Muudetud järgmiste
määrustega (kuupäev/number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
15.07.2004/48 (RTL
2004, 100, 1599) 30.07.2004
«Päästeseaduse»
(RT I 1994, 28, 424; 1998, 39, 598; 2000, 50, 316) paragrahvi 21 lõike 11
alusel määran:
I. ÜLDSÄTTED
§1. Käesolev määrus sätestab maa ja selle juurde kuuluvate
ehitiste (edaspidi objekt), nendel toimuva tegevuse või protsessi
ja seadme töö tuleohutuse üldnõuded.
§2. Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises
tähenduses:
1) evakuatsioon – inimeste sunnitud väljumine
ruumist või ehitisest ohutusse kohta tulekahju või muu õnnetuse või ohu
puhul;
2) evakuatsioonitee – ehitise põranda mis tahes punktist algav
ja välisõhus maapinnal ohutus kohas lõppev, vabalt ja ohutult läbitav
ehitisesisene liikumistee;
3) evakuatsioonipääs – evakuatsioonialast
otse välja viiv uks või ehitise sees- või väljaspool paiknev ruum, mille
kaudu on tulekahju puhul võimalik ohutult evakueeruda maapinnale;
4)
hädaväljapääs – võimalus pääseda ehitisest tulekahju või muu õnnetuse
korral nõuetele mittevastava lisaväljapääsu kaudu maapinnale, sh ka
väljastpoolt antavat abi kasutades;
5) varuväljapääs – üldiselt
evakuatsioonipääsu nõuetele vastav teine lahkumisvõimalus ohustatud
ehitisest või ruumist, mis siiski kogu ulatuses ei vasta
evakuatsiooniteele esitatavatele nõuetele;
6) massiüritus – mis
tahes ruumis või piiratud alal vabas õhus inimeste massilise
kogunemisega seotud üritus, kus üheaegselt viibib üle 50 inimese;
7)
põlevmaterjal – põlevaine või -materjal või nendest valmistatud toode;
8)
territoorium – objekti koosseisu kuuluv hoonestamata maa-ala;
9)
tulekahju – väljaspool spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu
põlemisprotsess, mida iseloomustab kuumuse ja/või suitsu eraldumine ning
millega kaasneb varaline või muu kahju;
10) tuleohtlik protsess
– tegevus või protsess, milles kasutatakse, töödeldakse, valmistatakse
või säilitatakse põlevmaterjali ning kus tuleoht ja tule leviku võimalus
on suure tõenäosusega;
11) tule- ja plahvatusohtlik
protsess – tegevus või protsess, milles peale tuleohu esineb ka
plahvatusoht;
12) tuleohutuskuja – tule leviku tõkestamiseks
kehtestatud minimaalne ehitistevaheline kaugus;
13) tuleohutusmärk –
siseministri kehtestatud nõuetele vastav tule- või plahvatusohu eest
hoiatav, tule- või plahvatusohtlikku tegevust keelav, tulekahju või muu
hädaolukorra puhul inimeste evakueerimist suunav või päästevahendile
viitav märk;
14) tuleohutusnõue – tehniline ja korralduslik
nõue, mille eesmärk on tagada objekti ning sellel toimuva tegevuse või
protsessi ja seadme töö tuleohutus, samuti nõue päästevahendile.
[RTL 2004, 100, 1599 -
jõust. 30.07.2004]
§3. Vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest objektil lasub
selle omanikul või valdajal (edaspidi objekti valdaja).
II. NÕUDED TULEOHUTUSE KORRALDAMISELE
§4. Objekti valdaja kehtestab kooskõlastatult päästeasutuse
poolt objekti üle riiklikku tuleohutusjärelevalvet teostama volitatud
ametnikuga (edaspidi riikliku tuleohutusjärelevalve ametnik)
objekti üldise tuleohutusjuhendi. Üldine tuleohutusjuhend koostatakse
objekti kohta, mille tuleohutusülevaatus viiakse «Päästeseaduse»
paragrahvi 283 lõike 4 alusel kehtestatud korras läbi
vähemalt üks kord aastas.
§5. Üldise tuleohutusjuhendi väljatöötamisel lähtutakse
tuleohutusnõudeid sätestavatest õigusaktidest, iga konkreetse ehitise
ning selles toimuva tegevuse või protsessi ja kasutatava seadmestiku
tule- ja plahvatusohtlikkuse eripärast.
§6. Üldine tuleohutusjuhend, mis määrab kindlaks tuleohutuse
tagamise nõuded objekti kohta tervikuna, sisaldab:
1) objekti
tule- ja plahvatusohtlikkuse üldiseloomustust;
2) nõudeid
territooriumi, tuleohutuskuja, ehitise ja tuletõrje-veevõtukohale
juurdesõidutee korrashoiu kohta;
3) nõudeid tuleohtliku tegevuse
või protsessi teostamise, põlevmaterjali hoidmise ning tehnoloogiliste
seadmete ja ruumide põlevmaterjalist jäätmete puhastamise kohta;
4)
nõudeid mootorsõidukite territooriumile lubamise, seal liiklemise ja
parkimise kohta;
5) suitsetamiskohale esitatavaid nõudeid ja
suitsetamiskohti;
6) nõudeid side-, päästevahendi ning
tuletõrje-veevarustuse süsteemi korrashoiu kohta;
7)
töötajate kohustusi tulekahju tekkimisel, päästemeeskonna
väljakutsumisel, inimeste evakueerimisel, päästevahendi kasutamisel ning
sündmuskohal päästemeeskonna juhiga tehtava koostöö korda;
8)
objekti allüksuste tuleohutuse eest vastutavaid isikuid või nende
määramise korda.
[RTL 2004, 100, 1599 -
jõust. 30.07.2004]
§7. Objektil, mille koosseisus on tule- ja plahvatusohtliku
tegevuse või protsessiga allüksus, võetakse üldise tuleohutusjuhendi
koosseisu eraldi osana allüksuse tuleohutusjuhend.
