatuks.
(2) Dokumendid, kaardid, joonised ja illustratsioonid, millele
notariaalaktis on viidatud kui notariaalakti osadele ning
tõestamisseaduse § 17 lõikes 2 ja §-s 33 nimetatud toimingu
käigus koostatud notariaalakti kirjalik tõlge, köidetakse
notariaalakti külge.
(3) Notariaalakti külge ei köideta isikusamasuse,
esindusõiguse või käsutusõiguse tuvastamise dokumente,
tõestamisseaduse § 31 lõikes 1 nimetatud testamenti sisaldavat
ümbrikut ega muid toimingu alusmaterjale.
(4) Köidetud dokumendi lehed peavad olema nummerdatud ja
dokumendi lehtede arvu kinnitab notar oma allkirjaga.
(5) Digitaalse notariaalmärkega dokumendi eraldi failides
olevad osad ühendatakse ühte konteinerisse paigutamise abil.
Käesoleva paragrahvi lõiget 4 ei kohaldata.
[RTL 2006, 13, 207 – jõust
6.02.2006]
2. jagu
Tõestamistoimingute vormistuslikud nõuded
§ 10. Tehingu ja tahteavalduse tõestamisel notariaalakti
märgitavad isikuandmed
(1) Tehingu ja tahteavalduse tõestamisel märgib notar enda
isikuandmetest notariaalakti oma ametinimetuse, ees-ja
perekonnanime ja büroo aadressi. Kui notar tegi
tõestamistoimingu väljaspool bürood, märgib notar nii büroo
aadressi kui ka tõestamise koha.
(2) Toimingus osaleja kohta märgib notar notariaalakti
vähemalt järgmised isikuandmed:
1) füüsilise
isiku kohta ees- ja perekonnanime, isikukoodi (selle
puudumisel sünniaja), aadressi ja e-posti aadressi;
2)
juriidilise isiku kohta juriidilise isiku nime, registrikoodi,
aadressi ja e-posti aadressi;
3) juriidilise isiku
esindajaks oleva füüsilise isiku kohta ees- ja perekonnanime
ning isikukoodi (selle puudumisel sünniaja).
(3) Esinduse korral märgib notar esindatava kohta
notariaalakti käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud
isikuandmed.
(4) Toimingusse kaasatud tõlgi, tunnistaja või usaldusisiku
kohta märgib notar notariaalakti käesoleva paragrahvi lg 2
punktis 1 loetletud andmed.
(5) [Kehtetu – RTL 2006, 13,
207 – jõust 6.02.2006]
[RTL 2006, 13, 207 – jõust
6.02.2006]
§ 11. Vorminõuded muude tõestamistoimingute ja
notariaalmärke korral
(1) Muu asjaolu tõestamisel või kinnitamisel märgib notar
notariaalakti või notariaalmärkesse oma ametinimetuse, ees- ja
perekonnanime ja büroo aadressi. Kui notar tegi toimingu
väljaspool bürood, märgib notar nii büroo aadressi kui ka
toimingu tegemise koha.
(2) Kui muu tõestamistoimingu puhul on vaja märkida
notariaalakti või notariaalmärkesse toimingus osaleja
isikuandmed, siis kohaldatakse § 10 lõike 2 sätteid.
(3) Allkirja õigsuse, allkirjanäidise õigsuse, tõlkija
allkirja õigsuse, tõlke õigsuse, ärakirja õigsuse, väljavõtte
õigsuse ning elektroonilise registri väljatrüki õigsuse
kinnitamisel märgib notar dokumendi esilehe ülaossa sõnad
„allkirja õigsus“, „allkirjanäidis”, „tõlkija allkirja
õigsus“, „tõlke õigsus“, „ärakiri“, „väljavõte“ või
„väljatrükk“. Nõue ei kehti digitaalse notariaalmärke puhul.
(4) Tõestamisseaduse § 42 lõikes 2 sätestatut kohaldatakse ka
arvutivõrgu kaudu kasutatava andmekogu andmetest digitaalse
väljavõtte kinnitamisel. Arvutivõrgu kaudu kasutatava
andmekogu andmete väljatrüki ja väljavõtte kohta tehtavas
notariaalmärkes ei pea notar kajastama tõestamisseaduse § 42
lõikes 2 nimetatud asjaolusid, kui väljatrükk või väljavõte
neid andmeid juba automaatselt sisaldab.
[RTL 2006, 13, 207 – jõust
6.02.2006]
§ 12. Muud notariaalaktis ja notariaalmärkes kohustuslikud
andmed
(1) Notar märgib notariaalakti toimingu ametitoimingute
raamatus registreerimise numbri, notari tasu suuruse, sellele
lisanduva käibemaksu suuruse ja tasu võtmise aluseks oleva
seadusesätte.
(2) Notariaalmärke kinnitamisel märgib notar notariaalmärkesse
toimingu ametitoimingute raamatus registreerimise numbri.
Notariaalmärkesse toimingu ametitoimingute raamatus
registreerimise numbri märkimine ei ole kohustuslik, kui
kinnitatakse ärakirja või väljavõtte õigsust või kui
notariaalmärge vormistatakse digitaalselt.
(3) Kui notariaalakt sisaldab kandeavaldust kohtulikule
registrile või kui notar koostab notariaalmärkega kinnitatava
kandeavalduse projekti, märgib notar notariaalakti või
projekti avaldaja e-posti aadressi, selle puudumise korral
postiaadressi, kuhu kohtuliku registri poolt tehtav lahend
saata tuleks.
(4) Kui notar tõestab tehingu, mille üheks osapooleks on
asutamisel olev äriühing, ning mis esitatakse „Äriseadustiku“
§ 520 lõikes 1 märgitud andmekogule, märgib notar tehingu
kohta koostatavasse notariaalakti justiitsministri 28. augusti
2002. aasta määruse nr 56 „Kohtu registriosakonna kodukord“ §
288 punktis 21 nimetatud asutamistehingu tõestamise
toimingu numbri.
[RTL 2007, 10, 163 – jõust.
02.02.2007]
§ 121. Riigilõivu maksekorralduse täitmine
Kui notar tõestab tehingu või kinnitab avalduse, mis
esitatakse kohtulikule registrile, ning milles taotletu
realiseerimiseks tuleb tasuda riigilõivu, täidab notar
riigilõivu maksekorralduse riigilõivu arvestamist ja tasumist
kajastavate seadusega nõutud andmetega. Eeltäidetud riigilõivu
maksekorralduse väljastab notar avaldajale (välja arvatud
juhul, kui notar sooritab riigilõivu makse kliendi eest ise).
[RTL 2007, 10, 163 – jõust.
02.02.2007]
§ 13. Registriseisu tõend
(1) “Notariaadiseaduse“ § 31 sätestatud registriseisu tõendi
kinnitab notarnotariaalmärke vormis. Tõend registriseisu kohta
võib sisalduda ka notariaalaktis.
(2) Notariaalmärkes märgib notar:
1) oma
ametinimetuse, ees- ja perekonnanime, büroo aadressi;
2)
kinnitatava asjaolu;
3) asjaolu, kas notar tutvus ise
registriandmetega või annab ta tõendi välja registrikaardi
ärakirja või registriandmete väljatrüki alusel alusel;
4)
registriandmetega tutvumise kuupäeva või registrikaardi
ärakirja või registriandmete väljatrüki väljastamise kuupäeva;
5)
notariaalmärke tegemise kuupäeva ja koha.
(3) Kui notar annab tõendi registriandmete kohta, mille ei ole
kolmanda isiku jaoks avalikku usaldatavust, märgib notar selle
asjaolu notariaalmärkesse.
(4) Notariaalmärkega dokument registriseisu kohta
pealkirjastatakse „registriseisu tõend“.
§ 14. [Kehtetu – RTL
2006, 13, 207 – jõust 6.02.2006]
§ 15. Allkirjastamine ja pitseerimine
(1) Ametitoimingus osaleja ja toimingusse kaasatud isik
kirjutab notariaalaktile omakäeliselt alla notari
juuresolekul. Allkirja juurde märgib osaleja ja toimingusse
kaasatud isik kirjatähtedega oma ees- ja perekonnanime.
(2) Tõestamisseaduse § 15 lõikes 2 nimetatud allakirjutamise
puhul ei pea osaleja ja toimingusse kaasatud isik allkirja
juurde lisama oma ees- ja perekonnanime.
(3) Notar kirjutab notariaalaktile alla pärast seda, kui
osalejad ja kaasatud isikud on aktile alla kirjutanud. Notar
märgib allkirja juurde omakäeliselt kirjatähtedega sõna
„notar“.
(4) Notariaalmärke allkirjastamisel märgib notar oma allkirja
juurde omakäeliselt kirjatähtedega sõna „notar“.
(5) Notar lisab notariaalaktile ja notariaalmärkele
värvipitsati jäljendi. Pitser lisatakse dokumendile nii, et
see katab osaliselt notari allkirja. Notari pitser dokumendil
peab olema selge ja identifitseeritav.
(6) Digitaalse notariaalmärke allkirjastamiseks annab notar
digitaalallkirja kinnitatavat dokumenti ja notariaalmärget
sisaldavale nõuetekohaselt pealkirjastatud konteinerile.
[RTL 2006, 13, 207 – jõust
6.02.2006]
§ 16. [Kehtetu – RTL
2006, 13, 207 – jõust 6.02.2006]
§ 17. Parandused dokumendi tekstis
(1) Notariaalaktis või notariaalmärkes tehtav parandus peab
olema õiendatud. Õiendamata võib jätta ainult notariaalakti
osaks olevas dokumendis tehtud parandused, kui nende
heakskiitmine nähtub notariaalaktist, ja sisulise tähtsuseta
ebaolulised parandused.
(2) Õienduse võib teha dokumendi serval, dokumendi lõpus või
dokumendi külge köidetud eraldi lehel.
(3) Notar märgib õienduses paranduse tegemise kuupäeva ja
allkirjastab õienduse.
(4) Iga parandus dokumendi tekstis peab jätma esialgse teksti
loetavaks. Esialgne tekst kriipsutatakse läbi.
(5) Juurdekirjutuse täpne koht tekstis määratakse õienduses.
Õienduse selguse eesmärgil võib paranduse või juurdekirjutuse
uue teksti märkida ka dokumendi teksti endasse.
(6) Kui parandus tehakse pärast dokumendi ettelugemist, ei pea
notar uuesti kogu dokumenti ette lugema, vaid võib ette lugeda
ka ainult parandatud tekstiosa.
(7) Digitaalse notariaalmärke parandamiseks koostab notar uue
notariaalmärke. Vajadusel viidatakse uues notariaalmärkes
parandatavale notariaalmärkele.
[RTL 2006, 13, 207 – jõust
6.02.2006]
3. jagu
Originaali ja algärakirja väljastamine
[RTL
2006, 13, 207 – jõust 6.02.2006]
§ 171. Digitaalse notariaalmärkega
dokumendi väljastamine
Kui toimingu taotleja ei soovi digitaalse notariaalmärkega
dokumendi edastamist kohtulikule registrile, väljastatakse
dokument toimingu taotlejale kas e-posti teel, salvestatuna
andmekandjale või muul elektroonilisel viisil. Andmekandja
liigi valib ja andmekandja tooriku hangib notar.
[RTL 2006, 13, 207 – jõust
6.02.2006]
§ 18. Notariaalakti originaali väljastamise kord
(1) Notariaalakti originaali saamiseks esitab isik põhjendatud
kirjaliku avalduse ja teiste algärakirja nõudmiseks õigustatud
isikute kinnitatud allkirjadega nõusolekud. Nimetatud avaldus
ja nõusolekud võivad sisalduda juba ka notariaalaktis endas.
(2) Notar võib originaali väljastamisest keelduda, kui
avalduses nimetatud toimingu tegemist võimaldab ka
notariaalakti algärakiri.
(3) Notariaalakti originaali väljastamisel märgib notar
väljastatava originaali lehe ülaossa sõna „originaal“.
(4) Notariaalakti originaali väljastamisel teeb notar
asemelejäävale algärakirjale pealdise, milles sisalduvad
järgmised andmed:
1) kinnitus, et algärakiri asendab
originaali;
2) notariaalakti originaali väljastamise
kuupäev;
3) originaali saanud isiku andmed vastavalt
§-le 10;
4)originaali väljastamise põhjus.
(5) Notar allkirjastab pealdise.
[RTL 2006, 13, 207 – jõust
6.02.2006]
§ 19. Notariaalakti originaali asendamise kord
(1) Kadunud või hävinud notariaalakti originaali asendamisel
teeb notar seda asendavale dokumendile pealdise, milles
sisalduvad järgmised andmed:
1) kinnitus, et dokument
asendab notariaalakti originaali;
2) notariaalakti
originaali asendamise kuupäeva ja koha;
3) originaali
asendamise põhjus.
(2) Notar allkirjastab pealdise.
[RTL 2006, 13, 207 – jõust
6.02.2006]
§ 20. Algärakirja väljastamine
(1) Notar väljastab algärakirju nii mitu eksemplari, kui on
algärakirja nõudma õigustatud isikuid.
(2) Kui algärakirja nõudma õigustatud isik on algärakirja
kaotanud või on see hävinud, siis väljastab notar uue
algärakirja ainult juhul, kui toimingu tegemine on võimalik
ainult notariaalakti algärakirjaga. Algärakirja väljastamist
nõudev isik peab sellisel juhul esitama notarile põhjendatud
kirjaliku avalduse.
(3) Algärakirja väljastamise kohta ei tehta kannet
ametitoimingute raamatusse.
§ 21. Originaalile tehtavad märkused algärakirjade kohta
(1) Notariaalakti originaalile märgitakse algärakirja saanud
isiku ees- ja perekonnanimi (juriidilise isiku puhul
juriidilise isiku nimi) ning algärakirja väljastamise kuupäev.
Nimetatud andmed võivad sisalduda juba notariaalaktis endas.
[RTL 2007, 10, 163 – jõust.
02.02.2007]
(2) Kui algärakirja saanud isiku kohta puuduvad notariaalaktis
endas täpsemad andmed, siis märgitakse originaalile ka tema
isiku- või registrikood ja aadress.
[RTL 2007, 10, 163 – jõust.
02.02.2007]
(3) Kui mõnele isikule väljastati algärakirja asemel
algväljavõte, peab see asjaolu olema originaalil kajastatud.
§ 22. Algärakirja valmistamine
(1) Notariaalakti algärakiri valmistatakse originaalist kas
paljundamise teel või arvutiväljatrükina.
(2) Kui arvutiväljatrükina tehtav algärakiri valmistatakse
parandusi sisaldavast originaalist, ei pea algärakirjas
kajastuma originaalil olev paranduse-eelne tekst ja
õiendusmärkused. Algärakiri sisaldab sellisel juhul ainult
kehtivat lõplikku teksti.
(3) Algärakirja esimese lehe ülaossa märgitakse sõna
“algärakiri”.
(4) Algärakirja juurde võib köita või sellega samale lehele
paljundada või trükkida täiendavaid dokumente, ärakirju ja
väljavõtteid, mis ei ole küll notariaalakti osaks, kuid mida
võib algärakirja kasutamisel vaja minna (“Tõestamisseaduse” §
10 lõikes 2, § 54 lõikes 2 nimetatud dokumendi ärakiri jne).
