Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number avaldamine Riigi
Teatajas, jõustumise aeg):
19.02.2003 nr 57 (RT
I 2003, 22, 131) 9.03.2003
Määrus kehtestatakse «Liiklusseaduse» (RT I 2001, 3, 6) § 3
lõike 2 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§1.
Käesoleva määrusega kehtestatakse liikluskord Eesti teedel.
§2.
Käesolevas määruses kasutatavate terminite sisu seletatakse järgmiselt:
(1) Anda teed (mitte takistada) all mõistetakse nõuet,
et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks mingeid
manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat muutma liikumissuunda
või -kiirust. Liikleja, kellel on kohustus anda teed, peab sellest
selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatumisega.
(2) Asula all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 4
lõikele 8 hoonestatud ala, mille sisse- ja väljasõiduteed on
tähistatud asulas ettenähtud liikluskorda kehtestavate
liiklusmärkidega.
(3) Auto all mõistetakse tulenevalt «Liiklusseaduse»
lisast 1 sõitjate või veoste veoks või sõidukite haakes vedamiseks või
eritööde tegemiseks ettenähtud vähemalt neljarattalist mootorsõidukit,
mille valmistajakiirus ületab 25 km/h. Autoks loetakse ka
kolmerattalist mootorsõidukit ja elektrikontaktliiniga ühendatud
rööbasteta sõidukit. Autoks ei loeta mopeedi, mootorratast, traktorit
ega liikurmasinat.
(4) Autorongi all mõistetakse tulenevalt
«Liiklusseaduse» lisast 1 autost ja ühest või enamast haagisest
koostatud sõidukite kombinatsiooni.
(5) Eesõiguse all mõistetakse liikleja õigust
liikuda enne teist liiklejat.
(6) Eraldusriba all mõistetakse sõiduteid eraldavat
tõkke-, haljas- või muu riba, mis ei ole ette nähtud sõidukite
liiklemiseks.
(7) Esmase juhtimisõiguse all mõistetakse isikule
esmakordselt antud õigust juhtida mootorsõidukit «Liiklusseaduse»
§-s 30 ettenähtud tingimustel.
(8) Haagise all mõistetakse tulenevalt «Liiklusseaduse»
lisast 1 mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või selleks
kohandatud sõidukit.
(9) Halva nähtavuse all mõistetakse ilmast või
muudest nähtustest (udu, vihm, lumesadu, tuisk, hämarus, suits, tolm,
vee- ja poripritsmed, vastupäike) tingitud ajutist olukorda, kui
vaadeldava objekti nähtavus on taustast eristamatu alla 300 m.
(10) Hädapeatumise all mõistetakse sõiduki
seismajäämist või -jätmist, kui sõidu jätkamine on võimatu või ohtlik.
(11) Jalakäija all mõistetakse vastavalt
«Liiklusseaduse» § 7 lõikele 2 isikut, kes kasutab teed liiklemiseks
jalgsi või ratastooliga. Jalakäija all mõistetakse ka isikut, kes
kasutab liiklemiseks rula, rulluiske, -suuski, tõukeratast, -kelku või
muid nendesarnaseid abivahendeid.
(12) Jalgratta all mõistetakse vähemalt kaherattalist
sõidukit, mis liigub sellega sõitva(te) inimes(t)e lihasjõul; sellel
võib olla ka mootor. Termini all ei mõelda puudega inimese ratastooli.
(13) Jalgrattatee all mõistetakse vastavalt
«Liiklusseaduse» § 4 lõikele 5 jalgratta ja mopeediga liiklemiseks
ettenähtud teeosa või sama otstarbega omaette teed, mis on tähistatud
vastavate liiklusmärkide või teekattemärgistega.
(14) Juhi all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 7
lõikele 4 isikut, kes juhib sõidukit, juhib teel ratsa loomi või
veoloomi, või isikut, kes ajab teel kariloomi. Juhi all mõistetakse
õppesõidu ja sõidupraktika ajal ka sõiduõpetajat ja -juhendajat
vastavalt «Liiklusseaduse» § 32 sätestatud tingimustele.
(15) Kategooriate all mõistetakse mootorsõidukite
jaotamist juhtimisõiguse seisukohalt vastavalt «Liiklusseaduse»
§-le 21.
(16) Kerghaagise all mõistetakse tulenevalt
«Liiklusseaduse» lisast 1 haagist, mille registrimass ei ületa 750 kg.
(17) Kiirtee all mõistetakse vastavate liiklusmärkidega
tähistatud teed.
(18) Kontrollija all mõistetakse seadusega antud
volituste piires liiklejaid kontrollivat isikut, kellel on kaasas
ametitunnistus.
(19) Kõnnitee all mõistetakse vastavalt
«Liiklusseaduse» § 4 lõikele 4 jalakäija liiklemiseks ettenähtud
teeosa või sama otstarbega omaette teed, mis võib olla tähistatud
vastavate liiklusmärkide või teekattemärgistega.
(20) Kõrvalepöörde all mõistetakse pööret
paremale või vasakule.
(21) Liikleja all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse»
§ 7 lõikele 1 isikut, kes osaleb liikluses jalakäija, sõitja või
juhina.
(22) Liikluskorraldusvahendi all mõistetakse
”Teeseaduse” (RT I
1999, 26, 377; 93, 831; 2001, 43, 241; 50, 283; 93, 565; 2002, 41,
249; 47, 297; 53, 336; 61, 375; 63, 387) § 10 lõike 2 alusel
kehtestatud nõuetele vastavat foori, liiklusmärki ja teemärgist ning
vilkurit, piiret, hoiatuslinti, tähisposti, tõkkepuud, ohutussaart või
muud sarnast.
(23) Liiklusõnnetuse all mõistetakse vastavalt
«Liiklusseaduse» §-le 56 juhtumit, kus vähemalt ühe sõiduki teel
liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või
surma või tekib varaline kahju.
(24) Liikurmasina all mõistetakse tulenevalt
«Liiklusseaduse» lisast 1 ratastel liikuvat, teatud kindla töö
tegemiseks ettenähtud mootorsõidukit, mille suurim valmistajakiirus
ületab 6 km/h, kuid ei ületa 40 km/h. Liikurmasinaks ei loeta auto
alusel valmistatud eritöömasinat.
(25) Manöövri all mõistetakse igasugust pööret
või mis tahes ümberreastumist.
(26) Mootorratta all mõistetakse tulenevalt
«Liiklusseaduse» lisast 1 külghaagisega või külghaagiseta
kaherattalist mootorsõidukit, mille sisepõlemismootori töömaht on üle
50 cm3 või valmistajakiirus on üle 45 km/h.
(27) Mootorsõiduki all mõistetakse vastavalt
«Liiklusseaduse» § 12 lõikele 2 mootori jõul liikuvat sõidukit.
Mootorsõiduki all ei mõisteta mootoriga jalgratast, mopeedi ega
mootori jõul liikuvat rööbassõidukit.
(28) Mopeedi all mõistetakse tulenevalt «Liiklusseaduse»
lisast 1 kahe- või kolmerattalist sõidukit, mille sisepõlemismootori
töömaht ei ületa 50 cm3 ja
valmistajakiirus ei ületa 45 km/h.
(29) Parkimise all mõistetakse sõiduki ettekavatsetud
seismajätmist kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või
mahaminekuks või veose laadimiseks.
(30) Peatee all mõistetakse liiklusmärgiga «Peatee»
tähistatud teed kogu selle ulatuses. Ristmikul on sama tähendus ka
liiklusmärgiga «Ristumine kõrvalteega» tähistatud teel ristuva või
suubuva tee suhtes, kattega teel kruusatee või pinnastee suhtes ja
kruusateel pinnastee suhtes. Kruusa- või pinnastee kattega lõik enne
suubumist kattega teele ei muuda neid kattega teeks.
(31) Peatumise all mõistetakse sõiduki ettekavatsetud
seismajätmist sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise
ajaks. Termin ei hõlma seismajäämist koos liiklusvooluga või
reguleerija või liikluskorraldusvahendi nõudel.
(32) Piiratud juhtimisõiguse all mõistetakse isiku
õigust juhtida mootorsõidukit «Liiklusseaduse» §-s 23 nimetatud
juhtudel ja korras.
(33) Piiratud nähtavuse all mõistetakse olukorda,
kui kurvid, tõusuharjad, teeäärsed rajatised, haljastus või teel
olevad takistused vähendavad tee nähtavust niivõrd, et antud teelõigul
lubatud suurima kiirusega sõitmine võib muutuda ohtlikuks.
(34) Pimeda aja all mõistetakse ajavahemikku ehast
koiduni, kui loodusliku valguse vähesuse tõttu on nähtavus alla 300 m.
(35) Pärisuunavööndi all mõistetakse
sõidukite ühes suunas liiklemiseks ettenähtud sõiduteed või selle osa.
Kahesuunalise liiklusega sõidutee puhul mõeldakse pärisuunavööndi all
sõidutee parempoolset osa, mida vasakult piirab
liikluskorraldusvahend, selle puudumisel sõidutee mõtteline keskjoon.
Sõidutee keskel samal tasandil asuvate trammiteede korral on
suunavööndite eralduspiiriks trammiteede mõtteline keskjoon.
Pärisuunaline trammitee kuulub pärisuunavööndisse.
1) Kahesuunalise liiklusega sõiduteel, mille kogulaiuses on kolm
teekattemärgistega tähistatud sõidurada, on pärisuunavööndiks ainult
parempoolne sõidurada, kui liikluskorraldusvahend ei määra teisiti.
2) Kui teel on eri rada kergesõidukile (ratastool, jalgratas, mopeed jms),
ühissõidukile, aeglasele, raskele või muule rööbasteta sõidukile, on
selle eri raja sõiduteepoolne äär pärisuunavööndi ääreks muule
rööbasteta sõidukile.
(36) Pöörde all mõistetakse pööret kõrvale või
tagasi.
(37) Ratastraktori all mõistetakse tulenevalt
«Liiklusseaduse» lisast 1 mootorsõidukit, millel on rattad ja vähemalt
kaks telge ja mille suurim valmistajakiirus ületab 6 km/h, kuid ei
ületa 40 km/h. Ratastraktori põhifunktsiooniks on sellel paikneva või
sellega haakes oleva masina või riistaga töötamine, paikse masina
käitamine või haagise vedamine.
(38) Raudteesõiduki all mõistetakse rongi, vedurit,
vagunit, dresiini vm raudteerööbastel liikuvat sõidukit.
(39) Raudteeülesõidukoha all mõistetakse tee
ja raudtee samatasandilist ristumiskohta.
Tee ja raudteeülesõidukoha piiriks on tõkkepuu, selle
puudumisel ühe- või mitmerööpmelise raudtee märkide asukoht.
(40) Registrimassi all mõistetakse tulenevalt
«Liiklusseaduse» lisast 1 juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses
sõidukile registreerimisel määratud suurimat massi, mis ei tohi
ületada valmistaja poolt lubatud suurimat massi.
Autorongi registrimass on kõikide kokkuhaagitud sõidukite
registrimasside summa.
(41) Reguleerija all mõistetakse oma volituste piires
liiklust korraldavat (liiklejaid suunav või peatav) isikut, kellel on
vastav vormiriietus või eraldusmärk.
(42) Ristmiku all mõistetakse samal tasandil ristuvatest
teedest moodustuvat ala. Ristmikku ei moodusta parkla, puhkekoha ega
teega külgneva ala teega piirnemise koht, samuti nende juurdesõidutee
teega lõikumise koht ning põllu- või metsatee ristumine teega ja
põllu- või metsateede omavahelised ristumised. Ristmik on
reguleeritav, kui liikumise järjekorra määravad reguleerija märguanded
või foorituled. Muul juhul on ristmik reguleerimata. Kui reguleerimata
ristmikku läbib peatee, on see eriliigiliste teedega.
(43) Sõidueesõigusega tee all mõistetakse
teed, millel sõitjal on sõidueesõigus ristuval teel sõitja suhtes.
(44) Sõiduki all mõistetakse vastavalt
«Liiklusseaduse» § 12 lõikele 1 teel liiklemiseks ettenähtud või teel
liiklevat liiklusvahendit, mis liigub mootori või muul jõul.
(45) Sõiduraja all mõistetakse sõidutee pikiriba,
mis on tähistatud vastavate liiklusmärkide või teekattemärgistega või
on tähistamata ja mille laius on küllaldane autode liiklemiseks ühes
reas.
(46) Sõidutee all mõistetakse vastavalt
«Liiklusseaduse» § 4 lõikele 3 sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa.
Teel võib olla mitu eraldusribadega eraldatud sõiduteed. Samal
tasandil ristuvad sõiduteed moodustavad sõiduteede ristumisala.
Sõiduteeäärt näitab vastav teekattemärgis; kui seda ei ole, siis
teepeenra, eraldusriba, haljasala või muu riba äär või rentsli põhi
või sõidutee äärekivi. Kui sõiduteega samal tasandil asuvad
mõlemasuunalised trammiteed on sõidutee ühes servas, on rööbasteta
sõidukite sõidutee ääreks sõiduteepoolne trammirööbas.
(47) Sõitja all mõistetakse vastavalt
«Liiklusseaduse» § 7 lõikele 3 isikut, kes kasutab liiklemiseks
sõidukit, kuid ei juhi seda.
(48) Tee all mõistetakse vastavalt «Teeseaduse» §-le 2
maanteed, tänavat, jalgteed ja jalgrattateed või muud sõidukite või
jalakäijate liiklemiseks kasutatavat rajatist koos seda moodustavate
sõidu- ja kõnniteede, teepeenarde, haljasalade, eraldus- või
haljasribadega ning muude teehoiurajatistega. Termin hõlmab ka teega
külgnevale alale sissesõidu või sealt väljasõidu teed ning parklat ja
puhkekohta. Olenevalt pealiskihist jagunevad teed:
1) kattega
teeks, mis on tsemendi, tuha või bituumeniga töödeldud materjalist
püsikattega (asfalt-, tsementbetoon- vms kate) ning kiviparketi ja
munakivisillutisega tee;
2) kruusateeks, mis on kruusast, kruus-
või killustikliivast või killustikusõelmetest tee;
3) pinnasteeks, mis on põllu-, metsa- vms pealiskihita tee, mis on
teeks rajatud või sõidukite liikumise tulemusena selleks kujunenud.
(49) Teega külgneva ala all mõistetakse vastavalt
«Liiklusseaduse» § 4 lõikele 2 teeäärset piirkonda, kus asuv rajatis
on juhile teelt näha ja kuhu võib viia juurdesõidutee.
(50) Tegeliku massi all mõistetakse tulenevalt
«Liiklusseaduse» lisast 1 sõiduki massi antud hetkel koos juhi,
sõitjate ja veosega. Autorongi tegeliku massi all mõistetakse kõikide
kokkuhaagitud sõidukite tegelike masside summat.
(51) Teljekoormuse all mõistetakse osa sõiduki massist,
mis telje kaudu koormab teed.
(52) Traktori all mõistetakse mootorsõidukit, millel on
rattad või roomikud ja mille suurim valmistajakiirus ületab 6 km/h ega
ületa 40 km/h. Traktori põhifunktsiooniks on sellel paikneva või
sellega haakes oleva masina või riistaga töötamine, paikse masina
käitamine või haagise vedamine.
(53) Trammi all mõistetakse elektrikontaktliiniga
ühendatud tänavarööbassõidukit rööbashaagisega või ilma.
(54) Tühimassi all mõistetakse tulenevalt
«Liiklusseaduse» lisast 1 juhi, sõitjate ja veoseta täisvarustuses
sõiduki massi, mille on määranud valmistaja.
(55) Valmistajakiiruse all mõistetakse valmistaja poolt
sõidukile määratud suurimat kiirust.
(56) Õueala all mõistetakse vastavalt
«Liiklusseaduse» § 4 lõikele 6 jalakäijate ja sõidukite üheskoos
liiklemiseks ettenähtud teed, mis on tähistatud vastavate
liiklusmärkidega.
(57) Ühissõiduki all mõistetakse sõiduplaani
kohaselt sõitjaid vedavat bussi, trolli või trammi. Ühissõidukiks
loetakse ka sõitjaid vedavat taksot.
(58) Ühissõidukiraja all mõistetakse vastavalt
«Liiklusseaduse» § 4 lõikele 7 sõidutee osa, mis on ette nähtud
liiklemiseks sõiduplaani kohaselt sõitvale bussile ja trollile, samuti
sõitjaid vedavale taksole. Ühissõidukirada tähistatakse vastavate
liiklusmärkide või teekattemärgistega.
(59) Ülekäiguraja all mõistetakse tee osa, mis
on ette nähtud jalakäijale tee ületamiseks. Reguleerimata ülekäigurada
tähistatakse vastavate liiklusmärkide või teekattemärgisega.
Reguleeritaval ülekäigurajal määratakse käigukord jalakäijafooride
tulede või reguleerija märguannetega, kusjuures teel võivad olla
vastavad teekattemärgised.
1) Reguleerimata ülekäiguraja laius
on piiratud vastava teekattemärgisega, selle puudumisel aga piiravad
rada kujutletavad sirged, mis lähtuvad vastavate liiklusmärkide
asukohtadest ning on teega risti.
2) Reguleeritava ülekäiguraja
laius on piiratud vastava teekattemärgisega, selle puudumisel aga
piiravad rada kujutletavad sirged, mis lähtuvad fooride asukohtadest
ning on teega risti.
(60) Ümberpõike all mõistetakse möödumist
sõiduteel seisvast ühest või mitmest sõidukist või muust takistusest
väljasõiduga kasutatavast sõidureast.
[RT I 2003, 22, 131
– jõust. 9.03.2003]
§3.
Sõidukite liiklus Eestis on parempoolne.
§4.
Liikleja ja liikluse korraldaja peavad täitma käesoleva määruse nõudeid.
§5.
Liikleja peab juhinduma käesoleva määruse lisas 1 kirjeldatud reguleerija
märguandest ning täitma reguleerija ja kontrollija muud liiklusalast
korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile
käesoleva määruse lisas 4 ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast.
