Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number avaldamine Riigi
Teatajas, jõustumise aeg):
19.02.2003 nr 57 (RT I 2003,
22, 131) 9.03.2003
14.07.2005 nr 177 (RT
I 2005, 41, 336) 24.07.2005
Määrus kehtestatakse «Liiklusseaduse»
(RT I 2001, 3, 6) § 3 lõike 2 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§1. Käesoleva määrusega kehtestatakse liikluskord Eesti
teedel.
§2. Käesolevas määruses kasutatavate terminite sisu
seletatakse järgmiselt:
(1) Anda teed (mitte takistada) all mõistetakse nõuet, et
liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks mingeid
manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat muutma liikumissuunda
või -kiirust. Liikleja, kellel on kohustus anda teed, peab sellest
selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatumisega.
(2) Asula all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 4
lõikele 8 hoonestatud ala, mille sisse- ja väljasõiduteed on
tähistatud asulas ettenähtud liikluskorda kehtestavate
liiklusmärkidega.
(3) Auto all mõistetakse tulenevalt «Liiklusseaduse» lisast 1
sõitjate või veoste veoks või sõidukite haakes vedamiseks või eritööde
tegemiseks ettenähtud vähemalt neljarattalist mootorsõidukit, mille
valmistajakiirus ületab 25 km/h. Autoks loetakse ka kolmerattalist
mootorsõidukit ja elektrikontaktliiniga ühendatud rööbasteta sõidukit.
Autoks ei loeta mopeedi, mootorratast, traktorit ega liikurmasinat.
(4) Autorongi all mõistetakse tulenevalt «Liiklusseaduse»
lisast 1 autost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukite
kombinatsiooni.
(5) Eesõiguse all mõistetakse liikleja õigust liikuda enne
teist liiklejat.
(6) Eraldusriba all mõistetakse sõiduteid eraldavat tõkke-,
haljas- või muu riba, mis ei ole ette nähtud sõidukite liiklemiseks.
(7) Esmase juhtimisõiguse all mõistetakse isikule
esmakordselt antud õigust juhtida mootorsõidukit «Liiklusseaduse»
§-s 30 ettenähtud tingimustel.
(8) Haagise all mõistetakse tulenevalt «Liiklusseaduse»
lisast 1 mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või selleks
kohandatud sõidukit.
(9) Halva nähtavuse all mõistetakse ilmast või muudest
nähtustest (udu, vihm, lumesadu, tuisk, hämarus, suits, tolm, vee- ja
poripritsmed, vastupäike) tingitud ajutist olukorda, kui vaadeldava
objekti nähtavus on taustast eristamatu alla 300 m.
(10) Hädapeatumise all mõistetakse sõiduki seismajäämist
või -jätmist, kui sõidu jätkamine on võimatu või ohtlik.
(11) Jalakäija all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse»
§ 7 lõikele 2 isikut, kes kasutab teed liiklemiseks jalgsi või
ratastooliga. Jalakäija all mõistetakse ka isikut, kes kasutab
liiklemiseks rula, rulluiske, -suuski, tõukeratast, -kelku või muid
nendesarnaseid abivahendeid.
(12) Jalgratta all mõistetakse vähemalt kaherattalist sõidukit,
mis liigub sellega sõitva(te) inimes(t)e lihasjõul; sellel võib olla
ka mootor. Termini all ei mõelda puudega inimese ratastooli.
(13) Jalgrattatee all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse»
§ 4 lõikele 5 jalgratta ja mopeediga liiklemiseks ettenähtud teeosa
või sama otstarbega omaette teed, mis on tähistatud vastavate
liiklusmärkide või teekattemärgistega.
(14) Juhi all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 7
lõikele 4 isikut, kes juhib sõidukit, juhib teel ratsa loomi või
veoloomi, või isikut, kes ajab teel kariloomi. Juhi all mõistetakse
õppesõidu ja sõidupraktika ajal ka sõiduõpetajat ja -juhendajat
vastavalt «Liiklusseaduse» § 32 sätestatud tingimustele.
(15) Kategooriate all mõistetakse mootorsõidukite jaotamist
juhtimisõiguse seisukohalt vastavalt «Liiklusseaduse» §-le 21.
(16) Kerghaagise all mõistetakse tulenevalt «Liiklusseaduse»
lisast 1 haagist, mille registrimass ei ületa 750 kg.
(17) Kiirtee all mõistetakse vastavate liiklusmärkidega
tähistatud teed.
(18) Kontrollija all mõistetakse seadusega antud volituste
piires liiklejaid kontrollivat isikut, kellel on kaasas ametitunnistus.
(19) Kõnnitee all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse»
§ 4 lõikele 4 jalakäija liiklemiseks ettenähtud teeosa või sama
otstarbega omaette teed, mis võib olla tähistatud vastavate
liiklusmärkide või teekattemärgistega.
(20) Kõrvalepöörde all mõistetakse pööret
paremale või vasakule.
(21) Liikleja all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 7
lõikele 1 isikut, kes osaleb liikluses jalakäija, sõitja või juhina.
(22) Liikluskorraldusvahendi all mõistetakse ”Teeseaduse” (RT I
1999, 26, 377; 93, 831; 2001, 43, 241; 50, 283; 93, 565; 2002, 41,
249; 47, 297; 53, 336; 61, 375; 63, 387) § 10 lõike 2 alusel
kehtestatud nõuetele vastavat foori, liiklusmärki ja teemärgist ning
vilkurit, piiret, hoiatuslinti, tähisposti, tõkkepuud, ohutussaart või
muud sarnast.
(23) Liiklusõnnetuse all mõistetakse vastavalt
«Liiklusseaduse» §-le 56 juhtumit, kus vähemalt ühe sõiduki teel
liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või
surma või tekib varaline kahju.
(24) Liikurmasina all mõistetakse tulenevalt «Liiklusseaduse»
lisast 1 ratastel liikuvat, teatud kindla töö tegemiseks ettenähtud
mootorsõidukit, mille suurim valmistajakiirus ületab 6 km/h, kuid ei
ületa 40 km/h. Liikurmasinaks ei loeta auto alusel valmistatud
eritöömasinat.
(25) Manöövri all mõistetakse igasugust pööret või
mis tahes ümberreastumist.
(26) Mootorratta all mõistetakse tulenevalt «Liiklusseaduse»
lisast 1 külghaagisega või külghaagiseta kaherattalist mootorsõidukit,
mille sisepõlemismootori töömaht on üle 50 cm3
või valmistajakiirus on üle 45 km/h.
(27) Mootorsõiduki all mõistetakse vastavalt
«Liiklusseaduse» § 12 lõikele 2 mootori jõul liikuvat sõidukit.
Mootorsõiduki all ei mõisteta mootoriga jalgratast, mopeedi ega
mootori jõul liikuvat rööbassõidukit.
(28) Mopeedi all mõistetakse tulenevalt «Liiklusseaduse»
lisast 1 kahe- või kolmerattalist sõidukit, mille sisepõlemismootori
töömaht ei ületa 50 cm3 ja
valmistajakiirus ei ületa 45 km/h.
(29) Parkimise all mõistetakse sõiduki ettekavatsetud
seismajätmist kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või
mahaminekuks või veose laadimiseks.
(30) Peatee all mõistetakse liiklusmärgiga «Peatee» tähistatud
teed kogu selle ulatuses. Ristmikul on sama tähendus ka liiklusmärgiga
«Ristumine kõrvalteega» tähistatud teel ristuva või suubuva tee
suhtes, kattega teel kruusatee või pinnastee suhtes ja kruusateel
pinnastee suhtes. Kruusa- või pinnastee kattega lõik enne suubumist
kattega teele ei muuda neid kattega teeks.
(31) Peatumise all mõistetakse sõiduki ettekavatsetud
seismajätmist sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise
ajaks. Termin ei hõlma seismajäämist koos liiklusvooluga või
reguleerija või liikluskorraldusvahendi nõudel.
(32) Piiratud juhtimisõiguse all mõistetakse isiku õigust
juhtida mootorsõidukit «Liiklusseaduse» §-s 23 nimetatud juhtudel ja
korras.
(33) Piiratud nähtavuse all mõistetakse olukorda, kui
kurvid, tõusuharjad, teeäärsed rajatised, haljastus või teel olevad
takistused vähendavad tee nähtavust niivõrd, et antud teelõigul
lubatud suurima kiirusega sõitmine võib muutuda ohtlikuks.
(34) Pimeda aja all mõistetakse ajavahemikku ehast koiduni, kui
loodusliku valguse vähesuse tõttu on nähtavus alla 300 m.
(35) Pärisuunavööndi all mõistetakse sõidukite
ühes suunas liiklemiseks ettenähtud sõiduteed või selle osa.
Kahesuunalise liiklusega sõidutee puhul mõeldakse pärisuunavööndi all
sõidutee parempoolset osa, mida vasakult piirab
liikluskorraldusvahend, selle puudumisel sõidutee mõtteline keskjoon.
Sõidutee keskel samal tasandil asuvate trammiteede korral on
suunavööndite eralduspiiriks trammiteede mõtteline keskjoon.
Pärisuunaline trammitee kuulub pärisuunavööndisse.
1)
Kahesuunalise liiklusega sõiduteel, mille kogulaiuses on kolm
teekattemärgistega tähistatud sõidurada, on pärisuunavööndiks ainult
parempoolne sõidurada, kui liikluskorraldusvahend ei määra teisiti.
2)
Kui teel on eri rada kergesõidukile (ratastool, jalgratas, mopeed
jms), ühissõidukile, aeglasele, raskele või muule rööbasteta
sõidukile, on selle eri raja sõiduteepoolne äär pärisuunavööndi ääreks
muule rööbasteta sõidukile.
(36) Pöörde all mõistetakse pööret kõrvale või tagasi.
(37) Ratastraktori all mõistetakse tulenevalt «Liiklusseaduse»
lisast 1 mootorsõidukit, millel on rattad ja vähemalt kaks telge ja
mille suurim valmistajakiirus ületab 6 km/h, kuid ei ületa 40 km/h.
Ratastraktori põhifunktsiooniks on sellel paikneva või sellega haakes
oleva masina või riistaga töötamine, paikse masina käitamine või
haagise vedamine.
(38) Raudteesõiduki all mõistetakse rongi, vedurit,
vagunit, dresiini vm raudteerööbastel liikuvat sõidukit.
(39) Raudteeülesõidukoha all mõistetakse tee ja
raudtee samatasandilist ristumiskohta.
Tee ja raudteeülesõidukoha piiriks on tõkkepuu, selle puudumisel ühe-
või mitmerööpmelise raudtee märkide asukoht.
(40) Registrimassi all mõistetakse tulenevalt «Liiklusseaduse»
lisast 1 juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõidukile
registreerimisel määratud suurimat massi, mis ei tohi ületada
valmistaja poolt lubatud suurimat massi.
Autorongi registrimass on kõikide kokkuhaagitud sõidukite
registrimasside summa.
(41) Reguleerija all mõistetakse oma volituste piires liiklust
korraldavat (liiklejaid suunav või peatav) isikut, kellel on vastav
vormiriietus või eraldusmärk.
(42) Ristmiku all mõistetakse samal tasandil ristuvatest
teedest moodustuvat ala. Ristmikku ei moodusta parkla, puhkekoha ega
teega külgneva ala teega piirnemise koht, samuti nende juurdesõidutee
teega lõikumise koht ning põllu- või metsatee ristumine teega ja
põllu- või metsateede omavahelised ristumised. Ristmik on
reguleeritav, kui liikumise järjekorra määravad reguleerija märguanded
või foorituled. Muul juhul on ristmik reguleerimata. Kui reguleerimata
ristmikku läbib peatee, on see eriliigiliste teedega.
(43) Sõidueesõigusega tee all mõistetakse teed,
millel sõitjal on sõidueesõigus ristuval teel sõitja suhtes.
(44) Sõiduki all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse»
§ 12 lõikele 1 teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklevat
liiklusvahendit, mis liigub mootori või muul jõul.
(45) Sõiduraja all mõistetakse sõidutee pikiriba, mis on
tähistatud vastavate liiklusmärkide või teekattemärgistega või on
tähistamata ja mille laius on küllaldane autode liiklemiseks ühes reas.
(46) Sõidutee all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse»
§ 4 lõikele 3 sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa. Teel võib olla
mitu eraldusribadega eraldatud sõiduteed. Samal tasandil ristuvad
sõiduteed moodustavad sõiduteede ristumisala. Sõiduteeäärt näitab
vastav teekattemärgis; kui seda ei ole, siis teepeenra, eraldusriba,
haljasala või muu riba äär või rentsli põhi või sõidutee äärekivi. Kui
sõiduteega samal tasandil asuvad mõlemasuunalised trammiteed on
sõidutee ühes servas, on rööbasteta sõidukite sõidutee ääreks
sõiduteepoolne trammirööbas.
(47) Sõitja all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 7
lõikele 3 isikut, kes kasutab liiklemiseks sõidukit, kuid ei juhi seda.
(48) Tee all mõistetakse vastavalt «Teeseaduse» §-le 2
maanteed, tänavat, jalgteed ja jalgrattateed või muud sõidukite või
jalakäijate liiklemiseks kasutatavat rajatist koos seda moodustavate
sõidu- ja kõnniteede, teepeenarde, haljasalade, eraldus- või
haljasribadega ning muude teehoiurajatistega. Termin hõlmab ka teega
külgnevale alale sissesõidu või sealt väljasõidu teed ning parklat ja
puhkekohta. Olenevalt pealiskihist jagunevad teed:
1) kattega
teeks, mis on tsemendi, tuha või bituumeniga töödeldud materjalist
püsikattega (asfalt-, tsementbetoon- vms kate) ning kiviparketi ja
munakivisillutisega tee;
2) kruusateeks, mis on kruusast, kruus-
või killustikliivast või killustikusõelmetest tee;
3)
pinnasteeks, mis on põllu-, metsa- vms pealiskihita tee, mis on teeks
rajatud või sõidukite liikumise tulemusena selleks kujunenud.
(49) Teega külgneva ala all mõistetakse vastavalt
«Liiklusseaduse» § 4 lõikele 2 teeäärset piirkonda, kus asuv rajatis
on juhile teelt näha ja kuhu võib viia juurdesõidutee.
(50) Tegeliku massi all mõistetakse tulenevalt «Liiklusseaduse»
lisast 1 sõiduki massi antud hetkel koos juhi, sõitjate ja veosega.
Autorongi tegeliku massi all mõistetakse kõikide kokkuhaagitud
sõidukite tegelike masside summat.
(51) Teljekoormuse all mõistetakse osa sõiduki massist, mis
telje kaudu koormab teed.
(52) Traktori all mõistetakse mootorsõidukit, millel on rattad
või roomikud ja mille suurim valmistajakiirus ületab 6 km/h ega ületa
40 km/h. Traktori põhifunktsiooniks on sellel paikneva või sellega
haakes oleva masina või riistaga töötamine, paikse masina käitamine
või haagise vedamine.
(53) Trammi all mõistetakse elektrikontaktliiniga ühendatud
tänavarööbassõidukit rööbashaagisega või ilma.
(54) Tühimassi all mõistetakse tulenevalt «Liiklusseaduse»
lisast 1 juhi, sõitjate ja veoseta täisvarustuses sõiduki massi, mille
on määranud valmistaja.
(55) Valmistajakiiruse all mõistetakse valmistaja poolt
sõidukile määratud suurimat kiirust.
(56) Õueala all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 4
lõikele 6 jalakäijate ja sõidukite üheskoos liiklemiseks ettenähtud
teed, mis on tähistatud vastavate liiklusmärkidega.
(57) Ühissõiduki all mõistetakse sõiduplaani kohaselt
sõitjaid vedavat bussi, trolli või trammi. Ühissõidukiks loetakse ka
sõitjaid vedavat taksot.
(58) Ühissõidukiraja all mõistetakse vastavalt
«Liiklusseaduse» § 4 lõikele 7 sõidutee osa, mis on ette nähtud
liiklemiseks sõiduplaani kohaselt sõitvale bussile ja trollile, samuti
sõitjaid vedavale taksole. Ühissõidukirada tähistatakse vastavate
liiklusmärkide või teekattemärgistega.
(59) Ülekäiguraja all mõistetakse tee osa, mis on
ette nähtud jalakäijale tee ületamiseks. Reguleerimata ülekäigurada
tähistatakse vastavate liiklusmärkide või teekattemärgisega.
Reguleeritaval ülekäigurajal määratakse käigukord jalakäijafooride
tulede või reguleerija märguannetega, kusjuures teel võivad olla
vastavad teekattemärgised.
1) Reguleerimata ülekäiguraja laius
on piiratud vastava teekattemärgisega, selle puudumisel aga piiravad
rada kujutletavad sirged, mis lähtuvad vastavate liiklusmärkide
asukohtadest ning on teega risti.
2) Reguleeritava ülekäiguraja
laius on piiratud vastava teekattemärgisega, selle puudumisel aga
piiravad rada kujutletavad sirged, mis lähtuvad fooride asukohtadest
ning on teega risti.
(60) Ümberpõike all mõistetakse möödumist sõiduteel
seisvast ühest või mitmest sõidukist või muust takistusest
väljasõiduga kasutatavast sõidureast.
[RT I 2003, 22, 131 –
jõust. 9.03.2003]
§3. Sõidukite liiklus Eestis on parempoolne.
§4. Liikleja ja liikluse korraldaja peavad täitma
käesoleva määruse nõudeid.
§5. Liikleja peab juhinduma käesoleva määruse lisas 1
kirjeldatud reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja
kontrollija muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi
nõuet ning kinni pidama sõidukile käesoleva määruse lisas 4 ettenähtud
tunnusmärkide kasutamise korrast.
§6. Liikleja peab täitma reguleerija korraldust isegi
siis, kui see on vastuolus käesoleva määruse või
liikluskorraldusvahendi nõudega.