Taolise ärakirja või väljavõtte õigsuse kinnitamisest piisab
märke tegemisest algärakirja pealdises.
§ 23. Algärakirja pealdis
(1) Notariaalakti algärakirja pealdis peab sisaldama
järgmiseid andmeid:
1) kinnitus, et algärakiri vastab
originaalile;
2) selgitus, et algärakiri asendab
õigustoimingutes notariaalakti originaali;
3)
algärakirja väljaandmise kuupäev ja koht;
4)
algärakirja saanud isikute ees- ja perekonnanimed või
juriidilise isiku puhul juriidilise isiku nimi.
[RTL 2007, 10, 163 – jõust.
02.02.2007]
(2) Kui algärakirja saanud isiku kohta puuduvad notariaalaktis
endas täpsemad andmed, siis märgitakse pealdisesse ka tema
isiku- või registrikood ja aadress.
[RTL 2007, 10, 163 – jõust.
02.02.2007]
(3) Kui mõnele isikule väljastati algärakirja asemel
algväljavõte, peab see asjaolu kajastuma pealdises.
(4) Notar allkirjastab pealdise ja kinnitab selle pitseriga.
§ 24. Algväljavõte
(1) Algärakirja nõudma õigustatud isiku soovil võib notar
algärakirja asemel väljastada algväljavõtte.
(2) Algväljavõtte väljastamisele kohaldatakse algärakirja
kohta käivaid sätteid.
(3) Algväljavõttele tehtavas pealdises peab lisaks § 23 lõikes
1 nimetatud andmetele olema nimetatud väljavõtte ese ja
sisalduma kinnitus, et notariaalaktis ei ole väljavõtet
täiendavaid või muutvaid andmeid.
§ 25. Algväljavõtte väljastamine pärast notariaalakti
originaalis ilmse vea parandamist
(1) Pärast ilmse vea parandamist notariaalakti originaalis
väljastab notar algärakirja nõudma õigustatu isiku vastava
taotluse korral notariaalakti parandatud kohast algväljavõtte.
(2) Notar teeb notariaalakti originaalile algväljavõtte
väljastamise kohta nõutud märkused.
4. jagu
Muude ametitoimingute vormistus
§ 26. Avalduse ja teate edastamine
(1) Isiku avalduse ja teate edastab notar teisele isikule
vastavalt ametitoimingu taotleja soovile kas tähitud
väljastusteatega posti teel või e-posti teel vähemalt
vastuvõtuteate nõudega.
(2) Avalduse või teate edastamiseks koostatakse saatja
taotlus, milles märgitakse saatja ja saaja ees- ja
perekonnanimi ja aadress ning avalduse või teate sisu või
viide sellele, et avaldus või teade on lisatud nimetatud
taotlusele. E-posti teel edastamise korral märgitakse lisaks
ka saaja ja saatja e-posti aadressid.
(3) Posti teel saadetava avalduse ja teate edastamiseks
koostatakse taotlus nii mitmes eksemplaris, kui on saajaid.
Taotlusele kirjutab alla saatja ja notar kinnitab saatja
allkirja õigsuse. Notar edastab saajale nii saatja taotluse
kui ka selles sisalduva või sellele lisatud avalduse või teate.
(4) E-posti teel teate või avalduse edastamisel koostab notar
taotluse asemel kinnitusmärke selle kohta, et avaldus või
teade on notarile esitatud edastamiseks saajale. Taotleja
poolt allkirjastatud teate või avalduse ja kinnitusmärke
paigutab notar ühte konteinerisse ja digitaalallkirjastab.
(5) Pärast avalduse või teate edastamist koostab notar saatja
soovil tõendi, milles sisalduvad järgmised andmed:
1)
saatja ees- ja perekonnanimi, aadress ja e-posti teel
edastamise korral ka e-posti aadress;
2) saaja ees- ja
perekonnanimi, aadress ja e-posti teel edastamise korral ka
e-posti aadress;
3) avalduse või teate edasiandmise aeg;
4)
avalduse või teate sisu;
5) vajadusel ka avaldusele
või teatele saadud vastuse sisu või asjaolu, et antud
tähtajaks ei ole avaldusele või teatele vastust saabunud.
(6) Kui ilmneb avalduse või teate edasiandmise võimatus,
koostab notar saatja soovil edasiandmise võimatuse kohta
tõendi.
[RTL 2006, 13, 207 – jõust
6.02.2006]
§ 27. Omandiõiguse tunnistus ja muud tunnistused
(1) Omandiõiguse tunnistuse teeb notar tõestamise vormis
vastavalt “Tõestamisseaduse” § 34 lõikele 1 ja §-le 35. Notar
annab omandiõiguse tunnistusi välja seaduse või muu
õigusaktiga ettenähtud juhtudel.
(2) Omandiõiguse tunnistuse annab notar välja
registreerimisele kuuluva vara kohta, mis on olemas tunnistuse
väljaandmise päeval. Ühise vara korral kontrollib notar vara
kuulumist ühise vara hulka.
(3) Abikaasa surma korral annab notar omandiõiguse tunnistuse
välja üleelanud abikaasa avalduse, abielutunnistuse ja
surmatunnistuse alusel.
(4) Muid tõendeid ja tunnistusi väljastab notar vastavalt
“Tõestamisseaduse” § 38 lõikele 3 tõestamise või kinnitamise
vormis.
4. peatükk
Notariaalne hoiustamine
§ 28. Notarikonto
(1) Rahasummade hoiustamise jaoks avab notar krediidiasutuses
eraldi notarikonto.
(2) Krediidiasutuse ja kontotüübi valib notar, kui hoiustamist
taotlevad isikud ei ole hoiustamise avalduses krediidiasutust
ja kontotüüpi kindlaks määranud.
(3) Hoiustamiseks ei või kasutada notari muud kontot ega
kolmanda isiku kontot. Notar võib kasutada ühte kontot korraga
ka mitme hoiustamise jaoks.
(4) Notarikonto käsutamine peab olema dokumenteeritud.
Elektroonilisel teel konto käsutamise puhul peab igast konto
käsutamisest tegema väljatrüki.
§ 29. Notari väärtpaberikonto
(1) Väärtpaberite hoiustamise jaoks peab notar avama eraldi
väärtpaberikonto.
(2) Notar ei või hoiustamiseks kasutada kolmanda isiku kontot
ega enda isiklikku väärtpaberikontot. Notar võib kasutada ühte
kontot korraga ka mitme hoiustamise jaoks.
(3) Notar ei pea hoiulevõetud väärtpabereid valitsema.
(4) Notar peab võtma kontohaldurilt väärtpaberikonto
väljavõtte väärtpaberikontol tehtud kontotoimingute kohta igal
kalendripäeval, mille sees tehti väärtpaberikontole kanne.
§ 30. Väärtasjade hoiustamine
(1) Väärtasju võib hoiustada vastavate hoiutingimuste
olemasolul lühiajaliselt notaribüroos.
(2) Väärtasjade hoiulevõtmiseks võib notar rentida
krediidiasutuses hoiulaeka. Notar võib kasutada ühte
hoiulaegast mitme hoiustamise jaoks.
(3) Väärtasjad antakse krediidiasutusse hoiule pitseeritud
pakis, millele on märgitud hoiustamise raamatu number.
§ 31. Hoiustatu väljaandmine
(1) Hoiustatu käsutamine on lubatud üksnes hoiustatu
väljaandmiseks õigustatud isikule või tema poolt nimetatud
kolmandale isikule või hoiustatu tagastamiseks hoiustajale.
(2) Hoiustatud rahasumma kontolt väljaandmine toimub notari
poolt krediidiasutusele esitatud maksekorralduse alusel.
(3) Hoiustatud väärtpaberite ülekandmine toimub notari poolt
kontohaldurile tehtud korralduse alusel.
(4) Hoiustatud väärtasjad annab välja notar.
(5) „Võlaõigusseaduse“ § 120 sätestatud hoiustamise korral
peab notar hoiustatu võlausaldajale väljaandmisel hoiustamise
kulud kinni võlausaldajale välja makstavast hoiustatud summast
ning tagastab hoiustamisega seotud kulud „Võlaõigusseaduse“ §
120 lõike 5 kohaselt võlgnikust hoiustajale.
[RTL 2006, 62, 1127 – jõust.
11.08.2006]
§ 32. Hoiustamiskviitung
(1) Notar võib isikule anda hoiustamise kohta
hoiustamiskviitungi.
(2) Kviitungi teeb notar kahes eksemplaris, millest üks
antakse hoiustajale ja teist hoitakse hoiustamise avalduse
juures.
(3) Kviitungisse märgitakse järgmised andmed:
1)
hoiustamise vastuvõtnud notari ametinimetus, ees- ja
perekonnanimi ja büroo aadress;
2) kviitungi
väljaandmise kuupäev;
3) hoiustaja nimi, isiku-
või registrikood, aadress;
4) hoiustatu saaja nimi,
aadress;
5) hoiustamise alus;
6) hoiustamise ese
(rahasumma; väärtpaberite arv, tähistus ja nimiväärtus;
väärtasjade kirjeldus ja väärtus).
(4) Notar allkirjastab kviitungi ja lisab pitseri.
§ 33. Hoiustamisega seotud dokumendid
Hoiustamise käiku kajastavaid alusdokumente hoitakse
hoiustamise avalduse juures.
§ 34. Hoiustamise raamatus registreerimise kohustus
(1) Notar on kohustatud registreerima kõik tema poolt tehtud
hoiustamised hoiustamise raamatus.
(2) Iga notar peab eraldi hoiustamise raamatut.
(3) Hoiustamise raamatusse tehakse kanne hoiustamise päeval ja
kanne notari poolt hoiustatu väljaandmise päeval.
§ 35. Hoiustamise raamat
(1) [Kehtetu – RTL 2007,
45, 764 – jõust. 1.09.2007]
(2) Notar peab hoiustamise raamatut „e-notaris“
[RTL 2007, 45, 764 – jõust.
1.09.2007]
(3) Hoiustamise raamatusse kantakse järgmised andmed:
1)
hoiustamise number;
2) hoiustaja nimi, isiku- või
registrikood;
3) hoiustamise ese (rahasumma; väärtpaberite
arv, tähistus ja nimiväärtus; väärtesemete kirjeldus ja
väärtus);
4) hoiustamise alus (tagatava tehingu
või hoiustamise avalduse ametitoimingute raamatus
registreerimise number);
5) hoiustamise koht (notarikonto
number, notari väärtpaberikonto number või hoiulaeka asukoht
ja number);
6) hoiustatu saaja nimi,isiku- või registrikood
(isikukoodi puudumisel sünniaeg); aadress, rahasumma ja
väärtpaberite hoiustamise korral vastavalt saaja pangakonto
number või saaja väärtpaberikonto number;
[RTL 2007, 10, 163 – jõust.
2.02.2007]
7) hoiustatu väljaandmise kuupäev;
8) väljaantud
hoiustamise ese (rahasumma; väärtpaberite arv, tähistus ja
nimiväärtus; väärtasjade kirjeldus ja väärtus).
41. peatükk
Teadete ja taotluste
koostamise ja esitamise kord
[RTL
2006, 13, 207 – jõust 6.02.2006]
§ 351. Tõestatud tehinguga seotud teadete
ja taotluste edastamise kord
(1) Notar on osalejate taotlusel õigustatud ja kohustatud
koostama ja edastama järgmisi tõestatud tehinguga seotud
teateid ja taotlusi:
1) käibemaksukohustuslaseks
registreerimise avaldus;
2) aktsiaseltsi aktsiate ja
osaühingu osade Eesti väärtpaberite keskregistris
registreerimise taotlus;
3) rahvastikuregistrile
elukohaandmete muutmise teade;
4) teade ostueesõigust
omavale isikule müügilepingu sõlmimise ja selle sisu kohta;
5)
määrustiku lisas 1 nimetatud tegevusloa, litsentsi ja
registreeringu taotlus.
(2) Kui avaldus käibemaksukohustuslaseks registreerimiseks
koostatakse ühingu või sihtasutuse asutamisel, edastatakse
avaldus Maksu- ja Tolliametile alles pärast asutatava ühingu
või sihtasutuse registrisse kandmist.
(3) Vajadusel kasutatakse teates ja taotluses asutatava
äriühingu identifitseerimiseks registrikoodi asemel
justiitsministri 28. augusti 2002. a määruse nr 56 “Kohtu
registriosakonna kodukord“ § 288 punktis 21
nimetatud kandeavalduse notariaaltoimingu koodi.
(4) Notar kajastab osalejate soovi tehinguga seotud teadete ja
taotluste edastamise kohta tehingu kohta koostatud
notariaalaktis. Kui teate või taotluse jaoks on kehtestatud
vorm, koostab notar teate või taotluse nimetatud vormi
kohaselt. Kui osalejad ei ole määranud teisiti ning seadusest
ei tulene teisiti, edastab notar teate või taotluse e-posti
või muul elektroonilisel teel.
(5) Notaril on õigus edastamisest keelduda, kui notarile ei
ole kahe nädala jooksul esitatud teatele või taotlusele
lisatavaid seaduses nõutavaid dokumente või kui osaleja poolt
koostatud teade või taotlus ei vasta seaduse nõuetele.
(6) Notar ei ole kohustatud tegelema tema poolt koostatud ja
edastatud teate ega taotluse edasise menetlemisega, välja
arvatud juhul, kui tegemist on notari veaga teate või taotluse
koostamisel.
[RTL 2006, 13, 207 – jõust
6.02.2006]
§ 352. Osaühingu osa ja hooneühistu
liikmesuse võõrandamise, pärimise ja pantimise ning
hooneühistu liikmeks saamise teade
(1) Pärast osaühingu osa võõrandamise või pantimise lepingu
tõestamist või osaühingu osa kohta pärimistunnistuse
koostamist saadab notar osa võõrandamise, pantimise või
pärimise kohta äriregistrile käesoleva määrustiku lisa 2 vormi
kohase teate. Ühes teates näidatakse andmed ühe osa
võõrandamise, pantimise või pärimise kohta.
(2) Notar saadab hooneühistuseaduse §-des 5 lg 3, 8 lg 4, 9 lg
3 ja 10 lg 2 sätestatud juhul mittetulundusühingute ja
sihtasutuste registrile hooneühistu liikmesuse võõrandamise,
pärimise või pantimise või hooneühistu liikmeks saamise kohta
käesoleva määrustiku lisa 3 vormi kohase teate. Ühes teates
näidatakse andmed ühe liikmesuse võõrandamise, pantimise või
pärimise kohta.
(3) Teates täidetakse omandi liigi andmed tehingust
tulenevatel alustel
[RTL 2006, 62, 1127 – jõust.
11.08.2006]
§ 353. Avaldaja teavitamine registriasjas
tehtud lahendist
Notar teavitab registrit pidava kohtu poolt temale kui
avaldaja esindajale edastatud kandemäärusest või määrusest
esindatavat. Lahendist teavitamiseks edastab notar avaldajale
kandemääruse või määruse ärakirja käesoleva määrustiku § 12
lõikes 2 nimetatud aadressile. Ärakirja ei pea edastama, kui
kohtuliku registri poolt notarile saadetud lahendi ärakirjast
nähtub, et kohtulik register on avaldajale lahendi ärakirja
juba saatnud.