§6.
Liikleja peab täitma reguleerija korraldust isegi siis, kui see on vastuolus
käesoleva määruse või liikluskorraldusvahendi nõudega.
§7.
Määruse lisa 2 kohase ajutise (teisaldatava alusega) ja alalise liiklusmärgi
nõude vastuolu korral tuleb juhinduda ajutise liiklusmärgi nõudest.
§8.
Liiklusmärgi ja lisa 3 kohase teemärgise nõude vastuolu korral tuleb
juhinduda liiklusmärgi nõudest.
§9.
Lisa 1 kohase foori lubav tuli või reguleerija lubav märguanne ei tühista
lisa 2 kohase liiklusmärgi (välja arvatud hoiatusmärk «Ristumine
kõrvalteega» ja eesõigusmärgid) ning lisa 3 kohase teemärgisega
ettenähtud korda.
§10.
Keegi ei tohi kahjustada ega liiklejate eest varjata
liikluskorraldusvahendit, seda selleks volitusi omamata paigaldada,
teisaldada või eemaldada.
§11.
Keegi ei tohi oma tegevusega või tegevusetusega ohustada või takistada
liiklust.
§12.
Keegi ei tohi paigutada kõnniteele või teepeenrale seadmeid või materjale,
mis ohustavad või põhjendamatult takistavad jalakäija, eriti vanuri ja
invaliidi liikumist.
§13.
Ohu tekitanud isik peab rakendama kõiki temale jõukohaseid meetmeid ohu
kõrvaldamiseks või selle kahjulike tagajärgede vähendamiseks.
§14.
Liikleja ja muu isik peavad täitma «Liiklusseaduses» sätestatud ja seaduse
alusel kehtestatud õigusaktide nõudeid.
2. peatükk
KESKKONNAKAITSEKOHUSTUSED
§15.
Juht ei tohi põhjustada ebamugavusi teisele inimesele ega kahju teed
ümbritsevale keskkonnale liigse müra, tolmu ja heitgaasiga, mida antud
oludes on võimalik vältida. Tuleb hoiduda otsasõidust loomale või
linnule.
§16.
Õuealal ja elamupiirkonnas ei või seisva sõiduki mootor töötada kauem kui
kaks minutit.
§17.
Mootorsõidukid, välja arvatud eritalituse sõidukid, ei või sõita, peatuda ega
parkida väljaspool teed kohtades, mis ei ole ette nähtud
mootorsõidukite liikluseks. Nendes kohtades võib liigelda ainult
maaomaniku loal.
§18.
Mootorsõidukit ei tohi pesta veekogus ega kaldal lähemal kui 10 m veepiirist,
kui kohapeal puudub teade teistsuguse korra kohta.
§19.
Liikleja ei tohi:
1) saastata looduskeskkonda kütte- või määrdeainetega
ega vahetada mootorsõidukil õlisid kohas, mis ei ole selleks ette
nähtud;
2) kahjustada, risustada või muul viisil saastata teed
ega teega külgnevat ala;
3) liigelda sõidukiga, millel on
keskkonda saastav leke.
§20.
Sõiduki müra ja heitgaasi saasteainesisaldus ei tohi ületada «Liiklusseaduse»
§ 13 lõike 5 alusel keskkonnaministri poolt kehtestatud normi.
3. peatükk
JALAKÄIJA JA SÕITJA KOHUSTUSED
§21.
Asulateel, välja arvatud teel, kus sõidukitele kehtestatud suurim kiirus ei
ületa 20 km/h, peab jalakäija liikuma kõnniteel, selle puudumisel
teepeenral. Nimetatud kohtade puudumise või käimiseks sobimatuse
korral võib käia sõiduteel ainult selle ääre lähedal, sõidukeid
takistamata.
§22.
Kahesuunalisel asulavälisel teel, kus puudub kõnnitee, peab jalakäija liikuma
ainult vasakpoolsel teepeenral, viimase puudumise või käimiseks
sobimatuse korral aga sõiduteel selle vasaku ääre lähedal, sõidukeid
takistamata, kusjuures halva nähtavuse korral või pimeda ajal
valgustamata teel tohib sõiduteel liikuda ainult ühes reas.
§23.
Teel, millel on eraldusriba, ei tohi liikuda sõiduteel eraldusriba kõrval ega
piki eraldusriba, kui sellel pole kõnniteed.
§24.
Organiseeritud inimrühm, välja arvatud käesoleva määruse §-s 58 nimetatud
koolieelikute ja algklasside õpilaste rühm, võib liikuda ainult
sõidutee parema ääre lähedal või jalakäijat takistamata ka kõnniteel,
kõige rohkem neli inimest kõrvuti. Rühma juht peab tagama ohutuse
asjakohaste vahenditega (märgulipud, pimeda ajal helkurid, laternad
vms).
§25.
Halva nähtavuse korral või pimeda ajal kõnniteeta ja valgustamata teel
liikudes peab jalakäija kasutama helkurit või süüdatud laternat.
§26.
Jalakäija tohib ületada teed käigusilla või -tunneli kaudu, sõiduteed aga
ülekäigurajal (väljumata selle piirest), ristmikul või muus kohas
vastavalt määruse §-dele 27–35.
§27.
Kui käigusillale või -tunnelisse mineku koht, ülekäigurada või ristmik ei ole
kaugemal kui 100 m, peab jalakäija sõiduteed ületama ainult nende
kaudu. Nimetatud kohtadest kaugemal kui 100 m tohib jalakäija
sõiduteed ületada ainult siis, kui tee on mõlemas suunas hästi näha ja
sellega ei tekitata ohtu liikluses.
§28.
Reguleerimata ristmikul ei tohi jalakäija takistada ristmikule lähenevat
sõidukit ja ristmikku otse ületavat sõidukit.
§29.
Kui reguleerimata kohas sõiduteed ületav jalakäija on peatunud sõidukile tee
andmiseks, võib ta edasi minna alles siis, kui on veendunud ülemineku
ohutuses.
§30.
Jalakäija peab sõidutee ületama lühimat teed mööda, ohutussaarte olemasolul
nende kaudu.
§31.
Reguleerimata ülekäigurajal peab jalakäija enne sõidutee ületamist hindama
läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, andma juhile võimaluse kiiruse
sujuvaks vähendamiseks või peatumiseks ja veenduma, et juht on teda
märganud ning tee ületamine on ohutu.
§32.
Reguleeritaval ristmikul või ülekäigurajal peab jalakäija sõidutee ületamisel
juhinduma foorituledest, reguleerija olemasolul aga tema
märguannetest.
§33.
Reguleeritaval ristmikul, kus ülekäigurada ei ole teekattel tähistatud, peab
jalakäija ületama sõidutee kõnniteede kulgemise suunas, ohutussaartel
asuvate fooride korral aga nende saarte kaudu. Kui roheline tuli lubab
jalakäijal ristmikku ületada kõikidel sinna suubuvatel teedel korraga,
tohib ta üle minna mis tahes suunas. Kui ristmikul jalakäijafoor
puudub, peab jalakäija juhinduma sõidukifoori tuledest.
§34.
Kui jalakäija sõiduteel olles süttib jalakäijafoori punane tuli, selle foori
puudumisel sõidukifoori kollane tuli või reguleerija tõstab käe üles,
peab jalakäija sõltuvalt oma asukohast sõiduteel jätkama liikumist
ainult kuni lähima ohutussaareni, selle puudumisel – kuni
suunavööndite eraldusjooneni või, olles sõidutee teisel poolel,
lõpetama ohutussaare puudumisel sõidutee ületamise.
§35.
Sõiduteed ületades ei tohi jalakäija asjatult viivitada ega peatuda.
§36.
Jalakäija ei tohi:
1) ületada sõiduteed kohas, kuhu on
jalakäijaliikluse tõkestamiseks paigaldatud piire, ja asulas
eraldusribaga teel – väljaspool ülekäigurada;
2) minna sõiduteele seisva sõiduki või muu takistuse varjust
veendumata, et ei lähene sõidukit;
3) liikuda kiirteel;
4) takistada sõidukit, millel töötab sinine vilkur koos erilise helisignaaliga
või ilma, ja niisuguse sõiduki poolt saadetavat sõidukit;
5) takistada teel töötavat sõidukit, millel on sisse lülitatud kollane vilkur.
§37.
Jalakäija tohib ühissõidukit oodata ooteplatvormil, selle puudumisel aga
ainult kõnniteel või teepeenral.
§38.
Ühissõidukipeatuses, kus puudub ooteplatvorm, tohib ühissõidukile minekuks
sõiduteele astuda alles pärast ühissõiduki peatumist. Pärast
ühissõidukist väljumist peab jalakäija kohe lahkuma sõiduteelt.
§39.
Sõitja tohib sõidukisse siseneda ja sellest väljuda ainult siis, kui sõiduk
seisab.
§40.
Sõiduki ust ei tohi avada enne peatumist. Ukse avamine ei tohi ohustada ega
takistada teist liiklejat.
§41.
Sõiduteepoolselt küljelt või tagant tohib sõitja rööbasteta sõidukisse
siseneda ja sellest väljuda ainult siis, kui see on ohutu ega takista
teist liiklejat.
§42.
Sõidukis, millel on turvavööd, peab sõitja olema turvavööga nõuetekohaselt
kinnitatud, välja arvatud käesoleva määruse §-s 69 nimetatud juhtudel.
§43.
Sõitja ei tohi sõidu ajal tõmmata juhi tähelepanu sõiduki juhtimiselt
kõrvale.
4. peatükk
JUHI KOHUSTUSED JALAKÄIJA OHUTUSE TAGAMISEL
§44.
Juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat ega rikkuda tema riietust (nt
pritsida pori, vett vms). Eriti tähelepanelik tuleb olla lapse, vanuri
ning haigustunnuste ja puudega inimese suhtes.
§45.
Juht peab andma jalakäijale teed:
1) kõnniteel või teepeenral, sõites
sinna sõiduteelt;
2) parklast, puhkekohast, teega külgnevalt
alalt, õuealalt või nende juurdesõiduteelt või pinnasteelt teele
sõites;
3) tagurdades;
4) pöörde lõpetamisel ristmikult
välja sõites;
5) tema sõiduteeületamisel foori rohelise
tule või reguleerija lubava märguande ajal;
6) tema
sõiduteeületamise lõpetamisel, kuigi juhile on süttinud foori lubav
tuli või reguleerija on andnud lubava märguande;
7) tema
minekul keset teed olevas peatuses seisvale pärisuunalisele
ühissõidukile või sellelt tulekul.
§46.
Lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab juht vähendama kiirust või
peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale või ülekäigurajal
teeületamisvõimalust ootavale jalakäijale.
§47.
Kui reguleerimata ülekäiguraja ees on pärisuunavööndis seisma jäämas või
seisma jäänud sõiduk, ei tohi juht sellest sõidukist mööduda vahetult
enne ülekäigurada ega ülekäigurajal, jäämata seisma ülekäiguraja ees.
Ülekäigurajale tohib sõita pärast käesoleva määruse § 46 nõuete
täitmise võimalikkuses veendumist.
§48.
Kui reguleerimata ülekäiguraja ees seisma jäänud sõiduki ja ülekäigurajale
läheneva sõiduki vahele jääb vaba sõidurada, ei pea juht ülekäiguraja
ees seisma jääma, kuid peab arvestama käesoleva määruse §-s 46
sätestatut.
§49.
Kui vastassuunalise vööndi poolel on reguleerimata ülekäiguraja nähtavus
varjatud seisva sõiduki või muu takistuse tõttu, peab juht sõidu
jätkamisel olema eriti ettevaatlik, et mitte ohustada ülekäigurajal
olevat jalakäijat.
§50.
Ülekäigurajale tohib sõita vaid siis, kui juht on kindel, et tal ei tule
sellel seisma jääda.
§51.
Ülekäigurajal ei tohi tagasi pöörata.
§52.
Kui foorituli või reguleerija märguanne keelab sõita reguleeritavale
ülekäigurajale, tuleb peatuda stoppjoone või stoppjoonemärgi ees; kui
neid ei ole, siis ülekäiguraja ees.
§53.
Kui reguleeritav ülekäigurada tuleb ületada kõrvalepöörde lõpul, võib juht
juhul, kui tema sõidusuunas pole stoppjoont või stoppjoonemärki,
ületada ülekäiguraja, andes teed lubava fooritule ajal sõiduteed
ületavale jalakäijale.
§54.
Juht peab igal pool andma teed valge kepiga märku andvale pimedale
jalakäijale.
5. peatükk
LAPSE OHUTUST TAGAVAD LISANÕUDED
§55.
Juht peab arvestama, et lapse areng ei võimalda veel liiklusolusid
terviklikult hinnata.
§56.
Nähes teel või tee ääres last, tuleb olla eriti tähelepanelik ja sõita
kiirusega, mis võimaldab ohtu vältida.
§57.
Koolieelikut saatev täiskasvanu peab jälgima last ja vältima lapse ootamatut
sattumist sõiduteele.
§58.
Koolieelikute ja algklasside õpilaste rühm võib liikuda ainult täiskasvanute
saatel, kaks last kõrvuti, kõnniteel, selle puudumisel teepeenral,
seejuures valgustamata asulateel ning asulavälisel teel ainult valge
ajal ja kahesuunalise liikluse korral vasakpoolsel teepeenral.
§59.
Juht peab andma teed:
1) sõiduteed ületavatele lastele lasterühma saatja
märguandel;
2) sõiduteel olevatele lastele bussi juures,
millel on käesoleva määruse lisa 4 kohane lasterühma-tunnusmärk.
§60.
Kui lapse pikkus ei võimalda teda nõuetekohaselt kinnitada auto turvavööga,
tuleb omaette istuva lapse sõidutamisel sõiduautos, millel on
turvavööd, kasutada tema pikkusele ja kaalule vastavat turvatooli,
-hälli või muud nõuetekohast turvavarustust. Sõiduauto esiistmel tohib
last sõidutada ainult siis, kui ta on turvavarustuse abil
nõuetekohaselt kinnitatud.
§61.
Sõiduauto tagaistmel tohib täiskasvanud sõitjal süles olla üks alla
12-aastane laps tingimusel, et last süles hoidev sõitja on turvavööga
nõuetekohaselt kinnitatud ja kõik autos olevad istekohad on hõivatud.
Sõiduauto esiistmel ei tohi last süles hoides sõidutada.
§62.
Käesoleva määruse §-des 60 ja 61 esitatud nõuded ei ole kohustuslikud
asulasõidul takso tagaistmel omaette istuva või täiskasvanu süles
oleva lapse sõidutamisel.
§63.
Alla 12-aastast last ei tohi sõidutada mootorratta tagaistmel.
6. peatükk
JUHI ÜLDKOHUSTUSED
§64.
Juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisvate või liikuvate
vähekaitstud liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile
kahju tekitamist.
§65.
Juhil on keelatud juhtimise ajal tegelda toimingutega, mis võivad segada
juhtimist või liikluskeskkonna tajumist.
§66.
Juht ei tohi pargitud sõidukiga sulgeda teiste sõidukite liiklust sissesõidul
õuedele ja teega külgnevatele aladele ega takistada jalakäijate
liikumist ülekäiguradadel ja ristmikel kõnniteede kulgemise suunas.
§67.
Juht võib kasutada asulasisesel teel sõidu ajal telefoni üksnes käsi vabaks
jätva abivahendi olemasolul.
§68.
Juht on kohustatud:
1) enne väljasõitu veenduma sõiduki korrasolekus ja
jälgima teel olles selle tehnoseisundit;
2) andma teed
sõidukile, millel on sisse lülitatud sinine vilkur koos erilise
helisignaaliga või ilma, ja niisuguse sõiduki poolt saadetavale
sõidukile;
3) andma teed teel töötavale sisselülitatud kollase
vilkuriga sõidukile ja niisuguse sõiduki poolt saadetavale sõidukile;
4) mootorratta juhtimisel hoidma juhtrauast kinni kahe käega, välja arvatud
käega hoiatusmärguandmise ajal, kandma peas kinnirihmatud motokiivrit
ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole viimast nõuet täitnud;
5) sõidukis, millel on turvavööd, olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud
ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole nõuetekohase turvavarustusega
kinnitatud.
§69.
Turvavöö ei pea olema kinnitatud:
1) juhil ja sõitjal jääteel
sõites;
2) sõitjal, kes on sellises haigusseisundis, mis
turvavöö kinnitamist ei võimalda;
3) juhil või
sõitjal, kellel tööülesande täitmine on seotud peatustega, mille
vahemaa ei ületa 100 m;
4) asulasõidul taksojuhil ja
takso tagaistmel sõitjal ning ka sõiduõpetajal õppesõidu ajal.
§70.
Mootorsõidukijuhil ja trammijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama
politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel
seadustest tulenevalt:
1) juhtimisõigust tõendava dokumendi;
2) kohustusliku liikluskindlustuse poliisi või tõendi kindlustuslepingu
sõlmimisest vabastamise kohta;
3) sõiduki
registreerimistunnistuse;
4) muud dokumendid, kui seda nõuavad
seadused.
§71.
Juht peab võimaldama kontrollida sõidumeeriku ja kiirusepiiriku olemasolu
sõidukil, millel need on kohustuslikud, ning sõidumeeriku
salvestuslehtede andmete alusel sõidu- ja puhkeaja nõuetest
kinnipidamist.
§72.
Kontrollimiseks vajalikud dokumendid peab mootorsõiduki juht andma
kontrollijale juhikohalt lahkumata, autost läbi avatud küljeakna. Juht
ja sõitja peavad jääma oma kohale ja võivad sõidukist lahkuda ainult
kontrollija loal või korraldusel.
§73.
Juhil on õigus nõuda kontrollijalt ametitunnistust või muud tema volitusi
tõendavat dokumenti ja teha sellelt vajalikke märkmeid.
§74.