§8. Objekti plahvatus- ja tuleohtliku tegevuse või
protsessiga allüksuse tuleohutusjuhend sisaldab:
1) tegevuse või
protsessi tule- ja plahvatusohtlikkuse iseloomustust ning tulekahju
korral inimese elule ja tervisele ohtlike mõjurite iseärasusi ja nende
vähendamise meetmeid;
2) nõudeid tule- ja plahvatusohtliku
tegevuse või protsessi ja ruumi kohta;
3) nõudeid põlevmaterjali
hoidmise ja kasutamise ning tehnoloogiliste seadmete ja ruumide
põlevmaterjali jäätmetest puhastamise kohta;
4)
nõudeid tehnoloogilise seadmestiku remondiks ettevalmistamisel ja selle
remondijärgsel käikulaskmisel.
§9. Objekti tuleohutusjuhend kuulub läbivaatamisele ja
vajadusel korrigeerimisele:
1) tegevuse või protsessi reglemendi ja
töötingimuste muutumisel;
2) tulekahju või õnnetuse
toimumisel objektil või allüksuses;
3) juhendi koostamisel
aluseks olnud õigusakti muutumisel;
4) uute päästevahendite
kasutuselevõtmisel.
[RTL 2004, 100, 1599 -
jõust. 30.07.2004]
§10. Tule- ja plahvatusohtliku tegevuse või protsessidega
objektil soovitatakse:
1) määrata allüksuses tuleohutuse eest
vastutav isik, kelle ametikohustustes kindlaks määrata tema ülesanded
tuleohutuse tagamise alal;
2) moodustada perioodiliselt
tuleohutusnõuete ja -juhendite täitmist kontrolliv tuleohutuskomisjon;
3)
moodustada tulekustutus- ja päästeformeering.
§11. Objekti valdaja, lisaks käesoleva määruse
paragrahvile 4:
1) korraldab töötajate tuleohutusalase õppe
(lisa 1), milleks määrab tuleohutusalase juhendamise ja täiendusõppe
läbiviimise korra ja perioodilisuse ning töötajad, kes kuuluvad
õpetamisele tuleohutusalase täiendusõppe programmi alusel;
2)
töötab välja ja rakendab tulekahju ennetamist, tule leviku tõkestamist,
inimeste ohutut evakueerimist ja tulekahju kustutamist tagavad meetmed;
3)
koostab tegevusplaani inimeste evakueerimiseks ja keskkonna kaitsmiseks
tulekahju, samuti muu õnnetuse (edaspidi õnnetus)
korral (lisad 3, 4 ja 5) ning korraldab vähemalt üks kord aastas
töötajatele ja õpilastele treeninguid tegevusplaani omandamiseks ja
tegevusvalmiduse tagamiseks ohuolukorras;
4) tagab objektil
õigusaktidega ettenähtud päästevahendite soetamise ja paigaldamise ning
objektil olevate päästevahendite kontrollimise ja hooldamise vastavalt
õigusakti, nende tehnilise dokumentatsiooni või valdaja esitatud
nõuetele ning nende vahendite töökorras oleku, sihtotstarbelise ja
ettenähtud korras kasutamise;
5) korraldab objektil muude
tuleohutusnõudeid sätestavate õigusaktide ja riikliku
tuleohutusjärelevalve ettekirjutuste täitmist.
[RTL 2004, 100, 1599 -
jõust. 30.07.2004]
§12. Füüsiline isik peab tuleohutuse tagamiseks:
1)
järgima objektil kehtestatud tuleohutusnõudeid;
2) tundma
kasutatava, töödeldava, valmistatava ja säilitatava aine ja materjali
tule- ja plahvatusohtlikke omadusi ning tuleohutusnõudeid nendega
töötamisel;
3) kasutama tule- ja plahvatusohtlikus
tegevuses või protsessis töökorras töövahendit, aparaati, seadmestikku
jms, täitma selle kasutamisjuhendit ja tuleohutuse eest vastutava isiku
juhiseid;
4) rakendama lahtise tule kasutamisel ja suitsetamisel
tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoiduma muust tegevusest,
mis võib põhjustada tulekahju või plahvatuse;
5)
hoidma tuletikke ja muud süütevahendit alaealisele kättesaamatus kohas,
vältima alaealise viibimist käitatud tule- või plahvatusohtliku seadme,
põlevmaterjali kasutamise või muu tegevuse (elektriseade, küdev kolle,
lõke, illumineeritud jõulukuusk jms) juures ilma täiskasvanu
järelevalveta;
6) teadma oma kohustusi tulekahju või õnnetuse
korral, oskama kasutada objektil olevat side-, päästevahendit;
7)
tulekahju või muu õnnetuse avastamisel viivitamatult teatama sellest
päästeasutuse häirekeskusele (edaspidi häirekeskus)
ja objekti administratsioonile.
[RTL 2004, 100, 1599 -
jõust. 30.07.2004]
§13. Iga füüsiline ja juriidiline isik peab pürotehniliste
toodete sisse- ja väljaveol, katsetamisel, hoidmisel ja turustamisel
ning signaliseerimisel, ilutulestiku korraldamisel või mõnel muul
otstarbel kasutamisel või hävitamisel järgima majandusministri
4. detsembri 1998. a määrusega nr 46 «Pürotehniliste toodete käitlemise
eeskirja kinnitamine» (RTL 1998, 370/371, 1591) kehtestatud
tuleohutusnõudeid.
III. NÕUDED TERRITOORIUMI, EHITISE JA NEIS PAIKNEVA SEADMESTIKU, TEHTAVA
TÖÖ JA LÄBIVIIDAVA ÜRITUSE KOHTA
Territoorium
§14. Territooriumi sõidutee, juurdepääs ehitisele ja
ladustatud materjalile ning tuletõrje-veevõtukohale hoitakse vaba ning
aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras.
§15. Objekti territoorium hoitakse alaliselt puhas
põlevmaterjali jäätmetest.
Territooriumi puhastamise sageduse kehtestab objekti valdaja.
Põlevmaterjali jäätmeid kogutakse ja hoitakse selleks määratud kohas või
taaras. Põlevmaterjali taaras hoidmisel selle kaas või kork suletakse.
Jäätmete hoiukoht paikneb põlevmaterjalist või süttiva pinnakihiga
ehitisest või mis tahes tulepüsivusega ehitise välisseinas olevast
ukse-, akna- või muust avast vähemalt 2 m kaugusel.
§16. Tee või läbisõidukoha sulgemisel remondiks või muuks
otstarbeks, kui see takistab päästetehnika läbisõitu, rajatakse
viivitamatult muu läbipääs suletavasse lõiku või seatakse üles
ümbersõiduvõimalust näitav viit. Linna või muu tiheasustusega kohas
tänava läbisõiduks sulgemisel rohkem kui üheks ööpäevaks informeerib
tänava sulgemisloa saanud isik sellest viivitamatult häirekeskust.