§7. Määruse lisa 2 kohase ajutise (teisaldatava alusega)
ja alalise liiklusmärgi nõude vastuolu korral tuleb juhinduda ajutise
liiklusmärgi nõudest.
§8. Liiklusmärgi ja lisa 3 kohase teemärgise nõude
vastuolu korral tuleb juhinduda liiklusmärgi nõudest.
§9. Lisa 1 kohase foori lubav tuli või reguleerija lubav
märguanne ei tühista lisa 2 kohase liiklusmärgi (välja arvatud
hoiatusmärk «Ristumine kõrvalteega» ja eesõigusmärgid) ning lisa 3
kohase teemärgisega ettenähtud korda.
§10. Keegi ei tohi kahjustada ega liiklejate eest varjata
liikluskorraldusvahendit, seda selleks volitusi omamata paigaldada,
teisaldada või eemaldada.
§11. Keegi ei tohi oma tegevusega või tegevusetusega
ohustada või takistada liiklust.
§12. Keegi ei tohi paigutada kõnniteele või teepeenrale
seadmeid või materjale, mis ohustavad või põhjendamatult takistavad
jalakäija, eriti vanuri ja invaliidi liikumist.
§13. Ohu tekitanud isik peab rakendama kõiki temale
jõukohaseid meetmeid ohu kõrvaldamiseks või selle kahjulike
tagajärgede vähendamiseks.
§14. Liikleja ja muu isik peavad täitma «Liiklusseaduses»
sätestatud ja seaduse alusel kehtestatud õigusaktide nõudeid.
2. peatükk
KESKKONNAKAITSEKOHUSTUSED
§15. Juht ei tohi põhjustada ebamugavusi teisele inimesele
ega kahju teed ümbritsevale keskkonnale liigse müra, tolmu ja
heitgaasiga, mida antud oludes on võimalik vältida. Tuleb hoiduda
otsasõidust loomale või linnule.
§16. Õuealal ja elamupiirkonnas ei või seisva sõiduki
mootor töötada kauem kui kaks minutit.
§17. Mootorsõidukid, välja arvatud eritalituse sõidukid,
ei või sõita, peatuda ega parkida väljaspool teed kohtades, mis ei ole
ette nähtud mootorsõidukite liikluseks. Nendes kohtades võib liigelda
ainult maaomaniku loal.
§18. Mootorsõidukit ei tohi pesta veekogus ega kaldal
lähemal kui 10 m veepiirist, kui kohapeal puudub teade teistsuguse
korra kohta.
§19. Liikleja ei tohi:
1) saastata looduskeskkonda
kütte- või määrdeainetega ega vahetada mootorsõidukil õlisid kohas,
mis ei ole selleks ette nähtud;
2) kahjustada, risustada või
muul viisil saastata teed ega teega külgnevat ala;
3) liigelda
sõidukiga, millel on keskkonda saastav leke.
§20. Sõiduki müra ja heitgaasi saasteainesisaldus ei tohi
ületada «Liiklusseaduse» § 13 lõike 5 alusel keskkonnaministri poolt
kehtestatud normi.
3. peatükk
JALAKÄIJA JA SÕITJA KOHUSTUSED
§21. Asulateel, välja arvatud teel, kus sõidukitele
kehtestatud suurim kiirus ei ületa 20 km/h, peab jalakäija liikuma
kõnniteel, selle puudumisel teepeenral. Nimetatud kohtade puudumise
või käimiseks sobimatuse korral võib käia sõiduteel ainult selle ääre
lähedal, sõidukeid takistamata.
§22. Kahesuunalisel asulavälisel teel, kus puudub
kõnnitee, peab jalakäija liikuma ainult vasakpoolsel teepeenral,
viimase puudumise või käimiseks sobimatuse korral aga sõiduteel selle
vasaku ääre lähedal, sõidukeid takistamata, kusjuures halva nähtavuse
korral või pimeda ajal valgustamata teel tohib sõiduteel liikuda
ainult ühes reas.
§23. Teel, millel on eraldusriba, ei tohi liikuda
sõiduteel eraldusriba kõrval ega piki eraldusriba, kui sellel pole
kõnniteed.
§24. Organiseeritud inimrühm, välja arvatud käesoleva
määruse §-s 58 nimetatud koolieelikute ja algklasside õpilaste rühm,
võib liikuda ainult sõidutee parema ääre lähedal või jalakäijat
takistamata ka kõnniteel, kõige rohkem neli inimest kõrvuti. Rühma
juht peab tagama ohutuse asjakohaste vahenditega (märgulipud, pimeda
ajal helkurid, laternad vms).
§25. Halva nähtavuse korral või pimeda ajal kõnniteeta ja
valgustamata teel liikudes peab jalakäija kasutama helkurit või
süüdatud laternat.
§26. Jalakäija tohib ületada teed käigusilla või -tunneli
kaudu, sõiduteed aga ülekäigurajal (väljumata selle piirest),
ristmikul või muus kohas vastavalt määruse §-dele 27–35.
§27. Kui käigusillale või -tunnelisse mineku koht,
ülekäigurada või ristmik ei ole kaugemal kui 100 m, peab jalakäija
sõiduteed ületama ainult nende kaudu. Nimetatud kohtadest kaugemal kui
100 m tohib jalakäija sõiduteed ületada ainult siis, kui tee on
mõlemas suunas hästi näha ja sellega ei tekitata ohtu liikluses.
§28. Reguleerimata ristmikul ei tohi jalakäija takistada
ristmikule lähenevat sõidukit ja ristmikku otse ületavat sõidukit.
§29. Kui reguleerimata kohas sõiduteed ületav jalakäija on
peatunud sõidukile tee andmiseks, võib ta edasi minna alles siis, kui
on veendunud ülemineku ohutuses.
§30. Jalakäija peab sõidutee ületama lühimat teed mööda,
ohutussaarte olemasolul nende kaudu.
§31. Reguleerimata ülekäigurajal peab jalakäija enne
sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, andma
juhile võimaluse kiiruse sujuvaks vähendamiseks või peatumiseks ja
veenduma, et juht on teda märganud ning tee ületamine on ohutu.
§32. Reguleeritaval ristmikul või ülekäigurajal peab
jalakäija sõidutee ületamisel juhinduma foorituledest, reguleerija
olemasolul aga tema märguannetest.
§33. Reguleeritaval ristmikul, kus ülekäigurada ei ole
teekattel tähistatud, peab jalakäija ületama sõidutee kõnniteede
kulgemise suunas, ohutussaartel asuvate fooride korral aga nende
saarte kaudu. Kui roheline tuli lubab jalakäijal ristmikku ületada
kõikidel sinna suubuvatel teedel korraga, tohib ta üle minna mis tahes
suunas. Kui ristmikul jalakäijafoor puudub, peab jalakäija juhinduma
sõidukifoori tuledest.
§34. Kui jalakäija sõiduteel olles süttib jalakäijafoori
punane tuli, selle foori puudumisel sõidukifoori kollane tuli või
reguleerija tõstab käe üles, peab jalakäija sõltuvalt oma asukohast
sõiduteel jätkama liikumist ainult kuni lähima ohutussaareni, selle
puudumisel – kuni suunavööndite eraldusjooneni või, olles sõidutee
teisel poolel, lõpetama ohutussaare puudumisel sõidutee ületamise.
§35. Sõiduteed ületades ei tohi jalakäija asjatult
viivitada ega peatuda.
§36. Jalakäija ei tohi:
1) ületada sõiduteed
kohas, kuhu on jalakäijaliikluse tõkestamiseks paigaldatud piire, ja
asulas eraldusribaga teel – väljaspool ülekäigurada;
2)
minna sõiduteele seisva sõiduki või muu takistuse varjust veendumata,
et ei lähene sõidukit;
3) liikuda kiirteel;
4)
takistada sõidukit, millel töötab sinine vilkur koos erilise
helisignaaliga või ilma, ja niisuguse sõiduki poolt saadetavat
sõidukit;
5) takistada teel töötavat sõidukit, millel on sisse
lülitatud kollane vilkur.
§37. Jalakäija tohib ühissõidukit oodata ooteplatvormil,
selle puudumisel aga ainult kõnniteel või teepeenral.
§38. Ühissõidukipeatuses, kus puudub ooteplatvorm, tohib
ühissõidukile minekuks sõiduteele astuda alles pärast ühissõiduki
peatumist. Pärast ühissõidukist väljumist peab jalakäija kohe lahkuma
sõiduteelt.
§39. Sõitja tohib sõidukisse siseneda ja sellest väljuda
ainult siis, kui sõiduk seisab.
§40. Sõiduki ust ei tohi avada enne peatumist. Ukse
avamine ei tohi ohustada ega takistada teist liiklejat.
§41. Sõiduteepoolselt küljelt või tagant tohib sõitja
rööbasteta sõidukisse siseneda ja sellest väljuda ainult siis, kui see
on ohutu ega takista teist liiklejat.
§42. Sõidukis, millel on turvavööd, peab sõitja olema
turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud, välja arvatud käesoleva määruse
§-s 69 nimetatud juhtudel.
§43. Sõitja ei tohi sõidu ajal tõmmata juhi tähelepanu
sõiduki juhtimiselt kõrvale.
4. peatükk
JUHI KOHUSTUSED JALAKÄIJA OHUTUSE TAGAMISEL
§44. Juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat ega
rikkuda tema riietust (nt pritsida pori, vett vms). Eriti
tähelepanelik tuleb olla lapse, vanuri ning haigustunnuste ja puudega
inimese suhtes.
§45. Juht peab andma jalakäijale teed:
1)
kõnniteel või teepeenral, sõites sinna sõiduteelt;
2)
parklast, puhkekohast, teega külgnevalt alalt, õuealalt või nende
juurdesõiduteelt või pinnasteelt teele sõites;
3)
tagurdades;
4) pöörde lõpetamisel ristmikult välja sõites;
5)
tema sõiduteeületamisel foori rohelise tule või reguleerija lubava
märguande ajal;
6) tema sõiduteeületamise lõpetamisel, kuigi
juhile on süttinud foori lubav tuli või reguleerija on andnud lubava
märguande;
7) tema minekul keset teed olevas peatuses seisvale
pärisuunalisele ühissõidukile või sellelt tulekul.
§46. Lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab juht
vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed
ületavale või ülekäigurajal teeületamisvõimalust ootavale jalakäijale.
§47. Kui reguleerimata ülekäiguraja ees on
pärisuunavööndis seisma jäämas või seisma jäänud sõiduk, ei tohi juht
sellest sõidukist mööduda vahetult enne ülekäigurada ega
ülekäigurajal, jäämata seisma ülekäiguraja ees. Ülekäigurajale tohib
sõita pärast käesoleva määruse § 46 nõuete täitmise võimalikkuses
veendumist.
§48. Kui reguleerimata ülekäiguraja ees seisma jäänud
sõiduki ja ülekäigurajale läheneva sõiduki vahele jääb vaba sõidurada,
ei pea juht ülekäiguraja ees seisma jääma, kuid peab arvestama
käesoleva määruse §-s 46 sätestatut.
§49. Kui vastassuunalise vööndi poolel on reguleerimata
ülekäiguraja nähtavus varjatud seisva sõiduki või muu takistuse tõttu,
peab juht sõidu jätkamisel olema eriti ettevaatlik, et mitte ohustada
ülekäigurajal olevat jalakäijat.
§50. Ülekäigurajale tohib sõita vaid siis, kui juht on
kindel, et tal ei tule sellel seisma jääda.
§51. Ülekäigurajal ei tohi tagasi pöörata.
§52. Kui foorituli või reguleerija märguanne keelab sõita
reguleeritavale ülekäigurajale, tuleb peatuda stoppjoone või
stoppjoonemärgi ees; kui neid ei ole, siis ülekäiguraja ees.
§53. Kui reguleeritav ülekäigurada tuleb ületada
kõrvalepöörde lõpul, võib juht juhul, kui tema sõidusuunas pole
stoppjoont või stoppjoonemärki, ületada ülekäiguraja, andes teed
lubava fooritule ajal sõiduteed ületavale jalakäijale.
§54. Juht peab igal pool andma teed valge kepiga märku
andvale pimedale jalakäijale.
5. peatükk
LAPSE OHUTUST TAGAVAD LISANÕUDED
§55. Juht peab arvestama, et lapse areng ei võimalda veel
liiklusolusid terviklikult hinnata.
§56. Nähes teel või tee ääres last, tuleb olla eriti
tähelepanelik ja sõita kiirusega, mis võimaldab ohtu vältida.
§57. Koolieelikut saatev täiskasvanu peab jälgima last ja
vältima lapse ootamatut sattumist sõiduteele.
§58. Koolieelikute ja algklasside õpilaste rühm võib
liikuda ainult täiskasvanute saatel, kaks last kõrvuti, kõnniteel,
selle puudumisel teepeenral, seejuures valgustamata asulateel ning
asulavälisel teel ainult valge ajal ja kahesuunalise liikluse korral
vasakpoolsel teepeenral.
§59. Juht peab andma teed:
1) sõiduteed ületavatele
lastele lasterühma saatja märguandel;
2) sõiduteel
olevatele lastele bussi juures, millel on käesoleva määruse lisa 4
kohane lasterühma-tunnusmärk.
§60. Kui lapse pikkus ei võimalda teda nõuetekohaselt
kinnitada auto turvavööga, tuleb omaette istuva lapse sõidutamisel
sõiduautos, millel on turvavööd, kasutada tema pikkusele ja kaalule
vastavat turvatooli, -hälli või muud nõuetekohast turvavarustust.
Sõiduauto esiistmel tohib last sõidutada ainult siis, kui ta on
turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitatud.
§61. Sõiduauto tagaistmel tohib täiskasvanud sõitjal süles
olla üks alla 12-aastane laps tingimusel, et last süles hoidev sõitja
on turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja kõik autos olevad istekohad
on hõivatud. Sõiduauto esiistmel ei tohi last süles hoides sõidutada.
§62. Käesoleva määruse §-des 60 ja 61 esitatud nõuded ei
ole kohustuslikud asulasõidul takso tagaistmel omaette istuva või
täiskasvanu süles oleva lapse sõidutamisel.
§63. Alla 12-aastast last ei tohi sõidutada mootorratta
tagaistmel.
6. peatükk
JUHI ÜLDKOHUSTUSED
§64. Juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas
seisvate või liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes, vältima nende
ohustamist ja neile kahju tekitamist.
§65. Juhil on keelatud juhtimise ajal tegelda
toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liikluskeskkonna
tajumist.
§66. Juht ei tohi pargitud sõidukiga sulgeda teiste
sõidukite liiklust sissesõidul õuedele ja teega külgnevatele aladele
ega takistada jalakäijate liikumist ülekäiguradadel ja ristmikel
kõnniteede kulgemise suunas.
§67. Juht võib kasutada asulasisesel teel sõidu ajal
telefoni üksnes käsi vabaks jätva abivahendi olemasolul.
§68. Juht on kohustatud:
1) enne väljasõitu veenduma
sõiduki korrasolekus ja jälgima teel olles selle tehnoseisundit;
2)
andma teed sõidukile, millel on sisse lülitatud sinine vilkur koos
erilise helisignaaliga või ilma, ja niisuguse sõiduki poolt
saadetavale sõidukile;
3) andma teed teel töötavale
sisselülitatud kollase vilkuriga sõidukile ja niisuguse sõiduki poolt
saadetavale sõidukile;
4) mootorratta juhtimisel hoidma
juhtrauast kinni kahe käega, välja arvatud käega hoiatusmärguandmise
ajal, kandma peas kinnirihmatud motokiivrit ja mitte sõidutama
sõitjat, kes pole viimast nõuet täitnud;
5)
sõidukis, millel on turvavööd, olema turvavööga nõuetekohaselt
kinnitatud ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole nõuetekohase
turvavarustusega kinnitatud.
§69. Turvavöö ei pea olema kinnitatud:
1)
juhil ja sõitjal jääteel sõites;
2) sõitjal,
kes on sellises haigusseisundis, mis turvavöö kinnitamist ei võimalda;
3)
juhil või sõitjal, kellel tööülesande täitmine on seotud peatustega,
mille vahemaa ei ületa 100 m;
4) asulasõidul taksojuhil
ja takso tagaistmel sõitjal ning ka sõiduõpetajal õppesõidu ajal.
§70. Mootorsõidukijuhil ja trammijuhil peavad olema kaasas
ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega
volitatud isiku nõudel seadustest tulenevalt:
1)
juhtimisõigust tõendava dokumendi;
2) kohustusliku
liikluskindlustuse poliisi või tõendi kindlustuslepingu sõlmimisest
vabastamise kohta;
3) sõiduki registreerimistunnistuse;
4)
muud dokumendid, kui seda nõuavad seadused.
§71. Juht peab võimaldama kontrollida sõidumeeriku ja
kiirusepiiriku olemasolu sõidukil, millel need on kohustuslikud, ning
sõidumeeriku salvestuslehtede andmete alusel sõidu- ja puhkeaja
nõuetest kinnipidamist.
§72. Kontrollimiseks vajalikud dokumendid peab
mootorsõiduki juht andma kontrollijale juhikohalt lahkumata, autost
läbi avatud küljeakna. Juht ja sõitja peavad jääma oma kohale ja
võivad sõidukist lahkuda ainult kontrollija loal või korraldusel.
§73. Juhil on õigus nõuda kontrollijalt ametitunnistust
või muud tema volitusi tõendavat dokumenti ja teha sellelt vajalikke
märkmeid.
§74. Mootorsõiduki ja trammi juht peab tundma
esmaabivõtteid, abistama liiklusõnnetuses kannatada saanud, abitus
seisundis olevat inimest ning kohale kutsuma kiirabi
(päästeteenistuse). Ainult erandjuhul, kui kiirabi (päästeteenistust)
ei ole võimalik kohale kutsuda ja transportimine pole kannatanule
ohtlik, tohib teda haiglasse saata teise sõidukiga või viia sinna oma
sõidukiga.
