Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi
Teatajas, jõustumise aeg):
10.12.2001 nr 108 (RTL 2001, 135, 1953)
24.12.2001
26.08.2002 nr 53 (RTL 2002, 106, 1575)
01.01.2003
10.10.2002 nr 63 (RTL 2002, 118, 1724)
21.10.2002
10.02.2003 nr 21 (RTL 2003, 23, 335)
20.02.2003
11.07.2003 nr 116 (RTL 2003, 85, 1252)
26.07.2003
5.11.2003 nr 239 (RTL 2003, 115, 1825)
17.11.2003
16.04.2004 nr 82 (RTL 2004, 45, 770)
01.05.2004
14.06.2004 nr 153 (RTL 2004, 82, 1309)
21.06.2004
29.09.2004 nr 184 (RTL 2004, 130, 2018)
08.10.2004
11.01.2005 nr 3 (RTL 2005, 12, 100)
23.01.2005
28.03.2005 nr 40 (RTL 2005, 37, 530)
08.04.2005
23.05.2005 nr 56 (RTL 2005, 58, 826)
05.06.2005
4.10.2005 nr 117 (RTL 2005, 104, 1579)
16.10.2005
25.04.2006 nr 39 (RTL 2006, 39, 671)
12.05.2006
17.10.2006 nr 87 (RTL 2006, 75, 1392)
29.10.2006
22.11.2006 nr 97 (RTL 2006, 84, 1537)
4.12.2006 (osaliselt 1.10.2007)
18.04.2007 nr 28 (RTL 2007, 37, 636)
7.05.2007
Määrus kehtestatakse «Liiklusseaduse¹»
§ 13 lõike 3 ning § 15 lõike 1 alusel ja kooskõlas «Riigivapi
seaduse» § 6 lõike 2 punktiga 1.
[RTL 2003, 85, 1252 – jõust.
26.07.2003]
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrus reguleerib teeliikluses osaleva mootorsõiduki ja selle
haagise (edaspidi koos sõiduk), v.a ratastraktor,
liikurmasin ja nende haagised, tehnoseisundile ja varustusele
esitatavaid nõudeid. Määruses toodud nõuded on aluseks sõiduki, selle
osade ja varustuse ekspertiisi, katsetuse, tüübikinnituse ja toodangu
järelevalve teostamisel ning sõiduki tehnoseisundi ja varustuse
kontrollimisel.
(2) Määrus on kohustuslik kõigile Eesti territooriumil teeliikluses
osalevat sõidukit omavatele ja valdavatele füüsilistele ning
juriidilistele isikutele, v.a kaitsejõudude sõidukid.
§ 2. Nõuded sõidukile
(1) Teeliikluses osaleva sõiduki tehnoseisundile ja varustusele
esitatavad nõuded kehtestatakse järgmiselt:
1) pärast 1997. aasta 1. jaanuari liiklusregistrisse kantud või
kantavale sõidukile kehtivad nõuded on toodud lisas 1;
2) enne 1997. aasta 1. jaanuari liiklusregistrisse kantud sõidukile
kehtivad nõuded on toodud lisas 2;
3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 toodud nõuded ei laiene
25-aastasele ja vanemale sõidukile, v.a nõuded varustusele ja nõuded,
mis on kehtestatud olenevalt sõiduki valmistamisaastast. 25-aastase ja
vanema sõiduki ehitus ja tehnoseisund peab vastama vähemalt nendele
nõuetele, mis kehtisid sõiduki valmistamise ajal, v.a vanasõiduk,
mille tehnoseisund ja originaalsus peab vastama lisa 1 grupis 20 või
lisa 2 grupis 18 toodud nõuetele;
[RTL 2006, 75, 1392 – jõust.
29.10.2006]
4) Eestis kasutatavad, teises riigis registreeritud veoautod, bussid
ja nende haagised peavad vastama lisas 1 toodud nõuetele, kui
riikidevaheliste lepingutega ei ole ette nähtud teisiti ja sõiduautod,
mootorrattad ning nende haagised peavad vastama selles riigis
kehtivatele nõuetele, kus sõiduk on registreeritud.
(2) Lisades 1 ja 2 toodud nõuetes märgitud ÜRO Euroopa
Majanduskomisjoni Genfi 1958. a «Ratassõidukile ning sellel kasutatava
ja/või sellele paigaldatava varustuse ja osade ühtlustatud tehnonõuete
vastuvõtmise ning nende nõuete alusel väljastatud kinnituste
vastastikuse tunnustamise kokkuleppe» eeskirjad (edaspidi E-reegel)
ja Euroopa Nõukogu direktiivid (edaspidi direktiiv)
kehtivad koos E-reegli paranduste seeriatega ja direktiivi
parandustega, mis kehtisid sõiduki valmistamise ajal.
(3) Lisades 1 ja 2 toodud nõuetes käsitlemata juhtudel tuleb lähtuda
ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni Viini 1968. a «Teeliikluse
konventsioonist» või autoehituse üldpraktikast.
(4) Üksiksõiduki kinnitusel ja enne 1998. a esmakordselt kasutusele
võetud sõidukitel loetakse DOT või SAE tähisega märgistatud osad,
seadmed ja süsteemid nõuetele vastavaks, kui katsekoda või võimalusel
Eesti Riiklik Autoregistrikeskus (edaspidi ARK) on teinud
kindlaks, et on täidetud vastava direktiivi või E-reegli nõuded.
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
§ 21. Sõiduki registreerimismärkidele esitatavate
nõuete erisused
(1) Alates 01.07.2004. a väljastatav sõiduki registreerimismärk peab
vastama käesoleva määruse lisades 1 ja 2 registreerimismärgile (kood
102) kehtestatud nõuetele ning Eesti standardile EVS 597:2004
«Mootorsõidukite ja nende haagiste registreerimismärgid» käesolevas
paragrahvis sätestatud erisustega.
(2) Sõidukile, mis ei ole enne 01.07.2004. a kantud Eestis
liiklusregistrisse, väljastatakse registreerimismärgid, millel on väli
Euroopa Liidu ja Eesti riigi tunnusmärgiga.
(3) Alates 01.07.2004. a väljastatav sõiduki registreerimismärk peab
vastama Eesti standardi EVS 597:2004 punktis 3.6 kehtestatud nõudele
kanda registreerimismärgile Euroopa Liidu ja Eesti riigi tunnusmärk
integreerituna valgustpeegeldavas kiles hiljemalt 01.09.2004. a. Kuni
01.09.2004. a kantakse Euroopa Liidu ja Eesti riigi tunnusmärk
registreerimismärgile trükituna.
(4) Alates 01.07.2004. a väljastatav sõiduki registreerimismärk peab
vastama Eesti standardi EVS 597:2004 punktis 3.6 kehtestatud nõudele
kanda Eestis alaliselt registreeritud tsiviilkasutuses oleva sõiduki
registreerimismärgi tüüpidele A3, B1 ja C Euroopa Liidu ja Eesti riigi
tunnusmärk integreerituna valgustpeegeldavas kiles hiljemalt
01.07.2007. a. Kuni 01.07.2007. a kantakse Euroopa Liidu ja Eesti
riigi tunnusmärk registreerimismärgile trükituna.
[RTL 2006, 75, 1392 – jõust.
29.10.2006]
§ 3. Lühendid ja mõisted
Määruses on kasutatud järgmisi mõisteid:
1) ABS on piduriseade, mis pidurdamisel takistab rataste
blokeerumist (Anti-LockBrakingSystem);
2) ADR on «Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo 30. septembri
1957. a Euroopa kokkulepe» (EuropeanAgreementconcerningtheinternationalcarriage
of dangerousgoodsby road);
3) AETR on «Rahvusvahelisel autoveol töötava sõiduki meeskonna
tööalane 1. juuli 1970. a Euroopa kokkulepe» (EuropeanAgreementconcerningthework
of crews of vehiclesengagedininternational road transport);
4) alarmsõiduk on kiireloomulisi ameti- või tööülesandeid
täitev sõiduk;
5) ALB on automaatne pidurdusjõu regulaator (Automaticload-sensitivedeviceforcorrectingbraking-force);
6) ASE on M, N ja O kategooria sõiduki telje/telgede rataste
täiendav juhtimise abiseade lisaks põhijuhtimisseadmele, kui
põhijuhtimisseade ei ole ainult elektriline, vedelik- või
õhkjuhtimisseade, mis kindlustab põhijuhtimisseadmega rataste
pööramise sõiduki liikumisega samas- või vastassuunas (Auxiliarysteeringequipment);
7) ASR on veojõu regulaator, mida võidakse kasutada koos ABS
süsteemiga (Anti-SlideRegulator);
8) ATP on «Kiiresti riknevate toiduainete rahvusvahelise veo
ning selleks kasutatavate eriveokite alane kokkulepe» (Agreement
on theinternationalcarriage of perishablefoodstuffs and on
thespecialequipmenttobeusedforsuchcarriage);
9) autorong on M või N kategooria sõidukist ja ühest või
enamast haagisest koostatud sõidukite kombinatsioon (Vehicle
combination);
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
10) buss on üle üheksa istekohaga (sh juhi koht) mootorsõiduk,
mis on ette nähtud reisijate veoks. Mõiste hõlmab
elektrikontaktliiniga ühendatud rööbasteta sõidukit, näiteks trolli (Bus);
11) bussirong on bussist ja haagisest koostatud sõidukite
kombinatsioon (Passenger road train);
12) CCD on automaatse reguleerimisega haakeseade. Seade, mis
automaatselt reguleerib veduki ja selle haagise kerede vahet
liikumisel kurvilisel teel, teekalletel või kerede erinevate kõrguste
puhul (Close-couplingdevice);
13) CEMT on Euroopa Transpordiministrite Konverents (EuropeanConference of
Ministers of Transport);
14) CIE on Rahvusvaheline Valgustuse Komisjon (
International CommissionIllumination);
15) direktiiv on Euroopa Liidu direktiiv;
16) DOT on tähis, mis kinnitab USA Transpordiameti poolt kehtestatud
nõuete täitmist;
17) EBS on elektrooniliselt juhitav pidurisüsteem (Electronicallycontrolledbrakingsystem);
18) E-reegel on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni «Ratassõidukile
ning sellel kasutatava ja/või sellele paigaldatava varustuse ja osade
ühtlustatud tehnonõuete vastuvõtmise ning nende nõuete alusel
väljastatud kinnituste vastastikuse tunnustamise kokkuleppe» eeskiri (Regulation
of theAgreementConcerningtheAdoption of
UniformTechnicalPrescriptionsforWheeledVehicles, Equipment and Parts
whichcanbeFitted and/orbeUsed on WheeledVehicles and
theConditionsforReciprocalRecognition of ApprovalsGranted on theBasis
of thesePrescriptions). E-reegli numbris järgneb murrujoonele
selle reegli viimase paranduste seeria number, mida rakendatakse
käesoleva eeskirja lisades toodud nõuete kehtestamisel. Varasemates
paranduste seeriates toodud nõuded kehtivad vastavalt sõiduki
valmistamise ja paranduste jõustumise ajale;
19) e-sertifikaat on direktiivi nõuetele vastavuse vormikohane
tunnistus;
20) E-sertifikaat on E-reegli nõuetele vastavuse vormikohane
tunnistus;
21) eesmine ääretuli on tuli, mis märgistab sõiduki
asukohta ja laiust eest (Front position lamp);
22) elektrisõiduk on sõiduk, mille liikumapanev jõud
kantakse üle elektrimootoriga/mootoritega vähemalt ühele sõiduki
veoteljele (Electricvehicle);
23) ETRTO on Euroopa Rehvide ja Velgede Tehniline
Organisatsioon (EuropeanTyre and RimTechnicalOrganisation);
24) fluorestseeruv pind on pind, mis pimedas kiirgab eelnevalt
kogutud energiat;
25) FMVSS on USA föderaalne mootorsõiduki ohutusstandard (FederalMotor-vehicleSafety
Standard);
26) haagis on mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud
või selleks kohandatud sõiduk (Towedvehicle);
27) heitgaasi suitsusus on heitgaasi läbipaistvuse erinevus
puhta õhu läbipaistvusest. Suitsusust hinnatakse kiirguse
neeldumisteguriga «K», mille ühik on [m–1
];
28) hooldussõiduk on sõiduk, mis täidab teehoiuülesandeid
ja teel möödapääsmatuid tööülesandeid;
29) [Kehtetu]
30) kahekorruseline buss on buss, kus vähemalt ühes kereosas on
sõitjakohad kahel korrusel;
31) kaksikautorong on autorong, mis on koostatud
poolhaagisautorongist ja täis- või kesktelghaagisest (Double
road train);
32) kassettkere on kallurvedukauto veokasti tõmmatav
kallurhaagise kere/veokast, mis kinnitatakse auto veokasti külge ja
tühjendatakse seejärel auto veokasti/kere kallutamisega;
33) kasutustõkis on seade, mis blokeerib vähemalt ühe
sõiduki põhiagregaadi, vältimaks sõiduki kasutamist kõrvalise isiku
poolt (Protectivedevice);
34) katalüüsjärelepõletion seade, mis
vähendab sisepõlemismootori heitgaasis sisalduvaid kahjulikke
saasteaineid neid täiendavalt põletades;
35) küljeääretuli on tuli, mis märgistab sõiduki
asukohta küljelt (Side-marker lamp);
36) liigõhutegur lambda (λ) on kütuse põletamiseks
tegelikult kulutatava ja teoreetiliselt vajaliku õhukoguse suhe;
37) L kategooria sõiduk on L3e, L4e, L5e, L6e ja
L7e kategooriasse kuuluv sõiduk;
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
38) mehhaniseeritud teenindusuks on uks, mis avaneb ja sulgub
energiaallika arvel, kuid juht või sõitjad võivad juhtida
ukse avanemist või sulgumist nii seest kui ka bussi seismise ajal
väljast (Power-operatedservicedoor);
39) numbrituli on tuli, mis valgustab sõiduki tagumist
registreerimismärki. Numbrituli võib koosneda mitmest valgusallikast (Rearregistrationplateilluminatingdevice);
40) ohtlike veoste veo sõiduk on mootorsõiduk ja selle
haagis, mis on ette nähtud ADR kokkuleppes nimetatud veoste veoks (Vehicleusedforthecarriage
of dangerousgoods);
41) ohutuled on üheaegselt vilkuval režiimil töötavad kõik
sõiduki suunatuled, mis tähendab, et sõiduk on ajutiselt ohtlik
teistele liiklejatele (Hazardwarningsignal);
42) Ohutu veoauto e S-auto» on veoauto, mis vastab
müratasemelt, kahjulike ainete sisalduselt heitgaasides ja ohutuselt
CEMT poolt kehtestatud nõuetele ja omab vastavaid tunnistusi (Greener
and safelorry);
43) [Kehtetu]
44) parda diagnostikaseade (OBD) on seade, mis
registreerib mootori põlemisprotsessi tööparameetreid, salvestab need
ja kõrvalekaldumiste korral võtab vastu otsuseid, korrigeerides
võimaluse korral mootori tööd vajalikus suunas. Hoolduse või remondi
ajal on eespool märgitud parameetreid võimalik seadme mälust skanneri
abil kopeerida ja vajadusel välja trükkida, et nende abil hinnata
mootori tehnoseisundit ja vajadusel välja selgitada rike;
45) piduriseade on sõiduki osade kogum, mille abil juht
aeglustab sõiduki liikumise kiirust kuni seismajäämiseni ja kindlustab
sõiduki paigalpüsimise (Brakingdevice);
Piduriseadmega seotud mõisted:
a) aeglusti on seade,
mis võimaldab vähendada sõidupiduri koormust ja rattapiduri
temperatuuri pikemaajalisel pidurdamisel. Näiteks mootoripidur, hüdro-
ja elektromagnetaeglustid jms (Retarder);
b) automaatpidur
on seade haagise automaatseks pidurdamiseks haakeseadme katkemisel
haagise enda energiavarude arvel (Automaticbraking );
c) elektroonilise
juhtimisega pidur on pidur, mille töö juhtimine toimub
elektrijuhtmete kaudu edastatava signaaliga (BrakebyWire);
d)
käsipidur on mootorratta esiratta pidur;
e) piduri
juhtimisseade on seade, mille abil juht muudab pidurdusjõudu või
peatab sõiduki (Brakingcontrol);
f) reguleeritav
pidurdamine on piisava täpsusega pidurdusjõu muutmine, kusjuures
pidurdusjõu muutus on juhtimisseadme liikumisega samasuunaline (Graduatedbraking);
g)
rikkepidur on pidur, mis tagab sõidupiduri rikke korral sõiduki
peatamise, kusjuures juht peab olema võimeline sõidukit peatama,
kasutades selleks ainult üht kätt. Rikkepiduriga pidurdamine peab
olema reguleeritav (Secondarybraking );
h) seisupidur
on pidur, mis kindlustab sõiduki püsimise paigal ka teekaldel,
kusjuures juhi kohalolek ei ole vajalik. Seisupidur peab toimima
ratastele otseselt, mehhaaniliselt (Parkingbraking);
i) sõidupidur
on pidur, mis peab võimaldama juhil kontrollida sõiduki liikumist ja
seda kindlalt ning kiiresti peatada iga kiiruse, koormuse, teekalde
puhul nii, et juht ei pea vabastama oma käsi rooliratta küljest,
v.a käsijuhtimisega invasõidukid ( Service braking);
46) pidurituli on tuli, mis hoiatab teisi liiklejaid, et
eessõitva sõiduki juht on rakendanud sõidupidurit (Stop
Lamp);
47) poolhaagisautorong on sadulhaakeseadme abil sadulvedukist
ja poolhaagisest koostatud autorong (Articulated vehicle);
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
48) [Kehtetu]
49) R.E.3 on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni Sisetranspordi
Komitee ühisotsus sõidukite ehituse kohta (TheConsolidatedResolution
on theConstruction of Vehicles);
50) registrimass on juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses
sõidukile registreerimisel määratud suurim mass, mis ei või ületada
valmistaja lubatud suurimat massi;
51) registriteljekoormus on registreerimisel määratud suurim
teljekoormus, mis ei tohi ületada valmistaja poolt lubatud suurimat
teljekoormust (Authorizedaxelweight);
52) «Roheline veoauto e U-auto» on veoauto, mis
vastab müra tasemelt ja kahjulike ainete sisalduselt heitgaasides CEMT
poolt kehtestatud nõuetele ja omab vastavat tunnistust (GreenLorry
);
53) roolimehhanism on seadmed ja osad, millega juht muudab
sõiduki juhtrataste suunda: rooliratas, -võll, -reduktor,
löögienergiat kokkupõrkel vähendavad vahendid, rooliamortisaator,
-võimendi, -võimendi energiaallikas jms (Steeringmechanism);
54) seisutuli on tuli, mis märgistab seisvat sõidukit.
Seisutulede mõiste hõlmab ka ääretulesid, kui need asendavad
seisutulesid (Parking lamp);
55) [Kehtetu]
56) suunatuli on tuli, mille süttimine informeerib
teisi liiklejaid sõidukijuhi kavatsusest sooritada pööret (Direction-indicator
lamp);
57) [Kehtetu]
58) [Kehtetu]
59) taastatud rehv on rehv, mille taastamiseks on vahetatud
selle protektor (turvis) või protektor koos külgkattega (RetreadedPneumaticTyres);
60) tagatuli on tuli, mis märgistab sõidukit tagant, ühildatud
tulede korral võivad selles laternas olla ka teised tuled (Rearposition
lamp);
61) tagumine ääretuli on tuli, mis märgistab sõiduki
asukohta ja laiust tagant (End-outline marker lamp );
62) tarbesõiduk on mootorsõiduk (v.a sõiduauto) ja selle
haagis, mis on projekteeritud ja ehitatud veoste ja/või sõitjate veoks
(CommercialMotorVehicle);
63) TCS on veojõu reguleerimissüsteem, mis valib parima
võimaliku ratta ja teekatte vahelise haardumise ning tagab sellega
sõiduki parema juhitavuse ja kiirenduse (TractionControlSystem);
64) teenindusuks on uks sõitjate bussi sisenemiseks ja sealt
väljumiseks (Service door);
65) [Kehtetu]
66) tegelik mass on sõiduki mass antud hetkel koos juhi,
sõitjate ja veosega;
67) teljekoormus on osa sõiduki massist, mis telje kaudu
koormab teed (Axelweight);
68) tervikveos on veos, mida ei ole võimalik teel vedamiseks
lahutada osadeks, et teostada vedu kehtivatele nõuetele vastavate
sõidukitega või autorongidega, ilma et sellega kaasneksid ülemäärased
kulutused või oht kahjustada veost (Indivisible load);
69) TIR on kaubavedu rahvusvahelise kaubaveo tollikokkuleppel
põhineva TIR-päeviku (TIR-Carnet) alusel;
70) TJV (toodangu järelevalve) on tegevus, millega
kontrollitakse, kas Eestis valmistatud või müüdavad tüübikinnituse
saanud sõidukid vastavad tüübikinnitusega määratud sõidukitüübile ning
kas Eestis valmistatud või müüdavad sõiduki osad, seadmed, süsteemid
ja varustus vastavad nende tüübikinnitusega määratud andmetele (Conformity
of production);
71) TK (tüübikinnitus) on menetlus, mille tulemusena pädev
asutus vormistab uut tüüpi tootele e- või E-sertifikaadi (Type-approval)
või riikliku tüübikinnituse (Nationaltype-approval);
72) tonn on mass, mis põhjustab jõu 9,8 kN;
73) troll on buss, mille veomootor saab elektritoite
trolliliinilt (Trolley-bus);
74) täismass on juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses
sõiduki suurim mass, mida lubab valmistaja (Technicalmaximum
mass);
75) TÜ (tehnoülevaatus) on registreerimistunnistuse
andmete võrdlemine sõidukiga ja sõiduki tehnoseisundi ning varustuse
kontrollimine (Roadworthiness test);
76) tühimass on koormata sõiduki kere, haakeseadme (veduki
korral) või kabiiniga runga või haakeseadmeta runga (kui valmistaja ei
ole seda lõpuni ehitanud) mass, mis sisaldab: jahutusvedelikku,
õlisid, kütust 90% kütusepaagi mahust, 100% kõigi teiste vedelike,
v.a kasutatud (fekaal-) veed, tööriistade, varuratta ja juhi (75 kg)
massi. Bussidel sisaldab tühimass sõidukorras sõidukil meeskonna
liikmete massi (75 kg igaüks), kui neile on ette nähtud istekoht
sõidukis (Mass of thevehicleinrunning order);
77) tüübitunnustamine on protseduur, millega
otsustatakse esitatud dokumentide alusel, kas sõiduk, sõiduki osad või
varustus vastavad Eestis kehtivatele nõuetele;
78) UTQG on USA rehvide kvaliteedi osakonna tähis (UniformTyreQualityBranding);
79) vahetuskered on konteiner või kere veose vedamiseks, mida
on võimalik autol vahetada selleks valmistatud seadme abil;
80) varuaken on väljapääs, mis võimaldab sõitjatel ohu korral
lahkuda bussist (Emergencywindow);
81) varuuks on uks, mis peab rahuldama teenindusuksele
esitatavaid nõudeid, kuid on mõeldud kasutamiseks erandolukordades (Emergencydoor);
82) veduk on mootorsõiduk haagiste veoks (Towingvehicle
);
83) veoakud on elektrisõiduki veomootorit/mootoreid toitvad ja
selleks vajaliku energiat salvestavate akude kogum (patarei) (Tractionbattery);
84) täis- või kesktelghaagisautorong on M või
N kategooria sõidukist ja ühest või enamast täis ja/või
kesktelghaagisest koostatud sõidukite kombinatsioon (Road train);
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
85) VIN-kood (e tehasetähis) on 17 tähest ja numbrist koosnev
tähistus, mille valmistaja on määranud konkreetse sõiduki
tähistamiseks (Vehicleidentification number). Tähistamise
kord on määratud ISO 3779-1983(E)-ga. VIN- kood koosneb kolmest osast: WMI,
VDS ja VIS.
WMI on VIN-koodi kolme esimese kohaga määratud valmistaja
rahvusvahelise valmistajate nimistu järgi. Tähistus määratakse ISO
3780-ga kehtestatud korras ja registreeritakse Ameerika Autoinseneride
Ühingus SAE;
VDS on sõidukikood, mis on määratud VIN-koodi 4. kuni 9. (kaasa
arvatud) kohaga. See sisaldab sõidukit kirjeldavaid andmeid, mille
määrab valmistaja (Vehicledescriptorsection );
VIS on sõiduki valmimisnumber. VIN-koodi konkreetse sõiduki
valmistamise järjenumbrit tähistav osa on kaheksa viimast kohta (Vehicleindicatorsection);
86) [Kehtetu]
87) [Kehtetu]
88) veosilla (veosildade) õhkvedrustus on
vedrustussüsteem, mille puhul vähemalt 75% vedruefektist tekitatakse
õhkvedrustusega ( Air suspension);
89) «EURO3 ohutu veoauto e EURO3-auto» on veoauto,
mis vastab müratasemelt, kahjulike ainete sisalduselt heitgaasides ja
ohutuselt CEMT poolt kehtestatud nõuetele ja omab vastavaid tunnistusi
(EURO3 safelorry);
90) «Ohutu veoauto või EURO3 ohutu veoauto haagis»
on haagis, mis vastab ohutuselt CEMT poolt kehtestatud nõuetele ja
omab vastavaid tunnistusi.
91) eesmise udutule latern on latern, mille tuli valgustab teed
sõiduki ees udus, lume- või vihmasajus (Front fog lamp)
;
92) kaugtulelatern on latern, mille tuli valgustab teed kaugele
sõiduki ees (Drivingbeamheadlamp või Main-beamheadlamp);
93) lähitulelatern on latern, mille tuli valgustab teed
sõiduki ees nii, et väldib vastusõitva sõiduki juhi ja teiste
liiklejate pimestamist ja muid sellega seotud ebamugavusi (Passingbeamheadlamp
võiDipped-beamheadlamp);
94) päevatulelatern on latern, mille tuli märgistab päeval
liikuvat sõidukit eest (Daytimerunning lamp) ;
95) varutrepp on ülemiselt korruselt algav trepp, mis viib
alumise korruse varuukse juurde (half-staircase).
96) esmakordne kasutuselevõtt on sõiduki esmakordne
registrisse kandmine Eestis või mõnes teises riigis;
97) katsekoda on teiste riikide pädevate asutuste või ARK poolt
tunnustatud ja volitatud asutus tüübikinnituseks vajalike
tüübikatsetuste ja kontrollimiste teostamiseks.
98) pöördelatern on latern, mida kasutatakse selle
teeosa täiendavaks valgustamiseks, mis asub sõiduki selle esinurga
lähedal, kuhupoole sõiduk pöörab (Cornering lamp
);
99) kurvivalgustus on kaugtule või lähitule funktsioon tee
parendatud valgustamiseks kurvides (bendlighting);
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
100) täishaagis on haagis, millel on vähemalt kaks telge,
millest vähemalt üks telg on juhitav ja:
a) mille
haakeseade, mis saab vertikaalsuunas (haagise suhtes) liikuda ja
b)
mis vedukile kannab üle mitteolulist staatilist vertikaalkoormust
(alla 100 kg). Poolhaagist haagituna eelikuga käsitletakse
täishaagisena;
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
101) kesktelghaagis on haagis, mille tiisel on jäigalt
kinnitatud haagise, mille telg paikneb (teljed paiknevad) ühtlaselt
koormatud haagise raskuskeskme lähedal nii, et vedukile kantakse üle
ainult väike staatiline vertikaalkoormus, mis ei ületa 10% haagise
täismassist või 1000 kg (arvestada väiksema väärtusega), külge;
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
102) poolhaagis on haagis, mis on ette nähtud haakimiseks
sadulvedukiga või eelikuga ja mis kannab sadulvedukile või eelikule
üle olulist vertikaalkoormust;
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
103) eelik on iseseisev ratastega seade, millel võib olla
haakeseade poolhaagise haakimiseks;
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
104) esikaitsesüsteem on eraldiseisev konstruktsioon või
konstruktsioonid, nagu «kängururauad» või täiendav kaitseraud, mis on
ette nähtud originaalvarustusse kuuluvast kaitserauast üles- ja/või
allapoole jääva sõiduki välispinna kaitseks kahjustuste eest mingi
objektiga kokkupõrke korral.
105) vanasõiduk on teaduse või tehnika arengut kajastav,
ajaloolis-kultuurilise väärtusega, kollektsionääridele või
muuseumidele huvi pakkuv sõiduk, mille valmistamisest on möödunud
vähemalt 35 aastat ja mis on vanasõidukiks tunnustatud.
[RTL 2006, 75, 1392 – jõust.
29.10.2006]
106) SAE on tähis, mis tähistab USA Autoinseneride Ühingu
standardi nõuete täitmist;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
107) ümberasuja on füüsiline isik:
a) kes
asub Eestisse elama väljastpoolt Euroopa Liidu liikmesriike ja kellele
on antud tollisoodustust;
b) kes asub Eestisse elama Euroopa Liidu
liikmesriigist ja kes on vahetult enne ümberasumist elanud selles
liikmesriigis vähemalt 12 kuud ning omanud kaasatoodud sõidukit
vähemalt 6 kuud. Elamist selles liikmesriigis peab tõendama
elamisloaga või muu elamist tõendava dokumendiga ja sõiduki omamist
sõiduki registreerimistunnistusega.
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
§ 4. [Käesolevast tekstist välja jäetud]
|
Teede- ja sideministri 18. mai 2001. a määruse nr 50
«Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele
esitatavad nõuded»
lisa 1
|
NÕUDED PÄRAST 1. JAANUARI 1997. A LIIKLUSREGISTRISSE KANTUD VÕI
KANTAVALE SÕIDUKILE
Sõiduki tehnoseisund ja selle varustus peab vastama järgmistele
nõuetele:
Grupp 1
Identifitseerimine ja varustus
Kood 101. VIN-kood (e tehasetähis, kere või raami number) ja
andmesildid
Nõuded: 1) peab olema sõiduki valmistaja või Eesti
Riikliku Autoregistrikeskuse (edaspidi ARK) tehtud ning vastama
registreerimistunnistusele ja olema puhas;
2) põhiandmesilt (vajadusel ka lisaandmesilt) peab olema sõiduki
valmistaja või tema ametliku esindaja poolt sõidukile kinnitatud.
Valmistaja andmesilt (andmesildid) peab olema hästi loetav ja nähtav
ning kindlalt kinnitatud (nii, et ei ole võimalik andmesilti eemaldada
seda rikkumata) sõiduki osale, mida ei vahetata remondi või mõne muu
toimingu käigus. Andmesilt on nõutav 1998. a või hiljem esmakordselt
kasutusele võetud sõidukil, v.a üksiksõiduki kinnitusel, kus andmesilt
ei ole nõutav. Kui sõidukil valmistaja andmesilt kas puudub, on
mittetäielikult täidetud või ei ole loetav, siis loetakse sõiduk
nõuetele vastavaks, kui ARK-l on olemas selle sõiduki valmistaja
andmesildile kantavad andmed. Registreerimistunnistusele tehakse
sellekohane märge.
M, N ja O kategooria sõiduki valmistaja andmesildile peab direktiivi
76/114/EMÜ kohaselt olema kantud:
–valmistaja nimetus;
–sõidukil,
millel on direktiivi 70/156/EMÜ kohane kogu sõiduki tüübikinnitus –
tüübikinnituse number (algab väikese «e» tähega, millele järgnevad
tüübikinnituse andnud riiki tähistavad numbrid või tähed ja
tüübikinnituse tunnistuse registreerimise number). Riiki tähistavad
numbrid või tähed peavad «e» tähisest ja tüübikinnituse tunnistuse
registreerimisnumbrist olema eraldatud tärnikestega;
–VIN-kood;
–sõiduki
täismass;
–autorongi täismass;
–teljekoormused
(telgede järjekorras eestpoolt tahapoole);
–sadulvedukil –
lubatud suurim koormus sadulale;
–diiselmootoriga autol – heitgaasi
neeldumisteguri «K» väärtus. Neeldumisteguri väärtus võib olla toodud
lisaandmesildil või andmesildi kõrval.
Kui sõiduki täismass ja teljekoormused ületavad lubatud registrimasse
ja registriteljekoormusi, siis võib ARK nõuda nende täiendavat
märkimist sildi vasakpoolsesse vabasse veergu;
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
3) VIN-kood peab olema, lisaks valmistaja põhiandmesildile, pressitud
või numbriraudadega löödud sõiduki šassiile, kerele või muule
samalaadsele konstruktsioonile ja olema loetav 30 aasta jooksul.
VIN-kood peab olema koostatud suurtest ladina tähtedest ja araabia
numbritest. VIN-koodis on keelatud, v.a valmistaja poolt koodi teise
osa (tähemärgid 4–9) tühjade kohtade täitmiseks, kasutada tähti I, O
ja Q ning mõttekriipse, tärnikesi või teisi erilisi märke. Otse
šassiile, raamile või teisele analoogsele sõiduki osale kantavate
tähtede ja numbrite minimaalne kõrgus peab M, N ja O kategooria
sõidukil olema vähemalt 7 mm ja L kategooria sõidukil vähemalt 4 mm;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
4) M, N ja O kategooria sõiduki valmistaja andmesildil olevate
numbrite ja tähtede kõrgus peab olema vähemalt 4 mm. L kategooria
sõiduki valmistaja andmesildil olevate numbrite ja tähtede kõrgus peab
olema vähemalt 3 mm.
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
M1 kategooria sõiduki direktiivi 76/114/EMÜ kohase
valmistaja põhiandmesildi näidis:
STELLA FABBRICA AUTOMOBILI
e*3*1485
3ISKIM3AC8B123954
1500 kg
2500 kg
1–730 kg
2–810 kg
|
N3 kategooria sõiduki direktiivi 76/114/EMÜ kohase
valmistaja põhiandmesildi näidis:
MAYER KRAFTFAHRZEUGWERK
e*1*501
3GTWU18009BS151312
22 000 kg
38 000 kg
1–7000 kg
2–8000 kg
3–8000 kg
|
5) [kehtetu]
6) mitme valmistaja korral peab M1 kategooria sõidukil
põhiandmesildi kõrvale olema paigutatud direktiivi 70/156/EMÜ kohane
lisaandmesilt, nagu see on toodud järgnevas näites:
HENSSLER BODYWORK COMPANY
e2*98/14*2609
Staadium 3
WD9VD58D98D234560
1500
kg
2500 kg
1–700 kg
2–800 kg
|
Lisaandmesildil on andmed toodud järgmises järjestuses:
–
valmistaja nimetus;
– EÜ tüübikinnituse numbri 1, 3 ja 4 osa;
–
kinnituse staadium;
– sõiduki VIN-kood;
– sõiduki
täismassa;
– autorongi täismassa;
–
teljekoormused (telgede järjekorras eestpoolt tahapoole)a;
–
vedukil – lubatud suurim koormus haakeseadmelea.
a andmed esitatakse, kui need on vahestaadiumis muutunud;
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
7) L kategooria sõiduki valmistaja andmesildile peab direktiivi
93/34/EMÜ kohaselt olema kantud:
a) valmistaja nimetus;
b)
direktiivi 92/61/EMÜ või 2002/24/EÜ kohane tüübikinnituse number;
c)
VIN-kood;
d) tüübikinnituse katsetel määratud seisumüra: ........
dB(A) – ......min–1.
Direktiivi 93/34/EMÜ
kohase L kategooria sõiduki valmistaja andmesildi näidis:
STELLA FABBRICA MOTOCICLI
e3 5364
3GSKLM3AC8B120000
80dB
(A) – 3750 t/m
|
Seisumüra: näidises on 80 dB(A), kui mootor töötab pööretel 3750 min–1.
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel M, N ja O kategooria sõidukitel vastavalt
direktiivi 76/114/EMÜ (paranduste direktiivid 78/507/EMÜ ja
2006/96/EÜ) metoodikale ja L kategooria sõidukitel vastavalt
direktiivi 93/34/EMÜ (paranduste direktiiv 2006/27/EÜ) metoodikale.
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
Kood 102. Registreerimismärk
Nõuded: 1) liiklusregistrisse kantud sõiduki
registreerimismärk peab vastama Eesti standardile. Vabariigi
Presidendi sõidukil võib registreerimismärgi asemel kasutada suurt
riigivappi kandvat märki. Teistes riikides registreeritud sõiduki
registreerimismärk peab vastama ÜRO Viini 1968. a «Teeliikluse
konventsiooni» või EÜ liikmesriikide sõidukitel EÜ Nõukogu määruse
2411/98/EÜ nõuetele;
2) registreerimismärk peab olema loetav hajutatud päevavalguse korral
vähemalt 40 m kauguselt ja pimeda ajal, nõuetekohase
registreerimismärgi valgustusega, vähemalt 25 m kauguselt;
3) M ja N kategooria sõidukil peab üks registreerimismärk olema
kinnitatud sõiduki esiosale ja teine direktiivi 70/222/EMÜ kohaselt
sõiduki tagaosale. O kategooria sõidukil peab registreerimismärk olema
kinnitatud direktiivi 70/222/EMÜ kohaselt sõiduki tagaosale. L
kategooria sõidukil peab registreerimismärk olema kinnitatud
direktiivi 93/94/EMÜ kohaselt sõiduki tagaosale;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
4) sõidukeil, mille registreerimismärgi kinnituskoht ei sobi
standardikohasele registreerimismärgile, võib kasutada
lisakinnitusvahendeid ja paigutada valgusteid nii, et oleks tagatud
tagumise registreerimismärgi loetavus;
5) registreerimismärk peab olema puhas, deformeerimata ja ilma katteta;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
6) kinnitusdetailid ei tohi halvendada registreerimismärgi loetavust.
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2003, 85, 1252 – jõust.
26.07.2003]
Kood 103. Tahavaatepeegel (sisemine, välimine)
Nõuded: 1) tahavaatepeegel (edaspidi peegel) peab
vastama autol E-reeglile nr 46 või direktiivile 71/127/EMÜ, L
kategooria sõidukil E-reeglile nr 81 või direktiivile 80/780/EMÜ ja
valmistaja juhendile. E-reegli või direktiivi nõudeid ei rakendata
õppesõiduki või eksamisõiduki täiendavatele, õpetajale või
eksamineerijale vajalikele, peeglitele;
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
2) kui tahavaade on varjatud, sõiduk veab haagist või seda juhib kurt
juht, peab sõidukil olema mõlemal küljel välispeegel;
3) M1 ja N1 kategooria autodel peab olema vasak
välispeegel ja üks sisepeegel;
4) M2, M3, N2 ja N3
kategooria autodel peab välispeegel olema mõlemal küljel ning M
2 ja M3 kategooria bussidel lisaks vähemalt üks
sisepeegel;
5) 1990. a või hiljem valmistatud M3 kategooria
bussidel ja N3 kategooria veoautodel peab lisaks punkti 4
nõuetele olema paremal küljel peegel, millest on näha parema esiratta
asend teel;
6) peeglil ei tohi olla pragusid, peegeldav kiht peab olema terve ja
peegel kindlalt kinnitatud;
7) 1990. a või hiljem valmistatud L kategooria sõidukitel, mille
valmistaja poolt lubatud kiirus ei ületa 100 km/h, peab olema vasakul
pool üks juhtrauale kinnitatud peegel. Kui lubatud kiirus ületab
100 km/h, peab peegel olema mõlemal küljel;
8) peegel peab olema reguleeritav.
9) alates 26. jaanuarist 2007. a esmakordselt kasutuselevõetava M
2, M3, N2 ja N3 kategooria sõiduki ning
alates 26. jaanuarist 2010. a esmakordselt kasutuselevõetava M
1 ja N1 kategooria sõiduki tahavaateseadmed peavad
vastama direktiivi 2003/97/EÜ nõuetele.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja mõõdulindiga vastavalt
direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid: 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ
ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel – M ja N kategooria sõidukitel vastavalt
E-reegli nr 46/01 või direktiivi 71/127/EMÜ (paranduste direktiivid
79/795/EMÜ, 85/205/EMÜ, 86/562/EMÜ, 87/354/EMÜ ja 88/321/EMÜ)
metoodikale, alates 26. jaanuarist 2006. a vastavalt direktiivi
2003/97/EÜ (paranduste direktiiv 2005/27/EÜ) metoodikale, ja L
kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 81/00 või direktiivi
97/24/EÜ metoodikale.
[RTL 2005, 104, 1579 – jõust.
16.10.2005]
Kood 104. Helisignaal
Nõuded: 1) helisignaal peab toimima, heli ei tohi olla
vahelduva tonaalsusega;
2) M ja N kategooria sõidukitel peab helisignaal vastama E-reegli
nr 28 või direktiivi 70/388/EMÜ nõuetele ja L kategooria sõidukitel
direktiivi 93/30/EMÜ nõuetele;
3) L kategooria sõidukil, mille mootori võimsus ei ületa 7 kW, peab
helisignaali helitugevus olema suurem kui 95 dB(A), kuid ei tohi
ületada 115 dB(A);
4) M ja N kategooria sõidukitel ning L kategooria sõidukitel mootori
võimsusega üle 7 kW peab helisignaali helitugevus olema suurem kui
105 dB(A), kuid ei tohi ületada 118 dB(A). Mõõtmisel peab müramõõdik
asuma 2 m kaugusel signaali membraanist, kusjuures mõõtmine toimub
kohas, kus signaali tugevus on suurim;
5) alarmsõiduki eriline helisignaal peab olema vahelduva tonaalsusega
ja selle tugevus peab olema vähemalt 104 dB(A). Mõõtmisel peab
müramõõdik asuma 7 m kaugusel sõiduki ees.
Kontrollimine: 1) TÜ – proovilülimise ja vajaduse korral
müramõõdikuga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid
1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel – M ja N kategooria sõidukitel vastavalt
E-reegli nr 28/01 või direktiivi 70/388/EMÜ (paranduste direktiivid
87/354/EMÜ ja 2006/96/EÜ) ja L kategooria sõidukitel direktiivi
93/30/EMÜ metoodikale.
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
Kood 105. Sõidumeerik
Nõuded: 1) [Kehtetu - RTL 2001,
135, 1953 – jõust. 24.12.2001]
2) lubatud on kasutada sõidumeerikut, mille andmeplaadile on kantud
AETR või EÜ Nõukogu määruse 3821/85/EMÜ kohane tüübikinnituse
tunnusmärk;
3) sõidumeerik peab olema kontrollitud ja paigaldatud vastavalt
kehtestatud korrale.
Kontrollimine: 1) TÜ – kontrollitakse sõidumeeriku töötamist ja
tunnusmärgi, paigaldusplaadi ning plommide olemasolu vastavalt
direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja
2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt AETR kokkuleppes või EÜ Nõukogu
määruse 3821/85/EMÜ (paranduste direktiivid 3314/90/EMÜ, 3572/90/EMÜ,
3688/92/EMÜ, 2479/95/EÜ, 1056/97/EÜ ja 2135/98/EÜ) metoodikale.
Kood 106. Kiirusmõõdik
Nõuded: 1) enne 2003. a valmistatud mootorsõidukil, mille
valmistaja lubatud kiirus ületab 50 km/h ja alates 2003. a või hiljem
valmistatud M ja N kategooria sõidukil, mille valmistaja lubatud
kiirus ületab 25 km/h ja kui nad ei oma sõidumeerikut, peab olema
toimiv kiirusmõõdik (spidomeeter), mis vastab E-reegli nr 39 või
direktiivi 75/443/EMÜ nõuetele. 2003. a või hiljem valmistatud L
kategooria sõidukil peab olema toimiv kiirusmõõdik, mis vastab
E-reegli nr 39 või direktiivi 2000/7/EÜ nõuetele. Kiirusmõõdiku näidik
võib kiirust näidata skaalal või digitaalselt, näidik peab asuma juhi
vaateväljas ja olema selgesti loetav nii päeval kui öösel;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
2) mootorsõiduki valmistajakiirus peab olema kiirusmõõdiku skaala
mõõtepiirkonnas ja skaalajaotused peavad olema võrdsed 1, 2, 5 või
10 km/h (inglise mõõtühikute süsteemi korral: 1, 2, 5 või 10 mil/h).
Kui skaalale märgitud kiirus ei ületa 200 km/h, peavad kiiruse
väärtused olema märgitud 20 km/h intervallidega; kui suurim skaalale
märgitud kiirus on üle 200 km/h, märgitakse kiiruse väärtused 30 km/h
intervallidega (inglise mõõtühikute süsteemi korral vastavalt 10 mil/h
ja 20 mil/h). Väiksemate intervallide kasutamine on lubatud, kuid see
peab olema kogu skaala ulatuses ühtne. Kui kiirusmõõdiku skaalale on
märgitud skaalajaotused mil/h, peavad skaalajaotused olema ka km/h.
Sõidukil võib kiirusmõõdiku skaalale olla märgitud või digitaalselt
kiirust näidata ainult mil/h, kui sõidukile omistatakse üksiksõiduki
kinnitus tähtajaliselt või kui sõiduk on saadud pärandvarana või
kuulub ümberasujale;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
3) kiirusmõõdik ei tohi kunagi näidata vähem tegelikust kiirusest.
[kehtetu - alates teisest lausest koos valemiga]
Kontrollimine: 1) TÜ – katsesõiduga või stendil;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 39/00 või M ja N
kategooria sõidukitel direktiivi 75/443/EMÜ (paranduste direktiiv
97/39/EÜ) ja alates 1. juulist 2001. a esmakordselt kasutusele võetud
L kategooria sõidukitel direktiivi 2000/7/EÜ metoodikale.
[RTL 2004, 45, 770 – jõust. 1.05.2004]
Kood 107. Kiiruspiirik
Nõue: nõuded kiiruspiirikule, selle kohandamisele ja
kontrollimisele ning mootorsõidukite loetelu, millele peab olema
paigaldatud kiiruspiirik, on kehtestatud sellekohase teede- ja
sideministri määrusega.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja vajadusel kontrollsõiduga
vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ,
2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ;
2) TK ja TJV katsetustel
vastavalt E-reegli nr 89/00 või direktiivi 92/24/EMÜ (paranduste
direktiiv 2004/11/EÜ) metoodikale.
[RTL 2004, 45, 770 – jõust. 1.05.2004]
Kood 108. Ratta tõkiskingad
Nõuded: 1) autol ja haagisel peab olema kaks
kasutamiskõlblikku, ratta läbimõõdule vastavat tõkiskinga;
2) üle 3,5-tonnise täismassiga autodel ja üle 750 kg täismassiga
haagistel peavad tõkiskingad vastama järgmistele nõuetele:
Tabel 1
Rehvi välisraadiuse nimimõõde
(mm)
|
Tõkiskinga pikkus
(mm)
|
Tõkiskinga laius
(mm)
|
Tõkiskinga kõrgus
(mm)
|
Tõkiskinga toetuspinna raadius
(mm)
|
Tõkiskingale lubatav suurim koormus
(kg)
|
380
|
260
|
120
|
150
|
360
|
1500
|
480
|
320
|
160
|
190
|
460
|
3500
|
600
|
400
|
200
|
230
|
560
|
6500
|
800
|
600
|
250
|
330
|
700
|
10 000
|
Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga.
Kood 109. Esmaabivahendid
Nõuded:1) nõuded esmaabivahenditele ja nende asukoha
märgistamisele ning sõidukite loetelu, millel on esmaabivahendid
kohustuslikud, on kehtestatud sotsiaalministri määrustega;
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
2) peavad asuma juhile kättesaadavas kohas.
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2004, 130, 2018 – jõust.
08.10.2004]
Kood 110. Tulekustuti
Nõuded:1) nõuded M ja N kategooria sõiduki esmastele
tulekustutusvahenditele on kehtestatud siseministri määrusega ja
nõuded nende asukoha märgistamisele on kehtestatud sotsiaalministri
määrusega;
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
2) tulekustutid peavad olema töökorras ja asuma kättesaadavas kohas
ning olema kättesaadavalt kinnitatud.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 111. Riigi tunnusmärk
Nõuded: 1) riigi tunnusmärk (edaspidi märk
) on ellips, mille telgede pikkused on vähemalt 240 mm ja 145 mm. L
kategooria sõidukitel ja nende haagistel on lubatud kasutada märki
mõõtmetega 175 mm ja 115 mm (joonis 1). Märgi värv on valge,
tähekombinatsioon ja ääris on mustad;
Joonis 1. Riigi tunnusmärk.
2) märk peab olema hajutatud päevavalguse korral loetav vähemalt 40 m
kauguselt;
3) märgile on keelatud kanda või juurde lisada muud sümboolikat ja
kasutada seda muudel eesmärkidel;
4) märk kinnitatakse sõiduki tagaosale;
5) sõidukile ei tohi kinnitada ühe riigi tunnusmärki ja teise riigi
registreerimismärki, v.a tähtajaliselt Eestis arvele võetud teise
riigi sõidukid;
6) Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud sõidukil võib riigi
tunnusmärk olla kantud sõiduki numbrimärgile vastavuses Euroopa
Nõukogu määrusega 2411/98/EÜ.
Kontrollimine: vaatluse ja joonlauaga.
Kood 112. Turvavöö
Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukite istmetel, millel
istuja on näoga või seljaga sõidusuunas, peavad olema E-reegli nr 16
või direktiivi 77/541/EMÜ nõuetele vastavad turvavööd. Samadele
nõuetele peavad vastama kõik muud sõiduki turvaseadmed. Turvavööd ei
nõuta:
a) istmetel, mida kasutatakse ainult sõiduki seisuajal;
b)
seisukohtadega M2 ja M3 kategooria linnasõiduks
kasutatavate busside istmetel;
c) kui puuduvad turvavöö
kinnituskohad;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
2) turvavöö pannaldel jt jäikadel osadel ei tohi olla teravaid nurki
või servi, mis võiksid vööd kulutada, vigastada või purustada. Kõik
turvavöö osad peavad olema korrosiooni eest kaitstud. Turvavöö jäigad
osad ei tohi olla haprad;
3) jäigad ja plastist osad peavad olema paigutatud nii, et sõiduki
kasutamisel need ei jää uste või istmete nihutusseadmete vahele;
4) turvavöödel ei tohi olla nähtavaid vigastusi, lukustusseadmed
peavad olema korras;
5) turvavöö kinnituskohad ja nende arv peab vastama E-reegli nr 14 või
direktiivi 76/115/EMÜ nõuetele;
6) turvapadjaga istekohtadel peab olema hoiatus selle kohta, et
sellele istmele ei tohi paigaldada seljaga sõidusuunas laste
turvaistet või -hälli. Sellekohane selgitav tekst ja piktogramm peavad
paiknema nähtaval kohal ja olema kindlalt kinnitatud. Hoiatust ei
nõuta, kui sõidukis on seade, mis lülitab turvapadja rakendumise
seadme välja, kui sellele istmele on paigaldatud laste turvaiste või
-häll.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja mõõdulindiga vastavalt
direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja
2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 16/04 või direktiivi
77/541/EMÜ (paranduste direktiivid 81/576/EMÜ, 82/319/EMÜ, 90/628/EMÜ,
96/36/EÜ, 2000/3/EÜ, 2005/40/EÜ ja 2006/96/EÜ) metoodikale ja nende
kinnituspunktid sõidukis E-reegli nr 14/06 või direktiivi 76/115/EMÜ
(paranduste direktiivid 81/575/EMÜ, 82/318/EMÜ, 90/629/EMÜ, 96/38/EÜ
ja 2005/41/EÜ) metoodikale.
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
Kood 113. Lapse turvaseade
Nõue: Laste turvaseadmed (hällid, istmed, ekraanid,
rihmad, rakendid, istmetoed jms) peavad olema E-reegli nr 44 nõuetele
vastavad ja olema E sertifitseeritud (märgistatud tähisega ).
Kontrollimine: TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli
nr 44/03 metoodikale.
Kood 114. Ohukolmnurk
Nõue: sõidukil, v.a kaherattaline L kategooria sõiduk,
peab olema E-reegli nr 27 nõuete kohane ohukolmnurk.
Joonis 2. Ohukolmnurk.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja joonlauaga;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 27/03 metoodikale.
Värvused määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide
süsteemis.
[RTL 2004, 130, 2018 – 08.10.2004]
Kood 115. Aeglase sõiduki tunnusmärk
Nõuded: 1) aeglase sõiduki tunnusmärk peab vastama
E-reegli nr 69 nõuetele ja olema E sertifitseeritud (joonis 3);
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
Joonis 3. Aeglaselt liikuva sõiduki tunnusmärk.
2) peab asuma sõiduki taga keskel või vasaku ääre lähedal.
Kontrollimine: 1) TÜ – joonlaua ja vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 69/01 meetodikale.
Värvused määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide
süsteemis.
Kood 116. Suure sõiduki tunnusmärk
Nõuded: 1) O1, O2 ja O3
kategooria haagise, mille pikkus koos haakeseadmega on üle 8 meetri
ning O 4 kategooria haagise taha peavad olema kinnitatud
E-reegli nr 70 kohased tunnusmärgid. Kui tunnusmärgil on kirjutatud
sõna «Top», peab see märgi külg jääma ülespoole.
Tunnusmärkide komplekt koosneb ühest, kahest või neljast nelinurksest
märgist, mille pikkuste summa ei tohi olla väiksem kui 1130 mm ja
suurem kui 2300 mm;
2) haagise (kesktelik-, täis- ja poolhaagise) tunnusmärgil peab olema
kollane valgustpeegeldav ristkülik ja seda ümbritsev punane
fluorestseeruv ääris (joonis 4):
Joonis 4. Haagise tunnusmärk.
a, b, c ja d on näited tunnusmärkide paigutamisest haagise tagaosale;
3) üle 7,5 t registrimassiga N2 kategooria sõiduki ja N3
kategooria sõiduki, v.a sadulveduki, taha peavad olema kinnitatud
E-reegli nr 70 kohased tunnusmärgid, millel peavad olema vaheldumisi
kollased peegelduvad ja punased fluorestseeruvad kaldtriibud vastavalt
joonisele 5:
Joonis 5. N kategooria sõiduki tunnusmärk.
a, b, c ja d on näited tunnusmärkide paigutamisest veduki
(v.a sadulveduk) ja veoauto tagaosale.
Kontrollimine: 1) TÜ – mõõdulindi ja vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 70/01 metoodikale.
Värvused määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide
süsteemis.
[RTL 2002, 106, 1575 – jõust.
01.01.2003]
Kood 117. Motokiiver
Nõuded: 1) motokiivrid peavad olema E-reegli nr 22
nõuetele vastavad ja E sertifitseeritud (märgistatud );
2) näokatte klaasi läbipaistvus peab olema vähemalt 80%, e valguse
neeldumine ei tohi olla suurem kui 20%.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja valguse neeldumismõõdikuga;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 22/05 metoodikale.
Kood 118. Kasutustõkis ja häireseade
Nõuded: 1) mootorsõidukil peab olema kasutustõkis.
Kasutustõkiseks loetakse ka süütelukk, v.a M1
ja N1 kategooria sõidukitel. Alates 1. jaanuarist 1998. a
esmakordselt kasutusele võetud M1 ja N1
kategooria sõiduki kasutustõkis peab vastama E-reegli nr 18 või nr 116
või direktiivi 74/61/EMÜ nõuetele ja L kategooria sõidukitel E-reegli
nr 62 või direktiivi 93/33/EMÜ nõuetele;
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
2) kasutustõkis peab olema kas mehhaaniline, elektriline või
elektrooniline;
3) mehhaaniline seade peab blokeerima vähemalt ühe põhiagregaadi
kasutamise;
4) elektriline või elektrooniline seade peab vältima vähemalt auto
mootori käivitamise;
5) kui mootorsõidukile on paigaldatud häireseade, mis on valmistatud
1999. a või hiljem, peab see vastama E-reegli nr 97 või nr 116 või
direktiivi 95/56/EÜ nõuetele.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetusel vastavalt E-reeglite nr 18/03, nr 62/00,
nr 97/01 ja nr 116/00 või direktiivide 74/61/EMÜ (paranduste
direktiivid 95/56/EÜ ja 2006/96/EÜ) ja 93/33/EMÜ (paranduste direktiiv
1999/23/EÜ) metoodikale.
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
Kood 119. Kaherattalise mootorsõiduki sõitja käepide
Nõuded: 1) kaherattalisel mootorsõidukil peab olema sõitja
käepide/käepidemed või rihm.
1996. a või hiljem valmistatud kaherattalisel mootorsõidukil peab
sõitja käepide vastama direktiivi 93/32/EMÜ nõuetele;
2) käepide või rihm peab olema kinnitatud nii, et seda oleks mugav
kasutada;
3) kahe käepideme olemasolu korral peavad need paiknema
sümmeetriliselt, teine teisel sadula küljel.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetusel vastavalt direktiivi 93/32/EMÜ (paranduste
direktiiv 1999/24/EÜ) metoodikale.
Kood 120. Kaherattalise mootorsõiduki tugihark
Nõuded: 1) kaherattalisel mootorsõidukil peab parkimiseks
olema tugihark. 1996. a või hiljem valmistatud kaherattalisel
mootorsõidukil peab tugihark vastama direktiivi 93/31/EMÜ nõuetele;
2) paarisratastega/rattaga sõidukilt ei nõuta tugiharki, kui sõiduk
täidab parkimisel direktiivi 93/31/EMÜ nõudeid.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt direktiivi 93/31/EMÜ (paranduste
direktiiv 2000/72/EÜ) metoodikale.
Grupp 2
Valgustusseadmed
Kood 201. Üldnõuded
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
Nõuded: 1) sõidukile on lubatud paigaldada ainult koodides
202–220, 222–225 ja 1102 käsitletud valgustus- ja
valgussignalisatsiooniseadmeid;
2) laternad peavad olema koostatud nende ehituses ettenähtud
lampidest, optilistest elementidest ja hajutiklaasidest;
3)
[kehtetu]
4) kaug-, lähi- ja udutuled võivad olla paigutatud peitlaternatesse.
Peitlaternaid ei tohi olla võimalik juhi kohalt poolikult avada ja
sulgeda. Pimestamise vältimiseks laternate avanemisel või sulgumisel
peavad tuled sisse lülituma alles pärast peitlaternate täielikku
avanemist ja välja lülituma enne nende sulgumise algust.
Lülitusmehhanismi rikke korral peab peituv lähituli jääma avatuks või
olema kergesti avatav ilma tööriistadeta;
5)
hajutiklaasid peavad olema pragudeta või muude vigastusteta. Peegeldi
(reflektor) ei tohi olla tuhmunud või korrodeerunud;
6) võib
kasutada ainult selle sõiduki variandi ehituses ettenähtud laternaid.
1990. a või hiljem valmistatud M ja N kategooria sõiduki lähi- ja
kaugtule laternate optilised elemendid peavad vastama E-reeglile nr 1,
nr 5, nr 8, nr 20, nr 31, nr 98, nr 112, nr 113 või direktiivile
76/761/EMÜ. Laternates kasutatavad lambid peavad vastama E-reeglile
nr 37 või nr 99. ARK võib põhjendatud juhtudel lubada kasutada
teistele sõidukitele ette nähtud laternaid tingimusel, et nende
optilised elemendid, lambid ja laternate paigutus vastavad nõuetele;
7)
alates 1. jaanuarist 1998. a esmakordselt kasutusele võetud L
kategooria sõiduki lähi- ja kaugtule laternate optilised elemendid
peavad vastama E-reeglile nr 57 või nr 72 või nr 112 või nr 113 või
direktiivile 97/24/EÜ;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
8) ei tohi kasutada lähitule laternaid, mis on ette nähtud ainult
vasakpoolses liikluses kasutamiseks (vasakpoolses liikluses kasutatava
laterna klaasile on lähitule tähise alla kantud nool, mille teravik on
eest vaadates suunatud paremale).Lähituled, kaugtuled, lisakaugtuled
ja eesmised udutuled peavad lülituma koos eesmiste, külgmiste ja
tagumiste ääretuledega ning numbrituledega, välja arvatud kaug- ja
lähituled juhul, kui neid kasutatakse lühiajaliselt hoiatava
valgussignaali edastamiseks;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
9) kohustuslike laternate kaitseks ei tohi kasutada selleks mitte
ettenähtud vahendeid.
Kontrollimine:
1) TÜ – vaatluse, mõõdulindi ja joonlauaga
vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ,
2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel M ja N kategooria sõidukil vastavalt
E-reeglite nr 1/01, nr 5/02, nr 8/04, nr 20/02, nr 31/02, nr 37/03,
nr 98/00, nr 99/00, nr 112/00, nr 113/00 või direktiivi 76/761/EMÜ
(paranduste direktiivid 87/354/EMÜ, 89/517/EMÜ, 1999/17/EÜ ja
2006/96/EÜ) metoodikale ja L kategooria sõidukitel vastavalt
E-reeglite nr 57/01, nr 72/00, nr 112/00, nr 113/00 või direktiivi
97/24/EÜ (paranduste direktiivid 2002/51/EÜ, 2003/77/EÜ, 2005/30/EÜ,
2006/27/EÜ) metoodikale.
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
Kood 202. Lähitule laternad
Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukil peab olema kaks
lähitule laternat. Lähitule laternate asetamine haagisele on keelatud.
L kategooria sõidukil peab olema üks või kaks lähitule laternat. 1990.
a või hiljem valmistatud M ja N kategooria sõiduki lähitule laternate
paigutus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ
nõuetele. 1996. a või hiljem valmistatud L kategooria sõiduki lähitule
laternate paigutus peab vastama E-reegli nr 53 või direktiivi
93/92/EMÜ nõuetele;
2) lähituled peavad lülituma põlema ja kustuma korraga ning võivad
jääda põlema koos kaugtuledega;
3) lähitule laterna valgusava ülaserv ei tohi asuda kõrgemal kui
1200 mm ja välisserv kere välisgabariidist kaugemal kui 400 mm
(vt joonis 6); mõõdet 600 mm võib vähendada kuni 400 mm-ni, kui
sõiduki gabariitlaius ei ületa 1300 mm;
Joonis 6. Lähitule laterna paigutus.
4) lähitule laternad peavad olema reguleeritud valmistaja juhendi
kohaselt ja nad ei tohi pimestada vastusõitvaid juhte;
5) lähitule värvus peab olema valge. Enne 1. oktoobrit 1994. a
esmakordselt kasutusele võetud sõiduki lähitule värvus võib olla valge
või valikkollane;
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
6) või
tähisega
lähitule laterna klaasidel peab olema lähitule tunnustäht «C» tähise või
kohal;
7) lähitule laterna reguleerituse kontrollimisel peavad olema täidetud
järgmised tingimused:
• rehvide siserõhk peab vastama valmistaja ettekirjutusele;
• õhkvedrustusega autodel peab kontrollimise ajal mootor töötama ja
rõhk õhusüsteemis olema valmistaja ettekirjutuse kohane, kere asendi
regulaatorid reguleeritud;
8) [Kehtetu]
9) lähitule laternad võivad täita kurvivalgustuse funktsiooni (olla
pöörduvad) vaid juhul, kui nad vastavad E-reegli nr 98 või 112
nõuetele.
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
Kontrollimine:
1) TÜ – esilaternate kontrollseadmega
vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ,
2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel M ja N
kategooria sõidukil vastavalt E-reegli nr 48/02 või direktiivi
76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ,
84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) metoodikale ja L
kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 53/01 või direktiivi
93/92/EMÜ (paranduse direktiiv 2000/73/EÜ) metoodikale. Tulede värvus
määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis.
[RTL 2002, 106, 1575 – jõust.
01.01.2003]
Kood 203. Kaugtule laternad
Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukil peab olema kaks või
neli kaugtule laternat. N3 kategooria sõidukile on lisaks
neljale kaugtule laternale lubatud paigaldada kaks lisakaugtule
laternat. N3 kategooria sõidukil võivad üheaegselt põleda
mitte rohkem kui kaks paari kaugtule laternaid. Kui M1, M2,
M3, N 1 ja N 2 kategooria sõidukil on
neli kaugtuld peitlaternates, siis on lubatud paigaldada kaks
lisakaugtule laternat, mida võib kasutada ainult lühiaegse
valgussignaali edastamiseks. L kategooria sõidukil peab olema üks või
kaks kaugtule laternat. Kaugtule laternate asetamine haagisele on
keelatud;
2) kõigi kaugtulede ümberlülitumine lähituledeks peab toimuma
üheaegselt ja need peavad lülituma põlema ja kustuma korraga.
Lähituled võivad jääda põlema koos kaugtuledega;
3) summaarne kaugtulede valgustugevus, mida saab üheaegselt sisse
lülitada, ei tohi M ja N kategooria sõidukil ületada 225 000 cd, L
kategooria sõidukil – 120 000 cd;
4) kaugtule värvus peab olema valge. Enne 1.oktoobrit 1994. a
esmakordselt kasutusele võetud sõiduki kaugtule värvus võib olla
valikkollane;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
5) kaugtulede sisselülituse märgulamp on kohustuslik;
6) 1990. a või hiljem valmistatud M ja N kategooria sõiduki kaugtule
laternate paigutus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi
76/756/EMÜ nõuetele ning 1996. a või hiljem valmistatud L kategooria
sõiduki kaugtule laternate paigutus peab vastama E-reegli nr 53 või
direktiivi 93/92/EMÜ nõuetele;
7) või
tähisega
kaugtule laternate klaasidel peab olema kaugtule tunnustäht «R» tähise või
kohal.
Tähisest paremal peab paiknema valgustugevuse kontrollarv. Üheaegselt
sisselülitatud kaugtulede kontrollarvude summa ei tohi ületada arvu
75, mis vastab valgustugevusele 225 000 cd.
Joonis 8. Põhilaterna klaasi tähistamine.
Kui kaugtulelaterna klaasidel tähistus puudub, mõõdetakse iga kaugtule
valgustugevust eraldi ja tulemused summeeritakse;
8) laterna, milles on ühitatud kaug- ja lähituli, reguleerimine peab
toimuma lähitule reguleerimise teel;
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
9) [kehtetu]
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
10) mootorsõiduki kummagi poole üks kaugtule latern võib täita
kurvivalgustuse funktsiooni (olla pöörduv).
Kontrollimine:
1) TÜ – esilaternate kontrollseadmega
vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ,
2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel M ja N
kategooria sõidukil vastavalt E-reegli nr 48/02 või direktiivi
76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ,
84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) metoodikale ja L
kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 53/01 või direktiivi
93/92/EMÜ (paranduse direktiiv 2000/73/EÜ) metoodikale. Tulede värvus
määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis.
[RTL 2005, 104, 1579 – jõust.
16.10.2005]
Kood 204. Seisutule laternad
Nõue: vähem kui 6 m pikkusel ja vähem kui 2 m laiusega M
ja N kategooria sõidukile võib paigaldada seisutule laternaid.
Teistele sõidukitele on seisutule laternate paigaldamine keelatud. Kui
seisutule laternad on paigaldatud, siis peavad nad vastama E-reegli
nr 77 või direktiivi 77/540/EMÜ nõuetele ja nende paigutus E-reegli
nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Paigaldada võib kaks
ettepoole valget valgust andvat ja kaks tahapoole punast valgust
andvat seisutule laternat. Kui seisutuli on ühitatud küljeääretulega
või küljesuunatulega, siis peab nende värvus olema merevaigukollane.
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
Kontrollimine:
1) TÜ – vaatlusega vastavalt direktiivile
96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 77/00 või direktiivi
77/540/EMÜ (paranduste direktiivid 87/354/EMÜ, 1999/16/EÜ ja
2006/96/EÜ) metoodikale ja paigutus vastavalt E-reegli nr 48/02 või
direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ,
83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) metoodikale.
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
Kood 205. Eesmised udulaternad
Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukile on lubatud
paigaldada vastavalt E-reeglile nr 48 või direktiivile 76/756/EMÜ kaks
E-reegli nr 19 või direktiivi 76/762/EMÜ nõuetele vastavat eesmist
udulaternat ja L kategooria sõidukile üks või kaks eesmist
udulaternat. Eesmiste udulaternate paigutamine haagisele on keelatud;
2) lubatud on kasutada või
tähisega
eesmisi udulaternaid, mille hajutiklaasil on täht «B»;
3) eesmiste udutuledega koos peavad lülituma eesmised ja tagumised
ääretuled ning numbrituli;
4) eesmise udutule valgusvihul peab olema ülal järsk, selgelt nähtav
valguse ja varju piir;
5) eesmise udutule värvus peab olema valge või kollane;
6) eesmise udulaterna valgusava alaserv ei tohi asetseda madalamal kui
250 mm ja ülaserv kõrgemal lähitule laterna valgusava ülaservast ning M
1 kategooria sõidukil kõrgemal kui 800 mm maapinnast. Laterna
valgusava välisserv ei tohi olla kere välisgabariidist kaugemal kui
400 mm;
7) ekraanile langeva valgusriba ülemine piir peab olema 5 m kaugusele
ekraanile kantud eesmiste udulaternate optilisi keskpunkte ühendavast
teljest madalamal alltoodud tabelis 2 esitatud suuruse «u» võrra:
Tabel 2
Mõõtmed millimeetrites
H
|
u
|
kuni 350
|
0
|
351...500
|
50
|
501...650
|
100
|
651...750
|
150
|
751...850
|
250
|
851...1000
|
300
|
Joonis 11. Udulaternate ekraaniga kontrollimise skeem.
A – eesmiste udulaternate optilisi keskpunkte läbiv rõhttelg;
B – ekraanile projekteeruv valgusriba;
C – teepind;
u – valgusriba ülemise piiri ja laternate optilisi keskpunkte läbiva
rõhttelje kõrguste vahe;
H – eesmise udulaterna optilise keskpunkti kõrgus teepinnast.