Mootorsõiduki ja trammi juht peab tundma esmaabivõtteid, abistama
liiklusõnnetuses kannatada saanud, abitus seisundis olevat inimest
ning kohale kutsuma kiirabi (päästeteenistuse). Ainult erandjuhul, kui
kiirabi (päästeteenistust) ei ole võimalik kohale kutsuda ja
transportimine pole kannatanule ohtlik, tohib teda haiglasse saata
teise sõidukiga või viia sinna oma sõidukiga.
§75.
Juht, kelle mootorsõiduk kuulub juriidilisele isikule (välja arvatud
diplomaatiline esindus, konsulaarasutus või rahvusvaheline
organisatsioon) ega ole eriotstarbeline, peab edasilükkamatul juhul
minema oma sõidukiga politsei kasutusse sõiduks sündmuskohale või
loodusõnnetuse piirkonda ning vältimatu arstiabi vajaja toimetamiseks
haiglasse või õiguserikkuja toimetamiseks politseisse.
§76.
Juht ei tohi olla:
1) joobeseisundis. Joobeseisund on vastavalt
«Liiklusseaduse» § 20 lõikele 3 alkoholi, narkootilise või
psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis
avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes
funktsioonides ja reaktsioonides;
2) sellises haigus- või
väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning
käesoleva määruse nõuete kõrvalekaldumatut täitmist;
3) seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas
õhus on 0,1 milligrammi või rohkem või mille on põhjustanud
alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem.
§77.
Juhtimist ei tohi üle anda isikule, kes on käesoleva määruse §-s 76 nimetatud
seisundis.
§78.
Mootorsõiduki ja trammi juhtimist ei tohi üle anda isikule, kellel puudub
vastav juhiluba.
7. peatükk
JUHI KOHUSTUSED ÜHISSÕIDUKILE EESÕIGUSE
ANDMISEL
§79.
Kui trammi ja rööbasteta sõiduki liikumisteed ristmikevahelisel alal
lõikuvad, peab teed andma rööbasteta sõiduki juht.
§80.
Juht, kelle sõidukile ühissõidukirajad ei ole sõitmiseks määratud, kasutab
neid radasid erandina järgmiselt:
1) liiklusmärgiga
«Ühissõidukirada» tähistatud rajale, mis on pärisuunalise sõidutee
serval ega ole muust sõiduteest pidevjoonega eraldatud, tuleb reastuda
enne pööret või peatumist; ka pöörde lõpetamisel tohib sellele rajale
sõita, kuid seejärel tuleb sealt kohe lahkuda;
2)
liiklusmärgiga «Ühissõidukirajaga tee» tähistatud teel olevast
ühissõidukirajast tohib kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei
keela, ainult risti üle sõita.
§81.
Asulas peab juht andma teed tähistatud peatusest välja sõitvale D-kategooria
ühissõidukile.
8. peatükk
JUHI MÄRGUANDED
§82.
Suunamärguanne tuleb vastavalt liiklusolukorrale anda õigel ajal, kuid mitte
hiljem kui 3 sekundit enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist.
Suunatulemärguanne peab jätkuma manöövri ajal ja tuleb lõpetada kohe
pärast manöövrit, käemärguande võib lõpetada vahetult enne sõidu
alustamist, manöövrit või peatumist.
§83.
Juht, kelle sõiduki ehituses pole suuna- või stopptulesid ette nähtud, peab
andma märku käega järgmiselt:
1)
paremsuunamärguandeks tõstma õla kõrgusele kõrvale sirge parema käe
või kõverdama samasse tõstetud vasaku käe küünarnukist täisnurgi
ülespoole;
2) vasaksuunamärguandeks tõstma õla kõrgusele
kõrvale sirge vasaku käe või kõverdama samasse tõstetud parema käe
küünarnukist täisnurgi ülespoole;
3)
pidurdamismärguandeks liigutama kõrvale tõstetud sirget kätt
üles-alla.
Juht peab kasutama kirjeldatud käemärguandeid ka suuna- või
stopptulede rikke korral või sõitmisel töötavate ohutuledega.
§84.
Helisignaali tohib anda vaid ohu tekkimisel või väljaspool asulat liikleja
tähelepanu äratamiseks.
§85.
Tulesid võib vilgutada ainult liikleja tähelepanu äratamiseks.
§86.
Hoiatusmärguandmine ei anna juhile eesõigust.
§87.
Seisval sõidukil peavad põlema ohutuled:
1) hädapeatuse korral
kohas, kus peatuda ega parkida ei tohi;
2) asulavälisel teel pimeda
ajal või halva nähtavuse korral, kui kas või üks ääretuli ei põle;
3) liiklusõnnetuse korral.
§88.
Sõitval sõidukil peavad põlema ohutuled pimeda ajal või halva nähtavuse
korral, kui kas või üks tagumine ääretuli ei põle.
§89.
Ohukolmnurka peab mootorsõiduki (välja arvatud soolomootorratta) juht
kasutama:
1) ohutulede puudumisel juhtudel, mis on loetletud
käesoleva määruse §-s 87. Ohukolmnurk tuleb teele panna sõidukist
piisavale kaugusele, kuid mitte lähemale kui 25 m asulas ja 50 m
väljaspool asulat. Hädapeatuse või liiklusõnnetuse korral ristmikul
võib ohukolmnurk olla nimetatud kaugustest lähemal, asudes suurema ohu
suunas kaugusel, mis võimaldab teistel juhtidel ohtu märgata õigel
ajal;
2) ohutulede puudumisel – käesoleva määruse §-s 88 nimetatud
juhul, kinnitatuna sõidukile tagant nähtavale kohale;
3)
sõltumata ohutulede olemasolust – käesoleva paragrahvi punktis 1
nimetatud nõude kohaselt, kui hädapeatunud või liiklusõnnetuses
osalenud sõiduk asub sõiduteel halva või piiratud nähtavusega kohas
või kui veos on niisuguses kohas sõiduteele kukkunud või sinna
voolanud.
§90.
Kui hädapeatunud sõidukit, sellelt kukkunud või sellest välja voolanud veost
ei olnud võimalik teelt omal jõul kõrvaldada, peab juht selle
tähistama käesoleva määruse § 87 või § 89 kohaselt, teatama juhtumist
viivitamatult politseisse või teeomanikule (-valdajale) ja võtma
tarvitusele abinõud ohu kiireks kõrvaldamiseks või selle kahjulike
tagajärgede vähendamiseks.
9. peatükk
MANÖÖVRID
§91.
Enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on
ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. D-kategooria
ühissõidukijuht peab veenduma, et talle antakse käesoleva määruse § 81
kohaselt teed.
§92.
Juht peab andma teed järgmiselt:
1) parklast, puhkekohast, teega
külgnevalt alalt, õuealalt või nende juurdesõiduteelt või pinnasteelt
teele sõites – igale teel liiklejale;
2) sõiduteelt ära
sõites – jalakäijale ja jalgratturile kõnniteel või teepeenral ning
jalgratturile ja mopeedijuhile jalgrattateel või teepeenral.
§93.
Taga sõitev rööbasteta sõiduki juht peab andma teed ümberreastuvale naaberrea
juhile.
§94.
Kõrvuti sõitvate juhtide vastastikusel reavahetamisel peab juht andma teed
temast paremal olevale juhile.
§95.
Teel, kus pärisuunas on kaks või enam teekattemärgistega tähistatud
sõidurada, ei tohi tiheda liikluse korral, kui kõik rajad on ühtlaselt
koormatud, ees sõitvatest sõidukitest mööduda sagedaste
ümberreastumistega.
§96.
Kui sõidukite liikumisteed lõikuvad ja sõidujärjekord ei ole käesolevas
määruses mujal määratud, peab juht andma teed paremalt lähenevale või
paremal asuvale sõidukijuhile.
§97.
Enne pööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vastava ääre
lähedale. Nõue ei kehti sõitmisel ringliiklusega ristmikule ja pöörde
korral, mida vastav liikluskorraldusvahend lubab teha ka mujalt.
§98.
Pöördel tuleb ristmikul sõita nii, et sõiduteede ristumisalalt välja sõites
ei satuta vastassuunavööndisse.
§99.
Kui juht ei saa ristmikul või ristmikevahelisel teel sõiduki suure
pöörderaadiuse või sõidutee seisundi tõttu pöörata käesoleva määruse
§-de 97, 98 ja 109 nõuete kohaselt, võib nendest kõrvale kalduda –
kaasa arvatud teepeenrale sõitmine – tingimusel, et ei ohustata ega
takistata teist liiklejat ega rikuta tee mullet.
§100.
Pöörates ristmikevahelisel teel vasakule või tagasi, peab juht andma teed
vastusõitvale ja temast möödasõidul olevale juhile.
§101.
Eraldusribaga teel tohib väljaspool asulat vasakule või tagasi pöörata vaid
kohas, kus on vastav liiklusmärk «Sõidurajad ja -suunad», ja tagasi
pöörata vaid kohas, kus on märk «Tagasipöördekoht».
§102.
Tagasi pöörata ei tohi:
1) ülekäigurajal;
2)
raudteeülesõidukohal;
3) piiratud nähtavusega kohas.
§103.
Kui teel on aeglustusrada, peab pöörata kavatsev juht aegsasti siirduma
sellele rajale ja vähendama kiirust ainult seal.
§104.
Kui teele sõitmiseks on kiirendusrada, peab juht sõitma sellel ja
liiklusvooluga ühinemisel andma teed teel sõitvale juhile. Teel sõitev
juht ei tohi põigata kiirendusrajale, kui see takistab seal sõitvat
juhti.
§105.
Tagurdamisel ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat.
§106.
Ühesuunalisel teel tohib vastassuunas tagurdada ainult manöövriks.
10. peatükk
SÕIDUKI ASUKOHT SÕITES
§107.
Teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita raja
piirides.
§108.
Kahesuunalise liiklusega sõiduteel, mille kogulaiuses on neli või enam
sõidurada, ei tohi sõita vastassuunavööndis.
§109.
Kahesuunalise liiklusega sõiduteel, mille kogulaiuses on kolm
teekattemärgistega tähistatud sõidurada, ei tohi sõita äärmisele
vasakpoolsele, vastassuunarajale. Keskmist rada võib kasutada ainult
möödasõiduks või ümberpõikeks ning tuleb kasutada ümberreastumiseks
enne vasak- või tagasipööret.
§110.
Sõidukiga, mida pole nimetatud käesoleva määruse §-des 111 ja 112, tohib
asula sõiduteel sõita pärisuunavööndis mis tahes rajal eeldusel, et
täidetakse käesoleva määruse § 80 nõudeid. Asulavälisel teel tuleb
sõita sõidutee parempoolse ääre lähedal. Kui pärisuunavööndis on mitu
tähistatud sõidurada, siis tohib vasakpoolseid radasid kasutada ainult
juhul, kui parempoolsed on hõivatud.
§111.
Ühelgi sõiduteel, kus pärisuunavööndis on kolm või enam tähistatud sõidurada,
ei tohi C-kategooria sõidukiga sõita kaugemal teisest rajast, kui
käesoleva määrusega ei ole sätestatud teisiti.
§112.
Sõidukiga, mille suurim kiirus ei tohi ületada 40 km/h või mis muul
liiklusvoolust sõltumatul põhjusel ei saa sõita nimetatust kiiremini,
tuleb sõita äärmisel parempoolsel rajal, kui käesoleva määrusega ei
ole sätestatud teisiti.
§113.
Mootorsõidukil või autorongil, mis ei tohi või ei saa sõita kiiremini kui
40 km/h, peab olema taga vasakul äärel või keskel käesoleva määruse
lisa 4 kohane aeglase sõiduki tunnusmärk.
§114.
Kattega teel tohib sõita ainult mootorsõidukiga, mis toetub tee pinnale
pneumaatiliste või elastsest materjalist rehvide või roomikutega.
§115.
Trammiliiklust takistamata tohib rööbasteta sõidukiga sõita või seisma jääda
sõiduteega samal tasandil asuval pärisuunalisel trammiteel ainult
siis, kui sõiduradade arv ei ole määratud liiklusmärgiga «Sõidurajad
ja -suunad». Kui trammiliiklust takistatakse, tuleb trammitee
vabastada. Kõrval asuvad juhid peavad seda võimaldama.
§116.
Vastassuunalisel trammiteel sõita ei tohi.
§117.
Kõnniteel ja jalgrattateel tohib liikuda vaid tööülesandeid täitva
mootorsõidukiga, kui ülesande täitmine sõiduteelt ei ole võimalik.
§118.
Teepeenral tohib mootorsõidukiga sõita ainult käesoleva määruse §-des 99,
136, 138, 141 ja 145 ettenähtud korras.
§119.
Haljasalale ei tohi ilma selle omaniku (valdaja) loata sõita ühegi sõidukiga.
§120.
Eraldusribal ei tohi sõita ühegi sõidukiga peale hooldustöid tegeva sõiduki.
§121.
Kui pööratakse teele, mille ette on pandud liiklusmärk «Sõit
muutsuunaliiklusega teele», tuleb sõita äärmisele parempoolsele
rajale. Sealt võib suunduda vasakpoolsetele radadele vaid pärast seda,
kui juht on kindel, et pärisuunas võib sõita ka teistel radadel.
§122.
Sõites mööda veekogu ületavat jääteed, peab juht järgima «Teeseaduse» alusel
kehtestatud nõudeid.
11. peatükk
SÕIDUKIIRUS
§123.
Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema
sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi,
ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta
suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel
etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning
vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui
nähtavus on halb.
§124.
Suurim lubatud sõidukiirus:
1) asulasisesel teel on 50 kilomeetrit
tunnis;
2) asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis.
§125.
Liiklusmärgid «Suurim kiirus» või «Kiiruse piirangu ala», mis piiravad
kiiruse 30 km/h või alla selle, osutavad juhile ohtlikku teelõiku või
ala, millel täiendavad hoiatusmärgid või teemärgised võivad puududa.
§126.
Juht ei tohi sõita kiiremini:
1) valmistajakiirusest. Autorongi
kiirus ei tohi ületada ühegi tema koosseisus oleva sõiduki
valmistajakiirust;
2) käesoleva määruse lisa 4 kohasel kiiruse
piirangu tunnusmärgil mainitud kiirusest. Nimetatud tunnusmärk peab
olema paigaldatud sõidukile taha, kui selle suurim kiirus peab olema
väiksem käesoleva määruse §-s 124 mainitud kiirusest või kui sellel on
kiirusepiirik;
3) liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest.
§127.
Õppesõidu ajal ja esmase või piiratud juhtimisõigusega juht ei tohi sõita
kiiremini kui 90 km/h. Õppesõiduautol peab olema eest ja tagant nähtav
käesoleva määruse lisa 4 kohane õppesõidu-tunnusmärk, teistel juhtudel
– algaja juhi tunnusmärk.
§128.
Juht ei tohi:
1) põhjendamatult aeglase sõiduga takistada teisi sõidukeid;
2) järsult pidurdada, kui see pole vajalik ohutuse tagamiseks.
§129.
Juht peab vastavalt kiirusele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida
otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või peatunud sõidukile.
§130.
Sõitmisel peab juht hoidma ohutut külgvahet.
§131.
Asulavälisel teel, millel pärisuunas on üks sõidurada, peab juht, kes ei
sõida sellel teelõigul lubatud suurima kiirusega, hoidma niisugust
pikivahet, et temast möödasõitnu saaks tagasi reastuda. Nõue ei kehti,
kui juht ise valmistub möödasõiduks, kui liiklus on tihe või kui
sellel teelõigul ei tohi mööda sõita.
12. peatükk
MÖÖDASÕIT
§132.
Enne möödasõidu alustamist peab juht veenduma, et:
1) ükski
tema järel sõitev juht pole alustanud temast möödasõitu;
2) ees sõitev juht pole andnud vasaksuunamärku;
3) möödasõiduks
kasutatav rada on vajalikus ulatuses vaba;
4) möödasõitu lõpetades
saab ta naasta pärisuunavööndisse, ohustamata ja takistamata juhte,
kellest ta mööda sõidab.
§133.
Kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette
näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, tuleb
möödasõit katkestada. Kui möödasõidu katkestanud juht tahab naasta
pärisuunavööndisse, peavad taga sõitvad juhid seda võimaldama.
§134.
Juht, kellest mööda sõidetakse, ei tohi möödasõitu takistada sõidukiiruse
suurendamisega ega muul viisil.
§135.
Mööda sõita ei tohi:
1) ristmikul ja ristmiku vahetus
läheduses sellele suubuval teel, välja arvatud selline ristmik, kus
teistest suundadest lähenevad juhid peavad andma teed;
2)
raudteeülesõidukohal ja selle vahetus läheduses enne ülesõidukohta;
3) reguleerimata ülekäigurajal;
4) piiratud nähtavusega
teelõigul.
§136.
Asulavälisel teel, kus sõidutee seisund või tihe vastassuunaliiklus ei
võimalda mööda sõita sõidukist, mis ei sõida sellel teelõigul lubatud
suurima kiirusega, peab viimase juht hoiduma võimalikult paremale ja
vajaduse korral peatuma, et lubada mööda enda taha kogunenud sõidukid.
§137.
Pärisuunavööndis ei tohi ees sõitvast sõidukist mööduda:
1) piiratud nähtavusega teelõigul, kui pärisuunavööndi sõidurajad pole
tähistatud teekattemärgistega;
2) reguleerimata
ülekäigurajal;
3) aeglustusraja, teepeenra või
ühissõidukipeatuskoha teelaiendi kaudu. Nõue ei kehti möödumisel
sõidukist, mis on vasak- või tagasipöördel.
§138.
Vastusõitvast sõidukist möödumisel tuleb kitsal sõiduteel hoiduda võimalikult
paremale, vajaduse korral võib sõita teepeenrale.
§139.
Kui möödumine on raskendatud takistuse tõttu, peab teed andma juht, kelle ees
see takistus on.
§140.
Liiklusmärgiga «Järsk lang» tähistatud langul peab takistuse juures teed
andma laskuv juht.
13. peatükk
PEATUMINE JA PARKIMINE
§141.