§75. Juht, kelle mootorsõiduk kuulub juriidilisele isikule
(välja arvatud diplomaatiline esindus, konsulaarasutus või
rahvusvaheline organisatsioon) ega ole eriotstarbeline, peab
edasilükkamatul juhul minema oma sõidukiga politsei kasutusse sõiduks
sündmuskohale või loodusõnnetuse piirkonda ning vältimatu arstiabi
vajaja toimetamiseks haiglasse või õiguserikkuja toimetamiseks
politseisse.
§76. Juht ei tohi olla:
1) joobeseisundis. Joobeseisund
on vastavalt «Liiklusseaduse» § 20 lõikele 3 alkoholi, narkootilise
või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis
avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes
funktsioonides ja reaktsioonides;
2) sellises haigus- või
väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning
käesoleva määruse nõuete kõrvalekaldumatut täitmist;
3)
seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi
väljahingatavas õhus on 0,1 milligrammi või rohkem või mille on
põhjustanud alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem.
§77. Juhtimist ei tohi üle anda isikule, kes on käesoleva
määruse §-s 76 nimetatud seisundis.
§78. Mootorsõiduki ja trammi juhtimist ei tohi üle anda
isikule, kellel puudub vastav juhiluba.
7. peatükk
JUHI KOHUSTUSED ÜHISSÕIDUKILE EESÕIGUSE ANDMISEL
§79. Kui trammi ja rööbasteta sõiduki liikumisteed
ristmikevahelisel alal lõikuvad, peab teed andma rööbasteta sõiduki
juht.
§80. Juht, kelle sõidukile ühissõidukirajad ei ole
sõitmiseks määratud, kasutab neid radasid erandina järgmiselt:
1)
liiklusmärgiga «Ühissõidukirada» tähistatud rajale, mis on
pärisuunalise sõidutee serval ega ole muust sõiduteest pidevjoonega
eraldatud, tuleb reastuda enne pööret või peatumist; ka pöörde
lõpetamisel tohib sellele rajale sõita, kuid seejärel tuleb sealt kohe
lahkuda;
2) liiklusmärgiga «Ühissõidukirajaga tee» tähistatud teel
olevast ühissõidukirajast tohib kohas, kus liikluskorraldusvahend seda
ei keela, ainult risti üle sõita.
§81. Asulas peab juht andma teed tähistatud peatusest
välja sõitvale D-kategooria ühissõidukile.
8. peatükk
JUHI MÄRGUANDED
§82. Suunamärguanne tuleb vastavalt liiklusolukorrale anda
õigel ajal, kuid mitte hiljem kui 3 sekundit enne sõidu, manöövri või
peatumise alustamist. Suunatulemärguanne peab jätkuma manöövri ajal ja
tuleb lõpetada kohe pärast manöövrit, käemärguande võib lõpetada
vahetult enne sõidu alustamist, manöövrit või peatumist.
§83. Juht, kelle sõiduki ehituses pole suuna- või
stopptulesid ette nähtud, peab andma märku käega järgmiselt:
1)
paremsuunamärguandeks tõstma õla kõrgusele kõrvale sirge parema käe
või kõverdama samasse tõstetud vasaku käe küünarnukist täisnurgi
ülespoole;
2) vasaksuunamärguandeks tõstma õla kõrgusele
kõrvale sirge vasaku käe või kõverdama samasse tõstetud parema käe
küünarnukist täisnurgi ülespoole;
3)
pidurdamismärguandeks liigutama kõrvale tõstetud sirget kätt üles-alla.
Juht peab kasutama kirjeldatud käemärguandeid ka suuna- või
stopptulede rikke korral või sõitmisel töötavate ohutuledega.
§84. Helisignaali tohib anda vaid ohu tekkimisel või
väljaspool asulat liikleja tähelepanu äratamiseks.
§85. Tulesid võib vilgutada ainult liikleja tähelepanu
äratamiseks.
§86. Hoiatusmärguandmine ei anna juhile eesõigust.
§87. Seisval sõidukil peavad põlema ohutuled:
1)
hädapeatuse korral kohas, kus peatuda ega parkida ei tohi;
2)
asulavälisel teel pimeda ajal või halva nähtavuse korral, kui kas või
üks ääretuli ei põle;
3) liiklusõnnetuse korral.
§88. Sõitval sõidukil peavad põlema ohutuled pimeda ajal
või halva nähtavuse korral, kui kas või üks tagumine ääretuli ei põle.
§89. Ohukolmnurka peab mootorsõiduki (välja arvatud
soolomootorratta) juht kasutama:
1) ohutulede puudumisel juhtudel,
mis on loetletud käesoleva määruse §-s 87. Ohukolmnurk tuleb teele
panna sõidukist piisavale kaugusele, kuid mitte lähemale kui 25 m
asulas ja 50 m väljaspool asulat. Hädapeatuse või liiklusõnnetuse
korral ristmikul võib ohukolmnurk olla nimetatud kaugustest lähemal,
asudes suurema ohu suunas kaugusel, mis võimaldab teistel juhtidel
ohtu märgata õigel ajal;
2) ohutulede puudumisel –
käesoleva määruse §-s 88 nimetatud juhul, kinnitatuna sõidukile tagant
nähtavale kohale;
3) sõltumata ohutulede olemasolust –
käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud nõude kohaselt, kui
hädapeatunud või liiklusõnnetuses osalenud sõiduk asub sõiduteel halva
või piiratud nähtavusega kohas või kui veos on niisuguses kohas
sõiduteele kukkunud või sinna voolanud.
§90. Kui hädapeatunud sõidukit, sellelt kukkunud või
sellest välja voolanud veost ei olnud võimalik teelt omal jõul
kõrvaldada, peab juht selle tähistama käesoleva määruse § 87 või § 89
kohaselt, teatama juhtumist viivitamatult politseisse või teeomanikule
(-valdajale) ja võtma tarvitusele abinõud ohu kiireks kõrvaldamiseks
või selle kahjulike tagajärgede vähendamiseks.
9. peatükk
MANÖÖVRID
§91. Enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab
juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel
töötajaid. D-kategooria ühissõidukijuht peab veenduma, et talle
antakse käesoleva määruse § 81 kohaselt teed.
§92. Juht peab andma teed järgmiselt:
1) parklast,
puhkekohast, teega külgnevalt alalt, õuealalt või nende
juurdesõiduteelt või pinnasteelt teele sõites – igale teel liiklejale;
2)
sõiduteelt ära sõites – jalakäijale ja jalgratturile kõnniteel või
teepeenral ning jalgratturile ja mopeedijuhile jalgrattateel või
teepeenral.
§93. Taga sõitev rööbasteta sõiduki juht peab andma teed
ümberreastuvale naaberrea juhile.
§94. Kõrvuti sõitvate juhtide vastastikusel reavahetamisel
peab juht andma teed temast paremal olevale juhile.
§95. Teel, kus pärisuunas on kaks või enam
teekattemärgistega tähistatud sõidurada, ei tohi tiheda liikluse
korral, kui kõik rajad on ühtlaselt koormatud, ees sõitvatest
sõidukitest mööduda sagedaste ümberreastumistega.
§96. Kui sõidukite liikumisteed lõikuvad ja sõidujärjekord
ei ole käesolevas määruses mujal määratud, peab juht andma teed
paremalt lähenevale või paremal asuvale sõidukijuhile.
§97. Enne pööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee
pärisuunavööndi vastava ääre lähedale. Nõue ei kehti sõitmisel
ringliiklusega ristmikule ja pöörde korral, mida vastav
liikluskorraldusvahend lubab teha ka mujalt.
§98. Pöördel tuleb ristmikul sõita nii, et sõiduteede
ristumisalalt välja sõites ei satuta vastassuunavööndisse.
§99. Kui juht ei saa ristmikul või ristmikevahelisel teel
sõiduki suure pöörderaadiuse või sõidutee seisundi tõttu pöörata
käesoleva määruse §-de 97, 98 ja 109 nõuete kohaselt, võib nendest
kõrvale kalduda – kaasa arvatud teepeenrale sõitmine – tingimusel, et
ei ohustata ega takistata teist liiklejat ega rikuta tee mullet.
§100. Pöörates ristmikevahelisel teel vasakule või tagasi,
peab juht andma teed vastusõitvale ja temast möödasõidul olevale
juhile.
§101. Eraldusribaga teel tohib väljaspool asulat vasakule
või tagasi pöörata vaid kohas, kus on vastav liiklusmärk «Sõidurajad
ja -suunad», ja tagasi pöörata vaid kohas, kus on märk
«Tagasipöördekoht».
§102. Tagasi pöörata ei tohi:
1)
ülekäigurajal;
2) raudteeülesõidukohal;
3)
piiratud nähtavusega kohas.
§103. Kui teel on aeglustusrada, peab pöörata kavatsev
juht aegsasti siirduma sellele rajale ja vähendama kiirust ainult seal.
§104. Kui teele sõitmiseks on kiirendusrada, peab juht
sõitma sellel ja liiklusvooluga ühinemisel andma teed teel sõitvale
juhile. Teel sõitev juht ei tohi põigata kiirendusrajale, kui see
takistab seal sõitvat juhti.
§105. Tagurdamisel ei tohi juht ohustada ega takistada
teist liiklejat.
§106. Ühesuunalisel teel tohib vastassuunas tagurdada
ainult manöövriks.
10. peatükk
SÕIDUKI ASUKOHT SÕITES
§107. Teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel
tuleb sõita raja piirides.
§108. Kahesuunalise liiklusega sõiduteel, mille
kogulaiuses on neli või enam sõidurada, ei tohi sõita
vastassuunavööndis.
§109. Kahesuunalise liiklusega sõiduteel, mille
kogulaiuses on kolm teekattemärgistega tähistatud sõidurada, ei tohi
sõita äärmisele vasakpoolsele, vastassuunarajale. Keskmist rada võib
kasutada ainult möödasõiduks või ümberpõikeks ning tuleb kasutada
ümberreastumiseks enne vasak- või tagasipööret.
§110. Sõidukiga, mida pole nimetatud käesoleva määruse
§-des 111 ja 112, tohib asula sõiduteel sõita pärisuunavööndis mis
tahes rajal eeldusel, et täidetakse käesoleva määruse § 80 nõudeid.
Asulavälisel teel tuleb sõita sõidutee parempoolse ääre lähedal. Kui
pärisuunavööndis on mitu tähistatud sõidurada, siis tohib
vasakpoolseid radasid kasutada ainult juhul, kui parempoolsed on
hõivatud.
§111. Ühelgi sõiduteel, kus pärisuunavööndis on kolm või
enam tähistatud sõidurada, ei tohi C-kategooria sõidukiga sõita
kaugemal teisest rajast, kui käesoleva määrusega ei ole sätestatud
teisiti.
§112. Sõidukiga, mille suurim kiirus ei tohi ületada
40 km/h või mis muul liiklusvoolust sõltumatul põhjusel ei saa sõita
nimetatust kiiremini, tuleb sõita äärmisel parempoolsel rajal, kui
käesoleva määrusega ei ole sätestatud teisiti.
§113. Mootorsõidukil või autorongil, mis ei tohi või ei
saa sõita kiiremini kui 40 km/h, peab olema taga vasakul äärel või
keskel käesoleva määruse lisa 4 kohane aeglase sõiduki tunnusmärk.
§114. Kattega teel tohib sõita ainult mootorsõidukiga, mis
toetub tee pinnale pneumaatiliste või elastsest materjalist rehvide
või roomikutega.
§115. Trammiliiklust takistamata tohib rööbasteta
sõidukiga sõita või seisma jääda sõiduteega samal tasandil asuval
pärisuunalisel trammiteel ainult siis, kui sõiduradade arv ei ole
määratud liiklusmärgiga «Sõidurajad ja -suunad». Kui trammiliiklust
takistatakse, tuleb trammitee vabastada. Kõrval asuvad juhid peavad
seda võimaldama.
§116. Vastassuunalisel trammiteel sõita ei tohi.
§117. Kõnniteel ja jalgrattateel tohib liikuda vaid
tööülesandeid täitva mootorsõidukiga, kui ülesande täitmine sõiduteelt
ei ole võimalik.
§118. Teepeenral tohib mootorsõidukiga sõita ainult
käesoleva määruse §-des 99, 136, 138, 141 ja 145 ettenähtud korras.
§119. Haljasalale ei tohi ilma selle omaniku (valdaja)
loata sõita ühegi sõidukiga.
§120. Eraldusribal ei tohi sõita ühegi sõidukiga peale
hooldustöid tegeva sõiduki.
§121. Kui pööratakse teele, mille ette on pandud
liiklusmärk «Sõit muutsuunaliiklusega teele», tuleb sõita äärmisele
parempoolsele rajale. Sealt võib suunduda vasakpoolsetele radadele
vaid pärast seda, kui juht on kindel, et pärisuunas võib sõita ka
teistel radadel.
§122. Sõites mööda veekogu ületavat jääteed, peab juht
järgima «Teeseaduse» alusel kehtestatud nõudeid.
11. peatükk
SÕIDUKIIRUS
§123. Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks,
mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit,
veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid
liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse
piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab
vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda
nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.
§124. Suurim lubatud sõidukiirus:
1) asulasisesel
teel on 50 kilomeetrit tunnis;
2) asulavälisel teel on
90 kilomeetrit tunnis.
§125. Liiklusmärgid «Suurim kiirus» või «Kiiruse piirangu
ala», mis piiravad kiiruse 30 km/h või alla selle, osutavad juhile
ohtlikku teelõiku või ala, millel täiendavad hoiatusmärgid või
teemärgised võivad puududa.
§126. Juht ei tohi sõita kiiremini:
1)
valmistajakiirusest. Autorongi kiirus ei tohi ületada ühegi tema
koosseisus oleva sõiduki valmistajakiirust;
2) käesoleva
määruse lisa 4 kohasel kiiruse piirangu tunnusmärgil mainitud
kiirusest. Nimetatud tunnusmärk peab olema paigaldatud sõidukile taha,
kui selle suurim kiirus peab olema väiksem käesoleva määruse §-s 124
mainitud kiirusest või kui sellel on kiirusepiirik;
3)
liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest.
§127. Õppesõidu ajal ja esmase või piiratud
juhtimisõigusega juht ei tohi sõita kiiremini kui 90 km/h.
Õppesõiduautol peab olema eest ja tagant nähtav käesoleva määruse
lisa 4 kohane õppesõidu-tunnusmärk, teistel juhtudel – algaja juhi
tunnusmärk.
§128. Juht ei tohi:
1) põhjendamatult aeglase sõiduga
takistada teisi sõidukeid;
2) järsult pidurdada, kui see pole
vajalik ohutuse tagamiseks.
§129. Juht peab vastavalt kiirusele hoidma sellist
pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud
või peatunud sõidukile.
§130. Sõitmisel peab juht hoidma ohutut külgvahet.
§131. Asulavälisel teel, millel pärisuunas on üks
sõidurada, peab juht, kes ei sõida sellel teelõigul lubatud suurima
kiirusega, hoidma niisugust pikivahet, et temast möödasõitnu saaks
tagasi reastuda. Nõue ei kehti, kui juht ise valmistub möödasõiduks,
kui liiklus on tihe või kui sellel teelõigul ei tohi mööda sõita.
12. peatükk
MÖÖDASÕIT
§132. Enne möödasõidu alustamist peab juht veenduma, et:
1)
ükski tema järel sõitev juht pole alustanud temast möödasõitu;
2)
ees sõitev juht pole andnud vasaksuunamärku;
3)
möödasõiduks kasutatav rada on vajalikus ulatuses vaba;
4)
möödasõitu lõpetades saab ta naasta pärisuunavööndisse, ohustamata ja
takistamata juhte, kellest ta mööda sõidab.
§133. Kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht,
mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne
möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit katkestada. Kui möödasõidu
katkestanud juht tahab naasta pärisuunavööndisse, peavad taga sõitvad
juhid seda võimaldama.
§134. Juht, kellest mööda sõidetakse, ei tohi möödasõitu
takistada sõidukiiruse suurendamisega ega muul viisil.
§135. Mööda sõita ei tohi:
1) ristmikul
ja ristmiku vahetus läheduses sellele suubuval teel, välja arvatud
selline ristmik, kus teistest suundadest lähenevad juhid peavad andma
teed;
2) raudteeülesõidukohal ja selle vahetus läheduses enne
ülesõidukohta;
3) reguleerimata ülekäigurajal;
4)
piiratud nähtavusega teelõigul.
§136. Asulavälisel teel, kus sõidutee seisund või tihe
vastassuunaliiklus ei võimalda mööda sõita sõidukist, mis ei sõida
sellel teelõigul lubatud suurima kiirusega, peab viimase juht hoiduma
võimalikult paremale ja vajaduse korral peatuma, et lubada mööda enda
taha kogunenud sõidukid.
§137. Pärisuunavööndis ei tohi ees sõitvast sõidukist
mööduda:
1) piiratud nähtavusega teelõigul, kui
pärisuunavööndi sõidurajad pole tähistatud teekattemärgistega;
2)
reguleerimata ülekäigurajal;
3) aeglustusraja, teepeenra
või ühissõidukipeatuskoha teelaiendi kaudu. Nõue ei kehti möödumisel
sõidukist, mis on vasak- või tagasipöördel.
§138. Vastusõitvast sõidukist möödumisel tuleb kitsal
sõiduteel hoiduda võimalikult paremale, vajaduse korral võib sõita
teepeenrale.
§139. Kui möödumine on raskendatud takistuse tõttu, peab
teed andma juht, kelle ees see takistus on.
§140. Liiklusmärgiga «Järsk lang» tähistatud langul peab
takistuse juures teed andma laskuv juht.
13. peatükk
PEATUMINE JA PARKIMINE
§141. Asulateel tuleb sõiduk peatada või parkida sõiduteel
selle parempoolse ääre lähedal või parempoolsel teepeenral nii, et
jalakäijale jääks teepeenral vabaks vähemalt 0,75 m laiune käiguriba.