Kontrollimine:
1) TÜ – vaatluse, ekraani või esilaternate
kontrollseadmega vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste
direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);
2)
TK ja TJV katsetustel M ja N kategooria sõidukil vastavalt E-reegli
nr 19/02 või direktiivi 76/762/EMÜ (paranduste direktiivid 87/354/EMÜ,
1999/18/EÜ ja 2006/96/EÜ) metoodikale ja paigutus vastavalt E-reegli
nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ,
82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ)
metoodikale ja L kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 53/01 või
direktiivi 93/92/EMÜ (paranduse direktiiv 2000/73/EÜ) metoodikale.
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
Kood 206. Lisakaugtule laternad
Nõuded: 1) lisakaugtule laterna valgusava välisserv ei
tohi olla lähemal sõiduki välisgabariidile kui lähitule laterna
valgusava välisserv ja laterna ülaserv kõrgemal kui 4 m teepinnast.
Haagisele on lisakaugtule laternate paigutamine keelatud. Kui neljale
peitlaternates asuvale kaugtulele on lisaks paigaldatud kaks
lisakaugtule laternat, siis peab elektriskeem tagama, et neid saab
sisse lülitada ainult lühiajaliselt hoiatava valgussignaali
edastamiseks;
2) koodi 203 nõuded;
3) lisakaugtule latern ei tohi olla nii suunatud, et ta otseselt või
kaudselt, tahavaatepeegli või mõne teise valgust peegeldava pinna
kaudu, pimestaks juhti.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, mõõdulindi ja luksmeetriga
vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ,
2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel – vt kood 203.
[RTL 2002, 106, 1575 – jõust.
01.01.2003]
Kood 207. Päevatule laternad
Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukile võib E-reegli nr 48
või direktiivi 76/756/EMÜ kohaselt paigaldada kaks E-reegli nr 87
kohast päevatule laternat. Päevatule laterna valgusava ülaserv ei tohi
asetseda kõrgemal kui 1500 mm ja alaserv madalamal kui 250 mm
maapinnast. Laterna valgusava välisserv ei tohi olla kere
välisgabariidist kaugemal kui 400 mm ja laternate valgusavade
siseservade vahe ei tohi olla väiksem kui 600 mm (400 mm sõidukite
korral, mille laius ei ületa 1300 mm). Haagisele on päevasõidutulede
asetamine keelatud;
2) päevatule laternad võivad olla ühitatud teiste tulede laternatega;
3) ühe päevatule valgustugevus peab olema ≥ 400 cd ja ≤ 800 cd.
Valgustpeegeldav pind (reflektor) peab olema vähemalt 40 cm 2
;
4) [Kehtetu – RTL 2007, 37, 636
– jõust. 7.05.2007]
5) lubatud on kasutada või
tähisega
päevatule laternaid, mille hajutiklaasil peab olema päevatule tähis
«RL». Päevatule värvus peab olema valge või valikkollane;
6) peab olema välistatud kasutamine koos lähi-, kaug- ja udutuledega.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja luksmeetriga vastavalt
direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja
2001/11/EÜ) (valgustugevuse suurus arvutatakse luksmeetri näidu järgi);
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 87/00 metoodikale ja
paigutus vastavalt E-reegli nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ
(paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ,
89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) metoodikale.
[RTL 2002, 106, 1575 – jõust.
01.01.2003]
Kood 208. Töötule laternad
Nõuded: 1) töötule laternate paigutus peab võimaldama
piisavalt valgustada töökohta, kuid ei tohi pimestamisega tekitada
liiklusohtlikku olukorda;
2) töötule laternad võivad olla teisaldatavad;
3) töötule laterna klaas, v.a alarmsõidukil kasutatavad, peab olema
valgust hajutava mustriga. Temal ei tohi olla auto valgustusseadmetena
kasutatavate laternate tähistust. Töötule värvus peab olema valge või
valikkollane;
4) töötule lülitamine peab toimuma eraldi lülitiga ja sõiduki
armatuurlaual peab olema nende märgulamp.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetused ei ole kohustuslikud.
Kood 209. Alarmsõiduki vilkurid
Nõue: alarmsõiduki vilkur ja tema paigaldus alarmsõidukile
peab vastama Vabariigi Valitsuse kehtestatud nõuetele. Alarmsõiduki
vilkurit või nende kombinatsiooni ei tohi kasutada teistel sõidukitel;
Kontrollimine: TÜ – mõõdulindi, stopperi ja vaatlusega.
Kood 210. Kollased vilkurid
Nõuded: 1) kollane vilkur ja tema paigaldus
hooldussõidukile (teehoiuülesandeid ja teel möödapääsmatuid
tööülesandeid täitev eritalituse sõiduk) peab vastama Vabariigi
Valitsuse kehtestatud nõuetele;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
2) kollast vilkurit võib paigaldada suuremõõtmelisele või
raskekaalulisele veosele ja sellistel vedudel kasutatavale sõidukile
ning saateautole, kui sellisteks vedudeks väljaantud eriluba seda
nõuab. Kollane vilkur võib olla sisse lülitatud ainult suuremõõtmelise
või raskekaalulise veose veo ajal. [kehtetu]
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
Kontrollimine: TÜ – vaatluse, mõõdulindi ja stopperiga;
[RTL 2002, 106, 1575 – jõust.
01.01.2003]
Kood 211. Eesmised ääretule laternad
Nõuded: 1) M, N ja üle 1600 mm laiusel O kategooria
sõidukil peavad olema alumised eesmised ääretule laternad ja alates 1.
jaanuarist 1994. a esmakordselt kasutusele võetud üle 2100 mm laiusel
M, N ja O kategooria sõidukil peavad olema ülemised eesmised ääretule
laternad (tähis «A»). Lubatud on paigaldada alumisi eesmisi ääretule
laternaid O kategooria sõidukile, mille laius ei ületa 1600 mm ning
ülemisi eesmisi ääretule laternaid 1800 kuni 2100 mm laiusele M, N ja
O kategooria sõidukile. Alumiste eesmiste ääretule laternate:
a)
valgusava välisserva kaugus sõiduki külgservast ei tohi M ja
N kategooria sõidukil ületada 400 mm ja O kategooria sõidukil 150 mm;
b)
valgusavade siseservade vaheline kaugus peab olema vähemalt 600 mm,
kuid sõidukil, mille laius ei ületa 1300 mm, võib kaugust vähendada
400 mm-ni;
c) kõrgus teepinnast peab olema vähemalt 350 mm,
kuid ei tohi ületada 1500 mm. Kui sõiduki kereehituse eripära tõttu ei
ole võimalik laternaid paigaldada 1500 mm kõrgusele, võib neid
paigaldada kuni 2100 mm kõrgusele.
Ülemiste eesmiste
ääretule laternate:
a) valgusava välisserva kaugus
sõiduki külgservast ei tohi ületada 400 mm;
b)
kõrgus teepinnast peab olema võimalikult suur arvestades sõiduki
kereehituse eripäraga, kuid mootorsõidukil ei tohi nad asetseda
tuuleklaasi ülaservast madalamal;
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
2) [kehtetu]
Joonis 14. [kehtetu]
3) alates 1. jaanuarist 1998. a esmakordselt kasutusele võetud M, N
ja O kategooria sõiduki eesmised ääretule laternad peavad vastama
E-reegli nr 7 või direktiivi 76/758/EMÜ nõuetele ja nende paigaldus
peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele.
Eesmiste ääretulede värvus peab olema valge. Erandina võib eesmiste
ääretulede värvus olla merevaigukollane sõidukil:
a)
mis on saadud pärandvarana;
b) mis kuulub ümberasujale;
c)
mis on välisriikide diplomaatiliste esinduste ja nende välisriikide
kodanikest töötajate omanduses või valduses;
d) mis
on välisriikide sõjaväelaste omanduses või valduses;
e)
mis on lepingulisel tööl olevate välisriikide kodanike omanduses või
valduses;
f) mis on esmakordselt kasutusele võetud enne 1.oktoobrit
1994. a;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
4) 1996. a või hiljem valmistatud L kategooria sõidukil peavad olema
E-reegli nr 50 kohased ja E-reegli nr 53 või direktiivi 93/92/EMÜ
nõuetele vastavalt paigaldatud eesmised ääretule laternad;
5) eesmised ääretuled peavad lülituma üheaegselt ja põlema koos kaug-
ja lähituledega.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, luksmeetri ja mõõdulindiga
vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ,
2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel M, N ja O kategooria sõidukitel vastavalt
E-reegli nr 7/02 või direktiivi 76/758/EMÜ (paranduste direktiivid
87/354/EMÜ, 89/516/EMÜ ja 97/30/EÜ) metoodikale ja paigutus vastavalt
E-reegli nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid
80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ
ja 97/28/EÜ) nõuetele ning L kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli
nr 50/00 metoodikale ja paigutus vastavalt E-reegli nr 53/01 või
direktiivi 93/92/EMÜ (paranduse direktiiv 2000/73/EMÜ) nõuetele.
Tulede värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE
koordinaatide süsteemis.
[RTL 2005, 37, 530 – jõust.
08.04.2005]
Kood 212. Küljeääretule laternad
Nõuded: 1) 1994. a või hiljem valmistatud sõidukil peavad
olema küljeääretule laternad ja need peavad vastama E-reegli nr 91 või
direktiivi 76/758/EMÜ nõuetele ja nende paigutus E-reegli nr 48 või
direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Alla 6 m pikkusele sõidukile on
küljeääretulede paigaldamine soovitatav. Küljeääretulede tähised on
«SM1» või «SM2»;
2) kõik küljeääretuled peavad lülituma üheaegselt ja põlema koos kaug-
ja lähituledega;
3) üle 6 m pikkusel sõidukil peavad mõlemal küljel vähemalt iga 3 m
tagant olema küljeääretule laternad ja alla 6 m pikkusel sõidukil, kui
küljeääretule laternad on paigaldatud, peavad need asuma sõiduki
pikkuse esimesel ja/või viimasel kolmandikul. Kui sõiduki kere ehitus
ei võimalda küljeääretule laternaid paigaldada joonisel 15 näidatud
kõrgusele, on lubatud need paigaldada ülespoole, kuid mitte kõrgemale
kui 2100 mm;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
Joonis 15. Küljeääretule laternate asukohad üle 6 m pikkusel sõidukil.
Sõiduki pikkuse määramisel arvestatakse ka haakeseadme pikkust.
Vähemalt üks ääretuli peab asuma sõiduki keskmisel kolmandikul. Kui
mõõtu 3000 mm pole võimalik järgida sõiduki ehituse eripära tõttu,
võib seda pikendada kuni 4000 mm;
4) küljeääretulede värvus peab olema merevaigukollane, v.a juhul, kui
kõige tagumine küljeääretule latern on kombineeritud või vastastikku
ühendatud tagatule laternaga, tagumise ääretule laternaga, tagumise
udulaternaga või piduritule laternaga, võib selle küljeääretule värvus
olla punane;
5) vähim valgustugevus peab olema 4,0 cd ja suurim – 25,0 cd.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, luksmeetri ja mõõdulindiga
vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ,
2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 91/00 või direktiivi
76/758/EMÜ (paranduste direktiivid 87/354/EMÜ, 89/516/EMÜ ja 97/30/EÜ)
metoodikale ja paigutus vastavalt E-reegli nr 48/02 või direktiivi
76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ,
84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) nõuetele. Tulede värvus
määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis.
[RTL 2005, 104, 1579 – 16.10.2005]
Kood 213. Tagumised ääretule laternad
Nõuded: 1) 1994. a või hiljem valmistatud üle 2100 mm
laiusel sõidukil peavad olema ülemised tagumised ääretule laternad
(tähis «R»). Ülemisi tagumisi ääretule laternaid on lubatud paigaldada
1800 kuni 2100 mm laiusele sõidukile. Ülemised tagumised ääretule
laternad peavad asetsema külgservast kuni 400 mm kaugusel. Ülemised
tagumised ääretule laternad peavad asetsema võimalikult kõrgel
arvestades sõiduki kereehituse eripära;
2) M, N, O ja L kategooria sõidukitel peavad olema alumised tagumised
ääretule laternad (tähis «R»). Alumised tagumised ääretule laternad
peavad asetsema alumise külgserva lähedal ja olema paigaldatud
valmistaja juhendi kohaselt vastavuses joonisega 17;
Joonis 17. Alumiste tagumiste ääre- ja seisutule laternate asukohad.
Kui
sõiduki laius on väiksem kui 1300 mm, võib mõõdet 600 mm vähendada
kuni 400 mm-ni.
3) tagumised ääretule laternad peavad olema valmistaja juhendi
kohased. 1994. a või hiljem valmistatud M, N ja O kategooria
sõidukitel peavad tagumised ääretule laternad vastama E-reegli nr 7
või direktiivi 76/758/EMÜ ja nende paigutus E-reegli nr 48 või
direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. 1996. a või hiljem valmistatud L
kategooria sõidukitel peavad tagumised ääretule laternad vastama
E-reegli nr 50 või direktiivi 93/92/EMÜ ja nende paigutus E-reegli
nr 53 või direktiivi 93/92/EMÜ nõuetele;
4) kõik tagumised ääretuled peavad lülituma üheaegselt ja põlema koos
kaug- ja lähituledega;
5) tagumiste ääretulede värvus peab olema punane;
6) tagumiste ääretulede vähim valgustugevus tüübikatsetustel peab
olema 4 cd ja suurim 17 cd;
7) tagumiste ääretulede vähim valgustugevus tehnoülevaatusel peab
olema 1 cd ja suurim 17 cd.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja mõõdulindiga vastavalt
direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja
2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel M, N ja O kategooria sõidukitel vastavalt
E-reegli nr 7/02 või direktiivi 76/758/EMÜ (paranduste direktiivid
87/354/EMÜ, 89/516/EMÜ ja 97/30/EÜ) metoodikale ja paigutus vastavalt
E-reegli nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid
80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ
ja 97/28/EÜ) nõuetele ning L kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli
nr 50/00 metoodikale ja paigutus vastavalt E-reegli nr 53/01 või
direktiivi 93/92/EMÜ (paranduse direktiiv 2000/73/EMÜ) nõuetele.
Tulede värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE
koordinaatide süsteemis.
[RTL 2002, 106, 1575 – jõust.
01.01.2003]
Kood 214. Piduritule laternad
Nõuded: 1) piduritule laternad on kohustuslikud kõikidele
sõidukikategooriatele. M, N ja O kategooria sõidukitel peab taga olema
vähemalt kaks pidurituld ja L kategooria sõidukitel vähemalt üks
pidurituli. Piduritule laternad peavad olema valmistaja juhendi
kohased;
2) 1994. a või hiljem valmistatud M, N ja O kategooria sõidukitel
peavad piduritule laternad vastama E-reegli nr 7 või direktiivi
76/758/EMÜ ja nende paigutus E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ
nõuetele (vt joonis 18). 1996. a või hiljem valmistatud L kategooria
sõidukite piduritule laternad ja nende paigutus peavad vastama
E-reegli nr 53 või direktiivi 93/92/EMÜ nõuetele;
Joonis 18. Põhi- ja lisapiduritulede asukohad.
Kui sõiduki kere ehituse tõttu pole võimalik piduritule laternaid
asetada joonisel 18 toodud mõõtude kõrgusele, siis on neid erandina
lubatud asetada kuni 2100 mm kõrgusele. Kui sõiduki laius on väiksem
kui 1300 mm, võib mõõdet 600 mm vähendada kuni 400 mm-ni;
3) pidurituled peavad süttima sõidupiduri rakendamisel ja ei tohi
töötada vilkuval või mõnel muul muutuval režiimil;
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
4) 1999. a või hiljem valmistatud M1 kategooria
sõidukil peab olema E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ kohaselt
paigaldatud ja E-reeglile nr 7 või direktiivi 76/758/EMÜ nõuetele
vastav S3 kategooria lisapiduritule latern. Lisapiduritule laterna
valgusava alumine serv peab olema vähemalt 850 mm kõrgusel maapinnast
või mitte madalamal kui 150 mm tagaakna alumisest servast.
Lisapidurituli ei tohi olla ühitatud ega paikneda ühegi teise tulega
ühes ja samas laternas. Lisapidurituld on lubatud paigaldada nii
sõiduki keresse kui sellest väljapoole. Sõiduki keres paiknev
pidurituli ei tohi pimestada tahavaate peegli kaudu või mõnel muul
viisil segada sõiduki juhti.
Lisapidurituli peab paiknema sõiduki pikiteljel. Kui sõiduki
kereehitus ei võimalda paigaldada lisapidurituld sõiduki pikiteljele
(näiteks uksed vms), on lubatud paigaldada kaks lisapidurituld
sümmeetriliselt sõiduki pikiteljega võimalikult pikitelje lähedusse
või üks lisapidurituli kuni 150 mm kaugusele sõiduki pikiteljest.
M2, M3, N ja O kategooria sõidukitele on lubatud
lisaks paigaldada kas üks S3 kategooria lisapidurituli või kaks S1 või
S2 kategooria lisapidurituld;
5) piduritule värvus peab olema punane;
6) piduritule valgustugevus tüübikatsetustel peab olema:
• S1-kategooria laternal (üherežiimsel) – vähim 60 cd ja suurim 260 cd;
• S2-kategooria laternal (kaherežiimsel) – vähim päeval 130 cd ja
pimeda ajal 30 cd ning suurim päeval 728 cd ja pimeda ajal 112 cd;
• S3-kategooria laternal – vähim 25 cd ja suurim 110 cd;
7) piduritule vähim valgustugevus tehnoülevaatusel peab olema 10 cd ja
suurim vastavalt punktile 6.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, luksmeetri ja mõõdulindiga
vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ,
2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel M, N ja O kategooria sõidukitel vastavalt
E-reegli nr 7/02 või direktiivi 76/758/EMÜ (paranduste direktiivid
87/354/EMÜ, 89/516/EMÜ, 97/30/EÜ ja 2006/96/EÜ) metoodikale ja
paigutus vastavalt E-reegli nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ
(paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ,
89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) nõuetele ning L kategooria
sõidukitel vastavalt E-reegli nr 50/00 metoodikale ja paigutus
vastavalt E-reegli nr 53/01 või direktiivi 93/92/EMÜ (paranduse
direktiiv 2000/73/EMÜ) nõuetele. Tulede värvus määratakse
elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis.
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
Kood 215. Numbritule latern
Nõuded: kõikidel M, N ja O kategooria sõidukitel, välja
arvatud trollid, peab taga olema vähemalt üks E-reegli nr 48 või
direktiivi 76/756/EMÜ nõuete kohaselt paigaldatud numbritule latern.
1994. a või hiljem valmistatud M, N ja O kategooria sõidukitel peab
numbritule latern olema E või e sertifitseeritud ja vastama E-reegli
nr 4 või direktiivi 76/760/EMÜ nõuetele. L kategooria sõidukitel peab
taga olema vähemalt üks numbritule latern ja 1996. a või hiljem
valmistatud L kategooria sõidukil peab see vastama E-reegli nr 53 või
direktiivi 93/92/EMÜ nõuetele;
2) numbritule latern peab olema paigaldatud valmistaja juhendi
kohaselt ja ta peab registreerimismärki valgustama nii, et see oleks
pimeda ajal loetav vähemalt 25 m kauguselt;
3) numbritule värvus peab olema valge ja see peab lülituma koos lähi-,
kaug- ja ääretuledega.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, mõõdulindiga vastavalt
direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja
2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel M, N ja O kategooria sõidukitel vastavalt
E-reegli nr 4/00 või direktiivi 76/760/EMÜ (paranduste direktiivid
87/354/EMÜ, 97/31/EÜ ja 2006/96/EÜ) metoodikale ja nende paigutus
vastavalt E-reegli nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste
direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ,
91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) nõuetele ning L kategooria sõidukitel
vastavalt E-reegli nr 53/01 või direktiivi 93/92/EMÜ (paranduste
direktiiv 2000/73/EÜ) nõuetele. Tulede värvus määratakse
elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis.
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
Kood 216. Tagumised udutule laternad
Nõuded: 1) 1994. a või hiljem valmistatud M, N ja O
kategooria sõidukitel peab taga olema üks või kaks E-reegli nr 38 või
direktiivi 77/538/EMÜ nõuetele vastavat tagumist udutule laternat ja
nende paigutus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ
nõuetele. Tagumine udutule latern ei ole kohustuslik sõidukil:
a)
mis on saadud pärandvarana;
b) mis kuulub ümberasujale;
c)
mis on välisriikide diplomaatiliste esinduste ja nende välisriikide
kodanikest töötajate omanduses või valduses;
d) mis
on välisriikide sõjaväelaste omanduses või valduses;
e)
mis on lepingulisel tööl olevate välisriikide kodanike omanduses või
valduses;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
2) tagumiste udutule laternate kaugus lähimast piduritule laternast
peab olema vähemalt 100 mm. Kui sõiduki taga on üks udutuli, peab see
asuma tagant vaadates sõiduki sümmeetriateljel või sellest vasakul.
Tagumise udutule laterna valgusava ülaserv ei tohi asetseda kõrgemal
kui 1000 mm (N3G kategooria sõidukitel kuni 1200 mm)
ja alaserv madalamal kui 250 mm;
3) tagumiste udutulede värvus peab olema punane;
4) tagumise udutule laterna valgusava pind ei tohi ületada 140 cm
2;
5) tagumised udutuled võivad lülituda, kui lähi-, kaug- või eesmised
udutuled on sisse lülitatud ja olema väljalülitatavad sõltumatult
teistest tuledest;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
6) 1994. a või hiljem valmistatud sõidukil on lubatud kasutada ainult või
tähisega
tagumisi udutule laternaid, mille hajutiklaasil on «F» täht (Hollandi
tüübikinnituse korral täht «B»).
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, luksmeetri ja mõõdulindiga
vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ,
2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 38/00 või direktiivi
77/538/EMÜ (paranduste direktiivid 87/354/EMÜ, 89/518/EMÜ, 1999/14/EÜ
ja 2006/96/EÜ) metoodikale ja nende paigutus vastavalt E-reegli
nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ,
82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ)
nõuetele. Tulede värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga
CIE koordinaatide süsteemis.
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
Kood 217. Tagurdustule laternad
Nõuded: 1) kui tagurdustule laternad (tähis «AR») on
paigaldatud, peavad need toimima;
2) 01.01.1994. a või hiljem esmakordselt kasutusele võetud M ja N
kategooria sõidukitel (O kategooria sõidukitel vabatahtlik) peab taga
olema üks või kaks E-reegli nr 23 või direktiivi 77/539/EMÜ nõuete
kohast tagurdustule laternat. Täiendavalt on lubatud sõidukitele
paigaldada taha või külgedele kaks tagurdustule laternat, v.a M
1 kategooria sõidukid ja mitte üle 6,0 m pikkused teiste
kategooriate sõidukid;
3) tulede vähim kõrgus teepinnast on 250 mm ja suurim 1200 mm;
4) tagurdustuled peavad süttima tagasikäigu lülimisel ja kustuma selle
väljalülimisel;
5) tagurdustulede värvus peab olema valge.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja mõõdulindiga vastavalt
direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja
2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 23/00 või direktiivi
77/539/EMÜ (paranduste direktiivid 87/354/EMÜ, 97/32/EÜ ja 2006/96/EÜ)
metoodikale ja nende paigutus vastavalt E-reegli nr 48/02 või
direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ,
83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) nõuetele.
Tulede värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga
CIE koordinaatide süsteemis.
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
Kood 218. Suunatule laternad
Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukitel peavad olema
vähemalt eesmised ja tagumised suunatule laternad ning O kategooria
sõidukil peavad olema tagumised suunatule laternad. M ja N kategooria
sõidukil peavad olema külgmised suunatule laternad, kui sõiduki
valmistaja on need ette näinud. Alates 1. jaanuarist 1994. a
esmakordselt kasutusele võetud M, N ja O kategooria sõidukitel peavad
suunatule laternad olema E-reegli nr 6 või direktiivi 76/759/EMÜ
kohased ja need peavad olema paigaldatud E-reegli nr 48 või direktiivi
76/756/EMÜ kohaselt (vt joonised 20, 21 ja 22). M2,
M3, N2, N3, O2, O3
ja O4 kategooria sõidukitele on lubatud täiendavalt
paigaldada taha kaks suunatule laternat;
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
2) mõõdet 600 mm (vt joonised 20 ja 22) võib vähendada kuni 400 mm-ni,
kui sõiduki gabariitlaius ei ületa 1300 mm. Sõiduki ehituse eripära
tõttu võib kõrgust 1500 mm suurendada kuni 2100 mm (vt joonised 20, 21
ja 22);
3) [Kehtetu]
Joonis 20. Eesmiste suunatule laternate asukohad.
4) [Kehtetu]
Joonis 21. Külgmiste suuna- ja seisutule laternate asukohad.
5) [Kehtetu]
Joonis 22. Tagumiste suunatule laternate asukohad.
6) [Kehtetu]
7) L kategooria sõidukil peavad olema valmistaja juhendi kohased
suunatule laternad ja 1996. a või hiljem valmistatud L kategooria
sõidukil peab nende paigutus vastama E-reegli nr 53 või direktiivi
93/92/EMÜ nõuetele;»;
8) suunatulede värvus peab olema merevaigukollane. Tagumiste
suunatulede värvus võib olla punane sõidukil:
a) mis
on saadud pärandvarana;
b) mis kuulub ümberasujale;
c)
mis on välisriikide diplomaatiliste esinduste ja nende välisriikide
kodanikest töötajate omanduses või valduses;
d) mis
on välisriikide sõjaväelaste omanduses või valduses;
e)
mis on lepingulisel tööl olevate välisriikide kodanike omanduses või
valduses;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
9) suunatulede vilkumissagedus peab olema 90±30 korda/min;
10) suunatulede töö kontrolliks peab armatuurlauas vilkuma
sünkroonselt märgulamp. N2 ja N3
kategooria vedukauto armatuurlauas peab eraldi olema haagise
suunatulede märgulamp. Valgussignaali võib dubleerida helisignaaliga.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, mõõdulindi ja stopperiga
vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ,
2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel M, N ja O kategooria sõidukitel vastavalt
E-reegli nr 6/01 või direktiivi 76/759/EMÜ (paranduste direktiivid
87/354/EMÜ, 89/277/EMÜ, 1999/15/EÜ ja 2006/96/EÜ) metoodikale ja
paigutus vastavalt E-reegli nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ
(paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ,
89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) nõuetele ning L kategooria
sõidukitel vastavalt E-reegli nr 50/00 metoodikale ja paigutus
vastavalt E-reegli nr 53/01 või direktiivi 93/92/EMÜ (paranduste
direktiiv 2000/73/EÜ) nõuetele. Tulede värvus määratakse
elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis.
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
Kood 219. Armatuurlaua märgulambid
Nõuded: 1) armatuurlaua märgulambid peavad olema
valmistaja juhendi kohased ja toimima. M ja N kategooria sõidukite
armatuurlaua märgulambid peavad vastama direktiivile 78/316/EMÜ ja
1996. a või hiljem valmistatud L kategooria sõidukil direktiivile
93/29/EMÜ;
2) sõidukil peavad olema:
• suunatulede märgulamp,
• kaugtulede märgulamp;
• õhkpidurite korral – pidurikontuuride õhusurve märgulambid;
• ABS pidurite korral – süsteemi toimimise märgulamp.
Kontrollimine:
1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja
TJV katsetustel M ja N kategooria sõidukitel vastavalt direktiivi
78/316/EMÜ (paranduste direktiivid 93/91/EMÜ ja 94/53/EÜ) metoodikale
ning L kategooria sõidukitel vastavalt direktiivi 93/29/EÜ (paranduste
direktiiv 2000/74/EÜ) metoodikale.
[RTL 2002, 106, 1575 – jõust.
01.01.2003]
Kood 220. Autorongi tunnusmärk
Nõue: autorongi (v.a autorong, mille vedukiks on M1
või N1 kategooria sõiduk) vedukautol peab olema
autorongi tunnusmärk, milleks on üks kollane ümmargune latern
läbimõõduga vähemalt 70 mm või kolm sõiduki pikiteljega risti olevas
reas asuvat kollast laternat vahedega 150 kuni 300 mm. Autorongil,
millel on ülemised eesmised ääretuled, ei ole autorongi tunnusmärk
kohustuslik.
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2001, 135, 1953 – jõust.
24.12.2001]
Kood 221. Punaste tulede nähtavus ette ja valgete tulede
nähtavus
taha
Nõue: 25 m kauguselt ei tohi olla eest nähtav mitte ükski
punane tuli ja tagant mitte ükski valge tuli (v.a tagurdustuli).
Tulede nähtavust vaadatakse teepinnast kõrguste vahemikus 1 kuni 2,2 m
(joonis 23).
Joonis 23. Tulede nähtavus auto ees ja taga. 1 – sõiduk, 2 –
sõidusuund, 3 – sõiduki pikitelg.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel M, N ja O kategooria sõidukitel vastavalt
E-reegli nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid
80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ
ja 97/28/EÜ) metoodikale ning L kategooria sõidukitel E-reegli
nr 53/01 või direktiivi 93/92/EÜ (paranduste direktiiv 2000/73/EÜ)
metoodikale.
[RTL 2002, 106, 1575 – jõust.
01.01.2003]
Kood 222. Helkurid
Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukitel peavad olema
tagumised helkurid, mis ei tohi olla kolmnurksed ning O kategooria
sõidukil peavad olema tagumised kolmnurksed helkurid ja esimesed
helkurid, mis ei tohi olla kolmnurksed. Alates 1. jaanuarist 1994. a
esmakordselt kasutusele võetud M, N ja O kategooria sõidukitel peavad
helkurid olema E-reegli nr 3 või direktiivi 76/757/EMÜ kohased ja need
peavad olema paigaldatud E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ
kohaselt;
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
2) eesmiste helkurite värvus peab olema valge ja tagumistel punane.
Eesmiste ja tagumiste helkurite välisserv ei tohi olla kere
välisgabariidist kaugemal kui 400 mm ja helkurite siseservade vahe ei
tohi olla väiksem kui 600 mm (400 mm sõidukite korral, mille laius ei
ületa 1300 mm). Haagise eesmiste helkurite välisserv ei tohi olla
kaugemal kui 150 mm haagise välisgabariidist. Helkuri ülaserv ei tohi
asetseda kõrgemal kui 900 mm ja alaserv madalamal kui 250 mm
maapinnast. Helkureid on lubatud paigaldada kuni 1500 mm kõrgusele
juhul, kui sõiduki kereehitus ei võimalda neid paigaldada madalamale;
3) üle 6 m pikkustel M ja N kategooria sõidukitel ning kõigil O
kategooria sõidukitel peavad olema külgedel vähemalt iga 3 m tagant
helkurid. Kui see pole võimalik kere ehituse eripära tõttu, võib seda
vahet pikendada kuni 4000 mm-ni. Vähemalt üks helkur peab paiknema
sõiduki keskmisel kolmandikul. Kõige tagumise külgmise helkuri
tagumine serv ei tohi olla sõiduki tagumisest servast kaugemal kui
1 m. Helkuri ülaserv ei tohi asetseda kõrgemal kui 900 mm ja alaserv
madalamal kui 250 mm. Külgmiste helkurite värvus peab olema
merevaigukollane, v.a juhul, kui kõige tagumine külgmine helkur on
grupeeritud või osa valgust kiirgavast pinnast on sama tagatule
laternaga, tagumise ääretule laternaga, tagumise udulaternaga,
piduritule laternaga või kõige tagumise punase küljeääretule
laternaga, võib selle külgmise helkuri värvus olla punane;
Alla 6 m pikkuse sõiduki ja kereta auto korral, kui külgmised helkurid
on paigaldatud, peavad need asuma sõiduki pikkuse esimesel ja/või
viimasel kolmandikul.
Külgmiste helkurite värvus peab olema merevaigukollane;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
4) 1996. a või hiljem valmistatud L kategooria sõiduki helkurid peavad
olema paigutatud E-reegli nr 53 või direktiivi 93/92/EMÜ kohaselt;
5) mootorsõiduki eesmised, külgmised ja tagumised helkurid peavad
olema mittekolmnurkse kujuga, mis mahuvad 200 mm läbimõõduga ringi.
Helkurid peavad olema niisuguse kujuga, et need ei meenutaks numbrit,
tähte ega kolmnurka. Erandina on lubatud kasutada kujundeid, mis
meenutavad märke 0, I, U ja 8 ning mille mõõtmed mahuvad ringi ø
200 mm;
6) haagise tagumised helkurid peavad olema võrdkülgse kolmnurga
kujulised, mille tipp on suunatud üles. Kolmnurga külje pikkus peab
olema 150...200 mm vastavuses joonisega 26.
Joonis 26. Haagise tagumiste helkurite näidised.
Mõõdud: A – vähemalt 150 mm, kuid mitte üle 200 mm; B – vähemalt üks
viiendik A-d; C – mitte üle 15 mm.
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
7) kui sõidukile on paigaldatud linthelkurid, siis peavad need vastama
E-reegli nr 104 nõuetele.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja mõõdulindiga vastavalt
direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja
2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetusel M, N ja O kategooria sõidukitel vastavalt
E-reegli nr 3/02 või direktiivi 76/757/EMÜ (paranduste direktiivid
87/354/EMÜ, 97/27/EÜ ja 2006/96/EÜ) metoodikale ja paigutus vastavalt
E-reegli nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid
80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ
ja 97/28/EÜ) nõuetele ning L kategooria sõidukil vastavalt E-reegli
nr 53/01 või direktiivi 93/92/EMÜ (paranduste direktiiv 2000/73/EÜ)
metoodikale. Linthelkurid peavad vastama E-reegli nr 104/00 nõuetele.
Helkurite värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga
CIE koordinaatide süsteemis.
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
Kood 223. Ohutuled
Nõuded: 1) 1994. a või hiljem valmistatud M, N ja O
kategooria sõidukitel peavad olema E-reegli nr 48 või direktiivide
76/756/EMÜ kohased ohutuled. Ohutuledena lülitatakse üheaegselt
vilkuma kõik suunatuled (vt kood 218). Ohutulede arv, asukoht,
vilkumise sagedus ja värvus peab vastama koodis 218 esitatud nõuetele;
2) ohutulede töö kontrolliks peab auto armatuurlauas vilkuma
sünkroonselt märgulamp. Vedukauto armatuurlauas peab eraldi olema
haake ohutulede märgulamp;
3) ohutulesid peab olema võimalik lülitada sisse nii töötava kui ka
mittetöötava mootori korral.
Kontrollimine: vaatluse ja stopperiga.
Kood 224. Lähi- ja kaugtulelaternad, mille lampide valgusvoog
ületab 2000 lm
Nõuded: 1) lampe, mille valgusvoog on üle 2000 lm
(gaaslahenduslambid ja näiteks hõõglambid HIR1, H9 tüüpi), on lubatud
kasutada kaugtulelaternates ja ainult ebasümmeetrilise valgusjaotusega
lähitulelaternates;
2) nende laternate valgusvihu kõrguse
reguleerimine, sõltuvalt kere asendist, peab toimuma automaatselt.
Laternatel peab olema hajutiklaasi puhasti;
3) gaaslahenduslambiga
laternatel peab kaugtulelt lähitulele ümberlüliv seade tagama, et
seadme rikke korral oleks sisse lülitatud lähituli.
Ümberlülitusmehhanism peab välistama tulede vahepealsesse asendisse
lülitatuse võimaluse;
4) igas lähitulelaternas võib olla
ainult üks gaaslahendusvalgusallikas.
Kontrollimine:
1) TÜ – esilaternate kontrollseadmega;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reeglite nr 48/02, nr 98/00,
nr 99/00, nr 112/00, nr 113/00 või direktiivi 76/761/EMÜ (paranduste
direktiivid 89/517/EMÜ, 1999/17/EÜ ja 2006/96/EÜ) metoodikale.
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
Kood 225. Pöördelatern
Nõuded:
1) mootorsõidukile võib paigaldada kaks
pöördelaternat;
2) pöördelaternad peavad vastama E-reegli
nr 119 nõuetele ja olema paigaldatud E-reegli nr 48 nõuete kohaselt;
3)
pöördelaterna tähis on «K»;
4)
pöördelaterna tule värvus peab olema valge.
Kontrollimine:
1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja
TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 119 metoodikale ja paigutus
vastavalt E-reegli nr 48/03 metoodikale.
[RTL 2005, 104, 1579 – jõust.
16.10.2005]
Grupp 3
Juhtimisseadmed
Kood 301. Üldnõuded juhtimisseadmetele
Nõuded:1) auto rool peab olema vasakul poolel. Erandina
võib rool olla paremal poolel sõidukil:
a) mis on
kasutamiseks teetöödel või posti ja kauba jaotamisel/kogumisel;
b)
mis on saadud pärandvarana;
c) mis kuulub ümberasujale;
d)
mis on välisriikide diplomaatiliste esinduste või välisriikide
kodanike omanduses või valduses.
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
2) neljateljelistel autodel peab lisaks esimesele juhtteljele olema
juhitav veel vähemalt üks kolmest ülejäänud teljest;
3) 1994. a või hiljem valmistatud auto ja selle haagise
juhtimisseadmed peavad vastama E-reeglile nr 79 või direktiivile
70/311/EMÜ;
4) auto ja selle haagise roolimehhanism ja -hoovastik peavad olema
valmistaja juhendi kohased ja toimima nende kohaselt. Rool peab
pöörduma sujuvalt, ilma kinnijäämisteta ja vibratsioonita.
Roolihoobadel, -varrastel ja -võllidel ei tohi olla pragusid,
jääkdeformatsioone jm vigastusi;
5) M, N ja O kategooria sõidukitel on lubatud lisaks põhirooliseadmele
rooli abiseade (ASE);
6) ainult õhk-, vedelik- ja elektriajamiga rooliseade on keelatud.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega vastavalt direktiivile
96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 79/01 või direktiivi
70/311/EMÜ (paranduste direktiivid 92/62/EMÜ ja 1999/7/EÜ) metoodikale.
[RTL 2004, 45, 770 – jõust. 1.05.2004]
Kood 302. Rooliratas
Nõuded: 1) rooliratas peab vastama sõiduki valmistaja
nõuetele;
2) mitmel sõiduki tüübil kasutatav rooliratas («generalsteeringcontrol»)
peab omama E-reeglile nr 12 või direktiivile 74/297/EMÜ vastavuse
sertifikaati ja valmistaja tõendit selle kohta, millisele sõiduki
tüübile on rooliratas sobiv. Sertifikaadi puudumisel peab ARK määrama
rooliratta kõlblikkuse ekspertiisi ja tegema nõuetele vastavuse kohta
märkuse sõiduki registreerimistunnistusele. Reguleeritava asendiga
rooli ja/või turvakotiga rooliratta asendamine mõne teise rooliratta
mudeliga on keelatud.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja mõõdulindiga vastavalt
direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja
2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 12/03 või direktiivi
74/297/EMÜ (paranduste direktiiv 91/662/EMÜ) metoodikale.
Kood 303. Ohutu roolimehhanism
Nõue: 1990. a või hiljem valmistatud M1
ja N1 kategooria sõiduki (v.a autod, mille rooliratas asub
esiteljest eespool) roolivõlli ehituses peab olema ohutuselement, mis
tagab kokkupõrkel roolivõlli deformeerumise või purunemise ja
pöördumise juhi kehast kõrvale. 1994. a või hiljem valmistatud M
1 ja N1 kategooria sõiduki roolimehhanism peab
vastama E-reegli nr 12 või direktiivi 74/297/EMÜ nõuetele.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 12/03 või direktiivi
74/297/EMÜ (paranduste direktiiv 91/662/EMÜ) metoodikale.
Kood 304. Roolimehhanism
Nõue: roolimehhanism peab vastama sõiduki valmistaja
nõuetele. Roolimehhanismi kinnitus kere/raami külge peab olema
valmistaja juhendi kohane. 1994. a või hiljem valmistatud M, N ja O
kategooria sõiduki roolimehhanism peab vastama E-reegli nr 79 või
direktiivi 70/311/EMÜ nõuetele.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 79/01 või direktiivi
70/311/EMÜ (paranduste direktiivid 92/62/EMÜ ja 1999/7/EÜ) metoodikale.
Kood 305. Esirataste pöördepiirikud
Nõue: esirataste pöördepiirikud peavad olema valmistaja
juhendi kohased.
Kontrollimine: TÜ – vaatlusega.
Kood 306. Roolihoovastiku liigendid
Nõue: roolihoovastiku liigendid peavad olema valmistaja
juhendi kohased, neis ei tohi olla valmistaja poolt lubatust suuremat
lõtku. Lõtkuks ei loeta liigendi amortiseerivat liikumist.
Kontrollimine: TÜ – vaatlusega.
Kood 307. Rooliratta vabakäik
Nõue: rooliratta vabakäik peab olema M1 ja
N 1 kategooria autol: ≤ 10o ning M 2,
M3 , N2 ja N3 kategooria autol ≤ 20
o. Kui valmistaja on ette näinud väiksemad väärtused, siis peab
rooliratta vabakäik vastama valmistaja juhendile.
Kontrollimine: TÜ – nurgamõõdikuga.
Kood 308. Roolivõlli laagrid
Nõuded: 1) roolivõlli laagrid peavad olema valmistaja
juhendi kohaselt reguleeritud;
2) roolivõllid peavad pöörduma ühtlaselt, sujuvalt ja ei tohi kinni
kiiluda.
Kontrollimine: vaatluse ja rooli pööramise või lõtkutestriga.
Kood 309. Koostude porikaitsed
Nõue:koostude porikaitsed peavad olema töökorras ja
vigastusteta.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 310. Roolivõimendi
Nõuded: 1) hüdrovõimendi peab olema nõutava tasemeni õliga
täidetud ja ei tohi lekkida;
2) pneumaatilised võimendid ei tohi pihkuda, nende voolikud peavad
olema pragudeta ja murenemise tunnusteta. Torudel ei tohi olla
korrosiooni;
3) elektrivõimendite ühendusjuhtmed peavad olema korralikult
kinnitatud, juhtmed vigastamata ja klemmid või pistikud korralikult
ühendatud ning kinnitatud;
4) võimendi juhtklapi rikke korral peab olema võimalik sõidukit
käsitsi juhtida;
5) rooli keeramise jõud peab vastama valmistaja juhendile;
6) jõusilinder ei tohi lekkida/pihkuda;
7) voolikud peavad olema töökorras ja ei tohi lekkida/pihkuda;
8) võimendi õlipumba rõhk peab olema valmistaja juhendi kohane ja pump
ei tohi lekkida;
9) roolivõimendi õliradiaator ei tohi lekkida.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, manomeetri ja dünamomeetriga;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 79/01 või direktiivi
70/311/EMÜ (paranduste direktiivid 92/62/EMÜ ja 1999/7/EÜ) metoodikale.
Kood 311. Ratta lõtk
Nõue: lõtkud ei tohi olla suuremad kui seda on ette näinud
valmistaja või, andmete puudumisel, ei tohi olla suuremad kui:
• kuni 17" nimiläbimõõduga velje korral – 5,0 mm;
• 17...20" nimiläbimõõduga velje korral – 7,0 mm;
•üle 20" nimiläbimõõduga velje korral – 9,0 mm.
Ratta lõtku A (vt joonis 27) mõõdetakse rehvi mustri servalt.
Joonis 27. Ratta lõtku mõõtmine.
Kontrollimine: vaatluse, lõtkutestri, rismuse ja nihiku või
indikaatorkellaga.
Kood 312. Käänmik (käändtelg), rooli- ja pendelhoob ning nende
liigendid
Nõuded: käänmik (käändtelg), rooli- ja pendelhoob ning
nende liigendid peavad vastama valmistaja juhendile ja olema selle
kohaselt kinnitatud ning nendes ei tohi olla märgatavat lõtku,
pragusid ja jääkdeformatsioone. Lõtkuks ei loeta liigendi
amortiseerivat liikumist.
Kontrollimine: vaatluse või lõtkutestriga.
Kood 313. Rooliamortisaator
Nõue: rooliamortisaator peab olema töökorras, ei tohi
lekkida.
Kontrollimine: vaatluse või lõtkutestriga.
Kood 314. [Kehtetu – RTL
2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007]
Kood 315. L kategooria sõiduki roolikann
Nõue: lõtk L kategooria sõiduki roolikannu laagrites ei
tohi ületada valmistaja poolt ette nähtud suurust. Käänmikjuhtimisega
esirattal ei tohi olla liigendites märgatavaid lõtke.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 316. L kategooria sõiduki esiratas
Nõue: esiratta kodarad peavad olema kinnitatud ja
pingutatud, esiratas ei tohi viskuda ja laagrites ei tohi olla
tuntavat lõtku. Esiratta telg peab olema kindlalt kinnitatud.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 317. Muud juhtimisseadmed
Nõue: peavad vastama valmistaja juhendile ja olema
töökorras.
Kontrollimine: vaatlusega.
Grupp 4
Piduriseade
Kood 401. Üldnõuded piduriseadmele
Nõuded: 1) piduriseade peab vastama valmistaja juhendile.
1994. a või hiljem valmistatud M, N ja O kategooria sõiduki
piduriseade peab vastama E-reeglile nr 13 või M 1
kategooria sõiduki piduriseade E-reeglile nr 13-H või direktiivile
71/320/EMÜ. Ei tohi muuta piduriseadme ehitust ja kasutada valmistaja
poolt selleks mitte ette nähtud osi või sõlmi. 2002. a või hiljem
valmistatud sõiduki piduriklotsi katted ei tohi sisaldada asbesti;
2) piduriseade ei tohi olla ohtlikult korrodeerunud ja peab töötama
nõutava efektiivsusega;
3) sõidupidur peab võimaldama peatada sõidukit efektiivselt sõltumata
kiirusest, koormusest või tee profiilist;
4) sõidupiduriga pidurdamisel peab saama täita kõiki reguleeritava
pidurdamise nõudeid;
5) rikkepiduriga peab olema võimalik sõidupiduri rikke korral
(arvestatakse ainult ühe samaaegselt esineva rikkega) sõidukit
pidurdada vähemalt 50% sõidupiduri pidurdustõhususega (vt kood 405);
6) ratta pidurdusjõud, sõiduki pidurdusteekond ja sõiduki aeglustus
peavad olema saavutatud piduripedaalile vajutamisel jõuga, mis ei
ületa:
• M1 kategooria sõidukil – 490 N;
• M2, M3, N1, N2 ja N
3 kategooria sõidukil – 687 N;
7) seisupidur peab olema otsese mehaanilise toimega sõiduki ratastele;
8) juhil peab olema võimalus seisupidurit lülitada oma töökohalt;
9) ei tohi kasutada pidurivedelikku, mis pole ette nähtud sellele
sõiduki versioonile või ei vasta valmistaja nõuetele;
10) sõidupiduriga pidurdamisel ei tohi ühel teljel paiknevate rataste
pidurdusjõud erineda omavahel rohkem kui 30%.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja piduristendiga vastavalt
direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja
2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 13/09 või 13H/00 või
direktiivi 71/320/EMÜ (paranduste direktiivid 74/132/EMÜ, 75/524/EMÜ,
79/489/EMÜ, 85/647/EMÜ, 88/194/EMÜ, 91/422/EMÜ, 98/12/EÜ ja
2002/78/EÜ) metoodikale.
[RTL 2004, 45, 770 – jõust. 1.05.2004]
Kood 402. Üldnõuded M ja N kategooria sõidukite piduritele
Nõuded: 1) sõidukil peab olema vähemalt kaks sõltumatut,
eraldi toimivat ja juhi kohalt kergesti lülituvat piduri juhtimise
seadet;
2) sõidupidurit peab saama kasutada sõltumatult seisupidurist;
3) sõidupidur peab toimima kõikidele ratastele;
4) sõidupiduri mõne osa rikke puhul peab autol jääma alles piisav arv
korras piduritega rattaid, et teda pidurdada vähemalt 30% tõhususega. M
1, M2, N1 ja N 2 kategooria sõidukitel on
lubatud pidurite tõhususe vähenemine kuni 25%-ni;
5) kui auto pidurdamine ei toimu otseselt lihaste jõul, peab
pidurisüsteem olema selliselt jaotatud, et see toimiks vähemalt kahelt
erinevalt energiasalvestilt saadava energia arvel;
6) sõidupiduri toime peab olema jaotatud auto telgede vahel selliselt,
et see toimiks ühe telje rataste suhtes ja auto pikitelje tasandi
suhtes sümmeetriliselt;
7) sõidu-, rikke- ja seisupidur peavad toimima ratastele piduriseadme
kokkupuutuvate hõõrdpindade kaudu ja nende kulumine peab olema
kompenseeritav automaatse või käsitsi reguleerimisega;
8) pidurivedeliku paagi täiteava peab olema kergesti ligipääsetavas
kohas ja 1994. a või hiljem valmistatud autol peab vedeliku tase
paagis olema kontrollitav ka selle korki avamata. Kui viimast nõuet ei
ole täidetud, peab autol olema signaalseade, mida on võimalik kergesti
kontrollida. Signaalseade peab juhti informeerima vedeliku tasapinna
ohtlikust alanemisest reservuaaris;
9) autol, mille pidurid toimivad salvestatud energia arvel, peab olema
peale manomeetri hoiatav optiline või akustiline signaalseade. Auto
peab mootori seiskumise järel olema peatatav veel neljandat korda
pidurdamisel rikkepidurile ette nähtud tõhususega;
10) 1994. a või hiljem valmistatud autol peab pidurisüsteemi rikke
korral süttima hästi märgatav punane märgulamp hiljemalt pidurdamise
alguses. Kontroll-lambi korrasolek peab olema kergesti kontrollitav;
11) autorongi katkemise korral peab vedukit olema võimalik pidurdada
mitte väiksema tõhususega kui see on ette nähtud rikkepiduriga
pidurdamisel;
12) abipiduri energiatarve peab olema rahuldatud selliselt, et see ei
vähendaks rikkepiduri tõhusust;
13) 1990. a või hiljem valmistatud, autorongi kuuluva vedukauto ja
selle haagise pidurisüsteemid peavad olema kahejuhtmelised: ühe juhtme
kaudu pumbatakse haagise pidurisüsteemi õhku, teise juhtme abil
juhitakse haagise pidureid;
14) üle 3,5 t täismassiga haagiseid vedava vedukauto pidurid peavad
vastama järgmistele nõuetele:
• vedukauto rikkepidurite lülitumisel peavad sujuvalt tööle rakenduma
ka haagise pidurid;
• kui vedukauto mitmest pidurikontuurist üks lakkab toimimast, peab
toimiv kontuur lülitama sujuvalt tööle kas osaliselt või täielikult
haagise pidurid;
• kui autorongi pidurite ühendusjuhtmed purunevad või pihkavad, peab
vedukauto olema suuteline peatama ka rikkis piduritega haagist;
15) ABS pidurid peavad olema:
a) alates 1. jaanuarist 1997. a
esmakordselt kasutusele võetud üle 12 t täismassiga M3
kategooria sõidukil;
b) alates 1. jaanuarist 1997. a
esmakordselt kasutusele võetud üle 16 t täismassiga vedukil;
c)
alates 1. jaanuarist 1999. a esmakordselt kasutusele võetud vedukil,
mille haakes on üle 10 t täismassiga haagis;
d) alates 1.
aprillist 2001. a esmakordselt kasutusele võetud kõigil M2,
M3, N2 ja N3 kategooria sõidukitel,
v.a rohkem kui nelja teljega sõidukid.
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja piduristendiga vastavalt
direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja
2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 13/09 või 13H/00 või
direktiivi 71/320/EMÜ (paranduste direktiivid 74/132/EMÜ, 75/524/EMÜ,
79/489/EMÜ, 85/647/EMÜ, 88/194/EMÜ, 91/422/EMÜ, 98/12/EÜ ja
2002/78/EÜ) metoodikale.
[RTL 2004, 45, 770 – jõust. 1.05.2004]
Kood 403. Üldnõuded O kategooria sõiduki piduritele
Nõuded: 1) O1 kategooria haagisel ei ole
pidurid kohustuslikud. Olemasolu korral peavad need vastama O2
kategooria haagisele kehtestatud nõuetele;
2) O2 kategooria haagisel peavad olema pideva toimega
(ühest energiasalvestist toidetavad) pidurid või poolpideva toimega
(kahest erinevast energiasalvestist toidetav) pidurid või
inertspidurid (pealejooksupidurid). Poolhaagisel on inertspidurid
keelatud;
3) O3 ja O4 kategooria haagistel on lubatud
ainult pideva või poolpideva toimega pidurid. Inertspidurid on
keelatud. 1. aprillil 2001. a või hiljem valmistatud O3
ja O4 kategooria haagistel peavad olema ABS pidurid;
4) pidurid peavad toimima haagise kõikidele ratastele;
5) pidurdusjõud peavad jagunema telgede vahel võrdselt;
6) pidurite toime peab olema jaotatud ühe telje rataste ja haagise
pikitelje tasandi suhtes sümmeetriliselt;
7) pidurid peavad toimima ratastele piduriseadme kokkupuutuvate
hõõrdpindade kaudu ja nende kulumine peab olema kompenseeritav
automaatse või käsitsi reguleerimisega;
8) rikke korral peavad haagise pidurid rakenduma automaatselt, välja
arvatud haagisel, mille täismass ei ületa 1,5 t ja mille tiisel on
vedukiga täiendavalt kinnitatud trossi, keti jms;
9) autorongi katkemise korral peab piduriseade tagama haagise
automaatse pidurdamise. See nõue ei kehti O1
kategooria haagisele, mille tiisel peab vedukiga olema kinnitatud
lisaks haakeseadmele veel trossi, keti jms, mis ei lase tiislil maha
kukkuda ja tagab haagise juhitavuse;
10) haagisel, millel on sõidupidur nõutav, peab olema seisupidur, mida
on võimalik lülitada väljast. Sõitjateveo haagise seisupidur peab
olema lülitatav ka haagise seest. Nõue ei kehti haagistele, millel on
vedruakudega seisupidur;
11) õhkpiduriga haagise ühendamisel vedukiga peavad selle pidurid
automaatselt lülituma töörežiimi;
12) O3 ja O4 kategooria haagisel peab
pidurisüsteemi rikke korral, v.a ühendusvoolikute katkemine, pidurid
tagama 30% pidurdustõhususe säilimise;
13) 1990. a või hiljem valmistatud O3 ja O4
kategooria haagisel peab pidurisüsteem olema kahejuhtmeline;
14) O2, O3 ja O4 kategooria haagiste
pidurid peavad vastama koodi 402 nõudes 14 esitatud nõuetele;
15) 1997. a või hiljem valmistatud haagisel peavad õhupaakide mahud
olema sellised, et haagisepidurite töövõime oleks tagatud veel pärast
8-kordset pidurdamist pärast haagise pidurisüsteemi suruõhuga
varustamise lõppemist.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja piduristendiga vastavalt
direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja
2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 13/10 või nr 13H/00 või
direktiivi 71/320/EMÜ (paranduste direktiivid 74/132/EMÜ, 75/524/EMÜ,
79/489/EMÜ, 85/647/EMÜ, 88/194/EMÜ, 91/422/EMÜ, 98/12/EÜ, 2002/78/EÜ
ja 2006/96/EÜ) metoodikale.
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
Kood 404. Üldnõuded L kategooria sõiduki piduritele
Nõuded: 1) L3e ja L4e kategooria sõidukil peab olema kaks
iseseisvat sõidupiduri süsteemi, millest vähemalt üks peab toimima
esirattale ja teine tagarattale. Kui L4e kategooria sõidukil need
süsteemid ei taga nõutavat pidurdustõhusust, peab külghaagise rattal
olema pidur;
2) L5e ja L7e kategooria sõidukil peab olema:
a)
jalaga juhitav sõidupidur, mis peab toimima kõikidele ratastele;
b)
seisupidur, mis peab toimima vähemalt ühe telje ratastele;
c)
rikkepidur, milleks võib olla seisupidur.
Sõidupiduri ja
seisupiduri juhtimisseadmed peavad olema teineteisest sõltumatud.
3)
piduriseadmed peavad toimima ratastega püsivalt ühendatud
pidurduspindadele;
4) alates 1. jaanuarist 1998. a esmakordselt
kasutusele võetud L kategooria sõidukite pidurid peavad vastama
E-reegli nr 78 või direktiivi 93/14/EMÜ nõuetele.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja proovisõiduga;
2)
TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 78/02 või direktiivi
93/14/EMÜ (paranduste direktiiv 2006/27/EÜ) metoodikale.
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
Kood 405. Sõiduki rataste pidurdusjõudude summa suhe sõiduki
massist teepinnale põhjustatud koormusesse sõidupiduriga pidurdamisel
Nõuded: 1) sõiduki rataste pidurdusjõudude summa suhe
sõiduki massist teepinnale põhjustatud koormusesse (njuutonites)
sõidupiduriga pidurdamisel ei tohi olla väiksem, kui alljärgnevas
tabelis toodud:
Tabel 3
Sõiduki kategooria
|
Vähim lubatud rataste pidurdusjõudude summa suhe sõiduki massist
teepinnale põhjustatud koormusesse
|
Sõiduki valmistamisaasta
|
M2 ja M3
|
48%
|
Enne 1992. a
|
M2 ja M3
|
50% (48% – ABS piduriteta sõidukil)
|
1992. a või hiljem
|
N2 ja N3
|
43%
|
Enne 1988. a
|
N2 ja N3
|
45%
|
1988. a või hiljem
|
M1
|
50%
|
sõltumata valmistamisaastast
|
Taksod ja kiirabiautod
|
50%
|
sõltumata valmistamisaastast
|
N1
|
45%
|
Enne 1988. a
|
N1
|
50%
|
1988. a või hiljem
|
O3 ja O4
|
40%
|
Enne 1988. a
|
O3 ja O4
|
43%
|
1988. a või hiljem
|
Kontrollimine: 1) TÜ – piduri kontrollstendiga vastavalt
direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja
2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 13/09 või 13H/00 või
direktiivi 71/320/EMÜ (paranduste direktiivid 74/132/EMÜ, 75/524/EMÜ,
79/489/EMÜ, 85/647/EMÜ, 88/194/EMÜ, 91/422/EMÜ, 98/12/EÜ ja
2002/78/EÜ) metoodikale.
[RTL 2004, 45, 770 – 01.05.2004]
Kood 406. Rikke- ja seisupidur
Nõuded: 1) rikkepidur ja seisupidur peavad toimima sõiduki
mõlemal küljel paiknevatel ratastel;
2) rikkepidur peab
töötama sujuvalt ja pidurdusjõudude erinevused ühe ja sama telje
ratastel ei tohi ületada 70%;
3) seisupiduriga pidurdamisel ei
tohi rataste pidurdusjõudude suhe sõiduki massist teepinnale
põhjustatud koormusesse (njuutonites) olla väiksem kui:
a)
kõigil sõidukitel – 16%;
b) autorongil – 12%.
Kontrollimine: 1) TÜ – piduri kontrollstendiga vastavalt
direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja
2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr
13/09 või 13H/00 või direktiivi 71/320/EMÜ (paranduste direktiivid
74/132/EMÜ, 75/524/EMÜ, 79/489/EMÜ, 85/647/EMÜ, 88/194/EMÜ,
91/422/EMÜ, 98/12/EÜ ja 2002/78/EÜ) metoodikale.
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
Kood 407. [kehtetu]
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
Kood 408. [kehtetu]
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
Kood 409. [kehtetu]
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
Kood 410. Seisupiduri kontrollimine teekaldel
Nõue: M, N, O ja L kategooria sõiduki seisupidur peab
hoidma paigal täismassiga sõidukit 18% ja täismassiga autorongi – 12%
kaldega teel.
Seisupiduri katsetamine on lubatud kuival kõvakattega teekaldel.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 411. L kategooria sõiduki pidurite kontrollimine
Nõue: üheaegsel jalg- ja käsipiduriga pidurdamisel kuival
kõvakattega teel kiiruselt 30 km/h ei tohi pidurdusteekond olla suurem
kui:
1) L3e kategooria sõidukil sõidupiduriga pidurdamisel – 7,0 m;
2)
L4e kategooria sõidukil sõidupiduriga pidurdamisel – 7,5 m;
3)
L5e ja L7e kategooria sõidukil sõidupiduriga pidurdamisel – 7,5 m ja
seisupiduriga pidurdamisel – 18 m.
Kontrollimine: mõõdulindiga.
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
iKood 412. Aeglusti
Nõuded: 1) aeglusti peab toimima ja tagama sõiduki
aeglustuse pidurdamisel vähemalt 0,6 m/s2;
2) aeglusti süsteemid (kraanid, töösilindrid, torud, voolikud jms)
peavad olema valmistaja juhendi kohased, peavad toimima ja ei tohi
pihkuda.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, seebivee ja katsesõiduga;
2) TK ja TJV katsetustel katsesõidul aeglustusmõõdikuga.
Kood 413. Pealejooksupidur (inertspidur)
Nõue: pealejooksupidur ei tohi lekkida, peab toimima.
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
Kood 414. Piduri hoob, pedaal ja tross
Nõue: piduri hoob, pedaal ja tross peavad vabalt liikuma,
vaba- ja töökäigud peavad vastama valmistaja juhendile. Seisupiduri
hooba lukustav seade peab toimima.
Kontrollimine: vaatluse ja joonlauaga.
Kood 415. Pidurivõimendi, piduri peasilinder ja ratta töösilinder
Nõue: pidurivõimendi, piduri peasilinder ja ratta
töösilinder peavad olema valmistaja juhendi kohased, peavad toimima
ega tohi lekkida.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 416. Piduritorustik
Nõuded: 1) piduritorustik peab olema valmistaja juhendi
kohane, ei tohi lekkida/pihkuda;
2) piduritorustikul ei tohi olla sügavaid korrosioonikahjustusi;
3) plast- ja kummivooliku pind ei tohi olla pragunenud, hõõrdunud või
murenenud.
Kontrollimine: vaatluse ja seebiveega.
Kood 417. Kompressor
Nõuded: 1) hiljemalt 6 min möödudes käivitamisest peab
haagiseta auto õhusüsteemi pidurikontuurides tõusma rõhk 65 kuni
100%-ni nimirõhust;
2) hiljemalt 9 min möödudes käivitamisest peab autorongi õhusüsteemi
pidurikontuurides tõusma rõhk 65 kuni 100%-ni nimirõhust;
3) hiljemalt 8 min möödudes käivitamisest peab haagiseta auto
tarvitite kontuuris rõhk tõusma nimirõhuni;
4) hiljemalt 11 min möödudes käivitamisest peab autorongi tarvitite
kontuuris rõhk tõusma nimirõhuni.
Kontrollimine: manomeetri ja stopperiga.
Kood 418. Õhukuivati või märgõhupaak
Nõuded: 1) kondensaadi ja õli eraldamiseks suruõhust peab
õhusüsteemis olema valmistaja nõuete kohane õhukuivati, kondensaadi-
ja õlieraldi või seda asendav eraldi õhupaak, kuhu koguneb kondensaat
ja õli enne õhu sisenemist õhusüsteemi;
2) õhukuivati või märgõhupaak peavad toimima, ei tohi pihkuda.
Kontrollimine: vaatluse ja seebiveega.
Kood 419. Külmumistõrjuk
Nõuded: 1) külmumistõrjuk peab toimima ja olema valmistaja
juhendi kohane;
2) külmumistõrjuk peab olema täidetud töövedelikuga;
3) külmumistõrjuk ei tohi lekkida ega pihkuda.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 420. Kaitseklapp
Nõuded: 1) kaitseklapp peab jagama suruõhuallikast tuleva
suruõhu süsteemi kontuuride vahel ning säilitama ühe haru vigastuse
korral teises, terves harus, rõhu 0,5...0,55 MPa;
2) kaitseklapp peab olema valmistaja juhendi kohane ega tohi pihkuda.
Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja manomeetriga.
Kood 421. Rõhuregulaator
Nõuded: 1) rõhuregulaator peab hoidma nimirõhku;
2) rõhuregulaator peab toimima kaitseklapina, kui rõhk tõuseb kaks
korda üle nimirõhu.
Kontrollimine: manomeetriga.
Kood 422. Jalgpidurikraan
Nõuded: 1) jalgpidurikraan peab olema otsetoimega,
vähemalt kahe eraldi töölerakenduva sektsiooniga. Ühe ajamiharu rikke
korral peab jalgpidurikraan säilitama korrasoleva haru töövõime;
2) jalgpidurikraan peab olema valmistaja juhendi kohane, peab toimima
ega tohi pihkuda.
Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja proovilülitamisega.
Kood 423. Seisupidurikraan
Nõuded: 1) seisupidurikraan peab olema pööratud toimega,
s.o suruõhu puudumisel süsteemis peab auto olema pidurdatud ja tagama
liikuva sõiduki reguleeritava pidurdamise. Seisupiduri hooval peab
olema fikseeritav asend. Suruõhu puudumisel süsteemis peab toimima
rikkepidurina;
2) seisupidurikraan peab olema valmistaja juhendi kohane, peab toimima
ega tohi pihkuda.
Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja proovilülitamisega.
Kood 424. Kahejuhtmesüsteemis haagisepiduri juhtimisklapp
Nõuded: 1) haagisepiduri juhtimisklapp peab olema
vedukautol haagise pidurite juhtimiseks. Klapp peab olema ühendatud
kõigi jalg- ja seisupidurikraanidega ühendatud pidurikontuuridega ning
andma suruõhu juhtimpulssi haagise õhujaoturisse, kombineeritud
pidurisüsteemi korral ka ühejuhtmesüsteemis haagisepidurite
juhtimisklappi;
2) haagisepiduri juhtimisklapp peab olema valmistaja juhendi kohane,
peab toimima ega tohi pihkuda.
Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja proovilülitamisega.
Kood 425. Ühejuhtmesüsteemis haagisepiduri juhtimisklapp
Nõuded: 1) haagisepiduri juhtimisklapp peab olema
vedukautol, mis veab ühejuhtmesüsteemis piduritega haagist, selle
pidurite juhtimiseks. Klapp peab olema ühendatud kahejuhtmesüsteemis
haagisepidurite juhtimisklapiga ja andma suruõhu juhtimpulssi haagise
õhujaoturisse;
2) haagisepiduri juhtimisklapp peab olema valmistaja juhendi kohane,
peab toimima ega tohi pihkuda.
Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja proovilülitamisega.
Kood 426. «Palm» tüüpi ühendusotsakud
Nõuded: 1) kahejuhtmesüsteemis haagise ja vedukauto
ühendusvooliku otsakud peavad olema tähistatud järgmiselt: toiteotsak
peab olema punast ja juhtotsak kollast värvi tähistusega. Vedukauto
pidurite toite- ja juhttorul peavad olema enne otsakuid
lahutuskraanid, mis võimaldavad haagise lahtihaakimisel sulgeda torud.
Lubatud on kasutada paarisvoolikutega ühendusotsakuid. Siseriiklikus
kasutuses olevatel ühejuhtmesüsteemis pidurisüsteemiga vedukitel ja
haagistel on lubatud nn «F» ja «» tüüpi otsakud;
2) peab olema valmistaja juhendi kohane, peab toimima ega tohi pihkuda.
Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja proovilülitamisega.
Kood 427. Haagise õhujaotur
Nõuded: 1) õhujaotur peab lülitama haagise pidurid tööle
siis, kui temasse antakse suruõhku haagist ja vedukit ühendavast
juhtimistorustikust. Rikkepidurdus peab toimuma haagise ja veduki
vahelise toitetorustiku katkemisel. Peab rakendama haagise pidurid
(haagise kombineeritud pidurisüsteemi korral), kui ühejuhtmesüsteemis
veduki ühendustorustikus õhurõhk langeb alla haagise pidurisüsteemi
õhurõhu või kaob hoopis – näiteks kui ühendusvoolik katkeb;
2) õhujaotur peab olema valmistaja juhendi kohane, peab toimima ega
tohi pihkuda.
Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja proovilülitamisega.
Kood 428. Õhusüsteemi manomeeter ja/või rõhulangusele toimiv
hoiatusseade
Nõue: õhusüsteemi manomeeter ja/või rõhulangusele toimiv
hoiatusseade peab toimima valmistaja juhendis ette nähtud täpsuse
piires.
Kontrollimine: manomeetriga.
Kood 429. Haagise ja vedukauto ühendusvoolikud
Nõuded: 1) ühendusvoolikud ei tohi pihkuda;
2) ühendusvooliku pinnal ei tohi olla pragusid, hõõrdunud, sööbinud ja
murenenud kohti;
3) ühendusvoolikute kinnitus peab tagama nende säilivuse autorongi
sõidul ja manööverdamisel (joonised 28 ja 29);
4) ühendusvoolikute otsakud peavad olema märgistatud ja valmistatud
nii, et oleks välditud vale ühendamise võimalus:
• juhtharu peab asetsema sõiduki sümmeetriateljest vasakul sõidusuunas
vaadatuna;
• toiteharu peab asuma sõiduki sümmeetriateljest paremal sõidusuunas
vaadatuna;
5) täis- ja kesktelghaagise ühendusvoolikud peavad asetsema
haakeseadmest madalamal, vastavalt joonisele 28;
Joonis 28. Ühendusvoolikute asend.
6) sadulveduki ühendusvoolikud peavad olema kinnitatud kabiini
tagaseina külge püst- või rõhtasendis, juhtharu vasakule ja toiteharu
paremale sõidusuunas vaadatuna. Ühendusvoolikud peavad asetsema
vastavalt joonisele 29;
Joonis 29. Pidurivoolikute asukohad poolhaagisega autorongil.
7) ühendusvoolikud või nende otsakud peavad olema värvitud või
märgistatud järgmiselt:
• toiteharu – punane;
• juhtharu – kollane.