Asulateel tuleb sõiduk peatada või parkida sõiduteel selle parempoolse ääre
lähedal või parempoolsel teepeenral nii, et jalakäijale jääks
teepeenral vabaks vähemalt 0,75 m laiune käiguriba. Sama korra
kohaselt tohib asulas sõidukit peatada ja parkida ka tee vasakul
poolel ühesuunalisel teel ja sellisel kahesuunalisel teel, mille
keskel pole trammiteed ning kus mõlemas suunas on üks sõidurada, mida
teineteisest eraldab katkendjoon või mille puudumisel sõidutee on alla
9 m lai, arvestamata sõiduteelaiendina ehitatud parklat.
§142.
Asula sõiduteel tohib sõidukeid peatada või parkida ühes reas, haagiseta
kaherattalisi mootorrattaid, jalgrattaid ja mopeede kõrvuti kahes
reas, kusjuures sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõiduteeäärega ja
takistuse puudumisel ei tohi sõiduk olla kaugemal kui 0,2 m
sõiduteeäärest. Nõue ei kehti sõidukite kohta, mis on pargitud
käesoleva määruse punkti § 143 kohaselt.
§143.
Asulas tohib alla 6 m pikkust A- ja haagiseta B-kategooria ning haagiseta
D1-alakategooria sõidukit parkida ka:
1) sõiduteel selle ääre
suhtes nurgi – seal, kus seda näitab liikluskorraldusvahend või on
olemas sõiduteelaiend;
2) kõnniteeäärses parklas korra
kohaselt, mida näitab liikluskorraldusvahend;
3) osaliselt või
täielikult kõnniteel, kus seda näitab vastav liikluskorraldusvahend,
jättes jalakäijale seal vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba.
§144.
Paragrahvis 143 nimetamata mootorsõidukeid ei tohi selle paragrahvi
punktides 1, 2 ja 3 mainitud kohtades parkida ühelgi viisil.
§145.
Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolsel teepeenral.
Kui seda nõuet ei ole võimalik täita, peab sõiduk asuma teel
võimalikult paremal. Sõidukeid tohib peatada ja parkida ainult ühes
reas, sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõiduteeäärega.
§146.
Pimeda ajal tohib väljaspool asulat sõidukit parkida ainult parklas või
puhkekohas.
§147.
Peatuda ega parkida ei tohi eraldusribapoolsel sõiduteeäärel, välja arvatud
liikluskorraldusvahendiga näidatud kohas.
§148.
Kui parkimiskohad pole tähistatud, tuleb sõiduk parkida nii, et
põhjendamatult ei vähendataks parkimiskohtade arvu.
§149.
Enne sõiduki juurest lahkumist peab juht rakendama abinõusid, mis väldiksid
sõiduki iseenesliku liikuma hakkamise ja tõkestaksid selle omavolilise
kasutamise.
§150.
Seisva sõiduki uksi ei tohi avada või hoida avatuna, kui see on ohtlik või
takistab teisi liiklejaid.
§151.
Peatuda ei tohi:
1) kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei luba;
2)
raudteeülesõidukohal;
3) trammiteel või sellele lähemal
kui 1 m;
4) silla, estakaadi või viadukti peal ning all, välja
arvatud seal parkimiseks lubatud kohad;
5) kohas, kus seisev sõiduk
teeb võimatuks teiste sõidukite liikumise või takistab jalakäijaid;
6) ülekäigurajal või jalgrattatee sõiduteega ristumise kohal või lähemal kui
5 m enne neid kohti, kahesuunalise tee vasakul poolel peatudes aga
lähemal kui 5 m pärast neid kohti;
7) kohas, kus
suunavööndit või sõidurada tähistava pideva märgisjoone ja peatatud
sõiduki vahe oleks alla 3 m;
8) D-kategooria ühissõiduki
peatuskoha teelaiendil või teekattemärgisel «Ühissõidukipeatus», nende
puudumisel aga peatuse poolel lähemal kui 15 m liiklusmärgile «Bussi-
või trollipeatus» või «Taksopeatus», kui see takistab vastavalt kas
D-kategooria ühissõidukite või sõitjate veoks ettenähtud taksode
liiklust;
9) lähemal kui 15 m enne liiklusmärki «Trammipeatus»;
10) kohas, kus sõiduk varjaks fooritulesid või liiklusmärke teiste liiklejate
eest;
11) sõiduteel piiratud nähtavusega kohas;
12)
haljasalal ilma selle omaniku (valdaja) loata;
13) eraldusribal ja
selle katkestuskohas;
14) ristuva sõidutee äärele lähemal kui 5 m,
kuid mitte kohakuti ristuva kõnniteega;
15) ristmikul, välja
arvatud seal parkimiseks lubatud kohad. Erandina tohib kolmeharulisel
ristmikul peatuda ja parkida ristmikku otse läbival teel umbharu
vastasküljel, kui selle tee suunavööndeid keelab ületada
liikluskorraldusvahend.
§152.
Parkida ei tohi:
1) kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei luba, ega
kohas, kus ei tohi peatuda;
2) raudteeülesõidukohale lähemal kui
50 m;
3) teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval;
4) väljaspool asulat eesõigusmärgiga «Peatee» tähistatud tee sõiduteel;
5) aeglustus- ja kiirendusrajal;
6) kohas, kus takistatakse teise sõiduki
sõitmist parkimiskohale või väljasõitu sealt.
§153.
Paragrahvi 151 punktis 8 nimetatud D-kategooria ühissõiduki peatuskohas
võivad peatuda D-kategooria ühissõidukid, taksopeatuses võivad peatuda
ning parkida sõitjate veoks ettenähtud taksod.
14. peatükk
SÕIT RISTMIKEL
1. jagu
Üldnõuded
§154.
Ristmikule lähenedes peab juht olema ettevaatlik ja arvestama selle
iseärasusi.
§155.
Pööret lõpetades peab juht andma teed jalakäijale, kes ületab sõiduteed,
millele juht pöörab, ning jalgratturile ja mopeedijuhile, kes ületab
seda mööda jalgrattateed.
§156.
Pöörates vasakule või tagasi peab rööbasteta sõiduki juht andma teed juhile,
kes sõidab vastassuunast otse või paremale või on temast möödasõidul.
Samamoodi peavad omavahel toimima trammijuhid.
§157.
Paragrahvis 156 nimetatud nõue ei kehti, kui vasakule või tagasi pööratakse
reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul, olles peateel, mille
suund muutub, või reguleeritaval ristmikul ajal, mil põleb vasakule
osutav roheline nooltuli nooltuledega fooris või lisasektsioonidega
fooris koos rohelise põhitulega.
§158.
Sõiduteede ristumisalale ei tohi sõita, kui tekkinud ummik sunniks juhti
peatuma nii, et ta takistaks teist liiklejat.
2. jagu
Reguleerimata ristmik
§159.
Reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul peab kõrvalteel sõitev juht andma
teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed,
sõltumata tolle juhi sõidusuunast.
§160.
Reguleerimata samaliigiliste teede ristmikul peab rööbasteta sõiduki juht –
kui eesõigusmärgid ei näita teisiti – andma teed paremalt läheneva
rööbasteta sõiduki juhile. Samamoodi peavad omavahel toimima
trammijuhid. Rööbasteta sõiduki juht peab andma teed trammijuhile,
sõltumata trammi sõidusuunast.
§161.
Reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul, kus peatee või sõidueesõigusega
tee suund muutub, peavad peateel või sõidueesõigusega teel sõitvad
juhid omavahel järgima samaliigiliste teede ristmiku ületamise
nõudeid. Samamoodi peavad omavahel toimima kõrvalteel sõitvad juhid.
§162.
Kui reguleerimata ristmikul juht ei tea, mis liiki teel ta on, peab ta
arvestama, et asub kõrvalteel.
3. jagu
Reguleeritav ristmik
§163.
Kui foorituli või reguleerija märguanne lubab sõita trammil ja rööbasteta
sõidukil korraga, on eesõigus trammil.
§164.
Kui juht sõidab lisasektsioonidega foori rohelise nooltule suunas ajal, mil
põleb punane või kollane põhituli, peab ta andma teed mis tahes
teisest suunast sõitvale juhile.
§165.
Kui ristmikul on kõrvuti paigaldatud ümar- ja nooltuledega foorid, sõidetakse
nooltuledega osutatavas suunas ainult rohelise nooltule põledes.
§166.
Foori lubava tule ajal ristmikule sõitnud juht peab sealt kavatsetud suunas
ära sõitma, sõltumata ristmikul olevate teiste fooride tuledest. Kui
aga ristmikul oleva foori juures on stoppjoon või stoppjoonemärk, peab
ta selle foori tuledest juhinduma.
§167.
Foori lubava tule süttimisel peab juht andma teed juhile, kes lõpetab
ristmiku ületamist, ja veel sõiduteel olevale jalakäijale.
§168.
Foori või reguleerija keelava märguande korral tuleb peatuda stoppjoone või
stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib sõita kuni ristuva sõidutee
ääreni, takistamata jalakäijat.
§169.
Kui ristmikul on parempöörderada muust sõiduteest eraldatud ohutussaarega ja
enne ristmikku paremal pool foori ei ole, tuleb paremale pöörata,
sõltumata ristmikul olevate fooride tuledest.
15. peatükk
RAUDTEE ÜLETAMINE
§170.
Raudtee ületamisel peab liikleja olema eriti tähelepanelik. Nähes või kuuldes
lähenevat raudteesõidukit, tuleb sellele teed anda. Juht peab sõitma
sellise kiirusega, et ta oleks vajaduse korral võimeline sõiduki
sujuvalt peatama käesoleva määruse §-s 174 ettenähtud kohas. Liikleja
peab arvestama liiklusmärke, heli- ja valgussignaale, tõkkepuu asendit
ja reguleerija korraldusi.
§171.
Raudteed ei tohi ületada:
1) foori keelava tule korral, sõltumata
tõkkepuu olemasolust või asendist;
2) sulguva, suletud
või avaneva tõkkepuu korral, sõltumata foorituledest;
3) reguleerija keelava märguande korral;
4) kui juht oleks sunnitud
rööbasteel peatuma.
§172.
Tõkkepuuta ja foorita raudteeülesõidukohale ei tohi juht sõita veendumata, et
ei lähene raudteesõidukit.
§173.
Juht ei tohi:
1) raudteed ületada väljaspool ülesõidukohta;
2) ümber põigata raudteeülesõidukoha ees peatunud sõidukist, kui sõitmine
ülesõidukohale on sel ajal keelatud;
3) vedada üle
raudteeülesõidukoha veoasendisse seadmata põllumajandus-, tee-,
ehitus- vms masinat või ülesõidukohta kahjustada võivat haakeriista.
§174.
Lähenevale raudteesõidukile tee andmiseks ning muul juhul, mil raudteed
ületada ei tohi, peab juht peatuma tõkkepuu ees, selle puudumisel
vähemalt 10 m kaugusel esimesest rööpast, liiklusmärgi «Peatu ja anna
teed» olemasolul aga selle ees.
§175.
Kui sõiduki (autorongi) laius koormaga või ilma on üle 5 m, kõrgus üle 4,5 m
või pikkus üle 24 m, tohib raudteeülesõidukohta ületada ainult
raudteeomaniku (-valdaja) loal. Niisugust luba on vaja ka
mootorsõidukile, mille valmistajakiirus on alla 8 km/h, ning
roomiksõidukile.
§176.
Liikleja peab ületama raudtee viivituseta.
§177.
Hädapeatuse korral raudteeülesõidukohal peab juht hoolitsema selle eest, et
inimesed lahkuksid sõidukist, ja tegema kõik temast sõltuva, et
vabastada ülesõidukoht. Kui ülesõidukohta ei ole võimalik
liiklustakistusest vabastada, peab juht jääma selle juurde ja
raudteesõiduki ilmumisel liikuma sellele kiiresti vastu, andes
peatumismärku – tehes käega ringikujulisi liigutusi. Pimeda ajal tuleb
käes hoida süüdatud valgusallikat.
16. peatükk
TULEDE KASUTAMINE
§178.
Sõidu ajal peavad mootorsõidukil põlema lähi-, ääre- ja numbrituled. Trammil
peavad sõidu ajal põlema lähi- ja ääretuled. Haagisel peavad sõidu
ajal põlema ääre- ja numbrituled. Valge ajal võib lähitulede asemel
kasutada päevatulesid.
§179.
Kaugtulesid võib kasutada sõidul pimeda ajal või halva nähtavuse korral.
Kaugtulesid ei tohi kasutada, kui:
1) tee valgustus tagab
nähtavuse vähemalt 300 meetri ulatuses;
2)
vastutulevale sõidukile ollakse lähemal kui 300 meetrit;
3) need hakkavad valgustama ees sõitvat sõidukit;
4) need võivad
pimestada teist liiklejat, kaasa arvatud tee läheduses liikuva vee-
või raudteesõiduki juhti; viimast ei tohi pimestada ka
raudteeülesõidukoha ees edasisõidu võimalust oodates.
Kui möödasõidu ajal ollakse piisavalt lähedal ees liikuvale
sõidukile, võib möödasõidu kavatsusest anda märku kaugtulede
lühiajalise vilgutamisega.
§180.
Eesmised udutuled võivad põleda sõidu ajal ainult koos lähituledega või
lähitulede asemel, kui nähtavus on halb.
§181.
Tagumised udutuled võivad põleda sõidu ajal ainult asulavälisel teel, kui:
1) nähtavus on halb;
2) sõidutuulest ülestõstetud lumi, tolm või pori
halvendab oluliselt tulede nähtavust tahapoole.
§182.
Halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata teel seisval
mootorsõidukil ja selle haagisel peavad põlema ääre- ja numbrituled.
Täiendavalt võib kasutada ka ohutulesid.
§183.
Asulas võib käesoleva määruse §-s 182 nimetatud ääre- ja numbritulede asemel
kasutada mõlema- või liiklusepoolseid seisutulesid juhul, kui
1) mootorsõiduk ei ole üle 6 m pikk ega üle 2 m lai;
2) mootorsõiduk on ilma haagiseta.
§184.
Käesoleva määruse §-de 182 ja 183 nõudedei laiene peatunud ja parkinud
sõidukile, mis asub:
1) teel, mis on valgustatud nii, et
sõiduk on piisavalt kaugele näha;
2) väljaspool sõiduteed
ja kattega teepeenart;
3) asulas päris sõidutee ääres, kui on
tegemist jalgratta, mopeedi või külghaagiseta kaherattalise
mootorrattaga, millel puudub aku;
4) õuealal.
§185.
Sõiduki töötuled võivad põleda ainult seoses tööülesande täitmisega. Need ei
tohi pimestada teist juhti.
§186.
Autorongil (välja arvatud kerghaagisega autorong), millel puuduvad ees
ülemised gabariidituled, peab veduki kabiini või kere esiosa kohal
olema käesoleva määruse lisa 4 kohane valgustatud
autorongi-tunnusmärk.
17. peatükk
SÕITJA JA VEOSE VEDU
§187.
Sõitjaid ja veoseid tohib vedada ainult viisil, mis ei takista juhtimist ega
piira juhi vaatevälja, ei varja sõiduki tulesid, registreerimis- ja
tunnusmärke ega juhi märguandeid.
§188.
Sõitjaid tohib vedada ainult valmistaja poolt sõidukis ettenähtud kohtadel ja
viisil. Madelauto kastis tohivad sõita vaid veost saatvad või veose
järele minevad isikud tingimusel, et nende jaoks on allpool luukide
ülemist serva istumiseks sobiv ja ohutu koht.
§189.
Lasterühma vedaval bussil peab ees ja taga olema käesoleva määruse lisa 4
kohane lasterühma-tunnusmärk.
§190.
Veos peab olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohustaks
inimesi, ei rikuks looduskeskkonda, ei põhjustaks varalist kahju ega
takistaks liiklust. Näiteks ei tohi veos lohiseda, olla kukkumisohus,
kukkuda teele, tekitada tolmu või liigset müra.
§191.
Sõites viadukti, elektri- või sideliini vms alt läbi, peab juht alati
veenduma, et see on ohutu.
§192.
Sõiduki ja autorongi üksainuski mõõde koormaga või koormata ei tohi üldjuhul
ületada “Liiklusseaduse” § 15 lõike 1 alusel kehtestatud suurimat
lubatud suurust.
[RT I 2003, 22, 131
– jõust. 9.03.2003]
§193.
Kui sõiduki üksainuski mõõde koormaga või koormata ületab § 192 kohaselt
kehtestatud suuruse, võib sõidukit kasutada «Teeseaduse» §-s 35
sätestatud korras.
§194.
Sõiduk või koorem peab olema tähistatud käesoleva määruse lisa 4 kohaste
tunnusmärkidega ja pimeda ajal järgmiste tuledega, kui
1)
sõiduki laius koormaga või ilma ületab § 192 kohaselt kehtestatud
suuruse või kui koorem ulatub sõiduki külgservast väljapoole –
äärmistes külgpunktides ees ja taga vastavate laiveose-tunnusmärkidega
ning ees valgete või kollaste ja taga punaste ääretuledega;
2) sõiduki (autorongi) pikkus koormaga või ilma ületab § 192 kohaselt
kehtestatud suuruse – taga vastava(te) pikk- või
raskeveose-tunnusmärgiga (-märkidega);
3) koorem ulatub
sõidukist ette- või tahapoole rohkem kui 1 m – kõige kaugemas
väljaulatuvas punktis vastava väljaulatuva veose tunnusmärgiga ja
eesmise tunnusmärgi juures valge või kollase ning tagumise tunnusmärgi
juures punase märgutulega;
4) C-kategooria auto registrimass
on üle 12 t või haagise registrimass on üle 3,5 t – taga vastava(te)
pikk- või raskeveose-tunnusmärgiga (-märkidega).
§195.
Autorongi koosseisus oleva haagise registrimass ei või ületada vedukiga
vedada lubatud haagise suurimat registrimassi.