Sama korra kohaselt tohib asulas sõidukit peatada ja parkida ka tee
vasakul poolel ühesuunalisel teel ja sellisel kahesuunalisel teel,
mille keskel pole trammiteed ning kus mõlemas suunas on üks sõidurada,
mida teineteisest eraldab katkendjoon või mille puudumisel sõidutee on
alla 9 m lai, arvestamata sõiduteelaiendina ehitatud parklat.
§142. Asula sõiduteel tohib sõidukeid peatada või parkida
ühes reas, haagiseta kaherattalisi mootorrattaid, jalgrattaid ja
mopeede kõrvuti kahes reas, kusjuures sõiduki pikitelg peab olema
rööpne sõiduteeäärega ja takistuse puudumisel ei tohi sõiduk olla
kaugemal kui 0,2 m sõiduteeäärest. Nõue ei kehti sõidukite kohta, mis
on pargitud käesoleva määruse punkti § 143 kohaselt.
§143. Asulas tohib alla 6 m pikkust A- ja haagiseta
B-kategooria ning haagiseta D1-alakategooria sõidukit parkida ka:
1)
sõiduteel selle ääre suhtes nurgi – seal, kus seda näitab
liikluskorraldusvahend või on olemas sõiduteelaiend;
2)
kõnniteeäärses parklas korra kohaselt, mida näitab
liikluskorraldusvahend;
3) osaliselt või täielikult kõnniteel, kus
seda näitab vastav liikluskorraldusvahend, jättes jalakäijale seal
vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba.
§144. Paragrahvis 143 nimetamata mootorsõidukeid ei tohi
selle paragrahvi punktides 1, 2 ja 3 mainitud kohtades parkida ühelgi
viisil.
§145. Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida
parempoolsel teepeenral. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita, peab
sõiduk asuma teel võimalikult paremal. Sõidukeid tohib peatada ja
parkida ainult ühes reas, sõiduki pikitelg peab olema rööpne
sõiduteeäärega.
§146. Pimeda ajal tohib väljaspool asulat sõidukit parkida
ainult parklas või puhkekohas.
§147. Peatuda ega parkida ei tohi eraldusribapoolsel
sõiduteeäärel, välja arvatud liikluskorraldusvahendiga näidatud kohas.
§148. Kui parkimiskohad pole tähistatud, tuleb sõiduk
parkida nii, et põhjendamatult ei vähendataks parkimiskohtade arvu.
§149. Enne sõiduki juurest lahkumist peab juht rakendama
abinõusid, mis väldiksid sõiduki iseenesliku liikuma hakkamise ja
tõkestaksid selle omavolilise kasutamise.
§150. Seisva sõiduki uksi ei tohi avada või hoida avatuna,
kui see on ohtlik või takistab teisi liiklejaid.
§151. Peatuda ei tohi:
1) kohas, kus
liikluskorraldusvahend seda ei luba;
2) raudteeülesõidukohal;
3)
trammiteel või sellele lähemal kui 1 m;
4) silla,
estakaadi või viadukti peal ning all, välja arvatud seal parkimiseks
lubatud kohad;
5) kohas, kus seisev sõiduk teeb võimatuks teiste
sõidukite liikumise või takistab jalakäijaid;
6)
ülekäigurajal või jalgrattatee sõiduteega ristumise kohal või lähemal
kui 5 m enne neid kohti, kahesuunalise tee vasakul poolel peatudes aga
lähemal kui 5 m pärast neid kohti;
7) kohas, kus
suunavööndit või sõidurada tähistava pideva märgisjoone ja peatatud
sõiduki vahe oleks alla 3 m;
8) D-kategooria ühissõiduki
peatuskoha teelaiendil või teekattemärgisel «Ühissõidukipeatus», nende
puudumisel aga peatuse poolel lähemal kui 15 m liiklusmärgile «Bussi-
või trollipeatus» või «Taksopeatus», kui see takistab vastavalt kas
D-kategooria ühissõidukite või sõitjate veoks ettenähtud taksode
liiklust;
9) lähemal kui 15 m enne liiklusmärki «Trammipeatus»;
10)
kohas, kus sõiduk varjaks fooritulesid või liiklusmärke teiste
liiklejate eest;
11) sõiduteel piiratud nähtavusega kohas;
12)
haljasalal ilma selle omaniku (valdaja) loata;
13) eraldusribal ja
selle katkestuskohas;
14) ristuva sõidutee äärele lähemal kui 5 m,
kuid mitte kohakuti ristuva kõnniteega;
15) ristmikul, välja
arvatud seal parkimiseks lubatud kohad. Erandina tohib kolmeharulisel
ristmikul peatuda ja parkida ristmikku otse läbival teel umbharu
vastasküljel, kui selle tee suunavööndeid keelab ületada
liikluskorraldusvahend.
§152. Parkida ei tohi:
1) kohas, kus
liikluskorraldusvahend seda ei luba, ega kohas, kus ei tohi peatuda;
2)
raudteeülesõidukohale lähemal kui 50 m;
3)
teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval;
4) väljaspool
asulat eesõigusmärgiga «Peatee» tähistatud tee sõiduteel;
5)
aeglustus- ja kiirendusrajal;
6) kohas, kus takistatakse teise
sõiduki sõitmist parkimiskohale või väljasõitu sealt.
§153. Paragrahvi 151 punktis 8 nimetatud D-kategooria
ühissõiduki peatuskohas võivad peatuda D-kategooria ühissõidukid,
taksopeatuses võivad peatuda ning parkida sõitjate veoks ettenähtud
taksod.
14. peatükk
SÕIT RISTMIKEL
1. jagu
Üldnõuded
§154. Ristmikule lähenedes peab juht olema ettevaatlik ja
arvestama selle iseärasusi.
§155. Pööret lõpetades peab juht andma teed jalakäijale,
kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab, ning jalgratturile ja
mopeedijuhile, kes ületab seda mööda jalgrattateed.
§156. Pöörates vasakule või tagasi peab rööbasteta sõiduki
juht andma teed juhile, kes sõidab vastassuunast otse või paremale või
on temast möödasõidul. Samamoodi peavad omavahel toimima trammijuhid.
§157. Paragrahvis 156 nimetatud nõue ei kehti, kui
vasakule või tagasi pööratakse reguleerimata eriliigiliste teede
ristmikul, olles peateel, mille suund muutub, või reguleeritaval
ristmikul ajal, mil põleb vasakule osutav roheline nooltuli
nooltuledega fooris või lisasektsioonidega fooris koos rohelise
põhitulega.
§158. Sõiduteede ristumisalale ei tohi sõita, kui tekkinud
ummik sunniks juhti peatuma nii, et ta takistaks teist liiklejat.
2. jagu
Reguleerimata ristmik
§159. Reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul peab
kõrvalteel sõitev juht andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või
liigub sellel mööda peateed, sõltumata tolle juhi sõidusuunast.
§160. Reguleerimata samaliigiliste teede ristmikul peab
rööbasteta sõiduki juht – kui eesõigusmärgid ei näita teisiti – andma
teed paremalt läheneva rööbasteta sõiduki juhile. Samamoodi peavad
omavahel toimima trammijuhid. Rööbasteta sõiduki juht peab andma teed
trammijuhile, sõltumata trammi sõidusuunast.
§161. Reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul, kus
peatee või sõidueesõigusega tee suund muutub, peavad peateel või
sõidueesõigusega teel sõitvad juhid omavahel järgima samaliigiliste
teede ristmiku ületamise nõudeid. Samamoodi peavad omavahel toimima
kõrvalteel sõitvad juhid.
§162. Kui reguleerimata ristmikul juht ei tea, mis liiki
teel ta on, peab ta arvestama, et asub kõrvalteel.
3. jagu
Reguleeritav ristmik
§163. Kui foorituli või reguleerija märguanne lubab sõita
trammil ja rööbasteta sõidukil korraga, on eesõigus trammil.
§164. Kui juht sõidab lisasektsioonidega foori rohelise
nooltule suunas ajal, mil põleb punane või kollane põhituli, peab ta
andma teed mis tahes teisest suunast sõitvale juhile.
§165. Kui ristmikul on kõrvuti paigaldatud ümar- ja
nooltuledega foorid, sõidetakse nooltuledega osutatavas suunas ainult
rohelise nooltule põledes.
§166. Foori lubava tule ajal ristmikule sõitnud juht peab
sealt kavatsetud suunas ära sõitma, sõltumata ristmikul olevate teiste
fooride tuledest. Kui aga ristmikul oleva foori juures on stoppjoon
või stoppjoonemärk, peab ta selle foori tuledest juhinduma.
§167. Foori lubava tule süttimisel peab juht andma teed
juhile, kes lõpetab ristmiku ületamist, ja veel sõiduteel olevale
jalakäijale.
§168. Foori või reguleerija keelava märguande korral tuleb
peatuda stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib
sõita kuni ristuva sõidutee ääreni, takistamata jalakäijat.
§169. Kui ristmikul on parempöörderada muust sõiduteest
eraldatud ohutussaarega ja enne ristmikku paremal pool foori ei ole,
tuleb paremale pöörata, sõltumata ristmikul olevate fooride tuledest.
15. peatükk
RAUDTEE ÜLETAMINE
§170. Raudtee ületamisel peab liikleja olema eriti
tähelepanelik. Nähes või kuuldes lähenevat raudteesõidukit, tuleb
sellele teed anda. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et ta oleks
vajaduse korral võimeline sõiduki sujuvalt peatama käesoleva määruse
§-s 174 ettenähtud kohas. Liikleja peab arvestama liiklusmärke, heli-
ja valgussignaale, tõkkepuu asendit ja reguleerija korraldusi.
§171. Raudteed ei tohi ületada:
1) foori keelava
tule korral, sõltumata tõkkepuu olemasolust või asendist;
2)
sulguva, suletud või avaneva tõkkepuu korral, sõltumata foorituledest;
3)
reguleerija keelava märguande korral;
4) kui juht oleks
sunnitud rööbasteel peatuma.
§172. Tõkkepuuta ja foorita raudteeülesõidukohale ei tohi
juht sõita veendumata, et ei lähene raudteesõidukit.
§173. Juht ei tohi:
1) raudteed ületada väljaspool
ülesõidukohta;
2) ümber põigata raudteeülesõidukoha ees
peatunud sõidukist, kui sõitmine ülesõidukohale on sel ajal keelatud;
3)
vedada üle raudteeülesõidukoha veoasendisse seadmata põllumajandus-,
tee-, ehitus- vms masinat või ülesõidukohta kahjustada võivat
haakeriista.
§174. Lähenevale raudteesõidukile tee andmiseks ning muul
juhul, mil raudteed ületada ei tohi, peab juht peatuma tõkkepuu ees,
selle puudumisel vähemalt 10 m kaugusel esimesest rööpast,
liiklusmärgi «Peatu ja anna teed» olemasolul aga selle ees.
§175. Kui sõiduki (autorongi) laius koormaga või ilma on
üle 5 m, kõrgus üle 4,5 m või pikkus üle 24 m, tohib
raudteeülesõidukohta ületada ainult raudteeomaniku (-valdaja) loal.
Niisugust luba on vaja ka mootorsõidukile, mille valmistajakiirus on
alla 8 km/h, ning roomiksõidukile.
§176. Liikleja peab ületama raudtee viivituseta.
§177. Hädapeatuse korral raudteeülesõidukohal peab juht
hoolitsema selle eest, et inimesed lahkuksid sõidukist, ja tegema kõik
temast sõltuva, et vabastada ülesõidukoht. Kui ülesõidukohta ei ole
võimalik liiklustakistusest vabastada, peab juht jääma selle juurde ja
raudteesõiduki ilmumisel liikuma sellele kiiresti vastu, andes
peatumismärku – tehes käega ringikujulisi liigutusi. Pimeda ajal tuleb
käes hoida süüdatud valgusallikat.
16. peatükk
TULEDE KASUTAMINE
§178. Sõidu ajal peavad mootorsõidukil põlema lähi-, ääre-
ja numbrituled. Trammil peavad sõidu ajal põlema lähi- ja ääretuled.
Haagisel peavad sõidu ajal põlema ääre- ja numbrituled. Valge ajal
võib lähitulede asemel kasutada päevatulesid.
§179. Kaugtulesid võib kasutada sõidul pimeda ajal või
halva nähtavuse korral.
Kaugtulesid ei tohi kasutada, kui:
1) tee valgustus tagab nähtavuse
vähemalt 300 meetri ulatuses;
2) vastutulevale sõidukile
ollakse lähemal kui 300 meetrit;
3) need hakkavad
valgustama ees sõitvat sõidukit;
4) need võivad pimestada
teist liiklejat, kaasa arvatud tee läheduses liikuva vee- või
raudteesõiduki juhti; viimast ei tohi pimestada ka raudteeülesõidukoha
ees edasisõidu võimalust oodates.
Kui möödasõidu ajal ollakse piisavalt lähedal ees liikuvale sõidukile,
võib möödasõidu kavatsusest anda märku kaugtulede lühiajalise
vilgutamisega.
§180. Eesmised udutuled võivad põleda sõidu ajal ainult
koos lähituledega või lähitulede asemel, kui nähtavus on halb.
§181. Tagumised udutuled võivad põleda sõidu ajal ainult
asulavälisel teel, kui:
1) nähtavus on halb;
2)
sõidutuulest ülestõstetud lumi, tolm või pori halvendab oluliselt
tulede nähtavust tahapoole.
§182. Halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata
teel seisval mootorsõidukil ja selle haagisel peavad põlema ääre- ja
numbrituled. Täiendavalt võib kasutada ka ohutulesid.
§183. Asulas võib käesoleva määruse §-s 182 nimetatud
ääre- ja numbritulede asemel kasutada mõlema- või liiklusepoolseid
seisutulesid juhul, kui
1) mootorsõiduk ei ole üle 6 m pikk ega üle
2 m lai;
2) mootorsõiduk on ilma haagiseta.
§184. Käesoleva määruse §-de 182 ja 183 nõudedei laiene
peatunud ja parkinud sõidukile, mis asub:
1) teel, mis on
valgustatud nii, et sõiduk on piisavalt kaugele näha;
2)
väljaspool sõiduteed ja kattega teepeenart;
3) asulas
päris sõidutee ääres, kui on tegemist jalgratta, mopeedi või
külghaagiseta kaherattalise mootorrattaga, millel puudub aku;
4)
õuealal.
§185. Sõiduki töötuled võivad põleda ainult seoses
tööülesande täitmisega. Need ei tohi pimestada teist juhti.
§186. Autorongil (välja arvatud kerghaagisega autorong),
millel puuduvad ees ülemised gabariidituled, peab veduki kabiini või
kere esiosa kohal olema käesoleva määruse lisa 4 kohane valgustatud
autorongi-tunnusmärk.
17. peatükk
SÕITJA JA VEOSE VEDU
§187. Sõitjaid ja veoseid tohib vedada ainult viisil, mis
ei takista juhtimist ega piira juhi vaatevälja, ei varja sõiduki
tulesid, registreerimis- ja tunnusmärke ega juhi märguandeid.
§188. Sõitjaid tohib vedada ainult valmistaja poolt
sõidukis ettenähtud kohtadel ja viisil. Madelauto kastis tohivad sõita
vaid veost saatvad või veose järele minevad isikud tingimusel, et
nende jaoks on allpool luukide ülemist serva istumiseks sobiv ja ohutu
koht.
§189. Lasterühma vedaval bussil peab ees ja taga olema
käesoleva määruse lisa 4 kohane lasterühma-tunnusmärk.
§190. Veos peab olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud
nii, et see ei ohustaks inimesi, ei rikuks looduskeskkonda, ei
põhjustaks varalist kahju ega takistaks liiklust. Näiteks ei tohi veos
lohiseda, olla kukkumisohus, kukkuda teele, tekitada tolmu või liigset
müra.
§191. Sõites viadukti, elektri- või sideliini vms alt
läbi, peab juht alati veenduma, et see on ohutu.
§192. Sõiduki ja autorongi üksainuski mõõde koormaga või
koormata ei tohi üldjuhul ületada “Liiklusseaduse” § 15 lõike 1 alusel
kehtestatud suurimat lubatud suurust.
[RT I 2003, 22, 131 –
jõust. 9.03.2003]
§193. Kui sõiduki üksainuski mõõde koormaga või koormata
ületab § 192 kohaselt kehtestatud suuruse, võib sõidukit kasutada
«Teeseaduse» §-s 35 sätestatud korras.
§194. Sõiduk või koorem peab olema tähistatud käesoleva
määruse lisa 4 kohaste tunnusmärkidega ja pimeda ajal järgmiste
tuledega, kui
1) sõiduki laius koormaga või ilma ületab § 192
kohaselt kehtestatud suuruse või kui koorem ulatub sõiduki külgservast
väljapoole – äärmistes külgpunktides ees ja taga vastavate
laiveose-tunnusmärkidega ning ees valgete või kollaste ja taga punaste
ääretuledega;
2) sõiduki (autorongi) pikkus koormaga või
ilma ületab § 192 kohaselt kehtestatud suuruse – taga vastava(te)
pikk- või raskeveose-tunnusmärgiga (-märkidega);
3)
koorem ulatub sõidukist ette- või tahapoole rohkem kui 1 m – kõige
kaugemas väljaulatuvas punktis vastava väljaulatuva veose
tunnusmärgiga ja eesmise tunnusmärgi juures valge või kollase ning
tagumise tunnusmärgi juures punase märgutulega;
4)
C-kategooria auto registrimass on üle 12 t või haagise registrimass on
üle 3,5 t – taga vastava(te) pikk- või raskeveose-tunnusmärgiga
(-märkidega).
§195. Autorongi koosseisus oleva haagise registrimass ei
või ületada vedukiga vedada lubatud haagise suurimat registrimassi.
[RT I 2003, 22, 131 –
jõust. 9.03.2003]
§196. Sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi,
mis tahes telje koormus aga registreerimisel määratud väärtust, kui
selle kohta pole «Teeseaduse» § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras
välja antud eriluba.