[RTL 2006, 13, 207 – jõust
6.02.2006]
42. peatükk
Elektrooniliste
registrite ja andmebaaside tõestamistoiminguteks kasutamine
[RTL
2006, 13, 207 – jõust 6.02.2006]
§ 354. Kohtute registriosakondade
keskandmebaasi kasutamine
(1) Kui notaril on tõestamistoimingu aluseks olevate asjaolude
kontrollimiseks vaja kasutada äriregistri registrikartoteegi,
mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri
registrikartoteegi või kommertspandiregistri
registrikartoteegi andmeid, siis on ta kohustatud seda tegema
kohtute registriosakondade keskandmebaasi kasutades.
[RTL 2007, 10, 163 – jõust.
02.02.2007]
(2) Kui äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute
põhikirjad on elektroonilisel kujul kättesaadavad kohtute
registriosakondade keskandmebaasis, siis tõestamistoimingu
aluseks olevate asjaolude kontrollimisel kasutab notar
põhikirjadega tutvumiseks seda keskandmebaasi.
[RTL 2006, 13, 207 – jõust
6.02.2006]
§ 355. Rahvastikuregistri andmete kasutamine
(1) Kui notarile on võimaldatud arvutivõrgu kaudu tasuta
juurdepääs rahvastikuregistri andmetele, on notar kohustatud
kasutama rahvastikuregistri andmeid järgmiste asjaolude
kontrollimiseks:
1) tõestamistoimingus osaleja
perekonnaseis, kui on seda vaja tuvastada;
2) isikusamasuse
tuvastamiseks kasutatava riikliku isikut tõendava dokumendi
ehtsus või kehtivus, kui on tekkinud kahtlus isikut tõendava
dokumendi ehtsuses või kehtivuses.
3) eluruumi
võõrandamise lepingu tõestamisel eluruumi omandaja teavitamise
eesmärgil isikud, kelle elukohana võõrandatav eluruum on
registreeritud.
(2) Vajadusel kontrollib notar rahvastikuregistri
elektroonilisest andmebaasist ka muid tõestamistoiminguks
vajalikke tõestamistoimingus osaleja isikuandmeid.
Perekonnaseisuakti olemasolu tuvastamiseks piisab pärast 01.
jaanuari 2006 koostatud perekonnaseisuaktide ning nende enne
01. jaanuari 2006.a koostatud perekonnaseisuaktide, mille
juurde on tehtud andmete ülekontrollimist kinnitav märge,
puhul rahvastikuregistrist nähtuvate andmetega tutvumisest.
[RTL 2006, 62, 1127 – jõust.
11.08.2006]
§ 356. Liiklusregistri andmete kasutamine
(1) Kui notarile on võimaldatud arvutivõrgu kaudu tasuta
juurdepääs liiklusregistri juhilubade andmebaasi andmetele ja
on tekkinud kahtlus isikusamasuse tuvastamiseks esitatud
juhiloa ehtsuse või kehtivuse suhtes, on notar kohustatud
andmebaasi abil kontrollima juhiloa andmeid liiklusregistri
juhilubade andmebaasist.
[RTL 2007, 10, 163 – jõust.
02.02.2007]
(2) Vajadusel kontrollib notar „e-notari“ kaudu
liiklusregistrist isiku nimel olevate sõidukite ja nendel
lasuvate piirangute andmeid.
[RTL 2007, 10, 163 – jõust.
02.02.2007]
§ 357. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti
andmebaaside kasutamine
Kui notarile on võimaldatud arvutivõrgu kaudu tasuta
juurdepääs Kodakondsus- ja Migratsiooniameti andmebaasidele ja
on tekkinud kahtlus isikusamasuse tuvastamiseks esitatud
Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt väljaantava isikut
tõendava dokumendi ehtsuse või kehtivuse suhtes, on notar
kohustatud nimetatud andmebaaside abil kontrollima isikut
tõendava dokumendi ehtsust või kehtivust.
[RTL 2006, 13, 207 – jõust
6.02.2006]
§ 358. Abieluvararegistri elektroonilise
sisujuhi kasutamine
(1) Kui notar on tuvastanud toimingus osaleja perekonnaseisu
ja tehingu ese võib kuuluda abikaasade või endiste abikaasade
ühisvara hulka, kontrollib notar Registrite ja Infosüsteemide
Keskuse poolt peetava abieluvararegistri elektroonilisest
sisujuhist, kas isiku kohta on tehtud kanne
abieluvararegistrisse.
(2) Notar või muu tõestamisõiguslik isik ei pea kontrollima
abieluvararegistri elektroonilisest sisujuhist, millises
kinnistuspiirkonnas on isiku elukoht, kui notarile või
tõestamisõiguslikule isikule on see asjaolu teada. Sellisel
juhul võib notar kontrollida otse abieluvararegistrist, kas
isiku kohta on sinna tehtud kanne.
[RTL 2006, 13, 207 – jõust
6.02.2006]
§ 359. Ärikeelu ja juriidilise isiku nime
kontroll
(1) Notar on tehingu või sündmuse tõestamisel kohustatud
kontrollima ärikeelu puudumist Registrite ja Infosüsteemide
Keskuse koduleheküljel peetavast ärikeelu all olevate isikute
nimekirjast.
(2) Enne juriidilise isiku nime muutmist käsitleva
kandeavalduse, asutamis-, jagunemis- või ühinemislepingu või
ümberkujundamisotsuse tõestamist kontrollib notar kohtute
registriosakondade keskandmebaasi kasutades, kas juriidilise
isiku nimi on eristatav varem samas registris registreeritud
nimest, ja Patendiameti koduleheküljel asuva kaubamärkide
andmebaasi kaudu seda, et juriidilise isiku nimes ei kasutata
Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või
numbrilist tähist või nende kombinatsiooni.
[RTL 2007, 10, 163 – jõust.
02.02.2007]
(3) Kui notaril on võimalus saada kohtute registriosakondade
keskandmebaasi kasutades andmeid ka kaubamärkide andmebaasist,
siis ei ole eraldi päringut Patendiameti kaubamärkide
andmebaasi vaja teha.
[RTL 2007, 10, 163 – jõust.
02.02.2007]
§ 3510. Riikliku ehitisregistri andmete
kasutamine
(1) Notar on kohustatud riikliku ehitisregistri
elektroonilisest andmebaasist kontrollima omaniku ja riikliku
ehitisregistri elektroonilisse andmebaasi kantud kolmandate
isikute õiguste andmeid ja võimaliku broneerimismärke
olemasolu ehitise või selle osaga seotud tõestamistoimingute
tegemisel.
(2) Juhul kui tõestamistoiming puudutab kinnistu esmakordset
võõrandamist või koormamist, on notar kohustatud kontrollima
riikliku ehitisregistri elektroonilisest andmebaasist, kas
kinnistu oluliseks osaks olev ehitis on koormatud riikliku
ehitisregistri elektroonilisest andmebaasist nähtuva
pandiõiguse või muu kolmanda isiku õigusega.
[RTL 2006, 13, 207 – jõust
6.02.2006]
§ 3511. Kultuurimälestiste riikliku
registri andmete kasutamine
Ehitise või selle osa ja kinnistu võõrandamise tehingu
tõestamisel on notar kohustatud kultuurimälestiste riiklikust
registrist kontrollima, kas lepingu esemeks olev ehitis,
kinnistu või nende osa kuulub vallas- või kinnismälestise
koosseisu või asub muinsuskaitsealal.
[RTL 2006, 13, 207 – jõust
6.02.2006]
5. peatükk
Notari ametitoimingute raamat
§ 36. Ametitoimingute registreerimise kohustus
(1) Notar on kohustatud registreerima kõik tema poolt tehtud
ametitoimingud ametitoimingute raamatus.
(2) Iga notar peab eraldi ametitoimingute raamatut.
(3) Ametitoimingute raamatusse tehakse kanne ametitoimingu
lõpuleviimise päeval.
§ 37. [Kehtetu – RTL
2004, 36, 590 – jõust. 15.04.2004]
§ 38. Ametitoimingute raamatu pidamine
(1) Ametitoimingute raamatut peetakse e-notaris
[RTL 2007, 10, 163 – jõust.
02.02.2007]
(2) [Kehtetu – RTL 2007,
10, 163 – jõust. 02.02.2007]
(3) [Kehtetu]
(4) Ametitegevuse raamatu elektroonilisel pidamisel tuleb
kinni pidada vastava infosüsteemi kasutajajuhendis ettenähtud
andmetöötlus- ja andmekaitsenõuetest.
(5) [Kehtetu – RTL 2007,
10, 163 – jõust. 02.02.2007]
(6) [Kehtetu – RTL 2007,
10, 163 – jõust. 02.02.2007]
(7) [Kehtetu – RTL 2007,
10, 163 – jõust. 02.02.2007]
(8) [Kehtetu – RTL 2007,
10, 163 – jõust. 02.02.2007]
(9) [Kehtetu – RTL 2007,
10, 163 – jõust. 02.02.2007]
§ 39. Kannete numeratsioon
(1) Igale tehtud ametitoimingule antakse ametitoimingute
raamatus järjekorranumber.
(2) Iga kalendriaasta alguses uuendab notar ametitoimingute
numeratsiooni alustades numbrist “1”.
(3) [Kehtetu – RTL 2007,
10, 163 – jõust. 02.02.2007]
(4) Ametitoimingute raamatu numeratsioonis vea avastamisel
teeb notar kohta, kus viga algas, sellekohase märkuse ning
lisab allkirja ja kuupäeva.
§ 40. Sissekantavad andmed
„(1) Ametitoimingute raamatusse kantakse ametitoimingu kohta
järgmised andmed:
1) ametitoimingu number;
2)
ametitoimingu tegemise kuupäev;
3) ametitoimingus
osaleja andmed (füüsilise isiku puhul ees- ja perekonnanimi,
aadress, isikukood või sünniaeg ning juriidilise isiku puhul
nimi, aadress ja registrikood) ja esindaja olemasolul esindaja
andmed;
4) ametitoimingus osaleja, esinduse korral esindaja, isiku
tuvastamiseks kasutatud isikut tõendava dokumendi number;
5)
ametitoimingu üldkirjeldus;
6) märge, kui
notariaalmärge vormistati elektrooniliselt;
7) tehingu
väärtus;
8) notari tasu;
9) viide „Notari tasu seaduse“ paragrahvile, mille alusel
notari tasu võetakse;
10) käibemaks;
11) kogusumma;
12) märkused.
(2) Ametitoimingu kohta märgitakse ametitoimingute raamatusse:
1)
tehingu tõestamise korral tõestatud tehingu liik;
2)
notariaalmärkega kinnitamise korral, millist liiki asjaolu
kinnitati;
3) muu tõestamistoimingu puhul tõestatud sündmus
või asjaolu;
4) muu ametitoimingu puhul ametitoimingu
üldkirjeldus.
(3) Kanne tehinguväärtuse kohta tehakse ametitoimingute
raamatusse juhul, kui see on notari tasu arvestamise aluseks.
Kindla tasumääraga ametitoimingute puhul kannet
tehinguväärtuse kohta ei tehta.
(4) „Notariaadiseaduse“ § 16 sätestatud korras notari ametist
lahkumisel notari dokumentide teisele sama tööpiirkonna
notarile või ajutiselt täitmata notari ametikohale määratud
asendajale üleandmisel tehakse ametist lahkuva notari
ametitoimingute raamatusse nende ametitoimingute kohta tehtud
kannete juurde märge dokumentide üleandmise kohta. Märkes
näidatakse, kas dokumendid anti üle notarile või notari
asendajale ning notari või notari asendaja nimi.“;
[RTL 2006, 62, 1127 – jõust.
11.08.2006]
§ 41. Hiljem tuvastatava isikusamasuse, esindus- ja
käsutusõigusega tõestamistoimingu registreerimise erisused
(1) Tõestamistoimingu kohta, mille puhul notar tuvastab
isikusamasuse, esindusõiguse või käsutusõiguse peale
notariaalakti allkirjastamist, tehakse kanne ametitoimingute
raamatusse notariaalakti allakirjutamise päeval.
(2) Kui notar on tõestamistoimingu teinud isikusamasuses,
esindusõiguses või käsutusõiguses kaheldes või seda
tuvastamata, siis kantakse ametitoimingus osaleja kohta
ametitoimingute raamatusse esialgsed andmed.
(3) Nimetatud puudustega tõestamistoimingu juurde tehakse
märkuste lahtrisse kanne selle kohta, et isikusamasuses,
esindusõiguses või käsutusõiguses kaheldakse või see on
tuvastamata. Kui notar on tuvastanud isikusamasuse,
esindusõiguse ja käsutusõiguse, teeb notar märkuste lahtrisse
vastavasisulise õienduse.
6. peatükk
Notari asendamine
§ 42. Notari taotlusel nimetatud asendaja ametitoimingute
erisused
(1) Notari taotlusel nimetatud notari asendaja kasutab
asendamise ajal asendatava notari pitsatit ja ametitegevuse
raamatuid.
(2) Notari asendaja teeb asendamise kohta märke notari
ametitoimingute raamatusse. Asendamise lõppemisel tehakse
ametitoimingute raamatusse märge asendamise lõppemise kohta.
(3) Enne asendama asumist peab asendajaks nimetatud isik
esitama justiitsministrile oma allkirjanäidise.
(4) Asendamise ajal tehtavates notariaalaktides märgib notari
asendaja asendatava notari nime, asendamise fakti ja enda
isikuandmed vastavalt § 10 lõikele 1. Notari asendaja lisab
oma allkirjale omakäeliselt sõnad “notari asendaja”.
(5) Asendamise ajal tehtavates notariaalmärgetes lisab notari
asendaja oma allkirjale omakäeliselt sõnad “notari asendaja
N.N. (ees- ja perekonnanimi)”.
§ 43. Ajutiselt täitmata notari ametikohale määratud notari
asendaja ametitoimingute erisused
(1) Ajutiselt täitmata notari ametikohale asendaja nimetamisel
avatakse asendamise ajaks ametitoimingute raamat ja
hoiustamise raamat. Väljatrükkide toimiku kaanele märgitakse
notari ametinimetuse ja ees- ja perekonnanime asemele
ajutiselt täitmata notari ametikoha nimetus. Kui samale
täitmata ametikohale nimetatakse uus asendaja, jätkatakse
eelmise asendaja poolt alustatud ametitegevuse raamatu ja
hoiustamise raamatu pidamist. Uue asendaja tegevuse alustamise
kohta tehakse ametitegevuse raamatusse ja hoiustamise
raamatusse märge.
(2) Ajutiselt täitmata notari ametikohale nimetatud asendajal
on väikse riigivapi kujutisega notari asendaja pitsat.
Riigivapi kujutise ümber on tekst “Notari asendaja”.
(3) Notari asendaja pitsat antakse notari asendajale tema
ametisse nimetamisel.
(4) Enne asendama asumist peab asendajaks nimetatud isik
esitama justiitsministrile oma allkirjanäidise ja
pitserinäidised.
(5) Asendamise ajal tehtavates notariaalaktides ja
notariaalmärgetes märgib notari asendaja enda isikuandmed
vastavalt § 10 lõikele 1 ja lisab oma allkirjale omakäeliselt
kirjatähtedega sõnad «notari asendaja».