Märkus. Nõuded 4, 5, 6 ja 7 kehtivad ainult sõidukile:
• mis teostab rahvusvahelist vedu;
• mis on valmistatud 1997. a või hiljem.
Kontrollimine: vaatlusega, seebivee ja joonlauaga.
Kood 430. Pidurdusjõu regulaator (ALB) või pidurdusrõhu piirdeklapp
Nõuded: 1) koormata auto pidurdamisel ei tohi pidurdusjõu
regulaatoriga või pidurdusrõhu piirdeklapiga kontuuris rõhk tõusta üle
valmistaja juhendis ettenähtu;
2) pidurdusjõu regulaator või pidurdusrõhu piirdeklapp ei tohi
pihkuda, peavad toimima.
Kontrollimine: manomeetri, vaatluse ja seebiveega.
Kood 431. Blokeerumatu pidur (ABS, EBS)
Nõuded: 1) blokeerumatu pidur peab toimima vastavalt
E-reeglile 13 või direktiivile 71/320/EMÜ ja valmistaja juhendile;
2) pidurdamisel ei tohi auto muuta suunda ka libedal teel;
3) ükski otsereguleeritav ratas ei tohi blokeeruda, kui juht vajutab
järsult, täiest jõust piduripedaalile ja sõiduki ratastest üks asub
teekattel, mille haardetegur on 0,8 ning teisel sõiduki küljel paiknev
ratas asub teekattel, mille haardetegur on 0,3;
4) järsul pidurdamisel, alates kiiruselt 15 km/h, enne sõiduki
täielikku seismajäämist, peavad rattad hakkama lohisema;
5) sõidukil peab olema optiline signalisaator, mis hoiatab süsteemi
iga rikke korral. Vedukautol, v.a M1 ja N1
kategooria sõidukid, peab haagise blokeerumatul pidurisüsteemil olema
eraldi rikke signalisaator.
Kontrollimine: 1) TÜ – katsesõidu ja piduristendiga vastavalt
direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja
2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 13/09 või 13H/00 või
direktiivi 71/320/EMÜ (paranduste direktiivid 74/132/EMÜ, 75/524/EMÜ,
79/489/EMÜ, 85/647/EMÜ, 88/194/EMÜ, 91/422/EMÜ, 98/12/EÜ ja
2002/78/EÜ) metoodikale.
[RTL 2004, 45, 770 – jõust. 1.05.2004]
Kood 432. Õhusüsteemi kontrollventiil
Nõuded: 1) õhusüsteemi kontrollventiil peab olema
valmistaja juhendi kohane;
2) õhusüsteemi kontrollventiil peab toimima, ei tohi pihkuda.
Kontrollimine: manomeetri, seebivee ja vaatlusega.
Kood 433. Kondensaadikraan
Nõuded: 1) kondensaadikraan peab olema valmistaja juhendi
kohane;
2) kondensaadikraan peab toimima, ei tohi pihkuda.
Kontrollimine: seebivee ja vaatlusega.
Kood 434. Õhu pihkamine õhusüsteemist
Nõue: rõhk süsteemis ei tohi langeda seisva kompressori
korral kiiremini kui 0,05 MPa (0,5 kgf/cm2)
30 min jooksul, kui pidurid on rakendamata, või 15 min jooksul, kui
nad on rakendatud.
Kontrollimine: manomeetri ja stopperiga.
Kood 435. Vedruakud ja rattapiduri kambrid
Nõuded: 1) vedruakud ja rattapiduri kambrid peavad
toimima, ei tohi pihkuda;
2) vedruaku ja rattapiduri kambri hoova käik peab vastama valmistaja
juhendile, ei tohi olla kinni kiilunud.
Kontrollimine: joonlaua, seebivee ja vaatlusega.
Kood 436. Pidurisüsteemi koostu porikaitse
Nõue: pidurisüsteemi koostude porikaitsed peavad olema
terved.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 437. Piduritrummel ja -ketas
Nõuded: 1) piduritrumlid ja pidurikettad peavad olema
valmistaja juhendi kohased;
2) piduritrumlis ja pidurikettas ei tohi olla pragusid, nad peavad
olema kindlalt kinnitatud.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 438. Piduriklotsi kate
Nõuded: 1) vahetatavad piduriklotsi katted peavad olema
sõiduki valmistaja juhendis ette nähtud materjalist ja alates 2002. a
ei tohi sisaldada asbesti;
2) piduriklotsi katted ei tohi olla õhemad kui see on ette nähtud
valmistaja juhendis.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 439. Rõhuandur
Nõue: sõiduki õhusüsteemi igal iseseisval kontuuril peab
olema rõhuandur.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 440. Elektripidurisüsteemiga haagis
Nõuded: 1) elektripidurisüsteemiga haagise pidurid peavad
elektrilise toite saama vedukautolt. Haagisele on lubatud asetada
lisaaku, mis saab laadimisvoolu vedukilt. Pinge reguleerimine peab
toimuma haagisel;
2) nimitoitepinge peab olema 12 V, voolutugevus ei tohi ületada 15 A;
3) armatuurlaual peab olema märgulamp, mis süttib piduripedaalile
vajutamisel ja signaliseerib süsteemi korrasolekust.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 13/09 või 13H/00 või
direktiivi 71/320/EMÜ (paranduste direktiivid 74/132/EMÜ, 75/524/EMÜ,
79/489/EMÜ, 85/647/EMÜ, 88/194/EMÜ, 91/422/EMÜ, 98/12/EÜ ja
2002/78/EÜ) metoodikale.
[RTL 2004, 45, 770 – jõust. 1.05.2004]
Grupp 5
Rattad (rehvid ja veljed)
Kood 501. Üldnõuded sõiduki rehvidele
Nõuded: 1) M, N ja O kategooria sõidukil on lubatud
kasutada kas sõiduki valmistaja poolt ette nähtud direktiivi 92/23/EMÜ
või DOT või E-reegli nr 30 (sõiduauto ja tema haagise rehvid),
E-reegli nr 54 (veoauto ja bussi ning tema haagise rehvid), E-reegli
nr 64 (ajutiseks kasutamiseks ette nähtud varurattad) nõuetele
vastavaid taastamata rehve või sõiduki valmistaja poolt ette nähtud
karakteristikutele vastavaid taastatud rehve. L kategooria sõidukil on
lubatud kasutada kas valmistaja poolt ette nähtud ja direktiivi
97/24/EÜ või E-reegli nr 75 nõuetele vastavaid taastamata rehve või
sõiduki valmistaja poolt ette nähtud karakteristikutele vastavaid
taastatud rehve. Esmakordselt kasutuselevõetav sõiduk peab olema
komplekteeritud taastamata rehvidega;
2) ARK võib anda põhjendatud juhtumitel loa käesolevas koodis mitte
ette nähtud rehvide või velgede kasutamiseks;
3) sõiduautol (M1 kategooria), veoautol, mille
registrimass ei ületa 3,5 tonni (N1 kategooria)
ja haagisel, mille registrimass on üle 0,75 tonni, kuid ei ületa
3,5 tonni (O2 kategooria) peab alates 1. detsembrist
kuni 1. märtsini kasutama talverehve (M+S, MS, M.S. või M&S
tähistusega), mille mustri jääksügavus on vähemalt 3,0 millimeetrit.
Ülalnimetatud kategooria sõidukitel ei ole talverehvide kasutamine
kohustuslik järgmistel juhtudel:
• sõitmisel teise riiki ja sealt tagasi Eestisse;
• teises riigis registreeritud sõidukil;
• paarisrataste mõlemal rattal tingimusel, et ühe telje mõlemad
rattapaarid on koostatud samasuguselt;
• autode ja haagiste valmistamisel, maaletoomisel, müümisel ning
remonti või tehnilisele ülevaatusele sõitmisel;
• autodel või haagistel, millele ei ole saada talverehve Eestis;
31) Ühistranspordiseaduse tähenduses kohalikku liinivedu ja
riigisisest kaugliinivedu teenindaval bussil (M2 ja M3
kategooria sõidukil) või bussirongil, peab alates 1. oktoobrist kuni
1. maini kasutama rehve, mille mustri jääksügavus on vähemalt 3,0
millimeetrit.
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
1.10.2007]
4) sõidukil ei ole lubatud kasutada A1, A2, A3, A4, A5 ja A6
kiiruskategooria rehve (vt tabel 5) ning rehve, mille lubatud suurim
sõidukiirus on 30 km/h;
5) [kehtetu]
Märkus. [kehtetu]
Kontrollimine:
1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja
TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 30/02, nr 54/00, nr 64/00, nr
75/00, direktiivi 92/23/EMÜ (paranduste direktiivid 2001/43/EÜ ja
2005/11/EÜ) või direktiivi 97/24/EÜ (paranduste direktiivid 2002/51/EÜ
ja 2003/77/EÜ) metoodikale.
[RTL 2005, 104, 1579 – jõust.
16.10.2005]
Kood 502. Rehvi tehnoseisund
Nõuded: 1) rehvil ei tohi esineda sisemisi ega välimisi
koordi läbivaid vigastusi või turvise eraldumist koordist;
2) rehvi siserõhk peab vastama valmistaja poolt määratud rõhule.
Kontrollimine: vaatluse ja manomeetriga vastavalt direktiivile
96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ).
Kood 503. Rehvi kulumine ja mustri sügavus
Nõuded: 1) mustri jääksügavus peab olema vastavalt
direktiivile 89/459/EMÜ vähemalt:
• L kategooria sõidukil ≥ 1,0 mm;
• M1, M2, M3, N1, N
2 ja N3 kategooria sõidukil ≥ 1,6 mm;
• haagisel vastavalt seda vedava veduki mustrisügavusele esitatavatele
nõuetele;
2) rehvi edasine kasutamine on keelatud, kui turvise mustri
jääksügavus on punktis 1 esitatust väiksem joonisel 30 toodud
viirutatud pinna ulatuses, mille laius b on üle 1/2 turvise veerepinna
laiusest B ja pikkus a üle 1/6 turvise veerepinna ümbermõõdust 2R või
kui mitme kulumislaigu korral nende pikkuste summa on nimetatud
väärtusest suurem. Joonisel näidatud viirutatud ala ei pea asuma
veerepinna keskel;
Joonis 30. Rehvide piirkulumise määramine.
3) rehvil, millel puudub märge «REGROOVABLE», ei tohi mustrit
sügavamaks lõigata.
Kontrollimine: nihiku, joonlaua või mõõdulindiga vastavalt
direktiivile 89/459/EMÜ.
Kood 504. Rehvi viskumine
Nõue: veereringil mõõdetult ei tohi rehvi viskumine
ületada üheski suunas:
• M1, N1, L ja O1 kategooria
sõidukil 1,0% välisläbimõõdust;
• ülejäänud sõidukitel 1,5% välisläbimõõdust.
Kontrollimine: rismuse, nihiku ja vaatlusega.
Kood 505. Rehvide (k.a taastatud rehvid) tähistamine
Nõuded: 1) rehvi tähistus ja selle asukoht peavad vastama
tabelis 4 toodule.
Tabel 4
Jrk nr
|
Tähistus
|
või tähistusega
rehvil
|
Ühel rehvi küljel
|
Mõlemal rehvi küljel
|
DOT tähistusega rehvil
|
Ühel rehvi küljel
|
Mõlemal rehvi küljel
|
1.
|
Valmistaja nimi või kaubamärk
|
jah
|
|
+
|
jah
|
+
|
|
2.
|
Rehvi tähistus
|
jah
|
|
+
|
jah
|
|
+
|
3.
|
Kiiruskategooria (tabel 5)
|
jah
|
|
+
|
ei
|
|
|
4.
|
Mustri tüüp Näiteks «M+S»
|
jah
|
|
+
|
jah
|
|
+
|
5.
|
Koormusindeks (tabel 6)
|
jah
|
|
+
|
ei
|
|
|
6.
|
Suurim kandevõime
Näiteks «MAX. LOAD 1310 LBS»
|
ei
|
|
|
jah
|
|
+
|
7.
|
Suurim siserõhk
Näiteks «AT 36 PSI COLD»
|
ei
|
|
|
jah
|
|
+
|
8.
|
Koordi kihtide arv külgedel ja veerepinnal
Näiteks
«TREAD AREA PLIES: 2 RAYON + STEEL» «SIDEWALL AREA PLIES: 2
RAYON»
|
ei
|
|
|
jah
|
|
+
|
9.
|
Lohvita, kui on sellise ehitusega
Näiteks «TUBELESS»
|
jah
|
|
+
|
jah
|
|
+
|
10.
|
Lohviga, kui on sellise ehitusega
|
ei
|
|
|
jah
|
|
+
|
11.
|
Radiaalrehv, kui on sellise ehitusega
Näiteks «RADIAL»
|
jah
|
|
+
|
jah
|
|
+
|
12.
|
Tugevdatud, kui on sellise ehitusega
Näiteks «REINFORCED»
|
jah
|
|
+
|
ei
|
|
|
13.
|
Tüübikinnituse tähis
|
|
+
|
|
DOT
|
+
|
|
14.
|
Valmistamisaja tähis
|
jah
|
+
|
|
jah
|
+
|
|
15.
|
Eriomadused
|
ei
|
|
|
|
+
|
|
|
Näiteks
«TREADWEAR 160» (kulumiskindlus on sellel rehvil
60% parem kui võrdlusrehvil);
«TRACTION A» (rehvi haardeomadused teekattega kuuluvad «A»
klassi. Klasse on A, B ja C, neist parim on A klass);
«TEMPERATURE B» (temperatuurikindlus sellel rehvil vastab B
klassi nõuetele. «A» klassi rehvi temperatuurikindlus lubab
sõita rehviga kuni 184 km/h, «B» klass – 160 km/h ja «C» klass –
137 km/h)
|
|
|
|
UTQG nõuded kehtivad kuni 13" velgedele mõeldud rehvidele.
Ei
kehti talverehvidele
|
Märkus. Rehvid jaotatakse kolme kvaliteediklassi:
• «Kvaliteetrehvid» – neil on nõuetekohane märgistus ja neid müüakse
täieliku valmistajapoolse garantiiga;
• «DA» – «DEFECTIVE APPEARANCE» on
teise klassi rehvid, millel on välimuse vead või vähemärgatavad
remonditud kohad, mis ei mõju sõiduohutusele. Neid rehve müüakse
täieliku valmistajapoolse garantiiga;
• «Max 30 km/h» – neid rehve ei tohi kasutada sõidukitel ja nende
haagistel. Märgistus «Max 30 km/h» peab olema kantud püsivalt rehvi
mõlemale küljele, kusjuures endine kiiruskategooria peab olema
eemaldatud;
2) M1, O1 ja O2 kategooria sõiduki
taastamata rehv peab olema märgistatud E-reegli nr 30 või direktiivi
92/23/EMÜ kohaselt ja E-sertfitseeritud taastatud rehv E-reegli nr 108
kohaselt.
Näide taastamata rehvi tähistamisest:
VALMISTAJA NIMETUS või KAUBAMÄRK
185/70 R 14 89 T Tubeless M+S
253
,
|
|
või DOT.
|
Selgitus:
a) 185 – profiili laius mm;
b) 70 – profiili
kõrgus on 70% rehvi laiusest;
c) R – või sõna «RADIAL»
– radiaalne koordiniitide paigutus (võib olla ka: D – diagonaalne
koordiniitide paigutus, mille võib jätta märgistamata või B – või
sõnad «BIAS BELTED» – diagonaalse koordiniitide
paigutusega vöötatud rehv);
d) 14 – velje läbimõõt
tollides;
e) 89 – koormusindeks (tabel 6), mis vastab koormusele
580 kg;
f) T – kiiruskategooria tähis (tabel 5), mis vastab
piirkiirusele 190 km/h;
g) TUBELESS – lohvita rehv;
h)
M+S (ka MS, M.S., M&S) – on ette nähtud sõitmiseks talvel või mudas;
i)
253 – valmistamise aeg – koosneb kolmest numbrist: esimesed kaks
tähistavad valmistamise nädalat (25. nädal), viimane aastat (2003)
jooksval kümnendil. E-reegli nr 75 kohaselt on alates 1. jaanuarist
1997. a tähistus 2503;
j)
|
|
|
või DOT-tüübikinnituse tähised.
|
M2, M3, N, O3 ja O4 kategooria
sõiduki taastamata rehv peab olema märgistatud E-reegli nr 54 või
direktiivi 92/23/EMÜ kohaselt ja E-sertifitseeritud taastatud rehv
E-reegli nr 109 kohaselt.
Näide taastamata rehvi tähistamisest:
VALMISTAJA NIMETUS või KAUBAMÄRK
250/70 R 20 149/145 J
TUBELESS
253 90 PSI
,
|
|
või DOT.
|
Selgitus:
k) 250 – profiili laius mm;
l) 70 – profiili
kõrgus on 70% rehvi laiusest;
m) R või sõna «RADIAL»
– radiaalne koordiniitide paigutus (võib olla ka: D – diagonaalne
koordiniitide paigutus, mille võib jätta märgistamata);
n)
20 – velje läbimõõt tollides (võib asendada mõõduga
millimeetrites – 508);
o) 149 – üksiku rehvi
koormusindeks (tabel 6), mis vastab koormusele 3250 kg;
p)
145 – paarisrehvi koormusindeks (tabel 6), mis vastab koormusele
2900 kg;
r) J – kiiruskategooria tähis (tabel 5), mis vastab
piirkiirusele 100 km/h;
s) L – kiiruskategooria tähis, mis
vastab piirkiirusele 120 km/h, juhul, kui üksiku rehvi koormus ei
ületa 3000 kg, mis vastab koormusindeksile 146 ja paarisrehvide puhul
ei tohi koormus ühele rehvile ületada 2725 kg, mis vastab
koormusindeksile 143;
t) TUBELESS – lohvita rehv;
u)
253 – valmistamise aeg: 25. nädalal 2003. a. E-reegli nr 54 kohaselt
on alates 1. jaanuarist 1997. a tähistus 2503;
v)
90 PSI – rehvi siserõhk vastupidavuskatsel, mis vastab rõhule
0,620 MPa (6,20 kgf/cm2);
õ)
|
,
|
|
või DOT-tüübikinnituse tähised;
|
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
3) L kategooria sõiduki ja tema haagise rehv peab olema märgistatud
E-reegli nr 75 või direktiivi 97/24/EÜ kohaselt.
Näide
rehvi tähistamisest:
VALMISTAJA NIMETUS või KAUBAMÄRK
100/80 B 18 53 S TUBELESS M+S
253
,
|
|
või DOT.
|
Selgitus:
a) valmistaja kaubamärk;
b) 100 – profiili laius
mm;
c) 80 – profiili kõrgus on 80% rehvi laiusest;
d)
B – diagonaalne vöötatud rehv;
e) 18 – velje
läbimõõt tollides e 457 mm;
f) 53 –
koormusindeks, mis vastab kandevõimele 206 kg (tabel 6);
g)
S – kiiruskategooria tähis, millele vastab lubatud suurim sõidukiirus
180 km/h (tabel 5);
h) TUBELESS – lohvita rehv;
i)
M+S (ka MS, M.S., M&S) – on ette nähtud sõitmiseks talvel või mudas;
MST – universaalne – on ette nähtud sõitmiseks teel ja ka maastikul;
j)
253 – valmistamise aeg: 25. nädalal 2003. a. E-reegli nr 75 kohaselt
on alates 1. jaanuarist 1997. a tähistus 2503;
k)
|
,
|
|
või DOT-tüübikinnituse tähised.
|
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 506. Rehvi kasutamine
Nõuded: 1) rehvi mõõtmed (E-reeglid nr 30, 54 ja 75),
kiiruskategooria (tabel 5) ja koormusindeks (tabel 6) peavad vastama
sõiduki valmistaja juhendis ette nähtud näitajatele ja sõidukil
kasutatava velje mõõtmetele;
Tabel 5
km/h
Kiiruskategooria tähis
|
Piirkiirus
|
Kiiruskategooria tähis
|
Piirkiirus
|
Kiiruskategooria tähis
|
Piirkiirus
|
A1
|
5
|
D
|
65
|
Q
|
160
|
A2
|
10
|
E
|
70
|
R
|
170
|
A3
|
15
|
F
|
80
|
S
|
180
|
A4
|
20
|
G
|
90
|
T
|
190
|
A5
|
25
|
J
|
100
|
U
|
200
|
A6
|
30
|
K
|
110
|
H
|
210
|
A7
|
35
|
L
|
120
|
V
|
240
|
A8
|
40
|
M
|
130
|
W
|
270
|
B
|
50
|
N
|
140
|
Y
|
300
|
C
|
60
|
P
|
150
|
Z
|
üle 240
|
Tabel 6
A = koormusindeks B = lubatud suurim mass kg-s
A
|
B
|
A
|
B
|
A
|
B
|
A
|
B
|
30
|
106
|
66
|
300
|
102
|
850
|
138
|
2360
|
31
|
109
|
67
|
307
|
103
|
875
|
139
|
2430
|
32
|
112
|
68
|
315
|
104
|
900
|
140
|
2500
|
33
|
115
|
69
|
325
|
105
|
925
|
141
|
2575
|
34
|
118
|
70
|
335
|
106
|
950
|
142
|
2650
|
35
|
121
|
71
|
345
|
107
|
975
|
143
|
2725
|
36
|
125
|
72
|
355
|
108
|
1000
|
144
|
2800
|
37
|
128
|
73
|
365
|
109
|
1030
|
145
|
2900
|
38
|
132
|
74
|
375
|
110
|
1060
|
146
|
3000
|
39
|
136
|
75
|
387
|
111
|
1090
|
147
|
3075
|
40
|
140
|
76
|
400
|
112
|
1120
|
148
|
3150
|
41
|
145
|
77
|
412
|
113
|
1150
|
149
|
3250
|
42
|
150
|
78
|
425
|
114
|
1180
|
150
|
3350
|
43
|
155
|
79
|
437
|
115
|
1215
|
151
|
3450
|
44
|
160
|
80
|
450
|
116
|
1250
|
152
|
3550
|
45
|
165
|
81
|
462
|
117
|
1285
|
153
|
3650
|
46
|
170
|
82
|
475
|
118
|
1320
|
154
|
3750
|
47
|
175
|
83
|
487
|
119
|
1360
|
155
|
3850
|
48
|
180
|
84
|
500
|
120
|
1400
|
156
|
4000
|
49
|
185
|
85
|
515
|
121
|
1450
|
157
|
4125
|
50
|
190
|
86
|
530
|
122
|
1500
|
158
|
4250
|
51
|
195
|
87
|
545
|
123
|
1550
|
159
|
4375
|
52
|
200
|
88
|
560
|
124
|
1600
|
160
|
4500
|
53
|
206
|
89
|
580
|
125
|
1650
|
161
|
4625
|
54
|
212
|
90
|
600
|
126
|
1700
|
162
|
4750
|
55
|
218
|
91
|
615
|
127
|
1750
|
163
|
4850
|
56
|
224
|
92
|
630
|
128
|
1800
|
164
|
5000
|
57
|
230
|
93
|
650
|
129
|
1850
|
165
|
5150
|
58
|
236
|
94
|
670
|
130
|
1900
|
166
|
5300
|
59
|
243
|
95
|
690
|
131
|
1950
|
167
|
5450
|
60
|
250
|
96
|
710
|
132
|
2000
|
168
|
5600
|
61
|
257
|
97
|
730
|
133
|
2060
|
169
|
5800
|
62
|
265
|
98
|
750
|
134
|
2120
|
170
|
6000
|
63
|
272
|
99
|
775
|
135
|
2180
|
|
|
64
|
280
|
100
|
800
|
136
|
2240
|
|
|
65
|
290
|
101
|
825
|
137
|
2300
|
|
|
2) sõiduki mis tahes teljel ei tohi olla korraga diagonaal- ja
radiaalrehve;
3) sõiduki mis tahes teljel ei ole lubatud kasutada erineva
turvisemustri tüübiga rehve. Ühe ja sama mustritüübi mustrijoonis võib
olla erinev (vt joonis 31);
Joonis 31. Mustri tüübid (näited): a ja c – maanteemuster,
b
ja d – talvemuster (tähistus «M+S», «MS», «M.S.» või «M&S»),
e
– maastikumuster.
4) [Kehtetu – RTL 2007, 37,
636 – jõust. 7.05.2007]
5) taastatud rehve ei ole lubatud kasutada sõidukitel, mille
valmistajakiirus on suurem kui 240 km/h ning mootorrataste
esiteljel/rattal. M2, M3 ja N3
kategooria sõidukite esiteljel ei ole lubatud kasutada taastatud
rehve, välja arvatud juhul, kui need on sertifitseeritud E-reegli
nr 109 nõuete kohaselt.
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2002, 106, 1575 – jõust.
01.01.2003]
Kood 507. Üldnõuded veljele
Nõuded: 1) peab kasutama sõiduki valmistaja poolt ette
nähtud ja ETRTO või UTQG nõuetele vastavaid velgi;
2) veljel ei tohi olla vigastusi. Keelatud on kasutada keevitamisega
remonditud ja/või ümberehitatud (laiendatud, kitsendatud, vahetatud
sisekilbiga jms) velge;
3) velje viskumine ei tohi olla:
• 5º kaldega süvapöiaga velje välisäärel radiaalsuunas üle 3,6 mm ja
külgsuunas üle 2,0 mm;
• 15º kaldega süvapöiaga veljel – radiaalsuunas üle 2,0 mm ja
külgsuunas:
a) alla 9,75" nimiläbimõõduga velgedel ±3,5 mm,
b)
üle 10,50" nimiläbimõõduga velgedel ±5,0 mm;
• lamepöiaga veljel kõikides suundades: ±5,0 mm;
4) sõiduki veljel peab olema järgmine tähistus:
• rehvi nimimõõtmed;
• valmistaja nimi või kaubamärk;
• valmistamise aeg (vähemalt kuu ja aasta);
• valmistamise järjenumber või kood.
Koostatava velje koostul peab olema järgmine tähistus:
• tähistus selle kohta, millisesse veljekomplekti osa kuulub;
• valmistaja nimi või kaubamärk;
• valmistamise aeg (vähemalt kuu ja aasta);
5) 5o kaldega süvapöiaga velje mõõtmete tähistus peab olema
järgmise näite kohane:
14 x 4 J,
kus: 14 – velje läbimõõt tollides,
x – süvapöidvelg,
J – välisserva kõrgus G (vt joonis 32), tähe J korral G = 17,8±0,9 mm;
tähe B korral G = 14,4±0,8 mm. Veoautode, busside ja nende haagiste
velje tähistuses tähe K korral G = 19,9±0,9 mm,
A – velje laius,
D – velje läbimõõt;
Joonis 32. 5º kaldega süvapöiaga velg.
6) 15º kaldega süvapöiaga velje mõõtmete tähistus peab olema järgmise
näite kohane:
17,5 x 5,25,
kus: 17,5 – velje läbimõõt «D» tollides,
x – süvapöidvelg,
5,25 – velje laius «A» tollides.
Kõikide 15º kaldega velgede välisserva kõrgus G peab olema 12,7±0,5 mm
(vt joonis 33);
Joonis 33. 15º kaldega süvapöidvelg.
7) lamepöiaga velje mõõtmete tähistus peab olema järgmise näite kohane:
17,5 – 6,25,
kus: 17,5 – velje läbimõõt tollides,
––lamepöidvelg,
6,25 – velje laius tollides.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, rismuse, nihiku ja joonlauaga
vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ,
2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt käesoleva koodi nõudes 1 loetletud
normdokumentide metoodikale.
Kood 508. Velgede kinnitus
Nõuded: 1) velgede kinnitus peab vastama valmistaja
juhendile;
2) kergmetallist velje kinnituseks peab kasutama selleks valmistatud
polte või mutreid;
3) kui ratta kinnituspolt/-mutter ulatub välja sõiduki kere välisserva
tasandist, peab sellel olema kate, mis väldib esemete kaasahaaramist.
Katte servade ümardusraadiused peavad olema vähemalt 5 mm ja kate ei
tohi ulatuda sõiduki kere välistasapinnast kaugemale kui 30 mm.
Kontrollimine: TÜ – vaatluse, vasara ja joonlauaga.
Kood 509. Naastrehvid
Nõuded: 1) kui M1, N1, O1
ja O2 kategooria sõidukil või eritalituse autol kasutatakse
naastrehve, peavad naastrehvid olema sõiduki kõikidel ratastel. Kui O
2 kategooria haagist vedaval vedukautol on naastrehvid, peavad
naastrehvid olema ka haagisel. Kui M2, M3, N
2 , N3, O3 ja O4 kategooria
sõidukil kasutatakse naastrehve, peavad ühe ja sama telje mõlemal
poolel olema naastrehvid.
Paarisrataste puhul võib üks ratas olla naastamata. Kui rehvi
vigastuse tõttu ollakse sunnitud kasutama varuratast, võib varuratas
olla naastamata;
2) naastude arv rehvis ei tohi olla suurem kui:
a) rehvis, mille
velje läbimõõt ei ole suurem kui 13» – 90;
b)
rehvis, mille velje läbimõõt on suurem kui 13», kuid ei ole suurem
kui 15» – 110;
c) sõiduauto rehvis, mille velje
läbimõõt on suurem kui 15» – 130;
d)
ülejäänud rehvidel – 150;
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
3) sõidukil kasutatavates naastrehvides ei tohi naastude arv erineda
rohkem kui 25% võrreldes suurima naastude arvuga rehviga;
4) naastud peavad asetsema rehvis nii, et rehvi keskel on vähemalt 1/3
veerepinna laiusest naastamata.
Uutel naastatud M1, N1, O1 ja O 2
kategooria sõiduki rehvidel ei tohi naastud rehvi pinnast välja
ulatuda rohkem kui 1,2 mm ja M2, M3 , N2,
N 3, O3 ja O4 kategooria sõiduki
rehvidel rohkem kui 1,5 mm. Kasutuses olevatel naastatud M 1,
N1, O1 ja O2 kategooria sõiduki
rehvidel ei tohi naastud rehvi pinnast välja ulatuda rohkem kui 2,0 mm
ja M2, M 3, N2, N3 , O3
ja O4 kategooria sõidukite rehvidel rohkem kui 2,5 mm;
5) rehvide naastamiseks võib kasutada naaste, mille staatiline
torkejõud ja mass ei ole suuremad kui:
• M1 ja O1 kategooria sõidukil – torkejõud
120 N ja mass 1,1 g või torkejõud 100 N ja mass 1,4 g;
• N1 ja O2 kategooria sõidukil – torkejõud
180 N ja mass 2,3 g;
• M2, M3, N2, N3, O
3 ja O4 kategooria sõidukil – torkejõud 340 N ja mass
3,0 g.
Naastul võib olla ainult üks tipp ja see ei või olla terav ega torujas;
6) naastrehve võib sõidukil kasutada alates 1. oktoobrist kuni
1. maini.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja nihikuga;
2) TK ja TJV katsetustel – vaatluse, nihiku, dünamomeetri ja kaaludega.
[RTL 2002, 118, 1724 – jõust.
21.10.2002]
Kood 510. [kehtetu]
[RTL 2005, 58, 826 – jõust. 05.06.2005]
Grupp 6
Veermik ja kere
Kood 601. Üldnõuded kerele
Nõuded: 1) sõiduki kere peab olema komplektne, osad
nõuetekohaselt kinnitatud. Alates 1. oktoobrist 2003. a esmakordselt
kasutusele võetud M1 kategooria sõiduki kere tugevus
eest otsasõidul peab vastama direktiivi 96/79/EMÜ nõuetele ning M1
ja N1 kategooria sõiduki kere tugevus külgkokkupõrkel peab
vastama direktiivi 96/27/EMÜ nõuetele. Alates 31. detsembrist 2012. a
esmakordselt kasutusele võetud, mitte üle 2500 kg täismassiga, M1
kategooria ja M1 kategooria sõiduki baasil ehitatud N1
kategooria sõiduki esipinnad peavad vastama direktiivi 2003/102/EÜ
nõuetele. Nõuded M2 ja M3 kategooria
sõiduki kerele on toodud grupis 9;
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
2) veose vedamisel autos peavad sõitjad olema kaitstud ja eraldatud
veosest vaheseinaga. Vaheseina ehitus peab vastama veose iseloomule.
Vahesein võib olla valmistatud ühtse paneelina, raamile kinnitatud
võrguna, varrastest koosnevana vms. Vaheseinas võivad olla kindlalt
suletavad laadimisavad. Vaheseina taguses veoseruumis peab veos olema
kinnitatud rihmadega, klambritega vms.
Veoauto kabiini taga peab olema selline tugisein, mis kaitseb
liiklusõnnetuse korral kabiini muljumise eest. Veokastis või veose
vedamiseks ette nähtud ruumis peavad olema veose iseloomule vastavad
kinnitusvahendid. Kabiinitagune tugisein peab olema vähemalt kabiini
laiune ja kõrgune. Puisteainete veoautol võib kere esisein olla
madalam kabiinist, kuid mitte madalam külgluukidest/seintest. Puidu
või puidukimpude veol peab tugisein olema metallist ja vähemalt koorma
kõrgune ja laiune. Poolhaagise esiseina vähim kõrgus, v.a puidu või
puidukimpude veol, peab olema 1,6 m veokasti põrandast.
Kabiinitagust tugiseina ei nõuta:
• sadulvedukilt, kui selle haakes on esiseinaga poolhaagis;
• paakautodelt ja paakpoolhaagist vedavalt sadulvedukilt;
• suuremõõtmelise ja raskekaalulise veokilt.
3) kiirestiriknevate kaupade veo refrižeraator ja termostaatilised
furgoonid peavad vastama kehtestatud nõuetele;
4) M ja N kategooria sõidukitel peab sõiduki esiosale olema kinnitatud
direktiivi 77/389/EMÜ kohane pukseerimisseade, mille külge on võimalik
haakida puksiirtrossi või -tiislit. M 1 kategooria
sõidukil, millel puudub kere tagaosas haagise vedamiseks ettenähtud
haakeseade, peab olema samadele nõuetele vastav pukseerimisseade ka
kere tagaosas, v.a sõidukil, mis ei ole ette nähtud koormuste
pukseerimiseks. Pukseerimisseadmed ei ole kohustuslikud üksiksõiduki
kinnitusel;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
5) pukseerimisseade peab vastu pidama sõiduki poolest täismassist
põhjustatud staatilisele koormusele;
6) M1 kategooria sõiduki tuuleklaasi soojendi peab jääst ja
udust vabastama ja läbipaistvuse tagama sõidu ajal kogu juhi
vaatevälja ulatuses. 1994. a või hiljem valmistatud M
1 kategooria sõiduki tuuleklaasi soojendi peab vastama
direktiivi 78/317/EMÜ nõuetele. 1994. a või hiljem esmakordselt
kasutusele võetud mootorsõidukite ja nende haagiste kütteseadmed,
sõltuvalt sõiduki esmakordselt kasutuselevõtmise ajast ja kasutatavast
kütusest, peavad vastama kas direktiivi 78/548/EMÜ või 2001/56/EÜ või
2004/78/EÜ nõuetele.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt direktiivide 77/389/EMÜ (paranduste
direktiiv 96/64/EÜ), 78/317/EMÜ, 78/548/EMÜ (paranduste direktiivid
2001/56/EÜ, 2004/78/EÜ, 2006/119/EÜ ja 2006/96/EÜ), 96/27/EÜ, 96/79/EÜ
(paranduste direktiiv 1999/98/EÜ) ja 2003/102/EÜ metoodikale.
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
Kood 602. Kerest väljaulatuvad osad (eksterjöör)
Nõuded: 1) 1994. a või hiljem valmistatud M1
kategooria sõiduauto kere peab vastama E-reegli nr 26 või direktiivi
74/483/EMÜ ning veoauto kabiin E-reegli nr 61 või direktiivi
92/114/EMÜ nõuetele. Bussi kere peab vastama grupis 9 esitatud
nõuetele;
2) kere/kabiini ja nendest väljaulatuvatel osadel, v.a peeglid,
antennid, pakiraamid ja detailid, mille kõvadus on väiksem kui 60
Shore'i ühikut ja mis asuvad kõrgemal kui 2 m teepinnast, sõiduki
põrandatasapinnast madalamal või, mis ei saa 100 mm läbimõõduga
kuuliga veeretamisel kokku puutuda kuuli pinnaga, ei tohi olla
teravaid, haakuvaid ega lõikavaid väljapoole suunatud eendeid, mis
võivad põhjustada vigastusi isikutele, kes saavad löögi või puutuvad
vastu sõiduki keret. Kuul, Ø 100 mm, peab veerema üle kerepinnal
olevast takistusest nii, et kuuli keskpunkti läbiv kere pinnaga
rööbiti olev telg jääks kuuli pinna ja takistuse kokkupuute punktist
kõrgemale (joonis 34);
Joonis 34. Ø 100 mm kuuli veeretamine üle kere pinnal olevast
takistusest.
3) keredetailide ümardusraadius peab olema vähemalt 2,5 mm.
Keredetailidel, mille omavaheline kaugus ei ületa 25 mm, võib
ümardusraadius olla 0,5 mm. Kaitseraudade otsad peavad olema tagasi
pööratud selliselt, et need ei haaraks läheduses asuvaid esemeid,
nende jäikade osade servade ümardusraadiused peavad olema vähemalt
50 mm;
4) sõiduauto külguste käepidemed ei tohi uksepaneelist välja ulatuda
rohkem kui 40 mm, teistel ustel – 30 mm. Veoauto uste käepidemed ja
kapoti kinnitid ei tohi kere pinnast välja ulatuda rohkem kui 70 mm,
ukse nupud 30 mm ja ülejäänud detailid 50 mm. Kõikide nende detailide
ümardusraadiused peavad olema vähemalt 2,5 mm. Kere
dekoratiivelemendid, mis ulatuvad kerepinnast välja üle 10 mm, peavad
eralduma kerest või pöörduma kõrvale vähem kui 100 N suuruse jõu
toimel. Viimane nõue ei kehti radiaatori iluvõre
dekoratiivdetailidele. Radiaatori iluvõre dekoratiivdetailidele
kehtivad käesoleva koodi nõuete punktid 2 ja 3;
5) kui käepide pöördub avamisel rõhttasandis, peab tema pöörduv ots
olema sõiduki tagaosa poole ja pööratud kere poole, teistsuguse
ehitusega käepidemed peavad olema uputatud;
6) terasplekist servad, nagu vihmaveerennid ja lükanduste liugurteed,
on lubatud, kui nende servad on tagasi painutatud nii, et need
vastaksid käesolevas koodis esitatud nõuetele;
7) külgmiste pöördakende servade ümardusraadius peab olema vähemalt
1 mm;
8) tungrauaga tõstmise kohad peavad asuma kerepinnast seespool
vähemalt 10 mm;
9) klaasipuhasti võlli otsal peab olema kate, mille pindala on
vähemalt 150 mm2 ja servade ümardusraadius on
vähemalt 2,5 mm;
10) laternavõrud/raamid ei tohi ulatuda hajutiklaasist kaugemale kui
30 mm ja servade ümardusraadiused ei tohi olla väiksemad kui 2,5 mm.
Seda nõuet peavad rahuldama ka peitlaternad;
11) radiaatorisse, õhu sisenemis- ja väljumisava võre kahe
kõrvutioleva detaili vahe ei tohi ületada 40 mm. Kui see vahe on 40 ja
25 mm vahel, peavad ümardusraadiused olema 1 mm või suuremad, kui vahe
on väiksem kui 25 mm, peab ümardusraadius olema vähemalt 0,5 mm;
12) rattamutrid/poldid, rummud, rehvid ja ratta ilukapslid ei tohi
ulatuda välja rõhtsa kere puutepinnaga piiratud alast. Erandjuhtumil,
kui see on põhjendatud, peavad eelloetletud väljaulatuvate osade
ümardusraadiused olema vähemalt 5 mm ja need ei tohi ulatuda välja
rohkem kui 30 mm;
13) veoauto heitgaasitoru ei tohi kere välispinna puutuja tasandist
ulatuda väljapoole rohkem kui 10 mm, kusjuures toru serva
ümardusraadius peab olema vähemalt 2,5 mm;
14) ukselukkudel peab olema kaks lukustusasendit. Ukseluku sulguri
vaheasend peab taluma jõudu ukse avanemise suunas 4,44 kN (453 kgf) ja
ukse suletud asendi korral 8,89 kN (907 kgf). Ukse piida suunas peab
lukk taluma jõudu sulguri vaheasendis 4,44 kN (453 kgf) ja suletult
11,11 kN (1134 kgf);
15) alates 1. jaanuarist 1998. a esmakordselt kasutusele võetud M1
ja N kategooria sõiduki uksed peavad vastama E-reegli nr 11 või
direktiivi 70/387/EMÜ nõuetele;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
16) alates 17. juunist 1999. a esmakordselt kasutusele võetud L
kategooria sõiduki väljaulatuvad osad peavad vastama direktiivi
97/24/EÜ nõuetele.
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja mõõdulindiga;
2) TK ja TJV katsetel M1 ja N kategooria sõidukitel
vastavalt E-reegli nr 11/02 või direktiivi 70/387/EMÜ (paranduste
direktiivid 98/90/EÜ ja 2001/51/EÜ), E-reegli nr 26/03 või direktiivi
74/483/EMÜ (paranduste direktiivid 79/488/EMÜ, 87/354/EMÜ ja
2006/96/EÜ) või E-reegli nr 61/00 või direktiivi 92/114/EMÜ ning
L kategooria sõidukitel direktiivi 97/24/EÜ (paranduste direktiiv
2006/27/EÜ) metoodikale.
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
Kood 603. Esikaitsesüsteem
Nõuded: 1) M1 ja N1 kategooria
sõidukitele on lubatud paigaldada ainult direktiivi 2005/66/EÜ
nõuetele vastavaid ja e-sertifitseeritud täiendavaid esikaitsesüsteeme;
2)
Erandina on lubatud paigaldada direktiivi 2005/66/EÜ nõuetele
mittevastavaid ja e-sertifitseerimata esikaitsesüsteeme:
a)
enne 1. jaanuari 2002. a liiklusregistrisse kantud M1 ja N1
kategooria sõidukitele;
b) kuni 24. maini 2007. a
liiklusregistrisse kantavatele M1 ja N1
kategooria maastikuautodele (M1Gja N1G).
c) üle 3500 kg täismassiga M1 kategooria
sõidukitele.
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt direktiivi 2005/66/EÜ (paranduste
direktiiv 2006/96/EÜ) metoodikale.
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
Kood 604. Antitiib, tuuletamm, tuulesuunajad jms lisandid
Nõue: antitiiva, tuuletammi, tuulesuunajate jms lisandite
olemasolu korral peavad need olema kinnitatud ja korras.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 605. Kere uksealune karp, kere kandevelemendid, raam,
astmelauad
Nõuded: 1) kere uksealune karp, kere
kandevelemendid, raam, astmelauad peavad olema terved ja kinnitatud;
2) poltliited peavad olema pingutatud, neetliited tihedad ning
keevisliited pragudeta ja tühikuteta.
Kontrollimine: vaatluse ja vasaraga.
Kood 606. Kapott, ukseajam, katuseluugid ja kütusepaagi täiteava
sulgeseadis
Nõue: kapott, ukseajam, katuseluugid ja
kütusepaagi täiteava sulgeseadis peavad olema valmistaja juhendi
kohased, peavad toimima.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 607. Klaasid
Nõuded: 1) tuuleklaasi läbipaistvus juhi vaateväljas peab
olema vähemalt 75%, v.a DOT või SAE tähisega tuuleklaas või enne 1.
jaanuari 1985. a esmakordselt kasutusele võetud sõiduki tuuleklaas,
mille läbipaistvus juhi vaateväljas peab olema vähemalt 70%. Tagumises
asendis oleva juhiistme seljatoest eespool asuvate sõiduki külgakende
läbipaistvus peab olema vähemalt 70%, sõltumata nende valmistamise
aastast. Kui eriotstarbelisel soomussõidukil on tuuleklaas või
ülalnimetatud külgakna klaas kuulikindlast klaasist, siis nende
läbipaistvus peab olema vähemalt 60%. Kui tagaakna läbipaistvus on
alla 70%, peavad sõiduki mõlemal küljel olema tahavaatepeeglid;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
2) alates 1. jaanuarist 1985. a esmakordselt kasutusele võetud sõiduki
aknaklaasid peavad olema E või e sertifitseeritud või DOT või SAE
tähisega märgistatud. Enne 1. jaanuari 1985. a esmakordselt kasutusele
võetud sõiduki aknaklaasid peavad olema valmistatud ohutust,
purunemisel kildu mitteandvast klaasist või nendele tingimustele
vastavast muust materjalist;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
3) juhi või tema kõrvalistuja klaasipuhasti tööalas ei tohi olla
liikluse jälgimist raskendavaid kahjustusi või mõrade kogumit,
nn «päikest»
4) aknaklaaside katmiseks on keelatud kasutada materjale, mille mõjul
võimendub valguse peegeldumine klaasilt;
5) E või e sertifitseeritud aknaklaaside asendamine DOT või SAE
tähisega märgistatud aknaklaasidega on keelatud.
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
Kontrollimine: 1) TÜ – valguse neeldumismõõdiku ja vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 43/00 või direktiivi
92/22/EMÜ (paranduste direktiiv 2001/92/EÜ) metoodikale.
[RTL 2005, 104, 1579 – jõust.
16.10.2005]
Kood 608. Klaasipuhasti
Nõuded: 1) klaasipuhasti peab töötama, tehes suuremal
kiirusel vähemalt 55 ja vähimal – 10 edasi-tagasikäiku minutis.
Kiirusastmete kiiruste vahe peab olema vähemalt 15 edasi-tagasikäiku
minutis;
2) ühel kiirusel töötav klaasipuhasti peab tegema vähemalt 45
edasi-tagasikäiku minutis;
3) 1990. a või hiljem valmistatud M1 kategooria
sõiduki tuuleklaasipuhasti peab vastama direktiivi 78/318/EMÜ nõuetele.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja stopperiga;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt direktiivi 78/318/EMÜ (paranduste
direktiivid 94/68/EÜ ja 2006/96/EÜ) metoodikale.
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
Kood 609. Aknapesur
Nõuded: 1) aknapesur peab toimima;
2) 1990. a või hiljem valmistatud M1 ja N kategooria
sõidukite aknapesuri pesuvedeliku paagi maht peab olema vähemalt 1
liiter ja tagama vähemalt klaasipühkija kümne töötsükli jooksul
pesuvedeliku pritsimise akna puhastamiseks;
3) 1997. a või hiljem valmistatud M1 kategooria
sõiduki tuuleklaasipesur peab vastama direktiivi 78/318/EMÜ nõuetele;
4) M2 ja M3 kategooria sõidukitel peab
pesuvedeliku paagi maht olema vähemalt 5 liitrit;
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt direktiivi 78/318/EMÜ (paranduste
direktiiv 94/68/EÜ) metoodikale.
[RTL 2005, 12, 100 – jõust. 23.01.2005]
Kood 610. Laternapuhasti
Nõuded: 1) kui laternapuhasti on olemas, siis peab autol
olema pesuvedeliku paak mahutavusega vähemalt 50 pesutsükliks. Kui
sama paaki kasutatakse ka aknaklaaside pesuks, peab selle maht olema
ühe liitri võrra suurem;
2) laternapuhasti mittetöötamise korral ei tohi halveneda laternate
fotomeetrilised omadused. Töötamisel ei tohi seade katta mehaaniliselt:
• üle 20% lähitule laterna valgusavast;
• üle 10% lähitulega mitte ühildatud kaugtule laterna valgusavast.
1997. a või hiljem valmistatud autodel võib kasutada ainult E-reegli
nr 45 kohast laternapuhastit.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 45/01 metoodikale.
Kood 611. Kere/kabiini sisustus (interjöör)
Nõuded: 1) alates 1. jaanuarist 1998. a esmakordselt
kasutusele võetud M1 kategooria sõiduki sisustus peab
vastama E-reegli nr 21 või direktiivi 74/60/EMÜ nõuetele;
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
2) armatuurlaua kõikide jäikade osade ümardusraadiused peavad olema >
= 19 mm, üle 9,5 mm väljaulatuvad nupud, lülitid jms otspinnad peavad
olema vähemalt 2 cm2 suurused ja vähemalt 2,5 mm
ümardusraadiusega. Kõik sellised nupud peavad «uppuma» armatuurlauda
378 N (37,8 kgf) jõu toimel;
3) pedaalide asend peab vastama E-reeglile nr 35 (vt joonis 35);
A. Kolme pedaali asend. Mõõtmed on antud tabelis 7.
B. Kahe pedaali asend. Mõõtmed on antud tabelis 8.
Joonis 35. Pedaalide asendid.
Tabel 7
Mõõtmed millimeetrites
|
Tähis joonisel 54A
|
Suurim
|
Vähim
|
E
|
100
|
50
|
F
|
–
|
50
|
G
|
–
|
50
|
H
|
–
|
130
|
J
|
–
|
160
|
Tabel 8
Mõõtmed millimeetrites
|
Tähis joonisel 54B
|
Suurim
|
Vähim
|
E
|
100
|
50
|
H
|
–
|
130
|
J
|
–
|
120
|
4) sisustamiseks ei tohi kasutada materjali, mille põlemiskiirus on
suurem kui 100 mm/min.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, joonlaua ja mõõdulindiga;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 11/02 või direktiivi
70/387/EMÜ (paranduste direktiivid 98/90/EÜ ja 2001/31/EÜ), E-reegli
nr 21/01 või direktiivi 74/60/EMÜ (paranduste direktiivid 78/632/EMÜ
ja 2000/4/EÜ), E-reegli nr 29/02, nr 35/00, nr 36/03 või nr 52/01 või
direktiivi 2001/85/EÜ (paranduste direktiiv 2006/96/EÜ) metoodikale.
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
Kood 612. Istmed, nende kinnitus, reguleeritavus ja tugevus
Nõuded: 1) sõidu ajal kasutatav M, N ja O kategooria
sõiduki iste, istme tugevus, istme kinnitused sõiduki kerele ja istme
reguleerimise seadmed peavad olema valmistaja juhendi kohased ja
peavad toimima.
Ühele inimesele arvestatakse istmel vähemalt 400 mm
× 400 mm pinda ja 500 mm kõrgusel istmepadjast vähemalt 400 mm laiust
leeni pinda. Istekoha laiust mõõdetakse 100 mm kaugusel leenist ja
leeni laiust mõõdetakse 50 mm kaugusel leeni mõõtmispunktist. Tagaiste
loetakse erandina kolmekohaliseks, kui selle kogulaius on vähemalt
1100 mm ja leeni laius vähemalt 1200 mm.
Istekohtade arv ei
tohi olla suurem kui seda on ette näinud valmistaja;
2) alates
1. jaanuarist 1998. a esmakordselt kasutusele võetud M ja N kategooria
sõiduki istmed peavad olema sertifitseeritud vastavalt E-reeglile nr
17 või nr 80 või direktiivile 74/408/EMÜ. Nõue ei laiene
kokkupandavatele, küljega sõidu suunas olevatele või seljaga sõidu
suunas olevatele istmetele ja Siseministeeriumi või
Justiitsministeeriumi poolt hallatavate asutuste eriotstarbelistele
sõidukitele;
3) alates 20. oktoobrist 2007. a esmakordselt kasutusele võetud M1,
N1, M2 (III või B klass) ja M3
(III ja B klass) kategooria sõidukitesse on keelatud paigaldada
küljega sõidu suunas olevaid istmeid. Keeld ei laiene:
a)
kiirabisõidukitele;
b) Siseministeeriumi või
Justiitsministeeriumi poolt hallatavate asutuste eriotstarbelistele
sõidukitele;
c) koodi 901 punktis 15 toodud M3 kategooria
sõidukitele.
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV
katsetustel vastavalt E-reegli nr 17/07 või nr 80/01 või direktiivi
74/408/EMÜ (paranduste direktiivid 81/577/EMÜ, 96/37/EÜ ja 2005/39/EÜ)
metoodikale.
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
Kood 613. Istme leen ja peatugi
Nõuded: 1) istme leeni vähim kõrgus peab olema vähemalt
500 mm, koos peatoega vähemalt 800 mm. Viimatimainitud kõrgust on
lubatud vähendada tingimusel, et peatoe ja sõiduki lae vaheline kaugus
ei oleks suurem kui 25 mm. Vähim kõrgus koormatud istme padjalt, 100
mm kaugusel leenist kuni laeni, peab olema 850 mm. Üle kahe
istmekohaga esiistmel (ühendatud iste) on lubatud keskmisel istmel
leeni ja peatoe kõrgust vähendada 700 mm-ni. Leen peab vastu pidama
selle taha asetatud 18 kg ja peatugi 10 kg massiga löögile 200 mm
kauguselt.
Alates 1. jaanuarist 1994. a esmakordselt kasutusele võetud M ja N
kategooria sõiduki istme leen peab vastama E-reeglile nr 17 või
direktiivile 74/408/EMÜ;
2) reguleeritava kõrgusega peatoe puhul peab reguleerimise ulatus
peatoel olema vähemalt 100 mm, kusjuures peatoe kõrgus madalamas
asendis peab olema vähemalt 800 mm, v.a juhul, mis on toodud käesoleva
koodi nõudes 1;
3) peatoe ehitus peab olema selline, et sfäär Ø 165 mm (vt joonis 36)
oleks kõikides asendites kontaktis peatoega. Kontaktpunktide vaheline
kaugus ei tohi olla üle 60 mm. Kui peatoe polstri kõvadus on üle 50
Shore'i ühiku, peab selle servade ümardusraadius olema üle 5 mm ja
peatugi peab olema kogu ulatuses kaetud polstriga;
Joonis 36. Peatoe kontrollimine.
4) alates 1. oktoobrist 1999. a esmakordselt kasutusele võetud M
1 kategooria sõiduki esimestel äärmistel istmetel peavad olema
peatoed ja need peavad vastama E-reeglite nr 17 või nr 25 või
direktiivide 78/932/EMÜ või 74/408/EMÜ nõuetele;
5) E-reeglite nr 17 või nr 25 või direktiivi 74/408/EMÜ nõuetele
vastavad istme peatoed peavad olema:
a) alates 1. oktoobrist 1999.
a esmakordselt kasutusele võetud üle 3500 kg täismassiga M
2 kategooria III ja B klassi sõiduki istmetel;
b) alates
1. oktoobrist 1999. a esmakordselt kasutusele võetud M3
kategooria III ja B klassi sõiduki istmetel;
c) alates 1.
oktoobrist 1999. a esmakordselt kasutusele võetud N1
kategooria sõiduki istmetel;
d) alates 1. oktoobrist 2001. a
esmakordselt kasutusele võetud mitte üle 3500 kg täismassiga M
2 kategooria III ja B klassi sõiduki istmetel.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, joonlaua ja mõõdulindiga;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 17/07 või nr 25/04 või
direktiivi 74/408/EMÜ (paranduste direktiivid 81/577/EMÜ, 96/37/EÜ,
2005/39/EÜ ja 2006/96/EÜ) või direktiivi 78/932/EMÜ (paranduste
direktiiv 87/354/EMÜ) metoodikale.
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
Kood 614. Korrosioon ja välimus
Nõuded: 1) praod ja murded peavad olema remonditud;
2) kere korrosiooni, värvi jm kahjustus ei tohi olla suurem kui 5 cm
2 ja 0,5 m2 pinnal ei tohi olla selliseid kohti
üle kolme. Värvi parandused ei tohi oluliselt erineda sõiduki
registreeritud värvist;
3) alarmsõidukite värviskeemi ja eritunnuseid on keelatud kasutada
muudel sõidukitel;
4) sõidukile kantud kirjed peavad vastama Eesti keeleseaduse nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse, vasara ja joonlauaga.
Kood 615. Eesmine allasõidutõke
Nõuded: 1) alates 10. augustist 2003. a esmakordselt
kasutusele võetud N2 ja N3 kategooria
sõidukil peab olema E-reegli nr 93 või direktiivi 2000/40/EÜ kohane
eesmine allasõidutõke. Nõue ei laiene maastikuautodele ja autodele,
kui nende kasutamine muutub allasõidutõkke tõttu võimatuks;
2)
N2 kategooria sõidukile, mille täismass ei ole suurem kui
7500 kg, rakendub ainult nõue, et eesmise allasõidutõkke alumise serva
kõrgus teepinnast ei tohi ületada 400 mm;
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
3) tõkke profiili laius b (vt joonis 37) ei tohi olla N
2 kategooria autodel väiksem kui 100 mm ja N3
kategooria autodel väiksem kui 120 mm.
Joonis 37. Tõkke profiili laius.
Tõkke otsad ei tohi olla pööratud ette ja neil ei tohi olla teravaid
servi, servade ümardusraadiused peavad olema vähemalt 2,5 mm;
4) kui tõkke ehitus võimaldab muuta tema asendit auto ees, siis peab
selle sõiduasend olema blokeeritav ning vaheasenditesse ja
sõiduasendisse tagasi paigutamiseks vajalik jõud ei tohi olla suurem
kui 400 N (40 kgf);
5) tõkke välispind peab olema sile, v.a rõhtne rihveldus ja kuni 10 mm
tõkke pinnast välja ulatuvad kinnituspoltide ümarpead;
6) tõke peab olema asetatud nii, et selle kaugus auto esiotsa kõige
eesmisest punktist tahapoole rõhttasandis ei ületaks 400 mm. Kui tõke
asub auto eesmises asendis, siis 160 kN (16 000 kgf) jõu toimel ei
tohi ta nihkuda esitelje poole rohkem kui 400 mm (vt joonis 39);
7) tõkke asukoht autol pealtvaates peab vastama joonisel 38 kujutatule;
Joonis 38. Eesmine allasõidutõke. Vaade ülalt.
8) tõkke asukoht külgvaates peab vastama joonisel 39 kujutatule;
Joonis 39. Eesmine allasõidutõke. Vaade küljelt. Lubatud
deformatsioonid.
b – tõkke profiili laius.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, mõõdulindi ja joonlauaga;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 93/00 või direktiivi
2000/40/EÜ (paranduste direktiiv 2006/96/EÜ) metoodikale.
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
Kood 616. Külgmine allasõidutõke
Nõuded: 1) 1997. a või hiljem valmistatud N2
, N3, O3 ja O4 kategooria sõidukitel
peavad külgmised allasõidutõkked vastama E-reegli nr 73 või direktiivi
89/297/EMÜ nõuetele. 1989.–1997. a valmistatud N
2, N3, O3 ja O4 kategooria
sõidukitel peavad olema ohutud külgmised allasõidutõkked. Tõkkeid ei
nõuta sadulvedukitelt, kesktelghaagistelt, pikaveose (torud, palgid,
lauad, latid, valtsmetall jms) erihaagistelt või sõidukilt, mille
kasutamist tõkked raskendavad;
2) tõke ei tohi asetseda kere külgtasandist seespool rohkem kui 120 mm
ja ei tohi asetseda kere külgtasandist väljaspool;
3) tõkke profiili laius peab olema vähemalt:
• N2 ja O3 kategooria sõidukil – 50 mm;
• N3 ja O4 kategooria sõidukil – 100 mm;
4) tõkked ei tohi läbi painduda 1 kN (100 kgf) jõu toimel:
• kinnituskohast (toest) tahapoole jääval otsal 250 mm kaugusel toest
mitte rohkem kui 30 mm;
• ülejäänud osadel mitte rohkem kui 150 mm;
5) tõkete paigutus sõidukile peab vastama joonistele 40, 41 ja 42;
Joonis 40. Külgmise allasõidutõkke asukoht autol.
Joonis 41. Külgmise allasõidutõkke asukoht täishaagisel.
Joonis 42. Külgmise allasõidutõkke asukoht poolhaagisel.
6) tõkke välispind peab olema sile ja profiilide otsad sissepoole
pööratud. Ümarpeaga poldi pead võivad ulatuda tõkke pinnast välja kuni
10 mm. Kõik teravad servad peavad olema ümardatud vähemalt 2,5 mm
raadiusega;
7) tõket võivad asendada ka muud sõiduki ehituslikud elemendid
(kütusepaagid, tööriistakastid, akukastid jms), kui need täidavad
tõketele esitatavaid nõudeid;
8) tõketele ei tohi kinnitada kütuse-, piduri-, hüdraulika- ja
pneumotorusid ning voolikuid;
9) paaksõidukitel jms sõidukitel peavad olema tõkked ehitatud sellise
pikkusega, nagu seda võimaldab sõiduki ehitus ja selle kasutamise viis.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, mõõdulindi ja šablooniga;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 73/00 või direktiivi
89/297/EMÜ metoodikale. Läbipainet ei pea mõõtma, kui seda on võimalik
tõestada arvutustega.
Kood 617. Tagumine allasõidutõke
Nõuded: 1) N2, N3, O3 ja O4
kategooria sõidukitel peab olema tagumine allasõidutõke (edaspidi koos tõke)
ja alates 1. jaanuarist 1998. a esmakordselt kasutusele võetud kõigil
M, N ja O kategooria sõidukitel peab tõke vastama E-reegli nr 58 või
direktiivi 70/221/EMÜ nõuetele;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
2) tõke peab vastama järgmistele nõuetele:
• kõrgus teepinnast kuni tõkke alumise servani ei tohi olla üle 550 mm;
• ei tohi olla pikem kui tagasilla gabariitlaius;
• kaugus tõkke otsast kuni tagateljel rehvi välisküljeni ei tohi olla
suurem kui 100 mm;
• tõkke profiili vähim laius peab olema 100 mm;
• tõkke profiili otsad ei tohi olla tahapoole pööratud. Servad peavad
olema ümardatud raadiusega 2,5 mm;
• kui tõke on ümberpaigutatav, ei tohi tööasendisse ja sealt teistesse
asenditesse ümber paigutamiseks vajalik jõud ületada 400 N;
3) [kehtetu]
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
4) tõke ei tohi asetseda sõiduki tagaservast sõiduki esiosa suunas
kaugemal kui 450 mm. Tõket ei nõuta:
a) pika veose
(torud, palgid, lauad, latid, valtsmetall jms) veokilt;
b)
sõidukilt, mille kasutamist tõke raskendab või teeb võimatuks;
c)
sõidukilt, mille kõrgus teepinnast kuni kere tagaosa alumise servani
koormamata sõidukil ei ületa 550 mm.
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja mõõdulindiga;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 58/01 või direktiivi
70/221/EMÜ (paranduste direktiivid 79/490/EMÜ, 81/333/EMÜ, 97/19/EÜ,
2000/8/EÜ, 2006/20/EÜ ja 2006/96/EÜ) metoodikale. Läbipainet ei pea
mõõtma, kui seda on võimalik tõestada arvutuslikult.
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
Kood 618. Esitelg. Õõtshoovad
Nõuded: 1) esitelg ja õõtshoovad peavad olema kinnitatud;
2) esiteljel ja õõtshooval ei tohi olla jääkdeformatsioone, lõtkusid
ja pragusid.
Kontrollimine: vaatluse või lõtkutestriga.
Kood 619. Tagatelg. Õõtshoovad
Nõuded: 1) tagatelg ja õõtshoovad peavad olema kinnitatud;
2) tagateljel ja õõtshooval ei tohi olla jääkdeformatsioone, lõtkusid
ja pragusid.
Kontrollimine: vaatluse või lõtkutestriga.
Kood 620. Tugitelg. Hoovad. Tõstemehhanism
Nõuded: 1) tugitelg, hoovad ja tõstemehhanism peavad olema
kinnitatud ja peavad toimima;
2) tugiteljel ja hoobadel ei tohi olla jääkdeformatsioone, lõtkusid ja
pragusid;
3) tõstemehhanism ei tohi lekkida ja pihkuda.
Kontrollimine: vaatluse või lõtkutestriga.
Kood 621. Vedru
Nõuded: 1) vedrudel ei tohi olla murdumisi, pragusid,
vedrulehtede nihkumisi, õhkvedrude pihkumisi ja hüdrovedrude lekkimisi;
2) läbilööki amortiseerivad kummipuhvrid peavad olema terved ja oma
kohal.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 622. Stabilisaator
Nõue: stabilisaator peab olema valmistaja juhendi kohane,
peab toimima.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 623. Amortisaator
Nõue: amortisaator peab toimima, ei tohi lekkida.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 624. Kere asendi regulaator
Nõue: kere asendi regulator ei tohi pihkuda/lekkida,
sõiduki kere ei tohi olla kaldu teepinna suhtes.
Kontrollimine: vaatluse, rismuse ja joonlauaga.
Kood 625. Poolhaagise ja sadulveduki haakeseade
Nõuded: 1) alates 30. novembrist 1995. a esmakordselt
kasutusele võetud poolhaagise ja sadulveduki haakeseadmed, v.a
sõidukid, mille sadulale mõjuv koormus ületab 20 000 kg, peavad
vastama E-reegli nr 55 või direktiivi 94/20/EÜ nõuetele. N2,
N3, O3 ja O4 kategooria sõidukite
automaatse reguleerimisega haakeseade (CCD), kui see on paigaldatud,
peab vastama E-reegli nr 102 nõuetele;
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
2) poolhaagisel peab olema Ø 50,8±0,1 mm veopolt, mis vastab E-reegli
nr 55 või direktiivi 94/20/EÜ nõuetele (joonis 43). Sadulakoormusega
üle 20 000 kg peab haakeseadme veopolt olema Ø 89±0,1 mm
(vt joonis 44);
Joonis 43. Poolhaagise veopolt «Ø 50» mm.
Joonis 44. Poolhaagise veopolt «Ø 90» mm.
3) sadulveduki haakeseade peab vastama E-reegli nr 55 või direktiivi
94/20/EÜ nõuetele, v.a Ø 90 mm veopoldiga haakeseade;
4) Ø 50 mm ja ø 90 mm veopoldile mõeldud sadulseadme kinnitamiseks
auto vaheraamile, montaažiplaadile või raami kronsteinidele peab
sadulseadmel olema 12 ava Ø 17 mm. Ø 50 mm veopoldiga sadulseade peab
olema kinnitatud vedukautole vähemalt kaheksa poldiga M16, Ø 90 mm
veopoldiga sadulseade peab olema kinnitatud vähemalt 12 poldiga M16
(joonis 45);
Joonis 45. Sadulseadme kinnitus vedukautole.
1 – veopoldi
põikitelg; 2 – auto sõidusuund; 3 – veopolt; 4 – vedukauto pikitelg; 5
– poldiava lubatud kuju; 6 – poldi ava.
5) Ø 50 mm veopoldiga ja sadula haakeseadmega autorongi ühendusmõõtmed
peavad vastama joonisele 46 ja järgmistele nõuetele:
• koormata veduki sadula plaadi suurim lubatud kõrgus teepinnast
1400 mm;
• koormatud veduki sadula plaadi suurim lubatud kõrgus teepinnast
1150...1300 mm.
Märkus. Siseriiklikult on lubatud kasutada kõrgemaid sadulaid
tingimusel, et autorongi kõrgus ei ületa 4 m.
Joonis 46. Poolhaagisautorongi ühendusmõõtmed.
d =2040 mm – poolhaagise kere esinurga suurim vaba pöörderaadius;
l3 = 100 mm – poolhaagise kere alumise osa vähim kaugus
veduki tagaosast;
l4 > =80 mm – kaugus punkti x läbiva 6º kalde all oleva
tasapinna ja raadiuse d vahel;
x – punkt veduki pikitelje püsttasandis, mis moodustub 250 mm kõrgusel
sadulaplaadi tasapinnas lõikumisel 6º kaldpinnaga auto pikiteljel;
r3 = 2300 mm – poolhaagise kere alaosa vähim pöörderaadius;
Ÿ = 25º – poolhaagise pöördenurk veduki pikitelje suhtes, mille
ulatuses ei tohi haagise kere olla kontaktis veduki rehvidega ka siis,
kui kere suurim kaldenurk taha ω2 = 7º;
ω1 = 6º – poolhaagise kere suurim kaldenurk ette,
mille puhul poolhaagise kere ei tohi puudutada vedukit;
ω2 =7º – poolhaagise kere suurim kaldenurk taha, mille
puhul poolhaagise kere ei tohi puudutada vedukit;
6) lõtk haakeseadme ja veopoldi vahel ei tohi ületada 4,0 mm;
7) veopoldi ja sadula haardeseadme tööpindade kulumine ei tohi ületada
1,5 mm.
Kontrollimine: 1) TÜ – nihiku, mõõdulindi ja vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 55/00 või nr 102/00 või
direktiivi 94/20/EÜ metoodikale.
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
Kood 626. Täis- ja kesktelghaagise ning nende veduki haakeseade
Nõuded: 1) alates 30. novembrist 1995. a esmakordselt
kasutusele võetud täishaagise, kesktelghaagise ja nende veduki
haakeseade peab vastama E-reegli nr 55 või direktiivi 94/20/EÜ
nõuetele.Lubatud on kasutada Ø 40 mm veopoldiga püüduriga
haakeseadmeid. Nimetatud haakeseadmed ei ole omavahel vahetatavad. N2,
N3 , O3 ja O 4 kategooria sõidukite
automaatse reguleerimisega haakeseade (CCD) peab vastama E-reegli
nr 102 nõuetele. Rikke korral peab haakeseade jääma tööle
mittereguleeritava haakeseadmena ning juhi töökohal peab süttima
märgulamp ja lülituma sisse hoiatav helisignaal.
Haakeseadme pöördenurgad peavad vastama joonistele 47, 48 ja 49;
Joonis 47. Vähimad haakeseadme pöördenurgad rõhttasapinnas.
90o
– tiisli pöördenurk sõiduki pikiteljest.
Joonis 48. Vähimad haakeseadme pöördenurgad püsttasapinnas.
Joonis 49. Haakeseadme vähim pöördenurk ümber sõiduki pikitelje.