[RTL 2004, 100, 1599 -
jõust. 30.07.2004]
§17. Põlevmaterjal territooriumil paigutatakse vastavalt
ohtlike ainete hoidmise ühtesobivusele (lisa 2).
§18. Objekti territooriumil põlevmaterjali lahtisel
hoidmisel see virnastatakse või paigutatakse riiulile ning põlevmaterjal
grupeeritakse nende kustutamiseks ettenähtud tuldkustutavate ainete
järgi. Põlevmaterjal laoplatsil paigutatakse vastavalt riikliku
tuleohutusjärelevalve ametnikuga kooskõlastatud ja objekti valdaja poolt
kinnitatud territooriumi kasutamise plaanile. Laoplatsi kasutamisel
järgitakse käesoleva määruse paragrahvi 27 nõudeid.
§19. Territooriumi osa, kus on võimalik põlevgaasi, -auru
või -tolmu kogunemine, tähistatakse tuleohutusmärgiga.
§20. Suitsetada tule- või plahvatusohtliku protsessiga
territooriumi osal on lubatud ainult selleks eraldatud, sisustatud ja
tähistatud kohas.
§21. Põlevmaterjali hoitakse ehitisest mitte lähemal kui 4 m
ja koresööta mitte lähemal kui 15 m. Sõiduk pargitakse selleks määratud
kohas või vähemalt 4 m kaugusel ehitisest.
§22. Pimedal ajal linnas või muus tiheasustusega paigas
paikneva hoone number ja tuletõrjehüdrandi tähis valgustatakse.
§23. Linnast või muu tiheasustusega paigast eemal paikneva
objekti (suvila- ja aiandusühistu, töö-, spordi- või puhkelaager vms)
territooriumil paigaldatakse:
1) sissesõidu juurde territooriumi
skemaatiline plaan, millel on teede ja tuletõrje-veevõtukohtade tähistus;
2)
nähtavale kohale teatis lähima üldkasutatava hädaabitelefoni asukoha
ning häirekeskuse telefoninumbriga.
§24. Territooriumil ei tohi:
1) ladustada ehitiste
vahelisse tuleohutuskuja alasse mis tahes põlevmaterjali, põlevpakendis
seadet või -taarat ning parkida mootorsõidukit või muud tehnikat;
2)
rajada ehitist ilma kehtestatud korras heakskiidetud ehitusprojektita;
3)
sõita sädemepüüdjata mootorsõidukiga põlevvedeliku või -gaasi või muu
kergestisüttiva materjali kasutamis- ja hoiukohta või -ruumi;
4)
teostada tule- ja plahvatusohtlikku protsessi väljaspool selleks
otstarbeks seadistatud kohta;
5) remontida põlevvedeliku või -gaasiga
täidetud torustikku või seadet;
6) ladustada põlevmaterjali
vahetult isoleerimata juhtmetega elektriõhuliini alla või lähemale kui
2 m objekti territooriumi välispiirist;
7) valada
põlevvedelikku ja oksüdeerijat maha või kanalisatsioonivõrku;
8)
tankida mootorsõidukit vahetult selle hoiukohas;
9) põletada
kulu, välja arvatud keskkonnaministri 15. juuni 1998. a määruses nr 46
«Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuete kinnitamine»
(RTL 1998, 216/217, 854) kehtestatud juhtudel ja korras.
Ehitis
§25. Põlevmaterjal ehitises paigutatakse vastavalt ohtlike
ainete hoidmise ühtesobivusele (lisa 2).
§26. Mis tahes aine, materjal või nendest valmistatud toode
(edaspidi materjal) laoruumis paigutatakse riiulile või
virnastatakse ning grupeeritakse nende kustutamiseks ettenähtud
tuldkustutavate ainete järgi.
§27. Materjali laohoones või -ruumis on keelatud:
1)
hoida põlevvedelikku ja -gaasi, mille taaral on lekkimise tunnused;
2)
jätta pärast töö lõppu laoruumi materjaliga koormatud mootorsõidukit,
sisepõlemismootoriga laadurit, vedurit või akulaadurit;
3)
kasutada väljaspool tööaega laoruumi kütmiseks elektrikütteseadet, mis
ei ole ette nähtud järelevalveta kasutamiseks;
4)
põlevvedeliku ja -gaasi hoidmisel kasutada nende töötlemiseks löögi
korral sädet tekitavat tööriista;
5) teha töid, mis
pole seotud materjali hoidmisega;
6) hoida isesüttimisele kalduvaid
aineid ilma nende temperatuuri regulaarselt kontrollimata ja kontrolli
tulemusi registreerimata;
7) võtta hoiule ainet, milles on ilmsed
isesüttimise kolded;
8) hoida ühes ruumis või lao sektsioonis
põlevgaasi koos hapnikuga;
9) lasta hapnikuballoonile sattuda
õli või rasva ja selle armatuuril kokku puutuda õlise materjaliga;
10)
kinni hoida põlevgaasi ballooni teisaldamisel selle ventiilist.
§28. Ehitises pannakse nähtavale kohale üles:
1)
teatis häirekeskuse telefoninumbriga ning hädaabitelefoni asukohta
tähistav tuleohutusmärk;
2) tule- ja plahvatusohtliku
tegevuse või protsessiga ruumi kohta kehtiv tuleohutusjuhend ja
tuleohutusmärk ruumi ukse välisküljel.
§29. Vaip või muu põrandakate peab evakuatsiooniteel ja
inimeste massilise kogunemisega seotud ruumis vastama
süttivustundlikkuse ja tuleleviku suhtes ehitiste projekteerimise ja
ehitamise nõuetele ja olema põrandale kinnitatud selliselt, et see ei
tekitaks takistust inimeste evakueerimisel. Põrandakate
evakuatsiooniteel ei tohi süttida väikese kalorsusega süüteallika (põlev
tuletikk, kustutamata sigaret vms) toimel.
§30. Inimeste massilise kogunemisega seotud ehitises
tähistatakse mis tahes evakuatsiooni-, häda- või varuväljapääs (edaspidi evakuatsioonipääs)
ning evakuatsioonitee vastava tuleohutusmärgiga.