(6) Kontod ja hoiulaekad rahasummade, väärtpaberite ja
väärtasjade hoiustamiseks võib avada või rentida asendaja
asemel ka Notarite Koda tingimusel, et kontode ja hoiulaeka
käsutamise õigus on ainult ajutiselt täitmata notari
ametikohale nimetatud notari asendajal.
(7) Samale täitmata ametikohale uue asendaja nimetamisel annab
eelmine asendaja uuele asendajale üle „Notariaadiseaduse“ § 16
lõikes 1 nimetatud dokumendid. Uus asendaja viib lõpule
eelmise asendaja või asendajate poolt alustatud toimingud,
sealhulgas hoolitseb hoiulevõtmise avalduse täitmise eest.
[RTL 2006, 13, 207 – jõust
6.02.2006]
7. peatükk
Notari dokumentide arhiveerimine
§ 44. Notari dokumendid
(1) Notari dokumendid käesoleva korra mõistes on
”Notariaadiseaduse” § 16 lõikes 1 nimetatud dokumendid.
(2) Notari kui avalik-õigusliku ametikandja tegevuse
tulemusena loodud ja saadud dokumendid on avalikud arhivaalid
“Arhiiviseaduse” (RT I 1998, 36/37, 552; 1999, 16, 271; 2000,
92, 597; 2001, 88, 531; 93, 565) mõistes.
(3) Notari dokumentide suhtes kohaldatakse
arhiiviseaduse ja Vabariigi Valitsuse 29.12.1998. a määrusega
nr 308 kinnitatud “Arhiivieeskirja” (RT I 1998, 118/120, 1904;
2000, 81, 520; 2001, 13, 59) avalike arhivaalide kohta käivaid
sätteid.
§ 45. Notar arhiivimoodustajana
(1) Notar on avalik-õigusliku ametikandjana arhiivimoodustaja
“Arhiivieeskirja“ mõistes.
(2) Notar on kohustatud ametisoleku ajal korrastama,
arhiivitehniliselt ette valmistama ning säilitama oma
tegevuse tulemusena loodud ja saadud dokumente.
(3) Riigi arhiivi üleandmiseni säilitab notar dokumente nende
säilitamiseks sobivates tingimustes.
§ 46. Notari dokumentide loetelu
(1) Notari dokumentide loetelu kehtestatakse notari
ametitegevuse käigus loodud või saadud dokumentide
liigitamiseks ja neile säilitustähtaja määramiseks.
(2) Dokumentide loetelu liigitab notari dokumendid sarjadesse.
Sarjad võivad omakorda jaguneda allsarjadeks.
§ 47. Dokumentide korrastamine
(1) Dokumentide korrastamisel võetakse aluseks
“Arhiivieeskirjas“ sätestatud korrastusüksused.
(2) Notari dokumentide korrastamisel paigutatakse lõpetatud
ametitoimingu dokumendid eraldi toimikusse koondatult
dokumentide loetelus nimetatud sarjade kaupa.
(3) Notari dokumendi lisad ja alusdokumendid asuvad
põhidokumendi juures.
(4) Notari ametitoimingute raamatud moodustavad eraldi
säilikud.
§ 48. Toimikutesse paigutamise nõuded
[Kehtetu – RTL 2006, 62,
1127 – jõust. 11.08.2006]
§ 49. Dokumentide säilitamine
(1) Notar koondab arhiiviväärtusega dokumendid ja üle kümne
aastase säilitustähtajaga dokumendid kolme aasta jooksul
pärast nendega seotud asjaajamise lõppu tsentraliseeritud
säilitamiseks ehitatud või kohandatud notaribüroo arhiiviruumi.
(2) Lõikes 1 nimetatud dokumendid võib anda üle mitme
notaribüroo või Notarite Koja poolt peetavasse
tsentraliseeritud säilitamiseks ehitatud või kohandatud
ühisesse arhiivihoidlasse.
(3) Notari dokumente, millega seotud asjaajamine ei ole veel
lõppenud või mis ei ole koondatud lõikes 1 ja 2 nimetatud
arhiiviruumi või –hoidlasse, hoiab notar lukustatavas kapis
või dokumentide hoidmiseks eraldatud ruumis.
(4) Arhiiviruum ja arhiivihoidla peavad vastama
“Arhiivieeskirjas“ sätestatud nõuetele.
§ 50. Juurdepääs notari dokumentide
[Kehtetu – RTL 2006, 62,
1127 – jõust. 11.08.2006]
§ 51. Notari dokumentide hävitamine
Notari dokumentide hävitamine toimub vastavalt
“Arhiiviseaduses” ja “Arhiivieeskirjas” sätestatule.
§ 52. Notari dokumentide üleandmine
(1) Ametis olev notar annab riigi arhiivis säilitamisele
kuuluvad notari dokumendid riigi arhiivile üle viie aasta
jooksul pärast “Arhiiviseaduses” sätestatud üleandmise
kohustuse tekkimist.
(2) Notari dokumentide üleandmine toimub vastavalt
“Notariaadiseaduses”, “Arhiiviseaduses” ja “Arhiivieeskirjas”
sätestatule.
8. peatükk
Järelevalve notari ametitegevuse
üle
§ 53. Järelevalve teostamine
(1) Järelevalvet notari ametitegevuse üle teostatakse
kohapealse kontrollimise teel ning notarilt saadud
materjalide ja andmete abil.
(2)Järelevalve teostamine ei tohi olulisel määral häirida
notaribüroo tööd klientide teenindamisel.
§ 54. Järelevalvet teostavad isikud
(1) Järelevalvet notari ametitegevuse üle teostab
justiitsminister tema volitatud ametnike kaudu.
(2) Justiitsminister võib järelevalve teostamisele kaasata
Notarite Koja esindaja, kelle määrab Notarite Koda.
(3) Järelevalvet teostavad isikud on kohustatud saladuses
hoidma neile seoses ametitegevusega teatavaks saanud andmeid.
§ 55. Järelevalve objekt
Järelevalve objektiks on:
1) notari ja tema büroo
töökorraldus;
2) tööks vajalike töövahendite
olemasolu ja kättesaadavus;
3) ametitoimingute raamatu
ja muude raamatute pidamine;
4) notari dokumentide
vormistamine ja pitseerimine;
5) hoiustamine;
6) notari
dokumentide arhiveerimine;
7) ühenduse olemasolu
elektroonilistesse registritesse ja päringute tegemise
korraldus;
8) ametitoimingus osalejate esindamine kohtu- ja
haldusasutustes;
9) notari tasu võtmise õigsus;
10)ametikindlustuse
olemasolu.
§ 56. Järelevalve liigid
(1) Järelevalve notari ametitegevuse üle toimub korralise
kontrolli, erakorralise kontrolli või järelkontrollina.
(2) Esimene korraline kontroll notari ametitegevuse üle toimub
teise ametiaasta jooksul. Korralist kontrolli teostatakse
justiitsministri kinnitatud järelevalvegraafiku kohaselt.
(3) Erakorralist kontroll viiakse läbi põhjendatud juhtudel,
kui on alust arvata, et notari ametitegevuses esineb olulisi
kiiret kõrvaldamist vajavaid puudusi.
(4) Järelkontroll toimub korralise kontrolliga avastatud
puuduste kõrvaldamise ja korralise kontrolli tulemuste alusel
antud justiitsministri käskkirja nõuetekohase täitmise
kontrollimiseks.
(5) Erakorraline kontroll ja järelkontroll toimub
justiitsministri igakordsel määramisel.
(6) Justiitsministeerium teostab pidevat kontrolli
ametikindlustuse olemasolu üle. Selleks esitab notar
igakordselt mõistliku aja jooksul pärast kohustusliku
vastutuskindlustuse lepingu sõlmimist Notarite Koja kaudu
Justiitsministeeriumile ärakirja kindlustuslepingu kohta
väljastatud kindlustuspoliisist.
[RTL 2004, 36, 590
– jõust. 15.04.2004]
§ 57. Kontrollist teatamine
(1) Korralisest kontrollist teatatakse notarile või notari
asendajale ja Notarite Kojale ette vähemalt kaks nädalat enne
selle algust.
(2) Erakorralisest kontrollist ja järelkontrollist ei pea ette
teatama.
§ 58. Notari kohustused järelevalve korral
(1) Notar on kohustatud kontrolli käigus osutama igakülgset
abi ja andma järelevalve teostamise jaoks vajalikku teavet.
(2) Notar on kohustatud esitama järelevalve käigus
kontrollimiseks dokumendid, ametitegevuse raamatud ja muud
ametitegevust kajastavad materjalid.
(3) Notar eraldab vajadusel järelevalvet teostavatele
isikutele tööks ruumi.
(4) Notar ei ole kohustatud viibima kontrolli läbiviimise
juures.
(5) Notar on kohustatud esitama justiitsministrile tema
nõudmisel oma ametitegevuse kohta kirjalikke selgitusi, mis on
vajalikud ametitegevuse kontrolli läbiviimiseks.
§ 59. Järelevalve akt
(1) Kontrolli tulemuste koostatakse järelevalve akt, millele
kirjutavad alla järelevalvet läbiviinud isikud.
(2) Kui mõnel järelevalvet läbiviinud isikul on eriarvamus,
siis lisatakse see järelevalve aktile.
(3) Järelevalve akt esitatakse notarile tutvumiseks nelja
nädala jooksu järelevalve lõppemisest arvates.
(4) Notaril on õigus esitada kirjalikke selgitusi ja
vastuväiteid kahe nädala jooksul järelevalve akti saamise
päevast arvates.
§ 60. Järelevalve tulemused
(1) Järelevalve käigus tuvastatud ametitegevuse puuduste
kõrvaldamiseks annab justiitsminister käskkirjaga juhiseid ja
ettekirjutusi, mis on notarile täitmiseks kohustuslikud.
(2) Käskkirjaga ei tohi teha notarile ettekirjutusi õiguse
rakendamiseks.
(3) Käskkiri tehakse notarile ja Notarite Kojale viivitamata
teatavaks.
(4)Kui notar ei järgi käskkirjaga tehtud ettekirjutusi ja
juhiseid või ei täida neid nõuetekohaselt, võib selle
kohustuse rikkumine olla notari suhtes distsiplinaarmenetluse
algatamise aluseks.
§ 61. Notarite Kojale delegeeritud järelevalve valdkonnad
Notarite Koda teostab järelevalvet notari ametitegevuse üle
põhikirjas sätestatud korras järgmistes valdkondades:
1)
teiste elukutsete esindajatega ühistes ametiruumides töötamise
keelust kinnipidamine;
2) notaribüroo nõuetekohastest
lahtiolekuaegadest kinnipidamine;
3) notarile seadusega
pandud ülesannete isiklik täitmine;
4) notari
ametialastest kitsendustest kinnipidamine;
5)
ametikohustuste täitmisest eemalviibimisest teatamine;
6)
Notarite Koja juhenditest ja põhikirjast kinnipidamine;
7)
klienditeeninduses ametinõuete ja kutse-eetika järgimine;
8)
justiitsministrile Notarite Koja kaudu esitatavate
statistiliste aruannete õigsus.
[RTL 2003, 50, 741
– jõust. 24.04.2003]
§ 62. Järelevalve Notarite Koja tegevuse üle
(1) Justiitsminister teostab järelevalvet Notarite Koja
tegevuse õiguspärasuse üle.
(2) Justiitsministrile esitatakse Notarite Koja koosoleku,
eestseisuse ja aukohtu otsuste ärakirjad ning sellekohasel
nõudmisel ka muud koja dokumendid.
(3) Notarite Koda esitab justiitsministrile iga aasta 15.
veebruariks aruande Notarite Koja, notarite ja
notarikandidaatide lõppenud aasta tegevuse kohta ning Notarite
Koja põhiliste ülesannete täitmise töökava ja aastaeelarve.
9. peatükk
Ametitegevuse statistiline aruanne
§ 63. Statistilise aruande esitamise kohustus
Notar koostab ametitegevuse statistilise aruande „e-notaris“
ning esitab selle justiitsministrile Notarite Koja kaudu
aruandeperioodile järgneva kvartali esimese kahe nädala
jooksul.
[RTL 2007, 10, 163 – jõust.
02.02.2007]
§ 64. Ametitoimingute statistilise aruande sisu
(1) Statistilises aruandes näidatakse järgmiste
ametitoimingute arvud:
1) kinnisasjaga tehtava tehingu
tõestamine;
2) ehitise kui vallasasja või selle osaga
tehtava tehingu tõestamine;
21)
korteriomandite seadmise avalduse tõestamine;
3)
kinnistatud või kinnistamisele kuuluva laeva või teisaldatava
ujuvvahendi võõrandamise, koormamise või prahtimise tehingu
tõestamine;
4) eraõigusliku juriidilise isiku
asutamis-, ühinemis-, jagunemis- või ümberkujundamistehingu
tõestamine;
5) hooneühistu liikmesuse, osaühingu osa,
aktsia, samuti muu äriühingu osa- või sissemakse võõrandamise,
koormamise või rentimise tehingu tõestamine;
51)
kommertspandi seadmise, muutmise või lõpetamise tehingu
tõestamine;
6) testamendi tõestamine;
7)
pärimislepingu tõestamine;
8) abieluvaralepingu
tõestamine;
9) ühisvara jagamise kokkuleppe tõestamine;
10)
volikirja või volikirja tühistamine avalduse tõestamine;
11)
[RTL 2006, 62, 1127 – jõust.
1.01.2007]
12) muu tehingu või tahteavalduse tõestamine
«Tõestamisseaduse» 2. peatüki alusel;
13)
juriidilise isiku organi otsuse tõestamine;
14)
pärandi vastuvõtmise või pärandist loobumise avalduse
tõestamine;
15) pärimisõiguse tunnistuse väljastamine;
16)
omandiõiguse tunnistuse väljastamine;
17) muu
sündmuse või asjaolu tõestamine «Tõestamisseaduse» 3. peatüki
alusel;
18) ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamine (v.a
algärakirja ja -väljavõtte õigsuse kinnitamine);
19)
allkirja ja allkirjanäidise õigsuse kinnitamine;
20)
tõlke õigsuse kinnitamine;
21) tõlkija allkirja
õigsuse kinnitamine;
22) registriseisu tõendi
väljastamine ja registriväljatrüki õigsuse kinnitamine (v.a
siis, kui see on muu tõestamistoimingu osaks);
23)
muude asjaolude kinnitamine «Tõestamisseaduse» 3. peatüki
alusel;
24) raha, väärtpaberite ja väärtasjade
hoiulevõtmine;
25) „Notariaadiseaduse“ § 30 kohaselt
osaleja nimel avalduse koostamine;
26) osaleja nimel
määruskaebuse koostamine;
27) «Tõestamisseaduse»
§ 51 kohaselt dokumendi eestikeelsele tõlkele lisatud tõlke
õigsust kinnitava tõendi väljastamine;
28)
väljaspool notaribürood toimingu tegemine.
29)
käesoleva määruse §-s 351
nimetatud tõestatud tehinguga seotud teate või taotluse
koostamine;
30) käesoleva määruse §-s 351
nimetatud tõestatud tehinguga seotud teate või taotluse
edastamine;
(11) Statistilises aruandes märgitakse, mitu
kinnitamistoimingut vormistati digitaalsel kujul.