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
2) veopoldi mõõtmed peavad olema:
• liigendiga püüdurseadmes – Ø 49
+0,16 mm;
• liigendita püüdurseadmes (tiisli lubatud ühendusnurgad tagatakse
veopoldi kujuga) – Ø 48,7+0,16mm;
3) tiisli veorõnga kulumata puksi lubatud siseläbimõõt peab olema 50
+0,3mm. Tiisli veorõnga mõõtmed peavad vastama joonisele 50;
Joonis 50. Tiisli veorõnga mõõtmed.
4) veopoldi ja puksi tööpindade kulumine ei tohi ületada 2,0 mm ja
summaarne lõtk 5,0 mm. Haakeseadme kummist tünnvedrude vähim paksus
peab olema L = 18 mm (vt joonis 51);
Joonis 51. Haakeseadme tünnvedrude paksus.
5) püüduriga haakeseadme raami külge kinnitamise poltide poldiavade
läbimõõdud ja nendevahelised kaugused peavad vastama joonisele 52 ja
tabelile 9;
Joonis 52. Haakeseadme kinnituspoltide avad.
Tabel 9
Mõõtmed millimeetrites
|
Haagise arvutusliku massi kategooria
|
Haagise arvutuslik mass tonnides
|
A±0,5
|
B±0,5
|
C±0,2
|
D -1,0-0,5
|
Poldi mõõt
|
1
|
>3,5...15
|
120
|
55
|
15
|
75
|
M14
|
2
|
>15...24
|
140
|
80
|
17
|
85
|
M16
|
3
|
>24
|
160
|
100
|
21
|
95
|
M20
|
Haagise arvutuslik mass: WM = 1,33 WR, kus: W
M – haagise arvutuslik mass, WR – haagise
täismass;
6) kuni 3,5-tonnise täismassiga haagise (O1 ja O 2
kategooria) haakeseade peab olema ühendatav vedukauto haakeseadme
kuulpoldiga, mille sfääri läbimõõt on 50
-0,6 mm ja poldi kaela läbimõõt – 29
-2 mm (vt joonis 53). Kuulpoldi kinnitus sõidukile on näidatud
joonisel 53 lõigetel A–A ja B–B. Kuulpoldi kõrgust teepinnast
mõõdetakse täismassiga vedukil;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
Joonis 53. Haakeseadme kuulpolt ja selle paigaldamise mõõtmed.
7) haakeseade ja selle kinnitus peab vastama direktiivi 94/20/EÜ
nõuetele;
8) kõikide haagiste haakeseadmed, v.a haagistel, mis haakeseadme
katkemisel isepidurduvad, peavad olema dubleeritud julgestuskettide
või -trossidega;
9) kuni 3,5-tonnise täismassiga haagiselamu või haagise veokonksu
kinnitamiseks kasutatava ääriku mõõtmed peavad olema joonise 54
kohased;
Joonis 54. Kuni 3,5 t täismassiga haagise või haagiselamu veokonksu
kinnitus autokere või hoidiku külge.
10) polt- ja neetühendused peavad olema kinnitatud ja keevisliited
kvaliteetsed.
Kontrollimine: 1) TÜ – mõõdulindi, joonlaua, nihiku ja
vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 55/00 või nr 102/00 või
direktiivi 94/20/EÜ metoodikale.
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
Kood 627. Kesktelghaagisautorongi ühendusmõõtmed
Nõuded: 1) kesktelghaagisautorongi koosseisus olevate N
2 , N3, O3 ja O4 kategooria
sõidukite automaatse reguleerimisega haakeseade (CCD) peab vastama
E-reegli nr 102 nõuetele. Rikke korral peab haakeseade jääma tööle
mittereguleeritava haakeseadmena ning juhi töökohal peab süttima
märgulamp ja lülituma sisse hoiatav helisignaal;
2) haakeseadme veopoldi kaugus vedukauto kere (kasti) tagaseinani,
mõõde A (vt joonis 55) peab olema vastav tabelis 10 esitatule.
Joonis 55. Haakeseadme asend.
Tabel 10
Mõõtmed millimeetrites
|
Konstruktsiooniklass (lubatud kaugus A)
|
Mõõde A tolerantsiga –100
|
1400
|
1300–1400
|
1600
|
1500–1600
|
1900
|
1800–1900
|
Haakeseade peab tagama vedukauto ja haagise kerede kokkupuutumatuse
kuni 6º tee pikikalde korral (vt joonis 55);
3) täismassiga koormatud autorongi haakeseadme vähim kõrgus teepinnast
peab olema 425±25 mm (vt joonised 55 ja 57);
4) haagise kere vähim pöörderaadius veopoldi suhtes (vt joonis 56) C
min arvutatakse:
kus: W – sõiduki laius mm-s (vt joonis 56);
A – veopoldi kaugus veduki tagaseinast (vt joonis 55);
S – vedukauto ja haagisekerede vaheline vähim vahe pöördel
(vt joonised 56 ja 57).
Vähim vedukauto ja haagise kerede kaugus pöördel peab olema S = 250 mm.
Haagise tiisli vähim pikkus Cmin peab olema vastavalt
konstruktsiooniklassile (tabel 11):
Tabel 11
Mõõtmed millimeetrites
|
Konstruktsiooniklass
|
Cmin
|
1400
|
2100
|
1600
|
2300
|
1900
|
2550
|
Joonis 56. Kesktelghaagise pööramine veopoldi suhtes.
5) kesktelghaagise tiisli mõõtmed peavad vastama joonisele 57.
Veosilmuse mõõtmed peavad vastama E-reegli nr 55 või direktiivi
94/20/EÜ nõuetele;
Kesktelghaagise tiisel.
Kesktelghaagise tiisli esiosa.
Joonis 57. Kesktelghaagise tiisel.
6) vedukauto haakeseade peab vastama E-reegli nr 55 või direktiivi
94/20/EÜ nõuetele.
Kontrollimine: 1) TÜ – mõõdulindi, joonlaua ja nihikuga;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 55/01 või direktiivi
94/20/EÜ (paranduste direktiiv 2006/96/EÜ) metoodikale.
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
Kood 628. Ühendusjuhtmed
Nõuded: 1) vedukautot ja haagist ühendavate juhtmete
pistikud ja pistikupesad peavad olema 6 V ja 12 V nimipingega
elektrisüsteemide puhul 12 N tüüpi (normaalne) ning 24 V nimipingega
elektrisüsteemi puhul 24 N tüüpi (normaalne). Pistikutüüp 12 N ja 24 N
(vt joonis 58) on ette nähtud haagise valgussignalisatsiooni ja
pidurite juhtimise seadmete (kui need on sõiduki ehituses ette nähtud)
ühendamiseks veduki elektrisüsteemiga. Lisaseadmete ühendamiseks peab
täiendavalt kasutama 6 ja 12 V elektrisüsteemiga autorongidel 12 S
tüüpi pistikuid ja pistikupesi ning 24 V elektrisüsteemi korral 24 S
tüüpi pistikuid ja pistikupesi (vt joonis 59);
|
|
Joonis 58. Tüüp 12 N
ja tüüp 24 N pistik.
|
Joonis 59. 12 S ja 24 S tüüpi pistik.
|
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
2) eri tüüpi pistikud ja pistikupesad ei ole omavahel vahetatavad, nad
erinevad mõõtmete ja juhtmete isolatsiooni värvi poolest. Juhtmed
peavad olema ühendatud vastavalt käesolevate nõuete tabelitele 12, 13,
14 ja 15:
Tabel 12
|
Tüüp 12 N
|
Pistiku jala nr
|
Juhtme värvus
|
Vooluring
|
1
|
kollane
|
vasak suunatuli
|
2
|
sinine
|
tagaudulatern
|
3
|
valge
|
kere («mass»)
|
4
|
roheline
|
parem suunatuli
|
5
|
pruun
|
parem taga- ja küljeääretuli ning numbrituli
|
6
|
punane
|
pidurituli
|
7
|
must
|
vasak taga- ja küljeääretuli ning numbrituli
|
Tabel 13
|
Tüüp 12 S
|
Pistiku jala nr
|
Juhtme värvus
|
Vooluring
|
1
|
kollane
|
tagurdustuli ja inertspidurite väljalülitusseade
|
2
|
sinine
|
vaba (puudub rahvusvaheline määratlus)
|
3
|
valge
|
kere («mass»)
|
4
|
roheline
|
lisatoide
|
5
|
pruun
|
kereühenduse kontrolliks
|
6
|
punane
|
võimsa tarviti toide
|
7
|
must
|
vaba (puudub rahvusvaheline määratlus)
|
Tabel 14
|
Tüüp 24 N
|
Pistiku jala nr
|
Juhtme värvus
|
Vooluring
|
1
|
valge
|
kere («mass»)
|
2
|
must
|
vasak ääre- ja numbrituli
|
3
|
kollane
|
vasak suunatuli
|
4
|
punane
|
pidurituli
|
5
|
roheline
|
parem suunatuli
|
6
|
pruun
|
parem külje- ja tagaääretuli
|
7
|
sinine
|
haagise pidurite juhtimisseadme toide
|
Tabel 15
|
Tüüp 24 S
|
Pistiku jala nr
|
Juhtme värvus
|
Vooluring
|
1
|
valge
|
kere («mass»)
|
2
|
must
|
vaba (puudub rahvusvaheline määratlus)
|
3
|
kollane
|
tagurdustuli
|
4
|
punane
|
toitevool
|
5
|
roheline
|
kereühendusega anduri tagasivool
|
6
|
pruun
|
lisatoide
|
7
|
sinine
|
udutuli
|
3) M1 ja N1 kategooria sõiduki ja selle haagise
12 V pingele ette nähtud 13 jalaga pistik ja pistikupesa peavad
vastama joonisele 60.
Pistikupesast väljatõmmatud pistikut peab olema võimalik kinnitada
selleks ette nähtud hoidikusse vältimaks pistiku vigastamist.
Juhtmed peavad olema ühendatud pistiku jalgadega vastavalt tabelis 16
esitatule:
Joonis 60. 13 jalaga pistik.
Tabel 16
|
13 jalaga pistik
|
Pistiku jala nr
|
Vooluring
|
Juhtme ristlõige mm2
|
1
|
Vasak suunatuli
|
1,5
|
2
|
Tagaudulatern
|
1,5
|
3
|
Kereühendus jalgade 1...8 vooluringile *
|
2,5
|
4
|
Parem suunatuli
|
1,5
|
5
|
Parem tagaääretuli ja numbrituli **
|
1,5
|
6
|
Pidurituli
|
1,5
|
7
|
Vasak tagaääretuli ja numbrituli **
|
1,5
|
8
|
Tagurdustuli
|
1,5
|
9
|
Aku vooluring (toitevool)
|
2,5
|
10
|
Süütelukust lülitatav vool
|
2,5
|
11
|
Kereühendus jala 10 vooluringile *
|
2,5
|
12
|
Vedukauto armatuurlaua signaallambi vooluring, mis signaliseerib
haagise haakeseadme ühendatust (peab olema sillatud jalaga 3)
|
1,5
|
13
|
Kereühendus jala 9 vooluringile *
|
2,5
|
|
|
|
|
Märkused: * Haagisega ei tohi olla ühendatud rohkem kui kaks
kereühendust kolmest.
** Numbrimärgi tuli peab olema ühendatud kas jalaga 5 või jalaga 7;
4) pistikupesa ümber peab olema vaba ruumi vähemalt 55 mm ulatuses;
5) tarbesõiduki ja selle haagise 24 V pingele ettenähtud 15 jalaga
pistik ja pistikupesa peavad vastama joonisele 61.
Joonis 61. 15 jalaga pistik.
Juhtmed peavad olema ühendatud pistiku jalgadega vastavalt tabelis 17
esitatule:
Tabel 17
15 jalaga pistik
|
Pistiku jala nr
|
Vooluring
|
1
|
Vasak suunatuli
|
2
|
Parem suunatuli
|
3
|
Tagaudulatern
|
4
|
Kereühendus
|
5
|
Vasak taga- ja küljeääretuled ning taganumbrituli
1)
|
6
|
Parem taga- ja küljeääretuled ning taganumbrituli
1)
|
7
|
Pidurituli
|
8
|
Tagurdustuli ja inertspiduri tagurduslukustus
|
9
|
Toitevool (+24 V)
|
10
|
Piduriklotside kulumise andur
|
11
|
Vedruaku rõhuandur
|
12
|
Telje tõsteseade
|
13
|
Kereühendus jalgadega 14 ja 15 ühendatavatele seadmetele
|
14
|
Reserv2)
|
15
|
Reserv2)
|
Märkused: 1) Numbrimärgi tuli peab olema ühendatud kas
jalaga 5 või jalaga 6.
2) Kui jalgu 14 ja 15 ei kasutata, siis nad võivad
pistikupesas puududa;
6) Veduki ja selle haagise (v.a M1, N1, O
1 ja O2 kategooria sõidukid) blokeerumatu
pidurisüsteemi elektrilise ühenduse pistik peab vastama joonisele 62;
Joonis 62. ABS pidurisüsteemi pistik.
Juhtmed peavad olema ühendatud pistiku jalgadega vastavalt tabelis 18
esitatule:
Tabel 18
ABS pidurisüsteemi pistik
|
Pistiku jala nr
|
Vooluring
|
Koormusvool A
|
Juhtme vähim ristlõike pind mm2
|
1
|
Elektromagnetventiili «+»
|
301)
|
6 või 2×2,5
|
2
|
Protsessori «+»
|
2
|
1,5
|
3
|
Protsessori «–»
|
2
|
1,5
|
4
|
Elektromagnetventiili «–»
|
301)
|
6 või 2×2,5
|
5
|
Hoiatusseade
|
2 (24 V)
|
1,5
|
6
|
Reserv2)
|
|
|
7
|
Reserv2)
|
|
|
Märkused: 1) Suurim lühiajaline vool.
2) Kui jalgu 6 ja 7 ei kasutata, siis nad võivad
pistikupesas puududa.
Kontrollimine: vaatluse ja kontrollpistikuga.
Kood 629. Poolhaagise reguleeritavad toed ja tiisli toed
Nõue: poolhaagise reguleeritavad toed ja tiisli toed
peavad olema valmistaja juhendi kohased, peavad toimima.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 630. Täishaagise juhtsilla/pöördsilla lukusti
Nõue: täishaagise juhtsilla/pöördsilla lukusti peab olema
valmistaja juhendi kohane, peab toimima.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 631. Varuratta kinnitus
Nõue: varuratta kinnitus peab olema valmistaja juhendi
kohane, peab toimima.
Kontrollimine: vaatluse ja vasaraga.
Kood 632. Veokasti põhi, külje- ja tagaluuk, selle sulgur
Nõuded: 1) põhi ja luugid peavad olema terved ning
sulgurid peavad toimima;
2) ükski teepinnast kuni 2 m kõrgusel asuv veokasti osa ei tohi
sõiduki külgpinnast välja ulatuda rohkem kui 50 mm;
3) koorma sidumiseks ette nähtud aasade/konksude vähim arv on kuus ja
need peavad asetsema sümmeetriliselt kere mõlemal küljel suurima
sammuga 1200 mm. Veokasti tugipostiga külgnevad aasad/konksud võivad
olla kuni 1500 mm kaugusel tugipostil olevast aasast/konksust. Esimene
ja viimane aas/konks ei tohi olla kaugemal kui 250 mm esi- või
tagaseinast;
4) furgoonisiseste aasade/konksude suurim samm on 600 mm ja suurim
kõrgus furgooni põrandast on 1000 mm. Sümmeetrilise asetuse nõue ei
kehti furgoonisisestele aasadele/konksudele. Furgooni ehitusest ja
otstarbest tingitult on valmistajal lubatud muuta aasade/konksude
sammu;
5) aas/konks peab taluma järgmist koormust sõltuvalt sõiduki
kandevõimest (tabel 19):
Tabel 19
Sõiduki kandevõime (t)
|
Põranda või selle tarindile kinnituva kinniti lubatud koormus
(kN)
|
Furgooni seinale või selle tarindile kinnituva kinniti lubatud
koormus (kN)
|
= 3,5
|
5
|
2,5
|
>3,5 = 6,0
|
10
|
5,0
|
>6,0
|
20
|
5,0
|
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
6) aasad/konksud peavad taluma purunemata vähemalt kahekordset
tabelis 19 toodud lubatud koormust, kui kinnitile mõjuva jõu suuna
erinevus seina tasapinnast ei ole suurem kui 30º;
7) puidu, puidu kimpude, metalli, torude jms veoks kasutatava
veokasti/platvormi või aluspakkudega runga külgtulbad peavad olema
metallist. Iga eeltoodud veosekimp peab toetuma vähemalt kahele
aluspakule. Külgtulbad peavad vastu pidama ilma jäävdeformatsioonita
vähemalt 1/4 aluspakule mõjuva veoseosa massist tingitud jõule, kui
see rakendub külgtulbale 2 m kõrgusel aluspaku kandepinnast, platvormi
või veokasti põhjast;
8) sõiduki ehitus peab võimaldama külgtulpade vahelises alas veose
sidumist sõiduki raami, platvormi või veokasti külge. Külgtulpade
puhul, mille vahekaugus on 2,5 m või vähem, peab olema vähemalt üks
kinnitusrihm, suurema tulpadevahelise kauguse korral vähemalt kaks
kinnitusrihma. Sidumisvahendite kinnitusaas/konks peab vastu pidama
purunemata 20 kN (2000 kgf) jõule;
9) puidu või puidukimpude veol peab aluspakul olema vähemalt 10 mm
kõrgune, ülespoole suunatud servaga terasriba, mis takistab veose
nihkumist pikisuunas;
10) sõiduki esmasel või ümberehituse järgsel registreerimisel peab
sõiduki omanik esitama ARK-le sõiduki kere, runga
valmistaja/ümberehitaja tunnistuse, kus valmistaja kinnitab, et
sõidukikere, kabiinitagune kaitse, külgtoed, aluspakud,
koormakinnituse aasad/konksud, veokast, platvorm jms on valmistatud
vastavalt käesolevatele nõuetele.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja joonlauga;
2) TK ja TJV katsetustel arvutusega.
Kood 633. Furgoonid
Nõuded: 1) kere peab olema terve, uksed ja luugid sulguma,
külmutusseadmed ei tohi lekkida või pihkuda;
2) ATP vedudel kasutatav furgoon peab vastama kiiresti riknevate
toiduainete rahvusvahelise veo ning selleks kasutatavate eriveokite
alase kokkuleppe (ATP) nõuetele.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel ning korralisel ATP kokkuleppe kohasel
järelevaatusel vastavalt ATP lepingu metoodikale.
[RTL 2002, 106, 1575 – jõust.
1.01.2003]
Kood 634. Vahetuskerede veokid
Nõuded: 1) trossi-, keti- ja konksuveoga vahetuskerede
lukustusseade peab olema mehhaanilise või hüdraulilise ajamiga, mida
ei ole võimalik avada juhusliku või tahtmatu käsitsusega.
Lukustusseadme avanemist ei tohi põhjustada vahetuskerede mass või
mõni muu väline jõud. Kinnitus peab olema kergesti käsitsetav ning
vastu pidama jõule, mida põhjustab kere ja selle koorma mass, kui
sellele mõjub kiirendus:
• ette – 14 m/s2;
• külgedele ja taha – 7 m/s2;
• üles – 10 m/s2.
Sõiduki valmistaja/ümberehitaja peab kinnitama sõiduki kerele
lisasildi nagu see on toodud käesoleva lisa koodis 101, kuhu on kantud
lisaks järgmised andmed:
• kere pikkus, laius ja kõrgus;
• kere tühimass ja kandevõime;
• kinnituste ja tugede lubatud tugevused;
2) hüdrauliline lukustusseade peab olema täiendavalt kindlustatud
mehaanilise lukustusseadmega. Lukustusseadme kinniolek peab olema
vaatlusega kergesti määratav;
3) hüdroajami seadmed peavad taluma 1,5-kordset töökoormust ilma
jäävate deformatsioonideta;
4) hüdrosüsteemi voolikud peavad taluma 3-kordset töörõhku;
5) hüdrosüsteemi paagi mahtuvus peab olema 20% suurem kogu süsteemi
mahtuvusest. Õli tase paagis peab olema kergesti kontrollitav;
6) süsteemi töörõhu kontrollimiseks peab süsteemil olema
kontrollmanomeetri ühendamiseks otsik;
7) hüdrosüsteemil peab olema kaitseklapp, mis rakendub pumba töörõhust
10% kõrgemal rõhul. Kui kaitseklapp on reguleeritav, peab seda olema
võimalik reguleerida ainult tööriistaga või ta peab olema plommitav;
8) hüdroseadme ehitus peab tagama vahetuskerede liikumiskiiruse, mis
ei ületaks 1,0 m/s;
9) vahetuskerede veoseadme trossi vähim pikkus peab olema 2 m. Trossi
pikkus ei tohi põhjustada selle takerdumist või keerdumist ümber
juhuslike esemete või veoseadme;
10) veoseadme trossidel peavad olema suunajad, mis kindlustavad
trosside liikumise ettenähtud suunas;
11) kahe või enama trossiga seadmel peab olema lisaseade, mis
tasakaalustab trosside liikumist, vältimaks vahetuskere
kõrvalekadumist ning ühe trossi katkemise korral peatab veoseadme töö;
12) trossi kinnitussilmuse vähim raadius on 35 mm;
13) kettide ja trosside tööpinge ei tohi olla suurem kui 1/3 nende
katkepingest. Ketid ja trossid peavad olema kergesti kontrollitavad
kogu ulatuses;
14) kasutada tohib ainult tööstuslikult valmistatud kontrollitud
tugevusomadustega trosse ja kette;
15) 1997. a või hiljem valmistatud vahetuskerel peab esiseina vähim
kõrgus kere põrandast olema 1,0 m;
16) vahetuskerega autol peab olema kabiinitagune tugi, mis peab vastu
pidama suurimale jõule 60 kN või vähemalt 1/3 koormatud vahetuskere
massist tingitud jõule. Arvesse tuleb võtta vähim suurus.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, mõõdulindi ja joonlauaga;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt erimetoodikale.
[RTL 2004, 45, 770 – jõust. 1.05.2004]
Kood 635. Kallur ja kassettkallur
Nõuded: 1) kalluri hüdroajami seadmed peavad taluma
1,5-kordset töökoormust ilma jäävate deformatsioonideta;
2) hüdrosüsteemi voolikud peavad taluma 3-kordset töörõhku;
3) hüdrosüsteemi paagi mahtuvus peab olema 20% suurem kogu süsteemi
mahtuvusest. Õli tase paagis peab olema kergesti kontrollitav;
4) hüdrosüsteemi töörõhu kontrollimiseks peab süsteemil olema
kontrollmanomeetri ühendamiseks otsik;
5) hüdrosüsteemil peab olema kaitseklapp, mis rakendub pumba töörõhust
10% kõrgemal rõhul. Kui kaitseklapp on reguleeritav, peab seda olema
võimalik reguleerida ainult tööriistaga või see peab olema plommitav;
6) kalluri (ka kassettkalluri) veokasti vaheraam peab olema valmistaja
nõuete kohane;
7) veokasti kallutamise ja allalaskmise suurim kiirus ei tohi ületada
10 kraadi/s;
8) kallurseadme hüdrosüsteemis peab olema piirikklapp, mis suunab õli
tagasi paaki, kui veokast on tõusnud üles oma piirasendisse;
9) kalluri veokastil/kerel peab olema tugi või muu mehaaniline seade,
mis võimaldab töötada või hooldada kallurit tõstetud veokasti/kere
all. Kui tugi või seade ei pea vastu koormatud kasti survele, s.t
selle toega võib toestada ainult koormata veokasti, peab olema kerel
nähtavas kohas sellekohane hoiatussilt (vt joonis 63);
10) kui kalluri ehitus või tõstesilindri asukoht võimaldab
ülestõstetud kastil/kerel minna üle piirasendi, peab selle vältimiseks
olema kasti/kere ja auto raami vahele ühendatud tross vms;
11) kalluri armatuurlaual peab olema märgulamp, mis põleb, kui
kast/kere on üles tõstetud. Märgutule juures peab olema sellekohane
hoiatussilt või mõni muu arusaadav tähistus;
Joonis 63. Veokasti/kere tugi. 1 – silt hoiatusega, et toestada tohib
ainult koormata veokasti.
12) üle 6 m pikkuse kallurikere/veokasti korral peab veokasti
kallutamine olema tasakaalustatud;
13) üle 10 m pikkuse kallurikere/veokasti korral peab veokasti
tahakallutamine olema julgestatud tugijalgadega;
14) kassettkere tõmbamisel vedukauto veokasti või sealt tagasi
haagisele ei tohi selle kiirus ületada 1 m/s;
15) kassettkerega kallurauto kere esisein ja selle külge haagise kere
kinnitamise seade peab taluma 1,4 korda suuremat koormust kui seda
põhjustab täiskoormaga haagise kassettkere;
16) kassettkerega haagisel peab olema vähemalt üks käsipiduriga
pidurdatav telg.
Märkus: Kassettkerega haagise märgatavuse parandamiseks võib sellele
olla asetatud autonoomne elektrivooluallikas tagatulede toiteks
selleks ajaks, kui haagis on autost lahti haagitud.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja mõõdulindiga;
2) TK ja TJV katsetustel erimetoodika kohaselt.
Kood 636. Poritiivad
Nõuded: 1) poritiivad peavad olema valmistaja nõuete
kohased ja kinnitatud;
2) poritiiva tagaosa peab ulatuma vähemalt rattatelje tasandini ja
laius rattatelje tasandil olema vähemalt rehvi laius.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga.
Kood 637. Rattakoopad ja poripõlled
Nõuded:
1) üle 7,5 t täismassiga N2
ning kõigi N3, O3 ja O4
kategooria sõidukite tagaratastel peavad olema direktiivi 91/226/EMÜ
nõuetele vastavad poripõlled. Poripõlled peavad olema laiemad kui
tagarattad (paarisrattad) ja asuma rataste kõige tagumisest pinnast
tagapool mitte rohkem kui 300 mm. Kui telgede vahe on nii suur, et
teineteise järel asetsevate rataste veerepindade vahe on suurem kui
250 mm, peavad poripõlled olema paigaldatud ka nende rataste vahele.
Poripõlle alumine äär ei tohi asuda kõrgemal kui 200 mm maapinnast;
2)
M1 kategooria sõiduki rattakoopad ja poripõlled peavad
vastama direktiivi 78/549/EMÜ nõuetele.
Kontrollimine:
1) TÜ – vaatluse ja mõõdulindiga;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt direktiivi 78/549/EMÜ (paranduste
direktiiv 94/78/EÜ) või 91/226/EMÜ (paranduste direktiiv 2006/96/EÜ)
metoodikale.
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
Kood 638. Paakauto stabiilsus
Nõue: veosepaagi raskuskeskme kõrgus teepinnast koormata
autol ei tohi olla kõrgemal: hg≤0,9b, kus h
g – raskuskeskme kõrgus; b – tagarataste rehvide veereteede
välisservade vaheline kaugus nagu see on näidatud joonisel 64.
Joonis 64. Veosepaagi raskuskeskme kõrgus teepinnast.
Kontrollimine: 1) TÜ – mõõdulindiga;
2) TK ja TJV katsetustel ohtlike veoste sõidukid vastavalt E-reegli
nr 111 metoodikale.
Kood 639. L kategooria sõiduki tuuleklaas
Nõue: Alates 17. juunist 1999. a esmakordselt kasutusele
võetud kerega L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukil peavad olema
direktiivi 97/24/EÜ nõuete kohane tuuleklaas, tuuleklaasi puhasti,
tuuleklaasi pesur ja tuuleklaasi soojendi ning nad peavad olema
töökorras.
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
Kood 640. L4e kategooria sõiduki külghaagis
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
Nõuded: 1) L4e kategooria sõiduki külghaagis peab paiknema
sõiduki paremal küljel. Erandina võib külghaagis paikneda vasakul
küljel, kui sõiduk on saadud pärandvarana või ta kuulub ümberasujale;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
2) [kehtetu]
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
3) külghaagises ei tohi olla rohkem kui kaks sõitjakohta;
4) mootorratta parem suunatuli tuleb pärast külghaagise paigaldamist
eemaldada või välja lülitada ja paigaldada suunatuli külghaagise
paremale küljele.
Kontrollimine: vaatlusega.
Grupp 7
Mootor
Kood 701. Üldnõuded
Nõuded: 1) mootorist kütuse, määrdeainete ja
jahutusvedeliku silmaga nähtav lekkimine ei ole lubatud;
2) heitgaaside ja karterigaaside pihkumine kogu süsteemi ulatuses ei
ole lubatud;
3) mootori kinnituspadjad peavad olema valmistaja juhendi kohased ja
terved;
4) omavoliline mootori kinnituspatjade kinnituskohtade muutmine
kere/raami küljes on keelatud;
5) omavoliline mootori toite- ja heitgaaside süsteemi muutmine ja
ümberehitamine on keelatud, sh ülelaadeseadmete lisamine või
ärajätmine, lisakütusepaakide paigaldamine, õhu- ja heitgaaside
osakeste filtrite äravõtmine, heitgaaside katalüsaatorreaktorite
äravõtmine, teisele kütuseliigile ümberehitamine (diislikütuselt –
bensiinile; bensiinilt või diislikütuselt – gaasile jms ning
vastupidi);
6) elektrijuhtmed peavad olema kaitstud hõõrdumise/muljumise, kütuse
keemilise, heitgaaside termilise jms kahjustava mõju eest;
7) mootor peab vastama võimsuselt, pöördemomendilt, pöörete arvult,
töömahult ja massilt valmistaja poolt sellele sõidukile ette nähtule.
Erandina, kui valmistaja ei ole ette näinud erinevate mootorimudelite
paigaldamist, on lubatud sõidukile ümberehituse korras paigaldada
mootor, mille võimsuse erinevus ei ületa 30%, töömahu erinevus 20% ja
massi erinevus 10% valmistaja poolt ette nähtust;
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel sõiduki suurima kiiruse, mootori võimsuse ja
pöördemomendi mõõtmine M ja N kategooria sõidukil vastavalt direktiivi
80/1269/EMÜ (paranduste direktiivid 88/195/EMÜ, 89/491/EMÜ ja
97/21/EÜ) ja L kategooria sõidukil vastavalt direktiivi 95/1/EÜ
(paranduste direktiivid 2002/41/EÜ ja 2006/27) metoodikale.
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
Kood 702. Üldnõuded toitesüsteemile
Nõuded: 1) toitesüsteemi seadmed peavad olema kaitstud
kerega või sõiduki muu osaga, nad peavad olema korrosiooni- ja
vibratsioonikindlad ning kaitstud hõõrdumise jms mõju eest;
2) rikke või avarii korral ei tohi väljavoolav kütus sattuda
heitgaaside torudele või mõnele teisele kõrge temperatuuriga osale.
Kontrollimine: TÜ – vaatlusega.
Kood 703. Kütusepaak
Nõuded: 1) sõiduki kütusepaak peab olema valmistatud
tulekindlast metallist või plastikust. Plastikpaak peab vastama
E-reegli nr 34 või direktiivi 70/221/EMÜ nõuetele ja säilitama oma
tugevuse temperatuurivahemikus –40±2 oC kuni
+53±2 oC ja pidama vastu vähemalt 2 minutit lahtise
leegi proovile. N 1, N2, N3, M2
ja M3 kategooria sõidukite kütusepaagid peavad vastama
E-reegli nr 34 või direktiivi 70/221/EMÜ nõuetele;
2) kütusepaak ei tohi lekkida, peab olema valmistaja juhendi kohane ja
paigutatud valmistaja poolt ette nähtud kohta ja tema poolt ette
nähtud viisil;
3) kütusepaak ei tohi asetseda auto või haagise kabiini/kere
sõitjateruumis. Kabiini/kere osa, vahesein vms ei tohi olla
kütusepaagi üheks osaks;
4) täiteavast väljavoolav (näiteks tankimisel jms) kütus ei tohi
koguneda auto või haagise keresse/kabiini vm sarnasesse kohta, peab
olema ette nähtud võimalus kütuse vabaks mahavoolamiseks;
5) veega täidetud paak peab taluma 3 min vältel rõhku 0,03 MPa (0,3
kgf/cm2). Pärast paagi survestamist on paagi seintes
lubatud jääkdeformatsioonid;
6) kütusepaagil peab olema ala- ja ülerõhku tasakaalustav seade ja
sellele sõiduki tüübile valmistatud kork;
7) täiteava kork ei tohi avaneda juhuslikult. Kummulikeeratud täis
paagist ei tohi kütust välja valguda kiiremini kui 30 g/min;
8) täiteava ei tohi ulatuda sõiduki kerest väljapoole ja asuda
sõitjate- või koormaruumis. Paak peab olema täidetav sõiduki
välisküljelt;
9) pliivabal kütusel töötava sõiduki kütusepaagi täiteava läbimõõt
peab olema väiksem kui 23,6 mm;
10) [kehtetu]
11) kohtkindlate kütusepaakide mahutavus autol või autorongil, mis on
vahetult ühendatud sõiduki mootoriga ja/või lisaseadmetega, ei tohi
ületada 1500 liitrit, sellest haagisel asuvate kohtkindlate
kütusepaakide mahutavus ei tohi ületada 500 liitrit. Lisaks sellele ei
tohi autol või autorongil olla teisaldatavates kütusekonteinerites
(näiteks kanistrites) üle 60 liitri kütust;
12) täiendavad lisakütusepaagid peavad olema kinnitatud auto või
haagise raamile või põhjale. N2, N2G, N3
ja N3G kategooria sõidukitele peavad lisakütusepaagid olema
kinnitatud sõidukivalmistaja juhendi kohaselt või kanduriga sõiduki
põhiraami peeltala külge. Vajadusel peab põhiraami või peeltala
tugevdama;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
13) M1, M1G, N1 ja N1G
kategooria sõidukitele ei ole lubatud kütusepaaki ümber ehitada või
paigaldada lisakütusepaake;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
14) M2, M2G, M3 ja M3G
kategooria sõidukitele on lubatud paigaldada lisakütusepaak, kui
sõidukivalmistaja on selleks ette näinud ja ette valmistanud bussi
keres E-reegli nr 36 või E-reegli nr 52 nõuetele vastava ohutu koha
ning sõidukivalmistaja või tema ametlik esindaja on andnud kirjaliku
loa, milles on ära näidatud lisapaagi asukoht ja selle paigaldamise
skeemid;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
15) lisakütusepaakide paigaldamiseks tuleb eelnevalt taotleda luba
Autoregistrikeskuselt.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 34/02 ja direktiivi
70/221/EMÜ (paranduste direktiivid 79/490/EMÜ, 81/333/EMÜ, 97/19/EÜ,
2000/8/EÜ ja 2006/96/EÜ) metoodikale, M2 ja M3 kategooria
sõidukitel lisaks vastavalt E-reeglite nr 52/01 ja nr 36/03
metoodikale.
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
Kood 704. Veeldatud gaasi toiteseadmed
Nõuded: 1) 1999. a või hiljem valmistatud sõidukil peab
mootori veeldatud gaasi toitesüsteem koosnema järgmistest E-reegli
nr 67 kohaselt sertifitseeritud seadmetest:
• veeldatud gaasi paak;
• paagi armatuur;
• reduktor ja aurusti;
• kaitseklapp;
• voolikud;
• tankimisotsiku väljaviik;
2) veeldatud gaasi paagi armatuur peab koosnema järgmistest seadmetest:
• ventileeritav tankimisblokk;
• kütusetaseme näitur;
• paagi tankimisel ületäitumist tõkestav seade;
• kaitseklapp (rõhutasandaja);
• magistraalklapp;
• kiiruspiirikklapp või klappide blokk, mis sulgub, kui gaasi
voolukiirus ületab piirväärtuse;
• gaasikindel ja ventileeritav armatuuri karp;
3) veeldatud gaasi paagile peab olema kinnitatud silt järgmiste
andmetega:
• valmistaja kaubamärk;
• paagi valmistamise järjenumber;
• maht liitrites;
• tähistus:
«VEELDATUD GAAS»
«LIQUEFIED PETROLEUM GASE» või (LPG)
• töörõhk/kontrollrõhk (näiteks «2,5/3,0 MPa»);
• märkus: «suurim täitmise aste 80%»;
• ametliku tüübikinnitamise aasta ja kuu (näiteks «83/09»);
• ametliku tüübikinnitamise tähised: või
;
• järgmise survestamise kuupäev: . . . . . . . . . .;
4) veeldatud gaasi paagid peavad vastama kehtestatud nõuetele ning
olema läbinud välise ja sisese ülevaatuse ning veesurveproovi;
5) gaasiauto toiteseadmed ei tohi pihkuda, seadmetel ja armatuuril ei
tohi olla korrosiooni ning vigastusi;
6) voolikud peavad otsikute külge olema kinnitatud klambritega.
Selleks otstarbeks on keelatud kasutada traati, nööri, isoleerpaela
jms.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, seebivee ja pintsliga;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 67/01 metoodikale.
Märkus: Gaasi pihkumise või toitesüsteemi muu rikke avastamisel tuleb
ülevaatus katkestada. Ülevaatust võib jätkata pärast remonti, kui rike
on kõrvaldatud.
Kood 705. Surugaasi toiteseadmed
Nõuded: 1) 2001. a või hiljem valmistatud sõidukil peab
surugaasil töötava automootori toitesüsteem vastama E-reegli nr 110
nõuetele;
2) surugaasi armatuur peab koosnema järgmistest seadmetest:
• ventileeritav tankimisblokk (täiteventiil);
• kaitseklapp (rõhutasandaja);
• kiirusepiirikklapp või klappideblokk;
• gaasikindel ja ventileeritav armatuuri karp;
3) surugaasi gaasiballoonile peab olema märgitud:
• valmistaja kaubamärk;
• ballooni valmistamise järjenumber;
• ballooni mass kg-s (täpsusega ±0,2 kg);
• töörõhkMPa-s / veesurveproovi rõhk MPa-s;
• ballooni maht liitrites (täpsusega ±0,2 liitrit);
• ametliku tüübikinnitamise aasta ja kuu;
• järgmise survestamise kuupäev: . . . . . . . . . .;
4) surugaasi paagid peavad vastama kehtestatud nõuetele ning olema
läbinud ülevaatuse ja veesurveproovi;
5) gaasiauto toiteseadmed ei tohi pihkuda, seadmetel ja armatuuril ei
tohi olla korrosiooni ning esineda vigastusi;
6) voolikud peavad olema otsakute külge kinnitatud klambritega.
Selleks otstarbeks on keelatud kasutada traati, nööri, isoleerpaela
jms.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega, seebivee ja pintsliga
(ülevaatusele esitatud auto gaasiballoonid peavad olema täidetud kuni
töörõhuni);
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 110 metoodikale.
Kood 706. Üldnõuded heitgaaside väljalaskesüsteemile
Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukite heitgaaside
väljalaskesüsteem peab olema valmistaja juhendi kohane ja vastama
E-reegli nr 59 või direktiivi 70/157/EMÜ nõuetele. L kategooria
sõidukite heitgaaside väljalaskesüsteem peab olema valmistaja juhendi
kohane ja alates 17. juunist 1999. a esmakordselt kasutusele võetud
sõidukil vastama E-reegli nr 40 või direktiivi 97/24/EÜ nõuetele;
2) heitgaaside väljalaskesüsteem peab olema ohutus kauguses
kütusepaagist ja kütuse torudest nii, et torude või paagi lekkimisel
ei satuks kütus heitgaaside torudele;
3) N2 ja N3 kategooria sõidukitel võib suunata
heitgaaside toru üles, kui selle ots ületab kabiini kõrgeima punkti
tasandi. Toru välisläbimõõt ei tohi olla suurem kui 150 mm.
Heitgaaside toru ümbrus peab olema vähemalt 50 mm ulatuses vaba;
5) heitgaaside väljalaskesüsteem peab olema kinnitatud valmistaja
juhendi kohaselt, ei tohi olla auke ja pragusid;
6) M1 ja N1 kategooria sõidukite vahetussummutid
peavad vastama E-reeglile nr 59 või direktiivi 70/157/EMÜ nõuetele;
7) valmistaja peab märkima väljalaskesüsteemi kõikidele osadele oma
nimetuse või kaubamärgi. Märgistus peab olema loetav kogu sõiduki
tööea vältel;
8) vahetussummuti ja selle osad ei tohi põhjustada lisavibratsiooni
ning peavad olema piisavalt korrosioonikindlad;
9) vahetusheitgaasisüsteem peab olema nii ehituselt kui ka muudelt
parameetritelt sarnane sõiduki valmistaja poolt sõidukile paigaldatud
algsele süsteemile.
Kontrollimine: 1) TÜ – mõõdulindi, joonlaua, nihiku ja
vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel M ja N kategooria sõidukil vastavalt E-reegli
nr 59/00 või direktiivi 70/157/EMÜ (paranduste direktiivid 81/334/EMÜ,
84/424/EMÜ, 87/354/EMÜ, 89/491/EMÜ, 92/97/EMÜ, 96/20/EÜ, 1999/101/EÜ
ja 2006/96/EÜ) metoodikale ja L kategooria sõidukitel vastavalt
E-reegli nr 40/01 või direktiivi 97/24/EÜ (paranduste direktiivid
2002/51/EÜ, 2003/77/EÜ, 2005/30, 2006/72/EÜ ja 2006/129/EÜ)
metoodikale.
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
Kood 707. Heitgaaside toksilisuse vähendamise seadmed
Nõuded: 1) heitgaasi retsirkulatsiooni- ja
sundtühikäigusüsteem, õhupuhastid, katalüsaatorseadmed, λ-andur,
kübemetepüüdefiltrid jms peavad olema valmistaja juhendi kohased ja
toimima;
2) M1 ja N1 kategooria sõidukite
vahetuskatalüütilised konverterid peavad vastama E-reegli nr 103
nõuetele;
3) vahetuskatalüütilised konverterid peavad olema E või e
sertifitseeritud ja valmistaja peab märkima neile oma nimetuse või
kaubamärgi. Märgistus peab olema loetav kogu sõiduki tööea vältel;
4) vahetuskatalüütiline konverter peab olema nii ehituselt kui ka
muudelt parameetritelt sarnane sõiduki valmistaja poolt sõidukile
paigaldatud algsele konverterile;
5) vahetuskatalüütiline konverter peab omama piisavat hapendumis- ja
korrosioonikindlust.
6) alates 1. jaanuarist 2009. a peavad L kategooria sõidukite
vahetuskatalüütilised konverterid vastama direktiivi 2005/30/EÜ
nõuetele.
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
Kontrollimine: 1) TÜ –vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel M1 ja N1 kategooria
sõidukitel vastavalt E-reegli nr 103/00 metoodikale ja L kategooria
sõidukitel vastavalt direktiivi 2005/30/EÜ (paranduste direktiiv
2006/120/EÜ) metoodikale.
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
Kood 708. Katalüsaatorita või λ-andurita katalüsaatoriga
ottomootoriga sõiduki heitgaasi kahjulike ainete piirsisaldus
Nõue: heitgaasi kahjulike ainete piirsisaldus on
kehtestatud keskkonnaministri määrusega.
Kontrollimine:1) TÜ – neljakomponendilise spektrograafi tüüpi
gaasianalüsaatoriga mõõtja pädevuskäsiraamatus toodud metoodika
kohaselt;
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 83/05 või direktiivi
70/220/EMÜ (paranduste direktiivid 77/102/EMÜ, 78/665/EMÜ, 83/351/EMÜ,
88/76/EMÜ, 88/436/EMÜ, 89/491/EMÜ, 91/441/EMÜ, 93/59/EMÜ, 94/12/EÜ,
96/44/EÜ, 96/69/EÜ, 98/69/EÜ, 98/77/EÜ, 99/102/EÜ, 2001/1/EÜ,
2002/80/EÜ, 2003/76/EÜ ja 2006/96/EÜ) metoodikale.
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
* Märkus: [kehtetu]
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
Kood 709. λ-anduriga reguleeritava küttesegu koostisega ja
katalüsaatoriga ottomootoriga sõiduki heitgaaside kahjulike ainete
piirsisaldus
Nõue: heitgaasi kahjulike ainete piirsisaldus on
kehtestatud keskkonnaministri määrusega.
Kontrollimine: 1) TÜ – neljakomponendilise spektrograafi tüüpi
gaasianalüsaatoriga mõõtja pädevuskäsiraamatus toodud metoodika
kohaselt;
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 83/05 või direktiivi
70/220/EMÜ (paranduste direktiivid 77/102/EMÜ, 78/665/EMÜ, 83/351/EMÜ,
88/76/EMÜ, 88/436/EMÜ, 89/491/EMÜ, 91/441/EMÜ, 93/59/EMÜ, 94/12/EÜ,
96/44/EÜ, 96/69/EÜ, 98/69/EÜ, 98/77/EÜ, 99/102/EÜ, 2001/1/EÜ,
2002/80/EÜ, 2003/76/EÜ ja 2006/96/EÜ) metoodikale.
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
Kood 710. Kompressioonsüütega mootori heitgaasi suitsusus ja
kahjulike ainete piirsisaldus
Nõue: kompressioonsüütega mootori heitgaasi suitsususe ja
kahjulike ainete sisalduse piirnormid on kehtestatud keskkonnaministri
määrusega.
Kontrollimine: 1) TÜ – suitsususemõõturiga ja
neljakomponendilise spektrograafi tüüpi gaasianalüsaatoriga mõõtja
pädevuskäsiraamatus toodud metoodika kohaselt;
2) TK ja
TJV katsetustel vastavalt suitsusus E-reegli nr 24/03 või direktiivi
72/306/EMÜ (paranduste direktiivid 89/491/EMÜ, 97/20/EÜ ja 2005/21/EÜ)
ja kahjulike ainete sisaldus E-reegli nr 83/05 või direktiivi
70/220/EMÜ (paranduste direktiivid 77/102/EMÜ, 78/665/EMÜ, 83/351/EMÜ,
88/76/EMÜ, 88/436/EMÜ, 89/491/EMÜ, 91/441/EMÜ, 93/59/EMÜ, 94/12/EÜ,
96/44/EÜ, 96/69/EÜ, 98/69/EÜ, 98/77/EÜ, 99/102/EÜ, 2001/1/EÜ,
2002/80/EÜ ja 2003/76/EÜ) või E-reegli nr 49/04 või direktiivi
88/77/EMÜ (paranduste direktiivid 91/542/EMÜ, 96/1/EÜ, 1999/96/EÜ ja
2001/27/EÜ) või direktiivi 2005/55/EÜ (paranduste direktiivid
2005/78/EÜ ja 2006/51/EÜ) metoodikale.
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
Kood 711. Müra
Nõue: sõiduki seisu- ja sõidumüra piirnormid on
kehtestatud keskkonnaministri määrusega.
Kontrollimine: 1) TÜ – müramõõturiga mõõtja pädevuskäsiraamatus
toodud metoodika kohaselt;
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
2) TK ja TJV katsetustel M ja N kategooria sõidukil vastavalt E-reegli
nr 51/02 või direktiivi 70/157/EMÜ (paranduste direktiivid 81/334/EMÜ,
84/424/EMÜ, 87/354/EMÜ, 89/491/EMÜ, 92/97/EMÜ, 96/20/EÜ ja 99/101/EÜ)
metoodikale ja L kategooria sõidukitel vastavalt E-reeglite nr 9/06 ja
nr 41/03 või direktiivi 97/24/EÜ (paranduste direktiiv 2005/30/EÜ ja
2006/120/EÜ) metoodikale.
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
Kood 712. Raadiohäired (elektromagnetiline ühilduvus)
Nõue: ottomootoriga sõidukil peavad olema toimivad
raadiohäirete summutid. Alates 1. jaanuarist 1998. a esmakordselt
kasutusele võetud M, N ja O kategooria sõidukite elektromagnetiline
ühilduvus peab vastama E-reegli nr 10 või direktiivi 72/245/EMÜ
nõuetele ning L kategooria sõidukite elektromagnetiline ühilduvus peab
vastama E-reegli nr 10 või direktiivi 97/24/EÜ nõuetele.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel M, N ja O kategooria sõidukil vastavalt
E-reegli nr 10/02 või direktiivi 72/245/EMÜ (paranduste direktiivid
89/491/EMÜ, 95/54/EÜ, 2004/104/EÜ, 2005/49EÜ, 2005/83/EÜ, 2006/28/EÜ
ja 2006/96/EÜ) metoodikale ja L kategooria sõidukitel vastavalt
E-reegli nr 10/02 või direktiivi 97/24/EÜ (paranduste direktiivid
2002/51/EÜ, 2003/77/EÜ, 2005/30/EÜ, 2006/27/EÜ, 2006/72/EÜ ja
2006/120/EÜ) metoodikale.
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
Kood 713. Akudel töötavad M ja N kategooria elektrisõidukid
Nõuded: 1) 1997. a või hiljem valmistatud elektrisõidukid
peavad vastama E-reegli nr 100 nõuetele ja olema E sertifitseeritud;
2) veoakud peavad olema paigutatud ja ventileeritud nii, et oleks
välditud ohtlike gaaside kogunemine sõiduki keresse;
3) veoaku vooluahelas peab olema sulavkaitse või võimsuslüliti
(automaatkaitse);
4) osadel, mille talitluspinge on 60 V (alalisvool) või 25 V
(vahelduvvool) või kõrgem, peavad olema põletust vältiv (näiteks
perforeeritud lehtmetallist vms) kaitse, mida ei ole võimalik
tööriistadeta eemaldada;
5) juhi töökohal peab süttima hoiatav märgutuli, kui sõiduki
jõuagregaat on sisse lülitatud ja järgneva juhtimisvõttega alustab
sõiduk liikumist;
6) hoiatusmärguanne peab lülituma tööle, kui veoakud on tühjenenud
sellisele tasemele, kus veel on võimalik sõidukit kõrvaldada
liiklusest;
7) tagasikäigu lülimine peab olema blokeeritud, kui sõiduk liigub
edasikäiguga kiirusega üle 5 km/h.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 100/00 metoodikale.
Grupp 8
Jõuülekanne
Kood 801. Sidur
Nõuded: 1) käigud peavad lülituma kergelt ja mürata;
2) väljalülitatud siduri ja sisselülitatud käigu korral ei tohi sõiduk
liikuda paigast (sidur ei tohi kaasa vedada);
3) pidurdatud auto mootor peab seiskuma siduri lülitumisel (sidur ei
tohi libiseda);
4) siduripedaali vabakäik peab olema valmistaja juhendi kohane.
Kontrollimine: proovisõiduga.
Kood 802. Käigu-, jaotus- ja jõuvõtukast/kordisti/aeglusti
Nõuded: 1) käigu-, jaotus- ja
jõuvõtukast/kordisti/aeglusti ei tohi lekkida, peavad toimima;
2) käigud ei tohi sõiduki liikumisel ise välja lülituda.
Kontrollimine: vaatluse ja proovisõiduga.
Kood 803. Kardaanülekanne/rattavõll
Nõuded: 1) kardaanülekanne/rattavõll peab olema kinnitatud
ja tasakaalustatud, ei tohi vibreerida; kardaani liigendid peavad
olema töökorras;
2) vahelaager/laagrid peavad olema valmistaja nõuete kohaselt
kinnitatud ja töökorras;
3) nuutühendites ei tohi olla ülemäärast radiaallõtku;
4) porikaitsed peavad olema terved ja nõuetekohaselt kinnitatud.
Kontrollimine: vaatluse, vasara ja proovisõiduga.
Kood 804. Peaülekanne
Nõuded: 1) peaülekanne ei tohi lekkida;
2) laagrites ei tohi olla ülemäärast lõtku.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 805. Veojõu kontrollsüsteem
Nõue: veojõu kontrollsüsteem peab toimima. Liikumise
alustamisel ja kiirendamisel ei tohi veorattad libiseda teekatte
suhtes või halveneda auto juhitavus.
Kontrollimine: vaatluse ja katsesõiduga.
Kood 806. Mootorratta jõuülekanne
Nõuded: 1) ketikaitse ja tagaratas peavad olema valmistaja
juhendi kohased ja kinnitatud;
2) kett peab olema pingutatud valmistaja juhendi kohaselt;
3) kardaanvõlli liigendid peavad olema töökorras.
Kontrollimine: vaatlusega.
Grupp 9
LISANÕUDED BUSSILE
Kood 901. Üldnõuded bussile
Nõuded:
1) alates 1. jaanuarist 1998. a esmakordselt
kasutusele võetud ühekorruseline I, II ja III klassi buss peab vastama
E-reegli nr 36 või E-reegli nr 107 või direktiivi 2001/85/EÜ nõuetele.
Direktiivi 2001/85/EÜ lisa 7 nõuded ei ole kohustuslikud;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
2) alates 1. jaanuarist 1998. a esmakordselt kasutusele võetud A ja B
klassi buss peab vastama E-reegli nr 52 või E-reegli nr 107 või
direktiivi 2001/85/EÜ nõuetele. Direktiivi 2001/85/EÜ lisa 7 nõuded ei
ole kohustuslikud;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
3) alates 1. jaanuarist 1999. a esmakordselt kasutusele võetud
kahekorruseline buss peavad vastama E-reegli nr 107 või direktiivi
2001/85/EÜ nõuetele. Direktiivi 2001/85/EÜ lisa 7 nõuded ei ole
kohustuslikud;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
4) alates 1. jaanuarist 2002. a esmakordselt kasutusele võetud II ja
III klassi bussi ülaosa tugevus peab vastama E-reegli nr 66 või
E-reegli nr 107 või direktiivi 2001/85/EÜ nõuetele;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
5) 1990. a või hiljem valmistatud bussil peab olema vähemalt kaks ust,
nendest vähemalt üks peab olema teenindusuks;
6) enne
1983. a valmistatud ühekorruselise I, II ja III klassi ning A klassi
bussi istmetevahelise käigu kõrgus peab olema vähemalt 1900 mm
(1500 mm enne tagatelge ja sellest tahapoole vähemalt 1800 mm) ja B
klassi bussil vähemalt 1500 mm. Enne 1999. a valmistatud
kahekorruselise bussi alumise korruse istmetevahelise käigu kõrgus
peab olema vähemalt 1800 mm ja ülemisel korrusel vähemalt 1680 mm;
7)
enne 1983. a valmistatud ühekorruselise I, II, III, A ja B klassi ning
enne 1999. a valmistatud kahekorruselise bussi istmetevahelise käigu
laius peab olema vähemalt 300 mm (külgsuunas nihutatud istmete korral
vähemalt 220 mm), istme leeni kõrgus vähemalt 500 mm, istme laius
vähemalt 400 mm ning istmetevaheline kaugus I ja A klassi bussidel
vähemalt 650 mm ning II, III ja B klassi bussidel vähemalt 680 mm;
8)
I, II ja III klassi bussi kahe äärmise ukse vahe, mõõdetuna
paralleelselt sõiduki pikiteljega, peab olema vähemalt 40%
sõitjateruumi üldpikkusest;
9) bussi iste- ja
seisukohtade arvud peavad olema märgitud esimese teenindusukse juurde;
10)
kahekorruselise bussi ülemisel korrusel ei ole seisukohad lubatud;
11)
bussis peab olema vähemalt üks koht tulekustuti jaoks juhi töökoha
läheduses. Kahekorruselisel bussil peab olema lisaks üks koht
tulekustuti jaoks bussi ülemisel korrusel. Tulekustuti koht peab olema
nõuetekohaselt märgistatud ning ta maht peab olema vähemalt 15 dm3.
Tulekustutid peavad olema kinnitatud ja vajadusel kergesti
kättesaadavad;
12) esmaabivahenditele peab olema nõuetekohaselt märgistatud
koht/kohad, mille maht peab olema vähemalt 7 dm3
. Selle koha vähim mõõde ei tohi olla väiksem kui 80 mm;
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
13) bussi lubatud suurim sõidukiirus on 60 kilomeetrit tunnis, kui
bussis on seisvad või küljega sõidusuunas istmetel istuvad sõitjad.
Küljega sõidusuunas paiknevad istmed on lubatud I, II ja A klassi
bussil;
14) koodides 901–913 toodud nõuded, milles ei ole märgitud bussi
valmistamisaastat, kehtivad kõikidele bussidele, sõltumata nende
valmistamisaastast.
15) erandina võivad alates 20. oktoobrist 2007. a esmakordselt
kasutusele võetud üle 10-tonnise täismassiga M3
kategooria (III või B klass) bussis olla küljega sõidu suunas olevad
istmed, mis on paigutatud rühmiti bussi tagumisse ossa nii, et need
moodustavad maksimaalselt kümne istekohaga integreeritud salongi.
Istmetel peavad olema peatoed ja tõmburiga varustatud kahepunktivööd.
Nendele bussidele ei laiene koodi 901 nõuete punktis 13 toodud
sõidukiiruse piirang 60 kilomeetrit tunnis.
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
Kontrollimine:
1) TÜ – vaatluse ja mõõdulindiga;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reeglite nr 36/03, nr 52/01,
nr 66/01, nr 107/01 või direktiivi 2001/85/EÜ (paranduste direktiiv
2006/96/EÜ) nõuetele, kusjuures riiklikul tüübikinnitusel ei ole
direktiivi 2001/85/EÜ lisa 7 nõuded kohustuslikud.
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
Kood 902. Teenindusuksed
Nõuded:
1) teenindusukse mõõdud ja juurdepääs
teenindusuksele peavad vastama kood 901 nõuete punktides 1, 2 ja 3
toodud nõuetele;
2) bussi teenindususte vähim arv peab vastama
tabelile 21. Topeltuks, mille laius on vähemalt 1200 mm, loetakse
kaheks ukseks;
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
Tabel 21
Esmakordne kasutuselevõtt
|
Sõitjate arv
|
I ja A klass
|
II klass
|
III ja B klass
|
Enne 1. jaanuari 1983
|
Mitte üle 60
|
2
|
1
|
1
|
61–95
|
3
|
1
|
1
|
Üle 95
|
4
|
1
|
1
|
Alates 1. jaanuarist 1983
|
Mitte üle 45
|
1
|
1
|
1
|
46–70
|
2
|
1
|
1
|
71–100
|
3
|
2
|
1
|
Üle 100
|
4
|
3
|
1
|
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
3) teenindusuksed peavad paiknema bussi paremal küljel. I, II ja III
klassi bussi vähemalt üks teenindusuks peab asuma bussi kere esimeses
pooles. Ratastooliga kasutamiseks mõeldud teenindusuks ning A ja
B klassi teenindusuks võivad paikneda bussi kere tagaseinas;
4)
liigendbussi igas jäigas osas peab olema vähemalt üks teenindusuks,
v.a I klassi liigendbussi esimene kereosa, milles peab olema vähemalt
kaks teenindusust.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga.
[RTL 2002, 106, 1575 – jõust.
01.01.2003]
Kood 903. Varuuksed
Nõuded:
1) varuukse mõõdud ja juurdepääs varuuksele
peavad vastama kood 901 nõuete punktides 1, 2 ja 3 toodud nõuetele;
2)
juhiuks loetakse juhikabiinis istuvate sõitjate varuukseks juhul, kui
rooliratas, käigukang, mootorikate, seisupiduri hoob ei ole
takistuseks juhiuksest väljumisel;
3) juhiuks loetakse
sõitjateruumis asuvate sõitjate varuukseks juhul, kui juhiruum on
ühendatud sõitjateruumiga nõuetekohase vahekäiguga ja kui juhiuksest
väljumiseks on sõitjal juhiistme ja rooliratta vahelt vaba läbipääs.
Vaba läbipääsu kontrolliks võib kasutada nõuetekohast varuukse
juurdepääsu šablooni. Juhikabiini ja sõitjateruumi vahel võib olla
õnnetuse korral juhi poolt kergesti eemaldatav barjäär;
4)
varuuks ei tohi olla mehhaniseeritud uks.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga.
[RTL 2002, 106, 1575 – jõust.
01.01.2003]
Kood 904. Varuaknad, katuse- ja põrandaluugid
Nõue: Varuakna, katuse- ja põrandaluugi mõõdud ja
juurdepääs nendele peavad vastama kood 901 nõuete punktides 1, 2 ja 3
toodud nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga.
[RTL 2002, 106, 1575 – jõust.
01.01.2003]
Kood 905. Väljapääsud
Nõuded:
1) väljapääsudeks loetakse nõuetele vastavaid
teenindusuksi, varuuksi, varuaknaid, katuse- ja põrandaluuke. I, II ja
III klassi bussi vähim väljapääsude arv peab vastama: enne 1983. a
valmistatud bussidel tabelile 22, alates 1983. a kuni 1998. a
valmistatud bussidel tabelile 23 ja alates 1999. a kuni 2004. a
valmistatud bussidel tabelile 24.
Tabel 22
Sõitjate arv
|
Vähim väljapääsude arv
|
kuni 22
|
3
|
23–35
|
4
|
üle 35
|
5
|
Märkus: tabelis 22 ei loeta katuseluuke väljapääsudeks.
Tabel 23
Sõitjate arv
|
Vähim väljapääsude arv
|
kuni 22
|
4
|
23–35
|
5
|
üle 35
|
6
|
Tabel 24
Sõitjate arv sõiduki osas
|
Vähim väljapääsude arv
|
9 kuni 23
|
3
|
24 kuni 30
|
4
|
31 kuni 45
|
5
|
46 kuni 60
|
6
|
61 kuni 75
|
7
|
76 kuni 90
|
8
|
üle 90
|
9
|
Alates 1983. a kuni 2002. a valmistatud A ja B klassi bussi vähim
väljapääsude arv peab olema 3. 2003. a kuni 2004. a valmistatud A ja
B klassi bussi vähim väljapääsude arv peab vastama tabelile 25.
Tabel 25
Sõitjate arv
|
Vähim väljapääsude arv
|
kuni 16
|
3
|
üle 16
|
4
|
2005. a või hiljem valmistatud bussi vähim väljapääsude arv peab
vastama tabelile 26.
Tabel 26
Sõitjate ja meeskonnaliikmete arv sõiduki osas
|
Vähim väljapääsude arv
|
1 kuni 8
|
2
|
9 kuni 16
|
3
|
17 kuni 30
|
4
|
31 kuni 45
|
5
|
46 kuni 60
|
6
|
61 kuni 75
|
7
|
76 kuni 90
|
8
|
91 kuni 110
|
9
|
111 kuni 130
|
10
|
üle 130
|
11
|
2) kõik katuseluugid loetakse kokku üheks väljapääsuks. Väljapääsude
arv määratakse igal korrusel ja igas sõitjateruumis eraldi.
Kahekorruselise bussi iga korrustevaheline trepp loetakse ülemise
korruse väljapääsuks.
Kahekorruselise bussi ülemise korruse istmetevaheline käik peab olema
ühenduses alumise korruse istmetevahelise käiguga või teenindusuksega
vähemalt ühe korrustevahelise trepiga. 1999. a või hiljem valmistatud
I ja II klassi bussil, mille ülemisel korrusel rohkem kui 50 sõitjat,
ja III klassi bussil, mille ülemisel korrusel on vähemalt 30 sõitjat,
peab olema vähemalt kaks treppi, millest üks võib olla varutrepp.
Alumise korruse reisijatel peab olema võimalus ohu korral bussist
väljuda ilma ülemisele korrusele minemata;
3) topeltaken
loetakse kaheks varuaknaks;
4) juhul kui juhiruum ei ole ühenduses
sõitjateruumiga, peab tal olema vähemalt kaks väljapääsu, mis ei tohi
asuda ühel ja samal küljel;
5) väljapääsude arv bussi
külgedel ei tohi oluliselt erineda. A ja B klassi bussil peab olema
mõlemal bussi küljel vähemalt üks väljapääs;
6)
1999. a või hiljem valmistatud II ja III klassi bussi ning 2003. ja
2004. a valmistatud A ja B klassi bussi katuseluukide vähim arv peab
vastama tabelile 27.
Tabel 27
Sõitjate arv
|
Katuseluukide vähim arv
|
17 kuni 50
|
1
|
üle 50
|
2
|
2005. a või hiljem valmistatud kõigil B klassi bussidel peab olema
vähemalt üks katuseluuk;
7) juurdepääs varuväljapääsudele
peab olema vaba. Varuväljapääsud peavad olema kergesti avatavad nii
seestpoolt kui ka väljastpoolt;
8) varuväljapääsud peavad
olema nõuetekohaselt märgistatud.
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
Kontrollimine: vaatlusega
[RTL 2002, 106, 1575 – jõust.
01.01.2003]
Kood 906. Sisustus
Nõuded:
1) bussi istmed, nendevaheline kaugus ja
istmetevaheline käik peavad vastama kood 901 nõuete punktides 1, 2
ja 3 toodud nõuetele;
2) istmed peavad olema kinnitatud
bussi kere külge ja omama vajalikku tugevust;
3) kui sõitjate
istmete ees on astmesüvend, siis peab istmete ette olema paigaldatud
kaitsepiire. Kaitsepiirde kõrgus põrandast, millele toetuvad sõitjate
jalad, peab olema vähemalt 800 mm ja see peab ulatuma sõiduki
külgseinast kas kõige sisemise astme esipinnani või seespoolse istme
pikikeskteljest 100 mm sõiduki pikikesktelje poole, kusjuures
arvestada tuleb lühema vahemaaga;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
4) alates 1. jaanuarist 2002. a esmakordselt kasutusele võetud M3
kategooria II klassi, milles ei ole ette nähtud seisukohti, ja III
klassi bussi sisustamiseks kasutatavad materjalid peavad vastama
direktiivi 95/28/EÜ või E-reegli nr 118 nõuetele.
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
Kontrollimine:
1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja
TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 118/00 või direktiivi 95/28/EÜ
(paranduste direktiiv 2006/96/EÜ) metoodikale.
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
Kood 907. Kirjed ja märgistus
Nõue: vajalik informatsioon ohu korral tegutsemiseks peab
olema eestikeelne ja olema kirjutatud mustade tähtedega rohelisele
tagapõhjale, millel on kahekordne must ääris.
[Kehtetu – RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
Tulekustuti asukoha sildi võib asendada tulekustuti kujutisega
sildiga. Lastega ja puuetega sõitjate kohtade siltidel peab olema
sinine tagapõhi ja sellel valged kujutised. Alates 1. jaanuarist
2008. a peab kõigis M2 ja M3 kategooria
sõidukites turvavööga varustatud istmel istuvale sõitjale nähtavas
piirkonnas olema EL direktiivis 2003/20/EÜ sätestatud kavandi kohane
piktogramm turvavöö kasutamise nõude teavitamiseks. Lisaks
piktogrammile võib olla silt, millel on tekst «KINNITA TURVAVÖÖ».
Turvavöö kasutamise nõude teavitamise sildi ja piktogrammi tagapõhi
peab olema sinine ja sellel valged tähed või kujutised.
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2004, 45, 770 – jõust. 1.05.2004]
Kood 908. Käsipuud
Nõuded:
1) käsipuud ja kinnihoidmisrihmad peavad olema
vastupidavad ja kergesti haaratavad;
2) I, II ja A klassi bussis
peab olema kõigi seisukohtade jaoks piisav arv käsipuid ja rihmu. Igal
seisjal peab olema võimalus haarata vähemalt kahest käsipuust või
rihmast;
3) ukseesised süvendid peavad olema ääristatud käsipuudega
mõlemalt küljelt. Kaksikukse puhul on nõue täidetud, kui käsipuu asub
ukseava teljel;
4) teenindusuksel peab olema käsipuu, millest saab
haarata ukse juures teel seisev sõitja, et siseneda bussi;
5)
kahekorruselise bussi korrustevahelise trepi mõlemal pool peavad olema
käsipuud.
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2002, 106, 1575 – jõust.
1.01.2003]
Kood 909. Liigendbuss
Nõuded:
1) bussikeresid ühendav liigend peab võimaldama
keredel pöörduda ümber šarniiri telje rõht- ja püsttasandis;
2)
liigendbussis peab sisevalgustus olema bussi kõikides keredes ja
keredevahelises ühenduskäigus (liigendis), treppidel/trepiastmetel,
väljapääsudel, sisemiste väljapääsude avamisseadmetel ja tähistustel
ning kõikide sõitjat segada võivate takistuste juures.
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2002, 106, 1575 – jõust.
01.01.2003]
Kood 910. Mootoriruum/toitesüsteem
Nõuded:
1) mootoriruum peab olema kaetud kattega, mis
koosneb vedelikke ja gaase absorbeerivast heliisolatsiooni
materjalist, mis on omakorda kaetud tulekindla tiheda materjaliga
(näiteks lehtterasega);
2) kütuse või õlilekke tagajärjel ei
tohi need ained koguneda bussi keresse ega voolata heitgaaside
torudele, vaid peavad olema juhitud kerest eemale tee pinnale;
3)
sõitjateruumi kütteks ei ole lubatud kasutada heitgaase;
4)
toitesüsteemi seadmed ja torud ei tohi olla juhi- ja sõitjateruumis;
5)
toitesüsteemi torud peavad asetsema keres võimalikult kaitstult ja
eemal heitgaaside torudest.
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2002, 106, 1575 – jõust.
01.01.2003]
Kood 911. Elektriseadmed
Nõuded:
1) aku peab asetsema sõitjate- ja juhiruumist
eraldi, olema hästi kaitstud ning kergelt juurdepääsetav. Akuruumil
peab olema gaase kerest väljajuhtiv ventilatsioon. Aku ja sellega
ühendatud elektrijuhtmed peavad olema oma asukohas kindlalt kinnitatud;
2)
I, II ja III klassi bussil peab olema ohulüliti, mis peab asuma juhile
kergesti kättesaadavas kohas ja vastama järgmistele nõuetele:
–
peab olema selgesti märgistatud ja kaetud juhuslikku kasutamist
vältiva kattega ning tema läheduses peab olema selge ja lühike
kasutamisjuhis;
– peab lülitama vooluringist välja vähemalt ühe aku
klemmi, takistamata seejuures ohutulede süttimist (lubatud on jätta
sisselülitatuks sisemine avariivalgustus ja uste kesklukustuse ning
sõidumeeriku vooluring);
– peab lülitama sisse ohutuled.