[RT I 2003, 22, 131
– jõust. 9.03.2003]
§196.
Sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi, mis tahes telje koormus
aga registreerimisel määratud väärtust, kui selle kohta pole
«Teeseaduse» § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras välja antud
eriluba.
§197.
Kui koormaga või koormata sõiduki või autorongi tegelik mass või teljekoormus
ületavad «Liiklusseaduse» § 15 lõike 1 alusel kehtestatud suurust,
võib sõidukit kasutada «Teeseaduse» §-s 35 sätestatud korras.
[RT I 2003, 22, 131
– jõust. 9.03.2003]
§198.
Ohtliku veose vedu toimub
”Autoveoseaduse” (RT I 2000, 54, 346; 2002, 32, 190; 53, 336; 61,
375; 63, 387; 102, 601) § 23 lõike 1 punkti 1 alusel
kehtestatud veoeeskirja järgi. Ohtlikku veost vedaval sõidukil peab olema
ettenähtud kohtades vastav ohumärgis ja käesoleva määruse lisa 4
kohane ohtliku veose tunnusmärk.
[RT I 2003, 22, 131
– jõust. 9.03.2003]
18. peatükk
LIIKLUS KIIRTEEL
§199.
Kiirteel ei tohi:
1) liigelda jalgsi, loomadega, jalgrattaga, mopeediga
või niisuguse mootorsõidukiga, mille valmistajakiirus on alla 40 km/h;
2) peatuda või parkida väljaspool selleks määratud ala;
3) sõita kaugemal teisest sõidurajast C-kategooria sõidukiga ning üle
7 m pikkuse autorongiga;
4) pöörata tagasi, sõita
eraldusribale ega eraldusriba katkestuskohale;
5) tagurdada;
6)
pukseerida mootorsõidukit lähimast ärapööramiskohast kaugemale.
§200.
Hädapeatunud mootorsõidukil tuleb sisse lülitada ohutuled ja sõiduk eemaldada
sõiduteelt. Kui sõidukit pole võimalik sõiduteelt eemaldada, tuleb
sõidukist vähemalt 100 m tahapoole panna teele ohukolmnurk.
19. peatükk
SÕIT TUNNELIS
§201.
Sõidul tunnelis, sõltumata selle valgustusest, peavad mootorsõidukil põlema
kaug- või lähituled ning gabariidi- ja numbrituled.
§202.
Tunnelis ei tohi:
1) tagurdada;
2) pöörata tagasi;
3)
peatuda ega parkida väljaspool selleks määratud ala;
4) lasta sõiduki mootoril töötada sõidutakistuse ajal.
20. peatükk
LIIKLUS ÕUEALAL
§203.
Jalakäija tohib õuealal liikuda kogu tee ulatuses. Jalakäija ei tohi juhti
põhjendamatult takistada.
§204.
Juht ei tohi õuealal jalakäijat ohustada ega takistada, vajaduse korral tuleb
sõiduk peatada.
§205.
Sõiduk tohib õuealal jalakäijate vahetus läheduses liikuda jalakäija
kiirusega, mujal mitte kiiremini kui 20 km/h.
§206.
Mootorsõiduk võib õuealale sõita vaid peatumiseks või parkimiseks.
§207.
Õuealal tohib parkida ainult A- ja B-kategooria ning D1-alakategooria
sõidukit. Seda tohib teha ainult tähistatud parklas, selle puudumisel
aga teel kohas, kus parkimine ei takista jalakäijat ega muuda
võimatuks teiste sõidukite liiklust.
21. peatükk
LIIKUMISPUUDEGA JUHI JA LIIKUMISPUUDEGA VÕI
PIMEDAT INIMEST TEENINDAVA SÕIDUKI JUHI ERIÕIGUSED
§208.
Liikumispuudega inimene, kes liigub inimjõul või mootori jõul, kuid jalakäija
kiirusega liikuva ratastooliga, võib kasutada kõnniteed või selleks
kõlblikku teepeenart.
§209.
Liikumispuudega juht, kelle sõidukil on «Liiklusseaduse» lisast 2 tulenevalt
käesoleva määruse lisa 5 kohane parkimiskaart, võib:
1) asulas peatuda ja parkida peatumist või parkimist keelavate liiklusmärkide
mõjupiirkonnas tingimusel, et seisev sõiduk asub täielikult kõnniteel,
jättes jalakäijale seal vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba.
Kirjeldatud luba ei kehti teelõigul, mis on tähistatud peatumise
keelujoonega;
2) parkida parkimist keelavate liiklusmärkide
mõjupiirkonnas, piiratud parkimisajaga parklas ettenähtust kauem ja
õueala teel väljaspool parklat kohas, kus see ei takista jalakäijaid
ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust.
§210.
Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht, kelle sõidukil
on käesoleva määruse lisa 5 kohane parkimiskaart, võib asulas peatuda
peatumist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas liikumispuudega või
pimeda inimese sõidukisse pealevõtmiseks või sõidukist
väljalaskmiseks.
§211.
Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht, kelle sõidukil
on käesoleva määruse lisa 5 kohane parkimiskaart ja kes talutab
liikumispuudega või pimedat inimest kavatsetud kohta ja tagasi, võib
asulas peatuda § 209 punktis 1 nimetatud tingimusel.
22. peatükk
MOOTORSÕIDUKI PUKSEERIMINE
§212.
Sõitjaid tohib olla pukseeritava mootorsõiduki juhikabiinis ja pukseeritavas
sõiduautos ainult juhul, kui pukseeritava sõiduki roolis on juht.
§213.
Pukseeritavas mootorsõidukis (autorongis) ei pea olema juhti vaid
pukseerimisel sellise jäiga ühenduslüliga, mis tagab pukseeritava
mootorsõiduki (autorongi) juhitavuse.
§214.
Ühtki inimest ei tohi olla pukseeriva mootorsõiduki veoplatvormil ega sellele
osaliselt toetatud sõidukis.
§215.
Painduv ühenduslüli peab jätma sõidukite vahemaaks 4–6 m ja selle keskosa
peab olema selgesti nähtavalt tähistatud.
§216.
Pukseeritaval mootorsõidukil (autorongil) peavad igal ajal põlema ohutuled.
Ohutulede puudumisel peab pukseeritavale mootorsõidukile (autorongile)
olema pandud taha, nähtavale kohale, ohukolmnurk.
§217.
Pukseerida ei tohi kiiremini kui 50 km/h.
§218.
Pukseerida ei tohi:
1) painduva ühenduslüliga – kiilasjääl, või niisugust
mootorsõidukit (autorongi), millel ei tööta sõidupidur või rool;
2) vardakujulise jäiga ühenduslüliga – mootorsõidukit (autorongi), millel ei
tööta rool;
3) mis tahes jäiga ühenduslüliga –
mootorsõidukit (autorongi), mille tegelik mass on suurem pukseeriva
sõiduki tegelikust massist, juhul kui pukseeritaval mootorsõidukil ei
tööta sõidupidur;
4) enam kui ühte mootorsõidukit
(autorongi);
5) autorongi, mille haakeseadis on rikkis;
6)
soolomootorrattaga ega soolomootorratast.
23. peatükk
NÕUDED MOOTORSÕIDUKI, TRAMMI JA NENDE
HAAGISTE TEHNOSEISUNDI NING VARUSTUSE KOHTA
§219.
Liikluses kasutatava mootorsõiduki, trammi ja nende haagiste tehnoseisund ja
varustus peavad vastama seadustega ettenähtud korras kehtestatud
nõuetele.
§220.
Mootorsõiduk ja haagis peavad olema registreeritud, neil peavad olema
ettenähtud kohas puhtad, kaitsekatteta ja nõutavalt kauguselt selgesti
loetavad registreerimismärgid.
§221.
Ei tohi kasutada sõidukit (välja arvatud Eestis tähtajaliselt arvele võetud
teise riigi sõiduk), millel on Eesti riiklik registreerimismärk ja
teise riigi tunnusmärk.
§222.
Riigist väljasõidul peab olema mootorsõidukile taha paigaldatud käesoleva
määruse lisa 4 kohane riigi tunnusmärk.
§223.
Kui teel olles tekib rike, mis võib ohustada liiklust, peab juht püüdma seda
kõrvaldada. Kui see on võimatu ja tegu pole rikkega, mis tehnonõuetele
mittevastavuse tõttu keelab sõiduki kasutamise, tohib ettevaatlikult,
rikke iseloomu arvestades, sõita mööda lühimat teed ainult
remondikohani.
§224.
Sõidukis ei tohi olla seadmeid, mis võimaldavad avastada liiklusjärelevalve
kiirusemõõteseadet või häirida selle tööd.
24. peatükk
JUHI TEGUTSEMINE LIIKLUSÕNNETUSE KORRAL
§225.
Kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab asjaosaline juht:
1) peatuma
võimalikult kiiresti, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama sisse
ohutuled; nende puudumisel või kui õnnetuseosaline sõiduk asub kohas,
kus nähtavus on halb või piiratud, tuleb teele panna ohukolmnurk
vastavalt käesoleva määruse §-le 89;
2)
tegema kõik, et liiklus sündmuskohal oleks ohutu;
3)
esitama liiklusõnnetuses osalenu nõudel kohustusliku
liikluskindlustuse poliisi või tõendi kindlustuslepingu sõlmimisest
vabastamise kohta ja isikut tõendava dokumendi.
§226.
Kui liiklusõnnetuses on kannatanuid, peab juht:
1) andma abivajajale
esmaabi;
2) kutsuma vajaduse korral välja kiirabi
(päästeteenistuse); ainult erandjuhul, kui see on võimatu ja
transportimine pole kannatanule ohtlik, saatma ta mööduva sõidukiga
haiglasse;
3) teatama juhtunust politseile, kirjutama üles
pealtnägijate nimed ja aadressid ning tegutsema vastavalt politsei
korraldusele.
Sõidukit või õnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei
kohalejõudmist liigutada vaid siis, kui teiste sõidukite liiklus on
võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki
ja esemete asend ning jäljed.
Muu võimaluse puududes peab juht eelmises lõigus esitatud
nõudeid täitnult ja tingimusel, et transportimine pole kannatanule
ohtlik, viima ta haiglasse oma sõidukiga, teatades seal oma nime ja
sõiduki numbri, ning seejärel naasma õnnetuskohale.
§227.
Kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või
juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses
ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju
tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud, ei ole
vaja liiklusõnnetusest politseile teatada.
Lahkarvamuse korral või juhul, kui kahju saaja ei ole teada,
tuleb õnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda sealt saadud
korralduse kohaselt.
Sõidukit või õnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei
kohalejõudmist liigutada vaid siis, kui teiste sõidukite liiklus on
võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki
ja esemete asend ning jäljed.
§228.
Liiklusõnnetuses osalenud juhid ei tohi tarvitada alkoholi, narkootikumi või
psühhotroopset ainet kuni asjaolude selgitamiseni sündmuskohal.
25. peatükk
LISANÕUDED JALGRATTURILE JA MOPEEDIJUHILE
§229.
Mopeedijuht peab olema vähemalt 14-aastane, jalgrattur sõiduteel sõites
vähemalt 10 aastat vana. Õuealal jalgratturi vanuse alammäär ei kehti.
§230.
10–15-aastasel jalgratturil ja 14–15-aastasel mopeedijuhil peab mujal kui
õuealal olema kaasas käesoleva määruse ja ohutu sõidu võtete tundmist
tõendav tunnistus.
§231.
Mopeedijuhil ja tema sõiduki sõitjal peab olema peas kaitsekiiver.
§232.
Jalgrattal peab olema:
1) töökorras pidur ja signaalkell;
2)
vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane helkur;
3) pimeda ajal või halva nähtavuse korral sõites ees valge ja taga punane tuli
või viimast asendav punane helkur.
§233.
Mopeedi tehnoseisund peab vastama valmistaja nõuetele. Mopeedil peab sõites
ees põlema valge tuli.
§234.
Jalgratta ja mopeediga peab sõitma jalgrattateel, selle puudumisel sõidutee
äärmisel parempoolsel rajal, välja arvatud käesoleva määruse § 97
kohase manöövri ajal. Jalgrattaga võib sõita ka teepeenral, kui see on
selleks kõlblik, ohustamata jalakäijat.
§235.
Kui teel on omaette jalgrattatee ja tee reguleerimata ristumiskoht, peavad
jalgrattur ja mopeedijuht andma teed teel liiklejale, kui teeandmise
kohustus pole liikluskorraldusvahenditega seatud teisiti.
§236.
Jalgrattur ja mopeedijuht ei tohi:
1) sõita kõnniteel; piirang ei kehti
alla 10-aastase jalgratturi kohta;
2) sõita juhtrauast käega kinni
hoidmata (mopeedijuht peab juhtrauda hoidma mõlema käega, välja
arvatud käega hoiatusmärguandmise ajal);
3) lasta ennast
vedada teise sõidukiga;
4) vedada esemeid, mis takistavad
juhtimist või tekitavad ohtu teistele liiklejatele;
5)
pukseerida haagist, mis ei ole selleks valmistatud;
6) sõidutada
sõitjat, kes ei istu kindlal istmel.
26. peatükk
LISANÕUDED LOOMVEOKI, LOOMA JA KÄSIKÄRUGA
LIIKLEJALE
§237.
Asulas tohib ratsutada ja loomveokiga sõita sõidutee äärmisel parempoolsel
rajal, asulavälisel teel – pärisuunalisel teepeenral, teepeenra
puudumisel või liikumiseks sobimatuse korral aga sõidutee parempoolse
ääre lähedal.
§238.
Loomveokil peab olema veeremistõkis või seisupidur.
§239.
Liikudes pimeda ajal või halva nähtavuse korral, peab loomveokil ja
käsikärul, mis on üle 1 m lai, olema vasakul küljel ees valge ja taga
punase tulega latern või üks niisuguste tuledega latern. Loomveokil
peab taga olema kaks sõiduki külgede lähedale kinnitatud punast
helkurit.
§240.
Loomveokil, mis ei ole üle 1 m lai, peab taga vasaku külje lähedal olema
punane helkur.
§241.
Kariloomi tohib ajada ainult valge ajal ja võimalikult tee parempoolse ääre
lähedal. Ajajaid peab olema nii palju, et oleks tagatud ohutus ja
loomade kooshoidmine. Vajaduse korral tuleb loomad rühmitada.
§242.
Kariloomi ei tohi:
1) ajada kattega teel ilma teeomaniku (-valdaja) loata;
2) jätta teele järelevalveta;
3) ajada üle raudtee või sõidutee
kohas, mis ei ole selleks ette nähtud, või teha seda pimeda ajal või
halva nähtavuse korral.
27. peatükk
LÕPPSÄTE
§243.
[käesolevast tekstist välja jäetud]
|
Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 2001. a määruse nr 48
«Liikluseeskiri»
lisa 1
|
LIIKLUSE REGULEERIMISE MÄRGUANDED
1. FOORID
1.Ümartuledega foor. Reguleerib sõidukite, foori 9
puudumisel aga ka jalakäijate liiklust.
Fooril 11 on kolm ümmargust tuld: ülal punane, keskel kollane,
all roheline. Erandina võidakse kasutada tulede rõhtasetusega
foori 12, millel on vasakul punane, keskel kollane ja paremal roheline
tuli.
Tuled tähendavad järgmist:
roheline lubab liikuda;
roheline vilkuv lubab liikuda, kuid teatab peatsest kollase tule süttimisest;
kollane keelab liikuda; peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi sõita vaid
juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu; kui
tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb
liikumist jätkata;
punane keelab liikuda;
punane ja kollane
korraga keelavad liikuda ja teatavad peatsest rohelise tule
süttimisest.
2. Nooltuledega foor. Reguleerib sõidukite liiklust
ristmikul.
Foorituled on noolekujulised. Punane ja kollane tuli võivad
olla ka ümmargused; sel juhul kantakse nendele noolte kontuurid.
Tuled asuvad püstjalt. Tulede paigutus, põlemise järjekord ja
tähendus on nii nagu fooril 11. Rohelise nooltule põledes tohib sõita
noole suunas. Vasakule osutav roheline nooltuli lubab äärmiselt
vasakpoolselt rajalt pöörata ka tagasi.
3. Lisasektsioonidega foor. Reguleerib sõidukite
liiklust ristmikul.
Foori põhituled asuvad püstjalt nagu fooril 11. Rohelise tule
kõrval on ühel või mõlemal pool lisasektsioon sõidusuunda näitava
nooltulega, mis põleb roheliselt.
Kui lisasektsioonis põleb roheline nooltuli, tohib sõita noole
suunas mis tahes põhitule põledes. Vasakule osutav roheline nooltuli
lubab äärmiselt vasakpoolselt rajalt pöörata ka tagasi. Lisasektsiooni
kustunud nooltule ajal ei tohi sõita noole suunas.
Foori rohelisele põhitulele võib olla kantud noolkujutis, mis
näitab lubatud sõidusuundi selle tule põledes.
4. Kollase vilkuva tulega foor. Osutab reguleerimata
ristmikku, ülekäigurada või muud ohtlikku kohta. Sama tähendus on
fooride 1–3 kollasel vilkuval tulel.
5. Ühissõidukifoor. Reguleerib trammide ja
teiste eri rajal sõitvate ühissõidukite sõitu.
Fooris 51–53 on kolm püstjalt asetsevat valget tuld. Ülemine
tuli kujutab S-tähte, keskmine rõht- ja alumine püstkriipsu. Viimase
ülaots võib osutada pöörde suunda. Sisselülitatud tuled tähendavad
järgmist: ülemine keelab sõita, keskmine keelab sõita ja teatab tulede
vahetumisest, alumine lubab sõita.
6. Suunamuutefoor. Reguleerib sõitu radadel, kus
sõidusuund võib muutuda vastupidiseks.
Foori vasakpoolses sektsioonis võib põleda kaldristikujuline
punane tuli, parempoolses – allasuunatud noole kujuline roheline tuli,
mis vastavalt keelab või lubab sõita rajal, mille kohal foor asub.