(2) Statistilise aruande koostamisel lähtutakse järgmistest
põhimõtetest:
1) mitme tehingu tõestamist ühes
notariaalaktis sisaldav ametitoiming kajastatakse aruandes ühe
ametitoiminguna;
2) iga ametitoiming kajastatakse vaid ühel
aruandereal, v.a lõike 1 punktides 24 ja 26–28 nimetatu;
3)
kui ametitoimingu sisuks on notariaalakti muutmine või
kehtetuks tunnistamine, siis see kajastatakse samal
aruandereal muudetava või kehtetuks tunnistatava notariaalakti
tõestamise või kinnitamise ametitoiminguga;
31)
eellepingu, eraldi kohustustehingu ja eraldi
asjaõiguskokkuleppe tõestamine kajastatakse aruandes lähtuvalt
lepingu esemeks oleva asja või õiguse liigist;
4)
kui ametitoiming võiks oma sisu järgi kajastuda mitmel
aruandereal, siis eelistatakse lõikes 1 toodud liigituse järgi
eespool olevat rida.
[RTL 2006, 62, 1127 – jõust.
1.01.2007]
10. peatükk
Notarikandidaadi konkurss ja
kandidaadi väljaõpe
1. jagu
Notarikandidaadi konkurss
§ 65. Konkursi väljakuulutamine
(1) Notarikandidaadi konkursi kuulutab välja Notarite Koda.
(2) Konkursi korras täidetavate notarikandidaadi kohtade arvu
määrab Notarite Koda, lähtudes justiitsministri poolt
kinnitatud notarikandidaatide arvust.
(3) Notarite Koda avaldab konkursiteate kahes üleriigilise
levikuga päevalehes ja Notarite Koja koduleheküljel
Internetis. Teates märgitakse konkursi korras täidetavate
kandidaadikohtade arv, konkursi toimumise aeg ja koht,
avaldusega koos esitatavate dokumentide loetelu ning avalduste
esitamise tähtpäev.
§ 66. Konkursil osalemine
(1) Konkursil osalemiseks esitatakse avaldus
konkursikomisjonile.
(2) Komisjonile esitatakse koos avaldusega isikut ja
kodakondsust tõendava dokumendi ärakiri, akadeemilise
juriidilise kõrghariduse olemasolu tõendava dokumendi ärakiri,
senist töö- ja teenistuskäiku tõendava dokumendi ärakiri,
elulookirjeldus ja käesoleva määruse lisa 4 vormi kohane
ankeet.
(3) Avalduste esitamise tähtaeg peab olema vähemalt kaks
nädalat konkursiteate avaldamise päevast arvates.
[RTL 2006, 13, 207 – jõust
6.02.2006]
§ 67. Konkursi läbiviimine
(1) Konkursi viib läbi ja notarikandidaadiks taotlejaid hindab
konkursikomisjon.
(2) Konkurss toimub hiljemalt 1 kuu jooksul avalduste
esitamise tähtpäevast arvates.
§ 68. Konkursi osad
(1) Konkursi osad on õigusteadmiste test ning vestlus. Testiga
samaaegselt koostatakse õiguslik arvamus (mahus kuni 1
lehekülg).
(2) Õigusteadmiste testi küsimused ning õigusliku arvamuse
teemad kinnitab konkursikomisjon.
(3) Õigusteadmiste testiga kontrollitakse notarikandidaadiks
taotleja teadmisi järgmistes valdkondades:
1)
tsiviilõiguse üldosa;
2) võlaõigus;
3)
asjaõigus;
4) perekonnaõigus;
5) pärimisõigus;
6)
ühinguõigus.
(4) Õigusliku arvamuse teemad määratakse lõikes 3 nimetatud
valdkondade piires. Õiguslikku arvamust hinnatakse vestluse
osana arvestades notarikandidaadiks taotleja oskust oma
mõtteid loogiliselt, argumenteeritult ja arusaadavalt
väljendada.
(5) Konkursil osaleja kirjutab õigusteadmiste testile ja
õiguslikule arvamusele ainult märgusõna ja esitab komisjonile
koos testiga kinnises ümbrikus märgusõna koos oma nimega.
(51) Testi või õigusliku arvamuse kirjutamisel
lubamatute abimaterjalide või lubamatu kõrvalabi kasutaja
kõrvaldatakse eksamilt ja konkursilt.
(6) Vestlusele pääsevad üksnes need notarikandidaadiks
taotlejad, kelle õigusteadmiste testi hindab komisjon vähemalt
hindega «rahuldav».
(7) Vestlusel hinnatakse konkursil osaleja sobivust
notariameti pidamise seisukohalt. Hindamisel võetakse arvesse
isiku üldist silmaringi, tema kõlbelisi omadusi, kõne-,
argumenteerimis- ja suhtlemisoskust, oskust mõtteid
loogiliselt ja arusaadavalt väljendada, riigikeele oskust,
senist haridusteed ja ametikäiku, samuti ettekujutust notari
ametitegevusest. Vestlusel käsitletakse notarikandidaadi poolt
kirjutatud õiguslikku arvamust.
(8) Konkursiosade kestuse määrab kindlaks konkursikomisjon.
[RTL 2006, 13, 207 – jõust
6.02.2006]
§ 69. Hindamissüsteem
(1) Õigusteadmiste testi hindab komisjon testi vastuste eest
saadud punktide alusel 6-palli süsteemis järgmiselt:
5
palli – suurepärane
4 palli – väga hea
3
palli – hea
2 palli – rahuldav
1 pall – kasin
0
palli – puudulik.
(2) Erinevate pallide saamiseks vajalike punktide arvu
kinnitab konkursikomisjon koos küsimustega ning teeb selle
otsuse teatavaks konkursil osalejatele. Hinne moodustub
komisjoni liikmete hinnete keskmisena. Keskmise hinde
arvutamiseks liidetakse komisjoni liikmete poolt antud hinded
kokku ja jagatakse komisjoni liikmete arvuga, keskmised hinded
ümardatakse täisarvuks viisil, et hinnet, mis lõpeb viie
kümnendikuga või suurema arvuga, ümardatakse järgmise suurema
täisarvuni, väiksemat hinnet aga eelneva väiksema täisarvuni.
(3) Vestluse ning õigusliku arvamuse põhjal antakse
notarikandidaadiks taotlejale hinnang – «sobiv» või
«mittesobiv».
(4) Konkurssi ei läbi notarikandidaadiks taotleja, kelle
õigusteadmiste testile on antud hinnang «kasin» või «puudulik»
või kellele vestluse põhjal on antud hinnang «mittesobiv».
[RTL 2004, 36, 590
– jõust. 15.04.2004]
§ 70. Konkursitulemused
(1) Vastavalt kandidaadikohtade arvule loetakse konkursi
läbinuks notarikandidaadiks taotlejad õigusteadmiste testi
hinnete järgi moodustatud paremusjärjestuse alusel.
(2) Kui mitu notarikandidaadiks taotlejat on õigusteadmiste
testi eest saanud võrdse hinde, siis otsustab nende
omavahelise järjestuse vestlusel konkursikomisjoni liikmetelt
saadud hinnangute «sobiv» ja «mittesobiv» suhe.
(3) Kui mitu konkursil osalejat on saanud vestlusel
konkursikomisjoni liikmetelt hinnanguid «sobiv» ja
«mittesobiv» võrdsel hulgal, otsustab nende omavahelise
järjestuse konkursikomisjon hääletamise teel.
(4) Konkursikomisjon teeb otsuse konkursitulemuste kohta kahe
nädala jooksul konkursi toimumisest arvates. Konkursil
osalenutele tehakse konkursitulemused teatavaks Notarite Koja
kaudu.
(5) Notarite Koda teeb justiitsministrile ettepaneku konkursi
läbinute kandidaaditeenistusse nimetamiseks.
[RTL 2004, 36, 590
– jõust. 15.04.2004]
§ 71. Kandidaaditeenistusse asumine
(1) Kandidaaditeenistusse nimetatud isik peab väljaõppele
asuma kolme kuu jooksul kandidaaditeenistusse nimetamise
päevast arvates.
(2) Kui konkursi läbinud isik ei asu ettenähtud tähtaja
jooksul kandidaaditeenistusse, loetakse kandidaaditeenistusse
nimetamine selle isiku suhtes kehtetuks ja justiitsminister
nimetab kandidaaditeenistusse konkursi paremusjärjestuse
alusel järgmise isiku.
[RTL 2004, 36, 590
– jõust. 15.04.2004]
2. jagu
Notarikandidaadi väljaõpe
§ 72. Väljaõppe eesmärk
Väljaõppe jooksul peab notarikandidaat omandama notariameti
pidamiseks vajalikud teoreetilised teadmised, praktilised
oskused ja kutseeetika tõekspidamised.
§ 73. Väljaõppe läbiviimine
(1) Väljaõpet korraldab ja viib läbi Notarite Koda.
(2) Praktika notaribüroodes toimub Notarite Koja poolt
määratud notarite juhendamisel.
(3) Praktika läbiviimise kohtu osakondades tagab
Justiitsministeerium.
§ 74.Väljaõppe osad
Väljaõppe kestel peab notarikandidaat läbima järgmised
väljaõppe osad:
1) praktika notaribüroodes;
2)
notari asendamine;
3) praktika kinnistusametis,
registriosakonnas ja pärimisregistris;
4) osavõtt
Notarite Koja seminaridest ja koolitustest;
5) Notarite
Koja poolt antud ülesannete täitmine.
§ 75. Praktika notari juures
(1) Notarikandidaat peab olema väljaõppel vähemalt kahe eri
tööpiirkonna notari juhendamisel võimalikult erineva
struktuuri ja töökorraldusega notaribüroodes.
(2) Notaribüroo praktika kestuse määrab Notarite Koda.
(3) Notar, kelle juures notarikandidaat on praktikal, kohustub
juhendama ja andma kandidaadile väljaõppeks vajalikku tööd.
(4) Praktika lõppedes esitab notarist juhendaja Notarite
Kojale kirjaliku arvamuse notarikandidaadi erialaste
teadmiste, praktiliste ametialaste oskuste, analüüsivõime,
iseloomuomaduste, suhtlemisoskuse, käitumise ja notariametiks
sobivuse kohta.
§ 76. Notari asendamine
(1) Notarikandidaat peab asendama võimalikult mitut erineva
tööpiirkonna notarit.
(2) Notarikandidaat peab asendama notareid vähemalt 30 päeva.
§ 77. Praktika kinnitusametis, registriosakonnas ja
pärimisregistris
(1) Praktika sisuks on tutvumine kinnistusameti,
registriosakonna ja pärimisregistri tööga.
(2) Praktika kinnistusametis ja registriosakonnas kestab
kummaski ühe nädala.
(3) Praktika pärimisregistris kestab ühe päeva.
§ 78. Väljaõppearuanne
(1) Kui notarikandidaat on läbinud kõik väljaõppe
kohustuslikud osad, esitab ta Notarite Kojale väljaõppe
aruande.
(2) Väljaõppearuandes märgitakse väljaõppe aeg, toimumise
koht, juhendaja ja esitatakse väljaõppe käigus omandatu
kirjeldus.
§ 79. Väljaõppe kestuse muutmine
(1) Notarite Koda võib teha justiitsministrile ettepaneku
muuta notarikandidaadi väljaõppe kestust.
(2) Väljaõppe kestust võib lühendada, kui notarikandidaat on
läbinud väljaõppe osad ja omandanud notariameti pidamiseks
vajalikud kogemused ning oskused.
(3) Väljaõppe kestust või pikendada, kui notarikandidaat ei
ole omandanud notariameti pidamiseks vajalikke kogemusi ja
oskusi mõjuvate asjaolude tõttu.
3. jagu
Notarikandidaadi arvestus
§ 80. Arvestuse läbiviimine
(1) Notarikandidaadi arvestus toimub kuue kuu jooksul
kandidaaditeenistusse nimetamisest arvates.
(2) Ettepaneku eksamikomisjonile notarikandidaadi arvestuse
läbiviimiseks teeb Notarite Koda.
(3) Notarikandidaadi arvestuse võtab vastu eksamikomisjon.
(4) Arvestuse toimumise aja ja koha teeb notarikandidaatidele
teatavaks Notarite Koda.
(41) Arvestusel on lubatud kasutada märkustevabasid
kommentaarideta õigusakte, elektroonilist Riigi Teatajat ning
Riigikohtu koduleheküljel olevat Riigikohtu lahendite
andmebaasi. Arvestusel lubamatute abimaterjalide või lubamatu
kõrvalabi kasutaja kõrvaldatakse arvestuselt ja arvestus
loetakse mittesooritatuks;
(5) Arvestusele mitteilmunud notarikandidaadi arvestusele
lubamise otsustab komisjon. Notarikandidaat lubatakse
arvestusele, kui ta puudus arvestuselt mõjuvatel põhjustel.
RTL 2006, 62, 1127 – jõust.
11.08.2006]
§ 81. Arvestuse sisu
(1) Arvestus on kirjalik ja koosneb kolme kaasuse
lahendamisest.
(2) Kaasused valmistavad ette Notarite Koda ja
Justiitsministeerium, mille hulgast võib eksamikomisjon valida
vahetult enne arvestuse toimumist arvestusele tulevad
kaasused. Komisjon võib kaasused ka ise koostada.
(3) Notarikandidaat võib kaasuste lahendamisel kasutada enne
arvestust teatavaks tehtud nimekirjas olevaid õigusakte.
§ 82. Hindamissüsteem
(1) Arvestustöid hinnatakse kas “arvestatud” või
“mittearvestatud”.
(2) Arvestustöö iga kaasust hindab vähemalt kolm komisjoni
liiget.
(3) Kui vähemalt kaks kaasust saavad hinnangu
“mittearvestatud”, siis ei ole notarikandidaat arvestust
sooritanud.
§ 83. Arvestuse tulemused
(1) Eksamikomisjon teeb otsuse arvestuse tulemuste kohta kolme
nädala jooksul arvestuse toimumisest arvates.
(2) Notarite Koda teeb arvestuse tulemused teatavaks
notarikandidaatidele.
§ 84. Järelarvestus
(1) Arvestusel negatiivse tulemuse saanud notarikandidaadil on
õigus sooritada järelarvestus.
(2) Arvestuse ja järelarvestuse vahele peab jääma vähemalt üks
kuu.
(3) Järelarvestuse negatiivselt sooritanud notarikandidaat
vabastatakse kandidaaditeenistusest seoses notarikandidaadi
tunnistamisega sobimatuks notarina töötamiseks.
11. peatükk
Notarieksam
§ 85. Notarieksami läbiviimine
(1) Notarieksam toimub hiljemalt kahe kuu jooksul
notarikandidaadi väljaõppeprogrammi läbimisest arvates.
(2) Notarieksami võtab vastu eksamikomisjon.
(3) Notarite Koda teeb ühe nädala jooksul notarikandidaadi
väljaõppeprogrammi läbimise otsustamisest arvates
eksamikomisjonile ettepaneku notarieksami läbiviimiseks.
(4) Notarieksami toimumise aja ja koha teeb eksamile lubatud
notarikandidaadile teatavaks Notarite Koda.