Ohulülitit võib asendada ka akulüliti või mitu eraldi lülitit
tingimusel, et on täidetud ohulülitilt nõutud funktsioonid;
5)
1994. a või hiljem valmistatud bussil peab olema vähemalt kaks eraldi
toimivat sisevalgustuse vooluringi, millest ühe rikke korral peab
teine edasi toimima. Ühe vooluringina on soovitatav väljapääsude
valgustuse vooluring;
6) elektrijuhtmed ja nende kimbud peavad
olema isoleeritud ja kaitstud niiskuse, temperatuuri kõikumiste,
läbilõikamise, abrasiivse ja hõõrdekulumise ning mootoriruumis õli ja
kütuse aurude kahjuliku mõju eest. Kõik juhtmed peavad olema kindlalt
kinnitatud ja viidud eemale kütuse-, õli- ja heitgaasitorudest.
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2002, 106, 1575 – jõust.
01.01.2003]
Grupp 10
[Kehtetu - RTL
2002, 106, 1575 – jõust. 1.01.2003]
Grupp 11
Lisanõuded taksole
Kood 1101. Kirjed
Nõuded: 1) peavad olema keeleseaduse kohased;
2) takso
välisküljel peab olema vedaja nimi või teenindusmärk;
3)
takso parempoolse tagaukse aknal (sees- ja väljaspool) ja armatuurlaua
paremal pool nähtaval kohal peab olema selgelt loetav ja arusaadav
hinnakiri, mis vastab taksomeetri kohandamistunnistusele.
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2004, 45, 770 – jõust. 1.05.2004]
Kood 1102. Takso plafoon
Nõue: takso katusel peab olema sisevalgustusega plafoon,
mille esiküljel on sõna «TAKSO». Plafooni sisevalgustus peab süttima,
kui taksomeeter lülitatakse asendisse «vaba».
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2004, 45, 770 – jõust. 1.05.2004]
Kood 1103. Taksomeeter ja printer
Nõue: taksol peab olema töökorras printer ja nähtaval
kohal nõuetekohase metroloogilise kontrolli läbinud ning kohandatud
taksomeeter.
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
Kontrollimine: vaatlusega ja kviitungi kontrollväljatrükiga.
[RTL 2004, 45, 770 – jõust. 1.05.2004]
Kood 1104. Takso rehvid
Nõue: takso rehvide mõõdud peavad vastama taksomeetri
kohandamistunnistuses toodud mõõtudele.
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2004, 45, 770 – jõust. 1.05.2004]
Grupp 12
Sõiduki mõõtmed
Kood 1201. Üldnõuded
Nõuded: 1) M2, M3, N ja O kategooria
sõiduki ning nendest koostatud autorongi suurimad lubatud mõõtmed ja
massid peavad vastama direktiivide 96/53/EÜ (muudatuse direktiiv
2002/7/EÜ) ja 97/27/EÜ (muudatuse direktiiv 2003/19/EÜ) nõuetele.
Suuremõõtmelisel ja/või raskekaalulisel veol kasutatav mootorsõiduk ja
selle haagis peavad vastama kehtestatud nõuetele. M 1
kategooria sõiduki suurimad lubatud mõõtmed ning massid peavad vastama
direktiivi 92/21/EMÜ ja 95/48/EÜ nõuetele;
2) 1996. a või hiljem valmistatud L kategooria sõiduki suurimad
mõõtmed ja massid peavad vastama direktiivi 93/93/EMÜ nõuetele ja uude
tüüpi, milline on alates 1. juulist 2005. a saanud tüübikinnituse,
kuuluval L kategooria sõidukil direktiivi 2004/86/EÜ nõuetele;
3) auto ja selle haagise mõõtmete määramine peab toimuma direktiivi
97/27/EÜ (muudatuse direktiiv 2003/19/EÜ) kohaselt (joonis 86).
Sõiduki mõõtmed saadakse valmistaja määratud mõõtmetega ehitatud
sõiduki mõõtmisel;
Joonis 86. Sõiduki mõõtmete määramine.
4) sõiduki pikkuse (vt joonis 86A) mõõtmisel peab täitma järgmisi
tingimusi:
1. auto pikkust peab mõõtma tema pikiteljega risti
olevate mõtteliste tasapindade vahel, kusjuures need tasapinnad on
puutujateks äärmistele kereosadele auto ees ja taga. Nende kahe
tasandi vahele jäävad kõik auto osad, kaasa arvatud ka need, mis
ulatuvad autost ette- ja tahapoole (nagu puksiirkonksud,
kaitserauad jne);
2. täis- ja kesktelghaagise pikkust peab
mõõtma koos tiisliga ja ilma tiislita, kusjuures viimane mõõde antakse
sulgudes: näiteks 5500 (3700). Haagise pikkust koos rõhtasendis
tiisliga peab mõõtma haakeseadme teljest (näiteks veorõnga teljest)
kuni haagise tagumise äärmise osani. Haagise pikkust ilma tiislita
peab mõõtma tema pikiteljega risti olevate mõtteliste tasapindade
vahel, kusjuures need tasapinnad on puutujateks äärmistele kereosadele
haagise ees ja taga;
3. poolhaagise üldpikkust peab mõõtma tema
pikiteljega risti olevate mõtteliste tasapindade vahel, kusjuures need
tasapinnad on puutujateks äärmistele kereosadele poolhaagise ees ja
taga. Mõõde veopoldi teljest kuni haagise tagumise äärmise osani
antakse sulgudes haagise kogupikkuse mõõte järel (näiteks 10800
(7800));
4. pikkuse mõõtmisel ei arvestata järgmisi osi:
a)
klaasipuhasteid ja -pesureid;
b) esimesi või tagumisi tunnusmärke;
c)
tolli plommimisseadmeid ja plommide kaitsevahendeid;
d) tendi
ohutus- ja kaitsevahendeid;
e) valgustusseadmeid;
f) peegleid ja
teisi tahavaate seadmeid;
g) jälgimise abivahendeid;
h)
õhuvõtu torusid;
i) vahetatavate kerede stoppereid;
j)
astmelaudu ja käepidemeid;
k) kummipuhvreid ja sellesarnast
varustust;
l) tõstelavasid, kaldteid jms sõiduasendis seadmeid, kui
need ei ulatu välja rohkem kui 300 mm, tingimusel, et sõidukil ei
ületata kaubaruumi mahtu;
m) mootorsõiduki haakeseadmeid;
n)
elektrisõidukite vooluvõttureid;
o) väliseid päikesesirme;
5) sõiduki laiust (vt joonis 86B) peab mõõtma sõiduki pikiteljega
rööbiti olevate tema külgede puutetasapindade vahelise kaugusena.
Arvesse tuleb võtta kõik väljaulatuvad jäigalt kinnitatud osad, välja
arvatud:
a) tolli plommimisseadmed ja plommide kaitsevahendid;
b)
tendi ohutus- ja kaitsevahendid;
c) rehvi vigastuse signaalseadmed;
d)
elastsed poripõlled;
e) valgustusseadmed;
f) M2
ja M 3 kategooria sõiduki sõiduasendis olevad sisenemise
kaldteed ja sõiduasendis olevad tõstetavad platvormid või sellesarnane
varustus tingimusel, et need ei ulatu sõiduki küljest väljapoole
rohkem kui 10 mm ja kaldteede ette- ning tahapoole suunatud nurkade
ümardusraadiused oleksid vähemalt 5 mm ja servade ümardusraadiused
vähemalt 2,5 mm;
g) peeglid ja teised tahavaate seadmed;
h)
rehvi siserõhunäiturid;
i) sissetõmmatavad trepid;
j)
teepinnaga kokkupuutes olevate rehvide väljakummunud küljed;
p)
jälgimise abivahendid;
k) juhitavas bussisüsteemis
kasutatavate busside sissetõmmatavad külgmised juhtimisseadmed
mittesissetõmmatud asendis;
6) sõiduki kõrgust (vt joonis 86C) peab mõõtma sõiduki tugipinna ja
sõidukorras koormamata sõiduki kõrgeima osa puutepinna vahelise
kaugusena. Arvesse tuleb võtta kõik jäigalt kinnitatud osad, välja
arvatud:
a) antennid;
b) elektrisõidukite pantograafid või
vooluvõtturid.
Tõstetavate telgedega sõidukite puhul peab
arvestama tõsteseadmest tingitud mõjuga. Sõidukil, millel vedrustuse
abil on võimalik muuta sõiduki kõrgust, peab mõõtmise ajal vedrustus
olema kasutusasendis;
c) L kategooria sõidukil lisaks tahavaatepeeglid.
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
7) sõiduki baasi (vt joonis 86D) mõõtmisel peab täitma järgmisi
tingimusi:
sõiduki baasi peab mõõtma sõiduki ühel küljel asuvate ja
kõrvutiasetsevate rataste telgede vahelise kaugusena. Kui vasaku ja
parema külje baasid on erinevad, tuleb eelistada vasaku külje baasi.
Kui sõidukil on kolm või rohkem baasi, peab alustama nende märkimist
esimesest rattast. Esimese ja viimase ratta vaheline baas on
nendevaheliste baaside summa;
8) sõiduki rööpme (vt joonis 86E) mõõtmisel peab täitma järgmisi
tingimusi:
sõiduki rööbet peab mõõtma ühe telje rehvide poolt
teepinnale jäetud jäljendite keskpaikade vahelise kaugusena.
Paarisrehvidega telgede korral – rehvide vahet läbivate
sümmeetriatasapindade vahelise kaugusena;
9) [kehtetu]
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
10) Koormaga või koormata sõiduki mõõtmed peavad vastama koodides
1202, 1203 ja 1204 toodud suurustele.
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
Kontrollimine: mõõdulindiga.
[RTL 2005, 104, 1579 – jõust.
16.10.2005]
Kood 1202. Lubatud suurim pikkus
Nõuded: 1) mootorsõiduk (v.a buss) . . . 12,00 m;
2) täis- ja kesktelghaagis . . . 12,00 m;
3) poolhaagis (haagise veopoldist kuni selle tagaseinani) . . . 12,00
m;
4) liigendbuss ... 18,75 m;
5) L kategooria sõiduk . . . . 4,00 m;
6) veduk haakes poolhaagisega . . . . 16,50 m;
7) veduk täis- või kesktelg- ja tugihaagisega ning kaksikautorong
(reguleeritava pikkusega tiisli puhul pikimas asendis), välja arvatud
I klassi bussist ning kaheteljelisest bussihaagisest koostatud
bussirong . . . . 18,75 m;
8) kui poolhaagis on valmistatud enne 1991. a ja ei täida nõuet 3 või
tema veopoldi telje kaugus poolhaagise esiosa mis tahes punktist
horisontaalselt mõõdetuna on üle 2,04 m, võib autorongi pikkus olla
15,50 m;
9) enne 1. maid 2004.a esmakordselt kasutusele võetud I klassi bussist
ning kaheteljelisest bussihaagisest koostatud bussirong . . . . 24,00
m, mida võib riigisiseselt kasutada kuni 31. detsembrini 2020.a;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
10) kaheteljeline buss ... 13,5 m;
11) kolme- või enamateljeline buss ... 15 m.
Kontrollimine: mõõdulindiga.
[RTL 2002, 106, 1575 – jõust.
01.01.2003]
Kood 1203. Lubatud suurim laius
Nõuded: 1) kõik sõidukid (v.a M1
kategooria sõidukid) 2,55 m;
2) M1 kategooria sõidukid 2,50 m;
3) köetavate, termos-, külmik- ja külmutussõidukite kered, kui kere
soojusisolatsiooniga seina paksus on vähemalt 45 mm või millel on
akrediteeritud katsekoja tunnistus või plaat kere vastavuse kohta ATP
kokkuleppele, ja kuni 1. maini 2004. a registreeritavad I ja II klassi
bussid 2,60 m. Enne 1. maid 2004. a registreeritud üle 2,55 m laiusi
busse võib alates 1. maist 2004. a kasutada riigisiseselt kuni 31.
detsembrini 2020. a;
4) L1e kategooria sõidukid 1,00 m;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
5) L2e, L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukid 2,00 m;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
6) L kategooria veduki haakes olev haagis 2,00 m;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
7) [Kehtetu]
8) O3 ja O4 kategooria täis- ja kesktelghaagised
võivad olla neid vedavatest vedukautodest laiemad kuni 0,15 m;
9) poolhaagis võib olla teda vedavast sadulvedukist (esitelje kohalt
mõõdetud gabariitmõõdust) laiem kuni 0,35 m.
Märkus. Nõuetes 7, 8 ja 9 mainitud sõidukite laiused ei tohi ühelgi
juhtumil ületada vastavalt 2,55 m või 2,60 m.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga.
[RTL 2005, 104, 1579 – jõust.
16.10.2005]
Kood 1204. Lubatud suurim kõrgus
Nõuded: 1) kõigil sõidukeil, v.a L kategooria sõidukid,
4,00 m;
2) L kategooria sõidukil 2,50 m.
Kontrollimine: mõõdulindi või gabariitväravaga.
Kood 1205. Pöörderaadius
Nõue: kõik mootorsõidukid ja autorongid peavad suutma
liikuda ringteel, mille välisraadius on 12,50 m ja siseraadius on
5,30 m. Kui seisva sõiduki esirattad on pööratud välja 12,5 m
raadiusega ringis liikumisele, siis ei tohi sellest asendist liikuma
hakkamisel sõiduki ükski punkt väljuda kaugemale kui 0,8 m
(liigendbussil 1,2 m) kujutletavast vertikaalpinnast, mis ühtis seisva
sõiduki küljega (edaspidi väljaulatus). Kui N
kategooria sõiduki toestatud teljed on üles tõstetud või kandvad
teljed ei ole koormatud, siis on lubatud väljaulatuse suurus 1,0 m.
Alates 1. oktoobrist 2004. a esmakordselt kasutusele võetud M
2 ja M3 kategooria sõiduk peab pöördel täitma
direktiivi 2003/19/EÜ nõudeid.
Kontrollimine: katsesõiduga.
[RTL 2004, 45, 770 – jõust. 1.05.2004]
Kood 1206. Lubatud suurim kaugus veduki veokasti esiseinast
Nõuded: 1) veduki veokasti esiseinast kuni täishaagise
veokasti tagaseinani ilma veduki veokasti tagaseina ja haagise
veokasti esiseina vahelise kauguseta (t) võib olla: L – t = 15,65 m
(vt joonis 87);
Joonis 87. Täishaagisega autorongi veokastide pikkus.
2) veduki veokasti esiseinast kuni täishaagise veokasti tagaseinani
(L) võib olla: L = 16,40 m (vt joonis 88).
Joonis 88. Suurim kaugus veduki veokasti esiseinast kuni täishaagise
veokasti tagaseinani.
Märkus: Mõõtmisel peavad veduk ja täishaagis asuma ühel sirgel ning
reguleeritava pikkusega tiisel tema pikimas asendis.
Kontrollimine: mõõdulindiga.
Kood 1207. Autorongi veduki viimase telje ja täishaagise esimese
telje vaheline vähim kaugus
Nõue: veduki viimase telje kaugus täishaagise esimesest
teljest (lt) peab olema: lt≥ 3 m (vt joonis 89).
Joonis 89. Autorongi veduki viimase telje ja täishaagise esimese telje
vaheline kaugus.
Märkus: [kehtetu]
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
Kontrollimine: mõõdulindiga.
Märkus. Vahetatavate kerede ja standardiseeritud veoste (konteinerid)
mõõtmed ei tohi olla suuremad kui on toodud koodides 1202, 1203 ja
1204.
Grupp 13
Sõiduki ja autorongi massid
[RTL 2003, 23, 335 – jõust. 20.02.2003]
Kood 1301. Täis- ja kesktelghaagise lubatud suurim registrimass
Nõuded: 1) 2-teljelise täis- ja kesktelghaagise lubatud
suurim registrimass on 18 t (vt joonis 90);
Joonis 90. a) täishaagis; b) kesktelghaagis.
2) 3-teljelise täis- ja kesktelghaagise lubatud suurim registrimass on
24 t (vt joonis 91).
Joonis 91. a) täishaagis; b) kesktelghaagis.
Kontrollimine: 1) TÜ – registreerimisdokumentide järgi;
2) TK ja TJV katsetustel kaalumisega.
Kood 1302. Autorongi lubatud suurim tegelik mass
Nõuded: 1) vedukist ja täis- või kesktelghaagisest
koosneval autorongil on lubatud suurim tegelik mass:
•
2-teljelisest vedukist ja 2-teljelisest täishaagisest koosneval
autorongil – 36 t;
• 2-teljelisest vedukist ja 3-teljelisest
täis- või kesktelghaagisest koosneval autorongil – 40 t;
•
3- või 4-teljelisest vedukist ja 2-, 3- või 4-teljelisest täis- või
kesktelghaagisest koosneval autorongil – 40 t;
2)
sadulvedukist ja poolhaagisest koosneval autorongil on lubatud suurim
tegelik mass:
• 2-teljelisest vedukist ja 1-teljelisest
poolhaagisest koosneval autorongil – 28 t;
• 2-teljelisest
vedukist ja 3-teljelisest poolhaagisest koosneval autorongil – 40 t;
•
3-teljelisest vedukist ja 2- või 3-teljelisest poolhaagisest koosneval
autorongil – 40 t;
• 3-teljelisest vedukist ja 2- või
3-teljelisest, 40 jala pikkuste konteinerite veo poolhaagisest, mida
kasutatakse kombineeritud kaubaveo korral, koosneval autorongil – 44 t;
3)
2-teljelisest vedukist ja 2-teljelise telikuga poolhaagisest või
kesktelghaagisest koosneval autorongil on lubatud suurim tegelik mass:
a)
poolhaagise telgede vahe korral 1,3–1,8 m (vt joonis 92) – 36 t;
Joonis 92. Tandemtelgede asetus.
b) poolhaagise telgede vahe on suurem kui 1,8 m ja lubatud koormus on
20 t ning sadulveduki veoteljel on paarisrattad ja lubatud suurim
registrimass on 18 t ning veoteljel kasutatakse õhkvedrusid või
nendega võrdsustatud vedrustust * (vt joonis 93) – 38 t.
Märkus: * Sõiduki vedrustussüsteem loetakse õhkvedrustuseks, kui
vähemalt 75% sõiduki massist kantakse ratastele õhkvedrudega. Veotelje
vedrustus võrdsustatakse õhkvedrustusega, kui ta täidab direktiivi
96/53/EÜ 97/27/EÜ nõudeid.
Joonis 93. Autorongi koormus ja poolhaagise tandemtelgede asetus.
Kontrollimine: kaalumise ja mõõdulindiga.
[RTL 2003, 23, 335 – jõust. 20.02.2003]
Kood 1303. Mootorsõiduki haakes veetava või pukseeritava sõiduki
lubatud suurim tegelik mass
Nõuded: 1) ühelgi juhul ei ole lubatud ületada veduki
valmistaja poolt määratud vedukiga veetava haagise lubatud suurimat
massi;
2) M1 ja N1 kategooria veduki haakes
on lubatud vedada O1 või O2 kategooria
kesktelghaagist. M2 ja M3 kategooria veduki
haakes on lubatud vedada kesktelghaagist või kaheteljelist
täishaagist. Haagise lubatud suurim tegelik mass on:
a)
pidurita haagise korral 0,75 tonni või 0,5 veduki tühimassi, kusjuures
aluseks tuleb võtta väiksem väärtus;
b)
piduriga haagise korral veduki registrimass või M1G ja
N 1G kategooria veduki korral 1,5-kordne veduki
registrimass, kuid mitte üle 3,5 tonni, v.a M3
kategooria I klassi veduki korral;
c) M3 kategooria I
klassi veduki korral, kui kaheteljelisel bussihaagisel on ABS pidurid,
1,4-kordne veduki registrimass;
3) N 2 ja N3
kategooria veduki haagise lubatud suurim tegelik mass on:
a)
pidurita haagise korral 0,75 tonni või 0,5 veduki tühimassi, kusjuures
aluseks tuleb võtta väiksem väärtus;
b)
piduriga haagise, v.a poolhaagise, korral 1,5-kordne veduki
registrimass, v.a inertspiduriga haagise korral;
c) inertspiduriga
haagise korral 3,5 tonni;
d) 2,0-kordne veduki registrimass, kui
veduki kõik teljed on veoteljed;
4) mootorsõiduki
pukseerimisel peavad olema täidetud nõuetes 1–3 toodud lubatud masside
nõuded;
5) L kategooria veduki haagise lubatud suurim tegelik
mass on 0,5 veduki tühimassi.
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi ja kaalumisega.
[RTL 2004, 130, 2018 – jõust.
8.10.2004]
Kood 1304. Mootorsõiduki lubatud suurim registrimass
Nõue:mootorsõiduki lubatud suurim registrimass ei tohi
olla suurem kui valmistaja poolt määratud täismass ja ei tohi ületada:
a)
2-teljelisel mootorsõidukil – 18 t;
b) 3-teljelisel
mootorsõidukil – 25 t;
c) 3-teljelisel
mootorsõidukil, kui veoteljel on paarisrattad ja kasutatakse
õhkvedrustust või sellega võrdsustatud vedrustust või mõlemal
veoteljel on paarisrattad ja ühegi telje registriteljekoormus ei ületa
9,5 t – 26 t;
d) 4-teljelisel kahe juhtteljega
mootorsõidukil – 31 t;
e) 4-teljelisel kahe
juhtteljega mootorsõidukil, kui veoteljel on paarisrattad ja
kasutatakse õhkvedrustust või sellega võrdsustatud vedrustust või
mõlemal veoteljel on paarisrattad ja ühegi telje registriteljekoormus
ei ületa 9,5 t – 32 t;
f) 3-teljelisel
liigendbussil – 28 t.
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi või kaalumisega.
Kood 1305. L kategooria sõiduki lubatud suurim tühimass
Nõue: L kategooria sõiduki lubatud suurim tühimass ei tohi
olla suurem kui valmistaja poolt on määratud ja alates 1. jaanuarist
1998. a esmakordselt kasutusele võetud L kategooria sõiduki lubatud
suurim tühimass ei tohi ületada:
a) L5e kategooria
sõidukil (elektrisõidukil ei arvestata veoakude massi) – 1000 kg;
b)
L6e kategooria sõidukil – 350 kg;
c) sõitjateveoks
ettenähtud L7e kategooria sõidukil – 400 kg;
d)
veosteveoks ettenähtud L7e kategooria sõidukil (elektrisõidukil ei
arvestata veoakude massi) – 550 kg.
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi või kaalumisega.
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
Kood 1306. L kategooria sõiduki lubatud suurim kandevõime
Nõue: L kategooria sõiduki lubatud suurim kandevõime ei
tohi olla suurem kui valmistaja poolt on määratud ja alates 1.
jaanuarist 1998. a esmakordselt kasutusele võetud L kategooria sõiduki
lubatud suurim kandevõime ei tohi ületada:
a)
sõitjateveoks ettenähtud L5e kategooria sõidukil – 300 kg;
b)
veosteveoks ettenähtud L5e kategooria sõidukil – 1500 kg;
c)
L6e kategooria sõidukil – 200 kg;
d) sõitjateveoks
ettenähtud L7e kategooria sõidukil – 200 kg;
e)
veosteveoks ettenähtud L7e kategooria sõidukil – 1000 kg.
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi või kaalumisega.
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
Kood 1307. Lubatud suurim registrimass sõltuvalt sõiduki baasist
Nõue: 4-teljelise mootorsõiduki lubatud suurim
registrimass tonnides võib olla kuni viiekordne veduki esimese ja
viimase telje vaheline kaugus meetrites, kui seejuures ei ületata
koodi 1304 nõudeid. Erandina on siseriiklikul veol kahe kaheteljelise
telikuga mootorsõiduki, mille telikute keskpunktide vaheline kaugus on
suurem kui 4,0 m, lubatud suurim registrimass 32,0 t, kui seejuures on
täidetud koodide 1304 ja 1405 nõuded.
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi, mõõdulindi ja
kaalumisega.
[RTL 2003, 85, 1252 – jõust.
26.07.2003]
Grupp 14
Sõiduki lubatud suurim registriteljekoormus
Kood 1401. Mittevedava telje lubatud suurim registrikoormus
Nõue: lubatud suurim registrikoormus üksikul mittevedaval
teljel on 10 t.
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi ja kaalumisega.
Kood 1402. Kaheteljelise telikuga täis-, kesktelg- ja poolhaagise
teliku lubatud suurim registrikoormus
Nõue:kaheteljelise teliku lubatud suurim registrikoormus
sõltuvalt telgede vahekaugusest on:
1) telgede vahekaugus d on
väiksem kui 1,0 m – 11 t;
2) telgede vahekaugus d on
vähemalt 1,0 m, kuid väiksem kui 1,3 m – 16 t;
3)
telgede vahekaugus d on vähemalt 1,3 m, kuid väiksem kui 1,8 m – 18 t;
4)
telgede vahekaugus d on 1,8 m või suurem – 20 t.
Joonis 94. Kaheteljelisele telikule mõjuv koormus. F – koormus; d –
telgede vahekaugus.
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi, mõõdulindi ja
kaalumisega.
[RTL 2005, 104, 1579 – jõust.
16.10.2005]
Kood 1403. Kolmeteljelise telikuga täis-, kesktelg- ja poolhaagise
teliku lubatud suurim registrikoormus
Nõue: kolmeteljelise teliku lubatud suurim registrikoormus
sõltuvalt telgede vahekaugusest on:
1) telgede vahekaugus d ei
ole suurem kui 1,3 m – 21 t;
2) telgede vahekaugus d on
suurem kui 1,3 m, kuid ei ületa 1,4 m – 24 t.
Joonis 95. Kolmeteljelisele telikule mõjuv koormus. F – koormus; d –
telgede vahekaugus.
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi, mõõdulindi ja
kaalumisega.
[RTL 2005, 104, 1579 – jõust.
16.10.2005]
Kood 1404. Veotelje lubatud suurim registrikoormus
Nõue: üksiku veotelje lubatud suurim registrikoormus on
11,5 t.
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi või kaalumisega.
Kood 1405. Mootorsõiduki kaheteljelise teliku lubatud suurim
registrikoormus
Nõue: mootorsõiduki kaheteljelise teliku lubatud suurim
registrikoormus sõltuvalt telgede vahekaugusest on:
1) telgede
vahekaugus d on väiksem kui 1,0 m – 11,5 t;
2) telgede
vahekaugus d on vähemalt 1,0 m, kuid väiksem kui 1,3 m – 16 t;
3)
telgede vahekaugus d on vähemalt 1,3 m, kuid väiksem kui 1,8 m – 18 t;
4)
telgede vahekaugus d on vähemalt 1,3 m, kuid väiksem kui 1,8 m ja kui
veoteljel on paarisrattad ja õhkvedrustus või sellega samaväärne
vedrustus või mõlemal veoteljel on paarisrattad ja ühegi telje
registriteljekoormus ei ületa 9,5 t – 19,0 t.
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi, mõõdulindi või
kaalumisega.
[RTL 2005, 104, 1579 – jõust.
16.10.2005]
Kood 1406. Sõiduki vähim lubatud telje/telgede koormus
Nõuded: 1) koormatud sõiduki veotelje või veotelgede
koormus ei tohi olla väiksem kui 25% sõiduki täismassist. Nõue ei
laiene sõidukitele, mis on esmakordselt kasutusele võetud alates 1.
oktoobrist 2003. a;
2) koormatud N, M2 ja M3
kategooria sõiduki juhttelje või juhttelgede koormus ei tohi olla
väiksem kui 20% sõiduki täismassist, v.a alates 1. oktoobrist 2004. a
esmakordselt kasutusele võetud M2 ja M3
kategooria II, III ja B klassi jäiga kerega ja ühe juhtteljega
sõidukid, mille juhttelje koormus ei tohi olla väiksem kui 25% sõiduki
tühimassist (koormamata sõidukil) või täismassist (koormatud sõidukil).
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi ja kaalumisega.
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
Grupp 15
Täiendavad nõuded liiklusregistrisse kantud
rahvusvahelises liikluses osalevale sõidukile
Kood 1501. Üldnõuded rahvusvahelises liikluses osalevale sõidukile
Nõuded: 1) liiklusregistrisse kantud rahvusvahelises
liikluses osalev N kategooria veoauto ja tema haagis, kui veoauto või
autorongi registrimass ületab 3,5 t, ning M2 ja M3
kategooria buss ja tema haagis, k.a sihtotstarbeline veoauto ja buss,
mis ei ole ette nähtud sõitjate ja veoste veoks, peavad olema läbinud
rahvusvahelises liikluses osaleva sõiduki tehnoseisundi kontrollimise
(ülevaatuse). Esmakordselt rahvusvahelisel autoveol kasutusele võetav
buss, mis on valmistatud enne 1991. a, välja arvatud oma kulul
korraldataval veol kasutatav buss, peab omama valmistajatehase
sertifikaati või kirjalikku tõendit selle kohta, et mootori
heitgaaside kahjulike ainete sisaldus vastab E-reegli nr 49/01 või
direktiivi 88/77/EMÜ (EURO 0) nõuetele ja müratase E-reegli nr 51/01
või direktiivi 70/157/EMÜ (viimati parandatud direktiiviga 84/424/EMÜ)
nõuetele;
2) ohtlikke veoseid vedavad sõidukid peavad olema märgistatud ja nende
märgistus, varustus ja tehnoseisund peavad vastama ADR nõuetele;
3) kiirestiriknevate toiduainete veo erisõidukid peavad vastama ATP
nõuetele;
4) rahvusvahelises maanteeveos osalevad sõidukid peavad vastama AETR
nõuetele.
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi ja vaatlusega.
[RTL 2001, 135, 1953 – jõust.
24.12.2001]
Kood 1502. Pidurid
Nõue: kõikidel õhkpiduriga sõidukitel peab olema
2-juhtmeline pidurisüsteem ja vastama eespool toodud nõuetele.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 1503. Riigi tunnusmärk
Nõue: sõidukil peab olema koodi 111 kohane selle riigi
tunnusmärk, kus sõiduk on registreeritud.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 1504. Registreerimismärgid
Nõue: sõidukil peavad olema koodi 102 kohased
registreerimismärgid.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 1505. Nõuded bussile
Nõue: rahvusvahelistel vedudel osalevad bussid peavad
vastama E-reeglite nr 36 või nr 52 nõuetele. 1999. a või hiljem
valmistatud kahekorruselised bussid peavad vastama E-reegli nr 107
nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse, mõõdulindi ja šabloonidega. Bussi
teiste osade ja süsteemide korrasolekut kontrollitakse vastavalt
käesoleva eeskirja vastava osa või süsteemi kontrollimiseks ette
nähtud metoodikale.
Kood 1506. «Roheline veoauto» («GreenLorry »)
Nõuded: 1) peab vastama CEMT poolt kehtestatud nõuetele ja
omama vastavat tunnistust;
2) kahjulike ainete sisaldus heitgaasis ei tohi ületada tabelis 34
(EURO-1) toodud piirväärtusi;
Tabel 34
g/kW h
|
Kahjulik aine
|
Kahjuliku aine sisaldus heitgaasis
|
CO
|
4,9
|
HC
|
1,23
|
NOX
|
9,0
|
Kübemed
|
Võimsus = 85 kW 0,7
|
Võimsus >85 kW 0,4
|
3) diiselauto heitgaaside neeldumistegur «K» ei tohi ületada
valmistaja andmesildil näidatud väärtust;
4) müra ei tohi ületada tabelis 35 toodud piirväärtusi;
Tabel 35
dB(A)
|
Mootori võimsus
|
Müra
|
Võimsus =150 kW
|
78
|
Võimsus >150 kW
|
80
|
Kontrollimine: TÜ – valmistaja tõendi olemasolu ja selle vastavust
sõiduki tehasetähisele ja mootori numbrile. Auto teiste osade ja
süsteemide korrasolekut kontrollitakse vastavalt käesolevate nõuetega
vastava osa või süsteemi kontrollimiseks ette nähtud metoodikale.
Kood 1507. Ohutu veoauto («Greener and SafeLorry»)
Nõuded: 1) kahjulike ainete sisaldus heitgaasis ei tohi
ületada tabelis 36 toodud piirväärtusi, vastavalt E-reeglile nr 49/02,
rida B või direktiivile 88/77/EMÜ (parandatud direktiiviga 91/542/EMÜ)
(«EURO 2»):
Tabel 36
Kahjulik aine
|
Kahjuliku aine sisaldus heitgaasis
|
CO
|
4,0 [g/kWh]
|
HC
|
1,1 [g/kWh]
|
NOx
|
7,0 [g/kWh]
|
Kübemed
|
0,15 [g/kWh]
|
2) müra ei tohi ületada tabelis 37 toodud piirväärtusi, vastavalt
E-reeglile nr 51/02 või direktiivile 70/157/EMÜ (parandatud
direktiiviga 1999/101/EÜ):
Tabel 37
Mootori võimsus
|
Müra [dB(A)]
|
Võimsus ≤ 150 kW
|
78
|
Võimsus > 150 kW
|
80
|
3) rehvi mustri sügavus peab olema vähemalt 2,0 mm;
4)
peavad olema E-reegli nr 73/00 või direktiivi 89/297/EMÜ kohased
külgmised allasõidutõkked;
5) peab olema E-reegli nr
58/01 või direktiivi 70/221/EMÜ (viimati parandatud direktiiviga
2000/8/EÜ) kohane tagumine allasõidutõke;
6) peavad
olema E-reegli nr 6/01 või direktiivi 76/756/EMÜ (parandatud
direktiiviga 1999/15/EÜ) kohased ohutuled;
7) peab olema
E-reegli nr 27/03 kohane ohukolmnurk;
8) peab olema AETR kokkuleppe
või direktiivi 3821/85/EMÜ (viimati parandatud direktiiviga
1056/97/EÜ) kohane sõidumeerik;
9) peab olema E-reegli nr
89 või direktiivi 92/24/EMÜ kohane kiiruspiirik;
10) N3
kategooria sõidukil peavad olema E-reegli nr 70/01 kohased suure
sõiduki tunnusmärgid;
11) peavad olema E-reegli nr 13/09
või direktiivi 71/320/EMÜ (viimati parandatud direktiiviga 98/12/EÜ)
kohased ABS pidurid;
12) peavad olema E-reegli nr 79/01 või
direktiivi 70/311/EMÜ (viimati parandatud direktiiviga 1999/7/EÜ)
kohased juhtimisseadmed.
Kontrollimine: vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste
direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ) valmistaja või tema
volitatud esindaja poolt välja antud tunnistuste olemasolul.
[RTL 2001, 135, 1953 – jõust.
24.12.2001]
Kood 1508. EURO3 ohutu veoauto («EURO3 safelorry»)
Nõuded: 1) kahjulike ainete sisaldus heitgaasis ei tohi
ületada tabelites 38 ja 39 toodud piirväärtusi, vastavalt E-reeglile
nr 49/03, rida A või direktiivile 88/77/EMÜ (parandatud direktiiviga
1999/96/EÜ) («EURO 3»):
Tabel 38
Kahjulike ainete sisaldus heitgaasis vastavalt ESC ja ELR
katsetsüklitele
Kahjulik aine
|
Kahjuliku aine sisaldus heitgaasis
|
CO
|
2,1 [g/kWh]
|
HC
|
0,66 [g/kWh]
|
NOx
|
5,0 [g/kWh]
|
Kübemed
|
0,10 (0,131) [g/kWh]
|
Suitsusus
|
0,8 [m-1]
|
Märkus: 1 Sõidukitel, mille silindrimaht on alla 0,75
dm3 ja nominaalne töörežiim pööretel üle 3000 min
-1.
Tabel 39
Kahjulike ainete sisaldus heitgaasis vastavalt ETC katsetsüklile
Kahjulik aine
|
Kahjuliku aine sisaldus heitgaasis [g/kWh]
|
CO
|
5,45
|
NM.HC
|
0,78
|
CH41
|
1,6
|
NOx
|
5,0
|
Kübemed
|
0,16 (0,21)2
|
Märkused: 1 Gaasimootorile.
2
Sõidukitel, mille silindrimaht on alla 0,75 dm3 ja
nominaalne töörežiim pööretel üle 3000 min
-1.
2) müra ei tohi ületada tabelis 40 toodud piirväärtusi, vastavalt
E-reeglile nr 51/02 või direktiivile 70/157/EMÜ (parandatud
direktiiviga 1999/101/EÜ):
Tabel 40
Mootori võimsus
|
Müra [dB(A)]
|
Võimsus ≤ 150 kW
|
78
|
Võimsus > 150 kW
|
80
|
3) rehvi mustri sügavus peab olema vähemalt 2,0 mm;
4)
peavad olema E-reegli nr 73/00 või direktiivi 89/297/EMÜ kohased
külgmised allasõidutõkked;
5) peab olema E-reegli nr
58/01 või direktiivi 70/221/EMÜ (viimati parandatud direktiiviga
2000/8/EÜ) kohane tagumine allasõidutõke;
6) peavad
olema E-reegli nr 46/01 või direktiivi 71/127/EMÜ (paranduste
direktiiv 88/321/EMÜ) kohased tahavaatepeeglid;
7) peab olema
AETR kokkuleppe või direktiivi 3821/85/EMÜ (viimati parandatud
direktiiviga 1056/97/EÜ) kohane sõidumeerik;
8) peavad
olema E-reegli nr 48/01 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste
direktiiv 97/28/EÜ) kohased valgustus- ja
valgussignalisatsiooniseadmed;
9) peab olema E-reegli nr 89 või
direktiivi 92/24/EMÜ kohane kiiruspiirik;
10) N3
kategooria sõidukil peavad olema E-reegli nr 70/01 kohased suure
sõiduki tunnusmärgid;
11) peavad olema E-reegli nr 13/09
või direktiivi 71/320/EMÜ (viimati parandatud direktiiviga 98/12/EÜ)
kohased ABS pidurid;
12) peavad olema E-reegli nr 79/01 või
direktiivi 70/311/EMÜ (viimati parandatud direktiiviga 1999/7/EÜ)
kohased juhtimisseadmed.
Kontrollimine: vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste
direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ) valmistaja või tema
volitatud esindaja poolt välja antud tunnistuste olemasolul.
[RTL 2001, 135, 1953 – jõust.
24.12.2001]
Kood 1509. Ohutu, EURO3 ohutu või EURO4 ohutu veoauto haagis
Nõuded: 1) rehvi mustri sügavus peab olema vähemalt 2,0 mm;
2)
peavad olema E-reegli nr 73 või direktiivi 89/297/EMÜ kohased
külgmised allasõidutõkked;
3) peab olema E-reegli nr
58 või direktiivi 70/221/EMÜ (viimati parandatud direktiiviga
2000/8/EÜ) kohane tagumine allasõidutõke;
4) peavad
olema E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiiv
97/28/EÜ) kohased ohutuled;
5) peavad olema E-reegli nr 70
kohased suure sõiduki tunnusmärgid;
6) peavad olema
E-reegli nr 13 või direktiivi 71/320/EMÜ (viimati parandatud
direktiiviga 98/12/EÜ) kohased ABS pidurid.
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
Kontrollimine: vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste
direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ) valmistaja või tema
volitatud esindaja poolt välja antud tunnistuse olemasolul.
[RTL 2001, 135, 1953 – jõust.
24.12.2001]
Kood 1510. EURO4 ohutu veoauto («EURO4 safelorry»)
Nõuded: 1) kahjulike ainete sisaldus heitgaasis ei tohi
ületada tabelis 41 või 42 toodud piirväärtusi vastavalt E-reeglile nr
49 või direktiivile 88/77/EMÜ (parandatud direktiiviga 2001/27/EÜ):
Tabel 41
Kahjulike ainete sisaldus heitgaasis vastavalt ESC ja ELR
katsetsüklitele
Kahjulik aine
|
Kahjuliku aine sisaldus heitgaasis
|
CO
|
1,5 [g/kWh]
|
HC
|
0,46 [g/kWh]
|
NOx
|
3,5 [g/kWh]
|
Kübemed
|
0,02 [g/kWh]
|
Suitsusus
|
0,5 [m-1]
|
Tabel 42
Kahjulike ainete sisaldus heitgaasis vastavalt ETC katsetsüklile
Kahjulik aine
|
Kahjuliku aine sisaldus heitgaasis [g/kWh]
|
CO
|
4,0
|
NMHC
|
0,55
|
CH41
|
1,1
|
NOx
|
3,5
|
Kübemed2
|
0,03
|
Märkused: 1 Rakendatakse gaasimootorile.
2
Ei rakendata gaasimootorile.
2) müra ei tohi ületada tabelis 43
toodud piirväärtusi vastavalt E-reeglile nr 51 või direktiivile
70/157/EMÜ (parandatud direktiiviga 1999/101/EÜ):
Tabel 43
Mootori võimsus
|
Müra [dB(A)]
|
Võimsus ≤ 150 kW
|
78
|
Võimsus > 150 kW
|
80
|
3) rehvi mustri sügavus peab olema vähemalt 2,0 mm;
4)
peavad olema E-reegli nr 73 või direktiivi 89/297/EMÜ kohased
külgmised allasõidutõkked;
5) peab olema E-reegli nr
58 või direktiivi 70/221/EMÜ (viimati parandatud direktiiviga
2000/8/EÜ) kohane tagumine allasõidutõke;
6) peavad
olema E-reegli nr 46 või direktiivi 71/127/EMÜ (paranduste direktiiv
88/321/EMÜ või 2003/97) kohased tahavaatepeeglid;
7) peab
olema AETR kokkuleppe või direktiivi 3821/85/EMÜ (viimati parandatud
direktiiviga 1056/97/EÜ) kohane sõidumeerik;
8) peavad
olema E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiiv
97/28/EÜ) kohased valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed;
9)
peab olema E-reegli nr 89 või direktiivi 92/24/EMÜ (viimati parandatud
direktiiviga 2004/11/EÜ) kohane kiiruspiirik;
10) peavad olema
E-reegli nr 70 kohased suure sõiduki tunnusmärgid;
11)
peavad olema E-reegli nr 13 või direktiivi 71/320/EMÜ (viimati
parandatud direktiiviga 98/12/EÜ) kohased ABS pidurid;
12)
peavad olema E-reegli nr 79 või direktiivi 70/311/EMÜ (viimati
parandatud direktiiviga 1999/7/EÜ) kohased juhtimisseadmed.
Kontrollimine: vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste
direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ) valmistaja või tema
volitatud esindaja poolt välja antud tunnistuste olemasolul.
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
Grupp 16
Lisanõuded ohtlike veoste veo sõidukile
Kood 1601. Ohtlike veoste veo sõiduki tehnoseisund, varustus ja
märgistus
Nõue: ohtlikke veoseid vedavad sõidukid peavad olema
täiendavalt märgistatud, nende varustus ja tehnoseisund peavad vastama
ohtlike veoste veole kehtestatud nõuetele.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja mõõdulindiga. Ohtlike veoste
paak- või paakkonteinersõiduk vaadatakse üle, kui esitatakse OÜ
Tehnokontrollikeskus poolt väljastatud tehnilise kontrolli protokoll.
Kui ohtlike veoste paak- või paakkonteinersõidukit kasutatakse
rahvusvahelisel veol, kontrollitakse OÜ Tehnokontrollikeskus poolt
väljastatud veoanuma ADR vastavuse tunnistuse olemasolu ja kehtivust;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reeglile nr 105/01 või
direktiivile 98/91/EÜ.
[RTL 2004, 130, 2018 – jõust.
08.10.2004]
Grupp 17
Lisanõuded trollile
Kood 1701. Elektriohutus
Nõue: troll peab vastama majandusministri kinnitatud
elektriseadmete elektriohutuse ja valmistaja eeskirjadele.
Kontrollimine: TÜ – vastavalt elektriohutuse eeskirjale.
Grupp 18
LISANÕUDED PUUETEGA JUHI SÕIDUKI ERISEADMETELE
Kood 1801. Üldnõuded puuetega juhi sõiduki eriseadmetele
Nõuded:
1) isik, kelle sõiduk vajab ümberehitamist,
peab esitama ARK-le mootorsõidukijuhi tervisetõendi;
2)
sõiduki ümberehituse ulatuse määrab tervisetõendi alusel ARK;
3)
katsesõidul määratakse puuetega juhi sõiduki juhtimise oskused ja
sõiduki ohutus. Sõiduk peab olema ümber ehitatud nii, et seda saab
juhtida ka puueteta juht;
4) paigaldatud abiseadmed peavad vastama
juhi puudele, nad peavad olema töökorras.
[RTL 2002, 106, 1575 – jõust.
01.01.2003]
Grupp 19
Lisanõuded eksamisõidukile ja õppesõidukile
Kood 1901. Eksamisõiduki ja õppesõiduki lisavarustus ja tähistamine
Nõue: lisanõuded eksamisõiduki lisavarustusele ja selle
tähistamisele on toodud majandus- ja kommunikatsiooniministri
määrusega kehtestatud mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja
juhtimisõiguse andmise eeskirjas. Lisanõuded õppesõiduki
lisavarustusele ja selle tähistamisele on toodud majandus- ja
kommunikatsiooniministri määrusega kehtestatud mootorsõidukijuhi
ettevalmistamise eeskirjas.
Kontrollimine : Vaatlusega.
[RTL 2004, 45, 770 – jõust. 1.05.2004]
Grupp 20
Nõuded vanasõidukile
Kood 2001. Vanasõiduki originaalsus
Nõuded: 1) vanasõiduki vastavus originaalsusele:
a)
valmistamisajaga enne 01.01.1930. a – vähemalt 70% ulatuses;
b)
valmistamisajaga alates 01.01.1930. a kuni 31.12.1945. a – vähemalt
75% ulatuses;
c) valmistamisajaga alates 01.01.1946. a kuni
31.12.1960. a – vähemalt 85% ulatuses;
d)
valmistamisajaga alates 01.01.1961. a kuni 31.12.1970. a – vähemalt
90% ulatuses;
e) valmistamisajaga alates 01.01.1970. a ja vähemalt
35 aastat tagasi – vähemalt 95% ulatuses;
2)
originaalsuse hindamisel kontrollitakse sõiduki kere, pinnakatte,
veermiku, mootori, jõuülekande, elektriseadmete, interjööri, varustuse
ja muude osade vastavust originaalsusele;
3) originaalseks loetakse
ka originaaliga äravahetamiseni sarnased detailid, seadmed, pinnakate
ja muud osad;
4) sõiduki interjöör, istmed, lahtikäiv katus,
polsterdus ning muud riide, naha või muu sarnase materjaliga kaetud
detailid (sh plastdetailid) peavad olema terved ja puhtad;
5)
sõiduki nähtaval välispinnal ei või olla korrosiooni ega pinnakatte
kahjustusi.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 2002. Vanasõiduki tehnoseisund ja varustus
Nõuded:
1) sõiduki mootoris, kütuse- ja jahutussüsteemis, jõuülekandes ning
veermikus ei tohi olla nähtavaid lekkeid;
2) heitgaaside
pihkumine kogu süsteemi ulatuses ei ole lubatud;
3) sõiduki
piduriseadmed peavad olema töökorras ja võimaldama sõidukit peatada;
4)
valgustus- ja signalisatsiooniseadmed peavad olema töökorras ja
toimima;
5) juhtimisseadmetes ja veermikus ei tohi olla vigastusi
ja jääkdeformatsioone, esinevad lõtkud ei tohi olulisel määral
mõjutada sõiduki kasutamist;
6) sõiduki muud seadmed
peavad olema töökorras ja toimima;
7) sõiduki kere
detailides ja raamis ei tohi olla pragusid ja murdeid;
8) sõiduki
interjöör, istmed, lahtikäiv katus, polsterdus ning muud riide, naha
või muu sarnase materjaliga kaetud detailid (sh plastdetailid) peavad
olema terved ;
9) rehvil ei tohi esineda sisemisi ega välimisi
koordi läbivaid vigastusi või turvise eraldumist koordist ja
turvisemustri jääksügavus peab olema vähemalt 3,0 mm;
10)
sõiduki nähtaval välispinnal ei või olla korrosiooni ega pinnakatte
kahjustusi;
11) sõidukil peab olema koodi 114 kohane ohukolmnurk ja
koodi 110 kohane tulekustuti.
Kontrollimine: vaatluse, proovisõidu, lõtkutestri ja
nihkkaliibriga.
[RTL 2006, 75, 1392 – jõust.
29.10.2006]
|
Teede- ja sideministri 18. mai 2001. a määruse nr 50
Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele
esitatavad nõuded» lisa 1
lisandus A
|
1. E-reeglite nimekiri
E-reegel / paranduste seeria number
|
Algversioon ja viimase paranduse kuupäev
|
Reegli nimetus
|
R 1/01
|
08.08.60 30.12.97
|
R2 kategooria hõõglambiga asümmeetrilise valgusjaotusega lähi-
ja/või kaugtule latern
|
R 2/03
|
08.08.60 09.03.86
|
Asümmeetrilise valgusjaotusega lähi- ja/või kaugtule laternas
kasutatav hõõglamp
|
R 3/02
|
01.11.63 08.11.00
|
Mootorsõiduki ja selle haagise helkurid
|
R 4/00
|
15.04.64 13.01.00
|
Auto (v.a mootorratas) ja selle haagise registreerimismärgi
valgusti
|
R 5/02
|
30.09.67 27.04.98
|
Euroopa asümmeetrilise valgusjaotusega auto lamplatern («SealedBeam»
– SB)
|
R 6/01
|
15.10.67 26.12.00
|
Mootorsõiduki ja selle haagise suunatuled
|
R 7/02
|
15.10.67 27.12.00
|
Mootorsõiduki (v.a mootorratas) ja selle haagise ääre- ja
pidurituled
|
R 8/04
|
15.11.67 04.02.99
|
Halogeenlambiga (H1, H2, H3, HB
3, HB4, H7, H8 ja/või H
9) asümmeetrilise valgusjaotusega lähi- ja/või kaugtule
latern
|
R 9/06
|
01.03.69 23.06.99
|
Kolmerattalise sõiduki müra
|
R 10/02
|
01.04.69 10.11.99
|
Sõiduki tekitatud raadiohäired
|
R 11/02
|
01.06.69 20.04.86
|
Sõiduki uste kinnitus ja lukud
|
R 12/03
|
01.06.69 23.03.00
|
Juhi kaitsmine sõidukis rooliseadme löögi eest
|
E 13/09
|
01.06.70 27.12.00
|
M, N ja O kategooria sõiduki pidurdamine
|
E 13H/00
|
11.05.98 05.07.00
|
M1 kategooria sõiduki pidurdamine
|
R 14/05
|
01.04.70 26.12.00
|
Turvavöö
|
R 15/04
|
01.08.70 21.10.88
|
Otto- ja diiselmootori gaasilised saasteained. Ottomootori
võimsuse mõõtmine. Sõiduki kütusekulu mõõtmine
|
R 16/04
|
01.12.70 27.12.00
|
Sõiduki juhi ja täiskasvanud sõitja turvavööd ja turvaseadmed
|
R 17/07
|
01.12.70 08.03.00
|
M1 kategooria sõiduki istme kinnitus ja peatoed
|
R 18/02
|
01.03.71 03.09.97
|
Sõiduki ärandamisvastane seade
|
R 19/02
|
01.03.71 23.03.00
|
Udulatern
|
R 20/02
|
01.05.71 25.12.97
|
Mootorsõiduki halogeenlambiga (H4),
asümmeetrilise valgusjaotusega lähi- ja/või kaugtule latern
|
R 21/01
|
01.12.71 08.03.00
|
Sõiduki sisustus
|
R 22/05
|
01.06.72 08.11.00
|
Mootorratta ja mopeedi juhi ja sõitja motokiiver ning näokate
|
R 23/00
|
01.12.71 28.12.00
|
Mootorsõiduki ja selle haagise tagurduslatern
|
R 24/03
|
01.12.71 27.03.01
|
Ametlikult kinnitatud ühtsed tingimused: 1. diiselmootori
nähtavad saasteained
2. diiselmootori autole asetamine
3.
diiselmootoriga auto nähtavad saasteained
4.