§31. Tulekahju tekkimisel suunatakse lift ja tõstuk (peale
erilifti) viivitamatult alumisele korrusele ja lülitatakse välja.
§32. Tulemüürist või muust tuletõkketarindist mis tahes
kommunikatsiooni läbiviigukoht täidetakse kogu tarindi paksuses
mittepõleva materjaliga, mis ei vähenda tarindi tulepüsivusaega.
§33. Põrandale või muule tarindile sattunud põlevvedelik või
muu kergestisüttiv aine koristatakse viivitamatult.
§34. Kelder ja pööning hoitakse korras ja puhas
põlevmaterjali jäätmetest, nende uksed lukustatakse ning aknad
klaasitakse ja suletakse.
§35. Kasutusel mitteolevate ehitiste välisseintes olevad
ukse-, akna- ja muud avad suletakse või tõkestatakse muul viisil neisse
sissepääs kõrvalistele isikutele.
§36. Tootmis- ja laohoones märgitakse läbikäigu piir ja
materjali põrandale ladustamise koht hästinähtava piirjoonega. Läbikäigu
laius neis hoonetes peab olema vähemalt 0,9 m ja väljapääsuni viiva
läbikäigu laius vähemalt ukse või värava laiune.
§37. Põlevmaterjali hoitakse tootmisruumis koguses, mis ei
ületa ühe töövahetuse või ööpäeva vajadust.
§38. Ehitises on keelatud:
1) muuta ehitise või ruumi
kasutusotstarvet, seda rekonstrueerida, ümber planeerida, kapitaalselt
remontida või tehniliselt ümber seadistada ilma kehtestatud korras
heakskiidetud ehitusprojektita;
2) tõkestada evakuatsiooniteed või
-pääsu seadme, pakendi, taara, eseme, mööbli või muu sisustusega;
3)
hoida tuletõkkeust pidevalt avatuna või seda avatud seisundis fikseerida;
4)
sulgeda jäigalt evakuatsioonipääsu või kasutada sellel raskesti avatavat
sulgurit. Lukustatud uks evakuatsiooniteel peab olema seestpoolt võtmeta
avatav;
5) paigaldada evakuatsiooniteele pöördristi, lükand- või
pöördust või muud inimeste evakueerimist takistavaid seadeldisi või
katta evakuatsioonitee seina lauspeegliga, kui see ei ole ette nähtud
ehitusprojektiga;
6) avamatult trellitada hädaväljapääsuks ettenähtud
akent või muud ava;
7) kasutada evakuatsiooniteel põlevat
viimistlusmaterjali (välja arvatud põlevmaterjalist või süttimise eest
kaitsmata tarinditega ehitis), samuti mürgist põlemisjääki eraldavat
pinnakihti, vaipa või muud katet;
8) klaasida suitsuvaba
trepikoja õhutsooni;
9) ladustada põlevvedelikku ja -gaasi
ehitise ehitusprojektiga selleks mitte ettenähtud ruumis või muus kohas;
10)
hoida ja kasutada ehitise keldris või pööningul põlevvedelikku või
-gaasi või muud plahvatusvõimelist põlevmaterjali, kui nende hoidmine
või kasutamine loetletud kohtades ei ole ehitusprojektiga ette nähtud;
11)
hoida ventilatsioonikambris selle teenindamiseks mitteettenähtud seadet
või materjali;
12) ummistada juurdepääsu elektrilahutusseadmele,
päästevahendile ning tuletõrje-veevõtukohale või -hüdrandile, või muul
viisil takistada nende kasutamist tulekahju või õnnetuse korral.
[RTL 2004, 100, 1599 -
jõust. 30.07.2004]
Seadmestik
§39. Tehnoloogilise ja muu seadmestiku kasutamine ning
tehnohooldus peab tuleohutuse tagamise seisukohalt vastama selle
valmistaja tehnilise dokumentatsiooni ja tehnoloogilise reglemendi
nõuetele. Seadmestiku tehnohooldus viiakse läbi valdaja kehtestatud
tähtaegadel, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas.
§40. Tehnoloogilises protsessis kasutatava, töödeldava,
valmistatava või säilitatava materjali kohta peab objekti valdajal olema
selle tule- või plahvatusohtlikkust iseloomustav teave (sertifikaat,
ohukaart vms), selle taaral ja pakendil vastav markeering ning hoiukoht
(sektsioon) tähistatud vastava tuleohutusmärgiga.
§41. Tule- või plahvatusohtliku toote valmistaja varustab
toote eestikeelse kasutusjuhendiga, mis sisaldab tuleohutusnõudeid selle
kasutamisel ja muud teavet toote tule- ja plahvatusohtlike omaduste
kohta, samuti kannab rahvusvaheliselt kasutatavat tingmärki.
§42. Ventilatsioonikambrit, -filtrit ja -õhukanalit
puhastatakse süttivast tolmust ja neisse ladestunud põlevmaterjali
jäägist objekti valdaja poolt kehtestatud tähtaegadel, kuid mitte
harvemini kui üks kord aastas.
§43. Seadmestiku kasutamisel töötavat tehnoloogilist või
muud seadet või mehhanismi järelevalveta ei jäeta, välja arvatud
automaatjuhtimisel töötav seadmestik. Rikkis tule- või
avariikaitsesüsteemiga või muu rikkega seadmestikku ei kasutata.
Tööd
§44. Määrdunud detaili pesemine ja rasvaärastamine toimub
üldjuhul mittepõleva pesemisvahendiga. Põlevvedelikuga tohib detaili
pesta või rasva ärastada selleks seadistatud ruumis või kohandatud
töökohas.
§45. Põlevvedelikku hoitakse tihedalt suletud taaras ja
selleks ettenähtud kohas. Põlevvedelikku villitakse, segatakse ja
vedeldatakse selleks määratud ruumis või väljaspool ehitist paikneval
platsil.
§46. Küünalt kasutatakse ruumi valgustamiseks, kui see on
asetatud püsivasse mittepõlevast materjalist küünlaalusesse. Põlevat
küünalt järelevalveta ei jäeta.
§47. Töö või muu tegevuse lõpetamisel vaatab füüsiline isik
oma asukoharuumi tuleohutuse seisukohast üle ja võtab vajadusel meetmed
tulekahju põhjustada võivate tuleohutusnõuete rikkumiste kõrvaldamiseks
või informeerib neist viivitamatult objekti valdajat.