[RTL 2006, 62, 1127 – jõust.
11.08.2006]
§ 86. Eksamikomisjonile esitatavad materjalid
Notarite Koda esitab komisjonile notarikandidaadi kohta käivad
järgmised materjalid:
1) notaritest juhendajate
arvamused notarikandidaadi kohta;
2) Notarite Koja poolt
koostatud ülevaade notarikandidaadile antud ülesannetest ja
nende täitmisest;
3) notarikandidaati puudutavad
distsiplinaarmenetluse materjalid;
4) muud andmed, mis
võivad omada tähtsust notarikandidaadi sobivuse hindamisel.
§ 87. Eksamile lubamine
(1) Komisjon teeb esitatud materjalide põhjal otsuse
notarikandidaadi eksamile lubamise kohta.
(2) Komisjon ei luba notarikandidaati eksamile kui:
1)
notarikandidaat tunnistatakse notariameti pidamise jaoks
sobimatuks;
2) komisjon peab vajalikuks
notarikandidaaditeenistuse pikendamist.
(3) Eksamikomisjon teatab Notarite Kojale notarikandidaadi
eksamile mittelubamise otsusest, mille alusel võib Notarite
Koda teha justiitsministrile ettepaneku lõpetada
notarikandidaadi kandidaaditeenistus või pikendada tema
väljaõpet.
(4) Eksamile mitteilmunud notarikandidaadi eksamile lubamise
otsustab eksamikomisjon. Notarikandidaat lubatakse eksamile,
kui ta puudus eksamilt mõjuvatel põhjustel.
§ 88. Eksami sisu
(1) Eksam on kirjalik ja koosneb viie kaasuse lahendamisest.
(2) Eksami kaasused koostavad Justiitsministeerium ja Notarite
Koda kaasates koostamisse kõrgkooli õppejõude ja tunnustatud
õigusteadlasi.
(3) Eksamikomisjon määrab eksami kestuse.
(4) Eksami sooritamisel võib kasutada märkustevabasid
kommentaarideta õigusakte, elektroonilist Riigi Teatajat ning
Riigikohtu koduleheküljel olevat Riigikohtu lahendite
andmebaasi.;
(5) Eksamil lubamatute abimaterjalide või lubamatu kõrvalabi
kasutaja kõrvaldatakse eksamilt ja eksam loetakse
mittesooritatuks.
[RTL 2006, 62, 1127 – jõust.
11.08.2006]
§ 89. Hindamissüsteem
(1) Vastuseid hinnatakse kümne palli süsteemis:
9-10
palli- väga hea
6-8 palli- hea
3-5 palli- rahuldav
1-2
palli- mitterahuldav
(2) Eksami iga kaasust hinnatakse eraldi.
(3) Ühe kaasuse eest antud hinded liidetakse ja saadud arvu
hindajate arvuga jagades saadakse kaasuse hinne.
(4) Eksami koondhinne on kaasuste hinnete aritmeetiline
keskmine.
(5) Eksam on positiivselt sooritatud kui iga kaasuse hinne ja
ka eksami koondhinne on vähemalt 3 palli.
§ 90. Eksamitulemused
(1) Eksamikomisjon teeb otsuse eksamitulemuste kohta kolme
nädala jooksul eksami toimumisest arvates.
(2) Komisjon saadab otsuse Notarite Kojale, kes teeb
eksamitulemused eksamil osalenud isikutele ühe nädala jooksul
teatavaks.
§91. Järeleksam
(1) Eksamil negatiivse tulemuse saanud notarikandidaadil on
õigus sooritada järeleksam.
(2) Eksami mittesooritanud notarikandidaatide olemasolul
otsustab eksamikomisjon kahe nädala jooksul eksami toimumisest
arvates järeleksami läbiviimise aja ja koha.
(3) Eksami ja järeleksami vahele peab jääma vähemalt üks kuu
ning järeleksam peab toimuma hiljemalt nelja kuu jooksul
eksami toimumisest arvates.
(4) Järeleksami negatiivselt sooritanud notarikandidaat
vabastatakse kandidaaditeenistusest seoses notarikandidaadi
tunnistamisega sobimatuks notarina töötamiseks.
§ 92. “Notariaadiseaduse” § 55 lõikest 1 tulenevad erisused
(1) Notarieksami sooritamiseks tuleb “Notariaadiseaduse” § 55
lõikes 1 nimetatud isikul esitada avaldus eksamikomisjonile.
Avaldus esitatakse eksamikomisjonile Notarite Koja kaudu.
(2) Komisjonile esitatakse koos avaldusega:
1) isikut ja
kodakondsust tõendava dokumendi ärakiri;
2)
akadeemilise juriidilise kõrghariduse olemasolu tõendava
dokumendi ärakiri;
3) senist töö- ja teenistuskäiku
tõendava dokumendi ärakiri;
4) elulugu;
5)
notari põhistatud arvamus isiku tööalase asjatundlikkuse,
töövõime ja notari ametipidamiseks sobivuse kohta.;
(3) Avalduse esitanud isik saab notarieksamit sooritada koos
väljaõppeprogrammi läbinud notarikandidaatidega
(4) Notari eksami toimumise aja, koha ning eksamil kasutada
lubatud õigusaktide nimekirja teeb avalduse esitanud isikule
teatavaks Notarite Koda.
(5) Komisjon ei luba avalduse esitanud isikut notarieksamile,
kui avalduse esitanud isik on notariametiks sobimatu.
Eksamile mittelubatud isik ei saa uuesti taotleda
“Notariaadiseaduse“ § 55 lõike 1 alusel notarieksami
sooritamist.
(6) Negatiivse tulemuse saanud “Notariaadiseaduse” § 55 lõikes
1 nimetatud isikul on õigus sooritada järeleksam. Järeleksami
negatiivselt sooritanud isik ei saa uuesti taotleda
“Notariaadiseaduse” § 55 lõike alusel notarieksami sooritamist.
[RTL 2006, 62, 1127 – jõust.
11.08.2006]
§ 93. Notarite puhul kohaldatavad erisused
(1) Ametis oleval notaril on õigus sooritada notarieksam.
(2) Eksamil osalemiseks peab notar esitama ainult avalduse.
(3) Ametis oleva notar puhul ei saa komisjon teha eksamile
mittelubamise otsust.
(4) Negatiivse tulemuse saanud notaril on õigus sooritada
järeleksam.
12. peatükk
Notari ametikoha täitmise
konkurss
§ 94. Konkursi väljakuulutamine
(1) Notari ametikoha täitmise konkursi kuulutab välja
justiitsminister.
(2) Notarite Koja motiveeritud taotlusel võib justiitsminister
konkursi edasi lükata või konkurssi mitte välja kuulutada.
(3) Notarite Koda teatab notaritele ja notarieksami sooritanud
notarikandidaatidele notari ametikoha täitmise konkursist ühe
nädala jooksul konkursi väljakuulutamise päevast arvates.
§ 95. Konkursil osalemine
(1) Notari ametikohale võivad konkursi korras kandideerida
notarid ja notarieksami sooritanud notarikandidaadid.
(2) Ametis olev notar, kes ei ole sooritanud notarieksamit,
peab enne notarite atesteerimist toimuvatel ametikoha täitmise
konkurssidel osalemiseks sooritama notarieksami.
(3)Konkursil osalemiseks esitatakse avaldus
konkursikomisjonile.
§ 96. Konkursil osalemise avaldus
(1) Avalduses märgitakse notari tööpiirkond, kuhu notari
ametikoha taotleja soovib kandideerida.
(2) Kui konkurss on välja kuulutatud mitmes erinevas
tööpiirkonnas asuvate ametikohtade täitmiseks, siis võib
notari ametikoha taotleja kandideerida notari ametikohale
mitmes erinevas tööpiirkonnas. Konkursil osalemise avalduses
tuleb märkida tööpiirkondade eelistus.
(3) Komisjonile teadaandmise eesmärgil võib notari ametikoha
taotleja avalduses märkida tema poolt eelistatud tööpiirkonna
ka juhul, kui selles tööpiirkonnas asuva ametikoha täitmiseks
ei ole konkurssi välja kuulutatud.
(4) Avalduste esitamise tähtaeg peab olema vähemalt kaks
nädalat konkursiteate teatavaks tegemisest arvates.
§ 97. Konkursi läbiviimine ja konkursil osalejate hindamine
(1) Konkursi viib läbi ja konkursil osalejaid hindab
konkursikomisjon.
(2) Konkursi pingerea moodustamise aluseks on notarieksami
hinne.
(3) Kui ametikoha täitmise konkursil osaleb atesteerimise
läbinud notar, siis otsustab komisjon notari varasema
ametikäigu põhjal notari koha konkursi pingereas.
(4) Kui konkursil osaleja on distsiplinaarkorras karistatud ja
karistus ei ole kustunud, arvestatakse tema notarieksami
hindest maha:
1) noomitusega karistamise korral 1 punkt;
2)
kuni 50 000 krooni suuruse rahatrahviga karistamise korral 1,5
punkti;
3) üle 50 000 krooni suuruse rahatrahviga
karistamise korral 2 punkti.
§ 98. Konkursitulemused
(1) Notari ametikoha täitmise konkursi on läbinud konkursil
osaleja, kes on sellesse notari tööpiirkonda kandideerijate
arvestuses pingereas parimal kohal.
(2) Kui ühes notari tööpiirkonnas konkursi korras täidetavate
notari ametikohtade arv on võrdne või suurem nendele kohtadele
kandideerijate arvust, loetakse kandideerijad konkursi
läbinuks.
(3) Kui konkursil osaleb ainult üks notari ametikoha
taotleja, loetakse ta konkursi läbinuks.
(4) Konkursikomisjon teeb otsuse konkursitulemuste kohta 1
nädala jooksul konkursi toimumisest arvates ja esitab
justiitsministrile ettepaneku konkursi läbinud isiku notari
ametikohale nimetamiseks.
(5) Konkursikomisjoni otsus konkursitulemuste kohta tehakse
konkursil osalejatele teatavaks Notarite Koja kaudu.
§ 99. “Notariaadiseaduse” § 55 lõikest 1 tulenevad erisused
(1) Notari ametikohale võivad konkursi korras kandideerida
“Notariaadiseaduse” § 55 lõike 1 nimetatud notarieksami
sooritanud isikud.
(2) Notarite Koda teatab “Notariaadiseaduse” § 55 lõikes 1
nimetatud notarieksami sooritanud isikutele notari ametikoha
täitmise konkursist ühe nädala jooksul konkursi
väljakuulutamise päevast arvates.
13. peatükk
Notariasendaja eksam
§ 100. Notari asendaja eksami läbiviimine
(1) Notari asendaja eksami võtab vastu eksamikomisjon.
(2) Eksam viiakse läbi kahe kuu jooksul eksamit sooritada
sooviva isiku avalduse esitamisest arvates.
(3) Notarite Koda teatab avalduse esitajale eksami toimumise
aja ja koha vähemalt kaks nädalat enne eksami toimumist.
[RTL 2006, 62, 1127 – jõust.
11.08.2006]
§ 101. Avaldus
(1) Eksami sooritamiseks tuleb esitada avaldus
eksamikomisjonile. Avaldus esitatakse eksamikomisjonile
Notarite Koja kaudu.
(2) Komisjonile esitatakse koos avaldusega asendajat taotleva
notari kirjalik seisukoht taotluse esitaja notariasendajaks
sobivuse kohta, isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi
ärakiri, akadeemilise juriidilise kõrghariduse olemasolu
tõendava dokumendi ärakiri, senist töö- ja teenistuskäiku
tõendava dokumendi ärakiri ja curriculumvitae.
§ 102. Eksami osad
(1) Eksam on kirjalik ning koosneb lühikaasuste osast ja
praktiliste ülesannete osast.
(2) Lühikaasuseid on viis ja need koostatakse eraõiguse,
ühinguõiguse, haldus- ja täitemenetlusõiguse ning
notariaadiõiguse valdkondade teemadel.
(3) Praktilised ülesanded on järgmised:
1) kaks
tahteavalduse tõestamise ülesannet;
2) kaks muu
toimingu ülesannet.;
(4) Eksami lühikaasused ja praktilised ülesanded valmistavad
ette Notarite Koda ja Justiitsministeerium, mille hulgast
valib eksamikomisjon vahetult enne eksami algust
eksamiküsimused ja -ülesanded. Komisjon võib eksamiküsimused
ja –ülesanded ka ise koostada. Eksamikomisjon määrab eksami
kestuse.
(5) Eksami sooritamisel võib kasutada märkustevabasid
kommentaarideta õigusakte, elektroonilist Riigi Teatajat ning
Riigikohtu koduleheküljel olevat Riigikohtu lahendite
andmebaasi.
(6) Eksamil lubamatute abimaterjalide või lubamatu kõrvalabi
kasutaja kõrvaldatakse eksamilt ja eksam loetakse
mittesooritatuks.
[RTL 2006, 62, 1127 – jõust.
11.08.2006]
§ 103. Hindamissüsteem
(1) Vastuseid hinnatakse nelja palli süsteemis:
4
palli- väga hea
3 palli- hea
2 palli- rahuldav
1
pall- mitterahuldav
(2) Eksami lühikaasuste osa ja praktiliste ülesannete osa
hinnatakse eraldi.
(3) Eksamiosa eest antud hinded liidetakse ja saadud arvu
hindajate arvuga jagades saadakse osahinne.
(4) Eksami koondhinne on osahinnete aritmeetiline keskmine.
(5) Eksam on positiivselt sooritatud, kui nii mõlemad
osahinded kui ka koondhinne on vähemalt 2 palli.
§ 104. Eksamitulemused
(1) Eksamikomisjon teeb otsuse eksamitulemuste kohta kolme
nädala jooksul eksami toimumisest arvates.
(2) Komisjon saadab otsuse Notarite Kojale, kes teeb
eksamitulemused eksamit sooritanud isikutele ühe nädala
jooksul teatavaks.
14. peatükk
Konkursikomisjoni ja
eksamikomisjoni töökord
§ 105. Konkursikomisjon
Konkursikomisjon viib läbi notarikandidaadi konkursi ja notari
ametikoha täitmise konkursi.
§ 106. Eksamikomisjon
Eksamikomisjon viib läbi notarikandidaadi arvestuse, notari
asendaja eksami ja notarieksami.
§ 107. Komisjonide koosseis
(1) Konkursikomisjon ja eksamikomisjon koosnevad viiest
liikmest.
(2) Konkursikomisjoni liikmed on kaks Notarite Koja poolt
nimetatud notarit, kaks justiitsministri määratud
Justiitsministeeriumi ametnikku ja üks tunnustatud jurist,
kellele teeb komisjoni töös osalemiseks ettepaneku
justiitsminister.
(3) Eksamikomisjoni liikmed on kaks Notarite Koja poolt
nimetatud notarit, üks justiitsministri määratud
Justiitsministeeriumi ametnik ning kaks tunnustatud juristi,
kellele teeb komisjoni töös osalemiseks ettepaneku
justiitsminister.
[RTL 2007, 10, 163 – jõust.
02.02.2007]
(4) Komisjoni liige ei tohi olla notar:
1) kes osaleb ise
konkursil või sooritab notarieksamit;
2) kes on olnud
konkursist osavõtva või eksamit sooritava notariaadiseaduse §
55 lõikes 1 nimetatud isiku tööandja.