diiselmootori võimsuse mõõtmine
|
R 25/04
|
01.03.72 15.01.97
|
Sõiduki (v.a M1 kategooria) näoga
sõidusuunas istmega kokkuehitatud või sellele kinnitatavad
peatoed
|
R 26/02
|
01.07.72 06.07.00
|
Sõidukist väljaulatuvad osad
|
R 27/03
|
15.09.72 18.01.98
|
Ohukolmnurk
|
R 28/00
|
15.01.73 28.12.00
|
Mootorsõiduki helisignaal
|
R 29/02
|
15.06.74 27.02.99
|
Veoauto kabiinis asuvate isikute kaitse
|
R 30/02
|
01.04.71 28.12.00
|
Mootorsõiduki ja selle haagise rehvid
|
R 31/02
|
01.05.71 27.04.98
|
Mootorsõiduki asümmeetrilise valgusjaotusega halogeenlamplatern
(HSB)
|
R 32/00
|
01.07.75 11.09.92
|
Sõiduki kere tugevus tagant otsasõidul
|
R 33/00
|
01.07.75 17.11.99
|
Sõiduki kere tugevus eest otsasõidul
|
R 34/01
|
01.07.75 18.01.79
|
Sõiduauto tuleohutus
|
R 35/00
|
10.11.75 11.09.92
|
Pedaalide asukohad sõidukis
|
R 36/03
|
01.03.76 28.12.00
|
Suur ühissõiduk
|
R 37/03
|
01.02.78 28.12.00
|
Ühtsetele tingimustele vastavates mootorsõiduki laternates
kasutatavad hõõglambid
|
R 38/00
|
01.08.78 28.12.00
|
Mootorsõiduki ja selle haagise tagaudulaternad
|
R 39/00
|
20.11.78 25.12.97
|
Spidomeeter ja selle paigaldamine mootorsõidukile
|
R 40/01
|
01.09.79 26.06.96
|
Ottomootoriga mootorratta heitgaasid
|
R 41/03
|
01.06.80 05.02.00
|
Mootorratta müra
|
R 42/00
|
01.06.80 09.10.80
|
Sõiduki esi- ja tagakaitseraud
|
R 43/00
|
15.02.81 08.03.00
|
Sõiduki ohutu aknaklaas
|
R 44/03
|
01.02.81 08.11.00
|
Laste turvaseadmed sõidukis
|
R 45/01
|
01.07.81 08.11.00
|
Mootorsõiduki laternapuhasti
|
R 46/01
|
01.09.81 03.01.98
|
Mootorsõiduki tahavaatepeegel
|
R 47/00
|
01.11.81 01.11.81
|
Ottomootoriga mopeedi heitgaaside saasteainete sisaldus
|
R 48/02
|
01.01.82 06.07.00
|
Sõiduki valgustus- ja valgussignalisatsiooni seadmed ning nende
asetus
|
R 49/02
|
15.04.82 12.11.98
|
Diiselmootorite ja diiselmootoriga sõidukite heitgaaside
saasteainete sisaldus
|
R 50/00
|
01.06.82 29.12.00
|
Mopeedi, mootorratta ning nendega võrdsustatud sõiduki esimesed
ja tagumised ääre-, piduri- ja suunatuled ning numbrituli
|
R 51/02
|
15.07.82 17.11.99
|
Vähemalt neljarattalise mootorsõiduki müra
|
R 52/01
|
01.11.82 29.12.00
|
Väike ühissõiduk
|
R 53/01
|
01.02.83 08.11.00
|
Mootorratta valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmete asetus
|
R 54/00
|
01.03.83 29.12.00
|
Tarbesõiduk (commercialvehicle) ja selle haagise
rehvid
|
R 55/00
|
01.03.83 12.12.00
|
Autorongi haakeseade
|
R 56/00
|
15.06.83 10.03.95
|
Mopeedi ja sellega võrdsustatud sõiduki esilatern
|
R 57/01
|
15.06.83 27.04.98
|
Mootorratta ja sellega võrdsustatud sõiduki esilatern
|
R 58/01
|
01.07.83 25.03.89
|
Tüübikinnituse ühtsed nõuded:
I tagant
allasõidutõkkele;
II allasõidutõkke paigaldamisele;
III
sõiduki tagaosa kaitsele
|
R 59/00
|
01.10.83 25.12.94
|
Vahetatavad summutisüsteemid ja nende vahetatavad osad
|
R 60/00
|
01.07.84 16.06.95
|
Kaherattalise mootorratta ja mopeedi juhtimisseadmed, juhtimis-
ja kontrollseadmete ning indikaatorite märgistamine
|
R 61/00
|
15.07.84 15.07.84
|
Tarbesõiduki kabiini tagaseinast eespool asuvatest pindadest
väljaulatuvad osad
|
R 62/00
|
01.09.84 08.03.00
|
Mootorratta juhtrauaga mootorsõiduki kasutustõkis
|
R 63/01
|
15.08.85 23.06.99
|
Mopeedi müra
|
R 64/00
|
01.10.85 17.09.89
|
Sõiduki ajutiseks kasutamiseks mõeldud varuratas
|
R 65/00
|
15.06.86 23.01.97
|
Eritalituse mootorsõiduki hoiatustuli
|
R 66/00
|
01.12.86 03.09.97
|
Suure ühissõiduki kere ülemise osa tugevus
|
R 67/01
|
01.06.87 08.11.00
|
Veeldatud naftagaasil töötava auto eriseadmed
|
R 68/00
|
01.05.87 30.11.96
|
Auto suurima kiiruse mõõtmine
|
R 69/01
|
15.05.87 07.02.99
|
Aeglase sõiduki ja selle haagise märk
|
R 70/01
|
15.05.87 07.02.99
|
Suure ja raskesõiduki märk
|
R 71/00
|
01.08.87 01.08.87
|
Agrotraktori juhi vaateväli
|
R 72/00
|
15.02.88 28.07.98
|
HS1 halogeenlambiga mootorratta asümmeetrilise
valgusjaotusega lähi- ja kaugtule esilatern
|
R 73/00
|
01.01.88 01.01.88
|
Veoauto, selle haagise ja poolhaagise külgmised allasõidutõkked
|
R 74/01
|
15.06.88 18.11.99
|
Mopeedi valgustusseadmed ja valgussignalisatsioon
|
R 75/00
|
01.04.88 07.02.99
|
Mootorratta õhkrehv
|
R 76/00
|
01.07.88 16.06.92
|
Mopeedi kaug- ja lähitulega esilatern
|
R 77/00
|
30.09.88 29.12.00
|
Mootorsõiduki seisutuli
|
R 78/02
|
15.10.88 22.02.97
|
L kategooria sõiduki pidurdamine
|
R 79/01
|
01.12.88 07.02.99
|
Sõiduki rooliseade
|
R 80/01
|
23.02.89 29.12.00
|
Suure ühissõiduki istmete tugevus ja kinnitus
|
R 81/00
|
01.03.89 03.01.98
|
Külghaagisega või ilma selleta mootorsõiduki juhtraua külge
kinnitatud tahavaatepeegel
|
R 82/00
|
17.03.83
|
Mopeedi halogeenhõõglambiga esilatern
|
R 83/04
|
05.11.89 08.11.00
|
Sõiduki saasteainete sõltuvus kasutatavast mootorikütusest
|
R 84/00
|
15.07.90
|
Sisepõlemismootoriga sõiduki kütusekulu mõõtmine
|
R 85/00
|
15.09.90 14.05.98
|
Sisepõlemismootoriga M ja N kategooria sõiduki mootori
efektiivvõimsuse mõõtmine
|
R 86/00
|
01.08.90 15.02.96
|
Agro- ja metsatraktorite valgustus- ja valgussignalisatsiooni
seadmed
|
R 87/00
|
01.11.90 29.12.00
|
Mootorsõiduki päevasõidutule latern
|
R 88/00
|
10.04.91 27.08.93
|
Kaherattalise sõiduki reflekteeriv rehv
|
R 89/00
|
01.10.92
|
Sõiduki tüübikinnitamise ühtsed tingimused:
I
sõiduki suurima kiiruse piiramine
II ametlikult
kinnitatud ühtsetele tingimustele vastava kiiruspiiriku
asetamine sõidukile
III kiiruspiirik
|
R 90/01
|
01.11.92 08.03.00
|
Mootorsõiduki ja selle haagise piduriklotsikate
|
R 91/00
|
15.10.93 29.12.00
|
Mootorsõiduki ja selle haagise külgmised ääretuled
|
R 92/00
|
01.11.93 07.02.99
|
Mootorratta heitgaaside summutisüsteemid
|
R 93/00
|
27.02.94
|
Sõiduki tüübikinnitamise ühtsed tingimused:
I
eesmine allasõidutõke
II eesmise allasõidutõkke
paigutamine autole
III eesmise allasõidutõkkega sõiduk
|
R 94/01
|
01.01.95 12.08.98
|
Juhi ja sõitjate kaitse eest otsasõidul
|
R 95/01
|
26.05.95 08.11.00
|
Juhi ja sõitjate kaitse küljelt otsasõidul
|
R 96/00
|
15.12.95 05.02.00
|
Agrotraktori heitgaaside saasteainete sisaldus
|
R 97/01
|
01.01.96 13.01.00
|
Häiresüsteemid
|
R 98/00
|
15.04.96 03.01.98
|
Gaaslahenduslambiga põhilatern
|
R 99/00
|
15.04.96 07.05.98
|
Gaaslahenduslambid
|
R 100/00
|
23.08.96 28.06.96
|
Akudel töötavad M ja N kategooria elektrisõidukid
|
R 101/00
|
13.12.96 05.02.00
|
M1 ja N1 kategooria sõidukite CO
2 emissioon ja kütuse tarbimine
|
R 102/00
|
13.12.96
|
Automaatse reguleerimisega haakeseade
|
R 103/00
|
23.02.97 06.07.00
|
M1 ja N1 kategooria sõidukite vahetatavad
katalüütilised konverterid
|
R 104/00
|
15.01.98 13.01.00
|
Mootorsõiduki triip- ja kontuurhelkurmärgised
|
R 105/01
|
07.05.98 13.01.00
|
Ohtlike veoste veo sõidukid
|
R 106/00
|
07.05.98 13.01.00
|
Agrotraktorite ja nende haagiste õhkrehvid
|
R 107/00
|
18.06.98 12.11.98
|
Suured kahekorruselised bussid
|
R 108/00
|
23.06.98 10.03.99
|
Sõiduautode ja nende haagiste taastatud õhkrehvid
|
R 109/00
|
23.06.98 10.03.99
|
Tarbesõidukite ja nende haagiste taastatud õhkrehvid
|
R 110/00
|
28.12.00
|
Loodusliku surugaasi toiteseadmed
|
R 111/00
|
28.12.00
|
N ja O kategooria paaksõidukite stabiilsus
|
R 112/00
|
21.09.2001
|
Asümmeetrilise valgusjaotusega lähi- ja kaugtulelaternad
|
R 113/00
|
21.09.2001
|
Sümmeetrilise valgusjaotusega lähi- ja kaugtulelaternad
|
R114/00
|
1.02.2003
|
Turvapadja süsteemi vahetatav turvapadja moodul
|
R 115/00
|
30.10.2003
|
Lisaseadmed gaasikütuse kasutamiseks
|
R 116/00
|
06.04.2005
|
Kasutustõkis
|
R 117/00
|
06.04.2005
|
Rehvide müra
|
R 118/00
|
06.04.2005
|
Sõiduki interjööris kasutatava materjali tuleohutus
|
R 119/00
|
06.04.2005
|
Pöördelatern
|
R 120/00
|
06.04.2005
|
Põllumajandus- ja metsatraktorite mootorite võimsuse,
pöördemomendi ja kütusekulu mõõtmine
|
R 121/00
|
18.01.2006
|
M ja N kategooria sõidukite juhtseadiste, märgulampide ja
näidikute paigutus ja identifitseerimine
|
R 122/00
|
18.01.2006
|
M, N ja O kategooria sõidukite küttesüsteemid
|
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
2. Direktiivide nimekiri
Direktiivi tähis
|
Jõustumise aeg
|
Nimetus
|
70/156/EMÜ
|
06.02.1970
|
Liikmesriikide ühtsed nõuded mootorsõiduki ja selle haagise
tüübikinnitusele
|
70/157/EMÜ
|
06.02.1970
|
Müratase
|
70/220/EMÜ
|
20.03.1970
|
Heitgaasid
|
70/221/EMÜ
|
20.03.1970
|
Kütusepaagid ja tagant allasõidutõkked
|
70/222/EMÜ
|
20.03.1970
|
Tagumise registreerimisnumbri koht
|
70/311/EMÜ
|
12.04.1970
|
Sõiduki rooliseade
|
70/387/EMÜ
|
27.07.1970
|
Sõiduki uste kinnitus ja lukud
|
70/388/EMÜ
|
27.07.1970
|
Mootorsõiduki helisignaal
|
71/127/EMÜ
|
01.03.1971
|
Mootorsõiduki tahavaatepeegel
|
71/320/EMÜ
|
26.07.1971
|
Piduriseade
|
72/245/EMÜ
|
20.06.1972
|
Raadiohäirete summuti
|
72/306/EMÜ
|
02.08.1972
|
Diisli suitsusus
|
73/350/EMÜ
|
07.11.1973
|
Müratase
|
74/60/EMÜ
|
17.12.1973
|
Sõiduki sisustus
|
74/61/EMÜ
|
17.12.1974
|
Sõiduki kasutustõkis
|
74/132/EMÜ
|
11.02.1974
|
Piduriseade
|
74/290/EMÜ
|
28.05.1974
|
Heitgaasid
|
74/297/EMÜ
|
04.06.1974
|
Ohutu rool
|
74/408/EMÜ
|
22.07.1974
|
Istme tugevus
|
74/483/EMÜ
|
17.09.1974
|
Sõidukist väljaulatuvad osad
|
75/443/EMÜ
|
26.06.1975
|
Kiirusmõõdik ja tagasikäik
|
75/524/EMÜ
|
25.07.1975
|
Piduriseade
|
76/114/EMÜ
|
18.12.1975
|
Valmistaja silt
|
76/115/EMÜ
|
18.12.1975
|
Turvavöö kinnitus
|
76/756/EMÜ
|
27.07.1976
|
Valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed
|
76/757/EMÜ
|
27.07.1976
|
Mootorsõiduki ja selle haagise helkurid
|
76/758/EMÜ
|
27.07.1976
|
Eesmised, külgmised ja tagumised ääretuled ning piduri- ja
päevasõidulaternad
|
76/759/EMÜ
|
27.07.1976
|
Suunatuled
|
76/760/EMÜ
|
27.07.1976
|
Numbrituli
|
76/761/EMÜ
|
27.07.1976
|
Põhilaternad (sh lambid)
|
76/762/EMÜ
|
27.07.1976
|
Eesmised udulaternad
|
77/102/EMÜ
|
30.11.1976
|
Heitgaasid
|
77/389/EMÜ
|
17.05.1977
|
Pukseerimisseade
|
77/538/EMÜ
|
28.06.1977
|
Tagumised udutuled
|
77/539/EMÜ
|
28.06.1977
|
Tagurdustuled
|
77/540/EMÜ
|
28.06.1977
|
Seisutuled
|
77/541/EMÜ
|
28.06.1977
|
Turvavööd
|
77/649/EMÜ
|
27.09.1977
|
Vaateväli sõiduki ees
|
78/315/EMÜ
|
21.09.1977
|
Liikmesriikide ühtsed nõuded mootorsõiduki ja selle haagise
tüübikinnitusele
|
78/316/EMÜ
|
21.09.1977
|
Armatuurlaua sümbolid
|
78/317/EMÜ
|
21.09.1977
|
Tuuleklaasi soojendusseade (defroster)
|
78/318/EMÜ
|
21.12.1977
|
Klaasipuhasti ja pesurid
|
78/507/EMÜ
|
19.05.1978
|
Valmistaja silt
|
78/547/EMÜ
|
12.12.1978
|
Liikmesriikide ühtsed nõuded mootorsõidukile ja selle haagise
tüübikinnitusele
|
78/548/EMÜ
|
12.06.1978
|
Sõitjateruumi küttesüsteem
|
78/549/EMÜ
|
12.06.1978
|
Ratta poripõlled
|
78/632/EMÜ
|
19.05.1978
|
Sõiduki sisustus
|
78/665/EMÜ
|
14.07.1978
|
Heitgaasid
|
78/932/EMÜ
|
16.10.1978
|
Peatoed
|
78/1015/EMÜ
|
23.11.1978
|
L kategooria sõiduki müra
|
79/488/EMÜ
|
18.04.1979
|
Sõidukist väljaulatuvad osad
|
79/489/EMÜ
|
18.04.1979
|
Piduriseade
|
79/490/EMÜ
|
18.04.1979
|
Kütusepaagid ja tagant allasõidutõkked
|
79/795/EMÜ
|
20.07.1979
|
Mootorsõiduki tahavaatepeegel
|
80/233/EMÜ
|
21.11.1979
|
Valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed
|
80/780/EMÜ
|
22.07.1980
|
L kategooria sõiduki tahavaatepeegel
|
80/1267/EMÜ
|
16.12.1980
|
Liikmesriikide ühtsed nõuded mootorsõidukile ja selle haagise
tüübikinnitusele
|
80/1268/EMÜ
|
16.12.1980
|
Kütusekulu
|
80/1269/EMÜ
|
16.12.1980
|
Mootori võimsus
|
80/1272/EMÜ
|
22.12.1980
|
L kategooria sõiduki tahavaatepeegel
|
81/333/EMÜ
|
13.04.1981
|
Kütusepaagid ja tagant allasõidutõkked
|
81/334/EMÜ
|
13.04.1981
|
Müratase
|
81/575/EMÜ
|
20.07.1981
|
Turvavöö kinnitus
|
81/576/EMÜ
|
20.07.1981
|
Turvavööd
|
81/577/EMÜ
|
20.07.1981
|
Istme tugevus
|
81/643/EMÜ
|
29.07.1981
|
Vaateväli sõiduki ees
|
82/244/EMÜ
|
17.03.1982
|
Valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed
|
82/318/EMÜ
|
02.04.1982
|
Turvavöö kinnitus
|
82/319/EMÜ
|
02.04.1982
|
Turvavööd
|
83/276/EMÜ
|
26.05.1983
|
Valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed
|
83/351/EMÜ
|
16.06.1983
|
Heitgaasid
|
84/372/EMÜ
|
03.07.1984
|
Müratase
|
84/424/EMÜ
|
03.09.1984
|
Müratase
|
85/205/EMÜ
|
18.02.1985
|
Mootorsõiduki tahavaatepeegel
|
85/647/EMÜ
|
23.12.1985
|
Piduriseade
|
3820/85/EMÜ
|
20.12.1985
|
Sõiduki meeskonna töö- ja puhkeaeg (AETR)
|
3821/85/EMÜ
|
20.12.1985
|
Sõidumeerik
|
86/562/EMÜ
|
06.11.1986
|
Mootorsõiduki tahavaatepeegel
|
87/56/EMÜ
|
18.12.1986
|
L kategooria sõiduki müra
|
87/358/EMÜ
|
25.06.1987
|
Liikmesriikide ühtsed nõuded mootorsõiduki ja selle haagise
tüübikinnitusele
|
87/403/EMÜ
|
25.06.1987
|
Liikmesriikide ühtsed nõuded mootorsõiduki ja selle haagise
tüübikinnitusele
|
88/76/EMÜ
|
03.12.1987
|
Heitgaasid
|
88/77/EMÜ
|
03.12.1987
|
Diisli heitmed
|
88/194/EMÜ
|
24.03.1988
|
Piduriseade
|
88/195/EMÜ
|
24.03.1988
|
Mootori võimsus
|
88/321/EMÜ
|
16.05.1988
|
Mootorsõiduki tahavaatepeegel
|
88/366/EMÜ
|
17.05.1988
|
Vaateväli sõiduki ees
|
88/436/EMÜ
|
16.06.1988
|
Heitgaasid
|
89/491/EMÜ
|
17.07.1989
|
Komisjoni direktiiv 98/67/EÜ, millega muudetakse direktiive
70/157/EMÜ, 70/220/EMÜ, 72/245/EMÜ, 72/306/EMÜ, 80/1268/EMÜ ja
80/1269/EMÜ
|
89/235/EMÜ
|
13.03.1989
|
L kategooria sõiduki müra
|
89/277/EMÜ
|
28.03.1989
|
Suunatuled
|
89/278/EMÜ
|
28.03.1989
|
Valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed
|
89/297/EMÜ
|
13.04.1989
|
Külgmised allasõidutõkked
|
89/458/EMÜ
|
18.07.1989
|
Heitgaasid
|
89/459/EMÜ
|
18.07.1989
|
Mootorsõiduki ja selle haagise rehvi mustri sügavus
|
89/516/EMÜ
|
01.08.1989
|
Eesmised, külgmised ja tagumised ääretuled ning piduri- ja
päevasõidulaternad
|
89/517/EMÜ
|
01.08.1989
|
Põhilaternad (sh lambid)
|
89/518/EMÜ
|
01.08.1989
|
Tagumised udutuled
|
90/628/EMÜ
|
30.10.1990
|
Turvavööd
|
90/629/EMÜ
|
30.10.1990
|
Turvavöö kinnitus
|
90/630/EMÜ
|
30.10.1990
|
Vaateväli sõiduki ees
|
3314/90/EMÜ
|
16.11.1990
|
Sõidumeerik
|
3572/90/EMÜ
|
04.12.1990
|
Sõidumeerik
|
91/226/EMÜ
|
27.03.1991
|
Ratta poripõlled
|
91/422/EMÜ
|
15.07.1991
|
Piduriseade
|
91/441/EMÜ
|
26.06.1991
|
Heitgaasid
|
91/542/EMÜ
|
01.10.1991
|
Diisli heitmed
|
91/662/EMÜ
|
06.12.1991
|
Ohutu rool
|
91/663/EMÜ
|
10.12.1991
|
Valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed
|
92/6/EMÜ
|
10.02.1992
|
Kiiruspiiriku paigaldamine ja kasutamine
|
92/21/EMÜ
|
31.03.1992
|
Massid ja mõõtmed (sõiduautod)
|
92/22/EMÜ
|
31.03.1992
|
Ohutu klaas
|
92/23/EMÜ
|
31.03.1992
|
Rehvid
|
92/24/EMÜ
|
31.03.1992
|
Kiiruspiirik
|
92/53/EMÜ
|
18.06.1992
|
Liikmesriikide ühtsed nõuded mootorsõiduki ja selle haagise
tüübikinnitusele
|
92/61/EMÜ
|
30.06.1992
|
2- ja 3-rattaliste mootorsõidukite tüübikinnitus
|
92/62/EMÜ
|
02.07.1992
|
Sõiduki rooliseade
|
92/97/EMÜ
|
10.11.1997
|
Müratase
|
92/114/EMÜ
|
17.12.1992
|
Kabiini pindadest väljaulatuvad osad
|
92/3688/EMÜ
|
21.12.1992
|
Sõidumeerik
|
93/14/EMÜ
|
05.04.1993
|
L kategooria sõiduki pidurdamine
|
93/29/EMÜ
|
14.06.1993
|
L kategooria sõiduki armatuurlaua sümbolid
|
93/30/EMÜ
|
14.06.1993
|
L kategooria sõiduki helisignaal
|
93/31/EMÜ
|
14.06.1993
|
2-rattalise mootorsõiduki seisutoed
|
93/32/EMÜ
|
14.06.1993
|
2-rattalise mootorsõiduki sõitja käepide
|
93/33/EMÜ
|
14.06.1993
|
L kategooria mootorsõiduki kasutustõkis
|
93/34/EMÜ
|
14.06.1993
|
L kategooria sõiduki andmesilt
|
93/59/EMÜ
|
28.06.1993
|
Heitgaasid
|
93/81/EMÜ
|
29.09.1993
|
Liikmesriikide ühtsed nõuded mootorsõiduki ja selle haagise
tüübikinnitusele
|
93/91/EMÜ
|
29.10.1993
|
Armatuurlaua sümbolid
|
93/92/EMÜ
|
29.10.1993
|
L kategooria sõiduki valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed
|
93/93/EMÜ
|
29.10.1993
|
L kategooria sõiduki massid ja mõõtmed
|
93/94/EMÜ
|
29.10.1993
|
L kategooria sõiduki registreerimismärgi kinnituskoht
|
93/116/EMÜ
|
17.12.1993
|
Kütusekulu
|
94/12/EÜ
|
23.03.1994
|
Heitgaasid
|
94/20/EÜ
|
30.05.1994
|
Haakeseade
|
94/53/EÜ
|
15.11.1994
|
Armatuurlaua sümbolid
|
94/55/EÜ
|
21.11.1994
|
Ohtlike veoste maanteevedu
|
94/68/EÜ
|
16.12.1994
|
Klaasipuhasti ja pesurid
|
94/78/EÜ
|
21.12.1994
|
Ratta poripõlled
|
94/451/EÜ
|
27.06.1994
|
Sõidumeerik
|
95/1/EÜ
|
02.02.1995
|
L kategooria sõiduki suurim kiirus, pöördemoment ja võimsus
|
95/28/EÜ
|
24.10.1995
|
Suure ühissõiduki interjööris kasutatava materjali tuleohutus
|
95/48/EÜ
|
20.09.1995
|
Massid ja mõõtmed (sõiduautod)
|
95/54/EÜ
|
31.10.1995
|
Raadiohäirete summuti
|
95/56/EÜ
|
08.11.1995
|
Sõiduki kasutustõkis
|
95/2479/EÜ
|
25.10.1995
|
Sõidumeerik
|
96/1/EÜ
|
22.01.1996
|
Diisli heitmed
|
96/20/EÜ
|
27.03.1996
|
Müratase
|
96/27/EÜ
|
20.05.1996
|
Külgkokkupõrge
|
96/36/EÜ
|
17.06.1996
|
Turvavööd
|
96/37/EÜ
|
17.06.1996
|
Istme tugevus
|
96/38/EÜ
|
17.06.1996
|
Turvavöö kinnitus
|
96/44/EÜ
|
01.07.1996
|
Heitgaasid
|
96/53/EÜ
|
25.07.1996
|
Sõiduki lubatavad maksimummõõtmed rahvuslikuks ja
rahvusvaheliseks liikluseks ning lubatavad maksimumkaalud
rahvusvaheliseks liikluseks
|
96/64/EÜ
|
02.10.1996
|
Pukseerimisseade
|
96/69/EÜ
|
08.10.1996
|
Heitgaasid
|
96/79/EÜ
|
16.12.1996
|
Eest kokkupõrge
|
96/86/EÜ
|
13.12.1996
|
Ohtlike veoste maanteevedu
|
96/96/EÜ
|
20.12.1996
|
Tehnoülevaatus
|
97/19/EÜ
|
18.04.1997
|
Kütusepaagid ja tagant allasõidutõkked
|
97/20/EÜ
|
18.04.1997
|
Diisli suitsusus
|
97/21/EÜ
|
18.04.1997
|
Mootori võimsus
|
97/27/EÜ
|
11.06.1997
|
Massid ja mõõtmed
|
97/28/EÜ
|
11.06.1997
|
Valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed
|
97/29/EÜ
|
11.06.1997
|
Mootorsõiduki ja selle haagise helkurid
|
97/30/EÜ
|
11.06.1997
|
Eesmised, külgmised ja tagumised ääretuled ning piduri- ja
päevasõidulaternad
|
97/31/EÜ
|
11.06.1997
|
Numbrituli
|
97/32/EÜ
|
11.06.1997
|
Tagurdustuled
|
1056/97/EÜ
|
11.06.1997
|
Sõidumeerik
|
97/39/EÜ
|
24.06.1997
|
Kiirusmõõdik ja tagasikäik
|
97/836/EÜ
|
27.11.1997
|
EL ühinemine ÜRO EMüK Genfi 1958. aasta kokkuleppega
|
98/12/EÜ
|
27.01.1998
|
Piduriseade
|
98/14/EÜ
|
06.02.1998
|
Liikmesriikide ühtsed nõuded mootorsõiduki ja selle haagise
tüübikinnitusele
|
98/69/EÜ
|
13.10.1998
|
Heitgaasid
|
98/77/EÜ
|
02.10.1998
|
Heitgaasid
|
98/90/EÜ
|
30.11.1998
|
Sõiduki uste kinnitus ja lukud
|
98/91/EÜ
|
14.12.1998
|
Ohtlike veoste maanteevedu
|
2135/98/EÜ
|
24.09.1998
|
Sõidumeerik
|
1999/7/EÜ
|
26.01.1999
|
Sõiduki rooliseade
|
1999/14/EÜ
|
16.03.1999
|
Tagumised udutuled
|
1999/15/EÜ
|
16.03.1999
|
Suunatuled
|
1999/16/EÜ
|
16.03.1999
|
Seisutuled
|
1999/17/EÜ
|
18.02.1999
|
Põhilaternad (sh lambid)
|
1999/18/EÜ
|
18.03.1999
|
Eesmised udulaternad
|
1999/23/EÜ
|
09.04.1999
|
L kategooria mootorsõiduki kasutustõkis
|
1999/24/EÜ
|
09.04.1999
|
2-rattalise mootorsõiduki sõitja käepide
|
1999/25/EÜ
|
09.04.1999
|
L kategooria sõiduki andmesilt
|
1999/26/EÜ
|
09.04.1999
|
L kategooria sõiduki registreerimismärgi kinnituskoht
|
1999/52/EÜ
|
26.05.1999
|
Tehnoülevaatus
|
1999/96/EÜ
|
13.12.1999
|
Diisli heitmed
|
1999/98/EÜ
|
15.12.1999
|
Eest kokkupõrge
|
1999/99/EÜ
|
15.12.1999
|
Mootori võimsus
|
1999/100/EÜ
|
15.12.1999
|
CO2 heitmed. Kütusekulu
|
1999/101/EÜ
|
15.12.1999
|
Müratase
|
1999/102/EÜ
|
15.12.1999
|
Heitgaasid
|
2000/3/EÜ
|
22.02.2000
|
Turvavööd
|
2000/4/EÜ
|
28.02.2000
|
Sõiduki sisustus
|
2000/7/EÜ
|
20.03.2000
|
2- ja 3-rattaliste mootorsõidukite tüübikinnitus
|
2000/8/EÜ
|
20.03.2000
|
Kütusepaagid ja tagant allasõidutõkked
|
2000/40/EÜ
|
26.06.2000
|
Eesmine allasõidutõke
|
2000/72/EÜ
|
22.11.2000
|
2-rattalise mootorsõiduki seisutoed
|
2000/73/EÜ
|
22.11.2000
|
L kategooria sõiduki valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed
|
2000/74/EÜ
|
22.11.2000
|
L kategooria sõiduki armatuurlaua sümbolid
|
2001/1/EÜ
|
22.01.2001
|
Heitgaasid
|
2001/9/EÜ
|
12.02.2001
|
Tehnoülevaatus
|
2001/11/EÜ
|
14.02.2001
|
Tehnoülevaatus
|
2001/27/EÜ
|
10.04.2001
|
Diisli heitmed
|
2001/31/EÜ
|
08.05.2001
|
Sõiduki uste kinnitus ja lukud
|
2001/43/EÜ
|
27.06.2001
|
Rehvid
|
2001/56/EÜ
|
27.09.2001
|
Sõitjateruumi kütteseade
|
2001/85/EÜ
|
20.11.2001
|
Reisijate veoks ettenähtud üle 8 sõitjakohaga sõidukitele
esitatavad nõuded
|
2001/92/EÜ
|
30.10.2001
|
Ohutu klaas
|
2001/100/EÜ
|
07.12.2001
|
Heitgaasid
|
2001/116/EÜ
|
20.12.2001
|
Liikmesriikide ühtsed nõuded mootorsõiduki ja selle haagise
tüübikinnitusele
|
2002/7/EÜ
|
18.02.2002
|
Sõiduki lubatavad maksimummõõtmed rahvuslikuks ja
rahvusvaheliseks liikluseks ning lubatavad maksimumkaalud
rahvusvaheliseks liikluseks
|
2002/24/EÜ
|
18.03.2002
|
2- ja 3-rattaliste mootorsõidukite tüübikinnitus
|
2002/41/EÜ
|
17.05.2002
|
L kategooria sõiduki suurim kiirus, pöördemoment ja võimsus
|
84/8/EMÜ
|
12.01.1984
|
Valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed
|
97/24/EÜ
|
18.08.1997
|
L kategooria sõiduki osad ja andmed
|
2002/51/EÜ
|
20.09.2002
|
L kategooria sõiduki heitgaasid
|
2002/78/EÜ
|
24.10.2002
|
Piduriseade
|
2002/80/EÜ
|
1.11.2002
|
Heitgaasid
|
2002/85/EÜ
|
4.12.2002
|
Kiiruspiiriku paigaldamine ja kasutamine
|
2003/19/EÜ
|
15.04.2003
|
Massid ja mõõtmed
|
2003/27/EÜ
|
28.04.2003
|
Tehnoülevaatus
|
2003/76/EÜ
|
4.09.2003
|
Heitgaasid
|
2003/77/EÜ
|
10.09.2003
|
L kategooria sõiduki osad ja andmed
|
2003/102/EÜ
|
7.12.2003
|
Jalakäijate kaitse kokkupõrkel sõidukiga
|
2004/11/EÜ
|
17.02.2004
|
Kiiruspiirik
|
2004/78/EÜ
|
12.05.2004
|
Sõitjateruumi küttesüsteem
|
2003/97/EÜ
|
29.01.2004
|
Tahavaateseadmed
|
2004/3/EÜ
|
19.02.2004
|
CO2 heitmed. Kütusekulu
|
2004/86/EÜ
|
27.07.2004
|
L kategooria sõiduki massid ja mõõtmed
|
2004/104/EÜ
|
03.12.2004
|
Raadiohäirete summutamine
|
2005/11/EÜ
|
27.02.2005
|
Rehvid
|
2005/21/EÜ
|
11.03.2005
|
Diisli suitsusus
|
2005/27/EÜ
|
19.04.2005
|
Tahavaateseadmed
|
2005/30/EÜ
|
17.05.2005
|
L kategooria sõiduki varukatalüüsmuundurid
|
2005/39/EÜ
|
20.10.2005
|
Istme tugevus
|
2005/40/EÜ
|
20.10.2005
|
Turvavööd
|
2005/41/EÜ
|
20.10.2005
|
Turvavöö kinnituskohad
|
2005/49/EÜ
|
15.08.2005
|
Raadiohäired
|
2005/55/EÜ
|
09.11.2005
|
Diiselmootorite ja gaasimootorite heitmed
|
2005/64/EÜ
|
15.12.2005
|
Mootorsõiduki osade korduvkasutus, materjalide ringlussevõetavus
ja taaskasutatavus
|
2005/66/EÜ
|
15.12.2005
|
Esikaitsesüsteemid
|
2005/78/EÜ
|
19.12.2005
|
Diiselmootorite ja gaasimootorite heitmed
|
2005/83/EÜ
|
14.12.2005
|
Raadiohäired
|
2006/20/EÜ
|
10.03.2006
|
Kütusepaagid ja tagant allasõidutõkked
|
2006/27/EÜ
|
28.03.2006
|
L kategooria sõiduki osad ja andmed
|
2006/28/EÜ
|
27.03.2006
|
Raadiohäired
|
2006/40/EÜ
|
04.07.2006
|
Kliimaseadmetest pärit heitmed
|
2006/51/EÜ
|
10.06.2006
|
Diiselmootorite ja gaasimootorite heitmed
|
2006/72/EÜ
|
08.09.2006
|
L kategooria sõiduki osad ja andmed
|
2006/96/EÜ
|
01.01.2007
|
Bulgaaria ja rumeenia ühinemine
|
2006/119/EÜ
|
17.12.2006
|
Sõitjateruumi kütteseade
|
2006/120/EÜ
|
28.11.2006
|
L kategooria sõiduki varukatalüsaator
|
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
|
Teede- ja sideministri 18. mai 2001. a määruse nr 50
«Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele
esitatavad nõuded» lisa 1
lisandus B
|
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
SÕIDUKITE JAOTUS KATEGOORIATESSE JA KLASSIDESSE
A. Sõidukid jaotatakse kategooriatesse järgmiselt:
1. M kategooria sõidukid on vähemalt
neljarattalised reisijateveoks konstrueeritud ja valmistatud
mootorsõidukid:
a) M1 kategooria
(sõiduauto) on sõiduk, millel lisaks juhiistmele ei ole
rohkem kui kaheksa istekohta;
b) M2
kategooria (buss) on sõiduk, millel lisaks juhiistmele on
rohkem kui kaheksa istekohta ja mille täismass ei ületa 5 t;
c)
M3 kategooria (buss) on sõiduk,
millel lisaks juhiistmele on rohkem kui kaheksa istekohta ja mille
täismass on üle 5 t.
2. N kategooria sõidukid on vähemalt
neljarattalised kaubaveoks konstrueeritud ja valmistatud
mootorsõidukid:
a) N1 kategooria
on sõiduk, mille täismass ei ületa 3,5 t;
b) N2
kategooria on sõiduk, mille täismass on üle 3,5 t, kuid ei ületa
12 t;
c) N3 kategooria on sõiduk,
mille täismass on üle 12 t.
Poolhaagise või kesktelghaagise veoks konstrueeritud veduki korral on
selle kategooria määramisel arvestatavaks massiks veduki tühimass,
millele on liidetud pool- või kesktelghaagise poolt vedukile
ülekantavale suurimale staatilisele vertikaalsele koormusele vastav
mass ning vajadusel ka veduki enda koorma suurim mass.
3. M ja N kategooria sõidukid loetakse maastikuautodeks, mida
tähistatakse G tähe lisamisega kategooria tähisesse, kui nad täidavad
järgmisi nõudeid:
a) N1 kategooria sõiduk,
mille täismass ei ületa 2,0 t ja M1 kategooria
sõiduk, kui neil vähemalt üks esi- ja üks tagatelg on veoteljed, sh
sõidukid, mille ühte telge on võimalik välja lülitada ja vähemalt ühe
veotelje diferentsiaal on lukustatav või sellel on sarnast toimet omav
mehhanism ning kui ilma haagiseta sõidukid on võimelised ületama 30%
tõusu. Lisaks sellele peavad sõidukid rahuldama järgnevast kuuest
nõudest vähemalt viit nõuet:
– pealesõidunurk on
vähemalt 25º;
– eemaldumisnurk on vähemalt 20º;
–
teekumeruse ületusnurk on vähemalt 20º;
– vähim
esitelje kliirens on 180 mm;
– vähim tagatelje kliirens on 180 mm;
–
vähim kliirens sildadevahelises alas on 200 mm;
b) N1
kategooria sõiduk, mille täismass on üle 2,0 t ja N2,
M2 või M3 kategooria sõidukid, mille
täismass ei ületa 12,0 t, millel kõik teljed on veoteljed, sh
sõidukid, mille ühte telge on võimalik välja lülitada, või kui
sõidukid täidavad järgnevat kolme nõuet:
–
vähemalt üks esi- ja üks tagatelg on veoteljed, sh sõidukid, mille
ühte telge on võimalik välja lülitada;
–
vähemalt ühe veotelje diferentsiaal on lukustatav või sellel on
sarnast toimet omav mehhanism;
– ilma haagiseta sõidukid on
võimelised ületama 25% tõusu;
c) M3
kategooria sõiduk, mille täismass on üle 12,0 t või N3
kategooria sõiduk, millel kõik teljed on veoteljed, sh sõidukid, mille
ühte telge on võimalik välja lülitada, või kui sõidukid täidavad kõiki
järgnevaid nõudeid:
– vähemalt pooled ratastest on
veorattad;
– vähemalt ühe veotelje diferentsiaal on lukustatav või
sellel on sarnast toimet omav mehhanism;
– ilma haagiseta sõiduk on
võimeline ületama 25% tõusu ning rahuldama järgnevast kuuest nõudest
vähemalt nelja nõuet:
– pealesõidunurk on vähemalt 25º;
–
eemaldumisnurk on vähemalt 25º;
– teekumeruse ületusnurk
on vähemalt 25º;
– vähim esitelje kliirens on 250 mm;
–
vähim kliirens telgedevahelises alas on 300 mm;
– vähim
tagatelje kliirens on 250 mm.
4. L kategooria sõidukid on kahe või kolmerattalised
mootorsõidukid, sh alltoodud nõuetele vastavad neljarattalised
mootorsõidukid:
a) L1e kategooria (mopeed)
on kaherattaline sõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa 45 km/h ja
mille sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 cm3
või mille elektrimootori suurim püsi-nimivõimsus ei ületa 4 kW;
b)
L2e kategooria (mopeed) on kolmerattaline sõiduk,
mille valmistajakiirus ei ületa 45 km/h ja mille sädesüütega
sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 cm3
või mille elektrimootori suurim püsi-nimivõimsus ei ületa 4 kW;
c)
L3e kategooria (mootorratas) on ilma
külghaagiseta kaherattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus
ületab 45 km/h ja/või mille sisepõlemismootori töömaht ületab 50 cm3;
d)
L4e kategooria (mootorratas) on külghaagisega
kaherattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 45 km/h
ja/või mille sisepõlemismootori töömaht ületab 50 cm3;
e)
L5e kategooria (kolmratas) on sümmeetrilise
rataste asetusega kolmerattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus
ületab 45 km/h ja/või mille sisepõlemismootori töömaht ületab 50 cm3;
f)
L6e kategooria (kerge neliratas) on
neljarattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa 45 km/h,
mille tühimass, elektrisõidukitel akude massi arvestamata, ei ületa
350 kg ja mille sädesüütega sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 cm3
või muu sisepõlemismootori suurim kasulik võimsus ei ületa 4 kW või
mille elektrimootori suurim püsi-nimivõimsus ei ületa 4 kW. Temale
rakenduvad L2e kategooria sõiduki tehnilised nõuded, kui
üksikdirektiivides ei ole ette nähtud teisiti;
g) L7e
kategooria (neliratas) on neljarattaline mootorsõiduk, mis ei ole
L6e kategooria mootorsõiduk, mille tühimass, elektrisõidukitel akude
massi arvestamata, ei ületa 400 kg (kaubaveoks ettenähtud sõidukil 550
kg) ja mootori suurim kasulik võimsus ei ületa 15 kW. Selline sõiduk
loetakse kolmrattaks ja temale rakenduvad L5e kategooria sõiduki
tehnilised nõuded, kui üksikdirektiivides ei ole ette nähtud teisiti.
Varem kasutusel olnud L kategooria sõidukite tähistused võrdsustatakse
järgmiselt: L1 = L1e; L2 = L2e; L3
= L3e; L4 = L4e ja L5 = L5e ja L7e. Sõiduki
kategooria määramisel loetakse paarisrattad üheks rattaks. L
kategooria sõidukiks ei loeta:
a) sõidukit, mille
valmistajakiirus ei ületa 6 km/h;
b) jalakäija poolt juhitavat
sõidukit;
c) sõidukit, mis on mõeldud kasutamiseks füüsilise
puudega isikutele;
d) sõidukit, mis on mõeldud kasutamiseks teedel
või maastikul peetavatel spordivõistlustel;
e) traktorit
või masinat, mida kasutatakse põllumajanduses või muudel sarnastel
eesmärkidel;
f) sõidukit, mis on konstrueeritud põhiliselt
lõbusõiduks maastikul ja mille rattad paiknevad sümmeetriliselt nii,
et üks on ees ja kaks taga;
g) pedaalidega sõidukit, millel on
elektrikäitusega abimootor, mille suurim püsi-nimivõimsus ei ületa
0,25 kW.
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
5. O kategooria sõidukid on haagised:
a) O1
kategooria on haagis, mille täismass ei ületa 0,75 t;
b)
O2 kategooria on haagis, mille
täismass on üle 0,75 t, kuid ei ületa 3,5 t;
c) O3
kategooria on haagis, mille täismass on üle 3,5 t, kuid ei ületa10
t;
d) O4 kategooria on haagis,
mille täismass on üle 10 t.
Poolhaagise või kesktelghaagise kategooria määramisel peab
arvestatavaks massiks lugema massi, mis vastab sadulhaagise või
kesktelghaagise telje või telgede kaudu maapinnale ülekantavale
staatilisele vertikaalkoormusele, kui haagis on ühendatud vedukiga ja
maksimaalselt koormatud.
B. M2 ja M3 kategooria sõidukid jaotatakse
klassidesse järgmiselt:
1. Sõidukid, mis lisaks juhile on ette nähtud mitte rohkem kui
22 sõitjale:
a) A klass on seisvate
sõitjate veoks ettenähtud sõiduk. Sõidukis on istmed ja seisvatele
sõitjatele peavad olema tagatud nõutavad tingimused;
b) B
klass on sõiduk, mis ei ole ette nähtud seisvate sõitjate veoks.
Sõidukis ei ole tingimusi seisvatele sõitjatele;
2. Sõidukid, mis lisaks juhile on ette nähtud rohkem kui 22
sõitjale:
a) I klass on seisvatele
sõitjatele ettenähtud aladega sõiduk, mis võimaldavad sõitjate
sagedast liikumist;
b) II klass on peamiselt
istuvate sõitjate veoks ettenähtud sõiduk, mille vahekäigus või alas,
mille suurus ei ületa kahele topeltistmele ettenähtud ruumi, on
lubatud vedada seisvaid sõitjaid;
c) III klass
on ainult istuvate sõitjate veoks ettenähtud sõiduk.
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
|
Teede- ja sideministri 18. mai 2001. a määruse nr 50
«Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele
esitatavad nõuded» lisa 1
lisandus C
|
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
SÕIDUKITE JAOTUS TÜÜBIKS, VARIANDIKS JA VERSIOONIKS
A. M1 kategooria sõidukid
1. Ühte tüüpi kuuluvad sõidukid ei tohi erineda vähemalt
järgmistes olulistes aspektides:
a) valmistaja;
b)
valmistaja tüübitähistus;
c) olulised
konstruktsiooni ja ehituse aspektid:
– rung ja kere põhi (selged ja
põhilised aspektid);
– jõuallikas (sisepõlemismootor,
elektrimootor, hübriidmootor).
2. Sõidukitüübi ühte varianti kuuluvad sõidukid ei tohi erineda
vähemalt järgmistes olulistes aspektides:
a) kere kuju
(näiteks sedaan, luukpära, kupee, kabriolett, universaal,
mitmeotstarbeline);
b) jõuallikas:
– tööpõhimõte
(sädesüüde, kompressioonsüüde, neljataktiline, kahetaktiline);
–
silindrite arv ja asetus;
– võimsuse erinevus rohkem kui 30%
(suurim ületab rohkem kui 1,3 kordselt väikseimat);
–
töömahu erinevus rohkem kui 20% (suurim ületab rohkem kui 1,2 kordselt
väikseimat);
c) veoteljed (arv, asukoht, ühendusviis);
d)
juhtteljed (arv ja asukoht).
3. Sõidukitüübi variandi ühte versiooni kuuluvad sõidukid ei
tohi erineda direktiivi 2001/116/EÜ lisa VIII näitajate osas (müra,
heitgaaside kahjulike ainete sisaldus, suitsusus (kompressioonsüütega
mootoril), CO2 heitmed, kütuse kulu). Lisaks sellele ei
tohi neil erineda:
a) täismass;
b) mootori töömaht;
c)
suurim võimsus;
d) käigukasti tüüp ja käikude arv;
e)
suurim istekohtade arv.
B. M2 ja M3 kategooria sõidukid
1. Ühte tüüpi kuuluvad sõidukid ei tohi erineda vähemalt
järgmistes olulistes aspektides:
a) valmistaja;
b)
valmistaja tüübitähistus;
c) kategooria;
d)
olulised konstruktsiooni ja ehituse aspektid:
– rung/kandevkere,
ühe-/kahekorruseline, jäik raam/liigendraam (selged ja põhilised
aspektid);
– telgede arv;
– jõuallikas (sisepõlemismootor,
elektrimootor, hübriidmootor).
2. Sõidukitüübi ühte varianti kuuluvad sõidukid ei tohi erineda
vähemalt järgmistes olulistes aspektides:
a) klass (A; B,
I, II, III);
b) valmidusaste (näiteks komplektne/mittekomplektne);
c)
jõuallikas:
– tööpõhimõte (sädesüüde, kompressioonsüüde,
neljataktiline, kahetaktiline);
– silindrite arv ja asetus;
–
võimsuse erinevus rohkem kui 50% (suurim ületab rohkem kui 1,5
kordselt väikseimat);
– töömahu erinevus rohkem kui 50%
(suurim ületab rohkem kui 1,5 kordselt väikseimat);
–
asukoht (ees, keskel, taga);
d) täismassi erinevus rohkem kui 20%
(suurim ületab rohkem kui 1,2 kordselt väikseimat);
e)
veoteljed (arv, asukoht, ühendusviis);
f) juhtteljed (arv ja
asukoht).
3. Sõidukitüübi variandi ühte versiooni kuuluvad sõidukid ei
tohi erineda direktiivi 2001/116/EÜ lisa VIII näitajate osas (müra,
heitgaaside kahjulike ainete sisaldus, suitsusus (kompressioonsüütega
mootoril), CO2 heitmed, kütuse kulu).
C. N1, N2 ja N3 kategooria sõidukid
1. Ühte tüüpi kuuluvad sõidukid ei tohi erineda vähemalt
järgmistes olulistes aspektides:
a) valmistaja;
b)
valmistaja tüübitähistus;
c) kategooria;
d)
olulised konstruktsiooni ja ehituse aspektid:
– rung/kere põhi
(selged ja põhilised aspektid);
– telgede arv;
–
jõuallikas (sisepõlemismootor, elektrimootor, hübriidmootor).
2. Sõidukitüübi ühte varianti kuuluvad sõidukid ei tohi erineda
vähemalt järgmistes olulistes aspektides:
a) kere ehitus
(näiteks madelauto/kallurauto/paakauto/poolhaagise veduk);
b)
valmidusaste (näiteks komplektne/mittekomplektne);
c)
jõuallikas:
– tööpõhimõte (sädesüüde, kompressioonsüüde,
neljataktiline, kahetaktiline);
– silindrite arv ja asetus;
–
võimsuse erinevus rohkem kui 50% (suurim ületab rohkem kui 1,5
kordselt väikseimat);
– töömahu erinevus rohkem kui 50%
(suurim ületab rohkem kui 1,5 kordselt väikseimat);
–
asukoht (ees, keskel, taga);
d) täismassi erinevus rohkem kui 20%
(suurim ületab rohkem kui 1,2 kordselt väikseimat);
e)
veoteljed (arv, asukoht, ühendusviis);
f) juhtteljed (arv ja
asukoht).
3. Sõidukitüübi variandi ühte versiooni kuuluvad sõidukid ei
tohi erineda direktiivi 2001/116/EÜ lisa VIII näitajate osas (müra,
heitgaaside kahjulike ainete sisaldus, suitsusus (kompressioonsüütega
mootoril), CO2 heitmed, kütuse kulu).
D. L kategooria sõidukid
1. Ühte tüüpi kuuluvad sõidukid ei tohi erineda vähemalt
järgmistes olulistes aspektides:
a) valmistaja;
b)
valmistaja tüübitähistus;
c) kategooria;
d)
rung/raam/abiraam/kere põhi või karkass, mille külge on kinnitatud
peamised osad;
e) jõuallikas (sisepõlemismootor, elektrimootor,
hübriidmootor, jne).
2. Sõidukitüübi ühte varianti kuuluvad sõidukid ei tohi erineda
vähemalt järgmistes olulistes aspektides:
a) kereehitus
(põhilised näitajad);
b) jõuallikas:
–
tööpõhimõte (sädesüüde, kompressioonsüüde, neljataktiline,
kahetaktiline);
– silindrite arv ja asetus;
– võimsuse
erinevus rohkem kui 30% (suurim ületab rohkem kui 1,3 kordselt
väikseimat);
– töömahu erinevus rohkem kui 30% (suurim ületab
rohkem kui 1,3 kordselt väikseimat);
– töötamise viis
(elektrimootorite korral);
c) tühimassi erinevus rohkem kui 20%
(suurim ületab rohkem kui 1,2 kordselt väikseimat);
d)
täismassi erinevus rohkem kui 20% (suurim ületab rohkem kui 1,2
kordselt väikseimat);
e) käigukasti tüüp (manuaal, automaat
jne).
3. Sõidukitüübi variandi ühte versiooni kuuluvad sõidukid ei
tohi erineda direktiivi 2002/24/EÜ lisa VII näitajate osas (müra,
heitgaaside kahjulike ainete sisaldus, suitsusus (kompressioonsüütega
mootoril). Lisaks sellele ei tohi neil erineda:
a) sõiduki tühimass;
b)
sõiduki täismass;
c) mootori töömaht;
d)
mootori võimsus.
E. O1, O2, O3 ja O4
kategooria sõidukid
1. Ühte tüüpi kuuluvad sõidukid ei tohi erineda vähemalt
järgmistes olulistes aspektides:
a) valmistaja;
b)
valmistaja tüübitähistus;
c) kategooria;
d)
olulised konstruktsiooni ja ehituse aspektid:
– rung/kandevkere
(selged ja põhilised aspektid);
– telgede arv;
–
täishaagis/poolhaagis/kesktelghaagis;
– pidurisüsteemi tüüp
(näiteks pidurita/pealejooksupiduriga/energiaallikaga piduriga).
2. Sõidukitüübi ühte varianti kuuluvad sõidukid ei tohi erineda
vähemalt järgmistes olulistes aspektides:
a) valmidusaste
(näiteks komplektne/mittekomplektne);
b) kere otstarve
(näiteks haagissuvila, madelhaagis, paakhaagis);
c) täismassi
erinevus rohkem kui 20% (suurim ületab rohkem kui 1,2 kordselt
väikseimat);
d) juhtteljed (arv ja asukoht).
3. Sõidukitüübi variandi versiooni moodustavad sõidukid, mille
näitajad koosnevad infopaketis loetletud näitajate kombinatsioonist.
F. Sõidukite identifitseerimine kõigi kategooriate korral
Sõiduki täielik identifitseerimine tüübi, variandi ja versiooni
tähiste põhjal peab toimuma kõigi sõiduki kasutuselevõtmiseks vajalike
tehniliste näitajate määratluste abil.
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
|
Teede- ja sideministri 18. mai 2001. a määruse nr 50
«Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele
esitatavad nõuded lisa 1
lisandus D
|
[Kehtetu - RTL 2002, 106, 1575 –
jõust. 01.01.2003]
|
Teede- ja sideministri 18. mai 2001. a määruse nr 50
«Mootorsõiduki
ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad
nõuded»
lisa 1
lisandus E
|
[Kehtetu - RTL 2002, 106, 1575 –
jõust. 01.01.2003]
|
Teede- ja sideministri 18. mai 2001. a määruse nr 50
«Mootorsõiduki
ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad
nõuded»
lisa 1
lisandus F
|
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
SÕIDUKI KERE TÜÜPIDE TÄHISTUS
Sõiduki kere tüübid tähistatakse järgmiselt:
A. M1 kategooria sõidukid:
a) AA – sedaan;
b)
AB – luukpära;
c) AC – universaal;
d) AD –
kupee;
e) AE – kabriolett;
f) AF – mitmeotstarbeline. See
on mootorsõiduk, mis ei kuulu AA–AE tüüpi ja mis on ette nähtud
reisijate ja nende pagasi või kauba vedamiseks ühes kereruumis. Juhul
aga, kui selline sõiduk vastab mõlemale järgmisele tingimusele:
•
istekohtade arv, arvestamata juhiistet, ei ole suurem kui 6. Istekoht
loetakse olemasolevaks, kui sõidukis on ligipääsetav istmekinnitus.
Ligipääsetavaks istmekinnituseks loetakse kinnituskoht, mida saab
kasutada. Valmistaja peab füüsiliselt muutma kinnituskoha
mittekasutatavaks, näiteks keevitama sellele katteplaadid või kattes
selle samaotstarbeliste püsielementidega, mida ei saa tavaliste
tööriistadega eemaldada ja
• P – (M + N × 68) on suurem
kui N × 68,
kus:
P = täismass, kg;
M = tühimass, kg;
N
= istekohtade arv, välja arvatud juhiiste,
siis ei loeta seda
sõidukit M1 kategooria sõidukiks.
B. M2 ja M3 kategooria sõidukid:
1. I klassi sõidukid:
a) CA – ühekorruseline;
b)
CB – kahekorruseline;
c) CC – ühekorruseline liigendbuss;
d)
CD – kahekorruseline liigendbuss;
e) CE – madala põrandaga
ühekorruseline;
f) CF – madala põrandaga kahekorruseline;
g)
CG – madala põrandaga ühekorruseline liigendbuss;
h)
CH – madala põrandaga kahekorruseline liigendbuss;
2. II klassi sõidukid:
a) CI – ühekorruseline;
b)
CJ – kahekorruseline;
c) CK – ühekorruseline liigendbuss;
d)
CL – kahekorruseline liigendbuss;
e) CM – madala põrandaga
ühekorruseline;
f) CN – madala põrandaga kahekorruseline;
g)
CO – madala põrandaga ühekorruseline liigendbuss;
h)
CP – madala põrandaga kahekorruseline liigendbuss;
3. III klassi sõidukid:
a) CQ – ühekorruseline;
b)
CR – kahekorruseline;
c) CS – ühekorruseline liigendbuss;
d)
CT – kahekorruseline liigendbuss;
4. A klassi sõidukid:
a) CU – ühekorruseline;
b)
CV – madala põrandaga ühekorruseline;
5. B klassi sõiduk:
CW – ühekorruseline.
C. N kategooria sõidukid:
a) BA – veoauto;
b)
BB – furgoonauto, s.o veoauto, mille kabiin on integreeritud keresse;
c)
BC – sadulveduk;
d) BD – veduk kesktelg- või täishaagise
veoks.
Juhul aga, kui BB keretüübiga sõidukil, mille täismass ei
ületa 3500 kg, on istekohtade arv, arvestamata juhiistet, suurem kui 6
või ta vastab mõlemale järgmisele tingimusele:
•
istekohtade arv, arvestamata juhiistet, ei ole suurem kui 6 ja
• P
– (M + N × 68) ei ole suurem kui N × 68,
siis ei
loeta seda sõidukit N kategooria sõidukiks.
Juhul aga,
kui BA või BB keretüübiga sõiduk, mille täismass ületab 3500 kg, või
BC või BD keretüübiga sõiduk vastab vähemalt ühele järgmistest
tingimustest:
• istekohtade arv, arvestamata juhiistet, on suurem
kui 8 või
• P – (M + N × 68) ei ole suurem kui N × 68,
siis
ei loeta seda sõidukit N kategooria sõidukiks.
Istekoha mõiste ning P, M ja N tähendus vt punkt A.
D. O kategooria sõidukid:
a) DA – poolhaagis;
b)
DB – täishaagis;
c) DC – kesktelghaagis.
E. Eriotstarbelised sõidukid:
a) SA – autoelamu;
b)
SB – soomussõiduk;
c) SC – kiirabiauto;
d) SD –
matuseauto;
e) SE – haagiselamu;
f) SF – liikurkraana;
g)
SG – muud eriotstarbelised sõidukid.
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
|
Teede- ja sideministri 18. mai 2001. a määruse nr 50
«Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele
esitatavad nõuded»
lisa 2
|
NÕUDED ENNE 1. JAANUARI 1997. A LIIKLUSREGISTRISSE
KANTUD
SÕIDUKILE
Grupp 1
Identifitseerimine ja varustus
Kood 101. VIN-kood (e tehasetähis, kere või raami number) ja
andmesildid
Nõue: peab olema sõiduki valmistaja või Eesti Riikliku
Autoregistrikeskuse tehtud ning vastama registreerimistunnistusele ja
olema puhas.
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2002, 106, 1575 – jõust.
1.01.2003]
Kood 102. Registreerimismärk
Nõuded: 1) peab vastama Eesti standardile;
2) registreerimismärk peab olema loetav hajutatud päevavalguse korral
vähemalt 40 m kauguselt ja pimeda ajal, nõuetekohase
registreerimismärgi valgustusega, vähemalt 25 m kauguselt;
3) M ja N kategooria sõidukil peab üks registreerimismärk olema
kinnitatud sõiduki esiosale ja teine valmistaja poolt ette nähtud
kohale sõiduki tagaosas. O ja L kategooria sõidukil peab
registreerimismärk olema kinnitatud valmistaja poolt ette nähtud
kohale sõiduki tagaosas;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
4) sõidukeil, mille registreerimismärgi kinnituskoht ei sobi
standardikohasele registreerimismärgile, võib kasutada
lisakinnitusvahendeid ja paigutada valgusteid nii, et oleks tagatud
tagumise registreerimismärgi loetavus;
5) registreerimismärk peab olema puhas, deformeerimata ja ilma katteta;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
6) kinnitusdetailid ei tohi halvendada registreerimismärgi loetavust.
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2002, 106, 1575 – jõust.
1.01.2003]
Kood 103. Tahavaatepeegel
Nõuded: 1) peab vastama valmistaja juhendile;
2) kui vaade taha on varjatud, sõiduk veab haagist või seda juhib kurt
juht, peab sõidukil olema mõlemal küljel välispeegel;
3) M2, M3, N2 ja N3
kategooria sõidukitel peab välispeegel olema mõlemal küljel ning M
2 ja M3 kategooria bussidel lisaks vähemalt üks
sisepeegel;
4) peegel peab olema reguleeritav;
5) peeglil ei tohi olla pragusid, peegeldav kiht peab olema terve ja
peegel kindlalt kinnitatud;
6) L kategooria sõidukitel peab olema vasakul pool üks juhtrauale
kinnitatud peegel. Kui lubatud kiirus ületab 100 km/h, peab peegel
olema mõlemal küljel.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 104. Helisignaal
Nõue: helisignaal peab toimima, heli ei tohi olla
vahelduva tonaalsusega.
Kontrollimine: proovilülimisega ja vajaduse korral
müramõõdikuga.
Kood 105. Sõidumeerik
Nõuded: 1) [Kehtetu – RTL
2001, 135, 1953 – jõust. 24.12.2001]
2) lubatud on kasutada sõidumeerikut, mille andmeplaadile on kantud
AETR või Euroopa Nõukogu määruse 3821/85/EMÜ kohane tüübikinnituse
tunnusmärk;
3) sõidumeerik peab olema kontrollitud ja paigaldatud vastavalt
kehtestatud korrale.
Kontrollimine: vaatlusega, katsesõiduga.
Kood 106. Kiirusmõõdik
Nõue: sõiduk, mille valmistaja lubatud sõidukiirus ületab
50 km/h ja mis ei oma sõidumeerikut, peab omama toimivat
kiirusmõõdikut (spidomeetrit). Kiirusmõõdik ei tohi kunagi näidata
vähem tegelikust kiirusest.
Kontrollimine: vaatlusega, katsesõiduga.
[RTL 2002, 106, 1575 – jõust.
1.01.2003]
Kood 107. Kiiruspiirik
Nõue: nõuded kiiruspiirikule, selle kohandamisele ja
kontrollimisele ning mootorsõidukite loetelu, millele peab olema
paigaldatud kiiruspiirik, on kehtestatud sellekohase teede- ja
sideministri määrusega.
Kiiruspiirikut ei nõuta:
• linnaliine teenindavatel bussidel ning neil bussidel, mille
valmistajakiirus on väiksem kui 100 km/h;
• N3 kategooria sõidukil, mille valmistajakiirus on
väiksem kui 85 km/h;
• kaitsejõudude, piirivalve, päästeteenistuse, politsei jt eritalituse
sõidukitelt;
2) kiiruspiirik peab olema kohandatud vastavalt kehtestatud korrale.
Kontrollimine: vaatluse ja vajadusel kontrollsõiduga.
[RTL 2004, 45, 770 – jõust. 1.05.2004]
Kood 108. Ratta tõkiskingad
Nõuded: 1) autol ja haagisel peab olema kaks
kasutamiskõlblikku, ratta läbimõõdule vastavat tõkiskinga;
2) üle 3,5-tonnise täismassiga autodel ja üle 750 kg täismassiga
haagistel peavad tõkiskingad vastama järgmistele nõuetele:
Tabel 1
Rehvi välisraadiuse nimimõõde (mm)
|
Tõkiskinga pikkus (mm)
|
Tõkiskinga laius (mm)
|
Tõkiskinga kõrgus (mm)
|
Tõkiskinga toetuspinna raadius (mm)
|
Tõkiskingale lubatav suurim koormus (kg)
|
380
|
260
|
120
|
150
|
360
|
1500
|
480
|
320
|
160
|
190
|
460
|
3500
|
600
|
400
|
200
|
230
|
560
|
6500
|
800
|
600
|
250
|
330
|
700
|
10 000
|
Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga.
Kood 109. Esmaabivahendid
Nõuded:1) nõuded esmaabivahenditele ja nende asukoha
märgistamisele ning sõidukite loetelu, millel on esmaabivahendid
kohustuslikud, on kehtestatud sotsiaalministri määrustega;
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
2) peavad asuma sõidukis juhile kättesaadavas kohas.
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2004, 130, 2018 – jõust.
08.10.2004]
Kood 110. Tulekustuti
Nõuded:1) nõuded M ja N kategooria sõiduki esmastele
tulekustutusvahenditele on kehtestatud siseministri määrusega ja
nõuded nende asukoha märgistamisele on kehtestatud sotsiaalministri
määrusega;
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
2) tulekustutid peavad olema töökorras ja asuma kättesaadavas kohas
ning olema kättesaadavalt kinnitatud.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 111. Riigi tunnusmärk
Nõuded: 1) riigi tunnusmärk (edaspidi märk
) on ellips, mille telgede pikkused on vähemalt 240 mm ja 145 mm. L
kategooria sõidukitel ja nende haagistel on lubatud kasutada märki
mõõtmetega 175 mm ja 115 mm (vt lisa 1 joonis 1). Märgi värv on valge,
tähekombinatsioon ja ääris mustad;
2) märk peab olema hajutatud päevavalguse korral loetav vähemalt 40 m
kauguselt;
3) märgile on keelatud kanda või juurde lisada muud sümboolikat ja
kasutada seda muudel eesmärkidel;
4) märk kinnitatakse sõiduki tagaosale;
5) sõidukile ei tohi kinnitada ühe riigi tunnusmärki ja teise riigi
registreerimismärki, v.a tähtajaliselt Eestis arvele võetud teise
riigi sõidukid.
Kontrollimine: vaatluse ja joonlauaga.
Kood 112. Turvavöö
Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukite istmetel peavad
olema turvavööd, kui seda on ette näinud valmistaja. Turvavööd ei
nõuta:
• kokkupandavatel klappistmetel;
• istmetel, mida kasutatakse ainult sõiduki seisuajal;
• seisukohtadega M2 ja M3 kategooria
linnasõiduks kasutatavate busside istmetel;
• kui puuduvad turvavöö kinnituskohad;
2) turvavöö pannaldel jt jäikadel osadel ei tohi olla teravaid nurki
või servi, mis võiksid vööd kulutada, vigastada või purustada. Kõik
turvavöö osad peavad olema korrosiooni eest kaitstud. Turvavöö jäigad
osad ei tohi olla haprad;
3) jäigad ja plastist osad peavad olema paigutatud nii, et sõiduki
kasutamisel need ei jää uste või istmete nihutusseadmete vahele;
4) turvavöödel ei tohi olla nähtavaid vigastusi, lukustusseadmed
peavad olema korras;
5) turvapadjaga istekohtadel peab olema hoiatus selle kohta, et sellel
istmel ei tohi paigaldada seljaga sõidusuunas laste turvaistet või
-hälli. Sellekohane selgitav tekst ja piktogramm peavad paiknema
nähtaval kohal ja olema kindlalt kinnitatud. Hoiatust ei nõuta, kui
sõidukis on seade, mis lülitab turvapadja rakendumise seadme välja,
kui sellele istmele on paigaldatud laste turvaiste või -häll.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 113. Ohukolmnurk
Nõue: sõidukil, v.a kaherattaline L kategooria sõiduk,
peab olema E-reegli nr 27 nõuete kohane ohukolmnurk.
Kontrollimine: vaatluse ja joonlauaga.
[RTL 2004, 130, 2018 – jõust.
08.10.2004]
Kood 114. Aeglase sõiduki tunnusmärk
Nõuded: 1) sõiduk ja selle haagis, mille liikumiskiirus on
piiratud kuni 40 km/h, peab olema tähistatud E-reegli nr 69 kohase
tunnusmärgiga (vt lisa 1 joonis 3);
2) peab asuma sõiduki taga keskel või vasaku ääre lähedal.
Kontrollimine: joonlaua ja vaatlusega.
Kood 115. Suure sõiduki tunnusmärk
Nõuded: 1) O1, O2 ja O3
kategooria haagise, mille pikkus koos haakeseadmega on üle 8 meetri
ning O 4 kategooria haagise taha peavad olema kinnitatud
E-reegli nr 70 kohased tunnusmärgid. Kui tunnusmärgil on kirjutatud
sõna «Top», peab see märgi külg jääma ülespoole.
Tunnusmärkide komplekt koosneb ühest, kahest või neljast nelinurksest
märgist, mille pikkuste summa ei tohi olla väiksem kui 1130 mm ja
suurem kui 2300 mm;
2) haagise (kesktelik-, täis- ja poolhaagise) tunnusmärgil peab olema
kollane valgustpeegeldav ristkülik ja seda ümbritsev punane
fluorestseeruv ääris (vt lisa 1 joonis 4);
3) üle 7,5 t registrimassiga N2 kategooria sõiduki ja N3
kategooria sõiduki, v.a sadulveduki, taha peavad olema kinnitatud
E-reegli nr 70 kohased tunnusmärgid, millel peavad olema vaheldumisi
kollased peegelduvad ja punased fluorestseeruvad kaldtriibud
(vt lisa 1 joonis 5).
Kontrollimine: mõõdulindi ja vaatlusega.
[RTL 2002, 106, 1575 – jõust.
01.01.2003]
Kood 116. Motokiiver
Nõuded: 1) motokiivrid peavad olema E-reegli nr 22
nõuetele vastavad ja E sertifitseeritud (märgistatud );
2) näokatte klaasi läbipaistvus peab olema vähemalt 80%, e valguse
neeldumine ei tohi olla suurem kui 20%.
Kontrollimine: vaatluse ja valguse neeldumismõõdikuga.
Kood 117. Lapse turvaseade
Nõue: Laste turvaseadmed (hällid, istmed, ekraanid,
rihmad, rakendid, istmetoed jms) peavad olema E-reegli nr 44 nõuetele
vastavad ja olema E sertifitseeritud (märgistatud tähisega ).
Kontrollimine: vaatlusega.
Grupp 2
Valgustusseadmed
Kood 201. Üldnõuded valgus- ja valgussignalisatsiooniseadmetele
Nõuded:
1) sõidukile on lubatud paigaldada ainult
koodides 202–223 ja 1102 käsitletud valgustus- ja
valgussignalisatsiooniseadmeid;
2) laternad peavad olema koostatud nende ehituses ettenähtud
lampidest, optilistest elementidest ja hajutiklaasidest;
3) kaug-,
lähi- ja udutuled võivad olla paigutatud peitlaternatesse.
Peitlaternaid ei tohi olla võimalik juhi kohalt poolikult avada ja
sulgeda. Pimestamise vältimiseks laternate avanemisel või sulgumisel
peavad tuled sisse lülituma alles pärast peitlaternate täielikku
avanemist ja välja lülituma enne nende sulgumise algust.
Lülitusmehhanismi rikke korral peab peituv lähituli jääma avatuks või
olema kergesti avatav ilma tööriistadeta;
4)
hajutiklaasid peavad olema pragudeta või muude vigastusteta. Peegeldi
(reflektor) ei tohi olla tuhmunud või korrodeerunud;
5) võib
kasutada ainult selle sõiduki variandi ehituses ettenähtud laternaid;
6)
ei tohi kasutada vasakpoolses liikluses kasutamiseks ettenähtud
lähitule laternaid (vasakpoolses liikluses kasutatava laterna klaasile
on kantud nool). Lähituled, kaugtuled, lisakaugtuled ja eesmised
udutuled peavad lülituma koos eesmiste, külgmiste ja tagumiste
ääretuledega ning numbrituledega, välja arvatud kaug- ja lähituled
juhul, kui neid kasutatakse lühiajaliselt hoiatava valgussignaali
edastamiseks;
7) kohustuslike laternate kaitseks ei tohi kasutada
selleks mitte ettenähtud vahendeid.
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2005, 104, 1579 – jõust.
16.10.2005]
Kood 202. Lähitule laternad
Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukil peab olema kaks
lähitule laternat. Lähitule laternate asetamine haagisele on keelatud.
L kategooria sõidukil peab olema üks või kaks lähitule laternat. 1990.
a või hiljem valmistatud M ja N kategooria sõiduki lähitule laternate
paigutus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ
nõuetele. 1996. a või hiljem valmistatud L kategooria sõiduki lähitule
laternate paigutus peab vastama E-reegli nr 53 või direktiivi
93/92/EMÜ nõuetele;
2) lähituled peavad lülituma põlema ja kustuma korraga ja võivad jääda
põlema üheaegselt kaugtuledega;
3) lähitule laterna valgusava ülaserv ei tohi asuda kõrgemal kui
1200 mm ja välisserv kere välisgabariidist kaugemal kui 400 mm (vt
lisa 1 joonis 6). Mõõdet 600 mm võib vähendada kuni 400 mm-ni, kui
sõiduki gabariitlaius ei ületa 1300 mm;
4) lähitule laternad peavad olema reguleeritud valmistaja juhendi
kohaselt ja nad ei tohi pimestada vastusõitvaid juhte;
5) sõiduki lähitulede värvus peab olema valge või valikkollane;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
6) lähitule laterna reguleerituse kontrollimisel peavad olema täidetud
järgmised tingimused:
• rehvide siserõhk peab vastama valmistaja ettekirjutusele;
• õhkvedrustusega autodel peab kontrollimise ajal mootor töötama ja
rõhk õhusüsteemis olema valmistaja ettekirjutuse kohane, kere asendi
regulaatorid reguleeritud;
7) [Kehtetu]
Kontrollimine: esitulede kontrollseadme või ekraaniga.
[RTL 2002, 106, 1575 – jõust.
01.01.2003]
Kood 203. Kaugtule laternad
Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukil peab olema kaks või
neli kaugtule laternat. N3 kategooria sõidukile on lisaks
neljale kaugtule laternale lubatud paigaldada kaks lisakaugtule
laternat. N3 kategooria sõidukil võivad üheaegselt põleda
mitte rohkem kui kaks paari kaugtule laternaid. Kui M1, M2,
M3, N 1 ja N 2 kategooria sõidukil on
neli kaugtuld peitlaternates, siis on lubatud paigaldada kaks
lisakaugtule laternat, mida võib kasutada ainult lühiaegse
valgussignaali edastamiseks. L kategooria sõidukil peab olema üks või
kaks kaugtule laternat. Kaugtule laternate asetamine haagisele on
keelatud;
2) kõigi kaugtulede ümberlülitumine lähituledeks peab toimuma
üheaegselt ja need peavad lülituma põlema ja kustuma korraga.
Lähituled võivad jääda põlema koos kaugtuledega;
3) summaarne kaugtulede valgustugevus, mida saab üheaegselt sisse
lülitada, ei tohi M ja N kategooria sõidukil ületada 225 000 cd, L
kategooria sõidukil – 120 000 cd;
4) kaugtulede värvus peab olema valge või valikkollane;
5) kaugtulede sisselülituse märgulamp on kohustuslik;
6) 1990. a või hiljem valmistatud M ja N kategooria sõiduki kaugtule
laternate paigutus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi
76/756/EMÜ nõuetele ning 1996. a või hiljem valmistatud L kategooria
sõiduki kaugtule laternate paigutus peab vastama E-reegli nr 53 või
direktiivi 93/92/EMÜ nõuetele;
7) üheaegselt sisselülitatud kaugtulede kontrollarvude summa ei tohi
ületada arvu 75, mis vastab valgustugevusele 225 000 cd. Kui
kaugtulelaterna klaasidel tähistus puudub, mõõdetakse iga kaugtule
valgustugevust eraldi ja tulemused summeeritakse;
8) laterna, milles on ühitatud kaug- ja lähituli, reguleerimine peab
toimuma lähitule reguleerimise teel;
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
9) [kehtetu]
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
Kontrollimine: ekraani või kontrollseadme, luksmeetri ja
vaatlusega.
[RTL 2005, 37, 530 – jõust.
08.04.2005]
Kood 204. Seisutule laternad
Nõue: vähem kui 6 m pikkusele ja vähem kui 2 m laiusele M
ja N kategooria sõidukile võib paigaldada seisutule laternaid.
Teistele sõidukitele on seisutule laternate paigaldamine keelatud. Kui
seisutule laternad on paigaldatud, siis peavad nad vastama E-reegli
nr 77 või direktiivi 77/540/EMÜ nõuetele ja nende paigutus E-reegli
nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Paigaldada võib kaks
ettepoole valget valgust andvat ja kaks tahapoole punast valgust
andvat seisutule laternat. Kui seisutuli on ühitatud küljeääretulega
või küljesuunatulega, siis peab nende värvus olema merevaigukollane.
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2002, 106, 1575 – jõust.
01.01.2003]
Kood 205. Eesmised udulaternad
Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukile on lubatud
paigaldada vastavalt E-reeglile nr 48 või direktiivile 76/756/EMÜ kaks
E-reegli nr 19 või direktiivi 76/762/EMÜ nõuetele vastavat eesmist
udulaternat ja L kategooria sõidukile üks või kaks eesmist
udulaternat. Eesmiste udulaternate paigutamine haagisele on keelatud;
2) lubatud on kasutada või
tähisega
eesmisi udulaternaid, mille hajutiklaasil on täht «B»;
3) eesmiste udutuledega koos peavad lülituma eesmised ja tagumised
ääretuled ning numbrituli;
4) eesmise udutule valgusvihul peab olema ülal järsk, selgelt nähtav
valguse ja varju piir;
5) eesmise udutule värvus peab olema valge või kollane;
6) eesmise udulaterna valgusava alaserv ei tohi asetseda madalamal kui
250 mm ja ülaserv kõrgemal lähitule laterna valgusava ülaservast ning M
1 kategooria sõidukil kõrgemal kui 800 mm maapinnast. Laterna
valgusava välisserv ei tohi olla kere välisgabariidist kaugemal kui
400 mm;
8) ekraanile langeva valgusriba ülemine piir peab olema 5 m kaugusele
ekraanile kantud eesmiste udulaternate optilisi keskpunkte ühendavast
teljest madalamal alltoodud tabelis 2 esitatud suuruse «u» võrra (vt
lisa 1 joonis 11):
Tabel 2
Mõõtmed millimeetrites
|
H
|
u
|
kuni 350
|
0
|
351...500
|
50
|
501...650
|
100
|
651...750
|
150
|
751...850
|
250
|
851...1000
|
300
|
Kontrollimine: vaatlusega, ekraaniga või tulede
kontrollseadmega.
Kood 206. Lisakaugtule laternad
Nõuded: 1) lisakaugtule laterna valgusava välisserv ei
tohi olla lähemal sõiduki välisgabariidile kui lähitule laterna
valgusava välisserv ja laterna ülaserv kõrgemal kui 4 m teepinnast.
Haagisele on lisakaugtule laternate paigutamine keelatud. Kui neljale
peitlaternates asuvale kaugtulele on lisaks paigaldatud kaks
lisakaugtule laternat, siis peab elektriskeem tagama, et neid saab
sisse lülitada ainult lühiajaliselt hoiatava valgussignaali
edastamiseks;
2) koodi 203 nõuded;
3) lisakaugtule latern ei tohi olla nii suunatud, et ta otseselt või
kaudselt, tahavaatepeegli või mõne teise valgust peegeldava pinna
kaudu, pimestaks juhti.
Kontrollimine: vaatluse, mõõdulindi ja luksmeetriga.
[RTL 2002, 106, 1575 – jõust.
01.01.2003]
Kood 207. Päevatule laternad
Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukile võib E-reegli nr 48
või direktiivi 76/756/EMÜ kohaselt paigaldada kaks E-reegli nr 87
kohast päevatule laternat. Päevatule laterna valgusava ülaserv ei tohi
asetseda kõrgemal kui 1500 mm ja alaserv madalamal kui 250 mm
maapinnast. Laterna valgusava välisserv ei tohi olla kere
välisgabariidist kaugemal kui 400 mm ja laternate valgusavade
siseservade vahe ei tohi olla väiksem kui 600 mm (400 mm sõidukite
korral, mille laius ei ületa 1300 mm). Haagisele on päevasõidutulede
asetamine keelatud;
2) päevatule laternad võivad olla ühitatud teiste tulede laternatega;
3) ühe päevatule valgustugevus peab olema ≥ 400 cd ja ≤ 800 cd.
Valgustpeegeldav pind (reflektor) peab olema vähemalt 40 cm
2;
4) [Kehtetu – RTL 2007, 37, 636
– jõust. 7.05.2007]
5) lubatud on kasutada või
tähisega
päevatule laternaid, mille hajutiklaasil peab olema päevatule tähis
«RL». Päevatule värvus peab olema valge või valikkollane;
6) peab olema välistatud kasutamine koos lähi-, kaug- ja udutuledega.
Kontrollimine: vaatluse ja luksmeetriga (valgustugevuse suurus
arvutatakse luksmeetri näidu järgi).
[RTL 2002, 106, 1575 – jõust.
01.01.2003]
Kood 208. Töötule laternad
Nõuded: 1) töötule laternate paigutus peab võimaldama
piisavalt valgustada töökohta, kuid ei tohi pimestamisega tekitada
liiklusohtlikku olukorda;
2) töötule laternad võivad olla teisaldatavad;
3) töötule laterna klaas, v.a alarmsõidukil kasutatavad, peab olema
valgust hajutava mustriga. Temal ei tohi olla auto valgustusseadmetena
kasutatavate laternate tähistust. Töötule värvus peab olema valge või
valikkollane;
4) töötule lülitamine peab toimuma eraldi lülitiga ja sõiduki
armatuurlaual peab olema nende märgulamp.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 209. Alarmsõiduki vilkurid
Nõue: alarmsõiduki vilkur ja tema paigaldus alarmsõidukile
peab vastama Vabariigi Valitsuse kehtestatud nõuetele. Alarmsõiduki
vilkurit või nende kombinatsiooni ei tohi kasutada teistel sõidukitel.
Nõuded: mõõdulindi, stopperi ja vaatlusega.
Kood 210. Kollased vilkurid
Nõuded:1) kollane vilkur ja tema paigaldus
hooldussõidukile (teehoiuülesandeid ja teel möödapääsmatuid
tööülesandeid täitev eritalituse sõiduk) peab vastama Vabariigi
Valitsuse kehtestatud nõuetele;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
2) kollast vilkurit võib paigaldada suuremõõtmelisele või
raskekaalulisele veosele ja sellistel vedudel kasutatavale sõidukile
ning saateautole, kui sellisteks vedudeks väljaantud eriluba seda
nõuab. Kollane vilkur võib olla sisse lülitatud ainult suuremõõtmelise
või raskekaalulise veose veo ajal. [kehtetu]
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
Kontrollimine: vaatluse, mõõdulindi ja stopperiga.
[RTL 2002, 106, 1575 – jõust.
01.01.2003]
Kood 211. Eesmised ääretule laternad
Nõuded:1) M, N ja üle 1600 mm laiusel O kategooria
sõidukil peavad olema alumised eesmised ääretule laternad ja alates 1.
jaanuarist 1994. a esmakordselt kasutusele võetud üle 2100 mm laiusel
M, N ja O kategooria sõidukil peavad olema ülemised eesmised ääretule
laternad (tähis «A»). Lubatud on paigaldada alumisi eesmisi ääretule
laternaid O kategooria sõidukile, mille laius ei ületa 1600 mm ning
ülemisi eesmisi ääretule laternaid 1800 kuni 2100 mm laiusele M, N ja
O kategooria sõidukile. Alumiste eesmiste ääretule laternate:
a)
valgusava välisserva kaugus sõiduki külgservast ei tohi M ja
N kategooria sõidukil ületada 400 mm ja O kategooria sõidukil 150 mm;
b)
valgusavade siseservade vaheline kaugus peab olema vähemalt 600 mm,
kuid sõidukil, mille laius ei ületa 1300 mm, võib kaugust vähendada
400 mm-ni;
c) kõrgus teepinnast peab olema vähemalt 350 mm,
kuid ei tohi ületada 1500 mm. Kui sõiduki kereehituse eripära tõttu ei
ole võimalik laternaid paigaldada 1500 mm kõrgusele, võib neid
paigaldada kuni 2100 mm kõrgusele.
Ülemiste eesmiste
ääretule laternate:
a) valgusava välisserva kaugus
sõiduki külgservast ei tohi ületada 400 mm;
b)
kõrgus teepinnast peab olema võimalikult suur arvestades sõiduki
kereehituse eripäraga, kuid mootorsõidukil ei tohi nad asetseda
tuuleklaasi ülaservast madalamal;
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
2) [kehtetu]
3) M, N ja O kategooria sõiduki eesmised ääretule laternad peavad
olema valmistaja juhendi kohased ja nende paigaldus peab vastama
E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Eesmiste ääretulede
värvus peab olema valge. Erandina võib eesmiste ääretulede värvus olla
merevaigukollane sõidukil:
a) mis on saadud pärandvarana;
b)
mis kuulub ümberasujale;
c) mis on välisriikide
diplomaatiliste esinduste ja nende välisriikide kodanikest töötajate
omanduses või valduses;
d) mis on välisriikide sõjaväelaste
omanduses või valduses;
e) mis on lepingulisel tööl olevate
välisriikide kodanike omanduses või valduses;
f) mis on
esmakordselt kasutusele võetud enne 1. oktoobrit 1994. a;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
4) eesmised ääretuled peavad lülituma üheaegselt ja põlema koos kaug-
ja lähituledega.
5) 1996. a või hiljem valmistatud L kategooria sõidukil peavad olema
E-reegli nr 50 kohased ja E-reegli nr 53 või direktiivi 93/92/EMÜ
nõuetele vastavalt paigaldatud eesmised ääretule laternad.
Kontrollimine: vaatluse, luksmeetri ja mõõdulindiga.
[RTL 2005, 37, 530 – jõust. 08.04.2005]
Kood 212. Küljeääretule laternad
Nõuded: 1) 1994. a või hiljem valmistatud sõidukil peavad
olema küljeääretule laternad ja need peavad vastama E-reegli nr 91 või
direktiivi 76/758/EMÜ nõuetele ja nende paigutus E-reegli nr 48 või
direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Alla 6 m pikkusele sõidukile on
küljeääretulede paigaldamine soovitatav. Küljeääretulede tähised on
«SM1» või «SM2»;
2) kõik küljeääretuled peavad lülituma üheaegselt ja põlema koos kaug-
ja lähituledega;
3) üle 6 m pikkusel sõidukil peavad mõlemal küljel vähemalt iga 3 m
tagant olema küljeääretule laternad ja alla 6 m pikkusel sõidukil, kui
küljeääretule laternad on paigaldatud, peavad need asuma sõiduki
pikkuse esimesel ja/või viimasel kolmandikul. Kui sõiduki kere ehitus
ei võimalda küljeääretule laternaid paigaldada lisa 1 joonisel 15
näidatud kõrgusele, on lubatud need paigaldada ülespoole, kuid mitte
kõrgemale kui 2100 mm.