§48. Töö tegemisel ei tohi:
1) kasutada lahtist
tuld (välja arvatud tuletöö), suitsetada väljaspool selleks ettenähtud
ja sisustatud kohta ning tuleohutusmeetmeid võtmata sulatada külmunud
veetorustikku lahtise tulega;
2) kasutada põlevvedelikku ruumi
koristamisel ning riietus- või muu eseme pesemisel või puhastamisel;
3)
avada põlevaine pakendit või taarat ning villida või pakendada
põlevainet selle hoiuruumis.
Massiüritus
§49. Enne massiürituse korraldamist kontrollib objekti
valdaja või ürituse tuleohutuse eest vastutav isik üritusega seotud
ruumi või muu paiga üldist tuleohutusseisundit, evakuatsioonitee ja
-pääsu kasutamisvalmidust, veendub ettenähtud päästevahendi olemasolus
ja töökorras olekus. Avastatud tuleohutusnõuete rikkumised kõrvaldatakse
enne massiürituse algust.
[RTL 2004, 100, 1599 -
jõust. 30.07.2004]
§50. Massiürituse ruumis ühendatakse istmed ridades omavahel
ja kinnitatakse põranda külge. Kuni 200 istekohaga ruumis tohib istmed
jätta põranda külge kinnitamata.
§51. Massiüritust korraldatakse ainult ehitiste
projekteerimise ja ehitamise nõuetes ettenähtud arvu evakuatsiooniteede
ja -pääsudega ehitises.
§52. Lasteürituse ajal viibib laste juures õpetaja,
kasvataja või muu täiskasvanu, keda on juhendatud tuleohutusnõuetes ja
tegutsemises tulekahju korral.
§53. Tulepüsivuse suhtes normeerimata tarinditega ehitises
kasutatakse massiürituseks ainult esimese korruse ruumi.
§54. Jõulukuusk ruumis asetatakse kindlale alusele ja
paigutatakse nii, et see ei takistaks ruumist väljapääsu.
§55. Elamus, suvilas, aiamajas, palvelas ja kirikus asuval
jõulukuusel tohib kasutada küünlaid. Küünal kinnitatakse kuuse külge
nii, et oleks välditud kuuse ja põlevmaterjalist esemete süttimine.
§56. Ehitises toimuva massiürituse ajal ei tohi:
1)
vähendada vaatesaalis ridadevahelise läbikäigu laiust, paigutada
läbikäiguteele lisaistet või ületada ehitise ehitusprojektiga ettenähtud
kohalviibijate arvu;
2) ehitises teha tuletööd.
IV. NÕUDED ELEKTRI- JA KÜTTESEADMETE KASUTAMISELE
§57. Objektil tohib kasutada standardset elektriseadet,
mille paigaldamisel, kasutamisel ja hooldamisel tuleb juhinduda tootja
kasutusjuhendist ning selle paigaldamist, kasutamist ja hooldamist
käsitlevast õigusaktist.
§58. Töö lõpetamisel lahutatakse elektriseade vooluvõrgust,
välja arvatud tehnoloogilise juhendi või objektil kehtestatud korra
järgi ööpäevaringselt töötav elektriseade.
§59. Elektriseadme kasutamisel ei tohi:
1) paigaldada
ajutist elektrijuhistikku (välja arvatud ehitus-, remondi- või ajutise
töökoha toitejuht);
2) kasutada vigastatud või riknenud
isolatsiooni või muu tulekahju või plahvatust põhjustada võiva defektiga
elektritarvitit või -juhistikku;
3) kasutada kalibreerimata või
elektrijuhistiku lubatavale voolutugevusele mittevastava sulavelemendiga
kaitset;
4) kasutada töökeskkonna tingimustele mittevastavat
elektritarvitit ja -juhistikku;
5) hoida elektrijaotlas või
elektrijaotuspunktis, selle peal, all või vastu mis tahes põlevmaterjali
või -eset;
6) kasutada mittestandardset elektriküttetarvitit või
-valgustit;
7) jätta järelevalveta pidevaks tööks mitteettenähtud
elektriseadet.
§60. Paikne kütteseade peab vastama ehitise või kütteseadme
ehitusprojektile.
§61. Roo- või muu kergestisüttiva katusekattega ehitise
suitsukorsten varustatakse sädemepüüdjaga. Võrksädemepüüdja kasutamisel
ei tohi metallvõrgu ava külje pikkus olla üle 5 mm. Sädemepüüdja
konstruktsioon peab võimaldama korstnalõõride takistamatut puhastamist.
§62. Kuni kahekorruselise põlevmaterjalist katusekattega
elamu juures peab olema katuseni ulatuv najatusredel ja kütteseadmega
elamu katusel ka selle harjani ulatuv redel.
§63. Põlevmaterjalist põrandakattega ruumis kaitstakse
küttekolde ees olev põrand süttimise eest tihedalt põranda ja
küttekoldega liituva metall-lehega või asendatakse põlevmaterjalist
põrandakate mittepõlevaga. Uksega küttekolde ees peab kaitstava ala
ulatus olema vähemalt 400 mm selle ette ja vähemalt 100 mm koldeava
külgedele. Lahtise küttekolde puhul peab kaitstud ala ulatuma vähemalt
150 mm koldeava külgedele ja 750 mm selle ette kolde esiservast
mõõdetuna.
§64. Kütust hoitakse selleks ettenähtud ruumis või
väljaspool ehitist vähemalt 4 m kaugusel asuval platsil.
§65. Ahju, pliidi või kamina kütmine ruumis lõpetatakse
vähemalt kaks tundi enne töö lõppu või magamaminekut.