§197. Kui koormaga või koormata sõiduki või autorongi
tegelik mass või teljekoormus ületavad «Liiklusseaduse» § 15 lõike 1
alusel kehtestatud suurust, võib sõidukit kasutada «Teeseaduse» §-s 35
sätestatud korras.
[RT I 2003, 22, 131 –
jõust. 9.03.2003]
§198. Ohtliku veose vedu toimub ”Autoveoseaduse” (RT I
2000, 54, 346; 2002, 32, 190; 53, 336; 61, 375; 63, 387; 102, 601) §
23 lõike 1 punkti 1 alusel kehtestatud veoeeskirja järgi. Ohtlikku
veost vedaval sõidukil peab olema ettenähtud kohtades vastav ohumärgis
ja käesoleva määruse lisa 4 kohane ohtliku veose tunnusmärk.
[RT I 2003, 22, 131 –
jõust. 9.03.2003]
18. peatükk
LIIKLUS KIIRTEEL
§199. Kiirteel ei tohi:
1) liigelda jalgsi, loomadega,
jalgrattaga, mopeediga või niisuguse mootorsõidukiga, mille
valmistajakiirus on alla 40 km/h;
2) peatuda või parkida
väljaspool selleks määratud ala;
3) sõita kaugemal
teisest sõidurajast C-kategooria sõidukiga ning üle 7 m pikkuse
autorongiga;
4) pöörata tagasi, sõita eraldusribale ega eraldusriba
katkestuskohale;
5) tagurdada;
6) pukseerida mootorsõidukit
lähimast ärapööramiskohast kaugemale.
§200. Hädapeatunud mootorsõidukil tuleb sisse lülitada
ohutuled ja sõiduk eemaldada sõiduteelt. Kui sõidukit pole võimalik
sõiduteelt eemaldada, tuleb sõidukist vähemalt 100 m tahapoole panna
teele ohukolmnurk.
19. peatükk
SÕIT TUNNELIS
§201. Sõidul tunnelis, sõltumata selle valgustusest,
peavad mootorsõidukil põlema kaug- või lähituled ning gabariidi- ja
numbrituled.
§202. Tunnelis ei tohi:
1) tagurdada;
2) pöörata
tagasi;
3) peatuda ega parkida väljaspool selleks määratud ala;
4)
lasta sõiduki mootoril töötada sõidutakistuse ajal.
20. peatükk
LIIKLUS ÕUEALAL
§203. Jalakäija tohib õuealal liikuda kogu tee ulatuses.
Jalakäija ei tohi juhti põhjendamatult takistada.
§204. Juht ei tohi õuealal jalakäijat ohustada ega
takistada, vajaduse korral tuleb sõiduk peatada.
§205. Sõiduk tohib õuealal jalakäijate vahetus läheduses
liikuda jalakäija kiirusega, mujal mitte kiiremini kui 20 km/h.
§206. Mootorsõiduk võib õuealale sõita vaid peatumiseks
või parkimiseks.
§207. Õuealal tohib parkida ainult A- ja B-kategooria ning
D1-alakategooria sõidukit. Seda tohib teha ainult tähistatud parklas,
selle puudumisel aga teel kohas, kus parkimine ei takista jalakäijat
ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust.
21. peatükk
LIIKUMISPUUDEGA JUHI JA LIIKUMISPUUDEGA VÕI
PIMEDAT INIMEST TEENINDAVA SÕIDUKI JUHI ERIÕIGUSED
§208. Liikumispuudega inimene, kes liigub inimjõul või
mootori jõul, kuid jalakäija kiirusega liikuva ratastooliga, võib
kasutada kõnniteed või selleks kõlblikku teepeenart.
§209. Liikumispuudega juht, kelle sõidukil on
«Liiklusseaduse» lisast 2 tulenevalt käesoleva määruse lisa 5 kohane
parkimiskaart, võib:
1) asulas peatuda ja parkida peatumist
või parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas tingimusel, et
seisev sõiduk asub täielikult kõnniteel, jättes jalakäijale seal
vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba. Kirjeldatud luba ei kehti
teelõigul, mis on tähistatud peatumise keelujoonega;
2)
parkida parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas, piiratud
parkimisajaga parklas ettenähtust kauem ja õueala teel väljaspool
parklat kohas, kus see ei takista jalakäijaid ega muuda võimatuks
teiste sõidukite liiklust.
§210. Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava
sõiduki juht, kelle sõidukil on käesoleva määruse lisa 5 kohane
parkimiskaart, võib asulas peatuda peatumist keelavate liiklusmärkide
mõjupiirkonnas liikumispuudega või pimeda inimese sõidukisse
pealevõtmiseks või sõidukist väljalaskmiseks.
§211. Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava
sõiduki juht, kelle sõidukil on käesoleva määruse lisa 5 kohane
parkimiskaart ja kes talutab liikumispuudega või pimedat inimest
kavatsetud kohta ja tagasi, võib asulas peatuda § 209 punktis 1
nimetatud tingimusel.
22. peatükk
MOOTORSÕIDUKI PUKSEERIMINE
§212. Sõitjaid tohib olla pukseeritava mootorsõiduki
juhikabiinis ja pukseeritavas sõiduautos ainult juhul, kui
pukseeritava sõiduki roolis on juht.
§213. Pukseeritavas mootorsõidukis (autorongis) ei pea
olema juhti vaid pukseerimisel sellise jäiga ühenduslüliga, mis tagab
pukseeritava mootorsõiduki (autorongi) juhitavuse.
§214. Ühtki inimest ei tohi olla pukseeriva mootorsõiduki
veoplatvormil ega sellele osaliselt toetatud sõidukis.
§215. Painduv ühenduslüli peab jätma sõidukite vahemaaks
4–6 m ja selle keskosa peab olema selgesti nähtavalt tähistatud.
§216. Pukseeritaval mootorsõidukil (autorongil) peavad
igal ajal põlema ohutuled. Ohutulede puudumisel peab pukseeritavale
mootorsõidukile (autorongile) olema pandud taha, nähtavale kohale,
ohukolmnurk.
§217. Pukseerida ei tohi kiiremini kui 50 km/h.
§218. Pukseerida ei tohi:
1) painduva ühenduslüliga –
kiilasjääl, või niisugust mootorsõidukit (autorongi), millel ei tööta
sõidupidur või rool;
2) vardakujulise jäiga ühenduslüliga
– mootorsõidukit (autorongi), millel ei tööta rool;
3)
mis tahes jäiga ühenduslüliga – mootorsõidukit (autorongi), mille
tegelik mass on suurem pukseeriva sõiduki tegelikust massist, juhul
kui pukseeritaval mootorsõidukil ei tööta sõidupidur;
4)
enam kui ühte mootorsõidukit (autorongi);
5) autorongi,
mille haakeseadis on rikkis;
6) soolomootorrattaga ega
soolomootorratast.
23. peatükk
NÕUDED MOOTORSÕIDUKI, TRAMMI JA NENDE HAAGISTE
TEHNOSEISUNDI NING VARUSTUSE KOHTA
§219. Liikluses kasutatava mootorsõiduki, trammi ja nende
haagiste tehnoseisund ja varustus peavad vastama seadustega ettenähtud
korras kehtestatud nõuetele.
§220. Mootorsõiduk ja haagis peavad olema registreeritud,
neil peavad olema ettenähtud kohas puhtad, kaitsekatteta ja nõutavalt
kauguselt selgesti loetavad registreerimismärgid.
§221. Ei tohi kasutada sõidukit (välja arvatud Eestis
tähtajaliselt arvele võetud teise riigi sõiduk), millel on Eesti
riiklik registreerimismärk ja teise riigi tunnusmärk.
§222. Riigist väljasõidul peab olema mootorsõidukile taha
paigaldatud käesoleva määruse lisa 4 kohane riigi tunnusmärk.
§223. Kui teel olles tekib rike, mis võib ohustada
liiklust, peab juht püüdma seda kõrvaldada. Kui see on võimatu ja tegu
pole rikkega, mis tehnonõuetele mittevastavuse tõttu keelab sõiduki
kasutamise, tohib ettevaatlikult, rikke iseloomu arvestades, sõita
mööda lühimat teed ainult remondikohani.
§224. Sõidukis ei tohi olla seadmeid, mis võimaldavad
avastada liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet või häirida selle tööd.
24. peatükk
JUHI TEGUTSEMINE LIIKLUSÕNNETUSE KORRAL
§225. Kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab asjaosaline
juht:
1) peatuma võimalikult kiiresti, põhjustamata sellega
lisaohtu, ja lülitama sisse ohutuled; nende puudumisel või kui
õnnetuseosaline sõiduk asub kohas, kus nähtavus on halb või piiratud,
tuleb teele panna ohukolmnurk vastavalt käesoleva määruse §-le 89;
2)
tegema kõik, et liiklus sündmuskohal oleks ohutu;
3)
esitama liiklusõnnetuses osalenu nõudel kohustusliku
liikluskindlustuse poliisi või tõendi kindlustuslepingu sõlmimisest
vabastamise kohta ja isikut tõendava dokumendi.
§226. Kui liiklusõnnetuses on kannatanuid, peab juht:
1)
andma abivajajale esmaabi;
2) kutsuma vajaduse korral välja kiirabi
(päästeteenistuse); ainult erandjuhul, kui see on võimatu ja
transportimine pole kannatanule ohtlik, saatma ta mööduva sõidukiga
haiglasse;
3) teatama juhtunust politseile, kirjutama üles
pealtnägijate nimed ja aadressid ning tegutsema vastavalt politsei
korraldusele.
Sõidukit või õnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei
kohalejõudmist liigutada vaid siis, kui teiste sõidukite liiklus on
võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki
ja esemete asend ning jäljed.
Muu võimaluse puududes peab juht eelmises lõigus esitatud nõudeid
täitnult ja tingimusel, et transportimine pole kannatanule ohtlik,
viima ta haiglasse oma sõidukiga, teatades seal oma nime ja sõiduki
numbri, ning seejärel naasma õnnetuskohale.
§227. Kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud,
õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi
hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult
vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja
sellele alla kirjutanud, ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile
teatada.
Lahkarvamuse korral või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, tuleb
õnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda sealt saadud
korralduse kohaselt.
Sõidukit või õnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei
kohalejõudmist liigutada vaid siis, kui teiste sõidukite liiklus on
võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki
ja esemete asend ning jäljed.
§228. Liiklusõnnetuses osalenud juhid ei tohi tarvitada
alkoholi, narkootikumi või psühhotroopset ainet kuni asjaolude
selgitamiseni sündmuskohal.
25. peatükk
LISANÕUDED JALGRATTURILE JA MOPEEDIJUHILE
§229. Mopeedijuht peab olema vähemalt 14-aastane,
jalgrattur sõiduteel sõites vähemalt 10 aastat vana. Õuealal
jalgratturi vanuse alammäär ei kehti.
§230. 10–15-aastasel jalgratturil ja 14–15-aastasel
mopeedijuhil peab mujal kui õuealal olema kaasas käesoleva määruse ja
ohutu sõidu võtete tundmist tõendav tunnistus.
§231. Mopeedijuhil ja tema sõiduki sõitjal peab olema peas
kaitsekiiver.
§232. Jalgrattal peab olema:
1) töökorras pidur ja
signaalkell;
2) vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane helkur;
3)
pimeda ajal või halva nähtavuse korral sõites ees valge ja taga punane
tuli või viimast asendav punane helkur.
§233. Mopeedi tehnoseisund peab vastama valmistaja
nõuetele. Mopeedil peab sõites ees põlema valge tuli.
§234. Jalgratta ja mopeediga peab sõitma jalgrattateel,
selle puudumisel sõidutee äärmisel parempoolsel rajal, välja arvatud
käesoleva määruse § 97 kohase manöövri ajal. Jalgrattaga võib sõita ka
teepeenral, kui see on selleks kõlblik, ohustamata jalakäijat.
§235. Kui teel on omaette jalgrattatee ja tee
reguleerimata ristumiskoht, peavad jalgrattur ja mopeedijuht andma
teed teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole
liikluskorraldusvahenditega seatud teisiti.
§236. Jalgrattur ja mopeedijuht ei tohi:
1) sõita
kõnniteel; piirang ei kehti alla 10-aastase jalgratturi kohta;
2)
sõita juhtrauast käega kinni hoidmata (mopeedijuht peab juhtrauda
hoidma mõlema käega, välja arvatud käega hoiatusmärguandmise ajal);
3)
lasta ennast vedada teise sõidukiga;
4) vedada esemeid, mis
takistavad juhtimist või tekitavad ohtu teistele liiklejatele;
5)
pukseerida haagist, mis ei ole selleks valmistatud;
6) sõidutada
sõitjat, kes ei istu kindlal istmel.
26. peatükk
LISANÕUDED LOOMVEOKI, LOOMA JA KÄSIKÄRUGA
LIIKLEJALE
§237. Asulas tohib ratsutada ja loomveokiga sõita sõidutee
äärmisel parempoolsel rajal, asulavälisel teel – pärisuunalisel
teepeenral, teepeenra puudumisel või liikumiseks sobimatuse korral aga
sõidutee parempoolse ääre lähedal.
§238. Loomveokil peab olema veeremistõkis või seisupidur.
§239. Liikudes pimeda ajal või halva nähtavuse korral,
peab loomveokil ja käsikärul, mis on üle 1 m lai, olema vasakul küljel
ees valge ja taga punase tulega latern või üks niisuguste tuledega
latern. Loomveokil peab taga olema kaks sõiduki külgede lähedale
kinnitatud punast helkurit.
§240. Loomveokil, mis ei ole üle 1 m lai, peab taga vasaku
külje lähedal olema punane helkur.
§241. Kariloomi tohib ajada ainult valge ajal ja
võimalikult tee parempoolse ääre lähedal. Ajajaid peab olema nii
palju, et oleks tagatud ohutus ja loomade kooshoidmine. Vajaduse
korral tuleb loomad rühmitada.
§242. Kariloomi ei tohi:
1) ajada kattega teel ilma
teeomaniku (-valdaja) loata;
2) jätta teele järelevalveta;
3)
ajada üle raudtee või sõidutee kohas, mis ei ole selleks ette nähtud,
või teha seda pimeda ajal või halva nähtavuse korral.
27. peatükk
LÕPPSÄTE
§243. [käesolevast tekstist välja jäetud]
|
Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 2001. a määruse nr 48
«Liikluseeskiri»
lisa 1
|
LIIKLUSE REGULEERIMISE MÄRGUANDED
1. FOORID
1.Ümartuledega foor. Reguleerib sõidukite, foori 9
puudumisel aga ka jalakäijate liiklust.
Fooril 11 on kolm ümmargust tuld: ülal punane, keskel kollane, all
roheline. Erandina võidakse kasutada tulede rõhtasetusega foori 12,
millel on vasakul punane, keskel kollane ja paremal roheline tuli.
Tuled tähendavad järgmist:
roheline lubab liikuda;
roheline
vilkuv lubab liikuda, kuid teatab peatsest kollase tule süttimisest;
kollane
keelab liikuda; peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi sõita vaid
juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu; kui
tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb
liikumist jätkata;
punane keelab liikuda;
punane ja kollane
korraga keelavad liikuda ja teatavad peatsest rohelise tule
süttimisest.
2. Nooltuledega foor. Reguleerib sõidukite liiklust ristmikul.
Foorituled on noolekujulised. Punane ja kollane tuli võivad olla ka
ümmargused; sel juhul kantakse nendele noolte kontuurid.
Tuled asuvad püstjalt. Tulede paigutus, põlemise järjekord ja tähendus
on nii nagu fooril 11. Rohelise nooltule põledes tohib sõita noole
suunas. Vasakule osutav roheline nooltuli lubab äärmiselt
vasakpoolselt rajalt pöörata ka tagasi.
3. Lisasektsioonidega foor. Reguleerib sõidukite liiklust
ristmikul.
Foori põhituled asuvad püstjalt nagu fooril 11. Rohelise tule kõrval
on ühel või mõlemal pool lisasektsioon sõidusuunda näitava nooltulega,
mis põleb roheliselt.
Kui lisasektsioonis põleb roheline nooltuli, tohib sõita noole suunas
mis tahes põhitule põledes. Vasakule osutav roheline nooltuli lubab
äärmiselt vasakpoolselt rajalt pöörata ka tagasi. Lisasektsiooni
kustunud nooltule ajal ei tohi sõita noole suunas.
Foori rohelisele põhitulele võib olla kantud noolkujutis, mis näitab
lubatud sõidusuundi selle tule põledes.
4. Kollase vilkuva tulega foor. Osutab reguleerimata ristmikku,
ülekäigurada või muud ohtlikku kohta. Sama tähendus on fooride 1–3
kollasel vilkuval tulel.
5. Ühissõidukifoor. Reguleerib trammide ja teiste eri
rajal sõitvate ühissõidukite sõitu.
Fooris 51–53 on kolm püstjalt asetsevat valget tuld. Ülemine tuli
kujutab S-tähte, keskmine rõht- ja alumine püstkriipsu. Viimase ülaots
võib osutada pöörde suunda. Sisselülitatud tuled tähendavad järgmist:
ülemine keelab sõita, keskmine keelab sõita ja teatab tulede
vahetumisest, alumine lubab sõita.
6. Suunamuutefoor. Reguleerib sõitu radadel, kus sõidusuund
võib muutuda vastupidiseks.
Foori vasakpoolses sektsioonis võib põleda kaldristikujuline punane
tuli, parempoolses – allasuunatud noole kujuline roheline tuli, mis
vastavalt keelab või lubab sõita rajal, mille kohal foor asub.
Võidakse kasutada ka vahesektsiooni, milles võib koos rohelisega
vilkuda või pidevalt põleda ülalt kaldu alla suunatud kollane nool.
Vahesektsiooni noole põlemine näitab, et see sõidusuund suletakse
peatselt ja sellelt rajalt tuleb ümber reastuda noolega osutatavas
suunas.