Võidakse kasutada ka vahesektsiooni, milles võib koos rohelisega
vilkuda või pidevalt põleda ülalt kaldu alla suunatud kollane nool.
Vahesektsiooni noole põlemine näitab, et see sõidusuund suletakse
peatselt ja sellelt rajalt tuleb ümber reastuda noolega osutatavas
suunas.
Kui suunamuutefoor ei tööta ja asub teekattemärgisega 925
tähistatud raja kohal, on sellele rajale sõitmine keelatud.
7. Ülesõidufoor. Reguleerib liiklust
raudteeülesõidukoha, kai, eritalituse sõiduki väljasõidu koha ja
lahtikäiva silla juures.
Fooris 71 on kaks vilkuvat punast tuld. Tulede vilkumine keelab
edasi sõita.
Raudteeülesõidukohal võidakse kasutada aeglaselt vilkuva valge
tulega foori 72 ja 73; valge tule vilkudes võib raudteed ületada,
punaste tulede vilkudes aga mitte.
Foori 74 punase ja rohelise tule tähendus on sama nagu fooril
11.
[RT I 2003, 22, 131
– jõust. 9.03.2003]
8. Jalgrattafoor.
Foorid 81 ja 82 reguleerivad jalgrataste ja mopeedide sõitu nendele eraldatud
rajal või jalgrattateel. Foor 83 reguleerib jalakäijate ja
jalgratturite liiklust.
Foori kuju, tulede asetus ja tähendus on sama mis fooril 11. Foori 81
tuledel on jalgratta kujutis. Foor 82 ühtib kujunduselt fooriga 11,
temaga kohakuti on lisateatetahvel 847. Foori 83 tuledel on jalakäija
ja jalgratta kujutis.
[RT I 2003, 22, 131
– jõust. 9.03.2003]
9. Jalakäijafoor. Reguleerib jalakäijate liiklust.
Foori ülemises osas on punane ja all roheline jalakäija
kujutis, mis vastavalt keelab või lubab jalakäijal ületada sõiduteed.
Foor võidakse varustada helisignaaliga, mille katkendlik heli teatab,
et põleb punane tuli, pidev heli aga, et põleb roheline tuli.
Jalakäijafoori ülemist punast jalakäija kujutisega tuld võib
vajadusel dubleerida.
Märkus
. Rühmadesse 1, 2, 8 ja 9 kuuluvate fooride juures võidakse kasutada
sekundinäidikut, mis teatab, mitu sekundit jääb aega tule
vahetumiseni.
[RT I 2003, 22, 131
– jõust. 9.03.2003]
2. REGULEERIJA MÄRGUANDED
Liiklemise järjekorda
määravad märguanded
Käsi on tõstetud üles
(joonis 1, a)
Ükski liikleja ei tohi liikuda. Peatumiseks ettenähtud kohast
tohib edasi sõita vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust
ohustamata võimatu; kui märguanne antakse hetkel, mil juht on
ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata.
Käsi (käed) on küljele rõhtsalt välja sirutatud
(joonis 1, b)
Ükski liikleja ei tohi liikuda suunas, mis on risti reguleerija
väljasirutatud käe või kätega; kui reguleerija on pärast seda käe
(käed) langetanud, ei tohi liikuda juht ega jalakäija, kelle poole on
reguleerija rind või selg.
Viibe sõidusuunas
(joonis 1, c)
Reguleerija seisab liikleja poole küljega. Küljelt tohib sõita
paremale, otse, vasakule või tagasi.
Reguleerija võib anda ka muid liiklejale arusaadavaid
märguandeid, näiteks sõita aeglasemalt (joonis 1, d) vms. Liiklust
keelav märguanne kehtib kuni uue, lubava märguandeni. Liikuda tohib
suundades, milles see pole keelatud.
Ristmikul ja ristmikevahelisel teel antud märguannetel on üks
ja sama tähendus.
Peatamismärguanded
Liikleja peab peatuma, kui reguleerija on tõstnud käe üles ja
osutab peatumiskohta (joonis 1, e).
Peatamismärguanne võidakse anda sõidukist (joonis 1, f) ja/või
valjuhääldi kaudu.
Ees sõitev juht peab jääma seisma parempoolsel teepeenral,
selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal, kui taga sõitval
alarmsõidukil töötab koos sinise vilkuriga ka punane vilkur
(joonis 1, g).
Peatamismärguande saanud juht peab kohe peatuma. Kui
reguleerija pole kohta näidanud, tuleb peatuda parempoolsel
teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal.
* Tähise esimene number näitab foorirühma, teine koos numbri
järel oleva tähega või ilma - rühmasisest järjekorda. Kui mainitakse
rühma kõikide fooride ühist tunnust, jäetakse teine number ära.
Liikluse reguleerimise märguanded
1. Foorid
2. Reguleerija märguanded
Joonis 1. Reguleerija märguanded: a – liikuda ei tohi, b –
liikuda ei tohi suunas, mis on väljasirutatud käega (kätega) risti, c
– liikuda tohib viibatud suunas, d – sõita aeglasemalt, e – sõiduk
peatada osutatud kohas, f – autost antav peatamismärguanne, g – ees
sõitev juht peab peatuma.
|
Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 2001. a määruse nr 48
«Liikluseeskiri»
lisa 2
|
LIIKLUSMÄRGID
1. HOIATUSMÄRGID
111. Tõkkepuuga raudteeülesõidukoht.
112. Tõkkepuuta raudteeülesõidukoht.
121. Üherööpmeline raudtee.
122. Mitmerööpmeline raudtee. Hoiatus
tõkkepuuta raudteeülesõidukoha juures.
123–128. Ees on raudteeülesõidukoht.
Lisahoiatus enne raudteeülesõidukohta. Märgi kaldvöötide arv väheneb
raudteele lähenemisel. Vöödid langevad sõidutee poole.
131. Ristumine trammiteega.
132. Samaliigiliste teede ristmik. Juht peab andma teed
paremalt lähenevale juhile. Märk panduna kattega tee ja kruusa- või
pinnastee ning kruusa- ja pinnastee ristmike ette muudab need
samaliigiliste teede ristmikeks.
133–135. Ristumine kõrvalteega. Kõrvaltee
ristub peateega või suubub sellesse.
136. Ringristmik.
137. Foor.
138. Kaldapealne. Ees on järsk kaldapealne, kai,
sõitmine tammil, kaldapealsel või järsul astangul.
141, 142. Ohtlik kurv. Järsk või piiratud nähtavusega
kurv ja selle suund.
143, 144. Ohtlikud kurvid. Ohtlike kurvidega teelõik ja
esimese kurvi suund.
145. Järsk lang.
146. Järsk tõus.
151. Libe tee. Ees on teelõik, mille libedus ei ole
tingitud lumest ega jääst, vaid märja teekatte väikesest
haardetegurist.
152–154. Ebatasane tee. Ees on teelõik, kus
teekatte ebatasasused järgnevad üksteisele (152) või kus on üksik lohk
(153) või kõrgem kühm, mis ei ole künnis (154).
155. Lahtine killustik. Kattega teelõik, kus rataste alt
paiskuvad kivid võivad ohustada liiklejaid ja sõidukeid.
156. Ees on künnis. Tehiskõrgend vähendatud kiiruse
hoidmiseks.
157. Ohtlik teepeenar.
158. Teetööd. Igasugused tööd teel või tee
kõrval.
159. Ees on katteta tee. Kattega tee läheb üle kruusa-
või pinnasteeks.
161–163. Teekitsend. Märgi kujutis näitab, kas tee
kitseneb mõlemalt või ühelt poolt.
164. Kahesuunaline liiklus. Ees on kahesuunalise
liiklusega tee.
165. Ristuv kahesuunaline liiklus. Ees on ristuv tee
(sõidutee), kus ühesuunaline liiklus on muudetud kahesuunaliseks.
171. Ees on reguleerimata ülekäigurada.
172. Jalakäijad. Teelõik, kus jalakäijad liiguvad
sõiduteel.
173a. Lapsed.
173b. Vanurid.
174. Ristumine jalgrattateega.
175. Suusatajad.
176. Ratsanikud.
177. Karja üleajamise koht.
178. Metsloomad. Märgil võib olla kujutatud sellele
kohale omane loom.
179. Linnud.
181. Varinguoht.
182. Külgtuul.
183. Lennukid.
184. Liiklusummik. Ees võib olla liiklusummik.
185. Jäätumisoht.
186. Muud ohud.
2. EESÕIGUSMÄRGID
211. Peatee. Tee, kus juhil on reguleerimata ristmikul
eesõigus kõrvalteel sõitva juhi suhtes.
212. Peatee lõpp.
221. Anna teed. Juht peab andma teed ristuval teel,
tahvli 834 olemasolul aga peateel või sõidueesõigusega teel sõitvale
juhile. Peateele pandud märk tähistab ühtlasi peatee lõppu.
222. Peatu ja anna teed. Juht peab peatuma stoppjoone
ees, selle puudumisel ristmiku juures ristuva sõidutee ääre ees,
muudes kohtades märgi ees. Juht peab andma teed ristuval teel,
tahvli 834 olemasolul aga peateel või sõidueesõigusega teel sõitvale
juhile.
231. Vastassuuna eesõigus. Juht peab andma teed
juhile, kes on jõudnud teekitsendile või selle juurde.
232. Pärisuuna eesõigus.
3. KEELU- JA MÕJUALAMÄRGID
Keelumärgid
311a. Sõidu keeld. Sõita ei tohi ühegi sõidukiga.
311b–311d. Erateel sõidu keeld. Eratee ei ole
avalikuks kasutamiseks.
Märgi 311b korral tohib sõidukiga sõita ainult eratee omaniku
loal.
Märgi 311c korral tohib sõidukiga sõita eratee omaniku loal või
märgil nimetatud isik.
Märgi 311d korral tohib sõidukiga sõita eratee omaniku loata
omal vastutusel, kuna erateel ei ole loodud tingimusi ohutuks
liiklemiseks.
312. Mootorsõiduki sõidu keeld.
313. Veoauto sõidu keeld. Sõita ei tohi
C-kategooria sõiduki, traktori ega liikurmasinaga. Märgile kantud
tonnide arvu korral ei tohi sõita ühegi nimetatud sõiduki ega
autorongiga, mille veduk on üks neist, kui registrimass ületab selle
arvu.
314. Mootorratta sõidu keeld.
315. Mootorsaani sõidu keeld.
316. Traktori sõidu keeld. Sõita ei tohi traktori
ega liikurmasinaga.
317. Autorongi sõidu keeld. Kui märgile on kantud
tonnide arv, ei tohi sõita autorongiga, mille registrimass on sellest
suurem. Märk ei kehti kerghaagisega autorongi kohta.
318. Loomveoki sõidu keeld. Sõita ei tohi
loomveokiga, ka ei tohi ajada kariloomi.
319. Ohtliku veosega sõidu keeld. Sõita ei tohi
sõidukiga (autorongiga), mis veab ohtlikku veost.
321. Jalgratta sõidu keeld. Sõita ei tohi jalgratta
ega mopeediga.
322. Mopeedi sõidu keeld.
323. Ratsutamise keeld.
324. Käigu keeld.
331. Sissesõidu keeld. Edasi ei tohi sõita ühegi
sõidukiga.
332. Parempöörde keeld.
333. Vasakpöörde keeld.
334. Tagasipöörde keeld.
335. Tollikontroll. Peatuseta ja tolliametniku loata ei
tohi edasi sõita.
336a. Politseikontroll. Peatuseta ja politseiametniku
loata ei tohi edasi sõita.
336b. Kontroll. Peatuseta ja kontrollija loata ei tohi
edasi sõita.
341. Massi piirang. Sõita ei tohi sõidukiga
(autorongiga), mille tegelik mass on suurem, kui märk näitab.
342a. Teljekoormuse piirang. Sõita ei tohi sõidukiga
(autorongiga), mille mis tahes telje koormus on suurem, kui märk
näitab.
342b. Telikukoormuse piirang. Sõita ei tohi sõidukiga
(autorongiga), mille mis tahes teliku koormus on suurem, kui märk
näitab.
343. Kõrguse piirang. Sõita ei tohi sõidukiga
(autorongiga), mille kõrgus teepinnast koormaga või ilma on suurem,
kui märk näitab.
344. Laiuse piirang. Sõita ei tohi sõidukiga
(autorongiga), mille laius koormaga või ilma on suurem, kui märk
näitab.
345. Pikkuse piirang. Sõita ei tohi sõidukiga
(autorongiga), mille pikkus koormaga või ilma on suurem, kui märk
näitab.
351. Suurim kiirus. Sõita ei tohi suurema kiirusega
(km/h), kui märk näitab.
352. Möödasõidu keeld. Mööda sõita ei
tohi, välja arvatud möödasõit üksikust sõidukist, mille kiirus ei
ületa 30 km/h.
353. Veoauto möödasõidu keeld. Mööda
sõita ei tohi C-kategooria sõiduki, traktori ega liikurmasinaga, välja
arvatud möödasõit üksikust sõidukist, mille kiirus ei ületa 30 km/h.
354. Vähim pikivahe. Sõita ei tohi väiksema
pikivahega, kui märk näitab.
355. Helisignaali keeld. Erandina tohib helisignaali
anda ohu vältimiseks.
361. Peatumise keeld.
362. Parkimise keeld.
363. Parkimise keeld paaritul kuupäeval.
364. Parkimise keeld paariskuupäeval. Kui teelõigul
on ühele poole pandud märk 363 ja teisele poole märk 364, tuleb sõiduk
ühelt teepoolelt teisele ümber paigutada kell 19–21.
371. Suurima kiiruse piirangu lõpp.
372. Möödasõidu keelu lõpp.
373. Veoauto möödasõidu keelu lõpp.
376. Piirangute lõpp. Lõpetab korraga mitme
märgi 35 ja 36 mõjupiirkonna.
Lisaselgitused keelumärkide kohta
Märgid 332 ja 333 kehtivad ainult sellel sõiduteede
ristumisalal, mille ette nad on pandud.
Märgid 324 ja 36 kehtivad ainult sellel teepoolel, kuhu nad on
üles pandud.
Märk 361 ei kehti ühissõiduki kohta.
Märgid 362–364 ei kehti Punase Risti embleemiga sõiduauto
kohta, mis sõidutab arstiabi andvat meditsiinitöötajat, ega töötava
taksomeetriga takso kohta.
Märkide 35 ja 36 mõjupiirkond ulatub:
1)
asulas märgist kuni märgi taga oleva lähima ristmikuni, välja arvatud
pinnastee suubumine kattega teele, ristmiku puudumisel kuni asula
lõpuni või piirangut lõpetava märgini või märgi juurde pandud
lisateatetahvliga teatatud kauguseni;
2) väljaspool asulat märgist
kuni seda piirangut lõpetava märgini või märgi juurde pandud
lisateatetahvliga teatatud kauguseni.
Mõjupiirkonna lõppu näitavad:
1) märgil 351,
mis paikneb enne asulat, märk 571;
2) märkidel 35 märgi
all olev tahvel 821;
3) märkidel 351, 352 ja 353 vastavalt
märk 371, 372 ja 373;
4) märk 376;
5)
märgil 351 teine märk 351 või märk 382, millel on teistsugune suurim
kiirus;
6) märgil 361 märk 362;
7)
märgil 362 märk 361;
8) märkidel 36 märgi juures
olev lisateatetahvel 822 või 823 või teine märk 36 koos
lisateatetahvliga 824 mõjupiirkonna lõpetamise kohas.
Märkide 36 mõjupiirkond ei hõlma märgiga 575a või 575c
tähistatud kõnniteeäärset parklat ega puuduta selle märgi all oleva
lisateatetahvliga 86 või 874 teatatud korra kohaselt pargitud
sõidukeid.
Kui märki 361 kasutatakse koos teekattemärgisega 931, märki 362
aga koos teekattemärgisega 932, määrab märgi mõjupiirkonna vastava
märgisjoone pikkus.
Mõjualamärgid
Mõjualamärk 38 näitab sellel kujutatud teise liiklusmärgi
kehtivust kogu alal.
Kui sellel alal on üles pandud märgil 38 kujutatud
liiklusmärgile vasturääkivaid liiklusmärke, tuleb vastaval teelõigul
järgida viimaste nõudeid.
381. Samaliigiliste teedega ristmike ala. Märk panduna
ala tähistamiseks, kus on kattega teede, kruusateede ja pinnasteede
omavahelisi ristumisi, muudab need samaliigiliste teede ristmikeks.
382. Kiiruse piirangu ala.
383. Peatumise keelu ala.
384. Parkimise keelu ala.
385. Jalgratturite sõidu ala.
386. Jalakäiguala.
387. Parkimisala.
388. Kaks mõjuala. Kahe liiklusmärgi kujutisega
mõjualamärk.
389. Mõjuala ja mõjuala lõpp. Näitab ühe
mõjuala algust ja teise mõjuala lõppu.
Võidakse kasutada ka muu liiklusmärgi kujutisega mõjualamärke.
Mõjualamärk 39 tühistab märgiga 38 kehtestatud liikluskorra.
391. Samaliigiliste teedega ristmike ala lõpp.
392. Kiiruse piirangu ala lõpp.
393. Peatumise keelu ala lõpp.
394. Parkimise keelu ala lõpp.
395. Jalgratturite sõidu ala lõpp.
396. Jalakäiguala lõpp.
397. Parkimisala lõpp.
398. Kahe mõjuala lõpp.
4. KOHUSTUSMÄRGID
41. Kohustuslik sõidusuund. Märk kohustab sõitma
vaid noolega osutatud suunas. Vasakpöördeks kohustav nool lubab ka
tagasi pöörata.
Märk kehtib ainult sellel sõiduteede ristumisalal, mille ette
ta on pandud, kusjuures sirge noolega märk on vahetult vastava
ristumisala ees, vaid kõrvalepöördeks kohustav kõvera noolega märk aga
on pöördekohast eespool.
Ristmiku taha teele pandud märk 411 kehtib lähima ristmikuni.