§66. Kütteseadme kasutamisel ei tohi:
1) paigaldada
suitsulõõri ventilatsiooniresti või kasutada ventilatsioonilõõri suitsu
juhtimiseks;
2) kinnitada kütteseadme suitsukorstna külge raadio- või
televisiooniantenni või muud samalaadset seadet, kui see ei ole ehitise
või kütteseadme ehitusprojektiga ette nähtud;
3) kütta
pragunenud seina, mittekorras koldeukse või muu tulekahju põhjustada
võiva defektiga kütteseadet;
4) süüdata kütteseadme koldes
tuld põlevvedeliku abil;
5) kütta katelt, ahju või pliiti
koldeust sulgemata;
6) kütta kivisöe, koksi, põlevkivi, gaasi või
sünteetilise materjaliga küttekollet, mis pole vastava kütuseliigi jaoks
ette nähtud või kohandatud;
7) paigutada kütust,
põlevmaterjali või -eset kütteseadme välispinnale lähemale kui 0,5 m ja
selle koldeava ette lähemale kui 1,25 m koldeava esiservast;
8)
kuivatada küttepuid, riietus- või muud põlevat eset kütteseadmel;
9)
jätta küdevat küttekollet järelevalveta, välja arvatud
automaatjuhtimisega kütteseade;
10) paigutada kustutamata sütt
või tuhka põlevmaterjali jäätmete hoiukohta või põlevmaterjalist
taarasse.
V. NÕUDED TULETÕRJE-VEEVÕRGULE
§67. Tuletõrje-veevõrgu veeandmisvõime tõhusust
kontrollitakse vähemalt üks kord aastas.
§68. Mitteköetava ehitise tuletõrje-veevõrk tühjendatakse
külmaks aastaajaks veest või soojustatakse. Tuletõrjeveekraani juurde
paigaldatakse siibri asukohta ja avamiskorda ning pumba käivituskorda
käsitlev selgitus.
§69. Tuletõrje-pumbaruumis pannakse välja objekti
tuletõrje-veevarustuse üldskeem ja kasutusjuhend. Iga siibri ja
tuletõrjepumba juurde paigutatakse nende otstarbe selgitus.
§70. Tuletõrje-veehoidla kasutamisel tuleb:
1)
jälgida vee tasapinda veehoidlas ning lekke korral võtta meetmed selle
kõrvaldamiseks ja veehoidla veega täitmiseks;
2) taastada
36 tunni jooksul pärast tulekahju kustutamist või tulekustutusõppust
projektiga ettenähtud veevaru veehoidlas;
3) keelata
tuletõrje-veehoidlas oleva vee kasutamine muuks otstarbeks, välja
arvatud tulekahju kustutamine või tulekustutusõppuse läbiviimine;
4)
tagada veehoidla aastaringse kasutamise võimalus.
§71. Tuletõrje-veehoidla või looduslikul veekogul
tulekustutusvee võtmiseks kohandatud veevõtukoht tähistatakse eraldi
tulbal kuni 2 m kõrgusele kinnitatud sildiga, mille kaugus vahetust
veevõtukohast on kuni 2 m.
§72. Käesoleva määruse paragrahvis 71 nimetatud silt peab
olema ristkülikukujuline, minimaalmõõtmetega 200 × 600 mm ning sellel
peab olema kirje «Tuletõrje-veevõtukoht» ja tehisveehoidla puhul ka
veevaru kogus kuupmeetrites. Sildi taust peab olema punast ning vähemalt
10 mm laiune sildi ääris ja sildil olev kirje valget värvi.
VI. NÕUDED TULEKAHJU KORRAL TEGUTSEMISELE
§73. Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja
nende kiire evakueerimine või päästmine ohustatud alast.
§74. Tulekahju avastanud isik on kohustatud:
1) teatama
viivitamatult häirekeskusele, kus tulekahju on puhkenud ja mis põleb
ning nimetama oma perekonnanime ja teate andmiseks kasutatava
telefoninumbri ning vastama valvetöötaja esitatud küsimustele;
2)
hoiatama ohtu sattunud inimesi;
3) sulgema uksed ja aknad ning välja
lülitama ventilatsiooni, tõkestamaks tule levikut;
4)
võimaluse piires asuma tuld kustutama.
§75. Päästemeeskonna sündmuskohale saabumisel informeerib
tulekahju avastanud isik või objekti valdaja esindaja meeskonna juhti:
1)
tulekahju tekkekohast ja ulatusest;
2) võimalikust ohust inimestele;
3)
muudest tulekahjuga kaasneda võivatest ohtudest (plahvatused, ohtlikud
kemikaalid vms).
[RTL 2004, 100, 1599 -
jõust. 30.07.2004]
VII. RAKENDUSSÄTTED
§-d 76 - 77 [käesolevast tekstist välja jäetud]
|
|
Lisa 1
siseministri
8. septembri 2000. a määruse nr 55 juurde
|
TULEOHUTUSALANE JUHENDAMINE JA TULEOHUTUSALASE
TÄIENDUSÕPPE TÜÜPPROGRAMM
I. ÜLDALUSED
1. Töötaja peab tööandja juures läbima tuleohutusalase õppe, mis
koosneb sissejuhatavast, esmasest ja täiendavast tuleohutusalasest
juhendamisest ning täiendusõppest.
2. Objekti tule- ja plahvatusohtlikkuse ning tuleohutusnõuete ja
-juhendite tundmaõppimiseks ning tulekahju korral tegutsemise korra
õpetamiseks tuleb töötajatele korraldada tuleohutusalane juhendamine.
3. Objekti tule- ja plahvatusohtliku protsessiga allüksuste
töötajatele ja tuletöö tegijatele korraldatakse tuleohutusalane
täiendusõpe.
4. Õpilastele korraldatakse vestlusi ja õppusi õppeasutuses ja
olmes kehtivate tuleohutusnõuete ja tulekustutusvõtete tundmaõppimiseks.
5. Töötajat, kes ei ole objekti valdaja kehtestatud
tuleohutusalast õpet läbinud, ei tohi tööle lubada.
II. TULEOHUTUSALANE JUHENDAMINE
6. Tööle või teenistusse vormistamisel peab töötaja läbima
sissejuhatava tuleohutusalase juhendamise ja seejärel esmase juhendamise
töökohal.
7. Sissejuhatava juhendamise käigus peavad juhendatavad tutvuma:
1)
objekti üldise tuleohutusjuhendiga;
2) võimalike
tulekahjupõhjustega ning nende vältimise meetmetega;
3)
tegutsemise korraga tulekahju või muu õnnetuse korral (päästemeeskonna
väljakutsumine, inimeste evakueerimine, esmaste tulekustutusvahendite
kasutamine jms).