Kui suunamuutefoor ei tööta ja asub teekattemärgisega 925 tähistatud
raja kohal, on sellele rajale sõitmine keelatud.
7. Ülesõidufoor. Reguleerib liiklust
raudteeülesõidukoha, kai, eritalituse sõiduki väljasõidu koha ja
lahtikäiva silla juures.
Fooris 71 on kaks vilkuvat punast tuld. Tulede vilkumine keelab edasi
sõita.
Raudteeülesõidukohal võidakse kasutada aeglaselt vilkuva valge tulega
foori 72 ja 73; valge tule vilkudes võib raudteed ületada, punaste
tulede vilkudes aga mitte.
Foori 74 punase ja rohelise tule tähendus on sama nagu fooril 11.
[RT I 2003, 22, 131 –
jõust. 9.03.2003]
8. Jalgrattafoor. Foorid 81 ja 82 reguleerivad jalgrataste ja
mopeedide sõitu nendele eraldatud rajal või jalgrattateel. Foor 83
reguleerib jalakäijate ja jalgratturite liiklust.
Foori kuju, tulede asetus ja tähendus on sama mis fooril 11. Foori 81
tuledel on jalgratta kujutis. Foor 82 ühtib kujunduselt fooriga 11,
temaga kohakuti on lisateatetahvel 847. Foori 83 tuledel on jalakäija
ja jalgratta kujutis.
[RT I 2003, 22, 131 –
jõust. 9.03.2003]
9. Jalakäijafoor. Reguleerib jalakäijate liiklust.
Foori ülemises osas on punane ja all roheline jalakäija kujutis, mis
vastavalt keelab või lubab jalakäijal ületada sõiduteed. Foor võidakse
varustada helisignaaliga, mille katkendlik heli teatab, et põleb
punane tuli, pidev heli aga, et põleb roheline tuli.
Jalakäijafoori ülemist punast jalakäija kujutisega tuld võib vajadusel
dubleerida.
Märkus . Rühmadesse 1, 2, 8 ja 9 kuuluvate fooride juures
võidakse kasutada sekundinäidikut, mis teatab, mitu sekundit jääb aega
tule vahetumiseni.
[RT I 2003, 22, 131 –
jõust. 9.03.2003]
2. REGULEERIJA MÄRGUANDED
Liiklemise järjekorda määravad
märguanded
Käsi on tõstetud üles (joonis 1, a)
Ükski liikleja ei tohi liikuda. Peatumiseks ettenähtud kohast tohib
edasi sõita vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata
võimatu; kui märguanne antakse hetkel, mil juht on ristmikul või
ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata.
Käsi (käed) on küljele rõhtsalt välja sirutatud
(joonis 1, b)
Ükski liikleja ei tohi liikuda suunas, mis on risti reguleerija
väljasirutatud käe või kätega; kui reguleerija on pärast seda käe
(käed) langetanud, ei tohi liikuda juht ega jalakäija, kelle poole on
reguleerija rind või selg.
Viibe sõidusuunas (joonis 1, c)
Reguleerija seisab liikleja poole küljega. Küljelt tohib sõita
paremale, otse, vasakule või tagasi.
Reguleerija võib anda ka muid liiklejale arusaadavaid märguandeid,
näiteks sõita aeglasemalt (joonis 1, d) vms. Liiklust keelav märguanne
kehtib kuni uue, lubava märguandeni. Liikuda tohib suundades, milles
see pole keelatud.
Ristmikul ja ristmikevahelisel teel antud märguannetel on üks ja sama
tähendus.
Peatamismärguanded
Liikleja peab peatuma, kui reguleerija on tõstnud käe üles ja osutab
peatumiskohta (joonis 1, e).
Peatamismärguanne võidakse anda sõidukist (joonis 1, f) ja/või
valjuhääldi kaudu.
Ees sõitev juht peab jääma seisma parempoolsel teepeenral, selle
puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal, kui taga sõitval
alarmsõidukil töötab koos sinise vilkuriga ka punane vilkur
(joonis 1, g).
Peatamismärguande saanud juht peab kohe peatuma. Kui reguleerija pole
kohta näidanud, tuleb peatuda parempoolsel teepeenral, selle
puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal.
* Tähise esimene number näitab foorirühma, teine koos numbri järel
oleva tähega või ilma - rühmasisest järjekorda. Kui mainitakse rühma
kõikide fooride ühist tunnust, jäetakse teine number ära.
Liikluse reguleerimise märguanded
1. Foorid
2. Reguleerija märguanded
Joonis 1. Reguleerija märguanded: a – liikuda ei tohi, b – liikuda ei
tohi suunas, mis on väljasirutatud käega (kätega) risti, c – liikuda
tohib viibatud suunas, d – sõita aeglasemalt, e – sõiduk peatada
osutatud kohas, f – autost antav peatamismärguanne, g – ees sõitev
juht peab peatuma.
|
Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 2001. a määruse nr 48
«Liikluseeskiri»
lisa 2
|
LIIKLUSMÄRGID
1. HOIATUSMÄRGID
111. Tõkkepuuga raudteeülesõidukoht.
112. Tõkkepuuta raudteeülesõidukoht.
121. Üherööpmeline raudtee.
122. Mitmerööpmeline raudtee. Hoiatus tõkkepuuta
raudteeülesõidukoha juures.
123–128. Ees on raudteeülesõidukoht.
Lisahoiatus enne raudteeülesõidukohta. Märgi kaldvöötide arv väheneb
raudteele lähenemisel. Vöödid langevad sõidutee poole.
131. Ristumine trammiteega.
132. Samaliigiliste teede ristmik. Juht peab andma teed
paremalt lähenevale juhile. Märk panduna kattega tee ja kruusa- või
pinnastee ning kruusa- ja pinnastee ristmike ette muudab need
samaliigiliste teede ristmikeks.
133–135. Ristumine kõrvalteega. Kõrvaltee ristub
peateega või suubub sellesse.
136. Ringristmik.
137. Foor.
138. Kaldapealne. Ees on järsk kaldapealne, kai, sõitmine
tammil, kaldapealsel või järsul astangul.
141, 142. Ohtlik kurv. Järsk või piiratud nähtavusega kurv ja
selle suund.
143, 144. Ohtlikud kurvid. Ohtlike kurvidega teelõik ja esimese
kurvi suund.
145. Järsk lang.
146. Järsk tõus.
151. Libe tee. Ees on teelõik, mille libedus ei ole tingitud
lumest ega jääst, vaid märja teekatte väikesest haardetegurist.
152–154. Ebatasane tee. Ees on teelõik, kus teekatte
ebatasasused järgnevad üksteisele (152) või kus on üksik lohk (153)
või kõrgem kühm, mis ei ole künnis (154).
155. Lahtine killustik. Kattega teelõik, kus rataste alt
paiskuvad kivid võivad ohustada liiklejaid ja sõidukeid.
156. Ees on künnis. Tehiskõrgend vähendatud kiiruse
hoidmiseks.
157. Ohtlik teepeenar.
158. Teetööd. Igasugused tööd teel või tee kõrval.
159. Ees on katteta tee. Kattega tee läheb üle kruusa- või
pinnasteeks.
161–163. Teekitsend. Märgi kujutis näitab, kas tee
kitseneb mõlemalt või ühelt poolt.
164. Kahesuunaline liiklus. Ees on kahesuunalise liiklusega tee.
165. Ristuv kahesuunaline liiklus. Ees on ristuv tee
(sõidutee), kus ühesuunaline liiklus on muudetud kahesuunaliseks.
171. Ees on reguleerimata ülekäigurada.
172. Jalakäijad. Teelõik, kus jalakäijad liiguvad
sõiduteel.
173a. Lapsed.
173b. Vanurid.
174. Ristumine jalgrattateega.
175. Suusatajad.
176. Ratsanikud.
177. Karja üleajamise koht.
178. Metsloomad. Märgil võib olla kujutatud sellele kohale
omane loom.
179. Linnud.
181. Varinguoht.
182. Külgtuul.
183. Lennukid.
184. Liiklusummik. Ees võib olla liiklusummik.
185. Jäätumisoht.
186. Muud ohud.
2. EESÕIGUSMÄRGID
211. Peatee. Tee, kus juhil on reguleerimata ristmikul eesõigus
kõrvalteel sõitva juhi suhtes.
212. Peatee lõpp.
221. Anna teed. Juht peab andma teed ristuval teel, tahvli 834
olemasolul aga peateel või sõidueesõigusega teel sõitvale juhile.
Peateele pandud märk tähistab ühtlasi peatee lõppu.
222. Peatu ja anna teed. Juht peab peatuma stoppjoone ees,
selle puudumisel ristmiku juures ristuva sõidutee ääre ees, muudes
kohtades märgi ees. Juht peab andma teed ristuval teel, tahvli 834
olemasolul aga peateel või sõidueesõigusega teel sõitvale juhile.
231. Vastassuuna eesõigus. Juht peab andma teed juhile,
kes on jõudnud teekitsendile või selle juurde.
232. Pärisuuna eesõigus.
3. KEELU- JA MÕJUALAMÄRGID
Keelumärgid
311a. Sõidu keeld. Sõita ei tohi ühegi sõidukiga.
311b–311d. Erateel sõidu keeld. Eratee ei ole
avalikuks kasutamiseks.
Märgi 311b korral tohib sõidukiga sõita ainult eratee omaniku loal.
Märgi 311c korral tohib sõidukiga sõita eratee omaniku loal või märgil
nimetatud isik.
Märgi 311d korral tohib sõidukiga sõita eratee omaniku loata omal
vastutusel, kuna erateel ei ole loodud tingimusi ohutuks liiklemiseks.
312. Mootorsõiduki sõidu keeld.
313. Veoauto sõidu keeld. Sõita ei tohi C-kategooria
sõiduki, traktori ega liikurmasinaga. Märgile kantud tonnide arvu
korral ei tohi sõita ühegi nimetatud sõiduki ega autorongiga, mille
veduk on üks neist, kui registrimass ületab selle arvu.
314. Mootorratta sõidu keeld.
315. Mootorsaani sõidu keeld.
316. Traktori sõidu keeld. Sõita ei tohi traktori ega
liikurmasinaga.
317. Autorongi sõidu keeld. Kui märgile on kantud tonnide
arv, ei tohi sõita autorongiga, mille registrimass on sellest suurem.
Märk ei kehti kerghaagisega autorongi kohta.
318. Loomveoki sõidu keeld. Sõita ei tohi loomveokiga, ka
ei tohi ajada kariloomi.
319. Ohtliku veosega sõidu keeld. Sõita ei tohi sõidukiga
(autorongiga), mis veab ohtlikku veost.
321. Jalgratta sõidu keeld. Sõita ei tohi jalgratta ega
mopeediga.
322. Mopeedi sõidu keeld.
323. Ratsutamise keeld.
324. Käigu keeld.
331. Sissesõidu keeld. Edasi ei tohi sõita ühegi sõidukiga.
332. Parempöörde keeld.
333. Vasakpöörde keeld.
334. Tagasipöörde keeld.
335. Tollikontroll. Peatuseta ja tolliametniku loata ei tohi
edasi sõita.
336a. Politseikontroll. Peatuseta ja politseiametniku loata ei
tohi edasi sõita.
336b. Kontroll. Peatuseta ja kontrollija loata ei tohi edasi
sõita.
341. Massi piirang. Sõita ei tohi sõidukiga (autorongiga),
mille tegelik mass on suurem, kui märk näitab.
342a. Teljekoormuse piirang. Sõita ei tohi sõidukiga
(autorongiga), mille mis tahes telje koormus on suurem, kui märk
näitab.
342b. Telikukoormuse piirang. Sõita ei tohi sõidukiga
(autorongiga), mille mis tahes teliku koormus on suurem, kui märk
näitab.
343. Kõrguse piirang. Sõita ei tohi sõidukiga
(autorongiga), mille kõrgus teepinnast koormaga või ilma on suurem,
kui märk näitab.
344. Laiuse piirang. Sõita ei tohi sõidukiga (autorongiga),
mille laius koormaga või ilma on suurem, kui märk näitab.
345. Pikkuse piirang. Sõita ei tohi sõidukiga (autorongiga),
mille pikkus koormaga või ilma on suurem, kui märk näitab.
351. Suurim kiirus. Sõita ei tohi suurema kiirusega (km/h), kui
märk näitab.
352. Möödasõidu keeld. Mööda sõita ei tohi,
välja arvatud möödasõit üksikust sõidukist, mille kiirus ei ületa
30 km/h.
353. Veoauto möödasõidu keeld. Mööda sõita ei
tohi C-kategooria sõiduki, traktori ega liikurmasinaga, välja arvatud
möödasõit üksikust sõidukist, mille kiirus ei ületa 30 km/h.
354. Vähim pikivahe. Sõita ei tohi väiksema pikivahega,
kui märk näitab.
355. Helisignaali keeld. Erandina tohib helisignaali anda ohu
vältimiseks.
361. Peatumise keeld.
362. Parkimise keeld.
363. Parkimise keeld paaritul kuupäeval.
364. Parkimise keeld paariskuupäeval. Kui teelõigul on
ühele poole pandud märk 363 ja teisele poole märk 364, tuleb sõiduk
ühelt teepoolelt teisele ümber paigutada kell 19–21.
371. Suurima kiiruse piirangu lõpp.
372. Möödasõidu keelu lõpp.
373. Veoauto möödasõidu keelu lõpp.
376. Piirangute lõpp. Lõpetab korraga mitme märgi 35 ja 36
mõjupiirkonna.
Lisaselgitused keelumärkide kohta
Märgid 332 ja 333 kehtivad ainult sellel sõiduteede ristumisalal,
mille ette nad on pandud.
Märgid 324 ja 36 kehtivad ainult sellel teepoolel, kuhu nad on üles
pandud.
Märk 361 ei kehti ühissõiduki kohta.
Märgid 362–364 ei kehti Punase Risti embleemiga sõiduauto kohta, mis
sõidutab arstiabi andvat meditsiinitöötajat, ega töötava taksomeetriga
takso kohta.
Märkide 35 ja 36 mõjupiirkond ulatub:
1) asulas
märgist kuni märgi taga oleva lähima ristmikuni, välja arvatud
pinnastee suubumine kattega teele, ristmiku puudumisel kuni asula
lõpuni või piirangut lõpetava märgini või märgi juurde pandud
lisateatetahvliga teatatud kauguseni;
2) väljaspool asulat märgist
kuni seda piirangut lõpetava märgini või märgi juurde pandud
lisateatetahvliga teatatud kauguseni.
Mõjupiirkonna lõppu näitavad:
1) märgil 351, mis
paikneb enne asulat, märk 571;
2) märkidel 35 märgi all
olev tahvel 821;
3) märkidel 351, 352 ja 353 vastavalt
märk 371, 372 ja 373;
4) märk 376;
5)
märgil 351 teine märk 351 või märk 382, millel on teistsugune suurim
kiirus;
6) märgil 361 märk 362;
7)
märgil 362 märk 361;
8) märkidel 36 märgi juures
olev lisateatetahvel 822 või 823 või teine märk 36 koos
lisateatetahvliga 824 mõjupiirkonna lõpetamise kohas.
Märkide 36 mõjupiirkond ei hõlma märgiga 575a või 575c tähistatud
kõnniteeäärset parklat ega puuduta selle märgi all oleva
lisateatetahvliga 86 või 874 teatatud korra kohaselt pargitud
sõidukeid.
Kui märki 361 kasutatakse koos teekattemärgisega 931, märki 362 aga
koos teekattemärgisega 932, määrab märgi mõjupiirkonna vastava
märgisjoone pikkus.
Mõjualamärgid
Mõjualamärk 38 näitab sellel kujutatud teise liiklusmärgi kehtivust
kogu alal.
Kui sellel alal on üles pandud märgil 38 kujutatud liiklusmärgile
vasturääkivaid liiklusmärke, tuleb vastaval teelõigul järgida viimaste
nõudeid.
381. Samaliigiliste teedega ristmike ala. Märk panduna ala
tähistamiseks, kus on kattega teede, kruusateede ja pinnasteede
omavahelisi ristumisi, muudab need samaliigiliste teede ristmikeks.
382. Kiiruse piirangu ala.
383. Peatumise keelu ala.
384. Parkimise keelu ala.
385. Jalgratturite sõidu ala.
386. Jalakäiguala.
387. Parkimisala.
388. Kaks mõjuala. Kahe liiklusmärgi kujutisega
mõjualamärk.
389. Mõjuala ja mõjuala lõpp. Näitab ühe mõjuala
algust ja teise mõjuala lõppu.
Võidakse kasutada ka muu liiklusmärgi kujutisega mõjualamärke.
Mõjualamärk 39 tühistab märgiga 38 kehtestatud liikluskorra.
391. Samaliigiliste teedega ristmike ala lõpp.
392. Kiiruse piirangu ala lõpp.
393. Peatumise keelu ala lõpp.
394. Parkimise keelu ala lõpp.
395. Jalgratturite sõidu ala lõpp.
396. Jalakäiguala lõpp.
397. Parkimisala lõpp.
398. Kahe mõjuala lõpp.
4. KOHUSTUSMÄRGID
41. Kohustuslik sõidusuund. Märk kohustab sõitma vaid
noolega osutatud suunas. Vasakpöördeks kohustav nool lubab ka tagasi
pöörata.
Märk kehtib ainult sellel sõiduteede ristumisalal, mille ette ta on
pandud, kusjuures sirge noolega märk on vahetult vastava ristumisala
ees, vaid kõrvalepöördeks kohustav kõvera noolega märk aga on
pöördekohast eespool.
Ristmiku taha teele pandud märk 411 kehtib lähima ristmikuni. Märk ei
keela parempööret parklasse, puhkekohta ega teega külgnevale alale.
Vasakule või tagasi pöörata tohib vaid kohas, kus on vastav märk 53,
ja tagasi pöörata vaid kohas, kus on märk 551.
421–423. Ümberpõike suund. Märk kohustab ümber
põikama vaid märgil osutatud suunas.