Märk ei keela parempööret parklasse, puhkekohta ega teega külgnevale
alale. Vasakule või tagasi pöörata tohib vaid kohas, kus on vastav
märk 53, ja tagasi pöörata vaid kohas, kus on märk 551.
421–423. Ümberpõike suund. Märk kohustab
ümber põikama vaid märgil osutatud suunas.
424. Ringliiklus. Ristmikul tohib sõita vaid nooltega
osutatud suunas.
431. Jalgrattatee. Liikuda tohib ainult jalgratta või
mopeediga.
Kui märgiga tähistatud tee või teeosa kulgeb sõidutee või
teepeenra kõrval, tohivad jalgrattur ja mopeedijuht kasutada ainult
seda teed või teeosa.
432. Jalgtee. Liikuda tohib ainult jalgsi.
Märk võib tähistada ka jalakäijate liiklemiseks ettenähtud
teeosa või kõnniteed.
433–435. Jalgratta- ja jalgtee. Liikuda tohib
ainult jalgrattaga või jalgsi. Märkide 433 ja 434 korral liigub
jalgrattur sellel teel vastavalt näidatule ühel, jalakäija aga teisel
pool; märgi 435 korral aga kasutavad nad teed ühiselt. Viimasel juhul
ei tohi jalgrattur ohustada ega takistada jalakäijat ning jalakäija ei
tohi tahtlikult takistada jalgratturi sõitu. Kui märkidega 433–435
tähistatud tee või teeosa kulgeb sõidutee või teepeenra kõrval,
tohivad nimetatud liiklejad kasutada ainult seda teed või teeosa.
436. Ratsatee. Tohib ainult ratsutada.
437. Mootorsaanitee. Sõita tohib ainult mootorsaaniga.
438. Lumeketid. Märk kohustab mootorsõidukitel vähemalt
ühel teljel kasutama sõidul lumekette.
441. Jalgrattatee lõpp.
442. Jalgtee lõpp.
443–445. Jalgratta- ja jalgtee lõpp.
446. Ratsatee lõpp.
447. Mootorsaanitee lõpp.
448. Lumekettide kohustuse lõpp.
451. Vähim kiirus. Tohib sõita ainult märgil oleva
või sellest suurema kiirusega (km/h).
452. Vähima kiiruse lõpp.
461. Ohtliku veosega sõidu suund. Ohtlikku veost
vedava sõiduki (autorongi) kohustuslik sõidu suund. Märgi
kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette
pandud märgil, kõver nool aga pöördekohast eespool oleval märgil.
5. OSUTUSMÄRGID
511. Kiirtee. Koht, kus hakkab kehtima
liikluseeskirjajärgne kiirteel liiklemise kord.
512. Kiirtee lõpp.
521. Ühesuunaline tee. Tee või sõidutee, mille kogu
laiuses sõidavad sõidukid ainult ühes suunas.
522. Ühesuunalise tee lõpp.
523, 524. Sõit ühesuunalisele teele.
Ühesuunalisele teele või sõiduteele sõitmise koht ja suund.
525. Ühissõidukirada. Märk kehtib raja kohta,
mille kohale ta on pandud. Sõiduteest paremal olev märk kehtib
parempoolse raja kohta.
526. Ühissõidukirajaga tee. Tee, millel
ühissõidukid liiguvad neile eraldatud rajal vastu üldist liiklusvoolu.
527. Ühissõidukirajaga tee lõpp.
Märgiga 526 tähistatud ühissõidukirajaga tee lõpp.
528, 529. Sõit ühissõidukirajaga teele.
Märgiga 526 tähistatud ühissõidukirajaga teele sõitmise koht ja suund.
53. Sõidurajad ja -suunad. Näitab rööbasteta
sõidukite sõiduradade arvu suunavööndi või kogu tee laiuses kuni
lähima ristmikuni ja ristmikul sõidusuunda igalt rajalt, eraldi iga
sõiduraja kohal paiknemise korral aga sõidusuunda sellelt rajalt.
Kui märk osutab vasakpööret äärmiselt vasakpoolselt rajalt,
tohib sellelt rajalt pöörata ka tagasi.
Enne ristmikku pandud märk kehtib kogu ristmiku kohta, kui
sinna pandud teised märgid 53 ei anna muid korraldusi.
Märgi 53 nooltel võib olla kujutatud liiklusmärke, mis keelavad
teatud sõidukite liikluse, määravad vähima või suurima lubatud kiiruse
või teatavad muudest liikluskorra iseärasustest rajal.
541a. Bussi- või trollipeatus.
541b. Trammipeatus.
542. Taksopeatus.
543, 544. Ülekäigurada. Tähistab reguleerimata
ülekäigurada.
545, 546. Käigutunnel.
547, 548. Käigusild.
551. Tagasipöördekoht. Vasakpööre on keelatud.
552–554. Umbtee. Läbisõiduvõimaluseta tee.
555. Ootekoht. Tähistab kohta, kus kitsal teel tuleb
vastusõitja läbi lasta.
556. Sobiv kiirus. Teelõigule soovitatav suurim kiirus
(km/h) heades ilma- ja teeoludes. Soovitus ulatub lähima ristmikuni,
ristmiku puudumisel lisateatetahvlil 821 näidatud kauguseni, kui aga
märki kasutatakse koos hoiatusmärgiga, siis ohtliku teelõigu lõpuni.
557. Ristuv jalgrattatee. Tähistab ristuvat
jalgrattateed või jalgratta- ja jalgteed.
561. Muutsuunaliiklus. Niisuguse teelõigu algus, mille
ühel või mitmel rajal võib liiklus muutuda vastassuunaliseks.
562. Muutsuunaliikluse lõpp.
563. Sõit muutsuunaliiklusega teele.
571. Asula. Koht, kus hakkab kehtima
liikluseeskirjajärgne asulas liiklemise kord.
572. Asula lõpp.
573. Õueala. Koht, kus hakkab kehtima
liikluseeskirjajärgne õuealal liiklemise kord.
574. Õueala lõpp.
575a, 575b. Parkla. Märk võib osutada ka parklat, kuhu
juht võib jätta sõiduki, et ümber istuda ühissõidukile.
575c. Teeninduskoha parkla.
576. Parkimiskord.
577. Parkimiskestus. Parkimiskella kasutamine on
kohustuslik.
578a. Tasuline parkimine.
[RT I 2003, 22, 131
– jõust. 9.03.2003]
578b. Tasulise parkimise lõpp.
[RT I 2003, 22, 131
– jõust. 9.03.2003]
579. Sõiduki sundteisaldus.
581. Tunnel. Koht, kus hakkab kehtima
liikluseeskirjajärgne tunnelis liiklemise kord.
582. Tunneli lõpp.
583. Tööstuspiirkond.
584a. Prügimägi.
584b. Ohtlike ainete hoidla.
585a. Parvlaevasadam.
585b. Kaubasadam
585c. Jahisadam.
586a. Lennujaam.
586b. Bussijaam.
586c. Raudteejaam.
591. Stoppjoonemärk. Sõiduki peatamise koht foori
keelava tule või reguleerija keelava märguande korral.
6. JUHATUSMÄRGID
611. Sõiduskeem. Näitab sõiduvõimalust, kui
ristmikul on mingi pööre keelatud, või osutab lubatud sõidusuundi
keerukal ristmikul.
62. Eelviit. Näitab sõidusuundi asulate
või teiste objektide juurde. Märgil võib olla tee numbreid,
osutusmärke ja teisi liiklusmärke, mis teatavad sõidukorra
iseärasustest, teeninduskohamärkide sümboleid ja teisi ametlikult
kinnitatud sümboleid. Arv märgi allosas näitab kaugust ristmikuni. Kui
teelõigule on pandud mõni keelumärk 31, 331 või 34, võib eelviit
näidata ka ümbersõiduteed.
63. Suunaviit.
Näitab sõidusuundi asulate või teiste objektide juurde ja kaugust
nendeni. Märgil võib olla osutusmärke ja teisi liiklusmärke, mis
teatavad sõidukorra iseärasustest, teeninduskohamärkide sümboleid,
teisi ametlikult kinnitatud sümboleid ja embleeme.
641.
Kohanimetähis. Haldusüksuse, asustusüksuse, jõe, järve vms
nimi.
642. Turismiobjektitähis. Vaatamisväärsuse,
looduskaitse- ja muinsuskaitseala vms nimi.
643. Eravaldusetähis
. Eravalduse nimi.
644. Tee nimi. Tee (maantee, tänava) nimi.
645. Kaugusviit. Kaugus teekonnal olevate asulate või teiste
objektideni (km).
646. Liikluskord. Näitab riigis
kehtestatud lubatud suurimat kiirust asulas ja väljaspool asulat ning
ööpäevaringset sisselülitatud tuledega sõitmise kohustust.
651. Kilomeetritähis.
652–655. Tee number. E-täht
(Euroopa) tähistab rahvusvahelist teed. Märk, millel tee numbrit
ümbritseb katkendjoon, pannakse teele, mis viib märgil oleva numbriga
teele.
661. Veoauto sõidu suund. C-kategooria sõiduki,
traktori, liikurmasina või neist ühega veetava autorongi soovitatav
sõidusuund.
662. Ohtliku aine veo tee. Ohtlikku veost
vedava sõiduki (autorongi) soovitatav sõidusuund.
663–666. Avalik üritus. Sõidusuund avaliku ürituse
toimumiskohta.
671–673. Ümbersõidu skeem.
Ajutiselt suletud teelõigust ümbersõidu teekond ja suund.
674–677. Ümbersõit. Ajutiselt suletud teelõigust
ümbersõidu suund.
681–683. Kurvisuund. Järsu
või ohtliku kurvi suund.
684. Hoiatustara. Teetöö koht
või teel olev takistus.
685. Hargnemiskoht. Teeharude
suund märgi asukohas.
686. Ohtlik koht või teeäär
. Tähistab tee vaba ristlõike küljel olevat ohtlikku takistust või sõidutee
(-raja) äärt.
687. Märgiposti tähis.
Lisahoiatus kohas, kus esineb orienteerumisraskusi.
688. Künnis
. Tähistab künnist ja selle laiust.
Juhatusmärgi kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda
vahetult pöördekoha ette pandud märgil, kõver nool aga pöördekohast
eespool oleval märgil.
7. TEENINDUSKOHAMÄRGID
711. Esmaabi.
712. Politsei.
713. Info.
714. Telefon. Märgil olev kirje SOS tähendab
päästeteenistuse telefoni.
715. Post.
716. Internetipunkt. Osutab kohta, kus on
eelregistreerimata võimalik saata ja lugeda elektronposti, teostada
pangaoperatsioone internetipangaga.
717. Raadiojaam. Liiklusteavet ja teede sõidetavuse
seisukorra alast teavet edastav raadiojaam. Arv tähendab liiklusteabe
kandesagedust megahertsides.
718. Vaatamisväärsus.
719. Toll.
[RT I 2003, 22, 131
– jõust. 9.03.2003]
721. Tankla. Tankuri roheline kujutis osutab pliivaba
bensiini müügi kohta.
722. Autohooldus.
723a. Autopesula.
723b. Pesemisvõimalus. Osutab kohta, kus juhil ja
sõitjatel on võimalus end pesta.
724. Parkimismaja.
725. Restoran.
726. Kohvik.
727. Hotell või motell.
728a. Tualett.
728b. Käimla.
729a. Autoregistrikeskus.
[RT I 2003, 22, 131
– jõust. 9.03.2003]
729b. Tehnoülevaatus.
[RT I 2003, 22, 131
– jõust. 9.03.2003]
731. Puhkemaja.
732. Kämping.
733. Majutuskoht.
734. Sõidukelamulaager. Auto- või haagiselamu
paigaldamise koht.
741. Puhkekoht.
742. Matkaraja algus.
743. Ujumiskoht.
744. Vaatekoht.
745. Kalastamiskoht.
751. Spordiväljak.
752. Spordihoone.
753. Golfiväljak.
754. Ratsabaas.
761. Maaettevõtlus.
771. Kaks teenust.
772. Kolm teenust.
773. Teenus ja liikluskorraldus.
8. LISATEATETAHVLID
Lisateatetahvel täpsustab või piirab liiklusmärgi mõju.
Vajaliku kujutise puudumisel võib tahvlil olla tekst.
81. Kaugus objektini. Näitab kaugust ja sõidusuunda
liiklusmärgist ohtliku teelõiguni, piiranguni, keeluni või kohani.
Kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette
pandud märgil, kõver nool aga pöördekohast eespool oleval märgil.
Tahvel 813 või 815 kasutatuna koos märkidega 36 näitab ka
mõjupiirkonna suunda ja ulatust, kui peatumine või parkimine on
keelatud ühel pool märki suurel ristmikul (väljakul) sõidutee ääres,
hoone ees vm ulatuslikul alal.
Tahvel 816 näitab kaugust märgist 221 kohustusliku
peatumiskohani, kui ristmiku ees on märk 222.
82. Mõjupiirkond. Tahvel 821 näitab hoiatusmärgiga
tähistatud ohtliku teelõigu pikkust, keelumärkide 35 ja
kohustusmärgi 451 mõjupiirkonna ja kindlaksmääratud parkimisviisiga
kõnniteeäärse parkla ning märgiga 556 soovitatava suurima kiirusega
teelõigu ulatust. Tahvlid 822–825 näitavad või täpsustavad märkide 36
mõjupiirkondi järgmiselt: 822 ja 823 – mõjupiirkonna ulatust vastavalt
märgi taga ja ees, 824 – mõjupiirkonna lõppu, 825 – seda, et juht asub
mõjupiirkonnas.
831–833. Mõjusuund. Näitab ristmiku ette
pandud liiklusmärgi mõjusuunda või suunda, milles liikudes pääseb
teeäärse objekti juurde.
Tahvlid kasutatuna koos märkidega 36 näitavad mõjupiirkonna
suunda märgist vastavalt paremale või vasakule või mõlemale poole, kui
peatumine või parkimine on keelatud ühel või mõlemal pool märki
väljaku ääres, hoone ees vm alal. Mõjupiirkond on sel juhul määratud
ala piiridega.
834. Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund
.
835. Teeandmise koht jalgrattateel sõitjale.
836. Jalgratturite vastassuunaliiklus ühesuunalisel teel
.
837. Jalgratturite kahesuunaline liiklus.
84. Sõidukiliik. Näitab, mis liiki sõiduki kohta
liiklusmärk kehtib. Seejuures tahvel 841 näitab, et märk kehtib B-,
tahvel 842, et C-kategooria sõiduki kohta, tahvel 843 aga, et
autorongi kohta (välja arvatud kerghaagisega autorong).
85. Kehtivuspäevad või -aeg. Näitab päevi või
kellaaega, millal liiklusmärk kehtib. Seejuures tahvlid 851 ja 855
teatavad, et märk kehtib laupäeviti, pühapäeviti ja pühiti,
tahvlid 852 ja 856 aga, et tööpäeviti.
86. Parkimisviis. Tahvel näitab alla 6 m pikkuse A- ja
haagiseta B-kategooria ning haagiseta D1-alakategooria sõiduki
paigutamise korda asula kõnniteeäärses parklas. Tahvli 862–864 korral
tuleb sõiduk parkida kõnnitee äärega risti, vastava teekattemärgise
või tahvli 865 olemasolul – selle järgi. Vasakule poole teed pandud
märgi all olev tahvel kujutab värvitahvlil esitatu peegelpilti.
871. Parkimine ainult seisatud mootoriga.
872a. Tasulised teenused. Teatab, et märgil osutatav
teenus on tasuline.
872b. Tasuline parkimine.
873. Parkimisaja piirang. Teatab lubatud pikimat
parkimiskestust. Parkimise algus peab olema kontrollijale selgesti
nähtavaks tehtud. Tahvli 873c või 873d korral on parkimiskella
kasutamine kohustuslik.
Tahvlid 873 näitavad märgi 362 mõjupiirkonnas ja märgiga 384
tähistatud parkimise keelu alal lubatud pikimat parkimise kestust
vastavalt kas ööpäev läbi või teatud ajavahemikul.
874. Puudega inimene. Teatab parklast või selle osast,
mida tohib kasutada ainult sõidukiga, millel on puudega inimese
tunnusmärk.
875. Autovaatluskoht. Teatab vaatlussilla või -kanali
olemasolust.
881. Registrimassi piirang. Teatab, et liiklusmärk
kehtib sõiduki või autorongi kohta, mille registrimass ületab tahvlil
oleva tonnide arvu.
882. Kehtivusrada. Näitab sõidurada, mille kohta
liiklusmärk kehtib.
883. Pimedad. Teatab, et ülekäigurada või teelõiku
kasutavad sagedasti pimedad.
884. Märg tee. Teatab, et liiklusmärk kehtib ainult
siis, kui sõidutee on märg.
885. Jäätumine. Teatab, et liiklusmärgiga
tähistatud teelõigul tekib sageli jäätumine.
886. Ohutu kõrgus elektriliini all. Näitab suurimat
ohutut kõrgust elektriliini all.
887. Vaba laius. Näitab teekitsendi laiust.
888. Õnnetusoht. Näitab, et hoiatusmärgiga
tähistatud teelõigul on võrreldes tee teiste lõikudega tunduvalt
suurem liiklusõnnetuste toimumissagedus.
891. Välja arvatud. Teatab, et liiklusmärk ei kehti
tahvlil kujutatud või nimetatud sõiduki kohta.
9. LIIKLUSMÄRGI MÕJU AJUTINE TÜHISTAMINE
Liiklusmärgil või selle osal näidatud liikluse korralduse
tühistab kaks sümmeetriliselt lõikuvat oranži musta äärisega
kattelinti.
* Tähise esimene number näitab liiklusmärgirühma, teine
alarühma, kolmas koos järgneva tähega või ilma - alarühmasisest
järjekorda, mis tähistab ühte kindlat märki.
Märkide tausta värvi näitavad lisatud tähed: s - sinine, v - valge ja
k - kollane
Kui alarühma kõik märgid on ühe ja sama nimega või
mainitakse nende ühist tunnust, jäetakse ka üksikust märgist rääkides
kolmas number ära.