[RTL 2004, 100, 1599 -
jõust. 30.07.2004]
8. Esmasel juhendamisel töökohal tuleb juhendatavale tutvustada:
1)
objekti ja allüksuse tule- ja plahvatusohtlikkust;
2) objektil
teostatava protsessi iseärasust;
3) tuleohutusnõudeid;
4)
olemasolevaid side-, päästevahendeid ning nende kasutamisvõtteid;
5)
inimestele tulekahjust teavitamise süsteemi ja viisi;
6)
tulekahju või õnnetuse korral tegutsemise korda.
[RTL 2004, 100, 1599 -
jõust. 30.07.2004]
9. Täiendav juhendamine viiakse läbi:
1)
tuleohutusnõuete või -juhendite muutumise või nende süstemaatilise
eiramise korral;
2) protsessis kasutatavate, töödeldavate,
valmistatavate või säilitatavate ainete ja materjalide tule- või
plahvatusohtlikkuse suurenemise korral;
3) tulekahju või õnnetuse
järgselt;
4) töös pikaajalise vaheaja korral.
10. Täiendava juhendamise läbiviimise aja, selle sisu ja mahu
ning juhendamisele kuuluvad isikud määrab objekti valdaja või allüksuse
juht.
III. TULEOHUTUSALANE TÄIENDUSÕPE
11. Tuleohutusalast täiendusõpet korraldatakse eesmärgil
süvendada tule- ja plahvatusohtliku protsessi teostamisega seotud
allüksuste töötajate ja tuletöö tegijate tuleohutusalaseid teadmisi,
õpetada tundma nende tööde ja protsesside tuleohutusnõudeid ning
tulekahju puhkemise või õnnetuse korral tegutsemise korda.
12. Tuleohutusalast täiendusõpet käesoleva programmi järgi tuleb
korraldada 6–10 tunni ulatuses. Tuleohutusalane täiendusõpe tuleb läbi
viia objekti valdaja kinnitatud programmi alusel.
13. Objektil, kus tule- või plahvatusohtliku protsessiga allüksus
puudub, võib moodustada üleobjektilise tuletöö tegijate ja vajadusel ka
muude töötajate grupi tuleohutusalase täiendusõppe läbimiseks.
14. Tuleohutusalase täiendusõppe korraldamisse tuleks kaasata
peale objekti spetsialistide ka päästeala spetsialiste.
[RTL 2004, 100, 1599 -
jõust. 30.07.2004]
15. Tuleohutusalase täiendusõppe korraldamisel on otstarbekas
käsitleda järgmisi teemasid:
Teema 1. Objekti tuleohutusnõuded
Objektil tehtava tule- ja plahvatusohtliku protsessi lühiiseloomustus
ning meetmed tulekahju ennetamiseks. Võimalike tulekahjude, plahvatuste
ja avariide põhjused.
Nõuded tule- ja plahvatusohtliku protsessiga ehitise, ruumi,
evakuatsioonipääsu ja -tee kohta.
Objektil säilitatava aine ja materjali tule- ja plahvatusohtlikkuse
üldhinnang ning meetmed tulekahjude ennetamiseks.
Nõuded objekti territooriumi ja tuletõrje-veevarustuse süsteemi kohta.
Nõuded elektri- ja kütteseadmetele ning ventilatsioonisüsteemile.
Tuleohutusjuhendid ja nende täitmise korraldus.
Teema 2. Tuleohutusnõuded allüksuses ja töökohal
Seadmestiku, materjali ning toote tule- ja plahvatusohtlikkuse
iseloomustus.
Tuleohutusnõuded allüksuses ja töökohal, töötajate kohustused
tuleohutuse tagamisel.
Töötaja tegevus seadmestiku, aparaadi või agregaadi töörežiimi häire
korral.
Teema 3. Päästevahendid
Objektil kasutuses olevad päästevahendid (esmane tulekustutusvahend,
tuleohutusmärk, tuletõrje-veevarustus ning tulekahjusignalisatsiooni-,
automaatne tulekustutus-, suitsutõrje-, turvavalgustus- ja
piksekaitsesüsteem), nende otstarve, hooldamise ja kasutamise kord ning
asukohad.
[RTL 2004, 100, 1599 -
jõust. 30.07.2004]
Teema 4. Tegutsemine tulekahju korral
Objektil tekkida võiva tulekahju arengu iseloomustus ja iseärasused.
Inimeste teavitamine tulekahjust või õnnetusest.
Töötaja tegutsemine objekti allüksuses või selle territooriumil
tulekahju või selle tunnuste avastamisel.
Päästemeeskonna ning lisajõudude vastuvõtmine. Inimeste evakueerimine
ohustatud alalt. Tulekahju kustutamine objektil olevate
päästevahenditega.
[RTL 2004, 100, 1599 -
jõust. 30.07.2004]
Märkus. Ühest tule- või plahvatusohtliku protsessiga
allüksusest teise üleminekul peab töötaja tuleohutusalase täiendusõppe
teemad 2, 3 ja 4 uuesti läbima.
|
|
Lisa 2
siseministri
8. septembri 2000. a määruse nr 55 juurde
|
OHTLIKE AINETE ERALDAMISE TABEL
Ohtliku aine klass
|
2.1
|
2.2
|
3
|
4.1
|
4.2
|
4.3
|
5.1
|
5.2
|
6.1
|
8
|
2.1 põlevgaas
|
–
|
–
|
+
|
+
|
+
|
–
|
+
|
+
|
–
|
+
|
2.2 mittepõlev gaas
|
–
|
–
|
+
|
–
|
+
|
–
|
–
|
+
|
–
|
–
|
3 põlevvedelik
|
+
|
+
|
–
|
–
|
+
|
+
|
+
|
+
|
–
|
–
|
4.1 tahke põlevaine
|
+
|
–
|
–
|
–
|
+
|
–
|
+
|
+
|
–
|
+
|
4.2 isesüttiv tahke aine
|
+
|
+
|
+
|
+
|
–
|
+
|
+
|
+
|
+
|
+
|
4.3 vee toimel põlevaid gaase eraldav tahke aine
|
–
|
–
|
+
|
–
|
+
|
–
|
+
|
+
|
–
|
+
|
5.1 oksüdeeriv aine
|
+
|
–
|
+
|
+
|
+
|
+
|
–
|
+
|
+
|
+
|
5.2 orgaaniline peroksiid
|
+
|
+
|
+
|
+
|
+
|
+
|
+
|
–
|
+
|
+
|
6.1 mürgine aine
|
–
|
–
|
–
|
–
|
+
|
–
|
+
|
+
|
–
|
–
|
8 sööbiv aine
|
+
|
–
|
–
|
+
|
+
|
+
|
+
|
+
|
–
|
–
|
Tingmärgid:
–ei ole vaja eraldada;
+ on vaja eraldada.