Sõiduki pikkuse määramisel arvestatakse ka haakeseadme pikkust.
Vähemalt üks ääretuli peab asuma sõiduki keskmisel kolmandikul. Kui
mõõtu 3000 mm pole võimalik järgida sõiduki ehituse eripära tõttu,
võib seda pikendada kuni 4000 mm;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
4) küljeääretulede värvus peab olema merevaigukollane, v.a juhul, kui
kõige tagumine küljeääretule latern on kombineeritud või vastastikku
ühendatud tagatule laternaga, tagumise ääretule laternaga, tagumise
udulaternaga või piduritule laternaga, võib selle küljeääretule värvus
olla punane;
5) vähim valgustugevus peab olema 4,0 cd ja suurim 25,0 cd.
Kontrollimine: vaatluse, luksmeetri ja mõõdulindiga.
[RTL 2005, 104, 1579 – jõust.
16.10.2005]
Kood 213. Tagumised ääretule laternad
Nõuded: 1) 1994. a või hiljem valmistatud üle 2100 mm
laiusel sõidukil peavad olema ülemised tagumised ääretule laternad
(tähis «R»). Ülemisi tagumisi ääretule laternaid on lubatud paigaldada
1800 kuni 2100 mm laiusele sõidukile. Ülemised tagumised ääretule
laternad peavad asetsema külgservast kuni 400 mm kaugusel. Ülemised
tagumised ääretule laternad peavad asetsema võimalikult kõrgel
arvestades sõiduki kereehituse eripära;
2) M, N, O ja L kategooria sõidukitel peavad olema alumised tagumised
ääretule laternad (tähis «R»). Alumised tagumised ääretule laternad
peavad asetsema alumise külgserva lähedal ja olema paigaldatud
valmistaja juhendi kohaselt vastavuses lisa 1 joonisega 17;
3) tagumised ääretule laternad peavad olema valmistaja juhendi
kohased. 1994. a või hiljem valmistatud M, N ja O kategooria
sõidukitel peavad tagumised ääretule laternad vastama E-reegli nr 7
või direktiivi 76/758/EMÜ ja nende paigutus E-reegli nr 48 või
direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele;
4) kõik tagumised ääretuled peavad lülituma üheaegselt ja põlema koos
kaug- ja lähituledega;
5) tagumiste ääretulede värvus peab olema punane;
6) tagumiste ääretulede vähim valgustugevus tüübikatsetustel peab
olema 4 cd ja suurim 17 cd;
7) tagumiste ääretulede vähim valgustugevus tehnoülevaatusel peab
olema 1 cd ja suurim 17 cd.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga.
[RTL 2002, 106, 1575 – jõust.
01.01.2003]
Kood 214. Piduritule laternad
Nõuded: 1) piduritule laternad on kohustuslikud kõikidele
sõidukikategooriatele. M, N ja O kategooria sõidukitel peab taga olema
vähemalt kaks pidurituld ja L kategooria sõidukitel vähemalt üks
pidurituli. Piduritule laternad peavad olema valmistaja juhendi
kohased;
2) 1994. a või hiljem valmistatud M, N ja O kategooria sõidukitel
peavad piduritule laternad vastama E-reegli nr 7 või direktiivi
76/758/EMÜ ja nende paigutus E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ
nõuetele (vt lisa 1 joonis 18).
Kui sõiduki kere ehituse tõttu pole võimalik piduritule laternaid
asetada lisa 1 joonisel 18 toodud mõõtude kõrgusele, siis on neid
erandina lubatud asetada kuni 2100 mm kõrgusele. Kui sõiduki laius on
väiksem kui 1300 mm, võib mõõdet 600 mm vähendada kuni 400 mm-ni;
3) pidurituled peavad süttima sõidupiduri rakendamisel ja ei tohi
töötada vilkuval või mõnel muul muutuval režiimil;
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
4) lisaks sõiduki ehitusega määratule võib sõidukile paigaldada
lisapiduritulesid. Lisapidurituled peavad vastama kõikidele
põhipidurituledele esitatavatele nõuetele ja peavad süttima koos
põhipidurituledega. Lisapidurituli ei tohi olla ühitatud ega paikneda
ühegi teise tulega ühes ja samas laternas. Lisapidurituld on lubatud
paigaldada nii sõiduki keresse kui sellest väljapoole. Sõiduki keres
paiknev pidurituli ei tohi pimestada tahavaate peegli kaudu või mõnel
muul viisil segada sõiduki juhti. Lisapiduritule laterna valgusava
alumine serv peab olema vähemalt 850 mm kõrgusel maapinnast või mitte
madalamal kui 150 mm tagaakna alumisest servast. Lisapidurituli peab
paiknema sõiduki pikiteljel. Kui sõiduki kereehitus ei võimalda
paigaldada lisapidurituld sõiduki pikiteljele (näiteks uksed vms), on
lubatud paigaldada kaks lisapidurituld sümmeetriliselt sõiduki
pikiteljega võimalikult pikitelje lähedusse või üks lisapidurituli
kuni 150 mm kaugusele sõiduki pikiteljest. M2, M3
, N ja O kategooria sõidukitele on lubatud lisapidurituled paigaldada
ka sõiduki pikiteljest kaugemale;
5) piduritule värvus peab olema punane;
6) piduritule vähim valgustugevus tehnoülevaatusel peab olema 10 cd.
Kontrollimine: vaatluse, luksmeetri ja mõõdulindiga.
[RTL 2002, 106, 1575 – jõust.
01.01.2003]
Kood 215. Numbritule latern
Nõuded: 1) kõikidel M, N ja O kategooria sõidukitel, välja
arvatud trollid, peab taga olema vähemalt üks numbritule latern. 1994.
a või hiljem valmistatud M, N ja O kategooria sõidukitel peab
numbritule latern olema E või e sertifitseeritud ja vastama E-reegli
nr 4 või direktiivi 76/760/EMÜ nõuetele. L kategooria sõidukitel peab
taga olema vähemalt üks numbritule latern;
2) numbrituli peab olema paigutatud valmistaja juhendi kohaselt ja ta
peab registreerimismärki valgustama nii, et see oleks pimeda ajal
loetav vähemalt 25 m kauguselt;
3) numbritule värvus peab olema valge ja see peab lülituma koos lähi-,
kaug- ja ääretuledega.
Kontrollimine: vaatluse, mõõdulindiga.
Kood 216. Tagumised udutule laternad
Nõuded: 1) 1994. a või hiljem valmistatud M, N ja O
kategooria sõidukitel peab taga olema üks või kaks valmistaja
juhendile vastavat udutule laternat, mille paigutus peab vastama
E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Tagumine udutule
latern ei ole kohustuslik sõidukil:
a) mis on saadud
pärandvarana;
b) mis kuulub ümberasujale;
c) mis on
välisriikide diplomaatiliste esinduste ja nende välisriikide
kodanikest töötajate omanduses või valduses;
d) mis
on välisriikide sõjaväelaste omanduses või valduses;
e)
mis on lepingulisel tööl olevate välisriikide kodanike omanduses või
valduses;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
2) tagumiste udutule laternate kaugus lähimast piduritule laternast
peab olema vähemalt 100 mm. Kui sõiduki taga on üks udutuli, peab see
asuma tagant vaadates sõiduki sümmeetriateljel või sellest vasakul.
Tagumise udutule laterna valgusava ülaserv ei tohi asetseda kõrgemal
kui 1000 mm (N3G kategooria sõidukitel kuni 1200 mm)
ja alaserv madalamal kui 250 mm;
3) tagumiste udutulede värvus peab olema punane;
4) tagumise udutule laterna valgusava pind ei tohi ületada 140 cm
2;
5) tagumised udutuled võivad lülituda, kui lähi-, kaug- või eesmised
udutuled on sisse lülitatud ja olema väljalülitatavad sõltumatult
teistest tuledest;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
6) 1994. a või hiljem valmistatud sõidukil on lubatud kasutada ainult või
tähisega
udulaternaid, mille hajutiklaasil on «F» täht (Hollandi tüübikinnituse
korral täht «B»).
Kontrollimine: vaatluse, luksmeetri ja mõõdulindiga.
[RTL 2005, 104, 1579 – jõust.
16.10.2005]
Kood 217. Tagurdustule laternad
Nõuded: 1) kui tagurdustule laternad on paigaldatud,
peavad need toimima;
2) 01.01.1994. a või hiljem esmakordselt kasutusele võetud M ja N
kategooria sõidukitel (O kategooria sõidukitel vabatahtlik) peab taga
olema üks või kaks E-reegli nr 23 või direktiivi 77/539/EMÜ nõuete
kohast tagurdustule laternat. Täiendavalt on lubatud sõidukitele
paigaldada taha või külgedele kaks tagurdustule laternat, v.a M
1 kategooria sõidukid ja mitte üle 6,0 m pikkused teiste
kategooriate sõidukid;
3) tulede vähim kõrgus teepinnast on 250 mm ja suurim 1200 mm;
4) tagurdustuled peavad süttima tagasikäigu lülimisel ja kustuma selle
väljalülimisel;
5) tagurdustulede värvus peab olema valge.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga.
[RTL 2005, 37, 530 – jõust. 08.04.2005]
Kood 218. Suunatule laternad
Nõuded:1) M ja N kategooria sõidukitel peavad olema
vähemalt eesmised ja tagumised suunatule laternad ning O kategooria
sõidukil peavad olema tagumised suunatule laternad. M ja N kategooria
sõidukil peavad olema külgmised suunatule laternad, kui sõiduki
valmistaja on need ette näinud. Alates 1. jaanuarist 1994. a
esmakordselt kasutusele võetud M, N ja O kategooria sõidukitel peavad
suunatule laternad olema E-reegli nr 6 või direktiivi 76/759/EMÜ
kohased ja need peavad olema paigaldatud E-reegli nr 48 või direktiivi
76/756/EMÜ kohaselt (vt joonised 20, 21 ja 22). M2,
M3, N2, N3, O2, O3
ja O4 kategooria sõidukitele on lubatud täiendavalt
paigaldada taha kaks suunatule laternat;
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
2) mõõdet 600 mm (vt lisa 1 joonised 20 ja 22) võib vähendada kuni
400 mm-ni, kui sõiduki gabariitlaius ei ületa 1300 mm. Sõiduki ehituse
eripära tõttu võib kõrgust 1500 mm suurendada kuni 2100 mm (vt lisa 1
joonised 20, 21 ja 22);
3) suunatulede värvus peab olema merevaigukollane. Tagumiste
suunatulede värvus võib olla punane sõidukil:
a) mis
on saadud pärandvarana;
b) mis kuulub ümberasujale;
c)
mis on välisriikide diplomaatiliste esinduste ja nende välisriikide
kodanikest töötajate omanduses või valduses;
d) mis
on välisriikide sõjaväelaste omanduses või valduses või
e)
mis on lepingulisel tööl olevate välisriikide kodanike omanduses või
valduses;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
4) [Kehtetu]
5) L kategooria sõidukil peavad olema valmistaja juhendi kohased
suunatule laternad ja 1996. a või hiljem valmistatud L kategooria
sõidukil E-reegli nr 50 nõuetele vastavad suunatule laternad. Nende
paigutus peab vastama E-reegli nr 53 või direktiivi 93/92/EMÜ nõuetele
ning järgmistele nõuetele:
– suurim kõrgus teepinnast –
1200 mm;
– vähim kõrgus teepinnast – 350 mm;
–
esisuunatule laternate valgusavade vaheline vähim kaugus – 300 mm;
–
peavad asetsema väljaspool lähitule või kaugtule laterna/laternate
väliskülgede püstpuutepindasid;
– suunalaterna
valgusava ja lähima lähi- või kaugtule laterna vaheline kaugus peab
olema vähemalt 100 mm;
– tagasuunatulede laternate
valgusavade vaheline vähim lubatud kaugus – 240 mm;
–
tagasuunatule laternad ei tohi asetseda sõiduki tagumisest gabariidist
eespool rohkem kui 300 mm;
6) suunatulede vilkumissagedus peab olema 90±30 korda/min;
7) suunatulede töö kontrolliks peab auto armatuurlauas vilkuma
sünkroonselt märgulamp. N2 ja N3
kategooria vedukauto armatuurlauas peab eraldi olema haagise
suunatulede märgulamp. Valgussignaali võib dubleerida helisignaaliga.
Kontrollimine: vaatluse, mõõdulindi ja stopperiga.
[RTL 2005, 12, 100 – jõust. 23.01.2005]
Kood 219. Armatuurlaua märgulambid
Nõuded: 1) armatuurlaua märgulambid peavad olema
valmistaja juhendi kohased ja toimima;
2) sõidukil peavad olema:
• suunatulede märgulamp,
• kaugtulede märgulamp;
• õhkpidurite korral – pidurikontuuride õhusurve märgulambid;
• ABS pidurite korral – süsteemi toimimise märgulamp.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 220. Autorongi tunnusmärk
Nõue: autorongi (v.a autorong, mille vedukiks on M1
või N1 kategooria sõiduk) vedukautol peab olema
autorongi tunnusmärk, milleks on üks kollane ümmargune latern
läbimõõduga vähemalt 70 mm või kolm sõiduki pikiteljega risti olevas
reas asuvat kollast laternat vahedega 150 kuni 300 mm. Autorongil,
millel on ülemised eesmised ääretuled, ei ole autorongi tunnusmärk
kohustuslik.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 221. Helkurid
Nõuded:1) M ja N kategooria sõidukil peavad olema
tagumised helkurid, mis ei tohi olla kolmnurksed ning O kategooria
sõidukil peavad olema tagumised kolmnurksed helkurid ja esimesed
helkurid, mis ei tohi olla kolmnurksed. Alates 1. jaanuarist 1994. a
esmakordselt kasutusele võetud M, N ja O kategooria sõidukitel peavad
helkurid olema E-reegli nr 3 või direktiivi 76/757/EMÜ kohased ja need
peavad olema paigaldatud E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ
kohaselt;
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
2) eesmiste helkurite värvus peab olema valge ja tagumistel punane.
Eesmiste ja tagumiste helkurite välisserv ei tohi olla kere
välisgabariidist kaugemal kui 400 mm ja helkurite siseservade vahe ei
tohi olla väiksem kui 600 mm (400 mm sõidukite korral, mille laius ei
ületa 1300 mm). Haagise eesmiste helkurite välisserv ei tohi olla
kaugemal kui 150 mm haagise välisgabariidist. Helkuri ülaserv ei tohi
asetseda kõrgemal kui 900 mm ja alaserv madalamal kui 250 mm
maapinnast. Helkureid on lubatud paigaldada kuni 1500 mm kõrgusele
juhul, kui sõiduki kereehitus ei võimalda neid paigaldada madalamale;
3) üle 6 m pikkustel M ja N kategooria sõidukitel ning kõigil O
kategooria sõidukitel peavad olema külgedel vähemalt iga 3 m tagant
helkurid. Kui see pole võimalik kere ehituse eripära tõttu, võib seda
vahet pikendada kuni 4000 mm-ni. Vähemalt üks helkur peab paiknema
sõiduki keskmisel kolmandikul. Kõige tagumise külgmise helkuri
tagumine serv ei tohi olla sõiduki tagumisest servast kaugemal kui
1 m. Helkuri ülaserv ei tohi asetseda kõrgemal kui 900 mm ja alaserv
madalamal kui 250 mm. Külgmiste helkurite värvus peab olema
merevaigukollane, v.a juhul, kui kõige tagumine külgmine helkur on
grupeeritud või osa valgust kiirgavast pinnast on sama tagatule
laternaga, tagumise ääretule laternaga, tagumise udulaternaga,
piduritule laternaga või kõige tagumise punase küljeääretule
laternaga, võib selle külgmise helkuri värvus olla punane;
Alla 6 m pikkuse sõiduki ja kereta auto korral, kui külgmised helkurid
on paigaldatud, peavad need asuma sõiduki pikkuse esimesel ja/või
viimasel kolmandikul.
Külgmiste helkurite värvus peab olema merevaigukollane;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
4) L kategooria sõiduki helkurid peavad olema paigutatud valmistaja
juhendi kohaselt;
5) mootorsõiduki eesmised, külgmised ja tagumised helkurid peavad
olema mittekolmnurkse kujuga, mis mahuvad 200 mm läbimõõduga ringi.
Helkurid peavad olema niisuguse kujuga, et need ei meenutaks numbrit,
tähte ega kolmnurka. Erandina on lubatud kasutada kujundeid, mis
meenutavad märke 0, I, U ja 8 ning mille mõõtmed mahuvad ringi Ø
200 mm;
6) haagise tagumised helkurid peavad olema võrdkülgse kolmnurga
kujulised, mille tipp on suunatud üles. Kolmnurga külje pikkus peab
olema 150...200 mm vastavuses lisa 1 joonisega 26.
7) kui sõidukile on paigaldatud linthelkurid, siis peavad need vastama
E-reegli nr 104 nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga.
[RTL 2005, 104, 1579 – jõust.
16.10.2005]
Kood 222. Ohutuled
Nõuded: 1) ohutuled on kohustuslikud kõikidele 1994. a või
hiljem valmistatud M, N ja O kategooria sõidukitele. Ohutuledena
lülitatakse üheaegselt vilkuma kõik suunatuled (kood 218). Ohutulede
arv, asukoht, vilkumise sagedus, nähtavusnurgad ja värvus peavad
vastama koodis 218 esitatud nõuetele;
2) ohutulede töö kontrolliks peab auto armatuurlauas vilkuma
sünkroonselt märgulamp. Vedukauto armatuurlauas peab eraldi olema
haake ohutulede märgulamp;
3) ohutulesid peab olema võimalik sisse lülitada nii töötava kui ka
mittetöötava mootori korral.
Kontrollimine: vaatluse ja stopperiga.
Kood 223. Pöördelatern
Nõuded:
1) mootorsõidukile võib paigaldada kaks
pöördelaternat;
2) pöördelaternad peavad vastama E-reegli
nr 119 nõuetele ja olema paigaldatud E-reegli nr 48 nõuete kohaselt;
3)
pöördelaterna tähis on «K»;
4)
pöördelaterna tule värvus peab olema valge.
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2005, 104, 1579 – jõust.
16.10.2005]
Grupp 3
Juhtimisseadmed
Kood 301. Üldnõuded juhtimisseadmetele
Nõuded: 1) auto rool peab olema vasakul poolel. Posti ja
kauba jaotamisega/kogumisega tegelevad, teetöödel kasutatavad ja
teistes riikides registreeritud autod võivad olla parempoolse rooliga.
Erandina võivad olla parempoolse rooliga võõrriigist ümberasumisega
kaasa toodud ja päritud autod;
2) neljateljelistel autodel peab lisaks esimesele juhtteljele olema
juhitav veel vähemalt üks kolmest ülejäänud teljest;
3) auto ja selle haagise roolimehhanism ja -hoovastik peavad olema
valmistaja juhendi kohased ja toimima nende kohaselt. Rool peab
pöörduma sujuvalt, ilma kinnijäämisteta ja vibratsioonita.
Roolihoobadel, -varrastel ja -võllidel ei tohi olla pragusid,
jääkdeformatsioone jm vigastusi.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 302. Rooliratas
Nõuded: 1) peab vastama sõiduki valmistaja nõuetele;
2) mitmel sõiduki tüübil kasutatav rooliratas («generalsteeringcontrol»)
peab omama valmistaja tõendit selle kohta, millisele sõiduki tüübile
on rool sobiv. Tõendi puudumisel peab ARK määrama rooliratta
kõlblikkuse ekspertiisi ja tegema nõuetele vastavuse kohta märkuse
sõiduki registreerimistunnistusele. Reguleeritava asendiga rooli
ja/või turvakotiga rooliratta asendamine mõne teise rooliratta
mudeliga on keelatud.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga.
Kood 303. Ohutu roolimehhanism
Nõue: 1990. a või hiljem valmistatud M1 ja
N 1 kategooria sõiduki (v.a autod, mille rooliratas asub
esiteljest eespool) roolivõlli ehituses peab olema ohutuselement, mis
tagab kokkupõrkel roolivõlli deformeerumise või purunemise ja
pöördumise juhi kehast kõrvale.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 304. Roolimehhanism
Nõue: roolimehhanism peab vastama sõiduki valmistaja
nõuetele. Roolimehhanismi kinnitus kere/raami külge peab olema
valmistaja juhendi kohane.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 305. Esirataste pöördepiirikud
Nõue: esirataste pöördepiirikud peavad olema valmistaja
juhendi kohased.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 306. Roolihoovastiku liigendid
Nõue: roolihoovastiku liigendid peavad olema valmistaja
juhendi kohased, neis ei tohi olla valmistaja poolt lubatust suuremat
lõtku. Lõtkuks ei loeta liigendi amortiseerivat liikumist.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 307. Rooliratta vabakäik
Nõue: rooliratta vabakäik peab olema M1 ja
N 1 kategooria autol: ≤ 10º ning M2 ,
M3, N 2 ja N3 kategooria autol ≤ 20º.
Kui valmistaja on ette näinud väiksemad väärtused, siis peab
rooliratta vabakäik vastama valmistaja juhendile.
Kontrollimine: nurgamõõdikuga.
Kood 308. Roolivõlli laagrid
Nõuded: 1) roolivõlli laagrid peavad olema valmistaja
juhendi kohaselt reguleeritud;
2) roolivõllid peavad pöörduma ühtlaselt, sujuvalt ja ei tohi kinni
kiiluda.
Kontrollimine: vaatluse ja rooli pööramisega või lõtkutestriga.
Kood 309. Koostude porikaitsed
Nõue: koostude porikaitsed peavad olema töökorras ja
vigastusteta.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 310. Roolivõimendi
Nõuded: 1) hüdrovõimendi peab olema nõutava tasemeni õliga
täidetud ja ei tohi lekkida;
2) pneumaatilised võimendid ei tohi pihkuda, nende voolikud peavad
olema pragudeta ja murenemise tunnusteta. Torudel ei tohi olla
korrosiooni;
3) elektrivõimendite ühendusjuhtmed peavad olema korralikult
kinnitatud, juhtmed vigastamata ja klemmid või pistikud korralikult
ühendatud ning kinnitatud;
4) võimendi juhtklapi rikke korral peab olema võimalik sõidukit
käsitsi juhtida;
5) jõusilinder ei tohi lekkida/pihkuda;
6) voolikud peavad olema töökorras ja ei tohi lekkida/pihkuda;
7) võimendi õlipumba rõhk peab olema valmistaja juhendi kohane ja pump
ei tohi lekkida;
8) roolivõimendi õliradiaator ei tohi lekkida.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 311. Ratta lõtk
Nõue: lõtkud ei tohi olla suuremad kui seda on ette näinud
valmistaja või, andmete puudumisel, ei tohi olla suuremad kui:
• kuni 17" nimiläbimõõduga velje korral – 5,0 mm;
• 17...20" nimiläbimõõduga velje korral – 7,0 mm;
• üle 20" nimiläbimõõduga velje korral – 9,0 mm.
Ratta lõtku A (vt lisa 1 joonis 27) mõõdetakse rehvi mustri servalt.
Kontrollimine: vaatluse, lõtkutestri, rismuse ja nihiku või
indikaatorkellaga.
Kood 312. Käänmik (käändtelg), rooli- ja pendelhoob ning nende
liigendid
Nõue: käänmik (käändtelg), rooli- ja pendelhoob ning nende
liigendid peavad vastama valmistaja juhendile ja olema selle kohaselt
kinnitatud ning nendes ei tohi olla märgatavat lõtku, pragusid ja
jääkdeformatsioone. Lõtkuks ei loeta liigendi amortiseerivat liikumist.
Kontrollimine: vaatluse või lõtkutestriga.
Kood 313. Rooliamortisaator
Nõue: rooliamortisaator peab olema töökorras, ei tohi
lekkida.
Kontrollimine: vaatluse või lõtkutestriga.
Kood 314. [Kehtetu – RTL
2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007]
Kood 315. L kategooria sõiduki roolikann
Nõue: lõtk L kategooria sõiduki roolikannu laagrites ei
tohi ületada valmistaja poolt ette nähtud suurust. Käänmikjuhtimisega
esirattal ei tohi olla liigendites märgatavaid lõtke.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 316. L kategooria sõiduki esiratas
Nõue: esiratta kodarad peavad olema kinnitatud ja
pingutatud, esiratas ei tohi viskuda ja laagrites ei tohi olla
tuntavat lõtku. Esiratta telg peab olema kindlalt kinnitatud.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 317. Muud juhtimisseadmed
Nõue: peavad vastama valmistaja juhendile ja olema
töökorras.
Kontrollimine: vaatlusega.
Grupp 4
Piduriseade
Kood 401. Üldnõuded piduriseadmele
Nõuded: 1) peab vastama valmistaja juhendile (ei tohi olla
muudetud selle ehitust, kasutatud valmistaja poolt selleks mitte ette
nähtud osi ja sõlmi);
2) piduriseade ei tohi olla ohtlikult korrodeerunud ja peab töötama
nõutava efektiivsusega;
3) seisupidur peab olema otsese mehaanilise toimega sõiduki ratastele;
4) ei tohi kasutada pidurivedelikku, mis pole ette nähtud selle
sõiduki versioonile või ei vasta valmistaja nõuetele;
5) sõidupiduriga pidurdamisel ei tohi ühel teljel paiknevate rataste
pidurdusjõud erineda omavahel rohkem kui 30%;
6) sõidupidur peab toimima kõikidele auto ratastele;
7) O1 kategooria haagisel ei ole pidurid kohustuslikud.
Olemasolu korral peavad need vastama O2 kategooria
haagisele kehtestatud nõuetele;
8) O2 kategooria haagistel on lubatud inertspidurid
(pealejooksupidurid). Poolhaagisel on inertspidurid keelatud;
9) O3 ja O4 kategooria haagistel on
inertspidurid keelatud;
10) pidurid peavad toimima kõikidele haagise ratastele;
11) autorongi katkemise korral peab piduriseade tagama haagise
automaatse pidurdamise. See nõue ei kehti O1
kategooria haagisele, mille tiisel peab vedukiga olema kinnitatud
lisaks haakeseadmele veel trossi, keti jms, mis ei lase tiislit maha
kukkuda ja tagab haagise juhitavuse;
12) haagisel, millel on sõidupidur nõutav, peab olema käsipidur, mida
on võimalik lülitada väljast. Sõitjate veohaagise käsipidur peab olema
lülitatav ka haagise seest. Nõue ei kehti haagistele, millel on
vedruakudega seisupidur;
13) õhkpiduriga haagise ühendamisel vedukiga peavad selle pidurid
automaatselt lülituma töörežiimi.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 402. Sõiduki rataste pidurdusjõudude summa suhe sõiduki
massist teepinnale põhjustatud koormusesse sõidupiduriga pidurdamisel
Nõuded: 1) Sõiduki rataste pidurdusjõudude summa suhe
sõiduki massist teepinnale põhjustatud koormusesse (njuutonites)
sõidupiduriga pidurdamisel ei tohi olla väiksem, kui alljärgnevas
tabelis toodud:
Tabel 3
Sõiduki kategooria
|
Vähim lubatud rataste pidurdusjõudude summa suhe sõiduki massist
teepinnale põhjustatud koormusesse
|
Sõiduki valmistamisaasta
|
M2 ja M3
|
48%
|
Enne 1992. a
|
M2 ja M3
|
50% (48% – ABS piduriteta sõidukil)
|
1992. a või hiljem
|
N2 ja N3
|
43%
|
Enne 1988. a
|
N2 ja N3
|
45%
|
1988. a või hiljem
|
M1
|
50%
|
sõltumata valmistamisaastast
|
Taksod ja kiirabiautod
|
50%
|
sõltumata valmistamisaastast
|
N1
|
45%
|
Enne 1988. a
|
N1
|
50%
|
1988. a või hiljem
|
O3 ja O4
|
40%
|
Enne 1988. a
|
O3 ja O4
|
43%
|
1988. a või hiljem
|
2) sõidupiduriga pidurdamisel ei tohi ühel teljel paiknevate rataste
pidurdusjõud erineda omavahel rohkem kui 30%;
3) käesolevas koodis toodud ratta pidurdusjõud, koodis 402 toodud
pidurdusteekonnad ja koodis 403 toodud aeglustus peavad olema
saavutatud piduripedaalile vajutamisel jõuga, mis ei ületa:
• M1 kategooria sõidukil – 490 N,
• M2, M3, N1, N2 ja N
3 kategooria sõidukil – 687 N.
Kontrollimine: piduri kontrollstendiga.
[RTL 2004, 45, 770 – jõust. 01.05.
2004]
Kood 403. [kehtetu]
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
Kood 404. [kehtetu]
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
Kood 405. [kehtetu]
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
Kood 406. Seisupidur
Nõuded: 1) seisupidur peavad toimima sõiduki mõlemal
küljel paiknevatel ratastel;
2) seisupiduriga pidurdamisel ei
tohi rataste pidurdusjõudude suhe sõiduki massist teepinnale
põhjustatud koormusesse (njuutonites) olla väiksem kui:
a)
kõigil sõidukitel – 16%;
b) autorongil – 12%.
Kontrollimine: piduri kontrollstendiga.
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
Kood 407. Seisupiduri kontrollimine teekaldel
Nõue: M, N, O ja L kategooria sõiduki seisupidur peab
hoidma paigal täismassiga sõidukit 18% ja täismassiga autorongi 12%
kaldega teel. Seisupiduri katsetamine on lubatud kuival kõvakattega
teekaldel.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 408. L kategooria sõiduki pidurite kontrollimine
Nõue: üheaegsel jalg- ja käsipiduriga pidurdamisel kuival
kõvakattega teel kiiruselt 30 km/h ei tohi pidurdusteekond olla suurem
kui:
1) L3 kategooria sõidukil sõidupiduriga
pidurdamisel – 7,0 m;
2) L4 kategooria sõidukil
sõidupiduriga pidurdamisel – 7,5 m;
3) L5
kategooria sõidukil sõidupiduriga pidurdamisel – 7,5 m ja
seisupiduriga pidurdamisel – 18 m.
Kontrollimine: mõõdulindiga.
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
Kood 409. Aeglusti
Nõue: peab olema valmistaja juhendi kohane ja toimima.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 410. Pealejooksupidur (inertspidur)
Nõue: pealejooksupidur ei tohi lekkida, peab toimima.
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
Kood 411. Piduri hoob, pedaal, hoovastik/trossid
Nõue: trossid, pedaal ja hoovad peavad vabalt liikuma,
vaba- ja töökäigud peavad vastama valmistaja juhendile. Seisupiduri
hooba lukustav seade peab toimima.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 412. Pidurivõimendi, piduri peasilinder ja ratta töösilinder
Nõue: pidurivõimendi, piduri peasilinder ja ratta
töösilinder peavad olema valmistaja juhendi kohased, peavad toimima
ega tohi lekkida.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 413. Piduritorustik
Nõuded: 1) piduritorustik peab olema valmistaja juhendi
kohane, ei tohi lekkida/pihkuda;
2) piduritorustikul ei tohi olla sügavaid korrosioonikahjustusi;
3) plast- ja kummivooliku pind ei tohi olla pragunenud, hõõrdunud või
murenenud.
Kontrollimine: vaatlusega ja seebiveega.
Kood 414. Rattapiduri kambrid
Nõue: rattapiduri kambrid peavad olema valmistaja juhendi
kohased, ei tohi pihkuda ning hoova käik peab vastama valmistaja
juhendile.
Kontrollimine: joonlauaga (täpsusega 1,0 mm), seebiveega.
Kood 415. Vedruakud
Nõue: vedruakud peavad olema valmistaja juhendi kohased ja
toimima (pidurihoovad peavad liikuma, ei tohi olla kinni kiilunud).
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 416. Kompressor
Nõuded: 1) hiljemalt 6 min möödudes käivitamisest peab
haagiseta auto õhusüsteemi pidurikontuurides tõusma rõhk 65 kuni
100%-ni nimirõhust;
2) hiljemalt 9 min möödudes käivitamisest peab autorongi õhusüsteemi
pidurikontuurides tõusma rõhk 65 kuni 100%-ni nimirõhust;
3) hiljemalt 8 min möödudes käivitamisest peab haagiseta auto
tarvitite kontuuris rõhk tõusma nimirõhuni;
4) hiljemalt 11 min möödudes käivitamisest peab autorongi tarvitite
kontuuris rõhk tõusma nimirõhuni.
Kontrollimine: manomeetri ja stopperiga.
Kood 417. Rõhuregulaator
Nõue: rõhuregulaator peab olema valmistaja juhendi kohane
ja hoidma nimirõhku.
Kontrollimine: manomeetriga.
Kood 418. Õhusüsteemi manomeeter ja/või rõhulangule toimiv
hoiatusseade
Nõue: õhusüsteemi manomeeter ja/või rõhulangusele toimiv
hoiatusseade peab toimima valmistaja juhendis ettenähtud täpsuse
piirides.
Kontrollimine: manomeetriga.
Kood 419. Pidurite, vedrustuse ja tarvitite kontuurid
Nõuded: 1) pidurite, vedrustuse ja tarvitite kontuurid
peavad olema valmistaja juhendi kohased ning ei tohi pihkuda;
2) pidurite, vedrustuse ja tarvitite kontuurid ei tohi olla
korrodeerunud;
3) pidurite, vedrustuse ja tarvitite kontuurid ei tohi olla valesti
remonditud (jätkatud keevitamisega, jootmisega vms viisil);
4) pidurite, vedrustuse ja tarvitite kontuurid peavad vastama
valmistaja poolt ettenähtule.
Kontrollimine: vaatluse ja seebiveega.
Kood 420. Pidurivoolikud
Nõuded: 1) pidurivoolikud peavad olema sõiduki valmistaja
juhendi kohased;
2) pidurivoolikud ei tohi pihkuda/lekkida;
3) pidurivooliku pinnal ei tohi olla pragusid ega sööbinud ja
murenenud kohti.
Kontrollimine: vaatluse ja seebiveega.
Kood 421. Haagise ja vedukauto ühendusvoolikud
Nõuded: 1) ühendusvoolikud ei tohi pihkuda;
2) ühendusvoolikute kinnitus peab tagama nende säilivuse autorongi
sõidul ja manööverdamisel.
Kontrollimine: vaatluse ja seebiveega.
Kood 422. Pidurisüsteemi koostude porikaitse
Nõue: pidurisüsteemi koostude porikaitsed peavad olema
valmistaja juhendi kohased ja terved.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 423. Piduritrummel ja -ketas
Nõue: piduritrumlis ja pidurikettas ei tohi olla pragusid
ja kinnitusdetailide vigastusi.
Kontrollimine: vaatlusega, vasaraga koputamisega.
Kood 424. Piduriklotsi kate
Nõue: 1) vahetatavad piduriklotsi katted peavad olema
sõiduki valmistaja juhendis ette nähtud materjalist ja alates 2002. a
ei tohi sisaldada asbesti;
2) piduriklotsi katted ei tohi olla õhemad kui see on ette nähtud
valmistaja juhendis.
Kontrollimine: vaatlusega, kui seda on võimalik teha ratast ära
võtmata.
Kood 425. Pidurdusjõu regulaator (ALB) või pidurdusrõhu piirdeklapp
Nõue: pidurdusjõu regulaator või pidurdusrõhu piirdeklapp
peab olema valmistaja juhendi kohane ja koormata auto pidurdamisel ei
tohi pidurdusjõu regulaatoriga või pidurdusrõhu piirdeklapiga
kontuuris rõhk tõusta üle valmistaja juhendis ettenähtu.
Kontrollimine: manomeetri, vaatluse ja seebiveega.
Kood 426. Blokeerumatu pidur (ABS, EBS)
Nõuded: 1) blokeerumatu pidur peab toimima vastavalt
valmistaja juhendile;
2) pidurdamisel ei tohi auto muuta suunda ka libedal teel.
Kontrollimine: katsesõidu ja piduristendiga.
Kood 427. Õhusüsteemi kontrollventiil
Nõuded: 1) õhusüsteemi kontrollventiil peab olema
valmistaja juhendi kohane;
2) õhusüsteemi kontrollventiil peab toimima, ei tohi pihkuda.
Kontrollimine: manomeetri, seebivee ja vaatlusega.
Kood 428. Kondensaadikraan
Nõuded: 1) kondensaadikraan peab olema valmistaja juhendi
kohane;
2) kondensaadikraan peab toimima, ei tohi pihkuda.
Kontrollimine: seebivee ja vaatlusega.
Kood 429. Õhu pihkumine õhusüsteemist
Nõue: rõhk süsteemis ei tohi langeda seisva kompressori
korral kiiremini kui 0,05 MPa (0,5 kgf/cm2) 30 min jooksul,
kui pidurid on rakendamata, või 15 min jooksul, kui nad on rakendatud.
Kontrollimine: manomeetri ja stopperiga.
Grupp 5
Rattad (rehvid ja veljed)
Kood 501. Üldnõuded sõiduki rehvidele
Nõuded:1) M, N ja O kategooria sõidukil on lubatud
kasutada kas sõiduki valmistaja poolt ette nähtud direktiivi 92/23/EMÜ
või DOT või E-reegli nr 30 (sõiduauto ja tema haagise rehvid),
E-reegli nr 54 (veoauto ja bussi ning tema haagise rehvid), E-reegli
nr 64 (ajutiseks kasutamiseks ette nähtud varurattad) nõuetele
vastavaid taastamata rehve või sõiduki valmistaja poolt ette nähtud
karakteristikutele vastavaid taastatud rehve. L kategooria sõidukil on
lubatud kasutada kas valmistaja poolt ette nähtud ja direktiivi
97/24/EÜ või E-reegli nr 75 nõuetele vastavaid taastamata rehve või
sõiduki valmistaja poolt ette nähtud karakteristikutele vastavaid
taastatud rehve. Esmakordselt kasutuselevõetav sõiduk peab olema
komplekteeritud taastamata rehvidega;
2) ARK võib anda põhjendatud juhtumitel loa käesolevas punktis mitte
ette nähtud rehvide või velgede kasutamiseks;
3) sõiduautol (M1 kategooria), veoautol, mille
registrimass ei ületa 3,5 tonni (N1 kategooria),
ja haagisel, mille registrimass on üle 0,75 tonni, kuid ei ületa 3,5
tonni (O2 kategooria), peab alates 1. detsembrist kuni 1.
märtsini kasutama talverehve (M+S, MS, M.S. või M&S tähistusega),
mille mustri jääksügavus on vähemalt 3,0 millimeetrit.
Ülalnimetatud kategooria sõidukitel ei ole talverehvide kasutamine
kohustuslik järgmistel juhtudel:
• sõitmisel teise riiki ja sealt tagasi Eestisse;
• teises riigis registreeritud sõidukil;
• paarisrataste mõlemal rattal tingimusel, et ühe telje mõlemad
rattapaarid on koostatud ühesuguselt;
• autode ja haagiste valmistamisel, maaletoomisel, müümisel ning
remonti või tehnilisele ülevaatusele sõitmisel;
• autodel või haagistel, millele ei ole Eestis talverehve saada;
31) Ühistranspordiseaduse tähenduses kohalikku liinivedu ja
riigisisest kaugliinivedu teenindaval bussil (M2 ja M3
kategooria sõidukil) või bussirongil, peab alates 1. oktoobrist kuni
1. maini kasutama rehve, mille mustri jääksügavus on vähemalt 3,0
millimeetrit.
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
1.10.2007]
4) sõidukil ei ole lubatud kasutada A1, A2, A3, A4, A5 ja A6
kiiruskategooria rehve (vt tabel 5) ning rehve, mille lubatud suurim
sõidukiirus on 30 km/h;
5) [kehtetu]
Märkus. [kehtetu]
Kontrollimine: vaatluse ja võrdlemisega punktis 1 toodud
normdokumentidega.
[RTL 2005, 104, 1579 – jõust.
16.10.2005]
Kood 502. Rehvi tehnoseisund
Nõuded: 1) rehvil ei tohi esineda sisemisi ega välimisi
koordi läbivaid vigastusi või turvise eraldumist koordist;
2) rehvi siserõhk peab vastama valmistaja poolt määratud rõhule.
Kontrollimine: vaatluse ja manomeetriga.
Kood 503. Rehvi kulumine ja mustri sügavus
Nõuded: 1) mustri jääksügavus peab olema vähemalt:
• L kategooria sõidukil ≥1,0 mm;
• M1, M2, M3, N1, N
2 ja N3 kategooria sõidukil 1,6 mm;
• haagisel vastavalt seda vedava veduki mustrisügavusele esitatavatele
nõuetele;
2) rehvi edasine kasutamine on keelatud, kui turvise mustri
jääksügavus on punktis 1 esitatust väiksem lisa 1 joonisel 30 toodud
viirutatud pinna ulatuses, mille laius b on üle 1/2 turvise veerepinna
laiusest B ja pikkus a üle 1/6 turvise veerepinna ümbermõõdust 2R või
kui mitme kulumislaigu korral nende pikkuste summa on nimetatud
väärtusest suurem. Joonisel näidatud viirutatud ala ei pea asuma
veerepinna keskel;
3) rehvil, millel puudub märge «REGROOVABLE», ei tohi
mustrit sügavamaks lõigata.
Kontrollimine: nihiku, joonlaua või mõõdulindiga.
Kood 504. Rehvi viskumine
Nõue: veereringil mõõdetult ei tohi rehvi viskumine
ületada üheski suunas:
• M1, N1, L ja O1 kategooria
sõidukil 1,0% välisläbimõõdust;
• ülejäänud sõidukitel 1,5% välisläbimõõdust.
Kontrollimine: rismuse, nihiku ja vaatlusega.
Kood 505. Rehvide (k.a taastatud rehvid) tähistamine
Nõuded: 1) rehvi tähistus ja selle asukoht peab vastama
tabelis 4 toodule.
Tabel 4
Jrk nr
|
Tähistus
|
või tähistusega
rehvil
|
Ühel rehvi küljel
|
Mõlemal rehvi küljel
|
DOT tähistusega rehvil
|
Ühel rehvi küljel
|
Mõlemal rehvi küljel
|
1.
|
Valmistaja nimi või kaubamärk
|
jah
|
|
+
|
jah
|
+
|
|
2.
|
Rehvi tähistus
|
jah
|
|
+
|
jah
|
|
+
|
3.
|
Kiiruskategooria (tabel 5)
|
jah
|
|
+
|
ei
|
|
|
4.
|
Mustri tüüp
Näiteks «M+S»
|
jah
|
|
+
|
jah
|
|
+
|
5.
|
Koormusindeks (tabel 6)
|
jah
|
|
+
|
ei
|
|
|
6.
|
Suurim kandevõime
Näiteks «MAX. LOAD 1310 LBS»
|
ei
|
|
|
jah
|
|
+
|
7.
|
Suurim siserõhk
Näiteks «AT 36 PSI COLD»
|
ei
|
|
|
jah
|
|
+
|
8.
|
Koordi kihtide arv külgedel ja veerepinnal
Näiteks
«TREAD AREA PLIES:
2 RAYON + STEEL» «SIDEWALL AREA
PLIES: 2 RAYON»
|
ei
|
|
|
jah
|
|
+
|
9.
|
Lohvita, kui on sellise ehitusega
Näiteks «TUBELESS»
|
jah
|
|
+
|
jah
|
|
+
|
10.
|
Lohviga, kui on sellise ehitusega
|
ei
|
|
|
jah
|
|
+
|
11.
|
Radiaalrehv, kui on sellise ehitusega
Näiteks «RADIAL»
|
jah
|
|
+
|
jah
|
|
+
|
12.
|
Tugevdatud, kui on sellise ehitusega
Näiteks: «REINFORCED»
|
jah
|
|
+
|
ei
|
|
|
13.
|
Tüübikinnituse tähis
|
|
+
|
|
DOT
|
+
|
|
14.
|
Valmistamisaja tähis
|
jah
|
+
|
|
jah
|
+
|
|
15.
|
Eriomadused
|
ei
|
|
|
|
+
|
|
|
Näiteks
«TREADWEAR 160» (kulumiskindlus on sellel rehvil
60% parem kui võrdlusrehvil);
«TRACTION A» (rehvi
haardeomadused teekattega kuuluvad «A» klassi. Klasse on A, B ja
C, neist parim on A klass);
«TEMPERATURE B»
(temperatuurikindlus sellel rehvil vastab B klassi nõuetele. «A»
klassi rehvi temperatuurikindlus lubab sõita rehviga kuni
184 km/h, «B» klass – 160 km/h ja «C» klass – 137 km/h)
|
|
|
|
UTQG nõuded kehtivad kuni 13" velgedele mõeldud rehvidele. Ei
kehti talverehvidele
|
Märkus. Rehvid jaotatakse kolme kvaliteediklassi:
• «Kvaliteetrehvid» – neil on nõuetekohane märgistus ja neid müüakse
täieliku valmistajapoolse garantiiga;
• «DA» – «DEFECTIVE APPEARANCE» on
teise klassi rehvid, millel on välimuse vead või vähemärgatavad
remonditud kohad, mis ei mõju sõiduohutusele. Neid rehve müüakse
täieliku valmistajapoolse garantiiga;
• «Max 30 km/h» – neid rehve ei tohi kasutada sõidukitel ja nende
haagistel. Märgistus «Max 30 km/h» peab olema kantud püsivalt rehvi
mõlemale küljele, kusjuures endine kiiruskategooria peab olema
eemaldatud;
2) M1, O1 ja O2 kategooria sõiduki
taastamata rehv peab olema märgistatud E-reegli nr 30 või direktiivi
92/23/EMÜ kohaselt ja E-sertfitseeritud taastatud rehv E-reegli nr 108
kohaselt.
Näide taastamata rehvi tähistamisest:
VALMISTAJA NIMETUS või KAUBAMÄRK
185/70 R 14 89 T Tubeless M+S
253
,
|
|
või DOT.
|
Selgitus:
a) 185 – profiili laius mm;
b) 70 – profiili
kõrgus on 70% rehvi laiusest;
c) R – või sõna «RADIAL»
– radiaalne koordiniitide paigutus (võib olla ka: D – diagonaalne
koordiniitide paigutus, mille võib jätta märgistamata või B – või
sõnad «BIAS BELTED» – diagonaalse koordiniitide
paigutusega vöötatud rehv);
d) 14 – velje läbimõõt
tollides;
e) 89 – koormusindeks (tabel 6), mis vastab koormusele
580 kg;
f) T – kiiruskategooria tähis (tabel 5), mis vastab
piirkiirusele 190 km/h;
g) TUBELESS – lohvita rehv;
h)
M+S (ka MS, M.S., M&S) – on ette nähtud sõitmiseks talvel või mudas;
i)
253 – valmistamise aeg – koosneb kolmest numbrist: esimesed kaks
tähistavad valmistamise nädalat (25. nädal), viimane aastat (2003)
jooksval kümnendil. E-reegli nr 75 kohaselt on alates 1. jaanuarist
1997. a tähistus 2503;
j)
|
|
|
või DOT-tüübikinnituse tähised.
|
M2, M3, N, O3 ja O4 kategooria
sõiduki taastamata rehv peab olema märgistatud E-reegli nr 54 või
direktiivi 92/23/EMÜ kohaselt ja E-sertifitseeritud taastatud rehv
E-reegli nr 109 kohaselt.
Näide taastamata rehvi tähistamisest:
VALMISTAJA NIMETUS või KAUBAMÄRK
250/70 R 20 149/145 J
TUBELESS
253 90 PSI
,
|
|
või DOT.
|
Selgitus:
k) 250 – profiili laius mm;
l) 70 – profiili
kõrgus on 70% rehvi laiusest;
m) R või sõna «RADIAL»
– radiaalne koordiniitide paigutus (võib olla ka: D – diagonaalne
koordiniitide paigutus, mille võib jätta märgistamata);
n)
20 – velje läbimõõt tollides (võib asendada mõõduga
millimeetrites – 508);
o) 149 – üksiku rehvi
koormusindeks (tabel 6), mis vastab koormusele 3250 kg;
p)
145 – paarisrehvi koormusindeks (tabel 6), mis vastab koormusele
2900 kg;
r) J – kiiruskategooria tähis (tabel 5), mis vastab
piirkiirusele 100 km/h;
s) L – kiiruskategooria tähis, mis
vastab piirkiirusele 120 km/h, juhul, kui üksiku rehvi koormus ei
ületa 3000 kg, mis vastab koormusindeksile 146 ja paarisrehvide puhul
ei tohi koormus ühele rehvile ületada 2725 kg, mis vastab
koormusindeksile 143;
t) TUBELESS – lohvita rehv;
u)
253 – valmistamise aeg: 25. nädalal 2003. a. E-reegli nr 54 kohaselt
on alates 1. jaanuarist 1997. a tähistus 2503;
v)
90 PSI – rehvi siserõhk vastupidavuskatsel, mis vastab rõhule
0,620 MPa (6,20 kgf/cm2);
õ)
|
,
|
|
või DOT-tüübikinnituse tähised;
|
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
3) L kategooria sõiduki ja tema haagise rehv peab olema märgistatud
E-reegli nr 75 või direktiivi 97/24/EÜ kohaselt.
Näide
rehvi tähistamisest:
VALMISTAJA NIMETUS või KAUBAMÄRK
100/80 B 18 53 S TUBELESS M+S
253
,
|
|
või DOT.
|
Selgitus:
a) valmistaja kaubamärk;
b) 100 – profiili laius
mm;
c) 80 – profiili kõrgus on 80% rehvi laiusest;
d)
B – diagonaalne vöötatud rehv;
e) 18 – velje
läbimõõt tollides e 457 mm;
f) 53 –
koormusindeks, mis vastab kandevõimele 206 kg (tabel 6);
g)
S – kiiruskategooria tähis, millele vastab lubatud suurim sõidukiirus
180 km/h (tabel 5);
h) TUBELESS – lohvita rehv;
i)
M+S (ka MS, M.S., M&S) – on ette nähtud sõitmiseks talvel või mudas;
MST – universaalne – on ette nähtud sõitmiseks teel ja ka maastikul;
j)
253 – valmistamise aeg: 25. nädalal 2003. a. E-reegli nr 75 kohaselt
on alates 1. jaanuarist 1997. a tähistus 2503;
k)
|
,
|
|
või DOT-tüübikinnituse tähised.
|
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 506. Rehvi kasutamine
Nõuded: 1) rehvi mõõtmed (E-reeglid nr 30, 54 ja 75),
kiiruskategooriad (tabel 5) ja koormusindeksid (tabel 6) peavad
vastama sõiduki valmistaja juhendis ette nähtud näitajatele ja
sõidukil kasutatava velje mõõtmetele;
Tabel 5
km/h
|
Kiiruskategooria tähis
|
Piirkiirus
|
Kiiruskategooria tähis
|
Piirkiirus
|
Kiiruskategooria tähis
|
Piirkiirus
|
A1
|
5
|
D
|
65
|
Q
|
160
|
A2
|
10
|
E
|
70
|
R
|
170
|
A3
|
15
|
F
|
80
|
S
|
180
|
A4
|
20
|
G
|
90
|
T
|
190
|
A5
|
25
|
J
|
100
|
U
|
200
|
A6
|
30
|
K
|
110
|
H
|
210
|
A7
|
35
|
L
|
120
|
V
|
240
|
A8
|
40
|
M
|
130
|
W
|
270
|
B
|
50
|
N
|
140
|
Y
|
300
|
C
|
60
|
P
|
150
|
Z
|
üle 240
|
Tabel 6
A = koormusindeks
|
B = lubatud suurim mass kg-s
|
A
|
B
|
A
|
B
|
A
|
B
|
A
|
B
|
30
|
106
|
66
|
300
|
102
|
850
|
138
|
2360
|
31
|
109
|
67
|
307
|
103
|
875
|
139
|
2430
|
32
|
112
|
68
|
315
|
104
|
900
|
140
|
2500
|
33
|
115
|
69
|
325
|
105
|
925
|
141
|
2575
|
34
|
118
|
70
|
335
|
106
|
950
|
142
|
2650
|
35
|
121
|
71
|
345
|
107
|
975
|
143
|
2725
|
36
|
125
|
72
|
355
|
108
|
1000
|
144
|
2800
|
37
|
128
|
73
|
365
|
109
|
1030
|
145
|
2900
|
38
|
132
|
74
|
375
|
110
|
1060
|
146
|
3000
|
39
|
136
|
75
|
387
|
111
|
1090
|
147
|
3075
|
40
|
140
|
76
|
400
|
112
|
1120
|
148
|
3150
|
41
|
145
|
77
|
412
|
113
|
1150
|
149
|
3250
|
42
|
150
|
78
|
425
|
114
|
1180
|
150
|
3350
|
43
|
155
|
79
|
437
|
115
|
1215
|
151
|
3450
|
44
|
160
|
80
|
450
|
116
|
1250
|
152
|
3550
|
45
|
165
|
81
|
462
|
117
|
1285
|
153
|
3650
|
46
|
170
|
82
|
475
|
118
|
1320
|
154
|
3750
|
47
|
175
|
83
|
487
|
119
|
1360
|
155
|
3850
|
48
|
180
|
84
|
500
|
120
|
1400
|
156
|
4000
|
49
|
185
|
85
|
515
|
121
|
1450
|
157
|
4125
|
50
|
190
|
86
|
530
|
122
|
1500
|
158
|
4250
|
51
|
195
|
87
|
545
|
123
|
1550
|
159
|
4375
|
52
|
200
|
88
|
560
|
124
|
1600
|
160
|
4500
|
53
|
206
|
89
|
580
|
125
|
1650
|
161
|
4625
|
54
|
212
|
90
|
600
|
126
|
1700
|
162
|
4750
|
55
|
218
|
91
|
615
|
127
|
1750
|
163
|
4850
|
56
|
224
|
92
|
630
|
128
|
1800
|
164
|
5000
|
57
|
230
|
93
|
650
|
129
|
1850
|
165
|
5150
|
58
|
236
|
94
|
670
|
130
|
1900
|
166
|
5300
|
59
|
243
|
95
|
690
|
131
|
1950
|
167
|
5450
|
60
|
250
|
96
|
710
|
132
|
2000
|
168
|
5600
|
61
|
257
|
97
|
730
|
133
|
2060
|
169
|
5800
|
62
|
265
|
98
|
750
|
134
|
2120
|
170
|
6000
|
63
|
272
|
99
|
775
|
135
|
2180
|
|
|
64
|
280
|
100
|
800
|
136
|
2240
|
|
|
65
|
290
|
101
|
825
|
137
|
2300
|
|
|
2) sõiduki mis tahes teljel ei tohi olla korraga diagonaal- ja
radiaalrehve;
3) sõiduki mis tahes teljel ei ole lubatud kasutada erineva
turvisemustri tüübiga rehve. Ühe ja sama mustritüübi mustrijoonis võib
olla erinev (vt lisa 1 joonis 31);
4) [Kehtetu – RTL 2007, 37, 636
– jõust. 7.05.2007]
5) taastatud rehve ei ole lubatud kasutada sõidukitel, mille
valmistajakiirus on suurem kui 240 km/h ning mootorrataste
esiteljel/rattal. M2, M3 ja N3
kategooria sõidukite esiteljel ei ole lubatud kasutada taastatud
rehve, välja arvatud juhul, kui need on sertifitseeritud E-reegli
nr 109 nõuete kohaselt.
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2002, 106, 1575 – jõust.
01.01.2003]
Kood 507. Üldnõuded veljele
Nõuded: 1) peab kasutama sõiduki valmistaja poolt ette
nähtud ja ETRTO või UTQG nõuetele vastavaid velgi. Muudel juhtumitel
otsustab velje kasutamise ARK;
2) veljel ei tohi olla vigastusi. Keelatud on kasutada keevitamisega
remonditud ja/või ümberehitatud (laiendatud, kitsendatud, vahetatud
sisekilbiga jms) velge;
3) viskumine ei tohi olla:
• 5º kaldega süvapöiaga velje välisäärel radiaalsuunas üle 3,6 mm ja
külgsuunas üle 2,0 mm;
• 15º kaldega süvapöiaga veljel – radiaalsuunas üle 2,0 mm ja
külgsuunas:
a) alla 9,75" nimiläbimõõduga velgedel ± 3,5 mm;
b)
üle 10,50" nimiläbimõõduga velgedel ± 5,0 mm;
• lamepöiaga veljel kõikides suundades ± 5,0 mm;
4) sõiduki veljel peab olema järgmine tähistus:
• rehvi nimimõõtmed,
• valmistaja nimi või kaubamärk,
• valmistamise aeg (vähemalt kuu ja aasta),
• valmistamise järjenumber või kood;
Koostatava velje koostul peab olema järgmine tähistus:
• tähistus selle kohta, millisesse veljekomplekti osa kuulub,
• valmistaja nimi või kaubamärk,
• valmistamise aeg (vähemalt kuu ja aasta);
5) 5º kaldega süvapöiaga velje mõõtmete tähistus peab olema järgmise
näite kohane:
14 × 4J,
kus: 14 – velje läbimõõt tollides;
x – süvapöidvelg;
J – välisserva kõrgus G (vt lisa 1 joonis 32). Tähe J korral G = 17,8
± 0,9 mm; tähe B korral G = 14,4 ± 0,8 mm. Veoautode, busside ja nende
haagiste velje tähistuses tähe K korral G = 19,9 ± 0,9 mm;
A – velje laius;
D – velje läbimõõt;
6) 15º kaldega süvapöiaga velje mõõtmete tähistus peab olema järgmise
näite kohane:
17,5 × 5,25,
kus: 17,5 – velje läbimõõt «D» tollides;
x – süvapöidvelg;
5,25 – velje laius «A» tollides.
Kõikide 15º kaldega velgede välisserva kõrgus G peab olema 12,7 ±
0,5 mm (vt lisa 1 joonis 33);
7) lamepöiaga velje mõõtmete tähistus peab olema järgmise näite kohane:
17,5 – 6,25,
kus: 17,5 – velje läbimõõt tollides;
––lamepöidvelg;
6,25 – velje laius tollides.
Kontrollimine: vaatluse, rismuse, nihiku ja joonlauaga.
Kood 508. Velgede kinnitus
Nõuded: 1) velgede kinnitus peab vastama valmistaja
juhendile;
2) kergmetallist velje kinnituseks peab kasutama selleks valmistatud
polte või mutreid;
3) kui ratta kinnituspolt/-mutter ulatub välja sõiduki kere välisserva
tasandist, peab sellel olema kate, mis väldib esemete kaasahaaramist.
Katte servade ümardusraadiused peavad olema vähemalt 5 mm ja kate ei
tohi ulatuda sõiduki kere välistasapinnast kaugemale kui 30 mm.
Kontrollimine: vaatluse, vasara ja joonlauaga.
Kood 509. Naastrehvid
Nõuded: 1) kui M1, N1, O1
ja O2 kategooria sõidukil või eritalituse autol kasutatakse
naastrehve, peavad naastrehvid olema sõidukite kõikidel ratastel. Kui O
2 kategooria haagist vedaval vedukautol on naastrehvid, peavad
naastrehvid olema ka haagisel. Kui M2 , M3, N2
, N3, O3 ja O 4 kategooria sõidukitel
kasutatakse naastrehve, peavad ühe ja sama telje mõlemal poolel olema
naastrehvid.
Paarisrataste puhul võib üks ratas olla naastamata. Kui rehvi
vigastuse tõttu ollakse sunnitud kasutama varuratast, võib varuratas
olla naastamata;
2) naastude arv rehvis ei tohi olla suurem kui:
• rehvis, mille velje läbimõõt on = 13" – 90;
• rehvis, mille velje läbimõõt on = 15" – 110;
• sõiduauto rehvis, mille velje läbimõõt on >15" – 130;
• ülejäänud rehvidel – 150;
3) sõidukil kasutatavates naastrehvides ei tohi naastude arv erineda
rohkem kui 25% võrreldes suurima naastude arvuga rehviga;
4) naastud peavad asetsema rehvis nii, et rehvi keskel on vähemalt
1/3 veerepinna laiusest naastamata.
Uutel naastatud M1, N1, O1 ja O 2
kategooria sõiduki rehvidel ei tohi naastud rehvi pinnast välja
ulatuda rohkem kui 1,2 mm ja M2, M3 , N2,
N 3, O3 ja O4 kategooria sõiduki
rehvidel rohkem kui 1,5 mm. Kasutuses olevatel naastatud M 1,
N1, O1 ja O2 kategooria sõiduki
rehvidel ei tohi naastud rehvi pinnast välja ulatuda rohkem kui 2,0 mm
ja M2, M 3, N2, N3 , O3
ja O4 kategooria sõiduki rehvidel rohkem kui 2,5 mm;
5) rehvide naastamiseks võib kasutada naaste, mille staatiline
torkejõud ja mass ei ole suuremad kui:
• M1 ja O1 kategooria sõidukil – torkejõud
120 N ja mass 1,1 g või torkejõud 100 N ja mass 1,4 g;
• N1 ja O2 kategooria sõidukil – torkejõud
180 N ja mass 2,3 g;
• M2, M3, N2, N3, O
3 ja O4 kategooria sõidukil – torkejõud 340 N ja mass
3,0 g.
Naastul võib olla ainult üks tipp ja see ei või olla terav ega torujas;
6) naastrehve võib sõidukil kasutada alates 1. oktoobrist kuni
1. maini.
Kontrollimine: vaatluse ja nihikuga.
[RTL 2002, 118, 1724 – jõust.
21.10.2002]
Kood 510. [kehtetu]
[RTL 2005, 58, 826 – jõust. 05.06.2005]
Grupp 6
Veermik ja kere
Kood 601. Üldnõuded kerele
Nõuded: 1) kere/kabiini ja nendest väljaulatuvatel osadel
ei tohi olla teravaid, haakuvaid ega lõikavaid väljapoole suunatud
eendeid, mis võivad põhjustada vigastusi isikutele, kes saavad löögi
või puutuvad vastu sõiduki keret;
2) kere osade ümardusraadius peab olema vähemalt 2,5 mm. Kere osadel,
mille omavaheline kaugus ei ületa 25 mm, võib ümardusraadius olla
0,5 mm. Kaitseraudade otsad peavad olema tagasi pööratud selliselt, et
need ei haaraks läheduses asuvaid esemeid ning nende jäikade osade
servade ümardusraadiused peavad olema vähemalt 50 mm;
3) kere korrosiooni, värvi jm kahjustus ei tohi olla suurem kui 5 cm
2 ja 0,5 m2 pinnal ei tohi olla selliseid kohti
üle kolme. Värvi parandused ei tohi oluliselt erineda sõiduki
registreeritud värvist;
4) alarmsõidukite värviskeemi ja eritunnuseid on keelatud kasutada
muudel sõidukitel;
5) kerevälised kirjed peavad vastama keeleseaduse nõuetele;
6) praod ja murded peavad olema remonditud;
7) polt- ja neetliited peavad olema kinni ning keevisliited pragudeta
ja tühikuteta.
Kontrollimine: vaatluse ja vasaraga.
Kood 602. Tagumine allasõidutõke
Nõuded: 1) N2, N3, O3 ja O
4 kategooria sõidukitel peab olema E-reegli nr 58 või allpool
toodud nõuetele vastav tagumine allasõidutõke;
2) tõke peab vastama järgmistele nõuetele:
• kõrgus teepinnast kuni tõkke alumise servani ei tohi olla üle 550 mm;
• ei tohi olla pikem kui tagasilla gabariitlaius;
• kaugus tõkke otsast kuni külggabariidini kere tagateljel ei tohi
olla suurem kui 100 mm;
• tõkke profiili vähim laius peab olema 100 mm;
• tõkke profiili otsad ei tohi olla tahapoole pööratud. Servad peavad
olema ümardatud raadiusega 2,5 mm;
• kui tõke on ümberpaigutatav, ei tohi tööasendisse ja sealt teistesse
asenditesse ümberpaigutamiseks vajalik jõud ületada 400 N;
3) 100 kN jõu toimel või 50% sõiduki massist põhjustatud jõu toimel,
kui see on väiksem 100 kN-st, ei tohi tõkke profiili läbipaine ületada
400 mm tõkke kinnitustugede kohal ning 25 kN või 12,5% sõiduki massist
põhjustatud jõu toimel (kui see ei ületa jõudu 25 kN) ei tohi
läbipaine ületada 400 mm tõkke otstel ja 300 mm kaugusel tugede vahel
sõiduki pikitelje suunas;
4) tõke ei tohi asetseda sõiduki tagaosast sõiduki esiosa suunas
kaugemal kui 450 mm.
Tõket ei nõuta:
• pikaveose (torud, palgid, lauad, latid, valtsmetall jms) veokilt;
• sõidukilt, mille kasutamist tõke raskendab või teeb võimatuks;
• sõidukilt, mille kõrgus teepinnast kuni kere alumise servani tühjal
autol ei ületa 550 mm.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga.
Kood 603. Külgmine allasõidutõke
Nõuded: 1) 1989. a või hiljem valmistatud N2,
N3, O3 ja O4 kategooria sõidukitel
peavad olema ohutud külgmised allasõidutõkked. Tõkkeid ei nõuta
sadulvedukitelt, kesktelghaagistelt, pikaveose (torud, palgid, lauad,
latid, valtsmetall jms) erihaagistelt või sõidukilt, mille kasutamist
tõkked raskendavad;
2) tõke ei tohi asetseda kere külgtasandist seespool rohkem kui 120 mm
ja ei tohi asetseda kere külgtasandist väljaspool;
3) tõkke profiili laius peab olema vähemalt:
• N2 autol ja O3 haagisel – 50 mm;
• N3 autol ja O4 haagisel – 100 mm;
4) tõkked ei tohi läbi painduda 1 kN (100 kgf) jõu toimel:
• kinnituskohast (toest) tahapoole jääval otsal 250 mm kaugusel toest
mitte rohkem kui 30 mm;
• ülejäänud osadel mitte rohkem kui 150 mm;
5) tõkete paigutus sõidukile peab vastama lisa 1 joonistele 40, 41
ja 42;
6) tõkke välispind peab olema sile ja profiilide otsad sissepoole
pööratud. Ümarpeaga poldi pead võivad ulatuda tõkke pinnast välja kuni
10 mm. Kõik teravad servad peavad olema ümardatud vähemalt 2,5 mm
raadiusega;
7) tõket võivad asendada ka muud sõiduki ehituslikud elemendid
(kütusepaagid, tööriistakastid, akukastid jms), kui need täidavad
tõketele esitatavaid nõudeid;
8) tõketele ei tohi kinnitada kütuse-, piduri-, hüdraulika- ja
pneumotorusid ning voolikuid;
9) paaksõidukitel jms sõidukitel peavad olema tõkked ehitatud sellise
pikkusega, nagu seda võimaldab sõiduki ehitus ja selle kasutamise viis.
Kontrollimine: vaatluse, mõõdulindi ja šablooniga.
Kood 604. Telg, telik ja õõtshoovad
Nõue: teljed, telikud ja õõtshoovad peavad olema
valmistaja juhendi kohased, ei tohi esineda jääkdeformatsioone,
pragusid ja lõtkusid.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 605. Vedrud
Nõuded: 1) vedrud peavad olema valmistaja juhendi kohased,
ei tohi olla murdumisi, pragusid, vedrulehtede nihkumisi, õhkvedrude
pihkumisi ja hüdrovedrude lekkimisi;
2) läbilööki amortiseerivad kummipuhvrid peavad olema terved ja oma
kohal.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 606. Stabilisaatorid
Nõue: stabilisaatorid peavad olema valmistaja juhendi
kohased ja peavad toimima.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 607. Amortisaatorid
Nõue: amortisaatorid peavad toimima, ei tohi lekkida.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 608. Kere asendi regulaator
Nõue: kere asendi regulaator ei tohi pihkuda, auto kere ei
tohi olla kaldu teepinna suhtes.
Kontrollimine: vaatluse, rismuse ja joonlauaga.
Kood 609. Poolhaagise haakeseade
Nõuded: 1) poolhaagise haakeseade peab vastama valmistaja
juhendile. Üle 3,5 tonni täismassiga mootorsõidukite ja nende
poolhaagiste haakeseadmetel, v.a sõidukid, mille sadulale mõjuv
koormus ületab 20 000 kg, peab olema veopolt Ø 50,8±0,1 mm (edaspidi
«Ø 50» veopolt). Sadulakoormusega üle 20 000 kg peab haakeseadme
veopolt olema Ø 89±0,1 mm (edaspidi «Ø 90» veopolt);
2) «Ø 50» veopoldiga sadulseade peab olema kinnitatud vedukautole
vähemalt kaheksa poldiga M16, «Ø 90» veopoldiga sadulseade peab olema
kinnitatud vähemalt 12 poldiga M16 (vt lisa 1 joonis 45);
3) koormata veduki sadulaplaadi suurim lubatud kõrgus teepinnast on
1400 mm. Siseriiklikult on lubatud kasutada kõrgemaid sadulseadmeid
tingimusel, et autorongi kõrgus ei ületa 4 m;
4) lõtk haakeseadme ja veopoldi vahel ei tohi ületada 4,0 mm;
5) veopoldi ja sadula haardeseadme tööpindade kulumine ei tohi ületada
1,5 mm.
Kontrollimine: nihiku, mõõdulindi ja vaatlusega.