424. Ringliiklus. Ristmikul tohib sõita vaid nooltega osutatud
suunas.
431. Jalgrattatee. Liikuda tohib ainult jalgratta või mopeediga.
Kui märgiga tähistatud tee või teeosa kulgeb sõidutee või teepeenra
kõrval, tohivad jalgrattur ja mopeedijuht kasutada ainult seda teed
või teeosa.
432. Jalgtee. Liikuda tohib ainult jalgsi.
Märk võib tähistada ka jalakäijate liiklemiseks ettenähtud teeosa või
kõnniteed.
433–435. Jalgratta- ja jalgtee. Liikuda tohib ainult
jalgrattaga või jalgsi. Märkide 433 ja 434 korral liigub jalgrattur
sellel teel vastavalt näidatule ühel, jalakäija aga teisel pool;
märgi 435 korral aga kasutavad nad teed ühiselt. Viimasel juhul ei
tohi jalgrattur ohustada ega takistada jalakäijat ning jalakäija ei
tohi tahtlikult takistada jalgratturi sõitu. Kui märkidega 433–435
tähistatud tee või teeosa kulgeb sõidutee või teepeenra kõrval,
tohivad nimetatud liiklejad kasutada ainult seda teed või teeosa.
436. Ratsatee. Tohib ainult ratsutada.
437. Mootorsaanitee. Sõita tohib ainult mootorsaaniga.
438. Lumeketid. Märk kohustab mootorsõidukitel vähemalt ühel
teljel kasutama sõidul lumekette.
441. Jalgrattatee lõpp.
442. Jalgtee lõpp.
443–445. Jalgratta- ja jalgtee lõpp.
446. Ratsatee lõpp.
447. Mootorsaanitee lõpp.
448. Lumekettide kohustuse lõpp.
451. Vähim kiirus. Tohib sõita ainult märgil oleva või
sellest suurema kiirusega (km/h).
452. Vähima kiiruse lõpp.
461. Ohtliku veosega sõidu suund. Ohtlikku veost vedava
sõiduki (autorongi) kohustuslik sõidu suund. Märgi kõrvalepööret
osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette pandud
märgil, kõver nool aga pöördekohast eespool oleval märgil.
5. OSUTUSMÄRGID
511. Kiirtee. Koht, kus hakkab kehtima liikluseeskirjajärgne
kiirteel liiklemise kord.
512. Kiirtee lõpp.
521. Ühesuunaline tee. Tee või sõidutee, mille kogu
laiuses sõidavad sõidukid ainult ühes suunas.
522. Ühesuunalise tee lõpp.
523, 524. Sõit ühesuunalisele teele. Ühesuunalisele
teele või sõiduteele sõitmise koht ja suund.
525. Ühissõidukirada. Märk kehtib raja kohta, mille
kohale ta on pandud. Sõiduteest paremal olev märk kehtib parempoolse
raja kohta.
526. Ühissõidukirajaga tee. Tee, millel ühissõidukid
liiguvad neile eraldatud rajal vastu üldist liiklusvoolu.
527. Ühissõidukirajaga tee lõpp. Märgiga 526
tähistatud ühissõidukirajaga tee lõpp.
528, 529. Sõit ühissõidukirajaga teele.
Märgiga 526 tähistatud ühissõidukirajaga teele sõitmise koht ja suund.
53. Sõidurajad ja -suunad. Näitab rööbasteta sõidukite
sõiduradade arvu suunavööndi või kogu tee laiuses kuni lähima
ristmikuni ja ristmikul sõidusuunda igalt rajalt, eraldi iga sõiduraja
kohal paiknemise korral aga sõidusuunda sellelt rajalt.
Kui märk osutab vasakpööret äärmiselt vasakpoolselt rajalt, tohib
sellelt rajalt pöörata ka tagasi.
Enne ristmikku pandud märk kehtib kogu ristmiku kohta, kui sinna
pandud teised märgid 53 ei anna muid korraldusi.
Märgi 53 nooltel võib olla kujutatud liiklusmärke, mis keelavad teatud
sõidukite liikluse, määravad vähima või suurima lubatud kiiruse või
teatavad muudest liikluskorra iseärasustest rajal.
541a. Bussi- või trollipeatus.
541b. Trammipeatus.
542. Taksopeatus.
543, 544. Ülekäigurada. Tähistab reguleerimata
ülekäigurada.
545, 546. Käigutunnel.
547, 548. Käigusild.
551. Tagasipöördekoht. Vasakpööre on keelatud.
552–554. Umbtee. Läbisõiduvõimaluseta tee.
555. Ootekoht. Tähistab kohta, kus kitsal teel tuleb
vastusõitja läbi lasta.
556. Sobiv kiirus. Teelõigule soovitatav suurim kiirus (km/h)
heades ilma- ja teeoludes. Soovitus ulatub lähima ristmikuni, ristmiku
puudumisel lisateatetahvlil 821 näidatud kauguseni, kui aga märki
kasutatakse koos hoiatusmärgiga, siis ohtliku teelõigu lõpuni.
557. Ristuv jalgrattatee. Tähistab ristuvat jalgrattateed või
jalgratta- ja jalgteed.
561. Muutsuunaliiklus. Niisuguse teelõigu algus, mille ühel või
mitmel rajal võib liiklus muutuda vastassuunaliseks.
562. Muutsuunaliikluse lõpp.
563. Sõit muutsuunaliiklusega teele.
571. Asula. Koht, kus hakkab kehtima liikluseeskirjajärgne
asulas liiklemise kord.
572. Asula lõpp.
573. Õueala. Koht, kus hakkab kehtima
liikluseeskirjajärgne õuealal liiklemise kord.
574. Õueala lõpp.
575a, 575b. Parkla. Märk võib osutada ka parklat, kuhu juht
võib jätta sõiduki, et ümber istuda ühissõidukile.
575c. Teeninduskoha parkla.
576. Parkimiskord.
577. Parkimiskestus. Parkimiskella kasutamine on kohustuslik.
578a. Tasuline parkimine.
[RT I 2003, 22, 131 –
jõust. 9.03.2003]
578b. Tasulise parkimise lõpp.
[RT I 2003, 22, 131 –
jõust. 9.03.2003]
579. Sõiduki sundteisaldus.
581. Tunnel. Koht, kus hakkab kehtima liikluseeskirjajärgne
tunnelis liiklemise kord.
582. Tunneli lõpp.
583. Tööstuspiirkond.
584a. Prügimägi.
584b. Ohtlike ainete hoidla.
585a. Parvlaevasadam.
585b. Kaubasadam
585c. Jahisadam.
586a. Lennujaam.
586b. Bussijaam.
586c. Raudteejaam.
591. Stoppjoonemärk. Sõiduki peatamise koht foori keelava
tule või reguleerija keelava märguande korral.
6. JUHATUSMÄRGID
611. Sõiduskeem. Näitab sõiduvõimalust, kui ristmikul on
mingi pööre keelatud, või osutab lubatud sõidusuundi keerukal
ristmikul.
62. Eelviit. Näitab sõidusuundi asulate või
teiste objektide juurde. Märgil võib olla tee numbreid, osutusmärke ja
teisi liiklusmärke, mis teatavad sõidukorra iseärasustest,
teeninduskohamärkide sümboleid ja teisi ametlikult kinnitatud
sümboleid. Arv märgi allosas näitab kaugust ristmikuni. Kui teelõigule
on pandud mõni keelumärk 31, 331 või 34, võib eelviit näidata ka
ümbersõiduteed.
63. Suunaviit. Näitab sõidusuundi
asulate või teiste objektide juurde ja kaugust nendeni. Märgil võib
olla osutusmärke ja teisi liiklusmärke, mis teatavad sõidukorra
iseärasustest, teeninduskohamärkide sümboleid, teisi ametlikult
kinnitatud sümboleid ja embleeme.
641. Kohanimetähis.
Haldusüksuse, asustusüksuse, jõe, järve vms nimi.
642.
Turismiobjektitähis. Vaatamisväärsuse, looduskaitse- ja
muinsuskaitseala vms nimi.
643. Eravaldusetähis .
Eravalduse nimi.
644. Tee nimi. Tee (maantee, tänava) nimi.
645.
Kaugusviit. Kaugus teekonnal olevate asulate või teiste
objektideni (km).
646. Liikluskord. Näitab riigis
kehtestatud lubatud suurimat kiirust asulas ja väljaspool asulat ning
ööpäevaringset sisselülitatud tuledega sõitmise kohustust.
651.
Kilomeetritähis.
652–655. Tee number.
E-täht (Euroopa) tähistab rahvusvahelist teed. Märk, millel tee
numbrit ümbritseb katkendjoon, pannakse teele, mis viib märgil oleva
numbriga teele.
661. Veoauto sõidu suund. C-kategooria
sõiduki, traktori, liikurmasina või neist ühega veetava autorongi
soovitatav sõidusuund.
662. Ohtliku aine veo tee.
Ohtlikku veost vedava sõiduki (autorongi) soovitatav sõidusuund.
663–666.
Avalik üritus. Sõidusuund avaliku ürituse toimumiskohta.
671–673.
Ümbersõidu skeem. Ajutiselt suletud teelõigust
ümbersõidu teekond ja suund.
674–677. Ümbersõit.
Ajutiselt suletud teelõigust ümbersõidu suund.
681–683.
Kurvisuund. Järsu või ohtliku kurvi suund.
684. Hoiatustara.
Teetöö koht või teel olev takistus.
685. Hargnemiskoht.
Teeharude suund märgi asukohas.
686. Ohtlik koht või teeäär
. Tähistab tee vaba ristlõike küljel olevat ohtlikku takistust või
sõidutee (-raja) äärt.
687. Märgiposti tähis.
Lisahoiatus kohas, kus esineb orienteerumisraskusi.
688. Künnis
. Tähistab künnist ja selle laiust.
Juhatusmärgi kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult
pöördekoha ette pandud märgil, kõver nool aga pöördekohast eespool
oleval märgil.
7. TEENINDUSKOHAMÄRGID
711. Esmaabi.
712. Politsei.
713. Info.
714. Telefon. Märgil olev kirje SOS tähendab päästeteenistuse
telefoni.
715. Post.
716. Internetipunkt. Osutab kohta, kus on eelregistreerimata
võimalik saata ja lugeda elektronposti, teostada pangaoperatsioone
internetipangaga.
717. Raadiojaam. Liiklusteavet ja teede sõidetavuse seisukorra
alast teavet edastav raadiojaam. Arv tähendab liiklusteabe
kandesagedust megahertsides.
718. Vaatamisväärsus.
719. Toll.
[RT I 2003, 22, 131 –
jõust. 9.03.2003]
721. Tankla. Tankuri roheline kujutis osutab pliivaba bensiini
müügi kohta.
722. Autohooldus.
723a. Autopesula.
723b. Pesemisvõimalus. Osutab kohta, kus juhil ja
sõitjatel on võimalus end pesta.
724. Parkimismaja.
725. Restoran.
726. Kohvik.
727. Hotell või motell.
728a. Tualett.
728b. Käimla.
729a. Autoregistrikeskus.
[RT I 2003, 22, 131 –
jõust. 9.03.2003]
729b. Tehnoülevaatus.
[RT I 2003, 22, 131 –
jõust. 9.03.2003]
731. Puhkemaja.
732. Kämping.
733. Majutuskoht.
734. Sõidukelamulaager. Auto- või haagiselamu paigaldamise
koht.
741. Puhkekoht.
742. Matkaraja algus.
743. Ujumiskoht.
744. Vaatekoht.
745. Kalastamiskoht.
751. Spordiväljak.
752. Spordihoone.
753. Golfiväljak.
754. Ratsabaas.
761. Maaettevõtlus.
771. Kaks teenust.
772. Kolm teenust.
773. Teenus ja liikluskorraldus.
8. LISATEATETAHVLID
Lisateatetahvel täpsustab või piirab liiklusmärgi mõju. Vajaliku
kujutise puudumisel võib tahvlil olla tekst.
81. Kaugus objektini. Näitab kaugust ja sõidusuunda
liiklusmärgist ohtliku teelõiguni, piiranguni, keeluni või kohani.
Kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette
pandud märgil, kõver nool aga pöördekohast eespool oleval märgil.
Tahvel 813 või 815 kasutatuna koos märkidega 36 näitab ka
mõjupiirkonna suunda ja ulatust, kui peatumine või parkimine on
keelatud ühel pool märki suurel ristmikul (väljakul) sõidutee ääres,
hoone ees vm ulatuslikul alal.
Tahvel 816 näitab kaugust märgist 221 kohustusliku peatumiskohani, kui
ristmiku ees on märk 222.
82. Mõjupiirkond. Tahvel 821 näitab hoiatusmärgiga
tähistatud ohtliku teelõigu pikkust, keelumärkide 35 ja
kohustusmärgi 451 mõjupiirkonna ja kindlaksmääratud parkimisviisiga
kõnniteeäärse parkla ning märgiga 556 soovitatava suurima kiirusega
teelõigu ulatust. Tahvlid 822–825 näitavad või täpsustavad märkide 36
mõjupiirkondi järgmiselt: 822 ja 823 – mõjupiirkonna ulatust vastavalt
märgi taga ja ees, 824 – mõjupiirkonna lõppu, 825 – seda, et juht asub
mõjupiirkonnas.
831–833. Mõjusuund. Näitab ristmiku ette pandud
liiklusmärgi mõjusuunda või suunda, milles liikudes pääseb teeäärse
objekti juurde.
Tahvlid kasutatuna koos märkidega 36 näitavad mõjupiirkonna suunda
märgist vastavalt paremale või vasakule või mõlemale poole, kui
peatumine või parkimine on keelatud ühel või mõlemal pool märki
väljaku ääres, hoone ees vm alal. Mõjupiirkond on sel juhul määratud
ala piiridega.
834. Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund
.
835. Teeandmise koht jalgrattateel sõitjale.
836. Jalgratturite vastassuunaliiklus ühesuunalisel teel .
837. Jalgratturite kahesuunaline liiklus.
84. Sõidukiliik. Näitab, mis liiki sõiduki kohta
liiklusmärk kehtib. Seejuures tahvel 841 näitab, et märk kehtib B-,
tahvel 842, et C-kategooria sõiduki kohta, tahvel 843 aga, et
autorongi kohta (välja arvatud kerghaagisega autorong).
85. Kehtivuspäevad või -aeg. Näitab päevi või
kellaaega, millal liiklusmärk kehtib. Seejuures tahvlid 851 ja 855
teatavad, et märk kehtib laupäeviti, pühapäeviti ja pühiti,
tahvlid 852 ja 856 aga, et tööpäeviti.
86. Parkimisviis. Tahvel näitab alla 6 m pikkuse A- ja
haagiseta B-kategooria ning haagiseta D1-alakategooria sõiduki
paigutamise korda asula kõnniteeäärses parklas. Tahvli 862–864 korral
tuleb sõiduk parkida kõnnitee äärega risti, vastava teekattemärgise
või tahvli 865 olemasolul – selle järgi. Vasakule poole teed pandud
märgi all olev tahvel kujutab värvitahvlil esitatu peegelpilti.
871. Parkimine ainult seisatud mootoriga.
872a. Tasulised teenused. Teatab, et märgil osutatav teenus on
tasuline.
872b. Tasuline parkimine.
873. Parkimisaja piirang. Teatab lubatud pikimat
parkimiskestust. Parkimise algus peab olema kontrollijale selgesti
nähtavaks tehtud. Tahvli 873c või 873d korral on parkimiskella
kasutamine kohustuslik.
Tahvlid 873 näitavad märgi 362 mõjupiirkonnas ja märgiga 384
tähistatud parkimise keelu alal lubatud pikimat parkimise kestust
vastavalt kas ööpäev läbi või teatud ajavahemikul.
874. Puudega inimese sõiduk. Teatab parklast või
selle osast, mida tohib kasutada ainult sõidukiga, millel on käesoleva
määruse lisa 5 kohane parkimiskaart.
[RT I 2005, 41, 336 – jõust.
24.07.2005]
875. Autovaatluskoht. Teatab vaatlussilla või -kanali
olemasolust.
881. Registrimassi piirang. Teatab, et liiklusmärk kehtib
sõiduki või autorongi kohta, mille registrimass ületab tahvlil oleva
tonnide arvu.
882. Kehtivusrada. Näitab sõidurada, mille kohta liiklusmärk
kehtib.
883. Pimedad. Teatab, et ülekäigurada või teelõiku kasutavad
sagedasti pimedad.
884. Märg tee. Teatab, et liiklusmärk kehtib ainult siis,
kui sõidutee on märg.
885. Jäätumine. Teatab, et liiklusmärgiga tähistatud
teelõigul tekib sageli jäätumine.
886. Ohutu kõrgus elektriliini all. Näitab suurimat ohutut
kõrgust elektriliini all.
887. Vaba laius. Näitab teekitsendi laiust.
888. Õnnetusoht. Näitab, et hoiatusmärgiga tähistatud
teelõigul on võrreldes tee teiste lõikudega tunduvalt suurem
liiklusõnnetuste toimumissagedus.
891. Välja arvatud. Teatab, et liiklusmärk ei kehti
tahvlil kujutatud või nimetatud sõiduki kohta.
9. LIIKLUSMÄRGI MÕJU AJUTINE TÜHISTAMINE
Liiklusmärgil või selle osal näidatud liikluse korralduse tühistab
kaks sümmeetriliselt lõikuvat oranži musta äärisega kattelinti.
* Tähise esimene number näitab liiklusmärgirühma, teine alarühma,
kolmas koos järgneva tähega või ilma - alarühmasisest järjekorda, mis
tähistab ühte kindlat märki.
Märkide tausta värvi
näitavad lisatud tähed: s - sinine, v - valge ja k - kollane
Kui
alarühma kõik märgid on ühe ja sama nimega või mainitakse nende ühist
tunnust, jäetakse ka üksikust märgist rääkides kolmas number ära.