Märkus. Ohtlike ainete klassifikatsioon on antud
rahvusvahelise klassifitseerimissüsteemi alusel.
|
|
Lisa 3
siseministri
8. septembri 2000. a määruse nr 55 juurde
|
LASTE, ÕPILASTE JA HAIGETE TULEKAHJU KORRAL EVAKUEERIMISE NÄIDISPLAAN
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
(asutuse, ettevõtte nimetus)
Jrk nr
|
Tegevus
|
Tegutsemise kirjeldus ja järjestus
|
Täitja ametikoht ja perekonnanimi
|
1.
|
Tulekahjust teatamine
|
Tulekahju avastamisel viivitamatult kohale kutsuda päästekomando
|
|
2.
|
Laste, õpilaste ja haigete evakueerimine põlevast ehitisest
|
Tulekahju avastamisel viia või kanda viivitamatult kõik lapsed,
õpilased ja haiged ehitisest välja
|
|
3.
|
Põlevast ehitisest evakueeritud laste, õpilaste ja haigete
võrdlemine nimekirjadega
|
Kõik ehitisest evakueeritud lapsed, õpilased ja haiged üle lugeda
ning kontrollida nende kohalolekut nimekirjade järgi
|
|
4.
|
Evakueeritud laste, õpilaste ja haigete ajutise paigutamise koha
organiseerimine
|
Lapsed, õpilased ja haiged paigutada selleks määratud ehitisse
(näidata aadress)
|
|
5.
|
Tulekahju kustutamine personali poolt kuni päästekomando saabumiseni
|
Tulekahju avastamisest alates korraldada tule kustutamine ja vara
evakueerimine nende töötajate abiga, kes ei ole hõivatud inimeste
evakueerimisega. Tulekahju kustutamiseks kasutada kõiki objektil
olevaid päästevahendeid
|
|
[RTL 2004, 100, 1599 -
jõust. 30.07.2004]
Objekti valdaja volitatud isiku ametinimetus, nimi ja allkiri ning
plaani koostamise kuupäev.
Evakueerimisplaani ja selles olevate kohustustega tutvunud isikute ees-
ja perekonnanimed, allkirjad ja kuupäevad.
Märkused:
1. Käesoleva plaani koosseisu kuuluvad korruste skemaatilised
plaanid koos neile kantud evakuatsiooniteedega. Skemaatilisel plaanil
olevad tingmärgid peavad vastama käesoleva määruse lisas 4 olevale
juhendile.
2. Evakuatsiooniteed ehitise piires ei tohiks omavahel ristuda.
3. Võimaluse korral võib evakueerimiseks kasutada akent või muud
ava.
4. Skemaatiline plaan koos personali kohustuste ja
tegutsemiskirjeldusega on soovitav nähtavasse kohta välja panna.
|
|
Lisa 4
siseministri
8. septembri 2000. a määruse nr 55 juurde
|
EVAKUEERIMISE SKEMAATILISE PLAANI KOOSTAMISE JUHEND
1. Korruse plaanil peavad olema näidatud koridor, trepikoda,
numbrituba, rõdu, lodža, ehitiseväline redel, samuti trepikoja ja
evakuatsiooniteel olevad uksed (joonis 1).
2. Ruum, millele individuaalse evakueerimise plaan on koostatud,
tähistatakse kirjega «Teie asukoht».
3. Põhievakuatsioonitee tähistatakse plaanil pideva joonega,
teised evakuatsiooniteed katkendjoonega. Need jooned peavad olema
rohelist värvi ja kaks korda jämedamad korruse plaani piirjoonest.
4. Korruse põhievakuatsioonitee tuleb näidata välisülekäiguga ja
suitsuvaba trepikoja või vastavalt korruselt esimesele korrusele viiva
trepikoja suunas. Kui kaks trepikoda on suitsu ja tule eest kaitstud
võrdväärselt, siis näidatakse põhievakuatsioonitee lähima trepini.
5. Evakuatsiooniteed tähistav joon tuleb plaanil tõmmata
konkreetsest ruumist (käesoleva juhendi punkt 2) kuni ohutu kohani või
vahetult välja.
6. Korruse plaanil näidatakse Eesti standardile EVS 620-2:1998
«Tuleohutus. Ohutusmärgid» vastava tuleohutusmärgi abil, kus asuvad:
1)
tulekahju teatenupp;
2) hädaabitelefon;
3) tulekustuti ja
tuletõrjevoolik.
7. Plaanil kasutatud tingmärgid ja nende tähendused tuleb anda
plaani all, vajaduse korral ka võõrkeeltes.
Joonis 1. Individuaalse evakueerimise plaani vormistamise näidis.
|
|
Lisa 5
siseministri
8. septembri 2000. a määruse nr 55 juurde
|
NÄIDIS
KÜLASTAJA TULEOHUTUSMEELESPEA
LUGUPEETUD KÜLASTAJA!
Hoiduge toas suitsetamisest, ärge tehke seda voodis lamades. Toast
lahkudes lülitage elektritarbija vooluvõrgust välja.
Tutvuge toa uksel või selle kõrval oleva evakueerimise plaaniga, Teie
toale lähima evakuatsioonipääsu ning päästevahendi asukohaga.
TULEKAHJU AVASTAMISEL TEATAGE viivitamatult juhtunust häirekeskusele
TELEFONIL . . . . . . . . . . ja administratsioonile.
Kui põlemist toas ei ole võimalik endal likvideerida, siis sulgege aken,
väljuge toast, sulgege (lukustamata) uks ja minge lähima väljapääsuni
ning teatage juhtunust administratsioonile.
Kui toast lahkuda ei ole võimalik, sulgege (lukustamata) uks, toppige
uksepilu ja ventilatsiooniava kinni veega niisutatud riidega, avage aken
ning näidake ennast aknast ja kutsuge abi.
Tulekahju ajal on lifti kasutamine keelatud! Liftid lülitatakse välja!
Administratsioon
[RTL 2004, 100, 1599 -
jõust. 30.07.2004]
Kustutatud
Lisatud
Facebook
Twitter