Liiklusmärgid
1. Hoiatusmärgid
2. Eesõigusmärgid
3. Keelu- ja mõjualamärgid
Keelumärgid
Mõjualamärgid
4. Kohustusmärgid
5. Osutusmärgid
6. Juhatusmärgid
7. Teeninduskohamärgid
8. Lisateatevahendid
|
Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 2001. a määruse nr 48
«Liikluseeskiri»
lisa 3
|
TEEMÄRGISED
1. TEEKATTEMÄRGISED
Teekattemärgised on valged, välja arvatud märgised 93, mis on
kollased.
Teetööaegse liikluskorralduse korral võivad teekattemärgised
olla kollased.
Parkimiskohti tähistav märgis, kui parkimine on tasuline või on
muu parkimispiirang, ning parkimisala piiri tähistav märgis võivad
olla sinised
.
911. Ühekordne pidevjoon. Märgis:
1)
eraldab ohtlikus kohas suunavööndeid teel, millel on kaks sõidurada
(joonis 2), ja sõiduradasid pärisuunavööndis (joonis 14). Märgist
ületada ei tohi;
2) piirab sõiduteel alasid, millest üle sõita
ei tohi, näiteks eraldussaared jt (joonised 11 ja 15);
3) tähistab parkimiskohti (joonis 15). Märgist tohib ületada ainult
manööverdamisel;
4) tähistab sõidutee äärt teel, mis ei
ole kiirtee (joonis 5). Märgist tohib ületada mõlemalt poolt;
5) eraldab jalgratta- ja jalgteel jalgrataste liikluse jalakäijate liiklusest
(joonis 13).
912. Lai pidevjoon. Märgis:
1) tähistab kiirtee
sõidutee äärt (joonis 10). Märgist tohib ületada mõlemalt poolt;
2) eraldab sõidutee muudest radadest aeglustus- või kiirendusraja lõikusid
(joonised 8 ja 10). Märgist ületada ei tohi;
3)
eraldab eri raja (jalgrattarada, ühissõidukirada jt) sõidutee muudest
radadest (joonis 8). Märgist ületada ei tohi.
913. Kahekordne pidevjoon. Eraldab suunavööndeid kolme
(joonis 8) ja enama sõidurajaga teel (joonised 5 ja 9). Märgist
ületada ei tohi.
914. Pidev- ja katkendjoone ühend. Märgis:
1) eraldab suunavööndeid kahe- (joonised 2 ja 7) või kolmerajalisel
teel;
2) eraldab sõiduradasid pärisuunavööndis (joonis 5);
3) tähistab sõidutee suunavööndeid eraldava pidevjoone katkestust kohas, kus
seda joont tohib ületada ainult ühelt poolt, ning ühesuunalist sisse-
ja väljasõidukohta (joonis 15).
Märgist tohib ületada katkendjoone poolt. Pidevjoone poolt
tohib seda teha ainult möödasõitu või ümberpõiget lõpetades.
915–917. Eraldussaar. Tähistab sõitmiseks keelatud
alasid ja osutab oma kaldjoontega sõidusuundi järgmiselt:
915 – eraldab suunavööndeid (joonis 11),
916 – lahutab pärisuunavööndi sõiduradasid (joonised 9 ja 10),
917 – liidab pärisuunalisi sõiduradasid (joonised 9 ja 10).
Eraldussaart piirab märgis 911 (joonis 11), kiirteel 912
(joonis 10). Saarest üle sõita ei tohi.
921. Lühikeste kriipsudega katkendjoon. Eraldab
suunavööndeid kaherajalisel teel (joonis 7) ja sõiduradasid
pärisuunavööndis (joonised 5 ja 8). Märgist tohib ületada mõlemalt
poolt.
922. Pikkade kriipsudega katkendjoon. Märgis:
1)
teatab suunavööndeid või pärisuunavööndis sõiduradasid eraldava
märgise 911 (joonis 14), 913 või 914 (joonised 2 ja 7) lähedusest;
2) eraldab suunavööndeid kaherajalise tee ohtlikul kohal ja enne seda.
Märgist tohib ületada mõlemalt poolt.
923. Võrdsete kriipsude ja vahedega katkendjoon.
Märgis:
1) eraldab sõiduradasid ristmikul, kus on vaja
rõhutada liikumissuunda (joonis 9);
2) tähistab sõidutee
pideva äärejoone katkestust ristmikul või ärapööramiskohas (joonis 3);
3) tähistab sõidutee äärt teel, mis ei ole kiirtee (joonis 7).
Märgist tohib ületada mõlemalt poolt.
924. Lai katkendjoon. Märgis:
1) eraldab
aeglustus- (joonised 8 ja 10) ja kiirendusrada (joonis 10) sõidutee
põhiradadest;
2) eraldab eri rada (jalgrattarada,
ühissõidukirada jt) sõidutee põhiradadest (joonis 8).
Märgist tohib ületada mõlemalt poolt.
925. Kahekordne katkendjoon. Eraldab muutsuunaliiklusega
sõidurada naabersõidurajast (joonis 6). Kui niisuguse raja kohal
suunamuutefooris põleb roheline nool, tohib märgist, mis eraldab pärisuunalist
sõidurada, ületada mõlemalt poolt;
suunamuutefoori
vahesektsioonis on süttinud kollane nool, peab märgise kohe ületama
noole suunas;
suunamuutefoor lülitatakse välja või seda foori ei ole,
tohib ületada ainult märgist, mis asub juhist paremal.
931. Peatumise keelujoon. Kantakse sõidutee äärele või
äärekivile (joonis 12).
932. Parkimise keelujoon. Kantakse sõidutee äärele või
äärekivile (joonis 12).
933. Ühissõidukipeatus. Kantakse sõiduteeääre
lähedale (joonis 12).
941. Stoppjoon. Osutab sõiduki peatamise kohta foori
keelava tule (joonis 9), reguleerija keelava märguande või
raudteeülesõidukoha suletud tõkkepuu korral või liiklusmärgi 222
(joonis 3) juures.
942. Stoppjoone eeltähis. Hoiatab, et lähenetakse
märgisele 941, mida kasutatakse koos liiklusmärgiga 222 (joonis 3).
943. Teeandekoht. Osutab sõiduki peatamise kohta, kui
peatumine on vajalik tee andmiseks ristuval teel või peateel sõitvale
juhile (joonised 4 ja 8). Kasutatakse koos liiklusmärgiga 221.
944. Teeandekoha eeltähis. Hoiatab, et lähenetakse
märgisele 943 (joonis 4).
945, 946. Vöötrada. Tähistab reguleerimata
ülekäigurada või niisugust reguleeritavat ülekäigurada, kus foori ei
kasutata ööpäev läbi (joonis 9). Märgise 946 nooled näitavad jalakäija
liikumise suunda (joonis 14).
947. Fooriga ülekäigurada. Tähistab
reguleeritavat ülekäigurada (joonis 9).
948. Ristumine jalgrattateega. Tähistab jalgrattateed
sõiduteega ristumise kohas (joonis 8).
949. Parkimisala. Tähistab parkimisala piiri.
95. Suunanool. Näitab sõidusuunda (-suundi) sõidurajalt
(joonised 8 ja 9). Äärmiselt vasakpoolselt rajalt vasakpööret osutav
nool lubab ka tagasi pöörata. Ristkülikuga nool 957 kantakse
teekattele enne ristumist teega, mille lähimale sõiduteele ei tohi
pöörata (joonis 8). Kõrvalepööret osutavad kahe noolega märgised 958
(joonis 8) ja 959 viitavad kahele järjestikulisele pöördekohale.
96. Kaarnool. Osutab lõppevat sõidurada või lõppevat
kiirendusrada (joonis 10) või möödasõiduvõimalusega teelõigu lõppemist
(joonis 7) ja näitab ümberreastumise või pärisuunavööndisse naasmise
suunda.
972. Tee number. E-täht (Euroopa) osutab rahvusvahelist
teed (joonis 10).
973. Ühissõidukirada. Tähistab
liiklusmärgiga 525 osutatud ühissõidukirada (joonis 8) või ühissõiduki
peatuskoha teelaiendit.
974. Jalgtee. Tähistab liiklusmärgiga 432–434 osutatud
jalgteed (joonis 13).
975. Jalgrattatee. Tähistab liiklusmärgiga 431, 433
või 434 osutatud jalgrattateed (joonised 8 ja 13).
976. Puudega inimese sõiduki koht. Tähistab puudega
inimese tunnusmärgiga sõiduki parkimiskohta või -ala (joonis 15).
977. Künnis. Tähistab vähendatud kiiruse hoidmiseks
rajatud künnise algust sõiduteel (joonis 16).
Teekattele võidakse kanda ka muid (nt liiklusmärgi) kujutisi ja
kirjeid, mis aitavad liikluses orienteeruda, kuid ei kehtesta
lisapiiranguid.
2. PÜSTMÄRGISED
Püstmärgised on vahelduvad valged ja mustad vöödid. Teele
pandavatele tõketele võib kanda ka liiklusmärgi 684 värvides märgiseid
(puna-valged püstvöödid).
981–983. Teerajatise külgäär.
Tähistab teerajatise püsttarindi liiklusohtlikku osa, näiteks silla
või viadukti sammast, rinnatiseotsa jms (joonis 17).
Märgise kaldvöödid langevad sõidutee poole.
984, 985. Tähispost. Tähistab tee või eraldusriba
äärt tähistavat posti (joonis 18).
Märgise kaldvööt langeb sõidutee poole. Märgise juures
kasutatakse valgeid ja ohtlikus kohas kollaseid helkureid:
sõidusuunast paremal ristkülikukujulist, vasakul – kahte
ringikujulist. Talutee või teega külgneva ala tee helkurid võivad olla
sinised ja ristkülikukujulised.
991. Sildeava alläär. Tähistab tunneli, silla,
viadukti jms rajatise sildetarindi alläärt (joonis 17).
Märgis asub iga sõiduraja kohal.
992. Äärekivi. Tähistab äärekive teepinnast
kõrgema ohutussaare, ooteplatvormi ja kitseneva või väikese
kõverusraadiusega sõiduteelõigu juures (joonis 19).
993. Ümarpost. Tähistab eraldusriba või äärekiviga
ohutussaare alguses olevat posti (joonis 19).
994. Ohtliku teelõigu põrkepiire. Tähistab
põrkepiiret selle alguses, teede eritasandilises ristumiskohas, järsul
langul, tee kitsenemisel, väikese kõverusraadiusega teelõigul,
järsakul jms ohtlikul teelõigul (joonis 20).
Märgise juures, eraldi postidel kasutatakse kollaseid
helkureid: sõidusuunast paremal ristkülikukujulist, vasakul – kahte
ringikujulist.
995. Põrkepiire. Tähistab põrkepiiret, mida on vaja
märgistada, välja arvatud kohad, kus on ette nähtud kasutada
märgist 994 (joonis 20).
Märgise juures, eraldi postidel kasutatakse valgeid helkureid:
sõidusuunast paremal ristkülikukujulist, vasakul – kahte
ringikujulist.
* Tähise esimene number (9) näitab teemärgist, teine
märgiserühma, kolmas koos järgneva tähega või ilma - rühmasisest
järjekorda.
Kui rõik märgised on ühe ja sama nimega või
mainitakse nende ühist tunnust, jäetakse kolmas number ära.
Joonis 2. 911 ühekordne pidevjoon, 914
pidev- ja katkendjoone ühend, 922 pikkade
kriipsudega katkendjoon
Joonis 3. 923 võrdsete kriipsude ja vahedega
katkendjoon, 941 stoppjoon, 942 stoppjoone eeltähis
Joonis 4. 943 teeandekoht, 944 teeandekoha
eeltähis
Joonis 5. 911 ühekordne pidevjoon, 913
kahekordne pidevjoon, 914 pidev- ja katkendjoone ühend,
921 lühikeste kriipsudega katkendjoon
Joonis 6. 925 kahekordne katkendjoon
Joonis 7. 914 pidev- ja katkendjoone ühend,
921 lühikeste kriipsudega katkendjoon, 922
pikkade kriipsudega katkendjoon, 923 võrdsete kriipsude
ja vahedega katkendjoon, 96 kaarnool
Joonis 8. 912 lai pidevjoon, 913 kahekordne
pidevjoon, 921 lühikeste kriipsudega katkendjoon,
924 lai katkendjoon, 943 teeandekoht, 948
ristumine jalgrattateega, 95 suunanool, 973
ühissõidukirada, 975 jalgrattatee
Joonis 9. 913 kahekordne pidevjoon, 916,
917 eraldussaar, 923 võrdsete kriipsude ja vahedega
katkendjoon, 945 vöötrada, 947 fooriga
ülekäigurada, 95 suunanool
Joonis 10. 912 lai pidevjoon, 916, 917
eraldussaar, 924 lai katkendjoon, 962
kaarnool, 972 teenumber
Joonis 11. 911 ühekordne pidevjoon, 915
eraldussaar
Joonis 12. 931 peatumise keelujoon, 932
parkimise keelujoon, 933 ühissõidukipeatus
Joonis 13. 911 ühekordne pidevjoon, 974
jalgtee, 975 jalgrattatee
Joonis 14. 911 ühekordne pidevjoon, 922
pikkade kriipsudega katkendjoon, 946 vöötrada
Joonis 15. 911 ühekordne pidevjoon, 914
pidev- ja katkendjoone ühend, 976 puudega inimese sõiduki koht
Joonis 16. 977 künnis
Joonis 17. 981, 982, 983 teerajatise
külgäär, 991 sildeava alläär
Joonis 18. 984, 985 tähispost
Joonis 19. 992 äärekivi, 993
ümarpost
Joonis 20. 994 ohtliku teelõigu põrkepiire,
995 põrkepiire
|
Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 2001. a määruse nr 48
«Liikluseeskiri»
lisa 4
|
TUNNUSMÄRGID
Aeglane sõiduk
. Tunnusmärk on 350–365 mm küljepikkusega punane fluorestseeriv võrdkülgne
kolmnurk. Kolmnurka ümbritseb 45–48 mm laiune punane helkiv ääris.
Algaja juht
. Tunnusmärk on 150–200 mm küljepikkusega valge ruut, milles on allasuunatud
varrega rohelise vahtralehe kujutis. Ruudul on kitsas roheline ääris.
Autorong
. Tunnusmärk on üks kollane ümmargune latern läbimõõduga vähemalt 70 mm või
kolm sõiduki pikiteljega risti olevas reas asuvat kollast laternat
vahedega 150–300 mm.
Puudega inimene
. Tunnusmärk on 100 mm küljepikkusega sinine ruut, milles on ratastooliga
inimese valge kujutis.
Kiiruse piirang
. Tunnusmärk on 150–200 mm läbimõõduga musta äärisega kollane ring, milles
olev must number näitab lubatud suurimat kiirust (km/h). Äärise laius
on 1/12 läbimõõtu.
Laiveos
. Tunnusmärk on ristkülik mõõtmetega 200×1200 (800) mm, milles on vaheldumisi
45º all 140 mm laiused punased ja valged kaldvöödid. Eesmistel
tunnusmärkidel valge kaldvööt helgib ja punane fluorestseerib,
tagumistel helgib punane.
B-kategooria auto ja kerghaagise tunnusmärgid on sama
kujundusega ristkülikud mõõtmetega 100×600 (400) mm ja vöötide
laiusega 70 mm.
Lasterühm
. Tunnusmärk on 200–300 mm küljepikkusega musta äärisega kollane ruut, milles
on liiklusmärgi 173a kujutis. Äärise laius on 1/12 küljepikkust.
Ohtlik veos
. Tunnusmärk on musta äärisega oranž ristkülik laiusega 400 mm ja kõrgusega
vähemalt 300 mm. Tunnusmärgil on must vahevööt ja mustad numbrid.
Äärise, vahevöödi ja numbrite laius on 15 mm, numbrite kõrgus 100 mm.
Ülemised numbrid kujutavad endast ohu, alumised – ohtliku aine
tunnust. Mitme erineva ohtliku aine veol võivad vahevööt ja numbrid
puududa.
Pikk- või raskeveos
. Mootorsõiduki tunnusmärk on ristkülik mõõtmetega
(1130...2300)×140 mm, milles on vaheldumisi 45º all 100 mm laiused
punased fluorestseerivad ja kollased helkivad kaldvöödid. Võidakse
kasutada ka kahte või nelja võrdse pikkusega tunnusmärki, mis kokku on
sama pikad kui kirjeldatu
.
Haagise ja autorongi
tunnusmärk on punase fluorestseeriva äärisega kollane helkiv ristkülik
mõõtmetega (1130–2300) × 200 mm. Äärise laius on 40 mm. Võidakse
kasutada ka kahte või nelja võrdse pikkusega tunnusmärki, mis kokku on
sama pikad kui kirjeldatu.
Riigi tunnusmärk
. Tunnusmärk on musta äärisega ellips, mille teljed on vähemalt 240 mm ja 145
mm pikad (mootorrattal ja tema haagisel vähemalt 175 mm ja 115 mm).
Ellipsi valgel taustal on mustad tähed EST.
Väljaulatuv veos
. Tunnusmärk on vähemalt 400 mm küljepikkusega ruut, milles on vaheldumisi
45º all punased ja valged kaldvöödid laiusega 1/8 küljepikkust.
Eesmisel tunnusmärgil helgivad valged vöödid, tagumisel punased.
Õppesõit
. Tunnusmärk on 150–200 mm küljepikkusega musta äärisega kollane võrdkülgne
kolmnurk, milles on kujutatud kahe rõhtsalt asuva kodaraga
rooliratast. Äärise laius on 1/12 küljepikkust.
Tunnusmärgid
|
Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 2001. a määruse nr 48
«Liikluseeskiri»
lisa 5
|
LIIKUMISPUUDEGA INIMESE SÕIDUKI PARKIMISKAART
Esikülg
Mõõt 106 x 148 mm, taust helesinine
Tagakülg