Kood 610. Täis- ja kesktelghaagise haakeseade
Nõuded: 1) täis- ja kesktelghaagise haakeseade peab
vastama valmistaja juhendile;
2) püüduriga haakeseadmetega mootorsõidukite veopoldi mõõtmed peavad
olema:
• liigendiga püüdurseadmes Ø 49+0,16
mm;
• liigendita püüdurseadmes (tiisli lubatud ühendusnurgad tagatakse
veopoldi kujuga) Ø 48,7+0,16 mm;
3) tiisli kulumata veorõnga puksi lubatud siseläbimõõt peab olema Ø 50+0,3 mm;
4) veopoldi ja puksi tööpindade kulumine ei tohi ületada 2,0 mm ja
summaarne lõtk 5,0 mm;
5) siseriiklikult võib kasutada konksu ja silmusega haakeseadet, kui
veduki konksu ristlõike läbimõõt on 50-1
mm või haagise tiisli veosilmuse sisemõõde on Ø 90±1 mm, silmuse
ristlõike läbimõõt 45–1 mm ja
tööpindade kulumine ei ületa 1,0 mm;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
6) kuni 3,5-tonnise täismassiga haagise haakeseade peab olema
ühendatud vedukauto haakeseadme kuulpoldiga, mille sfääri läbimõõt on
50 –0,6 mm ja poldi kaela läbimõõt 29
–2 mm;
7) kõikide haagiste haakeseadmed, v.a haagistel, mis haakeseadme
katkemisel isepidurduvad, peavad olema dubleeritud julgestuskettide
või -trossidega.
Kontrollimine: nihiku ja vaatlusega.
Kood 611. Täis- ja kesktelghaagise haakeseadme kinnitus
Nõuded: 1) täis- ja kesktelghaagise haakeseadme
kinnituspoltide läbimõõdud sõltuvalt haagise arvutuslikust massist
peavad olema:
• >3,5 kuni 15 tonni neli kinnituspolti M14;
• >15 kuni 24 tonni neli kinnituspolti M16;
• >24 tonni neli kinnituspolti M20;
kus haagise arvutuslik mass WM = 1,33 WR, W
R – haagise täismass;
2) kuni 3,5 t täismassiga haagise veo kuulpolt peab olema kinnitatud
vedukauto külge vähemalt kahe M16 poldiga;
3) kinnituskoht peab olema vigastusteta. Polt- ja neetühendused peavad
olema kinnitatud ja keevisliited pragudeta.
Kontrollimine: nihiku ja vaatlusega.
Kood 612. Haagise ja vedukauto ühendusvoolikud ja -juhtmed
Nõuded: 1) pidurivoolikute kinnitus peab tagama nende
säilivuse autorongi sõidul ja manööverdamisel. Täis- ja
kesktelghaagise pidurivoolikud peavad asetsema haakeseadmest madalamal;
2)
sadulveoki pidurivoolikud peavad olema kinnitatud kabiini tagaseina
külge püst- või rõhtasendis, juhtharu vasakule ja toiteharu paremale
sõidusuunas vaadatuna;
3) haagise ühendusjuhtmed peavad olema
ühendatud veduki elektrisüsteemiga pistiku ja sellele vastava
valmistaja juhendi kohase pistikupesaga. Pistikupesade asukohad
vedukauto taga ja ühendusjuhtmete asukohad haagisel peavad vastama
valmistaja juhendile.
Kontrollimine: ühendusvoolikuid – vaatluse ja seebiveega;
ühendusjuhtmeid – vaatlusega.
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
Kood 613. Poolhaagise reguleerimistoed ja tiisli toed
Nõue: poolhaagise reguleerimistoed ja tiisli toed peavad
toimima.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 614. Haagise juhtsilla või pöördsilla lukusti
Nõue: haagise juhtsilla või pöördsilla lukusti peab
toimima, kui on valmistaja poolt ette nähtud.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 615. Kerest väljaulatuvad osad (eksterjöör)
Nõuded: 1) sõiduk peab olema komplektne ja vastama
valmistaja juhendile;
2) käepidemed ja kapoti kinnitid ei tohi kere pinnast välja ulatuda
rohkem kui 70 mm ja ülejäänud detailid 50 mm. Kõigi detailide
ümardusraadiused peavad olema vähemalt 2,5 mm;
3) rattamutrid/poldid, rummud, rehvid ja ratta ilukapslid ei tohi
ulatuda rõhtsa kere puutepinnaga piiratud alast välja. Erandjuhtumil,
kui see on põhjendatud, peavad eelloetletud väljaulatuvate osade
ümardusraadiused olema vähemalt 5 mm ja need ei tohi ulatuda välja
rohkem kui 30 mm;
4) veoauto heitgaasitoru ei tohi kere välispinna puutuja tasandist
ulatuda väljapoole rohkem kui 10 mm, kusjuures toru serva
ümardusraadius peab olema vähemalt 2,5 mm.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 616. Kere/kabiini sisustus (interjöör)
Nõuded: 1) kere/kabiini sisustus peab vastama valmistaja
juhendile;
2) armatuurlaua kõikide jäikade osade ümardusraadiused peavad olema
≥ 19 mm, üle 9,5 mm väljaulatuvate nuppude, lülitite jms otspinnad
peavad olema vähemalt 2 cm2 suurused ja vähemalt
2,5 mm ümardusraadiusega. Kõik sellised nupud peavad «uppuma»
armatuurlauda 378 N (37,8 kgf) jõu toimel;
3) N1 kategooria sõidukil peab sõitjateruum (kereosa) olema
eraldatud veoseruumist vaheseinaga. Vaheseina ehitus peab vastama
veose iseloomule. Vahesein võib olla valmistatud ühtse paneelina,
raamile kinnitatud võrguna, varrastest koosnevana vms. Vaheseinas
võivad olla kindlalt suletavad laadimisavad. Vaheseina taguses
veoseruumis peab veos olema kinnitatud rihmadega, klambritega vms.
Vahesein peab taluma jõudu, mida põhjustab veos, millele mõjub
kiirendus:
• sõidusuunas 14 m/s2,
• külgsuunas 7 m/s2,
• taha ja üles 10 m/s2.
Kontrollimine: vaatlusega, joonlaua ja mõõdulindiga.
Kood 617. Esi- ja tagakaitseraud
Nõuded: 1) esi- ja tagakaitseraud peavad olema kinnitatud
ja korras;
2) esi- ja tagakaitseraud peavad taluma põrget, kui sõiduk liigub
kiirusega 4 km/h vastu tõket.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 618. Kere uksealused karbid, kere kandevelemendid, raam ja
astmelauad
Nõue: kere uksealused karbid, kere kandevelemendid, raam
ja astmelauad peavad olema terved ja kinnitatud.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 619. Uksed, kapotid, käepidemed, lukud, tsisternide ja
kütusepaakide täiteavade sulgeseadised ning ukseajamid
Nõuded: 1) uksed, kapotid, käepidemed, lukud, tsisternide
ja kütusepaakide täiteavade sulgeseadised ning ukseajamid peavad olema
valmistaja juhendi kohased ja toimima;
2) ukselukkudel peab olema kaks lukustusasendit.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 620. Klaasid
Nõuded: 1) tuuleklaasi läbipaistvus juhi vaateväljas peab
olema vähemalt 75%, v.a DOT või SAE tähisega tuuleklaas või enne 1.
jaanuari 1985. a esmakordselt kasutusele võetud sõiduki tuuleklaas,
mille läbipaistvus juhi vaateväljas peab olema vähemalt 70%. Tagumises
asendis oleva juhiistme seljatoest eespool asuvate sõiduki külgakende
läbipaistvus peab olema vähemalt 70%, sõltumata nende valmistamise
aastast. Kui eriotstarbelisel soomussõidukil on tuuleklaas või
ülalnimetatud külgakna klaas kuulikindlast klaasist, siis nende
läbipaistvus peab olema vähemalt 60%. Kui tagaakna läbipaistvus on
alla 70%, peavad sõiduki mõlemal küljel olema tahavaatepeeglid;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
2) alates 1. jaanuarist 1985. a esmakordselt kasutusele võetud sõiduki
aknaklaasid peavad olema E või e sertifitseeritud või DOT või SAE
tähisega märgistatud. Enne 1. jaanuari 1985. a esmakordselt kasutusele
võetud sõiduki aknaklaasid peavad olema valmistatud ohutust,
purunemisel kildu mitteandvast klaasist või nendele tingimustele
vastavast muust materjalist;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
3) juhi või tema kõrvalistuja klaasipuhasti tööalas ei tohi olla
liikluse jälgimist raskendavaid kahjustusi või mõrade kogumit, nn
«päikest»;
4) aknaklaaside katmiseks on keelatud kasutada materjale, mille mõjul
võimendub valguse peegeldumine klaasilt;
5) E või e sertifitseeritud aknaklaaside asendamine DOT või SAE
tähisega märgistatud aknaklaasidega on keelatud.
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
Kontrollimine: valguse neeldumismõõdiku ja vaatlusega.
[RTL 2005, 104, 1579 – jõust.
16.10.2005]
Kood 621. Klaasipuhasti
Nõue: klaasipuhasti peab töötama, tehes suuremal kiirusel
vähemalt 35 edasi-tagasikäiku minutis.
Kontrollimine: vaatluse ja stopperiga.
Kood 622. Laternapuhasti
Nõue: kui on olemas, peab laternapuhasti toimima.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 623. Aknapesurid
Nõue: aknapesurid peavad toimima.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 624. Iste
Nõuded: 1) istme reguleerimise seadmed peavad toimima ning
istmed peavad vastama valmistaja juhendile ja olema selle juhendi
kohaselt kinnitatud;
2) ühele inimesele arvestatakse istmel vähemalt 400 mm × 400 mm pinda
ja 500 mm kõrgusel istmepadjast vähemalt 400 mm laiust leeni pinda.
Istekoha laiust mõõdetakse 100 mm kaugusel leenist ja leeni laiust
mõõdetakse 50 mm kaugusel leeni mõõtmispunktist. Tagaiste loetakse
erandina kolmekohaliseks, kui selle kogulaius on vähemalt 1100 mm ja
leeni laius vähemalt 1200 mm.
Istekohtade arv ei tohi olla suurem kui seda on ette näinud valmistaja
oma juhendiga.
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2002, 106, 1575 – jõust.
01.01.2003]
Kood 625. Varuratas
Nõue: varuratas peab olema kinnitatud valmistaja juhendi
kohaselt.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 626. Veokasti põhi, külje- ja tagaluugid ning nende sulgurid.
Sõitjate kaitse veose vedamisel
Nõuded: 1) veokasti põhi, külje- ja tagaluugid ning nende
sulgurid peavad olema vigastusteta ja toimima;
2) veose vedamisel autos peavad sõitjad olema kaitstud ja eraldatud
veosest vaheseinaga. Vaheseina ehitus peab vastama veose iseloomule.
Vahesein võib olla valmistatud ühtse paneelina, raamile kinnitatud
võrguna, varrastest koosnevana vms. Vaheseinas võivad olla kindlalt
suletavad laadimisavad. Vaheseina taguses veoseruumis peab veos olema
kinnitatud rihmadega, klambritega vms.
Veoauto kabiini taga peab olema selline tugisein, mis kaitseb
liiklusõnnetuse korral kabiini muljumise eest. Veokastis või veose
vedamiseks ette nähtud ruumis peavad olema veose iseloomule vastavad
kinnitusvahendid. Kabiinitagune tugisein peab olema vähemalt kabiini
laiune ja kõrgune. Puisteainete veoautol võib kere esisein olla
madalam kabiinist, kuid mitte madalam külgluukidest/seintest. Puidu
või puidukimpude veol peab tugisein olema metallist ja vähemalt koorma
kõrgune ja laiune. Poolhaagise esiseina vähim kõrgus, v.a puidu või
puidukimpude veol, peab olema 1,6 m veokasti põrandast.
Kabiinitagust tugiseina ei nõuta:
• sadulvedukilt, kui selle haakes on esiseinaga poolhaagis;
• paakautodelt ja paakpoolhaagist vedavalt sadulvedukilt;
• suuremõõtmelise ja raskekaalulise veokilt.
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2002, 106, 1575 – jõust.
01.01.2003]
Kood 627. Tent, tendikaar ja külgtoed
Nõuded: 1) tent, tendikaar ja külgtoed peavad olema
vigastusteta ja kinnitatud;
2) tugevus peab vastama veose massist tingitud koormusele;
3) puidu, puidu kimpude, metalli, torude jms veoks kasutatava
veokasti/platvormi või aluspakkudega runga külgtulbad peavad olema
metallist. Iga eeltoodud veosekimp peab toetuma vähemalt kahele
aluspakule. Külgtulbad peavad vastu pidama ilma jäävdeformatsioonita
vähemalt 1/4 aluspakule mõjuva veoseosa massist tingitud jõule, kui
see rakendub külgtulbale 2 m kõrgusel aluspaku kandepinnast, platvormi
või veokasti põhjast;
4) sõiduki ehitus peab võimaldama külgtulpade vahelises alas veose
sidumist sõiduki raami, platvormi või veokasti külge. Külgtulpade
puhul, mille vahekaugus on 2,5 m või vähem, peab olema vähemalt üks
kinnitusrihm, suurema tulpadevahelise kauguse korral vähemalt kaks
kinnitusrihma. Sidumisvahendite kinnituskonks/aas peab vastu pidama
purunemata 20 kN (2000 kgf) jõule;
5) puidu või puidukimpude veol peab aluspakul olema vähemalt 10 mm
kõrgune, ülespoole suunatud servaga terasriba, mis takistab veose
nihkumist pikisuunas;
6) sõiduki esmasel või ümberehituse järgsel registreerimisel peab
sõiduki omanik esitama ARK-le sõiduki kere, runga
valmistaja/ümberehitaja tunnistuse, kus valmistaja kinnitab, et
sõidukikere, kabiinitagune kaitse, külgtoed, aluspakud,
koormakinnituse konksud/aasad, veokast, platvorm jms on valmistatud
vastavalt käesolevatele nõuetele.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 628. Isotermilised, termostaatilised ja soojustamata furgoonid
Nõue: furgooni kere peab olema terve, uksed ja luugid
sulguma, külmutusseadmed ei tohi lekkida või pihkuda.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 629. Mootorratta gondel ja põlvekaitsed, tugihark ja sõitja
käepide/käepidemed
Nõue: mootorratta gondel ja põlvekaitsed, tugihark ja
sõitja käepide/käepidemed peavad olema terved ja kinnitatud.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 630. Poripõlled
Nõuded: 1) N2, N3, O3 ja O
4 kategooria sõidukite tagaratastel peavad olema poripõlled.
Poripõlled peavad olema mitte kaugemal kui 1200 mm tagarataste
pöörlemisteljest;
2) poripõlled peavad olema laiemad kui tagarattad (paarisrattad);
3) poripõlle alumine äär ei tohi olla teepinnast kõrgemal kui 1/4
põlle kaugusest tagarataste pöörlemisteljest.
Kontrollimine: mõõdulindiga.
Kood 636. L4 kategooria sõiduki külghaagis
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
Nõuded: 1) L4 kategooria sõiduki külghaagis
peab paiknema sõiduki paremal küljel. Erandina võib külghaagis
paikneda vasakul küljel, kui sõiduk on saadud pärandvarana või ta
kuulub ümberasujale;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
2) [kehtetu]
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
3) külghaagises ei tohi olla rohkem kui kaks sõitjakohta;
4) mootorratta parem suunatuli tuleb pärast külghaagise paigaldamist
eemaldada või välja lülitada ja paigaldada suunatuli külghaagise
paremale küljele.
Kontrollimine: vaatlusega.
Grupp 7
Mootor
Kood 701. Üldnõuded
Nõuded: 1) mootorist kütuse, määrdeainete ja
jahutusvedeliku silmaga nähtav lekkimine ei ole lubatud;
2) heitgaaside ja karterigaaside pihkumine kogu süsteemi ulatuses ei
ole lubatud;
3) mootori kinnituspadjad peavad olema valmistaja juhendi kohased ja
terved;
4) omavoliline mootori kinnituspatjade kinnituskohtade muutmine
kere/raami küljes on keelatud;
5) omavoliline mootori toite- ja heitgaaside süsteemi muutmine ja
ümberehitamine on keelatud, sh ülelaadeseadmete lisamine või
ärajätmine, õhu- ja heitgaaside osakeste filtrite äravõtmine,
heitgaaside katalüsaatorreaktorite äravõtmine, teisele kütuseliigile
ümberehitamine (diislikütuselt – bensiinile; bensiinilt või
diislikütuselt – gaasile jms ning vastupidi);
6) elektrijuhtmed peavad olema kaitstud hõõrdumise/muljumise, kütuse
keemilise, heitgaaside termilise jms kahjustava mõju eest;
7) mootor peab vastama võimsuselt, pöördemomendilt, pöörete arvult,
töömahult ja massilt valmistaja poolt sellele sõidukile ette nähtule.
Erandina, kui valmistaja ei ole ette näinud erinevate mootorimudelite
paigaldamist, on lubatud sõidukile ümberehituse korras paigaldada
mootor, mille võimsuse erinevus ei ületa 30%, töömahu erinevus 20% ja
massi erinevus 10% valmistaja poolt ette nähtust.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 702. Kütusepaak
Nõuded: 1) ei tohi lekkida, peab olema valmistaja juhendi
kohane ja paigutatud valmistaja poolt ette nähtud kohta ja tema poolt
ette nähtud viisil;
2) ei tohi asetseda auto või haagise kabiini/kere sõitjateruumis.
Kabiini/kere osa, vahesein vms ei tohi olla kütusepaagi üheks osaks;
3) täiteavast väljavoolav (näiteks tankimisel jms) kütus ei tohi
koguneda auto või haagise keresse/kabiini vms kohta, peab olema ette
nähtud võimalus kütuse vabaks mahavoolamiseks;
4) veega täidetud paak peab taluma kolme minuti vältel rõhku 0,03 MPa
(0,3 kgf/cm2). Pärast paagi survestamist on paagi
seintes lubatud jääkdeformatsioonid;
5) kütusepaagil peab olema ala- ja ülerõhku tasakaalustav seade ja
sellele sõiduki tüübile valmistatud kork;
6) täiteava kork ei tohi avaneda juhuslikult. Kummuli keeratud täis
paagist ei tohi kütust välja valguda kiiremini kui 30 g/min;
7) täiteava ei tohi ulatuda sõiduki kerest väljapoole ja asuda
sõitjate- või koormaruumis;
8) [kehtetu]
9) kohtkindlate kütusepaakide mahutavus autol või autorongil, mis on
vahetult ühendatud sõiduki mootoriga ja/või lisaseadmetega, ei tohi
ületada 1500 liitrit, sellest haagisel asuvate kohtkindlate
kütusepaakide mahutavus ei tohi ületada 500 liitrit. Lisaks sellele ei
tohi autol või autorongil olla teisaldatavates kütusekonteinerites
(näiteks kanistrites) üle 60 liitri kütust;
10) täiendavad lisakütusepaagid peavad olema kinnitatud auto või
haagise raamile või kere põhjale. N2, N2G,
N 3 ja N3G kategooria sõidukitele peavad
lisakütusepaagid olema kinnitatud sõidukivalmistaja juhendi kohaselt
või kanduriga sõiduki põhiraami peeltala külge. Vajadusel peab
põhiraami või peeltala tugevdama;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
13) M1, M1G, N1 ja N1G
kategooria sõidukitele ei ole lubatud kütusepaaki ümber ehitada või
paigaldada lisakütusepaake;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
14) M2, M2G, M3 ja M3G
kategooria sõidukitele on lubatud paigaldada lisakütusepaak, kui
sõidukivalmistaja on selleks ette näinud ja ette valmistanud bussi
keres E-reegli nr 36 või E-reegli nr 52 nõuetele vastava ohutu koha
ning sõidukivalmistaja või tema ametlik esindaja on andnud kirjaliku
loa, milles on ära näidatud lisapaagi asukoht ja selle paigaldamise
skeemid;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
15) lisakütusepaakide paigaldamiseks tuleb eelnevalt taotleda luba
Autoregistrikeskuselt.
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2005, 37, 530 – jõust. 08.04.2005]
Kood 703. Heitgaaside väljalaskesüsteem
Nõuded: 1) heitgaaside väljalaskesüsteem peab olema
valmistaja juhendi kohane;
2) heitgaaside väljalaskesüsteem peab olema ohutus kauguses
kütusepaagist ja kütuse torudest nii, et torude või paagi lekkimisel
ei satuks kütus heitgaaside torudele;
3) N2 ja N3 kategooria veoautodel võib suunata
heitgaaside toru üles, kui selle ots ületab kabiini kõrgeima punkti
tasandi. Toru välisläbimõõt ei tohi olla suurem kui 150 mm.
Heitgaaside toru ümbrus peab olema vähemalt 50 mm ulatuses vaba;
4) heitgaaside pihkumine ei ole lubatud;
5) ei tohi olla auke ja pragusid, peab olema kinnitatud valmistaja
juhendi kohaselt.
Kontrollimine: mõõdulindi, nihiku ja vaatlusega.
Kood 704. Heitgaaside toksilisuse vähendamise seadmed
Nõue: heitgaasi retsirkulatsiooni- ja
sundtühikäigusüsteem, õhupuhastid, katalüsaatorseadmed, λ-andur,
kübemetepüüdefiltrid jms peavad olema valmistaja juhendi kohased ja
toimima.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 705. Katalüsaatorita või λ-andurita katalüsaatoriga
ottomootoriga sõiduki heitgaasi kahjulike ainete piirsisaldus
Nõue: heitgaasi kahjulike ainete piirsisaldus peab vastama
keskkonnaministri kehtestatud nõuetele.
Kontrollimine: neljakomponendilise spektrograafi tüüpi
gaasianalüsaatoriga mõõtja pädevuskäsiraamatus toodud metoodika
kohaselt.
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
* Märkus: [kehtetu]
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
Kood 706. λ-anduriga reguleeritava küttesegu koostisega ja
katalüsaatoriga ottomootoriga sõiduki heitgaaside kahjulike ainete
piirsisaldus
Nõue: heitgaasi kahjulike ainete piirsisaldus peab vastama
keskkonnaministri kehtestatud nõuetele.
Kontrollimine: neljakomponendilise spektrograafi tüüpi
gaasianalüsaatoriga mõõtja pädevuskäsiraamatus toodud metoodika
kohaselt.
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
Kood 707. Kompressioonsüütega mootori heitgaasi suitsusus ja
kahjulike ainete piirsisaldus
Nõue: kompressioonsüütega mootori heitgaasi suitsususe ja
kahjulike ainete sisalduse piirnormid on kehtestatud keskkonnaministri
määrusega.
Kontrollimine:suitsususemõõturiga ja neljakomponendilise
spektrograafi tüüpi gaasianalüsaatoriga mõõtja pädevuskäsiraamatus
toodud metoodika kohaselt.
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
Kood 708. Õli, jahutusvedeliku jms lekkimine
Nõue: õli, jahutusvedeliku jms lekkimine ei ole lubatud.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 709. Karterigaaside pihkumine
Nõue: ei tohi pihkuda nähtavat suitsu.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 710. Toitesüsteem
Nõuded: 1) peab olema valmistaja juhendi kohane ja ei tohi
lekkida. Rikke või avarii korral ei tohi väljavoolav kütus sattuda
heitgaasi torudele või mõnele teisele kõrge temperatuuriga osale;
2) toitesüsteemi seadmed peavad olema kaitstud kerega või sõiduki mõne
muu osaga.
Kontrollimine: vaatlusega, mõõdulindiga.
Kood 711. Gaasiauto toitesüsteem
Nõuded: 1) gaasiauto toiteseadmed ei tohi pihkuda,
seadmetel ja armatuuril ei tohi olla korrosiooni ning vigastusi;
2) voolikud peavad olema otsikute külge kinnitatud klambritega.
3) Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja pintsliga.
Märkus: Gaasi pihkumise või toitesüsteemi muu rikke avastamisel tuleb
ülevaatus katkestada. Ülevaatust võib jätkata pärast remonti, kui rike
on kõrvaldatud.
Kood 712. Müra
Nõue: sõiduki seisu- ja sõidumüra peab vastama
keskkonnaministri kehtestatud nõuetele.
Kontrollimine: müramõõturiga mõõtja pädevuskäsiraamatus toodud
metoodika kohaselt.
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
Grupp 8
Jõuülekanne
Kood 801. Sidur
Nõuded: 1) peab olema valmistaja juhendi kohane. Käigud
peavad lülituma kergelt ja mürata;
2) väljalülitatud siduri ja sisselülitatud käigu korral ei tohi sõiduk
liikuda paigast (sidur ei tohi kaasa vedada);
3) pidurdatud auto mootor peab seiskuma siduri lülitumisel (sidur ei
tohi libiseda);
4) siduripedaali vabakäik peab olema valmistaja juhendi kohane.
Kontrollimine: proovisõiduga.
Kood 802. Käigu-, jaotus- ja jõuvõtukast/kordisti/aeglusti
Nõuded: 1) käigu-, jaotus- ja
jõuvõtukast/kordisti/aeglusti peavad olema valmistaja juhendi kohased,
ei tohi lekkida ning peavad toimima;
2) käigud ei tohi sõiduki liikumisel välja lülituda.
Kontrollimine: vaatluse ja proovisõiduga.
Kood 803. Kardaanülekanne/rattavõll
Nõuded: 1) kardaanülekanne/rattavõll peab olema valmistaja
juhendi kohane, kinnitatud ja tasakaalustatud, ei tohi vibreerida,
kardaani liigendid peavad olema töökorras;
2) vahelaager/laagrid peavad olema valmistaja nõuete kohaselt
kinnitatud ja töökorras;
3) nuutühendites ei tohi olla ülemäärast radiaallõtku;
4) porikaitsed peavad olema terved ja nõuetekohaselt kinnitatud.
Kontrollimine: vaatluse, vasara ja proovisõiduga.
Kood 804. Peaülekanne
Nõuded: 1) peab olema valmistaja juhendi kohane ja ei tohi
lekkida;
2) laagrites ei tohi olla ülemäärast lõtku.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 805. Mootorratta jõuülekanne
Nõuded: 1) ketikaitse ja tagaratas peavad olema valmistaja
juhendi kohased ja kinnitatud;
2) kett peab olema pingutatud valmistaja juhendi kohaselt;
3) kardaanvõlli liigendid peavad olema töökorras.
Kontrollimine: vaatlusega.
Grupp 9
Lisanõuded bussile, mille lubatud kiirus on kuni
90 km/h
Kood 901. Kirjed ja märgistus
Nõue: vajalik informatsioon ohu korral tegutsemiseks peab
olema eestikeelne ja olema kirjutatud mustade tähtedega rohelisele
tagapõhjale, millel on kahekordne must ääris.
[Kehtetu – RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
Tulekustuti asukoha sildi võib asendada tulekustuti kujutisega
sildiga. Lastega ja puuetega sõitjate kohtade siltidel peab olema
sinine tagapõhi ja sellel valged kujutised. Alates 1. jaanuarist 2008.
a peab kõigis M2 ja M3 kategooria
sõidukites turvavööga varustatud istmel istuvale sõitjale nähtavas
piirkonnas olema EL direktiivis 2003/20/EÜ sätestatud kavandi kohane
piktogramm turvavöö kasutamise nõude teavitamiseks. Lisaks
piktogrammile võib olla silt, millel on tekst «KINNITA TURVAVÖÖ».
Sildi ja piktogrammi tagapõhi peab olema sinine ja sellel valged tähed
või kujutised.
Kontrollimine: joonlaua ja vaatlusega.
Kood 902. Ukseava valgustus
Nõue: ukseava valgustus peab toimima.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 903. Juhiiste
Nõuded: 1) juhiistmel peab olema seljatagune kaitse ning
peab olema välditud juhi pimestamine salongi valgustusega. Kaitse
kõrgus juhi selja taga peab olema vähemalt 800 mm sõitjateruumi
põrandast ja laiuselt ulatuma istme parempoolse servani;
2) juhiistmel peavad olema ohurihmad, v.a bussid, kus on lubatud
seisukohad.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga.
Kood 904. Väljapääsud
Nõuded: 1) 1990. a või hiljem valmistatud A, B, I, II ja
III klassi bussidel peab olema vähemalt kaks ust, üks teenindusuks
(sõitjatele) ja varuuks (kasutamiseks ohu või õnnetuse korral). I, II
ja III klassi bussi teenindusuksed peavad asuma bussi paremal küljel,
varuuks võib asuda erandina bussi kere tagaseinas. A ja B klassi bussi
uksed võivad asuda kere paremal küljel või kere tagaseinas. Bussi üks
uks peab asuma kere esimeses pooles, teine uks või varuväljapääs
tagumises pooles nii, et ukse avade kesktelgede vaheline kaugus oleks
võrdne vähemalt 40% bussi pikkusest tema pikiteljel. Kui juhiruumil ei
ole ust sõitjateruumi, peab juhiruumil olema uks mõlemal bussi küljel.
Üksiku ukse vähim laius peab olema 650 mm. Kaksikuksel – 1200 mm ja
varuuksel – 550 mm. Kõik uksed peavad lisaks muudele avamisviisidele
olema avatavad ka käsitsi;
2) liigendbussil peab igas kere osas olema üks teenindusuks ja I
klassi liigendbussi esimeses kereosas vähemalt kaks teenindusust. I,
II ja III klassi bussi teenindusuks ei tohi asuda bussi tagaseinas.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga.
Kood 905. [Kehtetu – RTL
2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007]
Kood 906. Sisevalgustus
Nõue: sisevalgustus peab olema valmistaja juhendi kohane
ja toimima.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 907. Uste avamis- ja sulgemismehhanism. Liigendbussi
keredevaheline lõõts
Nõuded: uste avamis- ja sulgemismehhanism ja liigendbussi
keredevaheline lõõts peavad olema terved, valmistaja juhendi kohased
ja peavad toimima.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 908. Sisustus
Nõuded: 1) vahekäikude vähim laius peab olema 450 mm;
2) istmetevaheline vähim kaugus peab olema 650 mm. Kokkupandavad
istmed peavad pärast neilt tõusmist ise pöörduma kokkupandud asendisse;
3) istmed peavad asetsema bussis nii, et sõitja istub näoga või
seljaga sõidusuunas. I ja II klassi bussil on lubatud istme asend, kus
sõitja istub sõidu suunas küljega. Kui bussis on seisvad või küljega
sõidusuunas istmetel istuvad sõitjad, siis on bussi lubatud suurim
sõidukiirus 60 kilomeetrit tunnis;
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
4) kui juhil puudub või ei ole piisavat silmsidet teenindusustega (v.a
isetoimiv), peavad nende nähtavuse nii bussikere seest kui ka väljast
tagama optilised vms vahendid;
5) juhile peab olema tagatud vaateväli vähemalt 80º mõlemale poole
bussi pikitelge. Nähtavuse takistuseks ei loeta rooliratast, peegleid
ja klaasipuhasteid;
6) bussi sisustamiseks ei tohi kasutada materjali, mille ISO 3795
nõuetele vastavalt määratud põlemiskiirus on suurem kui 100 mm/min;
7) I ja II klassi bussis peab olema kõikide seisukohtade jaoks piisav
arv käsipuid ja rihmu. Igal seisjal peab olema võimalus haarata
vähemalt kahest käsipuust või rihmast. Käsipuudena või rihmadena
lähevad arvesse need käsipuud ja rihmad, mis asuvad kõrguste vahemikus
800 kuni 1900 mm põrandast. Iga seisukoha kohta peab olema vähemalt
üks käsipuu või rihm, mitte kõrgemal kui 1500 mm põrandast. Külgseinte
juures, mille ääres puuduvad istmed, peavad olema 800 kuni 1500 mm
kõrgusel põrandast seinaga rööbiti käsipuud.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga.
Grupp 10
[Kehtetu - RTL 2002,
106, 1575 – jõust. 01.01.2003]
Grupp 11
Lisanõuded taksole
Kood 1101. Kirjed
Nõuded: 1) peavad olema keeleseaduse kohased;
2) takso
välisküljel peab olema vedaja nimi või teenindusmärk;
3)
takso parempoolse tagaukse aknal (sees- ja väljaspool) ja armatuurlaua
paremal pool nähtaval kohal peab olema selgelt loetav ja arusaadav
hinnakiri, mis vastab taksomeetri kohandamistunnistusele.
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2004, 45, 770 – jõust. 1.05.2004]
Kood 1102. Takso plafoon
Nõue: takso katusel peab olema sisevalgustusega plafoon,
mille esiküljel on sõna «TAKSO». Plafooni sisevalgustus peab süttima,
kui taksomeeter lülitatakse asendisse «vaba».
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2004, 45, 770 – jõust. 1.05.2004]
Kood 1103. Taksomeeter ja printer
Nõue: taksol peab olema töökorras printer ja nähtaval
kohal nõuetekohase metroloogilise kontrolli läbinud ning kohandatud
taksomeeter.
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
Kontrollimine: vaatlusega ja kviitungi kontrollväljatrükiga.
[RTL 2004, 45, 770 – jõust. 1.05.2004]
Kood 1104. Takso rehvid
Nõuetakso rehvide mõõdud peavad vastama taksomeetri
kohandamistunnistuses toodud mõõtudele.
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
Kontrollimine : vaatlusega.
[RTL 2004, 45, 770 – jõust. 1.05.2004]
Grupp 12
Sõiduki mõõtmed
Kood 1201. Üldnõuded
Nõuded: 1) M2, M3, N ja O kategooria
mootorsõiduki ja selle haagise ning nendest koostatud autorongide
suurimad lubatud mõõtmed ning massid peavad vastama direktiivide
96/53/EÜ ja 97/27/EÜ nõuetele. Suuremõõtmelisel ja/või raskekaalulisel
veol kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad vastama kehtestatud
nõuetele. M1 kategooria sõiduki suurimad lubatud
mõõtmed ning massid peavad vastama direktiivi 92/21/EMÜ ja direktiivi
95/48/EÜ nõuetele;
2) auto ja selle haagise mõõtmete määramine peab toimuma direktiivi
97/27/EÜ kohaselt (vt lisa 1 joonis 86). Sõiduki mõõtmed saadakse
valmistaja määratud mõõtmetega ehitatud sõiduki mõõtmisel;
3) sõiduki pikkuse (vt lisa 1 joonis 86A) mõõtmisel peab täitma
järgmisi tingimusi:
1. auto pikkust peab mõõtma tema
pikiteljega risti olevate mõtteliste tasapindade vahel, kusjuures need
tasapinnad on puutujateks äärmistele kereosadele auto ees ja taga.
Nende kahe tasandi vahele jäävad kõik auto osad, kaasa arvatud ka
need, mis ulatuvad autost ette- ja tahapoole (nagu puksiirkonksud,
kaitserauad jne);
2. täis- ja kesktelghaagise pikkust peab mõõtma
koos tiisliga ja ilma tiislita, kusjuures viimane mõõde antakse
sulgudes: näiteks 5500 (3700). Haagise pikkust koos rõhtasendis
tiisliga peab mõõtma haakeseadme teljest (näiteks veorõnga teljest)
kuni haagise tagumise äärmise osani. Haagise pikkust ilma tiislita
peab mõõtma tema pikiteljega risti olevate mõtteliste tasapindade
vahel, kusjuures need tasapinnad on puutujateks äärmistele kereosadele
haagise ees ja taga;
3. poolhaagise üldpikkust peab mõõtma tema
pikiteljega risti olevate mõtteliste tasapindade vahel, kusjuures need
tasapinnad on puutujateks äärmistele kereosadele poolhaagise ees ja
taga. Mõõde veopoldi teljest kuni haagise tagumise äärmise osani
antakse sulgudes haagise kogupikkuse mõõte järel: näiteks 10 800
(7800);
4. pikkuse mõõtmisel ei arvestata järgmisi osi:
• klaasipuhasteid ja -pesureid;
• esi- või tagatunnusmärke;
• tolli plommimisseadmeid ja plommide kaitsevahendeid;
• presendi ohutus- ja kaitsevahendeid;
• valgustusseadmeid;
• tahavaatepeegleid;
• tahavaate abiseadmeid;
• õhuvõtu torusid;
• astmelaudu;
• kummipuhvreid;
• tõstelavasid, kaldteid jms sõiduasendis seadmeid, kui need ei ulatu
välja rohkem kui 200 mm tingimusel, et sõidukil ei ületata kaubaruumi
mahtu;
• mootorsõiduki haakeseadmeid;
• trolli vooluvõttureid (pantograafe);
4) sõiduki laiuse (vt lisa 1 joonis 86B) mõõtmisel peab täitma
järgmisi tingimusi:
sõiduki laiust peab mõõtma sõiduki
pikiteljega rööbiti olevate tema külgede puutetasapindade vahelise
kaugusena, sh kõik auto väljaulatuvad jäigalt kinnituvad osad
(rattarummud, ukse käepidemed, tiivad jne), välja arvatud:
• tahavaatepeeglid;
• küljeääretule laternad;
• rehvi siserõhunäiturid;
• suunatule laternad;
• elastsed poripõlled;
• M2 ja M3 kategooria sõidukite
sissetõmbuvad trepid ja kaldteed tingimusel, et need oleksid
sõiduasendis ja ei ulatuks sõiduki küljelt välja rohkem kui 10 mm ning
kaldteede ette ja taha suunatud nurkade ümardusraadiused oleksid
vähemalt 5 mm; servade ümardusraadiused peavad olema vähemalt 2,5 mm;
• rehviketid;
• teepinnaga kokkupuutes olevate rehvide väljakummunud küljed;
• tolli plommimisseadmed ja plommide kaitsevahendid;
• presendi ohutus- ja kaitsevahendid;
• valgustusseadmed;
• rehvi vigastuse signaalseadmed;
• väljaulatuvate porikaitsesüsteemide painduvad osad;
5) sõiduki kõrgust (vt lisa 1 joonis 86C) peab mõõtma sõiduki
tugipinna ja sõidukorras koormamata sõiduki kõrgeima osa puutepinna
vahelise kaugusena. Arvesse tuleb võtta kõik jäigalt kinnitatud osad,
välja arvatud:
a) antennid;
b) elektrisõidukite
pantograafid või vooluvõtturid;
c) L kategooria sõidukil
lisaks tahavaatepeeglid.
Tõstetavate telgedega sõidukite puhul peab arvestama tõsteseadmest
tingitud mõjuga. Sõidukil, millel vedrustuse abil on võimalik muuta
sõiduki kõrgust, peab mõõtmise ajal vedrustus olema kasutusasendis;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
6) sõiduki baasi (vt lisa 1 joonis 86D) mõõtmisel peab täitma järgmisi
tingimusi:
sõiduki baasi peab mõõtma sõiduki ühel küljel asuvate ja
kõrvutiasetsevate rataste telgede vahelise kaugusena. Kui vasaku ja
parema külje baasid on erinevad, tuleb eelistada vasaku külje baasi.
Kui sõidukil on kolm või rohkem baasi, peab alustama nende märkimist
esimesest rattast. Esimese ja viimase ratta vaheline baas on
nendevaheliste baaside summa;
7) sõiduki rööpme (vt lisa 1 joonis 86E) mõõtmisel peab täitma
järgmisi tingimusi:
sõiduki rööbet peab mõõtma ühe telje
rehvide poolt teepinnale jäetud jäljendite keskpaikade vahelise
kaugusena. Paarisrehvidega telgede korral – rehvide vahet läbivate
sümmeetriatasapindade vahelise kaugusena;
8) [kehtetu]
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
9) Koormaga või koormata sõiduki mõõtmed peavad vastama koodides 1202,
1203 ja 1204 toodud suurustele.
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
Kontrollimine: mõõdulindiga.
Kood 1202. Lubatud suurim pikkus
Nõuded: 1) mootorsõiduk . . . . 12,00 m;
2) täis- ja kesktelghaagis . . . . 12,00 m;
3) poolhaagis (haagise veopoldist kuni selle tagaseinani) . . . .
12,00 m;
4) liigendbuss . . . . 18,00 m;
5) L kategooria sõiduk . . . . 4,00 m;
6) veduk haakes poolhaagisega . . . . 16,50 m;
7) veduk täis- või kesktelg- ja tugihaagisega ning kaksikautorong
(reguleeritava pikkusega tiisli puhul pikimas asendis) . . . . 18,75 m;
8) kui poolhaagis on valmistatud enne 1991. a ja ei täida nõuet 3 või
tema veopoldi telje kaugus poolhaagise esiosa mis tahes punktist
horisontaalselt mõõdetuna on üle 2,04 m, võib autorongi pikkus olla
15,50 m.
Kontrollimine: mõõdulindiga.
Kood 1203. Suurim laius
Nõuded: 1) kõik sõidukid (v.a M1
kategooria sõidukid) 2,55 m;
2) M1 kategooria sõidukid 2,50 m;
3) köetavate, termos-, külmik- ja külmutussõidukite kered, kui kere
soojusisolatsiooniga seina paksus on vähemalt 45 mm või millel on
akrediteeritud katsekoja tunnistus või plaat kere vastavuse kohta ATP
kokkuleppele 2,60 m;
4) L1 kategooria sõidukid 1,00 m;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
5) L2, L3, L4, ja L5
kategooria sõidukid 2,00 m;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
6) L kategooria veduki haakes olev haagis 2,00 m;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
7) [kehtetu]
8) O3 ja O4 kategooria täis- ja kesktelghaagised
võivad olla neid vedavatest vedukautodest laiemad kuni 0,15 m;
9) poolhaagis võib olla teda vedavast sadulvedukist (esitelje kohalt
mõõdetud gabariitmõõdust) laiem kuni 0,35 m.
Märkus. Nõuetes 7, 8 ja 9 mainitud sõidukite laiused ei tohi ühelgi
juhtumil ületada vastavalt 2,55 m või 2,60 m.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga.
[RTL 2005, 104, 1579 – jõust.
16.10.2005]
Kood 1204. Lubatud suurim kõrgus
Nõuded: 1) kõigil sõidukeil, v.a L kategooria sõidukid, .
. .4,00 m;
2) L kategooria sõidukil . . .2,50 m.
Kontrollimine: mõõdulindi või gabariitväravaga.
Kood 1205. Pöörderaadius
Nõue: kõik mootorsõidukid ja autorongid peavad suutma
liikuda ringteel, mille välisraadius on 12,50 m ja siseraadius on 5,30
m.
Kontrollimine: katsesõiduga.
Kood 1206. Lubatud suurim kaugus veduki veokasti esiseinast
Nõuded: 1) veduki veokasti esiseinast kuni täishaagise
veokasti tagaseinani ilma veduki veokasti tagaseina ja haagise
veokasti esiseina vahelise kauguseta (t) võib olla: L – t = 15,65 m
(vt lisa 1 joonis 87);
2) veduki veokasti esiseinast kuni täishaagise veokasti tagaseinani
(L) võib olla: L = 16,40 m (vt lisa 1 joonis 88).
Märkus. Mõõtmisel peavad veduk ja täishaagis asuma ühel sirgel ning
reguleeritava pikkusega tiisel tema pikimas asendis.
Kontrollimine: mõõdulindiga.
Kood 1207. Autorongi veduki viimase telje ja täishaagise esimese
telje vaheline vähim kaugus
Nõue: veduki viimase telje kaugus täishaagise esimesest
teljest (lt) peab olema: lt≥ 3 m (vt lisa 1
joonis 89).
Märkus. Mõõtmisel peavad veduki ja täishaagise teljed olema
paralleelsed.
Kontrollimine: mõõdulindiga.
Märkus. [kehtetu]
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
Grupp 13
Sõiduki ja autorongi massid
[RTL 2003, 23, 335 – jõust. 20.02.2003]
Kood 1301. Täis- ja kesktelghaagise lubatud suurim registrimass
Nõuded: 1) 2-teljelise täis- ja kesktelghaagise lubatud
suurim registrimass on 18 t (vt lisa 1 joonis 90);
2) 3-teljelise täis- ja kesktelghaagise lubatud suurim registrimass on
24 t (vt lisa 1 joonis 91).
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi.
Kood 1302. Autorongi lubatud suurim tegelik mass
Nõuded: 1) vedukist ja täis- või kesktelghaagisest
koosneval autorongil on lubatud suurim tegelik mass:
•
2-teljelisest vedukist ja 2-teljelisest täishaagisest koosneval
autorongil – 36 t;
• 2-teljelisest vedukist ja 3-teljelisest
täis- või kesktelghaagisest koosneval autorongil – 40 t;
•
3- või 4-teljelisest vedukist ja 2-, 3- või 4-teljelisest täis- või
kesktelghaagisest koosneval autorongil – 40 t;
2)
sadulvedukist ja poolhaagisest koosneval autorongil on lubatud suurim
tegelik mass:
• 2-teljelisest vedukist ja 1-teljelisest
poolhaagisest koosneval autorongil – 28 t;
• 2-teljelisest
vedukist ja 3-teljelisest poolhaagisest koosneval autorongil – 40 t;
•
3-teljelisest vedukist ja 2- või 3-teljelisest poolhaagisest koosneval
autorongil – 40 t;
• 3-teljelisest vedukist ja 2- või
3-teljelisest, 40 jala pikkuste konteinerite veo poolhaagisest, mida
kasutatakse kombineeritud kaubaveo korral, koosneval autorongil – 44 t;
3)
2-teljelisest vedukist ja 2-teljelise telikuga poolhaagisest või
kesktelghaagisest koosneval autorongil on lubatud suurim tegelik mass:
a)
poolhaagise telgede vahe korral 1,3–1,8 m (vt lisa 1 joonis 92) – 36 t;
b)
poolhaagise telgede vahe on suurem kui 1,8 m ja lubatud koormus on 20
t ning sadulveduki veoteljel on paarisrattad ja lubatud suurim
registrimass on 18 t ning veoteljel kasutatakse õhkvedrusid või
nendega võrdsustatud vedrustust * (vt lisa 1 joonis 93) – 38 t.
Märkus: * Vedrustussüsteem loetakse õhkvedrustuseks, kui vähemalt 75%
sõiduki massist kantakse ratastele õhkvedrudega. Veotelje vedrustus
võrdsustatakse õhkvedrustusega, kui ta täidab direktiivi 96/53/EÜ
97/27/EÜ nõudeid.
Kontrollimine: kaalumise ja mõõdulindiga.
[RTL 2003, 23, 335 – jõust. 20.02.2003]
Kood 1303. Mootorsõiduki haakes veetava või pukseeritava sõiduki
lubatud suurim tegelik mass
Nõuded: 1) ühelgi juhul ei ole lubatud ületada veduki
valmistaja poolt määratud vedukiga veetava haagise lubatud suurimat
massi;
2) M1 ja N1 kategooria veduki haakes
on lubatud vedada O1 või O2 kategooria
kesktelghaagist. M2 ja M3 kategooria veduki
haakes on lubatud vedada kesktelghaagist või kaheteljelist
täishaagist. Haagise lubatud suurim tegelik mass on:
a)
pidurita haagise korral 0,75 tonni või 0,5 veduki tühimassi, kusjuures
aluseks tuleb võtta väiksem väärtus;
b)
piduriga haagise korral veduki registrimass või M1G ja
N 1G kategooria veduki korral 1,5-kordne veduki
registrimass, kuid mitte üle 3,5 tonni, v.a M3
kategooria I klassi veduki korral;
c) M3 kategooria I
klassi veduki korral, kui kaheteljelisel bussihaagisel on ABS pidurid,
1,4-kordne veduki registrimass;
3) N 2 ja N3
kategooria veduki haagise lubatud suurim tegelik mass on:
a)
pidurita haagise korral 0,75 tonni või 0,5 veduki tühimassi, kusjuures
aluseks tuleb võtta väiksem väärtus;
b)
piduriga haagise, v.a poolhaagise, korral 1,5-kordne veduki
registrimass, v.a inertspiduriga haagise korral;
c) inertspiduriga
haagise korral 3,5 tonni;
d) 2,0-kordne veduki registrimass, kui
veduki kõik teljed on veoteljed;
4) mootorsõiduki
pukseerimisel peavad olema täidetud nõuetes 1–3 toodud lubatud masside
nõuded;
5) L kategooria veduki haagise lubatud suurim tegelik
mass on 0,5 veduki tühimassi.
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi ja kaalumisega.
[RTL 2004, 130, 2018 – jõust.
08.10.2004]
Kood 1304. Mootorsõiduki lubatud suurim registrimass
Nõue: mootorsõiduki lubatud suurim registrimass ei tohi
olla suurem kui valmistaja poolt määratud täismass ja ei tohi ületada:
a)
2-teljelisel mootorsõidukil – 18 t;
b) 3-teljelisel
mootorsõidukil – 25 t;
c) 3-teljelisel
mootorsõidukil, kui veoteljel on paarisrattad ja kasutatakse
õhkvedrustust või sellega võrdsustatud vedrustust või mõlemal
veoteljel on paarisrattad ja ühegi telje registriteljekoormus ei ületa
9,5 t – 26 t;
d) 4-teljelisel kahe juhtteljega
mootorsõidukil – 31 t;
e) 4-teljelisel kahe
juhtteljega mootorsõidukil, kui veoteljel on paarisrattad ja
kasutatakse õhkvedrustust või sellega võrdsustatud vedrustust või
mõlemal veoteljel on paarisrattad ja ühegi telje registriteljekoormus
ei ületa 9,5 t – 32 t;
f) 3-teljelisel
liigendbussil – 28 t.
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
Nõuded: registreerimisdokumentide järgi või kaalumisega.
Kood 1305. L kategooria sõiduki lubatud suurim tühimass
Nõue: L kategooria sõiduki lubatud suurim tühimass ei tohi
olla suurem kui valmistaja poolt on määratud ja ei tohi ületada:
a)
L5 kategooria kolmerattalisel sõidukil (elektrisõidukil ei
arvestata veoakude massi) – 1000 kg;
b) sõitjateveoks
ettenähtud neljarattalisel L5 kategooria sõidukil –
400 kg;
c) veosteveoks ettenähtud neljarattalisel L5
kategooria sõidukil (elektrisõidukil ei arvestata veoakude massi) –
550 kg.
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi või kaalumisega.
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
Kood 1306. L kategooria sõiduki lubatud suurim kandevõime
Nõue: L kategooria sõiduki lubatud suurim kandevõime ei
tohi olla suurem kui valmistaja poolt on määratud ja ei tohi ületada:
a)
sõitjateveoks ettenähtud kolmerattalisel L5
kategooria sõidukil – 300 kg;
b) veosteveoks ettenähtud
kolmerattalisel L5 kategooria sõidukil – 1500 kg;
c)
sõitjateveoks ettenähtud neljarattalisel L5
kategooria sõidukil – 200 kg;
d) veosteveoks ettenähtud
neljarattalisel L5 kategooria sõidukil – 1000 kg.
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi või kaalumisega.
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust.
4.12.2006]
Kood 1307. Lubatud suurim registrimass sõltuvalt sõiduki baasist
Nõue: 4-teljelise mootorsõiduki lubatud suurim
registrimass tonnides võib olla kuni viiekordne veduki esimese ja
viimase telje vaheline kaugus meetrites, kui seejuures ei ületata
koodi 1304 nõudeid. Erandina on siseriiklikul veol kahe kaheteljelise
telikuga mootorsõiduki, mille telikute keskpunktide vaheline kaugus on
suurem kui 4,0 m, lubatud suurim registrimass 32,0 t, kui seejuures on
täidetud koodide 1304 ja 1405 nõuded.
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi, mõõdulindi ja
kaalumisega.
[RTL 2003, 85, 1252 – jõust.
26.07.2003]
Grupp 14
Sõiduki lubatud suurim registriteljekoormus
Kood 1401. Mittevedava telje suurim lubatud registrikoormus
Nõue: lubatud suurim registrikoormus üksikul mittevedaval
teljel 10 t.
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi ja kaalumisega.
Kood 1402. Kaheteljelise telikuga täis-, kesktelg- ja poolhaagise
teliku lubatud suurim registrikoormus
Nõue: kaheteljelise teliku lubatud suurim registrikoormus
sõltuvalt telgede vahekaugusest on:
1) telgede vahekaugus d on
väiksem kui 1,0 m – 11 t;
2) telgede vahekaugus d on
vähemalt 1,0 m, kuid väiksem kui 1,3 m – 16 t;
3)
telgede vahekaugus d on vähemalt 1,3 m, kuid väiksem kui 1,8 m – 18 t;
4)
telgede vahekaugus d on 1,8 m või suurem – 20 t.
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi, mõõdulindi ja
kaalumisega.
[RTL 2005, 104, 1579 – jõust.
16.10.2005]
Kood 1403. Kolmeteljelise telikuga täis-, kesktelg- ja poolhaagise
teliku lubatud suurim registrikoormus
Nõue: kolmeteljelise teliku lubatud suurim registrikoormus
sõltuvalt telgede vahekaugusest on:
1) telgede vahekaugus d ei
ole suurem kui 1,3 m – 21 t;
2) telgede vahekaugus d on
suurem kui 1,3 m, kuid ei ületa 1,4 m – 24 t.
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi, mõõdulindi ja
kaalumisega.
[RTL 2005, 104, 1579 – jõust.
16.10.2005]
Kood 1404. Veotelje lubatud suurim registrikoormus
Nõue: üksiku veotelje lubatud suurim registrikoormus on
11,5 t.
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi või kaalumisega.
Kood 1405. Mootorsõiduki kaheteljelise teliku lubatud suurim
registrikoormus
Nõue: mootorsõiduki kaheteljelise teliku lubatud suurim
registrikoormus sõltuvalt telgede vahekaugusest on:
1) telgede
vahekaugus d on väiksem kui 1,0 m – 11,5 t;
2) telgede
vahekaugus d on vähemalt 1,0 m, kuid väiksem kui 1,3 m – 16 t;
3)
telgede vahekaugus d on vähemalt 1,3 m, kuid väiksem kui 1,8 m – 18 t;
4)
telgede vahekaugus d on vähemalt 1,3 m, kuid väiksem kui 1,8 m ja kui
veoteljel on paarisrattad ja õhkvedrustus või sellega samaväärne
vedrustus või mõlemal veoteljel on paarisrattad ja ühegi telje
registriteljekoormus ei ületa 9,5 t – 19,0 t.
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi, mõõdulindi või
kaalumisega.
[RTL 2005, 104, 1579 – jõust.
16.10.2005]
Kood 1406. Sõiduki vähim lubatud telje/telgede koormus
Nõuded: 1) koormatud sõiduki veotelje või veotelgede
koormus ei tohi olla väiksem kui 25% sõiduki täismassist;
2)
koormatud sõiduki juhttelje või juhttelgede koormus ei tohi olla
väiksem kui 20% sõiduki täismassist.
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi ja kaalumisega.
[RTL 2006, 39, 671 – jõust.
12.05.2006]
Grupp 15
Täiendavad nõuded liiklusregistrisse kantud
rahvusvahelises liikluses osalevale sõidukile
Kood 1501. Üldnõuded rahvusvahelises liikluses osalevale sõidukile
Nõuded: 1) liiklusregistrisse kantud rahvusvahelises
liikluses osalev N kategooria veoauto ja tema haagis, kui veoauto või
autorongi registrimass ületab 3,5 t, ning M2 ja M3
kategooria buss ja tema haagis, k.a sihtotstarbeline veoauto ja buss,
mis ei ole ette nähtud sõitjate ja veoste veoks, peavad olema läbinud
rahvusvahelises liikluses osaleva sõiduki tehnoseisundi kontrollimise
(ülevaatuse). Esmakordselt rahvusvahelisel autoveol kasutusele võetav
buss, mis on valmistatud enne 1991. a, välja arvatud oma kulul
korraldataval veol kasutatav buss, peab omama valmistajatehase
sertifikaati või kirjalikku tõendit selle kohta, et mootori
heitgaaside kahjulike ainete sisaldus vastab E-reegli nr 49/01 või
direktiivi 88/77/EMÜ (EURO 0) nõuetele ja müratase E-reegli nr 51/01
või direktiivi 70/157/EMÜ (viimati parandatud direktiiviga 84/424/EMÜ)
nõuetele;
2) [kehtetu]
3) ohtlikke veoseid vedavad sõidukid peavad olema märgistatud ja nende
märgistus, varustus ja tehnoseisund peavad vastama ADR nõuetele;
4) kergestiriknevate toidukaupade veo erisõidukid peavad vastama ATP
nõuetele;
5) rahvusvahelises maanteeveos osalevad sõidukid peavad vastama AETR
nõuetele.
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi ja vaatlusega.
[RTL 2005, 37, 530 – jõust. 08.04.2005]
Kood 1502. Pidurid
Nõue: kõikidel õhkpiduriga sõidukitel peab olema
2-juhtmeline pidurisüsteem ja vastama eespool toodud nõuetele.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 1505. Riigi tunnusmärk
Nõue: sõidukil peab olema koodi 111 kohane selle riigi
tunnusmärk, kus sõiduk on registreeritud.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 1506. Registreerimismärgid
Nõue: sõidukil peavad olema koodi 102 kohased
registreerimismärgid.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 1507. Nõuded bussile
Nõue: rahvusvahelistel vedudel osalevad bussid peavad
vastama E-reeglite nr 36 või 52 nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse, mõõdulindi ja šabloonidega. Bussi
teiste osade ja süsteemide korrasolekut kontrollitakse vastavalt
käesoleva eeskirja vastava osa või süsteemi kontrollimiseks ette
nähtud metoodikale.
Kood 1508. «Roheline veoauto» («GreenLorry
»)
Nõuded: 1) peab vastama CEMT poolt kehtestatud nõuetele ja
omama vastavat tunnistust;
2) kahjulike ainete sisaldus heitgaasis ei tohi ületada tabelis 7
(EURO-1) toodud piirväärtusi:
Tabel 7
|
g/kW h
|
Kahjulik aine
|
Kahjuliku aine sisaldus heitgaasis
|
CO
|
4,9
|
HC
|
1,23
|
NOX
|
9,0
|
Kübemed
|
Võimsus ≤ 85 kW 0,7
|
Võimsus >85 kW 0,4
|
3) diiselauto heitgaaside neeldumistegur «K» ei tohi ületada
valmistaja andmesildil näidatud väärtust;
4) müra ei tohi ületada tabelis 8 toodud piirväärtusi:
Tabel 8
dB(A)
|
Mootori võimsus
|
Müra
|
Võimsus ≤ 150 kW
|
78
|
Võimsus >150 kW
|
80
|
Kontrollimine: valmistaja tõendi olemasolu ja selle vastavust sõiduki
tehasetähisele ja mootori numbrile. Auto teiste osade ja süsteemide
korrasolekut kontrollitakse vastavalt käesolevate nõuete vastava osa
või süsteemi kontrollimiseks ettenähtud metoodikale.
Kood 1509. Ohutu veoauto või EURO3 ohutu veoauto haagis
Nõuded: 1) rehvi mustri sügavus peab olema vähemalt 2,0 mm;
2)
peavad olema E-reegli nr 73/00 või direktiivi 89/297/EMÜ kohased
külgmised allasõidutõkked;
3) peab olema E-reegli nr
58/01 või direktiivi 70/221/EMÜ (viimati parandatud direktiiviga
2000/8/EÜ) kohane tagumine allasõidutõke;
4) peavad
olema E-reegli nr 6/01 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiiv
1999/15/EÜ) kohased ohutuled;
5) O3 ja O 4
kategooria haagisel peavad olema E-reegli nr 70/01 kohased suure
sõiduki tunnusmärgid;
6) peavad olema E-reegli nr 13/06
või direktiivi 71/320/EMÜ (viimati parandatud direktiiviga 98/12/EÜ)
kohased ABS pidurid.
Kontrollimine: vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste
direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ) valmistaja või tema
volitatud esindaja poolt välja antud tunnistuse olemasolul.
[RTL 2001, 135, 1953 – jõust.
24.12.2001]
Kood 1510. Ohutu veoauto («Greener and SafeLorry »)
Nõuded: 1) kahjulike ainete sisaldus heitgaasis ei tohi
ületada tabelis 9 toodud piirväärtusi, vastavalt E-reeglile nr 49/02,
rida B või direktiivile 88/77/EMÜ (parandatud direktiiviga 91/542/EMÜ)
(«EURO 2»):
Tabel 9
Kahjulik aine
|
Kahjuliku aine sisaldus heitgaasis
|
CO
|
4,0 [g/kWh]
|
HC
|
1,1 [g/kWh]
|
NOx
|
7,0 [g/kWh]
|
Kübemed
|
0,15 [g/kWh]
|
2) müra ei tohi ületada tabelis 10 toodud piirväärtusi, vastavalt
E-reeglile nr 51/02 või direktiivile 70/157/EMÜ (parandatud
direktiiviga 1999/101/EÜ):
Tabel 10
Mootori võimsus
|
Müra [dB(A)]
|
Võimsus ≤ 150 kW
|
78
|
Võimsus > 150 kW
|
80
|
3) rehvi mustri sügavus peab olema vähemalt 2,0 mm;
4)
peavad olema E-reegli nr 73/00 või direktiivi 89/297/EMÜ kohased
külgmised allasõidutõkked;
5) peab olema E-reegli nr
58/01 või direktiivi 70/221/EMÜ (viimati parandatud direktiiviga
2000/8/EÜ) kohane tagumine allasõidutõke;
6) peavad
olema E-reegli nr 6/01 või direktiivi 76/756/EMÜ (parandatud
direktiiviga 1999/15/EÜ) kohased ohutuled;
7) peab olema
E-reegli nr 27/03 kohane ohukolmnurk;
8) peab olema AETR kokkuleppe
või direktiivi 3821/85/EMÜ (viimati parandatud direktiiviga
1056/97/EÜ) kohane sõidumeerik;
9) peab olema E-reegli nr
89 või direktiivi 92/24/EMÜ kohane kiiruspiirik;
10) N3
kategooria sõidukil peavad olema E-reegli nr 70/01 kohased suure
sõiduki tunnusmärgid;
11) peavad olema E-reegli nr 13/09
või direktiivi 71/320/EMÜ (viimati parandatud direktiiviga 98/12/EÜ)
kohased ABS pidurid;
12) peavad olema E-reegli nr 79/01 või
direktiivi 70/311/EMÜ (viimati parandatud direktiiviga 1999/7/EÜ)
kohased juhtimisseadmed.
Kontrollimine: vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste
direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ) valmistaja või tema
volitatud esindaja poolt välja antud tunnistuste olemasolul.
[RTL 2001, 135, 1953 – jõust.
24.12.2001]
Grupp 16
Lisanõuded ohtlike veoste veo sõidukile
Kood 1601. Ohtlike veoste veo sõiduki tehnoseisund, varustus ja
märgistus
Nõue: ohtlikke veoseid vedavad sõidukid peavad olema
täiendavalt märgistatud, nende varustus ja tehnoseisund peavad vastama
ohtlike veoste veole kehtestatud nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga. Ohtlike veoste paak-
või paakkonteinersõiduk vaadatakse üle, kui esitatakse OÜ
Tehnokontrollikeskus poolt väljastatud tehnilise kontrolli protokoll.
Kui ohtlike veoste paak- või paakkonteinersõidukit kasutatakse
rahvusvahelisel veol, kontrollitakse OÜ Tehnokontrollikeskus poolt
väljastatud veoanuma ADR vastavuse tunnistuse olemasolu ja kehtivust
[RTL 2004, 130, 2018 – jõust.
08.10.2004]
Grupp 17
Lisanõuded trollile
Kood 1701. Elektriohutus
Nõue: troll peab vastama majandusministri kinnitatud
elektriseadmete elektriohutuse ja valmistaja eeskirjadele.
Kontrollimine: vastavalt elektriohutuse eeskirjale.
Grupp 18
Nõuded vanasõidukile
Kood 1801. Vanasõiduki originaalsus
Nõuded: 1) vanasõiduki vastavus originaalsusele:
a)
valmistamisajaga enne 01.01.1930. a – vähemalt 70% ulatuses;
b)
valmistamisajaga alates 01.01.1930. a kuni 31.12.1945. a – vähemalt
75% ulatuses;
c) valmistamisajaga alates 01.01.1946. a kuni
31.12.1960. a – vähemalt 85% ulatuses;
d)
valmistamisajaga alates 01.01.1961. a kuni 31.12.1970. a – vähemalt
90% ulatuses;
e) valmistamisajaga alates 01.01.1970. a ja vähemalt
35 aastat tagasi – vähemalt 95% ulatuses;
2)
originaalsuse hindamisel kontrollitakse sõiduki kere, pinnakatte,
veermiku, mootori, jõuülekande, elektriseadmete, interjööri, varustuse
ja muude osade vastavust originaalsusele;
3) originaalseks loetakse
ka originaaliga äravahetamiseni sarnased detailid, seadmed, pinnakate
ja muud osad;
4) sõiduki interjöör, istmed, lahtikäiv katus,
polsterdus ning muud riide, naha või muu sarnase materjaliga kaetud
detailid (sh plastdetailid) peavad olema terved ja puhtad;
5)
sõiduki nähtaval välispinnal ei või olla korrosiooni ega pinnakatte
kahjustusi.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 1802. Vanasõiduki tehnoseisund ja varustus
Nõuded:
1) sõiduki mootoris, kütuse- ja jahutussüsteemis, jõuülekandes ning
veermikus ei tohi olla nähtavaid lekkeid;
2) heitgaaside
pihkumine kogu süsteemi ulatuses ei ole lubatud;
3) sõiduki
piduriseadmed peavad olema töökorras ja võimaldama sõidukit peatada;
4)
valgustus- ja signalisatsiooniseadmed peavad olema töökorras ja
toimima;
5) juhtimisseadmetes ja veermikus ei tohi olla vigastusi
ja jääkdeformatsioone, esinevad lõtkud ei tohi olulisel määral
mõjutada sõiduki kasutamist;
6) sõiduki muud seadmed
peavad olema töökorras ja toimima;
7) sõiduki kere
detailides ja raamis ei tohi olla pragusid ja murdeid;
8) sõiduki
interjöör, istmed, lahtikäiv katus, polsterdus ning muud riide, naha
või muu sarnase materjaliga kaetud detailid (sh plastdetailid) peavad
olema terved;
9) rehvil ei tohi esineda sisemisi ega välimisi
koordi läbivaid vigastusi või turvise eraldumist koordist ja
turvisemustri jääksügavus peab olema vähemalt 3,0 mm;
10)
sõiduki nähtaval välispinnal ei või olla korrosiooni ega pinnakatte
kahjustusi;
11) sõidukil peab olema koodi 113 kohane ohukolmnurk ja
koodi 110 kohane tulekustuti.
Kontrollimine: vaatluse, proovisõidu, lõtkutestri ja
nihkkaliibriga.
[RTL 2006, 75, 1392 – jõust.
29.10.2006]
1 Euroopa Ühenduste Komisjoni direktiiv 2006/20/EÜ, millega
muudetakse tehnika arenguga kohandamiseks nõukogu direktiivi
70/221/EMÜ (mootorsõidukite ja nende haagiste vedelkütusepaakide ja
tagumiste allasõidutõkete kohta) (ELT L 048, 18.02.2006, lk 16–18),
Euroopa Ühenduste Komisjoni direktiiv 2006/27/EÜ, millega muudetakse
tehnika arenguga kohandamise eesmärgil nõukogu direktiive 93/14/EMÜ
kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite pidurite kohta ja 93/34/EMÜ
kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite kohustusliku märgistuse
kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 95/1/EÜ kahe- või
kolmerattaliste mootorsõidukite maksimaalse valmistajakiiruse,
maksimaalse pöördemomendi ja mootori maksimaalse kasuliku võimsuse
kohta ja 97/24/EÜ kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite teatavate
osade ja omaduste kohta (ELT L 066, 08.03.2006, lk 7–15), Euroopa
Ühenduste Komisjoni direktiiv 2006/28/EÜ, millega muudetakse tehnika
arenguga kohandamiseks nõukogu direktiivi 72/245/EMÜ, mis käsitleb
sõidukite tekitatud raadiohäireid (elektromagnetilist ühilduvust) ja
nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ liikmesriikide mootorsõidukite ja nende
haagiste tüübikinnitusega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L
065, 07.03.2006, lk 27–29), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2006/40/EÜ, mis käsitleb mootorsõidukite kliimaseadmetest pärit
heitkoguseid ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ (ELT
L 161, 14.06.2006, lk 12–18), Euroopa Ühenduste Komisjoni direktiiv
2006/51/EÜ, millega muudetakse tehnika arenguga kohandamise eesmärgil
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/55/EÜ I lisa ja
direktiivi 2005/78/EÜ IV ja V lisa sõidukites kasutatava
heitekontrollisüsteemi nõuete ja gaasimootoritega seotud erandite
suhtes (ELT L152, 07.06.2006, lk 11–21), Euroopa Ühenduste Komisjoni
direktiiv 2006/72/EÜ, millega muudetakse tehnika arenguga kohandamise
eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/24/EÜ kahe- või
kolmerattaliste mootorsõidukite teatavate osasid ja omaduste kohta
(ELT L 227, 19.08.2006, lk 43–45). Euroopa Liidu nõukogu direktiiv
2006/96/EÜ, millega kohandatakse teatavaid direktiive kaupade vaba
liikumise valdkonnas seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega (ELT
L 363, 20.12.2006, lk 81–106), Euroopa Ühenduse Komisjoni direktiiv
2006/119/EÜ, millega muudetakse tehnika arenguga kohandamise eesmärgil
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/56/EÜ (ELT L 330,
28.11.2006, lk 12–15) ja Euroopa Ühenduse Komisjoni direktiiv
2006/120/EÜ, millega parandatakse ja muudetakse direktiivi 2005/30/EÜ,
millega muudetakse, tehnika arenguga arvestamiseks, kahe- või
kolmerattaliste mootorsõidukite tüübikinnitust käsitlevaid Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/24/EÜ ja 2002/24/EÜ (ELT L 330,
28.11.2006, lk 16–17).
[RTL 2007, 37, 636 – jõust.
7.05.2007]