Liiklusmärgid
1. Hoiatusmärgid
2. Eesõigusmärgid
3. Keelu- ja mõjualamärgid
Keelumärgid
Mõjualamärgid
4. Kohustusmärgid
5. Osutusmärgid
6. Juhatusmärgid
7. Teeninduskohamärgid
8. Lisateatevahendid
|
Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 2001. a määruse nr 48
«Liikluseeskiri»
lisa 3
|
TEEMÄRGISED
1. TEEKATTEMÄRGISED
Teekattemärgised on valged, välja arvatud märgised 93, mis on kollased.
Teetööaegse liikluskorralduse korral võivad teekattemärgised olla
kollased.
Parkimiskohti tähistav märgis, kui parkimine on tasuline või on muu
parkimispiirang, ning parkimisala piiri tähistav märgis võivad olla
sinised .
911. Ühekordne pidevjoon. Märgis:
1) eraldab
ohtlikus kohas suunavööndeid teel, millel on kaks sõidurada
(joonis 2), ja sõiduradasid pärisuunavööndis (joonis 14). Märgist
ületada ei tohi;
2) piirab sõiduteel alasid, millest üle sõita
ei tohi, näiteks eraldussaared jt (joonised 11 ja 15);
3)
tähistab parkimiskohti (joonis 15). Märgist tohib ületada ainult
manööverdamisel;
4) tähistab sõidutee äärt teel, mis ei
ole kiirtee (joonis 5). Märgist tohib ületada mõlemalt poolt;
5)
eraldab jalgratta- ja jalgteel jalgrataste liikluse jalakäijate
liiklusest (joonis 13).
912. Lai pidevjoon. Märgis:
1) tähistab kiirtee
sõidutee äärt (joonis 10). Märgist tohib ületada mõlemalt poolt;
2)
eraldab sõidutee muudest radadest aeglustus- või kiirendusraja
lõikusid (joonised 8 ja 10). Märgist ületada ei tohi;
3)
eraldab eri raja (jalgrattarada, ühissõidukirada jt) sõidutee muudest
radadest (joonis 8). Märgist ületada ei tohi.
913. Kahekordne pidevjoon. Eraldab suunavööndeid kolme
(joonis 8) ja enama sõidurajaga teel (joonised 5 ja 9). Märgist
ületada ei tohi.
914. Pidev- ja katkendjoone ühend. Märgis:
1)
eraldab suunavööndeid kahe- (joonised 2 ja 7) või kolmerajalisel teel;
2)
eraldab sõiduradasid pärisuunavööndis (joonis 5);
3)
tähistab sõidutee suunavööndeid eraldava pidevjoone katkestust kohas,
kus seda joont tohib ületada ainult ühelt poolt, ning ühesuunalist
sisse- ja väljasõidukohta (joonis 15).
Märgist tohib ületada katkendjoone poolt. Pidevjoone poolt tohib seda
teha ainult möödasõitu või ümberpõiget lõpetades.
915–917. Eraldussaar. Tähistab sõitmiseks keelatud alasid
ja osutab oma kaldjoontega sõidusuundi järgmiselt:
915 – eraldab suunavööndeid (joonis 11),
916 – lahutab pärisuunavööndi sõiduradasid (joonised 9 ja 10),
917 – liidab pärisuunalisi sõiduradasid (joonised 9 ja 10).
Eraldussaart piirab märgis 911 (joonis 11), kiirteel 912 (joonis 10).
Saarest üle sõita ei tohi.
921. Lühikeste kriipsudega katkendjoon. Eraldab
suunavööndeid kaherajalisel teel (joonis 7) ja sõiduradasid
pärisuunavööndis (joonised 5 ja 8). Märgist tohib ületada mõlemalt
poolt.
922. Pikkade kriipsudega katkendjoon. Märgis:
1) teatab
suunavööndeid või pärisuunavööndis sõiduradasid eraldava märgise 911
(joonis 14), 913 või 914 (joonised 2 ja 7) lähedusest;
2)
eraldab suunavööndeid kaherajalise tee ohtlikul kohal ja enne seda.
Märgist tohib ületada mõlemalt poolt.
923. Võrdsete kriipsude ja vahedega katkendjoon. Märgis:
1)
eraldab sõiduradasid ristmikul, kus on vaja rõhutada liikumissuunda
(joonis 9);
2) tähistab sõidutee pideva äärejoone katkestust
ristmikul või ärapööramiskohas (joonis 3);
3)
tähistab sõidutee äärt teel, mis ei ole kiirtee (joonis 7).
Märgist tohib ületada mõlemalt poolt.
924. Lai katkendjoon. Märgis:
1) eraldab aeglustus-
(joonised 8 ja 10) ja kiirendusrada (joonis 10) sõidutee põhiradadest;
2)
eraldab eri rada (jalgrattarada, ühissõidukirada jt) sõidutee
põhiradadest (joonis 8).
Märgist tohib ületada mõlemalt poolt.
925. Kahekordne katkendjoon. Eraldab muutsuunaliiklusega
sõidurada naabersõidurajast (joonis 6). Kui niisuguse raja kohal
suunamuutefooris
põleb roheline nool, tohib märgist, mis eraldab pärisuunalist
sõidurada, ületada mõlemalt poolt;
suunamuutefoori
vahesektsioonis on süttinud kollane nool, peab märgise kohe ületama
noole suunas;
suunamuutefoor lülitatakse välja või seda foori ei
ole, tohib ületada ainult märgist, mis asub juhist paremal.
931. Peatumise keelujoon. Kantakse sõidutee äärele või
äärekivile (joonis 12).
932. Parkimise keelujoon. Kantakse sõidutee äärele või
äärekivile (joonis 12).
933. Ühissõidukipeatus. Kantakse sõiduteeääre
lähedale (joonis 12).
941. Stoppjoon. Osutab sõiduki peatamise kohta foori keelava
tule (joonis 9), reguleerija keelava märguande või raudteeülesõidukoha
suletud tõkkepuu korral või liiklusmärgi 222 (joonis 3) juures.
942. Stoppjoone eeltähis. Hoiatab, et lähenetakse
märgisele 941, mida kasutatakse koos liiklusmärgiga 222 (joonis 3).
943. Teeandekoht. Osutab sõiduki peatamise kohta, kui peatumine
on vajalik tee andmiseks ristuval teel või peateel sõitvale juhile
(joonised 4 ja 8). Kasutatakse koos liiklusmärgiga 221.
944. Teeandekoha eeltähis. Hoiatab, et lähenetakse
märgisele 943 (joonis 4).
945, 946. Vöötrada. Tähistab reguleerimata
ülekäigurada või niisugust reguleeritavat ülekäigurada, kus foori ei
kasutata ööpäev läbi (joonis 9). Märgise 946 nooled näitavad jalakäija
liikumise suunda (joonis 14).
947. Fooriga ülekäigurada. Tähistab reguleeritavat
ülekäigurada (joonis 9).
948. Ristumine jalgrattateega. Tähistab jalgrattateed
sõiduteega ristumise kohas (joonis 8).
949. Parkimisala. Tähistab parkimisala piiri.
95. Suunanool. Näitab sõidusuunda (-suundi) sõidurajalt
(joonised 8 ja 9). Äärmiselt vasakpoolselt rajalt vasakpööret osutav
nool lubab ka tagasi pöörata. Ristkülikuga nool 957 kantakse
teekattele enne ristumist teega, mille lähimale sõiduteele ei tohi
pöörata (joonis 8). Kõrvalepööret osutavad kahe noolega märgised 958
(joonis 8) ja 959 viitavad kahele järjestikulisele pöördekohale.
96. Kaarnool. Osutab lõppevat sõidurada või lõppevat
kiirendusrada (joonis 10) või möödasõiduvõimalusega teelõigu lõppemist
(joonis 7) ja näitab ümberreastumise või pärisuunavööndisse naasmise
suunda.
972. Tee number. E-täht (Euroopa) osutab rahvusvahelist teed
(joonis 10).
973. Ühissõidukirada. Tähistab liiklusmärgiga 525
osutatud ühissõidukirada (joonis 8) või ühissõiduki peatuskoha
teelaiendit.
974. Jalgtee. Tähistab liiklusmärgiga 432–434 osutatud jalgteed
(joonis 13).
975. Jalgrattatee. Tähistab liiklusmärgiga 431, 433 või 434
osutatud jalgrattateed (joonised 8 ja 13).
976. Puudega inimese sõiduki parkimiskoht. Tähistab
käesoleva määruse lisa 5 kohase parkimiskaardiga sõiduki parkimiskohta
või -ala (joonis 15).
[RT I 2005, 41, 336 – jõust.
24.07.2005]
977. Künnis. Tähistab vähendatud kiiruse hoidmiseks
rajatud künnise algust sõiduteel (joonis 16).
Teekattele võidakse kanda ka muid (nt liiklusmärgi) kujutisi ja
kirjeid, mis aitavad liikluses orienteeruda, kuid ei kehtesta
lisapiiranguid.
2. PÜSTMÄRGISED
Püstmärgised on vahelduvad valged ja mustad vöödid. Teele pandavatele
tõketele võib kanda ka liiklusmärgi 684 värvides märgiseid
(puna-valged püstvöödid).
981–983. Teerajatise külgäär. Tähistab
teerajatise püsttarindi liiklusohtlikku osa, näiteks silla või
viadukti sammast, rinnatiseotsa jms (joonis 17).
Märgise kaldvöödid langevad sõidutee poole.
984, 985. Tähispost. Tähistab tee või eraldusriba äärt
tähistavat posti (joonis 18).
Märgise kaldvööt langeb sõidutee poole. Märgise juures kasutatakse
valgeid ja ohtlikus kohas kollaseid helkureid: sõidusuunast paremal
ristkülikukujulist, vasakul – kahte ringikujulist. Talutee või teega
külgneva ala tee helkurid võivad olla sinised ja ristkülikukujulised.
991. Sildeava alläär. Tähistab tunneli, silla,
viadukti jms rajatise sildetarindi alläärt (joonis 17).
Märgis asub iga sõiduraja kohal.
992. Äärekivi. Tähistab äärekive teepinnast kõrgema
ohutussaare, ooteplatvormi ja kitseneva või väikese kõverusraadiusega
sõiduteelõigu juures (joonis 19).
993. Ümarpost. Tähistab eraldusriba või äärekiviga
ohutussaare alguses olevat posti (joonis 19).
994. Ohtliku teelõigu põrkepiire. Tähistab
põrkepiiret selle alguses, teede eritasandilises ristumiskohas, järsul
langul, tee kitsenemisel, väikese kõverusraadiusega teelõigul,
järsakul jms ohtlikul teelõigul (joonis 20).
Märgise juures, eraldi postidel kasutatakse kollaseid helkureid:
sõidusuunast paremal ristkülikukujulist, vasakul – kahte ringikujulist.
995. Põrkepiire. Tähistab põrkepiiret, mida on vaja
märgistada, välja arvatud kohad, kus on ette nähtud kasutada
märgist 994 (joonis 20).
Märgise juures, eraldi postidel kasutatakse valgeid helkureid:
sõidusuunast paremal ristkülikukujulist, vasakul – kahte ringikujulist.
* Tähise esimene number (9) näitab teemärgist, teine märgiserühma,
kolmas koos järgneva tähega või ilma - rühmasisest järjekorda.
Kui
rõik märgised on ühe ja sama nimega või mainitakse nende ühist
tunnust, jäetakse kolmas number ära.
Joonis 2. 911 ühekordne pidevjoon, 914 pidev-
ja katkendjoone ühend, 922 pikkade kriipsudega katkendjoon
Joonis 3. 923 võrdsete kriipsude ja vahedega katkendjoon, 941 stoppjoon,
942 stoppjoone eeltähis
Joonis 4. 943 teeandekoht, 944 teeandekoha eeltähis
Joonis 5. 911 ühekordne pidevjoon, 913
kahekordne pidevjoon, 914 pidev- ja katkendjoone ühend, 921 lühikeste
kriipsudega katkendjoon
Joonis 6. 925 kahekordne katkendjoon
Joonis 7. 914 pidev- ja katkendjoone ühend, 921 lühikeste
kriipsudega katkendjoon, 922 pikkade kriipsudega katkendjoon, 923 võrdsete
kriipsude ja vahedega katkendjoon, 96 kaarnool
Joonis 8. 912 lai pidevjoon, 913 kahekordne
pidevjoon, 921 lühikeste kriipsudega katkendjoon, 924 lai
katkendjoon, 943 teeandekoht, 948 ristumine
jalgrattateega, 95 suunanool, 973 ühissõidukirada, 975 jalgrattatee
Joonis 9. 913 kahekordne pidevjoon, 916, 917 eraldussaar,
923 võrdsete kriipsude ja vahedega katkendjoon, 945 vöötrada,
947 fooriga ülekäigurada, 95 suunanool
Joonis 10. 912 lai pidevjoon, 916, 917
eraldussaar, 924 lai katkendjoon, 962
kaarnool, 972 teenumber
Joonis 11. 911 ühekordne pidevjoon, 915
eraldussaar
Joonis 12. 931 peatumise keelujoon, 932 parkimise
keelujoon, 933 ühissõidukipeatus
Joonis 13. 911 ühekordne pidevjoon, 974
jalgtee, 975 jalgrattatee
Joonis 14. 911 ühekordne pidevjoon, 922
pikkade kriipsudega katkendjoon, 946 vöötrada
Joonis 15. 911 ühekordne pidevjoon, 914
pidev- ja katkendjoone ühend, 976 puudega inimese sõiduki
parkimiskoht
[RT I 2005, 41, 336 –
jõust. 24.07.2005]
Joonis 16. 977 künnis
Joonis 17. 981, 982, 983 teerajatise külgäär, 991 sildeava
alläär
Joonis 18. 984, 985 tähispost
Joonis 19. 992 äärekivi, 993 ümarpost
Joonis 20. 994 ohtliku teelõigu põrkepiire, 995 põrkepiire
|
Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 2001. a määruse nr 48
«Liikluseeskiri»
lisa 4
|
TUNNUSMÄRGID
Aeglane sõiduk . Tunnusmärk on 350–365 mm küljepikkusega
punane fluorestseeriv võrdkülgne kolmnurk. Kolmnurka ümbritseb 45–48
mm laiune punane helkiv ääris.
Algaja juht . Tunnusmärk on 150–200 mm küljepikkusega valge
ruut, milles on allasuunatud varrega rohelise vahtralehe kujutis.
Ruudul on kitsas roheline ääris.
Autorong . Tunnusmärk on üks kollane ümmargune latern
läbimõõduga vähemalt 70 mm või kolm sõiduki pikiteljega risti olevas
reas asuvat kollast laternat vahedega 150–300 mm.
Puudega inimene . Tunnusmärk on 100 mm küljepikkusega sinine
ruut, milles on ratastooliga inimese valge kujutis.
Kiiruse piirang . Tunnusmärk on 150–200 mm läbimõõduga musta
äärisega kollane ring, milles olev must number näitab lubatud suurimat
kiirust (km/h). Äärise laius on 1/12 läbimõõtu.
Laiveos . Tunnusmärk on ristkülik mõõtmetega 200×1200 (800) mm,
milles on vaheldumisi 45º all 140 mm laiused punased ja valged
kaldvöödid. Eesmistel tunnusmärkidel valge kaldvööt helgib ja punane
fluorestseerib, tagumistel helgib punane.
B-kategooria auto ja kerghaagise tunnusmärgid on sama kujundusega
ristkülikud mõõtmetega 100×600 (400) mm ja vöötide laiusega 70 mm.
Lasterühm . Tunnusmärk on 200–300 mm küljepikkusega musta
äärisega kollane ruut, milles on liiklusmärgi 173a kujutis. Äärise
laius on 1/12 küljepikkust.
Ohtlik veos . Tunnusmärk on musta äärisega oranž ristkülik
laiusega 400 mm ja kõrgusega vähemalt 300 mm. Tunnusmärgil on must
vahevööt ja mustad numbrid. Äärise, vahevöödi ja numbrite laius on
15 mm, numbrite kõrgus 100 mm. Ülemised numbrid kujutavad endast ohu,
alumised – ohtliku aine tunnust. Mitme erineva ohtliku aine veol
võivad vahevööt ja numbrid puududa.
Pikk- või raskeveos . Mootorsõiduki tunnusmärk
on ristkülik mõõtmetega (1130...2300)×140 mm, milles on vaheldumisi
45º all 100 mm laiused punased fluorestseerivad ja kollased helkivad
kaldvöödid. Võidakse kasutada ka kahte või nelja võrdse pikkusega
tunnusmärki, mis kokku on sama pikad kui kirjeldatu .
Haagise ja autorongi tunnusmärk on punase fluorestseeriva
äärisega kollane helkiv ristkülik mõõtmetega (1130–2300) × 200 mm.
Äärise laius on 40 mm. Võidakse kasutada ka kahte või nelja võrdse
pikkusega tunnusmärki, mis kokku on sama pikad kui kirjeldatu.
Riigi tunnusmärk . Tunnusmärk on musta äärisega ellips,
mille teljed on vähemalt 240 mm ja 145 mm pikad (mootorrattal ja tema
haagisel vähemalt 175 mm ja 115 mm). Ellipsi valgel taustal on mustad
tähed EST.
Väljaulatuv veos . Tunnusmärk on vähemalt 400 mm
küljepikkusega ruut, milles on vaheldumisi 45º all punased ja valged
kaldvöödid laiusega 1/8 küljepikkust. Eesmisel tunnusmärgil helgivad
valged vöödid, tagumisel punased.
Õppesõit . Tunnusmärk on 150–200 mm küljepikkusega
musta äärisega kollane võrdkülgne kolmnurk, milles on kujutatud kahe
rõhtsalt asuva kodaraga rooliratast. Äärise laius on 1/12 küljepikkust.
Tunnusmärgid
|
Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 2001. a määruse nr 48
«Liikluseeskiri»
lisa 5
|
LIIKUMISPUUDEGA INIMESE SÕIDUKI PARKIMISKAART
Esikülg
Mõõt 106 x 148 mm, taust helesinine
Tagakülg