§ 108. Asendusliikmed
(1) Komisjoni liikme äraolekul asendab teda komisjoni töös
asendusliige.
(2) Komisjoni asendusliikmed määratakse vastavalt
justiitsministri või Notarite Koja poolt.
§ 109. Komisjoni esimees
Komisjoni esimees valitakse komisjoni liikmete hulgast
lihthäälteenamusega.
§ 110. Otsuste vastuvõtmine
(1) Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt neli
liiget.
(2) Komisjoni otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.
Häälte võrdsuse korral on määravaks komisjoni esimehe hääl.
(3)Kui komisjoni liikmel on komisjoni seisukohaga võrreldes
eriarvamus, lisatakse see eriarvamusel olija taotlusel
protokollile.
§ 111. Komisjoni protokoll
(1) Komisjoni otsused protokollitakse.
(2) Protokollija valitakse komisjoni liikmete hulgast.
(3) Protokollile kirjutavad alla komisjoni esimees ja
protokollija.
§ 1111 [Kehtetu – RTL
2007, 10, 163 – jõust. 02.02.2007]
141. peatükk
Tõestamisõiguslike
isikute ja asutuste tõestamistoimingute vormistamise,
registreerimise ja statistilise aruandluse esitamise kord
[RTL
2006, 13, 207 – jõust 6.02.2006]
§ 1112. Sätete kohaldamine
(1) Käeolevat peatükki kohaldatakse valla- ja linnasekretäri
ning vangla direktori tõestamistoimingutele.
(2) Valla- ja linnasekretäri ning vangla direktori
tõestamistoimingule kohaldatakse käesoleva määrustiku § 8
lõikeid 1, 3 ja 4, § 81 lõikeid 1 – 5, §
9 lõikeid 1, 4 ja 5, § 11 lõikeid 2 – 4, § 15 lõikeid 5 ja 6,
§ 17, § 171 ja §-des 354-357
sätestatut, niivõrd kuivõrd käesolevast peatükist ei tulene
teisiti.
[RTL 2007, 10, 163 – jõust.
02.02.2007]
(3) Valla- ja linnasekretäri poolt volikirja tõestamisele
kohaldatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule
ka käesoleva määrustiku § 9 lõigetes 2 ja 3, § 10 lõigetes
2-4, § 15 lõigetes 1 ja 2 ning lõike 3 esimeses lauses, §-des
18-25; § 359 lõikes 1 ja §-s 41 sätestatut.
[RTL 2006, 13, 207 – jõust
6.02.2006]
§ 1113. Erisused tõestamistoimingu
tegemisel ja vormistamisel
(1) Allkirja ja allkirjanäidise õigsuse kinnitamisel märgib
tõestaja kinnitusmärkesse, millise riikliku isikuttõendava
dokumendi alusel ta osaleja isiku tuvastas.
(2) Kinnitusmärkesse ja volikirja märgib tõestaja oma ees- ja
perekonnanime ning ametinimetuse. Allkirja juurde märgib
tõestaja omakäeliselt kirjatähtedega oma ametinimetuse.
(3) Tõestamistoimingu tegemisel kasutatakse vastavalt valla,
linna või vangla ametlikku pitsatit. Reljeefpitsati kasutamine
köitmisel ei ole kohustuslik.
(4) Digitaalset kinnitusmärget sisaldav fail ja konteiner
pealkirjastatakse kombinatsiooniga, mis koosneb sõnast
„kinnitus“, kuupäevast ja tõestamistoimingu numbrist. Kuupäev
esitatakse pealkirjas kuuekohalisena ja koosneb päevast, kuust
ja aastaarvu kahest viimasest numbrist.
[RTL 2006, 13, 207 – jõust
6.02.2006]
§ 1114. Tõestamistoimingute registreerimine
(1) Tõestamistoimingud registreeritakse tõestamistoimingute
raamatus. Iga vangla, vald ja linn peab eraldi
tõestamistoimingute raamatut. Raamatu tiitellehele märgitakse
vangla, valla või linna nimi või nimetus ning raamatu
kasutusele võtmise ja lõpetamise kuupäev.
(11) Tõestamistoimingute raamatusse kantakse
tõestamistoiminguid tegeva vangla-, valla- või linnaametniku
ees- ja perekonnanimi, isikukood, ametinimetus ning selle
ametniku poolt tõestamistoimingute tegemise algus- ja
lõpukuupäev.;
(2) Tõestamistoimingute raamatut võib pidada paberkandjal või
elektrooniliselt.
[RTL 2007, 10, 163 – jõust.
02.02.2007]
(3) Tõestamistoimingute raamatu pidamisel paberkandjal tuleb
täita järgmisi nõudeid:
1) paberkandjal peetav tõestamistoimingute raamat peab olema
köidetud, A4-formaadis lehtedega ja kõvakaaneline;
2)
köidetud tõestamistoimingute raamatu lehed peavad olema
nummerdatud. Enne raamatu kasutuselevõtmist kinnitab
tõestamisõiguslik isik selles olevate lehtede arvu oma
allkirja ja pitseriga;
4) kanded tõestamistoimingute
raamatusse tehakse sinise säilimiskindlat kirja võimaldava
kirjutusvahendiga. Kanded peavad olema korrektsed ja loetavad;
5)
kanded tõestamistoimingute raamatusse tehakse järjestikku nii,
et ei jääks vahelekirjutamist võimaldavaid tühje ridu;
6)
täiendused ja parandused tehakse nii, et esialgne tekst jääb
loetavaks. Täiendused ja parandused peab tõestamisõiguslik
isik kinnitama parandatud kande lõpus allkirjaga ja lisama
kuupäeva;
7) tõestamistoimingute raamatu paberkandjal
pidamiselt elektroonilisele tõestamistoimingute raamatu
pidamisele üleminekul ning vastupidi tehakse
tõestamistoimingute raamatusse märkus ülemineku aja kohta.
[RTL 2007, 10, 163 – jõust.
02.02.2007]
(4) Tõestamistoimingute raamatu pidamisel elektrooniliselt
tuleb täita järgmisi nõudeid:
1) kord kuus tehakse tõestamistoimingute raamatu andmebaasi
kannetest väljatrükk,
2) kalendriaasta köitmata väljatrükkide leheküljed
nummerdatakse jooksvalt;
3) kalendriaasta lõpus köidetakse väljatrükid toimikusse ning
tõestamisõiguslik isik kinnitab toimikus olevate lehtede arvu
oma allkirja ja pitseriga.
[RTL 2007, 10, 163 – jõust.
02.02.2007]
(5) Tõestamistoimingute raamatusse kantakse tõestamistoimingu
kohta järgmised andmed:
1) toimingu number;
2)
toimingu tegemise kuupäev;
3) toimingu lühikirjeldus;
4)
ärakirja ja väljavõtte kinnitamise puhul märge selle kohta,
kas kinnitusmärge vormistati paberil või elektrooniliselt;
5)
toimingus osaleja või ärakirja kinnitamist taotlenud isiku
andmed (füüsilise isiku puhul ees- ja perekonnanimi, Eesti
isikukood või selle puudumisel sünniaeg ning juriidilise isiku
puhul nimi ja registrikood) ja esindaja olemasolul esindaja
samasugused andmed.
[RTL 2007, 10, 163 – jõust.
02.02.2007]
(6) Igale tehtud tõestamistoimingule antakse
tõestamistoimingute raamatus järjekorranumber, mis märgitakse
notariaalakti või notariaalmärkesse.
[RTL 2007, 10, 163
– jõust. 02.02.2007]
(7) Iga kalendriaasta alguses uuendatakse tõestamistoimingute
numeratsiooni alustades numbrist “1”.
[RTL 2007, 10, 163 – jõust.
02.02.2007]
(8) Tõestamistoimingute raamatu numeratsioonis vea avastamisel
teeb tõestamisõiguslik isik kohta, kus viga algas, sellekohase
märkuse ning lisab allkirja ja kuupäeva.
[RTL 2007, 10, 163 – jõust.
02.02.2007]
§ 1115. Statistiline aruandlus
(1) Iga vangla, linn ja vald esitab kahe nädala jooksul
arvates kalendriaasta lõpust Justiitsministeeriumile aruande
lõppenud aasta tõestamistoimingute kohta.
(2) Aruandes näidatakse tõestamistoimingute arvud
tõestamistoimingute liikide (allkirja, allkirjanäidise,
ärakirja, väljavõtte kinnitamine, volikirja tõestamine) kaupa.
[RTL 2006, 13, 207 – jõust
6.02.2006]
15. peatükk
Rakendussätted
§ 112. Määrustiku jõustumine
(1) Käesolev määrustik jõustub 2002. aasta 1. veebruaril.
(2) Enne määrustiku jõustumist ametisse nimetatud notarid
võivad kasutada oma senist, paragrahvi 1 lõikes 2 sätestatust
erinevat ametinimetust kuni ametipitsatite väljavahetamiseni.
(3) [Kehtetu – RTL 2007,
10, 163 – jõust. 02.02.2007]
(4) Notar on kohustatud viima oma büroos dokumentide
säilitamise tingimused vastavusse käesolevas korras,
“Arhiiviseaduses” ja “Arhiivieeskirjas” sätestatud arhivaalide
säilitamise tingimustega 2006. aasta 1. jaanuariks.
(5) Käesoleva määruse § 1 punktid 11 - 20 kehtivad pärast 31.
detsembrit 2006. a tehtavate notari ametitoimingute kohta
esitatava statistilise aruande suhtes.
[RTL 2006, 62, 1127 – jõust.
11.08.2006]
„Justiitsministri 25. jaanuari 2002. a määruse nr 5
"Notariaadimäärustik“"
lisa 1
Tegevusluba, litsentsi või majandustegevuse registri
registreeringut vajavate tegevusalade loetelu
I Tegevusluba või litsentsi vajavate tegevusalade loetelu
1. Arhiivindusega seotud tegevus
1.1 Asjaajamisteenus
1.2
Arhiveerimisteenus
1.3 Arhivaalide säilitamisteenus
2. Kaugküttega seotud tegevus
2.1 Soojuse tootmine,
kui tootmise prognoositav maht aastas ületab 50 000 MWh
ettevõtja kohta või kui ettevõtja toodab soojust elektri ja
soojuse koostootmise protsessis
2.2 Soojuse jaotamine, kui
jaotamise prognoositav maht aastas ületab 50 000 MWh ettevõtja
kohta
2.3 Soojuse müük
3. Keskkonnaga seotud tegevus
3.1 Keskkonnamõju hindamine
4. Loteriiga seotud tegevus
4.1 Loteriide korraldamine
5. Postiga seotud tegevus
5.1 Universaalse postiteenuse
osutamine
5.2 Üle 10 kg kaaluvate postipakkide siseriiklik
edastamine
5.3 Seadusega ettenähtud korras sularaha siirete
teostamine ning riiklike pensionite,
abirahade ja toetuste posti vahendusel väljamaksmine
6. Ringhäälinguga seotud tegevus
6.1 Saadete ja
programmide edastamine ringhäälingus
7. Taimede paljundamise ja sordikaitsega seotud tegevus
7.1
Kultiveerimismaterjali tootmine
7.2 Taimeliigi
mikropaljundamine
7.3 Seemne pakendamine
8. Teega seotud tegevus
8.1 Teede projekteerimine ja
teeprojektide ekspertiis (v.a tunnelid, sillad ja viaduktid)
8.2
Sildade projekteerimine ja sillaprojektide ekspertiis
8.3
Teede ehitamine, remontimine ja hooldamine (v.a sildade
ehitamine ja remontimine)
8.4 Sildade ehitamine ja
remontimine
8.5 Liikluskorralduse projektide tegemine ja
nende projektide ekspertiis
8.6 Liikluskorraldusvahendite
paigaldamine
8.7 Teehoiutööde ehitusjärelevalve
9. Tolliga seotud tegevus
9.1 Kaudne esindamine tolliga
suhtlemisel
9.2 Tegutsemine tolliagentuurina
10. Transpordiga seotud tegevus
10.1 Meretransport ja
laevandus
10.1.1 Meretranspordi korraldamine ja laevade
agenteerimine
10.2 Autotransport
10.2.1 Tasuline
rahvusvaheline või riigisisene autovedu
10.2.2 Omal
kulul korraldatav rahvusvaheline autovedu
10.3 Ühistransport
10.3.1
Sõitjateveo korraldamine teeliikluses (ühistransport ja
taksovedu)
11. Turvateenistusega seotud tegevus
11.1
Turvakonsultatsioon
11.2 Vallas- või kinnisvara valve ja
kaitse
11.3 Isikukaitse
11.4 Korra tagamine üritusel või
valveobjektil
11.5 Juhtimiskeskuse pidamine
11.6
Valveseadmestiku projekteerimine, paigaldamine ja hooldamine
12. Veega seotud tegevus
12.1 Hüdrogeoloogilised uuringud
12.2
Hüdrogeoloogiline kaardistamine
12.3 Puuraukude ja
puurkaevude projekteerimine
12.4 Puuraukude ja puurkaevude
puurimine ja likvideerimine
[RTL 2006, 13, 207 – jõust
6.02.2006]
II Majandustegevuse registri registreeringut vajavate
tegevusalade loetelu
1. Alkoholiga seotud tegevus
1.1 Alkoholi importimine
1.2
Alkoholi hulgimüümine
1.3 Alkoholi eksportimine
1.4
Tegutsemine alkohoolse joogi jaemüüjana
2. Ehitusega seotud tegevus
2.1 Ehitustegevus
2.2
Projekteerimine
2.3 Ehitusuuringute tegemine
2.4
Omanikujärelevalve tegemine
2.5 Ehitusprojektide
tegemine
2.6 Ehitiste ekspertiisi tegemine
2.7
Ehitusjuhtimine
3. Elektriohutusega seotud tegevus
3.1 Tegutsemine
elektritöö ettevõtjana
3.2 Tehnilise
kontrolli teostamine
3.3 Isiku nõuetele vastavuse hindamine
ja tõendamine
4. Kaevandamisega seotud tegevus
4.1 Isiku nõuetele
vastavuse hindamine ja tõendamine
4.2 Kaevandamine
4.3
Kaeveõõne teisene kasutamine või projektide koostamine
5. Kahjuritõrjega seotud tegevus
5.1 Kahjulike
organismide keemiline või bioloogiline hävitamine
5.2
Kahjulike organismide keemiline või bioloogiline tõrje
5.3
Kahjulike organismide kahjustava toime ennetamine või muul
keemilisel või bioloogilisel viisil nende vastu võitlemine
6. Kaubandustegevus
6.1 Vallasasja pakkumine ja müük
6.2
Vallasasja kasutusse andmine ja võtmine
6.3 Vallasasja
valmistamine või muutmine kliendi tellimusel
6.4
Toitlustamine
6.5 Ilu- ja isikuteenuse pakkumine ja
osutamine
6.6 Tänava- ja turukaubanduse korraldamine ning
kaubanduse korraldamine avalikul üritusel
7. Küttegaasi ohutusega seotud tegevus
7.1 Gaasitööde
tegemine
7.2 Tegutsemine gaasipaigaldise ehitamisega
tegeleva ettevõtjana
7.3 Isiku nõuetele vastavuse
hindamine ja tõendamine
8. Lifti ja köistee ohutusega seotud tegevus
8.1 Lifti
paigaldamine
8.2 Tõsteseadmetööde tegemine
8.3
Isiku nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine
9. Lõhkematerjaliga seotud tegevus
9.1 Pürotehnilise
toote hoidmine, võõrandamine ja kasutamine
9.2
Isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja
10. Masina ohutusega seotud tegevus
10.1 Masinatööde
tegemine
10.2 Isiku nõuetele vastavuse hindamine ja
tõendamine
11. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud
tegevus
11.1 Valuutavahetusteenuse pakkumine
12. Raudteega seotud tegevus
12.1 Raudtee-ehitus
12.2
Raudteerajatiste ehitus
13. Surveseadme ohutusega seotud tegevus
13.1
Surveseadmetööde tegemine
13.2 Isiku nõuetele
vastavuse hindamine ja tõendamine
14. Toote nõuetele vastavuse tõendamisega seotud tegevus
14.1
Tegutsemine volitatud asutusena
14.2 Tegutsemine
tunnustatud asutusena
15. Tubakaga seotud tegevus
15.1 Tubakatoodete jae- ja
hulgimüük
16. Tuleohutusega seotud tegevus
16.1 Automaatsete
tulekahjusignalisatsiooni- ja tulekustutussüsteemide
projekteerimine, ehitamine ja hooldamine
16.2 Esmaste
tulekustutusvahendite kontrollimine ja hooldamine
17. Turismindusega seotud tegevus
17.1 Tegutsemine
reisiettevõtjana
18. Tööturuteenusega seotud tegevus
18.1
Teavitamine tööturu olukorrast
18.2 Töövahendus
18.3
Karjäärinõustamine
19. Vedelkütusega seotud tegevus
19.1 Kütuse
importimine
19.2 Kütuse eksportimine
19.3 Kütuse
müümine
19.4 Kütuse hoiuteenuse osutamine
20. Väärismetalltoodetega seotud tegevus
20.1
Väärismetalltoodete valmistamine
20.2
Väärismetalltoodete hulgi- või jaemüügi korras müügiks
pakkumine
20.3 Väärismetalltoodete tasu eest võõrandamine
20.4
Väärismetalltoodete nomenklatuuri kuuluvate toodete ja
detailide sissevedamine
[RTL 2006, 13, 207 – jõust
6.02.2006]
„Justiitsministri 25. jaanuari 2002. a määruse nr 5
"Notariaadimäärustik“
lisa 2
TEADE OSA VÕÕRANDAMISE / PÄRIMISE
KOHTA
Tehingu
/tunnistuse üldandmed
|
tehingu /tunnistuse
kuupäev
|
notari nimi
|
notari ametitoimingu
number
|
Andmed osaühingu kohta, mille
osa võõrandati /päriti
|
nimi
|
registrikood
|
Andmed võõrandaja(te)
/pärandaja kohta
|
1
|
nimi
|
isiku- või registrikood
(välismaa koodi puhul ka riigi nimi)
|
sünniaeg (Eesti isikukoodi
puudumisel)
|
elu- või asukoha
andmed:
|
riik, maakond (kui väljaspool
Eestit)
|
linn/vald
|
võõrandatava /päritava osa
nimiväärtus
|
võõrandatava /päritava osa
omandi liik (ainu-, ühis- või kaasomand)
|
kaasomandi korral
kaasomandiosa suurus (hariliku murruna)
|
Andmed omandaja(te)
/pärija(te) kohta
|
1
|
nimi
|
isiku- või registrikood
(välismaa koodi puhul ka riigi nimi)
|
sünniaeg (Eesti isikukoodi
puudumisel)
|
elu- või asukoha
andmed:
|
riik, maakond (kui väljaspool
Eestit)
|
linn/vald
|
omandatava osa
nimiväärtus
|
omandatava osa omandi liik
(ainu-, ühis- või kaasomand)
|
kaasomandi korral
kaasomandiosa suurus (hariliku murruna)
|
osa omandi ülemineku aeg
|
TEADE OSA PANTIMISE
KOHTA
Tehingu
üldandmed
|
tehingu kuupäev
|
notari nimi
|
notari ametitoimingu
number
|
Andmed osaühingu kohta, mille
osa panditi
|
nimi
|
registrikood
|
Andmed pantija
kohta
|
1
|
nimi
|
isiku- või registrikood
(välismaa koodi puhul ka riigi nimi)
|
sünniaeg (Eesti isikukoodi
puudumisel)
|
elu- või asukoha
andmed:
|
riik, maakond (kui väljaspool
Eestit)
|
linn/vald
|
panditava osa
nimiväärtus
|
pandi järjekoht
|
pandiõiguse tekkimise aeg (kui
see erineb käsutustehingu tõestamise ajast)
|
Andmed pandipidaja(te)
kohta
|
1
|
nimi
|
isiku- või registrikood
(välismaa koodi puhul ka riigi nimi)
|
sünniaeg (Eesti isikukoodi
puudumisel)
|
elu- või asukoha
andmed:
|
riik, maakond (kui väljaspool
Eestit)
|
linn/vald
|
pandipidajate paljususe korral
omandi liik (ühis- või kaasomand pandile)
|
kaasomandi korral
kaasomandiosa suurus (hariliku murruna)
|
[RTL 2006, 13, 207 – jõust
6.02.2006]
„Justiitsministri 25.
jaanuari 2002. a määruse nr 5
"Notariaadimäärustik““
lisa 3
TEADE HOONEÜHISTU LIIKMESUSE
VÕÕRANDAMISE / PÄRIMISE KOHTA
Tehingu
üldandmed
|
tehingu kuupäev
|
notari nimi
|
notari ametitoimingu
number
|
Andmed hooneühistu kohta,
mille liikmesus võõrandati /päriti
|
nimi
|
registrikood
|
Andmed võõrandaja(te)
/pärandaja kohta
|
1
|
nimi
|
isiku- või registrikood
(välismaa koodi puhul ka riigi nimi)
|
sünniaeg (Eesti isikukoodi
puudumisel)
|
elu- või asukoha
andmed:
|
riik, maakond (kui väljaspool
Eestit)
|
linn/vald
|
võõrandatava /päritava
liikmesuse number
|
võõrandatava /päritava
liikmesuse omandi liik (ainu-, ühis- või kaasomand)
|
kaasomandi korral
kaasomandiosa suurus (hariliku murruna)
|
Andmed omandaja(te)
/pärija(te) kohta
|
1
|
nimi
|
isiku- või registrikood
(välismaa koodi puhul ka riigi nimi)
|
sünniaeg (Eesti isikukoodi
puudumisel)
|
elu- või asukoha
andmed:
|
riik, maakond (kui väljaspool
Eestit)
|
linn/vald
|
kontaktandmed (aadress,
e-posti aadress, telefoni number)
|
liikmesuse omandi ülemineku
aeg
|
omandatava liikmesuse omandi
liik (ainu-, ühis- või kaasomand)
|
kaasomandi korral
kaasomandiosa suurus (hariliku murruna)
|
liikmeks saamise aeg (vastavalt hooneühistuseaduse § 5 lõikele 2 saab liikmesuse
võõrandamisel ja pärimisel liikmesuse omandaja liikmeks liikmesuse
üleminekuga ilma liikmeks vastuvõtmise menetluseta)
|
TEADE HOONEÜHISTU LIIKMESUSE
PANTIMISE KOHTA
Tehingu
üldandmed
|
tehingu kuupäev
|
notari nimi
|
notari ametitoimingu
number
|
Andmed hooneühistu kohta,
mille liikmesus panditi
|
nimi
|
registrikood
|
Andmed pantija
kohta
|
1
|
nimi
|
isiku- või registrikood
(välismaa koodi puhul ka riigi nimi)
|
sünniaeg (Eesti isikukoodi
puudumisel)
|
elu- või asukoha
andmed:
|
riik, maakond (kui väljaspool
Eestit)
|
linn/vald
|
panditava liikmesuse
number
|
pandi järjekoht
|
pandiõiguse tekkimise aeg (kui
see erineb käsutustehingu tõestamise ajast)
|
Andmed pandipidaja(te)
kohta
|
1
|
nimi
|
isiku- või registrikood
(välismaa koodi puhul ka riigi nimi)
|
sünniaeg (Eesti isikukoodi
puudumisel)
|
elu- või asukoha
andmed:
|
riik, maakond (kui väljaspool
Eestit)
|
linn/vald
|
pandipidajate paljususe korral
omandi liik (ühis- või kaasomand pandile)
|
kaasomandi korral
kaasomandiosa suurus (hariliku murruna)
|
TEADE HOONEÜHISTU LIIKMEKS SAAMISE
KOHTA
Andmed hooneühistu
kohta
|
nimi
|
registrikood
|
Andmed liikme
kohta
|
nimi
|
isiku- või registrikood
(välismaa koodi puhul ka riigi nimi)
|
sünniaeg (Eesti isikukoodi
puudumisel)
|
elu-
või asukoha andmed:
|
riik, maakond (kui väljaspool
Eestit)
|
linn/vald
|
kontaktandmed (aadress,
e-posti aadress, telefoni number)
|
Andmed liikmesuse
kohta
|
liikmesuse
number
|
liikmesusega seotud liikme
ainukasutuses oleva hooneosa pindala
|
liikmemaksumäär (hariliku
murruna)
|
liikmeks saamise
kuupäev
|
liikmeks vastuvõtmise otsuse
teinud organi nimetus ja otsuse kuupäev
|
osamaksu suurus
|
tasutud osamaksu
suurus
|
osamaksu tasumise
aeg
|
liikmesusega seotud
kitsendused
|
[RTL 2006, 13, 207 – jõust
6.02.2006]
„Justiitsministri 25.
jaanuari 2002. a määruse nr 5
"Notariaadimäärustik“
lisa 4
NOTARIKANDIDAADIKS KANDIDEERIVA
ISIKU ANKEET
Kui
mõnele küsimusele vastamiseks ei jätku ankeedis ruumi, lisatakse ankeedile
lisaleht, mis allkirjastatakse ankeedi täitja poolt. Mitmelehelise lisa
lehed nummerdatakse.
|
Perekonnanimi
(-nimed)
|
Eesnimi
(-nimed)
|
Sünniaeg (päev/ kuu
/aasta)
|
Isikukood
|
Sünnikoht (riik, maakond,
vald/linn)
|
Endised nimed (endine nimi,
mis ajast mis ajani, nime muutmise põhjus):
|
1
|
|
|
2
|
|
|
3
|
|
|
4
|
|
|
Elukohad (märkida elukohad
viimasel kümnel aastal, alustades praegusest
elukohast):
|
elukoht
|
mis ajast mis
ajani
|
1
|
|
2
|
|
3
|
|
4
|
|
5
|
|
6
|
|
7
|
|
8
|
Andmed sidevahendite
kohta:
|
kodus:
|
senisel töökohal:
|
isiklik e-posti aadress:
|
muu:
|
Täpne postiaadress (riik,
maakond, linn või vald, küla või alevik, tänav, maja, korter, postiindeks,
postkasti nr jm):
|
Perekonnaseis (märkida
ristikesega):
|
vallaline (
)
|
vabaabielus
( )
|
abielus (
)
|
lahutatud (
)
|
lesk
( )
|
Abikaasa / elukaaslase
andmed:
|
ees-
ja perekonnanimi
|
isikukood või
sünniaeg
|
elukoht
|
töökoht ja amet
|
kontaktandmed
|
Andmed sugulaste ja hõimlaste
(vanemad, sh kasuvanemad, lapsed, sh kasulapsed, vennad, õed, abikaasa
vanemad, abikaasa /elukaaslase õed ja vennad, abikaasa lapsed, kui need ei
ole ühised), eestkostetavate ning hooldusaluste
kohta:
|
sugulus- või
hõimlusaste
|
ees-
ja perekonnanimi
|
isikukood või sünniaeg
|
elukoht
|
töökoht ja
amet
|
1
|
|
|
|
|
2
|
|
|
|
|
3
|
|
|
|
|
4
|
|
|
|
|
5
|
|
|
|
|
6
|
|
|
|
|
7
|
|
|
|
|
8
|
|
|
|
|
9
|
|
|
|
|
10
|
|
|
|
|
Hariduskäik (sh välismaal
omandatud haridus):
|
õppeasutuse
nimetus
|
õppeaeg
|
eriala
|
õppeasutuse
aadress
|
omandatud kraad, diplom,
tunnistus
|
1
|
|
|
|
|
2
|
|
|
|
|
3
|
|
|
|
|
4
|
|
|
|
|
5
|
|
|
|
|
6
|
|
|
|
|
Keelte valdamine
(1-raskustega; 2-rahuldav; 3-hea; 4-väga hea;
5-täielik):
|
keel
|
kuulates
|
rääkides
|
lugedes
|
kirjutades
|
1
|
|
|
|
|
2
|
|
|
|
|
3
|
|
|
|
|
4
|
|
|
|
|
5
|
|
|
|
|
Varasemad töökohad (märkida
ajalises järjestuses, alustades senisest, viimase 10 aasta töö- ja
teenistuskohad, sh tegevteenistus kaitsejõududes,
kohakaaslus):
|
tööandja
|
mis
ajast mis ajani (aasta ja kuu täpsusega)
|
amet(id)
|
töölt
lahkumise põhjus
|
otsene ülemus
|
1
|
|
|
|
|
2
|
|
|
|
|
3
|
|
|
|
|
4
|
|
|
|
|
5
|
|
|
|
|
6
|
|
|
|
|
7
|
|
|
|
|
8
|
|
|
|
|
Karistused:
|
menetluse liik (kriminaal-,
väärteo- või distsiplinaar-menetlus)
|
karistuse liik ja
määr
|
karistuse määranud asutus või
isik
|
karistamise
põhjus
|
karistuse määramise aeg (kuu,
aasta)
|
1
|
|
|
|
|
2
|
|
|
|
|
3
|
|
|
|
|
4
|
|
|
|
|
5
|
|
|
|
|
Käimasolevad
menetlused:
|
menetluse liik (kriminaal-,
väärteo- või distsiplinaar-menetlus)
|
menetlev asutus või
isik
|
menetletav
õigusrikkumine
|
1
|
|
|
2
|
|
|
Tervis
|
Kas
olete viimase 10 a jooksul viibinud psühhiaatrilisel ravil (sh
ambulatoorsel)?
|
Jah
( )
|
Ei
( )
|
Kas
Teil on / on olnud alkoholismiprobleeme?
|
Jah
( )
|
Ei
( )
|
Kas
Te tarvitate / olete tarvitanud narkootikume?
|
Jah
( )
|
Ei
( )
|
Ravi
korral raviasutus ning ravil viibimise aeg ning muud tähtsust omavad
asjaolud:
|
Muud
asjaolud või seletused, mida kandidaat peab vajalikuks:
|
Ankeedile lisatud lehtede
arv:
|
Kinnitan esitatud andmete
õigsust ning olen teadlik valeandmete esitamise tagajärgedest.
Kuupäev
(päev/ kuu/ aasta)
Allkiri
|
[RTL 2006, 62, 1127 – jõust. 11.08.2006]